[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

aevastus aevastus Jäm Muh Rei Mär Kse Tor Juu Kos JMd Koe VJg Iis Trm Ksi Plt Hls, aevastos Emm Mar, aivastus Khk Pöi, `aivastus VNg Lüg Jõh, g -e; aevastu|ss g -se Puh Nõo, -sõ Krl; `aevastu|s g -kse Kuu; aivastu|ss San, haivastu|śs Rõu, g -sõ; aav́astuss Räp aevastus `aivastus tuleb `pääle Jõh; Aivastus tahab `tulla Pöi; mul kipub nii `kange aevastus `peale Muh; aevastuse ajal `pööra pea ikka kõrvale Mär; aevastust ei saa tagasi oeda Tor; üks aevastus käis teese järele Juu; aevastused käivad VJg; aevastuse uag tuli piale Iis; aevastus tuleb, kui sa külmetad Ksi; `õhtune aevastus tu̬u̬p `aigust ja ommukune aevastus tu̬u̬p `tervist Hls; kae merände aevastuss `tulli, `õkva kuse põrut `väĺlä Nõo; Üt́skõrd pańd tubakot `piipo ja tuĺl aav́astuss Räp Vrd aevas, aevastis, aeve

ahastus ahastu|s Kuu/g -kse/ IisR Jäm Khk Pöi Muh Emm/-o|s/ Tõs Aud Ris Kos JMd VJg I(-ss- Kod), ahastu|ss Trv Krk, g -se; g ahastusõ Har meeleheide, lootusetustunne Ahastus tuleb `piale, kui seda `nende elamist `vaata IisR; nuttu ning ahastust oli pailu Khk; mu elu oo - - täis äda, nuttu, ahastust Muh; ta jäi minust maha `suurde ahastusse JMd; siäl ei õle kedägi elo, üks irm ja ahassus alate; tämä õli siin `niskesen sõda ahassusen Kod; `u̬u̬ĺmade, si̬i̬ ei tunne tõse ahastust ega `vaeva Trv; tu‿m nigu ahastusõ asi, tu̬u̬ om `väega rassõ Har

alastus alastus g -e Koe Kod/-ss-/; alastu|ss g -sõ Har Rõu Plv Vas alastiolek, ka vaesus kui ei sua linu, tuleb alassus `piäle Kod; ku ei˽kua, ei˽ti̬i̬ʔ, siss tulõ alastuss ja `vaesuss Har; inimese oĺliva näläh ja pu̬u̬ĺ alastusõh, es olõ `kostõgi midägi saia, ei võttaʔ Plv

alustus- algus-, alustamisega seotud Taal jutul oĺl iks alustus ots kah, tu̬u̬d ei olõ˽mul inäp meelen Urv; `kanga alustus ots om sõĺmatuidõ `languga ja lõpõtusõ ots om nõglaga kińni aet et ei `argõʔ; alustuss paĺgiʔ (hoone aluspalk) `pańti üless kivve `pääle Har; Kangas sõlmitass alostusvarba (varb, mille külge seotakse lõimelõnga algusotsad) külge ja algas kudamine Vas; alostusskands (leiva alguskannikas) Räp

alustus alustu|s Kse Var Tor Juu Kos Koe Trm Kod Äks, -u|ss TLä Kam Ote, g -se; alustu|ss (alo-) g -sõ San V alustamine; algus, hakatus korvi agadus, üles alustus Var; se alustus on `eśteks kõege `raskem, aga kui ta `vaĺmis alustud on, siis põle enam kedagi Juu; ehitus on alles alustusel; `olgu see alustusest Trm; mul om `täämbä rüä [lõikuse] alustuss; talve alustusen käis siin Nõo; seo kuu alustusõn ja˽tõsõ kuu lõpõtusõn San; Mõ̭nikõrd sai joba apriĺlikuu alustusõn `kaara maha˽τettüss Urv; tel om allõʔ elualustus, õi olõ maia õi Krl; no˽perremi̬i̬s, alumine kõrd om pääl, no˽tuu alustusõ liiguʔ `plat́si [majaehitusel]; alostusõn (esialgu) Har; Ku˽sukka `naati kudama sõ̭ss `luudi alustusõ silmä˽katõ `varda pääleʔ üless; olõ˽hüä inemine, anna˽mullõ tulõ alostust Rõu; `kanga alustusõ ja lõpõtusõ `narmaʔ Vas; nädäle alostuss, i̬i̬śpäiv (esmaspäev); vohopaadsal oma mustaʔ - - maŕa - - a kogone alostusõh `valgõʔ Räp; `täämbä oĺ hüä külvü alostuss Se Vrd alustes, alutis, alutus

paisetus paisetus Jäm Khk Rei/-dus/ Kse VMr VJg Iis Trm(pae-), `paisetus RId, g -e paistetus `paisetus lüöb `alle Lüg; `ussi `nõelumisest sureb ka, kui tema aeab ju `paisetuse nii `kaugele, et südamele‿läb‿se `paisetus IisR; paisetus `laskas maha Khk; Tää, mis asi `aitaks paiseduse `vasta Rei; kui sie paisetus ära läks, siis oli kua `juoksva `aigus läind VMr; kas paesetus on lähnd suuremast Trm Vrd paisetis