Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
hiljukasti `hiljukasti, -`illukast Kuu;
`iljukaiste, -ast Vai aeglaselt üks käüb `kiirest `toine käüb `iljukaiste Vai Vrd hiljukesti
lihavast(e) lihav|ast Lüg Khk Jaa Pöi Phl Ran, -õst Krl, -aste Lüg Tõs Saa jõudsalt puu `kasvab `lopsakaste ja lihavast, `paksu `õksidegä Lüg; omme on paĺmipuide püha ja paastu lõpp, siss võib `jälle lihavaste süia Saa; kui vili `kaśvi väegä ilus - - kui äst lihavast kasvab, om serände tüme nägu Ran
liiast lii|
ast Jäm JJn VJg Sim Iis Trm Pal,
-ass, -
äss Kod,
`liiast R liiga, üleliia Ärä sa kalu valiess `liiast `sopra,
sie otta kalul kohud maha Kuu;
mõnel on maad jo `liiast kää;
obosel akkab `juoksemine juo `liiast menemaie Lüg;
vikkasti on maa teral,
kui `liiast kisub maa `sisse Jõh;
ära söög liiast Jäm;
tüe oli `talle ikke liiast `raske JJn;
liiast kuum Trm;
õlu käib liiass ärä,
lähäb lahjass Kod;
see [riie] on ikke liiast tumekas Lai Vrd liia,
liialt,
liiasti
lirts lirts Lüg IisR Muh Mar Vig PJg Hää JMd VJg Trm Kod Plt Hls Krk Puh, g lirtsu Jäm Rei Kse Aud Tor Saa Ris Iis KJn(
le-)
San,
`lirtsu Kuu VNg/n `lirtsu/,
lirsu Mär Tõs Juu Jür Sim,
lirdsu Nõo,
lirsi Koe;
liŕts Jäm Räp,
lirdsu Hls/-
tsu/
Krk Urv Krl,
lirtsi Khk Hls Kan/-
ŕ-/,
lirdsi Krk Kan1. a. lahja, vesine toit see `söuke liŕts piim, pole rammus `ühtid;
möni lehm lüpsab `söukest `lirtsi Khk;
andas vedelt supi `lirtsi kätte Hls;
mis ma sääntsest liŕtsist sü̬ü̬, taa ku vesi Kan b. õhuke, hõre riie toovad puest seda õhukest `riide `lirtsu, mis see sitt töö `juures piab koa Mär;
tea mis sa sehansest lirtsust tõid lapsele `seĺga Aud;
mis selle lirsuga tehäkse, nii õhuke teene Juu;
ära sa `mulle seda `lirtsu parem ostagi JMd;
va õhuke riide lirts Sim;
see (riie) on sõre nagu lirts Trm;
Nendest `liŕtsest `puhkap ju tuul läbi, pane iki palit `seĺgä Krk c. (noorest kaunast või viljaterast) päris lirtsud alles, põle `valmis `ühti Kse;
`suuri `kõtru ma ei taha, mis `seante nu̬u̬ŕ liŕts, neid ma sü̬ü̬;
terä liŕts alle, ei saa vi̬i̬l lõigade Krk;
na‿m `noore, na‿mma ku lirdsu, ega na‿i `kõlba siss, aga vanan om küll ää kõdra Nõo Vrd lirtsik,
lirtsuk d. pej, sõim tüdreku lirts Tor;
oh sa va lirts, mis sa sii joosed Hää;
See lirts mees ka kedagi teeb, lirts on ja lirsuks jääb Jür ||
loba ajad lirts jutta. lirts jutt one `kerge jutt Kod Vrd lira,
liru 2. väike kogus vedelikku, lonks, sirts vähikäse `lirtsu ans Kuu;
sai ühe lirtsu `viina `amma `peale Kse;
ma sain sest lirtsust kedagi koa, suu `niiskeks ja muud midagi Ris;
anna üks lirts suppi Koe;
Üit́s om mitu `lirtsu siiä süĺlänu;
Varvaste vahelt om pori `lirtse `pääle ritsin Krk;
nigu ravva tulõst `võtnu inne, nii lasknu suust tu̬u̬ lirdsu `süĺgä pääle Urv;
mi̬i̬s võt́t üte lirdsu `viinä Krl3. piibupigi piibu lirdsiga arstitass sammaspu̬u̬lt Kan;
Piibo liŕts om hää sammaspoolõ rohi Räp4. pehme, vedel tie on nõnna lirts Iis;
Paelu rammusamad [sead] `oĺlid kui nüid, liha `oĺli kõva. Nüid põle `kuśki kedägi, vedel nigu lirts kõik liha KJn5. int; deskr (peam paralleelsõna komponendina) vies `käies one `kuulla `lirtsu ja `lortsu VNg;
sügisene ilm on nii lirts ja lörts, et ei saa `väljä Lüg;
Tia mis sa säel `juoksed, kui vesi tieb lirts-lorts `saapa sies;
`Lapsed `kietasivad `liivast ja savist `körti ja lasivad seda `sõrmede vahelt lirts-lirts läbi `juossa IisR;
ta käis sopa sihes lirts ja lörts Jäm;
`süĺges liŕts maha Khk;
sülitab lirts ja lirts `ühte `inge Muh;
vikatid loesati lirts-lärts, lirts-lärts Vig;
soppa köib üle jala pöia lirts-lärts Kse;
ta kõnnib poris lirts ja lörts Koe;
pori käib jala all lirts-lirts KJn;
pastal vett täüs, jala like all, kõnni pääl lirts lörts;
siin tule ütte`puhku, et lää üle veere maha, lirts-larts Krk; [vett täis] suvva teevä lirts-lorts Puh;
aśt iks lirts ja lorts San;
lät́si läbi mua ku liŕts Krl Vrd liri
look1 look g looga S Lä PäPõ HaLo Juu Tür Trm Pal Lai KLõ;
luok g luoga Ris Hag HaId Amb JMd Koe ViK/-
ua- VJg/
Iis Trm,
`luoga R(n `luoka VNg Vai; -
ua-
VNg Vai);
lu̬u̬k g looga Hää Saa Äks KJn eL(-
ḱ Se, g luoga Lei),
luaga Kod;
luõk g luõga Khn1. (hobuserakendi osa) luok on `oigenenud ära,
on `sirgeks läind Jõe;
jalaka one `sitke,
üvä one `luoka `paina VNg;
`aisa `õtsas on `aisa aak ja `luogal on `tehtud ase,
kus `sõisab ais `aasa `külles Lüg;
`Püiäb ja `tõmmab küll ja luak ja rakkendus ragisevad,
aga ei `jaksa samugi `paigast `vällä vedada Jõh;
saa‿p `oska obusele `looka `pεεle `panna;
look es seisa `küisis,
tuli maha kaela `peale Khk;
Igamees looga tegemisega ikka akkama es saand Kaa;
Vana on nii kõverase jäänd kut look;
Suur looga painepuu oli,
kus peal `looki `vääti,
mõnel oli seina `küĺges,
teisel oli `õues maas,
suurest jämest kõverast puust oli `tehtud Pöi;
saarest ikka kõige `rohkem tehasse `looki,
noored saared raiutse maha ja `väetse loogaks Muh;
meite mihed `muljovad ise heideste loogad ja jalased Phl;
akati `looka `kallama kalle peal LNg;
niigu [pruutpaar] `peime `õue `sisse sai,
kohe pidid looga maha `tõmmama need,
kis `vasta `võtsid Vig;
loogal oo küined,
looga `otsas,
ais köib küine `sisse Tõs;
Obo vädäs luõga `puõlõs Khn;
veoks olid ikke tugevamast puust loogad. ilu loogad,
sõedu loogad olid `alkamad Aud;
loogad saab `vahtrest ja künnap̀ast Tor;
Ega obu ei via,
kui lu̬u̬k ei pia Hää;
mede kodus oĺli kaks `lu̬u̬ka,
töö lu̬u̬k ja sõidu lu̬u̬k Saa;
tuminga puust kallatud look on `kange ennast õiendama;
oled kõber na looga murre Nis;
`Enne tuld sulasel `õhtas looga täis `piirdu käristada Kei;
kis pruudi obusel luoga sai maha tõmmata,
sie sai `kindad JõeK;
pihlakast painutatakse `luokasid,
tema on `sitke puu,
annab painutata Amb;
