[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

elav|hõbe (hrl käänduvad mõlemad osised) elavhõbe a. (aine, arstim) `enne ikke seda elävõbeda `aptie·kidest `õsseti. et ku `lastel õli pia `katki siis seda `tembiti ja `määriti piad senega - - sie ävitas täid `vällä ja tegi pia `tervest; `ennemast punusivad eläv õbeda `kellä `nüöri `sisse, siis ei akkand `luomale `nõidus `külge; pere`naine võttas `leiba, `suure `nõela ja eläv õbeda, ja käis `ümber `piiride. `viskas `leiva mureni maha. `suure `nõela ja eläv õbeda `kuuve `siilu siest. siis unt ei tule `karja Lüg; vanad mehed tegid `kuntsi, koess rinnus `kinni kεis, lahid `sönna uherdiga augu, elavöbe `pandi `sisse Khk; elavöbe ja ploom `panta segamini, saab loomale `pεεle aet, kinnel on täid pεεl Emm; egä se ometi eläb õbe põle mes soost läbi keib nii rutto (öeld, kui haige rohtu võtab) Mar; mõni `ütleb elävõbe koa. sula õbe ikke `rohkem siit sõna Tõs; sai `võetud seda sinist silmakivi, elavad õbedad ja `rasva [loomadele täitõrjeks] Ann; kadeval kuul tapetse `kiĺkisi elävä õbe ja `ernise pudruga Saa; mõni kõrd `aetse luamale `sisse eläväd õbedad Kod; Ku `ju̬u̬nig eläved õbe või `lendäved `kulda `sisse saab anda, siss jääb mõnikõrd `ellu [loom rabanduse korral] Hls; et obese ramutse kurdave ja ärä ei väsü, siis pannass elävetõbet närtsuge ännä `sissi Krk; vanast `olli ellävõpe ani sule sehen Nõo; tu̬u̬ ellävõpõ pulk ummõldi sinnä lińdi `sisse, siss `pańti `vaśkalõ `kaala, et `vaśkat ei saa ärä kahetada Võn; ellävhõbõ˛õst tetäss `rohtu. ku eläjil täi˽sälän ommaʔ, sõ̭ss tambitass rasvaga segi, sõ̭ss tu̬u̬ hõõrutass `karvu `sisse Kan; elävät hõbõ˛õt vi̬i̬l mõ̭ni joosõ. arvatass rohoss ollõv; lu̬u̬t́`laudu vai vaadõr`passõ siseh um ellävhõpõ klaasi siseh. kraadi`klaasõ siseh pruugitass kah elävät hõbõ˛õt Plv b. (püsimatust, elavaloomulisest olendist) ta on nii terane nönda kut elav öbe Khk; Seisa vagusi, on sul elavöbe püksis vöi Rei; See (inimene) nagu elavõbeda tera Rid; Juba vana mees, aga ikka nagu elav õbe, `kõiki ta teeb, igas `kohta jõuab Han; kui ta nihuke vägä vurts on, sis `ütle, nigu eläv õbe Juu; eläv ja kärme nõnnagu eläv õbe Kod; mõnest `kärmäst inimesest ka üteldi et, ta‿m nigu ellävõpe Nõo; taa lat́s om ku ellävhõpõ, ei püüsü˽peon ei pütün; [lapsele] toho ellävhõpõ, püüsü no paigal Kan; `assa jellavõbi (kirudes) Lei elav|hõbe(da)|salv elävöbesalviga `mεεrida Khk; elav õbeda `saĺvi tehakse sügeleste `vasta ja `täide `vasta koa Mär; elavõbeda `saĺvi tehatse sulaõbedast ja rasvast Kse; elävõbeda saĺv täiäd võtab ärä Kod; elävõbeda saĺv tu̬u̬ `võtna ärä nu̬u̬ saa`jalglise Nõo; elävä hõpõ saĺv om kärnä ruhe Har
hernes ernes S(h- Phl) L KPõ Iis IisKK hv KLõ, spor M/ ‑ss/, `e- spor R(h- Kuu), ern Lüg IisR, erne VMr spor TaPõ VlPõ M, T(‑eʔ San) V(h-; [h]erneʔ, herneh), `erne RId hv JõeK Äks, g `erne (`h- Kuu Phl V; -ŕ- V); pl `erned Lai; jernõ, järne, pl `jerneʔ, ‑õ, `järneʔ Lei; ärnes g `ärne Tõs(1. ja 2. tähendusrühma piir pole alati selge)
1. hernes a. taim; selle kasvuala `erni `pekseti `vardaga; oli `tehtu ühe`postine `aasa `ernide ja ubide jaust VNg; `erne tahab sääl `kasvada, kus on paat; uba ja ern `siuti `vihkude; `lastele ikke `üeldi ku - - `erni `käisid `süömas et näkk on `ernes Lüg; suurdele ernestele pannasse `roekad Khk; ernestel ikka veel lestad pääl Krj; `erne üva ehk tõra Rid; `ernepeletis pannasse nisude ja erneste `sisse; `väiksed `erne viiksud Vig; kanad oo `ernis Tõs; `väiksed ua ja `erni läätsäd, mis akavad alles Saa; `erned olid keik kuker`paĺli maas (maha vajunud) HMd; ilust `erned olid, nagu urvad kohe Rap; `ernel olid kärbised Ann; ku madikse pää oli tie `kõrge, siis kasvab mää puol või `künka puol parem ernes VMr; `ernetel saab `vasta `pinki kahlud ära `lüedud Sim; ernet niidetasse vikatiga, ja kistasse kua Trm; erne ei seesa, lähäb külite, kui on pisike erne Pal; `ernesse pannasse tońt `värbusid irmutata Lai; `ernile tahava kärbussa `sissi panna Trv; siga läits `erness Hls; mõtsast tuvvass kuiva `erne - - lastass [rehe all] obestel sõkku. obese viiäss ernedel pääl; `ernit tõmmati sirbi ninage üless Krk; sulase erne `oĺli sääl karjamaa veeren Ran; latse lätsivä `ernede `kõtru `sü̬ü̬mä Puh; tinav`aasta om `väega lõkane erne; vanast kakuti sirbi nõ̭naga ernet; mõnikõrd erne kah, aap kasu taka; vanast aid `olli ernet täis ja uba; Ernest ja tütrikust ei mindä putmata mü̬ü̬dä Nõo; paĺlu lakku om küllen, erne saa kõdranõ Ote; ma sei `hernen nii paĺlö `kõtro Kan; kiä `mü̬ü̬dä hernet lätt, piat õks `kaksamma paaŕ `kõtru Har; [ihne mõisnik] `andnu˽käsü et, `herne`niitjil `olku˽pulga˽suuhn; Tu̬u̬ (angerjas) oĺl käünü˽`hernehe kah, ku˽herne˽kon jõ̭õ̭ ligi trehväśs olõma - - timä oĺl söönü˽`herne `lehti ja `herne `lauku; noorõ `kuuga˽külvet herne˽naglutõdass, vana `kuuga˽külvet vaglutõdass, täüś`kuuga˽külvet kasuss kõdrinõ Rõu; herneh om jo˽`hindäkoruʔ; meil esäkotoh tet́te küll herneht paĺlo Räp; `jerneʔ pikavarõga vikadiga neidetasõ Lei; `suvvõ kasugaga, `talvõ paĺass = `herneʔ; [mängus] kahr `näütäss, kuiss latsõʔ `hernele `lätväʔ Lut|| fig Tüdrukud `irnusid kohe `erneks (tõmbusid suurest naerust kõverasse) Jür; `Ernen tettu (lokkisjuukseline) Hel| (heast, muretust elust) seast elu ei oole `ernen ka, miul om ää elu Krk; No oll täl viil elu ku ernen, põlve ku põrsal Hel; mis no laisul viga, eläse˽ku `ernen Krl; Elo nigu `hernel `maśka`pinre pääl Plv; Elo niguʔ `herneh Vas b. (eri sordid: taim ja tera) `alli `ernes on suppist tehä magusamb; `valgedest `ernidest saab muidu üvä supp ka Lüg; rohelised `erned on ka Khk; iiri allid, kure kirjud `erned Rei; aĺlid `erned ja `valged `erned kievad `küpseks ja lähvad tümaks Kos; `ernid on `muste, `aĺlisid, sinisid, ja mõned päris `valged Trm; meil `kolme `tõugu `ernid: kesa `erned ja `valged `erned, aĺlid `erned ja kärbis `erned Pil; alli `erne ~ jänesesita `karva `erne; `taeva`karva sinitse `erne; kõllatse `erne; siss tulli riia `erne, suure jämme, kõllaka `valge Krk; `vaĺgit ja `aĺle `eŕnit ma näi Kam; jänese sita `erne om kirju; aĺlass erne. tol om `aĺla terä - - sinitse Ote; ma küĺvi kattõ `soŕti `herneid: `ahku `herneid ja `valgõid `herneid Har; söögi jaost omaʔ õnnõ `valgõʔ ja `haĺjaʔ `heŕneʔ; `valgõ herneh taht kõvva savi maad Räp; sińdse `herneʔ ja `valgõʔ kirivä `herne Se; suurõ˽kiriväʔ `herneʔ; suurõʔ `valgõʔ `herneʔ; vahadsõʔ `herneʔ, pandass näid `kaṕstidi `sisse ni hapatusõ `sisse; `veikuʔ `valgõʔ `herneʔ, `kõtru paĺlo, arvatass `saaksaʔ `herneʔ Lut
2. (vili) a. hernetera, ‑seeme; hernetoit `erned pole jound viel `lesta `sisse `kasvada Jõe; kui `surned `valvati siis `enne `keideti suur pada täis `erni. siis `anneti `kõigile `valvajatele `erni; murenda `erni; `Ernest `külvä `põhja`tuulega, [siis] kieb `erne `pehmest Lüg; ei saa `ilma `ernita `liend `keitä; [hernekülvamisel] ei `tohtind `olla siit sie `pohja tuul et s‿pidi tulema `ussitanned `erned Vai; [see, kus] `erne loodused sihes, on lestkaun Jäm; pisised `erned külitasse, suuremad pistetasse maha Khk; `ernid `poetama Muh; ube `ernid `pandi koa leenisega lekesse Mar; [supis] `ärni na vähä, et aa `ratsa obusega taga Tõs; Anikõredest `teht́i keraalused - - `kuivi `erni `pańti `sisse Hää; veeretasin `erneid [riidega kaetud kausil või taldrikul] - - ilusad `erned lükkan näpuga `väĺla, prügiprahk jääb maha Juu; ernes ei maitse juo siis enam ia, kui teda parsil kuivatakse Amb; kui ei saand [õppetükki] `selgest ehk lugetud `pańdi `ernete `piale põĺvili; ernes tuleb nii külvata et viis ernest ühe obose raua `sisse lähäb VMr; paneme [keemise ajal] äkitselt `külma vett `piale siis `erned ehmatavad lähvad tümast kohe VJg; vedu ajal on `vankri põhi vahest `ernid täis Trm; keedeti ära `erned, `pańdi `soola `piale, need olid soolaga `erned Lai; li̬i̬m oĺli `rahkjatest ernetest; `ernel naelad si̬i̬s, mis `sõukest kõvad on KJn; kupadet `erne; naglatse ja kildutse `erne; `ernit külvets, ku taevass kirivene Krk; `erne puhun om üits kandsik `leibä, ua puhun kaits kandsikut; ernet külveti `pääle päevä, et siss ei `maotanava Ran; sańt tõmmanu `erne õngu`lõ̭õ̭ri; `maotedu `erne korjati enne `leotamist `väĺlä; sääl maan om mõni `ernepõrmukene, kana om jo ullu `ernide `pääle; kui ernet külveti ehk uba, siss tetti `lõunõ tuulega, et siss saava `pehme `erne Nõo; pihu pild linna, sisask eit `eŕnit, tet́ti `eŕnit, kui sisask `laulse Kam; puhetu `erneʔ Urv; meil `keeti (keedeti) `lõunass kuivaltõ `hernõid, `pańti su̬u̬l `sisse; minevä `aestaja `oĺli˽`herne `kõrksõʔ Har; kõdritsõ˽suṕi `sisse `väŕskit `heŕnit kah; kas `hernist vai oest (ubadest) kah [tehti tampi]; [söögiks tehti] Ua˽teŕriga, `herne `su̬u̬rmidõga Rõu; ma `viśksi ka `herniid `maaha kanolõ Plv; mis kurõl viga kõŕgistaʔ ku `herne˽nõ̭na all (öeld sellele, kes toitu valib) Vas; Kes upõ ja `hernidega `leibä sööse tol lätt pää `paĺjass; hernehte `pääle oĺl üt́s tõõnõ ku̬u̬ĺ`meistre `lat́si põĺvilõ pannuʔ Räp; herneht süvväss ni upa süvväss Se; `herne külb, ku vaglaʔ tulõvaʔ `ussõ maa siäst Lut|| fig `Kuivi `erni söönud (rase) Hää; Erned kindas (külmast on sõrmed konksus ja kindaots ripub tühjalt) Amb; [viska] Niguʔ `hernit `vasta `saina (tulemuseta) Rõu b. (võrdluses hernetera kujulisest moodustisest) `sassaparilad suos `kasvavad - - [pärast õitsemist kasvab] nagu ern `otsa IisR; nii pisised `tuhlid nda‿kut `erned Khk; justkui `erned `joosvad [pisarad] `silmdest `välja Muh; Nordi meres oli naa soolane vesi nagu `erni jooseb maha Aud; [tallel] mustad täpped oli sees, jüst nagu ernestega ää visatud Juu; [higitilgad] nõnnagu `erned veerevad maha Ksi; suure pisare tulev ku `erne kunagi; `mõisal rüä ku `erne (jämedateraline) Krk; ihu `oĺli `vaĺgit mädä`viĺle nigu `ernit täis Ran; [rõugevillid] nigu `erne ihu pääl; aga ku rahe om, siss joosep nigu `ernit Puh; ja kos jutt, ta `õkva nigu `ernit valass; kõnelda ta mõist, suust ju̬u̬sk `väĺlä nigu `ernit jälle Nõo; [rõugevillid] muial mädäsiʔ ärʔ, a jala talla all oĺli˽nigu musta˽`herneʔ Kan; silmäʔ `ju̬u̬skvaʔ nigu `hernit Rõu; silmä `ju̬u̬skva vett kui `heŕnit ~ `herne teŕri `vällä (pisaraist) Se
Vrd ermes
3. hernetera taoline asi või moodustis Sis `kiereti tämä (tõrvatilk) sen jahu siess, `ümmürgäsiks `herniks (tõrvapillide tegemisest) Kuu; `erned `viina `pääle `leivad `neskesed teräd justkui `erned. siis õli vett pali sies; palav on, silmnäost ajand palava `erned üles ja vett Lüg; [külm koor läks aeglaselt võiks] Siis oli niisuke `erneteraline ja rabe IisR; pesu sini natused nee `üitasse ka ernesteks; kui jahudele koid `sisse sugend, siis nad löövad `erne Khk; kui kihu imeb jääb jusku paistetuse ernes üles Kad; `lamba `herneʔ (pabulad) Lut Lüg Jõh IisR Saa Lai Trv Hls Krk; h e r n e l ~ h e r n e s ~ h e r n e n hernetera taolise moodustisena, piiskadena; h e r n e l e hernetera taoliseks moodustiseks – IisR kui vesi akkab `kiemä, `üellässe - - vesi on rakkul ja vesi on `ernel Lüg; Äge ilm, `otsaedine `ernel päev `otsa; Või läheb `ernele ~ mańt on `ernele läind [võitegemisel] IisR; nõnda palav on et vesi on `ernes otsapääl Saa; igi jooseb `ernen Trv; rüäl om pää mett täis, ku tilgan puha - - `ernen otsan Krk
3. tangtõbi; tang, finn siga on `ernel, on `erne sugused munad liha sies Vai; ku˽tsial `herne omma, tu̬u̬st lihast ei˽saa medägi muudku `si̬i̬pi Har; kui südä `hernit täüs lät́s, siss `ku̬u̬li [siga] arʔ; `herneh tsiga Rõu; a no‿i olõ˽kuuluki, et t́sia˽`heŕnih ommaʔ Vas
4. hrl pl rõuged a. rõugehaigus; hv rõugevill – Kam Ote V `ernist pimedäss jäänü [vanamees] Kam; ma `poiskõsõn `põśsi `hernit - - `aasta `rińgi oĺli˽jala talla all nu̬u̬ʔ `herne˽nätäʔ Kan; mõ̭nikõrd oĺl terve˽külä `hernin; `herneʔ van ~ pokaʔ hrl Urv; nii oĺl `herneid täüś ku `tińti Har; sis ku pokkõ pandass sis ei nakaʔ `herneʔ `külge; mustaʔ `herneʔ ummaʔ `surma viiäʔ `herneʔ Rõu; `pääle `hernide tulõ muhu tõbi Plv; lät́s (jäi) `hernehe Vas; lat́s om `herneh Se; `herneʔ saava toolõ, kual olõ‿iʔ pant (pole vaktsineeritud); palõʔ ku tsiatsungõrmaʔ (`herneʔ) Lut b. kaitserõuged kui ma leeritüdrik olli, siss `panti `ernid Ote; mul om `täämbä lat́silõ `herneid `pandma mineḱ Har; kuʔ `keskmidsest koolist `vällä sai, sis `minti `hernit `pandma Rõu; `herne läävä kasuma käe päl; ku oppõ `herne `pańdjass arʔ, siss anda as sõtta Se
jo jo(o) Kuu Vai S Mar Mär Kir Kse Tõs Aud Ris Rap Juu Kos VMr Kad Rak I Lai Pil KJn Trv Krk T V; juo R Jür HJn JõeK JJn Koe VMr Rak; jua Hlj Jõh VJg Iis; d́o(o) ~ do Lei
1. ajaadverb juba (hrl lauserõhutus asendis ja kiirkõnes) kui on suur vesi meres, siis [angerjapüük] akkab juo `juuli kuust akkab juo `piale; Juoks sa `jälle tulid `meile, tied kohe tihejä sen `käümisegä Kuu; juo `ammust `aika juo on `aige juo Lüg; `mitmes aasta on siin `olla jo Vai; pöld joo naa `aljaks läind Käi; jõe suu joo `lahti jääst, kebäde jo tuleb Mar; nemä jo üle kuuskümme `oastad surnd Juu; tule joo, ma `ammu `uotan JMd; `valgõ om suuŕ jo väläh Räp; ku saa d́oo äste kuju sõs `pandmin om rukka Lei; juba (...) jo oli juo täielik tüdruk juba juo JJn; rüä orass aĺlendab joba jo Nõo; joba `vihma rabistass jo Ote
2. rõhuadverb kindlasti, muidugi, tõepoolest, ometi; küllap, arvatavasti juo sie siis sie `ussi pää oli Kuu; kodu jo appendati [koort] ja sis `tehti kodu jo `kuorest võid RakR; tä teeb jo mihele kapedid Khk; joo se pidi nii olema Muh; eks ajad kõik seal [kalendris] sees ole joo Mar; jo ta on `süidlene Ris; siis ei sua juo neid märjalt ää korjata Koe; vend on `ammugi jo surnd jo Kad; joose ta tiäb, aga ei `ütle Kod; joo ni̬i̬ arsti ka ei saa avitada, arvatass et vanaduse viga Puh; kae poiss kõ̭ik kaosi `katski `pessenu, no om jo jabur Nõo; jo‿śs tal seast ei oole, kedä oless võtten [naiseks] Krk Vrd joh, ju, juh
joba1 joba Kuu Rid Mär Kir Lih Saa KJn Vil eL
1. ajaadverb (niihästi ajaliselt ette- kui ka tahapoole ulatuvalt) juba mennetki venegä joba mere pääl ja vist `joudand joba ligi `siie`puolesse `Suome vahesse Kuu; rohi joba aĺlas Rid; oli joba kahessakümmend viis `aastad Kir; ma‿lin joba naese mi̬i̬s KJn; neĺlas kõrd joba Trv; päe tõususs joba, veerek om joba nätä Krk; sannan ma kona joba käesi pääle `jõulu Ran; to‿m enne`mustne jutt joba, toda me‿leme `kuulu ammu joba; joba poig tagasi, ärägi käänu joba Nõo; tule joba San; tu oĺl joba toonaʔ kui tä joba kotost minemä `sõitsõ Kan; tanh saman oĺl põud, joba satass `vihma Har; j o b a (...) j o(h) joba miu lait́s kõńd joh; kardultel om loomakse ala lu̬u̬d joba joh Krk; rüä orass aĺlendab joba jo Nõo; joba `vihma rabistass jo Ote; ku joba jo `karja `kõlpsi, siss lät́si `karja Krl
2. rõhuadverb kindlasti, tõepoolest, küllap, arvatavasti, täiesti, päris migä `paksemb `nääding, sie igä joba nabist siis inimist kans Kuu; mõni om joba `lu̬u̬du serände `peĺglik, `peĺgäb egä `tühja `asja Ran; küll ma sulle raha ärä tu̬u̬, mia joba tõese oma ei võta Nõo; serände `väikene übrigukene, kos saap panna `mõnda `asja joba ärä Rõn
ju ju(u) Jõe S L Kos Amb Kod Pal Äks KJn; d́u Lei
1. ajaadv juba (viimasega võrreldes hrl enam lauserõhutus asendis, kiiretempolisemas kõnes) kell oli ju kolm kui `rannast ära tulime Jõe; akab ju alliks `lööma, `koitu akab tegema Jäm; juba kahessakümmend ühüssa täis ja kuuś kuud ju `peale Kir; ju `valge väĺlas Hää; kui eenamalle `mińti, siis olid ommuku ju pääva tõõsu aeg plat́sis Äks; vanasti riśtiti iki lapsed ju tiĺliksest päräst ärä KJn
2. rõhuadv kindlasti, muidugi, tõepoolest, ometi; küllap, arvatavasti map‿saa ju `outu `pεεle Jäm; ju sa need nimed tεεd Ans; ju vanu igi nääb, mis saab Khk; Ju jätab saju üle Kaa; Saoled ju täna jöudnd küll Pöi; juu te tulete tagasi Muh; kodu ei saand nii peenikest [lõnga], ju see ikka poest `toodi Rid; jues ja kuigas, nied ju ljönnud Khn; eks ma ole ju vana juba Hää; sina juu sõid juba Kos; eks sel Liinel on ju ia suuvärk Pal; kivi ju vajub `põhja Äks; tal (leival) ei olnd ju midägi iäd maetset KJn
Vrd jo, joh, juh
juba juba hv R, eP(üba Koe, jüba Kse, jübä Var) Hls Puh Ote
1. ajaadv (niihästi ajaliselt ettepoole kui ka tagapoole ulatuvalt) juba juba sie `eitas `enge Lüg; mai kuus lihab juba üsna kevadeks Ans; aeg on na iline juba Käi; ruki o joo nii küps, et pudiseb juba Mar; `lähkred ika vanast aeast juba Kir; juba ta ongi siin; juba `jälle akkas sadama Kos; kuus `aastad juba surnd Ann; ahi oli juba `köötud siis ja Pee; üba on üleval Koe; suur poisi volakas juba, aga tüed ei viitsi teha VJg; pilved akavad juba `käimä Kod; vaevu sai `istu, ku ta juba tulli Ote; juba ‑ ‑ jo ~ juh nüid akkab ka juba jo pikemaks minema öö Ann; kui [lapsed] olid juba nii suured, et juba jo `oskas sedas oost aeada ja `käia Pee; Musta`rästa om siin juba juh; Juba kirikurahvas kodun juh Hls
2. rõhuadv kindlasti, tõepoolest, ometi, küllap, arvatavasti, täiesti, päris juba sie `naine ikke `nendele ei `mieldind, `kutsusid mind tagasi Lüg; Seda`viiti on juba tööl edu, inimesed on kenasti üksinõua `väljas Pöi; Kui juba, siis juba (s.t kui midagi teha, siis teha ka põhjalikult, hästi) Vän; `talle ei tuld `kuśkilt `väĺla, juba se uńt siis seal oli kes ta ää `tõmmas sealt Kad; viie `kuune `kaalus juba sada kilu, si̬i̬ on juba siga Äks|| juba ta annab (s.t ei ta anna) Plt| kaksipidi `mõtleb peale, enni ikke lubab, juba pärast ei anna Mär; kas‿se lõśs oli natuke tilgastand, juba ma ikke aru ei saand JJn
Vrd joba
jüdistama jüdis|tama Käi Rei, ‑tämä Kuujudistama Kui ei `külma `küündelilla, küll siis `maksab marialla, kui ei `maksa marialla, küll siis `jürgidä jüdistab, kui ei `jürgidä jüdistä, küll siis `valburi vabistab rhvl Kuu; värin käib läbi, siis jüdistab Käi; Kui inimene jüdistab vahest arvasti, siis [öeld] et surm nuusutas Rei
kerändüss kerändü|ss, keräńdü|s(s) g ‑se sõelatäis vilja tuulamisel kerändüss um sõglah, võtt terri `sõkla vai `keśvi vai rüki vai `kaaru, ku timä nii sõkl, tõrgutass, tu̬u̬ arvatass kerändüss miä um sõglah; haard `vuori sõglaga, tuu um kerändüss, teräʔ `lätväʔ `ümbre a `sõklõʔ tulõva pääle Lut Vrd keränd
korv|ratas (sõiduk) a. pl korvvanker Korvratastega söideti kirgule Jäm; kui pidude `pεεle `mindi, kiriku vöi eride `pεεle, siis olid koŕbrattad, nee olid `peenesti `tehtud, raud igedega, kori taga. suurde vigurist `pulkadega, värvitud kenasti Khk; koŕvrattaʔ oĺliva sõidu `tarbist Räp b. u külgkorviga mootorratas koŕv rattaga `sõitis `surnus Kse korv|regi koŕbregi veokorviga regi – Mar Vrd korviregi korv|tanu Talina mual olema nisuksed koŕvtanud Lai korv|vagun loomavagun koŕvvagunid on `jäämas, kellega `loomasi viiakse, `arvasti `tehtud, putest kokko `löödud Juu korv|vanker (vanker) a. korviga sõiduvanker Oli noorest peest suur uhke mees, muudkut kargutas korvvankriga linnavahet Kaa; koŕvvanger oo sõedu jauss. koŕv`vankrel vedrud ka all Tor; koŕv `vankrel olli koŕv `laudest `pääle tettü; siiva ollive koŕv `vankre man Hel; `sõitsimi koŕv`vankrige San b. veokorviga vanker koŕb `vankriga `veetasse `einu ja `põhku; `ärgel koŕb`vanker järel Mar; koŕv`vankrega on ia põllu pialt `viĺja vidada Hag
korõmb → kõrge1
kujuke dem < kuju pisukene kujukene VNg; luom `aigusega `otsa iand kui kojokene Koe; on üks kujuke kua, [ei] maksa luamast arvatagi VJg; obesek ku kojok kunagi Krk; ärä kujunu nigu kojokene Ote; mis tu̬u̬st inämb tegijät, tu̬u̬ jo nigu kojokõnõ Kan; kun nulgan kojukõnõ; ni̬i̬ kat́s koolut koojukõist tanh Har; inemise kujokõnõ, ni̬i̬ ärʔ kuionuʔ Plv

mesi mesi Kei, g mee S L Juu Amb JMd Trm Lai Plt KJn, mie R Ris HJn JJn Koe VJg Iis, mi̬i̬ Hää eL, mede Kod; n, g mesi VNg; meži, mieži g mi̬i̬, mie Lei

1. mesilaste tekitatud magus siirupjas vedelik; nektar `mustemb kui süsi, magusamb kui mesi = uni Jõe; kui vägä mett süöd, sie janutab `ninda et `juua tahad Lüg; meesigad - - sinised `öitsed, mesilinnud `vötvad [nendelt] mett Jäm; nii magusad öunad `kasvasid, `umbest kut oleks mesi olnd Khk; suine mesi; sügisene mesi Kär; Seastene aeg oli õide `vaene, mesilastel oli mett vähe Pöi; ma ole mett palavas tein, siis teeb rinnad `lahkeks Muh; kärje mesi `ööltakse kõege parem mesi olevad Kul; [see on] viimane veel minu metest; seda varast õiede mett akatse teiskuus (augustis) juba `võtma Var; kurgu`aiged on paelu mett viind minu käest Vän; kärbes kukkus mette Juu; vanast üks puu `ańdis kolm `puuda mett Amb; põrand `nätsund miest JJn; pane mett leiva `peale VJg; saime tänavude paĺlu mett Iis; laps õli `aige, tegimä ti̬i̬d medegä; näil oo magusad õõnad, nõnnagu meded Kod; mesilinnud `korjavad mett KJn; mesi mokan, saṕp `süämen (lipitsejast) Trv; Mõnel poisil kavval jutt, ju̬u̬sk ku mesi Hel; mia ole kõ̭ik mi̬i̬ iki ärä söönu, no meh mä oia tost mi̬i̬st Puh; küd́setu mesi `olli rohiss. vanast pannit leev́ä `ahju, siss `panti mesi leev́ä `sisse `klaasiga; igäne maru joodik ja `meie poiss käib nigu mett `lakma `sinna; kõneleb nii mahedade nigu mesi oless keele pääl; mia `tahtsi periss `seĺget mett, mes `siĺmä panna `kõlbab Nõo; kimalasõ mesi om küll kah hää, agaʔ toda om rassõ `samlide alt kätte saiaʔ Kan; `Koŕssi raha nigu mehine liĺli päält mett `koŕjas Urv; küŕvitsille panõ ubinit ja `sukrut mano - - siss saa ku mesi; kel oĺl mesi, tu̬u̬ sai suurõ maa, tu̬u̬ sü̬ü̬t́ maa`mõ̭õ̭t́jat `mi̬i̬gaʔ Rõu; mett anna es joh́t süüäʔ, liha ja `võidu ańd; sjaal om kolmkümmend mehidse pakku, sääl määritänü˽kül˽su üleni `mi̬i̬ga˽kokko Vas; latsõ nudsivaʔ riśtikhaańa tutta sisest mett; keväjä `saiva meh́itseʔ kõ̭õ̭ inämb mett, ku `uibo `häitseväʔ; siĺmä `perrä arvatass, kui paĺo mett jättäʔ talvõst `meh́tsele ala Räp; tu̬u̬d kimalasõ mett vi̬i̬l hoietass silmärohost Se; mis um magusamp mett. uni Lut || (meelitamisest) `Oskad sa ige mett moga `pääle `määridä Kuu; Käis mett moka pεεle mεεrimas Emm; Sie jutt oli talõ miele `järge, üsä nagu olõs mett moka `piäle miäritud Khn; Ämmäl oĺl hää mi̬i̬ĺ, nigu mesi olõss moka pääle määrit Vas
