[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

arjatus arjatu|s Puh, -ss g -se Nõo nööpaugupistes tehtud tikand; sõlmtehnikas kinnitus sua pind piap olema nigu tinutedu, sääl piap jo kõva arjatuss olema Puh; arjatuss arjati `käisse värdli `otsa Nõo

armjas `aŕm|jas g -ja mustakirju, hall `aŕmjas rõõvas; `aŕmjas koer KJn

armu|and hajusalt, üld almus, teise armust saadu `sandile `anneda `armu`andi Kuu; öpetaja `korjab `kirikus armu `andisid Khk; Tervis oo taevaisa armuańd Kaa; armu`andid `aemas (kerjamas) Emm; see inime elas `ainult `ańdidest Mär; minule `ańti ka armu`andi, kui maea ära põles. üks `ańdis ühe aśja, teine `ańdis teise Lai; ma ei taha mitti armu`andi, ma tasu `tü̬ü̬ge Krk Vrd arm4, armu|anne

armu|anne = armu|andKhk

armukane armuke

armu|laud 1. püha õhtusöömaaeg, ristiusu sakrament kirikus, kus pakutakse Kristuse surma mälestuseks pühitsetud leiba ja veini; jumalaarm haigele või surijale kävid `lau˛al ~ `armu`lau˛al Kuu; armuloual `eetaste niid εnam, vanasti oli jumalaarmule minema Jäm; need, kis maha `lasti, `võeti armulauale Vig; Armulaual andetse `veini ja vihalehe`suurdune kareajahust õjhuke lebake inimesele Han; armulaual käiakse ikke, mõni kaks kord `oastas ja kudas `keegi tahab Juu; vana`uasta `õhtul oli armu laud VMr; õpetaja loeb kõik ära mes `altariski, kui võtab `aiged [kodus] armulauvale Pal; ta om rasse `aige, imustess armu`lauda Hel; jumala teenistüss ja armulaud Har

2. (altari)laud, millel asuvad armulaualeib ja -vein õpetaja `ütleb teese pühaba, et kui `soovijaid on, siis soab armualud `kaetud Juu; armolavva piäl oo samet kangas; vü̬ü̬l`möldrid katavad `lauda, õiendavad armo`lauda Kod
3. (liitsõnades) armulauaga seotud, seal kasutatav `Armu`lauaraha (väike rahasumma, mis makstakse armulauale kirjutamisel) Kuu; armu loa karikas misse sihest [õpetaja] `viina annab Jäm; `kerkus `antakse armu laua `leiba Khk; armulauva viin Trm; armulavva pühä (püha[päev], mil kirikus jagatakse armulauda) Plv

armu|sant kerjus ega ma onde mõni armu sańt ei ole, et sa armu peräst mulle annat, ma ti̬i̬ jo tü̬ü̬d sulle Nõo

armu|valu armupiin, -igatsus sie armuvalu on vist kõige kõvemb valu VMr

arujane tal on arujane (”pikavõitu, pikem”) karv Jäm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur