[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 4 artiklit

arm1 arm, aŕm g armi, aŕmi eP eL; arm R(`armi) KuuK, g `armi

1. (haava)arm pale on ju `armis - - rubi armid `palges Khk; `Paise aŕm, sulu tüü aŕm; Kivi aŕm jähi eluks ajaks piha Pöi; nägu `aŕma täis Tor; ma ole ka `rõugi põdenu, aga `aŕmisi ei ole Hää; Sie (süsi) põletas kael `kat́ki. `Paergu suur aŕm pial Ris; jäid suured `armid nägudesse - - nihukesed asemmed KuuK; kõik `rõuged ei pia `jätma `armisi VMr; mõni paise om, ärä paraness. jääp aŕm taga Krk; näet haav kasus kül˽kińniʔ, a aŕm jääss `ikski˽`perrä Urv || vorp `lüömisest tulevad sinised `armid ehk `vorbid VNg; sinine aŕm jäi järele Juu

2. sälk, sisselõige, soon `Lüödi `lapjaga rohe`maale `armid sise ja `tosteti maapind pääld ära Kuu; Nende `armide sisse vöib püsut kitti tömmata Pöi; Tua parandal oo kua peenikeste apsatite armid, kõik täkkid täis Han; loogal on aŕm, mud́u käib öhöst kohast `teise Juu; paĺgi `otsa raiutakse `piale ja `alla kańdilised armid `sisse Kad; nual o aŕm, kos küünegä `lasti teed Kod; tońt on puu `pilpake, aŕm sehes KJn

Vrd arb1

arm2 arm, aŕm g armi, aŕmi eP M; arm R(`armi), g `armi R

1. võlli läbiv(ad) (või muul viisil võlli külge kinnituvad) ristpuu(d) mingis pöörlevas seadmes a. ristpalk tuuliku peas, mille külge kinnituvad tiivad nee puud mis tuuliga völvi kaila sihes on, mille küljes `tiibad keivad, nee `üitasse armiks Khk; arm oo `veske tiiva `küĺges, kaks `armi oo `risti, armid on `ristamisi palgid, mis köevad võllist läbi Tõs; tuule `veśki tiiväd `pantse `ruidega armide `küĺgi Saa || veski, lõikusmasina jne tiib – Hlj Kad Kod b. käärpuude, kerilaudade, võimasina jne pöörlev(ad) ristpuu(d) (koos nende külge kinnituva raamistikuga) kiarpuudel ja kehadel on kua armid, `asvlel on arud; või masinal üteldakse armi puud ja ristid kõik kokku armid Koe || vesiratta laba `veski `armid Lüg c. veski- või vesiratta kodar(ad), pakud armid on läbi tapitud võĺlist, sie on neĺla ~ kuue armiga ratas; topelt armid Koe; Rataste arm, selle külles on ülevel [tuuliku] pearatas ja all veduratas kruuvidega kinni kruuvitud Trm; [tuuliku] ratta aŕmid ümmer võĺvi pandud, võĺvi `külge kiilitud Kod; armi oiave [vesi] ratta kokku Krk d. kang, ristpuu pöörleva seadme ümberajamiseks Minge `aŕmõ `piäle, akkamõ aga `jälle venütämä (paati jää peal edasi lükkama) Khn; [laeva merre ajamisel] teĺledel on neli `armi ja iga armi juures on mõni kuus, seitse meest. armidest `aetaks teĺlesi `ümmer Hää e. kiigeais üle`arja `kiigel õli `armid ja `armi puud, nied `lähväd üles `arja `külge `õtsad `kinni Lüg; kiigel oli neli `armi, kellega `ümmer `aeti, need olid armid Pär

2. ristpuu(d), tugipuu(d) (sag paarisese) a. voki käsipuu arm käib `püsti `pengi sies. `armi `küljes on `kuondla laud. arm ehk `armipuu ehk käsipuu Jõh; aŕm kus pial paned ark kui tahad takku kedarada. ehk paned lina löuk armi `auku Ris Vrd armi|puu b. voki aisad [voki] ratta armid `oitsivad ratast üleval, tõene tõesel puul Trm c. vankri tagumisest teljepakust vahepuu külge käivad ristharud suure `vankrel on armid. puud mis käisid tagumiste `teĺgede juurest - - lantpoomi `juure Plt d. ristpuud, millel asub rattapainik paanike aŕmid Kod e. puu, mille küljes ripub aidakaal `kaalu arm - - `armipuu `küljes on käppäd, käppäde `õtsas on `augud, siis säält käib `jälle kett läbi Lüg

arm3 aŕm, saav aŕmiks ”pikk madal aun” – Amb

arm4 arm g armu eP eL, `armu R(n `armu)

1. armastus, kiindumus; headus, südamlikkus Isa arm `kestab `auvani, ema arm igavesti Lüg; Paremb vana `armu kui nuore `irmu IisR; Siia aita änam üksit arm (väljapääsmatust olukorrast) Emm; Arm `aitab änam kui irm Han; Vennäl ikka vennä arm Khn; armol `mõõtu ei õle Kod; si̬i̬ om üits armute inimene, temäl `armu täise inimese `vastu ei oole Krk; oma latse üle om arm, sa‿let ü̬ü̬ ja `päeva täl man Ran; `õige emä annap latsele `irmu ja `armu kah; emäk annap latsele `irmu küll, aga `armu ei anna sugukina Nõo; imä `viidi ussõst `vällä, arm karaśs `aknast `vällä; imä arm om iks kõ̭gõ suurõmb arm Kan; Vesine om veliste arm, `sõklinõ sõ̭sardõ arm, imä arm om otsaldaʔ Urv; imä arm õks last `vasta om suurõmb; tädi ja unu `näutäse enämb `armu ku esä; võõrass esä – võhlu esä, uma esä – armu esä Har; armu meelega (lahkesti, südamlikult) võt́t `vasta Se

2. armastus sugupoolte vahel Vana arm ei `ruostedu Kuu; varastatud arm on magusamb kui avalik; üks kõrd käis `naistrava ihu `kallal, käis oma `armu `näitämäs Lüg; meitel `olli arm teineteese `vastu ja läksime kokku Muh; rõõm kisub `rõiva üles, arm aab arud laḱka; elävä niisama `armu kokku, ilma laolatamada Ran; ilma armuta läits mehele, aga ega ta tolle mehega es elä Nõo

Vrd armastus

3. a. (üleolev) heatahtlikkus, armulikkus, kaastunne, haletsus ei mul `kerge old neid `lapsi `kasvatatta kui mehe arm lõppes (mees invaliidistus) Hlj; õled minu `armus eländ, õled kõik minu kääst saand; tämäl omal `varju`paika ei õle, eläb `tõise `armul Lüg; võtas lapse oma armu ala (päästis peksust) Jäm; kui kedägi `eesel põle siis pead teise armost eläma; Anti armu poolest tükk leiba Mar; Sööb seda, mis armust tuuatse Han; elab teiste `õlgadel - - süöb teiste armust Sim; armu perast vein suppi `neile Pal; temä armu läbi sai ma `tervess, temä tõi miul rohi ja sääś mut ilusti Krk; laste armust ~ armun eläb,latse toedava Ran; ilma armuta inimese, `käki ei tule `kaema; võt́t kah `endäle üte `vasõlatsõ armu peräst kasulatsess Nõo; kost timä ka `armu ja api saa; kis minnu siss `suńdi˽sai, ma umast armust lät́si `teie Har; tõõzõ armuh ~ armu all eläss Se b. karistuse kergendus või tühistus; andeksand, halastus; (kellegi) säästmine nie kuradi siniarakad, nied panevad ane ja kanapojad keik mokka, ei `anna `armu `kellegille Hlj; pole sellel `armu ega alastust, pöletas teise maja εε Khk; `ermo ei karda egä `armo ei palo Mar; vai isäk lapsele `armu eedäb Kod; teid on `surma `mõistetud, aga `kindrali ärra annab `armu `teile ja annab - - `teile kakssada viiskümmend `oopi Plt; vanast palleldi jumala `armu ja alastust Ran; ku‿sa `vaene ja vilets, siss ei ole `armu ei abi `kostegina; es ole siss merästegi armu`anmist, kes kätte `saadi, tapõti maha; armu `anjat õnnistap `jummal ja armastap `tõene inimene Nõo; kohus `armu anna‿i Se c. (tööst, pingutusest, raskusest jne) säästmine, hõlp `naised `niidid, `kesse `naistele `armu ans Kuu; Eida omal püsüt armu (töötamisel); täna saab `armu (merel paraja tuulega) Emm; Ei ma‿b `oole enesel `tööga armu ann Han; perele käisin kõvaste `piale [tööga], ei soand siss `keegi `armu Kos; anna mu engel ottegi `armu vahel, missa iki purelet ja `kaklet Krk || On läbi ja läbi üks elu mees - - äi anna koa õlle viinale `armu (joob palju) Pöi || heategu, heldus, õnn(istus) sest on suur arm, et mul on εε poeg ning pojanaine ka Kär; see oli armu asi kis `aastas ühe kitse negi siin Noa; see üks arm, et ole jõun oma aśsad isi ää pesta Aud; sie on üks jumala arm, et ta viel elama jäi JMd; vanast `anti `vaestele `keŕkuläve i̬i̬n raha. kel arm ja `elduss lubass, tu̬u̬ ańd nii veedi-paĺlu kui ta ańd; ma‿lli nii väsinu, `mõtli et oless na ärä `lääsi armust ~ jumala armust Nõo; arm oss ollu˽kül˽minnäʔ tütärd `kaema, ku os‿ollu võimalik; näüss kas `taivaesä tu̬u̬ meile ka armu (öeld vihma oodates) Har; ilma armuta armutult, halastamatult, lakkamatult, palju Südametu inimene, ilma armuta peksab `looma Pöi; [jõkke] tuleb [kudemisajal] ilma armuta `sisse seda kala Aud; mis sa ilma armuta `raiskad seda `aega, et ei teind kedagi Lai; latsen `pesti tedä ilma armuta, a mes tost abi, temä‿m `süńdenu varass Nõo; tan sõ̭an tet́ti kül˽nii ilma armulda˽tü̬ü̬d et, jummaĺ `hoitkuʔ Har | `kurjad elajad - - `mutku `kiskuvad aga `riidu `ilma `armu `asjata kohe VNg

4. almus õlen tulest läbi käind, õlen ihu `ilge alasti, palun `armu; vieb `armu kotti `täie omale - - `riiet ehk `süögi `kraami Lüg; `sandile `anneda `armu Vai; valla `vaesed on kõik armu `soajad Juu; ega ma `armu ei `kerjä, mia saa nii samatele Nõo; Armupallõja (kerjus) Räp Vrd armu|and

5. kahetsus, kurbus, lein ei dṍua valida `armu; armurõivaʔ (leinarõivad) Lei

6. looja, jumal Hoidku arm seda olemast Jäm; Äga sii aita oma jõud vei nõu änam üht, muud kut peab armu pεεle lootuse panema Kaa; nüüd sa siis lihad, suurem arm aidaku ise sind Pöi; arm on mind `oidnud sest aśsast (kaklusest) `eemale Kse

7. (emf hüüatustes) oh sa `elde arm! Khk; Arm-aeg oidku, kui niid jälle adadama paneb; Arm `aitku, et ilm peaks, siis ehk saame eina labuse ka Kaa; oh keela arm seda Sörve lahingut Vll; Oh sa arm paraku veel - - ät see asi pidi nii äkist tulema Jaa; oh arm aeg, tursk `kangest laeba lehaga Rid; kullase arm, `meske kuub sul! Kod; oh arm, ei pest ei pest [põrandaid pühadeks] Plt; armu pealt äärepealt, peaaegu See kukkus mul kääst parandale, armu peelt et es lähe puruks; Saunas oli viŋŋu leitsu, mind pidi armu peelt üsna ää jörmama Kaa