2. (taimehaigus) rüäl om pää mett täis - - rüä uhaku kikk tilguve `mi̬i̬ge Krk; ku äitsemine sitt om, siss lü̬ü̬ mi̬i̬ `sisse, siss rüäl terra ei ole Ote Vrd mesi|pea

mõõt mõõt g mõõdu Pöi Tõs Khn Tor Hää Kod Ksi KJn Trv Hls(n mõ̭õ̭t) Krk(g mõõdi) TLä(n mõ̭õ̭t) Võn San V(n mõ̭õ̭t), `mõõdu Lüg; mõet g mõedu Pöi Muh hajusalt (g mõedo LNg Mar) KPõ, Iis Trm Äks Plt SJn; mööt g mööd|u SaLä Kär Pha Vll(-öe-) Emm Rei Ris, -o Käi; miet g `miedu Jõe Kuu VNg/n `mietu/; moet g moedu Ris, `moedu Hlj Vai; muet g `muedu Jõe Hlj VNg

1. mõõtevahend (hrl mahumõõt); mõõdutäis sügüsene kilu old `kallis, sen iest saand juo ige viis kuni `kümme `rupla `miedust; nii suur kuhi [kalu] pidi olema `miedul pääl, et akkas juba varisema, siis oli täüs miet; Sada `mietu kalu toi vene ärä küll Kuu; kui mul oli viis `vorku meres ja - - igas ühes kala sies, siis mina sain igast `vorgust ühe `muedu VNg; ku kõvaste `kartulid sinne `mõõtu pani, siis `üeldi, et `suure `mõõduga `andas Lüg; Sie on puu mõet, `pliidi puid `saagin, `selle panen `piale, tulevad ühe pikkused IisR; see oo avarasti toobine mööt; mööt `räimi maksab ühe rooni Khk; mööt on neli matti vöi kümme `toopi, see üks puhas Kär; Mõõt oli mõõt, ikka täis tääve `vastu `anti kalu ja `vilja Pöi; vahel‿o kolm neli `mõetu `räime sehes Muh; vilja möödod ika keige änam on Käi; ma sai neli `mõetu `silku Mar; `toodi mõni kolmkümmend `mõetu [kalu] Kse; mõõt oo `riiki, oo ääregä `riiki, põle `kuhja piäl Tõs; mis mõõduga annad, selle mõõduga saad tagasi Tor; kui `kaupmehed [kilu] `suolasid, oli mõet viiskümmend kopika HMd; see [on] vilja mõet, kui `keegi mõedu `tahtis, eks ta siis soand mõedu täie Kos; mitu `mõetu lähäb `sinna `ämbrisse JMd; puol `tündert on kot́t kartulid, me jo tunneme kot́i `mõetu JJn; koredalt `pandud `silku läheb vähä `mõetu Kad; jõema mõõdu `viina pualess; jänesse vurrud õlema jänesse mõõt, kui vurrud `sünmä läbi aia, siis tämä ise kua Kod; üits `tõissku `mõ̭õ̭tu pannas `rüüsi ja üits mõ̭õ̭t pannas simenti (ehitussegule) Hls; kohvi tetäss, pannass sigurit, rügi ja nisusit, egät üit́s jagu, üit́s mõõt Krk; ennembide `olli kõrdsiden viina mõõdud, `väike klaas maśs kolm `kopkat Ran; anna mulle üits mõ̭õ̭t rükki; pane üits `katsandik pääle, muedu ei anna `mõ̭õ̭tu `väĺlä Nõo; `ośti üte mõõdu tävve ubiniid Krl; vass, iks mõõdõti pikembä sõrmõga, sõ̭ss om iks tu̬u̬ tävveline mõ̭õ̭t Har; mul lät́s lehm näide vilänukka, mi ańni mõõdu `heŕniid; `Puhta terä˽`pańti puu `köhvliga˽`mõõtu ja mõõdust valõti kot́ti; ma jätä tasomadaʔ, jummaĺ tasogu sullõ tävve mõõdugaʔ Rõu; esä pańd üt́s tõiśskümme `mõ̭õ̭tu nissa pääle, lät́s `püüd́lit `lü̬ü̬mä; nu̬u̬˽ka käveʔ maŕah - - paaŕ `mõ̭õ̭ta (ppl) küll oĺl noid `maŕju Vas; `Viĺjä vanast `müüde mõõdu ja vakagaʔ, puudõst ja naglost tiiä es vanast `kiäke˽midägeʔ; Nissu tet́te meil `väega˽veed́üʔ, külvete tu̬u̬ mõ̭õ̭t vai paaŕ talv pääle Räp; mõ̭õ̭t rüḱi Se
2. mõõtühik miet, sie on kilimit Jõe; külmut on vilja mööt Khk; Rootsi möödud on ikka änam olnd Kär; sii oo Talina vakad Mar; üks adrama oli vana maa mõet Kul; Linapuńt, kakskümmend `naela, üks leesikas, ni̬i̬d `oĺlid selle`aegsed mõõdud Hää; pää mõõt olli iki küünär, meil olli siin iki Riia mõõdu Krk; pu̬u̬l vakka, kolmandik, veerand, kuvvendik vakka, ni mõõdud olliva magasi aedan Ran; vakamaa `olli `rahva suun - - aga kroonu mõ̭õ̭t `olli tessätii·n Nõo; maad mõõdetass ruut mõõduga, sülläga Plv || piltl mõõdupuu suu one südame `mietu VNg; suu olna `süäme mõõt Ran
3. mõõde või mõõtmed `Mõõdud võttis paberiga - - neli `mõõtu oli kinkseppal Lüg; ma lasi möödu `järge teha; tüńn, see ka ilma mööduta kiha Khk; Mõõt pole ikka `õige olnd, kudas ta (kasukas) muidu nii suur `tehti; Korra `perse `mõõtu võtta (peksa anda), küll siis akkab sõna `kuulma piltl Pöi; Alla möödu mihed (poisid) kasigu kuju Emm; Vörgu lina koodi vörgulöngast vörkargi pääl nii tihede `silmadega, kui kalasi oli - - iga kala jäuks oli oma silma mööt Rei; `antasse `mõeto ja siiss tehässe [riideid] Mar; rätsep tegi `riided ilma mõõduta, ei `võtngi `mõõtu; kis aru`saajad oo, võtavad isäst ja emäst koa ikke `mõõtu (eeskuju) Tõs; riie annab mõõdu `väĺla (jagub) Tor; siis `tehtaks laua peal kaarede mööt (paadi tegemisel) Ris; ta (külarätsep) võt́tis niidiga `mõetu ja `tõmmas sõlmed `sisse Kos; Seal oli üks kinksepp ja peremees - - `ütles `mulle kohe, et - - lase mõet ää võtta ja las tehakse sulle `suapad JJn; `õmlesin teistele kua, `võt́sin inimese järel mõedu ja siis snit́tide järel `lõikasin VMr; `koormal `kindlad `mõetu ei õld, mõni õli suurem, mõni õli `veiksem Trm; teki kiŕjäd kuduti mõõdu järele Kod; mõet oli `antud, kui suur tiha Äks; ega kuhjal ei old `mõetu, kuhi `tehti kudas `eina `jätkus Plt; si̬i̬ om peris `parra mõõduge Hls; ma lää `rätsepa manu `mõõti `anme, vaja om `vastsit `rõõvit tetä Krk; üleväld otsast tetti säŕk mõõdu `perrä, aga alt `olli laǵa; egass ni̬i̬ lombi `onte mõõdu all ei ole, üitskõrd om suur loḿp ja tõine kõrd om `väike loḿp Nõo; tanol oĺli˽tutu˽tettü, näil es olõki märästki `mõ̭õ̭tu; herr mat́te pütütävve `kulda kolma mäe `vaihõlõ, egast mäest oĺl üte`võrdne mõ̭õ̭t Räp || piltl `Kiele`murre oli neil (Pudisoo inimestel) `toine kui peris `randlastel, `ansid peris maamihe `miedu `väljä Kuu; `Sõitas jo `teine `uuve `saaniga `kośja küll, aga jo siis ei and `mõetu `väĺja, `tütruk `ütles ära IisR
4. hulk, kogus, määr; piir Miet sai täüs ja `kannadus `katkes Kuu; mina sain ka lohe vähesel `moedul Hlj; iga asjaga peab `mõetu pidama Rid; pulmad olid kolm `pääva - - kolm ja neli, sedasi naa kudas nad `kuskil `peeti, ega nad mõeduga põln Lih; karjapoisi pää oli pikk, ikka pääva tõusust pääva loojani, kaheksateist `tuńdi `päävas, sie oli karjapoisi mõet Kos; `kruami õssan suuremal mõõdul Kod; egass armul `mõõtu olnud Ksi; pea ometi `mõõtu KJn; kes suurõl mõõdul käve, tol oĺl obõnõ kah (rändkaupmehest) Võn
5. mõõtmine, mõõdistus kut niid `jälle maade möödud pärast olid, siis möödeti meite kodune aid üles Ans; meil sii müdu `aastad juba mööt käsil Khk; kui möet oli, siis innati maad ka ää Vll; ja siis on mua mõedu aal - - kõik [talud] laiali lahutud Koe; oli last koha era`mahti ära `mõeta, ei jõund uodata kruonu `mõetu, milla sie tuleb Kad || `Ütle jäl˽tu̬u̬d `mu̬u̬du, et mõ̭õ̭t oĺl täl siĺmän ja `tunmine käe seen Urv

olema olema hajusalt R, S L K Pal Lai M(-me) T, olõma Khn Võn Ote San(-mõ) V(-mõ Krl), õlema Jõh Lüg hajusalt I; (ta) on R eP(oo), one Kod, om eL(um V), oleb Kse Var Tõs Aud PJg Ris, aa Emm, (nad) ovad, `onvad R, om(m)a, om(m)ava eL(umma, ummava V)

1. eksisteerima, olemas olema a. (üldse, tegelikkuses) kuu`valge `ehtut oli Kuu; `värvid tulid‿s `värvisi oli küll VNg; miu `muistes ei ole mogomast kesä old Vai; isi `leeris olnd inime, nää, sedine on Jäm; see (joomine) pole kasuks kellegitele; `talve elab `ilma söömata, aga `inges on ikka Khk; no lapsed, mis siis teil akkab olema Vll; Ju see laps juba poari kuine on Pöi; nii paks rahvas, põln εnam iŋŋe `ruumi; `meitid oo leeritüdrikumi veel neli tükki elus Muh; obose jala εεld on `kuulda Emm; kaks hoost pidi ikka olema talukoha peal Phl; paĺlu ube maas oo Rid; surma `vasto `põlle `rohto Mar; änam kõlvatomad tego saa `ollagi Kul; põld suurt `metsa, üks väike viserik oli üksi; `rõõmu põle `miski aśja `juures näha Mär; `kange külmetamene olnd; nüid oo kõik ise`entid täis (uhked) Kir; Mis `asja seal `öösi näha oo Kse; tadrekuga `viidi, sedä põln, et nääd (taldrikud) just olematta olid Var; laastukatusi oo oln Tõs; kõik tuli näpuga teha, ega masinat põln Pär; ennem põle reel `raudi all `ondki PJg; nüid juba akkab neid (hunte) olema Ris; kuńniks tedä võib `olla änam Juu; minu ajal akkasid nied rät́ikud ikke juo olema KuuK; muud `rohtu nendel ei `tiatud kedagi olema Amb; ega `endisel aal masinaid nõnna old Ann; eks vigu olnd ka `mitmesugusid Tür; ei `tiagi, pailu neid vagusi võis sial `olla; põle `leibagi old VMr; parem õles sa võenud õlemata `õlla, ku sa nüid õled `niske eläjäs; vai tädä onegi Kod; siin ei ole nii `suuri talusid olnud Äks; pulmad jäid `kat́ki, ülepia jäid olemata Lai; oĺli `mõisa, siiss ka kõŕts Vil; miu peräst olgu või olemede, mea‿i tää sest kedägi Krk; lämmege ei oless si̬i̬ maa midägi minnä Hel; mes om, sedä sü̬ü̬d Ran; no puĺl pidi olema, kes `lehmi joosut; tü̬ü̬ aig, nüid om vana inimese kõ̭ik innan Puh; ega meele `kausse vaja ei ole, `kausse meie peräst olgu ehk olemada; ma `tuusi, et tollest `määrmisest `olli põlvile abi Nõo; siin tõist nii vanna inemist ei olõkine Ote; kolm sõ̭sard neid `oĺlõgi San; kõ̭kkõ om olõmõn ilman, om hääd ja om `alva Krl; nii hääd inemist ei˽saa maa pääl enämb ollaʔ, ku˽ta om; no omma vana nime˽hennan; kooldaʔ om kõ̭igil (surema peavad kõik) Har; `kulda oĺl siss kõ̭igihn paigun olemahn; tu̬u̬ jäi lavva mano piḱäle, olõ õs ello inäp man Rõu; `lat́siga om ka˽pahandust, paŕõb olnu˽ku näid olnu õs üttegiʔ; ku ma eloh olõ, siss iks tulõʔ vi̬i̬l `kaema; lät́s tarõst `ussõ, ni sattõ `maahha, ni oĺ́l vaĺmiss (surnud); nigu midä t́silgahhass [valgele] pääle, nii om nätäʔ Vas; vanast üteldi `väega häid heeringit ollaʔ Räp b. (mingis kohas, kuskil) mere pial `olled näkkid Jõe; `nüöri `otsas pida `silmuka olema VNg; `meie `rannas `onvad rüsad Lüg; Mis `mustad mugulad sääl tuha sies `onvad Jõh; sii pole eile üht `vihma olnd Kaa; `lamba `lautas `olli sõnnik oln Muh; minu isaperes oli `leiba ja räemest ko Mih; ahuni, angerju, kohasi, `kõiki `püüdväd, mis aga meres ond Khn; küläs on oln `surma Ris; `altari ies olid neli `paĺmi Kei; tua pial on püeningi JMd; Siberis olema küĺm ja suured metsad VJg; `räime `Peipsis ei õle õlemaski Trm; siin Arakal olema olnud Pal; keele pääl om, aga ei tule `mi̬i̬ĺde piltl Hel; lihaste ja soonde sehen tu jõud `ommegi Ran; ütitsen köögin olna näil tu̬u̬ söögitegemine Nõo; `valge periss nigu peenike lumi olessi `lehte pääl Kam; sääl olna `järvi kah Rõn; mäe takahn - - sääl oĺl vi̬i̬l nätäʔ haĺast Rõu; su̬u̬ pääl arvatass paĺlo `halvu `vaimõ olõvat Se c. (mingil ajal, millalgi) kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; `neljäbä õli `kapsasupp Lüg; Sügise õli tuli `rummus alati Jõh; tänä on ilos `ilma Vai; lehmal on kevade vassik; täna olid lestad all olnd, madalas Khk; See aasta tulavad sii mütmed joomad Kaa; tänäbu öetasse igäl pool vähä `eina olavad Vig; selle omigu, kui `surnu kodust ära läks, oli alati riisipudru Mih; vanaste `olle noorik ja `peimes läin kirikusse puu `vankrega Aud; tänä `oĺli (sündis) alles tal poea põrigas Saa; tänavu `talve olin `aige Kei; suvel ikke on mets lehes Amb; kaera looma aeg `olla ia vähile `minna Tür; ennevanast olla old nisukesed ruosi sõnad VMr; vasik õli (sündis) neĺjäbä Kod; ennemalt oli `meilgi omal `nairid maas Pal; peris vanal aal on õegutud nimepidi si̬i̬ ja si̬i̬ tulgu nüid `liiku `ju̬u̬ma KJn; `päevä `oĺli muu tü̬ü̬ Vil; sel olli lait́s `täempe `ü̬ü̬se Krk; sügise märdi kadri `ümbre, nii `olli tu [kooli] minek iki; `küindlekuu, siss olna sutel joosuaig Ran; ommuku, siss om ta (kana) päevä tõsemise `aigu ülevän Puh; `talve, siss om sü̬ü̬k otsan; `täämbä om `veetke nigu suve ilm Nõo; tinav`aastak pikka `vihma ei ole ollu Ote; talvõĺ omma lehmil `vaśka perän San; tinava um põud suvi Kan; egä õdagu kelläst kolmõst kellä `katsani oĺli nu̬u̬ʔ tuńniʔ; talvõl `oĺli kül˽minekin (suremas) Rõu; tinav`aaśta üteldäss kehvä˽rüäʔ olõvat; Vanast oĺl rahvaśs uma eloga˽`rohkõp raahu ku nüüd Räp d. (kellegi valduses, omanduses, käsutuses) minul `siiski `kaunis `suurekas `julla oli Jõe; Kenes `kindad nie on Kuu; poiss tahi `üövelpakku, aga mul ei õle tädä enamb õlemaski Lüg; sai `arvo, et sie ei olegi tämä laps Vai; mool poleks eite nii kaua `aega olad `ühtid Khk; Oleks kitsel küüned, läeks puu `otsa nalj Mus; Mul pole seikest asja kut raha Kaa; omal `kohta `paika põle mitte Muh; teesel olnd ilosam tekk veel `kirje poolest Vig; kui siia tuli, siss täl `põlngi midagi Kse; tuli jala, põln obust `ühti Tõs; naestel olid tanud peas Aud; tal `oĺli pailu `sõpru Saa; tal olid `saapad `jalgas Hag; kas teil on tikka Tür; temal oli kaheksateist `tiinu `põldu kääs Pee; minul ei õllud raha Kod; noorematel olivad nisukesed madalad kingad Lai; või tal mõni ää sü̬ü̬ḱ‿o Krk; kas sul om si̬i̬ varanduss `alla (alles) Hel; pojal ei ole konagi `aiga Puh; mia `mõtli, et täl `paĺlald poig `ommegi; meil `olli `uutseleib joba käen; naśtel olliva vü̬ü̬ vü̬ü̬l; oless täl ei olessi - - a täl om `rasva ja `kõ̭iki Nõo; pidi olema tüdrukul, ku ta mehele lät́s - - sukke ja `kińdit ja TMr; `u̬u̬ne omma käen, a maa `võeti käest ärä Ote; üits tütär üteldi täl ollev Rõn; tel `õigõt kotu ei olõʔ Krl; meil pidi olõma piḱk piitsk; mul eleki (ei olegi) murru, runguli kasusõ pääl Har; ei olõ˽mul `aigu juttu aiaʔ Rõu e. (kellegagi või millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, seisundina jne) midägi viga sai kalal `olla, `seisus puol`puiki vies Kuu; kui `piima‿i `andand, siis oli ikke `lastel `ussid küll jah VNg; miul `oldi (olid) rüsäd joes Vai; äga tal selle naisega `ölpu pole Jaa; Sellel pidi ikka laps olema Pöi; `uhkel `olle uuled, rikkal rinnad, `vaesel põle muud kut `valged silmad; mool põle veel suka `loodustkid ülal Muh; mes `röömu münul änam aa Emm; mol täna `lahkem `olla Mar; uksel oo kaks `inge ja kaks tobi Vig; uśsi kuningal oleje punane ari lagipäes Hää; küll sellel on alles pea `otsas; mul oli ais ninas piltl Kei; lastel on mäng nende tööks; ega mul `aśja põld `ühti Juu; põld tal (lambil) `kloasi peal ega kedagi Kos; mul omalgi oli kaks `puega sõjas HJn; minul sial omakseid kedagi ei tia olema Tür; mis sel adral siis viga on VMr; mõnel kuutõbisel olla paĺlu `jõudu Rak; mul põle muud kui tühe ing, teises jalas vana king nalj VJg; mul õles tuline igäv õlema, ku mul kedägi amet́id ei õles; seenäl õle praod siden; mul‿o piän si̬i̬ laal Kod; mul on sust ale meeĺ Pal; obusel olema nari Ksi; minust enam `sinna minijad olnd Lai; mõnel joodikul on `kõiki küll Plt; ka siul nõnda paḱk om, et sa‿i läpe tetä; veĺlel ei ole `lu̬u̬ta elu `pääle Krk; tal ei ole `tuhkagi pähän; si̬i̬ minek om mul küll `vastu mi̬i̬ld; neil ollebe (olevat) vana rumale jutu Hel; oless mul siĺmä oleva, ma istuss `pääle ja susiss sukakest Ran; ega mul `jalgust kasu enämb ei ole Puh; emälepäl om lehe nigu kördsun; minul ei ole liha luie pääl Nõo; tolle mehe nimme ei ole mul ämp meelenegi Ote; ega mul kahju ei ole, et viin pudõlide jääp Rõn; Ei olõ˽taal inäp piḱkä perrä, taal om `vaŕsti mineḱ Urv; tu̬u̬l oĺl enne`aigu lat́s olluʔ Har; küläinemistel oĺl kah `väega hallõ tu̬u̬d rüḱä, a `suuhtõ `panda saa as ütte terrä kah Rõu; vasaral om ka puinõ hand peräh Vas; nätäĺ sul jo är olt sängüh Räp; kuiss teil häpe olõ‿i üte silmä päältki‿i Se f. (kellelegi või milleksi mõelduna või määratuna, tarvis olema) raha sai pali ja ei õld sedä `tonti enämb vaja (kratist) Lüg; `vihma oleks vaja Mus; piab olema `aigusele tarvilik kitse piim VMr; siis ma käesin, ku mul õli vaja käedä Kod; pool maja oĺli loomalaadaks Pil; tuli `oĺli silmä valgustuses KJn; ega ma üte päevä jaoss ei ole, `ütles `ti̬i̬ńder, ku sa `ütlet, et ta om vähä tennu Hel; ega `mulle sedä liha `säĺgä vaja ei ole Puh; tu̬u̬ mulle mõni kuuse ormakene, mul om vaa tuld läedätä Nõo; ega˽sullõ naid lavvatüḱke vaja ei olõʔ Urv; tal os ollu taat `perse`nahka `paŕki `raaskõsõ Har; mul‿olõsi˽tu̬u̬ rohi hüä Rõu; naid vannu olõ õi˽kellegi vaia Vas
2. asetsema, asuma, viibima; elama; käituma a. (mingis kohas) Kus ne `lehmäd sul ovad; kes neid kottisi `vasta ott, old kive `otsass Kuu; ku [noorpaar] oli juo kerikust kodu, siis `vueti ka `tervise `viina VNg; mei õlima Lüganuses mattukses Lüg; nahad on tanni sees `parkis Khk; Onu tüdar on `paergus `linnas Pöi; ma ole seal küll ja küll oln Muh; pead sεεl `aigemajas olema; lussud on seina vahel Käi; röhud olled ümmer kuue Phl; kaks `klaasi olid laua peal Mar; oli `terve pääva kottu ää Mär; Kuudil (talunimi) ma ole old Lih; puud - - oo `riitas Tõs; [lapsed] tulevad ikke ja olevad sii `õues PJg; luog on maas JõeK; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; jõe nupud, need‿o suure jõe sees, kollased ja `valged Ann; kingad olivad rät́ikus VMr; `juhtusin sial lähädal olema Kad; tõene karjus õlga kesk `põldu, tõene raja piäl; näväd õlid siin kostin Kod; koera liha olema obuse kabja sees Ksi; kolm meest olnuvad tee pial Lai; Liĺlid `nähti toas oleva Vil; mia ole lavvakirikun; sapi maik om suhun Krk; ma `iste sääl mäe pääl ülevän, sääl sai tüḱk `aiga `oltuss Puh; tu̬u̬võrd olli ma nukan, `rohkemb mu nukka es panna; ta‿`lli mõtsan paon; olgu kas `sü̬ü̬mine vai `lü̬ü̬mine, temä om iks alati platsin; `poiske - - `oĺli väĺlän pimedäni Nõo; naine om kotu, ei taha tühü kävvä Ote; tu‿m õkka sääl `vaksali lähükesen San; ei tiiä, kas timä kotust kauõn ka olnõss; ma‿ĺli Valgan aŕsti all (haiglas) Har; timä iks kaŕaga˽`kohki mõtsa ja mäḱi vahel vaŕohn oĺl Rõu; kos na ummavaʔ Plv; ti olt iks süväh Vinnemaal joʔ; ma oĺli hannah iks unonaaśõl Vas; es olõḱe kotost kavvõh es; mä olli sääl ü̬ü̬d tol talol Räp; inemine oĺl vańgih Lut b. (mingis tegevuses, milleski osalemas) olimme `vennaga kahekesi ajuss Jõe; [poisid] õlivad `vargal, aga kättä ei `saaned Lüg; Ku mies õli `vuaris, senele läks kahe nädäla `süämine `kaasa Jõh; nad olid `pulmas Khk; kolm meest olnd kallal Vll; mära‿o täkul - - kui ta paaritamas oo Jaa; ma ole ametis `kangest (tööga hõivatud) Muh; üks jutt oo `jälle `liikmas sii mööda küla Mar; ükskord olime ulgakesi `lambus; teene oli sarja peal, teene `andis rukid kätte matiga Mih; Ennemä sai järjest Pitkänäl nuõdal `oldod Khn; lehm oo pasal Tor; oma elu põlve olin isal abiks Juu; olin - - teese tüdrukuga marjul Ann; isa-ema olid tööl Tür; meie õmad one kõik lapul Kod; ta on `paerga mesilastega ametis Lai; `mitme asjaga olli mul paĺlu tegemist Hel; nemä olliva `ü̬ü̬se noodal olluva; lehm om mul sugulaste pu̬u̬l sööda pääl Puh; tu̬u̬ asi om arutusel ollu mitu `kõrda joba; [ta] olna pimedide kooli pääl (koolis tööl) Nõo; tu̬u̬ peigmi̬i̬sspoiss es ole kotunegi siss, tu̬u̬ `olli kroonu pääl Ote; ma‿lli riht abin `pesmän San; naaʔ oĺli˽Hańnikõisil `puhtin Urv; `tüt́rik oĺl kõrran (mõisas loomi talitamas) nädäli `aigu Har; miʔ oĺlimi mõtsahn rüä man Rõu; rahvas om viśt `lõunõl Plv; unotütäŕ oĺl ka käämäh (külaskäigul) tah; suurõba latsõʔ omma˽tü̬ü̬h Vas; mis nii kavva oĺlit maŕah; tä oĺl joogi pääl (purjutamas) Räp c. (mingis olukorras, seisundis või suhtes) `meie olimme nii `külmissäss Kuu; kas oled jua akkamas Hlj; kana on munas, `omme muni VNg; uks on `aagil Lüg; Ühä`kõrraga lei tagant suur tulekuum - - `vilja `kuarmad õlivad kõik nagu tule sies Jõh; vast olivad `oige `vaised ja nüüd tekköd omale kaik `uvved `uoned Vai; `öhta on kää Ans; mees oli nönda ädas; karjamalt rohi `körbend, loomad on puhas `nälgas; nüid oleme teineteisega tasa Khk; mered oo nii maas Mus; Juba oogid jöulud kää Kaa; kus sa siis said vaba `olla, kui sa `möisas pidid `päivi tegema; `meite tööd on nüid `kordas Vll; orju aeg oli `möödas Pöi; kõrts `olli rahvast täis Muh; obo on lövel, siis puristab ja ajab tatti `välja Emm; kui sa minestandgid oled, äi sa tee mitte midagid Käi; kell on palju järel Rei; kase lehed oo juba iirekõrvol; nääd oo nüid `riidus Mar; ma olen `päivis (hädas) nagu kuer kirikus Mär; et ma jalutu ole, aga ega ma `aige ole Kir; odrad oo `loomese peal Lih; mina olin koa imus ruki keevavee leba järele; maa on kares (söötis), tuleb üles künda; nutab, siss oo mokad naa `rõmpsus ja `käärus Mih; kell oo rikkes Tõs; ei ole paelu sańdim `olla, et `ammad ää on Vän; ma olen sest prii; ta on `völgu Ris; ma olin kahevahel, kas ma ikka lähen Kei; särk on alt `lõhki Hag; ma pean koa nii kammitses `kińni olema, ei ma soa `kuśkile `liikuma Juu; puu on `pungas Amb; pill on jaalest ära JMd; kanad olgu `aedas `kińni Ann; mina `veikese vennaga olen üksi kodus Tür; kas sa oled minu `peale pahane; lepad on piimas; mina olen sinu puolt Koe; aĺlikas on alati `lahti Kad; kell on kuus täis VJg; `äästati nisu õrast, kui ta koorikus õli Trm; õlima irmun, et ku lähväd `sinna; eks näd sellegä õle `amban (tülis) nüid; õled kõigega killan (hädas); `tu̬u̬rev one liun Kod; teeńe `tahtis nõnna, teeńe õli `vasta MMg; lehm oli ket́is Pal; oli minestuses, ei `tiadnud, mis ta tegi Ksi; vanaduse päeväd on käe KJn; ma oless nagu temä küllen `kinni Trv; ni̬i̬ ametniku - - mea olli nendeg ninda kimbun Pst; oi eldeke, temä om ju ennäst `vastu (rase) Krk; mõni olli siin täis joonu; mõtte om kiḱk `laokuli Hel; `ku̬u̬te ei ole enämb alaligi (alleski) Ran; `jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä, ei midägi tetä; suvva aasanduse om `kat́ski; miu käe om igävess läbi Puh; poiss tu̬u̬b neid soolatsit `silke kodu, peräst olet nii janun ku `oitku; tu̬u̬ olna käemä pääl; mia niipaĺlu [viina] konagi es võta - - mia olli ike jalal; kannel ei ole timmin (hääles) Nõo; ma `oĺli essissen periss; uss om lingil (uks on kinni) Ote; nu‿mma `pähkmiid täüś San; Olõss voḱk joonõn olõsiʔ, ma ürisi˽ka mõ̭nõ pooli `langa Urv; [ta] oĺl `köstre söögin kolm `aastõkõ; kui maʔ oĺl viimast last (viimase lapsega rase), siss oĺl maʔ `aigõp kui muide `aigu; närvi omma˽rikkõn Krl; kis ahelan om, ega˽tu̬u̬ vallalõ ei˽päseʔ; kas ma sul jalun olõ, et sa minnä ei˽saaʔ; sa is olõ `tu̬u̬ga nõuhn Har; päiv `otsa oĺl `jalgu pääl, a es väsü är˽kah; oĺlimi sõ̭nutusõn (sõnasõjas); mõ̭ni talo oĺl `väega˽kõrrahn Rõu; kell um kuuś är löönüʔ, um `säitsme pääl Plv; puu omma˽kõ̭iḱ karsah; imä ei ollõv inäp meele man; kahr om ka jalol Vas; ma olõ katõ kaalu pääl (kahevahel) Räp; nüüd ma olõ joonõ pääl; taa miiss om nüüd otsah Se; maa um vaevüssen Lut d. (mingil viisil) Eks sa õld `paigal, mis sa `vällä `juaksid Jõh; Mis sa siin elad vai oled, kui ajad ei parane IisR; sa ole vait Vll; Siis peab nii vagusi olema, kui ta midagi räägib Pöi; oli oma osaga rahul Muh; tanu, see pidi pεεs olema, muidu es tohi `olla Phl; `seltsis õdusam olla Vig; sii ta elab ja oleb, taal tulevad tilgad `kaela (katus laseb läbi) Kse; `laske `olla need puud sii vakka Mih; Lapsõd, olga vagavast, kui vanad inimesed `riäkväd Khn; `laśsis natuke `aega `olla Nis; `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; kas sa ei sua vagasess `õlla; kuda vanass `testi ja `õlti Kod; sai sedaviisi `siia `tultud ja `oltud Äks; lapsed, olge vait KJn; mis käperdat kassipojast, lase olla; temä om rahu kigege Trv; ole no vahel kah, mis sa ütte`puhku iki `orjat; ku sa omag `vällä tulet, sõss võit periss rahulik olla Krk; maan `laske olla pikembide, las [heinad] saava kastet kah Ran; kihulase `kangede seivä, mia es saa paegal ka olla; tõene - - mekib ääd ja parembat, mia ole vakka ja loputa mokka Nõo; ei olõʔ silmä täüt suigatõ saanu, nii ma õks kapõrdõ ja olõ `pääle Krl; kiiḱ (kõik) om `vaiki ja vaganõ; ala ollu˽sa vakka, kõnõla ennede Har; inemisekese˽kõ̭nõlasõʔ, kuiss om tettü ja `oltu ja `vaiva nättü; eläjäkeseʔ oĺli˽tu̬u̬ olõpuruga˽periss rahulõ Rõu; suvõl piät kalloga `väega hoolõn olõma, `sülgäjä˽tulõva `pääle Räp; ol‿no rahutsõhe Se e. (mingis asendis või suunas) kus puol sie on Hlj; `Päivä on `kaunis madalal, et akkab `varsti `luaja menema Jõh; ma ole pire `pitkas maas Khk; obused olid üksteśe `ändas Kär; `meite `vankrid olid `kõrbu; väräb oo `kiibas Mar; ole seal upakille, kuku viel kummuli JJn; tema `olla ikka väga `küirus Tür; kaks nuort `kuuske - - `maani olivad oksad Kad; Uhekra õmad one `lõune pu̬u̬l; obene õld pitkäli Kod; ta om mahan ku üits kivi kunagi Krk; obese - - kõ̭iḱ olliva rongin (üksteise järel); säĺlä pääl `olli, es lase `endä liigutada mitte Nõo; Jäŕv om meist õdagu pu̬u̬l Rõn; ta‿i taha jo krõńgsin olla San; Tu̬u̬ pu̬u̬ĺ, mis pääl oĺl, tu̬u̬ pli̬i̬k pääväga˽`valgõss Urv; tuuĺ om `perrä Har; lappõtüḱüʔ oĺli aidatala küleh ribah (rippus) Vas; Pedäjä ladvaʔ oĺliva˽loogah Räp f. (kellegagi või millegagi koos; kellestki või millestki eraldi) ku `puutu `tuule kätte, siis oled kala `riistost `ilma Vai; koes kaks ninapidi koos, sεεl - - kolmandal pole sönna minna Jäm; me oleme muidu ühes küll, aga elame teine teises pooles Khk; Vanasti elati oldi suurte peredena koos Kaa; me oleme lahus Muh; ei tea, kas‿se poiss oo selle tüdrukuga olnd Mär; `niskesegä ma ei aka õlema; kas õled koon õllud temägä; puasmed one lahun, lõng juakseb ku vurab Kod; marja`pańgi ma maha es jätä kah, tu̬u̬ `oĺli kõ̭ik aig üten Ran; nüid ole mia lihatiinust ilma nigu peni `pehmest leeväst Nõo; tõõnõ veli oĺl ka ütehn Rõu; ar sa˽näidega inämb olguʔ Vas g. (mingil ajal) kanad on sügise tiivil Khk; `rätsepp oli `eile `juua täis olnd Käi; Märt `olle täna maasikul läin Han; me olime sügisi ja kebadi naa `kimpus (vett oli palju) Mih; `terve nädal ollakse eenamal Amb; kell kaheksa olime Vägeva `jaamas Pee; pühaba läks karjuss kodu, ma olin siis ise karjas Lai; memm oli minev`aasta minu juures Vil; ma olli poole talveni kotu Nõo; oenass `olli iks sügise jo tappa Rõn; kala - - `ü̬ü̬se om paigal Vas
3. iseloomustab subjekti omadust, olemust, tunnust jne a. klassifitseerib, identifitseerib või defineerib subjekti mina olin kaheksama `aestane, kui hakkasin `käümä `lambass Kuu; vend oli `matrukseks Hlj; mei külä `ongi `leski `naisi külä Vai; [ta] oli ristiinimene; nee‿o oma`kaitse mehed, nee pole `sakslased mette Khk; kapukad oo suured `räimed Mus; vähiksed sönnid - - olid ula mullikad Vll; Nasin või näsin, kump selle õige nimi on Pöi; kakskümmend kopik oli nael [tubakat]; need `olle sõled olnd, mis `sõnna kurgo `alla `pandud Mar; kui ta oo `aastane, siis oo juba säĺg Kul; vaśkuśs pidada olema selle nimi Mär; siis oli pruut, ku kirikust tuli Kei; sie oli minu lapsepõlve asi HJn; sie on tomat, mis mul `taskus oli JJn; põkked on kõlud, kus põle enamb `õiget `tuume sies Sim; egä sa vaim et õle, ike iholik inimene õled Kod; `eestlased ollid, kes `kõŕtsa pidasid, `sakslast ei olnd Vil; miu esät emät olliv talu `ti̬i̬ńdre Krk; Viĺlandi ti̬i̬ om kuuskümmend `versta piḱk Hel; mia `küśse sedä`viisi, et mes inimese te olete Puh; si̬i̬ märä om kolme poja emä; `ankru `olli serände nigu õlle vaat Nõo; ma oĺlin siss siakarjuss joba TMr; must muld `ommegi tu periss muld Kam; nu̬u̬ om jaaniussi Ote; udrass ollõv vi̬i̬ elläi Kan; sa‿lt võõrass Rõu; sa‿lõdõ mul sugulanõ; no kas ti˽sõ̭ss koiraʔ olõdõʔ Vas; tõrõlõmine `ommõgi `hamba `heitmine Se b. iseloomustab subjekti laadi, omadust, seisundit jms `lained on `korged, `suured ja `korged Jõe; pisukane paat, no ega sie suur saand olema Kuu; [hülge] nena ja `korvad `onvatta `külmad ja `märjad VNg; miu kukko oli paremb kui siu oma Vai; kirikuub oli üsna nii `kurdus Jäm; inimesed on ullud küll, üksteist `riisuma Khk; olg mette nii naĺjakas `eese jutuga Vll; poiss‿o pitk küll Muh; ärgo `keegi nii rumal olgo, et tä teisele kõik ää räägib; ta oo‿tale `koormaks; juused olid aga `kruusis Mar; vesi juba tunnukse `leige olevad Mär; Ma ole vana, kui ma noor oli, siis põln masinud `kuskil Han; `pumplene lõng ei põle libe