[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

ahn1 ahn rähn ahn t́saga Võn Vrd hähn

ahn2 → ahnes1

ain1 ain g aina S Mar Var Tõs Hää Kei, `aina R(n `aina VNg Vai), aena Rid Tõs Khn Aud Hää; aen g aena Rid Kad, `aena Hlj

1. võrkpüünise äärest väljaulatuv selise ots `teises [võrgujada] `otsas on kupp `aina `küljes - - `teises `otsas on siis köis ja `ankur Jõe; Igäl `vergul neli `aina, `ainad `solmiti `toise `vergu `ainuega kogu ja `ainusse `solmiti `liete`paulad Kuu; `teine on `korgi ain, `teine kivi`paela ain, `kummagis `otsas kaks Hlj; ühes sälikse `otsas on `aina ja `toises `sorka. kui akkad `verko `luoma, siis `aina ja `sorka `käüväd kogo; all on `vergol ka ain, üks `mieter `pitke, sene saab `ankru `külge `solmida Vai; egal vörgul on kaks `aina, aasain ja pitkain Jäm; ainad o [võrgu] egas `nurkas; rindköis pannasse `aina `kinni Mus; igal vörgul on üks ain - - ja teine on silmus. se vallali ots, missega sölmitakse, on ain Pha; Öhes selise `otsas on aas, teine `lahtine kööve ots on ain; Võrgul on ölemine ain ja alumine ain. Kui võrgud merese `lasti, `siuti aas ja ain `sõlmi Pöi; aina kõru torgatse `juhte august läbi, siis akatse [võrku] `juhtele vedama; ainad o `küindra `pitkised Muh; Kui üks teise kalapüiu `önne `kaetses, siis leigedi salaja teise mehe vörgu aina otsast tükk ää - - et kala äi saa Rei; peremärgid - - iga võrgu aena käpa peal Rid; mõrra vesiaja `otsa `siotasse suurd ainad Mar; Aena piäl oli mõni räim Khn; `pealmine ain o `lahti, alumene kibi `küĺges Aud; võrgul on neli `aina Hää || silmus purje nurkades `purjel on ain, kus sie `priistaŋŋi `otsa paned `senna `purje `külge ja siis `sellega lükkad `selle `purje `lahti Jõe Vrd ainas1

2. võrguliin metsloomade püüdmiseks aina pεεl ollasse siis, kui jänest oodetasse; rebane ep lähe kautu `aine Khk

ain2 ain Khk Tõs ainult, aina kunningas pidi jöulu `laupa `öösse ain `rasva `sööma ning kahe kasugu vahel magama; nii ain punane kuub Khk; meres põle muud kui ain vesi Tõs

as ass Ris HMd küllap, ju, vahest ass sie laul võis pikem `olla koa, aga ma põle õppin; ass tal siis natuke ika `aśsa oli koa; ass nääb, mis moodi see lähäb; ass saagu mis saab Ris; ass ta tuleb HMd Vrd eks1

ase ase g -me üld, -ma hajusalt S Pä eL(n asõ V), p aset üld Emanner(v.a V), asend, asent VNg S Ote V

1. a. magamiskoht, -ase (väliskohakäänetes üld, v.a L, sisekohakäänetes hajusalt S L, Ris Vil); aluskott, põhud, magamistarbed Kas sa oled juo uniasemell (magamas); eks mul ole siin `aiga medellä `seljällä asemell Kuu; magasima ühes asemel VNg; ärä `õhtast aset `kiida Lüg; memm oli asemel `aige Jäm; Ase kut seapesa; tie sa ase üles, magamise aeg oo kεεs Khk; mene kergita ase ära, pane palakas `pεεle; Aseme ölgi sai iga jöulute ees vahetatud Kaa; Vanad inimesed olid oma asendega kurus; magab ikke kesk asend Pöi; kobi aga asemest `välja Muh; Möni inimene jεεb enne surma kouaks ajaks aseme jäuks Emm; aset pidama (voodihaige olema) Rei; `viskasin asemesse pikali Mär; teinekord ta (kana) üppab asemesse Kse; Omigu kiida aset, `õhta `ilma Han; Panõmõ `puhtad `riided kua asõmõssõ Khn; tema on nii paĺju `aige, on aidatav kohe, asemel KuuK; tüdruk oli `teisis asemel, mia `teisis asmel; tõuse ülesse, ei saa asemest `lahti! JJn; ei jõua asemelt üles `tõusta Ann; Piab asemed põandal̀le tegema Trm; kos ü̬ü̬, sial ase, kos pääv, siäl paik Kod; oĺlin pikali asemas; magamese ase `oĺli kolme `kordne Vil; nüit ta ot́s viimäst aset (surijast, kes voodist tõuseb) Krk; kui `końti pidi om tu̬u̬ ase, siss om ää küll magada Ran; mia tei sulle ää `pehme aseme Puh; valgen piab ase ärä tegemä Nõo; Ase tetti `aendest `sisse, kos `ü̬ü̬se karjusse ja aenalise magasiva Rõn; tetti asi ja `eitsi magale San; mul oĺl `täämbä ü̬ü̬d `väega halv asõ Har; ma lä `säńgü asõmõ pääle; `mińke no ti̬i̬˽`tu̬u̬htõ `tarrõ, `seohu asõmahe maha ai arʔ Vas b. seina külge kinnitatud, ühe või kahe tugisambaga magamislavats kravatid vai asemed õlivad `tehtod `seina `külge Lüg; ase oli seina `külges, nee mes `lahtist olid, nee `üiti `voodiks Käi; ase on vana `seĺtsi, kaks sammast seinas, põhud sees Mar; mõnes kohas oli seina küĺles ühe jalaga ase, kaks `nurka oli seina küĺles Pee; seenä `sisse `oĺli - - pulgad `lastud ja siss seäl - - mõne `puuke säl piäl - - ase - - kus magati KJn c. (nelja jalaga) voodi, säng ase on samma mis `oeti; vanad `muistist asemed, suurde `körgete `otsadega - - `valgest puust olid, `valgest `laudest Pha; Lammas oli `talve toas, asema jala `küĺges oli `kinni Pöi; vanasti olid kahepoolega puust asemed. ööseks tõmmati asemed `lahti Kos; `vuodi on nuorema `rahva sõna, vaenad `ütlevad ikke ase ja säńg Koe d. (kodu)looma(le) valmistatud magamiskoht Aja - - lehma ase tasaseks Pöi; neli tegad asend, kaks `näitvad tuld, üks eidab `peele = koer Emm; aja lehmad asemele; Koer otsib aset Rei; asemele! (käsklus loomale) Mar; looma ase [on] vertsane Kul; siga ei pia aset, ommiku oli siga uppumisel JJn; tasutasse eläjite asemid Kod; saepuru võtab virdsa `sisse, ti̬i̬b asema kuevass Nõo; peni tegi asend Ote; katõl kahrul ütehn pesähn asõnd olõ‿iʔ Lut

2. koht, paik, (paiknemis)ruum sügise suvi tieb `talvele aset Lüg; kui pihulased aset `tahkivad (üles-alla lendlevad), sisi teab `tormi Muh; kuhja ase vaadati `väĺla. `kõrgem koht Kei; tule `seie, ma teen `sulle aseme, lahen `issu Kod; maea ase `oĺli meil kuiv, muial `oĺli `ümber`ringi vesi Kõp; judin läit́s üle ihu, ei tää ka surm avva aset mõõt Krk; nüdi `pääga lehm - - mitte sarve aset ka‿s ole Nõo; olõ õi asend, olõ õi kohe mahututaʔ Se; aset täitma asendama `paadi `pohja `lauad - - poranda aset `täidavad Jõe; tamme naad ja nakid `täitsid ennistel `aegadel naelde asent Kaa; säŕk täit́ `nüidise `mantli aset Pst; tuul otsib aset (muudab pidevalt suunda) tuul `otsis aset, `pööris siia, `pööris `sõnna Rid; küll sii tuuĺ nüid pööräb egä raasikse aa peräst, ta otsib nüid aset Hel

3. auk, õnarus, sälk, süvend sarika `perse ase Lüg; `öövli roua ase [höövlipakus] Ans; `muistised särgid [olid] `lahti kaila asemega Khk; Küna otsa sihes oli `sõuke ase kus seep sihes käis Pöi; `lihtne pajupiĺl kuue sõrmeauguga - - kuus aset KuuK; pulga otsa `sisse lõegati veedike nööri aset ehk säppu, kos nü̬ü̬r pidämä jäi Ran; [peaõrrele] `kirvega olli nööri asent `sisse `lüüdü, tsäpp Kam; asemelt ~ asemest ära ~ lahti ~ välja välja väänatud, nikastatud, paigast ära `polve luu läks asemelt `vällä VNg; taal oli puusakońt `katki, asemest `lahti Vll; Käib `ömber noagu oleks `lambal neerud asemast ää olavad (hulkuvast inimesest) Pöi; Ma rükkisi oma naba asemest ää Rei; jälg asemest ära Käi; kukkus õla asemelt ära Pee

4. asu-, elukoht eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika Lüg; ei aset ei `paika tämäl, käi ja ulgu Kod; kus sa engel läät - - miul ei oole `mintävet aset; aset (kortereid) olevet Nuian saia küll Krk; läits `endäle parembat aset `kaema, siin ei saa enämb `olla Nõo; mihiläne (mesilaspere) esiʔ ot́s asõnd Har; `Vahtsõliinah jo mu jaoss omgi asõ vaĺmiss, muidugi kaiba˽haud ja mataʔ arʔ Vas; aset pidama asuma, elutsema – Lüg Rei || talukoht siis koŕjasima raha ja õśsima aseme. ase oo sii talu kruńt Kod

5. töö-, teenistuskoht – Lüg Kod Nõo Ote Krl Se läks aset `kuulamaie, kuhu `tienistuse saab Lüg; enne `jõule om asemide `saamine Ote; sulanõ ot́s asõnd Se; aset (kinni) pidama töö-, teenistuskohal püsima – Kod Krl

6. millegi tekitatud või millestki säilinud jälg, millegi varasem asupaik (millest säilinud rusud, pudemed, jäänused jne) `naula ase Lüg; tema on jo `nenda `uonokaine muudku luu asemed järel Vai; `amba asemäd jäänd ouna `sisse Khk; es tohi `istuda mette - - `istumese ase läks sisse [kurdus seelikul] Muh; kui sa nii kurjaste tettä lööd, et ase juba järele jääb Mar; [pruudi] kirst saadeti enne tulema, siis tantsiti seal kirstu asemel veel Kir; [Lumi nii sügav, et] sammul ase taga Saa; `nopsin neid kardule uniku asemeid Juu; mõisa `küinide kohad, `küinide asemed JJn; vana kaevu ase Kod; tu̬u̬kõrd sai paĺlu kalu, `oĺli kala asemit võrgut täis, noid `plońtse; `tu̬u̬bri oĺli ärä `viidu, `pallalt põhja ase `olli maha `jäänu Nõo; `herne asõma pääl kasus muu jumala annõʔ paŕembalõ Lut || arm, haavajälg kos sa pobaski `katki tegid, `sinna lei aseme Kod; `nõstse, `paise ase Krk; nägu `nõstme asemit täis nigu räbäl jälle Nõo; kui [haav] `tervess saa, jääss palmõ `jäŕgi vai ase Kam; Varas jätt varna, tuli ei jätä˽varna asõndkiʔ Urv; `herne asõ (rõugearm) Plv; munõ külä puhaśt katsk nii arʔ, jää‿s külä asõnd Se || piltl üĺnü nii kui sõnal olnuʔ sõĺm, asõ (mõjukalt, kõvasti); timä sõnal asõ um (mõistab rääkida) Lut

7. raas, kübe õmete piäkualin ärä käenud, aga aru aset ei õle Kod; mitte üits ase või küben ei näe (silmad täiesti pimedad) Hls

asi asi, aśja (asja), p `aśja (`asja) eP eL(g aśsa p `aśsa L K g aisa p `aissa ~ `aśsa JJn VMr VJg Sim; g aśa p `aśja V; aži g až́a p `aš́ša Se Lei); asi g, p `asja R(n, g, p `aśsa Vai)

1. konkreetne objekt, aine a. igasugune üksikese `vaanad ning `taldrikud ning koostad on ju sööma asjad Khk; talu aśsad, masinad ja riistad Kos; pruudi aśsad olivad kaanega kerstus HJn; lat́s `asjugaʔ mäńg Se || varandus, omand sel `asja laialt (palju vara); noot oli küla asi, oli küla peale [ühine] Pöi b. hrl pl suguelundid – R eP M tüttär ei `tõhtind vilistada, sis ema asi pidi `kuivama Lüg; ise ihualasti, asjad puha `paljad Pöi; kui mesterahvas sibulat süöb, lähävad tema asjad `rõemsast Kad; elämise asja (meestel) Krk; alumine asi (naistel) – Jäm Ksi Krk; kahed asjad (hermafrodiidil) – Lüg Emm Plt | id kait́s jagu `asju Krk c. olend, taim inimene ning loomad, nee on keik `loodud asjad Khk; mette üks aja asi äi kasu Kaa; jumalalu̬u̬d asi, misä timäst sis `peĺgädeʔ Har || lill – Se Lut verevä aśaʔ (pääsusilmad); läḱe verevähe `aśja (lähme pääsusilmi korjama) Se; asi `häitsess Lut d. aine, ollus, materjal tämä (valitseja) ei süönd muud kui magedaid `asju (värsket liha) Lüg; jips on sihand köva asi Khk; minä sess vägeväss rasvaaśjass lugu ei pidä Kod; ta‿m söögi asi, mesä täst nuhutad Nõo

2. küsimus, nähtus; sündmus, juhtum, (asja)lugu, asjaolu tõest `sündind asi Lüg; kaig imelised `värgid ja `asjad saab `kuulda Vai; asi pole `öige: vanames kuulab egas `asjas mu söna Vll; kis vana `asja `meelde tuledab, silm pεεsd `välja Emm; vana`muistne asi `võetse jälle jalale Muh; söad on ühed `ermpsad asjad Käi; `rεεkes moost `santi `asja, `laimas mind Phl; tiab kõigist aśsast `reakida Hag; `aśsa arutama VMr; ei puudu aśsasse Plt; tuima olemisega. tälle ei putu `üitsegi asi Ran; [ma] ei ole `tolle asjaga `süidi Nõo || sag pl olukord, lood ei sel ole kaik `asjad `kerras (mõistuselt puudulik) Hlj; mul on `vaine asi küll, `tervis on `vaine Lüg; varas käis `öösse, kui keik asi vaga oli Jäm; kui kuib oo, siis oo sii nii ea raho asi Mar; ennemuiste oli ju se asi väga kibe, ega põld jo `kõiki `aśsa `saada Juu; läks `metsa oma asjaga ~ asjad sitasti (jäi vallalisena rasedaks) Ksi; aśsad on alvad Plt; [tüdrukul] omma ka aśja alvastõ, n‿om paks San || haigus eks sie `paissetus õld maast akkand asi Lüg; pandud ~ tehtud asi nõiutud haigus – Lüg Jäm Khk Mar || piltl neis `asjus olema (rase olema) Hlj; asi ants ~ nudi ~ tahe ~ vask kõik korras, selgel, lool lõpp `Tiemme tüö ärä ja asi tahe Kuu; Lähe - - naiseks ää nind asi nudi Kaa; Palu `andes ja asi ants Han; nüid om asi vaśk Krk

3. a. töö, toimetus, ülesanne, kohustus; ettevõte, üritus `tõine mies ajas `asjad `juone tämä iest Jõh; `onvad `kaigele `asjale `uolsad Vai; keis linnas `asja ajamas Khk; tä ikke tunneb seda `asja (oskab arstida) Mar; jäi oma aśjaga `puntrasse Mär; põld tema asi `riakida Lai; paĺlu `asju õiente; aave valla `asju Krk; kui üless `tuĺli magamast ommuguld, edimäne asi pidi panema rät́t pähä Ran; ti̬i̬ ajald ärä, ärä jätä ribelema, sis om kõik asja kõrran; to‿m naeste asi, teku mes nä tahava Nõo; periss toga, selle ei saaʔ timäga `oigit `asju `aiaʔ Kan; `kangõ mi̬i̬ss egän aśan. täl om jõud hää ja `mõistus Räp; ajab asja ära (kõlbab, sobib) Tür b. tegu, tegemine Ära tüötuppa mene, sääl `poisid ajavad oma `mieste `aśju, mis sest `kuulada IisR; saarde‿bäl kadus `pastle asi kõege `este ära; siia asi (siiapüük) akkab ka kehvemaks `jääma Rid; noorde inimeste asi, tahavad `tańtsi Vän; pange jaanibä `veised kus tahes, see põle karjatse asi Juu; nelikümmend `oastad ike veike asi [õlgkatusel vastu pidada] Kad; võt́tis kulise kot́i `seĺga net põld asigi VMr; asja olema (millestki, millegagi ~ kellegagi) tegemist, pistmist olema mis mul `asja on senest, et sa `kurdad Lüg; minul ei õle magamisega `aśja Kod; see on mu oma asi, põle sul sellega `aśja KJn; mis sul `tu̬u̬ga `aśja om, mis tu̬u̬ sullõ putuss Har | ei õld `asja, et just pere`naine [pidi võid tegema] Jõh; asja tegema 1. (millestki, millegagi) tegemist tegema, välja tegema ei tee `asjagi mette teisest inimesest Mar; tiäesin küll, aga ma ei tehnud sellega `aśjagi Kod; timä ei ti̬i̬ sellege `asjagi, mis sa tat käset Krk 2. (millegagi) mängima minke liiva`hauda `aśja tegemä Vas; asja võtma (kedagi) arvestama ei võtta `tõistest `asja Lüg; asjaks panema ~ võtma tegemist tegema, välja tegema ei võtta `asjastki, et kodo `tulla Lüg; ei võtt emada enam asjastki Iis; tõene ep pane aśjasski Kod; üks tee (ja) kaks asja ühe käiguga saab kaks toimetust korda Üks tie ja kaks asja. Kui ühe käimisega rohkemb kui üks asi õiendatud saab Iis; aja ~ saada tühja ~ sita ~ sitt asjale (kui keegi kohmitseb liiga kaua või pole loota, et hakkama saab) aa sett asjale ja mene ise järele Mar || ajapikuld asja käevä Ran; `aiga `mü̬ü̬dä asja käevä, ripa-rapa rista `kat́ski Nõo; ti̬i̬ tü̬ü̬t tüveni, aja asja aruni Krk

4. hrl euf kehaline toiming, olukord kiimalus `üeldi `lu̬u̬made aśja `kõhta MMg a. suguühe sene `piiaga on küll `asja `aetud Lüg b. hrl pl menstruatsioon Kie viel neid `naiste omi `asju `ilmutas, nied `pieti salajas Lüg; emaste asjad Jäm; naiste asjad Pha; asjad akasid `joosma PJg; naisterahva asjad käivad Ksi; oma(d) asjad id kut menel omad asjad `kinni on, siis `antaks ravareie roho teed Käi; oma aśjad ää jäänd Koe; õmad aśjad küĺjen Kod; temä põde oma `asje aal Krk | päramised, järelsünnitus viimäsed aśjad Kod c. loomulik vajadus, ekskrementeerimine, hrl ühendeis (oma) asjale (minema), (oma) asjal olema ~ käima, (oma) asja ~ asju ajama oma `asja ei tõhi tehä `rissitud maa `pääle Lüg; käüb oma `aśsa pääl Vai; läks aja taha oma `asju ajama PJg; ega ta mud́u ää läind, oma aśjale läks Juu; on oma asjal Ksi; umalõ až́alõ Se

5. põhjus; ettekääne mie tulin `teile täna `aśsa (asja pärast) Vai; mool pole `sönna midagid `asja `minna Khk; oled medaged `kurja teind ja on `asja seda `karta Emm; [eliting] tuleb ehmatusest, ta tuleb pisiksest aśsast Ann; mis asi se ometigi on, et obused ei lähä edasi Rak; ega maʔ ilma is tulõ, ma˽tuĺli õks aśjalõ Har; mis sul `aš́ša om; mis až́a läbi tuĺlidõ Se; asja tegema põhjust, ette käänet leidma tieme `aśja ja lähme `voatama Jür; tei `asja, `tulli miu `poole `uudist `kullema Nõo; asja ees ~ eest, teist taga(nt) ~ takka põhjusta; tuluta nosib poole `pääva seal, `aśja eest, teist takka Mär; `kondas nisama, `asja ies, teist taga Kad; kõnõlass `endä hüppä juttu, `aśja iihn ei˽takan Har

6. kasu, tulu, väärtus; midagi kasulikku, väärtuslikku, olulist ei sen judust ole `asja, `jüsku `valge hobune sitta vede Kuu; suurt `aśja pole seda sadu olnd `ühtid Jäm; üks tühine asi, mis sest `rääkida Khk; [laps] ikke asjaks koa juba, lühendab ikke so jalatäied ää juba; see oli ikke tükk `asja, mis tä `andis Mar; `endised mut́id põlõ aśjad kedägid, va jämedäd puraskid Khn; si mõtsa ain ei ole midägi asi Ran; mõn põrss vai asi Puh; suur asi pööriss ta‿i ei ole, a taa‿ks om aśjass `endä käest võtta Nõo; tervüss on kõgõ ülemb asi Urv; no˽taa om joba asi, taa hoia˽sa˽henele alalõ mälestüsess Har; tühi(ne) asi midagi ebaolulist, väärtusetut üks tühine asi, mis sest `rääkida Khk; tühja asja peräst nii suur tüli Nõo; asja eest (millekski) vajalik, kõlbulik Poiss meil `täitsa juba `aśja iest, `oiab `lambad ja IisR; asja saama õnnestuma, korda minema, väärtuslikuks, kasulikuks muutuma neist laku `talledest taha `asja `saaja üht Khk; juba poesikesen varassas, selless ei sua `aśja Kod; suurõ rubinaga tegi, mis saa˽ka es timäst `asja Räp || (adjektiivselt) tähtis, tore, hea asi inime, `uhke ning asi oma eest Jäm; ta `olli vist üks asjem koa, es ole loht `soldat Muh; vaada kui asjaks ta ennast peab Rei; `ostis kaks oost, kui aśsad nad olid Tür; kas eläjäd `ju̬u̬tsid ärä? - - asi `si̬i̬gi! Kod || (midagi ebaolulist, väärtusetut; tühja kah!) kau `asja Kuu; Ah asi nüüd! Sellepärast ära küll piad vaeva Iis; Ena asja, kopik ees ehk teine taga Tõs; katsu `asja Tor; tota mul `aśja Amb; tota`aśsa, keda taga `aetakse VJg; kui leib odav om, asi kaíts (pole tähtsust, lugu) viinast Krk

7. mis asja (leksikaalse tähenduseta rõhutav komponent) mis `asja sa üsna `palja `kääga `vastu paned Muh; mis `asja see `moole ikke teeb‿s Mar; mis `aśsa sa lorad alati Ris; mes `aśja sa juaksed ja rabeled Kod

ask1 ask g asu T V(h- Se); g asa San prügi, praht; pühkmed `asku kõ̭iḱ täüs, `pühki tulõb Võn; vana-aasta viisid asu põhja `poole ja `saesid esi pääl ja siss kuulasid Ote; pakõ iist, muidu pühitess `asku Urv; `viska asu˽pliidi alaʔ; Ku˽mehe˽tarõn `hüüli - - tegüsi põrmandulõ paĺlu `askõ Har; Asuʔ ommaʔ õ̭ks vi̬i̬l nukan, tu̬u̬ olõ õiʔ illuss Rõu; asu seest lüöse väidse Vas; jää äs aganikku muud ku ask; Hasa ti̬i̬ takah (lohakas töö) Se || halv (inimesest) ka˽kiä tulõ siiä˽mullõ vi̬i̬l kõnõlamma, vana ask Har; a˽tu̬u̬ naánõ oĺl nigu ask, olõ es `määntsegi `rõivategijät ei˽midägi˽kõrraldajat Vas

ask2 ask g asa Mar Ris, asu Hel nõid ask teeb pahandost teistele, `nõidab ää Mar; kui ma noor olin, siis oli `askasi järjeste Ris; va asu Mareti jagu Hel

asm(as) asm g asma KuuK Kad(asmas) Rak; n asma JõeK

1. onn, hütt; ajutine varjualune kalapüü asm KuuK; [vabadikul] on oma asmas, tegi `mõisa tegu Kad Vrd osm

2. hobuse latter obuse asma, iga ühe jäuks oma asma JõeK

ass aśs g aśsi ~ assi LäPõ KPõ; ass, `assi g `assi R(aśs g `aśsi Hlj IisR); ass g assi Hi vankri (raud)telg nüid on `vankridel raud`assid, aga siis õlivad `neie asemel puu `teljäd Lüg; Assid on nii `äesti tökardiga ää määrit, et `vanker mette sugugid äi kriuksu Rei; aśs raiuti jämedst kase puust, natuke üles`poole kõber Nis; aśsi `päitsed piavad `aśsi aaspaku `külges `kinni Hag; aśsid kisendavad, on `miarimata jäetud Juu; puu `vankril oli küle aŕk sies, mis põhjas käis `aśside vahel JõeK; puuaśsi `vanker - - tema aśs suab `tehtud ühest tükist KuuK; puu aśs ei ole nii `kerge kui raud aśs VJg; puu`teĺgedega `vankri `aśsidelle `pańdi kianid `alla, et nii ruttu ära ei kuluks Sim; Aśsil on mõra sies Trm || Kas sinu `assi `otsad (käed) pidäväd `aeva `kaiki `puutuma ; Oli nii täis `kaanind, et `assidki (jalad) enämb ei `kandand Kuu Vrd aks1

asu1 asu R eP Trv rahu, mahti (sag koos verbidega andma, saama) Sie on `jusgu marakratt, mitte `kussagi asu ei ole `toisel Kuu; juttu pagita `kiele pääl, ei saa `enne asu kui on `toisele ies VNg; tämä ei saa asugi, ko ei saa `süüä Vai; Säel majas pole inimesel asu Pöi; lapsed, äi `nende eest saa aso medaged Emm; Äi saa asu, et annaks käsu Rei; ei siin ole asu sul ega mul Mär; tal pole mette asu `süiagid, laseb aga `ringi Ris; põle mehel asu kusagil Juu; ega ned parmud ka anna su selle lehmale Amb; ei `annud asu - - ikke `ühte lugu aas taga Trm; ei anna asu `süia egä magada KJn; ei ole asu `kunnigi Trv

asu2 n, g asu Hi ebamäärast värvi; hall; värvimata lambahall aso obo ja aso lehem Emm; asu riie; Kui värv äi aka `ästi, jääb riie asuks Rei; se on asu karva Phl

asu3 asu Jäm, -o Mar asumine, eluase Ta `löidas `vöörsilt asu Jäm; saad `jälle aso järje `peale Mar

aun aun g auna Muh Rei/ou-/ L(pl öunad RId, õunad Var) K I, aana hajusalt Lä, PJg Rap Juu Kos hajusalt Jä, Sim I Lai Plt, `auna R(n `auna VNg Vai)

1. van suvivilja vihkudest tehtud piklik kuhi, kuhu vihud pandi kahelt realt püsti ja nende peale kaks kihti põigiti – R K I pikkemb [suvi] vili, mis `vihku `siuti, sie `pandi `auna VNg; `õtrad õlivad `aunas Jõh; odra vihud pannakse `auna VMr; rukkil on akid, aga suviviĺjal on aunad Kad; kuuskümmend `vihku sai `ühte `auna `pandud, siis sai pikkergune aun VJg; aun ei lähä `ümmer kui kolm `vihku one all; rukkid õlid ämmokesen, nisud aanan, õdrad kua aanan Kod; vene aun õdra vihod `pańti vene `auna, redelite egä puie `piäle ei pandud Kod

2. piklik heina-, suvivilja-, õle-, kartuli-, mätta- vms hunnik (sag ajutine) on `paksust `eini maas, et temast tuleb üks saad või aun Jõh; kus se `tuhli oun on jäänd Rei; mättäd pannasse `auna Vig; `metses sis tegime aanad, ika sületäis `paika, sületäis `paika Kir; Elab nagu varblane nisu auna otsas Vän; `naired `vietakse aunast kodu Ris; kakas `auna lähäb `koormasse Juu; vähe oli neid kes `auna `muodi tegid, me tieme ikke saud Sim; kui ein märg, pannasse veiksesse `auna ehk `köksi Trm; põhk pannasse `auna KJn

3. (rõugu)redeleile v ristiseatud roigastele kuivama pandud hein v suvivili – Muh L Trm Lai aunad `ollid pitkad, `roikad `pandi `alla; `mõisa põlte sihes `ollid aunad, talu pered tegid nabrad Muh; aunad oo mo `keskmese elo aeg tulnd Mar; aanale pannasse orgid sesse, siss ei vaju na unnikusse, ei lää palabass Vig; auna kärbis oli pailo sandim teha, `senna läks na `irmos pailo lat́ta ja `teibid et põlnd arogi Mih; `aunasid siin paĺlo ei teha, mõni arv teeb, kui lu̬u̬g märg on Trm; aŕgid olid all, lat́id pial, linad `laoti `piale, oli aun Lai

kasn kasn g kasna võrgutaoline seljakott saare `rahval löngast seĺla kot́t, ku nad `lähtvad sui einamaal, on `seĺgas Ris

lasn1 lasn g lasna S(n lasen Rei) L(n -lasna Han) HaLä Jür
1. a. labidas `Pöldu tegime lasna ja köblaga Jäm; ma `kaevasi lasnaga `tuhli jäü vahesid; nüid oo rouast labidad, aga nee kutsutaste ka lasnad Ans; öpetaja matab `kooljast, kergu lasnaga paneb `mulda Khk; `viska veel üks lasna täis [`saue] Kär; Raavi kaevaja tööriistad olid lasn ja kerves; Meil sii mütu `lasna; niipailu kut üks lasna laba täis on `mulda Pöi; nüid‿o labidas, enne `olli ikka lasn Muh; vau suud veeda lasnaga `lahti Emm b. leivalabidas leva lasnaga pannasse levad `ahju Khk; jahu riputadi leiva `alla, kui ta lasna `peale `pandi Rid; lasn oo Vigala mehe lebalabidas Mär; lasnaga pannasse leivad `ahju Kir; lasn oo ikka puust ja labidas raud Kse; lasnaga `lasti lebad `ahju Mih; maad kaeveti, oli labidas, leväl oo lasn Tõs; lasna `peale riputedi jahud PJgc. katuselabidas Lasnaga pätsiti öled sileks Mus; meil `mindi siis külast katussetegu aaks `lasnu `tooma Muh; lasnaga `löödags öljed tasasegs kui katust `tehtags Käi; lasnal on `ammad sees, lööb õle `tüikad ülesse, ilusti öhetasa kõik Nis; kui õlekatust tehäkse, siis lasnaga tehäkse siledäks, mud́u jääb sorakile Juu d. pesumõla siis [kangas] pannasse törre `sisse, pannasse vesi `pεεle ning `lasnadega `sonkima Khk; tüśs ise sai `lasnadega ää `pestud; pesu lasn on ka, mikega pesu `pestagse Phl e. tambilabidas lasnaga `tehti üigesed katti kut `tangu `tehti Mus; vilja `piasi `lasnadega tahiti `peeneks Muh; puu lasn oli ja raud tera oli `otsas, se oli tambi lasn Käi
Vrd lapju, lasi3, lasm
2. keelikas, puuvankri teljepakke ühendav vahepuu ratta lasn Krj; `vankri lasn oiab rattad ühes Var; lasn oiab vangert ku̬u̬s - - vädemete ristotsad on lasnaga öhenduses Mih; `vankre lasn või lantspoom köib töö `vankrest läbi, sellega saab tänd lühemas ja pikemas teha; puu `teĺgega `vankrel oo veel lasnad, teistel põle `ühtegi `lasnu Aud Vrd last1, laste1

lasn2 lasn g lasna Rid Mar Lih latikas rõks või lasn, mõni üiab praks. leba lasn ja se kala oli ka `niuke lai, `üiti lasnad. tominga õie `aegas nad kudesid, need oo suured, neli viis kilu Lih