[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
hiljukasti `hiljukasti, -`illukast Kuu; `iljukaiste, -ast Vai aeglaselt üks käüb `kiirest `toine käüb `iljukaiste Vai Vrd hiljukesti
lihavast(e) lihav|ast Lüg Khk Jaa Pöi Phl Ran, -õst Krl, -aste Lüg Tõs Saa jõudsalt puu `kasvab `lopsakaste ja lihavast, `paksu `õksidegä Lüg; omme on paĺmipuide püha ja paastu lõpp, siss võib `jälle lihavaste süia Saa; kui vili `kaśvi väegä ilus - - kui äst lihavast kasvab, om serände tüme nägu Ran
liiast lii|ast Jäm JJn VJg Sim Iis Trm Pal, -ass, -äss Kod, `liiast R liiga, üleliia Ärä sa kalu valiess `liiast `sopra, sie otta kalul kohud maha Kuu; mõnel on maad jo `liiast kää; obosel akkab `juoksemine juo `liiast menemaie Lüg; vikkasti on maa teral, kui `liiast kisub maa `sisse Jõh; ära söög liiast Jäm; tüe oli `talle ikke liiast `raske JJn; liiast kuum Trm; õlu käib liiass ärä, lähäb lahjass Kod; see [riie] on ikke liiast tumekas Lai Vrd liia, liialt, liiasti
lirts lirts Lüg IisR Muh Mar Vig PJg Hää JMd VJg Trm Kod Plt Hls Krk Puh, g lirtsu Jäm Rei Kse Aud Tor Saa Ris Iis KJn(le-) San, `lirtsu Kuu VNg/n `lirtsu/, lirsu Mär Tõs Juu Jür Sim, lirdsu Nõo, lirsi Koe; liŕts Jäm Räp, lirdsu Hls/-tsu/ Krk Urv Krl, lirtsi Khk Hls Kan/-ŕ-/, lirdsi Krk Kan
1. a. lahja, vesine toit see `söuke liŕts piim, pole rammus `ühtid; möni lehm lüpsab `söukest `lirtsi Khk; andas vedelt supi `lirtsi kätte Hls; mis ma sääntsest liŕtsist sü̬ü̬, taa ku vesi Kan b. õhuke, hõre riie toovad puest seda õhukest `riide `lirtsu, mis see sitt töö `juures piab koa Mär; tea mis sa sehansest lirtsust tõid lapsele `seĺga Aud; mis selle lirsuga tehäkse, nii õhuke teene Juu; ära sa `mulle seda `lirtsu parem ostagi JMd; va õhuke riide lirts Sim; see (riie) on sõre nagu lirts Trm; Nendest `liŕtsest `puhkap ju tuul läbi, pane iki palit `seĺgä Krk c. (noorest kaunast või viljaterast) päris lirtsud alles, põle `valmis `ühti Kse; `suuri `kõtru ma ei taha, mis `seante nu̬u̬ŕ liŕts, neid ma sü̬ü̬; terä liŕts alle, ei saa vi̬i̬l lõigade Krk; na‿m `noore, na‿mma ku lirdsu, ega na‿i `kõlba siss, aga vanan om küll ää kõdra Nõo Vrd lirtsik, lirtsuk d. pej, sõim tüdreku lirts Tor; oh sa va lirts, mis sa sii joosed Hää; See lirts mees ka kedagi teeb, lirts on ja lirsuks jääb Jür || loba ajad lirts jutta. lirts jutt one `kerge jutt Kod
Vrd lira, liru
2. väike kogus vedelikku, lonks, sirts vähikäse `lirtsu ans Kuu; sai ühe lirtsu `viina `amma `peale Kse; ma sain sest lirtsust kedagi koa, suu `niiskeks ja muud midagi Ris; anna üks lirts suppi Koe; Üit́s om mitu `lirtsu siiä süĺlänu; Varvaste vahelt om pori `lirtse `pääle ritsin Krk; nigu ravva tulõst `võtnu inne, nii lasknu suust tu̬u̬ lirdsu `süĺgä pääle Urv; mi̬i̬s võt́t üte lirdsu `viinä Krl
3. piibupigi piibu lirdsiga arstitass sammaspu̬u̬lt Kan; Piibo liŕts om hää sammaspoolõ rohi Räp
4. pehme, vedel tie on nõnna lirts Iis; Paelu rammusamad [sead] `oĺlid kui nüid, liha `oĺli kõva. Nüid põle `kuśki kedägi, vedel nigu lirts kõik liha KJn
5. int; deskr (peam paralleelsõna komponendina) vies `käies one `kuulla `lirtsu ja `lortsu VNg; sügisene ilm on nii lirts ja lörts, et ei saa `väljä Lüg; Tia mis sa säel `juoksed, kui vesi tieb lirts-lorts `saapa sies; `Lapsed `kietasivad `liivast ja savist `körti ja lasivad seda `sõrmede vahelt lirts-lirts läbi `juossa IisR; ta käis sopa sihes lirts ja lörts Jäm; `süĺges liŕts maha Khk; sülitab lirts ja lirts `ühte `inge Muh; vikatid loesati lirts-lärts, lirts-lärts Vig; soppa köib üle jala pöia lirts-lärts Kse; ta kõnnib poris lirts ja lörts Koe; pori käib jala all lirts-lirts KJn; pastal vett täüs, jala like all, kõnni pääl lirts lörts; siin tule ütte`puhku, et lää üle veere maha, lirts-larts Krk; [vett täis] suvva teevä lirts-lorts Puh; aśt iks lirts ja lorts San; lät́si läbi mua ku liŕts Krl
Vrd liri
1. a. lahja, vesine toit see `söuke liŕts piim, pole rammus `ühtid; möni lehm lüpsab `söukest `lirtsi Khk; andas vedelt supi `lirtsi kätte Hls; mis ma sääntsest liŕtsist sü̬ü̬, taa ku vesi Kan b. õhuke, hõre riie toovad puest seda õhukest `riide `lirtsu, mis see sitt töö `juures piab koa Mär; tea mis sa sehansest lirtsust tõid lapsele `seĺga Aud; mis selle lirsuga tehäkse, nii õhuke teene Juu; ära sa `mulle seda `lirtsu parem ostagi JMd; va õhuke riide lirts Sim; see (riie) on sõre nagu lirts Trm; Nendest `liŕtsest `puhkap ju tuul läbi, pane iki palit `seĺgä Krk c. (noorest kaunast või viljaterast) päris lirtsud alles, põle `valmis `ühti Kse; `suuri `kõtru ma ei taha, mis `seante nu̬u̬ŕ liŕts, neid ma sü̬ü̬; terä liŕts alle, ei saa vi̬i̬l lõigade Krk; na‿m `noore, na‿mma ku lirdsu, ega na‿i `kõlba siss, aga vanan om küll ää kõdra Nõo Vrd lirtsik, lirtsuk d. pej, sõim tüdreku lirts Tor; oh sa va lirts, mis sa sii joosed Hää; See lirts mees ka kedagi teeb, lirts on ja lirsuks jääb Jür || loba ajad lirts jutta. lirts jutt one `kerge jutt Kod
Vrd lira, liru
2. väike kogus vedelikku, lonks, sirts vähikäse `lirtsu ans Kuu; sai ühe lirtsu `viina `amma `peale Kse; ma sain sest lirtsust kedagi koa, suu `niiskeks ja muud midagi Ris; anna üks lirts suppi Koe; Üit́s om mitu `lirtsu siiä süĺlänu; Varvaste vahelt om pori `lirtse `pääle ritsin Krk; nigu ravva tulõst `võtnu inne, nii lasknu suust tu̬u̬ lirdsu `süĺgä pääle Urv; mi̬i̬s võt́t üte lirdsu `viinä Krl
3. piibupigi piibu lirdsiga arstitass sammaspu̬u̬lt Kan; Piibo liŕts om hää sammaspoolõ rohi Räp
4. pehme, vedel tie on nõnna lirts Iis; Paelu rammusamad [sead] `oĺlid kui nüid, liha `oĺli kõva. Nüid põle `kuśki kedägi, vedel nigu lirts kõik liha KJn
5. int; deskr (peam paralleelsõna komponendina) vies `käies one `kuulla `lirtsu ja `lortsu VNg; sügisene ilm on nii lirts ja lörts, et ei saa `väljä Lüg; Tia mis sa säel `juoksed, kui vesi tieb lirts-lorts `saapa sies; `Lapsed `kietasivad `liivast ja savist `körti ja lasivad seda `sõrmede vahelt lirts-lirts läbi `juossa IisR; ta käis sopa sihes lirts ja lörts Jäm; `süĺges liŕts maha Khk; sülitab lirts ja lirts `ühte `inge Muh; vikatid loesati lirts-lärts, lirts-lärts Vig; soppa köib üle jala pöia lirts-lärts Kse; ta kõnnib poris lirts ja lörts Koe; pori käib jala all lirts-lirts KJn; pastal vett täüs, jala like all, kõnni pääl lirts lörts; siin tule ütte`puhku, et lää üle veere maha, lirts-larts Krk; [vett täis] suvva teevä lirts-lorts Puh; aśt iks lirts ja lorts San; lät́si läbi mua ku liŕts Krl
Vrd liri
look1 look g looga S Lä PäPõ HaLo Juu Tür Trm Pal Lai KLõ; luok g luoga Ris Hag HaId Amb JMd Koe ViK/-ua- VJg/ Iis Trm, `luoga R(n `luoka VNg Vai; -ua- VNg Vai); lu̬u̬k g looga Hää Saa Äks KJn eL(-ḱ Se, g luoga Lei), luaga Kod; luõk g luõga Khn
1. (hobuserakendi osa) luok on `oigenenud ära, on `sirgeks läind Jõe; jalaka one `sitke, üvä one `luoka `paina VNg; `aisa `õtsas on `aisa aak ja `luogal on `tehtud ase, kus `sõisab ais `aasa `külles Lüg; `Püiäb ja `tõmmab küll ja luak ja rakkendus ragisevad, aga ei `jaksa samugi `paigast `vällä vedada Jõh; saa‿p `oska obusele `looka `pεεle `panna; look es seisa `küisis, tuli maha kaela `peale Khk; Igamees looga tegemisega ikka akkama es saand Kaa; Vana on nii kõverase jäänd kut look; Suur looga painepuu oli, kus peal `looki `vääti, mõnel oli seina `küĺges, teisel oli `õues maas, suurest jämest kõverast puust oli `tehtud Pöi; saarest ikka kõige `rohkem tehasse `looki, noored saared raiutse maha ja `väetse loogaks Muh; meite mihed `muljovad ise heideste loogad ja jalased Phl; akati `looka `kallama kalle peal LNg; niigu [pruutpaar] `peime `õue `sisse sai, kohe pidid looga maha `tõmmama need, kis `vasta `võtsid Vig; loogal oo küined, looga `otsas, ais köib küine `sisse Tõs; Obo vädäs luõga `puõlõs Khn; veoks olid ikke tugevamast puust loogad. ilu loogad, sõedu loogad olid `alkamad Aud; loogad saab `vahtrest ja künnap̀ast Tor; Ega obu ei via, kui lu̬u̬k ei pia Hää; mede kodus oĺli kaks `lu̬u̬ka, töö lu̬u̬k ja sõidu lu̬u̬k Saa; tuminga puust kallatud look on `kange ennast õiendama; oled kõber na looga murre Nis; `Enne tuld sulasel `õhtas looga täis `piirdu käristada Kei; kis pruudi obusel luoga sai maha tõmmata, sie sai `kindad JõeK; pihlakast painutatakse `luokasid, tema on `sitke puu, annab painutata Amb; mõnes talus on pailu `luokasi JMd; luok `õigub ää, ku märjast piast `seisma jääb ja ära kuivab Sim; meie rahvas käeväd luagadega, `sakslased soridega; ku `kõrge vikerkaar nagu lu̬u̬k, siis tuleva `kuiva Kod; `lu̬u̬kadel olid vanast ka kirjad pääl, ikke lõegutud, laiemad loogad olid kõik värvitud Äks; ilma loogata `pańdi obune eina saadu ette, mujale ei `pandud Lai; ilma loogate es saa minnä, obesel olli iks lu̬u̬k pääl Hel; pajotset loogad iki olliva - - mõned avvutiva vi̬i̬ sehen ja kes sai, ki̬i̬t kah Ran; es saa ma tolle loogaga üttegi `ku̬u̬rmat agu tuvva, edimäne kõrd `olli pääl ja läits `katski; meil `olli egän poodin `mitmasugutsit vene `lu̬u̬ke, kõ̭ik kirjutedu ja nikerdedu Nõo; ta‿i `kõlba kohegi, ta‿m kõverik nigu lu̬u̬k San; lu̬u̬k on muud́u vaĺmiss, küüds om `lõikamaldaʔ Har; Loogass ot́siti säänä `siuhkõ ja ilma ossõlda˽puu; saa ei˽`lu̬u̬ka lepäpuust, ei˽hüvvä `nahka laisaluust Rõu; üle ilma lu̬u̬k = vikatkaaŕ; Kuʔ anna sullõ paaŕ vibahhust üle looga (kere) Vas; lu̬u̬k om `mitmõst puust, jallai, künnäp - - saaŕ ja `vahtrast kah `paańtadass Räp; läḱiʔ kodo minemä, pääväl võõdass jo lu̬u̬k `maahha (päike läheb looja); võtaʔ lu̬u̬ḱ `maahha, hopõń taht sitalõ hum Se || fig (varastamisest) `Kergemb on suvel `einä tehä vigastiga, kui `talvel `luogaga Kuu; tänabune ein jäi nii vähäks, nüid peab küll akkama loogaga `eina tegema Juu; Need, kes suvel vikatiga eina ei tehnud, need püidsid talvel loogaga eina teha, püidsid varastada Trm; peremiiss niit́ vikahtiga, varass niit́ loogagaʔ, vei ilma vaivadaʔ Se
2. (lookjas puuvarb) a. reeraami põikpuu nie, mida `kresla all `käiväd `poigi pidi, nie puud on `kresla `luagad VNg; Laamitse küĺlepuud on aisad ja ristpuud on loogad Hää; riie tievad nõgusast kolm `luoka ja oiavad korjakse puid `kinni Kad; esimesed luogad on kõverad, tagumised `sirgemad; korupil on luogad ja [see on] `laudadega `ümbert ära `lüödud, sinna pannasse talvel nuot `sisse Trm; ree loogad käivad `risti üle ree, põhja pialt üle `kaustade, `lookade `küĺge on varvad kińnitetud Ksi; ri̬i̬ laami looga, üle ri̬i̬ tõisest veerest `tõisse, kaits puud Krk; laavitse looga `olli siäntse kõvere puu Hel; ri̬i̬ loogast `panti kaits raud `kruvvi läbi, tõese sebä kottale tõene kruuv, `kruvvega `panti lu̬u̬k sebä `küĺge `kinni Nõo; loogaʔ, noid oĺl mõ̭ni kolm tüḱkü - - üt́s oĺl i̬i̬n, üt́s oĺl keśkkottan, üt́s om takan Urv; veerepuu lu̬u̬k, mis lätt `perse alt `riśti Räp b. vits vikati varre küljes luok `panna vikkasti lüsi `pääle, kui `õtra `niideta, viab kokko `õtra Jõh; ku rügä `niitme `minti pikä vikatige, siis pannass vikatile lu̬u̬k pääle, et vili kaare pääl `risti maha jääss Krk; vikatile `panti lu̬u̬k `pääle, si̬i̬ viis einä `niitan kokku, siss es riisutegi üleni Hel; vikahti lu̬u̬k, sõ̭ss aasõ `häste `kaari Plv c. korvi ribivits luogad panen `senna [korvi] silmuste `sisse ja siis akkan kas juurtega ehk pajo `vitstega punuma Koe; vana koŕv, muku luagad ja sang, põhja vitsad kõik ärä mädänud Kod; korvil om loogad, nonde `pääle palmitsedass vitsad Ran d. mõrra, rüsa pand; vibu suulina `otsas oli nisukene luok ja maa-aed käis `keskeld (rüsal) Hlj; topp [on] luõga küljest `lahti, kalad `lähtväd sedäsi `vällä Khn; lu̬u̬k pannass selleperäst `saele `pääle, et aap sae lehe sikku, siis om kõvep lõigate Krk; lu̬u̬k tet́äss kadajast, köüdetäss kabil `otsõ; väigokõsõʔ loogaga mõrraʔ Se e. laeva-, paadikaar `laiva `luogad on nied, kuhu `lauvad `kinni on `lüödud Lüg; `venne luagad - - on `jälle kõverass kuuse juurikuss kuarutet ehk paenotet lavvad Kod f. heina-, põhukandmise vahend loogad, kellega `kantasse `põhku ehk `einu `loomadelle ette Ksi; kosa˽pańnit nu̬u̬ʔ olõ`kanmise loogaʔ Plv g. aas; käepide mäŕsi - - öhe looga küĺles `oĺlid paalad, nendeg köideti `kińni loogad teineteise `küĺge Saa; `vehmred oĺliva vitsa võrudega ägli `küĺge `kińni `pantu, lu̬u̬k `oĺli küĺlen `vehmre otsal Ran; vanast olli lu̬u̬k pääl ollu äglil, kivist üle minnen tõsteti loogast üle Ote
Vrd looguss1, loogutus
3. lookadega muster; loogasarnane kaunistus kes tegi looga [leivale], kes viidenurga Mus; nõnna ilosad luagad tulevad [kangasse], kui paad kõllass kaks `lõnga; luagad `testi `riide `servä Kod; savikruus - - punane ja `valge looga pääl Võn; `ammõ ola latõlõ, `käüsse `värdlidele `aeti loogaʔ vereväst maagõ langast Kan; [rõiva] ala vai kohe rinna pääle ti̬i̬t loogaʔ Se Vrd loogeline
4. käänak, kõverus; lookjas joon [võrgu]Ribi ei `tohtind `sirgeld mere `lassa, pidid olema `luogad siess, kuhu siis `rohkemb `kammilu sise `korjas Kuu; maantied `müödä on üvä luok `ümber `käiä, `õtse `pääseb ka Lüg; suur look jäi tegemata (läksime otse) Khk; vikatkaare look `taevas Krj; tee teeb looga `sisse Tõs; kuul ja pääval on vahest nihuke look või ratas `ümmer Juu; vikerkaart on vihma aeg - - käib üle `taeva `niuke look Tür; [tont] läks nisukese luogaga, sädemed kukkusivad maha Kad; ti̬i̬ ehk jõe kallas, siäl one kua luagad Kod
1. (hobuserakendi osa) luok on `oigenenud ära, on `sirgeks läind Jõe; jalaka one `sitke, üvä one `luoka `paina VNg; `aisa `õtsas on `aisa aak ja `luogal on `tehtud ase, kus `sõisab ais `aasa `külles Lüg; `Püiäb ja `tõmmab küll ja luak ja rakkendus ragisevad, aga ei `jaksa samugi `paigast `vällä vedada Jõh; saa‿p `oska obusele `looka `pεεle `panna; look es seisa `küisis, tuli maha kaela `peale Khk; Igamees looga tegemisega ikka akkama es saand Kaa; Vana on nii kõverase jäänd kut look; Suur looga painepuu oli, kus peal `looki `vääti, mõnel oli seina `küĺges, teisel oli `õues maas, suurest jämest kõverast puust oli `tehtud Pöi; saarest ikka kõige `rohkem tehasse `looki, noored saared raiutse maha ja `väetse loogaks Muh; meite mihed `muljovad ise heideste loogad ja jalased Phl; akati `looka `kallama kalle peal LNg; niigu [pruutpaar] `peime `õue `sisse sai, kohe pidid looga maha `tõmmama need, kis `vasta `võtsid Vig; loogal oo küined, looga `otsas, ais köib küine `sisse Tõs; Obo vädäs luõga `puõlõs Khn; veoks olid ikke tugevamast puust loogad. ilu loogad, sõedu loogad olid `alkamad Aud; loogad saab `vahtrest ja künnap̀ast Tor; Ega obu ei via, kui lu̬u̬k ei pia Hää; mede kodus oĺli kaks `lu̬u̬ka, töö lu̬u̬k ja sõidu lu̬u̬k Saa; tuminga puust kallatud look on `kange ennast õiendama; oled kõber na looga murre Nis; `Enne tuld sulasel `õhtas looga täis `piirdu käristada Kei; kis pruudi obusel luoga sai maha tõmmata, sie sai `kindad JõeK; pihlakast painutatakse `luokasid, tema on `sitke puu, annab painutata Amb; mõnes talus on pailu `luokasi JMd; luok `õigub ää, ku märjast piast `seisma jääb ja ära kuivab Sim; meie rahvas käeväd luagadega, `sakslased soridega; ku `kõrge vikerkaar nagu lu̬u̬k, siis tuleva `kuiva Kod; `lu̬u̬kadel olid vanast ka kirjad pääl, ikke lõegutud, laiemad loogad olid kõik värvitud Äks; ilma loogata `pańdi obune eina saadu ette, mujale ei `pandud Lai; ilma loogate es saa minnä, obesel olli iks lu̬u̬k pääl Hel; pajotset loogad iki olliva - - mõned avvutiva vi̬i̬ sehen ja kes sai, ki̬i̬t kah Ran; es saa ma tolle loogaga üttegi `ku̬u̬rmat agu tuvva, edimäne kõrd `olli pääl ja läits `katski; meil `olli egän poodin `mitmasugutsit vene `lu̬u̬ke, kõ̭ik kirjutedu ja nikerdedu Nõo; ta‿i `kõlba kohegi, ta‿m kõverik nigu lu̬u̬k San; lu̬u̬k on muud́u vaĺmiss, küüds om `lõikamaldaʔ Har; Loogass ot́siti säänä `siuhkõ ja ilma ossõlda˽puu; saa ei˽`lu̬u̬ka lepäpuust, ei˽hüvvä `nahka laisaluust Rõu; üle ilma lu̬u̬k = vikatkaaŕ; Kuʔ anna sullõ paaŕ vibahhust üle looga (kere) Vas; lu̬u̬k om `mitmõst puust, jallai, künnäp - - saaŕ ja `vahtrast kah `paańtadass Räp; läḱiʔ kodo minemä, pääväl võõdass jo lu̬u̬k `maahha (päike läheb looja); võtaʔ lu̬u̬ḱ `maahha, hopõń taht sitalõ hum Se || fig (varastamisest) `Kergemb on suvel `einä tehä vigastiga, kui `talvel `luogaga Kuu; tänabune ein jäi nii vähäks, nüid peab küll akkama loogaga `eina tegema Juu; Need, kes suvel vikatiga eina ei tehnud, need püidsid talvel loogaga eina teha, püidsid varastada Trm; peremiiss niit́ vikahtiga, varass niit́ loogagaʔ, vei ilma vaivadaʔ Se
2. (lookjas puuvarb) a. reeraami põikpuu nie, mida `kresla all `käiväd `poigi pidi, nie puud on `kresla `luagad VNg; Laamitse küĺlepuud on aisad ja ristpuud on loogad Hää; riie tievad nõgusast kolm `luoka ja oiavad korjakse puid `kinni Kad; esimesed luogad on kõverad, tagumised `sirgemad; korupil on luogad ja [see on] `laudadega `ümbert ära `lüödud, sinna pannasse talvel nuot `sisse Trm; ree loogad käivad `risti üle ree, põhja pialt üle `kaustade, `lookade `küĺge on varvad kińnitetud Ksi; ri̬i̬ laami looga, üle ri̬i̬ tõisest veerest `tõisse, kaits puud Krk; laavitse looga `olli siäntse kõvere puu Hel; ri̬i̬ loogast `panti kaits raud `kruvvi läbi, tõese sebä kottale tõene kruuv, `kruvvega `panti lu̬u̬k sebä `küĺge `kinni Nõo; loogaʔ, noid oĺl mõ̭ni kolm tüḱkü - - üt́s oĺl i̬i̬n, üt́s oĺl keśkkottan, üt́s om takan Urv; veerepuu lu̬u̬k, mis lätt `perse alt `riśti Räp b. vits vikati varre küljes luok `panna vikkasti lüsi `pääle, kui `õtra `niideta, viab kokko `õtra Jõh; ku rügä `niitme `minti pikä vikatige, siis pannass vikatile lu̬u̬k pääle, et vili kaare pääl `risti maha jääss Krk; vikatile `panti lu̬u̬k `pääle, si̬i̬ viis einä `niitan kokku, siss es riisutegi üleni Hel; vikahti lu̬u̬k, sõ̭ss aasõ `häste `kaari Plv c. korvi ribivits luogad panen `senna [korvi] silmuste `sisse ja siis akkan kas juurtega ehk pajo `vitstega punuma Koe; vana koŕv, muku luagad ja sang, põhja vitsad kõik ärä mädänud Kod; korvil om loogad, nonde `pääle palmitsedass vitsad Ran d. mõrra, rüsa pand; vibu suulina `otsas oli nisukene luok ja maa-aed käis `keskeld (rüsal) Hlj; topp [on] luõga küljest `lahti, kalad `lähtväd sedäsi `vällä Khn; lu̬u̬k pannass selleperäst `saele `pääle, et aap sae lehe sikku, siis om kõvep lõigate Krk; lu̬u̬k tet́äss kadajast, köüdetäss kabil `otsõ; väigokõsõʔ loogaga mõrraʔ Se e. laeva-, paadikaar `laiva `luogad on nied, kuhu `lauvad `kinni on `lüödud Lüg; `venne luagad - - on `jälle kõverass kuuse juurikuss kuarutet ehk paenotet lavvad Kod f. heina-, põhukandmise vahend loogad, kellega `kantasse `põhku ehk `einu `loomadelle ette Ksi; kosa˽pańnit nu̬u̬ʔ olõ`kanmise loogaʔ Plv g. aas; käepide mäŕsi - - öhe looga küĺles `oĺlid paalad, nendeg köideti `kińni loogad teineteise `küĺge Saa; `vehmred oĺliva vitsa võrudega ägli `küĺge `kińni `pantu, lu̬u̬k `oĺli küĺlen `vehmre otsal Ran; vanast olli lu̬u̬k pääl ollu äglil, kivist üle minnen tõsteti loogast üle Ote
Vrd looguss1, loogutus
3. lookadega muster; loogasarnane kaunistus kes tegi looga [leivale], kes viidenurga Mus; nõnna ilosad luagad tulevad [kangasse], kui paad kõllass kaks `lõnga; luagad `testi `riide `servä Kod; savikruus - - punane ja `valge looga pääl Võn; `ammõ ola latõlõ, `käüsse `värdlidele `aeti loogaʔ vereväst maagõ langast Kan; [rõiva] ala vai kohe rinna pääle ti̬i̬t loogaʔ Se Vrd loogeline
4. käänak, kõverus; lookjas joon [võrgu]Ribi ei `tohtind `sirgeld mere `lassa, pidid olema `luogad siess, kuhu siis `rohkemb `kammilu sise `korjas Kuu; maantied `müödä on üvä luok `ümber `käiä, `õtse `pääseb ka Lüg; suur look jäi tegemata (läksime otse) Khk; vikatkaare look `taevas Krj; tee teeb looga `sisse Tõs; kuul ja pääval on vahest nihuke look või ratas `ümmer Juu; vikerkaart on vihma aeg - - käib üle `taeva `niuke look Tür; [tont] läks nisukese luogaga, sädemed kukkusivad maha Kad; ti̬i̬ ehk jõe kallas, siäl one kua luagad Kod
looskond loos|kond g -konna lõngajooks Kanga looskonnaks kutsuda neid löngu, mis korraga tihvast läbi `jooksma `panta ja millega kaŋŋast käärida Rei Vrd loomkond
nälv1 nälv Kos, g nälva Tor Hää Jür Koe Trm Lai Plt Vil, nälvä Juu KJn Ran Puh TMr Kam Rõn; nälb g nälva JMd Iis Kad VJg Iis Äks Ksi Pil; näĺb g näĺvä Saa; g nälva Hel, näĺva Pee
1. linnu rinnak kuĺlil oo õege terav nälva luu Tor; näĺvä küĺlest sain ead liha Saa; anel on nihuke suur nälv Juu; kellel nälb madalamal, see on parem emaani JMd; mõne ani nälb jooseb mööda maad Äks; nälva liha, pehme lahja liha Hel
2. mõhn kui nälvä `alla tuleb ummuss, siss kõnni kondsa pääl; aśt jala `nälvä `katski Ran; mia saesa üte nälvä (pöia serva) pääl Puh
3. a. pikem serv, äär nälv sielikul all, lõi alt mõnest kohast ripakille Jür; näĺvaga pilve on üleval, `vihma tuleb `kindlaśti (sabataolisest pilvest) Pee; `riidetükile jääb leigates mõnesse `kohta niisuke nälb `külge Kad b. sopp einama siht lähäb kõverite, tieb nisukese nälva `sisse; põllu `sisse lähäb süedi nälb Kad c. tapp kui puutööd tehässe, siis raiutasse nälv `siśse KJn
4. laba nälvad `lüödi kevade aŕk `sahkadelle [tera] `otsa, otsad `tehti laiemaks Koe; nälva ots lõi lõua luud `kat́ki VJg
okse n, g okse (g `okse) S Mar Kul Mär Kse Pä hajusalt K, Iis Lai Trv Krk, `okse Kuu IisR, õkse Trm Kod, `õkse Lüg Jõh, osse (g `osse) T; ossõʔ g `ossõ V
1. oksendamine vahest lähäb süda pahast, siis ajab `õksele Lüg; Kisub `oksele IisR; okse tükib `peele Khk; Siis annaks vaev `järge, kui korra oksele ajaks Pöi; söda sant, okse tekob `pεεle Käi; akkas `viimeks oksele Mär; südä pööritäb ja on paha, aab oksele Juu; kihtine puu, `marju ikke `süia ei või, aab oksele ja kas või tapab kohe Amb; maksa `aigus - - aas oksele koledast Kad; nüid on viin kaĺlis, ei jõua niipaĺlu keresse `aada, et oksele lähvad Sim; siajuur on `irmus õksele ajaja Kod; si̬i̬ aa miu oksel, ma sedä ei pia sehen Krk; kui `alba näed, paneb ka ossele Ran; mia joht ei saa `maotedut liha `süvvä, mia naka ossele; südä om kuri ja osse tükib `pääle Nõo; Mul nakass ossõ˽pääle˽`tüḱmä Urv; taa halvass lännü˽sü̬ü̬ḱ, taa aja mu ossõlõ Har; ossõʔ tüküss `pääle Vas
2. väljaoksendatu parand `oksega koos Ans; koer sööb oma okse εε Khk; parand kõik okset täis Tõs; kis so okset arima akab, ari isi PJg; `pühksin okse maast ära Saa; rät́ik kukkus okse `sisse JMd; mõnel on `riided `oksega kuos Sim; kes sinu okset kasib Lai; ää astu `okse `sisse Plt; kõik ossega ku̬u̬n Ran; aśt ossõ `sissõ Krl; taa mõ̭ni lang, taa ku ossõʔ (pude) Plv || (halvasti tehtud tööst) Kõik täma tüö ja tegemine on nigu `kuera `okse IisR; vanasti ei `tohtind `öhte `kõrtki maha `jääda, nüid töö nagu koera okse Juu; töö on nigu koera okse, kes seda akkab uuest tegema Lai
3. eritis mahlajooksu lõpul Kask akkab varsti `oksele - - piab `augu iluste `kinni `lüöma IisR; kased aavad okset `välja Pöi; kasest tuleb juba oksed Phl; kase okse oo `seoke `valge vaht, kui änam `mahla ei tule Mih; kui kased änam `mahla ei joose, siis tuleb kasest `väĺla `seoke paks `valge okse Aud; kase okse nagu kanastand kord Nis; ei - - saa enam `mahla, kaśk keik okset täis JõeK; kui tulevad lehed, siis akkab kaśk oksele JJn; kaśk akab õksele, aab kõllass `vastu `väĺja Kod
Vrd ökse
põrama põrama Muh Kse Mih Jür KJn Trv, pörama Khk
1. a. põruma `mängvad kiige all `armoonigud, mis seinad pöravad Khk; ühna maja põrab käe Muh; maa põraś, ku ta aśt Trv b. põrinal liikuma Obune lasi `neĺja ies, `vanker põras taga Jür
2. lobisema mis ta siis põras alati nii paelu KJn
3. riidlema – Mih
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|