Var; `saarma nahk `olle kallis Tõs; Olga‿mtõ nda `uhkõ Khn; oinik talled oo suuremad Tor; `võt́sin omal uue naise, si̬i̬ on tüḱkis ilusam ku vana `oĺli; `uhtin `oĺli i̬i̬st `lahti, laste leit Saa; oled na lõnges, ei põle tugeb `ühti Nis; rammu poolest on koa teene teesest üle Juu; karu suitsu sink old `äśti ia HJn; metsa kits `olla väga arg Ann; ma olen nii väsind VMr; tõene laps one tõesess tõene, tõene ajab `jońni, tõene one põhjatu üvä; mõned pingid one raud`jalgega Kod; silmad ei õle nutused õllud Pal; isane sammaspool olema kuiv; mis si kuvve `aastane siis ära on Äks; jaaniliĺled oleva kirjud Ksi; pahase pale oleva punane KJn; Käsk olema vanem kui käsu`ańdja SJn; temä om kurb oma oleki sihen Trv; `olden sea targep (sa oleksid pidanud targem olema), ku tõine rumal olli Krk; vene kirvestega `paĺki lüvvä ei saa, na om õhukse Ran; ta‿`lli vähälik obene, aga jala - - käesivä juśtkui kerilavva all; `taivati̬i̬ üteldäss kitsass oleva, `põrguti̬i̬ üteldäss laǵa oleva Puh; sa‿led ää ollu, aga nüid sa olet kuri; ega neist äbärikest kana`poigest midägi `asja ei ole; temä‿m rammun nigu paku ots Nõo; ma‿lin ike `väikene ja oĺlin serände eläv TMr; tu̬u̬ vesine söögikene es ole jo midägi väärd Ote; to‿ĺl must niu kahru sitt San; vana olt, a `surma `peĺgät Urv; ega ta maailm nii kuri is ollu is; kirsimarja omma hää marja Har; olõsi˽kül˽hüä, ku˽ti˽võtasi˽`käśkä˽`sanna küttäʔ Vas; är `olkoʔ nii hońo, olõʔ tragimb Räp; ta om nigu siuǵ kavvaĺ Se; reheriha um `harvu `hambidiga Lut c. osutab päritolule kust sa kodusi oled; ei old `randlane, oli Vihasuost Kuu; üks üts Iiumaalt - - olevad Var; täma elab seal, kust ma kodo olen Mih; mede `preester `öeldas Petserist oleva Hää; setud, ni̬i̬d õlema Setumualt Kod; kost ta üteĺ `endä peri ollev Trv; `võ̭õ̭ra inimese om, mia ei tiiä, kost na om; miu emä `oĺli Pullikse talult peri Nõo; kes `kaugõpast oĺliva, es `saavagi˽kodu minnäʔ Urv; ta - - `oĺgina säält `Peipse veerest Har; timä om Hüŕsi küläst Vas d. osutab materjalile, ainele viepidavad `suśsid, vasiganahast oli `sääred Hlj; `sõrmuss on `kullast Lüg; Rihaalune on küll kivist, aga elumaja on ikka puust Pöi; `vankrid olid puust ja `vankri rattad - - olid koa puust Mar; nüid oo `juhtmed rauast, enne oli tammeväädist Mih; [ree] tallad olid saarest, `põlle `raudi all `olngi Aud; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu Hää; klubid, need vist olidki nahast Juu; vanast puukoorõst oĺliva pasuna, a nüüd omma vasitsõ pipari Võn; `rahkõ ommaʔ vägi `parkõ nahast Kan
4. liitaegu märkivalt a. isikulise tegumoe täisminevikus `Olsin `täüdünd `kohtusse `menna Kuu; sie (vanaisa) õleses `tiedänd neid vanu `asju Lüg; Ta `polla (polevat) noorelt `viina `maitsnud ka Pöi; ma põlegid lüpsn see sui Muh; üks mees on pöllu seest rahapoti löidn Phl; ta `olle lugend `piibli otsast otsani läbi LNg; ta põlla kartnd `ühti Mär; põle müün ega annud Kse; `peksa `olle saan iga tüha aśja pärast Aud; Unt oleja (olevat) terve päeva metsas suurt oinast `paśsinu, aga põle kätte saanu Hää; mina ei ole saanud `õunu nii pailu `koorida Ann; ühe `lamma `olla nad murd Tür; meie põlema täda kutsnd matusselle Trm; paĺju `kaśki ja `kuuśki õlema si̬i̬ rajo maha `murnud; ma‿p õlesi lähnud, tämä suńd minuda Kod; tuba - - oless võinud ka põlema minna Äks; kes seda küll oles aemand KJn; koht olema menule tagasi `antud SJn; ma‿less pidänu parembide elämä Puh; uńdid omava `kõńnuva sääl `ümbre aia TMr; ma‿lõ laudan `sündenü San; `Hammõ kaaltagunõ om `kat́ski lännüʔ Urv; timä ollõv `perseni `sisse satt; ma‿lõ nii `kuuldanu Har; kas tä ei olõss võinu˽`tsoĺki rattakõisiga tuuaʔ Vas; ar oma `häönü nu̬u̬ kelläʔ Se b. umbisikulise tegumoe täisminevikus sie oleva `löüetüd mere`rannalt Kuu; Looma`lautadele olla `tehtud ristid ukse `pεεle, siis polla undid `looma ära `murdand Mus; juba `olle lahutet koa Var; Kalad `ollõ `ljõnna `viidud Khn; agu ei saa muidu vidada, kui olgu `siutud Ann; sealt Vissuvere järvest `olla isegi vahel `augisi `soadud Tür; ega siis ole (ei olevat) tuulatud aganaid õiete `väĺla sialt rukkist VMr; seda põle täidetud Rak; õlgu mintud jalamaid Kod; oleva räägitud, et neil on vaĺss rahad ligi KJn; karu äkkega olna aenamaad `äestedu Ran; ta ollu muudetu soest Võn; `lamba rahuʔ ommaʔ mahaʔ `lü̬ü̬düʔ Urv; sinnä ollõv sõ̭ss vanaajonõ kuld pant Vas; `olkuʔ ti̬i̬ säet Se c. isikulise tegumoe enneminevikus `naised olite `kilkaned ja kisendanned Jõe; kured oli nokkind küll jalad purust (pakatanud nahast) Vai; mu emagi olli urjutand `uńti Mär; tä põln veel `tervese soan Tõs; `kuskil puol ma neid ei old näind VMr; olnu lapse `rinde `pääle `võtnu Äks; teene mi̬i̬s `oĺli siss saand `sinna appi Vil; siss `olli tullu üits jalgratta mi̬i̬s Nõo; like tõuvili oĺl kokku vajonu Ote; ńä‿`lli `raaskõsõ saanu iks aru kah San d. umbisikulise tegumoe enneminevikus oss (oleks) sann kütet ollu Krk; siss `oĺli laud ärä katetu TMr; muidõ perremihel oĺl raha varastõt Har; `lü̬ü̬mise jaost oĺli˽tettü niisugutsõ kovalka Räp
5. püsiühendites, mis väljendavad a. möönmist, nõusolekut, kinnitust `õlgu `ninda Lüg; olga siis nönda, kut me `rääkisime Khk; Olgu mis on Kaa; olga `peale, jäägu `oomseks Vll; vεhest lapsed moo eest ikka `armpsad, kas olgu vöi keige suurema vihamihe lapsed Käi; olga sedäsi Khn; olgo muud mis on, kui kääd jalad `terved on Ris; noor puaŕ pidand kua `laudil magama, olgu kui küĺm `tahtes Rap; tuleva nädala viel ei akata `leikama, olgu siis üle tuleva VMr; kui ta tõi, siis õlgu Trm; õlgu `meske tä one - - muko ti̬i̬n Kod; olgu sõ̭ss pääle, ma tule Krk; temä `äädust ma‿i tiiä, `olli mes tä `olli Nõo; ku˽timä mullõ häste üteĺ, et timä mullõ hobõst ei annaʔ, `olku˽siss Har; `olkõ noʔ, teḱe no mia taht Vas; vabõrnaʔ pandass kõ̭gõ tävvega tsäist, `olkõʔ varrõʔ, leheʔ vai `häelmoʔ Räp; `olkõ miä ollõh (olgu mis on) Se; las(e) (aga) olla (kinnitav, rõhutav väljend) Üks va libe mees, vastu nii εε, et lase olla, aga tagaselja sossib sulle ora perse Kaa; Sellel nii `kerge kuulmine veel, et lase `olla Pöi; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; Teevad nii ilusaid sõnu, nii et las aga `olla Jür; nõnna oma `jõmmi täis, et lase aga `olla Kad; `Seande vimm om sehen, et lase olla Trv b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist kas ole pagana `poiga - - tegi `uvved `saapad mutta Vai; Mis see nüid olga, ei saa änam magama Han; mis `töinamene see olgu, ruttu `karja Aud; kõik torikad ka siin jalus olgu, kuku kas `otsa Kad; mis `naaklemene‿se olgu ühte `puhku Plt c. suhtlusvormelites palvet, tänu vm soovimist Ole mehest, et appi tulid IisR; Ole sa - - tuhandest tänatud Kaa; ole sina `terveks seda ää toomast Vll; Ole miheks, `aita vigadid käiata Rei; ole ea, anna `moole sedä Mar; õle‿nd nõnna kaĺlis, õõru - - mino piha ja kaala `su̬u̬ni Kod; ole sa mehess, et sa ärä tõid Vil; ole nüid terven, et sa tullit Krk; olga terve esi kah Nõo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur