[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 1 artikkel

arst arst (aŕst) g arsti (aŕsti) eP(pl arsid SJn) eL; arst g `arsti R(n `arsti VNg Vai); arist Lei

1. uus kõrgema meditsiinilise haridusega isik, arst nüüd on `arstid, nüüd `lähväd `arstile, egass `ennemast `keski sedasi `arstil käind kui nüüd Jõh; vanast olid `tohtrid, nüid `kutsuvad arstiks Khk; inimesed köevad ammastega arsti `juures Muh; alam rahvas `viidi `taĺli ja, nuheldi kere läbi ja see oli tämä arśt ja `aa·ptiik̀er Mär; nüid `peetakse inged sees nende `aŕstega Tõs; ma põld `kuultki oma noore põlve, et `mińdi arsti `alla, ehk `tohtert `tooma Juu; käis küll `arstidel, aga ei saand abi Tür; päris aŕst ikke, mitte ei old maa aŕst VMr; arsti uksess ma ei õle `siśse käänud Kod; aŕstil käisin. aŕst `ütles et liigeste põletik Pal; sügise `vankri tee aeg `viidi `aige `reega aŕsti `juure Lai; ma‿ĺli Valgan aŕsti all, ma‿ĺli `haigõ Har || piltl igavene aŕst (surm) Muh; Aŕst `aita isi ennast Han; abi suab kui aŕsal `käätse (asi paraneb, kui puudustele juhitakse tähelepanu) Kod
2. maa-arst, tark, posija – eP eL arst. see ikka selle soolapuhujade `pihta kuulda Jäm; ma olen kõik arstid läbi köin, linna `tohtred ja maa arstid Aud; ennevanast ku pisike äda `juhtus loomaga ehk, sis läks kohe aŕsti `juure, ikka maa arsti `juure Vän; mi̬i̬s lähnud aŕstile. si̬i̬ pannud mehe piimapüti `piale kummuli, et tuleb piima `piale `väĺja [uss] Pal; vanast `tohtert es oole, olli paĺt aŕst, kis rabatset aŕst ja nikatset, `maalist, `ruusu, kidsi, maru; edimene laits om aŕst. ku kolm suurt neĺläbät `riidit nisä om saanu, sellest saap siis aŕst; kissi vangiköüdse ärä lahuteve, sellest saavet ka aŕst, si̬i̬ aŕst, mis ta esi taht Krk; emä `oĺli kidsi aŕst, ei tiiä mes ta posiss sinna `pääle Nõo; noh, käenu `aŕste pitti tema (mees), arsti ei oleva `mõistnu midägi nõu `anda [kuradi vastu] Kam; vana Suri oĺl tark aŕst, timäl oĺl `säitsma Moosõsõ raamat, tollega `aŕstsõ Ote; `nõida kutsuti vanast aŕstiss Har; aŕst om kes mõist `aŕsti sõ̭nnoga vai käśsiga, vi̬i̬ päle vai `suulõ päle sobi arʔ; latsõga läts arstõlõ; aŕbja om tuusama aŕst Se; aŕst. vana ääd́e, vana haabakõnõ, timä `süĺgäss pääle ni saa abi Lut Vrd arstmik
3. posimine, arstimisvõte; ravim, arstirohi Kadakas `öötasse öheksa `arsti olavad Pöi; `loomadele tehasse arsti pärast (arstimiseks) kaelu vett Muh; süte vesi ja sool ja leib segamine, see oli se moa aluse aŕst; tegid kõiksugu arstid `talle ää, `lassid `surnu `auda `kusta ja - - siis kadus ää [haigus] Juu; pahema kää sõrme `küisi pidi närima ja parema kää piupesa lakkuma, sie oli sie aŕst Kad

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur