[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

jo jo(o) Kuu Vai S Mar Mär Kir Kse Tõs Aud Ris Rap Juu Kos VMr Kad Rak I Lai Pil KJn Trv Krk T V; juo R Jür HJn JõeK JJn Koe VMr Rak; jua Hlj Jõh VJg Iis; d́o(o) ~ do Lei
1. ajaadverb juba (hrl lauserõhutus asendis ja kiirkõnes) kui on suur vesi meres, siis [angerjapüük] akkab juo `juuli kuust akkab juo `piale; Juoks sa `jälle tulid `meile, tied kohe tihejä sen `käümisegä Kuu; juo `ammust `aika juo on `aige juo Lüg; `mitmes aasta on siin `olla jo Vai; pöld joo naa `aljaks läind Käi; jõe suu joo `lahti jääst, kebäde jo tuleb Mar; nemä jo üle kuuskümme `oastad surnd Juu; tule joo, ma `ammu `uotan JMd; `valgõ om suuŕ jo väläh Räp; ku saa d́oo äste kuju sõs `pandmin om rukka Lei; juba (...) jo oli juo täielik tüdruk juba juo JJn; rüä orass aĺlendab joba jo Nõo; joba `vihma rabistass jo Ote
2. rõhuadverb kindlasti, muidugi, tõepoolest, ometi; küllap, arvatavasti juo sie siis sie `ussi pää oli Kuu; kodu jo appendati [koort] ja sis `tehti kodu jo `kuorest võid RakR; tä teeb jo mihele kapedid Khk; joo se pidi nii olema Muh; eks ajad kõik seal [kalendris] sees ole joo Mar; jo ta on `süidlene Ris; siis ei sua juo neid märjalt ää korjata Koe; vend on `ammugi jo surnd jo Kad; joose ta tiäb, aga ei `ütle Kod; joo ni̬i̬ arsti ka ei saa avitada, arvatass et vanaduse viga Puh; kae poiss kõ̭ik kaosi `katski `pessenu, no om jo jabur Nõo; jo‿śs tal seast ei oole, kedä oless võtten [naiseks] Krk Vrd joh, ju, juh
joba1 joba Kuu Rid Mär Kir Lih Saa KJn Vil eL
1. ajaadverb (niihästi ajaliselt ette- kui ka tahapoole ulatuvalt) juba mennetki venegä joba mere pääl ja vist `joudand joba ligi `siie`puolesse `Suome vahesse Kuu; rohi joba aĺlas Rid; oli joba kahessakümmend viis `aastad Kir; ma‿lin joba naese mi̬i̬s KJn; neĺlas kõrd joba Trv; päe tõususs joba, veerek om joba nätä Krk; sannan ma kona joba käesi pääle `jõulu Ran; to‿m enne`mustne jutt joba, toda me‿leme `kuulu ammu joba; joba poig tagasi, ärägi käänu joba Nõo; tule joba San; tu oĺl joba toonaʔ kui tä joba kotost minemä `sõitsõ Kan; tanh saman oĺl põud, joba satass `vihma Har; j o b a (...) j o(h) joba miu lait́s kõńd joh; kardultel om loomakse ala lu̬u̬d joba joh Krk; rüä orass aĺlendab joba jo Nõo; joba `vihma rabistass jo Ote; ku joba jo `karja `kõlpsi, siss lät́si `karja Krl
2. rõhuadverb kindlasti, tõepoolest, küllap, arvatavasti, täiesti, päris migä `paksemb `nääding, sie igä joba nabist siis inimist kans Kuu; mõni om joba `lu̬u̬du serände `peĺglik, `peĺgäb egä `tühja `asja Ran; küll ma sulle raha ärä tu̬u̬, mia joba tõese oma ei võta Nõo; serände `väikene übrigukene, kos saap panna `mõnda `asja joba ärä Rõn
ju ju(u) Jõe S L Kos Amb Kod Pal Äks KJn; d́u Lei
1. ajaadv juba (viimasega võrreldes hrl enam lauserõhutus asendis, kiiretempolisemas kõnes) kell oli ju kolm kui `rannast ära tulime Jõe; akab ju alliks `lööma, `koitu akab tegema Jäm; juba kahessakümmend ühüssa täis ja kuuś kuud ju `peale Kir; ju `valge väĺlas Hää; kui eenamalle `mińti, siis olid ommuku ju pääva tõõsu aeg plat́sis Äks; vanasti riśtiti iki lapsed ju tiĺliksest päräst ärä KJn
2. rõhuadv kindlasti, muidugi, tõepoolest, ometi; küllap, arvatavasti map‿saa ju `outu `pεεle Jäm; ju sa need nimed tεεd Ans; ju vanu igi nääb, mis saab Khk; Ju jätab saju üle Kaa; Sa oled ju täna jöudnd küll Pöi; juu te tulete tagasi Muh; kodu ei saand nii peenikest [lõnga], ju see ikka poest `toodi Rid; jues ja kuigas, nied ju ljönnud Khn; eks ma ole ju vana juba Hää; sina juu sõid juba Kos; eks sel Liinel on ju ia suuvärk Pal; kivi ju vajub `põhja Äks; tal (leival) ei olnd ju midägi iäd maetset KJn
Vrd jo, joh, juh
juba juba hv R, eP(üba Koe, jüba Kse, jübä Var) Hls Puh Ote
1. ajaadv (niihästi ajaliselt ettepoole kui ka tagapoole ulatuvalt) juba juba sie `eitas `enge Lüg; mai kuus lihab juba üsna kevadeks Ans; aeg on na iline juba Käi; ruki o joo nii küps, et pudiseb juba Mar; `lähkred ika vanast aeast juba Kir; juba ta ongi siin; juba `jälle akkas sadama Kos; kuus `aastad juba surnd Ann; ahi oli juba `köötud siis ja Pee; üba on üleval Koe; suur poisi volakas juba, aga tüed ei viitsi teha VJg; pilved akavad juba `käimä Kod; vaevu sai `istu, ku ta juba tulli Ote; juba - - jo ~ juh nüid akkab ka juba jo pikemaks minema öö Ann; kui [lapsed] olid juba nii suured, et juba jo `oskas sedas oost aeada ja `käia Pee; Musta`rästa om siin juba juh; Juba kirikurahvas kodun juh Hls
2. rõhuadv kindlasti, tõepoolest, ometi, küllap, arvatavasti, täiesti, päris juba sie `naine ikke `nendele ei `mieldind, `kutsusid mind tagasi Lüg; Seda`viiti on juba tööl edu, inimesed on kenasti üksinõua `väljas Pöi; Kui juba, siis juba (s.t kui midagi teha, siis teha ka põhjalikult, hästi) Vän; `talle ei tuld `kuśkilt `väĺla, juba se uńt siis seal oli kes ta ää `tõmmas sealt Kad; viie `kuune `kaalus juba sada kilu, si̬i̬ on juba siga Äks || juba ta annab (s.t ei ta anna) Plt | kaksipidi `mõtleb peale, enni ikke lubab, juba pärast ei anna Mär; kas‿se lõśs oli natuke tilgastand, juba ma ikke aru ei saand JJn
Vrd joba
küllap küllap spor , VJg Trm Plt, `küllap RId, külap IisR spor S(-b Khk Vll), Mär Kse Mih spor KPõ, Iis; külläp Mar Kod, küläp Mar Trv T Krl; `külläb, küläb (-p) Kuu
1. (oletust väljendav) arvatavasti, ju vist `külläp siel ka igä midägi siis `sahkerdamist `neie kaluega oli Kuu; külap nahad sojad ka oo Muh; külläp ma ole näind, aga ei määletä Mar; külap see külm ikke täna `öösse mitme elu päris Mär; külap vist parandab `aeda JJn; külap läks lugemisega segamini VMr; ega mia ka‿i tiiä, mes tu tolk tähendäss, küläp ta serände vetel ja laisk om Nõo
2. (kinnitust väljendav) ju, küll; eks `külläb ma tien Kuu; `küllap ma lähän `varsti tagasi Vai; külab see `rohkem `irmu tahab Khk; külap ikka lennuk ne pommid `patsas Muh; Külap sa tuna`eile ennast külmedast Rei; kahupead on ülevel `jälle, küllap tuleb `vihma `varssi Kul; külap se sedavisi ikke on küll Juu; külap sa isegi tiad JMd; külap `aega `jatkub Koe; külläp tiigin o vesi ärä `kuivnud Kod; küläp näiss, mes si̬i̬ ilm ti̬i̬b, kas nakap sadama vai Puh; ärä mureta, küläp saap tettuss kõik Nõo Vrd igäp
leema `leema, (ta) leeb Jäm Ans Khk, liib Khn; (sa) levad Muh arvatavasti, vist võimalik olema ta leeb seda saand (vist on saanud) Ans; leeb Arni täna lehmad `leidand; jo see leeb `aitavad (näib kõlbavat); ma‿p tεε ka, koes nee leeb `pandavad, nee pakid Khk; ei tämä lii mitte kedägi `suama (kalal); ei `liigi `suama Khn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur