[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
avalik avali|k g -ku üld(n -kku VNg, -kko Vai; g -kku Lüg Jõh, -ko Emm Mar, -go Vai, -gu Kuu Rei Trv Puh San Krl Rõu; aava- Sa L Hag Tür, aaba- Mar Vig); avvali|k Har(aualik), g -gu
1. avameelne, otsekohene; lahtine, aval sie on üks avalikku inimene, sie `rääki avalikku juttu; üvä avaliku südämega `andas VNg; ta on aavalik inimene, pole `söuke salalik mette Khk; ta ei ole avalik, püiab kõik salaja teha Ris; tõine om salalik, tõine om avalik, avaltess kiḱk ärä Krk; tam serände avalik inimene, kõnelep kõ̭ik `väĺlä, `endä sehen ei pia mitte midägina Nõo; kõnõĺ omast avalikust `süämest Krl; tom `väega avvalik inemine, tu̬u̬l õi olõ salahust õiʔ Har
2. ilmne, kõigile teada olev sańt sala akab aavalikuks tulema, üles `arguma Jäm; see `undrehti asi peab ikka aavalikuks tulema Muh; mis sis sest saab salata kui see üks aabalik asi on Mar; see süi oo juba aavalik Kse; sa piad seda avalikuks tegema, kes seda juttu on `reakind Hag; egäl ütel avalik joba jo, sedä ei massa salate änäp Krk; ku järelde ei saa kätte [tapjat], siss üldäss, et kuritegu tulõ üt́skõrd avvalikuss Har; tu̬u̬ um ku `pioga `kumpiʔ avalik Rõu; a peräst lät́s avalikko ja saadõti kullakaivanduhe `arkiʔ Se || kõigile kasutada olev, lõbu- `numri tüdrukud, aavalikud naised Vll; aavalik maea, kus asuvad aavalikud naeste`rahvad, jo se ikke lõbumaea oo PJg || sa õled üks avalik (kelm), `sündind valestamma Lüg
3. vaba, lahtine (vesi) üits tüḱk [koolet] `oĺli `valla, üits sombuke, kos oĺli nätä avaligu vett Ran Vrd avar
lahtine `lahti|ne g -se R(`laht|ne Hlj) eP(`laht|ne JJn Koe, `laśti|ne Kod) u Hls Krk; `lahtinõ Vas
1. avatud `lahtine `aida uks VNg; magatasse änamasti `lahtiste ustega Khk; naistel olid vanasti `kampsulid, `seoksed `lahtised jakid Mih; Enne `oĺlid ju omal vanutspuud, ammilesed moĺlid, `lahtise `otstega; `Ańdis (lõi) `lahtise `käega Hää; ta lähäb `lahtiste `õlmadega JMd; `lahtsed siĺmad Koe; kui mina juba `tienisin, olid plekklüpsikud, ei old `umpse torudega, mud́u `lahtise toruga VMr; see kaśt on `lahtine Trm; `lahtine käüss olli vanast, egä kibrudet `suuge ei oole käüst Krk || liikuv, painduv `lahtise `luuga loom, vasikas sünnib `kergeste Tõs
2. katmata a. `lahtine möök oln kεεs Phl; muist `ollid `lahtiste `otsadega sõrmkübarad Muh; tilluke saun, `lahtine keris sees Mar; pial oli suur pae kibi, et tuli `vastu lage ei käind kui `lahtise kerisega ahi oli Nis; tuli oli lies, `lahtine tuli KuuK; sial on `lahtine kaev, `sinna sie lehm `sisse kukkuski JJn b. lume- või jäävaba suvel saab `paadiga `lahtises vies `lastud [põhjaõngi] Jõe; Mul ei old jalgradast ka, `sengä olis old igä vahest `lahtise `tiegägi `helpusamb Kuu; On ikka kena `lahtine aeg, sügavad lund pole `kuskil Pöi; `lahtise mere `aegas ma ole merel käin küll Muh; `Lahtist vett ei `näegi, aga `pääle lähed, vajub Hää c. pakendamata `lahtist värmid olid Vig; värvimuld oli `lahtine muld mis puest `tuodi KuuK d. kinni kasvamata sial olevad vanal aeal jäŕv old ja sial rabas olevad veel `lahtist vett `nähtud Lai e. (avarast või keha vähekatvast rõivast) kohtad olid kõik `lahtise olekuga VJg; riie on kaala piält vägä `lahtine KJn f. (muud juhud) Kui `lahtine kaju (torudeta kaev) ikka `kordas ja puhas on, ikka param vesi kut pumbast tuleb Pöi; va `lahtine maa, selle sui tal ei ole `vilja kedagi peal (kesapõllust) Aud
3. kinnitamata, lõdvalt kinnituv `lahtiste juustega kεib küla vahel Khk; `lahtised eena tükid kukuvad tee peal `koormast maha Mär; üsna `lahtiste `nöörega ei saa kedrata Vig; `lahtised [niied] olid sellest iad, et neid pane kui paĺlu tahad, võta vähemas või pane `juure Tõs; vanast `kańti `lahtisi `juuksi Hää; eks ma muidu `lahtisi agusi ole `raiund, aga ega ma kubu ole sidund Ann; [labidaga] sai kõvast taguda et ta (katus) muedu jäi vedel ja `lahtine Kad; sidod ärä ni̬i̬d `laśtised vihud Kod
4. (inimesest)a. vallaline, perekonnata sa oled ju `lahtine inimene, pole last, pole naist ega midagid Vll; Mes lahtise inimesel viga, lεheb kus tahab Emm; `lahtine vanames olen PJg; tämä on prii inime, `lahtine ja vallaline Kod b. maata, vabadik; kindla töökohata `lahtine inimene, see üks pääva `töölene Mar; `lahtist inimest, kellel maa natukstki ei ole Var; minu isa oli `lahtine inimene, mõesa moonakas oli Mih; mul `praegast teenistust põle, õlen `lahtine Trm; selle Lutsu isä oli üks `lahtine mi̬i̬s Pal; kui `lahtine tüdruk läks koha pidaeale mehele [siis öeldi, et] nüid sai leiva `otsa; `lahtise mehele läksin, sel kedagi `kohta ei old ega maad Lai
5. aval, avameelne See ju nii kena lahtise olemisega inimene Jäm; Ta on ea `lahtise jutuga Trm
6. `Lahtine köha Lüg; kinnine kõht on ike tülikam ku `lahtine Vän; `lahtist `kõhtu arstitse uśsirohuga ja püśsirohuga ja koirohu `teega kah Saa
7. lahtise jalaga väle `lahtise jalaga obu, jöuab ruttu `käia Ans; Jooksu pεεl oo meite noor lauk mära eieti lahtise jalaga Kaa; lahtis(t)e kä(t)ega 1. helde Ei tä `ihnus old, igä ühe `vasta oli `lahtise `käägä Kuu; Pere`naine oli `lahtise `käega `valmis `aitama IisR; `lahtise kätega, se on `elde inimene Sim; see ikke annab, see on `lahtise `kääga Lai; 2. osav, kärmas `Lahtiste kättega, kõik asi täma kääs läheb, tieb igasugusi `tüösi Lüg; Küll oo aga edusa `tööga ja lahtiste kätega inimene PJg; `Lahtised käed, ta on osav tegima Hää; see oli `lahtise kätega, temä kääs iga töö läks `korda Plt; lahtise mõistusega ~ peaga taiplik, andekas Lahdise pεεga poiss Emm; ta on `lahtise `mõistusega inimene JMd; kes koolis `lahtise `piaga, sellel õppimene on nigu naĺla asi Plt
1. avatud `lahtine `aida uks VNg; magatasse änamasti `lahtiste ustega Khk; naistel olid vanasti `kampsulid, `seoksed `lahtised jakid Mih; Enne `oĺlid ju omal vanutspuud, ammilesed moĺlid, `lahtise `otstega; `Ańdis (lõi) `lahtise `käega Hää; ta lähäb `lahtiste `õlmadega JMd; `lahtsed siĺmad Koe; kui mina juba `tienisin, olid plekklüpsikud, ei old `umpse torudega, mud́u `lahtise toruga VMr; see kaśt on `lahtine Trm; `lahtine käüss olli vanast, egä kibrudet `suuge ei oole käüst Krk || liikuv, painduv `lahtise `luuga loom, vasikas sünnib `kergeste Tõs
2. katmata a. `lahtine möök oln kεεs Phl; muist `ollid `lahtiste `otsadega sõrmkübarad Muh; tilluke saun, `lahtine keris sees Mar; pial oli suur pae kibi, et tuli `vastu lage ei käind kui `lahtise kerisega ahi oli Nis; tuli oli lies, `lahtine tuli KuuK; sial on `lahtine kaev, `sinna sie lehm `sisse kukkuski JJn b. lume- või jäävaba suvel saab `paadiga `lahtises vies `lastud [põhjaõngi] Jõe; Mul ei old jalgradast ka, `sengä olis old igä vahest `lahtise `tiegägi `helpusamb Kuu; On ikka kena `lahtine aeg, sügavad lund pole `kuskil Pöi; `lahtise mere `aegas ma ole merel käin küll Muh; `Lahtist vett ei `näegi, aga `pääle lähed, vajub Hää c. pakendamata `lahtist värmid olid Vig; värvimuld oli `lahtine muld mis puest `tuodi KuuK d. kinni kasvamata sial olevad vanal aeal jäŕv old ja sial rabas olevad veel `lahtist vett `nähtud Lai e. (avarast või keha vähekatvast rõivast) kohtad olid kõik `lahtise olekuga VJg; riie on kaala piält vägä `lahtine KJn f. (muud juhud) Kui `lahtine kaju (torudeta kaev) ikka `kordas ja puhas on, ikka param vesi kut pumbast tuleb Pöi; va `lahtine maa, selle sui tal ei ole `vilja kedagi peal (kesapõllust) Aud
3. kinnitamata, lõdvalt kinnituv `lahtiste juustega kεib küla vahel Khk; `lahtised eena tükid kukuvad tee peal `koormast maha Mär; üsna `lahtiste `nöörega ei saa kedrata Vig; `lahtised [niied] olid sellest iad, et neid pane kui paĺlu tahad, võta vähemas või pane `juure Tõs; vanast `kańti `lahtisi `juuksi Hää; eks ma muidu `lahtisi agusi ole `raiund, aga ega ma kubu ole sidund Ann; [labidaga] sai kõvast taguda et ta (katus) muedu jäi vedel ja `lahtine Kad; sidod ärä ni̬i̬d `laśtised vihud Kod
4. (inimesest)a. vallaline, perekonnata sa oled ju `lahtine inimene, pole last, pole naist ega midagid Vll; Mes lahtise inimesel viga, lεheb kus tahab Emm; `lahtine vanames olen PJg; tämä on prii inime, `lahtine ja vallaline Kod b. maata, vabadik; kindla töökohata `lahtine inimene, see üks pääva `töölene Mar; `lahtist inimest, kellel maa natukstki ei ole Var; minu isa oli `lahtine inimene, mõesa moonakas oli Mih; mul `praegast teenistust põle, õlen `lahtine Trm; selle Lutsu isä oli üks `lahtine mi̬i̬s Pal; kui `lahtine tüdruk läks koha pidaeale mehele [siis öeldi, et] nüid sai leiva `otsa; `lahtise mehele läksin, sel kedagi `kohta ei old ega maad Lai
5. aval, avameelne See ju nii kena lahtise olemisega inimene Jäm; Ta on ea `lahtise jutuga Trm
6. `Lahtine köha Lüg; kinnine kõht on ike tülikam ku `lahtine Vän; `lahtist `kõhtu arstitse uśsirohuga ja püśsirohuga ja koirohu `teega kah Saa
7. lahtise jalaga väle `lahtise jalaga obu, jöuab ruttu `käia Ans; Jooksu pεεl oo meite noor lauk mära eieti lahtise jalaga Kaa; lahtis(t)e kä(t)ega 1. helde Ei tä `ihnus old, igä ühe `vasta oli `lahtise `käägä Kuu; Pere`naine oli `lahtise `käega `valmis `aitama IisR; `lahtise kätega, se on `elde inimene Sim; see ikke annab, see on `lahtise `kääga Lai; 2. osav, kärmas `Lahtiste kättega, kõik asi täma kääs läheb, tieb igasugusi `tüösi Lüg; Küll oo aga edusa `tööga ja lahtiste kätega inimene PJg; `Lahtised käed, ta on osav tegima Hää; see oli `lahtise kätega, temä kääs iga töö läks `korda Plt; lahtise mõistusega ~ peaga taiplik, andekas Lahdise pεεga poiss Emm; ta on `lahtise `mõistusega inimene JMd; kes koolis `lahtise `piaga, sellel õppimene on nigu naĺla asi Plt
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|