mõnes talus on pailu `luokasi JMd;
luok `õigub ää,
ku märjast piast `seisma jääb ja ära kuivab Sim;
meie rahvas käeväd luagadega,
`sakslased soridega;
ku `kõrge vikerkaar nagu lu̬u̬k,
siis tuleva `kuiva Kod;
`lu̬u̬kadel olid vanast ka kirjad pääl,
ikke lõegutud,
laiemad loogad olid kõik värvitud Äks;
ilma loogata `pańdi obune eina saadu ette,
mujale ei `pandud Lai;
ilma loogate es saa minnä,
obesel olli iks lu̬u̬k pääl Hel;
pajotset loogad iki olliva - - mõned avvutiva vi̬i̬ sehen ja kes sai,
ki̬i̬t kah Ran;
es saa ma tolle loogaga üttegi `ku̬u̬rmat agu tuvva,
edimäne kõrd `olli pääl ja läits `katski;
meil `olli egän poodin `mitmasugutsit vene `lu̬u̬ke,
kõ̭ik kirjutedu ja nikerdedu Nõo;
ta‿i `kõlba kohegi,
ta‿m kõverik nigu lu̬u̬k San;
lu̬u̬k on muud́u vaĺmiss,
küüds om `lõikamaldaʔ Har;
Loogass ot́siti säänä `siuhkõ ja ilma ossõlda˽puu;
saa ei˽`lu̬u̬ka lepäpuust,
ei˽hüvvä `nahka laisaluust Rõu;
üle ilma lu̬u̬k =
vikatkaaŕ;
Kuʔ anna sullõ paaŕ vibahhust üle looga (kere) Vas;
lu̬u̬k om `mitmõst puust,
jallai,
künnäp - - saaŕ ja `vahtrast kah `paańtadass Räp;
läḱiʔ kodo minemä,
pääväl võõdass jo lu̬u̬k `maahha (päike läheb looja); võtaʔ lu̬u̬ḱ `maahha,
hopõń taht sitalõ hum Se ||
fig (varastamisest) `Kergemb on suvel `einä tehä vigastiga,
kui `talvel `luogaga Kuu;
tänabune ein jäi nii vähäks,
nüid peab küll akkama loogaga `eina tegema Juu;
Need,
kes suvel vikatiga eina ei tehnud,
need püidsid talvel loogaga eina teha,
püidsid varastada Trm;
peremiiss niit́ vikahtiga,
varass niit́ loogagaʔ,
vei ilma vaivadaʔ Se 2. (lookjas puuvarb) a. reeraami põikpuu nie,
mida `kresla all `käiväd `poigi pidi,
nie puud on `kresla `luagad VNg;
Laamitse küĺlepuud on aisad ja ristpuud on loogad Hää;
riie tievad nõgusast kolm `luoka ja oiavad korjakse puid `kinni Kad;
esimesed luogad on kõverad,
tagumised `sirgemad;
korupil on luogad ja [see on] `laudadega `ümbert ära `lüödud,
sinna pannasse talvel nuot `sisse Trm;
ree loogad käivad `risti üle ree,
põhja pialt üle `kaustade,
`lookade `küĺge on varvad kińnitetud Ksi;
ri̬i̬ laami looga,
üle ri̬i̬ tõisest veerest `tõisse,
kaits puud Krk;
laavitse looga `olli siäntse kõvere puu Hel;
ri̬i̬ loogast `panti kaits raud `kruvvi läbi,
tõese sebä kottale tõene kruuv,
`kruvvega `panti lu̬u̬k sebä `küĺge `kinni Nõo;
loogaʔ,
noid oĺl mõ̭ni kolm tüḱkü - - üt́s oĺl i̬i̬n,
üt́s oĺl keśkkottan,
üt́s om takan Urv;
veerepuu lu̬u̬k,
mis lätt `perse alt `riśti Räp b. vits vikati varre küljes luok `panna vikkasti lüsi `pääle,
kui `õtra `niideta,
viab kokko `õtra Jõh;
ku rügä `niitme `minti pikä vikatige,
siis pannass vikatile lu̬u̬k pääle,
et vili kaare pääl `risti maha jääss Krk;
vikatile `panti lu̬u̬k `pääle,
si̬i̬ viis einä `niitan kokku,
siss es riisutegi üleni Hel;
vikahti lu̬u̬k,
sõ̭ss aasõ `häste `kaari Plv c. korvi ribivits luogad panen `senna [korvi] silmuste `sisse ja siis akkan kas juurtega ehk pajo `vitstega punuma Koe;
vana koŕv,
muku luagad ja sang,
põhja vitsad kõik ärä mädänud Kod;
korvil om loogad,
nonde `pääle palmitsedass vitsad Ran d. mõrra, rüsa pand; vibu suulina `otsas oli nisukene luok ja maa-aed käis `keskeld (rüsal) Hlj;
topp [on] luõga küljest `lahti,
kalad `lähtväd sedäsi `vällä Khn;
lu̬u̬k pannass selleperäst `saele `pääle,
et aap sae lehe sikku,
siis om kõvep lõigate Krk;
lu̬u̬k tet́äss kadajast,
köüdetäss kabil `otsõ;
väigokõsõʔ loogaga mõrraʔ Se e. laeva-, paadikaar `laiva `luogad on nied,
kuhu `lauvad `kinni on `lüödud Lüg;
`venne luagad - - on `jälle kõverass kuuse juurikuss kuarutet ehk paenotet lavvad Kod f. heina-, põhukandmise vahend loogad,
kellega `kantasse `põhku ehk `einu `loomadelle ette Ksi;
kosa˽pańnit nu̬u̬ʔ olõ`kanmise loogaʔ Plv g. aas; käepide mäŕsi - - öhe looga küĺles `oĺlid paalad,
nendeg köideti `kińni loogad teineteise `küĺge Saa;
`vehmred oĺliva vitsa võrudega ägli `küĺge `kińni `pantu,
lu̬u̬k `oĺli küĺlen `vehmre otsal Ran;
vanast olli lu̬u̬k pääl ollu äglil,
kivist üle minnen tõsteti loogast üle Ote Vrd looguss1,
loogutus3. lookadega muster; loogasarnane kaunistus kes tegi looga [leivale], kes viidenurga Mus;
nõnna ilosad luagad tulevad [kangasse], kui paad kõllass kaks `lõnga;
luagad `testi `riide `servä Kod;
savikruus - - punane ja `valge looga pääl Võn;
`ammõ ola latõlõ,
`käüsse `värdlidele `aeti loogaʔ vereväst maagõ langast Kan; [rõiva] ala vai kohe rinna pääle ti̬i̬t loogaʔ Se Vrd loogeline4. käänak, kõverus; lookjas joon [võrgu]Ribi ei `tohtind `sirgeld mere `lassa,
pidid olema `luogad siess,
kuhu siis `rohkemb `kammilu sise `korjas Kuu;
maantied `müödä on üvä luok `ümber `käiä,
`õtse `pääseb ka Lüg;
suur look jäi tegemata (läksime otse) Khk;
vikatkaare look `taevas Krj;
tee teeb looga `sisse Tõs;
kuul ja pääval on vahest nihuke look või ratas `ümmer Juu;
vikerkaart on vihma aeg - - käib üle `taeva `niuke look Tür; [tont] läks nisukese luogaga,
sädemed kukkusivad maha Kad;
ti̬i̬ ehk jõe kallas,
siäl one kua luagad Kod
looskond loos|
kond g -konna lõngajooks Kanga looskonnaks kutsuda neid löngu,
mis korraga tihvast läbi `jooksma `panta ja millega kaŋŋast käärida Rei Vrd loomkond
nälv1 nälv Kos, g nälva Tor Hää Jür Koe Trm Lai Plt Vil, nälvä Juu KJn Ran Puh TMr Kam Rõn; nälb g nälva JMd Iis Kad VJg Iis Äks Ksi Pil; näĺb g näĺvä Saa; g nälva Hel, näĺva Pee
1. linnu rinnak kuĺlil oo õege terav nälva luu Tor; näĺvä küĺlest sain ead liha Saa; anel on nihuke suur nälv Juu; kellel nälb madalamal, see on parem emaani JMd; mõne ani nälb jooseb mööda maad Äks; nälva liha, pehme lahja liha Hel
2. mõhn kui nälvä `alla tuleb ummuss, siss kõnni kondsa pääl; aśt jala `nälvä `katski Ran; mia saesa üte nälvä (pöia serva) pääl Puh
3. a. pikem serv, äär nälv sielikul all, lõi alt mõnest kohast ripakille Jür; näĺvaga pilve on üleval, `vihma tuleb `kindlaśti (sabataolisest pilvest) Pee; `riidetükile jääb leigates mõnesse `kohta niisuke nälb `külge Kad b. sopp einama siht lähäb kõverite, tieb nisukese nälva `sisse; põllu `sisse lähäb süedi nälb Kad c. tapp kui puutööd tehässe, siis raiutasse nälv `siśse KJn
4. laba nälvad `lüödi kevade aŕk `sahkadelle [tera] `otsa, otsad `tehti laiemaks Koe; nälva ots lõi lõua luud `kat́ki VJg
okse n, g okse (g `okse) S Mar Kul Mär Kse Pä hajusalt K, Iis Lai Trv Krk, `okse Kuu IisR, õkse Trm Kod, `õkse Lüg Jõh, osse (g `osse) T; ossõʔ g `ossõ V
1. oksendamine vahest lähäb süda pahast, siis ajab `õksele Lüg; Kisub `oksele IisR; okse tükib `peele Khk; Siis annaks vaev `järge, kui korra oksele ajaks Pöi; söda sant, okse tekob `pεεle Käi; akkas `viimeks oksele Mär; südä pööritäb ja on paha, aab oksele Juu; kihtine puu, `marju ikke `süia ei või, aab oksele ja kas või tapab kohe Amb; maksa `aigus - - aas oksele koledast Kad; nüid on viin kaĺlis, ei jõua niipaĺlu keresse `aada, et oksele lähvad Sim; siajuur on `irmus õksele ajaja Kod; si̬i̬ aa miu oksel, ma sedä ei pia sehen Krk; kui `alba näed, paneb ka ossele Ran; mia joht ei saa `maotedut liha `süvvä, mia naka ossele; südä om kuri ja osse tükib `pääle Nõo; Mul nakass ossõ˽pääle˽`tüḱmä Urv; taa halvass lännü˽sü̬ü̬ḱ, taa aja mu ossõlõ Har; ossõʔ tüküss `pääle Vas
2. väljaoksendatu parand `oksega koos Ans; koer sööb oma okse εε Khk; parand kõik okset täis Tõs; kis so okset arima akab, ari isi PJg; `pühksin okse maast ära Saa; rät́ik kukkus okse `sisse JMd; mõnel on `riided `oksega kuos Sim; kes sinu okset kasib Lai; ää astu `okse `sisse Plt; kõik ossega ku̬u̬n Ran; aśt ossõ `sissõ Krl; taa mõ̭ni lang, taa ku ossõʔ (pude) Plv || (halvasti tehtud tööst) Kõik täma tüö ja tegemine on nigu `kuera `okse IisR; vanasti ei `tohtind `öhte `kõrtki maha `jääda, nüid töö nagu koera okse Juu; töö on nigu koera okse, kes seda akkab uuest tegema Lai
3. eritis mahlajooksu lõpul Kask akkab varsti `oksele - - piab `augu iluste `kinni `lüöma IisR;
kased aavad okset `välja Pöi;
kasest tuleb juba oksed Phl;
kase okse oo `seoke `valge vaht, kui änam `mahla ei tule Mih;
kui kased änam `mahla ei joose, siis tuleb kasest `väĺla `seoke paks `valge okse Aud;
kase okse nagu kanastand kord Nis;
ei - - saa enam `mahla, kaśk keik okset täis JõeK;
kui tulevad lehed, siis akkab kaśk oksele JJn;
kaśk akab õksele, aab kõllass `vastu `väĺja Kod
põrama põrama Muh Kse Mih Jür KJn Trv, pörama Khk
1. a. põruma `mängvad kiige all `armoonigud, mis seinad pöravad Khk; ühna maja põrab käe Muh; maa põraś, ku ta aśt Trv b. põrinal liikuma Obune lasi `neĺja ies, `vanker põras taga Jür
2. lobisema mis ta siis põras alati nii paelu KJn
3. riidlema – Mih