[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 111 artiklit, väljastan 100.

haagreht `aag|reht Kuu(h-) VNg Lüg Jõh Kos/`oa-/ HJn Iis, aagend-, aagent- Emm, akend- Mar Kei(`aagend-), g -rehi; aagen|reht g -rehe Tõs, -rehti Tor Kos/oa-/; `aagreht|el g -le Juu; aagenrehter g -i Han; aagent|riht g -rihi Kse; g aagenrehti Juu, `aagrehi HJn, `aagri Lai haagikohtunik `saadeti `aagrehile, kuda süü õli, `nõnda `muisteti `vitsa `uobid; eks `aagrehil õld `niiskesed mehed ke `peksivad Lüg; eks sa üeld `aagrehile, et miks te minu `peksata Jõh; Aagenrehterid olid mõisnikud Han; `tiomed akand `vasta - - `lastud `aagenrehid `tuua Kei; `viidi `aagrehtle `juure, se annab valu Juu; `Oagreht `mearas `süidlasele sada `uopi Kos

aeg aeg g aja, aea, aa eP; aig g aja, aea R(n `aiga) Saa, aja, aa M T, ao, ajo Võn Ote V; saav `aegass Kod; rajav `aegani VMr VJg MMg, `ai- Kuu Lüg; `aiguni VNg (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

1. aeg kui niisugune (lähemalt piiritlemata) vat nisukesi juhuseid ikke ajas `juhtub Jõe; Aig avitab `konna mättäle ja `kehva palukasele; Küll aja `juoksul jalad mau alt `välja tulevad (laisast saab virk) Kuu; aig kõik `asjad `kaotab Lüg; jo aeg näidab, mis tuleb Ans; Aeg väob öhtsele Kaa; Aeg annab aru Vig; Aad ees, päävad pial (inimene ei tea oma tulevikku) Han; kui ead `tantsijad ja pillimehed olid, siiss läks ühü kaheni aeg Mih; maksa tämale aea jooksul see osa `väĺla Aud; Ajaga tuleb `seĺtsis `minna Hää; aeg lähäb ubasesti edaja Ris; Aeg kõik aavad parandab Rap; siis oli jo aeg kaĺlis vana `rahval `kangeste Amb; kes tiab, kuda siin `aegade jooksul on elatud Lai; ajad lähvad ruttu edasi SJn; ku päävä lääve pikepess, siss ütelts, et nüid lää pereme poole aig; si̬i̬ piat üit́s ajage inimene oleme (rohkesti vaba aega) Krk; veri `üibub aja päle, vesi ei `üibu ilmanegi Nõo; [vanasti] `Loetu pääst `aiga nädälide `viisi Rõn; paremb `aigu müvvä˽ku `ostaʔ Urv; mul om aig ikäv Krl; ega aig jänessess ei olõʔ, et ta välläʔ ju̬u̬sk; see oĺl jo igävetsest aost igäveste nii olluʔ Har; Noorõh mõista‿i ajoga midäge tetä, a vanah tulõ ajost puuduss Räp; aig aasõ `aigu takah (on väga kiire) Se; aig and hüvvä nõvvo Lut
2. piiritletum ajavahemik a. teat periood, ajajärk üks aig `räägiti, et soda tule Kuu; `ammetmies on aja rikkas ja `põllumies on `põlve rikkas Lüg; Ehk mina ei õld küll sie aig suur `riieline, a `siiski avist `aeti ka Jõh; nüid on `kehno ja `vaine `aiga Vai; ajad on sandid; lühine aeg veel `oota Jäm; nii `kanged ajad olid, et `süia‿s saa kuidagid käde Khk; Oli `aegu, kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi; küll aad `muutuvad; ma tuleta `meelde ehk tuleb `aale pitkale üles (meelde) Muh; Laikala oli siiskid vehem, seda söödi aruleste aegadega Emm; oleks aeg teine olnd, ma oleks änam öppind Käi; ei ma küll pole niisukest `aega näind Noa; sel aeal oli `puudade aeg (arvestati puudadega) Kul; tänabu oo viĺlalene aeg, nisukest viĺlalest `aega pole mõnel `aastal olnd Mär; ennevanasti olnd `juused alati `lahti - - minu määlestuse aeal ei olnd Mih; ea `aegega oo ea elada; minut [on] lühike aeg Tõs; temäl `ollõ ikka rutt aeg Khn; ega sel ajal `kella oln Pär; On küll aeg ja `aasta, et mitte `ilma ei anna Hää; torupiĺl on ajast igänu Saa; kui on old need `nuhtluseajad alles, peksuajad ja Rap; puaŕ mune `maksis kolm kopik, oli kaĺlis aeg; siis aasin sedä `aega sedäsi edäsi - - pidasin vahest särgi kuu `aega `seĺgas ja Juu; kui ma noormees olin, olid juba aead vähä paremad Kos; minu lapsepõlves oli undiline aeg JõeK; [puuassivanker] on nagu ajast mahajäänud `jälle ja KuuK; selle aja kui ma `pietusin nende juures, läks puśs ära; selles ajas (siis) kui minu ema `tuodi [siia mehele], oli see `kamber viel `püsti JJn; ennemalt võis ike se aeg veel ull `olla Pee; kolmel pääval ei `tuldud `vuatama, ma oleks võind selle aa sies ää `surra VMr; edemält õlid pääväd ja ajad, sae `kõike tehä, `viina ja õlut Kod; [rakked] on ärä mädänenuvad pika aa `peale Pal; eks neid `aegasid on old, äid `aegu ikke vähäm Plt; nüid ni̬i̬ aja imeliku, nätä mis nende `aige `järgi tule, ka ni̬i̬ aja lääve parepess vai, vai tule pess (päris) `raskit `aigu; sõa kannatajide ääss korjati si̬i̬ raha `kallil aal, suure neĺläp̀e, suure `ri̬i̬di palmipuide pühäl, üles`tõusmise pühäl; nüid om `seante aig, ei kanna ei murra, sügüselt `ti̬i̬ge; selle `aage ku mea `kasvi, es kirjute `kennigi Krk; `saadan om sel aal mõuranu, ku teid om `soetet Hel; t‿om üits aru aig, ku temä‿i ole joonu Nõo; Sõ̭ss es olõ˽jäl˽söögi teku inäp sõ̭ss tu̬u̬ aig Urv; tu̬u̬ (orjaaeg) ka‿ks oĺl õel aig Krl; no olõt sa ka üle pikä ao tulnuʔ Har; Ega aig nõud umma teku Rõu; vanaimä es näeʔ toda `aigu Plv; las no aig paranõss, kül˽ma sõ̭ss kutsu kõ̭iḱ kokko; kõ̭gõsugudsõ ajoʔ ommaʔ arʔ `olnuʔ Vas; timä kõnõĺ külʔ tod pagana ajost `aigo - - et `väega `olnoʔ kolõ tu̬u̬ aig; halb poig `ku̬u̬le tollõ ajo siseh äräʔ Räp; nüüd jäi pikäle ajolõ `küllä Räp; tuun aon kitetäss linnu `küĺväʔ ku pajoʔ `tolmasõʔ Lut b. teat ajalooperiood `suure soja ajal `saite `palju kilu Jõe; vene ajal olid `paskii·rid old `valvurid siin majaka pial VNg; vana `õnnis `ruotsi aig Lüg; `sakslaste ajal äs saa midagid teha Ans; vana teo ajal oli orjuse aeg Käi; vana `sääduse aeal Kul; sõea aeg tulid undid `seia Ris; `sakste aeg sai se küla ära laadatud Ann; sõda aeg `pantud varandus `sinna Kod; mina ike vanast saari aeg korjasin vel saari raha Äks; `mõisa `aegadest mina ei tiä Lai; vanast katku ja sõa aig na olli ennäst varjanu Krk; orjapõlve aal es ole `seandsit `sü̬ü̬ke Hel; rootsi sõa aig ollu panguraha Ote; Sakoĺja˽tuĺlivaʔ eśti ao keskpaigah Räp; ajast ja arust iganenud, vananenud Sie `tuhlimaa on kohe mul ajast ja arust (hooletusse) jäänd Kuu; sihandused riistad on ajast ning arust `väljas Ans; see asi oo aeast ja arost jäänd Mar; Mis aeast läind, see koa arust läind Rap; se on juba aast ja arust maha jäänd Juu; mis ajast see arust Trm; kõik ajass ja arvoss one si̬i̬ kadunud Kod; Mis joba aost om lännü˽t‿om arvust ka lännüʔ Urv; śjo om aost ni arvost läänü ärʔ Se c. (minevikust, olevikust, tulevikust) kävi siel `Amee·rikas `laevaga omal ajal (kunagi, ükskord) Kuu; vanast ajast (vanasti) inimised eläsiväd `ninda ja nüüd `jälle tõist `muodi Lüg; jo seda nääb mihantsed ne tulevase aja asjad on; `viipsel ajal on keik teisiti Ans; vanast ajast olid `uhked pulmad Mus; tamme naad ja nakid `täitsid ennistel `aegadel naelde asent Kaa; vana `aega ahi Pha; vanast `iidsest ajast saadik Mar; `nüitse aeaga ei `vaata sedä (kuu faase) `keegi Tõs; vana `aegas (vanal ajal) Aud; aĺlil ajal meeste sukad olid üle põlve Pär; siin oli omal ajal kolmkümmend `suitsu Ris; nüid uuemal aal kui ma juba aśjaajaja ja töötegija olin; `enne`muistne aeg Kos; ennemal aal `üiti rie lahasted Jür; sie tońdi tegemene oli vanemad `aega kui mina mäletama akkasin JJn; kali ja `kapsasupp on ikka `ampsest aast Ann; vanemal aal `enne mind kui pekseti `töölesi; see oli vanemalt ajalt, ennemal ajal Pee; `eńdine aeg ei seisa aja najalgi (ei kõlba kuhugi) VMr; eks `eńtsed aad old ikke lõbusad küll Kad; meie kańdis seda sõna ei õle vanast aeastki õlnud Trm; selle aa põlvega (praegu) ei õle [enam nõidust] Kod; tulevad uued ajad, uued viisid ja `kombed Lai; no juba viimasel aeal tuĺlid `poodi ka lambid müia SJn; vana aegil õletive latse karja man Trv; ennemal `aigel `võeti lassige `piima manu Pst; `nüitse `aage ei ole alli `aigust Hls; ku ma ennepelt `aiga (varem, ennemalt) poen käüsi, latse tulliv miul `vastu; noorepel (uuemal, hilisemal) aal Krk; `õigit mehi om `nüidsel aal veedi, `nüidse aa inimese om laesa Nõo; umal aol oĺl kõva mi̬i̬ss Har; mis no muśtinõ aid taad `aigu `vasta Vas; Kuna `nüüdest `aigo ei mõiśta˽vanaaotsõ `aogaʔ kui inämb võrrõldagiʔ Räp; noʔ om hüä elokõnõ `vasta vanna `aigu; vanah aoh tu̬u̬d jo kõnõldi Se; vanun ajun `oĺle varbun aid Lei d. eluaeg; iga, vanus Ei ma küll ole neid va ühüksä`silmäsi oma ajass süönd; oma aja (kogu eluaja) käüs igä merel Kuu; nää kuda madalast ajast igäl ühel on `küüned oma `puole; `tõrva `pandi siin [seebi hulka] viel ikke siin minu `aigudelgi Lüg; see (inimene) on oma aja juba eland ka, mis see piab‿s niipailu tööd veel tegema Ans; Äi kedagi ela `kahte `aega Pöi; siis änam `niuksid - - `kõrgid `müt́se põln mette, `meite aeal Lih; ma ei `teagi änam kus tä oma noort `aega (noorpõlve) elas PJg; keige ingelisel on ju oma aeg `antud JõeK; aga mina oma aa sies küll ei tõust ommiku ülesse [kella viiest ketrama] Amb; minu aast kolmas põli, siis old näĺla aeg Ann; minu aeg ikke olid karduled Tür; oma aja `kohta sel poisil `kasvu küll Trm; meie põlve aal, meie eloaal ei õle õllud Kod; olliv enne, vanaesä aal tennu jaanituld Krk; kõik minu ao sisen ta (Otepää alev) om `säetü Ote; poolt [elu] `aigu `loetass kolm kümmend [aastat]- - tu̬u̬ om jo üle poolõ ao; temä aig om jo õdakun (surm on ligi) Har; vanal jo ajoline surm, aig jo är eletö Räp e. kellegi kasutada või käsutada olev ajalõik, mille jooksul midagi toimub, tehakse või peab tehtud saama ega `aiga ole `ilmaski, kui ei `aiga oda; sina‿i `anna `mulle nii`palju `aigu; Ega ajata `asja saa Kuu; tie `enne `vällä kui aig `õtsa saab Lüg; mis sa `viivitad `aiga Jõh; miul ei ole `aiga avita Vai; `aega vötab, aga `asja saab Jäm; kui aeg iĺlaks lεheb, peab ilist rugi külima; ähk annab völaga `aega Khk; puar nädalid pühase `aega Vll; jutu aamaga läheb aeg ää; kus nende laste aad siis `lähtvad [mujale kui mängimisele] Muh; ma oleks sene `valmis küll teind, aga äi pole `aega `antud Käi; Tegi kodus aja parajaks Mar; kukulind [ei kuku enam], o vist läbi tä aeg Vig; `Anna `aega `atra sääda Han; ei selle lühekse aeaga ei tee siäl mette medägi Tõs; Rängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ `aega `ändä augu `piäle `panna Khn; ega ma ei saand `aega nendele `kieta Kei; viis miinutid on veel `aega; aeg kaob ää, ei soa ega soa tehä Juu; võta töö jäuks `aega; võta omale `aega Kos; sie aeg sai ära raisatud JõeK; rukki `lõikus sie võt́tis `jälle pikka `aega Amb; nüüd on aeg üle läind (olen hiljaks jäänud) JJn; milla sa `istumese `aega saad Ann; kaua sie `aega võtab Koe; milla temal oli `aega viel meie jäele `vahtida VMr; `sinna nied aad päevad `kauvad, ei pane tähälegi; ega se kõik selle `aaga viel `vaĺmis ole Kad; vihm `ańdis `aega lua üles võtta Iis; `aega orjal, `aega ärjal, `aega võevasel vasikal Kod; siin lääp üit́s aig (palju aega) enne kui si̬i̬ (rikutud kangas) saa är säet; miul lõppi aig ärä kodun `eńde ümmer; aig käüs ümmer (läks mööda), sõda tulli `pääle; aja `põrmu ka ei olle; selle aa pääl võiss küll valmiss olla; tuhka päe - - ja tõnise päe - - neid pühäss ei `peetä, `õhtu tüdrukil `anti oma aig Krk; kos sa oma aja `viitsit Hel; mes latse sul tallitada, et sa `aiga ei saa Ran; selle `väikse ajaga om kõ̭ik ärä tettu Nõo; es ole toda `aigagine seenile minnä Ote; kõ̭ik om tu̬u̬ ta omast ajast tennü San; võta nu raasikõnõ `aigu kah Krl; taa `aoga olõss mul ollu˽jo˽kümme `ruuhhõ täüt t́saet; mul ei olõ `aigu `kõrvu `süütä ka õiʔ [kiirel tööajal]; kas timä minnu saa `suńdiʔ, ma umast aost käü Har; taa tü̬ü̬ võt́t mul katõvõrra `aigo; aig lätt käest ärʔ, midägi ei olõʔ tü̬ü̬d käsil Räp; ma või ei - - pikkä `aigu `viitäʔ Kra
3. a. teat tööde, tegevuse, sündmuste, loodusnähtuste jne põhjal määratletud periood siis on paras `kurgi maha panemise aig, ku sirelid `heitseväd Kuu; kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; kui `vilja `kõrju aig on `müödä, siis tuleb `kartuli võttamise aig; sie `suuremb poiss `sündis rukki tegemise ajal Lüg; Sia saba `pandi `põhja `puale `astja, et `õtra`külvi ajast tuleks lagedale Jõh; `küindla kuus metsa `loomadel küis `jalgade `indamise aeg Jäm; kevade oli undi aju aeg olnd Khk; kasukonna aja sees (kasvuajal) Kär; Lapsel `amba `murdmise aeg Pöi; `pulmde aeg olid üsna `mütmed ölled koos Käi; kui püiu aeg juba `möödas `olle, siis `olle [mõrdade] kuivatamese aeg Phl; õõnabude `õitsmese aeg oli külm Mär; [kalad] tulevad kudema suure vee aeg Vän; vi̬i̬ lagunemese aeg on nõnda lihavete pühade `ümmer Hää; se oli juba sui `vankre aeg Nis; `Rehte aeaks `viidi kroamid toast `väĺla Kei; `sakstel pidude aeg `kümned toedud Hag; sie (rätik) on old juba kaks sauna`aega [kasutada] JJn; kui oli küńni aeg, eks nad siis old ikka `kündmas Ann; nüid one vasika kudo aeg, kevädi pu̬u̬lt `talve; si̬i̬ kutsutasse suviline kes tuleb eenä `aegass ja kõegess tü̬ü̬ `aegass Kod; `parmude aeg oli nii pala, et ei saanu `künda Pal; [viisu] kõrvad jäävad kudumise aeg Lai; si̬i̬ oja jooseb ainult siss ku vihma aeg on; minavaasta `oĺli õõna aeg Vil; tõise kõrra aig tett nisu karaśk om iluss `valge nõndagu Krk; tohussel `käidi keväjä, kui purike kudemise aig Ran; küll `olli alb `kapsta istutamise aig Nõo; vanast `panti kuud tähele külümise aig Ote; Kassõl ja pinel om keväjä joositamise aig Urv; lat́s `vi̬i̬di ahupalamise ajoss `lauta Har; pühi aoss tet́ti kah vi̬i̬l `tat́rigu `vatska Rõu; Kõ̭gõ paŕõmb kaara küĺvi aig oĺl sõ̭ss ku kuu kolmõ päävä vannunõ Räp b. oma eripäraga osa ööpäevast või aastast sügüse aig `paistuvad tuled Kuu; nüüd on puol üö aig kääs, kukke `laulu aig nõh; `õige varajasel ajal (hommikul vara) tuli Lüg; `enne `joulune aeg on ikka lidrine olnd Ans; meri suitseb kevadise ajaga; metsa kolla aeg (kolletusaeg) Khk; `pääle `löunane aeg on köige soem Pha; `nääribä aeg käisid sokud Pöi; umigost [söögivahe] `aega `anti kell kaheksa seni kut üheksa Rei; pääva `loode aeg; see oli kebadest `aega, suine (suve hakul) aeg oli Vig; noore kesk omigu aeg Tõs; päeva `tõusme aeg PJg; sui aeg kipub leib aĺlitama Ris; nüid tuleb `varssi pime aeg, `oome juba joagup̀ä Juu; `talve aeg on lehmad `kińni Kos; nüüd `suine aeg, maga kus aga oled JõeK; ema suri `jõulu aeg ära VMr; tämä tuleb päävä aeg; tüd́rik lähäb `venne `õhtasel aal Kod; külm, kesktalve aeg oli Pal; videviku ajal peerg veel ei põlend Lai; käis jaanipääva aeg siin Plt; lõunaeg keedeti `kartulid vi̬i̬ga Kõp; siss ollu ta paar nädält ärä sügüsese ajage; päävä veeru aig Krk; nüid om joba `pruukosti aig Nõo; sügüsene aig oĺl, `mihklipäävä aig Võn; keväjäne aid oĺl, põlluteǵemine käsil Urv; illatsõl aol `saie õdakult koduʔ Har; suvine aig, kost sa˽tu̬u̬d seebikiv́vi `saadõʔ Vas; õdagõnõ aig om jo `mü̬ü̬dä nüüd Räp; `päivätseh ajoh; kas sai mul halval aol (enne keskööd) tet́tüss, et lää äi `höśte Se c. (kuu faasidest) kui kuu kaduneb siis sie on kuu kaduv aig Lüg; Ära sa mitte kaseval ajal pesu pese, si̬i̬ ei lähe `puhtaks - - aga kadeval ajal pesed, saad `puhta pesu; Kadevad ajad `oĺlid vana kuu neĺlapäeva `õhtad, siss arstiti Hää; sedä (siga) nevä kaduvel aal ei tapa, ku kasuvel aal [tapetakse] noorel kuul liha `paisub jämmempes Hls; ku kuu päevä kätte saa, sõss om kaduje aig Krk; kuu luvvass, om kolm `päivä kõva, siss om kolm `päivä pehmet ja kui kuu vahepäiv, siis om kõ̭ige `pehmemb aig Nõo; `peeti iks `aiga (arvestati kuu faase), külümise `aiga `peeti; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; `Lambit `pöeti `pehme `aogaʔ - - kuiva `aoga es kasu˽vill hää, `pehme `aoga˽kasuss vill iks `näede˽paŕõmb Urv; no‿m nu̬u̬ŕ kuu, no‿m halv aig; kuu edemine veeräńd om halluss aig, tõnõ veeräńd aig, täüs kuu om hää aig, perämine veeräńd om kuiv aig Har; Vana˽perremehe˽kaivaʔ `aigu (kuu faase) kah - - a vai tu̬u̬ aig vi̬i̬l midä täheńd õigõʔ Rõu; noorõl kuul kaĺg aig Räp
4. kindlaks määratud pikkusega periood a. teenistusaeg sie on juo mitu `aiga õld `vallavanemb Lüg; igä mies pidä `tienimä oma `aiga täis `kruonus Vai; teist `aega `teenija Jäm; mo `eese mees oli koa kolm `aega talitaja. aeg oli kolm `aastad Mar; poolt`aega `suilene teeb kolm `päeva oma tööd ja kolm pereme Aud; tulen ära tienistusest, kas soab aeg täis JõeK; Mul vend oli `enne `ilmasõda `aega `tienimas Amb; kroono `piäle lähväd `aega `ti̬i̬ńmä Kod; vend oli sõaväes kaks või kolm `aega Äks; soldatil `anti at́stahvku, siss olli ta oma aa ärä `ti̬i̬nin Pst; [kroonu] teenistuse aig `oĺli viis `aastat Ran; `olli soldatiaja `väĺlä, siss `tulli ja võt́t ärä `tolle `tüt́rigu Nõo; rassõ oĺl - - es jõvvaʔ ärä umma (kokkulepitud) `aigu Räp b. rasedusest, tiinusest puol `aiga on juo `küljes Lüg; kui emasel aeal mune peab `sööma, siis peab lapsele möeuma, leedi kiri tuleb `palge Khk; laps oo `pooles `aegas, pool `aega jo `kantud. pool `aega veel ees PJg; ta (naine) juba poole aja peal Ris; poole `aage luuvvas eńg `sisse joba emä ihu sehen Hls; poole aja pääl akass liiguteme [laps] Krk; tu̬u̬ olna käemä pääl, kõneleva et olna poolen ajan Nõo; kas om poolõh aoh vai ei olõʔ Se
5. ajamoment a. teat hetk, moment; tähtaeg `pannu pääl sai kala `paistada paraja `aiga; sai `õiget `aiga `sinne; igä tüö `nõvvab oma `aiga; miä `läksin õma aja `pääle (õigel ajal) Lüg; `senni ajani ei ole vel käind Vai; sa tuled paraguseks (õigeks) ajaks Jäm; einad piab oma ajal kogu panema Ans; senne ajani ilm on üsna kena Khk; Sa oled juhtund sõhuksel ullul aal, tuba sumas Pöi; küll need sool pekendavad jah `maksmese `aega Mar; eila `neokse aeaga (samal ajal) Tõs; Tüe olga `õigõd `aõga `tehtüd Khn; Kas külisid midagi oma `aega, kasus `äśti Hää; Pillimees tuli ka selleks ajaks kohale oma lõõtsaga Kei; selle ajani ~ `aani ma põle veel seal käind Juu; `vastlapää ei kiedetud [kartuleid]. jah, neil oli ikke oma aeg KuuK; olid kõik selle aeg (sellel ajal, selleks ajaks) surnd JJn; aeg selle põllel ja lõppeda (põll on vana) Ann; mis ajal ta on sadama akand; rukis tuleb sügisel oma `õigel aal maha külida Tür; `siia `aegani läks mul aeg `kiiresti ära VJg; tuli parajal ajal appi Iis; `ommen sest `aegast vii ärä; milla aeg (millal) suab si̬i̬ `vistlemine Kod; `seie `aegani on õld ike vett MMg; kalad vee pääl mäńgivad, oma `aega ajavad taga, kudevad või Äks; on juba aeg, vaja kalale minna Ksi; ma tiiä igäl aal perembine ku sina Trv; lehm es naka `pulli `ot́sma, aga lehmäl es ole vi̬i̬l aig Nõo; tooni aani `olli rońg ärä `sõitnu Kam; külümisel om oma aig; mis aal sa lääd Ote; `seoni `aani ei olõ˽leevä `näĺgä vi̬i̬l nännüʔ San; parandõ sõ̭ss ku parass aig Krl; `saie vi̬i̬l viimätsel aol (hilja, kuid veel parajaks ajaks); surm om külh teedäʔ a aig om `ti̬i̬dmäldä; vihm lätt tu̬u̬l aol (samal ajal) üle ku iilä sadama `naksi Har; ega eśä `kotsile uma aig Vas; kuńst sõnnik tege [lina] inne `aigo `vaĺmest; vaśt si̬i̬ ajo `pääle minev`aaśta (just aasta tagasi); pini `põrglanõ es mõistaʔ imp kodo tullaʔ õigõ ajo pääleʔ Räp; mehele minnä paraśs aig joʔ; `aoni õ̭ks varastass, üts kõrra saa õ̭ks lõig täüśs; päiv (päike) tulõ õks uma ajo pääle, päiv käü üi kellä `perrä Se; aig `kuoldaʔ, tuole maalõ mindäʔ Kra; ao pääle õigel ajal mineʔ ao pääle magama ja tulõ ao pääle üless Plv; kuʔ saa es ao pääle `mõisahe, oĺl nahk kuum kah sul Vas; ao päle hain `häitsess (õigel ajal vaja abielluda) Se; sü̬ü̬ḱ `olli [talus] kõrran ja ajo ~ ao päält Ote; ühel ajal samal ajal; samaaegselt ühel ajal lähvad `linna Khk; akame nüid ühül aal menema Kir; tema (kukk) omikuti laalab ühel aal Ann; mi˽sai mõlõmbaʔ ütel aol `alla rońgi pääle Har; egass tu̬u̬ uma `haiguss (menstruatsioon) kõ̭igil üte ao pääle ei tulõʔ Plv; mil ajal 1. millal mil ajal kuer `aiseb Lüg; miil ajal tama lähäb Vai; ei tea mil aal kojo tulavad Muh; mil aal si̬i̬ oli si̬i̬ pulm Äks; mil aal si̬i̬ olli, ka suve või `talve Krk; mi̬i̬l aol t́ä˽lubasi tagasi tullaʔ Har 2. kaua aega; ammu Sääl on keede, `senna ei saa mil ajal obusega `pääle `minna Hää; põle neid (laule) mil ajal enam lauld JJn; ma põld muśtikeid `milgi aal `katsuda saand Ann; põle `milgi ajal näind Pai; sedä põle nähä olnd enäm mil `aalgi KJn; `milgi aal (iialgi) ei jõvva sa tat ärä kirjute Krk b. sünnitusajast sie laps oli old `enne `aiga Kuu; küll ta aja päält ikke tuleb - - kas lehm tuob vasika ehk `naiste`rahvas tuob titte ehk Lüg; pudenemise aeg - - sünnitand lapse ää PJg; tite ema aeg soab `müöda Ris; lehm tuli `lüpsma ikke `õiged `aega Juu; see lehm tõi üle aja Trm; ku mõni eläjäs suab `aiged, `süńdib vaśkas enne `aega ärä Kod; lehmäl `olli vaśk periss ajalikul ajal; aig jõvvab kätte, nüid om vaest `varsti lehmäl poig Nõo; es tiiä midägine `enne, kui aig kätte tulli. siss tõsel päiväl tulliva `kaejatsi Ote; Üit́skõrd visass onde mitu kuud `vaśka enne`aiga ärä Rõn; taal oĺl enne `aigu lat́s, kat́s nädälit oĺl enne tu̬u̬d õigõt˽`aigu Har; tõõnõ poig `sündü iks uma ajo pääle (õigeaegselt) Vas; mõ̭ni om kat́s nädälet üle ajo, mõ̭ni om kat́s kolm `päivä `perrä Räp; ühte aega minema samaaegselt sünnitama teite lehm `oiti sel samal ajal ää kut meitel, nee `lähtevad `ühte aega Khk; ämm `ütles et Muśsik ja nuarik pidid `üste `aega minemä Kod c. kellaaeg `Aega `arvasid kukke `laulu `järgi IisR; `karjas `päiva kell `näitab `aega Vai; pilise ilmaga p‿saa [päikesekellal] ajast aru Khk; mis aeg `paergust oo Muh; aeg on na iline juba Käi; mis aeg see emä `käśkis `lehmä `lüpsä Vig; mõõdeti peeru söed ää - - selle järele sis `arbasid, kui `kaugel aeg oli Mih; mis kellu ajast ta `linna lähäb Khn; kas kell `näitab `õiget `aega Iis; minu kell oli `seisma jäänu, kui `pääva ei ole, ei tia `aega Äks; `vaate, mis aeg om joba, mis tunnipakk näüt́s Krk; Aig joba poolen päevän, sina iks makad Nõo; `Kaiõ `aigu päävä `perrä kah Har; kikass jo ti̬i̬d ajo; koodi`tähti `perrä `kaeti tu̬u̬d `aigu Rõu; kui paĺlo `aigu um (mis kell on) Lut d. paiku, umbes siis ja siis eks ta `kellu kahe ajal tuli Jõe; `kellu `kuue `aiga oli kui kävin teil VNg; kellu kolme neĺla ajal Ans; jo se viie kuue aeg oli, kui töhe `menti Rei; kella kahe`teistme aeg pidade olema kurjavaimo tuńd Mar; omingu kell kolme neĺla‿aks oli rehi `vaĺmis Pee; minu mies tuleb neĺla viie aast kodu VMr; kella kahessa aeg oli keskhommik, kella kahe aeg lõõna Pal; kellä viie aig vai pu̬u̬l kuus päiv `lu̬u̬ja Ran
6. ilmast, ilmastikunähtustest suve ajal, `suoja ajaga kilu ei ole Jõe; kena töstetav aeg, Kuramaa metsad ning liivamääd `paistavad käe Jäm; pöld jätab tükkis `ilma, kui sańt aeg on Khk; teist `aega (ilma) teeb Kär; `seisvad aead, soead aead et pöle `tormi ja nenda Pha; `kangesti libe koĺlakane aeg Vll; `Sõukest suurt vee `puudust pole sii änam `ammu olnd, nii pailu olid ajad ikka märjemad Pöi; sel `aastal pole lund olnd, köle kuiv aeg olnd Rei; nüid ei kuulegi kuku`lindu, vata külmad aead ja Mih; Mia oli parajuttõ kois `pitkes, kui `sündüs kieväks aaks (läks tormile); Läks `lendäväks aaks (tormiks); Ei tiä, kud́as nad `sioksõ `lendävä aaga Ruhnust `tuldud said Khn; Vahest sai [rukis] iĺlem, vahest varem küpseks, sedasi kudas aead olid Kei; nüid poar `oastad kuivad ajad ~ aad HJn; sügise `paĺla maa aeg viel läks JJn; tänavu ei ole palavad `aega Ann; eedid magama, õli vagane, ajad taga `muutsid kõik, tuul kohiseb ja puud liiguvad; porine aeg one keväde enne jüripäävä Kod; Prossa `järve ei ole kuiva ajaga `sisse tulemas midagi, aenult metsa ojakesed Äks; kui `oĺli soem aeg - - si̬i̬ säŕk `oĺli sis seĺläs KJn; palava `aage om paĺlu `uiski Hls; kos madalad maad, siss vihmatse ajaga es saa arida Ran; `saone aig Kam; nüüd om `kuivi `aigu olluʔ San; `muanõ (porine) aig; ku külm aig tulõ, siis om õks rassõ Har; hainangu lõpp, kuum aig Rõu; `š́elge aig; aig eh́t jo vihma pääle Lei; tsiga kand `põhtu, saa kuri aig; `pihmeʔ aoʔ (soojemad talveilmad) Lut
7. a. (koos hulka või määra märkiva sõnaga) käis `ulga `aega `meiga ühes Jõe; mone aja tagant; ole vähä `aigu `karjass Kuu; no kuda sadu on, vahest `kestab tükk `aega Hlj; üks `einekene `aiga `lähte viel VNg; üle `ulga aja sai sedä inimist `jälle nähä; tuli vähäst ajast `siie Lüg; vahel on siin `ulgad ajad Vai; anna `moole see asi möne aja `pεεle Jäm; niid sadas tou `aega; üle `mitme aja olid kenad ilmad Ans; `nahkjas `toodi puu küljest ää ning `lasti tüki `aega mädaneda Kär; see oli mütu `aega (kaua) kodu `aige Kaa; Pole nüid tükil ajal külas käind; Ons sol pihu `aega; Kus ilmatu aeg läks ennem ää kut andma aketi [vilja] Pöi; `ulka `aega o juba läin Muh; ma `ootsi keik see aeg Käi; ma istu vahest ka tükid aad Rei; mina olen hulk `aega sii elan Phl; jätäme natokse ajaks `jääbima Mar; mõni aeg tagassi Kul; see oo isa eaks ja poja põlveks, `tütrelegi tükiks ajaks Mär; tä neoke va lämupeä, tä saa mõnel aal `kellä `tundma Vig; üirikese aa pärast tuli tagasi Kse; käib iga natukese aea pärast Ris; ma ta˛an ika mõneks aeaks siia `jääda; üks iil `aega tie, järjest ju teha ei või JõeK; nüid on kõik aa nii pime, et `voata, et öö tuleb Amb; ma olen kogu se aeg ikke neid (mesilasi) pidand; `laśkis suured tükid ajad [masinal] tühjalt `käia JJn; lasi ennast `ilma aa uodata; mina põle teda ulgal aal näind VMr; `uata viel vähe `aega Iis; vähätuse plaksu `aega sa õled juba maganud Kod; ivakene `aegu Äks; `mitmel aal ei `pestud põrandad Plt; mea piä `kü̬ü̬ki minem küben aass; ma lää kübeness aass; `lasti ärä jakk `aiga nurgan `olla; puhk `aiga üte kotuse pääl elänu; ta olli iki `mõnda `aiga `aige Krk; si̬i̬om ää rohi küll, sedä saab `mulle `mitmass aas võtta Nõo; ää törtsu `aiga olli siin Ote; sis tä `tahtsõ ütele tõsõlõ [mehele] minnäʔ, üit́s kotuss `aiga (korra, üksvahe) San; mul oĺl säĺg mitu `aigu `aigõ Urv; siss oĺl sääl üte jao `aigu; üle paĺlu ao olõ ma sukka (sinuga) kokku saanuʔ; ma‿i˽saa jalapäält minnäʔ, ma `veitü ao peräst lähä Har; olõ˽vi̬i̬l kõrd `aigu kotohn, siss tulõ˽tagasi Rõu; olõ no sa˽ka kõrrakõnõ `aigo lammastõ man; tuĺl mõ̭nõ ao peräst peiǵmiiss Vas; sinno ka `harva nätäʔ üle mõ̭nõ ajo; mineʔ `veitöst ajost ja tulõ rutto tagase Räp; kõrrass aoss lätt; kõrra ajo peräst tuĺli kodo Se b. (koos ajaühikut märkiva sõnaga) `istub ja `mõtleb `tunnid ajad Kuu; õlen `aasta aig juo `uotand Lüg; magasin `tundi `aiga Vai; silma pilgu aja pärast tuli tagasi Ans; jäi tunniks aaks `sönna Jaa; Mo supp jähi veel `keema, see võib tunni `aega veel `kiia Pöi; üks nädal `aega oo, põle ea, tuleb tagasi Muh; üks minut `aega käis ää, tuli kohe tagasi Mär; [kell] köis nädälis aeas viis minutid ette Tõs; tuńni ajaga läks `Pärnuse Tor; `paastus kõik se seitse nädalid `aega Hää; kuu `aega oli `linnas Ris; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; kümme `lehma pidin tuńni `aaga `lüpsma Ann; laenas raha `aasta aja piale Iis; vahel lubasid `tulla kõege peregä kuuss `aegass; kuu ajaga tegi `u̬u̬ne `katse `alla Kod; sääl `olti ü̬ü̬ ja päe `aega Vil; keedet `sü̬ü̬ki es saa nädälil aal kah; ku ma är tunni `aiga ti̬i̬, sõss om ta iki tett Trv; ta sat́te üte tunni `aiga ninda jämet [vihma] Pst; kuuś suvet `aiga käüsi ma karjan; si̬i̬ om joba `aaste `aiga põdenu Krk; jalg `olli `aige, mia likati suvi `aiga Nõo; tiä ka taĺv `aigu palleĺ jumalõt Krl; tu̬u̬ tulõ tuńni ao peräst kuuʔ Har; sa võid nätäl `aigo uno pu̬u̬l olla Plv; (heinamaale) Sinnä˽`mińte `tervess nädäless aoss `vällä Räp; `aaśtaga aoss läts sulasõss Se c. (koos ajaadverbiga) `kaua aja tagant kui keriku saab siit Lüg; ta läks kouemaks ajaks ära Jäm; oli sii veel ilja `aega tagasi niha Ans; se oli juba ammut `aega, kui seda sai `kuultud Jaa; see `kelder `tehti ilja aa eest Muh; se pole väga `ammo aeg, kui nad `siia tulid Rei; ei ole kauat `aega kadun Aud; põle kaual aeal tein `leiba HMd; kaua `aega sa ikka `uotad JMd; mul on kauast ajast [seismas] ühed ieringad JJn; siis oleks [paranemine] võtt kaua `aega `aega Ann; elas kavvat `aega pialt selle viel Trm; ma panen su kavass `aegass vahi `alla Kod; mina põle ammu `aega sial käenud Pal; joba ammul aal ei oole `sinna saanu Krk; kraasi om ammust `aiga temä käen Nõo; kavva `aigu, kuʔ jo sõna sai Krl; tu̬u̬ oĺl `kauga `aigu `aigõ Har; `ilda ajo i̬i̬st käve siin Räp d. nii ja nii palju aega tagasi, möödas `sellest juo `palju `aega juo, `seitse kaheksa`kümmend `aastat `aega Jõe; on juo nädäl `aiga kui `viimast `käisin sääl; sest on juo, kuuskümend `aastat tuleb `aiga senest Lüg; ma‿p `tεεgid, mis sest `aega on, kas seitsekümmend üks `aastad voi Jäm; sest on üks ports `aega Khk; neli `oastad `aega, kui ta ää suri Juu; kaks ehk kolm iga `aega tagasi Kos; ravvast [vankri] juhisid akati tarvitama `oastat nelikümmend `aega Trm; ligi sada `aastat `aigu tagasi Võn; sinna˽saa jo viiś aest`aiga `aigu tagasi Har; no˽saa sinnaʔ `aigu üle katõsaa `aasta Rõu
8. (vormelid) a. (imestust, üllatust jne väljendavates hüüatustes) nää, kus on `külma verelisi inimesi, oh sa `armas aig Jõe; oh minu aig, küll on iga se moni inimine `uidurane Kuu; `armas `elde `aiga, vai sina oled siin VNg; oh sa `eldene `aiga Vai; oh äŕje aeg Jäm; Arm aeg ette oitku, on ikka nende lastega rist Kaa; oh sa aeg, kui nobe ta oli `riidid `selga `aama Rei; sa igävene aeg, va vihm `leotas `meite `riided kõik ää Mar; `jeldene aeg, no kas mina täda `tuntsin Mih; kis seda `tohtis `koolis `rääkida, sa alastuse aeg Hag; os‿sa kulla aeg õt́e, kui ilus se on Juu; oh kaĺlis aeg, ei ma `tiandki Jür; sa `oitku aeg, ma kohe imestates `vaatasin seda `kaśsi Amb; nõnna `pilvesse läheb kohe, et os sa aeg Ann; oh sa õnnis aeg küll, mis tema ometi `ütleb VJg; kaĺlis aeg, mul ei õle pesogi ühen Kod; os sa suur aig, mis nüid tahad tetä küll Krk; oi sa `eldene aig, mes nüid küll saab Nõo; oo pühä aig, timant koolõss nii paĺlu `vannu inemiisi San; `Taivanõ aig, noorõ inemise˽rögisäse ütte `puhku Urv; oh `heldene aig, kuiss meil ta si̬i̬ṕ no ni hukka lät́s Krl b. (hüvastijätuvormelites) `jäeti iad `aiga; üva `aiga, üva `aiga, üva `peigumehe `õnne ka; vanad inimised `ütliväd aja `pääle Lüg; kenad `aega Vll; Olgu siis seda `korda `jälle loril lõpp ja ead `aega Pöi; ead tervist, ead `aega Tõs; iad `aega JMd; üvad `aega MMg; ääd `aiga siss, näiss konass ma tule jälle Nõo
9. eks mets ole siin old ige oma aja (kogu aeg), ega sie ole `toiseks `muutund Kuu; juo sie jääb vanast ajast juo, sest tule `vällä `ühtegi; kevädel juo kippuvad [mesilased] tali`korterist `tüöle, sii sajavad `aiga taga Lüg; Minul tuli kene aeg (kaua) teda `oodata Jõh; tal käisid segased ajad (meeltesegadus) peal Phl; mes aeal põlvel see oli, kui neid metsä matikuid akkasin pidama Var; Ma põle seda kuna ajal (kunagi) näinu Hää; nüid ei ole ma enam `miskil aal (kaua, ammu) teind Pee; poeg põle sada `aega (väga kaua) siin käenod; minä ei õle sadandel ajal tädä nähnud; ku tuleb miässerahvas `vasta, suab üvä aeg (läheb hästi, on hea õnn); kelle ilma aeg (ammu) nägimä tõenetõiss; kõik õli muadon ja ajan (komebkas ja ajakohane); kavva mina vahin siin, mes `aega ma täädän; õli õnnelik aeg (õnneks) et `tuiskas, ei nähnud `jälgi Kod; `sinna `kohta ei ole ma kuna aig (ammu, kaua) saanu; sehast `laulu es ole kuna aal kuulu Hls; nüid om vanami̬i̬ss ilusen ajan (heas tujus) Hel; kona ajal (millal) sa lähäd ommen; mia ei tiiä, kona ilma aal mina na (püksid) ummelsi Nõo; sinno ku kirbu˽sööväʔ, püsü‿iʔ `kohḱi paigah, kannahta ajoniʔ (kannata ära) Se; head aega aegsasti Selle (põhu) soab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; aost aigu järjest, kord-korralt valu lät́s ika aost `aigu suurõmbass Urv; [rukkivihkude kuhjapanekul] ladva˽`säeti iks `saiba poolõ üless minemä, aost `aigu iks nii `liuhka ülesspoolõ Rõu

aher1 aher g `ahtra RId(n `ahtra Vai) eP Puh Nõo Rõu Vas, `ahtre Kuu M TLä San Urv Lut, `ahtrõ Har Se, `ahtri Jäm, `astri Kod; aheŕ g `ahtr|a Rõu Lei Lut, Se; ahheŕ Plv/-r/ Lut, g `ahtre Räp(n ahhõr); ahõr Urv Lut Kra, ahir, -ŕ Krl, aiõr, ajõr Lei, g `ahtrõ

1. a. sigimatu, mittetiinestuv; antud aastal tiinestumata sidä ahert `lehmä `lüpsä, midas sest saab Kuu; `meie lehm jäi `ahtrast; meil `mullu jäi `linnubu `ahtrast, ei `andand `ühtegi peret (mesilastest) Lüg; meitel pole `ahtrid `lehmi Jäm; aher lammas, pole `talle Khk; Must [lehm] juba teist `aastad aher Pöi; `ahtraks on jäänd tänakond `aasta `jälle (lehmast) Mar; kui sa `villa tahad, siss peä `ahtrad [lammast] Vig; aher lehm, kui `poega ei too, aga ikke lüpsäb Tõs; Siĺmad märjad ku `ahtral kaśsil (öeld tihti nutvale lapsele) Hää; kaks `lehma, mölemad `ahtrad, pole `pulli vötn Ris; aher lehm annab vähem `piima; kanad jäid `ahtraks, ei akand munele Juu; no pailu sa tahad `saada neist `ahtrast `lehmadest Amb; vana lammas ja aher nüüd, eks ta oleks võind ikka talle `tuua JJn; lehm jäi `ahtrast. mul põle kohe `seie `maale ahert `lehma oldki VMr; `alla läheb aher, ülesse tuleb tiine = kaevuämber Trm; `astrass piäss lüpsäb, aher lehem annab ise üväss `piimä Kod; osteti sügise aher lehm Plt; lehm jäi `ahtrese; kaits aherd lammast Trv; si̬i̬ (lehm) nüssäp `ahtrest peräst, si̬i̬ es `tu̬u̬gi `poiga; kava si̬i̬ kaśs aher kurt, tu̬u̬p jäl üte pardi `poigi Krk; lehm nüssäp nüid `ahtrest, pańg saap `õkva alaveerde `piimä täis Puh; a‿ku lehm om ollu aher, siss om sarve pääl pügälä vahe pikemb; lammass es ole `oinil käenu, es tu̬u̬ `poiga, jäi `ahtrass Nõo; ku˽mõ̭nikõrd keväjält kõhn sü̬ü̬ḱ oĺl, siss es `lääki˽puĺli manuʔ, jäi `ahtrõss Har; ahheŕ lehem Räp; `ahtrõl lehmäl piim väḱev Se; ta `ahtrast lihmast är nüss piimä Lut b. (sigimatust naisest) Aher `naine, last ei õle ega tulegi Lüg; `sõuksed umb`ahtrad naised‿o kurjad Muh; vana aher asi mehel taga vidada, lapseta naene Rid; sihukesi `ahtraid `naisi tuli `arva ette Plt; mi̬i̬s tahass `latsi, aga naene om aher, üttegi last ei tu̬u̬ Nõo; kes ti̬i̬d, `kinkõ süüd om, õt naane aheŕ Se
2. piltl napp, kasin, kehv Ahermaa Vig; sie va aher (kuiv) pilves, ega sest `vihma tule JõeK; vana inimene on `ahtra aruga Plt; ma ole periss jutu aher Krk

ajama ajama R(-maie Lüg) V(-mõ Krl Har; uja- Lei Lut); ajama, aeama, `aama eP(`aema SaLä Hi Vig Ris) M(-me) T (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

Tähendusrühmad:
1. midagi tegema sundima a. kuhugi või mingis suunas minema sundima, saatma, suunama; midagi tegema sundima; tagant kihutama b. hobust minema sundima; hobust, hobusõidukit juhtima
2. a. jälgede või lõhna abil kellegi asukohta selgitama; ees kihutama, jooksutama; jälitama, kätte saada püüdes või otsides järgnema b. otsima, taga nõudma, kätte püüdma c. piltl
3. (kokku) koguma, korjama a. midagi kokku koguma või kandma; tagavaraks koguma, ahnitsema b. külast midagi kerjama, korjama; kokku, üles ostma c. noorpaarile pulmas raha korjama d. (maksu, palka, võlga jne) kokku koguma, sisse nõudma e. (kokku) kutsuma, paluma
4. sõitma a. hobusega sõitma, kihutama; hobust haigeks või surnuks sõitma b. (jalgrattaga, autoga jne) sõitma, kihutama; (laeva, paadiga) sõitma, purjetama
5. a. (ära) minema, kiiresti käima, jooksma; kuhugi liikuma, tükkima; hulkuma, ringi kolama b. liiderdama c. (hundiratast, kukerpalli jne) laskma, viskama d. (vastuvoolu) ujuma e. kiikuma
6. a. teed, sihti tegema, rajama; (piiri, jälgi jne) ette vedama, märkima b. (maatüki) suurust ja ulatust määrama, mõõtma; (maatükke, varandust) ühendama või osadeks jagama
7. põldu harima a. põllutööriistaga maad harima; põldu tegema b. (seemet, sõnnikut) sisse kündma c. vagusid kündma; kartuleid muldama
8. läbi närima, uuristama a. (mingit ainet, materjali) läbi närima, uuristama, rikkuma b. maad üles tuhnima, läbi uuristama
9. niitma; (vilja) lõikama; (heina, vilja) kokku panema, koristama
10. raseerima; karva võtma
11. eraldama, levitama a. (karva, sulgi, villa, kesta, hambaid jne) eraldama, ära heitma, vahetama; kõõmama, kestendama b. eritama, uhkama, kiirgama, levitama; kaldale uhtuma
12. midagi valmistama, töötlema a. (midagi) tootma, pruulima, utma b. masina, tööriista abil töötlema
13. lõnga hasplile, kehale, käärpuudele vedama; kangast kudumisvalmis seadma; pooli, vihti jne tegema
14. peam terariistaga töötama a. lööma, raiuma, lõikama, lõhestama b. puurima c. höövli sooni, õnaraid jne lükkama d. vitsa, rehvi peale tõmbama e. kaapima, puhastama
15. õmblema; külge kinnitama a. õmblema; nõeluma b. kirjama, tikkima; pilutama c. võrgulina jätkama, parandama; võrgule paelu külge kinnitama
16. a. ka piltl lükkama, tõukama, tõstma b. vees või vette lükkama; (palke) parvetama; laeva või paati vette laskma või kaldale tõmbama; kalapüüniseid vette laskma c. labidaga kaevama; (tasaseks) lükkama; (labidaga) täitma, täis ajama; mullaga katma d. kukkuda laskma, kukutama, (maha) loksutama e. (kangast, riiet) rulli keerama f. sõelast, sarjast läbi laskma g. peale määrima, võidma
17. a. ka piltl (kuhugi) toppima, suruma, sisse panema, lükkima, pistma, torkama b. riietuma, selga või jalga panema, seljast või jalast võtma c. (tugevasti) sööma; söötma, nuumama; jooma; jootma d. (õhku) täis puhuma
18. masinat, tööriista jne liikuma panema, käsitsema
19. teat olukorda, seisundisse viima, teat olukorda, seisundit põhjustama, mingisuguseks muutma
20. hrl impers tekkima; tekitama a. füsioloogilist protsessi või psüühilist seisundit tekitama, esile kutsuma; paistetust, paiset jne tekitama b. tekkima, tekitama, esile kutsuma (teat loodusnähtustest) c.
21. ennast või mõnda kehaosa teat suunas liigutama, teat asendisse tõmbama
22. elama; toime tulema, läbi saama; (aega, elu) mööda saatma, (asjatult) kulutama
23. a. (midagi) teha tavatsema; taotlema, kätte püüdma b. (hrl taimedest)
24. mingis tegevuses olema a. (millegagi) tegelema, (midagi) harrastama; õiendama, korraldama b. (peam tulusel) kala püüdma
25. kasvama, võrsuma; kasvatama, välja ajama
26. a. ütlema; rääkima, kõnelema; vestlema; jutustama b. tähti ütlema; veerima
27. a. (kangekaelselt) väitma,tõendada püüdma; vastu vaidlema, tõrkuma b. tungivalt nõudma, nuruma, manguma; peale käima või sundima
28. a. mingit häält, heli tekitama, teat viisil häälitsema; hüüdma, kisendama; laulma, laulu jorutama b. pilli mängima, puhuma
29. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega)

1. midagi tegema sundima a. kuhugi või mingis suunas minema sundima, saatma, suunama; midagi tegema sundima; tagant kihutama Sinu aja igä `tüöle `jusku `laiska huost `hange; Ajamata läks, palumata `tulgu tagasi Kuu; lähän `luomi `karja ajamaie; ädä ajab `ärjägi `juoksu; `sillu`kupjas tuleb ajamaie tied tegemä Lüg; teise küla loomad olid meite odras, ma aisi `kinni; vanast oli üks rubel `trahvi `maksa looma pεεlt kui `kinni `aeti Khk; `tööga üle jöu putkestand, ülearu aeab ennast taga Pha; aa sead pöllale; enne `aeti süidlased `möisas läbi lipu, pekseti Vll; ma liha aa lehmad väljalt ää [koju] Jaa; Pulma omiku siis `sõuksed targemad ja änamad naised `aeti `ruuti ehitama Pöi; Aes omad erpsesti tööga pεεle Emm; üks hunt läin `ühte majase, nälg aas ta `senna Phl; mene aa loomad laiemale `sööma Mar; sul põle anepid `ühti, kõht aeab su suiks `maale Lih; `koera `aedatse tagasi Kse; Lapsest oo ikka kasu kua, `siia-`sõnna üida-aada; [olen] ise `käskija ja töötegija, pole teist, kes taga aab Han; loomad jäid pikil päibil `metsa, änam `lõunile ei `aeta Mih; kui udjaga tahad [kalu] vägisi `võrku ajada, sis ei lähä Vän; koer ajab `lammad laiale, `lahku; see võeras loom tahab ära `aada; nihukene pikaldane, nagu vana oost aa takka Juu; akkas mesilasi `puusse `aama Kos; kui koer küll jokseb, siis ikka `rohkem `aetakse JJn; ei lähe tema (koer) minu aades [toast välja] VMr; koerale `öeldakse asi - - kui loomale `piale `aetakse Sim; ajavad kala `juoksu`võrku `kinni Trm; naene `aeti ` väĺla oma talust Pal; aasin vasikad `kople Kõp; äbu aa ärjä `kaiu, näĺg aa näiu `vargil(e); `kutsmed olet tullu ja aamate võit minnä kah; poisi aets joba `lu̬u̬su `võtme Krk; kae `aiksalt kari `mõtsa aia Hel; ädä aab ärjä `kaivu ja näĺg aab soe `küllä Ran; Siss taluse aeva karja kokku Rõn; Ajaʔ Annõ, käseʔ Kärtu; astu eśs, saat innembide; är ajagu `aiku pääleʔ Urv; külʔ sa näet, `aesta peräst aedat (aetakse sind) minemä; ajaʔ nigu `nürhrü vaḱa saina `sisse, siss ennembä ti̬i̬t esiʔ; ku [loomal]- - ollõv kuri manh - - sõ̭ss karh aiev kurja `vällä sealt `hu̬u̬nõst; Poiss `aiõ lehmale pińni pääle; esä `istõ rattõil, ma `aie `lihmä `perrä Har; Vana kahr ju̬u̬sk kut́sikiidõ manuʔ - - jaʔ ai tõõsõ˽poisi mant är˽minemä Rõu; lät́s lehmäga˽puĺli mano, ma˽lät́si `lehmä takast ajama; naańõ lät́s võlssõ, et Juula `kaara piteh aja kannu; ajagu vai ajamallaʔ, ma inäp `kińki˽sõ̭nna õi˽`kullõʔ Vas; pasanõ vaśk aasõ kaŕa `kiini; ei tiäʔ mis asi - - `aie tedä uĺli meele `pääle minemä Räp; `aeti maha ar aamõtist, sai vallalõ; kolaga `aete rahvast `tü̬ü̬hhö ja kolaga `süümä jah Se; mul om `aamin kari jettebule Lei; `lambakõsõ ai ärʔ `ussõ Lut; üles ajama äratama, tõusma sundima ei taha üless `tuissa, siis `tõine lähäb ajab üless Lüg; `tarvis `männa `aia nämäd magamast üles Vai; mine aja `suiline üles Khk; kell kuus `aeti ülesse Mih; ma aan ta ülesse maast, mis ta magab `pääva Juu; päevä tõusust, sis `aeti ülesse meid, einäle Kõp; temä käśk ennast vara üless aia ~ `aada Krk; `kullõ ku kikass laalap - - aab rahvast üless Nõo; ku sa hommugult üless tulõt, siss ajaʔ minnu ka üless Har; aivaʔ üless, a tulõ õs Se || (minema, eemale) kihutama, peletama oli sühelust ärä ajamas (arstimas) Kuu; `körkus taarist `väĺja aeda Jäm; ta köib igavust `aamas, kodu akkab igavus `kinni Muh; aas mo une pealt ää Mar; `ükstas kõik, kellega oma imu `aada suavad Kad; siis suab su näĺg `aetud Kod; `seante `tahtmise ni̬i̬l, `kennigi sedä janu ega `niilu ei jõvva ärä aia (öeld ka suguihast) Krk; Juuli om jälleki sängin, ma aa täl une ärä Nõo b. hobust minema sundima; hobust, hobusõidukit juhtima ära aja ovost `ninda pali taga Lüg; `aeti kaik oboed `pulma maja `ovve Vai; sa‿p sa jo neid rattud aeda Jäm; Akkand otse - - minema, ajand hobuse `sisse [merre] Pöi; kui teina obo `vasto tuleb, siis aeb körvale Emm; aa obost tagasi natuke; ei ole saksad ise oost aand `ühti Mar; aas `vankre `ümmer ja aas kummuli; kui sõńnikuvidu tuleb, on `vankre `aajad `tarvis, lapsed lähväd `vankert `aama Juu; eina aeal - - `aeti obusega regi [auna] `juure Sim; ku `ainu laopäle `aeti, siss üteldi, aa `ku̬u̬rma äste ligi Nõo; aga nüid `oĺli peiupoiss, kes obesid ajas, egäss `peidmes‿s aja TMr; ma aie obese pihaaia `vi̬i̬rde Kam; üt́s `aiõ hobõst, tallaśs [pahmast]; aja no˽hobõsõid virgõmbadõ; taad (hobust) ei jouaki `sõitma aiaʔ Har; Mis sa hobõst nii laaśastõ ait, et `ildast jäit (öeld, kui keegi tuli söögi lõpul) Räp; `aiem huu sõńni manu [paaritamisele] Lut
2. a. jälgede või lõhna abil kellegi asukohta selgitama; ees kihutama, jooksutama; jälitama, kätte saada püüdes või otsides järgnema mies ajab `koeraga jänikse `jälgi; Ei see kuer `ilmaski jänest aja, ken vägise `metsä viiä Kuu; mõned `kuerad on, kie `lindu ajavad; [koer] ajab jänisse ette, küttäle ette Lüg; oh sa `vaine jäniksekäine, sinu küll taga `aeda Vai; aga nad (sakslased) koirtega ajasid ju metsad läbi [inimesi püüdes] Ans; Oli eile käind rebast ajamas (küttimas) Pöi; koer aab `lambud takka Muh; no ma aeasin ikka üks kilu`meeter maad teda (haavatud luike taga) Noa; karo oli sedä meest takka aand Mar; undid aand vanal aal krat́ta taga Kse; koer tuleb `nuhkides, aeab oma inimese `jälgi takka Tõs; `Ülged aavad kalu tagant Khn; lehm aeab `aisu, otsib `teisi `loomasi Kei; nad olid akand `jäĺga mööda `aama, et kuhu se obone on läind Juu; jänekse `aajatel oli ennemalt käristesed JMd; egäle ajajale `ańti kakskümmend `kopkäd - - kui jänes kuuld ajajite kisa, tuli `väĺjä; `Villem minuda taga ajama, kańt seĺjän Kod; varga `jälgi aiass; ei tää koś ta (koer) läit́s `nuhki `aama; vanast olli inimese `uńte aaman ollu; `aajase om, kes `masti (küttimisel metsloomi ette) aave; enne olli taluperemehe karjatsit aanu taga `ratsilobesege Krk; pagenuva alli i̬i̬st, aĺl aanu takan Ote; pini nakass `tsirkõ ja jänessiid ajamõ Krl; Latsõ`riśtmise `aigu piät vadõra jäl˽tu̬u̬ `riśtmise `vi̬i̬ga välähn `ümbre˽tarõ `ju̬u̬skma ja üt́stõist takahn ajama Rõu; sutt ai takah; `määntsit `vargit `aeti takah jo otsiti Se b. otsima, taga nõudma, kätte püüdma `avvi kala, täma on kudemise ajal `kange suo vett taga ajamaie; ajan tied taga - - `eksisin `vällä; kui midagi `asja `otsib, siis `ütlevad, ajab `ninda kui tuld taga kõhe Lüg; sest kassist ep saa `kassi, kes `sooja taga aeab Khk; küsitse, `aetse `suilesi taga; seda õlut `aetse õte iŋŋega takka (otsitakse, kust saaks) Muh; te aeate naa Vigala järel [kohanimesid] Vig; meriao köesid `aamas või Var; Noorest pärast just `kürvasi sai taga `aetu Hää; tat́ikad - - `veised aavad neid `kangesti taga Tür; lammas aab päid taga nagu tulega MMg; lehm niilustab `süiä taga ajada KJn; [tal oli] Sääre `kangõ himmu kõ̭kõ takan aiaʔ, mia vi̬i̬l ilman `näieʔ Urv; sõna (taga) ajama kogelema, kokutama ekitab selle sõna `juures, ta akab `aama üht sõna, tieb na suure joru, nagu kukk akab `aama enese `laulu Hag; ta `veikselt `rääkis `selgelt, aga nüid paar `aastad ajab sõna taga Pil; aab sõna taga, kis ei saa sõna `vällä ütelte, kokutess Krk || õiget aega vajama, nõudma kõik tüö ajab oma `aiga Lüg; `kartul aab ikke oma `aega taga. tema ei ole niisuke, mis teesest `aastast seesab; kalad vee pääl mäńgivad, oma `aega ajavad taga, kudevad või Äks || vastassugupoolt otsima, kätte püüdma sie on taga `aetav poiss, `tütrikud ei jätta maa `allegi tõst; ajavad `pruuti ehk `piiga`lapsukesi taga, `juoksevad `üösite külas; `ärjäd ajavad `lehmä taga, `lehmäl tuleb `jooksu aig Lüg; lehmal ähk pullil o ind, kui puĺl `lehma taga ajab Mus; jäär - - kes `lambud taga aab ja sugu teeb Jaa; Ranna`vahtidel polnud sii teha midagi, `ööse käisid külas, ajasid `naisi taga Pöi; lehem aeb `pulli Emm; poisid aavad tüdrikusi koa takka ja mõned tüdrikud aavad jälle `poissa takka Mar; puĺlid aeavad `lehma taga, lehm otsib PJg; ma läksin noorelt mehele, mies aas mind `kangesti taga Kos; minev`uassane õhõv one kua ärä `aetud (paaritatud) Kod; aas tüdrukuid ja `naisi taga nagu tulega Ksi c. piltl ei old `mahti `millagi, üks tüö ajas `aeva ühttoist taga Kuu; sie ajab `tühja tuult taga, ei `sellest saa `asja Hlj; Kie tüöd taga ei aja, seda ajab tüö taga (öeld laisale); `ennevanased `rahvas `rääkisivväd - - `tuona `viimate, nuo aja taga siis, `milla sie `tuona `viimate õli; siis `aetasse tuld taga (köetakse, pannakse puid alla) Lüg; Möni inimene ajab sida tööd irmpsesti taga Khk; aik ajab `aiku taga, akkas `pεεle aigutama Kaa; `paergu on öö `otsa `valge valu, koivalu aab `koitu taga Pha; paar pilve räädakad aasid üksteist taga Jaa; Sii on ju auklikud künklikud moad üks küngas ajab teist taga Pöi; Ärja `ända taga ajama (öeld sellele, kes pidusöögile hiljaks jääb); Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele) Hää; üks tang aab teest taga, ei olegi [supil] `paksu sees Kei; üks tera ajab teist taga (tangusupp on väga vedel) Iis; ära aa `näĺgä taga (ära ole ahne); ku mõni asi ärä `võetess käest, siss nakka vi̬i̬l tedä perime. ah mine nüid aja `ruśkaga tuuld taga vi̬i̬l Trv
3. (kokku) koguma, korjama a. midagi kokku koguma või kandma; tagavaraks koguma, ahnitsema küll sie on `oskand nosi kokku ajada Jõe; `aakrikku ajama Khk; [harakapesa] Oksa `raagudest kogu `aetud kut suur riu unnik; Sealt ta ajas kole raha kogu Pöi; olime `oksi kogu `aamas [heinamaal] Rei; `aeti metsast `raagu, see vana rimps korjatasse ära kõik Rid; talbe köisid [harjakad], aeasid paelu raha kokku Mih; igä kevädi köiase `ränkä kokko ajamas Tõs; ta on nii `ahne, et ei tea mes ta kokku ajaks Ris; [mahalaotatud] linad `aetakse üles ja keidetakse kubusse Juu; ei tää mis selle varag tetäs et teda ninda paĺlu kokku aias Hls; ma käisi mõtsan `rämpsu `aamen, korjasime `rämpsu mõtsast; mis sa tagavara aat, kokku kogut Krk; mammunat `korjab, aab `taade sedä varandust Ran; taa om taa varandusõ üle`kuhtuga kokku ajanuʔ; mihidse - - os `võidanu mõ̭nõ tarutäüe mett siiä kokku aiaʔ Har; `Tu̬u̬ga timä tu̬u̬d varra kokku ai ja˽rikkass sai Rõu b. külast midagi kerjama, korjama; kokku, üles ostma `oostega `käisivad `sandid `katri `pääval `almust ajamas Hlj; ajab linu taga `pitki küläde; muna `kaupmes ajab `jälle mune taga Lüg; Kui `kiegi põles, siis `käidi küläs ajamas, kes `miski `andas. Sie õli põlendabi ajamine Jõh; möni kεib `ölgi aeamas, ölut ka `seltsis; poisikesed keisid ning aisid `küinla puna; `kerjajad ajavad `leiba; ostab ulga `seepisid üles, ajab `villu peresid kautu (vahetab villu seebi vastu) Khk; Jöulu poisid tulid `pähkid ajama Kaa; `tuhlid `köidi ka viinaga `aamas Muh; kui `juhtob kedägi ää põlema, siis keid `jälle armost `aamas; nendel (kadridel) olid kotid koa `juures, aasid `kraami Mar; maeasi kauda aab `kormi kokku Hää; `jõuluks käis [hobusekarjane] linnaseid `aamas, `vorsti ja sepikest, `lamma jalg liha Ris; `peipsitagused käisid vana obusid `ostmas ja `kaltsusid ajamas Hag; lina`ośtjad käisid linu `aames, linu ja lina `seemneid ja; muna`aaja oli ikke `enne, viis munad `linna Juu; hobusega läks ajama `õĺga, siis viinutab `õĺga Jür; `lambulene käis ka kakkusi ajamas Ann; `enne käisid ikke põlend inimesed almust ajamas Kad; ta on `vaene sańt, aab almust `müöda peresi VJg; si̬i̬ om kormi `aaja, ken raha ei massa Hls; tema karguts, aa `si̬i̬mle `karku egä `aaste; ma lää sua `karku `aama (suga otsima küla mööda) Krk; [mardisandid] ajava rahha, ajava `leibä, kõ̭kkõ aja mis õ̭nõ `üski vili Se || (viinaga) pruudile veimevakka korjama pruut ajab oma `andisid, `kõrjab `pitki külä, `viinapudel `kimbus Lüg; pruudid käivad `villa aemas Jäm; Ruut käis `kerjamas, viina ja ninatubaka ees aas `eesele `villu Pöi; pruut keib `pruuti `aamas, keis `korjamas mööda tuttavaid Mar; vanast ruut võttis viinad `taskusse, mitu pudelid, siiss läks undi `ända ajama - - siiss perenaesed `antsid `villu ja `ü̬ü̬sid ja `kindud ja kabjusid Mih; noorik köis külä kaada undi`ända aamas - - viinaga omale `aśju korjamas Tõs; `pruuti aeama - - ku kihlatud sai, pruut akas `müöda küla `käima Ris; pruut `läks uńdi `ända `aama - - pruudid käisid `valdas pia`aegu kõik pered läbi Rap c. noorpaarile pulmas raha korjama `taldrik oli laua pial [pulma ajal], `sinne igamies pani, mis kedagi tahas `sinne `andada - - sie `üöldi `kihtiajamine Jõe; pruudil `olle tano pεεs. siis hakedi `lauda `pühkima ja raha `aema Phl; raha `aetassõ enne ärä, siis akatassõ nuõriku kannikast jagama Khn; siis kui pulmad akkasid `peime maeas lõppema, siis akati `piale`jootu `aama Nis; siis [pulmas] `aeti seda raha vägise Kei; küll `aeti [pulmas] voki raha, küll `aeti lapse kiigu raha Ann; [pulmas] `aeti raha - - mi̬i̬s võt́tis põlle ülesse - - ja `pańti raha noorikul põlle `sisse SJn || kirikus kotiga raha korjama `rotmester ajab kotti Jäm; pisine ümarune kot́t oli pitka rougu `otsas, sellega `aeti kirgu kotti; `kirkus `keidi inimiste vahelt korrast keik läbi kotti ajamas Khk; muud äi tee kui aeb aga raha ega pöha Emm; kirigus `ohvrid ajama Rei; need olid kiriko `vöölmül̀dred suurt koti `aajad. teine oli meeste pool, teine aas naiste poolt Mar; kirikukotti `aama, püsteti nina alt läbi, varre `otsas oli [kott], kell oli `külges Var; iesti kirikus korjati raha, suur must kot́t, pidi kukurd `aetama Ris; `enne `Rapla kirikus `aeti kot́iraha Juu d. (maksu, palka, võlga jne) kokku koguma, sisse nõudma tänavu kevade käis `köster ise siin `maksu ajamas Hlj; `enne õlivad `tallitajad, ajasivvad päärahasid taga `pitki külä Lüg; mõni ajab oma `völga käde Jäm; rot́t `möistrid - - ne aesid siis [talusid kaudu] kirgu vilja kogu ning kirgu raha ning Khk; Karjane käis korjas ise palga pere perelt ää, käis `palka ajamas Pöi; üks`päägi üks mees käis `võlga taga `aames; kui on `mitmes `kohtes `võlga, [öeld] et nüid lähän oma `võlga kokko `aama; `enne `köster käis oma `palka `aames [mööda talusid] Juu; ja võttis selle raha sialt ära, ja siis `kiegi ei aand seda taga kua enamb Kad; `hü̬ü̬lmöl̀dri lät́s `mu̬u̬na kokku ajama Har; `massu `aetass; vata vanõmp käve jo küĺli pit́i `massu aema Se; aa ummi `võlgõ `perrä Lut e. (kokku) kutsuma, paluma kui üks laps `sündis, akketi `ristimaie juo, siis `aeti vaderid kokko ja `varrulised Lüg; keisid `talgulissi ajamas Khk; lähen `rääkima ja paluma ja abi ajama Vll; Mann köis ühe päeva rehelisi `aamas Muh; `käidaks kölast ajamas looma tappijad Käi; enne [pulmi] metu püha`päeba `aeti tüdrukud kokku `veimi tegema Mih; pruut́ käis pulmalesi `aames, `ańdis `viina ja Juu; kraasitud kodu, `aetud kõik küla nooremad kokku, käesid pere perelt ühes koos tegemas Pai; oli maailmatu inimesed kokku aand VMr; ken vaest vaderes aab, või `santi `saaja kutsub Hls; ku su vaderiss aiass, si̬i̬ olli au `peale `aamine; `sinna olli terve kihelkond kokku aet Krk; viinaga kutsuti, paaŕ pudõlit `viina oĺl tol `talgude `aajal `karmani Ote; au ahnitsõja aiass au pääleʔ (kui seeliku äär on kahekorra jäänud, tähendab see nt vaderiks kutsumist) Krl; ma esiʔ ka ai kokku `rahva ja kat́i napu katusõ Har; sajaliisi oĺl ilmast ja maast kokko aet Plv; siss aiassõ külänaasõ kokko, tetäss olt ja `viina, siss om suuŕ kuĺataminõ naisil Se
4. sõitma a. hobusega sõitma, kihutama; hobust haigeks või surnuks sõitma Jalad `kanged `nindagu läbi `aetud obusel; Ai kohe tiepääl sinist (kihutas kiiresti) Kuu; lähäb suurt ajo, ajab obose `lõhki ette; `erra `andas `käsku, et las `kutsar - - ajab treppi; egä sest obosest enämb suurt `andi ei õle, ajand juo tõse jalad alt `vällä Lüg; see on obuse pailu läbi ajand Jäm; obu aab `nelja Khk; obu ajas nönna üle jala Vll; peremes pani obuse ette ja `aades mεnema Muh; ära aet obo Emm; see aab üsna `kullerid (kihutab kangesti) Mar; oli kõik `risti-`räśti `vankre `jäĺgi täis `aetud Mär; kui pruut́ kirikust tuli, siis veli ja aeomees aeasid võidu Mih; ta võis nii kõvasti aeada, kas obune `lõhki Saa; ajab `ratsa; aas pulma saest `müöda Koe; alt ära, muidu ajame `otsa; ajab vedru `vankriga nii et tolm `tuiskab VJg; ku `traavlid ajad, alate one obene märg kõhe Kod; si̬i̬ (hobune) `jalgest ärä aet; üit́s tulep ajaden Krk; `olli ärä pagenu, sääld `olli `ratsala obesega `perrä `aetu; om obese kuumass `aanu Nõo; Esäkene, no ai latsõlõ pääle; ärä aiuʔ nii kõvastõ Har; ajagu‿i karatõh, las `sõita `aigu piteh; puŕoh `pääga ai uma paŕeba hobõsõ arʔ Se; sõõd́at iibä kõvastõlõ, uat hobõsõ vatulõ Lut || (hobusega) vedama Kevade enne jaanibed aeda ikka sönigud Emm; `möisas pidid ka omade `oostega töö tegema, `kündma ja sönigud ajama Rei b. (jalgrattaga, autoga jne) sõitma, kihutama; (laeva, paadiga) sõitma, purjetama `aeda masinui˛ega ja `rakturi˛ega; Aga `meie `puordisse kohe ei ajaned; `Suome laev oli `millalgi `sinne `kinni ajand ja siis sie kivi sai nime Kuu; sai `puolest `tuulest ajada (küljetuulega purjetada); vat `saimma ligi Suur`saare ja sääl tuli `meile `massin (mootorlaev) `selga - - ajas meid sääl purust VNg; õppija juht õli, ajas obose `alle Lüg; laevad aavad lee `peale `kinni Muh; `aedaks `pouti, tuur `ümber Käi; `lähtvad `tritsu `aama Rid; mede Anni ajas `järgi `Ruotsi; Pidime `võrkõssõ `aama `üese. Tulõd olid [võrkudel] pial. Pidime `sisse `aama Khk; ajab suisadega möda `väĺja Tor; uesuga `aetass ju jääd kauda Hää; poisid `tõmmava `uisku `aada Saa; laev aeas `kruńni Ris; mõned ajavad ulluss [jalgrattal] Kod; ajas `mootorrattaga ennast `surnus, meelega oleva ajand KJn; toonaʔ `aie üt́s matoo·ri rattaga tõõśõlõ `otsa Räp
5. a. (ära) minema, kiiresti käima, jooksma; kuhugi liikuma, tükkima; hulkuma, ringi kolama Kiers `kanna päält `ringi ja pani ajama Kuu; mis sina `ennast `siiä ajad, toppid minu ligi; älä aja `ennast `tõiste ette, `tõised `tahvad ka `käiä; kuhu ajad (lähed rutates) Lüg; kassid ajavad paigalist `järge, p‿saa kohegile teśte eest `minna; poiss ajab ööd läbi `ümber; ep püsi vagusi, aeab ühe paiga pεεlt `teissi Khk; poisid käivad nöndasamma ula `aamas; möni koer on `söuke lits, aab `peale teistega `ümber Vll; meie va `ruske [lehm] on igane rüiste, köik aa ääred aab läbi Jaa; Nii täis (purjus) oli, nelja käpakil ajas ennast edasi; See on `sõuke loom, täma ajab egast poolist ennast läbi (ükski aed ei pea) Pöi; saavad mööda `uksi `sõelond ja aand sii; iga kord lähäb `aades pedule, muud `teegi Mar; mis sa (inimene, koer) ajad sii räätsakil maas ees Mär; jo te ajate `metsas kõik kased läbi ja otsite varese `pessi Mih; aeab (jookseb) `kiili PJg; mõnel on nihuke mood́, et kui ta teesega reägib, siis aab teesele ligi Juu; `pääva aal magatakse, `üösse `aetakse mäda `ilmad `ringi VMr; ma saen aga ajama ~ `ju̬u̬ksma Kod; noored inimesed aeavad `ringi - - kas pidudele, küla `seĺtsidesse ja, ulguvad `pialegi Lai; ümmer ajame ~ `aelem, ei kurda kodun paigal Hls; oenass kargutab `lambit, aab ennäst kõhnass Ran; tõene `aie vi̬i̬pangiga `perrä sulle, visass sulle vett `kaala; aga tu̬u̬ (talleke) aab `õkva `endä ussaiast `väĺlä Nõo; hi̬i̬˽lat́s aja jo˽käṕikullaʔ (roomab) Har || uss ajab maa siest lagedalle `päivä `rinde `suoja; `tuise üless, päiv ajab juo kesk`ommiku Lüg; ratas aab ülekaela, `kiiva all, kui ta otse‿p joose Khk; tüka näd `lindavad `koplis, tüka öues, pole `säädust, kus näd läbi ajavad Mus; Kui massakad ennast põõsaste sihest ja aide äärest teede peale ajavad, siis tuli `varsti `vihma Pöi; kui leedul `köidi, siis juuskullid aasid tule `valgele Muh; mõnes kohas ajavad uśsid majasse; [mesilased] `lendavad `lendavad, aavad `ringi Amb; pää aab jo `lõune `rinda Koe; va madu aand kua `künkast `välja päeva kätte Kad || kadri-, mardisandiks käima kadrit `aetasse; need keivad `marti `aamas; mardi `aaja (mardisant) Mar; `märti käesivä aaman Ran || liikumismängudes (peaosalisena) jooksma, püüdma üt́s võt́t siss kasuga karvupooli `säĺgä ja üteĺ, ma˽lähä `karhru ajama. laśk käpile mahaʔ ja `naksi `tõisi `aelõmma Har; latsõ ajavaʔ sõkõsikku Rõu; lat́sil, noil om tuu t́suuri ajaminõ, munikõrd `võtva `sääńtse laŕmiga ku; ku sa püḿmest pääst tunnõt arʔ [mängija], sis päset kaabast, a muido piat vil ajama Se b. liiderdama juob `viina, `kannab `põllega `kraami `laiali `pitki külä ja ajab `tõiste `miestegä `ringi Lüg; se aevad sellega läbi (käivad läbisegamini) Jäm; ta‿b äbene mette piretkid isastega `ümber ajamast Khk; tüdrek köib laialt `ümmer, aeab meestega `ringi; sehoke liperdis, kis meestega `ümmer aeab PJg; Leńts on `lu̬u̬der - - lohaka naisteinimese `kohta, kis meestega pailu `ümmer ajab Hää; mitte `kuskil ta ei seisa, muudgu ajab `ringi poestega Ksi; mis sa nendege (tüdrukutega) ike ümmer aat ninda paĺlu Krk; `jõõrab küllä piti. aab `ümber Ote c. (hundiratast, kukerpalli jne) laskma, viskama laps ajab kukker`pallu Lüg; läks undiratast aides ülepεε-kaila; lapsed aeavad üle pεε, akkavad `tamme `aama; katsu sa nendega `tamme ajada (vägikaigast vedada) Khk; Kajuarki ajama (tiritamme kasvatama) Kaa; Nii kaua ajad `peale öle pea (kukerpallitad), kut `viimaks kaela ää murrad Pöi; nuga aab aru`tamme (on teraga ülespoole) Muh; lapsed aevad ülepεε `kuutse Phl; lapsed aavad karo`tammi ja aavad uper `palli. aavad sedäsi üle pea ennast Mar; kui kaśs palderjaàni oo saand, siiss aeab uper `palli Mih; poisikse aave tiri `tamme Krk d. (vastuvoolu) ujuma kalad `õtsivad suo vett, ajavad üless Lüg; Särg meres äi kude, ta ajab kudemise ajaks ennast `maale jõgede sisse; Siis tuli ka tugev lõuna tuul kui aŋŋeras ennast maa `parda ajas Pöi; võrk küll ilusti maas, a tema (kala) ajab võrgu paela ala; purikas ajab tagaspidi, tikub tagasi; purikad ajavad üles `metsa kudema suure vete `aegu; kraavist saab vitsmõrraga purikid, ku kalad üles ajavad Vän e. kiikuma ajavad üle vöĺli Ris; üle võĺvi ajatasse kiigel KJn
6. a. teed, sihti tegema, rajama; (piiri, jälgi jne) ette vedama, märkima sel suvel `aetasse sihid `sisse ja tuleval suvel `võetasse maha [mets] Lüg; `arju ajama (henamaade sihte ajama); vahel `aetasse koolilastele `jälgi ede süva lumega Khk; aea `sitmed hobusega Mus; urgid `aeti `sisse, kui tükkide `peale õsuma `aeti Muh; aeb tee `sesse lomega Emm; lina mual kui on pailu kahlasi, siis ajavad jäiled `sisse kus kellegi jägu on VJg; `eeste one ummine, kui ti̬i̬d juba `aetasse, one parem käedä Kod; kui külima akatasse, siss `aetse `itsmed Ksi; pliiatsiga `aeti `mustrid ette, kust tuli õmmelda Plt; adraga `aeti [külvamisel] `it́smed ette Vil; lina vakamaa mõõdeti `vällä, `aeti raa `sissi Krk; nu̬u̬ lätsivä `mõsta `sihki `aama; `talve om tuuśanu, siss tulep ti̬i̬d `aada Nõo; mine˽sa `piiri läbi ajama, mi lähä peräst `niitmä Har; taĺvinõ ti̬i̬ `aeti `õkva üle `jäŕvi ja soisõ Vas; tõõnõ aase `hitskmit, tõõnõ külv Räp || (juustesse) lahku tõmbama ta aab laugo `otsa Mar; aea pää `lahku Hää; aa mo lauk otsekohe Juu; `juustel aias lahk `sisse Pst; suiu pää ärä ja aja laik `otsa Hls; keset pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l Ran; vanast suḱki `juusõ katõlõ poolõ - - ju̬u̬ń `aeti lagipääst. kiä uhkustaja poisi, nu̬u̬ `aie joonõ üte kõrva pealt Har b. (maatüki) suurust ja ulatust määrama, mõõtma; (maatükke, varandust) ühendama või osadeks jagama meil `aetasse maa rajad `pitkemäst ja `suuremast; maa `mõõtja ajas `krundi `lõhki (jagas kaheks) Lüg; nüid `aeti arvad `ühte kokku, nüid o ruńt Muh; pia`aegu kümme `ektari aasid ikka mu maa suures Lih; tänäbu `aeti `mitmel moa `piired laiemaks Juu; kui mina `süńdisin, `aeti maad `kruńti Pal; igal külal oli karja tee - - ja pärast igal talul, kui maad eraldi `aeti Lai; maa `mõetjad ajavad su piiri `õiges KJn; nurme oli kikk `põlde `kaupa aet Trv; esi `oĺli viis `sammu, `viirguse `viisi `oĺli `väĺlä `aetu Ran; Tu̬u̬l `aiga oĺli˽maa `krunti ajamaldaʔ Rõu; pääle esä imä `surma `aet́e kõ̭iḱ kraaḿ ja eläjä˽poolõst Räp; krońdi ajaja (maamõõtja); meil om maa `katsahe `nurmõ aet ~ lüüd Se
7. põldu harima a. põllutööriistaga maad harima; põldu tegema metsad on üles `aetud (haritud) Pha; Nad on selle tuulingu aluse puhas öles ajand (ära kündnud) Pöi; ühe vakama `peäle tuleb linal ikka viis `korda `peäle aeada (äestada) Vig; ajavad karjalappa üles ja teevad `uutsimaad Kir; kare `aamise (koorimise) jaos oli veel `lõikamese raud Tõs; pienar tuleb läbi `aada Kos; siin on musta mulla maad, aea adraga nii sügavalt kui tahad Pal; lina tuli mitu `korda `aada (äestada) Lai; aiass rullige `pääle, ku är om vedrudet ja `äestet; `aeteve ravvage om kige parep aiaʔ, kel oboest ei oole, ni̬i̬ aave ka ravvage [umbrohujuuri] Krk; ku seeme om vedruga ärä seemendet, siss aiass ägliga kõrd pääle Ote; tu̬u̬l jäi `kesvä üt́s panõhuss aiaʔ (künda) Har; ala om ar aet (äestatud), mine `küĺbmä Se; pakoga `uätass, et pit́sitänüʔ maa arʔ tassatsõst Lut b. (seemet, sõnnikut) sisse kündma `Einaaja ies `vieti `sõnnik `sinne kesale, siis puusahaga `atra ajas `sõnniku `sisse Jõh; ja `külvasin ja, siis pueg akkas `sisse `aama - - vedruga sai `aada Koe; vanast me `külvasime `käega, siis tuli vedruga `sisse aeada Trm; aŕkadraga `aeti `sisse linada Trv; linna `aeti kah õhukeselt adra ala `siśse Kam; linaseemet es `aeta adraga `sisse Ote; ajage no `täämbä ta keśv mahaʔ, siss nakass ta kasuma Har; Terä `aeti maa `sisse kõ̭iḱ haŕkadragaʔ; Lina taha õi˽sügävät `sisseajamist; Vana põllu pääle `vi̬i̬di sitt ja `aeti haŕgiga `sisse Rõu; vedroga tohi‿i linna `siśse aiaʔ, `veiga sügävähe saa; `keśvi aasõ `maahha (adraga vai vedroga vai) Se c. vagusid kündma; kartuleid muldama `ärgadega läks ajas vau `lahti, inimesed panid `kardulid `sinna `sisse Jõe; mudiga `aeda `karduli vagusi VNg; `lähmä `kartuli vagusi `kinni ajamaie Lüg; küli vaud `aeti `sisse; adra `kurku pannasse nuut `sisse kui vesi vagusid `aetasse; rugi vagusid äp `aete `arja (harjast teravaks) Khk; ruki küli aal `aetse vesivaod; vaod `aeti `ärgega `sisse, `ärgega `künti Muh; obune aas [kartuli] vao `lõhki ja sealt sai kraabitud; kardulid `tahtvad läbi ajada Rid; karduli ajamese jaus ei `pandud `kulpi `peale [sahale] Kse; sahk`atra tarvitatse vesivagusid aeda ja kardulivagusid aeada Mih; Taris `õuni (kartuleid) `võtma akata ning vaod `lahti `aada; adraga `aetassõ `sisse vaod, `karduhvlid pannasõ `vaossõ ja `aetassõ `umpsõks `jälle Khn; kaks `ärga olid saha ees - - nemad aasid ju vagust, kardule vagust `küńtsid ja aast `lahti Rap; need vaod on üless `aetud (mullatud), teesed ajamatta Pai; vaod olid `enne `aetud, teene päe `aeti vaod `kińni [kartulipanekul] VMr; `enne `kartuli panekud `aetasse vaod `sisse Trm; ku lähäd väljäle `künmä, esimäse vao piäd `õige `aama Kod; masinaga `aetse [kartuli] vagu `lahti Kõp; [tema] ei saand peedi vagusid `aada Vil; kardule `aeteve raud; ku sügüselt kardula `võtmine olli, siss `küsti, paĺlu `jälgi ma üless aa Krk; kukid om ärä `aetu, nakava joba [kartuleid] panema; rügä ja nisu `aeti argiga kukki - - kukid `aeti kui `olli ärä seemendedu ja äestedu, madalamba maa `pääle `aeti kukid Ran; `kartuld piab üless `aama. ku kuju ilm om, `täämbä võtame `kartuld Nõo; `kartuli `õõla om vi̬i̬l aamata Kam; ma˽lähä ubina `haŕju ajama Har; kas `virkse ar omma aeduʔ. `virksit `aetass haŕkadragaʔ; ku kartohka ar ommaʔ istuteduʔ, siss `aetass kinni Se
8. läbi närima, uuristama a. (mingit ainet, materjali) läbi närima, uuristama, rikkuma koid on ajaned sene kasuka `paljast Lüg; kumuti jalad akkaned `pöhkema, eks koid ole läbi ajaned IisR; maretabä äästetäste `põldu, et uśs äp aja `pöldu ära; kui sa [puu] `pehme tuule `sisse lahed maha, ussid siss aivad täiesti ära ta Ans; ussid ajavad seinad εε puhas Khk; koid `aevad `riidesse augud Käi; salakoi ajab `nahka kada, ihu kestendab Mih; vεdage palgid metsast ää, koi aab need ää Tõs; koid aavad kasuka pealt villa nõnna ää Juu; uśs ajab orakse ää, ei tulev `vuasta sua rukist kedagi VJg; juaksiked ajavad kot́id läbi Kod; maoaaje uisa aave mao läbi; oravil [käbi] ärä lülüdet, käbu `lipne küĺlest ärä aet Krk; sain - - õõsikuss ärä `aetu rot́tel Ran; ku koi om jahu ärä `aanuva, siss `pantana `kuuma `ahju nu̬u̬ jahu Nõo; koiʔ ja iireʔ ajava `rõiva iivalõ Urv; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ Har; `kapsta rood́soʔ hińdsitäseʔ, vaglul `mulkõ täüs `aetu Plv; kariʔ ajava villast rõivast `kat́ski ajava; hoŕäʔ aasõ karva `maahha Se || viljateri tühjaks närima odra mügamad tehasse `pandade `peale - - siis rotid ep aa ää mitte Muh; sealt ei oln kedagi (vilja) saada, rot́id olid kõik ärä aean Aud; roti om ärä `aanuva kõ̭ik viĺlä, ei ole teri, paĺt `sõkle Nõo b. maad üles tuhnima, läbi uuristama `mütjäss ajab maa alt läbi ja `õõnest kõik Lüg; `mütjäine `aia `mulda maast üles Vai; mutid `pürgivad mulla all, aavad `mulda ninaga ületsipidi Krj; Mügrid aand einamaa puhas ää; Rotid seina alused kõik ää ajand Pöi; kui tal (seal) on röngas ninas, siiss ta äi saa maad `aada Phl; kuhud aeavad `mulda, tea kas tuleb sadu Kul; loomad (sead) ajavad juurikid Tor; `õhtu akasid mütad ajama kardule vao sees Saa; liimukad aavad `üösse moa kupud ülesse Kos; [siga] ajanud vao puna `pi̬i̬ta üles Kod; mütt aab maa ülesse. kos ia maa, sääl ta aab. päris `värsked `aamist ei ole nähnud Äks; vihma ussit `aava maad TMr; mütel om kõ̭iḱ saina veere unikit täis `aetuva; mütä `aava `urge Ote; tsiga tsuńg, aja põllu pääle tsopaʔ `sisse Rõu; nügrõl ~ mügrõl ommaʔ ar kõ̭iḱ `pińdreʔ `aeduʔ Se
9. niitma; (vilja) lõikama; (heina, vilja) kokku panema, koristama ajasivvad `enne `einä maha kui `tõised `saivad Lüg; ta aeas nii `laia kaart Khk; aead kaare üle, sis `luiskad jälle Vig; ajasime Nuke omadega kokku `viĺla, nende masin oli meil ja siis `jälle meie masin neil JJn; peredel olid ka [mõisale] viĺla pośtivahed ajada Ann; riśsik`einä näd ei taha `enne ajada ku pähä lähäb, edemält ku maśsinid ei õld, `aeti vikatitegä rükkid Kod; rükis `aeti obestega Kõp; masinege aias maha [rukis] , taga köüdäve; [odral] pää `lonti, ku kavas ajamed om Hls; ka te rüä alle aamade; meil läit́s päe `aiga aian (masinaga niites); kesü om `valge, parass aia; `kaaru pidi `rõhkest peräst ärä `aame [muidu pudenevad]; [mõnes kohas] om aru rügä, sõss ei saa muud ku aiass vikadige kokku; `mõisa `minti tükki `aama Krk; masinaga nakatass `niitmä, enne piäp vikatiga veere `valla `aama Nõo; kui kaar `aeti läbi, `tuĺti tõesipidi tagasi [heinaniitmisel] Kam; Siss `tulli vi̬i̬l `tõugu kokku `aada Rõn; ajaʔ upa vai künnä˽kütüst, üt́s tü̬ü̬ kõik Räp; ajagõ niidu `keśkelt üt́s kaaŕ läbi Se
10. raseerima; karva võtma `tarvis ajada pard maha; `ennevanast `vaŋŋid `viedi, siis `aeti `puoled pääd `paljast; kie `pargivad, ajavad `luomal `karva maha, `lupja `viegä Lüg; ajas näu `puhtaks Khk; abene `aamise nuga Muh; aeab `pastla naha `karva Tor; ega (vanasti) paelut abet ei `aetud, eks noored mehed aand; kui mehed aavad abet noorel kuul, siis kasvab ruttu Juu; ta pia on `paĺjast `aetud nagu `persse näkk VJg; iga üks aeas ise abet - - nüid on abeme aeajad Sim; `noaga `aeti abet, minu isa aas iki `noaga Ksi; `paĺlas aet pää abene väidsege Krk; [vanasti] es aava paĺlu abõt - - lõvval külm, nakava `ambadegi valutama, ei tohi `aada Ran; vanast tetti nahk `su̬u̬ga, siss `aeti veerest väedsega karu ärä, siss sai `tärki; `rätsep kah - - `aie karva ärä tol veerel, mes tä `kaska vi̬i̬rd `mü̬ü̬dä `aie Nõo; ja˽kumma `vi̬i̬ga `aeti karv mahaʔ (seal); meil jo˽vesi ki̬i̬ss t́siku aiaʔ Har; `viiga `aeduʔ haŕasõʔ `ańti haŕokõisile Plv; habõnit aiass; aasõ `hiuse‿ga `paĺjass, habõnaväidsegaʔ Se; vaja habõnaʔ ärʔ aiaʔ Lut
11. eraldama, levitama a. (karva, sulgi, villa, kesta, hambaid jne) eraldama, ära heitma, vahetama; kõõmama, kestendama uss on naha ajand `seljäst `vällä Lüg; koer ajab `karva‿p viluta `viisi Ans; `lamba vill, natagas puhas, akkab `villa εε aeama; iuste sihest ajab köhu üles; loom aab sarve εε, paĺjas verine tohl jεεb piha `jεlle Khk; sarved aavad `kestu Krj; Nägu akkas `korda, suurt `karpa ajama Pöi; `veissed aavad vana `karva Muh; pεε lεheb `kööma, siis ajab `kesta Käi; uśs aab kesta maha Kir; [kanad] aavad `suĺga maha, ei mune änäm Tõs; ihu aab `kõntsa; pia ajab `kõõma PJg; siss ta (kana) aeab `suĺgi ku ta `auduma akkab Hää; kui naha `aigus on, siis aab `nahka Juu; terve lammas `villa ära ei aea Sim; ku kaŕjan `käimä akosid, aed taĺvtaku maha, eläjäd ja siad; ku laps puhas ei õle akab `liimite kõhalt `kõrda `aama; kitse raisk aab kua sarved ärä Kod; piima `ammad - - `seitsme ja kahessa `uastane, siis aab maha Ksi; nahk om `lõhki ragenu, aab `korpa päält; [lambad] `aave villa maha päält Hls; kana ei munegi nüid, kana aave `karva; sarve aave `kõltsa Krk; küĺm `oĺli kõrva `lehti näpistänu, kõrva aeva `kestä Ran; sügise `aava anise sule maha; kadajass ei `aagina `nõklu küĺlest ärä Nõo; koore ajaga pajo (ajab igal kevadel koore maha) Ote; umbtõbi aja maha küüdse Krl; suurõ `haigusõga aja `juusõ maha˽pääst; mul om paisõ joʔ paŕemb, jo˽nakass `ku̬u̬rdumma, nii `nahka ajama; śuug aja `nahka; kiä [kana] loḱs, tu̬u̬ aja pudsajõid Har; ega jüripääväh pańni kana˽`haudma, ku karva är `aievaʔ Plv; `kilsto aase üless küüdse `rańdidi päält Se; lihm, hopõn aa `karvu Lut || karvendama püksi pölved ajavad `karva - - kui sedavisi `katkised atakili on Khk; [lõimelõngal] ei tohi `pinku ega `tompu `olla, läheb soa pii vahele ja akkab `kesta `aama Mar || väiksemaid osakesi eraldama `Lehtne luud - - vanaks jääb, siś ajab `leh́ti Hää; vähe aurutamist suand [laud] ajab `pindu Juu; mets aab `raagu Amb; kase puu ei aja `kiska üles; kuusepuu surnukad akavad `kilda ajama Kod; laud är kulunu, akkas `pinde üles `aama; pehme teräss taap kõllatsess minemist, ku ta siandsd araku `sulge akap `aame Krk; anoma vits ai kissa üless; [look] aase `kiskmõʔ üless, kui `häste är ei painuʔ Räp b. eritama, uhkama, kiirgama, levitama; kaldale uhtuma meri ajab `külma `auru `välja Jõe; pada ajab üle Kuu; `paise akka mädä `vällä ajama; jued ajavata kevadel üle VNg; kuseb verd, ajab punast `vällä; `vinga ajas tuba täis; rukkil `onvad `pitkad `eited `küljes, `tuulega nied ajavad `tolmu `vällä Lüg; mere natta ajab `serva Jõh; ake ajab `talve `uhka; kui (kuiv) kadus, see aeab nönda vett läbi Khk; `tiiskuse `aige ajab kopsust toppa `väĺja; külma kääst ää tulles `riided ajavad tuas `uhku Mus; Kui korsnas `talve külmaga vett ja nõgi ajab, siis läheb sulaks; `Küünla `valge oli puhas, pole suitsend ega `niistid ajand Pöi; kui üks koht on paistetand vöi aav on, siis ajab öisvett `välja Käi; pada tõuseb, aab tulesse, keeb üle Mar; ahi ei `tõmma, aeab `suitsu `sisse; `keedav maakoht. vett `väĺla aeab Mär; vesi oli ühe võllaskala poja `väĺla aan Kse; suust aeavad `väĺla `kanged kõrvetsed Vän; kohu piim ajab paksu `peale ja vedel jääb ala Tor; põsed `õõgavad, palavad `õhku ajavad väĺla Hää; kõrvad aavad `vaiku väĺlä Juu; `elkad [puud], kui `kangest kuivad on ja aavad sädemeid Ann; siis akkab ahus leitset `aama VMr; kuhi akkab `aurama, aeab nigu `suitsu `väĺla Sim; puu soe, ae vaegu `väĺjä Kod; temä (maagelõng) es keedä `vällä, es aja `väŕvi Trv; piim ai üle; mõts aa `auri `vällä, vihma `järgi Krk; rinnust aab röǵä `väĺla Ran; vii kusepot́t `väĺlä, `aisu aab; vana õle kot́t aap `tolmu kõ̭ik tare täis; kondi om `kange ja `aava valu `väĺlä (valutavad) Nõo; `tarrõ om paĺlo `suitso ajanuʔ Kan; kõiv jääss kińniʔ - - `rahka aja joba `vällä Urv; piim om joʔ ülearu hapu, taa nakass jo˽kuĺlussõid ajama; siss ku˽tu̬u̬ satavhädä tulõ, siss aja suust vattu inemine `ussõ Har; piim tüḱiss üle ajama Rõu; rasõv pliidiravva pääle t́silgahhass, tu̬u̬ aja `karmu Vas; piimähain aaśe piimä `väĺlä; lehem nakaśs joba `häüssä ajama Räp; verd aasõ `vällä suust Se || piltl Ma tunne, mul akkab ka üle ajama (vihastan) Kaa
12. midagi valmistama, töötlema a. (midagi) tootma, pruulima, utma kui tõist kõrd ajad läbi [viinategemisel], siis kadub puol `vällä kõhe; `mõisadest `vietässe `linnade [viin] ja sääl `aetasse `ümbär; `tõrva `ahjuga sai tõkkati ja `tõrva ajada Lüg; akkame olut ajama Vai; Suurde massinatega `aetakse õuna `mahla Pöi; `jooksva eli `aetakse mädand männa kännost Kul; sõja aal aand siin metsas `viina Kad; kasetohust `aeta tökatid VJg; `puskarid torode läbi `aetama ja `testämä Kod; kase tohikust või kase puiest `aeti täidet Lai; saare koorest `aetasse `tõrva KJn; nevä aave sedä va `puskarit kodun Trv; täädäst üteldi `aava kõjo tohikust; mine tiiä, kest tä `pühkmist kokku om `aetu [odav vein] Nõo; aja (ajab) `hańssi Har; tõrvassõʔ omaʔ pedäjä `juuŕkaʔ, `minkede sisest `aetass `tõrva; taari ~ õllõ `laare ajama; ku viin läbi samõti ja hüt́si käve, sõ̭ss `aeti `viina `ümbre Räp b. masina, tööriista abil töötlema võid ajan kokko, või `massina sies ehk `kausi sies Lüg; ku `villad `unditud, saab vatti ajada [villaveskil] Jõh; läbi `aetud piim (lõss) Jäm; see vili tuleb veel tuuli masinast läbi ajada Khk; linad veel otst ära `aemata. nupud otst `aemata Emm; `pöörade vahel `aeti kolm kett kokku [köieks] Phl; enni `aeti linu lõugetiga Vig; eks nied linad piaks küll `kerged `aada olema, nied on `iasti `liotud ja `aedund; `ümber `aetud piim Koe; takkudest `aetasse köie kieret Iis; lääme masina `juure `viĺja läbi `aama Trm; `mõisan õli piimä `rentnik, `mõisa piimäd tämä ae läbi Kod; mina olen liha läbi masina ajand Pal; talupoisil `oĺli kolmsada pihu linu `aada SJn; siin `aeti magust (vurritati mett) Vil; ma lää `villu `aama (kraasima) `veske `pääle; ipsi kivi, kust `ipsi aiass vabrikide sehen; `ekslit aiass `eksle masinege Krk; ku̬u̬l`meister ütel et, aanu esäl kodu linu, mes sä tuled siiä Ran; `u̬u̬pis vanast kolgiti `linnu, siss `tulli lina`aamise `massin Nõo; `turba aiass `kat́ski - - loomalõ ala˽puistadõ San; vanast `aeti hüŕsiga linno; vuŕrirõibõ˽löḱerdäss, taaga˽halv taad mett aiaʔ Kan; maśsinõgõ `aetõss `piimä läbi Krl; mass ka jahvõtass välläʔ, aiass läbi masina Har; [koor] `pańti maśsinahe - - `tu̬u̬ga `aeti kokko Plv; aagõ hainaʔ läbi `veḱsle Vas; ai ar kõ̭iḱ piimä, jätä‿s `hindälegiʔ süvväʔ Se || ka teil masin ärä aet oo (vili pekstud); ku `viĺlä aiass, ütelts masint aiass Krk
13. lõnga hasplile, kehale, käärpuudele vedama; kangast kudumisvalmis seadma; pooli, vihti jne tegema tämä `polves ei old käärpuid, tämä ajas [kanga] `seina `pääle VNg; meil `aetasse `käärbudelle [kangas] - - siis `aetasse `kanŋŋas`puile Lüg; `enne `käärimist lõng `aeta kehale Jõh; `päävä `kooti kaŋŋast, `öhta `aeti `uisi Kaa; `kanga völlas, miga [peale] kaŋŋas on aet Rei; kui ma `tahtsin `kanga kakskümmend `pasma laia ajada, siis tegin kahe`kümne `pasmase vihi Rid; `aetasse kangas üles ja akatasse `niide panema; ta aab lõnga poeli `peale, aab `lõnga `pooli Mar; uiesti `aeti lõng `vihti Var; `võrkelõng, sie aa puoliks HJn; kui kangast ülesse `aetakse, siis iga [kangareha] pulga vahele jääb ühepailu `lõngu JJn; nuorel kuul `püüti linane kangas ülesse aeada, et siis saab nuorel kuul mahal ka VMr; käbi `ümber `aetakse lõng ja siis `kuotakse nagu surnukaga Kad; akkasin `käävi `aama; kui kangas on paku `piale aeatud, siis tuleb `niide panemine Sim; `ümber `aamise pakk õli, kohe kangas `piale `aeti; [kanga] lõngad `aeti kiarpuie `piale Trm; kaks `seinä kangass aen `lõibu `piäle; villass kangass ei tõhi kõvass pakku ajada, kui üles ajad, kangas`jalge `piäle Kod; mina põle neid viiuliga annad ~ kerind; `asple `piale `aeti [lõng] `värtna pialt eh kerast ka Plt; lõng taht kokku `aade, ärä `aade (haspeldada); kaits vai kolm `pu̬u̬li `aetas ütte Trv; villast ja linast `lõnga `aeti üles loimege; `ketsä `aeti ni̬i̬ niine, õigati sis niine kedsä Hls; vanast ku `villu `veśke pääl kaariti, sõss `aeti `kätsä Krk; ta ai `langa `asple `pääle. kui värden `olli ärä `aetu, keedeti (köideti) lang vahele Ran; ma pia `pu̬u̬li `aama; tolle ri̬i̬tkammi läbi aid `kanga üless poomi pääle Nõo; `rõivavõllass `panti `siśse, siss nakati kangast üless `aama Kam; Langa`lu̬u̬mise riśt kohe lang aiass pooli päält Urv
14. peam terariistaga töötama a. lööma, raiuma, lõikama, lõhestama ajab puud `kiiliga `lõhki Lüg; lapsel nuga kεε - - saand sa kεε `sisse ajand, nii kaua sa ukerdad `pεεle Khk; nii`meistri ning äksiga `aeti `puude koor päält maha Krj; piiru letsiga `aeti `piirgu; Vana `istus liidi ees ja ajas vitsapuid `lõhki Pöi; need (kalad), mis kuivatadi `aeti kõik seĺla rood mööda `lõhki Rid; lepad `aetse maha `uhta ja põletatse see ää Kse; `kloasisin oksad küĺlest ää ja aasin labad `küĺgi Juu; `vintsked pajod - - `aeti neĺjändikuss `lõhki Kod; kuuse kośk on see, mis paĺgi pealt ära `aetasse SJn; rihavarresse `tu̬u̬di mõtst nu̬u̬r kuusepuu. ots `aeti sel `lõhki Hel; [vene kirve] terä om õhuke, ei saa `lahki Ran; servä maha `aada (saagida või tahuda) `laudul, siss om ää põrmandut `alla panna Nõo; mi‿sa˽nii˽pagsu˽koorõ aat, koori õhukõsõ San; lauda lagi oĺl `lahki `aetuist palgõst, paĺk poolõss `lahki aet Har; paasaʔ `aedu `siśse hirrele Se b. puurima uherdiga aead puu `sisse augu Khk; Mundiga uherdid olid, nendega `aeti enne kõik augud mis taris oli; Uherdiga `aeti `lähkri kerele veel `peale topi auk; Seina puuriga `aeti `palkide `sisse augud Pöi c. höövli sooni, õnaraid jne lükkama `servad [ukselaudadel] `vuugiti ehk lihiti `laududel kokko et äst liht õli, siis `aeti `suoned `sisse Lüg; ukse sammastele `aetasse valsid `sisse; see äär oo vaasitud, kańt maha `aetud Khk; Kirja `öövliga `aeti `söuksed soonelised liistud ja ääred `välja Pöi; valdsi öövel, kellegä `valtsi `aetass `siśse, `akna `raamõlõ ja; [põranda] lavvad `aetass `ü̬ü̬vlegä `lihti Ran; lauda ussõ laua˽vaia `poḿmi aiaʔ Har d. vitsa, rehvi peale tõmbama `aeti törrele vits `pεεle Khk; Sarapuu vits oli, `aeti sammuti [käsi] kivi peale kut kapa püti vits Pöi; vitsa hammas - - mikega `vetsa `pεεle `aetakse Phl; pütile `aeti koa vetsad `peale Mar; ratta rehvi `piäle aeamese ratas (sepatööriist) Var; aab kapale uut `vitsa `piäle; rattale `aetse `vitsä `piäle Tõs; `ankru võru on si̬i̬, mis puu tokiga `ankru pääl on `aetu Hää; `nõule `aetse `vitsa `pääle Pst; koĺmjalale piap vits `pääle `aama; mis neele `sõ̭õ̭rele viga `rehvä `pääle `aada Nõo; sepp ai rehvi pääle rattale Ote e. kaapima, puhastama nüüd `aśtja `põhja ei `aetagi, paks rańt jääb kohe `sinna `taignad Kad; nüid oo vi̬i̬l kalal veri sidess ajamata Kod; puhaste kala ärä, võta sisikond `vällä ja aa soomuss maha Krk
15. õmblema; külge kinnitama a. õmblema; nõeluma Ain `kuue `aukujelle labid `pääle Kuu; ajan üle `ääre sene `augu `kinni; ajan `nüöbi ette Lüg; ma sai jöki `valmis ning aisi `ümberaimised (kanditud ääred) ka `ümber; `valgel `kampsunil olid mustad `ümberaimised, sinisel punased; päti tallad - - `riidest sai `tehtud, möni [nüüd] ajab nahk tallad; pole [särgi] `käisid `pεεle `aetud, särgi ema juba `valmis Jäm; `riide äär `ömluse pεεlt, see `aetasse üle ääre Khk; peiu särgile `aeti tahid `peale; kui lühike säŕk oo, siis `aetse alane `alla Muh; meeste püksid ja vestid, naised `aasid ise kokko Mar; ajan särgi kraed `peale Mär; säŕgi jätk `aetase `käise `otsa või säŕgi `alla Kse; `Purjulõ liik `liiga `kangõlõ `aõtud Khn; kört oli - - toodi `peale olid pobid `aetud iluduses Aud; padjade `otsa aeati [pitsid]; ajan sieliku `alla `tuoti Ris; passel sai tärgitud - - ja siis sai ninapialne nööriga `kińni `aetud; aa parem oma suka augud `kinni Koe; lapsed `pańdi järi`auku - - `riidega kõik oli ära `aetud see serv et ta `pehme oli; aasin püksile ju `karmanid `küĺge Lai; traadi lõngaga `õmles kińgsepp - - lappisi aas saabastele `piale Plt; meeste `ammil olli `kaalduke `pääle aet, naistel es ole Hls; `pit́sega ärä `aetu pluuse Puh; see rõõvass piat üle veere ajama, muud́u `argõss üless Har; `hammõlõ `aeti tsiirotuss Plv; `rõiva aasõ kokko (traageldab) Se b. kirjama, tikkima; pilutama `enni olid naiste mütsi peale nisuksed suured kudrossed, mes `sõnna `aeti, õbe `lõngest ja kuld `lõngest ja Mar; kui `tihke riie, `tõmmad lõnga `väĺja ja ajad tikkuss Kod; tike `aetasse ninä nartsu `sisse KJn; Tarvastus - - roosad, punased sinised eĺmed oĺlid kikk sinna [tanu] `pääle `aetud Vil; aet ame, meeste `ammile tetti rinna ette viguri ja pilu Trv; vanast `aeti `amme `kaaltukse ärä, meśtel Hls; poole ratta ja `terve ratta `aeti `ammel ette Krk; periss jämmest `rõõvast olli tanu ja kirja `aetu Hel; `ammele `aeti vitsa (tikkpistete read) olalat́te `pääle Nõo; `värdli `keskele `aetass vi̬i̬l kat́s pillu Kan; ilustõ `uḿbli ja `aiõ tu̬u̬d pillu Har; `piinüʔ pilu nõglagaʔ ärʔ ai Lut c. võrgulina jätkama, parandama; võrgule paelu külge kinnitama `Ainus `paula ajama [võrgu külgedele] Kuu; Võrgule `aeti `ömbe`rinki pael, ölal oli ääre pael, all alus pael ja `otstes oli rind pael; Linad `aeti öheteise `otsa, kööved `küĺge, pära taha, rakendasime nooda ää Pöi; ku võrk äärest kat́ti on, siis piab üles aeama; Kimmlü̬ü̬t́ on, ku [võrgulina] põle korralikult paigatud või `aetud mitte [paela külge]; ega enne ei saa `võrku `merre `panna, ku ta on ära `aetud (võrgulinale äärelõngad, tamsad ja paelad juurde pandud) Hää; ajaʔ ta võrk kokko, piiridsäga ajat kokko (jätkad võrgulina) Se
16. a. ka piltl lükkama, tõukama, tõstma tuul ajab katustelle lund Jõe; `paadi `masti `aeda `püstü Kuu; üks laug `lasta `kerraga [maha parsilt], sie `aeta `angudega `reila VNg; kui `tantsisivväd siis kie ei `muistand `tantsida ajas `servi `lahti (keksles ümber tantsuruumi ja tõukas tantsupaare); tuul `tõukab puu `riida maha ja ajab `ümbär; sie (mure) küll minu `auda ajab; tuul ajab jäid; `ammaspuu vahel `aeta `ukse `lauad `lihti; viin ajab `mielest `vällä - - [hiljem] siis tämäl ei õle midägi `mieles Lüg; `ninda sää ajas `laiva `randa perälist tuult Vai; muja, sönnigu `koorma `pεεle `aema Jäm; taarist ääred `pεεle aida [viljalademel] Ans; tuule`aetud (murtud) puu - - seda ep `panda laiva `sisse; vali tuul nöndat ajab sia `püsti Khk; εi tee, kas saab εnam [üle jää mandrile käia], laivad aavad tee `luhki eest; aja `kapliga kalad unniku Mus; vesi rahu on vee all, aab laiva `pöhja; meri ajab `maale eli `vaatisi ja korgi kulisi Pha; Suured saepaku jurakad olid, `aeti öles pukkide `peale ja `saeti laudeks; Sakslane ajas `meite pühad paigast ää (uue kalendriga kaks nädalat varasemaks) Pöi; aa linnassed ahu peal unnika; kas sa põle εnam `peale `aamas (sõnnikut peale tõstmas); vastulised `aitasid `võrka `juhtele aada; ei tea, millal ta akkab kerist maha `aama; aasite põllu koa üles, kui ruki ää lõpetasite? ruki kahl `aetse üles, kahl tõstetse käte vahel üles [ja lauldakse] Muh; ees `aeda on param kut taga vedada (öeld lapse sündimisel); keige `enne `aeda sarikad üles, siis `panta latid sarikate `peele; mene ae sönek laiale Emm; ära aja raamadod nii `selmde `alla (öeld lühinägelikule lapsele) Rei; väravad `aeti `lahti Rid; tuul aas võrgod `ühte kerasse; nao suur tuule `aetod seal, nao va `erne pehletis `selgas (kui inimesel liiga laiad riided seljas); majale `aetasse koa tugesid `alla, kui maja oo `velto vaond; lähme `ändi ülesse `aama (heinakeeritist kokku panema); `enni `mõisas `aeti `ärgega teed `puhtaks, `aeti `angedest läbi; `kaevo `umpseks ajama Mar; kebade vesi aab jääd kokko Kul; kui jo kiud `murdub ladvani, siis `aetse linad veest (leost) `väĺlä Vig; Laisk inimene aab `ääri `piale, ei tee õiged tööd äga kedagi Han; ollandi `veskel oo `tuule `aamese ratas Var; ein ja vili kõik sai `ända `aetud Mih; rabandised `aetse `nurka ja tuuletse ää Tõs; torm aas laeva kummuli Khn; udi oo pikk ritp, kellega talvel `võrkusi jea `alla `aetse Aud; turbaga saab õlle raba `seita `aetud PJg; tuul `oĺli nõnna `vasta, ma‿i jõudnd ratast ka ajada Tor; `Tehti `seuke lud́a, kellega [viisu] vahed üles `aeti, niin pisteti läbi Hää; reagib kõik mis sülg suust `väĺla aab Hag; eenad ja ärjabäd `aetakse ülesse laudile; `veśki `tuule `aamise kelk, kellega `aetakse `veśkid `tuule Juu; mõlad kellega `poati mäda vett soab ajada edasi Kos; suured jääkrunnid ajab tuul talvel ranna `äärde ja mere madalikule JõeK; rabas oli kitsas raut̀ie ja turvas sai ajada [rullikutega] väilale `kuivama JJn; `aasime einad kökki; aab pimedad Lienud `ieli (öeld rasedast) Kad; `irsnik ajab irre anguga irt edasi; ajasid talvel pööraga `noota kokku Trm; `seitsme vokiga kedräsimä taren - - vokid ajavad tuult, tare külm Kod; [rukkid] olid vihus. siss aad ülesse tuppa parte `pääle Äks; `lüisi `mööda `aeti `vaati `vankrile Lai; katuss mädäneb - - tuul aab maha tüki `kaupa Vil; aja aken `valla; ärä aa `tühja kotti `püsti (ära kiida ennast) Trv; [vesi] läits jää ala ja ai jää üless; karjapoisi `aave `palli emä`auku [mängimisel] Pst; `väike om suure pikäli aanu, maha aanu (öeld, kui laps on sündinud); kellä `tiḱsje liṕp si̬i̬ aap `tunni edesi; mõtsan om nõnda paĺlu `marju, aa või roobige kokku; suur tuul o `rõõva aia pält maha aanu; lääm `mõtsa puid kokku `aama; vundarment aiass päält vesi`lu̬u̬di; `suuri küĺmenit `kampe `aeti `pääle [hauale]; si̬i̬ aa lauluviisi `kõrva (laulab valesti), aa tõise ka `kõrva Krk; `keśvi iväti, `aeti vangerdega annad ärä; suurõd `oarmigud - - olliva kah tuulõl ja tuisul `aetu; ütte lugu om looguss pääl [vikatil], siss aab aena üte külle `pääle; `panti `kartuli koŕv kärru `pääle ja `aeti; [öeldi] et aa trääsäga `valla, kui lammast nülliti; esi tei, aga ai iki tõese `kaala; pane tüir `taade ja aa `perrä (sõua päraaeruga) kah Ran; tuul om rüäaki `ümbre `aanu; leeme lidsip [siga] ärä, sao aap kõ̭ik mollist maha; ärä aa miu pikäli; `aeti leib laḱka `lavva `pääle, siss `panti `luśkaga tu kõrutuss `pääle; jäńesse `aava nõ̭naga lume ärä, siss söövä orast Nõo; ku tuuĺ aavapuul lehe pahepidi aa, siss tule `vihma Ote; perän `künmist aiass käśsiga muld `ümbre˽`kapsta juurdõ Kan; haina ommaʔ unikulõ `aeduʔ Urv; ku ku̬u̬rma `ümbre lätt, siss om edemine asi `ku̬u̬rma üless aiaʔ; hämme˽haina˽`saiõ˽`rukka `aetuss; vehmaga om vili kõ̭iḱ maha ait; ma ai `kellä oiilõ `tuńni edesi; pernaanõ aja õks alasi uma ratta ette, timä võit piat õks alasi `saama Har; kunass oĺl aidauśs otsani vallalõ aet; lepät́sirgukõsõ pujaʔ oĺli˽ḱaopujal pesäst `maahha `aeduʔ Vas; tuuĺ `aie `venne minemä Räp; laḱkä aäʔ är teräʔ, palavass lääväʔ Se; kõlguss aet `hainu täüs Lut || lõhkuma, lahutama Sie lehm o `oite `kange `aida ajama Kuu; [vaenuköit] `üksi inimene ei `kestä `laiali ajada Lüg; pahur obu ei püsi, ajab `aedu Vll; vaja panna laud `silmade ette lehmale, ta ei nää siis `aedu `aada HJn || kaardimängus teat kaarti välja käima aja sa `väĺja kaaris Jäm; see tihi oo minu. aea `väĺla Tor; ai `sääńtse lehe, ku jovva ai ar kattaʔ Se || ajaliselt viivitama, edasi lükkama midä senest viel kevädest edesi ajada Lüg; ei taha `sõnna `minna, aan ikke `aega edasi veel Juu; ei õle üvä, ku pitkäli edesi `aetasse si̬i̬ asi Kod; ei ti̬i̬ ärä, aap sedä `aiga edesi Krk; mõni aja taad tü̬ü̬d edesi Har || piltl hindu, makse jne kõrgendama või alandama nii ajasivad [soomlased] `vilja `kallist ja `meie `silgud ei `kelband kuhugi VNg; ajab `innad `kallist, `tõine müüb `uodavammast; `aetasse kõik `maksud `kõrgele Lüg; ajasid inna nii ala Khk; na `aie inna `väege `korgõss Krl; `hinda aa (kõrgendab) Lut | Ta oo vali teist alla ajama (laitma), oleks ta ise teeb mis asi olavad Kaa b. vees või vette lükkama; (palke) parvetama; laeva või paati vette laskma või kaldale tõmbama; kalapüüniseid vette laskma kuhu `kõhta `platsi `pääle õlid `palgid `talve `vietu jõe `ääre, siis keväde `mennä ajama. ajajad `vieretavad siis `kaldald jõkke `sisse, puu ajajattel õlid kõik puolsaed käes - - `miska `palkisi `aetasse; lähäb meri `lahti, siis `aetasse `paadid vette Lüg; pole oma `laeva veel üles ajand (kaldale tõmmanud) Mus; siis saab [kalu] ajamas `keidud, sügise vaa `veega `aetakse vörgud ede ja maa äärest mennakse [nuiaga] `lööma Pha; Uus laev aedi mere; `noota `sisse `aema [jääalusel püügil] Emm; `mõrdo `aetasse `sesse Mar; laeva `väĺla`aamise `talgud olid Tõs; raiub `iässe mut́i `auku, et mut́t `alla aada Khn; käisime `võrku ajamas. laseb võrgu `sisse, tonksib natuke `aega, võtab `väĺla Vän; Lemmjões kalad kasvavad, seal ei ole puu ajamest Tor; `ütlevad, et ku [laeva] `väĺlaaeamese juures torm on, et siis tuleb õnnetust Hää; nii lahk [tuul] jää ärä, et es saa `võrkugi `siśse `aada Ran; pru̬u̬sshangõga aiass `palkõ ekõ `mü̬ü̬dä `alla; parvõmihe˽jo ajava˽`paŕvi Har c. labidaga kaevama; (tasaseks) lükkama; (labidaga) täitma, täis ajama; mullaga katma keväde kui `kartuli `kuhjad `vällä `vietässe, siis `tarvis `kuhja asemed tasa ajada; kui on `ummes tie, siis ajavad tie `lahti; ajan `mullaga ja kividega `augu `kinni Lüg; `kartuli `kuhja `aeta `kinni Vai; `raavi `aetasse `kinni Khk; ajasid aua `umpseks LNg; lund `aetse Tõs; aua kinni ajamene on meil ikke matuleste asi Vän; vanad kaevud on, sedä enäm ei ole `tarvis, selle aame täis Juu; tegime lina `kammimese aseme, ajasime roho pialt ära Plt; ti̬i̬d silutas, `aetas `rüüpit tasatsese Trv; aive jälle mihe lauda `põhja [sõnnikuveol]- - `laṕmege Krk; Ei˽või˽vanna `kaivu inne kińni aiaʔ, ku `vahtsõnõ vaĺmiss om Urv; ti̬i̬d aiass tasatsõss, `lapjuga aiass Har; `aamandaʔ lumi Lut d. kukkuda laskma, kukutama, (maha) loksutama `älgä ajaga `lavva `alle `leibä; [laps] süöb rumalast ja ajab maha Lüg; aed ennast suppi täis eest, mεεrid kleidi εε Emm; ajab `peale `eesele, eest rokane kõik Mär; mõni ajab vett maha Tõs; aas piima üle jaare Kos; mis sa aat vett `seĺgä Krk; ei tohi jumalaannet `jalgu `alla `aada Nõo; poesi aeva pangi `kaivu Kam; ku na (kaelkoogud) lühikese om, siss tuuĺ aap pangist vi̬i̬ pääle kah Ote; mi‿sa˽taast piimäst maha ajat üle veere Har e. (kangast, riiet) rulli keerama aja `riie `trullisse Kuu; kaŋŋast ja `keike `asja `aeda `rulli Emm; `neoke ümär`korne jäme puu, peso `aeta `sõnna `ümber ja kurikaga rullitasse tättä; `riided `aetasse `rulli. ja kangas `aetasse `rulli Mar; siis `aesime [pesu] `ruĺli ja - - `koĺkisime Aud; mina aan `kanga `truĺli, siis taon kurikaga, siis lähäb siledaks. aan `kangast kaks `truĺli, mud́u on vägä suur - - pärast aan `ühte `truĺli Juu; vanast vanutedi kangast, siss `aeti `trulli, siis `panti `kuuma leevä `ahju Nõo f. sõelast, sarjast läbi laskma `tuhlid keedeti ära, tambiti `peenes - - `aeti läbi sõela Han; Sie jahu muõdu ei sünnü, kui aa sõõlast läbi Khn; kögelik - - `aeti `üsseid esiti läbi Plt; kui `oĺli [vilja] i̬i̬ld läbi `aamine, siss pilluti käpäga ~ käṕpiga läbi õreda sarja, toda sõkutedu `viĺlä Ran; ku tõist `kõrda läbi `aetasse või tuulatasse, siss om pirrest koŕv, kellega`sarja terri tõstetasse Ote; Sõ̭ss ku˽tu̬u̬st edimäd́sest saŕast tu̬u̬ vili läbi sai `aetuss, sõ̭ss tougati timä säält - - kohe nuka poolõʔ Rõu g. peale määrima, võidma `tärtini öli `aetasse `joosku `pεεle ka; `riidele `aetase `seepi `pεεle Khk; see `olli kullaga üle aet, see `olli särje sapi `veega üle aet Muh; elavöbe ja ploom `panta segamini, saab loomale `pεεle aet, kinnel on täis pεεl; nest (vihmaussidest) saab `tehtud keige paramad öli, mis `aeda `silmade `pεεle ja silma kae ära sööb Emm; tüdrugud ajavad proovanksi öli pähe Rei; tüma `aedakse nööri `pεεle, tehakse `traati Phl; Mit́ib, ti̬i̬b nägu ilusaks, ajab pummatit ja `puudert `pääle ja Hää; aavad võid `piäle Juu; tetti seebi vatt, `aeti lõug vatuga kokku Ote
17. a. ka piltl (kuhugi) toppima, suruma, sisse panema, lükkima, pistma, torkama ajad `niiti `niulale `silma; `rongi, `ühte rida `nüöri taha, `niiti `aeti `pihlaka `marju; ajab oma nenä igäle `puole, on `asja `kõikidega Lüg; mine aja tuld ala [pliidile]; lehm nönda vihane - - saaks `leiba sohe aida Jäm; oli `katle ees tuld aeand, ning kukkund `keeba`katle; ma‿p nää `niiti nööla taha aeda; `naaskliga nahast läbi ajama; see oli kuńst leib `ahju ajada; tεεb midu meest selle tüdrugule on taa ajand (suguühet sooritanud) Khk; Linused `kangad `aeti kõik `tuhka, tuha `leeltse `sisse; Linapuud `aeti `loomade `alla Pöi; koe `aetse `kangal `sisse ja lõemed luuasse üles; maasikad `aetse kaste eina `peale; said sa ette aada (lõnga nõelale taha) Muh; üsna kollast sammeld `aedi `piipu; ma `aesi ikka einad `patja Käi; kõlasi `peale `aetasse [võrgu] silmad; jah [lõng, niit] `aetasse nõelale silmäst läbi; aa eesä kondid kotti, too kondid koeo (öeld õhtul pärast väsitavat tööd) Mar; ennemuśte said rellid ike `paela `aetud, nüüd aavad `raati Vig; ema ajas sügisi `kaapsa lehed `rongi Mih; Meie aasimõ puru `alla [laeva tihendamiseks] ning saõmõ laõva üsõ viksiks Khn; kala pahlad - - kalad saavad peadpidi `sinna `sisse `aetud Aud; Vili `aeti kot́ti Kei; `tehtre `sisse pannakse pudru ja `aetakse pulgaga soolika `sisse Juu; limukas aa õnge `otsa, `viska `järve ja ahven tuleb `otsa; meil on koŕv, aa [mesilas] pere `sisse Amb; voadi lavvad piab `enne kõverast paenutama. seda kutsuti `roamiajamine Trm; karu ku uavatud, kõhe - - `aama uav `samlid täis; akan `kingi paalutama, ajad `tärkmitess läbi paalad Kod; rehetuas sai tuld pliita `alla `aada Lai; piirits `aeti läbi võrgust, lükati läbi Plt; sulane `oĺli `ahju kütnd ja ahju `tu̬u̬rid lepä agu kõvasti täis aand; `pastlal `aetse paalad `perrä Vil; ku leib `tõusme akkass, aiass tuli `ahju Krk; aa ravva suhu [hobusele] Hel; rańgjala om kõvera nigu `taosse, mes obesele `kaala `aetass Ran; ärä nüid käppi `arja aa (juustest sakuta); aa `miule nõgla `taade `langa; vanast langa `aeti `orde ja `panti `pli̬i̬kmä päävä kätte; ma aa ubinit nööri `taade; me `piame `vastset `põhku kotti `aama; edimäld `aeti `amme `käistele köŕtlang `sisse Nõo; `aimi õkka maa`maokõnõ elävelt pudõlidõ ja viin pääle San; taa miis om uma talu podõlide ajanu (joomisega hävitanud); ku rügä hukka lätt, mis siss `lõugu vahelõ ajat (süüa annad); ku [mesilaspere] kahalõ lask, sõ̭ss `võetass kinni ja aiass vakka; aja mullõ nõgla `perrä [niit] Har; vanainemine ai keele silmä laka alaʔ, tõmmaśs `liplõ silmäst `vällä; t́siaʔ `aiõ˽pää˽`vällä sannasainast Rõu; niidse˽kääneti `katsa, `aeti kabla `perrä ja `pańti kuiuma; `hiusõkaḿm oĺl tõõnõ, mia - - `hiuśsihe `aeti Vas; taa ai minno ku `vardahe (kitsikusse, kimbatusse); mi‿sa taad `tühjä tuult ajat kot́ti (öeld uhkest) Se; ora `aamine om `urvi (on vaja ajada ora istmikku), ku t́egei laisk om Lei; ku kanapujakõsõl pää `suuhhõ ajat (hinele) tu̬u̬ kikass saa Lut || (maha) matma, mulda panema läksid vanad meest `auku ajama Khk; sügise sai tütär `mulda `aetod; loomale tehässe auk ja `aetasse `auko Mar; elläi lõṕpi arʔ, `aeti `hauda Se || (vedelikku kuhugi) valama, tõstma `auskriga ajame vett jullast `välja Jõe; ajab õlut `ankuri Lüg; Keedeti [mustikad] ää ja `aeti pudeli Pöi; aa `kapliga vesi [paadist] `välja Muh; `lεhkride `sesse `aeti `piima ja, `aeti `taari ja, vett ja Mar; kui juba vaht `alla käib, siis on õlut `vaĺmis ja `aetakse `ankrusse Juu; `Leht́reg aa `piimä pudelis Hls; aab õlut vaadi `sisse Nõo || piltl aas talle prügi `silmä – pet́tis teist; prügi krae vahele `aama (petma) Juu; puru `siĺma ajama (petma) Plt; sa aat mulle juśtku `kärblisi pähä (püüad mõjutada), oma `ulle juttege Hel b. riietuma, selga või jalga panema, seljast või jalast võtma `alpi inimine aja `pitsisi ja norusi enese `ümber VNg; aja omal öltsid üle Jäm; öö `paikus siis `aeti ruudile tanu pεhe; kui sa pahupidi `riide üle ajad, siis pidi εε kaduma (ära eksima) Khk; vammus `aeti vel kasuka `peale `ülle; ma akka `jalgu `riide `aama Muh; `talve peab ikka `kindad käde `aema Käi; ma lähe `püksä `jalga `aama; aa särk pahupidi või üipidi `seĺgä Var; ta aab `soapad `jalga Kos; mõni inime ei `oska `riides `käia, aab kodinaid ulga `ümber Kad; `sinna `aasid vammussalle kasuka ka vi̬i̬l `alla; poiss oĺli püksid maha aand Vil; aa köŕt ümmert maha; mu emäl olli enne siidiame `seĺgä aia; aa nii kaldsa siis `jalga Krk; et osta `endäle üits `mantli `pääle `aada; ei ole seräst pikuti ju̬u̬nd `uńdrigu, mes `ümbrele `aada; aa latsele ääd kätt (aja lapsele särk jne selga parema käega alates, siis ei jää laps vasakukäeliseks) TMr; poiss aja kalsa˽`si̬i̬rde; kat́s `kaḿssi oĺl sällän, üte kaḿsi `aiõ mahaʔ Har; paĺäss kui kunn, olõ õi `seĺgä midä aiaʔ; aä `rõiva säläst ~ `säĺgä Se; ujakõʔ `saapalõ jalakõsõʔ Lut c. (tugevasti) sööma; söötma, nuumama; jooma; jootma ajad nenä täis, õled käppili maas (joodikust); ajab `sisse kui obone, magu ies kui ahi Lüg; küll see ajab ennast täis. ajab ennast kurguni täis; üks va nägal loom aab köik `perse Khk; See on kalakoagas, oh ta võib kalu `sisse ajada Pöi; Aesimi mustigud püuga sisse Emm; sellel loomal oo ete `kampsu `peale `aetud Mih; aa seda va kalja laga `sisse et ägise Kad; mõni kõrd `aetse luamale `sisse eläväd õbedad; kui palju sa `viina elo aeg kõriss `siśse õled ajanud Kod; i̬i̬st aab [hani] pugu täis, tagant laseb `väĺla Vil; üle seĺlä täus aanu ennast Hls; kardultege aave obese üless, lina`si̬i̬mnege, apuge, `maarjejääge; ku ristikeinä pääl [loom] täis olli söönü - - `aeti iki verist liha su̬u̬l`li̬i̬mi ja mädä kanamuna `sissi; ta aass `siĺmege `endel `sissi (ahnelt sööjast) Krk; siga om verevän ädän - - `viina `aeti `siśse Ran; midägi sa tettä ei viisi, aga `sü̬ü̬ki aad `endäle `sisse nigu kajak Nõo; paaŕ kuud pidäsi `lehmä, ai tu̬u̬ liha täüś ja Urv; hopõn om häste `rammu aet Har; iso tolmukõist ei olõʔ, aja˽`väele `sisse Vas d. (õhku) täis puhuma kusi rakkule `aeta `enge `sisse Lüg; ajab `akne `pεεle iŋŋe `aulu Khk; vanad mehed ajavad põied `inge täis, koebatavad ää Vig; sia põis `aetas `enge täis, `erned uad või ka `aavled `pantas põie `sisse, lapsed mängivad Hää; sia põis õerutasse tuhaga ja `aetse `inge täis KJn; õlekõŕs tsusati sääld kusima kaalast `sisse, ja mõni `erneterä kah, siss `aeti kussim `õngu täis Ote; vasigõ piimämago kuivatass arʔ, `aetass hõ̭ng `sisse Rõu
18. masinat, tööriista jne liikuma panema, käsitsema uherdi `aeta `ringi Jõe; vesi ajab `veski kived `ümbär ja `käimä rattad. tuul ajab `jälle `tuule `veski rattad `ümbär Lüg; `laiva `vinti on sie midä tämä edäsi ~ edesi ai Vai; kui taaspidi keeruga kedretud on ning akkad teisit ajama, siis on `vastuksi keerd Khk; lähme `käia `ümber `aama; vahel aab [võimasinat] tulise `aoga, vahel `pissi illekest Muh; mönel `olled hobused, kes aasid `ümber [rehepeksumasinat] Phl; suur ratas, see on seespool `ääres [tuuleveskil], see aab `rinki `värkelt LNg; teese käpuga aead `ringi [linamasinat] ja teese käpuga `pöörad piu Vig; oki vänt, sellega `aetse okki `ümmer Aud; käsikibi, vändast `aeti `ümmer Vän; Me koorume `lõnga - - okit kuripidi `ümmer ajad Hää; ommiku juba `jälle kella kolmest neĺlast üless, akka vokki taga aeama; suur vändast `aetav pump oli [viinavabrikus] Kos; kolmas aeab pulgaga lõngapakku `ümber, kus siis kangas `piale läheb Sim; panen nööri lühi `piale, siis aean ratast `ümber Pal; tiivad aavad `ümber [tuuleveskit] Äks; leier`kasti `aetse vändast Hls; vaist om jala väsünü okki aian; ma taass kirvest teräväss aia, tule `pü̬ü̬rä `aama Krk; kistavaŕs käib üless ja `alla, aab vokiratast `ümbre Ran; ma esi olõ uḿmi käśsiga ajanu `ümbre˽tu̬u̬d [lina] maśsinat Har; vana`aotsõ `külvmise maśsinaʔ oĺliva rihmaga kaalah ja `aeti vändäst `ümbre Plv
19. teat olukorda, seisundisse viima, teat olukorda, seisundit põhjustama, mingisuguseks muutma suvi `vilja `vuodamine, kui `leigetu vihk `aeta sasi `reie tuppa VNg; tuul on rukkid räsa ajand; ajad sene tüö sasi, ei sest tule `vällä midägi Lüg; koes orgi `otsa sa `eese püksid oled `puhki aand Khk; tahab tiitsastusega tööd `luhki ajada Mus; see jummikas oo `lahti aamata alles (õied veel kinni); te aasite mu une koa `raisku; `uhkus aab upakili, `kangus käpakili Muh; labigute varred `peavad siled olema, muidu `aevad püud puhas puruks Käi; poĺt ei ole kuum, ei aja tina sulaks Mär; kudas sa selle peä naa ruttu `patsi ajad Vig; [lõnga] `punni ajama Hää; meie aeasime omal siin [maja] `jälle `liiga pikaks Ris; mis sa aad teesed tülisse; juurekakk aab `taina apuks Juu; tuul aab pia segamine Koe; `aama vede `leigess; miilisüsi ae sepäl kõhe ravva `ki̬i̬mä Kod; pääval on ikke `võimu, seĺla aab ikke soojast Pal; koonerdab iga aśjaga, tahab kopikud `lõhki aeada Plt; soal om kaits lippi katik aet Trv; või aias sulale ja pannas säält [korbi piima] sekkä; nõu keri om kokku aet, siss põhja ümmer aets keri kokku Hls; `õigus aiass õieli ala ja kõveruss kõtuli pääl; sia `lõikat nõnda, ku kõrre aave `perse`lõhki (öeld, kui rukkilõikusel on jäetud pikk kõrs); võip olla, et poja aave talu eläme (muudavad jõukaks); sia röögiv ninda‿t ilma aave `lõhki; tule säde aap maja põleme Krk; `uhkuss aana upakeli Ran; suur toŕm aab laeva ukka Nõo; terä ai `verde - - kesväl ja rüäl enne valmiss `saamist, siss terä olli verrev Kam; piim `aeti paan `lämmäss Rõn; hiivalõ `aetut pipard pandass `väŕski lihasöögi `sisse Kan; Anna˽piĺl hullu kätte, hull aja piĺli `lahki; perremi̬i̬ss aja vikadi vaivass; Sõ̭ss ai [kaerakile] `hindä üless kohuvalõ ja keśk kottalt hapaśs sääre lahe˽vai mõrõ˽`sisse Urv; mi‿sa väidsega kivi päl raot, sa ajat väidse kokku (nüriks); [naistel] `juusõ kõ̭iḱ `t́sarru `aedu Har; mis sä tarõ nii kuumast `kõ̭õ̭vatõ ja `lämmäst ajat Räp; vanast es käüdäʔ `kohtit, vanast iks `aeti iho kuumast (anti peksa) Se || terariistale sepikojas uut tera jätkama aja vahase. keeda kogu - - `ühte raava `asja Khk; sie kerves tahab vahas ajada Ris; siis `aeti kerves üles, kui `kervel enäm terä eden es õle Kod; kirves paks, kirves lähäb sepal ülesse ajada Pil || (lõngale, köiele) keerdu tekitama sa ajad `lõnga `kierdu, ku tulist `tallad Jõh; aja kövele keerud `pääle Rei; vokiga kedradi, see aas keeru `peale Phl; kuurud tulevad kui lõnga väga keeruks aad Plt; kui [lõng] väegä keeruss `aetass, siss om kanasäĺlän Ran; vokiga saa [lõng] loiumb ni kierumb `aiaʔ Lut
20. hrl impers tekkima; tekitama a. füsioloogilist protsessi või psüühilist seisundit tekitama, esile kutsuma; paistetust, paiset jne tekitama kahe`puoliksed ehk rahusimmed `külmitamisest ajab Jõe; ajab `süäme täüs sie sinu jutt Kuu; irm `ninda et ihu `karvad ajab `püśti Hlj; `tormi käs olin ma küll, ei minu ei ajand `oksele ka VNg; kui `kiegi tõist pigistäb, siis ajab sinisest; ajab `juure `ühte `puhku `tõisi (paiseid); kie üle aru süöb enese täis, siis ajab tagasi; kui lehm süöb `ärjäbä ädälä, obose ajab `pierestamma, aga sarv`luoma ajab `lõhki Lüg; igistab, ajab nagu vesi `ernele; kui magamast üles `tõused, ajab `ringutamma Jõh; kui mesilaine `neulu, siis aia `paistetukse Vai; ving ajab piha; sool ajas üsna puna üles Jäm; kui sind nuttama ajab, siis silmad löövad vee älevile; pet́t ajab pasale Khk; `kange kihu ajab reit `kiskuma; piim on `närdind - - aab kere seest täis Krj; Kanad nokkisid nögesi, küll see pidand kanad munele ajama; `Koera `narrind, sellepärast ajavad koera nailad öles; Vanad mehed `rääkisid et - - punane ajand undi vihale; Viina köögi roak `anti ärgele, ajas ärjad liha täis koa Pöi; kui iirid üles aab, siis joosetatse obust Muh; ihu seest `aevad sihansed kärnad `välja Emm; selle öhö silmägä o ikke vilets küll, aab selle teise koa mässäle Mar; soola `tüikad ajavad kää `peale Mär; sul aan suure `viske `seĺga Kse; na külm, et aab kohe `ambad `risti Tõs; `Siokõ lödisejä rasvanõ pekk, et jälestüse aab `piäle Khn; et aeada ihu sügelema, kui `noores kuus - - pesu pesti; lastel o kevadi kure `saapad `jalgas. tuulega aab naha `lõhki Aud; valu aab rind‿alt ülesse; välgud sähvivad üle `taeva, aeab pimedas kohe irmu `peale; puu `raimene aab käed rakku Vän; kõht ajab puhutsel Hää; nõges kõrvetas, nää aab nõnna nupud ülesse; kõht aab täis Juu; maisi praak - - se aas loomad ülesse nõnna‿t Kos; sie (roos) võt́tis nisukeseks punaseks kohe ja `paistesse aas KuuK; nisuksed `vistrikud ajavad vahel maast Ann; `vuolmed ajavad ülesse, ajab siest täis VMr; väe vińnid aeasivad inimestel näo `piale Sim; kisendäs `pihta ja `rindealuss, `vaata pihad aavad üles; mine issu ahju rinna all, aab kuumass; tõene aab tõiss `naarma Kod; mis ei `meeĺdi, si̬i̬ aab üsna `inge täis Pal; eliting aab inimese küĺmetama `kangesti ja valutama Ksi; üks lehm oli täis aand ristiku pial Lai; suu aab üles, ohatab KJn; kupe om üles aanu, kupe om `paistet Hls; aa süä `rindu ja küsü; pant `nõstse aave üless; kuumage aa surma üless; si̬i̬ sü̬ü̬ḱ ai `süäme närveteme periss; olli naha kuumass aanu ja `külmä vett joonu Krk; käsnä om, mes aava loomale ehk `endäle käte vai näo `pääle; su̬u̬kaela - - nu̬u̬ aava ulluss inimese Ran; `umbe ai mõnikõrd jala `alla, ku midägi `suśkusi `sisse; emäl om tõene rind üless `aetu (paistetanud); ai `endä igile Nõo; nisukene alv saabass, om villi üless aanu; vasik aab makku, vasik om makku joodet Ote; kõtt aja puhussile San; käsi koolõss ärʔ, nakass `pindõ ajama; pahussõ vai kasuva aja `heitümisest Kan; säĺg aja hallu, ei˽või˽`kaugõ `istuʔ; ku˽lihm täüś aiass - - siss andass klaubõr`su̬u̬la; no˽nakasõ na viĺliʔ jo `määle ajama; mää aja jo naha alaʔ Har; mul `aeti suu `pääle tedretäheʔ; `ku̬u̬lja luua aa `jalga [hobusele]; tu̬u̬ hüdse karm ai mu hoimussehe; pää lei ärʔ, noʔ aja muhu Rõu; pää om mul hukah, taa aja hallu Vas; ku kurgu üless aaśe, siss toomõ `häelmo ti̬i̬ hää Räp; aasõ `süäme kuŕäss, pand ossõlõ Se b. tekkima, tekitama, esile kutsuma (teat loodusnähtustest) ajab `ümbär `kaudu üleni `pilve; `einamad puha ajab vett täis sie sadu; ajab jääd ja `ühme `silla `alle kokko Lüg; suurt `sööna ajab üles, pilve `sööna Jäm; kui virmalised üle `taeva ajab, siis tuleb pikaline sügise; vesikaare tuul ajab sii mere loeks Khk; tuisu aŋŋed o täna kogu ajand Mus; Selle `talve ajas paksu lume maha; Kui tuul mere pealt akkas, siis ajab mere jämeks ja mustaks kut öö Pöi; ühna aab rät́sakast ülalt `alla Muh; jää ajab `kuhja üles Rei; anged teed `umpseks aand; päevä terä juba paistab. päe aab äärt `välla Mar; aeas kao `umme, `tuiskas `umme Mär; suured sagarad pilved ajavad `taevasse Aud; kui `vihma sajab, siis ajab vikerkaart ülesse; `pilved aeavad ülesse Tür; nüüd on vihm üle, aga ta aab säält uut jälle Kad; taevas ajab puna üles Sim; nõnna veekess udu ae (sadas) ommogo Kod; pää aab `õhtasse Plt; jäŕv aas pagu KJn; lume lobjakud aab maha Hls; kiḱk kotuse aa (tuiskab) täis Krk; suurõd `oarmigud - - olliva kah tuulõl ja tuisul `aetu Ran; kell `olli kolm, ku päev ai vi̬i̬rd (hakkas tõusma) Puh; pilvetämä nakap, aap nigu `ahka `taiva päle Rõn; nigu utsu `aie, udsuti kipõn `aigu Har; ti̬i̬ `pääle jo `uarmoʔ ajanoʔ, `väikeseʔ hangõʔ ajanoʔ kui `tuiskass Räp; `pilvi aa Lut c. kui käre ahe ja leib ei saa `kerkida, siis ajab muhud ülese Aud; `rohto ajab võrgud täis Trm; ragusi täis aand, leib `lõhki lähnd Vil; `keĺdren `oĺli vesi, vesi ai vammi tare põrmandu `sisse; õlu nakass `käima, joba aab `muĺle Nõo; kuum vägi panõ˽länikohe, säält imma läbi, väe joonõʔ aja `laudu `vaihhõlt läbi Rõu
21. ennast või mõnda kehaosa teat suunas liigutama, teat asendisse tõmbama uss ajab `rengasse Kuu; juba ma nüüd olen paranennu, akkan `püsti ajama `endasa VNg; ajab oma `rinna `püsti ja `kõnnib pää `seljäas; märä obene - - ajab `ambad `itsi, `silma `valged ajab pahemitte Lüg; poiss ajas jalad `arki ehk ajas `laiali; tige obone, akkab tagant üless ajama Jõh; pisine laps ajab ennast istukile Jäm; mis sa sest suust `jälle `kulpi ajad Ans; obu ajab taaspidi, ajab `püsti ep vöta `koormad paigast ää; mool oli see valu nii `kange, et aea kas pεε `pεεle `püsti; ajab jala paigast ää `jälle Khk; obused ja `veised aavad ännad `püsti kui kiilid kallale tulavad Jaa; kes `kähmo jεεnd, aeb ennast `sergeks Emm; laps aab `eesä paled `punni pähä; aab suud päräni peal ja aegotab; va joomane inimene kui tä aab `eese töllakile Mar; Koer aab kua `kukla karvad `turri, kui vihatses saab Han; Loom akkab tagaspidi ajama, käristab kurgu `kinni Mih; ajab oma rinnuli Tõs; laps aab ennast nii `kangeks ja kõvaks, kui ta võemost täis on Juu; kaśs aas ennast `küiru; kuer aab ennast seĺlali ja küĺleli Kos; ta ajas suu ja silmad laiali selle jutu `piale; siga ajab sava `rõngasse VJg; aab silmäd `jõńni, `järsku tuleb kõhe kallale Kod; [kala] aas veel lõpussid laiali Lai; aas keele suust `väĺla Plt; vahel [kass] aab `riśti asemas ennast nii pikk ku ta on Vil; ega pääsuke siul suhu ei tule, ku lõvva laiali aat; obene aa ammasteg `küĺgi (hammustab); ta ai miul ümmer kaala `kinni Krk; aage nüid käe laḱka, olge viksi [linatööl] Hel; nigu ametide sai, nakass pääd `püśti `aama ~ `oidma; es saa [sõlme] `valla - - aa vai ammastega `küĺge Ran; kaśs ai mulle küśtega `küĺge (kraapis küüntega); `aanuva obesele `küĺge nu̬u̬ peni Nõo; ajasime `eńdi jalat sinna ülesse, selle suidsu `sisse TMr; ma kae, kas ussi omma `endit joba `sirgu aanuva Kam; ku sinno no `kalkuń `näesiʔ, sõ̭ss ajasiʔ `õkva˽lońdi laḱka Kan; är ajagu innest `urvi Urv; peni kõrvaʔ `kirki ajanuʔ Krl; ma `aiõ käe piḱkä ja˽võt́i säält üle aia `maŕju; `haudva kana aja henne üless `kuĺli, aja henne üless kohuvalla nigu `kuĺlgi Har; Tõõnõ susi - - ai `hamba iŕvile Rõu; Ärʔ ajago kässi külge (ära tule kaklema) Räp || piltl (uuesti) elama hakkama, jalule saama õli `vaene ja vilets, aga nüüd ajab `ennast `jälle üless vana mue `pääle Lüg; see koht ajab ennast üsna üles (talu rikastub) Khk; tiumieste ja talumieste töövaevast olete ennast ülesse aand Kos; Taluinemine nakaśs kah sõ̭ss innäst `pistü ajama ja nakaśs `indä`kot́silt elämä Urv || piltl `turja ~ `kärsa `püsti ajama (vihastuma) Hlj; äga pisise asja pärast ajab aejase `püsti (vihastub) Ans; aas koivad `sirgeks, suri ära Plt | käed aavad nõrgalt `külge pöllutüäle; aab käed tõesele `külge, ei jätä tõiss rahule; täl ei õlesi vaja `ammid `külge ajada (riidu norida), aga soŕgib alate Kod; küll om `täämbä kipe tuuĺ - - kes äste `sõrmi `küĺge aap ja jala `küĺge; [kõva külm] aap `amba `küĺge nigu peni Kam; külm aja käśsi ja `jalgo `küĺge (käed ja jalad külmetavad) Vas
22. elama; toime tulema, läbi saama; (aega, elu) mööda saatma, (asjatult) kulutama ajab `ennast `päiväst `päivä, `kuida saab läbi, pää `toidetud; kas näväd (mesilased) ajavad üle `talve vai ei [omakorjatud toiduga]; ajama `tõistega (naabritega) läbi, `emma `taple egä `riidle; ei midägi `viitsi tehä, ajab aga oma ajad `ümbär, üks päiv `siiä ja `tõine `sinne Lüg; üksigult vilund `pεεle, ajab oma `tahtsi `jälle; piab talve selle pöhuga läbi ajama Khk; Eina`aegne pää `oasta `pitkune, `andis ikka öle ajada küll; Mis nee seal teevad, just et nad pääva `öhtale ajavad; Mis terit mo vana inimesel änam on, voagu `pääle ühest päävast `teise, aja `päivi täis Pöi; katsub selle päeva `eetsi aada Muh; ajab neid `päivi na edassi kirati virati Mär; Mõni inimene aab eluaa teiste õlul läbi Han; Sui võib jõlma `kengetä läbi `aada Khn; siis aasin sedä `aega sedäsi edäsi ja - - pidasin vahest särgi kuu `aega `seĺgas (et mitte liiga tihti pesu pesta) Juu; aame oma inimestega läbi VMr; aea aga seda elu `pialegi surma `poole edasi Lai; suur õńn kui soad päävad `aetud (elu elatud) Pil; kamaga saa mõni tiir `sü̬ü̬ki edesi aia; piap peenepelt läbi `aama, et ots-otsage kokku tule. tule kidsevepest läbi aia Krk; ma pia ka iks elu edesi `aama (vaevaselt elama); ma pia selle küti`nõuga iks taĺv `aiga läbi `aama Nõo; ku talvõ jouvat üle aiaʔ, sõ̭ss saat iks vällä elläʔ; eluaig om vaavan elänü, om `päivi `mü̬ü̬dä ajanu; om `laisku [abilisi] kah, kiä `mut́ku aja `päivi edesi Har; Ku õ̭ks vähäge `aastak oĺl, sõ̭ss `aet́e kui taht ots otsaga kokko Räp; śjoo leeväga mi aä läbi `vahtsõniʔ Se; `lõuna `kohtu ai ärʔ üle, tu `peokõnõ jäi õdakust Lut
23. a. (midagi) teha tavatsema; taotlema, kätte püüdma ajab oma `kangust Kuu; sie (inimene) aja oma `kiusta ja `jonni VNg; ajab `ahnust taga, üks `ahne inimine; ise eneselle ajab suurt `õigust taga Lüg; tama aja `kuulsust taga Vai; `pulmas - - `viimaks akati rahaga `vöitu aeama Khk; sa aad muidu oma `jõõna; ei tea, oo ta imu nüid `aetud Muh; aeab oma `tahtmest, `kiusab teist Käi; tä aab ikke sedä toredust takka Mar; ta ei tee ead tööd, ta ajab `jõudu taga Mär; laps oo ära imetletud, siis aeab `kiusu Mih; mis sa uhkustad, aad edevust taga Hää; `kange inime, oma `õigust aab Jür; sa aad `maiust taga ega süö igat `toitu Koe; akkas kord `jöńni aeama Sim; mes tämä `kiusleb ja aab õma `võimo Kod; nüid inimesed ajavad lõbu taga Pal; lehmäd neelustavad, `aavad `ni̬i̬lu taga KJn; tüdär aab nännige `kiusu Hls; mine `endest suurepege `õigust taga `aama; si̬i̬ om `kange õtsikut `aama [vihastuma, jonnima] Krk; üit́skõrd aive [lapsed] ulbakut Hel; aeva enne `aeva enne `uhkust taga, käesivä siidin ja sammetin; ka inimene aab oma `aelit, `mülläp, om kah ira Ran; ta aja mukkõ `kraśsi Krl; ma˽`mõtli, ta aa `koirust Har; nüüd sait sa uma hõla är aia Plv; `kõŕkut aaśe, esi `vaenõ inemine Räp; `väega kisa ineminõ, kõ̭õ̭ aja `hanka Se || (millegi poole) püüdlema ajab `ennast minuga ühe `iälisest mehest, aga - - on minust pali `nuoremb; ajad juo inimise `iälisest, aga ise `räägid viel rumala juttusid Lüg; ajate ennast perekonna inimeseks Khk; kekk om tuu, keä uju hüvvi `rõividi päle, hüvvi `kängi päle Lut || piltl mis sa sii oma `sarve (võimust) ajad Mär; mes sä nuudsut, mes sä süänd aat (pahane oled) Rõn; Mõ̭ni lat́s aja süänd (on tige) ja traḿp `jalgugaʔ Urv; süänd aja (loom möirgab, mürab) Rõu; süänd aasõ, pahandass tõõsõ `pääle Se b. (hrl taimedest) laste `pihta `eetaste kut kasub `joutsasti, seisab lahja, ajab kasu taga Jäm; see aab kaso takka, `kangeste suureks kasvab Mar; vili aeab kasu taga Lih; vanal kuul tehakse kardulid, kui noorel kuul, siis ajavad kasu taga, kasvatavad `pialsid Tür; vähene vili peab olema. ta kõrt aab taga VMr; vili aab `jõudu taga (kasvab jõudsasti ja ei valmi) Trm; ernes aap iki kasu taga seniss ku ta ärä võets; kardule aave kasusit taga (kasvatavad pealseid) Krk; mul kurgi `aava kasu taka, ei ole midägi küĺlen Nõo; tõnõkõrd uba kah, kui paksult maha `pantu ja väega väkev maa, ai kah kasu takan Kam; ubina varrõʔ ajava kassu ennedä, kas tanh no õigõ medä alh om Har; [hernes] `kasvo aasõ takah, kõ̭õ̭ `häitsess Se
24. mingis tegevuses olema a. (millegagi) tegelema, (midagi) harrastama; õiendama, korraldama ajab `asjad `troisse Jõe; ajab iad `kaupa ja pettäb inimisi ühe kuni `tõise `asjaga; sie (tüdruk) on `niisuke `anniga, et egä poiss saab `sengä oma `asja ajada; `asja ajamaie (ekskrementeerima, urineerima) Lüg; saksad jahi pεεl käisid, aisid `jahti Jäm; see ajab kibedast tööd taga (ruttab tööga) Ans; ajab `linnas teiste erisid; vanast `keidi äga kevade undi au ajamas Khk; te `peate oma tööd koa edetsi `aama Muh; teitel tuleb oma ammetid ajada (tööd teha) LNg; siis [lööpred] läksid koerte eest `jahti aeama, `koeri põlnd Lih; sahkeldajad aavad äri, `ostvad, `müivad ää `jälle Tõs; aab laaber`jah́ti, jooseb ilma asjata `ümmer Aud; ajab kielatud `kaupa VJg; on kaubad nii `kaugele kokku aanuvad, et nüid tulevad puömad `varsti Ksi; vallavanemal olid kõik valla aśjad `aada Plt; aas sedä `aśja `vaĺtskusega Vil; ti̬i̬ tü̬ü̬t tüveni, aja asja aruni Hel; mis `jahti ti˽tan ajat (öeld lastele, kes ühest kohast teise jooksevad) Krl; vana Kasaga Ot́t oĺl `oksjooni aiaj, tu̬u̬l jäie peräst helü kińniʔ aien; sa˽piat õks poja elu ka `ju̬u̬ndõ ajama; kasak lät́s `valda tii `säädmise `käskü ajama (viima); vahetamisega `aie jäl tsigani umma äŕri Har; ahi om õks kütet, asõl aet; mi aja õks `kaupa, ti̬i̬ `kaupa, võta maad `rińdile Se || puĺl ajab `inda Khk; lehm akkab eri `aama (pulli tahtma); kebäde lennud `aavad `lusti Mar; pulmamaja läve ihen tullu vana emmiss `vastu, kes kundi`jahti aa Hel; lätsivä `tüt́rigide poole - - `ü̬ü̬se `aeti toda `jahti Ran; läämeʔ uri ajama (ehale) Plv b. (peam tulusel) kala püüdma mihed kεivad toost ajamas Khk; toost `aetse vaa ilmaga, kui vesi `eeste `selge oo; `öösse toost ajades pöledatse käre`kantisi Mus; lähme äärt `aama (võrguga äärepüügile) Vll; tõrva `küindlaga `aeti `tooste Muh; Peksu aamene (kalapüük jää alt põrutamisega) Phl; keisid ahingud aamas; mehed `aavad tojost öösi Rid; aga tule`aajad (tulusel käijad) seal merepeal olid, sai `öötud nää kala`aajad seal merepeal Mar; `aeti `lańti [tulusel], ahingaga `raisid Var; küll oles läin angeru `aama, aga ei näe änam Tõs
25. kasvama, võrsuma; kasvatama, välja ajama kaur ja `otra akkavad juo `tohlule ajama; `katsu kas kaur akkab juo `ripsele ajama, ajab juo `putke siest `vällä VNg; õras on ajand üles juo; õras ajab juo `aljendamma, ajab juo `suurest; rukki ajab `poigi - - `talvel tämä kaub `vällä. siis perä ajab ühest `juurest `uuvesta `kõrred Lüg; `iire näkk - - `viljä `sisse ajab. `õileb ka - - `õilede järele ajavad `mustad `kaunad Jõh; puud juba `urbi aemas Jäm; roomets - - akkas ikke sedasi laiale `aeme Ans; akab maast `rohtu ajama; ajab kadagid karjama täis; rohi aeab ega pεεvaga pitkemaks; rugi akab kört ajama kevade kui rugi köŕss akab kasuma Khk; Kas sool ide `välja ajab, et sa `vihma kardad; [põldmurakas] Ajab juured äbemata sügavasse Pöi; meiu kuus akkasid puud meiut `peale `aama (läksid lehte); liiv maad aavad `sõrga Muh; seemet ikke vahest vahetasse. kui aavad sea teĺled või `luśtad või kure `erned `sesse; vahest aab villa kõik oras`rohto täis; ruki akkab jo `peasi `vällä ajama Mar; kase`lehtegä tehässe koa kollast, kui nad kebäde alles aeavad Vig; vili aeab orasele, läheb orases Lih; kevadi aeab [puu] mähä Var; sirina põõsas aeab kõik kohad ennast täis; mets akkab `pungi `väĺla ajama Tor; kevade ajab mõnel lepal paelu võsusi, teesel ei aja Juu; `nuori `mäńdi aab aina ülesse JõeK; sirinad ajavad nii laiaks Ann; mets aab iire kõrvule VJg; einam ajab ädalat; puu akkab `lehti ajama - - läheb `lehte; rukki `sisse ajab karu `kaera Iis; kui vili maha külvatasse, siis tera akkab idule `aama; vili piab sõredast `külvama, ta aeab ise `poegi Trm; kasuõks on `sõśral mes ajab ise juured `alla Kod; vahest ohakad aasid [vilja] `ulka Lai; liĺl akkap juurt `aama; ein aap juurest `vällä kaharikuss; pütsik joba paunan, akkass `äitsnit `aama Krk; ai `terve selle su̬u̬ aenamaa mul anger`püśti täis Kam; uba aja iduga üten jala `väĺlä; peedi om `sääntse `väikese, vesiaina ai pääle nigu `kaska Ote; puu nakasõ `täŕknemmä ja `urbõ laḱka ajamadõ; siihn mi maa pääl ei saa˽`kapsta kassuʔ, siihn aja alasi `paatrõ alaʔ Har; nigu lumi lätt, nii kunna`kapsta ajava häiermunut́iʔ üless Vas; lõõgato ossa `küĺge ai `vahtsõʔ kasvoʔ; nüüd ei `peetä mi küläh `tatrekko sukugeʔ. aaśe `haina Räp; leib kasuss `vasta `päinemeist. uä pääd `ussõ Lut
26. a. ütlema; rääkima, kõnelema; vestlema; jutustama ajab valet `kohto ies; ajab mõned sõnad `saksa kielt ehk vene kielt ehk Lüg; läks `senna `aiga `vietäma ja juttu ajama `kiires tüö ajal Vai; kes seda nõnna `ilmsiks tahab aada (välja rääkida, päevavalgele tuua) Muh; aeb roppu sönu Emm; jah meil akkab [laps] jo üksikod sõno `aama Mar; Külas `aetade `neukest juttu, et `varsti pidi akkama lund sadama Han; `veskekoeas koti `otsas sai ika jutta `aetud küll Mih; aame vähä juttu, eks `aega ole JMd; jõriseb tõesega. aab aga `ärsklemise sõnu; ärä `aada minul rumalad juttu, kõnelda `õiguisi; lähväd kahekeisi näväd sõnelema, aanud ike Jakopille sõnu Kod; tule sa tagasi, ära sa pikka juttu jää aeama; riagib, riagib, teine `ütleb et, mis sa aad - - ei `uskund seda juttu Lai; mia kuuli, mis na sääl aive; kiusa jutt, aets kiusa peräst; miu emä ai seantsit vana jutte, msi ta kuulu olli Krk; siss iki aeva, et tu̬u̬ `olli periss näḱk Ran; mes sa laemu sõnnu aad Puh; me‿sä aad, nüid mõnõ õtak om; temä om esi omast pääst tolle jutu `väĺlä `aanu Nõo; ku ma `väike olli, siis vanaemä ai vana`aotsit juttõ Ote; ku˽midä säänest kon `nimmat, siss aiass jutt laḱka San; taa aja sullõ ette inne, sa mugu usut Kan; katõkõistõ kõnõlõvaʔ, suust suhu ajava juttu Krl; ala aiuʔ, kuiss sa˽siss süüä ei˽tahaʔ; Hall ei olõ˽kartuliile midägi tennüʔ – (kahtlevalt) Mi‿sa˽noʔ ajat Har; mehe˽nu̬u̬ʔ istusõʔ ja ajava õdagudi jutta Vas; ütte luku kääse siin jutto ajamah Räp; timä aasõ jutust, mõist aiaʔ. mis om olnuʔ, `säädse jutussehe Se; timä nakass jutust `aama, a mi nakam jutust `kullõma; aa vinne `väŕki Lut || ajas kekki, `kelmi; aeab pümed `kurja `välja (vannub) Khk; aab `tühja loba Vll; mis sa `peale pori aad, porised Muh; ta aeab ika `tühja lori Emm; aab aga `parlori Mar; inimene lõõp, ajab `alpi välja PJg; on üks suure `suuga inime, aab niisukest `lompsi ika `väĺla Hag; noored aavad mud́u `parru Rap; [pulmas] süövad, juovad ja aeavad lamet Amb; see aab `ilmast `ilma oma `lolli plara JMd; ärä aa `naŕri, `ütled ku tõene aab `niiskess loba. ehk ku kõneleb siäl kos ei `kõlba Kod; ära aea nisukest jama Lai; aab mud́u joba; ära aea käo `jaani Plt; tema aab `ullu `paaru nüid Pst; muud ei kuule kui ike sedä `kurja `vällä aave [noored tänapäeval] Hls; õige pahane näkküss `vällä, võib `olla, et mõni jälle `ullu ette om aanu ja manu `panden; mea ai `naĺla siul, sa võtat tõess Krk; ropu `suuga `oĺli, kes väegä lori ai Ran; temä aap ike oma joru, egass temä sinu juttu ei usu Nõo; ärä aja `laimu San; `orlobi ajavaʔ, ilma`aigu ajavaʔ rumalat juttu Kan; nii pu̬u̬ĺ viguri `aeti `ahka Urv; mi‿sa ajadõ umma porra Vas; aagu ui `haĺpi Se || ajab `vällä suust, midä sülg `suule tuob Lüg; ennemasti eida rist suus ede kut sedissi sönu `väĺja ajad suust Jäm; ajab suust pudra-padra `välja ning loriseb änam kui `tarbis Vll; vandus `söukest `kuuma, tuhat kuratid aas suust `välja Jaa; ajab nurjatumaid sõnu seest ~ suust `välla Mär; aab roppust suust `vällä, ropu `suuga Tõs; Lõugerdes on `seukesamma lobamokk, aga ajab `rohkem `paska suust `väĺla Hää; juonud mies aab jampsi sõnust suust - - `väĺla Hag; kõik aab suust `väĺla (kõneleb kõik ära), mis ta kuuld on Juu; ärge aeage `tühje sõnu suust `väĺla Ann; purjen `piägä eks tä rumalid sõu aja `väĺjä Kod; küll ta pajatas, ajas suust `väĺla Pil; küll ajas suust `väĺlä, mutku `paĺlas kurat ja kurat KJn; suu laiep, ku ame alt pu̬u̬lt [öeld sellest], ken rumalit sõnu aa `vällä `endä si̬i̬st Krk; ropu `suuga `oĺli kes väegä lori ai - - `solki ai suust ̀väĺlä Ran; aja suust kõik `vällä, miä `suhvõ tulõ Krl; ta `naksi suust tu̬u̬d igävest poŕri `ussõ ajama Har b. tähti ütlema; veerima kui laps akkab lugema, siis [öeld] õppib ja ajab `tähti juo, ajab sõnu ka juo; ise ajab üht sõna üht `muodi ja tõist sõna tõist `muodi, ei `õska viel lugeda; emä `ütleb `lapsele, älä aja `puoli sõnu, lue `täielikkuld Lüg; Akkab ikka juba ridu `veerima, `tähti kauda ajab sõnad öles Pöi; laps aeb juba sönaks, aeb juba `tεhti `kouto sönaks Emm; mis käe tääl oo se lugemene, aab alles `tähti Mar; `eśte aja tähed, siis viäri, siis loe kokko; ku laps one `ku̬u̬li nu̬u̬r, ajab `täśti Kod; `tähti `mü̬ü̬dä aa iki sõnu kokku Krk
27. a. (kangekaelselt) väitma,tõendada püüdma; vastu vaidlema, tõrkuma ajab minu süüks Kuu; üks `naiste`rahvas `Madli `mõisast akkas ajamaie, et õlen mattand tämä `avva `selgä Lüg; ää ajag valeks midad; `laudad oma suud `pεεle, ajad `vastu (öeld lapsele, kes ei taha käsku täita ning vastu räägib) Khk; ta aab paegal üksasõnu, ega taal põle sellepärast `õigust mitte Muh; igaüks aab oma süist ää Rei; tääl `aetasse muido peale. aga tä põle `miskid süüd teind Mar; üks aas ühe `piale, teene aas teese `piale (üks süüdistas üht, teine teist) Rap; ta ajab tagasi, et ta‿i ole paha teind Amb; alate ajad sina mulle `vassa, mine ti̬i̬ ärä, mes ma käsin; egäüks tahab süid õma piält ärä ajada Kod; kui oma jońnist ei jätä, `tahtmisest, siis `ööldasse et, aeab `pialegi oma joru Lai; temä tah́tis vägisi võless aia, mis ma kõneli; esi sa olet selle tegije, mis sa tõise `seĺgä `süüdü aat; aap luud`sarve `vastu, et temä ei ole sedäsi tennu Krk; ta‿s taha vanembile `vasta `aada, läits kah [mehele] Nõo; kas sa˽tahat `õigust võĺsiss aiaʔ; Taa aja õks umma ajamist, mitte ei jätä rahulõ Har; ja se must pini sei liha arʔ, ja timä (härra) `aiõ `tiindride pääle Vas; tä aasõ `vasta, `vasta `taplõss Se b. tungivalt nõudma, nuruma, manguma; peale käima või sundima vägise ajas `pääle kõhe: `anna ja `anna Lüg; üks inime, kes `kangesti midad tahab - - ajab `pεεle kud luu`painiji Jäm; loom ep toida ennast karjamalt, ikka aeavad `öhta kεεst; `lambad `karjuvad `ühte `jooni, ajavad `süia Khk; ajab tüdrukute kääst `kindud pääle ja `pähkid ja ölut Krj; Just kut `mustlane ajab `pääle, anna ja anna Pöi; Töö aeab pεεle (sunnib takka) Emm; käis möisast krahvi kεεst Köpu `möisa rendi `peale ajamas Rei; laps hakkas `tisse ajama Phl; akkasid `sooja õlut `kaela `aama Rid; nao suur `iidlane aab `kõiki `peale Mar; Tüdrik aab luu`sarvi pial, et täda pidul lubatse Har; nda paelu käüs asja `piäle `aaju ja `korjaju, sua mte tehä kedägi Khn; ta aab suisa `piale, ei anna rahu Hag; kadrid ei aand `piale, `neile ei `antud kedagi Ann; ajab `piale nagu vana juut́ Ksi; aab `seĺgä nõndagu luud`silmi, ku luupaene Hls; ken küsüme `julge, aab luu `sarve `pääle - - mudgu anna Krk; `nuiab ja musteldab, aab `pääle kui uni Ran; `õkva une ̀viisi aap `pääle, anna `viina ja anna `viina Nõo; mina es taha minnä, aga emä ai et, mine pähle Ote; aja kut t́siga pääle, ̀nurgõlõss iks ütte ja tõist Kan; aasõ sullõ `säĺgä, et osta äräʔ Räp || pärima, õiendama kui `ütled `tõisele pahast, siis `tõine kie `jälle sedä `vällä ei `kannata, ajab sedä sõna taga Lüg; ajab äga paigulist sihandussi juttusid taga; saab ikka taga `aetud, müdu `raadi `soo˛ea on Khk; teised tüdrugod ajasid nii `kangest seda aro, on se ikka tösi, et mehele menemene toleb Rei; mis sa `tühja `kalko veel taga ajama lähäd Mär; naŕr kes viel `tühja juttu akkab ajama VJg; mis sa `ahka takan ajat Võn; mõ̭ni nakass ajama mõ̭nd sõnna taga Krl; mis sä tada `horloppitahak ajat; tu̬u̬ om jo ammunõ asi, mis sä tedä inämb takah ajat Räp
28. a. mingit häält, heli tekitama, teat viisil häälitsema; hüüdma, kisendama; laulma, laulu jorutama Aja sina `viisi `virgasti, mina ajan joru `julgesti Kuu; vassik ajab ine Jäm; aurik aeas tossuga toru, kui tossune ilm oli; kellu kuuest akkab vabrigu vile aeama; lae aeab tossuga `törva; laps `koogab alles - - söist äält aeab; see (lõõtspill) laseb siit läbi, sellepärast aeab alalist ire; möni inimene aeab niru, niriseb paiguliste teiste `perse taga; aka lapsele `äia ajama (äiutuslaulu laulma), siis jääb magama; saad sa ääle üles aida, kadub pεεlt ää, `painija; linnud ajavad nii kenasti viit; ajad εεlt - - uedad teist Khk; `kutser - - `vaatand `aknest `sisse, öpetaja oli seda `kohkund ning ajand ääle `lahti Kär; tedre kukk ajab kahu uhh, uhh, uhh; veeuśs ajab suurt `sissi Mus; Emased kassid on `kanged nuru ajama; Aja sa [laulu] ots öles Pöi; kui pulma `aegas `laulti, siis `öeti akkame `uike `aama; ta laulab unisest peast koa, aab aga `peale ine; see puu visiseb nõnna `kangest tules et, aab `vissi `välja Muh; aeab oma jöru (kurjustab) Phl; aab suurt toro peal (laps viriseb) Mar; aeab laolu inet Tor; kõrvad aavad kuminad; `tiimer aeab joru Hää; üks vana [hunt] tuld ta `vasta, aand ise jöńn, nutt sure aleda ialega Hag; nad (hundid) `ulgusid kohe, `aasid joru Ann; enne `amma tulekid akab laps `vurri ajama Kod; sis `aeti vilet, kui tuult ei olnd. kutsuti tuult Kõp; ei ole vi̬i̬l õegatu, ei uŕa `aetu [sigade kutsumisel] Trv; ünisep `pääle ütsinti - - mis `ünni sa iki aad; [õlu] akanu `vissi `aame Hls; kaśs ai `kurri; ku ta (hobune) ärä vähernu om, sõss raputes ennast, aap `purri, puristes vi̬i̬l; laits aa `purri `suuge; karjatse aave `põrri (jäljendavad kiili häält); uisk aap `vassi mättä pääl; koer aa `ürri `vastu, ei taha `vällä minnä; ku lait́s `irri ai emä man, siss emä üteĺ latsel, oh mul ollu üit́s ää kandsik Krk; `inni aava [loomad], nagu küsis süvvä; [hauduv] kana aa `kõrri pesä pääl Hel; ja pane pudel tuule kätte pu̬u̬l `viltu, kae meräst `vingu ta aab; aga emä laolab [mesipuu] sehen, seräst tüminät aab Ran; ärä aa oma torinat ütte`viisi Puh; vene `keŕkun, tu̬u̬ vene paṕp - - ai oma oskarit; ku [hagu] toores om, siis [põlemisel] `viśsup, aab vusinat Nõo; eidsipoesi aeva õsnat Kam; sääräst üsinad aja, lehma ünisese Ote; tõnõ inemine om `säändene tiri, aja alasi tirri San; Latsõtüḱk mitte paigal ei˽püüsüʔ, nigagu maha˽satass, nakass torru ajama Urv; mõ̭ni ei mõistaki lauldaʔ, tu̬u̬ aasegi tu̬u̬d õ̭ad vai jorro; taa alati rü̬ü̬ḱ, aaśõ nigu `tõrdust taad jõrri Plv; üt́s `kärblänõ om tarõh, a mito ü̬ü̬d aaśe säänest jället hellü Räp; kaśs aaśe `nurru; kahr aja jorro; [joodik] lätt läbi külä - - kõ̭õ̭ jorro aja Se; pilli ajama 1. (viletaoliselt) undama, helisema, kumisema Kui paremb korv `pilli ajab, siis `kennegi `rääkib tämäst hüäst, vade kui pahemb korv `pilli ajab, siis `räägidä pahast Kuu; tõine kõrd `ahjus puu ajab `pilli Lüg; nii suur kisa, üsna körvad ajavad `pilli Khk; Kõrvad ajavad `piĺli, no siś `öeldaks surma`piĺli, surmasõnumi - - saab Hää; kõrv aab `piĺli, tuleb sadu Juu; `ütle kumb kõrv `pilli ajab, siis suad mu varanduse omale VJg; pahemb kõrv ajab `piĺli, saab paha sõnumid Iis; sääsk aab `piĺli KJn; ku kõru `pilli aa, siss pidävet suguvõsa `enge rõõmusteme, siss jääp tagasi Krk; tuul vahel vingub kah - - nigu `piĺli aab Ran; ku kura kõrv aja `piĺli, siis üldäss et hääd juttu kuulõt Har; Puuʔ - - ahun mugu˽visisi ja vusisi ja ai˽`piĺli Rõu 2. nutma, virisema, jonnima Mida sa ajad sest `pillist nii `kaua (öeld, kui laps kiusu pärast karjub) Lüg; äbistab [tüdruku] ää ning jätab lapsega taga viu`pilli ajama Mus; Ära aja `pilli, see asi pole seda väärd Rei; üks ajab oma `pilli, teene oma `pilli ~ `jońni Mär; viriseb `seäsi sis aab nina`piĺli Juu; Maʔ `naksi pilli ajama, õks sai tuud mis tahtsõ Vas b. pilli mängima, puhuma õlen ajand pajo`pilli; `enne `aeti `ärmoo·niku; ajab `viiuli Lüg; musigandid ajasivad truba Vai; muiste `ööti öövaht `linnas virelt ajavad Mus; küll see aga aab lõõtsa `pilli, kõik kohjad ühna põravad Muh; kui näd koertega `jahti pidäsid, siiss aasid `luike Mar; Mia muud `pilli mte mõõsta `aada, karvakannõlt vahõl krõbista Khn; `ennevanast mängitud toru`piĺli ja `aetud `sarve Rap; keśsi ajab vili`piĺli Kod; vana karjane aas pasunad, `kutsus eläjäd kokko KJn; karjatse aave pajo`pilli; üit́s ai seast `väikest vilekest Krk; koerapoiss ai `piiparit jahi peńedele Kam; mõni karjuss - - ai lutu`sarvõ Urv; üit́s lätt ti̬i̬d `mü̬ü̬dä `sarvõ aiõn Har; [kuningapoeg] `aie sõ̭ss jahi`sarvõ ja jahimeheʔ tuĺliva kõ̭ik kokko; Aja nigu `sarvõ (halvastõ laul) Räp; torro `aeti kaŕäh, kaŕusõʔ aava torro; toro`piĺli `aeti Se || helisema, mängima vilets pill, ei aja üväst, ei `mängi Lüg
29. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega) nüid ajab `lapse `vaimuld `vällä (äratab üles) VNg; siit nüüd ei ole pali `aiga, `aastat kaks`kümmend ehk ajab; ajab kokko - - tieb [tööd] `ninda roba raba; eks minu jutt ajand `märki, et sie on `õige jutt Lüg; Kuhu nied kumuti`võtmed ajand oled IisR; `katsus pillile `inge `sisse aida (mängima panna) Khk; Äga ülekorra ajada (töötada) ka äi maksa Kaa; mees aas `söukse tuule taale taha (tegi kiiret) Vll; Kus neid siis nönda öle ajamas (palju) on Pöi; siia oo küinar riiet `aetud `perse taha [paigaks] Muh; Näd aavad enese elus na läbi, et `tervis ei pia kauat `vasta Han; kui söönd said, siiss `ütlesid, ma lähän natuke `leiba `seĺga ajama Mih; isa `rääkis, kui kohad `aeti ostu `alla Ris; lepa kuor ja kuuse kuor `aeti `ümber pasuna VMr; pügäl aab aga `kõrda, mitu pügäläd nõnna paĺju `poegi oo lehmäl Kod; vokk aab nöörid `kaela; üles `aetud (ärritatud) nüid selle aśja `piale Pal; sülega `ümmert aa puu `kinni [nii jäme] SJn; aame audul ääl `sissi (paneme käima); ai `arja `kinni, kiśk miut `arjapidi; Ku [korstnasuits] `pistu üless aa, tule `seĺge ilm Krk; mõni aab egäsugutse `ehte `küĺge Puh; mia es taha `endäle viina `aisu manu `aada, mina es võta; aga viimäte tulep aig ku `sinna - - ka kraavi kaevetass, ja `aetass (juhitakse) otsa `oia Nõo; suidsuga tuustiga ai mihiläseʔ `maaha (hävitati meevõtmisel) Har; `końte ajama (vankrilauda sõidu ajal vastu hobuse jalga laskma) Räp

aken aken hajusalt L, K(g `akne Kos Ann) I M(g `akne), akken R, ake S L(n akõ Khn; g `akne), akan Saa Kod Äks Kõp Vil Trv T hajusalt V(-ń), g `akna; akõn (-ń) g `aknõ San V; n, g `akna Plv Se Lut avaus valguse ja õhu sissepääsuks; ka aknalaud `laudal `akna ies ei õld; midä sä `akna taga `viisud, tule tuppa Lüg; `akna `piidad akkavad jo mädänemma Vai; lihunik vaadab rätsepa `aknast `väĺla (rõivas katki) Jäm; ake nii rähmane, ei paista läbi Ans; sügise pannasse sihesmised `aknad ede; köue aal äi tohi `aknud `lahti oida Khk; Pane lamp `akna `päele; Ake kut pisike ärjasilm Pöi; nelja ruudiga `aknad ollid muiste Muh; kassid kεivad laua pεεlt `akna `pεεle Phl; toal oli kaks aket - - `enni olid vähiksed `aknad; `aknad `joosvad igi Mar; suitsu tare oli - - ei `olngi aket Tõs; Sia põlõ ammugid akõt pühkin, `valgõ paestagid enäm läbi Khn; kui tihane akant nokib, siss tuleb `öösi `küĺma Saa; `aknate ruudud kõik `kat́ki Juu; `kamre `aknal on luh́t aken ies Kos; põdra - - `vahtis `aknast `sisse KuuK; pane aken `triklesse JMd; akent tual ei old, pidid kõik nägema sest ukse august Ann; vana aken õli `veike - - ja es käi `laśtigi; kahe`kõrsed `aknad one talvel eden Kod; `aknid just `lahti ei ole `oidnu Äks; temä `pańni seäsi kaks kätt `vastu tare akant Kõp; vahib `aknast `sissi Trv; lihunik `vaatis rätsepa `aknest `vällä, ku küünaspä katik või perse paĺlas Krk; tuuĺ vunab `akne taga Hel; esä iki ütel: paĺlu `aknit (auke) sehen [võrgulinas] Ran; õtak om joba käen, no kas sa akand `kinni ei pane Puh; mes sä vähit sääl `akna pääl Kam; akõń om elutarõl, sannal ja rehetarõl om paja Urv; katõ kõrralõdsõ `aknõʔ Krl; Ku läbi `aknõ käüt, siss sü̬ü̬ susi ärʔ (öeld lastele) Har; räüss - - peśs kõ̭iḱ `akna kruudi˽purulõ Rõu; akõn vallalõ om, sõ̭ss saa paĺlo `lauhkõp taa tarõ Vas; kerigu `aknidõ i̬i̬h omma võraʔ Se; süä puhaśs kui `akna Lut; uksest ja aknast igalt poolt; ohtrasti, ülemäära Akkasivad kord ädad tulema, tulivad `aknast ja `uksest IisR; `vaesus tuleb uksest ning `aknast Khk; õnnetus tuleb uksest ja `aknast VMr; ku näid õnnetuisi tuleb, siis näid tuleb uksess ja `aknass Kod; Hät́ti tuĺl - - timäl uśsist ja `aknest Räp

hakkama1 akkama, da-inf akata eP(`akma hajusalt Sa; h- Phl) M(-me, -de) Ran Nõo TMr Võn, akkada R(-maie Lüg; h- Kuu) Sa; akama, da-inf akada Kod MMg

1. mingi tegevuse juurde asuma, midagi mingit uut olukorda alustama a. (koos ma-infinitiiviga) tahan - - akkada `siepi `kietama Jõe; `Martoni omad ei akkanu `millagi `riedisel `päiväl `eina `algama VNg; eläv `andas `surnele suud ja `surne akkas elämä Lüg; Ja puusärk rekke ja mehed aketi tulema Jõh; `minnu akka janotamma; kados on `katki, `tarvis akka parandamma Vai; akab ju alliks `lööma, `koitu akab tegema Jäm; ää akkag nuttama mette, ole `vaasti Khk; kevade kui oli aketud `loomi `väĺja `laskema, siis oli `kellasi kölistud Mus; jo nüid ilmad ikka `eitima `akvad Muh; saab [kuhi] juba pooleks saand end, akeda ahendama Emm; poleks ma mette `nutma akkand; mei olime jüst kodu menema akkamas Käi; rehi kuib, süńnib `peksma akata küll Mär; siiss akkass piĺl `mängima ja tańts akkas `köima Mih; pühaba akate einatööd alustama Aud; pidi uut `maandid `tehtama akatama PJg; `aksin kuduma Vän; taevas akkab seletama Ris; muĺlikas on nihuke veis, mis alles `lüpsmä akkamata Juu; ommiku kella neĺlast sai akatu juba `peksma [reht] Jür; teda siis pidatud kõige `enne akkama `peksma Amb; vana maha jäänd `põldudel akkab kohe kamardikku kasvatama Tür; akanuvad `juoksma kodu VMr; akkasin `tundma et valu iilid akkasivad `käima Kad; mis nüüd akkab olema HljK; minä akin `leibä tegemä; mes‿sa nüid akku tegemä, enese `kõsta `öeldi - - mes nüid akata tegemä Kod; siis akatasse teda (ladet) `pahmama obustega Äks; lehm jääb `ahtrast, `lüpsma ei akka, kui rikutud on - - siis ei akka akkamas̀ki Lai; akassime `viina temäl `sisse `anma Kõp; akkas mutku kodu `tahtma Vil; agu akkas tekküme; raud aiass elgiss, sõss akats tagume Krk b. (koos illatiivse või allatiivse laiendiga) akkasime kesk`ommikulle `kellu kahetei·st`kümmeni Hlj; `milla `teie `reiele akkata VNg; aus laps - - ei akka `vargale; akkab `itku; vahi mu `silma `sisse, kõik ei saa vahitust, nauru akkab; jalg akkas verd `juoksu Lüg; `tarvis `koido unele akkada; kui on ilus ilm, siis akka `luole; akkas `riidu Jõh; akkamo `ildaselle; mei akkasimo kisa Vai; ma `aksi sii kaubale Khk; ole miheks töhe akkamast Käi; igäpäe `ootan munele akkavad Mar; kella kaheteiss`kümness `tõuse üless ja akka linule Vig; nüid lähme ja akkame `jälle `tööle Juu; kell kaks ommiku akkasime rehele Amb; kui jo jaanibe oli `müeda, siis jo ikke akati eenale VMr; võib toedule (sööma) akata Kad; kui kadri akkab kusele siis andres paneb aani ette VJg; kui külm ilm, vars akab pasale; akas soldatiga jutule Kod; `eśte kui ma `tü̬ü̬sse akasin raut`pulke ei olnutki [äkkel]; ei änam ei joose [kask] `mahla, nüid akab jo oksele Ksi; ommuku `tulti üles `näiti tuli `pihti ja akati tühü Hls c. alustama, alust tegema ku `kartulid oli noppitu - - siis sai linudega akka VNg; mis sä akkad `ilma `asjata, sa et `õska tehä; akkab aga `jälle ja ajab oma `jönni, `ühte `puhku edesi Lüg; `einaga akkada `pihta; ei tea, minest `pääle akkada Vai; kui rugi küps oli aketi `pihta pεεle Khk; nutt `pääses `lahti, nutt akkas `lahti Mus; `puita akates poleged asi nii ull Käi; näe ma akkasi päris `paĺla käsi (vaeselt) `peale, nüüd oo mol `kraami küll Mar; omigu sai vara üles `tõustud, kahest kolmest oli jo `peale akata [rehepeks] Mih; üksainus `sirge oŕk ilma aruta: muidu ei saa esimesi `silmi akata (üles luua) Vän; küll si on üks jutujakk, ühe jutu lõpedab, teise akab Saa; `eile akkasin `leiba ja juba läbi Ris; akab ievast `aadamast `piale, tiab kõigist aśsast `reakida Hag; pikendäsin veel sedä akkamast – aga ikke tee `viimäks Juu; `kartles on akata ja lõpetada [toiduna] nüid alati Ann; ei taheta tüed akata esmaspe ega `riede VMr; kana lõpetab sarja ära akkab uut `sarja Trm; no kedä muud, akama `piäle aga Kod; sai joba ärä akat [töö]; `pu̬u̬ĺbesel pääväl akati kiket tü̬ü̬d; ta iki ligi saa `aasten joba. nüid akka sadata `aastet Krk; peale, pihta hakkama tegema, ette võtma tuli `seie kodusse nink `vaatsi, sii es ole mitte midagid `pihta akate Ans; see töö on `jälle sealt moalt `otses, mis nüid peab `peale akkama Juu; `ilma adrata põle sial enam `miśkid `piale akata VMr; mea nõu ei lövvä, mis ma pia `pääle akkame, nüüd om miu `mõistuss otsan Krk
2. a. algama, algust saama üks ädä lõppeb, `tõine akkab Lüg; ku `tuule `küüned [taevas] - - siis akka tuuld Vai; pärdi pεεvast siiss `aksid `möisa rehed Jäm; mere kallas, kus maa ää löpeb ja vesi akkab Krj; See oli ikka see vana aru, et jaanibest akkas einatöö `pihta; Lutsu jooksu aeg akas sügise `ingede päevast Pöi; `Lõetsa jõgi akkab soost Muh; pühäbä ja neĺläbä akassid pulmad Vig; eimene maailmasõda akkas `peale Mih; eha lõpeb ja koit akkab Tor; ru̬u̬ś akkab vihastamesest kah Hää; siis akkasid joomad ja söömad ja pärast pulma naĺlad Rap; eks allikal ole küll koa siĺm, kui ta akkab alles Juu; tuńnid akkasid siss, kui `valgeks läks ja lõppesid kell neli Kos; `kangest akand `pikne `piale, nemad läind `sinna ulu `alla JJn; `Valma saunaküla akkas maande äärest Pai; suured saud on viel akkamata; mõisas oli, kell kaheksa akkas kesk ommik VMr; juba järve kallas lobiseb – vist akkab järve tuul; mõrra keha akkab reiede õtsast Trm; `mõisast läbi `minna akkab kohe küla; akkab nagu kirmetis servast `pääle Äks; agu akkab (koidab) Hls; ku paistetse rinnust akkass, siis om `varsti minek (surm) Krk || nad on `Narvast akkaned (pärit) Jõh b. käibele tulema; tekkima, sugenema; sigima `autu akkas vast soja ajal Jõe; sie ei ole mitte ise akkand [jutt], sie on kohe old asi VNg; sie on ikke kõhe täis `sündind lugu - - ega sie ei õle mõni akkaja lugu Jõh; `septe·mbri loppus juo - - akkas `marjalohe Vai; puukiŋŋad `aksid ennemdi, kut `sakslane `seie tuli Jäm; See nüid sii alles öhe kahe`kümne `aasta eest akkand asi et `paargutele aketi `korsnud `peele panema Kaa; nooda püik kadus ää, siis akkasid mörrad `jälle Vll; Nee vanad õue ja võrkaide murud on ise akkand, nee pole külitud; Telg on `seemnest akkav rohi Pöi; koi liblikad, munadest akkavad ussid Muh; inimest `ütlesid, et `ülged `olla varaù·st akan, varaù· soost Var; kui `kolloo·sid akkasid (loodi) Vän; `väiksed ua ja `erni läätsäd, mis akavad alles Saa; minu ajal nendega (maavärvidega) ei väŕvitud siis akkasid ikke puevärvid juba KuuK; minu emal oli kerst, `kohver akkas iĺjem JJn; se on `luoduse viga, kogeldamine, sie ei ole akand; tiik, nisuke veike kierastik – kas ise akand või tuld, kes teda `kaevas Sim; kot́i `sisse koid ei akka Iis; viimati kadusid ni̬i̬d rüid ärä, akasid vammussad Vil c. mingi tunde, meeleolu, aistingu tekkimisest akkab ale miel nähä Lüg; Akkas vist `ilge, läks menema Jõh; kahju akkas `vaesest inimesest Khk; nii `kange jänu akkas Pha; mool akkab nüid külm ~ pala `kinni Vll; miol akkas küll naa jõrm Khn; siit rinnust akab valu PJg; kas sul ei akka ~ soa veel äbi Juu; tõmmake kuued `seĺga muidu akkab külm Ann; kõpsute `jalgu, sõ̭ss ei akka küĺm Hls
3. a. (kellekski või millekski) saama, muutuma; kellegi kohustesse astuma ehk hakkab viel elusaks Kuu; ise akkand kinksepp, ei õle `kuski õppi saand; sinä `sündind laisk et õle, sinä õled akkand laisk Lüg; kahe`kümne `aastane sai `oldud kui sai naiseks miheks aketud (abiellutud); mo ema isa oli suur `kontide panija, ise akkend Khk; Kukulind - - kevade kukkude, pärast akate kulliks Pöi; pole ma mette teise `teenijaks akkand Käi; oo nüid viksiks inimeseks akand Mär; Vanaste üks `õige mees mõisa kubjas ei akan Han; noorem tüdar akkas karjatses̀se Mih; ega `enne põld [loomaarsti], olid mud́u nihukesed akand toadid, kes obose suud `rookisid ja Juu; mineva sügise - - akkasid taĺlimeks Pai; si̬i̬ tahab saksass akada Kod; mina akasin tädi ja tädime juures palgaleseks karjatseks Plt; noh ku ma käisi karjan vi̬i̬l paaŕ `aastat sõss akassi poisiss joba `põldu `kündmä Pst b. mingisse ametisse või tegevusse asuma, mingisse olukorda või vahekorda astuma sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab; sügise saan `seitse`kümmend täis, akkan juo kaheksa`kümme `pääle; mina akkasin `este vana Juhani puolt; akkab oma `leibä. lüöb `tõistest eräldi; (kokkuleppimisest, ühinemisest) akkama kokko ja `õstama sene `massina Lüg; siis ma `aksi ~ akkasi küla `lamba Kaa; te akkate abiks koa Muh; ei ma akand tä `kelda üht; ma `katsusin meelitada, aga ei akand minu `nõusse `ühti Mär; ta akkas riigi teenistusse Aud; `enne akkasid `kangesti vene `usku; teene on aher lehm, teene on `jälle akand (lüpsma tulnud) lehm Juu; kui mina koha `piale akkasin, `küńtsin kõik ühe obuse adraga Pai; akab mulle `aitima `anma et kas minä akan appi Kod; käis `lüpsmas, kui lehmad olid akkamata Pal; vastu ~ vasta hakkama 1. vastupanu osutama, mitte kuuletuma, tõrkuma igale `puole, kuhu tahad, läheb, `vasta ei akka `millaski Lüg; Aga no kus sa `erra käsule tõhid `vasta akkada Jõh; `vastuakkaje obu Jäm; tä `rääkis et kis kubjale `vasta akkan, siis kohe vits `lahti Tõs; üks - - oli ää laitn, et `meitel ei `aita akkamine `vasta Khn; lõpu `otsa akkas viel vanematele `vasta kua VMr; nõnna ku `rauda akab `vasta MMg; `vastupaneje lu̬u̬m, akkass `vastu Krk 2. tekitama, vastik olema a. (toidust, joogist) sie akkab `mulle `vasta, minu kõrist ei lähä sie `alle Lüg; Vesi akkas `vastu (oli joogiks kõlbmatu) Emm; see sööm oli nii sańt, et akkas tääl `vastu, aas tä südäme sandiks Mar; `süemine akkab `vasta Kad; kui paĺju sü̬ü̬d, akab `vassa Kod b. (tööst vm) see pole lisige tee, akkab `vastu (ei jõua ära käia) Khk; vahest tee ja tõtta, aga nüid akkab `vasta, enam ei saa `tehtud Juu; kui ei süe, siis väsid ära, tüe akkab `vasta Kad c. teat asendisse asetuma või laskuma `usklikkud, nied akkavad `põlvili maha; tämä akkas maha ja õli `kummuli, ei `jaksand `ennast `kierädä egä; `undi rattast `lasti – üks akkas selikile maha; läks `sinne `kuuse närede vahele, akkas `sinne `vastuli maha Lüg; maast `engab, luom kõhe `nuusib ikke seda aset, ja akkab siis pikkali; Akka `vuade pikkali, sa õled `aiget nägugi Jõh d. minema, muutuma, pöörduma (ilmast) ei akkand `tormile ega kedagi Jõe; sene järele kas akkab `pitka `vihmale vai lähäb `kuivale Lüg; ilm akkas `saule Jõh || akkavad `kaurad `ripsele, siis tuleb karu `liikele Lüg
4. a. kinni või ümbert haarama, millestki kinni võtma akkavad `tõine `tõise `kaula ja `annavad `tõine `tõisele suud; minu `ambad on juo `nössid, enämb `kinni ei akka, nagu vanal `undil Lüg; ta akas mu `öltsi `kinni, vöttas `riidest `kinni Jäm; siis akkas mo kaela `ümber Muh; akka `saage `kenni Rid; akkan so pähe `kinni (tutistan) Mar; võtad [kibu] `kõrvapidi jood, akkad `kõrva `kinni Var; akand emal karvust `kinni, ja `tuupind emad Mih; välla takka oli üks papal. ei ulata sülega `ümmer akata ~ võtta HMd; akka mu `jalga `kinni ja ojume üle Jür; `kuḱsi maha, küüned ei aka `kińni serväss Kod; sedä ei tää, kust ma `kinni akka Krk || hammustama, kiskuma (eriti koerast) sie on `kange kuer, sie akkab kõhe `kinni Lüg; Koer, saepεε, akkas `jälga `kinni Emm; noor kuer akks naks ja naks `külge `kinni Mär; ta oo `kerge `kanda akama Tõs; panin ta (koera) `kinni, ta akkab `külge ka JJn; aaguvad kurjasti küll, aga ei ole `kińni akand; kui obune sööb maast, siis uńt ei pia `saama kõrist `kińni akata Ann || piltl kallale kippuma või minema; riidlema; tüli norima sie akkas `suisa suu `püsti minu `pääle VNg; akkab minu `kallale - - minul süüd ei õle Lüg; teised akkavad `jälle mo `peale Mar; kui sa kedagi `ütled `talle, mis `vasta mielt, siis ta kärinal akkab `sulle `piale Amb; küllalt on nisukeìsi riiukukkesid, kes `kaine `piaga akkavad teise kallale Plt || piltl millegi (töö, ülesande) kallale asuma, midagi ette võtma ei hakkaki sen kääd kuhugi `kinni (ükski töö ei sobi) Kuu; `viltse löŋŋa venitaje, kes sedasi vedelast `kinni akab (pikkamisi, vastumeelselt töötab) Jäm; ilma akkamata (saamatu, loid), midagid ei korralda Pha; ikka akkab `kinni `tüösse JõeK; tämä o niiske südäk, kõhe akab aśjass `kińni; tämä ei õle südäk, ei aka tüäle kõhe `kińni Kod b. millegi vastu puutuma, midagi riivama; kinni või külge jääma, kogunema, kinnituma; takerduma, kleepuma; ühte või kokku jääma (surumisel, loksutamisel jne) vahest oli `otra nii lühike - - ei akkand `sirpi, et oleks `sirbiga `leikand Hlj; madala `ukse`päälne akkas pähä VNg; lumi on `ühmäne ja vesine, akkab rie ette ja igäle `puole; ei saa `kuiva `toto süä, `ühte `puhku vesi tuop `juures, `muidu akkab kõri `kinni; tänä on supp paa `põhja akkand, on `kõrbene magu; või ei akka kokko, tao tõist juo `kõige `päivä Lüg; papper akkas `küĺge `kinni Jäm; jalg akkas vähä (komistamisest) Ans; `seaste pole vigadi ede midagid akkamas (pole midagi niita); oks akkas `iussi `kinni Khk; tegi adra `vanna `katki, akkas kivi taa Kaa; jahud akkavad käkki `ümber käe [leiba sõtkudes] Muh; justkui köva pudru, mis kokko äi akka, siis `üitas rabe Phl; kui paet `põhja akkab, siis lükatasse takka `randa Rid; nepod akkavad `ühte (kleepuvad); `vaata kui tolm akkab riiete `külgi Mar; kõrv akkas `kinni (läks lukku) Var; lasna `peale sai natuke jahu siputud, et jahu akkab lebasse `kinni, leib ei jäe mette lasna `küĺge Mih; Aeru laba akkab vee taha Khn; obuse kabja `alla on akand suur lume kamakas Vän; Nätset `leiba on alb `süia, akkab `ümmer ammaste Hää; virnrohi - - on teräv, pikk akkab igasse `kohta kärts ja kärts `kinni - - akkab `riide `küĺgi; suure tulega ei või `keeta, pudru akkab `põhja `kińni; keedä ja keedä `rauda [sepapajas], vaat kokku ei akka Juu; kui tomp sies [lõimel] akab sua `piisse `kinni Jür; mis `angu akkas, sie akkas KuuK; mul akkab pia `varsti lakke `kinni Amb; iga õle kõŕss akkab `jalgu `kińni ja komista VMr; leiva tainas on rabe, kui ei aka kokku Lai; [ree] jalas akab liiva `piäle `kińni, ku lund kasina one Kod; jäŕjest segada, muedu akkab `põhja Pal; käki vedelal on rasv sehes - - mud́u käḱid akkavad `rindu Äks; ein `oĺli nii `veike et mitte vikäti ette käsitsi ei akantki; lootsik akas `põhja `kińni KJn || (kõnehäiretest, kogelemisest) ta keel vähe akab (kogeleb) Jäm; [kogeleja] saa söna suust εε mette, keel akkab `kinni Khk; täma keel akkab `kangeste, täma kokutab Mih; mõnel on luomusest koa, et sõnad nagu akkavad `kinni, siis üeldakse kogeldab Hag || piltl kui on kõrd juo `kinni akkand ja `sisse vedänd [poiss tüdruku või vastupidi, öeld] et enämb põrn maost ei `lahku ; igä riid akkab tämässe `kinni, üks `riiakas inimine on; igä `ammet akkab kättä - - on akkaja igä `tüöle; ei minu `küüned küll ei akka kuhugu `kinni (ei taha kellegi oma võtta) Lüg; `meie poiss ei akka `silmä, tiab kus tämä on; Laseb ühäst kõhast `tõise - - `kuski `paigal ei `sõisa ja `ükski tüä kättä ei akka Jõh; `oige `elma ei akka `kengi (õiglast ei süüdistata) Vai; Tühi perse akkas taga `kinni, akkas uiest [lehmi] `lüpsma (puudus sundis uuesti tööle) Pöi; minu `külge ei sua `kiegi `kińni akata VMr; si tüdruk akab talle (poisile) südamesse Ksi c. püünisesse sattuma, (õnge jne) otsa jääma, näkkama (kaladest) sie kala `õnge akkamine on `pilves `päivägä Lüg; tursad täna ei aka Jäm; kõik kalad `akvad aŋŋerga õŋŋe `otsa Pha; `talve köiasse unnel, aavid akkavad `otsa Muh; kalad polnd `unda akkand Rei; akkab ikke mõni [kala] `kenni koa [õnge] Mar; suur aug akkas ahingusse Mär; `öösi ka akkab angerjas Vän; õng on pisike konks, kala akkab `sõnna `otsa `kińni Juu; abakala akkab `võrku koa Trm; kala ei akka õnge `otsa Plt; es akka õnge `otsa, es võta `sü̬ü̬tä Krk
5. levima, (teisi) kaasa haarama a. nakkama, teistele edasi või üle kanduma, kuskilt saama (haigusest, nõidusest jne) tobi akka ikke `toise `küljest `toise VNg; `ennemast punusivad eläv õbeda `kellä `nüöri `sisse. siis ei akkand `luomale `nõidus `külge; kõva verega inimine, senele ei akka `ninda `õlpsast, aga `viimast ikke akkab ka; paha muod on juo isäst `külge akkand, sie on kõhe vere sies Lüg; Kui `leivad `niisikesed `vistrikud üläs - - siis `üäldi, et sie on akkand -- - `üäldi ka `tuulest akkand ja maast akkand Jõh; äkine `aigus ning akkand `aigus mis tuulest tuleb Jäm; see akatav `aigus, tohi `sönna üht `minna; akkand `aige (nakkushaigus) Khk; ei `aigos kka `moole `küĺgi Kul; Siberi katk, üks akkaja `aigus Tõs; tiisikus akkab teise küllest `külge Vän; sülita maha `enne kui istu, et siis ei akka maa alused Tür; `rõuge `aigus sie akkab kohe üheteisest VMr; maa peab `ingama sialt kohast kus se `aigus (maa-alused) akkab Ksi; aga nüid on vähk akand inimestesse Plt; temäl akkajet `aigust es oole temäl olli surma`aiguss; sellest (sammaspoolikust) om kuri `valla saia, si̬i̬ akkass ka tõisel Krk || (paaritumisest, sugutumisest) tiä kas akkas ka `külge, sel `selgi ajal õlivad `paaris, eks sie käi ikke eloka `kõhta; igä `tütrikulle ei akka `külge Lüg b. põlema, süttima, (teistele) edasi minema (tule kohta) tuli‿b aka – puud on märjad Khk; puid peab nii pailu olema, et sa `turba akkama saad Vll; kut tulerovaga tuld lööd on ka sädemed, sädemest akkab taala `otsa Emm; siss `löödi kibi peal tuli põlema, tuli akkas käsna `külgi Mar; mina panen ike puud nii, kuda ta (tuli) kõege paramini akkab Kos; teene maja akkab teesest. teene võtab teesest Äks; üks `istus `küindla `juures ja vaadas, et se `kuskile akata ei saand SJn; (tuli) akaśs taglale `külge, tuli akaśs `õhkume Krk
6. mõju, toimet avaldama a. mõjuma, toimima, tagajärge omama `tõmma `kõrvid maha [mütsil] et külm ei akka `kõrvide `piale; kui päiv `paistab, siis `elgib. `vasta `silmi akkab; külm akkab `jalgudelle `kinni; `tõmban `piipu, siis akkab `rindu Lüg; joulu `ölgi `pandi paigale - - suitsetati nendega `pöldusi(d), `enne pääva. Ttise inimese kuri silm ep aka `pεεle Jäm; suits akab `silmi; eida veel `leili – b‿aka `kinnigid; nii külm et akab `amba Khk; see [õlu] pole sedamoodi `tehtud, et esimene toop akab Mus; Akkas ikka `konti `kinni (viinast); Ussi pead `peetud `taskus siis `nõidus äi `olla `peale akkand Pöi; Roheltsed ounad akkast sisse (tekitasid kõhuvalu) Emm; meno nõu selle `peale ei akka (nõutusest, abitusest) Mar; aha tuul o `näule `peale akan Kse; jalg oo kuib lośsidega, aga akkavad jalade `piale Aud; luege pääl ei akka püssi kuuĺ kah Hää; ele pää akkab kevade `silme `peale Kei; ommiku `jälle märg kangas `väĺla tõmmata, siis `päike akkas paremini `piale (pleegitas) Amb; kańnis särka ilm, akkab ninasse VMr; ele väŕv – akkab `siĺmi Trm; minu isa tegi [kaelkoogud], mis olid vildiga seest `löödud, et õla `pialegi ei akand Lai; kipe akkaje küĺm Krk || piltl kel `kerge pää, siis akkab [õpetus] iast `kinni Lüg; egä see meno `külgi akka egä puudo mette Mar; temäl raamat ei akka; ta om kõva `pääge, tal mitte ei akka, kõva `pääge lu̬u̬m; tal akkass küll, aga ta ei õpi, küll andass tal `vitsu Krk; kõva pää, ei akka midägi manu Hel; pähe (kinni) hakkama 1. purju panema, joobnuks tegema, joovastama; uimastama, pead haigeks tegema meri akkab pähä Kuu; Ehk mis õlut sie `muidu on kui ei akka pähä Jõh; oul akkas piha kinni [saunas] Ans; nee on nii `kanged rohud, nee akkavad pεhe `kinni Khk; kaelud akkavad pähe Muh; viin oli pähä akkan Kse; `vaata, `viimaks akkavad [kailud] nii pähe, et aavad oksele Tür; ving akkab pähä VJg; kui süed `õhkuvad, siis akkab kaŕm pähe, kui on kaŕm sehes Äks; tuba (aur) akkab pähä, ei või siin `olla KJn; viin akkass pähä, läät ulluss Krk || tämä sest (tüdrukust) `lahti ei saa, akkab tämäle juo pähä sie asi Lüg; poisile akkas put́s pähe Sim; võta võta, tämä ei aka sinule pähä egä `persse Kod 2. meelde või pähe jääma a, pee, akka pähe, kui et akka, `viskan lakka Lüg; [õppe] tükk ei aka piha Jäm; raamat ei akka pähä Mar; va maltsi `peägä, kel kirjad egä lugemesed ei aka pähe, egä jäe `meelde Vig; laulu viis akkas `mulle `iaste pähe Kei; mina piäss ei mõessa - - tahab enne paĺjo õppi kui pähä akab Kod; kõva pea, ei akka päha Plt; südame peale ~ südamesse ~ südamele hakkama iiveldama või oksele ajama, halba enesetunnet tekitama sie asi akkab `mulle südämelle, mina sedä süä en saa Lüg; rasvane liha akab südamesse Khk; see suur `öötsodamene, see akkas tema südamesse (jäi merehaigeks) Rei; mõni toit akkab südäme `piäle Tõs; `suoja `piima ma‿i juo, akkab südame `piale VMr; nisuke rive asi et akkab kohe südämel̀le Kad; miul küll `keńnigi asi südäme `pääle ei akka, mis ma sü̬ü̬n Vil || vastumeelsust tekitama, vastik olema Midäs sul viel `süämelle hakkas, et panid nii pia ärä tulema Kuu; `niisuke jutt tuleb, et sie akkab `mulle südämelle, et mina en sedä `salli egä taha `kuullagi Lüg b. peale jääma, kinnistuma (värvist) `pannasse `suola [riidevärvile] et siis akkab üväst `pääle Lüg; värvile `pandi `maarjad `juure, siis akkas `pεεle Khk; Väŕv äi ole east akkand, [seelik] jähi lapeliseks `jälle Pöi; muar`jääga värviti muidu s‿akka mette Muh; mõni värb akkab `eäste `peäle, aga mõni ei akka üht mette Mar; aa kui seda (kübaramusta) `ulka ei pand siis värv ei akand `piale KuuK; lõngad one ehätänd, värv ei õle `külge akand Kod; värv oli nõrgalt `piale akand Lai; nüid na (villad) om jo periss alli, ega väŕm nii ruttu `pääle ei aka Hel
7. mingiks tööks või tegevuseks suuteline olema a. teha suutma, jaksama; toime tulema, jagu saama `Viskasid `terve `nauri `lehmäle ede, nää ilastab `vaide senn ärä, ei hakka `hammas `pääle Kuu; minu jõud ei akka `külge sene `asjaga, ei akkagi `tõstamaìe `üksi `päine Lüg; Sie on kaval pettis ja suli, `selle `piale ei akka `kellegi `ammas IisR; sia lihal nii paks kamar – `ambad äb aka `pεεle Khk; kui vähe [kala] oli, et ikka mees `peale hakkas, siis töi `selgas ära Phl; ikka läks mööda ja ta‿i näind - - ma `üt́sin mis asi see siis on, et su silm ei hkka sis Noa; va sańt maa kündä, atr ei akka `peale Mar; ei mu nõu sii akka kedagi, mu nõu `siia ei akka Mär; nüid on kõik asi nii `otses, ei akka `kuskilt `keegi nõu enam `peale Juu; kõva kooruke, ammas ei akka `piale Kos; nõnna kõva, et ammas ei aka `külge Kod; liha kaets paast, odot, ma kae, ka ammas ei akka vi̬i̬l; miu `mõistuss küll ei akka sellel `pääle Krk; hakkama saama 1. toime tulema; midagi ära tegema, korda saatma Laps läks ilulugemisega `ninda `ähmi täüs, et ei `saandigi hakkama Kuu; ma küll `seukse alatu `teuga akkama äi saaks Khk; Kana on varvasjalg, ta‿b soa vee sihes `öhti akkama Pöi; See kiri lehem on nii pahur loom, äi mina saa temaga akkama Rei; see on `siiskid veel hea, et mina omaga hakkama saan Phl; aga üksi saab koa selle `tööga akkama Mar; ma luban iga pää `metsa `minna neid nõia `oksi `otsima, aga ei sao ega soa sellega hakkama Juu; ta `lahke kätega, saab iast akkama kõigega JõeK; sie tüdruk on illukene ei sua `tüöga akkama VJg; `tautab ja `tautab, aga ei sua akkama Ksi 2. (omavahel) läbi saama see nii töri inimene, kus sa sellega akkama saad Krj; Korra oli pere `leibas, pole akkama saand, akkas oma `leiba; soa akkama sugugid mitte üksteisega Pöi; mees ja naine, `loetud ja laulatud küll, aga ei saa akkama mette, siis elavad `lahkus Mar b. lõikama (terariistast) tänä ei akka vikkasti rohole `külge; viil ei akka `saele `pääle, mutkui libeb `vaide Lüg; see nuga akab `umbast palava pudru `pεεle (on nüri) Khk; se (nuga) oo nõnda tüńts ei aka `ühti Mus; Ons su kerves veel akkaja Kaa; omingu `kastega siis oo rohi märg, siis vikat akkab ennemini Muh; Nuga jo nii tölp, see˽p aka sooja sita `pääle ka mitte Rei; ega ma teist seokst [vikatit] änam saa, sel oli ea akkamene Mih; vikat o vahe, akkab `easte Tõs; raut́s on nüri, ei akka pääle Saa; oh sina ull, küll on aga soag nüriks läind, mitte enam `peale ei akka Juu; vikat́ ei aka rohole `külge, ku rohi one libe ja kuiv Kod; si̬i̬ om `seante nagu undi arjass, vikat́ `pääle ei akka Krk
8. (kokku) sobima, paras või kõlblik olema Meie ei akka enämb kokko, on jua viha vain vahel; sie ei akka minu `pääle, mul on juo kuorm suur, on `ruumi vähä; sie toit akkab `mulle üväst `amba (meeldib, maitseb) - - sie toit akkab `ambaga ja mokkaga kokko; tüö `ammet akkab kõhe, aga lugema ei taha akkada Lüg; [rõivas] akkab iast `selgä Jõh; `Söuke kalośs akkab juba mo `jalga koa Pöi; kui supp akkas juba et sa võid suppi suhu `pista, siis oli juba `vaangas tühi (sest sööjaid oli palju) Lih; kõige param akkavad sut́id ja vihmaussid Vän; teesel ei soa ega akka (edene) se `korjamine, teene aga soab kõegest asjast seda vara Juu; tämä akab iga ühega Iis; meie keele `murdesse sie ei akka Trm; jääl läks kõledass `väl´jä, jääl ei akand tõesegä kokko Kod
9.  hakkama(s) töökorda, valmis; töökorras, tegevus-, tegutsemisvalmis; teoksil; olemas nemad (angerjad) panevad ko˛e keik savad akkama ja `kaŋŋutavad maa siest ka `lahti `oŋŋed Jõe; sain elämise siin akkama, ega old midägi `enne akkamist; ja siis ans sie mies oma `leivätagavara ärä ja ans kohe pere`naisele `käskü, et sega kohe uus `jälle hakkama Kuu; jüri`päiväl `kaubeldi juo `karjane akkamaie; kõik mehed ei `õska `panna `rangi `ruoma akkamaie; `vankri sättin akkamaie, tahan kuhugi `mennä; ajas `mõisad `suurest ja `suurest akkamaie; mul on vokk `präigast akkamas. talv tuleb, `tarvis sukka ja `kinnast Lüg; pane `ennast akkama, sie on iast `riide, siis akkama mänemä; Õli suur pere, õli `leivä `asti alati akkamas Jõh; Kui mina `kanga akkama panen, küll siis kudujaid on IisR; `säätsi pere akkama (tööle); meite Jaen täna mujaga nönda akkamas - - kεik selle aja muda roogib ülesse Mus; Noh vanamees, pane ennast ka akkama, pead töhe minema; Mu poolest oo asi akkamas Kaa; no siis pannund suuretüki akkama, ning annund käraka ää Vll; Ma pani tahenduse juba `öhta akkama Pöi; pane kulmu köis ka akkama Emm; Minul oli ilmast `ilma koirohi akkamas Rei; mu `ammad olid akkames ja kurk oli `vaĺmis `neelames Mär; Iga töö pial akkamas Han; nää `praegast `aśtja sial akkamas (leiva tegemiseks); kui lumi kaub, `varsti on nemad (osjad) akkamas Amb; sie on `niisugune akkamas tüdruk et lase `olla VJg; panen süögi akkama (keema) Trm; kui kõik oli akkamas, oli [õhtu] söök, ja `piale selle `kraamisin laua Lai; tragi (inimene) on alati vali, igal pool akkamas Plt; hakkama panema hävitama, rikkuma, raiskama Ega tä `enne kuo saa, kui kaik raha on hakkama `pandud Kuu; Jo sie `keikse paremb siep `pandi minev`aasta akkama IisR; `jälle pudeli akkama pannud, `jälle `möirab (joodikust) Mus; selle nuore inge pani tema ise akkama Amb

alatsema alatsema Hlj VNg Lüg Khk Hää Kos JJn VJg Pal Plt KJn

1. haletsema sie alatsi ja kahetsi toist VNg; oh sa `vaesekene. alatsemise möttes `ööltasse Khk; ma ei olegi akand alatsema [müüdud lehma] JJn; mis ta alatseb selle lapse iest, sie siis aga nutab VJg; kõik alatsesid ja kahjatsesid, kui tema ära läks KJn
2. halastama mõned on `kanged ja `karmed, `eiväd alatse `tõise `pääle, `kaibavad `kohto Lüg

algmisest `algmisest Lüg Vai Pöi Muh Han Hag Juu Ann Koe Kad VJg Hls Krk Ran/-ĺ-/ Rõn, `algmesest Muh Han Pil Lut, `aĺgmisess Kod algusest sie on ikke `algmisest `ninda old Vai; Kaśs on kohe `algmisest `peale `murdjaks `loodud Pöi; ilma `algmesest `olli sii üks kui maa Muh; `algmisest kohe kui ma akkasin `käärima, olen `ümmer `käärbude `käärind Hag; kas te olete `Tartu elanikud juba `algmisest Ann; meil on ikke `algmisest `piale tänaseni old oinas Kad; kõik akab nõnna `aĺgmisess suat́ Kod; `algmesest soadike, kui mina `kuulma olen akand, on iki virre Pil; sedäsi om ni̬i̬ asja `algmisest ma‿ilma otsani Krk; poesiksed om `lu̬u̬du joba `aĺgmisest serätsed vigurised Ran; si̬i̬ om ilma `algmisest nii ollu, et sa piat vaevaga `tü̬ü̬tämä Rõn

haljastama aĺjastama Mär Koe VJg/-l-/ Kod/-ss-/, `aljastam(m)a R(`h- Kuu), aĺlastama Kos JMd Lai Plt KJn Trv haljaks tegema, haljaks hõõruma; küürima, pesema Ma `haljastin `katla kohe `läükümä, tuhaga neh `vaskine `lähteb küll Kuu; `permand `tahtu `aljasta VNg; `aljastan nugi ja `kahvlisi Lüg; `vaske on kovast ometund, `tarvis akka `aljastamma Vai; mõegad oli sõjamiestel aĺlastud Kos; mine aĺlasta nuad ää JMd; ma aljastan vähä oma `silmi VJg; õngemed alate aĺjassavad `õngi; tüd́rik `kuksi pori`oitu, nüid peseb ja aĺjassab ennäss Kod; aĺlastasid ää [preesi], siis kõlises nõnna et Lai; aĺlasta väitse ärä Trv || si̬i̬ ti̬i̬ juba akand `rohtuma, sedä enäm ei aĺlastada (puhastata) KJn

hallikas1 aĺlik|as (-ll-) eP(-g|as g -a Khk) Hls Krk San Krl, -k|ass Trv Krk Ran Nõo, g -a; `allik|as g -a Jõe Lüg IisR; `alli|gas Vai, g -ka Kuu/h-/; haĺlika|ss g -tsõ Har Rõu; alli|k g -ku Hää hallivõitu kuub pidäss olema vähä `hallikam Kuu; leppabu karv, `allikas Lüg; `alligas `lindu, moned suled `kirjud Vai; taivas lööb nii allikaks Khk; tillutajad oo pissiksed allikad linnud Pöi; toonakuŕg, allikast `moodi Mih; naarits on allikam ja tõhk on änam pruun Vän; põle ta must, põle ta `valge, `siuke allik Hää; väŕv põle `peale akand `ühti, teind natuke aĺlikaks Juu; võik, säände allikass, nagu `võidunu Trv; katuss kah, vihmaga om ärä `si̬i̬denu - - om serände allikass Nõo; haĺlikass om nii ahasugumanõ Har Vrd hallakas

attu(s) attu, attus Sa Muh (atto, -s) Juu nässu, lömaks, katki, pinnule; nässus, pinnul; villal nua tera attus Khk; kui sa `kerve silmaga lööd, siis läheb `teiba ots attu Pöi; toru ots oo attus (~ attu läind), öeldasse kui toru ots oo `käärima akand Rid; kui paelu `riisuda soab, reha pulgad lähevad attu; tagus `vuamri attu Juu || segamini, sassi see on ää vatustadud, tükkis attu `aetud Khk || närus, halvasti riides see oo nagu attkael, ni attus teine kõik, `santide riietega Muh Vrd atta, hatul(e)

aurutama auru|tama (auro-) uus Khk, Hi(ou- Emm Rei) Mar Var Tor Hää Ris Juu Kos/aaru-/ JMd VMr Trm Kod/aaru-/ Äks Plt KJn uus Hls(-teme), `aurutama Lüg

1. aurus pidama v keetma; auruga töötlema obosed õlivad `kärnäs, siis `aurudetti Aa `mõisas, `pandi ahi küdemä ja `sauna `tehti Lüg; et siis seal kaane all aurotasse neid (kalu) tehässe `pehmeks; mõned `riided `jälle aurotasse üle kui oo tõbi olnd ja Mar; jalased aurutase ära – siss läheb paremini kõberase; aurutud look Tor; aurutamese kaśt (laudade aurutamiseks) – neĺlast lauast `tehtud, `keskel pada Ris; liha `aśtjad tuleb koa aorutada, `enne kui liha soab `sisse `panna Kos; akand `aita aurutama `koidest, pand aeda põlema JMd; kesanend puud tulid auritata vai kievas vies `aurtata vai `kieta [puunõude tegemisel] Trm; imijä lapsele `üeldi üvä õlema kui aarutad pada piäl Kod; sõniku pääl aurute või tossute [linu, et nad saaksid läike], kas üles lauda lakke või sõniku `pääle maha [pandi linad] Hls Vrd aulutama, auritama, äurutama, öüritamma
2. auruks muutma; auru levitama auruta vesi `välja Khk; masin aurutab kõik kohad täis Plt || täna si̬i̬ ilm tossotab ja aarutab (on aurune), täna ei sua `lu̬u̬gu Kod
3. ”tuulutama” mesilane kui täma aurutab `õhku, tiivad uluvat `ühte `inge. seisab [mesipuu] augu pial Var

hea ea, ia, , eP; ia, hrv R; ää hrv Jõe Kuu Hlj, Rei Hää Saa hrv Ksi, Kõp Vil eL(h- V); εε SaLä Kaa Emm Käi, hεε Phl; komp ea- Mar Var, ia- VNg Mär Var Tor Trm Pal, ää- Hää Krk Plv/h-/, εεm Khk Kaa

I. adj 1. (hrl inimese füüsilised või vaimsed omadused, oskused, tervis, meelteseisund jne) nõuetele vastav, võimekas, tubli, terve; suurepärane; tore, rõõmus see vana on üsna sur εε (kõbus, tugev) veel; mool oo veel εεd `ambad, teistel pole sel aal änam `ambud suus Khk; kui tä `viina ei võtaks, siis tä oleks ikke üks ea töö mees Mar; mool oo söögi isu eä Vig; olass mool silma nägimene olad, siiss olass ma veel üsna ea inimene olad Mih; jõhvikas ia apu, teeb südame `iase Aud; sel oo ea oiu peas, see tiab paĺlu PJg; seda iam meel tal `oĺli Tor; Kui obune `äśti viab - - siis sellel obusel on ää usk Hää; ia kõnemies Hag; mul on nii ead kõrvad, et kuulen kui kerp `põhku kuseb; mõnel on ea tervis, jüst nagu va uńdi tervis kohe; temal on alati nihukesed ead lõuad, läterdab ja ladiseb alati Juu; nii ia kui ta `sinna [kooli] tuli, nii ia ta sialt läks - - ta‿i osand seda (lugeda) koa HJn; kui inime ias tujus on, teeb kõik Pal; keśsi poolteist vakamad väĺla `niitis - - se olgu isegi ia `niitja; kohe iad meelt tegi platserdada sial [sooja vee] sees Lai; nagu tei `ääpess `süäme; moka om tal ää, tü̬ü̬tegu ei oole `kunnigil; olli neil ka ääss meeless si̬i̬ latsek Krk; esi vigane, ega egä päiv väĺlän - - tol om ää eńg sehen Ran; poesi emä tulep väĺläst `sisse, ja `kangede ääl meelel; säl `iksi niikavva ku mul mi̬i̬l ääss sai Puh; aud ti̬i̬p kõ̭ik üte ääss, olgu na `vaesõ vai rikka; tu̬u̬ nahuk jäi sul saamata, võit tenädä äid `jalgu; mul `olli ää pää, ma‿less võenu kävvä küll koolin; om mõni obene küll ää `ju̬u̬skma; `uika sina, sul om ää eli Nõo; Hää om ku `häste tańdsit, paŕõmb vi̬i̬l ku paigal püüsüt Urv; täl ei olõ hääd näku kaiaʔ tä kõõritõss; leerilatsõ tetäss pühäbä ääss (õnnistatakse kirikus); innebi oĺl iks urgõp̀ääväl poisslaste äässtegemine Krl; taa mihel om hää pää, kiä nii `korgõdõ üless `julguss minnäʔ Har; hää `sü̬ü̬misega loomakõnõ Rõu; ma˽`tahtsõ sul mi̬i̬lt hääss tetäʔ Plv; tõõsõl om hää mi̬i̬ĺ tõõsõ pahandusõst Räp; hea meelega meelsasti, rõõmuga Ma tuleksi eemeelega, aga mette pole aega Kaa; `viska luomale `erne `vaŕssa ette, ta süöb neid ia mielega VMr; targa inimese kõnet `kullet ää meelege Trv; ku mul om, sõ̭ss anna häämeelega sullõ Räp
2. (loomad, konkreetsed esemed, nähtused, omadused jne) korralik, kõlblik, meelepärane, viljakas; maitsev, toitev; küllaldane, rikkalik; lihav, rammus jne on pääst jala `tallani ias `riides; ia luo ilm tuleb täna Lüg; Äid `lambaid `sünnib `palju `ühte `lauta IisR; näĺlaga sööb inimene kõik εε, olga εε ehk sańt Khk; Joodul olid keiksugu eed-paramad söömad rennipeel Kaa; Kaks kövad kivi äi tee `ilmaski ead jahu; See (toit) on nii ea et viib keele `perse Pöi; kui päe tarab, siis o ead `ilma tulemas Muh; rabatud rukid - - need olid kõige `eamad; ma teen oma sängi eaks (korda, mugavaks) Mar; panevad saiatükkisi `sisse [õllesupile] ja panevad sukkurt ka ja. kudas `keegi teda `iamaks teeb Mär; mõni annab ike kuus seetse `toopi `lüpsis, see oo eä lehm Vig; meitel olid `eamad pärmid Var; viĺlad oo tänabi ead Mih; see kuńts olnd, et `raske`jalgsed naesed kudusid [võrku]. sis olnd ea saak Vän; Siśs põlnu kangast nii `kangesti pleegitada, ku lõngad enne `oĺlid ääks `tehtu, `autadu ja pleegitadu väĺlal õrrede si̬i̬s Hää; malsad. ias maas kasvavad, ia maa puud JJn; täna on supil ia mekk Ann; sian leiva sooja `veega, tuleb ea magusapu Tür; siin on `kange si ädäl `kasma, kui on vähägi vi̬i̬l ia eenam; sial [kaevus] piab isi vääga ia vesi olema Pal; ia taluke, juśt suur ei olnud, aga iad põllud Äks; kui kuusel `paĺlu käbisid siis tuleb `kartul (kartulisaak) ia Plt; se väŕm es ole ää, es tule iluss miu köŕt Trv; ni̬i̬ korbi olli `väega `ääde Pst; Mis viga äie puideg tuld tetä Hls; Ää `olli, `otsa saie, makuss `olli maha satte (öeld pärast maitsvat pala) Hel; es ole `riistu, mugu kirvess, kui ää-kuri `tu̬u̬gi `olli; sedä sama kiisa `solki `anti sigadele kah. siga läits tollõga õge ääss Ran; üits tuline ää kajo; pojapoig om ää ameti pääl, saap kallist `palka; pääasi kui sü̬ü̬k suust ää om, olgu siss kõtun mes tä om; ää `maoga suṕp Nõo; kihu survava, ilm lätt `ääle Kam; taa nahk om muud́u hää, a keśk `nahka om suuŕ mulk `sisse lõigat; ilm lätt hääss, vällä˽`seĺgüss Har || küps, keenud (toit)Sa Rei Ote `tuhled `küpsesid kenasti εεks Käi; suur tükk, kee ju millalgi eaks mette Kaa; Katsu onts tuhlit katlas iad Pha; keeda tuhlid ääks Rei; odot kos väit́s om, ma kae kas liha om ää Ote || (nõrgenenud leksikaalse tähendusega) öhel ääl päeväl läksin ma Viĺländisse Vil; Kül ma sõ̭ss ühel hääl pääväl võta kuriku ja pessä tiä läbi kah Urv
3. (mingi abstraktsem nähtus, olukord jne) sobiv, nõuetele vastav; mugav, mõnus; meeldiv, meelepärane, tore; hõlpus, kerge jne vat see olnd täna üsna äil päil (saanud hästi süüa või lõbutseda) Jaa; Ka oli see ea asi, et nad (sakslased) täst ära läksid; [tuulik] On `paergus eas korras Pöi; see on eaks küll (käib küll); [hinnetest] üks oli väga ea, kaks oli ea, kolm läks `korda Mar; Igas pool ia kus `meitid ei ole Han; kudas kellegi `saatus oo. mõnel iä, mõnel alv Tõs; Üsä iä kua, kui mõni vana inimest `uatama tulõb Khn; ma panin ikke liha `aśtjasse, końdised tükid panin taha `eäre, siis oli ea kord kohe, kuda ma `võt́sin; vahest se üle kaela töö lähäb paramini kui ea töö lähäbki Juu; `kurja ei soa teha iaks Kos; sie nii algas puu, ea `lõhkuda HJn; ia küll, et ulu akk saab `olla Ann; ei nähend ead `undki sellest; meie olime alati eas läbi`saamises HljK; ea muretu elo Trm; eks ta siis räägi `mitmed `moodi, oma aśjad eaks Plt; õlbastege om ää vett kanda Pst; ää põĺv (elukäik) Hel; satte tolle asjaga `siśse, nüid süidäb kõrvatagust, otsib ääd nõu; kui `kiäki `risti üle ti̬i̬ - - `ääl poole lääb siss om ää [kala] õńn Ran; aga tost om vil ää, et ma kõnni; ja äid `päivi ma konagi es äe, tei tü̬ü̬d ü̬ü̬d ku `päivä Nõo; mul oĺl tuhand ää (väga hea) uni, mis ma `ü̬ü̬se näi; na˽peenikese˽puu, ommavõ ää˽palamõ San; elu um hää, ei˽taha kooldagi Rõu; [taulmehed] `masva inne [mõisale] massu ärä ja, ja om sellega kõiḱ hää (korras); suvõl om siin tulihää elläʔ Plv; aig and hääd nõvvo Räp
4. a. positiivsete eetiliste omadustega, (moraalselt) väärtuslik, heatahtlik, lahke, sõbralik, sõnakuulelik; lähedane, intiimne no siis `otsa `kannika - - `keige `iamalle `lapsele `anneti VNg; `Naabrumehed `riidlesid küll, aga nüüd on `jälle iad IisR; akkas koiraga εεks tegema (sõprust otsima) Khk; Teine eese eest südamest tahab sulle eed teha Kaa; Kes `sõukste tigede `kurjade `silmadega on, see pole ea inimene Pöi; mul üsna kahju nende `hεεde inimestest Phl; ees ea, aga taga `persse sis `lõikab `kaela Mär; `ööldi ikke, et tüdrekud `olle kõik iad, aga seda ei tia, kust tigedad naised tulevad Aud; (kui kedagi heaks kiideti, vastati) Kui ma ää oleks, kaśs oleks mu `ammugi ära söönud Hää; Ea laps, lambasilm, saba vaja, valmis unt (öeld salalikust lapsest) Jür; Eada tuntaks äkki ajast, kaunist lasta karjapõlvest; Ea laps kasvab vitsata ja vibuta KuuK; [koer] `enne oli väga ia, ei akand kellegisse `kińni Ann; süda kohe rahul, kui tiad, et ta (loom) ikke `iades kätes on VMr; ia südamega inimene; kuda ma ia inimene sinuga nüid tasa saan Lai; sel tüdrukul oli õige õńn nüid, sai siatse ää mehe Trv; me `kakleme ja saame ääs (lepime) jälle; ää inimese eläss üte `amme sihen ärä, kait́s `kurja ei saa küünin ärä eläde Krk; sest ü̬ü̬st päeväst jäime meie periss ääss sõbrass Hel; `kanga kodaja vai `kangur - - ääl latsel om jo mitu nime Ran; ku‿sa `anda jõvvat, siss olet sa ää; mõni inimene om ää vaemuga, aga tõene om nii alb; siss ku Mari tegijä `olli, siss `olli ää küll, aga nüid nemä ei tunnegi Marid Nõo; om nii kole ilm, et ää peremi̬i̬s ei aa `pennigi `väĺlä Kam; `väimis om mul läbi (täiesti, väga) ää mi̬i̬s Rõn; ää lat́s tunnuss `ällü, ää naariss lehe alaʔ; olõ esi ää, siss omma˽tõsõ˽kah Krl; ta tuĺl no˽hennest hääss tegemä, selle et meil iilä pabaduss oĺl; ma˽hiidi poisilõ hääd sõnna, poisi˽kulssi ka mu˽`palvõt; sa˽tahat kõ̭igilõ hää ollaʔ Har; vanakuri täi hää (naise oma) latsõ tagasi Vas; tõist nigu taht oma võimussõga hääss tetäʔ (meelitada), et nä ütte sünnüsseväʔ Räp; ma tei sullõ hää mehe peräst (sõpruse tõttu) Se b. (kõnetlus- või viisakusvormelites) ole sa - - ea mees, et sa `aitasid mind Mus; eestvedaja eit viis pruudi kiriku, aeas inimesed pingist `väĺla, et olge ead, `antke pruudile istet koa Juu; ole ia, too `mulle puest tikkusi Ann; olga iäst Trm; ia inimene `aitamast (tänusõnad) Lai; jääge iäs van KJn; jumal `seltsi (öeld sauna minnes, vastati) jumal ää seldsimi̬i̬s; ole ninda ääss, ti̬i̬ mul äräde si̬i̬, mea esi ei saa Krk; olge ääss, viige miu `Elvä `poiga `kaema Nõo; ole nõnda ääst ja - - anna mullõ seeme lammast KodT; jummaĺ seḱkä (öeld sauna minnes)! `vasta üteldi, et jummaĺ ää mi̬i̬ss! San; olõ ni˽hää, tulõ mullõ veidükesess appi Har
5. a. soodus, kasulik, sobiv; tulus, õnnelik menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk; Täna oli seike eepää – teris oli kena ning ilm pidas, sai lehmaeina kenasti kuivalt labuse; Äi vaada ee silmaga selle pεεle (ei ole sellega nõus) Kaa; εεs `lootoses (rase) Phl; villakad `lammad on ääd pidada Mär; kas mu jutt `võeti iäs (kas kõlbas) Vig; iäks ei `võetud kui ta (kägu) mõja ligidale tuli Var; kui tuuĺ ea oo, sis tuulati rukist öhe peenikse sarjaga Mih; kui kardulid `tehti, siis vaadati, et ia aeg – suured pilvetükid oo Tõs; seda saab `ease `loetud, kui `peimes tuleb vanaemadega `rääkima Aud; ta `kiitis koa selle eaks Juu; kolm `pääva olema nädalas mis on iad päävad Koe; kalo·śsid pidasin, ned `jälle ei ole iad, võtavad jalad `aigeks Kad; koŕvid on iad kraasi`täisi `sise `panna, aga ei ole iad `villu `oida Pal; enne kirikuõpetaja võt́tis `reńti, kudas ta eass `arvas Vil; mia pia kiḱk ääss `võtme puha, üteldu ta mis `tahten Krk; nii kummi kota ei ole `jalgule ää suguki; nigu ääss `arvat, nii ti̬i̬ Nõo; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; härmä `võrku juusk `maaha, nüüd om hää rüä `külvmise päiv Rõu; `kü̬ü̬mne om kühälä hää, `kü̬ü̬mnet́säi Se; võta heaks või pane pahaks ole rahul ~ nõus või mitte Võtta iast vai pane pahast, aga ma pian nied `alvad `uudised ära `räekima IisR; Veta εεks vei pane pahaks, aga üks tüngam sa oled Kaa; Veta eaks vöi pane pahaks aga sedasi see asi oli Rei; saa nüid pahases või võta nüid ias mis ma räägi Kse; võta iast või pane pahast VJg || karjane‿s jõva `koeri oida, koerad pidid eaks `võtma (maha murdma) Muh; see obone on able `sööma. see vötab keik eaks, on nii able Ris b. (soovides, tervitustes, jumalagajätul) `uue `aastal `suovita `onne: iad uut `aastat, iad `onne, üks laps ja ü˛iksa `särki Jõe; kui vöiras `välja läheb, `ütleb ead `aega ehk ead `tervist. teine `vastab: `tervist `teile ka; ead `pääva – `teile paramad; kui omaksed ää lähvad siis `öötakse: aed elamist, ehk ead `önne! teine `ütleb siis: `soole ka Vll; äid pühasid Kul; ead `tervist – teist `teile Kse; ead und; ead teed teil `minna Juu; ead `õhtat Trm; äät `tervist, vana rahvass `ütlev iki: jääme jumalege nüid Krk; vanast ütel mõni, ku ärä läits: ääd `päivä, ääd `aiga; ääd nägemist, mia piä minemä nüid Nõo; ääd d́akku (jätku leiba); `andava (soovivad) ää `päävi Lei c. (vastusena tänamisele) Tuhat tänu `teile – `Võtke iast IisR; Veta ~ vetke eeks Kaa; `antasse `jälle `süia siiss tänätasse `öötse `võtke eaks Mar; `võtke iaks – kui annad `noabrele `süia ja ta tänab sind, siss `ütled nõnna Kos; timä ańd mullõ söögi iist suurõ tenu. ma `ütli: `võtkõ hääss Har
6. parem; parempidine; ant kura, vasak, pahemSaa KJn Kõp Vil eL `ü̬ü̬ssi akas mul üks kura jala `veike su̬u̬n kokku `kiskma, siss akas ää jalal kah Vil; [riidel] ää küĺg ja paha küĺg; ää toim ja paha toim; ku surnul ää jalg pikep om, siis saa mi̬i̬ssurnut; käänä ääd kätt; suka ja `kinda vi̬i̬ŕ tule ää paha (parempidi pahempidi) kudade Krk; ää siĺm süǵeleb, vist saab `naarda; `latvamine om ää käe pu̬u̬ld, oiab vikati `kõrgen Ran; ääst siĺmäst iks näi (nägin) Ote; Ää poole `pääle `võetass maa (maha) lammass ja korapu̬u̬ld nakatass edimält pügämä Rõn; käänät `langa hääle poolõ (päripäeva); ku˽kura kõrv `piĺli lüü, kuulõt `kuŕja juttu, hää kõrv, hüvvä juttu Har; ma haari sõ̭ss katõ puudalise kot́i `häähä kätte Plv; Mis ää käži teǵe, taad kura käži ei tejäʔ Lei
7. (välj irooniat või midagi negatiivset) ia on sie minu `kiele`murre, sedä `ullemb `neie oma; no sie eit sai küll ead sõnad (sõimu) `tõise kääst Lüg; εε ning veel param (kaks halba inimest) `lähtvad Khk; kui `ühte `asja lubad, ei anna, siis `öetse: `tõotis koa iä mees; iä mees see, kes lubabki Tõs; kaks tükki lähevad `neaklema, tõine ütleb ika äid sõnu ja tõine Hag; küll mu kääd olid `irmsad, olid nad ead `enne, aga siis olid nad veel ullemad Juu; oleks nüid ta ia mies (uss) ammustand JJn; üks `iames jätt värava `lahti Kad; `ütles omi äid ja paremaid sõnu (sõimas) Trm; ead `ot́sis, veel parema `leidis Plt; vigel om maan, tõene äämi̬i̬s võtap vigla ärä, ei oleki enämb `vikla Nõo
8. (kogust, hulka märkivalt) a. (koos substantiiviga) rohke, paras, tubli, suur; palju minu mehe onu oli ka, meid õli ia ulk IisR; mitu εεd `aastad läks `enne `mööda Ans; `Öhtase olnd veel eed `aega Kaa; Kätele lihaks ead `muljumist ää, küll siis see venind veri `jälle `liikuma akkaks Pöi; ma magasin ühü ea une Mär; ma `ańdasin tal `vemlega ühe ea `nähkämä Saa; nii et kahelt poolt `laetedele `ańtsime nisuksed iad matsud, muidu ei tuld vili `väĺla Kos; luomad lähvad ea iiliga Jür; mul omalgi küir, ia (suur) küir `seĺgas Tür; no eesti valitsuse aal jo sain iad (palju) `viĺja Kad; süöb suu, katsub `kaksi, kolmel olgu ju `iagi kogu ees; mina olin ia plikajõmm, kui ema laadale läks, tõi vaśk piira Sim; ommen siss panen ää tule `ahju; temä on ju ikki mitu mitu ääd `aastad sääl Vil; ihess om õige ele `valge - - ää eerine pikkuss Trv; ää `julguss tal iki minnä Krk; `tulli üits ää uug vanemba `vihma Nõo; vanast toit́ perremiis selle `häŕgä, et siss sai hääd raha ku vällä möi Har; ma tõi mõtsast hää voosiku ja anna sullõ hää nahatävve Plv b. (intensiteedisõnana) õige, üsna, hästi, väga meil on viel lakkas ia `ulka `piirdu VNg; εε köva (päris tubli) `keima Khk; kes ea `julge oo, see ikka läheb Muh; oli ia natuke `aega vahet Var; mina `viskasin kibi `senna (kaevu) `sisse. läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda Mih; aga ma tegin `talle ead kiiret takka Juu; teeme iad suured vihud Kos; näe kus naisel ead pikad `juuksed JJn; ma olin ia vana - - käisin kooliski `krüiga Plt; joba ää suureke si laits tal Trv; kaer `kasvi vahel ää pikäkesess Ran; noid `sarvi `olli tambil iks ää paĺlu Ote; tu̬u̬ `olli ka joba ää elänu inemine Rõn; see niit́ om õigõ hää kõvakõnõ Har; [taarile pandi] ki̬i̬b vesi pääle õ̭nnõ ja, ka sõ̭ss oĺl hummogu jo `õkva hää hapu kah Plv; eelä hummogu oĺl õigõ hää suuŕ hall; timä (mesilaspere) oĺl hää `korgõh; üt́skõrd oĺl löönüʔ süĺlem `õigõ hää `korgõhe `kõivo; ahivarrõh oĺl vist huśsel pesä, ma `löüse säält hää mito tükkü Räp
9. (hüüatustes) Tule iast appi! Kas `ninda`muodi sis `keśki tieb IisR; `taivane `jummal, tule esi ääst appi, kas seräst pahandust meile vaja `olli Nõo; o˽su hää, mis om rikkal [viga] elläʔ Krl; head aega aegsasti Selle (põhuveo) saab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi `piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; hea küll (välj kinnitust, nentimist, nõusolekut jne) olgu peale(gi); küllalt Ee küll – oleme `rääkind; Ee küll, sellest jägub mulle juba ulgaks ajaks, rohkem pole taarist anda Kaa; noh, ia küll, akasime sis ää tulema Jür; noh, eä küll, `ańti nüd tükike `leibä kätte KJn; ah, hää küll miu isu saa täis ka joba, mea ei taha olla Krk; sai poole tükki ärä lugõda, ütel õpõtaja: ää küll! ää küll! jätäʔ Nõo; ää küll, kari lännü˽`mõtsa Võn; noh hää külh, küll ma˽`kullõ `perrä kuiss tu̬u̬ asi oĺl Har; sai üte peotävve `jooh́kit jah. `üt́li‿t hää küllʔ, mullõ sedä küllält Plv; head nahka saama ~ tulema õnnestuma; korralikku inimest saama Eluaig `arjund `kergel õlema, ei sest enamb iad `nahka saa Jõh; Isa `juodik, ei siis ole `lastestki iad `nahka `luota ~ tulemas IisR; laps oo ka ukkas, kui sa‿p saa εεd `nahka tääst Khk; Ega sellest nisust ead nahka saa - - nüüd öökülmad kisuvad juured katki Mar; Äga kohe tööst iad `nahka tule Han; ei neist tütardest iad `nahka tule VMr; ei saa temäst ääd `nahka Ran; hea olema ~ seisma (kellegi, millegi) eest kostma või vastutama; hoolitsema Siis isames pidi senest siis ia õlema et pruut́ pidi `kingitud `kraami kättä ̀saama, et sõnast tagasi ei saand Jõh; kis selle eest εε on, et see `valmis saab Khk; Mis see teise ee seismine aitab, kui sa ise eese eest mees pole Kaa; seisäb ikke teise eest ea ja teine seisa so eest ea `ühti Mar; `niide panemesega pian ma selle eest ia `seisma [et ühe ja teise varva pealt panen] Tür; küll mina juba selle iest ia seisan VMr; heast peast asjata, põhjuseta, mõtlematult Täis mies niisama iast piast parisniku käest obust `ostama ei akka IisR; Seda sa tegid küll otse εεst pεεst lollisti Kaa; üsna east peast tuli pahandus, põlndki seal kedagi `põhja Mär; akkas kohe iast piast `nutma Koe; ääst pääst nakass `sõimama, `asja i̬i̬n, tõist taga Ran; üks hea kõik ~ puha ükskõik, üks ja sama räägi sa `easte ehk räägi sa kurjaste üks ea kõik Mar; üit́s ää puha, kudass sa ti̬i̬t Krk
II. subst 1. a. väärtuslik, mittehalb asi, omadus või nähtus; headus, heategu; kasu, tulu siis tämä `rääkis vahest säl iad ja `alba `keiki `mieste `ulgas sie vanames VNg; Ia `puolest `katsusin vanainimest `aitada; Ei tie [laisk] seda iad, mis `leiva sies vesi IisR; Ega kahte eed vei tahta (et lubatakse ja antakse) Kaa; Äi seda vanamate öpetust soa laste `sisse vägisi `öhti `panna kui nad seda `eaga äi vöta Pöi; tee ead, aga ea ei ole `ilmaskid; tee `õelale ead ehk, paku pahale perset, see oo ükskõik Muh; kui vares `karjuma akkab, siis εεd tema äi tεhenda Emm; läksite `metsä. kas te tegite seal koa ead kedägist (mingit tööd) Mar; Igas pool oma iad ja viad Han; se ei ole tervisele eaks `ühti Juu; ma põle kõverad kõrt iad (midagi kasulikku) teind Koe; `lueti `mulle siis kõik ette, mis iad ja viad mul pidivad olema VMr; poisid ajasid [kiike] `ümber ja sõidutasid plikasid. aga noh, ega mina seda iad saand Sim; ma `ütlen iä päräst ega ma paha päräst `ütle KJn; kae `ääge või kae kurjage si̬i̬ om üit́s puha; ti̬i̬ `vaesel ääd, või kaitse kõhna `karja, si̬i̬ om üit́spuha. temä iki sellege rahul ei ole; parem om ki̬i̬t kapustid `ääge ärä süvvä ku nuumäŕg kurjage Krk; kui sa joba `julguse `kaotad, siss ärä ääd looda; ti̬i̬ ääd ehk `kurja, lövvad i̬i̬st Ran; ku‿sa tõesele ääd ti̬i̬d, siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo; sääl aida man joht ääd ei olõʔ, jäll oĺl mürü˛üss Urv; sa ei saa˽taa latsõga `hääga `kõrda, halvaga ammuki Har; `Harva um hääd ilma halvalda ja ˽`halva ilma `häätä; Hääl olõ õi iḱä, kuŕal `otsa Rõu; Paremb poolik muna `hääga ku terve tülüga Vas; noh, mis hääd (uudist) kuuluss Räp; heaga vabatahtlikult; meelsasti; otsekohe, jalamaid Kui nais inimene `randa `minnes `vastu tuli, siis päära oort `eaga tagasi, kala `õnne äi olnd Pöi; Oura siit eaga εε Emm; `ańdis `iaga ennast kätte Kos; mis sa tihud vel ise, ole `iaga vaid Kad; Siis ta akkas `tihti meie pool `käima. Meie `eaga ei `tahtnud, et ta käib Trm; mine `ääga minemä Nõo || maitsev või rammus toit Tahab ääd `süia ja kaĺlist kanda, aga isi ei ti̬i̬ midagi Hää; tu̬u̬ meil `pehmet `leibä ja lehmä ääd (võid) Krk; suu jooseb vett, kui näed kedägi ääd, vai lõhnast om joba ää tunda ~ tuta Ran; Ku vahepääl rasvast ja hääd seiʔ, sõ̭ss lei `õkva˽kõtust vallalõ Urv || piltl si̬i̬ tiib ala puha - - ää ja kurja (roojab ja kuseb alla) Hls; poiss `käskin vanatüdrukut `pükse paigada, tüdruk `vastan: kunass ma su püksi ääd ole kaia saanu, et ma su `pükse pia `paikame Krk; tu̬u̬ naanõ oĺl nii `haigõ et säńgüst `vällä is saaʔ, hää ja halv kõ̭iḱ oĺl üten säńgün (roojas ja kusi alla) Har b. Paljast eest-paremast (põhjuseta, asjata) äi anna kengi sulle sohe vei silma mette miskid Kaa; lεheb εεst paramasse, kui on `vaene laps – lεheb `teenima Emm; kui üks muu inimene tuli ja küsis: kus isä nüid on, siis lapsed `ütlid: isä läks iä ette paramat tegema. isä oli all `aeda tegemas Juu; küll ta `reakis east ja paramast (lobises) VJg; kui teine `vasta `ütleb, iast paremast, siis lääb riiust `lahti Lai; läks iäst paramad tegema, läks alvemas vi̬i̬l KJn; vanaesä lät́s `hääle parembat ette tegemä (läks kapsastele jäneste kaitseks aeda ümber tegema) Räp; head (ja) paremat 1. maitsev toit või jook; midagi väga head Iad ja parema omale `sisse ajand; `Juoksis `linna iad ja parema `otsima IisR; Taga `möisast tuuasse neid εid paramid, `palja suu augu jäuks Khk; Lubati nönda suure suuga keiki eed ning paramad Kaa; vanaeit poputas teist oma eade paramatega `mõnda `aega `peale Muh; [vanasti] kala `leiba oli. nüid söövad ääd-paramad Rei; põlnd ead egä paramad `ühti (polnud tulemust, kasu) Mar; Ääd-paremat täis, ei tahagi midagi [süüa] Trv; ti̬i̬ kodupoolist iki, ääd ja parepet Krk; sulane `söönu siss ääd ja parembat kõtu täis Puh 2. Tieb kõik tuppa iad ja paremmad (kuseb ja roojab) Lüg; Seda äiep tee paes eed-paramad (üldse), kas vana ruskekiut toobsigid änam vassikad vei äi toogid Kaa
2. vara(ndus), kraam ei viisi tü̬ü̬d tetä, mugu tahap tõeste ääst elädä; `endäl midägi ei ole, siss ku tõese ää manu saab, siss võtasss kõ̭ik ärä Nõo; mis tel viga tõsõ hää pääl elläʔ Krl; mina olõ `vandõga `tõotanu, et `üt́ski ei peäʔ `mõisa hääd `putma ilma herrä lubata Räp; mis sa tõsõ hääd habidõʔ Se
Vrd hüva

ehatama1 ehatama Saa Plt KJn, -mma Vai; ehätämä Kod; nud-kesks ehatand Pil

1. lapse kõhtu haigeks tegema (ehavalgusega) ehä`valged ei tõhi paessa lapse `mähkmete `piäle. siis lapsel one kõht `aige, roheline. laps one ärä ehätet Kod
2. (värvist või värvusest) a. punetama [haige] laps ehata `silmist Vai b. kahvatama ehatas näost ärä Saa; kui inimene nii lahja ja kahvatu on - - ta on ehatand Plt c. pleekima; (värvilt) kahvatuks jääma lõngad one ehätänd, värv ei õle `külge akand; riie vähä ehätänd ku pääv one `väĺjä `võtnud [värvi]; riie one nagu ehätet, muku vähä ehätet ku värvid Kod; ehatand riie Pil; väŕv tuule käes ärä ehatand KJn Vrd ehässämä

ehitama1 ehit|ama R(-amma) eP(-d-) Trv Lei, -eme M San Krl(-emme), -ämä Kuu Vig Khn Juu Kod KJn Vil T(e˛i- Rõu), -ämmä Vai VId; ehitä- Lüg Jõh Plt; ehet|ama Vig Var (-ämä Tõs) SJn; `eihtäm(m)ä Vas; ihitämmä Har (impersonaali vormid ühtivad osalt verbiga ehtima)

1. ehitama, (ehitist) püstitama; osadest valmis tegema pidi `kindlust akkatama ehitamma Jõe; siel ehideda `sauna VNg; Tüttär ja `väimäs ehideti nüüd omale uus maja Jõh; üks mees ehitas omale suure mattoo·ri paadi Khk; Uued kaarid peab oolega üles ehidama. Keigepeald `panta vatt, siiss kaarinahk `piidega, siiss nahariga ja naelad Rei; elod-majad ehitadi uueste ülesse LNg; kui on ehitud neid karja`lautasi ja `aśsu, siis on ära taśsitud see sau Lih; mina ehitäsi ise viit `laeva testega `seltsis Khn; akkaks ehetama, põle aga katuse `laasta `kuskilt võtta Vän; sie ait tuleb `ümmer ehitada Kos; aga minu aal on saand nüd ikke sie `kamber ehitetud Kad; kägu ei ehita omale pesa Rak; minul õlid lapsed, kui ehitäsimä vedru`vankri; si̬i̬ õleva õma inge ärä kuradile `annud, kes `puuki ehitänd; vedele ehitätse tamm ette; maja on ehitet õts põhõja, tõene `lõune; teesest suvest jäi elumaja ehitata Äks; lubati raudteed akate ehiteme; sellest saa sadasit `aastit kui si̬i̬ maja ehitide Krk; keväde pääld jüripäevä nakati ehitämä Ran; sinnä - - ehitedänä kateõrraline maja Nõo; läsäst pääst olõ kõ̭ik tennu - - kõ̭ik ehitenu San; võinu˽küll laut ehitäʔ; `kehvüss oĺl suuŕ, selle es saa˽naid `hu̬u̬nit ni `häste ehitedüss, ku vaia Rõu; `mõisa ehit́ sinnä˽kaigassti̬i̬ üle Vas
2. korraldama; töökorda seadma a. korda panema, (valmis) seadma; valmistuma akkan `riide ehitama `ennast VNg; parunil oli kaik `uhked ja ilosad `lavvad ehidettu Vai; ma lähe akka nüid pudru katelt ehitama (tulele seadma) Muh; teina oli torus att, see ehidete toruse Käi; ehida ennast trois(s)e, et saame minema Rei; akand `tääle `salli `ümber kaela ehitama Mar; ma just ehitasin põllale minemist Mih; tä ehetab `ketrama; ma akka nüid `ju̬u̬tu ehitama (joodu vastu valmistuma) Tõs; `surnu ond ehitet (pestud ja riides, kirstupanekuks valmis) Khn; ma ei saa veel `tulla, ma lähän kojo ja ehitan omal teised `riided `ümmer Ris; mehed ei akka nisukese tüö (kangakudumise) `külge end ehitama Sim; pühäbä ku pulmad õlid, siis `ri̬i̬di `vi̬i̬di pruudi kraam, ehitite pruudisäng ärä Kod; ehitän ennäst kiriku minemä KJn; si̬i̬ ehits ennast ku `linna ja maad, ei saa mineme, ei saa Krk; tüdruku ehitave veimevakka enne ku mehele läävä Rõn b. kangast kudumisvalmis seadma mina `aitasin ülese `panna, ehita kaŋŋast Pha; paneb `eśteks `niide, siis `soasse, siis akkab `sõĺmima, siis on kangas `vaĺmis ehitud; kui [kangas] `easte ei tõust, ehitadi `jälle, `seati niied `kõrgemasse ehk madalamasse Juu; ehitab kangast ehk siadab kangast Sim c. hrl võrku püügikorda seadma tampsa löŋŋaga vörk eidatse ää; `öötse, `vörku ehitama, kui tabaldesed kujutse Mus; kolmkümmend `sülda kujuti räim `võrku `valmis ja siis akati teda ehitama, selist `peale panema Rid; `ostsin uue võrgu, ehetasin ära - - ääred kududa, [peab] tamsad ja paelad `küĺgi panema; mut́idel `pańti kivid mut́i ehetamise `aegas `küĺgi Hää; [võrgu] lina `koeti viiskümmend `süĺdä, aga kui ärä `oĺli ehitedu - - siis jäi kaitskümmend viis `süĺdä; [võrk] enämbiste osteti - - ehitit esi, pannid pullad ja sälissed ja kivid Ran
3. kaunistama, ehtima ehitäb `endast pääst jala `tallani `vällä Lüg; kene `pääle tama siis `ennast ehitä? Vai; Noored inimesed `tahtvad ennast püsut paramine ehita koa Pöi; kiŋŋad `ollid lappidega ehitet Muh; kui nooriku majasse läksid, `peime pulmalesed ehitasid ülösse, panid paremad [riided] `selga Kir; tanud - - `lintide ja `litretega olid ehitatud; peksa `poega kui pakku ja ehita tüdart kui tokki Aud; reialune oli ies, sial ehitati `jõulu puud KuuK; siis on neiud ilusti ehitud, kui pidule lähvad Ann; ehitäb obess. `vaĺjad `uhked ja kelläd kaalan Kod; maŕdisańdid käisid - - kuidas `keski `oskas ehitädä ennast Plt; suviste pühade `aigu ehiteti nägusam kotus `kaśkege ärä Pst; mis peräst `lehmi ehitedess [vanasti]. `krantsõgõ ehitedi San; leerilatsõ `lät́si kerikut ehitemme Krl; sääl [pulmas] oĺl osa ilusõid ihitedüisi rahvast siän. nu̬u̬ `oĺli `kaaśka Har; kõ̭iḱ `eihtäse uḿmi `kääpäkeisi Vas; majä om är ehitet (laudadega löödud), värmidü ja ehitedü Se || pruuti riietama, ehitama; tanutama Pulma omiku siis `sõuksed targemad ja änamad naised `aeti `ruuti ehitama Pöi; `peigme majas ehetati `pruuti teist `korda; kõrvatsenaene ehetas `pruuti - - tanu `pandi pruudile pähä ja `valge rätik tanu `peäle Tõs; mõnel pool kui noorikud ehetati, sisi `pańdi toolide `peale `valge lina ja noorik ja `peimes `sinna `peale Aud; laalatajanaene ehitäs `pruuti, pani tanu pähä. `enne peiu puale minekid akati `pruuti ehitämä, `testi naene ike `valmis Kod; siis ehitadi noorikud. `pańti tanu pähä, põll ette ja SJn; miut es ehide `kennigi ku ma laulatsess lätsi. panni oma talve `rõõva `seĺgä Krk
4. (hrl ähvardusena) lööma, karistama Ehitasin `poisi `kõrvad üles IisR; küll ma sind ehida, kui sa mette vεhemast jütto äi muista Emm; ja ehita sind korra üle (öeld sõnakuulmatule lapsele) Mar; Mees ehitan teisel `vastu piad Han; küll ma sind ehitan, poiss Kos; küll ma su näu üles ehitan VJg; küll ma tahan `sulle ehitätä, kui sa ei `kuula sõna Kod; küll ma `sulle ehitan Plt; Oli eela - - poeste käest ehetada saand SJn; Ku ma ta kätte saas, küll ma tad siss ehites Hls
5. a. istutama vai tämä ei õlesi võenud ehitätä õõnapid `aeda; teie `iĺja `aegu ehitasita tubakad seie maha Kod b. eputama Sa void seda mustigusuppi `süia küll - - Mis sa ehidad ennast Rei c. (millekski) pidama, arvama εε ehida ennast seks (öeld inimesele, kes endast liiga palju arvab) Emm; vestrekod `ütlevad need, kes targemaks ennst ehidavad Käi d. sigitama ehitas sene - - `tütrele `lapse Lüg; pulga`jungru ehit ärä tolle asja (lapse) Nõo

elu elu, elo üld (j- Aud Trv Se Lei Lut) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. elusolu a.  bioloogiline eksistents; eluvõime; ant surm kas `pääseb eluga `maale voi piab `pohja menema; juo sie one `tau˛ist `päässu juo elu `puole VNg; [kevadel] `kärbäsed tulevad elo; muu ei võttand tädä (inimest) elold `vällä kui õbe kuul Lüg; Kui elu ja `tervist, `lähme pühapäe `Iisaku IisR; `terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo Vai; kes elab see ika elus ning iŋŋes Jäm; kui käsi vaadetesse tuleb elu, kui `jalgu vaadetesse tuleb `surma (öeld, kui pilk jääb kauemaks peatuma kellegi kätele või jalgadele); elu `otsas (surnud) Khk; Elu oli `antud (pääses ohust) Mus; [metsloom] oli elule tulnd, `krat́sind `aavi Pha; Meri meite elu sihes pidaja (toitja) oli Pöi; mis `teite pool kuulda, `surma või elu või Muh; üks jäi elo `sesse (ellu) Rei; [uppunu] oĺli küll `väĺla tõmmates surnd olnd, a akand sis liigutama ja `tõusis `ellu; tikkusid teisele elu kallale Vän; ta on oma elul otsa peal tein Ris; nüid on `tüösi nii paĺlu, ehk jää tüö `kõrva oma eluga Kei; kui nüid esivanemad elusse tõuseks Ann; [kirss] ei jõua `kõiki elule `viia (marjaks kasvatada), mis ta kevade õetseb Pai; lill pidi küll ära `kuivama, aga läks `jälle elusse Trm; elole `terviss ike tu̬u̬b mõni rohi, kui `päävi one; kui täl (rukkilillel) elo küĺjess ärä on, kõhe pliägib; tubakal on kava elo siden (ei kuiva ruttu); mind kua lõigati elon (narkoosita); siis luadatud, et ike elole tuleb Kod; ku ta (emata tall) akaśs joba `einä `sü̬ü̬mä, sõss oli iki elu pääle looduss Trv; ka eluge viiäs või tapetult Hls; nüid lää elu `valla (hakkab paranema), ega ta nüid änäp ei sure; elust peräst ei saa jo kätte [jänest]; si̬i̬ puu om kiḱk elun, mis kasvass Krk; kaits elu `pääsi [tapmisest], esä oma poesikesega; kui ta iks elu sihen om; `panduril om keśkpaigan vesi sisen ja sinna pandass kala `ellu Ran; ehk mõni `suskap onde `põrsale, võtap elu ärä Puh; koolust pääst võeva na miu viia, elust pääst mia ei lähä; topsi sõbra võtiva elu mant (tapsid) Nõo; peremiiss läits oma vara mant pakku, ja kaot́ elu ka ärä Rõn; Elustpäie (elusalt) paĺlu linde es püinete San; kaśs oĺl elun iire koduʔ toonuʔ Krl; eluga (elus) härm Har; tahõti tappaʔ, a `päśsi ma iks `terve elogaʔ; näi ma unõhn et, imä oĺl elohn Rõu; rüük elo `vällä (karjub kõvasti) Plv; egaüt́s hoit umma ello; `kõ̭ikõ saat ilmah `vahtsõlt, a ello inäp saa aiʔ; saagu mis taht must, elo vai surm; `keiśri jal˽`peĺgäss umma ello (kardab elu pärast); kunass lätt elo `vällä (sured) Vas; naaʔ kat́s ut́ikut tulõvaʔ elo pääle jättäʔ; mina oĺli `üüse elost `väĺlä minejä (surija) Räp; toss lät́s mant arʔ, ni jelogi otsah [loomal] Se || (hrl inimese) surematu osa, hing; ant ihu, keha leitsakas ~ elu `väĺja lεind Jäm; kalal ei ole `inge, temal on elu sies Ris; eks teine kevadi kui elu viel rinnus on Kad; [surija] kolm kõrd `tõmmab - - [siis] elu on väĺjas Pal; viĺetsäl om visa elu; mahl tu̬u̬ puu elu om Ran; vanast üteldi `ju̬u̬skjat `tähte et, tu̬u̬ `oĺli inimese elu vai eńg; selleperäst ma ärä ei koole, et mul om visa elu Nõo b.  (usu seisukohalt) maapealne või surmajärgne eksistents igävine elo Lüg; ajalik elu Ans; möni muretseb `εεse maise elu eest nenda pailu Vll; surmast lähme läbi elu `sisse Tõs; katsu `iaste elada, et pärast `vaimlises elus oleks ia Ris; si̬i̬ kaduv elu ei ole mitte midägi väärd; siin ajalikun elun tulep `kõ̭iki ette, ääd ja `alba Nõo; ma˽`tahtsõ tiidä˽saiaʔ, kuiss ma igävetse elo kätte saa Vas; är lät́s jigäväiste `jello (suri) Lut
2. (mitmesuguseis väljendeis) Äga inimene `kahte elu ela (võta elust, mis võtta on) Han; Elu üürikene, surm äkiline, kohus igavene (austatagu surnut) Hää; mu elo um nigu tuli `tu̬u̬rahn puuhn, ei˽kistu ei˽pala˽kah; Kos tä õ̭ks inäp lätt, ku‿täl jo˽hand paku vahel ja elu üte veere pu̬u̬l um; Ei ole˽`surma ilma elulda jaʔ ellu ilma surmalda; Mul ka ta `tervüss um sańt, olõ õiʔ ellu elläʔ ei `surma kooldaʔ; Siin taa mägi mäe ja org oru sälän, olõ õiʔ ellu elläʔ ei˽`surma kooldaʔ Rõu; Kuräl ei olõ surma, hääl ello Räp | (kriitilisest, elukardetavast seisundist või olukorrast) `panga nüüd `viimine voim `väljä kohe et, nüüd oleme kohe elu ja `surma pääl `väljäss Kuu; [hundid] `sõisa eloga vana `siaga `taplivad; sie `aige on juo elo ja `surmaga `võitlemas Lüg; vaagub elu ning surma vahel, nii `raskesti `aige Khk; Elu rippus niidi otsas; seal oli elo ja surm ühnä `võitlemas Mar; sõjas käib `võitlus elu ja surma pial Kos; si̬i̬ panni oma elu kaalu `pääle, kes tulekahjul `sisse läit́s Trv; sääl ma olli elu ja surma päl vällän Krk; temä elu om ka kate kaalu pääl, kas jääb elämä, vai ei jää Nõo; tu̬u̬l oĺl elu surmaga üten ku̬u̬n, taal oĺl hing `väĺlä minemän Har; elust hingest Kuu ~ elu poolt Kuu ~ elu poolest Jäm ~ elu eest Kuu Jõh IisR KJn Nõo ~ elu ette Hää ~ elu peale Mär ~ kas elu (armas) Kod San kõigest jõust, kõvasti Ei ole parada `mieste `korval `soudajes, ku pead elust `hingest igä `tembama; No sai igä kohe elu puold neid kivi ubida, `ennegu `aiaks sai Kuu; `Rapsisid elu iest [tööd teha] nii`kaua kui väsisid Jõh; `Püidas küll elu poolest, aga jähi ikka `jänni Jäm; see oli nii `raske mool `tõsta, ma elu `peale käristasin Mär; Nii ku sa umi [lume] `sisse tuled, nii käib [kitsa peaga regi] riśta-räśta ja obune vidagu elu ette Hää; naard kas elo; lehmäd sõid nõnna vagasess kas elo Kod; poiss `rühmäss kas elu armass San; elu | saab Hlj IisR Khk ~ kargab Hlj Pal ~ tuleb Jõh ~ läheb täis Rei Krk Ran Se; elu (on) täis Hlj Jäm Vll Ran; ajab Ran ~ teeb | elu täis Kuu Hlj IisR Khk Mus Kse Hää Kad VJg teki(ta)b viha, ajab vihale, saab vihaseks, on vihane Mes sa ajad alade nüd niisugust siga`posmu juttu, sie tege elu täüs kohe Kuu; Mehed akkasivad `viimast tõst `narritama. Elu tuli täis ka Jõh; `trotsisid oma `louludega teist ning jälle [teisel] elu täis Jäm; vihastas teise kohe, elu sai täis Khk; ta tegi mu elu täis et ma oleks ta maha kohe lüönd VJg; elu `kargas täis, et mis sa mäńgid Pal; ah mul läits elu täis. karjal om kikk põld ärä söödet Krk; aab eńge ~ elu täis, aab vihale Ran; täl `väega elo lät́s täüs Se | nail lätt elu täüess, naa ei˽taha enämb petä˽sõta Har
3. eluavaldus a.  liikumis-, töövõime, tervislik seisund; kasvuhoog `nendel (milli- mallikatel) on elu sies, nemad `liiguvad Hlj; pali tüöd `ninda et akkab juo elo `pääle `käimä Lüg; veri `seisab, siis käsi on `ilma elota Jõh; Kui tark on, siis pole meest olemaski, aga niipea kui tilga`viina saab on elu sihes Pöi; Ämmamoor puntsudas titel elu sisse Emm; Kas suad vitsaga laisale elu `sisse Jür; ta (vihm) ikka võt́tis teise elu viĺjale `sisse KuuK; nüid jääb juba jo elust päris viletsaks ma ei saa `lüpsta kudagi Pee; [ta] tegi edu oma pidulistele, aga ei suand elu `sisse Koe; poole eluge sai kätte [jänese] Krk; tońt tennu [soe], aga `soele ei ole elu `sisse tullu Ran; välk lei poole pää seest elu ärä Puh; ei ole täl (mõnel inimesel) elu ei `vaimu sehen, kohmerdap pähle; mes iks `väega ärä om `närtsenu, tol (lehel) ei tule enämb elu `sisse Nõo; õngukene kinni elu `jalgu seest vällän Ote; konh kõhna rügä, sääl om sinenińnel elu (põli); na jo eläse kõ̭iḱ, nail (mesilastel) om kõva elu sisen Har; mõ̭nõ um `piḱne löönü˽nii`viisi kah, et jääss poolõ elogaʔ (halvatuks) Rõu; `maahha olõ mitukõrd sadanuʔ, nii et elolda olõ Vas; ku [pikne kuuse] `süämehe `leie, sõ̭ss võt́t kasumise elo äräʔ Räp; eluga hoogsasti, kiiresti Noh, poisid, tehke niid ette eluga, et minema saame Kaa; Ära viida aega, ti̬i̬ eluga Hää; Mis ti̬i̬t, ti̬i̬ eluga Urv b.  (iseloomust) `antud köige änam `mässas löŋŋaviht ta (nooriku) käde kerida. siis kuuleb kudas ta elu on - - kas on ea inimene vöi tige Vll; sel (lapsel) om ää elu sihen, si̬i̬ om ää eluge Trv; temä om iki üit́s eluge (elava loomuga) mi̬i̬s Hls || (laisast, loiust inimesest) sa olet nigu kuradi tuhkapuśs, sul ei ole `ellu ega `vallu sihen Kam; inemine om kohma, ei ello ei vallu Räp c.  (esemetest, asjadest) Monikerd - - ans vunkrattast `oige `kaua `väntädä, et `muoturile elu sise saad Kuu; p‿saa piibule `inge ~ elu `sisse (tõmbama) Khk; Kui perenaine oli oma sönad ja pomisemise jätn, oln `vihtadel elu sihes (krati tegemisest) Krj; Akkasid suured auru`vesked, ni̬i̬ `vötsid tuulingute elu `välja Pöi; Ma katsu tulele elu uuesti `sisse `saada Rei; Jakobipäeva tuuled panevad veskile elu sisse Trm; küll om targad, ravvale `aava ka elu `sisse (magnetofonist) Ran; [esimesel lambil] noh tu̬u̬ oĺl `väikene tulõkõnõ siin otsah - -`hińkset ne `äŕke lät́s elo mant Räp
4. elamine; tegutsemine, liikumine `ühte lugu `aurigud `käisivad - - `Kunda sadam sie oli elu täis VNg; vanast õli elo `reie tuas Lüg; äi sii saa eluga `korda änam kuidagid, paljas vee tuisk käib üle [laeva tormiga] Khk; tühi maea, sial talus ei ole elu Var; reialune oli ja oma elu oli koa seal. reie `peksmised olid `öösse HJn; korra `oĺli si̬i̬ elu õege elav [palvemajas] Vil; olli lootsik käen, sõss olli elu `valla, omal rand olli `püündä Trv; jahude sehen om koi, aap jahu `ellu; nüid iki om na kiḱk joba elun (magamast üles tõusnud) Krk; ega ma koolu pääle ei `mõtle, ma `mõtle elu pääle; mõte om iks elu poole [raskel haigel] Nõo; Kui riih üless atõti, sõ̭ss `taati elo vahe`kambrihe Räp; `tõistõ `paika lätt elolõ Se || juo tuli one elul (põlemas) VNg; Kase puu sööd seisid köige kauam elus (hõõgvel) Krj
5. eksistentsiks oluline nähtus, tegevus jm Sie täma elu, kui `teisi saab `seĺjataga `põhjada; `Piimasupp sie `laste elu (lemmiktoit) `ongi IisR; See on laste elu kui nad liiva `auku soavad; Kust vee piir ää lõppeb sealt lõppeb roog ka ää, vesi on roo elu Pöi; muda ei tohi [kala lõpuste] `pääle minnä si̬i̬ om temä elu Trv; põld `ommegi nüid me elu (elatusallikas) Hel
6. (eksistentsi ajaline kestus) a.  eluaeg, -iga; elukäik Mina olen oma `nuore elu ja keik vanad `päävad `üksinda eland Jõe; Elu `viereb `nindagu `ernes (möödub märkamatult); igal nuodal oli oma nimi ja moni nuot sai viel mittu nime oma elu sies Kuu; eks miu elo jo eletu Vai; Kes pööripää `sündis oln see poiss vei tüdruk, sellel oli elus suur varandus Krj; toatüdruk olen olnd elu `aega Pha; te akkate alles elu elama ja, mool o lõpetis varsi käe Muh; Elu igine, poja pöline (vastupidavast asjast) Rei; tahtn `rεεke oma elu, äi ole nutu eest saan Phl; mo `keskmese elo `põlves tulid jo vekatid `vällä Mar; me ei ole omal elul ajal mesilasi pidand Mär; ma ole ju elu`aeges rikas olnd, muul oo kaks emä olnd Vig; elamata elu oo alles ees Tor; ma ühe ilvekse lasin maha omas elus JõeK; kis seda elu ikke ilma vaevata saab ära elada Pai; `Varnja on elost saadik (ammust ajast) juba vene külä; elolaud one käe piäl. terve su elo õtsass õtsani; minu elo `nästvel (eluajal) Kod; Kui jumal elu `tervit annab [on sügisel palju õunu] Trv; mea ole elu sehen tü̬ü̬d küll tennu Krk; `mõtlet oma elu `pääle, et küll om kibedit `päivi ollu Ran; üits kooleb vara, tõene kooleb `iĺda, nigu kellelegi elu om määrätu Nõo; kolm kõrd ole ma elun ärä `eśsenu selle kuvve`kümne `aasta siśen Kam; Nüid küll minu elu `aigu om `u̬u̬nit kinnitedu Rõn; ku sa olõt umah eloh ka midägi läbi elänüʔ; nii häid `vorstõ ei olõ˽ma eloh vi̬i̬l saanuʔ Plv; Viido käve elo elleh no kõ̭gõ õdagidõ siiä `hauśma ja mullõ kosilaisi `tsoŕtsma Vas; Ja sai vi̬i̬l tu̬u̬ ülejäänüʔ rahaga `häste elläʔ niikavva ku uma elo otsaneʔ Räp; mu elo pääle haaruss varra Se; elus(ki), elu sees(ki), elun(gi) mitte kunagi, iialgi mina‿i ole eluski pidul käind VNg; elu `seeski põle tein Lih; mina ei ole elus `aige old Ann; ega `valged `varssa ei ole `ükski elus näind Lai; mina elu si̬i̬s `vorsti ei sü̬ü̬ KJn; elu sehen ei uneta Trv; ma‿i ole elunegi seräst `aisvat suppi söönu Nõo b.  (viivitusest) Vai sa sis `sinne `huolid `jäädä `oite elu elämä, sis `torka `kiŋŋed `jalga ja mene `töisse Kuu; mia `üt́sin küll, et ärä sa elule (liiga kauaks) jää Vil
7. päevast päeva toimuv eksisteerimine, elamiseks antud aja möödasaatmine; (inimest ümbritsev) tegelikkus Elu on `nindagu pahem`päidi `temmatud `tasku (sassi läinud); Elu on `nindagu sibul midä `kuorida nuttajess Kuu; `Tallinnas õli küll väga ia elada. siis sain juba elole jalad `alla Jõh; Küll elu õppetab IisR; möni tüdib elust nii ää et läheb `oksa; `kiusas teist `ühte `jooni, tegi teise elu apuks Khk; Tüdär akkas `teisi `oidema, sai jälle eluse (elu läks kergemaks) Mus; Kudas elu läheb Kaa; selle mehega elu ei vädanud Vll; See nii ea, et tulite, `kuulis sealt kandi elu koa Pöi; tä elo ühnä ea korra peal põle paha egä viletsust `ühti Mar; ega ne inimese elud ole roosi ja lillide peal `ühti `puhku Ris; nüid on nende elud ukkas, `nüitsed inimesed `kiskuvad ja `riidlevad HMd; mu elu on `persses VMr; vai ma tiän, kuda ni̬i̬d aśjad ja elod siäl one; konn tiäb mes elo kueval mual, ja tiäb mes veden elo Kod; ei nii vana elu ei ole enam kedagi Plt; kikerdab oma eluga `peale ühest ädast `teise Pil; Es saa siss aru miastig, et naśte elu oles rassemp ollu ku pidi oleme Hls; ei mõista oma elu pidäde, elu eläde, elu lääp `untsu, elu lääp `alla; mis sa nooren eläd, si̬i̬ om elu, mis vanan eläd, si̬i̬ om vaev Krk; jah alamb `oĺli vanast elu küll, aga parembide es saa; mes om talu`tüt́rigu elu, paĺlass luu ja palanu koorik Ran; elun tulep viśt jälle midägi muudatust, elu käänäp üsnä tõese poole; tõesel om `endäl naene, a temä tükip tõese elu vahele ja aab tõese elu nii alvass Nõo; oh sa `taivake, kudass `kiäki oma `ellu ülevän piäp Rõn; ta `naksi mu elu pääle `käümä (kiusama) Har; Piimä pääl suvõĺ tu̬u̬ elu neh oĺl Rõu; timä taht ka iks ello elläʔ ilosahe Vas; kalast elo siin kottal ollegi Räp; umah eloh pidägu‿i `võĺssi Se; inemise jelo kui rataśs: lätt `kuiva pite nii muta pite, nii lätt kivve pite, nii lätt hämmet pite Lut
8. elulaad, -viis, -kombed; elujärg `kehvas elus ja `puuduses on saand `kasvatata neid (lapsi) Hlj; Elo ku `ilvessel, põlv ku `põtrakesel (vabast inimesest); sie on üks `kitsas elo, ei õle inimisel süä ei jua; `jõute elo Lüg; nüid noored tahavad `kergemad elu Muh; see pole kellegi elu olnd. seal oli sant elu mul Phl; mol täis `kindine elo, ei saa `jalga `kuskile kottu ää viiä; ta `lennas ea `kerge elo peal Mar; see talve elu teeb mu nõdremas Han; lääb kibeda elu `otsa (abiellub halva mehega) Ris; ja nüid olen selle aa kõik üksikud elu eland Ann; [abielurahvas] elavad rahulikku ja puhast elu Trm; vai si̬i̬ ühen elo, pualemehen, one kedägi; kõhna elo sa eläd; õt́sib `õlpu elo Kod; tema on `kergel elul (ei tee rasket tööd) Lai; [talvel] siss oli tare elu (tubane töö) `rohkem Pst; seast elu ei joole `ernen ka, miul om ää elu Krk; [olen] iki `kurba `ellu elänu Puh; ütsindä elu om kõ̭ige paremb Nõo; ei olõ vanan ää elo, iho om `kange ja tuim Võn; nüid eläme `väikest ellu nüid ei ole meil nii `suuri t́siku Kam; tu̬u̬ oĺl mul kõ̭gõ `armsap tu̬u̬ vana`aolene elu Krl; no um taa elo sääne, et ait um sälähn, taba kaalahn, tagavarra olõ õiʔ Rõu; kuŕal elol saa kuri ots; kõ̭iḱ eloʔ ommaʔ ärʔ eledüʔ, no om taa viimäne; vaiv vanass saiaʔ, vanal hüä elo Vas; `vaesõh eloh, armõtohe olõ ma elänüʔ; `tõistõ `jello lätt [abielludes] Se || (väga heast elust) Ia elu kui `muaneme `naisel ja `möldri sial IisR; Elu kui ernen, põlve kui põrsal Hel; elo ku immissel, põli nigu `põrsal Rõu; Elo nigu `hernel `maśka`pinre pääl Plv; Elo niguʔ `herneh Vas
9. majapidamine; talu(koht) laut oli, kõik lahutasime ära - - `selles elus (poja majapidamises) kõik siin IisR; nu̬u̬r mi̬i̬s tahab elo `siädä, ei õle `seńtigi; vedi maja`kruami, kõik mes elole taŕvitab aga Kod; mõned abielutavad sääl (Siberis), on `säädnud elu `sisse Äks; ku ma `lu̬u̬me pidäsi ja elu sehen (oma majapidamises) olli; `surri ärä kiḱk elu jäi maha Krk; suuremban elun oĺl tü̬ü̬tegijit `rohkemb, vähämbän elun oĺl vähämb Ote; ei olõ˽mul `aiga, mul elu kaia˽kotun San; Olõ˽nigu hao seen (tööga üle koormatud) ti̬i̬˽`rahvallõ süvväʔ, taĺlida ellu ja võta˽`kartold; meil om suuŕ elu: kümme `lehmä, ulga `laḿbid ja t́siku Urv; kos eloh paĺlo inemiisi, sääl tulõ paĺlo ütelüisi; tä häöt́ innembä `kaśse elost (majast) ärʔ Plv; esä `tahtse ka `endäst ello, tuĺl siiäʔ, ehit́ rihetarõ `pääle; lihha mõ̭nõh eloh oĺl `veekese Räp; `kõikõ nõvvo `riistu jeloh vaia Lut || (iseseisvast elust, abiellumisest) igaüks oli ikke oma eludes juba (elas omaette) Hlj; elu akatuse `põlbes sai ikki viletsust küll koa `nähtud Mär; ta akkass vahel oma elu eläme (abielluma); latse teeniv egäüits ja piav oma elu Krk; latse lähvä oma elu pääle, mes mä ütsindä ti̬i̬ Nõo; ku ma oma elule sai, söögi`puudust meil es ole Ote; ma˽taha tu̬u̬d et, tiä kah umalõ elulõ saa (abiellub) Krl
10. hoone või hoone osa a.  (igasugune) hoone, ehitisS saare puu `kasvab elude lisidal; kabel on kirgu ajas - - sihand kivi elu; Ütsa elus (palvemajas) keis teise pühabe öpetaja Khk; Vana `kartuli elu (kartulikoobas) Mus; kui kerk irmus külm `talve oli, siis ristiti kergu elus (kirikumõisas) Krj; elu `nöumbud Pha; lammaste elus oli pisike ahi, seal viheldi; üks o kala elu, teene vilja elu, kolmass riiete elu. nee oo ühe raeda all ne kolm elu Muh; vea rattad elu `alla (vankrikuuri); palvelu (palvemaja) Emm b.  (rehi)elamu, elumaja; eluruumS LNg Kod Urv VId mo vanamad pidasid ühe teise mihega maid kogu. teine elas oma elus ning teine oma elus; elude `palged vastamissi [linnamajadel] Jäm; piab `akma elusid `kraamima Khk; ma oli elu taga `marju noppimas Kär; olime kalame elus `kortris Mus; Eluotsaseinas oo kaks akent, üks toa, teine kambriake; `Tiuliste elus olid vanasti `seiksed roovialused `mõisates; Eluesine pühiti vanasti iga `laupa kenasti `puhtaks Kaa; kotsib `peale oma elude `ümber Jaa; elu esine `olli ikka kohe lõunat; eks te tulge elu `sisse koa Muh; Elud täna na `lämmed Rei; seal oo koa üks elo, kus üks vana inimene elab LNg; puadi uksed o `kińni aga elo pu̬u̬lt (korteri uksest) lähväd `sisse Kod; ostõti tu t́sit́sirät́t kah, ku haŕokõnõ tuĺl `ello; [toonekurgi] ei või elo `lähkeiste [lasta], õt tu̬u̬ kand `huśse kokko sinnäʔ noile `poelõ Plv; `kärbläse`rõipit om nii paĺlo et, pakõ˽vai elost `vällä Räp; jeludõ maja (elumaja) Lei; vaia jelo kabistaʔ Lut c.  majakorrusKod M Ran Puh Krl akata kualimajale tõiss `kõrda piäle ehitämä. eks siis `panta preili ülemise elode piäle Kod; tõise elu pääl Trv; kate ~ kolme eluge maja Hls; karanu tõse elu päält maha, sadanu `surnuss Hel; `õkva kabeli veeren ääd kätt om tu̬u̬ kate eluga maja Ran; ülemine elu om majal `vastsõmb Krl
11. ese või selle osa a.  toos, karp kella elu; prilli elu; `kumpassi elu Emm b.  sahtel, lahter; vahe(ruum) Kui mo liigesnuga sääl seljakoti teises elus ka pole, siis ma küll unudasi ta kodu; Penaa·lil mütu elu Rei; rahakoti elu; kolme eluga kott Phl; [tagumine] `kanga lahk on `kanga elu LNg; kui sotivahed vähiksed, siis oo ühes `sumpas metu elu Rid c.  Kate eluga ammed (särgid, millel ülaosa linasest, alaosa takusest riidest) Hls
12. eluase; kodu `nahknär linnab `öhto iĺla, puu kannu sees, kus ta elu on Khk; [läks] siiss seda `mõisad omale elule `korda `siadma et, tema akab sial elama Pal; si̬i̬ (häll) om latsel üit́s elu Krk; suvõl ollõv tä `Eevaĺdi majahn elol (korteris) Rõu; ta‿m ku `tuhkru, ei lääʔ elost `vällä (istub alati kodus) Plv; siih kala ello olõ‿i - - siiäʔ `maŕja `laskma tulõ Se
13. püsi, asu inimene saa siis elu mitte ku need (mustad tiibadega sipelgad) `ümber tulevad Emm; ema küt́tis `ahju, siis oli tuba `suitsu täis. isegi kaśsil ei old elu `olla KuuK; näd ammussavad valusass, ei anna elo `koski sul; sedä elo sul ei õle, sul one silmäd alate vett täis; ta näeb ärä, et meie siin üvä eloga (rahulikult) issuma; ühel vahel munadel ei õllud elo (mune kulus palju) Kod
14. (intensiteedisõnana) a.  laus-, väga (tugev); üpris, lausa, täiesti Ta sai mu kääst elu mau`täiä [peksa] Jõh; elu`iidne vana puu, küll tema oli `õisa täis; elu`iitsed majad olid Ris; [hobune] elu `neĺla pani `sinna taha `otsa Plt; Sa eluull oma `ütlemisega KJn; Sa elukurat, vällä võtab enge Pst; elu tuult aap `sissi põrmadu alt; kummi `tuhle (kingad) periss elu vett täis Krk; nä ommaʔ elo kavvõh; elohüä; eloillośs Se Vrd elumane b.  (vähesust rõhutavalt) Enge terä, elu terä Khn
15. (hüüatustes) meite sõnad pannatse `kirja, oh `elde elu Han; Oh sa elu (imestades) Amb; o elusõkõ, om taa ka‿ks tüü (kirudes) San
elu|aaline väga vana elo `aaline nimi juba, ei tea, millest on akand LNg Vrd eluaegne
erinal erinal Vig Tõs
1. ainiti `vaatas moole erinal `otsa Tõs Vrd erina
2. valjusti laps akand erinal `nutma Vig Vrd erina
higistama igistama R(-mma) eP Trv, -eme Hls, -ämä Vai/-mmä/ Juu Kod/-ss-/ KJn Ran Puh; higistämä Kuu Har/-mmä/ Rõu
1. higi eritama, higine olema sina igistid `vaide ei vihelu(d) `ühtegi VNg; `enne igistan, siis akkan `vihtlemaie Lüg; palavaga igistatse Jäm; seda (kummeliteed) sai `joodud, see ajas tugevaste igistama Rid; jalad, `kainlu augud igistavad Tõs; see pala ajab igistämä. lahjaks igiständ Juu; ma igistasin, kui ma `eina `niitsin Kos; kääd igistavad `irmsast Trm; palav, inimene igissänd ära Kod; kevadete põllu töö aeg, siis obused igistasivad; kui söök palav, igista sial siis `süia Lai; kui juba igistab, siis akkab `aigus `väĺla minema Plt; ihu igisteb õige Hls; kui tare lämmi, siss võtab igistämä nigu sannan Ran; tõpõ `väĺlä higistämä Rõu || (tööga) vaeva nägema, pingutama [kui keegi suure leivatüki korraga ära sõi] Öeldi, et tõesti sa igistasid selle korraga nahka? IisR; `ańdis `enne igistada, kui `vaĺmis sai JMd; küll igistas sial kallal, ei saand iast akkama Lai Vrd igima
2. niiskust eritama; niiskusega kattuma Ku `nuore kuu `päiväl panid akkunad ede, siis ne higistid `talvel `ühte`puhku Kuu; `Leiba tuleb `sötkuda niikaua, et levalöime igistab Jäm; kui keedu `aulu tuleb, siis `akned igistavad Khk; kui `vihma teab, siis `aknad igistavad Muh; [tuleb] vanas kuus vundament̀i raeada, siis mõea ei igista Var; kus on akand [kartulid] juba märjaks igistama, sealt akkavad mädanema JJn; mesilased igistavad [kui talvel on mesipuu seintel niiskusekord] Trm; `kirve ja kivi igistase, ku na külmä om ja lämmind saa Ote Vrd eestama2, higitsema, higunema
inimene inime van Hlj, Jäm Khk Muh Mär LäEd K I M TLä, -|ne R S(-ei- Hi) spor L K I M, TLä TMr, -|n Vil Hls Krk, inimi|ne spor R, Khk Mus Kse Amb, ine- Võn Kam Ote Rõn San V(-õ Se), ineme Puh, -|ne Puh Ote Rõn Krl(-ni, -õ|ni), g -se (inimse Saa); ińemi|n, ine-, ineme|n g -(d)se Lei (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (üldmõistena) inimene a. inimsoo esindaja; ant loom Inimene `arvab, jumal `säädib `kerda; Inimene opib `surmani Kuu; `Konngi `kruoksob jala all, `saadik sis viel inimine (hakkab vägivallale vastu); Siis õlivad kõik ühes unnikus (samas ruumis) kanad ja inimised; tämä (talleke) inimistest enäm maha‿i jäänd, inimistes (inimeste keskel) õli üless `kasvand ja õld Lüg; inimine on surelik Vai; ärra koer olnd εnam kut inime. `iĺla aja eest vahetand, üks (mõisnik) `andand inimese teine koera; inimesest uńt (libahunt) Jäm; looma porgandid ning inimeste (söögi)porgandid Khk; luu`painaja keib inimiste ja `loomade peel; kui kukulind ära petab, siis inimene `kuivab ära Mus; Liiva `võtmise `aegu inimese luukered tulid `välja [katkukalmest] Pöi; inimene lεheb ika vanemaks, aga töbi nooremaks vöi suuremaks Käi; Inimene otsib, kus parem, kala – kus sügavam Rei; koer ajab inimese `jäĺgi Kul; siis (menstruatsiooni ajal) ei tohigi kiriku `minna, inime peab puhas olema Lih; [ussist nõelatud] inimesel saab moa `sisse pandud jalg Kei; inimese käsi seda `eina ei `puutund (kõik tehti masinatega) JJn; inimese pahem jalg `piämä `võtma lühemä sammu Kod; [vanasti] sia sõive inimesesõnnigu ärä Krk; siss om [nõiutud] pulmarahvass saanuva jälle inimestess; jah, om ollu ilman `mõndagi, mes inimesel jääb `mõistmada; inimene aevastab, obene `turnap; sü̬ü̬k piäp iki inimest `u̬u̬tma, egä inime ei piä `sü̬ü̬ki `u̬u̬tma Ran; õnnetuss käib inimesi `mü̬ü̬dä, ega õnnetuss puid ja `kande `mü̬ü̬dä ei käi; miu `lambal om `õkva nigu inimese mi̬i̬l; ta (lammas) kuuleb inimeste eli, siss tuleb `sisse; vanast üteldi `ju̬u̬skjat `tähte et, tu̬u̬ `oĺli inimese elu vai eńg; ädä jooseb i̬i̬n inimest; inimene olna esi oma `õnne sepp Nõo; inemisel kah iks rahu (neerud) säĺlä sihen Kam; suure põvvatüki ku inemese pää Ote; Hobõnõ kumastuss nellä jala pääl; ime˽sõ̭ss ku inemine üte sõ̭naga essüss Urv; inemine um `eślik, puu `oslik Rõu; puśs um inemiste vitäʔ, olõ õi˽taa eläjä`lu̬u̬mõ vitäʔ; inemine iks saa inemisega˽kokko, mägi saa ai˽`mäega˽kokko; tuĺl iks eläjille hätä ni inemiisile kah; kana munaki˽`tikslõsõ˽pesäh, siss putu ui˽no inemise˽kokko üt́s ütegaʔ Vas; sääl (surnuaias) videĺ ka üt́s inemese pääluu maah Räp; inemisel üldäss hińg, eläjäl om toss Se; ińemin `mõtless un d́umal t́ege Lei; inemeist `peetäss sõnna pitih a hobõst uhi`lõ̭iga pitih Lut b. mees; naine Kaks önnistust on maa`ilmas – kui obusel sünnib varss ja kui inimesel sureb naine ära, inimene saab uue naise vötta Krj; tanu on inimese (abielunaise) peäs. egä tüdrukul tanu põle Juu c. inimfiguur vanast `tehti suri inimissi (hirmutisi) – vits püus Khk; tegime käbadest pisi inimesi Rei
2. üksikisik; kaasinimene; töötegija voib `olla on inimesi (tühi) juttu Vai; inimessi tuli nagu `pilve ja `panka Jäm; tuba üsna puhiseb inimistega Khk; Oli neid `kohti enne kus `tehti kõik uksed `aknad `lahti kui inimene surema akkas Pöi; suur töu inimeisi olle `möisas Phl; oli üks suur inimeste summ Mar; inimest maalt vädavad ja noot tuleb `kalda Kse; Üks inimene oo teise inimese uńt Han; Enne sõda eläs `Kihnus paõlu `rohkõm inimesi Khn; kaks inimest tulevad järel Kei; sie on inimesel `kerge mis inime on õppind Jür; [hunt] inimesesse `kińni ei akand Ann; kihelkonna ies pekseti inimeisi VMr; kui mets on lumega vangis, sureb paelo inimeisa Trm; `eeste õppa `vaśkad `mitme inimese, et ta kaŕjan `käimä õpib; eriläne ei seesä rahu inimesess Kod; sääl (luhas) oli kigil inimisil [taludel heinamaad] Trv; inimisi olli paĺlu sääl mõtsan; egä risti man olevet ollu inimese kogu Krk; oi inimesi om tuhandit `mu̬u̬du, nigu nägusit ja tegusit; egä `kiägi inime ei ole jo `raudne terve; inimene om nii must nigu üits trüpiss Ran; `eldet `anjat õnnistab jummal ja armastab tõene inimene (öeld andjale); temä `olli `kaenu siss inimese, kes `kartuli kuki ärä `aie; mes sa susit inimest, elä esi ja lasõ tõesel ka elädä; käib inimeste‿müdä, ega ta kedägi rahu ei piä Nõo; söögivahe `oĺle mõni paaŕ `tuńne, siss saeva obese ja inemise süvvä Võn; küll na om kadeda tõese inemise üle Kam; põimeti viie kuvve inemisega, aga põemeti ka kate inemisega Ote; suuŕ jago `põldu oĺl vi̬i̬l inemiisil teǵemädäʔ; või˽siin um paĺlo `pu̬u̬nuisi inemiisi; Egal inemisel umma˽küüdse˽`hinde poolõ Rõu; nuŕato `rõivaʔ säläh nigu vana tigo kõńd inemiise pite Räp; ku mi las `paatanu üle inemižide (oleksime rääkinud inimestest); ińemidse`lü̬ü̬jä (mõrtsukas) Lei
3. täisväärtuslik isik a. täiskasvanu; terve, tööjõuline isik `poiga sai inimese `kirja, juo `lieris `käidu VNg; ma oli ka üsna inimese eas Jäm; ta pole veel `öige inimine – laps veel; tehasse kirgul inimiseks (leeritatakse) Khk; et ema oleks veel inimene olad, aga see on `muistusest kehv Rei; kaera jahust tegid apurokka, kui ma juba inimene olin Rid; tä ikke igäs kohes inimese eest `välläs Mar; oma inimese `põlves ma ei ole seda (raand sõna) kuuln; kõik (lapsed) kasusid inimesese Aud; ma olin juba inime `rohkem, nad olid lapsed HMd; ega tema ei ole ka `kerged elu näind inimese päivis JJn; eks meie õllud kua nuared ja, inimesed; kui minä vi̬i̬ĺ inimene õlin ja maja pidin Kod; ühessa `aastane `aeti `luhta. inimeisi ei olnd KJn; kasva inimeses(se) Hls; temä om inimese arust vällän (85-aastasest inimesest) Krk; ammuss tu̬u̬ `olli, ku mia olli ka inimene Nõo; ta ei olõ inämb inemine, inemise koju `paĺlalt Krl; Katõ`kümne `aigu `peeti õks joʔ inemisess Har; tetäss inemisess (leeritatakse) Vas b. lugupeetav, korralik isik sääl `kaivikus (kaevanduses) on neid kel enämb ei õle inimise `õigustki Lüg; Mis `aia mulk, `räegi inimese `muadi aja auk IisR; nönda saab juut inimese nime Pha; See muidu üks tüdruku lapakas, see pole inimene; Sai ihu korra `jälle inimese `moodi `puhtaks [saunas] Pöi; Tämä oma iest inime kua Khn; Si̬i̬ on inimene, kellest räägitaks, ja si̬i̬ on obune, kellega sõidetaks Hää; mina pidasin teda ikke inimesest VMr; tüdrukud ja sulased olid kõiḱ inimesed Ksi; sest piäs aru `saama kis aga vähä inime on KJn; ka si̬i̬ mõne inimese temp Trv; ku tal lammast ega kana ei joole, sõss ta ei joole inimene Krk; oi küll om `albu mihi, temä ei `mõtlegi, et naene ka inime om Ran; igävene labusk om, ei ole midägi inimene; `vaene es ole temä meelest inimenegi Nõo; mis i̬i̬st na tapava! inemistel piäss üks inemise süä sisen olema Võn; no seo küll inemine ei olõʔ, se‿m ullõmb ku kurat́ Urv; tu̬u̬ oĺl iks inemise `mu̬u̬du (lahkesti) `vasta `võtnu ja ravinuʔ Rõu
4. individuaalse omapäraga (teat iseloomuga, vaimsete või füüsiliste omadustega jm) isik Inimese `muistadus (vigurivänt) Kuu; üks `püüdäjä, oma `puole `kiskuja inimine, täma kobika ei jättä Lüg; `Oidaja (kokkuhoidlik) inimine Jõh; siis ma oli jälle suur tükk inimest, koolis`käibija juba; vaimulikud (jumalakartlikud) inimesed; va kobin inime - - pole rahul kennega Jäm; ennem olga inimene `naertav kut nutetav (pigem lõbus kui kurb) Khk; Sõuke ise`sorti inimene teistega ta äi liigi; Ta on änam ikka `sõuke `mustaverd inimene koa; Ema oli taal koa `sõukse `valgeverega inimene; Kellel aruksed `ambad on, see on tark inimene; Noorelt oli nii suur kena `valge laari `näuga inimene Pöi; oli seda`moodu (rase) inimene Emm; näljased inimeised Käi; [öeld] et oh sa raibe inimeseks. see `neoke paha inime; kuib (vähese rinnapiimaga või ilma) inimene; `pehme inimene, järel`andja; raho (rahulik) inimene; üks pool totakast inimest Mar; mis sa `siukse tuhmi (mõistmatu) inimesega teed Mär; irmus varas inimene Var; siis oli raaviaĺlisi sii igast poolt koos, ikke aritud inimesi ja Aud; si̬i̬ on üks tüssägas inime, jala sääred ku matsagad all Saa; ta on üks targa vaimuga inimene Kei; vanal kuul `süńdind inime on õnnelik Rak; kui on niesuke püśs inimest, oh kuda ta siss käristab Sim; sai `armsast inimesest Trm; ega `mõistlik inime ei käi alati `simmanil Äks; `kangest ää inimen `oĺli Vil; no see on üks kahmakas inimest (suur) Pst; `siante obese`sorti (kergesti sünnitav) inimene; `sakste verege segät inimisi o küll Krk; sügisene päiv om nigu lühike inimene, säälsa·man om ku̬u̬n, pää ja perse kõik; `uḿne (sõnaaher) inimene; nüid om ka kidsidit inimesi ja om `eldit inimesi Ran; viina`võtja inimene; kittä inimene ta‿i ole, ta tükib `ki̬i̬li `kanma; sa‿let ikki täis (täie mõistusega) inimene; om ikki ää lõbeda `lõugega inimene küll Puh; aga ma‿lli siss `täitsä jõvvuline inimene; nii ilusa moodun inimese olliva naese paĺlaste tanudega; esi om kõrd inimest (tubli), aga ei mõesta `endäle mi̬i̬st valida; kullane (väga hea) inimene; näkkev (normaalse nägemisega) inimene; miu minijäss om `väega terävä sõnaga inime; om ike imelige küll inimesi ilman; ta‿s ole tü̬ü̬ ega oole inime Nõo; mis sa `kuulmada (kurdi) inemisega pahandat ilma `aigu Ote; ma võti nooreld naese, ja sai `õige inemiste seḱkä Rõn; oi˽ta‿m tuhandõrummaĺ inemine San; ta‿m vana heeba inemine; voolass (kärmas, virk) inemine Urv; tark koolitut inemene jo mõist ja tiid Krl; sai siss kuŕul inemiisil tiidä˽tu̬u̬ asi Rõu; ku‿t́ä no põnnuʔ inemine olnuʔ, jumala terveh inemine Vas; Lahke hannaga inemine (tütarlaps) Räp; häbendelejä inemine Se; usulene (usklik) inimene Lut
5. teat vanuses või teat ajastusse kuuluv isik täis`kasvand inimine Lüg; keskiga ~ kesk`ealine inime; vana pole ega noor ka pole, kahevaheline inime Jäm; nüid uude inimestel oo; teene oli vanalane inimene Muh; vanamed inimeisi peab `austama Käi; vanad inimest veel `ütleśt rabandus Tõs; `eńtsed inimest; noorepoole inimene; kes jo viie`kümne sees oo, see oo vanapoole inimene Aud; No muidugi, kus `nüitse aja inimesed änam Hää; vanuduse poole (vanem) inime Kos; parandas `suapid vanule inimesile Kod; minu `aegne inime, ega ta vanem ei ole Pil; vanemal inimestel oĺli [suririided] `ammugi `vaĺmis `tehtud; paelu `nu̬u̬ri inimeisi KJn; pääld viie`kümne siss om elänu inimene Hel; kae kos tat́tnõna, vai tükib suureinimeste jutu seḱkä Ran; mõlemba olliva `iälise inimese Puh; nu̬u̬r inimene sedävisi `lõugab ja `vannu inimesi susib Nõo; vanaaja inemise `ti̬i̬dsevä, konass ladem tuleb `väĺlä `aada Ote; vanal inemisel `oigap kõ̭ik ihu `säĺlän Rõn; ka kui no vanna inemeist vi̬i̬l avvustõdõss Krl; timä om jo elähhänüʔ inemine Vas; mino vanodaidsi inemiisi om [siin] Räp; `Paikina `nuori inemiži `pierrä Lei
6. teat ühiskondliku staatusega, tegevusalaga, päritoluga, soolise kuuluvusega, tuntusega jne isik `Jällä uus inimine tuli `juure (lapse sünnist) Lüg; ise `joude inimine aga süöb pali Vai; `leerimata inime; `leeris olnd inime Jäm; elamise inimene (jõukas); läks `sönna vanaks inimiseks (vanema naisterahvana koduseid talitusi tegema); körvaline inimene (tallu kuuluv sugulane või võõras) Khk; ma pole merepüiu inimene olnd Mus; teretamise `juures tehakse änamale inimesele pisike kummardus ka Vll; Kellel karused käed on, see pidi rikas inimene olema; Tüdrukune inimene (mitte abielunaine); Isasid inimesi es ole täna `kerkus kuigid pailu mette Pöi; palju‿s emane inimene jõvab `tõsta; saksa inimesed `ostvad `leiba Mih; ma selle aja elomaja inimene (majaomanik) olnd Mar; põle `kuśkilt prii inimest võtta suve `aegus kodu `oidjaks Mär; `lahti (maata) inimesed köisid `õĺga ja `villu viinutamas Kse; minu isa oli `lahtine inimene, mõesa moonakas oli Mih; luteruse usu inimesi oo sii vähä; me oleme `õige`usklikud inimesed Tõs; `teenija (tööl käiv) inimene PJg; `enne inimesed kuńsitegijad `soatsivad `aigusi `luomadelle ja inimestele Kad; vallalised inimesed, poosid ja tüdrikud; muil inimeisil vili `vaĺmis Kod; alama inimeste kõrtsis saksa kammert põlnd Vil; kõrulise inimese olli sannan ja sulass taren; ni̬i̬ om `täämpä mat́use inimese (matuselised) Krk; võhine võõrass inimene; ennemb kehvembä inimese seendega `ti̬i̬nsivä `eńdile `aastaleevä Ran; mia `küśse sedä`viisi et, mes inimese te olete Puh; peremi̬i̬s inimene, si̬i̬ piäb iks vara üless tulema; ku `vaene inimene `pernasess saab, siss om ku kaśs marun Nõo; `tutva inemine Kam; nüid ei ole mitte midägi sul saada, olet paĺlass inemine Rõn; `tüt́riku inemise `tapsõ ärʔ Urv; kes sääl vanan inemesen (sünnitusel abiks) oĺl Krl; üt́sik (mitteabielus) inemine Har; `Rõugohe um riḱkiid inemiisi kah matõt; olõ ei˽ma˽`pernanõ, ma‿lõ üt́s `vi̬i̬rmäne inemine Rõu; taa olõ õiʔ `huupiinemine, taa om ka aśa˛aijai (asjaajaja); tiiuline (teada) inemine, a mitte nimme `mi̬i̬lde ei˽tulõʔ; sääl (mõisas) oĺl külät siist `lännüisi inemiisi Vas; tuu talo inemine Räp; talomaja ineminõ, rikka talo ineminõ Se; pü˛ät (leeritatud) ińemin Lei; ilma pält tulnuʔ inemine, `määne timä um Lut
7. hrl pl suurema kollektiivi liige a. rahvas, rahvahulk tama läks inimisi `ulka: oli puol `lolli Vai; mia mäletä neli-viis `põlvõ inimesi siit egä talust Khn; sii inimesed on paelud kalamehed Hää; siin käib jo `ühte lugu inimeisi KuuK; si̬i̬ (küla) on ike siia pärast asutud kuda `jälle kost neid kogunud inimeisi Äks; kiḱk ma˛i·lma inimese Hel; hii sa, kohe om [kutsikas] lännüʔ inemiisi sekkä; timä (koer) om harinu˽tan tii veeren inemiisiga Har; läḱi är inemiiste mano Se || (sisekohakäänetes) rahva seas või sekka no lähämme siis `maale - - et ehk me siis `saamme inimestesse ige kuhugi Kuu; õli akkand inimisi tappama, `ninda‿t ei `tõhtind enämb inimisis magada Lüg; Mene jua `ninda abeme, et ei `julge enamb inimiste `menna Jõh; `katsuge `aeksasti inimestesse ~ inimeste `ulka `minna Ann; küll oli `kerge tunne, kui `jälle inimestesse `piasesin VMr; [metsavend] ei tõhi kohegi `väĺjä `tulla inimeisi Kod; tõne olli kasunu inemisin Rõn; ma˽ka‿ks hinnäst kobahuta, ma˽`tihka ai˽mud́o inemiisih ollaʔ Rõu b. oma pere või rahva liige minä õlen oma maja inimine; kui on `võerast `rahvusest siis ei õle oma maa inimine Lüg; inimesed kõik kottu ää Muh; meie maja inimesed läksid `metsa marjule Kos; [koer] mutku ot́sib aga inimeisi, muud kedagi VMr; tämäl one seetse `vaimu inimeisi Kod; oma inimese puha Krk; meie inimestel nii `suuri `sarnu ei ole [kui tatarlastel] Ran; kotu piab ikki inimest olema, kui tõese nurmen om Puh; niipaĺlu ku talun inemisi `oĺle Kam; [koer] kiä hoit inemiisi, sõ̭ss tu̬u̬ ku˽kotust är˽läht sõ̭ss `undass; kat́skümmend inemist oĺl laua man üle päiviliste Vas c. teat paikkonna elanik lapi maa inimesed (laplased); kuralased, Kuramaa ~ Lät́imaa inimesed; rannarahvas ning ranna äärtsed inimesed; Kihelkonna inimestel olid kiudud kuued Jäm; `Kopli inimeste `seltsis oli üks noorem tüdruk ka Khk; üsna `püsti Tagavere inimene Jaa; rootsi inimesed (noarootslased) LNg; Kasari poolt inimesed käisid siit maja`palkisi vedamas Kul; `Jaabre küla inimest PJg; minu isa ema olid `Ohtu inimesi Kei; Vadi küla inimesi `üütasse vadikesed IisK; vürsti valla inime ole mia; `Taĺnamaa inimese Hel; ma‿le maesamaa inimene, mia `peĺgä vett Nõo; Saarõmaa inemise om õks tõsõ (teistmoodi) Har
8. (retoorilistes hüüatustes või pöördumises) a. (imestavalt, etteheitvalt) mis inimene peaks nii paĺju rügama Khk; oh sa inimese mõru. [sellele] kes jurab ja `tapleb Muh; Inime `ahju ei `vaata ja lükkab `siivre `kińni – ullu asi Hää; Mis inime sina küll oled! SJn; oi `jummal sedä inimest küll!; oi kuradi inimest küll, selle viinanäĺläga tapab vai tõese ärä Nõo; mõni inemine nüit nii räbälin käip! Kam; ime et inemine nii juu! Krl b. (palve, soov) ole üvä inimene `kannada vähä `aiga VNg; ole siä nii üvä inimine, et `anna `miule raha `velga Vai; Ole kena inimene, tule Pöi; ole üks ea inimene ja anna `moole Mar; ole ia inime ja tule `mulle appi siga `tapma Kos; ole ää inimen, mine käi sääl ärä Krk; Ole onte inimene ja ti̬i̬ mes sul kästäss Nõo
Vrd ihmine, imene2, inimäne
ise3 (sõnade ise, isi levilat vt ise1; atribuudina käändub harva) in isess Kuu
1. iseenesest, välise tõukejõuta isikasund aśjad, pole nεid külind `kengid Jäm; kiva noodal all äi ole, alt niipaelu lühem et ta ise ennast `pöhja tarib Pha; Valmis pähked lüdivad ennast ise εε Emm; ja kue‿sa selle seebiratta üles `tõstsid, siis soobas pidi isi maha kukkuma Tõs; ta (pähkel) kukub isi ka maha sarabu otsast Ris; mõnel (surnul) `valguvad silmad ise `kińni Kad; [tiik] kas ise akand või tuld, kes teda `kaevas Sim; masin `põĺli `ü̬ü̬si ärä. egä ta ise põlema ei lähnud Kod; lükäti parred ärä anguga, siss `kuksid [vihud] isi maha Kõp
2. iseseisvalt, omal jõul ää anna lapsele sedasi tükki kättä, egas tema sitt veel isi `süia mõesta Mär; `kardoli `võtmese `talgosi `tehtod koa mette, `võt́sid isi Lih; loomad uidavad, siad, et nad ise `süia soavad Amb; laps `tahtis isi `käia Pil || isiklikult, oma silma või käega see ma ole ise näind, see pole `kuultud jutt Kaa; tüssist [kampsun] oli, ta oli ise leigatud siis ka nenda‿t siit oli kövasti `ümber Pha; ju ma lähe otsi ise; ma võta ise Muh; isi ma `tehtud ei saa Kul; oo isi `väätud kivid Tõs; [heidest] Tegid suka`lõnga, siis sai `pehmemad, isi kedrata Hää; lõng sai koa isi värvitud Tür; isi kedrätud lõng, ja isi kaasitud lõng Vil
3. tegelikult, oma olemuselt `silgu supp on ise ia `süia Jõe; tore ka ise vahest oli [heinal], `nalja ja `naeru ka ikke VNg; reha ise päris uus äga kaha juba `katkine Kär; See on ise `sõuke soe vihm Pöi; erilased, need o kurjad isi `raiped koo (ka) Mih; käimaga lähäb ise ulk `aega, võta oma tööriistad ja leivakot́t ja mine [tööle] Ris; nied viiulet́id olid ise ead karduled Jür; lepa lauad on ise `kaĺlid Amb; lodu maa on ise mustamulla maa Sim; sial piab isi vääga ia vesi olema Pal; ilm ise on soe, aga tuul on jahe Lai; minu emalgi oli kaks puu `kauśsi. nad olid isi iad `kerged Pil Vrd itse2
4. eraldi, omaette; isesorti [hülgel] nahk ja rasv `korraga `vueta `seljast ära ja siis kodu tiha `jälle - - kaheks. rasv ise ja nahk ise Jõe; sa pead ju iga löŋŋa ise [värvima kirju kuue kangal]; isi on `jälle suured tigud, mis `metsas on. isi on pisised tigud jah Jäm; lammaste laut `olle ise, sigade laut `olle ise Phl; mis sa ikke oma `tahtmesega üksi võid teha, kui so perekond oo kõik ise Mar; [labakindal] `pöidla jaos isi kujutud sõrm Tõs; Vata `luudameseks ja karduleste `künmeseks `oĺli isi `väike `kerge ater Hää; iga inime ikka `aadred ei osand `lasta, `aadre `laśkjad olid ikka ise Ann; `kuhver oli ise ja kirst ise Trm; `Tõrma kabelikeriku kell lü̬ü̬b ise, ku `mat́mine on MMg; peremi̬s oĺl tagalauas, eräldi jah, ja `tü̬ü̬lest oĺd isi Kõp || lisaks, peale selle ise veel muud asjad mes `otsa said Mar; Võhma Vanamõesa `valdas oli üle kuiekümne talu, isi vel saanad Kir; õdõdõlõ egä ühele kaks `puari sukkõ, ise viel üed Khn; `piale kaheksa`kümne rebase olen last maha omas elus. ise viel mis vigaseks läind JõeK; nüid on neli viis `paari [säärikuid] noh. isi on veel kingad Pil
5. (atribuudina) a. eri(nev), teistsugune nie (paadi põhjalauad) olid kaik ärä `nummerdettud vatta iga `kohta läks isess `suurusess Kuu; nied oli ka ikke ise inimised keda `kinni `pieti [vaimude poolt] VNg; Igas peres ise leib, igas talus ise taar Lüg; öuemärgid köigil, egal ise nägu Khk; Läks ise (teist) teed `sõnna öles mere `poole; See on `jälle üks isesoŕt `tuhlid; Mees liha `seltsis `kuigi `kaugele, ta `pistis oort ise`kanti Pöi; iga lõng ise `karva Muh; särgid kujoti sedä `moodi, et piht oli ise ja alos oli ise `riidest; tä `mõtleb ise`keero (erinevalt) Mar; `rautamese jaos oo isi `aamer kohe Tõs; Kolmed takud sugiti - - igaöhest pidid isi `sorti `lõnga `ketrama Hää; aesa jäoks oli isi kodar Nis; met́sis on ike isi lend, tedre on ike teene Juu; nisukese `uhke ise`jäuga mies oli Amb; igate `muodi `kuoti neid (labakindaid) iga paar ise kirjaga VMr; seal on `jälle isesugu raba Kad; tämäl (saekaatril) one ise ratas kos piäl laud juakseb; naaravad et, si̬i̬ on ise viga (rasedusest) Kod; rehe riha oli ise riha, neĺla viie pulgaga Äks Vt isem b. omaette, eraldi olev `seeme `vilja paned ise `jäuse Khk; ma ole ise`leibas (söön eraldi) Kaa; iga `lambal `keerti [niidetud vill] ise `rulli; lammastel `olli ise karjasmaa, seal köesid `lambad Muh; ise `järko lõi ja akkas ise `leibä Mar; söövad perega ikke `ühtes `laudes, ei söö isi `laudes `ühti Mär; soolatsed kraamid o isi `aitas Lih; [kangakäärimisel] Lõngad on igaüks isi nõus Hää; poisid olid ikke ise `leeris Nis; Lehmad olid ise `lautas Kei; pobolid õlid isekõhan ja talupojad õlid isekõhan ku `aeti kõik `kontori `juure kokko Kod; sulasel oli isi laud Plt; [polnud] nagu nüid, [et] iki ärra magab isi kohas, proua isi kohas SJn
Vrd esi4
ise|äranisse -äranisse Jäm Khk VJg eraldi, lahku paneme need aśjad isiäranisse Jäm; see ojab nda ise äranis(se) Khk; nad akand juba iseäranisse `leiba VJg Vrd ise|äranesse, ise|ärälis
jääma `jääma (-) üld (`jεε- Khk Hi, `jäe- Hlj Lüg Pöi Muh spor L, Khn HJn Ann Pai Kad Kod KJn Hls, -me Krk, `d́äämä Lei); da-inf `jääda (-) R Kär Käi Rei L K I Ran Nõo Kam, -de Hel Krl, jääda Sa Muh LNg Vig Lih Han Tor Juu JMd, -dä TLä, `jääja(jää-) Sa, jähä LNg Rid Mar, jähjä Saa, `jäähhä Vai, `jäia SJn, `jäiä KJn Kõp Hls, jäiä Vil M(jävvä Krk Hel) T, jäiäʔ Võn V, ipf jähi- S Ha Tür (tähendusrühmade piirid väga tinglikud)
1. a. mingis olukorras või seisundis, senises tegevuses või olekus (ka seisukohal, arvamusel) püsima; kuskil püsivalt olema, paiknema; mingisse olukorda või seisundisse sattuma, minema; mingisse tegevusse asuma; kellekski, millekski, mingisuguseks saama, muutuma (ja sellisena püsima) kui sie neu jääb `pietavast, siis `tiema nind, `kuida neu pidasima; minu ään jäi `teiste `varju VNg; jäin magama, en `kuuldki kui tulita; jääb senega, et tulen siis; jäi `kuulemattomast, `kuulemine jäi vähesest; õli rikkas, aga jäi `vaesest; siit on juo `kümme `aastat kui jäin lesest; `kaardi`mängus `tõine jääb ikke turakast; `kamber jääb `kitsast, pali `lapsi ja pere suur Lüg; jäi äbi sise; `leiväd `jääväd `taiginaisest; `lehma jäi `ahtrast; `ninda müö `jäimö `rüssist `ilma Vai; ta jähi `sööma; sadu läks üle, jähi taheks; mis sa osatled sedasi [teise sõnu], suu jääb `kiiva; värav on aagi pεεlt ära jäänd Jäm; jääb ruttu `joonuks; pöllud lahjaks jäänd; jähi nenda möttese; on näd (hülgepojad) vanamaks jäänd, siis `lähtevad kirjuks; kalad jεid `talve jεε ala ummuse; siis jähi see vene keele öppemine sellekssammuks ( jäi katki) Khk; ennem kutsuti lutsukala iŋŋuks, viimaks jähi lutsuks Mus; Jääga siis peele sedati, et sa tuled oomiku meitelt läbi; Pole see veel nönda jäänd; Me keik jähime selle asjaga siis nöua; Jähi Noti `Peetri teretamiseks (jäi tegemata) Kaa; nad olid enne ead söbrad, aga jähid üksteisele `vöeraks Vll; kui loomal sihest `kinni jääb, siis loom jääb keelika Jaa; kui meri moas, siis abajad jäävad kuivaks Pöi; laps jähi rubise; `lõiked oo rohu `sisse jäen Muh; mena jεε ika oma söna `juure; `jεεgo se `teiste arvata, münol pole senega `asja; esimest jähid `viimsegs ja `viimsed said esimesegs; vilja kasu jεεb `kinni Emm; silmad jäid `kenni noks ja noks Rei; mool jähi hing `ründos `kinne Phl; jää vakka Rid; nehoke asi ei jää mette varjole; kas tä siis jähi `inge või suri maha; tääl jähi `mooga `võlgu; silmäd üsnä `auku jäänd Mar; laps oo tud́ule jäänd Mär; vili jääb `kängu; ta jäi oma karjatsega rahule Tõs; sina piad `seuksese `jäema; Tiitsu [talu] jäi tüh́as Aud; `põrssad jäid pasale PJg; vanamees jäi `aigeks ja ehetused jäid `seisku Vän; Päält tuule selitab, jääb ilmal (ilm muutub ilusaks) Hää; [tulekahjuga] jäin puuks `paĺlaks; `kapsad jäävad `tohlu Ris; kui `õhta jäi videvikuks, siis naesed akkasid `jälle `kroasima Kei; ma akkan juba uniseks `jääma; see on nii unarusse jäänd, ää unustud Juu; terad jäid `otsa, masin ei peksnd `iasti `villa Kos; ega minagi `ilma`sambaks jää JõeK; `tõotas eaks lapseks jääda JMd; kui sa ike natuk `töötad, saad ikke, ega sa ilma ei jää Pee; näust `alla jäänd Koe; põld jääb kesasse; vanad `riided jäevad `sieki Kad; läbi olen ikke saand, `nälga ei ole jäänd Rak; toba sa oled, tobast jääd; kaks `kaĺlimad jäi maha, kolmandelle läksin Sim; ta jäi vi̬i̬l ülesse [kui ma magama läksin]; jäi oma kõhaga `pangrotti Trm; tõene suand `surma, tõene jäänd `ello; `konked ja `kombed oo põlisess jäänud; ma jäen tänä `kimpu oma `tü̬ü̬gä; kui `Peipsi jääb `kińni, tuleb kõhe lumi maha Kod; kes `söömisega viimasest jäi, see jäi turakust, pidi laua ära koristama Lai; `kutsar jäi siis selle `tiadmesele Plt; muld om `panka jäänu; vana ja kokku jäänu ku rõńks Trv; jääp oma sõna manu `kindlass; tulli lumi maha ja `jäi˛igi talvess Krk; põhja tuulõga [külvatud herned] jäänävä [keetes] kõvass; riśtluud om valusass jäänuva; `oĺli `otsa jäänu nigu vana roeduss; mesperäst sa nii kurvass jäid Ran; kae kas kell käib vai jäi `saisma; jäi kõ̭ik ni piḱkä ku `laia; villa es jää pükki Nõo; Kõrv lukku jäänü Võn; põse om `lohku jäänu Ote; `mõtlet küll, et ma ti̬i̬, aga tõnõ tulõp oma ädäga, nii jääp ja `jääpegi Rõn; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; kud́ä [töö] `pu̬u̬ldõ `vinna jääss, siśtä jääss (jääbki tegemata) Urv; ma `opsõ külʔ, a mul es jää˽ni˽pia `seĺgess Krl; perremi̬i̬śs jät́t `reńti maha ja siss `jäie `reńtnik tagasi; noʔ omma ne˽`saapa jälle `väikesess `jäänüʔ Har; eläjäʔ jääse pikile päävile, `lõunõss inämp kodo ei tulõʔ; kaŕuss es saa appi tänitä, hääl jäi kinniʔ; ma jäi `hirmu `väegaʔ Rõu; viĺä kasu um kinniʔ jäänüʔ; taa um jäänü nigu końks Plv; silmäʔ jõllilõ jäänüʔ uma `mõtlõmisega Räp; ar taht jäiäʔ vanast `tüt́rikust; puŕju jääss; mi̬i̬ katõgese kõnõli ja siiä tä jäägu Se b. (koos ma-inf abessiiviga; lause sisult eitav) ei tuld `ühtä tüttärt, jäi tulematta Lüg; minust jähi ta käimata; koer nii `näĺgas, vist söömata jäänd Tür; meil jäägü tu̬u̬ kõnõlõmalda; ta `jäie timä sõna pääle minemäldäʔ Har; `üt́ski kana ei jää `haudmallaʔ; silmäʔ jäävät ei ütelgi põdõmallaʔ Vas; tulõʔ sä innembä, ärä sä tulõmada jääguʔ Räp; maha ~ maale jääma 1. (ülesharimata, sööti jäetud põllust, maast) raadik o mahajäänd maa Mar; põllud on maha jäen ja `metsa kasun Tõs; kui [maa] kavvõmbass maha jääb, kasvab võsu `pääle kah Ran; 2. voodihaigeks jääma; sünnitama `raske`jälgne naine on maha `jäämas Rei; kevade sai kaks `aastad jo kui pikali maha jäi VMr; emä jäi siss maha, jäi `aigess Puh; muidõʔ Leenu oĺl ka maha jäänüʔ, oĺl poja toonuʔ; tu̬u̬ naistõras oĺl maalõ `jäämisel; `tütrel tuĺl maha `jäämine Har; perra j. kõhnuma, otsa lõppema Perräjäänü ku vana tsuug Räp; ära j. [kuskilt] puuduma paja kaen oo pealt ää jäänd Mar; jääb nii kauaks kodust ää Juu; `kahju oli ää `jääda Kos; 2. kõhnuma, haigestuma inimene jääse ninda omast näost ärä, kuivas kõllatses Trv; ärä jäänu ku luu ja nahk; ei jää `jalgust ärä Krk; 3. rasestuma si̬i̬ tüdruk om ärä jäänu Krk; naese ku ärä jäävä, siss rõõgitseva Nõo; täis jääma purju j. ta jäi ike nii täis, et es tiiä maad ega `ilma Nõo; ennastvasta ~ last ~ paksuks ~ poega ~ rammaks ~ raskeks j. rasedaks ~ tiineks jääma pidi `jääma `lapsesse kohe Kuu; eks Milde `jäändki ennast vasta Kad; jäeb `jälle last, enel kolm neli juba; tõese lehmägä õlema käenud puĺlil, aga ei jäänud `poega; tüd́rik jäänud paksuss sulasega Kod; ega abielus kedagi ole, kui naine jääb paksuss Ksi; laste`tüt́rik tennu nii`kavva valitsejaga `sehvti, ku ennäst`vasta olli jäänu; pulli man `käidu küll, aga lehm ei ole jäänu rammass Nõo; ku ma jo rassõss `jäie, umma kätt tiä mu pääle ess paneʔ Krl; nimäʔ `eĺli tu̬u̬ mehegaʔ, siss jäi `tüt́rik last Rõu; kuldi ~ pulli juurde j. tiinestuma Ei tia, kas siga jäi kuĺdi `juure; Lehm jäi seekõrd puĺli `juure, enäm ei rü̬ü̬gi Kod c. (hüvastijätusõnades) `jääma jumalaga Lüg; `jäämo üväst Vai; jääge jumalaga!; jääge tervist! Jäm; paneme siis `jεεma ( jätame jumalaga) Phl; jääge `tervest! VJg; `jääme siss jumalege Krk; jääge `terhvess Har; jää hüäst!; jää `tervest!; jääge jumalagaʔ! Se; (tänusõnades) aitäh omast `ilma `jäämast HMd; jäägu jumala tassoʔ, ma‿i taha `kopkatki taast kapist Rõu
2. (kuhugi) sattuma, kuhugi panduna, sattununa seal püsima, asuma, olema, viibima `Jäägü sie tükk `sulle `kurku `kinni Kuu; laps jäi `massina `alle; laiv jäi `liiva `kinni; `silmad `jäiväd `õuve, tuas ei nää `estest iast Lüg; `lampi `kustu `vällä, `jäämö `pimme tuppa Vai; kamm jähi moost kummudi `pεεle; see jutt jääga sii nelja seina vahele, seda pole taarist `välja `rääkida Khk; Kuulukse, et jääne sönnapaika see lubamine Kaa; ader jähi pöllale Krj; vanaema jähi üksi koju Muh; `varba ots jεεb `kinni öhe asja taha, kukod Käi; rot́t jähi `lõkso Mar; sai metu `pauku, enne kui maha jähi Mär; ma räägi sii ja, `siia `paika tä jäeb ja (hiljem keegi ei mäleta seda) Tõs; nad ei `saagi `õhtaks `Riiga, jäävad `ü̬ü̬si `merre Hää; [tulekahju ajal] oli siga `sisse jään Ris; Sońdi pere jäi [raudtee ehitamisel] ette HMd; tüdruk akand eenamast tulema, peremes jäänd ike küüni juure maha Nis; kaśsi raibe jääb koa ala `jalgu Tür; sõna jääb `kurku `kinni Koe; Ega see sisse kinni jäe (öeld toidu valijale); `käśti mind kua `jäeda `sinna, aga mul põld `aega Kad; ku õter vanass läks, jäe pali päid maha; kari jäeb `lauta sügise; me esimä lähä `surnud `vaatama, et jäeb `silmi Kod; `tahten ü̬ü̬majal jävvä Krk; ei ole esi minnä, ei ole esi jäiä Ran; üits igävene paegatu lagunu `üńdrik jäi `mulle `ümbrele; kõ̭ik ei mahu marjamaale, muist piab `jäämä karjamaale kah Nõo; adra kaal jääs mullaga `kinni, juure ja mättä jäävä `kinni Ote; hopõń `tahtsõ `sisse `jäiä `sinna `nõtsku; timä lauluhelü jäi mullõ ennedä `kõrvu Har; illuss, nigu silmäʔ jääse˽pääleʔ; tu [aganaleib] jäi küll `kaala, es lähä kaalast `alla Rõu; ŕäppu satass, `rõiva `külge jääse Räp; kaśsi pää jäi ussõ sagara `vaihõlõ; maʔ jää `veitkesest `tarrõ; timahhava jäi `varra kari kińni, tiiä‿i, kuis söödäga jovva läbi tullaʔ Se; tuul vii är aganakõsõʔ, a teräkene jää `paika Lut; juurde j. rasedaks j. Mannile nähikse jälle juurde jäänd olavat Kaa; kinni j. 1. meelde jääma, taipama, selgeks saama pehme pää, ei jää midäge `kinne Hel; 2. koolis pärast tunde järele istuma kooli lapsed olid nii pailu ülantust teind, olid `öhta `kinni jäänd Khk; külap tal ei old õpitud, ega ta muidu `kińni jäänd VMr; si̬i̬ olli rumal, siss jäi `kinni Krk; vahele j. sisse kukkuma, süüteolt tabatud saama Jäi vahele ning kukkus kinni Pha; Jähi omadega vahele Rei; Niikaua ta mässas kuni vahele jäi Mar; varasta, aga ära vahele jää Nõo; aedikusse ~ aeda ~ hända ~ hänna peale ~ kurge j. oma tööeega teistest maha jääma `minga perast sina `leikumaal `kurge jäid VNg; `niitasid vahe `sisse, nüid jään `aida - - `pärtli`päiväst `nuuma `päälä Lüg; sa jääd muidu `ända `jälle, ole natuke nobem Jaa; olid laisk, jäid `kurge VJg; teised tulid `sulle ette, siis sa jäid aadikusse Lai; ku rügä lõigats, siss ka jääss `ändä Krk; kes laisk `põimja `olli, tu̬u̬ jäi tõśtele `anda Nõo; noh, koessa tah nii hanna pääle jäiʔ Se; jaanipäeva (ajal) jääle j. vallaslast saama Jäi jaani pääva ajal jääle Hlj; Naine jaani päeva jää pääle jäänu Trv | Mees jäänd jaanibe libele (jää pääle) Käi; kahe silma (~ silmapaari) vahele ~ silmade vahekohta j. märkamatuks, tähelepanuta jääma sie on jäänd kahe `silma vahele Hlj; möned on jäänd kahe silmapaari vahele Khk; see jäi `siĺmade vahe`kohta Kei; siĺmpoari vahele jäi, ei leind üles teist Juu; minä koŕjasin õma tiätä kõik ärä, aga näed kahe silmä vahele jäe si̬i̬ kala; jäe viśt `siĺme vahele, et ei nähnud Kod; tu̬u̬ om jo katõ˽silmä vahelõ jäänüʔ, tu̬u̬d enämb kätte ei saa Har; kelgu ~ ree alla j. rasedusest ri̬i̬ ~ kelgu `alla jäänu Hää; kuivale j. jänni jääma Jähi viimaks omaga tükkis kuivale Kaa; kuuse ~ taeva alla j. peavarjuta jääma lage `taeva ala ep vöi ikka jääda, piaks ma ikka `kuskis ula-ala `saama Khk; kui tal kedagi ei ole, jääb kuuse `alla; ma jäin nii tuule `taeva `alla ~ lageda `taeva `alla, põle mul maja ega kedagi Juu; jäime tuule`taeva kätte Iis; tämä `arvab et, naene jäeb ku `taeva `alla Kod; kõrva taha j. tähelepanematusest mitte kuulma jo see mo körva taa jäänd on – ma pole seda mette `kuuland Khk; lageda peale j. 1. peavarjuta jääma neli viisteisend peret kes lage `pεεle jäid Khk; siis jähi nõnna lageda `peale, maja põles ää Muh; vahel jääss lage pääl Krk; 2. ilma jääma; nõutuks jääma lakõ pääle `jääma Plv; jäi lakõ pääle Vas; kelku ~ loiku j. (tööga) jänni jääma jäin asjaga `uopis `kelku, pidin ikke vara `laube `õhtulle `suama, kedagi; jäid jutuga `kelku, vale tuli `väĺja Kad; `loige inimene jääb oma `tü̬ü̬dega `loiku, jääb tõśtest maha; kalal veri ju̬u̬sk `väĺlä, noh ta jäi jo `loiku `väega Puh; meelde ~ pähe j. ei jäänd `miele midägi Lüg; tal äi taha pehe jääda Khk; see nimi äi taha `meele `jääja Pöi; ma tegi paberi peale [mustri] üles, et muidu jääb meelest ää Muh; küll oo kõba `peaga, et tää so pähä ei jää Mar; ega `moole änam kedagi `meele jää Mär; ilus laul oli, jäi ruttu pähe Kei; või kõik aśjad sul `meelde jäävad Tür; tal om kõva pää, kassa tal õppe vai õppemede, tal pähä ei jää Hel; tu̬u̬ jäi nigu `aamen `mi̬i̬lde Ran; täl `oĺli `mi̬i̬lde jäänu, kudass vanast pulman kaasitedi, aga `mulle es jää `mi̬i̬lde; sina opi nigu sa ulluss lääd, `sulle pähä ta‿i jää Nõo; tu̬u̬ lauluviiś jäi mullõ umõta `mi̬i̬lde Har; papal oĺl tu̬u̬ hopõń jäänü meele `sisse, muud es kõnõlagi, ku tu̬u̬d hobõst Vas; kas ta sul `mi̬i̬ĺte jääse Räp; `kerge pää, täl jää äi `päähä Se; nelja silma alla ~ nelja seina vahele j. saladust hoidma olga omaks jutuks, jääga oma neĺja silma ala; see jutt jääga sii nelja seina vahele, seda pole taarist `välja `rääki Khk; nina kohale j. unustama ku üit́s inimene üte tü̬ü̬ tegemede `jätnu, ta om nõna kottale jäänu Hel; `võite suverekke `jääda, poolest päävast `keerand tuule merele ja akkand `vihma sadama Vän; (vana) talla peale j. vanaviisi jääma sie one vana `talla `pääle `jäänu VNg; talla j. kängu jääma lat́s om `talla jäänüʔ, ei kasuʔ, `väikene kui pät́t Räp
3. (millegi tagajärjel) tekkima, sugenema (ja sellisena püsima) tie nüüd ia kuhi, et jääb ka üva magu, et võib `vihma`varju `menna; `amba `jäljed `jäävad taha kui `ammustad `leibä Lüg; siis `jääje `vaanale söhuke `läike kord `peale Jaa; `riidele `ollid `valged laegud `sisse jään Muh; `pahkrad jäävad põllu `sisse, kui põld kuin Lih; kus aga nutab `leske naenõ, `sjõnna jäänud jõekene rhvl Khn; kõva maa pial `jäĺge ei jää Sim; tombi `jäässi obesele ala sula ilmaga Ote; lätt nigu rada jääss takka Rõu; [rõugeil] jääse mulgu `taadõ ~ `perrä Plv; õt `rõiva `siśse rabandikka jääsi es, siss tulõ sualat́iga kõvebehe lüvväʔ Se || `kangal oo kaksikud sees, üks niis oo jään vahele Aud; neli `korda paned üksipidi seda `niide ja siis teisipidi jälle neli `korda, siis jääb triibuline [kudumisel] VMr; kui `kangal om jäänu mõni pinnuvahe, siss üteldäss, et vahi, suur rada om sehen Puh
4. säilima, püsima, (alles) olema (ka alale, alle, alles, jälle, järele, järgi, maha, perra, sisse, taade, tagasi, taha, üle jääma) kui aga ing sisse jääb Jõe; Sureb hobune, `jääväd `riistad, sureb inimine, jääb nimi Kuu; `jäätma on sie mis põllust on jäänd ja on `rohtu `kasvand; saŕv tuleb ära, tohl jäeb maha Hlj; sõda kui tuleb `ninda jääb `rahvast vähe; [toitu] piab `ennemast järele `jääma kui `puudust tuleb Lüg; `sakslane pöletas majad ära, saun jähi üksi `jälle Ans; Tal jääna einu järge Kaa; lase süsikonnad jääda (jäta õunasüdamed söömata); see pireke linu jäeb järele Muh; kas `sauna jähi `leili veel Käi; mitu penikoormad jääb veel `minna Mär; vanemi ei ole `järgi jäen Tõs; ma ole surmast üle jään (väga vana) Aud; `Kennegi (pro `ki̬i̬gi) – si̬i̬ vanadest inimestest nõnda `sisse jäänu üks sõna Hää; si̬i̬ jäeb elo`lammass, tõese tapama ärä; täl jäe isäss obene järele Kod; mis lõunaeg üle jäi, seda `võt́sivad `õhta `u̬u̬test Pal; `uuned ää lõhutse, jääväd ahju varemed maha KJn; uisk aab uvve naha, aga kihti ammas jäeb alle Hls; leib jääb aenaaeass Ran; täl jääb `piimä `järgi Nõo; kõrval maja jäi alalõ, kost tuli alośt Võn; mi̬i̬ss `ku̬u̬li mul ruttu ärä, poig ja tütär jäivä maha Ote; mis nu˽`kat́ski lännü˽munakoorõ˽jäiväve, ma˽vei nu̬u̬˽kannulõ San; sinna jäi küländ vi̬i̬l kõ̭gõsugust `kraami, ku˽paĺlus ma tedä `osta jõusõ Har; imätet jüväst `jääse raba Plv; `haigõ om, tiiä‿i, kas jääss alalõ vai jää äiʔ Se; Ma jesält jäi veikene Kra
5. (kellegi) osaks, omaks, valdusesse, võimusesse, pärandiks saama, langema, olema (ka külge, kätte j.) majad `jäävad `lastele Vai; jägajal jäävad `viimaks küined; varid jäävad laeva peremihele; tuul aeab sind kuiva `pεεle, jεεd valamate käde Khk; ta jäänd liiso `alla ( liisk langes temale); ta jähi külma kätte, külm võttis ta ää Mar; tänä jääsime üsä vähägä, kiedu kalu saemõ Khn; tahn täda ära tappa, aga oli isi kätte jään Aud; `jääte viimaks väga pimedasse Tür; se nimi jäi `talle nigu pigiga `külge Lai; kaup jäi meile kätte ( ei saanud müüa) KJn; mõne inimese `küĺge ei jää muret ja `raskust, tõne om nii õrn, et kiḱk jääse `küĺge Trv; vedel võip koertel jäiä Krk; pääasi ku moa kätte jääb, raha kaob raha `viisi Puh; jagajale jäävä näpu Nõo; kual `leh́ti jääss kät́te, tuu om turak [kaardimängus]; täüś kuu `aigu jääss kuu päävä kät́te; linaʔ jääseʔ ḱul lumõ kät́te Se
6. a. (hrl ühendverbina) lakkama, lõppema, kaduma; katkema; (mingit tegevust) lõpetama; vaibuma, vähenema, nõrgenema (alla, jälle, järele, järgi, kinni, maha, perra, tagasi, ära, üle jne j.) sadu jäi üle; lehm jäi `piimäst ärä Kuu; nüüd on kõik nue mued maha `jääned; kaup jäi `katki; `kanga `luomine jäi `eile kese Lüg; lehm jääb `jälle (jätab piimaandmise maha, jääb kinni); ta on arust ära jäänd Jäm; millal se kisa ühekorra `järge jääb Khk; [kägu] akkab `varsti kukkumast `jälle `jääma, kukkumine jääb maha Kaa; tuul akkab `väiksemaks `jäema Pöi; se mure jähi küll münust maha; külm jεεb tagasi Emm; `kuulmine jäi ära Rei; pilli mäng oo järele jäänd; juba [tuul] akkab `alla `jääma; `enni oli `lendosi paĺlo, aga nüid jääväd vähäks Mar; pada jäi keemast ää Mär; lehm akab kinni `jäemä, piim jäeb vähemäss Vig; kui sealt `mõisast järele jäi [lõpetas töötamise] Tõs; `kuulmine jääb tagasi Juu; nüid akkab maha `jääma sie nuoriku nimi JõeK; asi jäi seekord puolikule Koe; vilja saak jäi meneva `aastasest paĺju tagasi Iis; tänävade jõõlun jäe minu jõud ärä; `ketrus juba jäeb maha; tämä teäb, kohe tü̬ü̬ [pooleli] jäe Kod; nüid om valu jäänu vähämalle Äks; nüid om si̬i̬ jutt rahu jäänu Krk; ega si̬i̬ vihm nõnda ruttu `järgi ei jää Hel; joba tagasi jääb küĺmäst, lääb pehmess; kui sao ja tuule nakava `perrä `jäämä, siss ilma joba paraneva Ran; kõiv jääss kińniʔ, `rahka aja joba Urv; jala˽jääse˽joba tagasi joʔ joba `paistuss jääss nigu vähämbess Krl; halu `jäie mahaʔ; tuuĺ jääss rahu; piim jääss `veitüle. kas jääss lihm kińniʔ vai om sü̬ü̬ḱ nii kõhn; Liinal jääss ka uma mihele mineḱ `kat́ski Har; sõ̭ss jäi tu `orjuss `maaha Vas; ku mahla `ju̬u̬skmine maha jääse, tulõ nigu vatt `vällä Räp; ḱulm om kinni jäänüʔ Se || süä om kinni jäänü (süda valutab) Se b. [millekski] valmistuma, [teat ajaks] tööd katkestama me akkame `öhtale `jääma Jaa; nõnna vara ei või `õstale `jäädä Kod; tingi töö, si oli jao töö, kui `tehtud sai, võisid `õhtule `jääda Ksi; täämbä jäeme `aigsadõ õdagulõ Ran; `Ennuri rahvass jäevä ka õdagulõ Nõo
7. (ajaliselt) edasi lükkuma; viibima, hilinema Kui `mõisa `juhtusid `iljast `jäema, siis õli `teada kõhe, et nahk on `õhta puul Lüg; rugi jääb si‿asta iljaks; äi es jöva `loogu üles mette, muist jεi `oompseks Khk; jähid teised kauaks merele Mus; eks ta jää edasspidise `peale, kül‿sa siis maksad Mär; `omse piale jääb, meil isegi paiĺu tüöd JMd; küll te õleta iĺjakuss jäänud õma kartuli`võtmisega; rükkid jäed iĺja `piäle tehä Kod; eeńa tü̬ü̬ jäeb pikäle KJn; kes `ilass jääb, tu̬u̬ ilma jääb Nõo; rehepeśs jääss ommeness Ote; ma pidi nii pakistõ minemä, aga ma jäi `kaugõss Krl; `niitke seeni maani, see kotuss las jäiäʔ edesi Har; külm keväʔ, sõ̭ss suvi jääse `ildast; tu̬u̬ asi jääss pikäle `väega, jääss `väega pikkä Räp; `kauguss jäi, saa as ao päle õs; kõõ viil hõhvah, nelädä ajastaga pääle jo jäi [mullikaks] Se
8. kaduma (minema), kadunud, puudu olema, (kuskil) peatuma, varjul olema kui sa `sönna [hülge] juhu `pihta pootsaagiga oled pand, koes tä siis jääb ( kuhu ta siis pääseb) Khk; jääga esimese naise laps kus tahes Pha; mett‿üks mees äi tea, kus ta jähi `jälle, nii kadus ära Krj; kui sa ää unutad teretamise, küsitakse, kus tere oomingust jähi Vll; külap se mõte su̬u̬l ikka jäeb ( kaob) Muh; mool jähi kaks `poega sõtta Rid; tońdid on kadun, tea kus nad on jään, kas koa surevad või Ris; kus mu piibu nośs on jäänd Pil; `jäigi kadunuss si̬i̬ asi, katti ärä ja `jäigi `kaotsiss Krk; mul olliva ilusa piḱä pleti - - kos na nüid om jäänuva Ran; kotun `mõtliva et ei tiiä, kos me oleme jäänume; tu̬u̬ jäi `kaotside jah, toda kätte es saa Nõo; Olga ot́s, et ei tiiä, kohe Juuli om jäänüʔ; kohe sa paĺlastõ `käśsiga lähät, `kinda omma sul maha jäänüʔ; see nimi om raamatust `väĺlä jäänüʔ Har; arost `jäämä (vananema) Vas
9. (ühendverbina) a. (kellegagi, millegagi võrreldes midagi) olema, (kellestki, millestki) nõrgem, viletsam, resp parem, tugevam jne olema (ka ala, alla, järele, kõrva, maha, peale, perra, taha jääma) mina jään ikke `alle. tämäl on tüö jõud `suuremb Lüg; ajast maha jäänd Khk; aeab nasamma kasu taga, ei jää teesest järele `ühti Vig; nad o oma `tööga üsna taha jäänd Kse; kes siis nii `vaesed ja viletsad olid, et testest `tahtsid maha `jääda Mih; sie puĺl jääb teesest paelu `alla JMd; minu `õigus jäi `piale VJg; mina tõesess `alla ei jää, õlen alate eden õma `tü̬ü̬gä Kod; oli käre tüdruk, tema sõna pidi ikke `piale `jääma Plt; temä jäi `kõrva ( süüdlaseks), mea sai `õiguse; kumbass `kõrva jääp, si̬i̬ massap `väĺlä [kohtukulud] Krk; kuiss saʔ nii uma lina `kakmisega tõisist maha jäät Har; tulõ `järge, ar jäägu `maaha Räp || (kellast) ons kellu täna taa jäänd Khk; kell taab siätä, jäeb taha Kod; kell käib küll, aga tükip `perrä `jäämä Nõo; ta kell jääss uma `käümisega `perrä Har; Mis hää kellä man tu̬u̬ tähendas ku tä ka päävä paari maaha jääss Räp b. [millestki] vähem olema, puudu tulema (ka alla, maha, puudu, vajaka jne j.) kaks `päivä jäi `puudu VNg; aast jähi vajak Phl; kahessa `aŕsinat läks üli`konda, jäi siis ivake üle ehk `alla Trm; [käärpuud] ulatavad ligi laeni, natukene jääb laest `puudu Plt; abielu säńg oĺl `häste laǵa, üt́s jalg jäi sülest mahaʔ Rõu
10. (millekski, kellekski) osutuma; (kellenagi) näima; olema [küpsikuteks võeti] `räimi ja kilu. kilust jäi paremb; `külmä `kümme viistoist `kraadi, siis jääb ige nahk`kinnas juba `külmäks Kuu; jäi `ninda `kartlikkuks Hlj; jääd valelikkost, lubasid `tulla ja et tuld `ühtä Lüg; se asi jähi valeks `jälle, pole see mette tösi olnd Khk; tal pole süid mette medaged olnd, jähi `ilma `süita Emm; tämä jähi alamaks, mena sain ike tast võidu Mar; siis rehepapp jähi nii `ausass mehess Kul; se jäi valeks neh, `reäksid, `reäksid ja sest ei tuld kedägi Juu; temä jäi `õigess, mõisteti `õigess Krk; mia ole `vaene, miä jää iks `süidi, temä om rikass, temä‿m `õige; (mängust) kedä sa kätte saad, sis tu̬u̬ jääb pimedäss sikass Nõo; kolm tükkü jäi [kohtus] `süüdläsess, nelläs jäi ilma `süüldäʔ Har; mu sõ̭na sai `õigõ, a tuu jäi `võĺssi Se
11. (millegi suhtes) asetsema, paiknema, osetuma, hoiduma sie (kivi) no vähä jäi `juomi `korva, `juomi `reie `kohta Kuu; Obosekivi jääb `siie sama `meie `kõhta jõe `ääres kõhe Lüg; jää miust `iemalle paremb Vai; [külamaade jaotamisel] kus maja jähi, sealt said rundi Muh; jääb teest körvale Rei; Loja küla jεεb siit seda `koosi Phl; sie jääb tie `kõrva HMd; kui luu `kat́ki läks ja kiud `iemalle jäi, siis `tuńtsime, et ta (lina) oli paras [leost välja võtta] Amb; sii külä jäeb Palamuse `puule Pal; mägi jäeb siit mińnes pahemad kätt KJn; mine mäe alt `kurra kätt tu̬u̬d ti̬i̬d `mü̬ü̬dä, siss jääss mägi kõrvalõ, ei olõʔ mäkke üless minekit Har
kaalikas kaali|kas spor, u S(-gas g -ga Khk) L, K(koali-, kuali-) I(kuali-), `kaali|kas R(n -gas Kuu Vai(-ka), g -ga VNg), g -ka; kaali|k u Pal Puh TMr Võn Rõu, g -gu Jäm Jaa, -ku Trm/koali-/, -ga Rei, koalik g -e, koaĺke, kualike Kod juurvili (Brassica napus) `ühte `puhku panivad `kaalikku `ahju, panivad `suure `panni `kaaligu täis VNg; pääld `püöri`päivä ei `kõlba `istutada, siis ei saa `kaalika Lüg; ne on `karged `kaaligad Vai; mo vanemad `üitsid `leiked, aga me oleme kaalikaks akand `üidema Kär; puene kaalikas Kul; kaalikad tohlastavad, on `pehmed, `tombavad siest `valgeks, on arvad JõeK; ega tohletand koalikad siis kõlba äśti süia, nied on kibedad Kad; kuaĺke kuabe on magus Kod; `kartuli ja koalika puoled Pal; kaalikas kasvab `mihklipääva öösse veel villase lõnga `kat́ki Lai; kui `juuksed ää lõigati, siis oli pia kui kaalikas ots Plt || fig taipamatu inimene õled üks `kaalika pää ehk kabusta pää Lüg Vrd kaal7, kaaliss, kaalits, koolikas
kaaluma1 `kaalu|ma eP(`kaalo- Käi LNg; -oa- Pöi Kos, -ua- Khn Koe Kad); `kaal|ma VNg Khn Saa Kod(-ua-) KJn Vil Trv eL(-me M San), (ma) kaalu(n) eP(-o- Ris) eL, `kaalun R; ipf (ta) kaald Kod Nõo Har, kaaĺd Plv; pr (ta) kaald Rõu
1. kaaluma, raskust mõõtma `ennevanast meil `lueti läbi keik kalad, `eigä siis ei `muedetu `eigä `kaalutu Vai; nüid `öetse kooli`lapsi koolis kaalutama Muh; poiss `poodis `müija ja `kaaluja Käi; Jusku kullaga kaalub (vähese töö eest liiga kallist tasu nõudma) Hää; ma ei tea kui `raske see lõng on, ta alles `kaalumata Juu; ekse ole margap, kellega siin `muuga ikke `kualuda suab Kad; kui `surnu kruam margap̀uga ärä `kualdu ja rohoga `sisse `panna, siis `seismä vi̬i̬l, moete i̬i̬red ja koid süäväd ärä Kod; Kaalu ku kulda (mingit asja vähe andma) Trv; vanast kui päsmerd es ole, siss `kirvega kaaluti `leibä Ran; Mõista, mõista mõõlu, kassi and kaalu, kaalup kana munakõst = margapuu Võn; kaalu meid üless ku `raske mi olemi jah San; liha`kaaljaʔ, nimäʔ eś mööväʔ, ni `kaalvaʔ Se || fig kas sa sedä `aega tiäsid `kualdu; keśsi näid uassid edemält kuald ja mõõt Kod
2. teatud raskuses olema, kaalu omama ühtvõrs `kaaluvad Lüg; küll see nüid pailu kaaluks see eina koorm, vett täis puhas Khk; rohi kaalub `ikka eina tugevasti ülesse Käi; põrsas kaalub [kümme] `naela Trm; tü̬ü̬d olli paĺlu ja latse `oĺli, ma `jäie nii `kergess, et es kaalu ämp midägi Nõo; paĺlu sa kaalut San; śjoo tunnõ ma `käega paĺloss kaal Se
3. hoobama, kangutama, üles tõstma Kaalu see kivi kaŋŋiga välja Jäm; lapsed panid aja irre pöigiti aja `pεεle ning siis teine `istus teise otsa `pεεle, siis teine `kaalus teise üles, `kiikusid sedavisi Khk; Kaŋŋiga koalutakse kivisi ja lüüakse `aukusi moha Pöi; kitsass ligu kaalub matused pealt maha Vig; kutsuti appi [kive] `kaaluma, kaeveti `lahti ja kangid `alla Vän; kiva sai aga kangi pial kaalutud, kangutud, `kaalusime ja rippusime sial pial kahekeste JJn; obosed jäid `jalgupidi `sisse, aga ma `kaalusin nad `jalgupidi `väĺlä KJn; si̬i̬ oone kaaluts üless `pu̬u̬ḿege ja raiuts `paĺke ala, tetäss `kõrgepess Krk; sain om vaeonu, selle piäb üless `kaalma Nõo; `saarlasõ võtiva puid juurtõka, `kaalseva `väĺlä Kam; silmä laua˽kaalutass üless, siss nakass vesi `ju̬u̬skma Har || `suula `mõ̭õ̭tma ~ `kaaluma (rahvamäng) selg selja vastu seistes, käed küünarvars-seongus ühendatud teineteist vaheldumisi seljale tõmbama Se Vrd kaalutama
4. vajuma, kalduma pilv `kaalub `sinne `puole Lüg; Tüü ots on ikka `raskem, koalub `alla Pöi; see koorm kaalub teinebole `ääre, tä oo `veltu läind; [piir] akand Ranna`mõisa maa `sisse `kaaluma Mar; `rõngad kualuvad põhja `puõlõ, et [võrk] mette vee piäl ei seesä Khn; kui puu `murdub, ladva `raskus kualub `irmsass, juuriss kualub ülesi; kõhnad eläjäd, `seisi võsu jäären, kuegotas ja kuald piäd `alla Kod; [vilja-] pää lätsivä vett täis, `kaalseva `silda Kam || fig noh, saab näha kumma poole see asi kaalub, kummale [kohtus] `öigus jääb Khk; keik pärandus kaalub tema käde Rei; aeg jouab `sinna ligi, kaalub `sinnap̀uole VJg; kummalõ poolõ nu̬u̬ʔ mõttõʔ `kaalva, kas `õigõlõ poolõ Räp Vrd kaalduma1
5. kaalutlema, järele mõtlema piaks seda `asja `kaaluma `enne kui akkab tegema Hlj; ma ole seda `asja `järge `kaalund, `arvand, otsus jähi ikka sedasi `jälle Khk, ma `kaalusin õige kaua seda `aśja, aga ei saand `õigest `ühtigi VJg; tõsine mees oli, `kindla iseloomuga - - mis `ütles, selle oli juba läbi `kaalund Lai; küll ta `mõtles ja `kaalus, ei teand mis teha Plt; ma `kaalse kas lää või ei lää; ma ei saa periss `otsust `anda prilla seeni kui ma `järgi kaalu sedä `asja Hel || usutlema sa kui `hińge kaalut, sa usu‿i tõist Se Vrd kaaluslõma
6. (piibli või lauluraamatu abil) ennustama, arbuma `kaalus `aigusi ülese, `võtme `piale pani raamatu, `rääkis seda `aigust, kellega tuleb tänd parandada, kui `õigus oli kellega tuleb parandada siis läks `ümmere kohe, see oli see `kaalumine; vanaema `kaalus laulu raamatu ja `võtmega, `kaalus `aigusi ülese Pär; metu kord pime Anu `kaalus `lõngade ja odra teradega - - nii nad (kasvajad) kadusid ää Vän Vrd kaalima
Vrd kaaldma1
kana1 kanaüld
1. kodulind, kana Kana on, kedä voib `süüa `enne `sündümist ja peräst `surma;`Valged kanad `orrel, punane kukk `keskel = keel ja hambad Kuu; Kana `laulab, sis saab `surmasõnumi; madise`päiväl `anta kanadele `võtmed kätte (lastakse õue süüa otsima) Lüg; `Naisel on jo kana aru; Mis ned `naised oma kana `mõistusega viel `kuoli kippuvad IisR; kui kanad nakkitsevad `ennast, tulo `vihma Vai; Kana üle supikatla lendand (supp on lahja) Kaa; kanad lähvad juba `öhta `valges magama Pha; kanad `lähtvad kiblima Käi; mõnes talus `peetakse paĺju kanu Mär; kanadele tehässe talve nõgese `söömä Tõs; va `audja kana metu muna lämuse `sõtkun Aud; ku kana laalab, sis see kuulutab jälle`alba Vän; Mine`vaata, kas kanadel einad ees on (öeld, kui tahetakse soovimatust isikust vabaneda) Hää; kui kanad `siibi lehvitavad, lähäb tuulele Saa; `käskisin omal üks nuor kana `oeda Ris; kanal suur kõŕss `persses - - tänä soab surma sõnumeid Juu; kanad nakitsevad talvel, siis tuleb sula Koe; talvel `kange külmaga ei või väljas kanu pidada Kad; kanad nakitsesid, nägid `tuisku VJg; `auduja kana luksub Iis; siis ku kana munele akkab, ari lähäb punasest IisK; meie kanad sõevad [kiile] ja nüid on munemine läbi Äks; kui kana `auduma tikkus, siis `pańdi vette, kasteti märjast Lai; kanad nakitsevad, sula tuleb Plt; kaks kana läks salaja `audma Vil; kanade võti andas madise päe kätte Hls; ku kana laul, siis saa surnut, - - ku tal küĺmä jala om, ku kuuma, siis saa tulekahjut. kana näge kadu, selleperäst ta laul Krk; kana vihus, ilm lää sulale Hel; tõese tapava kanu ja teevä `väŕsket suṕpi Ran; kana om orsil nüid, ega kana prõ̭lla ussaian ei ole Puh; väśs kana, väśs kana, kas te saade viĺläst `väĺlä; sa kae `kannugina, et kana `aida rehitsemä ei lähävä Nõo; rebäne kurivaim om kannu ja `kaśse pääle majass Võn; kana `panti õlevõru `sisse ütte `sü̬ü̬mä, siss na läävä ka ütte `pessä munele Ote; kui kana pessä ot́s, siss kaaritass Kan; ta ju̬u̬ nigu kana veidükese Har; Ku suʔ uma kana kiŕg, sõ̭ss sul pahandust ja˽kah́o tulõ; ku ah́oluud aia nõ̭al `pistü om, siss kuĺl ei˽näe˽kannu Rõu; kikass `sarjass kanna Plv; Kat́s orrõtäüt `vaĺgiid kannuʔ = `hambaʔ Vas; üldäss kanolõ: kõõśs, kõśs, kõśs, kõśs, ku kanno aiass Se; kanadega varakult ühes kanadega `tõusvad üles ja ühes kanadega läksid magama Mih; Kanadega magama, sigadega ülesse (laisa inimese tunnus) Jür; tõuse kanadega ühes üless ja mine sigadega ühes magama, siis jõuad paĺlu ära teha Lai; ka hummogo `aetass su kannoga üteh üless; kannoga üteh magama, a tsikoga üles (sulase unistus) Plv || (kevadisest madisepäevast) Küinla päevast kolm (nädalat) kanasse Kad; Küündle pääväst jääsi 10 nädälid `kündi, 7 tsikku, 2 kannu San; Küündlepääväst kat́s kanna, viis vette, säitse t́sikka Urv || lstk erneste `öitsmed on kanad, lapsed `üidvad Jäm
2. fig a. (võrdlused)`Kuidas kana `nõnda muna Lüg; ma olen nii kui küps kana kohe (hirmul) VJg; ei saand rahu `seista, - - nigu kana kaagutab, kui munelt tuleb Lai; inimene loksub nigu `auduja kana Plt; ot́s nagu kana pesä kunagi Trv; Nigu kana, nii muna Hel; minijäss istup nigu `audja kana pesä pääl, ei viisi midägi tetä Nõo; taa sääre hadak um, taa nigu kana hand tuulõ käeh Plv; sa olt ku kakut kana (näruses riides); pahanu käüt ku hämmet kana Se | (saamatu) `Vergu `päästämise ajal küll `kinnastega midägi tehä ei old, olid `nindagu kana taguss Kuu; Tatterdab `käia nigu takkus kana IisR; [nagu] Kana `takkude sees `kinni Jäm; Just kut kana takkus Emm; See mees oo iga aśsaga nagu kana takkus Han; ei saa oma `tööga edasi, nigu kana kammitsas Lai; Es lää täl üit́ski tüü, nigu kana rabeli pakalden Hel; nigu kana `paklin, käperdäb `paĺlald Ran; Um ku˽kana kammitsõn Rõu; Olõt nigu kana paklih Vas; ni hiĺlak olõdõ kui kana pakaldõ śeeh Se | (nõutu, teovõimetu) `Miski kättä ei akka, `ulgub nagu `piata kana `ringi Jõh; Just noagu `peata kana, `oska änam tehja midagi; Jooseb ömber naagu muna valus kana Pöi; Just kut munas kana Emm; Inimesed olid nagu `piata kanad sõja `aegas Han; jooseb mööda küla nagu kana munas Juu; lõkendab näost kui munas kana Lai; Käi ku munavalus kana Hel; b.  (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Sant kana kaagudab ise oma pesa üles Emm; (vallaslapse sündimisest) Vade (talu) noor kana akand eele omiku munele Juu | Kana muneb nokkast, lehm `lüpsab suust IisR; Lehem lüpsab suust, kana muneb nokkast Emm; kana muneb nokast ja lehm lüpsab suust KuuK; kana võtt noḱist munõ Urv; Lehm nüss suust, kana munõss nokast Krl | läät püve `püüntme, `kaotet kana kogunti kätte ärä Krk; no püvve lääti˽`püüdmä, peräkõrd `kaotat kanagi˽käest ärʔ Krl; sa˽ `lät́si püvve `püündmä, `kaodi kanagi käest välläʔ Har; läät püvve `püüdmä, kaotat ärʔ kanagiʔ Lut | Ega˽kõ̭iḱ kana ei˽saa oŕsilõ ja kõ̭iḱ `tütrugu ei˽saa mehele kah Urv; kana katkuma ~ kitkuma tülitsema, jagelema, erimeelsusi lahendama tämäl oli sen onuga ka midägi kana `kitkuda siel Kuu; Mis kana te katkute Pha; nendel oo `ampsest ajast teene tesega kana `katkoda Mih; meil on üks sihuke kana `kitkuda Plt; `kiisleva ja `kakleva, mes kana näil kakku piass olema Nõo; mul um sukka üt́s kana kakku Plv; kana kuseb ilmvõimatu asi `enne ma [ei] akka tegema, kui kana kusel akkab Ris | (manitsus lapsele, kes suurte jutu vahele kippus rääkima) laps ei tohi muul aal `rääkida [kui ainult] siis, kui kana kuseb Kul; laps räägib siis kui kana kuseb Hag; laps tohib `riakida, kui kana kuseb Lai; kas nüid kana `kussi (küsiti lapselt) Ran; üteldi latsele et: sa kõnele siss ku kana kuseb Nõo; pime kana (rumal) Näh pime kana, kus su oma `mõistus oli IisR; mis `soldat püme kana lεhe kohegid Khk; ta üt́s pimme kana om päälegi Kan | (ootamatust, teenimatust edust, õnnest) Ka püme kana löiab vahest tera Emm; pime kana leiab ea tera Tor; Nagu pime kana, aga nää, tera leidis Jür; sul nagu pimmel kanal õńn Trv; pime kana lövväb kah terä Ran; Pümme kana ei lövvä terri Krl; sa‿lt nigu pümme kana terä `leüdünü Har; pümme kana löüd kaʔ terä, kuʔ aladi tsagaʔ Rõu | os‿sa kanade päralt küll (leebe kirumine) VJg
3. (linnunimetustes liitsõna järelkomponendina), hrl emaslind `Laanepüü kukk on `teise `äälega ja kana `vastab `teise `äälega; Kuldnokkakana tänä `kaagutas, ei tia, kas akkas munele vai IisR; Metsakanad on mustad linnud - - kukk natuke suurem ja `uhkem kut kana Pöi; [pärlkanad on] väga trähnilised pikema kaelaga `kalkuni `muodi kanad JJn; met́sisse emä, aga tedre kana Kod; vasaa·ni kana Hel
4. taime-, looma- ja putukanimetustes liitsõna järelkomponendina Ls järve|kana, lees|kana, leesu|kana, liiva|kana, maarja|kana, paju|kana, peeter|kana, sipelga|kana, öö|kana
5. vurrkann Ls luuri|kana, tantsi|kana, tantsu|kana
kari1 kari g karja eP M T VLä, g kaŕa, kaŕä VId, g kaŕda Lei, g `karja R(n, g `karja VNg Vai), g `kaŕra- Vai
1. suurem kogu koduloomi, peam veiseid (välj liiki, tõugu või koos peetavat, karjatatavat hulka loomi) `muoisas `pandi kohe `terve `karja `nuuma‿päle VNg; `pärtli `päiväst `saate käib kari `lõunel Lüg; kas `karja on jo `lounel Vai; akatse `ootama, millal kari mättale soab Jaa; suur `lamba kari Mar; Mihine pere, ärgene kari (elujõulisest perest) Emm; karjane käis siis `terve küla karjaga karjamal Kul; kas neĺlaba või `lauba `lasti kari esimest kord `väĺla Han; üksvahe oli punane kari Pär; aage `karja siia poole, me aame `karja `senna poole (rhvl) Hää; ta läks `karja `väĺla aeama Juu; uńt käis karjas VJg; karjakoer one abin, kes `karja oiab Kod; kari käib õvvest läbi, piab aed olema Pal; kari on `lõunel, loomad magavad Lai; meil on kõik punase `kirja kari Plt; karjapoiss, aja kari `mõtsa Trv; jaanipäevä `õhtu pant palajes maha jaanitule ümmer ja `karja olli aet kolm `kõrda ümmer tule, siis ei saa `raisku; `riidi ja tõisipää ei lasta `karja edimest kõrd `vällä Krk; kari om pikkil päevil; unete uni ja mälete kari (öeldi karjasele karjalaskepäeval teda veega kastes) Hel; karja kahja `ju̬u̬mine `olli keväde, `enne ku kari nakass `mõtsa minemä Ran; vallaline kari (lambad ja sead) Puh; suur kari olli oeda, kaitstõisskümme nüssi `lehmä `oĺli, ja kuuskümmend lammast ja, vallalisi eläjit kah Nõo; sääl vaest oĺl mitu `kaŕja ku̬u̬n Har; suvõĺ lät́si sõ̭ss kaŕaga `mõtsa Rõu; lakõ väli, kiŕriv kari, tark kaŕa `kaitsjaʔ = raamat ja lugeja Vas; mõts `väegä hellä kui kari kodo tuĺl Räp; verrev kari. kas teil ka määne puhas kari om; `mõisa `plaani kari om `muśtjas vereväʔ, `korgõʔ Se; kaŕalõ andaʔ süvväʔ Lut || (kadunud) `Õtsisin kõik kõhad läbi, aga jua sie on nüüd `suures `karjas Jõh; karja (minema), karjas (käima) – üld kui ei õld kes `karjas käis, siis `tehti sigule ühe maatükki `ümber aid Lüg; `karjas `käimine on `laste asi Vai; saadeti `karja, `pandi kot́t `seltsi Khk; lehmad ning sönnid ning ärjad olid `karjas Kär; ma kein `loome `karjas Mar; kui sa esimest `pääva `karjas olid, said `õhta vett `kaela, sis‿sa ei jää `karjas magama Han; aa loomad `karja Tõs; vanad ja vaevased inimesed käevad `karjas Juu; `esteks olin sia`karjas - -, pärast läksin `veiste ja lammaste `karja Kos; vana lehm, aga‿i akand kudagi karjas `käima VMr; `karja minijid ei olnud Pal; este lehmad käisid kesa pial karjas Lai; kahessa `aastane `oĺlin siis kui ma `karja läksin KJn; kasi `karja (koerale) Trv; emä olli `kalkunide karjan Krk; mina olõ siinsa·man `sündünü, kasunu ja kaŕan käänüʔ Võn; tu käve karjan, lät́s mihele karjast Har; mi̬i̬ʔ oĺli katõgese kaŕahn Rõu; kat́s `aaśtat käve kaŕan Räp; kas sa kaŕah ka jo ḱaut̀ Se; Akõt lätt `kaŕda Lei || vanast inemise lukõsiva et, katõssa `karja (karja väljalaskmiseni) ja, `kümme nädälit `küńdi - - Rõn
2. fig kadeda kari ei `kasva `ilmaski Lüg; Tee `õelal iad või `kaitse kõhna `karja (vastutasuta abistamisest) Han; kadeda kari ei kasva ja `õela õńn ei `õitse Ksi; kadõda kari ei kasva, õelõ õńn ei äitse Krl; Edi˽miä kari sul kaia˽vai `mõisa `vahti, et tühü˽saa õiʔ; võhlul olõ õi˽`vilja, kadõl `karja Rõu; issa ~ issanda ~ jumala ~ looja karja (minema), karjas (olema) lõppema, otsa saama (ese); nurjuma (töö); surema kie suri `vällä, siis `üöldi, sie on juo `luoja `karjas Lüg; läks jumala `karja Rei; läks ää jumala `karja Vän; - - mul omalgi olid suured tõrred, tegin siin, põlesid kõik ää, läksid kõik `issa `karja Koe; kui üks asi oli otsas, siis `ööldi, oh mis sa seda räägid, see on jumala karjas juba ammugi. ammugi ära `peetud, minema visatud, kas mõni kauśs või pang või pada Lai; läits looja `karja Ran; kolm last `olli ja kõ̭ik om jumala `karja `lännu Nõo; kuri karjas pahandus, karistus, häda käes kui sa oma elu äi paranda, siis on kuri `karjas Khk; kui sa `taktis ei löönd, siis oli kuri `karjas Pär; nüid soab `peksa, nüid on kuri `karjas Juu; kui laps on kedägi `alba tehnud ehk ärä `lõhknud, `üeldässe, nüid on kuri karjan, et kohos tuleb kõhe vitsakimbuga Kod; nüid om kuri karjan sul, nüit sa saat üte nahatävve Krk
3. hulk, rühm; parv on juost `undi `karjad kõhe; kuhu ma sene `lapse `karja jättän Lüg; teeb‿mi inimiste kari see on Khk; `ülgid oli `üsna karjaviisi siin lahes sügisi Rid; meil o ea kari ubasid maas Mar; tal oli suur kari õpilasi Mih; Einamoale `võeti `vaĺmis [reha] `puĺki `seltsis ia kari Kei; aa sies on `terve kari neid tokk`roosisi JJn; `martisi tuli kuhe suur kari tuppa nõnna‿t Ann; kus me nisukese tohutuma karjaga `julgeme `minna Kad; Vilk ei akanud `vassa, messa karja `vassa suad Kod; meid oli päratu kari Plt; nemä korjanuva `marju su̬u̬ pääl, ja soekari tullu, kuus sutt Ran; kari `naisi tulep ti̬i̬d `mü̬ü̬dä Nõo; karja hulgakesi, summas mõnikord tulavad (mardid) tuppa, maailma karja Aud
karistama1 karis|tama üld, -tamma Lüg Vai Har Plv Vas Räp, -sama Kod, -teme Hls Krk, -tõme San, -tõmõ Krl
1. nuhtlema, trahvima tieb ikke oma tükkisi edesi, ei `kuula karistamisest ei Lüg; emä karisti oma last Vai; kohus karistas `varguse pärast Khk; `lapsi peab karistama Muh; karista oma last kaa, see nii vallado Käi; suu sönaga karistama Rei; jumal karistab inimesi, ei lase vihma sadada Vig; poesid `tahtpad karistada Mih; miks mite karista oma last Khn; uĺakadel on karistamest `vaega Hää; Tiiderman oli väga karistav kooĺ`meister, pani erneste `piale põĺvili `seisma Kos; keda jumal armastab, seda ta karistab JMd; eks `lapsi ike karistatasse vahest kui `taŕvis Iis; `kohtu poolt karistetud Trm; minä läksin vahele, karissasin `lapsi Kod; last karistasse natuke, aga suurt nuheldasse Ksi; ega suusõnaga karistamene `aita kedagi, peab ike vemmalt `andma Plt; sellege `ääge ei saa, piat iki kurjage karisteme tat Krk; jummal om sinnu karistõnu San; ta ei karista umma last, om valladuʔ Har; ei avidaʔ karistamine ei mannitsamine Vas; kül sinnu jummaĺ üt́skõrd karistas taa iist Se || kabistama (isaslinnust) kukk karistab kanu Plt; kikass karistas kanna, õt parõbahe loosiʔ Se
2. manitsema, tungivalt hoiatama; keelamaKuu Jõh IisR I Ran Nõo San V Ema karistas, et sa ei unestaks Jõh; vanad rahvas karistasivad, kui rukkid rabati, löö esti tasa Trm; sa karissa karjuss, et ta ei lahe eläjid `viĺjä Kod; toda karistedi kõvaste et, `ärge `laske `piimä `tulle, lähvä lehmä nisa `kärnä Nõo; karist minnu kõvva et, är sa˽kõnõlgu San; ma karisti tälle ärʔ et, tää edesi ei˽kõ̭nõlaʔ Kan; küll ma karisti tedä toda `asja mitte ärʔ unehtõdaʔ Räp; karista sa timäle, et `höśte teesiʔ Se Vrd kari3, karima3, karitama1
3. kergelt külmetama, näpistama (külm)Kod Lai külm karissab õõnap̀ud ärä Kod; kui külm oli käsi karistand või `jalgu - -, siis `pańdi lobjaka `sisse, siis ei akand valutama; külm karistas vilja ära Lai
karjuma `karju|ma, (ma) karju(n) eP(-o- Mar Lih Ris) Puh, (ma) `karjun R, -me, (ta) karju|b Hls Krk San(-p)
1. a. valju häälega nutma või kisama, kisendama `kange kisendämmä ja `karjuma Lüg; keik `karjusid nii väga surma juures, ema `karjus keige `rohkem; kui laps `karjund on, siis tä ekib pärast veel Khn; mis sa karjud tagakurgu (täiest kõrist) Mus; mis sa karjud nii vaĺjust, kuretab kõrvad ää Muh; mis sa karjod nii `kangeste, et tuba ühnä rõkkab Mar; missa sii karjud nagu sita ratas Tõs; Karjub `surnud ka üles Hää; vahest oli nõnna külm, kääd ja jalad külmetäsid, vahest kohe tuli `karjudes kodu; pisike laps `karjus ja `karjus, suri ää, `ööldi, et tal oli kirm Ann; `karjus oma eale ära Trm; kisendab ja karjub, enesel põle viga kedagi Plt; karjub kui (~ nagu) ratta peal ~ siga (~ põrsas) aia vahel ~ pasun ~ pihtide vahel karjub väga valjusti laps `karjus nönda kut ratta peel; Karjub kut pörsas aja vahel Khk; Karjub kut ratta pεεl Emm; karjob `justku pason Kul; karjub kui ratta pial JMd; karjub nagu `pihtide vahel Plt b. (loomade, lindude häälitsusest) `luomad `ammuvad ja `karjuvad Lüg; kassi pojad `kiuksuvad `karjuda; kajagad `karjuvad, tuleb vilu; korbid `karjuvad, jo rannas kalu on Khk; Kui kajakad `karjuvad läheb tuulele, `ööti kajakad `karjuvad tuult; Kui kured `kangesti karjuvad, see pidi `jälle `vihma tähendama Pöi; põrsas karjub, tahab `süia Käi; mõni lammas karjub pää ja pää, mõni lammas ei karju Vig; `ülged teeväd niisugust koledad äält - -, kui nad `alba `ilma `tiädvad, sis nad `karjuvad `varau·, `varau· Var; koer akkas kohe `karjuma, paar `korda `käuksus; Ku vińt karjub, tuleb küĺma ja ku `seukest kuristamise äält ti̬i̬b, siś tuleb `vihma Hää; meegas karjub, tuleb pahasi `ilmasi Kei; vihmkaśs karjub täna nii `kangesti, karjub `vihma Ann
2. hüüdma või liiga valju häälega rääkima ta `öigab `karjuda Jaa; ma karju tüdrukud siia, nad `teadvad `rohkem Kir; ära `karjuge mina kuule küll paraja `rääkmese ära; ja nüüd akkab abi `karjuma, nüüd änam ei `aita muu asi Hää; karjuti `õissa pulmad, `õissa pruudi pulmad Juu; karjuvad vastakute nõnna VJg
3. kurtma, hädaldama; leinama, igatsema karjub sihes valu olade Jäm; mis sest paramad on, et sa seda teistele karjud Khk; ta karjub, et taal `olle `rindus `aige Muh; kas ema karjub `aiged majal ka Rei; Ei saa änam [tööd] `tehtud, karjub sii ja sial äda Han; isa `karjus, et poiss `ristimatta HMd; karjub `vasta, ei taha `anda Juu; tõine karjub ädä sehen, aga tõine kannatab `vällä puha Krk
4. fig (kriuksuvat) heli tekitama ratas karjub, kui pole `määrimist saand; uksed `karjuvad ees Khk; siis timmiti pillid ää ja, et nad east `karjusid; selle kiŋŋad `karjuvad, nee oo `võlgu alles Muh; käi karjub Noa; ing karjub sees (astma puhul) Kul; täna on nii käre kärsakas küĺm, lumi karjub jala all Juu; kõht karjub, sooled mängivad `marjoa·si; `vanker akand `karjuma, ei ole `mearida soand Kos
Vrd kaarima, kaaritama, kaljuma, karima, karjama2
keegi `keegi (`kiegi, `ki̬i̬gi) hv u R S(hv u `kee|gid Muh Phl, -ged Rei) Mar Lih HaLo VlPõ; `kes|ki u R spor Sa(-kid), Käi(-ket) LäEd Tõs Ha Amb Kad Iis spor TaPõ, Vil u Trv Hel T Har, `keśki Hlj IisR Amb ViK I TMr KodT; `kiski, `kiśki L K, `kiskid Khk Muh Hi Ris; g kelle|gi Krj Vll Pöi Muh spor L Ha , Kod, -gid Jäm Muh, `kellegi Jõe Lüg, kene|gi Lüg Käi(kenne-) HMd Kei;p keda|gi (kedägi) R Khk Pöi L(kedäge Var) K(keägi Kõp) Kod KJn Vil Trv Krk u Puh, -gid, -git Sa Muh spor L, Ha, -ged Pöi Hi, -gist spor Ha(-gistki Rid Nis) , -gest Hää, kidagid Khk, kedad S(keda˛id Khk), keda˛i|d, -tki Lih, kedä˛id Kir, kenegit Lei, `kestegi Nõo Rõn.Käändelõpud liituvad hrl partiklile, nt: all kelle|gile Sa Muh L(-gil, -kil[e] Saa) Nis Rap VMr Pal Ksi Plt Trv, -gille R(`kelle-) spor Ha, ViK(-`gille Sim), I VlPõ, kellengil Noa, kessegile Sa, kene|gile Lüg(-gille), Emm(kine-), Rei(-gele), LNg Kei(-gille), kenne|gile LNg Rid, -ngil(l)e LNg Kei, kuid: kelle|legi Mar Sim TaPõ, `kelle- Hlj VNg, kene- VNg Jõh(`kenne-) Vai. Lühend- või erandvormid: all `kellegi spor R, ad `kellägi Kuu, `kellellagi Hlj, kelegil Ris, `kelgi RId ViK TaPõ, `kelgil Mih, abl `keldägi(-lt, -ld) Kuu, kom kedagiga Jõh. Pl esineb mõnes murrakus: g killegite Khk, kelle|gite Kaa Mus(-tegid); all kesse- Mus; kille|gitele Khk; ad kesse- Khk Mus, kelle|gitel (kille-) Khk, kom kellegitega Kaa. Rõhutamise korral kasutatakse sag kahekordset partiklit: `keegigi Var, `keegitkid Krj; p keda|gigi Ann Kod(kedä-), kedagi|stki RakR LNg Rid HJn(-tki) Kul HJn; el kelle|gistki Var JMd, kene- Kei; all kellegi|llegi JMd Sim, -legid Vll; ad `kelgilgi VNg; kellegi|lgi Aud Juu Ann(-`lgi) VMr. Murrakuis, kus keegi ~ keski on uuem sõna, võib selle vormistik kokku langeda murdeomaste sõnadega kengi, kennegi, kennigi.
1. ind-pron substantiivselt a.  (isikutest, olenditest) teadmata-määratlemata kes, üks(ki) Ei tänä old kalu `kellägi; Ku pihu sühütäb, siis saab `keldägi raha; Ei mina ole `millagi `keldägild midägi `muidu `tahtund Kuu; `võt́sin ikke südame `rindu ja tulin sis ikke edasi - -, noh ei `kallale tuld kedagistki säl RakR; ega suvel old meil `kelgi `püksi jalas; `kessegil ei ole `kuiva `eina lakkas VNg; egas `ennemast `keski sedasi `arstil käind kui nüüd; [kui] ma tahan kedagiga kokko `saada, siis `viipan `käega Jõh; `sitke ei `raatsi `kellegi (~ kenelegi) midägi `anda Vai; kuidas `keskid `ütleb Ans; ülekohus ep seisa killegite kottis; nüid pole noĺk `mütsisid mette kellegitel änam näha Khk; Ja kust seda `leiba kessegile `seistes käde tuleb Kaa; map `näita seda mette kellegilegid mette Vll; [kui] kukolend, kägo toleb `öue `laulma, siis soreb `kesket ära; pole see kennegisse `korda läind Käi; ei põle kedagist tuln, ei tuln `keegi Kse; tuleb `kiski, `keegi. teretab Tõs; Koolilapsed sõid mis kenegil `juhtus olema; nisukene kuri saks oli, tema ei kuuland kedagist Kei; Eks `üelda mõlemaid: `keśki käis `õues ja `kiski oli tuas Jür; kuda neid elu`päävi on kellegille jägatud Amb; [voodi]lina ei old `kellegi·lgi mitte; `enne oli väga ia, ei akand kellegisse `kińni (koer) Ann; kuda `kiegi olivad õppind VMr; üöd olid igaüks kus `kiegi sai; sie piab jo nisuke riivatu inimene olema, et ei sua kellegagi läbi Kad; `ütle `ki̬i̬gi või `ütle `keski `kumma tahad. `keski one ike vanem; vai `ki̬i̬gi kedägi mõrsuka edess oiab Kod; kõrva`kuulmene ia ehk alb – kud́a `kelgi on Ksi; mitte es `vasta `keski `miule Trv; mul ei ole enämb kedäginä Puh; mul `oĺli küll `võtjit, aga mina es lähä kellekile; ei ole mul kellestegi `puudust Nõo; ei olõ `tohtnu `keśki kodo ligigi enämp `tulla KodT; kellist kedägi (analoogiavorm) mitte kedagi ei old `kellist kedägi tuass Kuu || (osaalus)Jõe S kedagi `andas `mulle ühe laudlina; kas kedagi käis meil? Jõe; kedagid `eeti sind `otsimas käind Jäm; vanast olid poisid `loulusid teind ikka, aga niid ep tee `loulusid änam kedagid Ans; kui kedad surnd on, siis `peetasse matussi; seda‿p tεε kedaid Khk; kedagid oo tale selle annud; kedagid ~ `keegi tuleb Krj; Üütakse ka angerjas ja vingerjas, kudas kedagi on `arjund Pöi; `kohkun `aige. ja seda‿s paranda koa `kiskid änam, pidi ää surema Muh; Ehk kedad viib mind ka Talina Phl b.  (esemetest, nähtustest) miski, ükski (asi, töö jne) oli ka sis kohe suur lapp, kohe nii paĺlas et, ei olnd kedagist Noa; et järele ei anna kellegist `ühti (kangekaelne inimene) Mar; mis sa mud́u `tühja plaristad, kui sa kedagi ei tea Mär; sinu käe ei `kesta `keegi (ükski asi ei pea vastu) Kse; paegutatse teese koha peal, tiha põle kedagi, `vastu või koa akata `ühti; kedagid kuulda ei olnd, ei `lartsu ega raginad, `muutkui kukkusid aga (tähed) Mih; teesed tuld `väĺla, põle tuld, põle kedagist näha Kei; `üt́sid et kui - - ilma oubita käid ehk kedagi, et siis kohe maa `lõhkeb Kos; ega plekist old sel aal kedagi. paa `tekled ja kõik olid puust Amb; on odra rehi ehk kaera rehi ehk mis rehi `keegi on; kui nad täna tulevad, nüid mul põle kedagigi `rääkida Ann; kule noorest piast ei ole `keegi [töö] `raske Pee; majadest põlegi suurt kedagi enamb alles VMr; kes `luama tappavad, eks nied tea tema süsi`konda, mis nie `keśki on Kad; vahel oli [keskhommikuks] kas `kartuli pudru või kedagi Lai; `tiiskuse `aigus, `kiigi [rohi] ei `aitand SJn; ei saa `leibä lõigata kellegiga Vil; ei ole temäl `keski ää, ei `kõlba temäl sü̬ü̬ḱ ei juuḱ, ei olek Trv; nüid om `viimäne väits ärä käkitu, ei saa kellegagi `leibä lõegata Nõo c.  (partitiivis eitavas lauses, väljendab konstateeringut, mööndust jm) [pole] lugu, tähtsust, tulemust; [on] ükskõik; paratamatu aa ku ta [teder mänguajal] kohe vakka jääb, las `olla, ega sest kedagi pole Noa; põle kedagist parata, tuleb see `estomine ää `estoda LNg; ei mul põle kedäge, olgu poi või `prostoi· Var; Miol põlõ sellegä kedägid `pistmist Khn; aga parata ei ole kedagi, töö tab tiha Pee; küll olen sõideld selle `juomise pärast, aga ei kedagi Kad; egä magamisess ei õle kedägi, aga ihu väsib ärä Kod; ei nii vana elu ei ole enam kedagi. muidu üks inimese tükk, nagu puu tükk; põle kedagi, küll me soame [toime] Plt; veerest oli mõni pidim katik minnu, si̬i̬ es ti̬i̬ kedägi Trv; lu̬u̬me täl suurd ei ole kedägi Puh; ega kedagi 1. mis siis ikka, olgu peale ega kedagi, las aga `olla JMd; ega kedagist `ühti, akka ka ise `jälle otst `piale Kad; 2. (eelmist väidet kinnitav) üldse mitte `Kördist mina küll lugu ei pia, sie ole toit ega kedagi IisR; siis põlnd naa `tohtrid naa pailu ega kedagid `ühti Kir; ega ma täda tõsnd seda `korvi ega kedagi `ühti PJg; me oleme rannast nii `kaugel, ei soa `silku ega kedagi Juu; käib nagu üks igavene kaltsu pussakas teine, ei äbene ega kedagi Kad; teit üte nuia [talviseks lutsupüügiks] valmiss, ku lumet ega kedägi tullu ei ole Trv; (ei) kedagi, muud kedagi (välj hüüatust, konstateeringut; kinnitab eelnevat väidet) noh, kedagi, tõmman selle vaname kirstust `väĺla ja Aud; kedagi – uni läks `jälle minema ja `peale ei tule Juu; mina põle änam inimese arus. mina olen aga teśte oiu ja varju all, muud kedagi Ann; muutku ot́sib aga inimeisi, muud kedagi VMr; jõud on kadund, istu `jälle ja sealsamust jõud `jälle ots, ei kedagi! Plt; nõnda, surõnu ärägi ussõ pääl. ei kedägi uvvest `sülle säält ja, viinu vaname `säńgi KodT || van fig mis te meilt otsite? – kedagi! (pilkav vastus) – kedagi läks ammo meilt mööda, kee kot́t oli `seĺgas, kana setast kepp oli käe Mih
2. ind-pron (adjektiivselt) ükski, mõni, mingi(sugune) (kohati lähedane 3. täh-le) `oia `üksi `päine oma kääs, ärä `tõistele `kellegi `anna Lüg; siit kedagid mees oli nεind Khk; egä `keegi `endine aeg ei tule tagasi Mar; ei tiand selle [haiguse] `vastu kedagid `rohtu `ühti Kir; see oo nüüd `kindlasti tääda, et sii kedagi küla oo olnd Mih; `kiskid laeva `kapten jutustan Ris; kui `mõisas oli kedagi väĺlalt vidamist, kas ärjapεid ehk Rap; ja siis panin ühe `sit́si rät́iku ehk ühe `valge aśja kedagi `otsa, siis nad nägid Jür; ma ei `tiagi, kas kellegist mundest puudest `mahla saab kui kasest Ann; obese ihu ei paranda muu `keski ku `prantsuse eli Kod; karjussel - - olema oma `kortel kus ta saanas olnd. ja kos nad `ki̬i̬gi olivad Pal; `keegi asi [haigele] põlvele ei `aita Plt; [lood] nõndapaelu ku sa neid `silmi tahat kellegile sukale panna; ku poig kodu tule - - siss ole terve, siss ei valute `keski kotuss Trv; keegi kord (kunagi, igal üksikul juhul) kuus `võrku ja kaksteist `võrku, kudas `ki̬i̬gi kord jäda on Hää; vahel oĺlin masina päl soputamas ja kus `ki̬i̬gikord `pańti; no‿s mehed `niitsid. üks kõik kis `ki̬i̬gi kord `niit́is; mis kiigkord `juhtus Kõp || (pole) hea, korralik, arvestatav vm (sisult eitavas lauses) Vai sie on `kellegi obune, mis sul `aiste vahel on IisR; pole kelletegid `tuhlid, pisised nurmigud muidu Mus; nee põle kellegid inimesed Muh; see polnd kellegi punane, mis maa`rohtega `tehti Mih; tal (toidul) ei ole kellegi maik, ta ei `kõlba Aud; tule `kańnisi ja tõrva `kańnisi ei tule korjata, need põle kellegi rohod Juu; mihed ei ole kellegi aśsad Pee; sie põle kellegi tie VMr; si̬i̬ ei õle kedägi mi̬i̬s, üks aĺp on ja pu̬u̬l `kaaki Kod; tu̬u̬ ei ole kelleki u̬u̬r ei lit́s, tu̬u̬ eläb vagast elu Nõo
3. adv (partitiivis eitavas lauses) sugugi, üldse; kuigi palju sind ma‿p karda kedagid Muh; nüid põle kedagid änam kala, niukest kala kui `enne oli Kir; vili on nii kuiv ja ilus, mitte kedagist ei kuivatand Juu; alatine sadu ei lase kedagist `vilja korjata JMd; rasv patta ja kivi `sisse, `seepi ei saa muud `moodi kedagigi Ann; tia sa teda kedagi `uskuda VMr; siis lääd otse, aga alb on `käia - - ei saa kedagi rutem Lai; va `tolkus ropendab, ei küsi teesest inimesest kedagi Plt
Vrd kee-keegi, ken, kenegi, kengi, kennegi, kennigi, kes, kessegi, kiigel, kiä(gi), kuagi
kibama2 kibama Käi Lai KJn kudumisel lahtiselt kanga peale jääma üks [lõime]löng on kibama jεεnd; löng kibab Käi; kangas akand kibama, kiba lõngad tulevad `piäle ja `alla KJn Vrd tibama
kidisema1 kidisema R(- Kuu, -mma Lüg Jõh Vai) spor eP(- Khn Juu Kod KJn)
1. kidinat tekitama lumi kidiseb `jalgu˛e all Kuu; `kassi pojad ja `kuera pojad kidisevad; `istealune on `vaene - - ei `kanna inimist üless, kidiseb ja kädiseb Lüg; linnud `akvad kidisema, `louna aeg akab tulema Khk; käe `rande sees kidiseb Muh; `vanker kidiseb ja kädiseb `määrmäta Mar; kääl oo rodi sees, üsna kidiseb Kse; Obo`riästä pojad `välles, juba kidiseväd pesäs Khn; mülgas soo, `pehme - - puliseb kõik ja kidiseb Tür; luukarnitsaid siin meiegi vies, vahest `teisi nii et kidiseb kohe Kad; `tärklis kidiseb paberi siden, kuuled [katsudes] kõhe ärä Kod; konnaosi ka kidiseb Plt; ilm on küĺmemäss läind, lumi akand kidisemä KJn || tuli kidiseb `katla all Rei || (laste häälitsusest) mis te kidiseta sääl kui ei jää rahule Jõh Vrd kidisama, kidistama1, kidsisema, kidsisämä, kigisema
2. kihisema (ülehapnenud toidust jm) Küll se piim mend habaks `ninda et kidiseb kohe Kuu; leib kidiseb kohe Hlj; seda `piima ei või enam `süia, juba kidiseb, vaat et `uśsa ju sees ei ole Mär; Kui olime nädali einamaal oln, akkas piim naa kidisema ja oli apu nagu äädikas Han; taer ete kidiseb, naa kui tä `apnema lääb Tõs; leib kidiseb juba, on apuss läenu Hää; ta nii `kange appu, et ta kidiseb Ris; Seda piab silmas pidama, et kusi soojas kidisema ei läheks. Kui vahel läks, siis ei akand [potisinine] värv piale Kei; kui õlut `keema lähäb, siis kidiseb ja kähiseb Juu; sie supp nii apu et kidiseb Jür; kali läheb kidisema, `tarvis vett `piale `viia JMd; apu kuor kidisema läind Koe; leivad kidisevad `aśtnas VJg; oh sa reo, silgud läind kidisema SJn
kilda `kilda Kuu Hlj Lüg Vai spor eP(`kelda Mar) eL
1. adv sekka, hulka, kampa löövad `ühte `kilda Hlj; ju nad `sinna `kilda läksid Hää; sai sitaga `kilda akatud Lai || fig ei usu `niiskese `tü̬ü̬gä `kilda akada et rikub ärä Kod
2. postp sekka, hulka, kampa `Langes `juodikute `kilda IisR; b‿lehe teiste `kilda, ojab ennast üksi Khk; tee peal `käies `öötakse, ma tule `sooga ühes ehk ma tule eida so `kilda Vll; Mind arvati siis veel noorde `kilda Pöi; ei tä akand tä `kelda üht Mar; me oĺlime metsas tü̬ü̬s, kui mede `kilda tuĺli üks joodik mi̬i̬s Saa; mine sa koa nooremade `kilda Ris; mina nende `vargate `kilda küll ei löö end Juu; õled täitsa kadund mees, kui `neskese karmańt̀siku`kilda ennast annad Trm; näväd one sitad mehed, näie `kilda ei taha `ki̬i̬gi `mińnä Kod; temä ei eidä `kaklejede `kilda Krk; meie poiss om kah `endä `sõpru `kilda `annu, enämb `valla ei saa Nõo; ma sai timä `hindä `kilda Räp || ma `tahtsi eese `kelda (enesele naiseks) tätta saha Mar
Vrd killas1
kiputama1 kiputama Sa Muh L(kjõ- Khn; kipo- LNg Mar) Kod Kõp TLä Rõu Urv Räp Se Lut, -dama Hi
1. liigutama; paigast nihutama Kui saad vasaku jala suure `varba `otsa kiputada, siis läheb luu`painiji ära Jäm; ää pang seda `seia aja `pεεle, tuul kipudab see siit maha; olga se kiputamine `pεεle (jäta järele) Khk; ma kiputa `einu Kär; södised röögatumad kivid, äi neid kipuda siit `kengid Mus; kätt kiputa pole `vöigend; lapse kätkint akand `voodi ees `kiikuma, ilma et `keegid oleks teda kiputand Kaa; Pista `sisse, `tömma `välja, kiputa perset, töö lihab `korda = taina sõtkumine Pöi; kiputa natuke vikki, et ta (kali) `joosma akkab Muh; kipuda lapse `kiiku ka Emm; ta pole mitte oma oimet kipudand (laisast) Rei; kipotab peal, ei seisa paegal LNg; jalg oo sinine, `paistes, `tõsta, kiputada ei või Tõs; kala kjõputab `lõugu Khn || fig Kiputame selle kotitääve siit ää (näppamisest); Katsume selle mehe siit koha peelt minema kiputada Kaa
2. liikuma kipotab nii `kangeste, et tolm taga; ma pani eese kipotama, sai tä `viimaks kätte Mar; ta kiputab siit ää teise koh́a `peale Kse; uśs kiputab [kapsapeast] `välla Var; kiputab nõnna `kergelt (kerge riidega) Kod; keele perä küleh olõvat `sööt́ket, `täie, nu̬u̬ʔ kiputavat Räp
3. puutuma, puudutama Seda‿p tohi mitte sörme otsaga kiputada Jäm; rugi nii `küpse puru - - pudisemas, ep tohi kiputa ka; teed sa seandust `peenest tööd, siis äi tohi kiputa mette, lεheb ukka Khk; nii kut sa vähe kipudad, siis on oort kisa `lahti Mus; ää kiputag seda, see lihab kohe `ümber Vll; Seda (suhkrut) pole kedagi kiputand, see on alles kõik; Teda‿b tohi ju kiputa (käskida), siis on kohe pahandus majas Pöi; Ära kipuda mind, mool täbar töö Emm; ei see (habras riie) kinnidand mitte kiputa Rei; ma‿i ole seda oma `käega kiputan Tõs; mia elus angerjast ei tohe‿mte kjõputa, nagu uśs Khn || (alustamisest) töö on veel kiputamata Jäm; See suur pöld on alles kiputamata (viljalõikus alustamata) Pöi; see töö veel üsna kipudamatta Rei || fig Poisid on selle tüdrukule ää kiputan (lapse sigitanud) Krj; ää mette kiputa (ära kellelegi räägi) Muh; ega meie äi ole riigi `asja kipudan (pole riigist rääkinud) Phl
4. (kergelt) lööma, nähvama; sundima peremees oli surnu `kutsarile öelnd: kiputage obused menema Jäm; püsut kiputasid [härga], siis oli nii nobe Khk; kipota takka (lase käia) LNg; kiputab `vitsu anda Tor; ära kiputa tend nõnda taga Hää; kiputa `ohjega Kõp; temä kiputanu siss obesele kondi `pääle, `kaenu kudass tulema saanu Nõo; kipudõ latsõlõ vitsagõ anna alaʔ Urv; nõgõsõga kiputass Se; ah poig, sa päĺvit kiputamist Lut Vrd kipah(h)utma, kipahtamma
Vrd kippuma1
kisa1 kisa R eP(kesa Vig, kisä Tõs Juu, kjõsa Khn) M T Krl Har Plv Räp karjumine, hüüd, hõige; nutt Ega igä `viimaks avitand, mutkui tie kisa `lahti; Suur kisa, `jüskü olis sada veneläst [koos] Kuu; kaht `kõrva ei `kuule `teie (laste) kisast; `naisteravas `kiljatab kisa; laps kärästäs kisa (hakkas karjuma) Lüg; laps akkas äkkiste kisa; miä‿n teä, midä kisa se oli Vai; Iga asja pärast kohe kisa taga Jäm; seda kisa ep jöua ää kuulda; sεεl ikka `rohkem kisa kut `villu Khk; täkk ingub, kui ta määra `juure lähäb, aab kisa `lahti Jaa; kui pulmalesed tulevad on suur `ihkumese kisa `kuulda Rei; sii kesa `kestab nüüd (kasside jooksuajal) Vig; tühe kisä mud́u Tõs; no poisid akkaśt kisa pidama ja koerad `joosid ehmatades `välla siis HMd; tieb koledad kisa JMd; tämä lähäb aga õma minekid, ei `kuula sinu kisa egä `õikamiss Kod; ega siin muud ei oole ku puhass kisa Krk; si̬i̬ tü̬ü̬ om nindagu vanatondi sia pügämine, paĺlu kisa, vähä `villu Hel; `mõisa naese joosnuva suure kisaga ärrä manu Ran; mis kisa ja kärä siin `lahti om San; säält tuĺliva kodo suurõ kisa ja ädäga Räp Vrd kiga, kila3 || hädaldamine, nurin mõni asi on, põle suurem asi ühti, aga ta tõstab nii suurt kisa, mis põle `tarvis Juu; olid akand kisa `tõstma, et nemad piavad päävad `otsa olema märja `jalgadega põllul JJn
kisisema on kisise|ma Rei Var VJg Plt Krk/-m/ Har
1. kihisema piim na apu, et üsna kisiseb juba Var; õlut akand kisisema Plt; piim om kisisem lännu Krk
2. on sisisema, susisema uss kisiseb `pöösa all Rei; mõtuss plõkatass, kisisess Har
kiägi `kiägi, `keägi Kõp Hel T Urv, `kiäki, `keäki T V(`kieki Lut), `kiäke Hel Räp Se, `kiäki|, -na TLä(-gi-) Ote(-ne), `kiagi Äks, `keagi Ksi; g kelle|gi, -ki T V, `kińki Har Vas, `kinkõgi Se; p kedä|gi Hel T(-ki Ote) V(-gina Har), kidägi San Krl; el `kestegi Nõo, `ki̬i̬stki(na) Har; all `kellegi Kam, kellegina Rõu Har, `kinkõlõgi Se; ad `kellegi TMr Kam, `kellegina Urv, `kelgi Võn Urv(-ĺ-) Rõu Plv; abl `keltegi Nõo; kom `kinka|gi Rõu Urv, -ki Vas, kinga|gi Har, -ki Se (pl puudub). Järjekindel on n kiägi, teistes käänetes esineb sageli sõna keegi vastavaid muuteid van, pron keegi
1. ind-pron substantiivselt a.  (isikutest, olenditest) keegi, üks(ki) kuda `kiagi sai müia Äks; är sa sedä edesi mitte kellekile kõnelte Hel; ei saa ilma valitsuseta mitte `kiägi; Piteri poesid - - es kõneleva kellekiga; toda ei tiiä `kiäginä; `lamba kints ehk sia pää, mes kellekil `oĺli Ran; `väega küĺm, ega serätsega `kiägina ei tule; inetukõisi ei vahi `kiäkinä Puh; oma kodu ei `väärä `kiäginä; nüid oedass raha, `leibä ei oia `kiäki; ma saada Mannilt sõna ehk `keltegi, et tulgu puhastagu truup ärä; ärä sa `ütle kellekile Nõo; kuda kedagi nüid `ütleva TMr; ei taha joodikut `kiäkine Ote; nigu `kelgi süüd arvati; ega me kiäki `endä elo `otsa ette ei näe Võn; väĺk visass, vai lü̬ü̬p - - nigu `kellegi `mi̬i̬lde tulep üteldä; ärä sa kelleleki kõnelgu Kam; mul ei olõ˽kanna ei˽`kassi, ei˽kidägi San; `kiäki olõss nigu `mü̬ü̬dä akand lännüʔ Kan; tu̬u̬ ei putu˽joba kellegiʔ, mis ma ti̬i̬; nipaĺlu `võimu ei olõ˽`kellegina `õiõʔ Urv; kidägi ei olõʔ nännüʔ Krl; sa olõt jo mihe `iäline, sul ei olõ enämb `kinki api vaja; ta ei˽kõnõlõ `ki̬i̬stki `halvust; ega `kiäkina küsüjäl suu pääle ei lüüʔ Har; ku kiäḱi ar˽koolõss, sõ̭s `mõśkjillõ andass `ańdit Rõu; ei˽lä˽sinno `kiäḱi `kaema, ku‿sa `haigõ olõt Plv; tülüh olõ õi˽`kinkaki olnuʔ; timä es `ütleʔ kellegiʔ; olõ õi küsünu `kinki˽käest Vas; es ti̬i̬ kingaki tegemist; `kinkõgi pääle olõ õi `armu‿mp; kellegi `armu anna aiʔ Se b.  (esemetest, nähtustest) miski, ükski niisama uimerdab vähä, ei ti̬i̬ suurd kedägi; suu jooseb vett, kui näed kedägi ääd Ran; `maani `palli tarõ maha, es avita prit́s ei `kiäkinä; tõbe om kõik alva, tõbe ei ole `kiäki ää Nõo; ajagu vai ajamallaʔ, ma inäp `kińki˽sõ̭nna õi˽kullõʔ Vas c.  (partitiivis eitavas lauses, väljendades konstateeringut, mööndust) es ole kedägi, seid iki tüki [aganaleiba] ärä, kui teräke `su̬u̬la `olli, südä `olli tahe Puh
2. ind-pron adjektiivselt ükski, mõni, mingi(sugune) kuiss `kiägi inimese `ütlese Hel; egä `paĺla `vi̬i̬gä `kiägi lu̬u̬m ei elä Ran; sis `tulli `mi̬i̬lde, mes `kiägi mäŕk tähendäp Nõo; kiaki ain nii paksun puhmun ei kasva Ote; ei olõ˽kül˽`kiäki naistõrass (naisterahvas) ni paĺlu tennu˽ku maʔ San; es olõ˽`matjat kidägi Krl; ilman ala˽küdsägu `kiäkina inemine pu̬u̬ĺpäävä õdagult perän `päivä `leibä; ki̬i̬st ti˽sääl kõnõli, minust vai `ki̬i̬stki muist Har; niä˽tõiʔ umast kotost `kińki `rõivaʔ Vas
3. (partitiivis eitavas lauses) sugugi, üldse, ühtigi põle säl äm `keägi tehä Kõp; ega söögi `tahtmist kah kedägi ei ole Ran; kae päiv nakap `paistma, ei lää sadama kedägi Nõo; es saa tullege (vennaga) kedägi kokku San
Vrd kessegi, kiä
kodu2 kod|u, -o R eP Hel Ran TMr Võn Kam Ote Har Plv Räp Se
1. adv kodus `Ohra vili oma kodu on paremb kui `viera nisu Kuu; sääl ei õle elävä `enge kodo; kodo on viel üks tüttär, ei õle mehele saant Lüg; kas teil `käiä ka kodo `lõunel Vai; ma nii vagusi kodu olnd, ma ammu juba kodu Khk; `linnas joob, aga kodu pole leva ega liha `pelta Mus; kolm päeva kudusime kodu `võrku Muh; ma jo `rεεkisi, et mei peret pole kodu end Käi; süda oo kodo, `mõtled ikke kodose `peale Mar; tat́a läks külasse, tat́at pole kodu Mär; Kodu oo kõik oma `tahtmese ja meele järel Han; Olgõ sõni jõlusast kodo, kui meie tahakohõ tulõmõ Khn; naesed `söötvad kodu sigu Aud; kus perenaene on, kas on kodu või on kottu ää Juu; kodu tehti küindlaid koa HJn; kui olivad vanemad poisid kodu, alate nad `tõivad ikke `augisid siit Amb; kõik `riided `tehti kodu Rak; kodu `kuulsam ahju pial `ausam Trm; minä teen nõnna nagu kodo tegimä; mis teil siäl kodo süädä on Kod; noorembad käevä kõ̭igin pu̬u̬l, üits piäb iki kodu olõma Ran; ega˽kaśs ei˽taha˽kodo ar˽`lõppõʔ, kaśsi˽läävä iks `vällä kotost Plv; kodu käima pärast surma endises elupaigas kummitama sie surm on paha inimine, kes kodu käib, ega arilik inimine ei tule kodu VNg; `koolja käib kodu Pha; see oli akand kodu `käima `surnuaast Pöi; no siis oli [surnu] viel ikka aeva viel kodu käind kui et ei ole teda `iaste `riidisse `pandud ega ei ole teda `iaste ära saadetud KuuK; üt́s `mõisaärrä olli ärä surenu, siss nakanu temä kodu `käimä Hel; vanast tetti seräst juttu, et kodu käenu. tulep kodu, kolistap ja müristäp Kam; tu̬u̬ ollõv pattane, ei ollõv asõnd hingel ei vaimul, käü kodu Har Vrd kodun
2. fig `tervis ei old kodu tal (ei olnud terve) Jõe; süda kodu (asjaga rahul) Tor
kodu|arst koduaŕst oĺl, kes `kirmi `arstind Vän; kodoaŕst ehk käsiaŕst - - need niisa·ma akand, ega nad põle suuremad õppind Juu; nii koduarsti kutsuti targass Hel
krõmps|kont = krõmpsluu krõmpskont on liha sies, seda krõmps`konti on üvä närida Lüg; Mis oli `pehmem krõmpskońt, `selle `sõivad `lapsed ehk `lõigeti `süĺdi `ulka IisR; krõmps kondid - - kui sa ammustad, siis krõmpsob `amba all Mar; riisi `aigus oli lapsel, riis läheb kas naba `sisse, kus krõmps końt on Juu; krõmps końdid on `pehmed JMd; `üsku nagu krõmps końt on akand `kasvama Koe Vrd rõmpskont
kräksuma `kräksuma Kei Kos Tür krääksuvat heli tekitama mis ta kräksub sial käḱki sies Kos; uksenaru on koa `kräksuma akand Tür || pej rääkimisest mis sa kräksud ehk mis sa plärsud, kui `keegi midagi vahele `ütleb Kei Vrd räksuma
kuidagi kuidagi Khk Vll Rei Mar Khn Tor(kue-) Amb Kod(koe-), -d SaLä Muh; `kuidagi Kuu VNg Vai; kudagi Kuu Lüg Jõh L K I Trv Krk TLä Ote, -d Sa(-- Jäm) Kse Khn, -t Trv Krk Hel; kud́agi Saa JMd Hel Ran; kudaki Trv Hls(-d) Krk(-t), kud́aki Kam, kuidaki Lei mingil kombel, viisil, moel `voimata tüür mies, ei `senga `kuidagi taha `kaupa `saada; `kuidagi on nie sügüsü `ehtud ka nii sügävälle igä `hinge vajund Kuu; kas saad kudagi raha `ilma `tüötä Jõh; sedä ei voi jo `kuidagi tehä Vai; Nee kaks äi sünni mitte kuidagid kogu Jäm; ta‿ss saa `eesega kudagid akkama Khk; Ajasime kudagid ilma joomata läbi Kaa; `roitse `peaga‿p taha töö kudagid `minna mitte Jaa; see‿p sünni kuidagid Muh; vilega tehakse `voŕsta, mud́u ei saa kudagi Mär; ei tahass mitte kudagid Khn; Ei saa mette kudagi aru mis tal mõttes on PJg; kud́agi ei saa einte `järgi minna Saa; kudagi ei sigine, ei `oska teha ega Juu; sie ei `võrdle sul kuidagi (ei õnnestu) Amb; ma ei saa `lüpsta kudagi; isa oli `enne `tüölene, pärast siis, `katsus kudagi talu `peale Pee; vana lehm, aga‿i akand kudagi karjas `käima VMr; koedagi koevass ei sua `lauta Kod; kui kevade ei kadu pori kudagi ära, siis tuleb kuiv suvi Pal; iir pugenes `voodri taha, kudagi `väĺlä ei saa Äks; veiksed keĺmid poisid, kellest kudagi `lahti ei saa SJn; sai müllät selle `tü̬ü̬ge, es taha kudaki `vastu saia Krk; kui temä kuidagit `võĺsse, siss sedä ei saa mina ka enämp `tõende Hel; siĺm ei saa kud́agi pahupidi olla Ran; es saa oma asjale ka kudagi Puh; mia pia ka‿ks `endä kudagi ärä elätämä; ei näe enämb kudagi tagasi tulla Nõo; ei saa kud́aki mahaki raguda [puid] Kam; leib olli nõrgas tõsnu, es saa kudagi `ahju panda Ote Vrd kudagina, kudagine
kuiv kuiv spor Sa, u Phl, spor L(kuev Rid), K I Hls, spor u T, V, kui Sa Muh Emm(g kuia) Vig Var Tõs Khn(g kuõva), kuju Hi/-o Käi/ Hää(kueu) Saa Kõp Vil M(g kueu Krk) TLä/g kuju Puh/ Ote Rõn San Lei(kuuju), kuiu Hi Kõp Hel Nõo San(g kuiu) Lei, kuib L(g kuiba Mih[-ue-] PJg, koeba Vig) HaLo Kos Tür Pil, g kuiva (-oe-, -ue-); kuiv g `kuiva R(n `kuiva VNg Vai); g ku̬u̬v́a Nõo Võn, kuuva Rõu, koova Har
I. a
1. veeta vm vedelikuta; väga vähese veega vm vedelikuga a. `lapsel on nüüd `silmad `kuivad, enamb ei nutta Lüg; Keik kohad oo vett täis, kuiva paika pole kuskil Kaa; Loomal pidi koa jöulu [ajal] kuiv külje alune olema Pöi; `väänasin sokid kuivaks Noa; `kuivõn parandad `pühkis aab tolmo `terven `lendü; Üks kot́t märg, teene kui, `kumbassõ ma jahu panõ Khn; vääna pesu kuevaks ja vii `kuima Vän; Kariste jäŕb `lasti kuevaks Tor; kuju pada `aeti pliidi pääl palavaks; ma puserda pesu kuivass Hää; eeńamad kroavitati kõik ää, `laśti sood kuevaks Rap; ega paĺlass puserdus vi̬i̬l [pesu] kuivasse ei ti̬i̬ Trv; nuta või silma kuivas (pisaratetuks), ei abi tule Hls; ani sule om tehe, tule [veest] `vällä ja ike om kuju Krk; `erne suṕpi keedeti, tõsteti suur kaositäis `kuiva sagu Ran; vanast `oĺli õllepäŕm, ega siss `kuiva `pärmi es ole Puh; mes nüid karjal viga laadan magada, kuju ase; temä `tahtse äste `kuivi ja rasvatsit `kapstit; naene ju̬u̬śk verest kuevass ja suress ärä Nõo; ani ullutas vi̬i̬n aga ku vi̬i̬st `vällä tule, om kuju Ote; sa olõt õks `mõistlikult taa häŕjäga `kündänüʔ, häŕg om periss kuiv; ni‿ka iḱk ku iḱk siĺmä kuivass; süü `kuiva `kuhvi, siss paranõss kõtt välläʔ Har || fig `kuiva `kohta ei ole `hamba `allgi mitte Kuu; õled `pääsend `kuiva nahaga `vällä Lüg; küll mägi märjä kuivaks tieb (öeld jalgsi paadist kaldale minnes) Khn b. (alanenud veetasemest; mõõnast) viepagu aeal on `ranna `ääred `kuivad Jõe; kui vett on vähä eks siis õle jõgi ka kuiv Lüg; [roogu lõigatakse, kui] veed on kuivad Ans; kui kui meri on, siis lii paĺlas, tuleb meri loeks, on tema vee all `jεlle Khk; nii `kuiva merd pole ennem näha olnd Mus; vahel `olli jõgi na kui Muh; Kaju jähi kuiaks Emm; meri oo nii kuib justkui põld Mar; kui kuib oo, sis allikas jääb `viimas isi koa koebas Vig; möön aab vee maha, meri oo siis kui; nüid [oja] `paergust naa kui, et maga või sees Tõs; vahel ond müenügä kui vesi, vesi merest maha juõsn Khn; soonikud on `veiksed oja nired, suvel on koevad Plt; si̬i̬ (kaev) jääb `tihtipäle kuevass KJn; si̬i̬ oja - - kueva ajaga ta on kuju Vil; jõgi kuivasse jäänu Trv; jõgi om nii kuju et istu `persega jõkke; `väikse kajo küĺmässivä ärä, jäevä ku̬u̬v́ass Nõo; jõgi om kuivast jäänüʔ Se c. piimatu one `kuiva `amme, ei tämal ole imemist VNg; ommikul oli lehm päris kuiv VMr; mõni on kohe kueva `rindadega, ei ole imemest Kad; temä om va kuju inimen; kohe olli [lehm] piimäst kuju (pärast naela allaneelamist) Krk
2. niiskuseta või väga vähese niiskusega a. piab södust `kuiva tuult, pole `vihma mette `ootadagid Mus; Mis leib see oli, `kuivi jahusi oli kõik täis; Mo kurk nii kuiv, ehk sool on veel pireke [õlut] kiha põha peal Pöi; kassi (peoleo) keel kui, et karjub `vihma Muh; suu nii kuib, et keel murrab kat́ti Mar; kuib, `kerge lumi; sui on teed kuevad Mär; Ku lumi `kangesti kuju tuhk on - - sis käi nägu jahu sehe; kõri on kuiv ja `tuhkab, peaks ma öhö tilga vett `soama Juu; Koelõng - - kedrati kuiva näpuga Amb; täna on niske kuiv tuul, kuivataja tuul Lai; kueu tiisik, köhip ja röga kedägi ei tule Krk; rüätuss om kuiv; ku laits om lige, pane `mähkme kuju ots `alla Ran; keväjäne õhk om `prõlla nii `keŕge ja kuju Puh; mõnikõrd om serätse kueva pilve Nõo; kuiv tuuĺ - - kuevatap aena ärä Kam; ku˽kuiu om, ei˽lü̬ü̬ ta (vihm) läbi San; taa om säärane kuiv köhä, taal räḱä ei olõʔ Har; kuivaʔ külmäʔ ku ei sataʔ midägi `vihma ei lummõ Vas || fig Nie kohe `menned siel ku `kuivile kivile (väärt kaubast) Kuu; Näeh nüid on `kuivi `erni söönu (rasedaks jäänud) Hää b. (maast, pinnasest) muidu üks kuiv krömm, siin ei kasu midad Jäm; `körge kui maa; muld nii kui kut tuhk Khk; abajas oo madal koht, kui maa ta põle mette Muh; soo kask, kuia maa pεεl kasub lopsakald üles Emm; maa nii kuib na kerje tuhk Mar; peab `raavi `võtma, et maa kuevas saab Kir; maa on kuiv, `vihma `vaega Hää; `Rapla pool on kuivad moad Kos; tuli natuke `vihma, aga kuiva `maale ei mõju Lai; metsa alune om kuju, kuke`si̬i̬ni vähä oleved Hls; raanikide sehen kuju maa iki Krk; ega kuju maa ei kahuta Ran; jäńessliĺl - - si̬i̬ kasvap vesitse kuha pääl, kueva kuha pääl ei kasva; maa om jo põrm kuju Nõo; kuiv maa `peĺgäp `põuda, aga vihmaga saat iks midägi oma vaeva i̬i̬st Kam; kuju kõva su̬u̬; maa om kuiv ku tuhk aud Ote; maa um `väegä sügäväle kuiv Rõu; `kuiva maad piat keväjä `varra `küńdmä Se c. kuivanud 1. (puudest) `metsas on `kuiva puid pali, `tarvis maha `raiuda Lüg; kesäpuu sie on `kuiva puu Vai; kis sedavisi pailu täristab ning käristab `ühte `jooni, selle `kohta `eetasse kut kui kadak Khk; kuiv puu on ikka see, mis `sooja annab Pöi; `saaksi ma ühü kuiva puu Tõs; vitsa raag on sehuke kuib oks Tor; tõin sealt `seĺgas ühe kuiba männe ära Ris; tuli põleb kuivass puus Koe; kidurad männäd, kuevad oksad ärä kujund Vil; mine tu̬u̬ `peoga `kuive `ku̬u̬se `ormi, ma `läitä tuld Puh; kõjo puu, mes üleväst tare lõhna pääld `võeti - - `oĺli nii maru kueva nigu pipar Nõo; kõjo puu om ää palama, ku ta kuiv om Ote 2. (viljast, heinast) märg vili `pandi ogise, kuiv vili `pandi nabrase; einad põle nii tõe kuivad, et sünnivad paegale panna Mus; linnassed `peavad olema küpsed ja kuid Muh; panime koevad põhud `senna [haigele] `alla Kul; rehi kuib, süńnib `peksma akata küll; eena ännad ei ole kuevad veel Mär; kuib loog maas Kir; vihm piisutab juba, meil kuju lu̬u̬g maas Hää; ein on raheda `võitu, põle kuib Nis; [terad] nii kuevad nigu `piprad VMr; paĺju `kuiva `loogu oli üless `võtta Sim; kuiv vili on ia `laske (jahvatada) Äks; kuib ein sai `suurde `saadu Pil; kolmanda päeva ein om kuju Trv; [vilja]terä kuiva ku su̬u̬l Krk; kuiu vili `aeti `väĺlä, ninda ku rihi kuiu oĺli Hel; õlekõŕs om kõva kui ta kuju om Puh; ain om kuju, mitte ei lää vikati i̬i̬st maha Nõo; `ambaga kaet, kui kuju om, prõksup, siss panet [kanepiseemned] `uhmrede Rõn; nee haina omma ni koovaʔ, na `hõ̭ngasõ armõtudõ Har; ei˽`tahtu õdagu `naada inap hassutamma, naa˽puu olõ õi˽kuivaʔ Rõu; mul ommaʔ kuivaʔ teräʔ, kohe tahad võid `pandaʔ Se 3. (pesust) `riide on `nõnda kuiv et sie tahab `märjast teha, siis jääb `pehmemast Lüg; riie oo `tüske, kui tä põle kuib mete Vig; pesu on `easte kuiv Juu 4. (puunõust, mis on lekkima hakanud) `tarvis `turbuta puu `riisto, `muido nämäd on `kuivad Vai; kuib nõu, ma panen selle nõu vee `sisse turduma Mär 5. (hüübinud verest) öhes kohas tüḱk pεεld ära, veab kuiva korra `pεεle, siis se kujo kord on kärn Käi c. sademeteta või väheste sademetega nüüd on `õige kuiv aig, jumal ei `anna `vihma ega midagi Lüg; mis `körgemad maad on, sääl rohi `körbeb εε kuiva ajaga Khk; kui on kui aeg, siis vöib kuu ka `väljas `olla Kär; Kui valk on `valge, tuleb vesist `aega, kui valk on punane, tuleb `kuiva `aega Rei; kuiva `suiga saab madala maade pealt `viĺla LNg; küll tänäkond oo aga kuib aeg Mar; kebadi `poole oli kuib Mih; Kueva jõlmaga kolõ mehine katust tehä Khn; tal ärjabed poeovad, kui `liiga kuib on Nis; eks palavaid ja kuivi suid (suvesid) ole küll Juu; nüid põle nii `kuivasi `aegasi old Koe; kui ma poisike õlin, siis õlid kuivad suved Trm; veike `jõekene, kuiva suvega `kuivis kohe ära Äks; nüid om kuiu aig, nüid piäme virga oleme, vili nakass pudeneme Hel; nigu `tulli si kuju tunnike, nii ruttu jälle `aina `võtma Ran; tinav `aasta `olli kuju, nüid om pudeda `kartoli Nõo; kui trehväss olema kuiv kevväi, kui sis päiv `otsa `kündset Kam; ku˽tast om tuuĺ, siss om kuiu alasi suvi San; vana `kuuga om kuiv aig, siss `raodasõ kõ̭iḱ riistapuuʔ Har; ummaki vilä˽kõlladsõʔ, `väega˽kuiv um Rõu; kuivaʔ külmäʔ ku ei sataʔ midägi `vihma ei lummõ Vas; kuju suvi, sõ̭ss om `mükre Lei d. jalgu märjaks tegemata vesi on merest `ninda ärä pagenend, mene `kasvai `puole Malusini `kuivi jalu Kuu; õlema siit saand `kuivi jalu läbi Lüg; sain `kuivi `jalgu üle oja Vai; Enne oli seal suur vesi, nüid saab sui juba `kuivi jalu läbi Pöi; `Roopa paust sai kuiva jälaga läbi ainuld `mööda madepuid Rei; ma sai `kuivi jalu läbi, jalad jäid kuivas Tõs; oli nihuke märg koht, aga mina tulin nii `kuivi jalu läbi Juu; sialt saame läbi kuiva `jalgadega Amb; sain kuevi jalu ravast läbi JMd; mädä ja märg ja nõnna muagene, kueve jalu ei sua `mennä Kod; sai periss kuiva `jalgek üle Krk; mul läits õnness, ma `pääsi kuiva `jalguga tulema Nõo; ma tulli kuivil jalul, es saakiʔ likõss Krl; egi (jõgi) `mitmast paigast nii vällä˽kuiunuʔ vai astu kuiva jalaga üle Har; siist võit kuiva jalaga üle minnäʔ Rõu; `kuive jalgoga sai ar tullaʔ Se
3. maismaa (vastandina veele) meie elame `kuiva maa sies kõhe, et ei õle vett `ümber Lüg; vörgud sai kuivale `maale tömmatud Pha; Kuia‿ma mees äi tεε mere asjadest mette üks möhk Emm; kala ei ela kuival maal, temä otsib vett Hls; meremihel om edimäne asi ku `vi̬i̬rde sadamadõ saa, nii om kuivalõ `maalõ mineḱ Har
4. (osutab millegi puudumisele) nahk on jäänd `kuivast - - nahk on krõbeline Lüg; ta on üsna kuiva levaga Rei; tänakund need põldmarjad nii kuivad Rid; kuiva nahaga; kuib liha (rasvatu) Mar; kas `lamma lihä või sia lihä, kuib taro lihä, temal ei ole rasva olo sees Mär; kõrvast ei `antud kedagi mutku `kuiva `leiba Juu; sihuke kuiv liha, põle rasvane KJn; mul olliva küll ilusa `juusse, a nüid lähvä serätsess - - kuevass Ran; kotu ei ole muud ku‿tu kuju leib Puh; vanast ku puu`teĺgiga `vankri olliva, siss ku nu̬u̬ kuevass `jäie, siss `rü̬ü̬kseva `irmsade; kueva ua, egass näil sääl paan midägi ädä ei ole, las `kivvä; paĺlass kuju liha, tu̬u̬ ei toeda ihu; tõõne päiv tetti `kuive (kastmeta) `kartuld Nõo; mis tal `lõuness üten õige oĺl, paĺlass kuiv leib Har; söögiss iks kuiva˽`kartoli ja kas siss oĺl ti̬i̬ vett körbädä pääleʔ vai mia `oĺlõ Plv || (keetmata toidust) `pulmas `söödi ennem `kuiva `toitu Khk; Metsatöös keies sai ikka nädali läbi kuiva toidu peel oldud Kaa; ta (koer) põle keedust täna `saantki, kuiva leivatüki sai JJn || fig (alkoholist) tühi Küla on `paergus päris kuiv, mitte tilka [õlut] äi ole Pöi; kõŕts `joodi kuevase Tor; kõrts jäi kuivast VJg; nakass `praalma, et temä olna niipaĺlu `väĺlä `ostnu, `jõudna kõrdsi kuivass juvva Ran; `aptik om kah kuivass jäänüʔ, ei saa enämb ruhe ei mitte medägi Har | Oled `jälle `kuival (ilma peigmeheta) Kuu | mina õlen `nõnda kuiv mies, et minul ei õle raha`kopka ei midagi Lüg; jähi omaga kuiale (pankrotti); Lainas teised kuiaks (rahatuks) Emm | mis kuju (suletud) kõŕts siin om, sääl om `kortle inimese sehen Krk; kuiva suuga söömata, joomata teene vahib kueva `suuga pealt, kui me joome Juu; kuda ma `julgen kuiva `suuga ära `lassa Iis; mina ei taht, et `keegi kuiva `suuga ära [läheb] Lai; `täämbä tuĺl õigõʔ kuiva `suugõ kõrtsist kodu Krl; ku neil om siss na söövä kõ̭gõ `nahka, tõsõl pääväl om suu kuiv, ei olõ medägi `suuhhõ `pistäʔ; naa esi `jeije katõgese tu̬u̬ viina `nahka, mu suu jäi kuivass Har; ei kuiva ega märga ei sööki ega jooki Äi meki änam kuiast äga märjast Emm; ei see võta mette `kuiba ega `märga änam `vastu Mar; `aige ei tahtn - - `kuiva egä `märgä Tõs; ei taha ta `kuiva ega `märga `süia Koe
5. kuivatatud; suitsutatud aga `muidu `niisukest `kuiva kala `tehti küll Kuu; kuiva liha supp Jäm; riiv`soola `pańdi, siis`tehti kuevas kalas; `kuiva `auge ja `särge oli küll Kir; `talve ää võtta kuju kala Trv
6. kuivetu, kõhn Ise ilus mies, võttab `naise, kuiv ku tulepuu Lüg; möne teisel ka sööma isu, aga jääb ikka kuivaks, kus tämal see jämus tuli Vll; neid o `kuivi ja rammusid, kes ää surevad Muh; nõnna kueva poolt mees oli, paks ei olnd Rid; `kuiba`võitu mees Vig; Kääd oo naa kuivad, et sinised sooned `puhta `vällas Han; `kaarnad oo suured - - natuke kuivemad ja `väiksemad kui kanad Var; ma põle `loodudki paks, ikke `neoke kuib inime Mih; ta seoke kuiva `näuga mees Aud; kuiv nigu Talina linna küit ahvenas Tõs; kuiv naasamma kui peeru lõmm PJg; kuiv ja kõhna teene Trm; tema on veeke kuib mees Pil; kuju lu̬u̬m, är kujunu ku parsil kunagi Krk; [loom] kõhn ja kuiv, tühi kui vana lõngerjass Ran; `enne ta `oĺli parass kuju inemine, nüid om nii tubli Rõn; taa om kuiva lihaga inemine, taa `rammu ei lähäki Har; [härg] kuiv kui teolt `tulnuʔ Se
7. kuivad haiged ~ valud sünnituse eel- või järelvalud koevad valud one peräss süńnitämiss Kod; pärast käivad kuivad `aiged Ksi; kui vettümise vi̬i̬l ei õle, siis nii om kuiva `aige Krk; kuiva `haigõ omma˽ku olõ‿i vil midägiʔ; `naksi `ḱauma kuivaʔ haigõʔ Se; kuiv konn hobuste haigus, künahaukamine Ei `kuiva`konnast ei parandanud `ükski arst, `üökis nii `kaua kui suri Jõh; Kuiv`konnas obune `krahmas `ammastega puust `kinni IisR; obesel on kuib konn `kurkus, `kargab ammastega puu `küĺgi ja koriseb ka veel Vän; obosel `olla kuiv konn `kurkus, kui obone sedasi kroksob Juu; närib puud, kui kuivkonn kurgus on VMr; ku obene kava joomate, siis tulep kueu konn Krk; tol om kuju konn kurgun, `kulle kudass köriseb Nõo; kuiv maitse ~ magu rääsunud maitse Lähker jähi pesemata seisma, niid teind taarile kuiva mau sisse Kaa; vöil kuiv magu sees Phl; Silkudel oo naa kange kuiva maik, ei need änam sünni süüa Han; [kui liha või kala] kauaks kuival jääb, [muutub] kollatseks ja kuiva maik `juure Hää; Kui või päävaks `aakski (ajakski) sool`veeta `seisma jäi, võttis kohe kuiva meki `külge Jür; tõenekõrd lü̬ü̬b nigu `kuiva meḱki lihale manu Nõo; kuiv uhkus tühi, väline uhkus `kõnnib nenä `nuosis `kuiva `uhkust täis; `niisukest `kuiva `uhkust ajab taga, tiä kui `kõrgele tahab `mennä oma `asjaga Lüg; `naese `aava jo toda `kuiva `uhkust Nõo; kuiv välk põuavälk `kuiva `välkö `külvä `sieni Vai; kuivad valgud köisid Muh; mõnikord lööb muidu aga `kuiba `valku Kse; kui `villa `valmib, siis eidab `kuiva `välku Var; lüöb `kuiva `valku, ta valmistab odre Ris; vahest on `talve ja sui `kuia `välku Kei; kuiv välk - - siis `üeldasse, et külvatasse `sieni VMr; kuiva välgi, ni̬i̬ om viĺla valmistamise välgi Krk; ku kuiv väĺk om sügüset, tu̬u̬ `päläss `viĺjä valmiss Vas
II. s
1. põud; kuivus vesine koht kuivaga `paatub ära Jõe; `ilmad `onvad `muutuned, nüüd akkavad `jälle `kuivale; ilm jääb `kuivast, akkab `selgima Lüg; peaks ta niid kuivaks `jääma Khk; kui vötab öunpu kasu `kinni Mus; [heina] saab kuivaga kokku `panna Vll; se oasta `kange kuivaga köik puu lehed ää kirband Jaa; kadagad `kartvad koa `kuiva, okad `lähtvad vaheks ja `kuivad ää Muh; kut kuu `kangesti punakas on, tuleb `kuia ja köled Emm; vili ei ta (taha) kasoda mette, kuib oo ta `kinni pannond Mar; kuib o lina lühikeses `jätnud Vig; kui meri mõõnib, siis jääb kuivaks; kuiv toob poole `näĺga, vihm toob täie näĺja Kse; see maa paneb kuivale `vastu Var; kuebaga `kuibis [vili] ruttu Mih; kui `kõhkas viĺjä ää Khn; kuiv on `pannud viĺlad `kińni Hää; kui peab `kuiva kaua, siis vesi kahaneb usinast ää Ris; `kange kueva järg sees HMd; kukk laalab nõnna, et ei tea, kas `kuiva või `vihma Juu; vili on tihuks jäänd kuiva pärast JõeK; kuivaga sai rukis `pekstud ja kuivatud Tür; keik viĺlad on kuivas Sim; kui [järv] kohiseb `Musvee pu̬u̬lt tu̬u̬b `kuiva Kod; Ilmad lähevad kuivale; kuivaga on ia `viĺja `rehte vedada Lai; kas rahe lööb puruks või kuiv äpardab, see on ikke ikaldus Plt; kuivage putuve õuna täu vist maha Hls; kuu kupitsep `kuiva, päe sapitsep sadu Krk; kui juuli kuun oless kuivale minnu, mis siss viga oless ollu `einä tetä Hel; egä üits rubib iki kuevaga `viĺlä ärä `pessä; [aruhein] taht paĺlu `kuiva, enne kui ta kuivass sai Ran; kui `kuiva piäp, siss om ää tü̬ü̬t tettä ja Kam; si̬i̬ kuju teieki juba `liiga; õdagune agu õrõtass, siiss saa `kuiva Ote; vana kuu kuiv Har; `runkuli sourõ kuivagõ is `t́ärkneʔ Lei
2. veest vaba; kuiv ala või pind sääl ei ole vettä `ühtä, sääl on `kuiva küll Vai; [tööriistad] `seisvad mitusada `aastad, kuival `seisvad, kui nad `oitud on Pha; vesi vädas ää, [kalad] jähid kuivale `jälle Pöi; Kala aste peab easti soolvett pidama, muidu jεεvad kalad kuiale Emm; taari rabale pannasse vett `peale, et tä kuival põle Mar; kui vähä vautist on, siss jäävad kuevale Mär; kala ei ela kuival, tahab `olla vee sees Tõs; pane [angerjas] kuevale kotti, elab kaua, a pane - - vee `sisse, ei ela `kuigi kaua Vän; Kui jääb kuival su̬u̬lvi̬i̬st liha või räimed, rääśtivad ära Hää; kapsas kuival ei tohi `olla Amb; oleks nad (rehad) seal parsil kuivas old JJn; vili ei ole imaldand kui kuivas seisab Sim; kõhe kuivale `vieti kala `välja Trm; kali (kaljaraba) one kueval Kod; Tämmu sui jäi vesi oeas nii veikses, et kalad jäid kuevale ja `surrid ära SJn; perä kõrd valetas tsilk vett, et seeneʔ kuivalõʔ es `jäässeʔ Räp; veneh jäi kuivalõ; kala tśäika (venelane) saa ai kuiva päl elläʔ, a varõśs (eestlane) saa ai vi̬i̬ pääl Se || põld mitte `kaendla `algi `kuiva VJg; ku ma kodu sai, siss es ole `amba `allegi `kuiva Nõo
3. veealune madalik meresSa Khn laev on kuiva `pεεle `kinni akand Jäm; küll laine murrab kuiva pεεl; `laidu ligidal on ju palju `söukesi `kuivi mis `kinni `vötvad laivad; lae läind `kuiva `kinni; lae istub `kuivas Khk; mere `kuivade `ümber räimes Vll; Ää lask `laõva `kuiva Khn Vrd kuivik
4. kuiva heitma välku lööma müristamist pole kuulda `kuskilt aga `taevas äkist lööb `välku, siis eidab `kuiva Khk; musta kuiva väga palju Kiivesi oli sii Purtsa väljal et `musta `kuiva Krj; mere `ääres neid `kaaku `musta `kuiva; vahel ma vannu `musta `kuiva Vll; Möne sui on `parmusi nii pailu et `musta `kuiva `loomade kallal Pöi; Siis akkasid `musta `kuiva kjõruma ning `vandma Khn
kumbas1 kumbas Lei, -ss Krk; `kumb|as Vll, -ass Trv Nõo, -ess Puh Nõo, -õss Nõo Plv; kummas Jäm Rei L Kod KJn Vil Hls, g kumma Kse Ris HMd, `kumma Tor Saa, `kumba Khn; kummass Pst Puh Plv; `kummas Khk, g `kumma KJn Kõp; kumps (-bs) Kaa Krj Pöi kumb Aŋŋeri`püikis ükskeik `kummas öŋŋe `otsas oo, kas uśs vöi merekiĺk Khk; Mette‿p vei ööda kumps kenam oo Kaa; see oli se usk ka, et kumps küünal `ennemini `otsa pöleb, see pidada `ennemini ära surema Krj; kummas aga jõuab `rohkem ahmerda Rei; nii `ühte nägu et ei tunne äragi kummas kummas on Kir; Kummas kõru aab `pilli Han; ükskõik kummas käsi siis oli (aadrilaskmisel) Var; kummas so meelest ilosam oo, kas Liiso või Miina Mih; `Kumbalõ `suapad tõid; Kummas `teitest lehmä `alla lähäb (lüpsma) Khn; `ütle kummas `tahte, kas saba või änd Pär; õpetaja ja `köster akand `vaidlema kummas enne `sisse lääb Vän; `kummat kätt pood on Saa; tea kumma poolt ta tuleb Ris; kummas tal `aige oli, kops või süda HMd; kana sü̬ü̬b õman aian `õtra ja `kaara, `kumma ta tahab Kod; katsume kummas saab `võitu KJn; `kondrat kirjutets maha kummaspoole talu jääb Hls; kumbass kõru mul `pilli aa; ka sa täät, kumbass ti̬i̬d ma pia mineme; kumbat `mu̬u̬du ma ti̬i̬; kumbass vanep, kumbass noorep om Krk; noh vahi, `kumbõss põśk mul paksemb om; toda ei tiiä, `kumbess meist enne kaob, kas mia vai [tema]; mõlembit `sõnnu ole kuulu, ei tiiä `kumbess näist `õige om Nõo; kummass teist lätt Plv; kumbas tie ĺätt meisa‿bulõ Lei || (koos pronoomeniga kumbki) kummass kummagi üle pää kuker`palli jõud lüvvä (mustlasmaadluses) Pst
kuri1 kuri g kurja eP M T, g `kurja R(n `kurja Vai), kuŕa (kuŕä) Urv Rõu Vas Räp Se Lut, kuŕja Har, kuŕda Lei
I. a
1. (loomult) tige, õel, halastamatu, pahatahtlik va kuri inimene, akab `paukuma, saadab uksest `välja Khk; Ta oli irmus `sõuke vana kuri mees, me `kartsime Pöi; nii kuri et suits käib suust `välja Rei; Vanad mehed ja vanad ärjad on ühte`mu̬u̬di kurjad Hää; ta on nii kuri lapsega Juu; kurja südamega mies VJg; siin põle `ühtegi `kurja inimest Iis; kui jumal tahab kedagi nuhelda, siis annab kurja naise Lai; kurja naise `kohta `ööldi, et kuri koer kaitseb õue; süda ei kanna kuri `olla Plt; ää inimese eläss üte `amme sihen ärä, kait́s `kurja ei saa küünin ärä eläde; kurjepet inimest änäp `taeva all ei oole Krk; kui kareda juussed, siss [on] kurja `süämega; tu̬u̬ om kui karu uhak, kuri ja äkiline Ran; peremi̬i̬ss ollu nii kuri, et mitte üits poiss ei ole `tohtnu `tüt́rigu manu `tulla; inimese om kurja, `kaeva kudass üits ütte maha sõkku saava Nõo; jummal `kutsõ timä siist kuŕjast ilmast välläʔ; noorõn oĺl õks periss hää inemine, nigu vanõmbass lätt, nii lätt kuŕembass Har; lätt kuŕass Plv; küll sai mullõ miniäkene, kuri ku kurusslauk Vas; kuŕemp kui huśs, vihasap vi̬i̬l Se; mis sa tan kirsut kuŕä kurguga, kuŕä helüga Lut || (loomadest) kuri unt võib `karja `tulla; `kurja `ärgidelle `pannasse `rõŋŋas nena Lüg; kuri koer ikke `õue `oiab Jõh; kurjad `kärpsed, nii kibest närivad Mus; Kuri puĺl oli, see läks nendel juba talve kurjaks Pöi; `ämrik oo kuri loom Kul; se on tige kuri obune, plaksutab `lõugu ja ammustab Juu; eks neid `kurje `luomasi ole igast seĺtsist pailu, näe rebane kua VMr; üks oli kuri täkk, ei saand `päitsid pähä Pal; kit́s kurivaim om kuri, aab kate jala pääle üless, siss tuleb annab sulle paogu; ega siinmail kurjembat ei olegi kui uśs; tiĺluke koerake, aga - - kuri, ta‿s lase sul `liiku kah Ran; kuri oenass pessäb `lambit Puh; peni `oĺli kuri, ta‿less vana `kaśsi ka `purgnu; tu̬u̬ puĺl om jäĺe kuri, tu̬u̬ `surmab `õkva inimese ärä Nõo; `täämbä `oĺli mihiläse `väega kuŕjaʔ Har; kuri lehm oĺl, es `peĺgä˽pińni kah Rõu || (taimedest) kõrvetav, torkiv põllo ohakas ei ole kuri Kul; ühed on raudnõgessed, tiĺlukesed, ni̬i̬d on kõege kurjemad Pal || (pahasoovlikust plaanist, teost vms) see `olli ju kuri tegu Muh; ta ike kurja `nõuga sinna usse manu om `lännu Nõo; kuri silm euf kaetav pilk ära völutud, kuri silm üle kεind, loom ep kasu Jäm; Ju nendest (põrsastest) kuri silm öle käind on, et nee `söuksed kännid ja kärna punnid on Pöi; keik piimanöud topiti ära, et kuri silm ei tieks ära Ris; kuri silm on sellest luamast üle käind Koe; noort `luoma ei tohi kurja silmale näidata, siis jääb luom `aigest Sim; kurja silmaga inimene `silmas looma ära Lai; `kurja `silma väga kardeti Plt; mõni lu̬u̬m ei sü̬ü̬, o tal om üits kuri kahe silm üle käenu Trv; kel pruunid siĺmäd, tol olna kuri siĺm Ran; kuri siĺm om üle käenu, lehmä om ligeda nigu `mõstu Nõo; `juudasitta pit́sitedi lehmäle `kukrohe `karvu `sisse, tu̬u̬ oĺl kuŕa silmä `vasta Rõu
2. vihane, pahane ma sai taga üsna kurjaks Khk; sai kurjas ja vihases, akkas `põrkima PJg; rehepapp soand nii kurjaks, et akand `nuhtlema sial ärrad Nis; sai kohe kurjast selle jutu `piale Lai; temä `seante kare vaimuge, ruttu saa kurjass; selle `pääle tõstets õige `kurja kõnet Krk; kui kurjass vai tigedäss saab, siss om siĺmä `jõĺli pään Ran
3. halb, paha; kehv; hull vms Mes ühele `kurjast, see `toisele `marjast (ühele meeldib, teisele mitte) Kuu; tämale on nüüd kuri tuju `pääle tuld Lüg; Kui kuul on `söuke ratas `ümber, siis tuleb kuri ilm Jäm; läksid suure kurja ilmaga merele Khk; kui seased `tahkivad, siis `teadvad `kurja `ilma Muh; kondid ühnä valotavad, küllap tuleb `kurja `elma Mar; üt́t kuuludab `kurja `ilma ette, ku ilm kurjale läheb, sis ta ti̬i̬b ürt-ürt Saa; ilm lähäb kurjale Koe; kured lähvad, kurjad ilmad VMr; `nõidumine on ike ennemast kurja põhja pial Iis; ilm akkab kurjale mineme Hls; kolmatel pääväl lähäp ilm kurjal Krk; käib nigu kuri ilm, nägu vissin pään ja krimbsun Ran; paremb om kuri kodu ku˽hää külä Har; mügiŕ tege `kuŕja tü̬ü̬d, aja liĺli˽kõ̭iḱ `ümbreʔ Rõu; kuŕal elol om kuri ots Vas; kurõ˽lät́sivä, röögeväʔ, no tulõva˽kuŕaʔ ilmaʔ Plv; taal mehel omma kuŕä˽`kumbõʔ (kombed) Se; hüäl tunnil kõnõlda, kural `ki̬i̬ĺde purdaʔ Lut; kuri tõbi suguhaigus, süüfilis Kuritõbe - - `tõivad mehed `kruonust IisR; ta oo `kurjas tõbes Mär; `siuksed kurjad tõbed `öeldakse olema `rantsuse `aigus Vän; kes kurjan tõven, si̬i̬ viiass `tohtre ala Krk; tu̬u̬ om kurjan tõben, tollega ei tohi üten `sanna minnä ja `süüvvä Nõo || (iiveldamisest) süda on nii kuri ja paha Juu; südä nii kuri, et kaku vai `süäme soone `vällä Puh; ku `kärbläne lääp piimä `sisse, mina toda `piimä ei taha, südä lääp kurjass Nõo; ma˽kaabidsa mõ̭nikõrd ubinat ku˽süä kuri om Har; mul um süä kuri, ei˽taha süvväʔ Rõu; süä lätt kuŕäst Se || Äi näind kurja undgid (ei teadnud aimata) Emm || fig (varastamisest) Kuri käsi on kallal käind Pöi; sa oled kurja tee pääl käind Emm; Pole see looma töö mitte, sii on küll kuri käsi kallal käind Rei || (kuulujutust) kurjad kieled tiavad `riakida, et Linda akkama `uopis emast `suama VMr; sa˽käüt naidõ `kurjõ juttõga alasi `ümbre Har
4. (suurust, tugevust, ägedust vms rõhutades) a. ränk, raske; ohtlik; raskesti talutav Öröläne `niulab, siis on asi kurjemb Lüg; tuli oo kuri, ää kisu tuld Muh; küll oo need (sügelised) kurjad ää `kaotada, `kangeste kihelevad Mar; koeranaelad või `kasvajad, rooś on isi kurjem Aud; `Kitslest riiet on kuri `seĺga ajada Hää; kuri akkav `aigus HMd; tal on nii kuri `aigus kallal Juu; angerjat om kuri `mõõta, angerjass kisup kõverase nagu uśs Trv; `lassi olli kurjep seĺlan kanda [kui lähkrit]; `kiskline puu om kuri `raiu Hls; si̬i̬ om kuri lugede säänte ki̬i̬l (transkriptsioonist) Krk; murõʔ um kuŕemb ku tõbi Lut b. suur, hirmus, kõva, kange, tohutu `undil on `kurjad `ambad; `mõtle ku pali ma nägin `kurja `vaiva Lüg; `kiskusime linad ära, oh see oli üks kuri töö Rid; omiko poolt tuul oo kuri ja kibe Kul; Oad ja `erned `tahtsid vahest `kurja `keemest Kei; obune on kuri komistama, paĺlast komistab Juu; kõbi om kuri tuld `võtme Hls; õige kuri põhja tuul Krk; täämbä om kuri `piḱnõ Kan; Plussa Jako [on] kuŕarikaśs Vas || väga palju Seepi läks ikkagi kurja moodi Kei; siin nõmmes on sinikaid küll, `kurja `moodi mõni sügise Lai
5. paljas, tühi; ainult ta om nõnda `aige ja ärä lõppenu, eng liigub kurja luude vahel vi̬i̬l; om vast `täämpsess ja ommeness sedä engekest kurja luie vahel Krk
II. s
1. kurat, saatan, vanasarvik, vanaõelus `Annad `õhjad `kurjale, ajab obose `metsä; sie pime kuri tahab `õige `välla ajada Lüg; Pani plagama `jusku kuri `kannul IisR; törva `ristisi `tehti lauda uste `peale, et kuri es saa `loomade kallale `minna Mus; mees `karjun, jumalaga ma˛i·lm, nüid kuri mind viib Muh; kurja`aigus, kuri kallal old jälle Vän; kuri enam üle risti ei lähä VMr; kuri `kiusab, kui `jutlust `kuulad, tu̬u̬b une `piale Pal; [pudru] männad pidid olema viie aruga ehk `seitsme aruga, viie aruga pidi olema viĺja mänd, kuue aruga kurja mänd Lai; naine oli pand kõvasti `karjuma, aand mehe ülesse, et last ära `riśtida, et kuri tikub kallale Plt; kuri kihuts tat taga; ku kurja kähen ollu (väga kõhnast inimesest) Krk; kos `piḱne lü̬ü̬b, sääl olna kuri Puh; Ära anna kurjale sõrme, kuri aarab terve käe Nõo; vana kuri om esi vidänü tedä nii `kaugele (halvale teele) Kam; vanast `oĺli kurjaʔ, `kävve inemisi `kiusaman Krl; ku `kelgi [loomal] ollõv kuri manh, ku kahru `vi̬i̬bev `sisse sinnaʔ `hu̬u̬nõdõ, sõ̭ss karh aiev kurja `vällä Har || fig (kirudes, pahandades, ka naljatades:) põrguline, sunnik, kurivaim Oh teid `kurjasi VNg; kurjad tia, mes teevad HMd; kurjad jah, `raiskasid tüdruku ära JJn; moonami̬i̬s ta `oĺli - - tei `mõisa tü̬ü̬d, aga `oĺli kurjal ää pää Ran; no kuda sa kuri `endä nii täis olet söönu; mia tedä `kurja (atra) mitte ärä es mõśta nii säädä, et tä ää oss ollu Nõo; om kurjal küll kahe siĺm, kes mu looma ärä kahet `õkva Kam; Kuri ti̬i̬d, kes tälle ta latsõ um `iśknü Vas; ma olõ õi näid `nännu `kuŕju ui; kuri timmä ti̬i̬d, kos tä kattõ Se || nõidus, kaetamine nee (täid) on tal (loomal) kurjast `selga `pandud, kes tεεb kes nad pani; mu ema oli ühekorra kakskümmend üheksa nädalid `aige, `jälle teise inimese kuri Jäm; ta‿m kuŕda rävästet (kurjast vaimust vaevatud) ińemiń Lei || euf vana matakas (uss), vana kuri Muh; Vanasti `oĺli `uńti ikki kurjase `üitud Tor; kurja vanduma ~ hüüdma ~ panema ~ tõmbama vandesõnu kasutama sa oled vana inime ning sa üiad, vannud ikka `kurja; aeab pümet `kurja `välja Khk; `vandus `söukest `kuuma - - `kuuma `kurja aas suust `välja Jaa; tõmmand täie `suuga `kurja Kei; mutku paĺlast vannub, mutku üiab seda `kurja Juu; tema pand täie `suuga `kurja JõeK; akas tuliss `kuŕja `vanma Kod; vannud `kuŕja, aad `kuŕja suust `väĺja Pal; muud ei kuule kui ike sedä `kurja `vällä aave Hls; Kuis saʔ noʔ olõt nii hukah, olõt naanu `kurja suust vällä ajama Vas; kuri karjas asi halb; pahandus käes Nüüd on kuri `karjas, kui täma `jonnist jagu ei saa IisR; kui sa oma elu äi paranda, siis on kuri `karjas Khk; kuri `karjas `jälle, `äigas ära malakaga Vll; Kui `koolis ei õpita, siis kuri `karjas Han; kui sa [rehepeksmisel] `taktis ei löönd, siis oli kuri `karjas Pär; kuri asus `karja VJg; nüid on kuri kaŕjan, et kohos tuleb kõhe vitsakimbuga Kod; sul om kuri karjan, ega sa ei pääse; ma ole kuulu, et siul kuri `karja tulevet Krk
2. halb asi või tegu; halbus, kurjus; viha; ant hea Kes `kurja teind, sie `kurja `vastab Lüg; Tuleksid `süöma `õige? Ega ta `kurja tie IisR; `ülged teevad `kurja püüstele Jäm; äi möista see `kergest jutust midagid, sii piab ikka üsna kurjaga `latsi varuma Khk; Mis sa muidu `kurja teise `kohta `mõtled; Inimene on ennast nõnda kurja `sisse annud, äi tea änam midagi mis teeb Pöi; Vana oli `kurja täis; tuli suure kurjaga mu `pääle Rei; `kurja otsani täis, kuri põleb ta sees, muudku tahaks aga teesele `kurja teha Mär; ei teind kedägi `kurja Vig; Tõnu ajas poisi päris kurjaga kõrtsist koju PJg; kui `iaga ei saa, siis kurjaga `ammugi Trm; sädekene ti̬i̬b vahest suure kurja Äks; `ütlesid täie kurjaga [inetusi], kui meel paha Lai; kannatlik süä sehen, kis ää ja kurja ärä kannateb; parem om ki̬i̬t kapustid `ääge ärä süvvä, ku nuumäŕg kurjage; kuri võtt kulbist ja paha võtt paast – ku inimese kurjusteve ja mõni õnnetuss tule Krk; oma eńge `pääle ei taha `kurja tetä; ega see kuri es ole nii suur, aga karistuss `oĺli suuremb Ran; laits ei mõsta jo `kurja mõtelda ette, kui ta `ti̬i̬pki `kurja, ega ta‿i tiiä et tä kuri om Puh; oma saena veeren om iks paremb, olgu nii ää kuri kui ta om; vahel tulep iks `kurja ka tetä, `kurja kurjaga tasuda Nõo; ma‿le ennembide ka ütelnü, et jumala `pallõmine ei ti̬i̬ kellelegi `kurja Ote; ega sa˽noorõ hobõsõga kuŕjaga `kõrda ei saa, paremb käü õks timäga `hääga `ümbre Har; `kuŕja pelätäss, hüvvä häbendedäss Rõu; kes `kuŕja tege meelega, tu̬u̬d nuheldass ilmarmuta Plv; `piḱne um siih ka tennü˽`kuŕja Vas; inemise˽kihotiva˽`kurja üt́stõõsõ `pääle Räp; kand `kiili ja kihotass `kuŕja (õhutab vaenu) Se || fig (keelatud kohta minemisest, seal olemisest) sina magad tuas ja obune on `kurjas (sööb vilja) VNg; poiśs laheb eläjäd kuŕja `piäle Kod; egass tohi ka paĺlu jäiä [magama], sõss lätsiv jäl eläja kurja pääl `jälle Trv; sia om kurja pääl Krk; kas sa `kannu näid - - viimäte lähvä kurja pääle Nõo; kae˽sa naid kannu kah, na˽tüḱise˽kuŕapääle Rõu; jälle tsiga lätt `kuŕja, lätt `buĺbidi, `keśvi, `kaaru `sisse, lätt `kuŕja Lut || tu̬u̬ ollu nii `aige, et tennu kõ̭ik ää ja kurja `alla Nõo || üli `julgõllõ tulõ õ̭ks kuri ots (õnnetu surm) üt́skõrd Vas || ma sai Leena kεεst `kurja, et polnd mette ta `kuube `valmis `ömblend Käi
kuuritama1 kuuritama Jaa Muh Mar Juu Jür HJn Trm Vil, kuritam(m)a Lüg Jõh IisR
1. suitsetama pisike poiss, aga kuritab `ninda et Lüg; se akand `piipu kuuritama Jaa; meestel soab kuurita küll Muh; mis sa sest piibust ilmast `ilma kuuritad Juu; küll nied on ete kuuritand Jür Vrd kuurutama1
2. põletama; kütma, kuumutama kuritab tuld, tieb tule maha Lüg; `lautakse vihud partele, sis mutku kuurita kütta Juu; mis seal nüid kuuritakse Jür; mis sa kuuritad tast (pliidist) nii kaua Trm
kuväär kuvää·r g kuvää·ri spor S(ko-) L, Ris Juu VJg Iis Trm Plt KJn Vil spor eL(-), `kuvää·ri RId(-äe- IisR); `kuuväär Kuu Krk(-), `koovääŕ San, `kuuvär Kuu, kuväŕ Rõu Se, kuvõŕ Har Vas, g -i kirjaümbrik võttama `kuvää·ri ja panema `kirja `kuvää·ri `sisse Lüg; Toi `ilma `kuvää·rita `kirja IisR; kuvää·r on `kirja kotti Vai; Nee kovää·rid on ju `sõuksed, pole `liimi `küĺges Pöi; kiri saadeti kuvää·riga Muh; Vana kovää·ri veib ää visata Käi; väärid ostan `puudist kirjal `ümbruseks Hää; kiri `panna `kuvää·ri VJg; Sõa aal tehti isi kodus `kuvää·ra Vil; `kliistrega kleebiti akand ja kirja `kuvää·ri kah Nõo; kana`poigõga˽kaart oĺl kuvää·ri seehn Rõu Vrd väär4
kõledass kiledalt jääl (hääl) läks kõledass `väĺjä, ei akand tõesegä kokko Kod
kõrin1 kõrin IisR Pöi Muh spor L, Kos Jür(-as) JMd Koe Kad VJg I M(g -e), körin Jäm Khk Hi, g -a; kõrrin g kõrina Trv TLä(-r-) San spor V(-ŕr-; g Krl)
1. (katkeline) kõrisev heli; korin, rögin kui `erned köre `sisse `pandud, siis teeb körinad Jäm; `kurkus on ju vahel sur körin, nönda‿t `rehtama ajaks; `lambad lähvad tänakus, paljas kivide körin `sörgade ees Khk; kella körin kuulub Rei; lehma kellal on kõra, sie tieb kõrinad Kos; `vankri kõrin `kuulub `kaugelt tulema VJg; siss akkass `enge `tõmbame, joba om surma kõrin kurgun Krk; kurk tei seräst imeligu kõrinat - - tol om kuju konn kurgun Nõo; kõŕrin um [haigel] rinnuhn Rõu || kõrinal mia akassi `niitmä ku üt́s kõrin Hel; [käru] lähäp nigu üits kõrrin Puh; `pernasel jutt ju̬u̬sk nigu kõrin, nigu `ernit valetass anumade; räesäterä lennässivä nigu kõrinaga `vasta akand Nõo Vrd körin
2. liigutamisel kõrisev ese a. kuivatatud linnukõrist või seapõiest kõristi lenno körid kaks `otsa `pantakse kokko, `ringi annab ja `senna `pantaks `erned ehk püssi`aavled `sisse, see on körin Käi; Anel ju końdine kõri, selle kuivatasime, panime mõne `erne `sisse - - siis `üitigi kõrinaks Jür; põiele pannass `erne `sissi, nõnda tetäss kõrinit Pst; vanast tetti kõrin lõnga kerä ala, siss ei lää koi `sisse; ani kõrist sai kait́s kõrint Krk; `puhkva kusõmõ `hõngo täüss, siss `tu̬u̬ga kõristasõ, tu̬u̬ om tu kõŕrin Se || obu urmad, nendel oo pärast [õitsemist] kõrinad või rõginad `otses, laiad lehed Vig b. kuljus kõrinad obustel `kaeles Hää; obese kaalakelläd one kõrinad, kui `pulma lähväd, kõrinad `kaala Kod; kõrinidega tuldass Puh; ku terve võru täis kuĺlussit om obesel kaalan, toda kutsutass kõrina Nõo || pallapooliku veeren olli kõrina, nagu `narmakse, lekist, mis kõrisive Krk Vrd kõrinik
kõrs kõrs g kõrre Pöi Muh Kir Var Pär, `kõrre Lüg Jõh IisR; kõŕs g kõrre L(g -õ Khn) TaPõ VlPõ M T, `kõrre Hlj LNg, kõrrõ V(n -ss Räp); kõrss IisR/g `kõrre/ Kos Amb JJn Tür VMr, kõŕss Hlj/g `kõrre/ Kul Mär KPõ, g kõrre; körs Hi, köŕs Kär Kaa Vll Tõs, körss Noa HMd, köŕss SaLä Ris, g körre; kors Jõe(-ŕ-), g `korre Kuu Hlj VNg Vai(n -ss)
1. seest õõnes taimevars nied piad on `õige `vaised `kõrre `õtsas; `piened `kõrred `annetasse `luomale ette, jämedad `kõrred `saavad kattust teha Lüg; ko ikke on kors, siis on pää ka jäme Vai; ide keerab üles, kasub körreks Jäm; `siaste pole körre tegemise (kasvatamise) `aega `olntkid; pitka körrega rugid Khk; [nisu] Läks juba kõrre `otsas kasuma Pöi; rugi ajab kört Rei; lapsed aavad kõrde `peale maasikud Mar; ära vää `jalgega `kõŕssa laiali Mär; kraatsid kõrred alasi, siis sadu ei lähä [heinasao] `sesse Kir; ja teise päävä lähän veel näid rõugu alusi veel kõrrest ärä puhastama Var; rukit ei `sündide veel lõegata, et kõŕs `olle alles kiut ja tera rõõsk Aud; Üks kõŕs `uikab teist (vilets vili) Tor; `Põrsal kõrs suus (lapseohtu suitsetajast); lauk ein, mis mere `ääres kasvab - - ümargune kõrs tal, tä põle leht ein Hää; ta pienike `justku köŕss Ris; pannakse `õĺgi pool vildakile, et vihm mäda `kõŕssi katuse `piale `liugub Nis; ei ole pead `looma akand veel `ühti, kasvatab kõrt, kõŕss kasvab ikke pikemaks; ea jämeda kõrrega ohr Juu; kõŕss alles aĺlas; vili on kõrrelt kehv Kos; külm võt́tis oraksed ää, mõni kõŕss vart tuleb `piale Amb; kui on vilets rukki [öeld] üks kõrss `õiskab `ühte, teene teist VMr; kui õdra pia on `raske, siis ta vajotab kõrre maha; riisuti põld nii `puhtast, et mitte `ühte kõrt ei `jäätud maha Trm; kui [rukki] kõŕs `valgest lähäb, siis on paras aeg lõigata Äks; rügä om kõrre pääl iluss, aga ei tää kudass ta teri `vällä and; kesväl kõrre kaalast lääp nõrgass, pää är lokisten Krk; pannid aḱki, kaits vai kolm `vihku pääss - - siss om kuiv, jooseb `kõŕsi `mü̬ü̬dä vihm maha; nee [heina] tuudid panti `vankre `pääle - - mitte üits kõŕs ei pudõnõ maha Ran; obesel viimäne ku üits kõŕs ärä `sü̬ü̬du Puh; ma `kaksa kesvä kõrt Krl; kõrrõ poolõst hää rügä, a pääd ei olõ midäge; ma murra sinno nigo kanebi kõrt (olen sust üle); naaʔ lina `kaḱja jädiʔ paĺlo lina `kõrsi maahha Se || (mitte raasugi; mittemidagitegemisest) ma pole nii pailu täna teind et ma oleksi körre `risti pand Khk; Äi pane mette köverad körtkid ristati Emm; istob `eese kõnna `otsas, ei anna sealt `kõŕtki LNg; tä viisi nii paelu mette, et tä kõrre katti veäb Mar; panen ennemini käed `persse alla, liiguta mette `kõrtki, kui selle palgaga teen Mär; tä ei tee töö `kõrtki, oo `sohke `aiglane ja kõhn Tõs; Ei tõsta kõrt kõrre `pääle Hää; pää juba saab `otsa, aga ma põle täna mitte kõverad `kõrtki teind Juu; sie kord küll ta ei teind kõrt kõrre `piale JJn; ma põle kõverad kõrt iad teind Koe; ei õle tü̬ü̬ kõrt tehnud Trm; ei ti̬i̬ kõverat `kõrtki tööd KJn; oben mitu `päeva ilma söömäte, mitti ütte kõvert kõrt `kunnigil es ole; ma ei oole mitti kõrt ka liiguten Krk; ta imä kah heĺlotass umma tütärt, ei tä lasõ˽täl kõrt kõrrõ pääle˽`nõstaʔ Plv || mul kõŕs kätt, tõine `jalga (ma ei jõua midagi teha); ta om tihvatse (kidura) kasuge, kõŕs kätt, tõine `jalga (käed ja jalad on nagu kõrred) Krk || fig (oksaraost) `üitsegi pääle miu paa (paja) `alla kõrt ei tu̬u̬, puha miu käe Nõo
2. kõrrepõld; kõrretüügas kanad `lähvad `kõrde ivi nokkimaie Lüg; meil on juo korss `künnetugi Vai; `Ööse rabati `rehte, `päeva sahati kõrt Pöi; rukki kõŕss tahab `riisuda Mär; aa loomad rugi `kõrde `söömä Tõs; Kõrrõ piäl `paĺju jalu üsä ramp `käüä Khn; viĺla kõrres on suur ein, see tuleb ära `sööta Saa; ruki `körde [pandi] `jälle teine `aasta kardulid HMd; Linad pandi kaera kõrde [kuivama] Kei; kui ilus rohi on `kõrdes, ikke `veiseid viiakse `kõrde `sööma ja `lammaid ja Juu; neli `kitse tuli kaerakõrrest ükstese järel JJn; ruki kõŕss jäi äästamata Koe; rukki on kõrres kõik, terad maha visand, ei lõigatud `õigel aeal ära Trm; kõrre konsad kesä piäl Kod; sirbiga jäi `kõrge kõŕs, egass maa pialt teda saand lõegata Pal; kari käis kõrre pial (~ kõrres) söömas Plt; `paĺla jalaga ei saa kudagi `mu̬u̬di kõrt `mü̬ü̬dä `käiä, teräväd, sorgivad KJn; ta läit́s rüä kõrt `riisme Hls; sa olet pikä kõrre lõiganu, ka si̬i̬ mõne rüä `lõikamin o; kõrre aave `perse `lõhki (öeld, kui keegi rukkilõikusel liiga pika kõrre jätab); ta iki kõrrestigi nätä, et ta siin om iki vart ollu Krk; kui rügä ärä `olli põemetu, siss korjati vi̬i̬l kõŕs üle Nõo; kes `kõrgest niidivä vai tsirbiga `põimseva, nu̬u̬ teivä piḱä kõrrõ; kaara kõŕs `jäeti maha, jäi kesäss Kam; ku om ainane kõŕs, siss om iks elajal ka süvvä Ote; eläjäʔ lääväʔ rüä kõrrõ pääle Plv
3. limane eritis lehma suguosast enne poea `tu̬u̬mist om kolm `päevä kõŕs perän; ku pulli man ärä om käüt, nüit kand kõrt, om iki joosnuss saanu Krk
kõrval|naine mitteametlik elukaaslane kõrvalnaene `öeti selle `kohta, kis laalatud põle, isi tulnd, isi akand; kõrvalnaene oo sohenaene PJg
käima `käima (-), da-inf `käia (-ä) R eP(`käejä KJn; käe-, kää| Kod) Trv Võn, kävvä, `kävvä M(ma-inf -me) T; ipf käisi- (käe-, kää|si-) R eP M T; `keima (-), da-inf `keia (-ä), ipf keisi- Sa spor L, KJn Vil; `köima (-), da-inf `köia (-ä), ipf köisi- (köe-, köö|si-) Muh spor L; `käü| Kuu Vai Khn eL(-me San Krl, -mäde Har; `ḱauma Rõu Se); da-inf `käüä Kuu Vai Khn; `käüvüʔ San, kävväʔ, `käv|väʔ, -vüʔ V(`käü˛ü, `käüvüʔ Har, `käüve Lei); ipf käüsi- Khn Hls Krk Ote; kävi- Kuu; käve- Võn(`käie) Ote V; kävve- San hrl intrans
1. (liikumisvõimelisena) a. kõndima, astuma, sammuma; ant jooksma laps tuline `käimä, teräsed jalad Lüg; ma `käiksin küll kerikus, aga ei `jaksa `käia, jalad ei `astu enamb Jõh; Käib üöd kui `päevad, aga edasi ei `jõuva = kell IisR; üks käüb `kiirest, `toine käüb `illukaiste Vai; käi sa mo `järgi; vahel suka `pöisil käi `talve tuas Jäm; nii süa lumi, saa üksteise `körvas `kεia mette; tahad salaea kohegi `minna, kεid tipi `varbul; obu keib `sammu Khk; üsna jumala äda oli `käia Pha; lume valul näeb `keia; Kui sa ikka `rohkem [lehma] nina eest läbi käid (söödad), ikka lüpsab koa; Kahe `roandaga sai kaju vahet `käidud Pöi; sui `käidaks `palja jälu Käi; ta ni‿samma kepi nöal kεib ka Phl; mina olin `vahva `niitja elu `aeges, läksin `kεies vikati järel Rid; ma kein üsna kepi varal; vana inimene keib juba `küüros ja `köhmis; päterdab mud́u, ei saa `õiget `keima `keidud Mar; mulgu koh́ast `köidässe üle Vig; kui mu jalad `terved oleks, siis keiks kõik kohad läbi Kir; nagu puu obu, ei saa `köidud Han; laisk obune, köib pikkä Tõs; `Käües akkab soe Khn; köib `peale limpa lompa Aud; ma‿i saa `käitud, mul on `astma Hää; ei `oska tie raja peal `käia Ris; ma käisin sukkis Hag; käib kikadi käkadi (taarudes); läks ree pealt maha ja käis moas; mis sa käid mu järel Juu; `käieski paneb inge `kińni, kus ma vel `joosta saan Ann; nüid `klömpsab karguga `käia VMr; ma ikke sugu sialt `müöda käisin, kus [kõneldi] seda saksa kelt (pisut oskan) Kad; ta käib mu järel, mu kannul VJg; `kińni jalu ränk käädä; tämä akab käede (käies) tulema; sõedavad keriku alate käede (sammu), ei ruatsi obess ajada Kod; kaśs käib järel nigu koer; kepi naeal toksib `käia kah; `aige käib üleval Plt; pangad all, ta ei saa ju `käejä KJn; ma käisin seda tuba üks sada `korda SJn; siss lääp sul paelu `aiga käiän Pst; `täempe sai paĺlu maad maha käüt Krk; laseme nüid obesel `sammu kävvä, ega ta kiḱk si̬i̬ ti̬i̬ joosta ei jõvva Hel; sina käi joodikul perän Puh; pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi; käenu `paĺla jalu, `astnu kannu `otsa; ärjäl piava sõra `liikuma, muedu ta‿i saa kävvä Nõo; jala olliva `aige, ma kate tokiga käisi Ote; tu̬u̬d kõvva `hangõ pite om kõ̭gõ paremp kävväʔ Kan; Ütte puhku käü, a edesi ei saa = kell Krl; lat́s nakass ka jo `käümä, joba pand `sammõ edesi Har; ma‿kka käüśsiʔ ja ti̬i̬śsiʔ Plv; naańõ ja veli käve peräh; jovva as ma˽`kävvüʔ, üt́s naańõ võt́t käe`vangu muʔ Vas; kõik mis nelä jala pääl kääse om eläjä nime all Räp; last opatass `ḱauma Se; varsakõnõ käü peräh Lut; ümber käima tiirutama [neeruhaiged] `lambad käivad `ümber Rei; vasikad, kui nende neerud maha oo peksetud - - sis näd keiväd `ümber `rinki Mar; kui lammas `ümber käib, on nierud `lahti Kad; lammass käib `ümbre, neerule `aiged saanu MMg; lammass käi ümmer, ku tõine rahu olevet mahan Krk; lammass käüse `ümbre `tiiru, rauh um maah Plv || (vanusest) Käün `seitse`kümme `neljät [aastat] Kuu; mina `käisin `seitset `aastat (olin kuuene), kui akkasin `veljaga kaheke·s̀te `karjas `käima VNg; Mari on juba sadant `aastad `käimas Jäm; seitsekümmend seitse `selgas, kaheksandad käin Vll; Laps oo viis aastad vana, köib kuiendad Han; juba kaheksakümmend viis vana, kuuet käin Rap; Leenu sai kaheksakümmend, käib `ühte `peäle Juu; viimäss `uassat, üheksäkümmend käin Kod; akkass viiedet `aastet `käimä (sai neli täis) Krk | naane käve viiedät kuud (rasedast) Se b. (muudest liikumisviisidest) kala`parved `käisivad pikki `serva `ühte lugu VNg; `pietri`päivä ajal akka lohe `käimä; vareksed käviväd nokkimas Vai; oomiku vara `akvad [mesilased] `väljas `keima Kär; `päästlased käivad madalast läbi (maadligi), siis tuleb `vihma Pha; tuid, neid keib vahel sii koa Rid; `kambli kala käib lapiti Trm; egass `varblase ütsikuld ei käi Nõo; kihulase survava, ku ńa nii `ümbre `tsõõri käevä Kam; kakk käi kahru`persest `sisse Ote; li̬i̬mik om vasõ `karva, käü vingõrdõn `mü̬ü̬dä maad Har || fig Teab mis sellest [tüdrukust] öle käind on, põsed nii kahvatud ja `aukus Pöi; `uhkus käib `eeli ja `vaesus takka järele Juu; õnnetuss käib inimesi `mü̬ü̬dä, ega õnnetuss puid ja `kande `mü̬ü̬dä ei käi Nõo; hädä käü‿i˽puid piteh, hädä käü inemiisi piteh; kaih käü ei üt́sindä puid piteh, tu̬u̬ käü inemiisi piteh kah Vas || (müütilistest olenditest ja tavatutest nähtustest) `luomidel `käisite `painakad `seljas Jõe; `marras käis kodo Lüg; ühekorra räägiti, noid kεind `loksperi pεεl Khk; `käidi `painajaks Krj; `koolja käib kodu, akkab kodu `käima Pha; loomal ja inimesel keis `tallaja peal LNg; muĺgi eit olnd uńt, ike köind uńdis Kir; mere piäl `käüe tuliännäd Khn; ikke tońdid pidan `käima ja kodo`käijad ja Ris; surmad `olla kodo käind Juu; nisukesed vaimud mis `enne käisivad, ja nied siis `üiti paenakad KuuK; kodu `käima akand ike ainult kurjad inimesed Rak; ükskord nägin unes nisukest `aśja, et minu isa käis kodu Plt; luupaene käüb `talve `seĺga Pst; peninuki sõa `järgi ütelti käüved Hls; si̬i̬ käi tõisel luupainen; nüid oo ku katk üle käinu, kiḱk `puhtess tett ja lahastet Krk; tä käinu `soendin Hel; ni̬i̬ olnava Lapima vana`tütrigu, kes alliss käenava Puh; ku koolu millegiga rahu ei ole, siss nakap kodu `käimä Nõo; `eńgi päiv - - ega na (hinged) nüit enämp ei käi, vanarahvass iks `ütlivä, et käenävä Kam; Otebä `keŕkude ta `oĺli matetu ja‿ss säält `oĺli nakanu kodu `käimä oma provvat `kiusama Ote; Tast olõsi nigu katsk üle käinüʔ, kõ̭iḱ om tühi ja paĺlas Urv; Mõ̭nõl eläjäl käü `ü̬ü̬se jäl˽`painaja `säĺgä Rõu; halb poig käve kodo ja vaav́ass külärahvast Räp; tagasi käima (kodukäijast) surm akkass tagasi `käima; ku miul nõnda ei ti̬i̬, kudass ma tahass, siss ma akka tagasi `käümä Krk; maʔ olõ tu̬u̬d `kuuldanu, et mõ̭ni käü tagasi, vana Tikudi Juhan `käübev (käivat) tagasi Har c. sõitma
1. sõiduvahendiga liikuma `uiskudega kεisid siit `Sörvest, kevade läksid, sügise tulid ära Jäm; akkas merd kaodu `keima Kaa; nüid ikka köivad muidu alustega, põle midagid peal Muh; käib saaniga Rei; peaks tulema nii `paĺlo lund, et saaks regi `keima Mar; köid rattaga seält kaada Tõs; sui käib ikka `vankrege Juu; käib saaniga väilas VJg; suksed, kellega möda lund käivad Lai; pulmarongi ihen käis nõnami̬i̬s `ratsa obesege Hel; vanast `käüti mere pääl tuulõ abil; `väikese parvõkõsõga kah käüdäss vii pääl ja sõidõtass üle Har; `rohkõp [ma] ei olõ rońgiga käünüʔ Vas; `tu̬u̬ga (hobusega) kõ̭gõ käudass, tu om kõ̭gõ `vehmrih (üha rakkes) Se 2. kurseerima, regulaarselt sõitma ega siis käünd `omni`pussi ega `autusi midägi Kuu; [tuhande kaheksasaja] `seitse`kümme `viiendal `aastal vist akkas rautte `käima VNg; `Praegusõl aal `käüväd puśsid `kõikis Khn; kui rong akkas `käima - - [siis] mina käisin juba karjas Rak
2. a. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema); mingit tegevust või ametit harrastama mei `käisimme ikke `mardiss ja `katriss; vanad inimesed `käined `mõistatamas, ikka jägu `aegadel Jõe; Tänä käün `metsäst rüsä`vitsu `tuomas Kuu; õles käind `omme `veskil; `käisin `mustikes (`mantsikas, `pohlas) Lüg; meil `kävvä `tõrvaksiga `tuulal `kallo `püüdämäs `üöse; eks varas `käündki `üöse `vargal Vai; ma kεisi `pähkel; peab korra `öite targa juures `käima Jäm; vanad inimesed kεind `ratsa `oostega `kerkus; ruudid kεisid laulatusel, sariligud mütsid pεεs; kalamed kεivad `toosel Khk; ma keisi ühe öŋŋega tursal; `toomapääval keisid mehed `toomaks; kui öpetaja `juures oli `keidud, siis aketi maha `itlema Mus; viderikul `käima Vll; siis sai rehel `keidud; Tüdruk, sa oled kaju `ääres kusel käind (öeld luksujale); `Lamrine käis siis küla `korda Pöi; kemmerg on se, kus kükidamas `käidags Käi; need keivad `marti `aamas (mardisandiks); vanal aeal `keidi valla `küütis Mar; nad sillutasid `maanded, ta käis koa sillul; püksi korral `keima Mär; enne `puĺmi `köidi `kimpa kokku panemas Vig; mehed keivad tulel, `püidvad kala Kir; talve `köidud viina `vooris; köis `soldatis Tõs; `Saunõs ammu käömätä; mutimeres ~ `õngõs `käümä Khn; noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis; `enne sai pidude peal `köia; köisid arsti all Pär; köib oma asjal; `talgutel sai `keia ja PJg; `käiti räimelaadal; `käitaks `tuuksel (tulusel) Hää; `enne `käidi `iides jüribä `öhtu Ris; meil `paĺlu `loomi, tuleb `ühte `puhku `veśkil `käia Nis; sa oled täna tapu `aedas käind (purjus) Juu; meie käime juba einamal, tieme `eina JõeK; `käiksin `vielgi jahil, aga jalad ei võta JMd; seenel `käies `eksisin kahel korral ää; Paides ma käisin kohe `tihti, kui ma `käija olin alles Ann; tedrejahil `käedi kujudega Kad; käisivad võrgal ~ nuodas Trm; `vaata kõhe abi suab, ku aŕsal (arstide juures) käedässe; ma akan vi̬i̬l `käimä rehidel Kod; sai turuss käia küll kah Äks; olen `tohtril käind; soola `voorides käinuvad, kui seda raudteed ei old Lai; käid pasal KJn; `käiti seal `jutlust pidamas SJn; toona me käüsime surnuaial Pst; Käü ommen Sarja `veskel ärä, sea jahu om otsan Hls; nooren iki käesime mõtsan `pähknil; na käesivä kavvõtõ aenale Ran; egä kate nädäli peräst käi iki sannan; su̬u̬n käesit kure marjul Puh; üd́se `viidi sepäle, ku sepil `käidi; vanast `olli `ü̬ü̬se tu vähjul `käimine Nõo; ütsvahe oĺl ta kirmassõ pidämine `väega tukõv, nüüd käüvä seldsimajadõ Võn; ku tulissel `käüti, siss `lü̬ü̬di `västraga [kalu]; esä emäga käisivä laadel; mina `veśkil es käi; kui mina `naksi liinan `käümä, kui suurõkõnõ tu liin siss `oĺli Ote; näet, sannan jäi käümäde San; mul sai mitu `vu̬u̬ri `lehmi `tõistõ `paika `panman `käütüss Kan; `käüti kerikun; tõrvassil käüdäss `väśtrega Urv; ku sannan es saa˽`kävvü, oĺl `kirpõ ja `täie paĺlu; `tütriguʔ `kävveʔ kerikul Krl; mi˽käve sinna su̬u̬ pääle kurõ`maŕju `ot́sma; `käügega (käigu) siss pidul, ku˽pidul `käüjäss saa; Mi‿sa˽käüt `sańtin (kerjamas), sul om `tervüss käen Har; `pähkmihn `käümä; esä käve tedre`jah́ti Rõu; hulgahna sai sannah `käüdüss Plv; keväjä nakami niidseh `käümä ja `viisa kudama; tulil käüdäss `västrägaʔ; `Riiga `käüti talvõl `su̬u̬la `tu̬u̬ma; Pilve Juula käü `sańti (kadrisandiks) Vas; keśk iätseʔ iks kääväʔ kerikohe Räp; kokku käima kogunema `võerama saadikud `käia seal koos Mär; `lambad köisid kokku na ku üks tuul Tõs; ehälised käesid `sinnä kokko tämäle Kod; `meie kotta käis külä pośt kokku; külä pääl om paĺlu `naisi, käivä kokku, lõkerdava ja `aava `tühje jutte Nõo; täl oĺl sääne isokõnõ et kõ̭iḱ poisi˽käve sinnä˽kokko Plv || fig lõppema Meite einatöö akab juba änam kogu keima Kaa; väljas käima euf asjal käima käib `tihti `väljäs, sie tähändäb et läks sittale Jõh; seest üsna `aige, ma köisin täna `öösi metu `korda `väĺlas PJg; ta käis `väĺlas oma aśjal Juu; käisin mineva `üösse mitu `korda väelas VJg; käisin `korda kolm väĺlas Ksi; ku kõtt valuts, siss piat `ü̬ü̬se vällän `käimä Krk; ma‿lä `vällä `käuma Se b. ringi liikuma, läbi käima; ära nägema, üle vaatama `Palju käind ja `palju näind; ma õlen kõik nied talud ja majad läbi käind Lüg; se on talost talo alalde `käimäs Vai; ma ole keik kohad läbi kein Mus; Kõik maailm on läbi `käidud Pöi; paelo köind `rööblid ja mõrtsukid Vig; arja vened või arjakad köesid kaubaga Aud; lähän kodust ära natuke `käima Pal; nooren es saa koheki, nüid vanan olen kõ̭ik liina ja laane läbi käenu; nooremba käevä kõigin pu̬u̬l, üits piäb iki kodu olõma Ran; `käimise pääl tulep `mõndagi ädä nättä; veli käis nigu sandikene, kai kost leeväpalakese `saie; mõni suur inimene ka käib ütest üless tõesest `alla, ei püsi `kossegi Nõo; nemä `oĺli kõ̭iḱ kotusse läbi käinüvä Ote; kes nii `laembide käip ja näeb, si̬i̬ tiiäp kõnelda Rõn; `saie mõts kõ̭iḱ läbi `käütüss Har; ma˽käve kõ̭iḱ kraaviʔ läbi, es `hämmä `kongi `jalgu ärʔ Rõu; haŕokõsõʔ, nu̬u̬ iks kävevä˽kormu säläh Plv; vanast poisi˽käve˽kõõ `huĺkih Vas c. (regulaarsest õppe- või kutsetööst) Ega `ranna `naisel midägi avitand, `muudku `täüdüs alade merel `käüä Kuu; `käidi `oustega `eitsis VNg; `käisin sius (seakarjas) Jõh; `teulised kεisid `möisas tööl Khk; Vana Jüri keina niid lehma`lautas öövahiks Kaa; `talve lapsed `käivad `koolis Käi; isa akkas `mõisas teol `keima Kul; poesid käevad `karjas Mär; `kuõlis ma ei käüss (ei käinud) Khn; köesime mõlemad veel töös Aud; enne käisid lapsed `lammus Kei; vanad ja vaevased inimesed käivad `karjas Juu; [isa] käis sulaseks Pee; `eśtiks ma akkasin anede karjas `käima Koe; taĺvite käib `metsas tüel VJg; käis lapselt `kuolis; käisin õitsis Sim; ise taśt käedä kualin; mi̬i̬s `käimä vabriku tüäle Kod; päiviti käib tüüs KJn; õetsel `käiti Kõp; juba mitu `aastet koolin käünü tüdruk; teol `käüti, olli siirseḱk seĺlän Krk; temä ennembi käis tü̬ü̬l, lõegass `kraavi Ran; mi̬i̬s käib `raudi pääl tü̬ü̬n; mehe rõõbe ei käi `koskile tühü Nõo; naine om kotu, ei taha tühü kävvä Ote; vanast `käüti hobõstõga öüd́sin; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess ants`laagriss lännüʔ Kan; ma käve suvõ `otsa karjan Urv; latseʔ käävä `ku̬u̬li Krl; hädäline pää um, ei saaʔ koolih kävvä Plv; timä oĺl vigalanõ, meelekeist oĺl `puuduss, a kaŕah käve Vas; kolm `talvõ ma kävegi˽koolile; pääviline, päävite kääse `tü̬ü̬hü Räp; ja pidi `aaśtaka `tiinmä tuu iist, egä päiv teol `käümä Se d. külastama, (koduseid) vaatama, võõrusele tulema või minema Nüüd `lasti [sõjaväest] kodu `käima; `poisid `käüsid meil `käümäs Kuu; kävi `illote `minnu `katsomas Vai; tuled sa vahel meite `poole ka `käima Khk; `iilasi (hiidlasi) käib sii `ühte `puhku Krj; Jõulu `käidi sugulaste tuttavate `juures `võõraks Pöi; `aitehh köemast Muh; tule siss meie `poole koa `keima Mar; keisin `naabert `vaatamas Kul; ma keisi `Laasneri Riinu `juures Vig; tänä o jõulu pühä annepäev, köidetse viil küläs ja juudetse mis järile oo jäen Var; üks küsib: käisid sa katsel? – teine `ütleb: jah, käisin kat́sikul Kei; sõdur tuli kojo `käima JMd; käin vahest `noabri naise juures Tür; tuld linnast koju emale `käima VMr; `võõrsis `käima Iis; kui jõulus käisivad kośtis `kossegi, siis `ańti iki `õunu Lai; lääme veĺlele `käima Trv; käüsive sugulistel käümän Hls; väümi̬i̬s ja tüdär tulev pühäbe `käümä miul; ma käisi `tütrel käimän Krk; ma käesi üle eelätse üten paegan külän; Mańn ei ole `jalgagi siin käenu; poig olli saanu mõne päevä `puhkust, `tuĺli kodu `käimä; ma ennist käesi sääl, es ole kedägi kotu Nõo; [ta] käve alati siin minno kaeman; nu̬u̬ lät́sivä tädi `poole, käävä sääl kośtil ärä Võn; mul poig käve suvistõ pühi˽külän Kan; Tu̬u̬ ollõv ka üt́sindä nigu susi, Seńni `käübev tedä iks kaeman; suvistõpühi sai iks `käütüss Liine pu̬u̬l kah Urv; nädäli peräst `mińti, nu̬u̬ŕmiiśs `mõŕsaga `käümäde `mõŕsa kodu Har; tulõʔ miʔ poolõ `käümä pühiss Plv; ma˽käve ka `kaajat́sil; ma `jätnüki is su˽pu̬u̬l käämäldäʔ; unotütäŕ oĺl ka käämäh tah Vas; ma käve timä pu̬u̬l śeeh; tõõsõ talo pu̬u̬l oĺl käämäh Se || (ehalkäimisest) õli oma `naise `juures ehal käind Lüg; poisid kεivad `kootis Khk; poisid käin tüdrukutes ~ öö`ulkumas ~ putsal; mo `noores `pölves `ööti ikka `neitsis `käima Krj; putsul `käima Emm; `jälle poesid köesid küla kaada Aud; käis `kośjas [öeldi], ku käis `ööse tüdrukute `juures Kei; `lauba `õhta poisid käisid lakas tüdrukute `juurdes; `käidi nuoremates, suvel, kui tüdrukud magasid lakas HJn; suvel käedi ehäl üle `õhtate Kod; jõmp jahed ja `sõńnimas `käimesed kõik said `käitud SJn; poesi käiva ü̬ü̬`jahti Trv; meil `käüti iki tädirannan Krk; noh, nüit om na util käenuva Kam; poisi käävä ehal Ote; `aeleva `ü̬ü̬se `ümbre, käevä `tüt́rigede man Nõo; poisiʔ kääväʔ külä pääl `ulkman Kan; poisi˽käävä˽jõõsa pääle Plv; `tütrikka mano kääväʔ Se
3. minema, kasima (hrl imp; ka kirumisena) käi asemelle, `Kirju VNg; käi kuo ~ kodo; käi `lauta Lüg; Ah `käigu sie oma `loĺli löraga kus kurat IisR; käi ruttu minema Pha; Käi `välja Pöi; käi potile Emm; käi kuradile Mär; käi kus kurat Tõs; Käi kaśsi saba `alla Hää; viss käi koeo, käi koeo Juu; käi `persse kui tuul, tule `väĺla kui välk VJg; käi lõale (öeld lehmale) Puh; ma anna tälle üte vuraku, siss käib nigu kera siist minemä; ku mi̬i̬s õdagule tullu, ütelnu [naine]: käi litade manu Nõo; Käü persede Ote; Käüʔ siva (jookse ruttu) Räp
4. käiku sooritama (kaardimängus) mida mies maha käind ehk midä ülevell [tuleb meeles pidada] Lüg; Käi lagele ~ `välja! Pöi; kei aga `trumpi, sul neid kees küll Rei; piab `maśti `käima Iis; riśti äss käib `väĺlä KJn; Käü˽`maśti, ärtuʔ omma˽põrõ˛õllaʔ, sa˽käüt pot́ti Urv; Käüʔ `maśti, ärʔ `müüdä˽käüʔ Plv
5. suhtlema a. läbi käima, sõbrustama nad keivad teineteisega läbi Mar; me põle pahased, me oleme ikka läbi käind Juu; tõene tõesega käeväd läbi, sõbrad one; nii läbikäemätä pualemehed, et matusselegi ei lähä, ei käi läbi tõesega Kod; aga läbi nad käesid ja sugulased nad oĺlid Vil; ni̬i̬ ei käi läbi, ni̬i̬ om pahatse tõene tõse `pääle Trv; mea käüsi tast läbi, miu `vastu olli ta `kangest `lahke Krk; käesime käsi käest läbi, es ole meil sõna vahet; kes äste sõbra olliva ja läbi käesivä, nonde kottale üteldi et, ni̬i̬‿m nigu ame ja perse Nõo; veneläse oĺliʔ esiʔ, miʔ esiʔ, es käü˽kokko sukugi Räp; läbimisti ~ läbi|seg(amin)i, -segami(s)ti, -seite ~ läbisti(kku) käima suhtlema, sõbrustama `käidi läbi segamitte Kuu; `meie `käimä `ühte `puhku läbimiste Lüg; me oleme ammu läbisegamini köin Muh; näd keiväd ikke läbi segamesi, üks `aitab üht ja teine teist Mar; me põle läbi`seite käind Kul; nad oo `naabrid, köivad läbistikku läbi Kse; keisid teeneteesega läbistikku Tor; nad on `kaugele läind elama, põle änam nendega läbisegamini soand `käia Rap; käime teiste inimestega läbistiku Iis; kas te teste `rahvaga koa läbisegämine `käete KJn; talu `rahvaʔ käivõ läbistikku Krl; tõ̭nõ tõsõga läbitsikku `käümä Plv; segamini ~ segami(s)ti käima suhtlema, sõbrustama `meie oleme ikke eluaja segamiste `käinu VNg; keivad segamini, ükstese jures `joomade pεεl Khk; tää mina mette, et nad sugolast olid, aga segamini käisid Rei; näd keiväd segamesi, näd oo ikke sugulased Mar; käivad segamine, kes vastakute käivad VJg; vaheliti ~ vasta|kuti, -misi käima suhtlema, sõbrustama `vassassutte `käimine, `tõine käib `tõisel ja `tõine `tõisel [külas] Lüg; ema vennaga käivad änam vaheliti Khk; `naabrid käivad `vastamisi JMd; meie käisime alati vastakute, käisime vastakute avis, tüel Iis b. kurameerima; liiderdama, vahekorras olema täis `õtsekõhe inimine, ei käi `poistega `ümber ei kenegagi Lüg; Ei tia `kellega se `meie `lapsuke käib; `Tantsul näed kes `kellega käib IisR; akkas `laia tied `käimä Vai; tüdrek köib laialt `ümmer, aeab meestega `ringi, köib meestega läbi PJg; ta on selle naese `juures käind ja on `talle tite teind; `öösse käib üks mees mitu naist läbi; see on nii kaŕsk [tüdruk], see ei aja mehi taga ega käi nendega `ringi Juu; kas sel mehel kellegi aru on, se käib jo `loomadega `ümber Trm; si̬i̬ [naine] käib va lojustega segamene Ksi; see `käima seda tüdrukud moalutamas Pil; ta om poistege käünü ümmer, siss om `laskunu `näoge Krk; mis aru sul onde om, et sa serätse kaabakuga käid; siss tulliva kuu`rõiva `küĺge ja nigu mi̬i̬s man käis, nii `olli laits kah; naesel `oĺli laits `varsti tulekil, ike vana Juhan käis naesel säĺlän Nõo; nakass üte opetejege `ümber `käima litsi `viisi, `tahtsõ mi̬i̬st ärä võtta naisõ kääst; ta ei˽käü˽muidõgõ, taal om eiśs nu̬u̬r nańõ San; tu̬u̬ naasterahvas üteĺ tolle mihe man käävät Plv; mi̬i̬śs käve ilma `naisi piteh Vas || sugutama, paaritama kas õleta nähnd kuda kurg `mäŋŋos käib Lüg; `uikil oled käenu ja `põrsi ei tuu Hää; lehm on puĺli juures ära käind Ksi; me lehm käis ärjä man ärä Krk; meil om kiḱk `lamba `sõnnel ärä käenu Hel; kas sul lammass om `oinil ärä käenu Nõo; lehm `aelap pulliga ega kuu, ei saa ärä käenuss Kam; õhvakõnõ om puĺlil käümäldäʔ Urv; no `jääski meil ta vana suuŕ lihm vana piimäga, mitte ei saa timä `käünüss Har; lehm ot́s `pulli, käü pulliga; tsiga käü pahral; kaśsi˽kääväʔ ŕavvõl (indlevad) Rõu; lehm käve jo `varra keväjä arʔ; lehm ḱau häril; määńtse härägaʔ ta käve Se
6. a. (riietuse kandmisest) vanad inimesed kεisid `paksude riietega Khk; `talve `käidaks kinnastega Käi; toredad tüdrukud, käisid toredasti `riides Noa; see `näikse üsnä `easte `riides keiväd Mar; need tüdrekud köesid põlled ees Aud; käib alasti (halvasti rõivastatult) Trm; ta käib `siidis ja sametis KJn; [nad] tahav õige toresti eläde ja `rõõvis käiä Hls; [ta] käi mustan `rõõvan, `leinäss Krk; miu veli olli kolme `aastane ja iki käis ilma pögsetä Puh; tõene ei taha alatude `rõivil `kävvä Nõo; Ta käü ka `väega nirõlin `rõivin Urv; käü ku vana raganõ, mõista ei parembade hinnäst `rõivihe kah sõss `panda Räp b. (kantavast riietusest) neil `käisite `püksid `ühtelugu jalas Jõe; kalave·nt̀skid - - esiteks kεisid `koltselt, pärast tegid mustaks Jäm; `kindad keivad `talve külmaga kää Khk; Püksid keivad jalgas Kaa; mo keige uuem kuub pole veel `selgas `käindked Käi; `riided köivad `seĺgas Kse; `soapad on mul juba mitu `korda `jalgas käind Juu; ku särk `selgä akab `käimä, lähäb pehemess Kod; ni̬i̬ om joba är käünü `saapa, pu̬u̬ĺkulunu Krk; jalan käenuva suka Puh; neidega (sukkadega) `võ̭idõ `ḱävvu, olõ õi vi̬i̬l `kat́ski Se || fig temä tõśte `silmi i̬i̬n `olli vagane, käis lammaste `rõivil, aga sehest `olli `kiskja mõtsaline Nõo
7. a. asetuma, (läbi) minema; (end) seadma Mihed kävid magama `paadi `pohja; tule `väljäst, käü kohe pikkeli; kävin asemelle sirula Kuu; käün `uuralli (viskan end pikali); `pääle `süömist `käüdi külite lesimä; `naised käviväd `ehta magama Vai b. kukkuma, langema Küll siel o `järsküne `kallas, ei mina tohi `mennägi, et käün `viimaks kuger`pallu ala Kuu; Ma keisi nenda otseti vastu maad et üsna `laksus Kaa; nõu oo nii ääre `tassa vett täis, et telgad keiväd ühnä maha Mar; ei saa kepiga `käidud, käin kummuli maha HMd; käis ninali maha Koe; miul küll ein käis maha ku suitseb Krk; nii iile iä, et käesit säliti maha Ran; regi jõõrast ja visass `ümbre, käesivä mõlemba pääld maha; ma‿less kukõr`paĺli käenu; karass mulle `ruśkuga `rindu, miä käesi nigu mürätäp sinna tema sängi `säĺgä; [mul] jalg mõtsan väärätusi, ma käesi säliti Nõo; jassik `olli `väega `väike, lätsid `ümbre ütte `viisi, nigu kerä käesit pikäli `lumme; lehm virutanu pullile jalaga, puĺl käenu pikäli maha Rõn || tasemelt viletsamaks muutuma; põhja käima `Alle käind inimine varastab, `räägib rumalast Jõh; söast saadik inimessi jäi väheks, [elu] akkas ala `kεima Khk; ta on maha käind JJn; Kõrralik inime nakab alla käimä Nõo; Pätt om üts alla käünüʔ inemine, kes varastass ja valõtass Vas c. fig mingis olekus, seisundis olema või kulgema käib kui kass palava `putru `ümber, `katsub siit ja `katsub sield (ääri-veeri jutust) Hlj; Käib `ringi kui munas kana (saamatuna) IisR; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada, kei `ümber kut `pεεta kana Khk; Käib `ömber noagu oleks `lambal neerud asemest äe olavad (hulkurist) Pöi; käib nina seilas Koe; alati käib `vingus, parem ei `märka `ollagi Pal; lai pomm, `käibki nina `püśti Plt; akkame ei saa, käi ku kaśs palave pudru `ümbre; te käit ku ärjä ikken (aeglasest töömehest); Käi ku munavalun kana (edasi-tagasi) Hel; mia käesi mitu `tunni essitust (äraeksinuna); peremi̬i̬ss `ku̬u̬li ärä ja `pernane käis mehekeerun (mehevalus) Nõo; Käip ku nõklu pääl (erutatult) Kam; Käip nigu tigu, aga süüp kui karu Rõn; Ku tel rahahädä oĺl, sõ̭ss käve nigu keerun Urv; lat́s paigal ei˽püüsüʔ, käävä nigu `piprõid `surhun Har; Tulõ `õigõl aol kodo, muido imä nakkas kärsitüisil `käümä (närveerima) Vas; tõõne kääse kibõvallaʔ (kärsitult), kunass saa tu̬u̬ tü̬ü̬ tettüss Räp; Kääse perseh är ja ei olõ sitaga kah (eriti osavast inimesest); käüse pää `piśtü kui hüäl hobõsõl (uhkelt); Jaań hiit jahe kivi vette, siss naka‿i eläjä kiinih `ḱauma Se || (rasedast) ta on last käemäs KJn; temä akab juba tõist ti̬i̬d `käimä Krk; sääl ḱau jo kat́s tüḱkü Se d. (välja või üles) paiskuma, (laiali) pritsima, lendlema
1.(nt tolm, suits, sädemed, vesi) `müürüst käüb `suoja Kuu; lahve tuli keis `korssnast `välja Mus; kui tuld liigutad, käivad kirred üles Vll; [ahju] Rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuse änd Pöi; sild (tee) `tolmab, tuul `keerab, justkut `suitsu köib üles Muh; [vee] pullid keiväd ülesse kui `sõutasse Mar; küla alede suitsud käivad `siia Juu; ahju paaś pial, et sädemed ei käi `vasta lage JõeK; teine oli alt uks, kust suits käis `väĺla (rehetarest) JJn; vesi käis `varba vahelt ülesse ku `virtsti Sim; ahi lõkkab nõnna et tuli käib `kummi Kod; meie suits käib ukse `kaudu Plt; siiva ollive koŕv`vankre man, kost pori üless es käi Hel; maea `olli palanu, tuli `olli karu `persest `väĺlä käenu; kui ta kõneleb, siss süĺg käib suust `väĺla Ran; sõ̭ss tulõ kibõna˽käve˽ku˽tsärisi Urv; `väŕski oluʔ `kiŕjäss alt ku kibõnaʔ (õhumullid) kääväʔ üless Se || fig tuli käis silmist `väĺla Kei; pańd mulle serätse kähvi siiä kindsu pääle, `õkva tuli käis silmist `väĺlä Nõo; Vana paneb vi̬i̬l selle päävarjugi `käima (põlema) TMr; kihuta `kimmõdõ hobõsõga tõisist `mü̬ü̬dä, et tuli käü ratta `mutrist `ussõ Har 2. (vihma-, lumesajust) vihma piisad käivad Jäm; lume `kaabed akkavad `kεima; sajupuru keib Khk; lume peldad keivad Jaa; eele mõni piisk köis; lume `elbed köivad Muh; vihmapihu käib Rei; vihm keis läbi rätiku Mar; vihma tibad juba käeväd Juu; vihm käib riietest läbi VJg; vihmapiisad käivad `vasta akent Plt 3. (tuulest) tuul käib tua `pääle, puhub tua `külmäst; panema - - `kuue [selga], siis tuul ei käi läbi Lüg; `kange tuul keib parand kattu; tuul keib liidi ala, tuli‿p aka pölema Khk; tuul keib täna pagiti Mus; Vähe `nuhka ikka käib, aga see‿b tee tuulingule veel teist mõtetki Pöi; kena tuul akkas uksest `sisse `köima Muh; suur tuule hilling käis üle Phl; tuul keib `lõunest Mar; täna käib ea tuul `sisse, täna saab tuulata Mär; ku tuul pääl käib, oo külm Hää; tuul käib meie toa peal Juu; [märjad heinad] pannakse kärbistisse, siis tuul käib sealt alt läbi Kad; täna käib `kange tuul VJg; tuule iilid käivad ühte lugu Iis; tuul käib uksess `sisse Kod; kuhja põhi oli alt õõnes, et tuul alt läbi käis Äks; ommuku ku tuul käis, sõss [hakati vilja] tuulutama Trv; neĺlä küĺle pu̬u̬lt käü tuul Krk; ait tetti `kõrgõdõ, alt jäi tühjäss, et tuul alt läbi käib Ran; tuul käip läbi saena `sisse; [mees] lõegass poole kuuse maha, nüid käip tuul majale `pääle; katuss om lagunu, tuul käib `säĺgä Nõo; tuuĺ käü lävest `sisse Har; tõõsõst lävest käve tuuĺ läbi Vas; tuuĺ ḱäu läbi saina, ḱjulm om Se || hum kut tuul läbi käib, εεld teeb, siis on peer Käi 4. (lõhnadest) Orava`marjad `kasvavad siin, hüä hais käüb Kuu; kärtsu ais keib, kui riiet `kuskil pölemas on Khk; inimese ais käis ta käde (loom haistis inimest) Vll; viina ais käis suust `väĺlä Nõo
8. a. liikuma (mitte kõndimisest) jää käis, `üösse akkas `käima tiad; `vanker juhab `teine `puole voi `teine `puole, käib `viltu Jõe; pilve`rünkäd akkavad `käimä; `suoled akkasivvad `alle `käimä; mina ei usu sedä, et maakerä `ümbär käib, mina usun ikke et `päivä rattas `ümbär käib Lüg; Õlut `tuadi `lauale kadakase kappaga ja sie käis `ringi Jõh; uued rattad ei käi `ümber Jäm; `augusti kuu löpul kuu kεib irm madalast läbi; kuue sülla vee pεεl, sεεlt vöivad laevad läbi `käia Khk; Kust kõue pilved `korda akkavad läbi `käima, sealt käivad `terve sui Pöi; na suur toŕm köis üle Muhu Muh; köho peege `katki ja sooled käivad läbi, käivad kubes Käi; jää akkab `keima, tuleb tagasi ja akkab `mördo rädima; pää (päike) keib `lõunest `alla Mar; üks suur kuĺp köis meil sedasi kauda küla, kus pulmad olid, `kardulid `tõsta Lih; päe ei kei, ike maa keib Tor; Sua lagi käib ju ikki oma `mu̬u̬di Hää; `vanker juhab, ei käi tied Kos; `kerged `pilved käivad, taevas `sõõnas Jür; sooled käivad kubemes Sim; üks `uassa kuu käis eden ja ele täht järel; meil käesid kotid ku tuul `vankrile Kod; kella trikkel käib edesi tagasi KJn; vanast olli järve käünü Krk; sul käip vene kole sügäväst, mul käip paĺlu õhemalt Ran; nii `kange `tõstja et, nigu `tuudsatap käenu kot́t masina mant obese `pääle; taguots käib ike töörä töörä; [tal] sooliku käenävä kihel`konda (kubemesse) Nõo; silmä terä eläss, käü pää sisen üten `valgõga nigu väĺk Krl; ratass käü viriläst Har; t́sipa um `muutunu˽päävä `ḱaumine, tuust põh́a`pu̬u̬lsest `aknast es paista˽kunagi päiv `sisse, a no˽käänd Rõu; ku jalassõʔ ei oolõʔ ütel `kot́sil - - siss nakkass regi `viltu `käümä Räp; tõ̭nõ käüse ku maśsina, pia‿i määnegi tüü kińniʔ; pilve˽kääväʔ, muni vihmapisu jo tulõ Se || veri ei käi Lüg; süda paneb vere `köima PJg; `kamper paneb koledass vere `käimä Kod; viin aab vere `käima Ksi; veri akkap `käümä jälle Hls; kui käed küĺmetivä, siss `tuĺli lämmitämä - - käib jälle Ran || (peapööritusest) Pia käib `ringi, `silmide ies lähäb `mustast Jõh; pää akkas `ümber `käimä Vai; Pea käib `otsas `ömber Pöi; pea kεib nii `kangest `rinki Rid; pia uemane, keib `ümber JMd; pia aga käis `ringi, terve saunaga käis `ringi Kad; piä käib ümmer, ilm lähäb mussass Kod; pea käib `ümmer, ei kanna üleval `olla Plt; miul käüś pää `tiiru Krk; Pää seen nigu hällütäss `täämbä, pää käü `ümbreʔ Urv b. (kiirest töötamisest) minu kääd enamb - - `kärmest ei `käined Jõe; `toine `jälle `laskes sene `sarja aga `käia `ühte `puhku VNg; lase omad käbäräd `käiä Vai; Paneme rehad `keima Kaa; paneme aerod `keima Rid; lase käed `köia, ää `laiskle Tõs; [eestniitja ütles:] `kõikide kääd käigu, aga meie tüö `jõutku JõeK; lahe kätel käedä, et ei jää `uimama Kod; küll temä olli usin, käe käisiv ninda ku üit́s libin Krk; lase kätel kävvä, ärä suul `laske kävvä Hel c. (ukse, sahtli vms avamisest ja sulgemisest) `kuulen, uks kävi ja [keegi] tuleb kohe sise Kuu; uks äp kei, `rüüstab parandad Khk; Üks tuli teine läks, kõrtsi uks see käis alati Pöi; lova `sahtel käib `prεεgu tugevaste Emm; Liida `siiver oli tahmane ja nõgine, ei köin iaste Han d. lainetama meri käib vai `lainetab, `valges `kopros kõhe Lüg; meri kεis nii `kangesti kui me lainete vahel olime Khk; Eele oli edäläst igänes vali, täna viel käüb `laugjas laenõ maha Khn; suured `lained kääväd nagu müürid Kod; `väikset `lainõt käevä `vi̬i̬rde Ran e. saabuma (postist) Mool käi `lehte mitte - - ela just kut kottis Pöi; Männal käib koa aealeht Tõs; kas teil Virulast ei käi Juu; mul käib ikke omal leht kua VMr; nüid ei käi meil enäm `seitungi `lehte KJn; peräst nakava kirjä `käimä (algab kirjavahetus) Nõo; elopäävä˽käve mul leht; sõ̭a `aigo - - kiŕa˽kävevä˽talo nimmi `perrä Räp; `t́seitina ~ kasedi kääväʔ; leht käu Se f. fig ühe valdusest teise valdusse minema laada loomad, nee keivad ühä kääst teise käde Khk; töö käib ühe kääst teese kätte Juu; Käib ühe käest teise kätte kui mustlase püksi nööp Pal; tüdruk käind käest kätte Plt
9. a. ringlema, pöörlema; töötama (masinatest, kellast vm seadmetest) `mootur jääb `seisu, sa‿i saa teda enam `käima Jõe; `kellod `käiväd vahel ede Vai; keribud keivad Khk; [veski] tiivad käivad `ühte `vääri Krj; Ratas akkab rõugu peale `käima (hõõrduma) Pöi; kell kεib tikk takk Emm; kell köib `ühte Tõs; kell käib taha, ei jõua edasi `ühti Juu; `veski tiivad käivad `ümbar VJg; `õhta käis mõni neli vokki nõnna et kella `kümneni Trm; tuule `veski ku tuult ei õle, longib käedä Kod; katal käis, aga masin veel `seisis Lai; `veśke pannass `käimä, akats jahvateme Krk; voḱk pidänu nii `tassa `käimä, et `kiägi es kuule Puh; serände `väike tuul, si̬i̬ tuule`veśkit `käimä‿i pane Nõo; `tõuka kell `käimä Kam; mi˽kell käü üüpääväga kat́s `tuńni ette Har; kell käü kuvvõda pääl ~ kuvvõdat; pannõl piat [koodi] varrõ otsah `üḿbre `ḱauma Se b. toimima, funktsioneerima [siis] Hakkas küll juba äri `käümä `Suomega Kuu; Küll oleks kena, kui maailmas keik keiks sedati kut peaks keima Kaa; [veisel] oo keelika viga, `antse `rasva, et mälu `jälle `keima akkab Jaa; meiereid akast `köima Muh; koolid akkavad `oome `käima Rei; `tih́ked `juused kui kamm läbi äi käi Khn; nüid pöial käib ilusti, annab `liikuma Kei; see lukk on rikki läind, see ei käi `easte Juu; ing ei taha `käia, jääb `kińni VJg; lukk ei käi KJn; `juussed om ärä vanunuva, kaḿm kah ei käi läbi Ran; taba hukka `lännü om, ḱäu‿uiʔ Se || fig Kääse ku Andso viiol (on heas korras) Räp
10. a. (äkki) tekkima; järsku läbistama (aistingust, tundmusest, mõttest vms) Külm kävi vähä läbi ja kohe löi mogad kaik rakku Kuu; naba `aigeta, `käivad nisukesed valu `iilid kohe VNg; `külmä värinäd ja palava `iilid `käiväd Lüg; `luksud `kävväd Vai; körvedised käivad Jäm; möne obusel kεivad iirid ülal; lehmal kεivad puhudised, kut köht `liiga täis oo; juba pεεst läbi käib see kisa Khk; lahk kεis läbi, `tömmas suu `kiiva Mus; Sii akkab nõnda kõhe, käib nõnda abudest läbi Pöi; `jalge sees käivad krümbid Käi; jälistus käis läbi Rei; see keis mul nii `irmsaste kerest läbi (ehmusin) Kul; kõõksud käevad, üks räägib sind takka Mär; valu ood köevad, se `öötas kirm oleved Kir; va külmad kivi parandad, `jalgel akab külm, jalgest köib läbi Mih; [vastumeelne jutt] Käib läbi nagu vile sia pääst Hää; röhatesed käivad üle Ris; lapsel kluksud käävad Kei; `aigus käib kallal `ühte `puhku Juu; teine räägib taga kui nõksud käivad JõeK; mul krambid käivad `jalgus Tür; laulab väga eledast, käib läbi pia Ann; `väituse iilid akkasivad `käima `kange `väega Kad; ku [laps] akab `sündimä, siis kääväd kinnitused Kod; külm kõrvust läbi käind Lai; valu jooned käeväd südäme `alla; temal käeväd `tihti `rõuged KJn; rambida käeva `jalga Trv; aigu kävve ja uni tükip `pääle; kõrvetse käüve `rindu, ku viga sehen om Hls; värin käis üle ihu, surm läits üle `avva aseme Ran; `õkva valu ju̬u̬n käiss südämest läbi Nõo; Tu̬u̬ käve jo˽kõ̭gõst lihast ja˽luust läbi; ki̬i̬ĺ `pańti kińniʔ, kõ̭nõlda as saaʔ, muidu‿gu `süäme `puhkusõ˽käveʔ Rõu; `rüöhkeʔ kääväʔ pääle söögi Vas; jumõʔ kääväʔ üle iho Räp; `naksi latsõ haluʔ `ḱauma Se; peal(e) käima aeg-ajalt hoogudena esinema tämäl käib `langev `aigus `pääle Lüg; nii `kanged aigud käivad peal Pöi; sennel käib laŋŋe `aigus pääl Emm; aĺltõbi peab oo `kaupa `peale `käima Vän; kae mitu `korda siĺma pial käind Kad; tõbi käib `pääle Puh || regulaarselt esinema tal käivad naiste asjad Rei; kuu `rõivaʔ, mis õga kuu kääväʔ Se b. esinema, tekkima (ilmast, loodusnähtustest) `tuule `iilid `käiväd `vihmä ies Lüg; vihm akkas mere peelt pagidega `keima Mus; [ilm] vahel üsna vaga, vahel suured tormi joonid käist Emm; sado keib ilinga aaval Mar; suured torma ilingud käivad Var; oli varjolese `kohtes, kos kevadi külm ei käin peal Ris; sügise käevad öökülmad; kuevad välgud käevad `õhta `aegu Kei; kui tulispaśs `käima akkab, siis tuleb teisel kolmandal pääval `vihma Juu; aned lähvad, allad `käivad Amb; sügise akkavad `allad `käima Iis; vihmad akkavad `käima jaanipäeva `ümber Trm; `uassa läbi rajod kääväd Kod; üks välk käis teese järele; kui juba iilid käivad, siis on vihm tulemas Plt; välgud käevad, toodustab, sügisese öödel, toodused käevad SJn; laoritspäevä ja `pärtlispäevä vahel käesivä alled Ran; akan om `katski, säält käip küĺm `sisse Nõo; `piḱne käve päiv `aigu, `taiva alunõ oĺl nigu üt́s tulõ meri Krl; nakasõ halla˽`käümä; välgüʔ nu̬u̬˽`kävve tsihh ja tsähh Har; `piḱne käve ku kärdsäh́ti Rõu; `piḱne käü, mugu müristäss ja, lü̬ü̬ `väĺkü; naaśõl oĺl hulga `hainu kuivada˽kotoh, vihmasagara˽käveʔ Vas || sui köib talve järele Muh; sui käip `talve järel, `talve käib sui järel Juu; suvi käib talve järele VJg; suvi käu talvõ `perrä Se
11. suunduma, kulgema, (üle või läbi) ulatuma [karu] `jäljed `käisid üle tie `põigite Lüg; vana tie kävi `enne läbi külä joe `äärest `müödä Vai; `kerve silmast keib `kerve vaŕss läbi Ans; pisine rada keib metsast läbi; `valged pilve kiud keivad üle `taeva Khk; paet obune oo iire`karva, must sooń keis seĺja pεεlt läbi Mus; Üks `üüdis tuule aga, teisel oli noa laev, `sõuksed joonilised pilved käisid öle `taeva; Oli ikka pidu ja oli pidu laud ka, öle toa käis; vee tori, enne keis kaolt rehala Pöi; kut köho all `valge tükk käib öles, siis on pugo lehm Käi; silla aampaĺgid käevad kaśti pealt kaśti `peale Mär; vanasti [sohu] köis tamme pakudest tee `sesse Mih; rie kaust käib paku `otsade pealt läbi Ris; `talve põle `jäĺga `käimas, siis on `umbe, lumi sügav Ann; polgu adjudant, suured ma˛i·lma nöörid käisid `risti siit rinna eest läbi Pee; `lantspu käib `vankri alt läbi Sim; tee käib ukse alt läbi; räśsik o `vaĺkjas, juaned käeväd `mü̬ü̬dä `selgä Kod; viisul on ormad - - kust paelad läbi käivad Lai; `purded ehk tõkked kääväd oeast üle KJn; tii käib kiverdi kõverdi Trv; massal kävve soone läbi Hls; ihu `ümbre `panti talje, ta käis `ümbre `rindu Ran; `keŕkuti̬i̬ käis `mõisast `mõisade; suur tannum käis `ümbre külä Nõo; si̬i̬st `Leipsi palost käve kaŕati̬i̬ Vas || fig, hum Pilk kävi läbi `nindagu kali `mustlasest Kuu
12. a. paiknema, asetsema; (kuhugi) kuuluma, määratud olema `paadi `seuras kävi `enne üks viistoist ja kaks`kümmend `verku Kuu; korop käis rie pial; aam`palgid `pannasse `este, siis `käivad venitused, siis sarikad Lüg; laba`kindad, nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies; kus kaks ovost käviväd ratta ies, siis `tiisel oli kesk`paigas Vai; vanadel meestel `piipudel kεisid kaaned Jäm; ake keib `ingede `kaelas, siis ta liigub Ans; telgas käib obuse seĺjas; alus kot́t keib all magada Khk; see küla keis Mustjala möisa ala Mus; Piip keib suus Kaa; `pealmene kivi käis [veskil] ikke kõva, alumene kivi peab `pehmem olema; aerud keivad `tollide vahel Pöi; vammussel köis pussakas `peale Muh; linad käivad sii kappis Rei; `pärled käevad `kaeles Mär; liiämür - - köis `ümmer ah́o Vig; murispuu `piäle köiväd paarid Var; jalaste `sisse köivad kodarad Tõs; paĺgi kelk käib ree taga, paĺgi otsa all Juu; Säŕk käib kõige all Jür; põld ein käib `jälle `rõukudes puude pial Pai; linutamise aal käis põll ies VMr; obused käivad `trengidega ies VJg; trepil käeväd lavvad `piäle Kod; Kalmumäe oli üks koht - - Ellakvere küla `alla ta käis Lai; see järi käib `kamrisse, toop käib naela `otsa; `kartul ja oder käisid ühe põllu pial Plt; [talu]koha `kõrva käis suur mets; riiv käib ukse ette; tallukad keisid sukkade `otsa KJn; `viina pit́s käü ehen ja saiapala pääle Krk; soolikad ja magu, südä ja kops, ni̬i̬ kõik käevä sisikonna `alla Ran; `kampsunil käis verrev nü̬ü̬r `ümbre kaala; saena `sisse olli `raotu nigu akan, aga laud käis ette Nõo; `olli serände `vanduss, kos piibu pää ja vaŕss `sisse käis Nõo; ega kaara maad es kõrrata, `kartlimaa käis jälle `kõrdamise ala Kam; puu annum, ku ta paar kõrd `olli piimä all ärä käenu, pidit `ki̬i̬tmä Rõn; `Tõrdulõ käve kaas pääle Urv; Su̬u̬hara käü Tśolgo `kerko ala Räp || `ukse `aagil on obadus, sie on kuhu aak `kinni käib VNg; sie `priesi käis vel lugus Vai; kui uks oo `niisked saand, oo ää `pahtund, siis äp kei `eesti `kinni änd; `pastli paelad - - keivad jala kurgu peelt kogu Mus; nõela tooś on nagu priĺli tooś, keib `lahti kesspaegast Kul; Levaahe `oĺli ka rihituas, ahjusuu, `siivrega käis `kińni Hää; preesil oli tilgut, sellega käis `kińni Juu; aeda uks käis lukku Äks; [kanga] sõĺg käis kokku, tal olid tihvtid ots, tõmmas `riide pinguli Plt; egä sõrme sehen om kolm `końti ja kos kondi kokku käevä, nu̬u̬ om jaku kotusse Ran b. kehtima, käibima, esinema; kasutusel, kombeks, tavaks olema sie on `ranna`rahva sana, maa`rahval seda sana ei käi Jõe; vanad [pere] `märgid `käivad edesi Hlj; südä on `suurest `kasvand, sie [ütlus] käib tigedä inimise `kõhta; kilimittud `käivad `kõige `rohkemb `külvamise `juures Lüg; `paljo ei `käigi ühes kuos neid ribilaid ja `ruopisi Jõh; kεib teil ka `naarid maas Khk; ega see‿s käi so `kohta mette kui ta nönda `ütles Vll; Si̬i̬ käib `jälle sööma aśja `kohta; Poomakas on niisama `käidav sõna ku `tu̬u̬kam või kaigas Hää; see sõna Kaiu `keeles nii ei käi Juu; klubid pidid - - `käima ajutiselt raha ase`täitjaks, olid papist ja nahast Kad; `rahval käib sie pruuk; `rahva suus käib sie jutt VJg; üks moenasjutt käis, minu emä kõneles Kod; `kõŕkjas mees, tema `tahtmine käib Pal; mõni raha ei käi enam Plt; anijalg käip vedru asemal Kam; tu̬u̬ [sõna] om mõ̭nõl tõsõl nukal käümän; tu̬u̬ käü kõiḱ üte põhja `pääle (tähendus on üks) Krl; kas se raha käü vi̬i̬ĺ, see om `väega vana Har; meil ḱäu śjo sõ̭na nii, sedä`väŕki Se; maha käima tarvituselt kaduma `Kõiki `eńdisi sõnu ei räägita nagu `luibu ja poogat́s või, `vaata `seuksed sõnad käivad meelest maha Hää; si̬i̬ vana kuńts om maha käünü, sedä ei `peetä änäp nüid; si̬i̬ mu̬u̬d om joba maha käünü Krk || sisaldama, mahutama vakkamaid käis vist `tiinus kuus tükki Vai; kümme pöo keib kärajas Pöi; neli `korteld käis `toopi Emm; kaks käib `kümnes viis `korda Käi; veerandikkusi käis kolm tükki `tündre peal Kos; viis `vihku käis `sõnna `parmasse Tür; kaheksakümmend `vihku käis `kuormas VMr; paelu sihuksid [nagu sina] naela `peale käib (teist halvustav küsimus) Pil
13. a. (vastu) puutuma, põrkuma, (ära) lööma `ammastega ei ole [hüljes] `külge käind, aga [on] käppadega `piigistand; kork`pendrid `käivad `laeva ja `silla vahel, nad `oiavad, et laev ei käi `vastu `silda Jõe; `Ninda käsi`päidi suruss kogu sen [lapse] pää `ümbärt`ringis läbi, `ninda et mitte üht `ainusa `kohta ep ole jäänd `käümättä (puutumata) Kuu; `kirves käib kive (kivvi), terä maas; `luomad juo `kεiväd lage, `sõnnik on nii `kõrge Lüg; Tämä mõttel, et `milla nüüd `vankri rattad kokku `käiväd Jõh; `küüner`pohja käis `vasta `lauda, `irmus valus oli Vai; Aisad olid lühiksed, regi akkas [hobusele] `kandu `käima; Lase obu `sõnna puu `varju, siis sadu‿b käi peale Pöi; `pialmesed `ammad köivad alumeste ammaste `vastu PJg; siis akati `lüöma kahe kolme pindaga ikk, nõnna‿t `korda käis Koe; laua tükk käib lati `vasta Kad; pea käis `vasta ust; puud kulund takule, mis `kuskil teineteise `vastu käivad VJg; kui kaegass `küĺge käis, siss [koer] niutsat üits kõrd ja pühk mińemä Ran; varvass käis `vasta kivi Puh; tu̬u̬ om irmuss ku oss käiss kas `suvve vai `siĺmä Rõn; pää käve `vasta `tulpa Se; kallal ~ man käima fig sööma; (vargsi) puutuma neid putakuid o koa, mis `kapsa `lehtede kallal köevad Kir; vanames köis uie kardulde kallal Mih; kui varas oo kallal köin, kuevab [koirohi] ää Aud; Nää, iir on jo siin või kallal ju `käintki JJn; poiss `oĺli üitskõrd kasti man käenu ja raha ärä `võtnu Nõo || fig ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada; nädälä `päiväd mitte üks `toidu `eine tämä suus ei käind Lüg; mitte üks jumala tang pole mu `kiele peal käind VJg; `jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai b. ulatuma, küündima; külgnema `süksül kävi vesi vahest üle tie Vai; see Soege nina, üks va kivi rümp, kεib mere `sisse Khk; `meite `loomde karjama kεib `senna `vastu Kär; mei pöld käib Putkaste `maades `kenni Käi; mere löugas käib maa `sisse Phl; `Lainõd `käüväd üle muuli Khn; `Seuke maanurk, käib `merre, si̬i̬ on maanina Hää; kevadete käis siin vesi JJn; paisetus käib jua südame alla VJg; tule ülesse, mul käib redel senigu aŕja `alla Vil; Paistus käü süäme ala Vas || fig anna nii et - - valu süd́ämede käib (nii et aitab) Ran
14. mõju avaldama, mõjuma Käüb `jalgule kohe sie `tärdäelemine (askeldamine) Kuu; käüb `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj; kõik tööd köevad käte `peale Muh; möni toit käib södame `pεεle Käi; `raske töö käib kere `peale Vän; sańt asi, käib `mulle südame `peale Juu; sie tüe oli ikke `raske tüe, käis nii käte ja jalte (jalge) `piale Rak; [ketramine] akkab `pihtade `piale `käima kua Sim; Käib tervise piale Trm; `letre (elektri) `valge kävvet `silme pääl Hls; si̬i̬ käüp miul periss enge pääl, ku tõine miut `sõimass Krk; tü̬ü̬ käib jõvvu `pääle Puh || fig (kaetamisest) on `aige üks luom, siis on `tõise kade silm käind üle Lüg; teise inimese kuri silm on siit üle käind, kurja silmaga `vaatand Jäm; `põrssad jäid kõik nii pasale ja - - sis oli sańt sõna tal üle kεind PJg; kade silm käis üle ja pani loomale täid `seĺga Kos; vahel lapsed jäed `aigess, `üeldi, kuri silm üle käänud Kod; kui latsel midägi viga, üteldi et kuri siĺm üle käenu Ran; kuri siĺm om üle käenu, lehma om ligeda nigu `mõstu Nõo; ette käima altkäemaksu andma olid selle asja pärast ede keind Khk; (kaela) peale käima paluma, manguma, keelitama; nõudma Käüb `pääle `jüskü luu`painajas Kuu; käib kõhe `pääle kui `mustlane Lüg; mis sa käid `ühte `jooni nii pailu mo `peale Vll; Äi sealt soa ilma peale käimata midagi Pöi; küll käist pεεl, aga ma pole mette joond Käi; akkas `moole `peäle `käima, anna koht kääst ää Juu; perele käisin [tööga] kõvaste `piale, ei soand sis `keegi `armu Kos; jusko `painjas käib `piäle, anna ja anna Kod; nigu `mustlane käib kaela `piale - - ikke anna `talle Plt; käib kui uni `pääle Puh; Nika käve pääle ku ma˽`tääga üten lät́si Rõu
15. (midagi) järgima; (millelegi vastavalt) toimima, talitama usu `nööri `mööda kεib kuni elu otsani Jäm; mis viha vaen tal Kuti `vastu on, `ühte `jooni käib teise kohe (vastu); ne käivad egas `asjas nönda kut käsikääs üksteisega Vll; ta peab ikka `öiget `säädu `keima Jaa; ma pian ikka `seaduse järel `käima Juu; [kui] laps vanemate `jäĺgedes käib [öeldakse:] kudaśs känd, nõnda võsu JõeK; sie käib mu kielu `vasta VJg; vanass kualin `testi eel`kiŕja. ku̬u̬l`meister kiŕjutas ette, sa kiŕjutasid ärä et käsi käis ku̬u̬l`meistri õmaga `üste Kod; si̬i̬ [laps] om joba käsu käijä, ta käü mõne käsu ära joba Krk; ta käib vil emä `jälgin Nõo; ta pidä `säädüist, ḱäu `säädüse `perrä, ei ḱäu `vasta `säädüist Se; kohut käima õigust nõudma, protsessima `aksid kohut `keima, tεεb millal see `otsa saab Khk; ma pole kenegiga kohut käind Käi; keisid ikke kohot, aga ei sest tulnd `ühti Mar; akkas - - landrahiga kohut `köima Mih; ärraga käisime kohut VMr; käisid kohot ka ike natuke KJn; `vannu ikki vi̬i̬l nakassiva [vennad] kohut `käimä; kaits `paari käenuva kohut kaits `aastat, siss keŕk lahutanu [abielu] ärä Nõo; nii tark poiss oĺl et, käve vi̬i̬l herräga˽kohut kah Vas; käüse kohut uma külä mehegaʔ Se
16. a. toimuma, teoks saama Minu esimäne `Suome reis kävi hüäst Kuu; `ninda on käind, `ninda käib edesi; sie vana jutt käib `põlvest `põlveni edesi; sõda on `käimäs Lüg; paneme töö `käima; kuidas see laul keib Khk; Üksi koari `niitmine käis nõnda, aketi kohe äärest `niitma; rebasejaht käib `talve läbi Pöi; meil on `metsas juba tööjärg `käimas Emm; rehepeksud, need kεisid ikka käsil Phl; tants köis edasi; eenätöö see köib ike `endist `moodi Vig; teada küll, kudas need asjad köebad Mih; rukki `lõikus käis sirbiga; rehepeks käis vardaga Tür; mõesa moonamestel sel käis `küindlapää üless `ütlemene Pee; vihu `leikasid `vaĺmis, ega sis, sie käis nõnna mis `välkus kohe Koe; kos sinä õlid, ku lahing käis ranna jäären Kod; pośte aśsad käivad laialt Plt; nigu `riibmine ja sugimine, tu̬u̬ käis iki rehägä Ran; `aiga`mü̬ü̬dä asja käevä, ripa rapa rista `kat́ski; [sünnipäev] käip kõik nätäl Nõo b. muutuma minu `muistamisest `saadik on sie laht `käünüd `palju pisemmaks; kui lähäd `puosta `pääle, peräst kui tugevaks käüb, saab `oite ala valatada; [kiluvõrgud] olid juo vähä `käüned `pehmeks Kuu c. edenema, laabuma tämä kääs `käiväd kõik tüöd, midä kätte võttab Lüg; lase kaup `keia, mis sa tiŋŋid Khk; mis se ärja küńd oo‿s - - ega se na ruttu köi [kui] obustega Lih; mida `rohkem sa teed seda tööd, seda parem ta käib Ris; töö akkab tagurpidi `käima, ei lähä edasi `ühti, ei soa ärjapead väĺlalt ää Juu; sie käib `kähku kui käki tegu JõeK; `vaatab kuda ni̬i̬d elod akavad `käimä Kod; tü̬ü̬ käis ku soras Kod; tü̬ü̬ käip täl käen nigu käki tegu Nõo; tü̬ü̬ kääse mul nii virgast nigu tuli püśs Räp; las(k)e käia ergutus-, heakskiiduhüüd lase vade `käüä! [hüüti] ku midägi `lähte hüäst Kuu; lase aga `köia, mis tal oo Aud; [üks] tahab `riakida, teine on `valmis `kuulama, `ütleb et lase `käia Lai; mis sa kurvasted, muud ku las aga kävvä Krk; `laske nüid käiä, nüid ei massa `aiga `viitä Hel; herr üteĺ oma kutsarilõ: las kävvä Räp || (erilise leksikaalse tähenduseta) nisuke juomakalts et lase `käia Kad d. (käekäigust, hrl küsimusena) kuda käsi käüb Kuu; kuidas käsi keib; kuidas käpad keivad Khk; nönda küsitakse ka, kudas käbarad käivad Vll; Soldati käsi äi käind sõjaväljal mette `easti Pöi; kudas käsi keib koa sis Mar; kudas käbäläd köivad koa, küsitse teese käest Tõs; kudas so käsi käib koa nüid, põle sind kaua näind Kos; kudas käsi käib, kuis elad Puh; vanast üteldi et, murra `murtust ja anna `antust, siss käib su käsi äste; käsi käip periss äste, rõevass om säĺlän ja sü̬ü̬k om kõtun; tõene küsip, kudass käsi käib, tõene `ütleb mes tä käib, `käissest `sisse, `käissest `väĺlä Nõo; täl `höste käsi käu, tä om õ̭nnõlinõ mi̬i̬śs Se
17. kostma, kõlama käräkäs käis äkkist Lüg; `Järsku käis `irmus `raksatus IisR; köhimise ääl keib `kaugelt käde; keis `irmus röögatus Khk; Kurgede ääl keib soost ää Kaa; vali `öilamise ääl käib metsast Krj; Pisike kabin käis korra kaudu akent; Irmus nina norin käis teisest toast Pöi; suur kõve kärgatus köis Muh; Üks vali kärts köis ja tuul lõi ukse `ingede pialt maha Han; sel on kõva kops, eal on nii vali, käib üle kõigi; mõni sõna käib tal nii ulluste; krapi kõbin käis kätte Juu; käis üks plaks Trm; akasid paagud `käimä, `püśsi `laśti; ele särdsäk käis Kod; suuretüki paugud käisid Vil; laksu käüsive Hls; kuuli ku tu kärts käis Ran; suur kärävüss käis Kam; sääne käŕäk käve kuʔ Se || (kuulujutust) Jutt keib, et meite `koloo·si tulne jälle uus esimees Kaa; jutt käib nii Puh; jutt köib suust suhu Tõs; ja mehe kah olliva paraja praava mehe, naĺlajutt käis Nõo; ütevahe käve˽jutuʔ et, kel paĺlo rõivast um, tu̬u̬l võõdass rõivass arʔ Rõu
18. a. püsima, kestma, vastu pidama õlekattus, kes ikke `oskas tiha, käis sada `aastad Hlj; see käib mo põlveks küll, jääb järälegi Mär; nied raag`nahka `pasled jälle `ütlesid et, ega nied ei käind midagi Amb; panin kinnastelle uued lapid `piale ja käisivad `jälle VMr; teine paĺk käib, teine `pehtib ruttu. maltspuu ei käi `kuigi kaua VJg; pehme vikat́, ühe suve käis Kod; `päätedu `saapa käevä tõenekõrd nigu `vastsegi Ran; tu ei upu˽vette, ei pala˽`tullõ, käü alasi alalõʔ Har b. kõlblik olema tegin alusse `einä, `luomad ei süö, aga alussest käib küll Lüg; `Mulle käib minu `naine küll, mis `teistel tämaga tegu IisR; See kivi käib just sönna kohta Jäm; seda kεib mäledä noordel ning vanadel Khk; `Meite asema `riided käivad veel Pöi; nee käivad mõlemad, rumalus ehk loĺlus Kei; sina ei tea, mis meil käib ja mis ei käi VJg; sarap̀ust [saab] ikke kõege paremad vitsad, paju, si̬i̬ ka käib Pal; prae rasu käib igäle `poole KJn; sukass ja `kindass kõlvass, sinna käis [lõng] küll, aga `kangade es `kõlba Ran; meil serätse söögi ei käi; iluste ei mõśta `nõklu - - esi `ütleb, et küll tä käib Nõo; kae, kas tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om mürre Võn; säärän madalik hopõń om, talu hobõsõss õks käü Har; su mõttõ˽käüvä˽kõiḱ `mõtsa, na mõttõ ei käü˽kohegi Se || (tehakse) se [reha] varss käib kuusest JJn; lepapuust käib `kapsa tõrss VMr; [kuhja] malgad käisid kase vemmaldest Sim
19. käärima (hrl õllest) õlut akkab `käimä, lüöb `alli `kõrra `pääle juo Lüg; oluve `aami `panna olut `käimä Vai; ölut kihiseb `keia; ölut kεib suurde `kelladega, suure `körge vahu ajab üles; ölut läks kihe `keima, kui ta pailu palavaks leheb ning `keema akab Khk; [õlu] akkab `keima, linakord pεεl juba Mus; õlut `lastasse köia `tõrdes Muh; see oo verre, kui ta alles köemätä oo; verre pannasse `köimä, siss lääb jälle õlless Vig; õlut juba köin, `tarvis vaadisse aada Tõs; [õlle] ramm käib ää. [kui] `lasvad `liiga ära `käia, ta siis viha ja segane keik Ris; kui õlut paelu käib, siis käib rammu `väĺla Juu; Kali `käima ei akka `ilmaski Jür; nüid on õlut käind, võib `ankrusse `panna Ann; õlu tahab käedä ja seessä õma aja Kod; virre on käimata õlu Ksi; õlut on käemäs KJn; õlu es lää `käime, juśt ku rokk ollu; peris tävveste ei lasta är kävvä Hls; `tu̬u̬brin läits õlu `käimä ja vatutama Nõo; virel ei ole `pärmi sisen, kui käi joba, siss om õlu Ote; kui õlluʔ nakass `käümä, pandass kõva pütü `sisse Räp; oluʔ om ar ḱaunu, maidsat kas tä om ka kõva (kange) Se; külma käima 1. puudulikult käärima kui ta kuidagid `sooja saab vöi loksudud, siis akab uuest `keima, seda `üitasse siis [et] ölut keib `külma; `külma kεind ölut kut udu leheb lage, ta nii pönevil sεεl sees Khk; `Külma keind öllel seisab keima kord ikka peel Kaa; Õlut läks külma keima Pöi; `küĺmä käind [õlu] siis oli `äśti magus ja Juu 2. (vallasemast) va `külma käind tüdruk, `värdja ema Pha; [tüdruk] läks kodu `külma köima; see [tüdruk] oo koa `külma köin Muh
20. (ihade või himude kohta) Meeste isaldused keivad veini pudelite järge Kaa; käib imu tämä järele juba `mitmed ajad Kod; temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel
21. (lausenäited, mis ei sobi eelnevatesse tähendusrühmadesse) Tämast `saamatuma ei `käigi (polegi olemas) IisR; kaŋŋas ei kεi kenast Khk; Seda tuli vähe ette, et ta (kangas) pole käima akkand Rei; löng on kibas akkan `käima (kangaveast) Ris; ta laseb ikke köened `käiä teese vara üle Juu; ole kõigin paegun `leṕlik, käi alt varvaste teistel, sis saat iluste läbi Puh; kusi om kinni, ei käüʔ kusi Krl; tütär üte et, ega ma üle imä ei˽käüʔ, mis imä otsustass, tu̬u̬ um Plv; mõ̭ni (taskuvaras) käsegiʔ `laato piti, karmanit piti Se; käes ~ käsil käima kasutusel, kasutada olema ärjad pole täna kää keind Khk; See ju vana kää keind (kasutatud) riist juba Kaa; see obune peab alati kää `käima, ei soa rahu `ilmaski; mis seesäb, se on `liikumata vara, mis kääs `käia on, se on `liikuv vara Juu; kääs `käidavad asjad, nõud, mis alati pruugitavad on VJg; si̬i̬ raud mes käsil käib, ei ruasseta `ilman; `suapad akavad kõhe käsil `käima Kod; läbi käima 1. (proovi) läbi tegema, läbi minema nied on kõik minu kääst läbi käind VMr; üks mehine mees, kui ta kõigist aśjust läbi käib Pal; raamat käis `enne `sensurist läbi KJn; siss `olli loosi alt läbi käenu Hel 2. (seedimisest) köht oo ummussis, äi käi läbi mette; paljas vesi käib läbi, kut sehest `lahti on Khk; Kase karba vett `joodi - - kui sihest läbi keis, siis vöttas köhu `jälle `kinni Kaa; köhutöbi oli, köht käis läbi, paĺlas vesi oli Pha; Kui köht läbi keis, siis [mustikamoos] `tõmmas `kinni Pöi; kõht on ummuksis, ei anna läbi `käia Vän; pihta ~ sisse käima pilkama, nöökima; taga rääkima Olga on `valmis ikka teiste `pihta `käima Khk; Akkas `korda teise `sisse `käima ja käib; `Kange teiste `pihta `käima Pöi; Möne mihel aa sihane sant mood, et käib teistel sisse Emm; Ära katsu si sisse käie midaged, sa mötled et ma ni tolgus ole et ma‿p saa aru end Käi; üle käima 1. ületama, üle olema, parem (tugevam, tähtsam vm) olema `tõine käib ramuga `tõisest üle; mina‿n käi sest tüöst üle, mu jõud ei `kanna üle Lüg; ta söna pidi ikka teistest üle `keima Khk; [laps] Lihab ju nii `raskeks, jõud äi käi änam öle Pöi; eks tervis kõege parem ole, üle selle‿i käi `keegi Var; kubjas köis meeste üle Aud; valla talitaja peab kõigist üle `käima, mis tema `ütleb see peab olema Juu; kasu pidi kuludest üle `käima VJg; naene käib üle mehe, ku mi̬i̬s lähäb väimehess Kod; jumala käsk käib üle kõigi Puh; si̬i̬ asi käib üle miu `mõistuse Nõo; timä helü piat õks tõisist üle `käümä Har; mu joud ḱäu sust üle; `uhkuss käüse üle rikkusõ Se || ta ḱäu üle sõ̭na, `kullõ õiʔ (on sõnakuulmatu) Se 2. vaatama `laskes silmad üle `keia (vaatas üle) Khk; ma olen seda `aśja näind, mu silmad on sealt üle käind Juu; mu silm käu üle, s‿ma näe kõ̭iḱ arʔ Se 3. (kogu tervikut hõlmama) lademest `üieti, siis sai `vartaga üle `käia VNg; Vanasti said viljapöllud kohe peele ösumist uiesti üle keidud Kaa; Lahing käis öle, tegi maatasa kõik Pöi; Pole sii einamal `seaste suurd `niita midagid, aga ma pea ikka vigadiga üle `käima Rei; lademed `kiera viel teisip̀idi - - siis [sai] `jälle kord üle `käidud (pindaga pekstud) JJn; va kase põngastik - - eks ta vikatiga pia ikke üle `käima VMr; kui lade oli püeratud, siis sai teist pidi `jälle kaks `korda üle `käidud Sim; kui vihm üle läits, said iki `viĺlä, aga kui põud üle käis, es saa midägi Ran; ümber käima käituma, kohtlema; tegemist tegema `katsuga tulega ilust `ümber `käiä Lüg; mönega tä üsna kenasti käib `ümber, aga teist tä `kiusab `jälle Khk; `Voata kudas sa loomaga `ömber käid Pöi; tä na suurest sugust, tä nagu ei taha alama `rahvaga `ümber `keiä Mar; ei `oska mängu riistaga `ümmer `käia Mär; lapsega tuleb õrnaste `ümmer `köiä, ei tohe kuri `olla Tõs; `loomadega piab `ümmer `käima, `söötma ja `jootma ja `kõike tal `andma Juu; õli kolm ja pu̬u̬l `uassad vangin, üväss `käidud ümmer Kod; poiśs kanseldab obostega, ta käib nendega `vahvasti `ümmer Plt; mea ole `seantse `asjuge [nagu ravitsemine] ümmer käünü Krk; temä ei mõesta serätse masinaga `ümbre `kävvä Nõo; ega sa˽noorõ hobõsõga kuŕjaga `kõrda ei˽saa, paremb käü õks timäga `hääga `ümbre Har; `haigide inemistegaʔ om paĺlo vaia `ümbre `kävvü, kua taht juvvaʔ, kua `ussõ viiaʔ Se || fig liialdama tämä käüb `liiga `laialt `ümber Vai; see käib oma toiduga väga laiald `ümber, kevadi `puudus Emm; ta keib selle va kepega (kibedaga) `paĺlo `ümber Mar; ta käip selle va kipe mõrruge ümmer (joodikust) Krk
Vrd käülema
kärak(as) kära|kas (kärä|käs) g -ka (-) Kuu/-gäs/ RId Sa(-gas g -ga Khk) Muh L(käära- Kse) K IPõ; kära|k (kärä|k) g -ka Emm KJn, -ga Rei, -ku Saa Äks M T Urv Krl Räp, -gu Krk V(ḱ-; -ŕ- Se)
1. suur (ebakorrapärane) tükk, käntsakas suur käräkäs `einamad Lüg; kust koer `seikse liha käraka käde saand‿o Mus; Märja `aaga oo `tuhlid nagu suured mustad kärakad Han; minugi vennal on sääl `Kotkamääl kärakas `põldu Kad; ańd suure käraku `leibä Puh Vrd kärakas
2. alkoholiannus; viin [ta] Tegi kodo ka käräkä Lüg; `vötsi paar εεd käragad Khk; Mees `viskas ühtepuhku kärakad Emm; võta üks käräkäs ää Mar; võttis tubli käräkä `viina Tõs; sai - - kärakas `viina `piale `võetud kui saunast ää tulid, tervis tuli tagasi jälle ja Nis; mehed põle akand `enne `tüölegi, kui suand käraka `viina VMr; võtame öhe käraku küĺma`rohtu Äks; seh, pane üit́s käräk nüid Krk; kas sa käräkut ka `viskad vahel Ran; Poisi˽võti˽tan õdagu käräkut Rõu
3. pauk, kärgatus Kui kärägäs kävi, oli `ülge ka `sirge Kuu; Ära süö `vasta üöd `ninda `palju `kapsaid, akkad kole kärakaid panema (peeretama) IisR; pannund suuretüki akkama ning annund käraka ää Vll; `pikne põletas kõrtsi maha - - kärakas oli vääga kõva Pal; piken lü̬ü̬b kõva käräku Hls; kui tu käräk käis, siss `akna klaasi põrisiva Ran; Tu̬u̬ kärägu pääle˽ma `heitü magamast üles Urv; teḱk suurõ kärägu ku sattõ Vas
4. löök, hoop `tõmmasin kuradile ühe käräkä `pitki `vahtimist Lüg; `antsin teesele ia käräka `kuklasse JMd; anni tal üte ää kõrva kiilu, üte kärägu vääni tal kõrva `pääle Krk; ańd mullõ t́äkk ḱärägu, lõvvaluu lei `riśti Se
käärima1 `käärima, (ta) käärib spor S(-ea- Muh), L(-Vig) K(-ia- JMd, -ea- Koe Plt) I(-ia- Trm) Trv Hls TMr Ote, `käärib R(-äe- IisR); `kiärimä Juu, `kiärmä Kod, (ta) kiärib; `käär| Saa Hel Ran Puh(-) Se, -me San, (ta) käärib (-p); `käärüm(m)ä Har Rõu Räp
1. bakterite, pärmiseente vm toimel muunduma (söögist-joogist) a. hapnema; riknema moes läks `käärima Jäm; piim oo `käärima läind, nenda kiliseb et Khk; Ilma `sukruta [keedis] äi seisa, lihab `käärima Pöi; Leiva supp on `käärind Rei; apu aab levä `kerkima ja `käärima Var; marjad `käärväd ärä ja raag jääb üle Saa; muśsiked ku lähväd pud́elin apuss, siis on `kiärmä lähnud, kiäriväd Kod; Vatt jäi `sisseʔ ja tu̬u̬ ai moosi `käärümä Har b. käima, käärides valmima olut `käärib Kuu; `Meski `käerib IisR; [õlu] `Kääris `terve öö - - [nüüd] `sõuke kena matsakas maik Pöi; õlot käärib `kangeks Kul; õlle `ankur lõi punni eest ää, käärib `kangeste Tõs; kui õlut käib `easte, siis kiärib `kõrgeste Juu; õlle tõŕss käärib ju Ann; õlut akand `kearima, on alles pool `kearind Plt; ku mesi om ära `käärin, sõss kaanetets toobi `kinni Hls; Mõ̭nõ päävä käärümise järge `oĺgi taar valmis Rõu || kääritama sepp, tu̬u̬ olli vetel, õlle olli juba ärä `käärinu Ote
2. käärides kõdunema, kobestuma kobe muld on `sonniguga `ästi `käärima `pandud Vai; maa käärib, mulla unnid, nupud on maa pial Pha; iga kevade üks kord `üöldakse maa käärib, maa aiseb kõik, sel aal teed viĺla maha Tür; rukki oras on sügisel punane ja vilets, ei ta (põld) ole `audund ega `käärind VMr; Kui juba mua kuiv õli ja kiarima akkas, siis läks põllutöö kibekiirelt `lahti Trm; maa on ka teenekord plämm, siis ta käärib või muheneb ja `vaĺmib Äks; maa ei ole `käärmä saanu `mińnä, maa piäb `käärmä, toorest maad ei tohi puttu - - maa tahab `aududa Ran
3. keerlema, keerutama täna `käärib `pilve Hlj; pilved `käärivad (tuulega) Mus; meri käärib kui tormiga `mässäb Var; käärmurd, suur laine, mis käärib nisukse madalikude pial, kierutab; kevadi ja talve ku vesi `kõrge, akkab meri `veikse tuulega `käärima Ris || fig rahulolematust avaldama mai·lm oli juba `käärimäs Vig Vrd käärama
köhitama köhitama Hlj HMd Kos Kad, -ämä Kuu Juu; köhetama Vän Tor PJg; (ta) köhedab Saa köhatama hakkab köhitämä nii `palju Kuu; köhetab natukese Vän; [ta] Akand ikke natuke aaval köhetama, köhetama ja sõni kui suri PJg; akkas lorsutama ja köhitama HMd; köhitäb `ühte `puhku Juu; köhitas oma kähiseva rinnaga Kos; ei nad `kumpki köhitand ega rögistand Kad
körisama, körisema körisama Trv, -ämä Kan; körisema Jäm Krj Vll Emm Mär Kse Khn Hää Juu JMd Koe Kad VJg Sim Iis Trm Plt KJn, - Kuu Kod KJn TLä Urv Räp, -mma Vai, -me Hls San; ipf (ta) körises Krk; (sa) Köriset Hel, körised Ote
1. körinat tekitama; kärisema Vanamies oli `juua täüs maas ja viel vähe körises oma ede Kuu; ääl on `kustund ja körisö Vai; Kui ing `välja läks siis kurk körises veel ja oli `valmis (surnud) Krj; rönnad körisevad juba Emm; rinnust köriseb, `aigus aas körisema Khn; ial köriseb Koe; obune akand rögisema ja körisema Kad; kel rinnad `kińni, se on rinnatu, köhib ja köriseb Sim; köriseb juba ammu, ega ta kaua enäm ikke ep elä Kod; norisep ja körisep, `tõmbap nõnda kurjast, ei lase `tõisi ka magade Hls; ken siga `su̬u̬rmine om, sõ̭ss körisess kurgust, ku ta sü̬ü̬ Krk; ei tä mes säl lõõrin om, et ma körise; kuju konn kurgun, `kulle kudass köriseb Nõo; teä körisess, ei tä kas ta koolup võeh San; mi‿sa alati köriset Urv
2. virisema, vinguma aa siga köriseb, tea mis ta on `aige või VJg; ärä akka körisemä; mõni laps köriseb alate, kisendäb tasa Kod; ta (siga) körises ja ei sü̬ü̬, ta om marjun Trv; köriseb kui marjane põrss, ei saesa konagi rahu; küll ta vi̬i̬l võib köristä, kõik putuva tälle ette Ran; sa oled ku marjane tsiga, körised Ote
3. haiglane, põdur olema kiriseb ja köriseb iga pää, mis `töömes ta koa oo Mär; si̬i̬ mutku köriseb `piäle, on `aiglane KJn; tuĺl küll `vahtsõnõ `tütrik aga saa es tast olejat, oĺl üt́s körisejä Räp
küdenema küdenema Vll Pöi Muh L küdema; põlema vata, ahu pealt ne puud akand põlema, küdenema Pöi; ahi küdeneb `peale juba Muh; ma pane aho küdenema Mar; lebaahi küdeneb Lih; maa küdenes kütise tulega Tor; saunas küdenes ahi kava, mitu `tuńni Saa || kas tahad maḱka (tanguvorste) kerisele panna küdenema Muh Vrd küdinema
lahinal lahinal R Jäm Khk Emm spor L , VJg IPõ KJn, -õl Krl adv < lahin tuul tuleb lahinal Kuu; vesi `juokseb lahinal VNg; tuli `palla lahinal, `palla üväst Vai; vesi keeb lahinal Khk; Ooletumad inimest jätvad metsa tuleasemed maha, nee akkavad aga uuesti küdima ja viimaks ongid tuli lahinal lahti Emm; Toover oli ää kuin, külle pealt joosis ühna lahinal Han; lehm kuseb lahinal Saa; kevade juoksevad veed lahinal määst `alla; tuli põleb `ahjus lahinal JMd; ega ta (käsn) lahinal põlema akand, ta akkas `õhkuma Tür; `laśkis (kusi) lahinal Lai; `vihma tulli lahinal KJn; vesi ju̬u̬sk lahinõl Krl || Söit läks lahinal lahti, üks lahistas ees, teised järel Emm Vrd lõhinal, pahinal
lahkuma `lahku|ma R eP(`lahko- Mar Kul) Trv Puh Nõo spor V(-mma Rõu Plv), -me Hls Krk(-m) San, -mõ Krl
1. a. (kusagilt) ära minema `lahkusin tuast `vällä VNg; nad `lahkusid kahegesta ära Jäm; `lasti püssirohu `suitsu, et uni pidi ära `lahkuma Mus; Peab ikka `lahkuma, `siia äi soa `jääja Pöi; ta ei `lahku sealt ää tulema mette, tät oo kodo `tarbis; vana `aasta `lahkob ää, uus akkab `jälle Mar; lapsed `lähtväd `kooli, `lahkuvad kottu ää Tõs; pulmalised akavad jo `lahkuma VJg; Igatahes õli tal aeg kõha pealt `lahku Trm; külm akab `lahkuma, sula võit jäeb Kod; `võõra akkav `lahkum joba Krk; miʔ `lahku(mi) ärʔ vanast kotussõst Krl; `tahtsõ ma˽kodu nakada tulõma, saa is timä kõŕdsist `lahkudaʔ Har || surema tεεb millal see `ilmast `lahkub Khk; Ta on nõnda otsakorral, ikka `lahkumise peal Pöi; tema jo `ammu siit ilmast `lahkund Vän; si̬i̬ `lahkuss igävest ärä; pia ta i̬i̬st oolitseme, ta inimene, engek sehen, ärä ta‿i `lahku Krk; `kaugõss meil siihn maa pääl ellä om, meil tulõ `varsti `lahkumine Har; siist ilmast piät ega üts `lahkuma; kuʔ ma sinnäʔ sai õnnõ, niʔ oll täl `lahkumine kaʔ käehn Rõu b. lõppema, laiali minema ja siis kui pulmad `lahkuma akkasid, siis kiedeti `kapsasuppi ja siapia liha VMr; ku akas pulm ärä `lahkuma, siis `ańti vi̬i̬l lõpe `sü̬ü̬ki Kod
2. kellestki või üksteisest lahku, eraldi minema `lahkus mehest `vällä Lüg; esimene mees `lahkus tast ära Pha; ehk oo meitel `viimne `lahkumine; kui leib oo pooleks löön, siis pere `lahkub; `meitid `olli kahessateisn `vaimu peret, siis akkas pere ää `lahkuma Muh; ää aa nii usinaste `lambud takka mette, nad ei saa ää `lahkuda (karjast eralduda); see oli täna omingo üks ale `lahkumene Mar; nad alati tulid `seĺtsis, aga kui `jooma akkasid, siis `lahkusid ää Juu; ia oli ühes koos `olla, ei taht `lahkuda Ann; `lahkusin isast-emast ära Iis; kui [leival] lõhed sehes on, siis öeldasse et pere `lahkub Äks; üks `lahkund mees, ära lahutadud Plt; `lahkusi naesest äräde Trv; ma˽lät́si su˽vellega ni‿ka‿gu kerigu reṕi pääle, maʔ jäi sinna `saisma, timä sai `rahva sekkä sinnaʔ, nii `lahku˽miʔ tõnõtõsõst eräle, is `saaki enämb kokku Har; piämi äräʔ lahkumma tõni tõsõst Plv || lahti ütlema, loobuma sedise nörga usuga, kes ära `lahkuvad oma usust Jäm; ta eese kesost ää `lahkund, ta põle eese `kesku `täitend mette Mar
3. a. laiali minema, hajuma, lahtuma vahest ei tulegi `siie `ranna`ääre, `mandrimaa `ääre tuuld, `enne `lahkub ära, meres `üksi on Kuu; minu `mieli `lahkus VNg; `pilve akka `lahkuma (`vällä), `pilve `ävvi `vällä, siis `tullo `üvvi `ilmo Vai; See [õlu] oli `sõuke müŕk, see‿b `lahku änam peast ää Pöi; viha lahkus tast mööda Rei; vana ving oo sees, ega see ei kau, ei `lahku Mär; kui viin ää `lahkub, siis ta nõnna kena mees Juu; `pilved akkavad `lahkuma, ilm akkab `kierama teist `muodi VMr; akkap iki lahess mineme, viin pääst `lahkume Krk; pilve nakava `lahkuma, vihmasadu lähäb üle Nõo; pilveʔ jo `lahkusõ ärʔ, lätt põvvalõ Vas || selginema ilm lööb `lahkuma kui `taeva pilved `seĺgivad Rid; eĺm akkab `lahkuma, tule saust `ühti Kse; ilm `lahkub ää, lähäb `seĺgemaks Juu; joba taevas akkass `lahkume, pilvi `lahkuv ärä Krk b. haigusest paranema `aigos `lahkob ära, kut akab `tervemags `saama Käi; mool ikke `aiguse järg alles käe, põle ma sest veel ää `lahkond üht Mar; ega mu `aigus nõnna ruttu oleks `lahkuma akand Kad; ma olin korra mineva nädal nii `aige, et ei saand enam liigutada, aga `lahkus `jälle ää Plt; si̬i̬ `aiguss akkass iki `lahkume Krk; ma `naksi `aigusõst `lahkumõ Krl
4. hargnema, lahknema a. (teest, jõest) jogi `lahku kaht `aara Vai; jõgi või mis taht, `lahkub `metmese aruse Tõs; tie `lahkub kahes arus Ris; ja siss tuĺl ti̬i̬l ta `lahkumine, üts ti̬i̬ lät́s ütte `pu̬u̬ldõ, tõõnõ `tõistõ `pu̬u̬ldõ Se b. (kanganiitest) niied `lahkuvad nõnna east et, põle tölli`ändi sihes ega kedagi; nõiamoer musin natuke `kanga kallal ja, lõŋŋad `lahkun jälle Muh; siis on kangas `vaĺmis ehitud, siis akka `tallama, kas kangas `easte `lahkub, `lauldi ikke: külä eeded `kiskugu, meie kangas `lahkugu Juu
5. eralduma ei `lahku ärä (piim koorest) Kuu; kui o märg muld, ühes `päntses, ei `lahku vöi ei veere mette (jääb tükki) Khk; ölut lääb venima, ei `lahku kapa `ümbert ära Mus; akati puumassinaga kogu `lööma [koort], vöi `lahkus ära Vll; seep `lahkub kulbi küllest `lahti, see taha änam `keeta `ühti Kse || ku naene last nakap tegema, siss edimäld `lahkup vesi, tulep vesi ärä, siss tulep laits Nõo
6. katki minema, koost ära lagunema `praegu nääd (omatehtud toolid) kusagilt liimist ei `lahku Tõs; kauśs satass maha, `lahkuss˽ärʔ Rõu
Vrd lahenema1, lahknema, lahkuneme
laotama `laotama Muh Kul Lih Mih Tor, `laotada Mus Kaa Mar Mär Tõs Hää Plt KJn T, `laota Khn Trv, laodata Noa LNg Rid Vig Kir Tõs HaLo Juu Kos, laadata HaLä Kos; `laoteme, `laote Hls Krk(-m) Hel, `laotede San; `laotam(m)a, `laotaʔ V(-adaʔ, -õdaʔ Plv Räp; `laot|amõ, -õm(m)õ, `laot|adõʔ, -õdõʔ Krl); `lautama JõeK Sim Trm Äks, `lautada Kuu Lüg Jäm Khk(`lauta) Kse Han JMd, laudata Jür Tür Pai; `laudama, `lauta Hi(-ou- Rei; `laatma, `laata Phl); `laatama JMd, `laata|ta Kod(-ao-), -da Pee(-ao-), laadata Juu Ann(-au-); ipf (sa) `laodid Pst, (me) `lautasime VMr; tud-part `lautud Kär, `lautatud Pöi, `laodetu Vai, `laudetu VNg
1. midagi (hunnikust või kuhjast) laiali puistama suvi`vilja seda `kougiti, täma ei `ollu `vihkuna, oli `laiali `laudetu VNg; sönnik `lautase laiali pöllu `pεεle Khk; kätised - - nendega sai `tuhlid `kistud, nendega sai sönnikut `lautud Kär; akkame kütist ää `laotama Muh; `veeda sitt `välja ja üks `laudab pöllal Emm; Einakokk `loudati oue pääl laiali Rei; ma `laada sönigod Phl; [heinad] laodati veel laiali ka Noa; `laotame eenad `kuima Kir; kätega `lautasime sõnnikud, küined olid kadun pealt Han; Sõńnikud `laotõs tegi jalad `terven pasatsõks Khn; `eina `laotadass kah, mudu - - lähab kopetama Hää; kaar laodataks laial Ris; linad tulevad maha laodata, ribade `moodi kõrre või `kople `piale HMd; reial laodati lademed maha Kei; kui `päävä oli pala, siis `laotasime `öösse [sõnnikut], `öösse oli eä laodata; linad laadatakse maha Juu; [ta] `lautas kuod ää; sõńnik taab `lautada JMd; no siis `jälle sai [sõnnik] `laotud `lahti Pee; õdre ja `kaeru kua pekseti - - `lautati maha põrandalle, tallati ja tambiti Trm; `laatasse aod maha Kod; kui sa `villu `peśsid, siis pidid ää kuivatama, `laotasid `kuima, kohe maha roho `piale Plt; leost sai [linad] `väĺlä `võetud - - istutadi ehk `laotadi maha KJn; rahvass `laotava einu maha Trv; ku kütuss ärä olli palanu, tõise pääväl `minti kütüst `laoteme; ku [lina leost] vara om `vällä võet, siis `laodets `rohkep ligi maad Krk; kui vihm rua läbi lü̬ü̬b, siss `laotedes rua kah maha Hel; pü̬ü̬rkaari `aina `olli paĺlu, tulli laiembide `laotada, muidu es kuiva Ran; i̬i̬sspä veeti [tee peale] `kruusa ja `laotedi ja roogiti `kraavi, tõõsibä `tulli politseisaks, võt́t ti̬i̬ `vasta; `laotame nu̬u̬ kaara `tuulduma Nõo; võeti [linapeol] köite päält ärä ja `laotadi maha, siss päiv `pli̬i̬kse nemä `valgess; kässiga `laotanuva ennembä sitta; meid olli paĺlu sitta `laotaman Ote; linnu `laoteme, lina ku leost `välla `viidi San; `ainu laḱka `laotõmmõ Krl; [linad] `laotõdasõ maa pääle `pulka Har; Ega sõ̭ss `vikluga˽tu̬u̬kõrd [sõnnikut] es `laotada, `laotõdi inämbüsi kässiga Rõu; jätämi˽perä linno `laotamadaʔ Plv; läḱiʔ `hainu `laotama Se || hajutama tuul `lautab `pilved ää JMd
2. laiali, lahti asetama; välja või laiali sirutama, laiutama `lautasi `kanga muru `pεεle laiali Khk; siis tuuasse võrk tuppa ja `laotse põlide (põlvede) `peale Muh; Kui akedi linasid `kangud pleegidama, siiss `laudati nad `aidas rohu pääl keik laiali Rei; Vanad `riided `oĺlid `jälle, mis üle asemate `lautadi Hää; `pärtel `pöörab [kapsa] päid ja laurits `laotab `lehti Juu; käsa `lautama JMd; üks riie laudati üle vibu puu, et pää ei paist lapsele `piale Ann; katuss `laatavad, `võetse `ru̬u̬dmed `õĺgi täis, siis akatasse `laatama; palang `laotadi sängi `peäle Kod; [leibade] `pääle `lautan siis räti, `puhta käterätiku Äks; `laoted `rõõva leväl `pääle Hls; verev teḱk `laotedi meele `pääle Ran; kapust laaritspäeval `laotap `lehti ja `pärtlespäeval pöörap pääd Puh; `uńdrik om ärä `kaonu, nüid laku perst ja `laota `kässi, midägi `ümbrele panna ei ole; emä tei meele asema `ahju, viis koti pää alla ja laot `rõiva `alla Nõo; kapst taht õredat istutamist küll, muidu täl ei ole `ruumi `lehti `laotada Ote; `laoda latsõl rõõvass suu pääle, `kärbläse `salvava muidu last Har; mõsi sälämõsu ka arʔ ja `laodi aia pääle kuioma Vas; eläjilõ - - õga õdagu õks `laotõdas ala [õlgi, sammalt vms] Se; suud ~ lõugu laotama pej palju rääkima, lobisema; vastu vaidlema `laudad oma suud `pεεle, ajad `vastu Khk; mis sa muidu oma suust `laotad Muh; ole vaid, ää `laota oma `lõugu Tõs; ta alati `laotab ja plaksutab `lõugu Juu; mis sa `laoted oma suud Hls; üit́s va ropp inimen, laots `pääle `lõugu; laots oma lõvva pääst Krk; ala˽nakkadu˽sa tanh uḿmi `lõugu `laotamma Har; Ka‿sa `mõtlõt vi̬i̬l kavva naid laḱu `lõugu `laota vaiʔ Rõu; `laotas `lõuge `vasta Vas || fig lööma `laotasin `talle `mööda `kõrvu Juu Vrd laotlõma
3. levitama, laiali jagama [mees] `ańdis peotäie lend`lehti, `käśsis laiali `laotada Plt; puu ennäst laiali `laoten Krk; t‿om `väega ää, et sinä neid külä jutte ei `laota Nõo; ku om `sände mullane maa, siss [seened] pistävä pää `väĺlä, ja nakava `laotama ennäst; pihla `laotava küll `endit laḱka, `võrsit aava `paĺlu Rõn; `palvõ`rändäjä `laotasõ jumalasõnna laḱka; `kärbläse `laotasõ naid `haigusi kõ̭kõ enämb laḱka Har; Ku jo˽kośa˽`vasta `võetiʔ, sõ̭ss naḱas tu̬u̬ `laotamine pääleʔ, kõ̭gõlõ kośa `rahvalõ `ańti suka˽vai `kindaʔ Rõu || midä esä `korjass, toda poig `laotass (pillas, raiskas) Rõu
4. a. õlut või kalja käärinõust ankrusse ümber valama kui ölut saand kεind törres, siis `lauda ölle ää, pane kehade `sisse Khk; nüid akkame õlut `laotama, nõude `sisse `aama Muh; ölle `laudamesel `anti `kuiadat `lamba liha, `joodi ölle `laudust Emm; ölut laodataks Ris; linnase jahud pannakse keeva vee `sisse ja siss lastakse `immida neli viis `tuńdi ja sis laadatakse ää ja pannakse kaĺla `aśtasse, siss tuleb virre Rap b. värsket õlut naabritele maitsta viima ölut `lautase, viiasse `laodissi küla, `naabritele Khk
5. a. lammutama; purustama, lõhkuma siin on kaks keriku maha `laodetu Vai; akand ammastega käristama, `laotama seda `nahka Khk; varess akkas katust `laotama Muh; `Enni, kui ma oleks akkand uut `kuuri ehidama, `loudasi vana ää Rei; [katusele] `pandi arimalgad `peale, et tuul ei `laota ära mette Rid; vana oovi`kammer `laotadi ää Mar; see suur maea - - laadati ära HMd; tormine ilm `laotab viĺla kärbised ja eena saod väĺläl ää Kei; tuul `lautand katukse ää JMd; `sakste aeg sai see küla ära laadatud Ann; me `lautasime [lähkri ja märsi] ära, mis nad mud́u seisivad VMr; ärä saed kõik [särgid] `laatata ja rebidä; `laatatse sild ärä Kod; `Laotid adrakse peris ärä Hls; nüid `laotev tare ärä Krk; üitskõrd poig `võtse `lavva alt `kirve, et ma su pääluu `laota Nõo; laot́ anomiid Vas; `kaśvi `uakõnõ katussõniʔ ja laot́ katussõ arʔ Se; ku latsõʔ tsirgu pessi `laotasõ, saavaʔ kiriväʔ latsõʔ Lut || (kukkumisest) Obene oless ärä `laotanu Trv; [hobune] läit́s perseli ette maha, tah́ts ärä `laote ennäst Krk || fig Küll `lautab magu, et `lõhki kua ei lää, sööb pailu Han; ma `tahtsi oma kõttu är `laote [suure naeruga] Krk b. koost lahti võtma kaŋŋasjalad `laotatse ühest ää Muh; katus läks pialt kaḱki, siis sai [saun] ära laadatud ja uuesti `tehtud Ann; Tu̬u̬ maja - - `laotõdi är˽ja `vi̬i̬di `tõistõ `paika Rõu || asõ om tu̬u̬, mis õdagu ti̬i̬t ja hummogu `laotat Räp c. (õmblustest) üles harutama emä lubab ärä `laatata `paltu Kod; `rõivid `laotõmmõ Krl; nakame `pökse `laotamma Plv
6. lagundama; laguneda laskma ihu oo üsna lihal, `laotab kõik ää (rõugetest) Muh; sa `laotad mo iho ää eese rohoga Mar; kingäd vett täis ja `laatas ärä; ualetu peremis laheb majan kõik ärä laguneda, `laatab ärä Kod; inimen ei mõista oma elu `kinni pidäde, muutku laots oma elukse puha ärä Krk; lät́si paŕõbat `ot́sma, uma elo `laodi õ̭nnõ ärʔ Vas
7. laugeks tegema (lõnga kohta) ei `lastud nii `keerdu `minna, et põln änam `laotamist Ris Vrd lautama
laps1 laps g lapse p last eP(g Khn) u, hv Hls Krk, g `lapse R(n `lapsi VNg, -e Vai)
1. laps, alaealine Laps `juokseb alt `vihma (ei saa märjaks); `Lapsest pääst `neulaga ühes majas eländ (osav nõeluma) Kuu; oli `lapsenna `niisukene sana`kuulmata et oli äda temaga Hlj; tämä on viel `lapse `kirjas (peetakse lapseks); Kie `lapsele nuga vai `karjatsele raha [kätte annab]; `Õhtate õli siis `meie `laste tüe, et pidimä tuld `näitämä ehk `piergosi sättimä Lüg; `Ninda`kaua `üäldi vagane laps (vastsündinu), kui õli `ristimata Jõh; [tal] `Lapsest `auvani `vimpkad sies IisR; `lapsile `üöldi, et siul on pobod pääs; `tuodi `lapse `ristile; `lapsed `liugud määs Vai; ma oli laps, es ole tähelepaneja veel; liha lapsed mitte mere `ääre Jäm; lapsed köristavad `ernid painanda sihes Khk; laps, kui ta `käibijaks saab, siis saab nime pärast (nimepidi) `üütud Kaa; Laps on laps, täma äi tea veel midagi Pöi; side `pandi lapse otsa ette, kiire takka `kinni, siis lapse pea es lähe kandileseks; laps ikka änam kut laast (öeld, kui lapsest kasu oli) Muh; Vεhene laps ja vana inimene aa ühed nödrad mölemad Emm; `Viipsimine on ikka laste töö olnd Rei; lapsed on `pähklil; [kui] laps oli `aige, oli rahutu, `ööldi et laps on ää imestud Kul; laps oo nasa·ma nagu koerakutsikas, kes tämäga‿o `easte, sellega oo tä ea Vig; lapsed `oitsid ikke vanemate inimeste seĺla taha Lih; Lapsel lapse aru Han; minul põle `voodid ond, lapsena oli koegas, pärast oli säńg Mih; `Lapsna mia käösi korra `Riiges kua Khn; sii külas `lapsa põle enam Vän; Lapse küĺm ja koera näĺg on üks ja samma (neid ei panda tähele) Hää; laps räägib siis, kui kana kuseb - - lapsel põlegi `õigust `rääkida vana inimeste vahele Hag; nii kaua on lapsed, kui leerist `lahti soavad, siis on täis inimesed Juu; ma lapsenasa lugesin üht Jenuieva raamatud KuuK; `enne `lieri põle lapsed `tohtind `lauda `istuda (sõid seistes); ennemast on mõnikord kuri lapsesse pugend JJn; Kesse läheb kitse pärast lakka ehk lapse pärast `randa (ei tasu vaeva) Kad; laps akab jo `kuogama, nää tal jo varekse miel peass VJg; testod leib süädässe, kasnud laps löötässe Kod; ma olin siis vi̬i̬l õege laps, mis ma olin, kolme neĺla `aastane Äks; kui laps veel õieti ei riagi, siis on tal pudikeel Lai; laps noor, jalg `kerge Plt; lapse jälgedes ~ kingades fig lapseeas Nuar mies, nuar `tütrik, `neie `kõhta `üäldi, et on juba `lapse `kiŋŋadest `välläs Jõh; ta on veel lapse `jälgedes Khk; Poiss alles lapse kingades, [aga] juba venitab suitsu Pha; ma ole ikka lapse `kingis tema `körvas (palju noorem) Rei; lapselt ~ lapsest lapsena, lapseeas `rougepanijat ma `lapseld `kartsin nigu tuld Jõe; Oli `lapselt `miski `aigusses IisR; kεisime sääl lapsest pärast Khk; lapselt ma ikka `kuultsi Kaa; ööd-vennad surid titelt ning lapselt ära Pha; Selg roo oli lapselt viga soand Pöi; lapseld on neid `asju `kuuldud Phl; mina pidasin koa lapselt öhe kuue ära Mih; lapsest mul `olle kollased `juused oln Aud; lapsest läksin mehele PJg; mul on kõik laulud `meeles, mis ma lapselt õppisin Kei; ema õpetas meid lapselt Iis || suure kooli lapsed leerilapsedMuh
2. järglane, poeg või tütar `Lapsel valutab sorm, emäl süä Kuu; sie on `lapsita `naine VNg; `Lapsed on `vaise vara; Seni `lapse `piake sile, kuni ema `silmad `lahti (ema elus); `välläst `kõrjetud `lapsed, neid `üellä välised `lapsed (vallaslapsed) Lüg; `toine `naine magas oma `lapsega üväst; tämä `tundes omalt `lapseld üks `märki - - üks sala`märki Vai; lapsed piab obusega `kooli `viima Jäm; me olime Jaaniga `vendade lapsed; lastega oo üks igavene rist, jumal `oitka Khk; `viimne laps `üitasse raabikakk ja tuhakot́t Mus; See oli siis, kui ma eese viimist last talusi (kandsin) Kaa; `meitid oli kuus last, neli öde ja kaks `venda; olete siis üksi nende lapseks (ainus laps) Vll; Esimene laps, sellepärast `üüti `neitsi laps; Laps tuli ennem ää kut pulmad olid Pöi; see oo alt `õlmde laps (vallaslaps) Muh; Lapsed kut oreli viled (ühtlaste vahedega sündinud) Emm; üks laps omale, üks küla poisile, üks surmale (peres olgu kolm last) Noa; abielorahva laps; ära põrund laps oo enne`aegne laps Mar; see mu enese lihane laps; need mis omad lapsed oo, neid näd lugevad veresugulases; õe venna lapsed oo nõod Vig; lapse ema `kohta [öeldi] `talve `kanga täis `lõngu, suvel kuhja täis `einu jääb tegemata, laps viidab nii pailu `aega ää emal Kse; Nändel oli `teisi `lapsa ka veel Var; seal oo kahekortsed lapsed, muist teese mehe ja muist teese Aud; [nääriööl] küla inimene `soovis `õnne: üks särk ja ühessa last, vakk `lapsi ja kilimit `leiba Pär; `kiski ei tia, kis lapse isa oo, `öetasse isata laps; kis vanaste last `kaotas, see (abort) `nüidne asi PJg; korjatud laps või sohelaps Tor; naene jäänu `aigess last `tu̬u̬ma (sünnitama) Hää; see nime on tal elu aeg kanda, et ta lapsega tüdrok on; lese`pölves viel `korjan miilitsega last omal Ris; `altkä laps (vallaslaps) Juu; laps mahub `enne isa `põue, aga isa ei mahu pärast lapse `õue KuuK; `korjas omale kua lapse JMd; ta `oidis oma ainust last nigu oma silmatera Tür; naene suri ää, neli last jäid järele Kad; jäävad ilma lasteta Rak; laps on vanemal kerstu naelast Sim; mina ei sua lapsiss kohegi ärä `minnä, `taĺta ja ari näid; surm riis lapselt emä ärä; lapsile viin süädä Kod; kui pada `põhja sü̬ü̬d, tulevad musta `piaga lapsed; mina küll ei saa oma laste `piale nuriseta Pal; esimese naaśe pooled lapsed - - me vahet ei osanud teha, et me küll pooled lapsed olime Äks; laps on üstku ema nokast kukkund Plt; `laṕsa on tal paelu Vil; last (käimas) olema (rasedusest) ma ei määleta, `missugust last ma olin JJn; ku ma viimäss last õlin, si̬i̬ õli juko kõege `raskem Kod; ta on last käemäs KJn || fig Kene laps, sen nimi [tähendas] kene kraam on, sie `määrab `hinna ka Kuu; Nee riipsud mis siit edasi on, on lapsed, nii pailu `lapsi on [tulemas] kut neid `riipsusi on [peopesas] Pöi; Ea lapsel aa mütu nime (kiita annab mitmeti) Emm; ei sest soa aru ei Liisu ega lapsed (mitte keegi) Kad
3. fig (inimesest, sag tema kuuluvuse või päritolu järgi) Kel `naurajes `augud paletesse `jäävad, oo `nuore kuu laps Kuu; `neoksed ääremaa lapsed ja `väikse koha lapsed - - `lähtväd `vällä sulaseks Mar; [ta] oli naasama `vaese `rahva `lapsi Var; jumala lapsed jo `taevas ikke `öetse olavad Tõs; ta peab `ilmliku lastest εnam Ris; aga muidu on ta talu`rahva `lapsi Kei; ämmad ika peavad `kutsi, et vanakuu laps jääb ruttu vanaks HJn; eks israeli lapsed ole akand `teisi järele tegema Kad; ei õle mina vana`rahva `lapsi ja pu̬u̬l `nõida (pole ebausklik ega nõiu); eks kõik õle ühed jumala lapsed Kod; olime `vaese `rahva `lapsi Lai; te olete ike talu`rahva `lapsi või Plt
4. fig lapsik, lapselik Mis `lapse jutt sie on, et `metsa `veuga `ninda `palju `tienib IisR; See pole Liisal küll muud kut lapse möte et ta linnast paramad leevab kut tal sii oo Kaa; see oo lapse juttu (jutuga) Muh; no ää ole laps ikka Kei; ta on ikke nii laps alles, on küll vana inimene Juu; kui jo kaheksakümmend [aastat vana] siis seda ei maksa jo enam `rääkida, se on jo laps Pee
Vrd lats1
laskma `laskma eP(`lasma S L K) eL(-me M), `laskema R(-ie Lüg) Khk Mus Kaa; da-inf `lasta Hi K, lasta Sa Muh TaPõ VlPõ M, `lassa R(`laskeda Kuu Jõh) JõeK ViK Iis, `laska Vll Pöi Muh L HaLä I, `laske Kul Var Aud Saa Rap TaPõ VlPõ Trv Pst T, `laskõʔ V(- VId); pr (ma) lasen R(`lasken Jõe) K Iis, lase(n) S L, las|e M T, V, lahe(n) SaLä I TaPõ; ipf (ma) lasi(n) R S Noa Kul KPõ I V(laži Lei), `laskin Vai, `laski(n) (-śk-) Jäm Ans Muh Phl spor Ha, JMd Ann Kod(laśkin) Hel, `laskesin Jõe VNg, `laskesi Khk Mus, `laskse Ote Rõn San V/-õ/, `lasksi(n) (-śk-) u, spor SaLä, Muh Phl spor K, Puh TMr, lassi(n) (-śs-) spor S, Aud Trm MMg Äks T VLä, `lassi(n) (-śs-) SaLä Muh L HaLä Jür Ann Tür Trm Lai KLõ Trv Hls T VLä, `laśse M Ote, lahi(n) Jäm I
1. mingit tegevust lubama, võimaldama, mitte takistama ega `paati voind `poigiti `lassa, `paati piab [otse] `oidamma Jõe; kas siis `tohtib [loomi] külä `heinässe `lassa Kuu; `lammas ei lase `oinast ligi Lüg; `lapsed `eiväd `laskened pääd sugeda; emä ei lase `poiga `liuguma Vai; ta lahi mehed `lountsele Jäm; lassed [laeval] `rohkem pärituult `minna Khk; tuli vööras inimene, kus ma pidi ta `sisse `laskema Mus; `laske aga mind tuppa; odral taris `laska vel `küpsa Muh; ta ärgu `lasku sedas oma pεεl `karjuda; küll ta kippus kodu, aga ma pole mette `lassend Käi; lase ma tulen koa Mar; kisse `mindki prii `laśkis `olla - - mutku `aeti `väĺla koa Mär; Poiśs lasn loomad viĺla `sisse `minna Han; [hääled] ei lase `öösi magada Tõs; piim on juba apukas, ei lase änam `keeta; või laseb see vähk mõni inimesel kaua elada Ris; `oota vähe, ma lasen kohe `veśki `käima Nis; ma ei lasegi sind `sisse `ühti, koputa kui tahad Juu; lasi ennast `paĺlaks teha; oleks last `eina viel sugu `kasvada JMd; vihmase aeaga `piame alati vett `seĺkima `lasma Tür; lasi loomad paha `peale Koe; `uastate puolest võiks jo viel tüöd teha, aga tervis ei lase VMr; lase siis ennast poisi ligi (vahekorda), siis suad `tervest Kad; `sensur ei last läbi (ei lubanud trükki) VJg; lind laheb õege ligi, ei `pelgä; `laśkid majad ärä lagunetä Kod; karjussed käiväd karjan kuni lumi laheb MMg; pruudi vend oli siis kui suur `lontrus, et `laśsis [pulma] lipu ära `viia Ksi; ega ta (vihm) ei lahegi teha enam kedagi Lai; temä akas `teĺmä isä käest `eeśti (esiti), et `lasku temä ti̬i̬b omal maea sääl KJn; ku [lina]luu `valla ei anna, sis lastas vi̬i̬l `aigude Pst; midägi ütelte ei lase, siis om südä täis Krk; maan `laske olla pikembide, las [heinad] saava kastet kah Ran; üits leśknaene, vana igävene lähmäk, laśk `kõ̭ikil ennäst sõkku; no ega sa rügä ei või `laske ära pudeneda Puh; elä esi ja lase tõesel ka elädä; Anna leivale jakku ja lase söögil ää maitsta; `rahva sehen on kõmu, et `lambit ei `lastana enämb pedädä; mul valutava käe nii `kangede, et `ü̬ü̬se ei lase magada; ega ta ärä `müvvä iks ei lase ennäst vene keelega, ta saab aru kõigest Nõo; nüid - - ei taheta minnu enämb poisi manu `laske Ote; ärä `lasku ärä `puske Kam; no `lasknu ärä lõppõ, `viska [korjus] `mõtsa Rõn; mi‿sa eläje nii˽hoolõtuhõ lasõdõ, lasõt eläje `viĺlä; ei ma tu̬u̬d usu, et sa säält enämb lastat tagasi; [tüdruk] laśk siinsaman latsõ tetäʔ Har; `Laśti mõ̭ni `aestaig saistaʔ, sõ̭ss `küńti [maa] üles ja tet́ti sinnä˽linna; mi‿sa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, mi‿sa˽pussudõʔ Rõu; är˽`lasku üttegi ilma söömäldä ärʔ Vas; mis sa vahit, lasõʔ `sõita inne Räp; laśk uma silmäkese ärʔ t́susadaʔ `ussõ Lut || ülekäte, minna laskma Lased ajamaa käest ära, malts `lämmatab kõik IisR; Meil nägu `väikse kuha‿bäl, `tohtnu `ühte näputäit muidu lasta `minna (raisku) Hää; imä oĺl pallõlnu ja˽kahinu nii `kangõdõ, et timä ei˽taha˽`poiga hukka `laska Vas; maa piat joonõh pidämä, tohi‿i `loŕri `laskaʔ (käest lasta) Se; lahti ~ priiks laskma vabastamaR eP 1. valla päästma, vabaks laskma ma‿i `lasnud veel [purje] `koudi `lahti Hlj; oppetaja oli isegi tüür - - kaks tükki oli `välläs, nää ei `laskendki [leerist] `lahti (leerikooli lõpetada) VNg; mene lase `luomad `lahti Lüg; Lase `kruuvid `rohkem `lahti; Nüüd on küla `müöda `niske kumu `lahti `lastud et `oitku IisR; kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu (välja ilmunud) Vai; lahed püust `lahti, viib kohe ää, `seoke vali tuul Khk; siis ta lasi mo kääst `lahti ning ma‿s nää mette `kuskilegid minna Vll; `Laiskus, `laiskus, lase mind `lahti Pöi; vangid `lastasse `lahti; mo vend `lasti vene sõeavääst priiks Mar; ma palusin teda, et ta laseks `aadre rauaga selle muhu `lahti Mär; omigu siis `lassid koti suu `lahti Mih; `kontrahe aeg on `otsas, võis [teenija] `lahti `laska Aud; `laśkis koha `lahti (müüs talu maha) PJg; `lauba ikka oli suurem [karja] `lahti `laskmese pää Ann; lase silmad `lahti Iis; lahe eläjäd `lahti `kütkmess ja akka ärä `kaŕja minemä; minä lahen lapsed `laśti sess vaevass ja õlen ise kaŕjan Kod || lahti tulema, saama `Määriti siis pann `põhjast [rasvaga], `muidu ei lase `kuaki `lahti Jõh; liimist `lahti `laskand Khk 2. ametist vabastama, vallandama sie `tarvis `ammetist `lahti `lassa Lüg; Pidada olema `teine koha pialt `lahti `lastud IisR; ta lubas sulase `lahti lasta Jäm; ta oli ju teenistusest `lahti `lastud, pole ise ää tulnd mette Vll; oli sii `valdas esimees, aga siis `laśti `lahti Juu; nüid `tahtsid Tõrma õpetajad `lahti `laska Pal; ega na periss priiss es tohi kedägi `laske Nõo || fig viin laseb `lahti ammetist Kul; valla(le) ~ vallalõ laskma vabastamaeL 1. lahti tegema, lahti päästma mine lase nüid lehmä `valla, kari piab `mõtsa mineme Hel; te võede akan `valla `laske Ran; ilusile lastass kõik usse `valla, inetukõisi ei vahi `kiäkinä Puh; susi lasnu tolle `rü̬ü̬kmise `pääle `voonakõsõ `valla; kas teil aru om ka pään, te toode sivvu kodu, lasete siin `valla Nõo; küll om kuri ilm, `siĺmi kah ei saa `valla `laske Kam; kui lämmi olli, siss `laśseme otspaea vallale Ote; ma laśsi sõ̭ss ussõ `valla Urv; lasõ˽hopõn vallalõ kablast; lasõ siĺmä˽vallalõ, siss kae, külh siss `näede; mu imä - - laśk suurõ helü vallalõ: marupini tulõ; ku˽päävä vallalõ lask (kui päike pilve tagant välja tuli), siss helgetäss `väega Har; ma˽`tahtsõ akõnd vallalõ `laskaʔ Vas; `kuulnuʔ laštasõʔ vallalõ hing`aigu Lut || `maarjapäevän `lasti ku̬u̬l `valla Nõo; tõsõpäävä tulõ opõtaja mii˽`ku̬u̬li vallalõ `laskma Har 2. ametist vabastama, vallandama ää tü̬ü̬mi̬i̬s - - tedä‿i lasta ametist `valla; alambit lastass `valla ja targembit tulep `pääle Nõo; om sulasõ vallalõ `laskunuʔ Har; koirastiku peräst `laśti vallalõ, `laśti amõtist vallalõ Se; meelest laskma unustama ega tohi seda sana `mielest `lassa Hlj; kae, et sa meelest ärä ei lase Hel; `mitmõ ao peräst timä meelest õi lasõʔ Se; silmist laskma tähelepanuta jätma ega ma või neid (lapsi) silmäst ää `laska, näd tegevad pahandust Mar; küll ta oid tat küll, ei saa silmist är lasta minna Krk || fig Saa‿i silmästõgi är `laskõʔ (ei saa silmi pealt) Se
2. a. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks lubas `pildid `lassa `vaĺmis teha Jõe; `laskes `kutsu sene `targa mehe oma `juure; mäne `maalerile ja lase tehä omale `silti Vai; Lasnd eesele uied kuńts ambad sohe panna Kaa; `möisnik lasi talumajad ehitada Pha; ma `lasksi omad `juussed ää `niita Muh; ma `lasksi [saabastele] uied tallad panna Vig; isi tegid [puunõud], seda põln, et `lassid tiha Kse; [kartulid] jäävad kõvadas, põle lasn `iaste ää `keeda mette Tõs; Taris `laska `sindrisi (sindleid) `suagi Khn; nüid lassasse [nahku] jo `linnas `parkida; puukänd, need lassetse ära `koorida Aud; `laśkis `vankre ää parandada Juu; tal oli ärmoo·nik, Saksamoalt `laśkis `tulla (tellis Saksamaalt) Jür; `koolis `laśti kirja`õigust kirjutada; mina ei ole veel üht suka ega `kinda `paari last kududa Ann; `nõelumise jäust `laśti `eide `lõnga keerata Sim; edemält ei õld sedä `mu̬u̬du, et pruut́ laheb peigmehele `riided õmmelda Kod; isa `laśkis `turba sara tiha Äks; `riidid lastasse `värvi ja vanutada KJn; `laśse oma mära ärä rammata Trv; mõni lask seeni [kella] lüvvä ku aud `kinni aiass Krk; [ma] käesi `veskil, lassi pudrujahu tetä Puh; esä laśk `künjä kodu `kutsu; enämb ei `lastana `latsi tulla, `lastana `porti tetä; si̬i̬p om otsan, vaśt mõni lähäb `Elvä, siss saab `laske `tuuvva; tuńn `aiga `lasti saiapätsel ahjun olla Nõo; vaea `säĺgä `laske `litsu Kam; ku olõss tu̬u̬d `ti̬i̬dünü et vaja lätt, siss `laskunu˽kõnõldõ naid vannu `aśju Krl; ta laśk riihe kummass küttäʔ Har; ma lasõ sullõ paari `viisa kutaʔ Vas || saatma, läkitama jummaĺ laśk ta õnnõtusõ meile pääle, selle et miʔ jumalõ maha `salga Har; surmatõbi tulõ mano, jumalast last tõbi Se b. kellelgi midagi teha paluma, käskima, võimaldama või lubama lase obosel ära `taltuda Hlj; midä sa tied sääl, lased `lapse kisendädä Lüg; `tarvis `lassa oppetajal `surne `eŋŋe ülendä; `eiväd lase `ihmist makka ka Vai; ma lahe mihed need palgid ära vädada; isa lahi sulase lapsed `kooli söiduta Jäm; `laskvad `teisi ka elada Krj; Abu tagune nönda `aige, ma lasi poisi omiku rudida Pöi; äi ma `lassend taal `rasked tööd `tehja Käi; ma lasen poisi `seia `tulla LNg; ma `lassi sepä kaks `rauda tehä Mar; esa `laśkis tüdrukud `äästama minna Mär; Sääsed ei lase `loomi `süia Han; lassi mind kapetad teha Aud; lasin oma mies `naelad seina sies `lüia Ris; Kasandu `kõrtsus oli suur `kargamese täkk, `laśsid märasi karata Juu; lasin `tislari teha uued kapid Amb; lase laps magada Ann; `lasknuvad `uostel puole rukist ää sasida VMr; pidi `laskma veneläsed kundameńdi tehä Lai; sõkutaja laśk obesad `ümmer oma `ki̬i̬ru `käia Vil; jumal laśk ilma jälle tuuletsess minnä Krk; lasnu vana Oskaril latsele `tähti opeta; mõni periss lasna kaanil verd imedä Nõo; ma lassi sepäl kat́s `rauda tetä Võn; Nahk `laśti paŕksepäl ärä `pessä Rõn; sa laśt naaśõl `mäńgi `hindägaʔ Vas; las ~ lah(e) ~ laa (soovi, lubadust või käsku väljendav verbivorm) las `tembab vähä `hinge; isa üttel, et las `saate inimiseks, küll siis lähäte [teenima]; `istusin siis mättä `pääle - - las ma siis nüüd olen siin Kuu; laa `õlla `pääle Lüg; las tämä `tullo `süömä; laa lugevad Vai; söötloom, las lihuda veel Khk; Las sadada, saab magada Kaa; las ta `olla Rei; teeme iad suured vihud, et las siis `tiumed tõstavad nii et Kos; lähän `vaatama, las ta `ütles, et ära tule Amb; las ma suan korra jalad `alla JMd; löö põlvega `persse, las näru lähäb Pee; mets läind põlema, aga no las kärssada, kellel `kahju Kad; laa `olla IisK; Las me tieme ühe kuhja enne `vaĺmis Trm; lahe obene sü̬ü̬b Pal; lah ma kõnelan jälle `ühte `asja nüid Vil; mis käperdat kassipojast, lase olla Trv; ku ta‿i viisi `ti̬i̬ni, las ta imede käppä; lah mu är kõnelte Krk; Las sadade, saa magade Hel; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; lah ma kõnele nüid, kudass tu lugu `olli Puh; lah na vahiva; las ma esi paenuta `endä üless; mi̬i̬s makap, las naene `tõmbap tü̬ü̬d tettä Nõo; las kari `mõtsa minna San; mis meil `tu̬u̬ga `aśja, mia mõts habisass, las tedä tuńt võttaʔ Har; las täl saladaʔ, terve˽külä ti̬i̬d Rõu; Las jumaĺ täil avitagõ Lei; käsi käia laskma tööle pihta andma lase omad käbäräd `käiä Vai; `laske nüid kääd `käia, `kuiva `loogu mets täis Vll; `laske aga käed `keia, küll te siis jõuate Mar; kui `villu `kaarisime, siis ikke `ütlesime: laseme aga käed `köia Aud; tie `kärmemast, lase kääd `käia VJg; mine siis ja lahe kätel käedä Kod; lase käe uśte käiä Trv; las(e) (aga) käia (ergutusvormel) lase oma `koived `kärmest `käiä Jõh; keige enam niidu `pihta, üks tulab, jälle `itleb: noh, lahe aga käia Jäm; [üks] tahab `riakida, teine - - `ütleb et lase aga `käia Lai; mis sa kurvasted, muud ku las aga kävvä - - muud ku aga ju̬u̬ ja laula Krk; lase kätel kävvä, ärä suul `laske kävvä Hel; ku inemine `väega `tassa liigut́, sõ̭ss üteĺdi: lasõ˽kävväʔ Räp; et lase (aga) käia ~ olla (kinnitav, rõhutav väljend) tegivad `tondi `valmis `ninda‿t lase `käia VNg; `Niisike `laadus mies et lase `käia Lüg; [prits] Paneb veele seikse truki järge et lase aga olla Kaa; Sure see `paergus `öhti, sellel nii `kerge `kuulmine veel, et lase `olla Pöi; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; nisuke paks possakas tüdruk et lase `käia Kad; `Seande vimm om sehen, et lase olla Trv
3. allapoole, madalamale langeda või vajuda võimaldama (hrl koos adverbiga alla, maha); kukutama `loimed tulid `kierumad `ketrada - - [ei] `tohtind nii `kiiresti `alla `lassa `longa Hlj; siis `lasti uus `laiva teluld `alle VNg; Lasen `süämise vähä `alle `puale Jõh; `laskesivad `seilid `alle; lase `kardina ikkuna ette Vai; üheksa kivi `laskend maa `sisse ühe `suiga; taet mine lahe sa `koorma maha, sool piip suus; lämmkäpp oo kes kεεst maha laseb kukkuda asja; söa aeg `lasti `laevu `pöhja küll va `miinidega Khk; sönniku maha `laskmise kook Kär; `ankrud `sisse `laskma Mus; ilakivi `pandi nööri `otsa, `lasti merese, `ankru asent `täitis Krj; kui [võrk] kalasi pealt maha `lasti, kohe `pandi koer `alla Phl; rehi `lasti maha laug aaval Mar; `naabremees laseb tuleva `aasta ka vana rehalse `alla Lih; laev `lastase `ankruse Tõs; tammil on ka liigsilm nagu tõkkelgi, kost vesi maha `lastakse Vän; lase `ankur maha; laev `lastaks vee peal Ris; tuond ühe elusa kana, last `plauhti tuppa maha Amb; lähen sõńnikud maha `laskma JMd; `siatsid - - [jalg]ratast, `laśsid sadulad maha Tür; argiga sai paŕs ää `lassa VMr; `surnu aud, kus `surnu `sisse `lastakse Kad; isä laśk elejid `alla, minä aen taress `väĺjä; Künnäpmetsä mädändikud `laśti kõik maha (kuivendati) Kod; pisuänd (tuulispask) lähäb - - ja `kraami viis üles ühes `endaga, `teises kohas `laśkis `alla jälle Ksi; ja ees raua ots, se `ongi `värtna suu, kust `lõnga `alla lased Plt; nisu piap vähä ala `laskme [masindades] Krk; kui aenad ärä `viidi - - `lasti [kuhja] katuss maha, `olli katuss maa pääl `pośte vahel; ku puri maha `laske, siis om nukanü̬ü̬r neĺlä`kõrdselt; mes sä tost tassist niikavva tillitad käen, seeniss kui lased käest maha Ran; [kass, kasi eest] sa laset mu vai üle pää maha seda`viisi Puh; rõebe pańd jala mulle `taade, laśk miu maha nigu träńtst; ma lassi liha `korssnade kablaga, kaits `päivä olli sääl suedsun; lase keidsega mehitse[taru] maha; ma‿ss saa vett kah `alla `laske (neelata) mitte üits tilk Nõo; se Narva kosk `lasti mitu `jalga `alla Võn; nakame atust maha `laskma Kam; parrõʔ `aeti alt ärʔ, sõ̭ss `laśti rüä˽maha Urv; `veśki sais, vesi om maha last Har; `paklet iks tongutat kässiga, sõ̭ss lasõt `alla Räp || kalapüünist vms vette paigaldama kahegesi paremb `verku `lassa; ma lasin `vergud sise Jõe; siis juba `ueti [mind] - - `laskema `vergu `pullu, kivi ei `lastud `lassa Kuu; esimisest `lasti kupp `sisse ja siis `lasti poro - - siis akketi `vorku `laskema VNg; `nuota `lassa avandost `sisse Vai; no siis me `aksime pöhja `öngi `sönna `laskma Ans; siiavörgud lastasse `ääre, kilu`vörkudega kεiass ülal (avamerel) Khk; Võrgud `lasti ajuse, `tehti aju`püüdu Pöi; teine teise päeva laseb `õngi Muh; võrgu `sisse lasemese juures üks laseb käbasi, teine `viskab kivisi Hää; lasiaugust laseme nooda `sisse Trm; `tohknik võt́t `võrku `väĺlä vai laśk `siśse Ran; jäŕv om nii `rampiid täüś, et saa‿õi˽kohegi `nu̬u̬ta `sisse `laskõʔ Rõu; ütest `vinnest `lasti `nu̬u̬ta, `tõistõ `pańti kalaʔ Se || `aaśtaga neli, siss `laśki nimä õ̭ks maja `kongruśsi (pankrotti) Har
4. kuhugi ajama a. juhtima, suunama kanad laseb [nõiduja] läbi `rihmä `vasta `päivä Jõh; lasemo vene `randa Vai; lased paadi kivi `otsa `kinni; pöld oo vee all, vesi pεεlt ää lasta Khk; lasnd kibi `otsa laeva; kadaga `suitso peab `laskma `sõnna `kohta, kus inimene surnd oo toas Mar; siis `saigi suits tuppa `laska Mih; lasimatsuga saab `puomist [lõimi edasi] `lasta Ris; voki raua `sisse `pańdi pulk - - ja akati `lõnga `piale `laskma Trm; [peremees] laśk alate vede õrasse piält ärä Kod; vanaste `laśti läbi lipu, pekseti KJn; lase kari kodu, ega na enämb ei sü̬ü̬ Hel; suure rihaga lastass [hein] `jońti Ran; laut om ärä nõiotu, et perenane lasep karu `lauta TMr; vaia minnä `laskõ tu vesi säält nurmõ päält välläʔ; leḱi `paŕvi `laskma (palke parvetama) Harb. panema leba lasn oo, kellega `leiba `ahju lastasse Mih; ma lähä `leiba `ahju `lasma Tõs; pühi ahi ärä ja lahe leib ahaju Kod; ma akka `leibi `ahju `laskme Krk; alan(d)ikku ~ alandust ~ kangast ~ kinnitust ~ lüket laskma lõimi või kangast poomil(e) keerama `Kärme inimine - - `muutku aga laseb `kaŋŋast, lasi`puuga sai `kaŋŋast `lassa ette`puole Lüg; Tagand `lasta löimet järele ja eest rullib `valmis kujut `riide krässvölla `pääle, [see on] `kanga `laskmine Rei; `lastasse [kangast] lasipuuga sealt poomi pealt järele, `öötasse: ma lasi öhö `amba [jagu] Mar; [telgedel on] kinnituspuu, kust kinnitust lastase Tõs; lüket lassasse, kui kangas oo eest ää kujutud Aud; kõrvaskaigas, sellega saab lüket `lasta - - lased siit takka `let́ti järel ja riiet saab `riidepoomi `piale `jälle `lastud Tür; lüket `laskma on `kanga `lõimeid järele `laskma Koe; lahe kangass üks aaguvahe; vaja `auku `laska, `pulka `laska Kod; ta `laskis pika lükkevahe Ksi; lõnga pakust `laśti kangast ala järele, korraga ühe pulga augu jägu Plt; lase kangast; lase lüke ärä Trv; lase lüket `kangal Hls; ku pika alanduse lased, siss lü̬ü̬ `kangale rabanduse `sisse Ote; lasõ mul ta alanik `alla, sa olõt tanh lähembän Har; kui piḱä alandigu lasõdõʔ, tulõ rabanduss `kangalõ `sisse Vas; peru laskma tüürima, juhtima poisi `isteva kesk venet - - mina `iste `taade `venne perä `pääle ja lassi peru; säräne `tütrukese latak, aga lasep iluste peru takka Puh
5. (puid) langetama; (vilja) lõikama, niitma minu tädimehel oli sie `leiku `massin, `sirge rukki `jälle `laskes `massinaga maha VNg; lasevad puid jala päält maha; [puu] `latvad `lassasse kõik ühele `puole, ei sääl õld `vitsa `tarvis egä kedägi Lüg; mis tahad nii tugevad puud `saaja, need pead keik pöhja tuulesse vöi külma tuule `sisse maha `laskma Ans; `metsas on kärinad, `lastasse puid maha Khk; kuusk tuleb `noores kuus ja põhja `poole maha `laska Tõs; Sis `laśti puud ka sügisi maha ku kevadi põlnu `lastu Hää; tarvispuud soab `vasta tuult ja pääva ette `lastud Kos; lase [puu] `alla tuule, siis ei lüe praod `sisse VMr; `ennemuina `tehti angast, `laśti puud üksteise `otsa ja oligi aed `vaĺmis Sim; tänä me muud ei tee ku lahema puid maha, ommen luasima Kod; siss ku kuus maha lastass, siss saat sääld kuku Rõn; puu lastasõ mahaʔ ja siss lõigatasõ `kat́skiss Har; rüki põõḿeti `t́sirpõga, nüüt lastass maśsinaga mahaʔ Räp
6. a. valama, voolata laskma, voolama panema mene lase õlut Lüg; tömmatakse pulk ära ja `lastakse `taari Mus; Ma lasi täna eese küünlabe kiha üles (lasksin uuest õlleankrust esimese kapatäie) Kaa; pisike auk `olli putkul all, kust pet́t `välja `lasti Muh; kui maapõhi sulaks lähäb, siis akatasse [kase]`mahla `laskma Mar; lastase `renni kaada vesi nõue `sisse Tõs; naesed ei tohn enne `laska `taari Aud; nõnda ku ta lasi [õlut], nõnda kohe pruńt `pluhti iest ää KuuK; lasin vasikale solksu JJn; kui `mahla `lastakse, siis `panda kasele tila `külge VJg; laheb tökati vaadil põhja alt ära `lüia, laheb tökati maha Ksi; `minti vaadist õlut `laskma Hel; orik sia sapi vedelik `lasti pudelide Ran; ku taar `apnass läits, siss `lasti alt `väĺlä ja `ju̬u̬di Nõo; Oĺliva `ü̬ü̬se [aida] põrmandu ala mulgu tennuva ja viĺlä `väĺlä lasnuva Rõn; Ku˽t́sika tapõti, sõ̭ss `laśti `näede veri anumalõ, `siäti su̬u̬l `sisse ja˽`pańti `külmä `paika Urv; õigõ suurõ sajaʔ, mõ̭ni kol˽`laari olut oĺl last ennedä Har; Ku anumaʔ är˽sai˽`mõstuss, sõ̭ss `laśti tu̬u̬ vesi säält mulgust mahaʔ Rõu || fig nutma kui laps õli surd - - eks siis lase küll `silmavett Lüg; eks ma ole paĺlu silma vett saand `laska Mär; laseb siĺmist suhu Tõs; lase silmist suhu egä päe Krk | õnne valama Nääri `lauba `peale `õhtu söögi tuĺli õnne `laskmene, iga inimese nime `peale `laśti `õnne Vän; kolmekuninga `õsta `laśti `õnne, tinass ehk rasva küünäl Kod; siss `laśti `õnne, `laśti kõige enne ussaea `õnne TMr; läbi (~ sisse) laskma 1. lekkima, pihkama, (vedelikku, õhku) mitte pidama riist ei õle viel `turbe, laseb läbi Lüg; `klejontka ei lase `märgä läbi Vai; kore maa, laseb vee ruttu läbi Khk; `paargu katus akab vett läbi `laskema Mus; paat́ `pihkab, laseb vett läbi Mar; pańg laseb vett läbi Tõs; alb paber laseb `tińti läbi nagu va lörts Juu; keller laseb suure vihmaga vett `sisse Tür; laseb tuult läbi niigu sara Koe; `suapad lahevad vede läbi Kod; kuju ja sore, ilma põhjate maa, läbi `laskje maa Krk; [niitjail] jalan iki viisud, `su̬u̬ge es tahava `kiägi `jalga, nu̬u̬ es lase vett läbi; `turbakuur om õre, serände mes tuule läbi laseb Ran; maea olna alvaste tettu - - `laskna tuuld läbi Nõo; `pistü puist tettü pinu, ega `tuisku läbi‿s lasõ (peab kinni) Har; katuss lask läbi Plv || fig (mälust) se pea jo laseb läbi kut sööl Rei 2. fig pillama, raiskama; maha jooma juob ja lakkub, `kange raha läbi `laskemaie Lüg; poeg `laśkis kõik isa kogutud varanduse läbi Mär; lasi kõik teese raha läbi, `raiskas raha ää Tõs; se mies laseb läbi oma raha Ris; laheb raha paĺju läbi, ei oia Kod; kolmass põĺv lask läbi, ei ole `oidu `kunnigil Krk; mõni naene om, ei pia midägi `kinni, lasep kõ̭ik läbi näppe Nõo; tu lask läbi kõ̭gõ varandusõ, tu lask tuulõ alt joosta Har || fig (kiirest seedimisest) Kornits on seuke inimene või lu̬u̬m ka, kis pailu sü̬ü̬b, pailu läbi laseb Hää; läbi `laskje lu̬u̬m Krk; opeń om lõdu, lask läbi, süü, aga õks kõhn Urv; sa‿lt lävi`laskja, sei ni `jalki küsüss süvväʔ Lut | liivakas maa taŕvitab `rohkem sõńnikud, laseb `rohkem läbi, ei pia sõńniku `jõudu `kińni Sim; aadrit ~ soont ~ verd laskma veenist verd laskma kui akkada kõrd `aadri `laskema, siis piad iga `aasta `laskemaie Lüg; kui `ambad valutavad, siis `lastasse körva tagand soond Khk; Saun `kööti sojaks ja [haige] `viidi `sauna, soon `löödi rauaga `katki ja `lasti sańt veri `välja Pöi; kui veri sańt oo, siis lastasse soont Muh; kui inimese pea sees oo `kange valo, siis `lastasse jala sees `aadrid; kui rumalad koerad `enni inimesi `olle `keskund, siis `lastud aadriga nad `surnoks Mar; ma ole kord piä valu `vasta `aadert lasn Var; `aader saab `lastu jaladel ja kätel Hää; käisin `laśsin omale `oadert, ammas valutas; `vuatrit `laskma Juu; `uadrid lahevad mehed, `peidlä piält laśk piä [valu] verd; `ambad `valtasid, kiäle alt `laśti `uadrid Kod; verd `lasti `aadre ravvage; obesel ka `aadert `lasti, ku obene `jalgest kõva olli Krk; `aadre verd lastass, kost sa tahat `laske Nõo; minu emä laśk alati `endäl verd `laske, ütel et säält tuĺli must veri ku tõru jälle Rõn; vere`laśkja tuĺl mu˽mihel verd `laskma Har; `tu̬u̬lõ (langetõvele) ka‿ks avidass vere `laskmine Rõu || fig (sisselõikest) vaea `aaderd `laske `uibule, siss nakap `kanma Ran; kuppu laskma kupusarve või -klaasiga verd imema vanast kubiti ka, `kutsuti kuppu `laskema Vai; kupumoorid lassid kuppu Muh; `vöedagse klaasidega verd ihu seest `välja, se on kupo `laskmene Käi; kui vahel mõni kukus või `aiged sai sis `lasti kuppu Vig; kuppu `lasti `saunas Tõs; kui veri pakitab, siis tuleb kuppu `lasta JMd; kuppu piap `sinna `laskme kus ärä põruten, veri naha ala tullu Krk; [ma] lassi `kuive kuppe panna, läits säĺlä valu ärä; kuppu `lasti vanakuu vahepäeval, et siss om pehme aig Nõo; Vanast `lasti sannan kah kuppu - - `laskja esi `suuga kisup verd sääld `t́sälke seest Rõn b. pritsima, pritsist laskma `lapsed lasevad `virtsuga vett VNg; poiss laseb pisist `virtsu Khk; kut `ritsist `laske vastu puud Vll; laseb virtsuga vett Tõs; `võtsin lasin virtsuga lutikatele `rohtu Kad; lapsed - - lahevad vett virsaga Kod; virtsige karjapoisikse lassive vett tõistel `silme vahele Pst; `viŕtsi lastass pütsiguge Krk c. (kõvasti) sadama laseb kut ua varrest; [vihm] lagiseb maha, kui tä vahest nönda räŋŋast laseb Khk; Küll oo ikka vihm, laseb otse kaela kaudu maha Kaa; `Sõukest sadu pole pärast änam olnd, et otse lasi `alla Pöi; `vihma jooseb, jusku ua `vardast laseb `alla Mär; siis lääb sulale, ku `laia lot́ti laheb Kod || `kange igi `laskis peast maha, ühna sorises Muh d. jooma ma `lassi ühe lonksu `alla Muh; pakuti `viina - - ei võta, aga isi nuka taga `laśsis kulinal Plt; mea pisti latsel nisa `lõuge vahel, lase nüid `lonksu ruttu Krk; lasõ no sa˽ka üt́s keele täüs [viina] Har; joodik jõi eederit, laśk üle pudõlikaala Rõu; kurgust ~ kõrist alla ~ läbi laskma viina peale raiskama, maha jooma kui rahakoppikat `saavad, siis nad `piavad oma kõrist `alla `laskma IisR; raha kõik läbi lasnd eese kõrist Mar; laseb kõik kõrist `alla, joob kõik ää Tõs; si̬i̬ one kõik kõriss `alla `lasknud õma varanduse Kod; puha läbi `lasken oma kurgust Krk; läbi keha ~ kere laskma id lasnd puhas läbi kere, täl põle änam kedagist Mar; nüid on kõik raha läbi kere last, on ää joond teese Juu; laheb kehäss läbi kõik, ju̬u̬b ja `priiskab ärä kõik varanduse Kod e. puistama, (vähehaaval) kallama, lisama Segati `niisike parajas `putru `muadi segavus ja akketi lusikaga pada `laskema `ninda parajad `klimbid Jõh; vanaste keedeti ikke karduli kellod ja `lasti odra jaho `peale Mar; `võtsin aŕksaha kätte ja `lassin seemed `sesse Mih; odrajahud - - supi `piale `laśti jah KuuK; ema `keetis `köŕti, ajas vee `ki̬i̬ma, `laśsis jahu `sisse Pal; kolmandiku `siśsi pannit `üśke, pannit pää pääle ja säält lassit `sarja ku `kauhti Krk; kanakakerdege värmites kah - - ätikut ja `su̬u̬la tuleb `seltsi `laske, si̬i̬ om neile kinnitus Hel; ku tuleva peenikese `maŕtke nigu kirbu, siss piät jälle `laskma `rohtu näele läbi sukaseere Rõn; Võta˽`pü̬ü̬rüs ja lasõ˽jahu `putru Urv; terä˽lastasõ kot́ist `koĺlu, siss lastass säält kivi vahele Har; Võt́i lasi õ̭ks peost tu̬u̬d kesvä jahu patta ja˽tõõsõ `käega˽pöörusega˽jäl˽seǵäsi Rõu
7. häälitsema a. heli tekitama nagu unt `ullud, lased lelo `ühte `puhku, emä `ütleb `lapsele Lüg; kui ta pahaseks sai, siis `laskas kisa `lahti Khk; Oli üks lõbus inimene, tegi tööd ja lasi `laulu Pöi; siis ta (vares) lasn ja lõuan seal [hobuse] änna all Muh; `sohke pisike ilus ääl tal (lõokesel) isi, liiri liiri liiri liir laseb Var; kaśs laseb `nurru Hag; `laśsid `laulu nii et mets `laksus käe Juu; ma `laśksin (hüüdsin) nii et kõik kohad lajatasid Jür; lase oma `laulu kuulda Trm; laheb `lörri (nutab); laśk nukan `viśsi (nutab); vanatüdrik õleva alati `luĺli `lasknud (nutnud), et `kõiski ei õleva mehele suanud; kukk laalab ja laheb `torri, siis tuleb vihima Kod; kaśs laheb `nurru Lai; tedre laseb `sihku (kudrutab) Pil; Kuule kui paklapuristaja laseb seinä sehen Trv; siu äŕg ei kannate ka sedä kui miu äŕg läbi nina `vussi laseb Hls; mis sa iket, lase `laulu ku larap; soolikse laseve `korri kõtun; vanapagan kõńd, ku kukk lask `kõrri; enne `laulmist tedre laseve `kõhvi; latsel perse like, nüid laśk `luksu (luksub); `nohku laskma (nohisema); karu lask `nämmi (mõmiseb); kaśs `tõmbass karva `püstü ja lask `sihvi (turtsub) Krk; obene ei lase mud́u `larssi (ei purista) ku ta `peĺgäss Hel; temä tulep ää meelega, laseb `laulu ja naarap Ran; lõevukese lassiva `mitma keelde pääl Puh; siss lasnu toda `laulu jämedäde ku jõmiseb Nõo; mis sa `ahka lased (luiskad) Ote; `lõokõnõ mõnikõrd inemise kottal lask nigu t́sirrin San; lat́s naks `uĺvi `laskma (nutma) Plv; Voonakõsõ˽määge halõ˛õhe, vana˽`lamba lasi˽ku˽`tõrdu põh́ast Rõu || rääkima, kõnelema ise on peris `randlane, aga `iesti kielt `püüdäb `laskeda Kuu; sie `oska üväst vene kielt `lassa Vai; Äi see mees vaada papri pεεlt üht, muud kut laseb kut raamatust Kaa; laseb aga edasi `ühte lugu, ei sua lõppu enese jutule Hag; ta `laśsis seda vene keelt na ladinal Juu; `mustlased vat ku lasevad pat-pat-pat, sõna aru ei olegi, mutku‿ks padin Sim; litt lädadi keel [öeldi], kui külanuka murrakud lased Lai; lätläne - - lasep nigu lidisep Puh; `laśse kuda sõna `suvve tulli Ote; vannuss, lask `taurma·ńne Har; ta om ala`heitlik, ta ei lasõʔ sõnnagi `vasta Räp | Eit lasi sene `kõsjaloo `uuest üle Lüg; Lastud söna lagub (jutt levib) Pha b. vilistama, vilet ajama vahest lasevad vilet kohe `mitme poariga, kui `seĺtsis koeo tulevad Juu; mea lätsi küürän ka `mõtli, et kessi nüd vile lasep Pst; mehed lassiva viĺet, `väikse viĺega kutsuti tuuld Ran; hobõsõvah́t jo käve külävaeht pit́i ja laśk villu (vilet) Se c. (pilli) mängima lase lugu `pilli; lase lugu `lahti Tõs; laheb lehe `piĺli vahel nõnna et silmäd punased piän Kod; lase mõni lugu Hel; siss lassiva serätsit lugusit ku `oitku Nõo; Lasõ üt́s illus lugu `kandlõ pääl Urv || üt́s kõrv lask `piĺli Vas
8. midagi tegema a. (laiemas mõttes) töötama, tegutsema siis pidi panema vähäkene `jälle `laiemast `kuhja, ku [kuhja] magu akkasid `laskema VNg; Pidi viel `enne `vilja `külvi maad läbi `laskema (äestama) `kuival ajal Lüg; `nuora `laskema (köit tegema); `langa `laskema (ketrama) Vai; `väiksed aĺlid rähnud, laseb nokaga nii tiheli: korr Khk; kärsaga nad (sead) `tönguvad, `laskvad kevade karet Jaa; Ma vähe mõnest kohast lasi öle (hööveldasin) Pöi; [villadest] sai `heided `lastud, [sai] `kεidud Haapsalus `heided `laskemas Phl; `võrku `kinni `laskma `ankrudega või kividega Rid; [kuhi] tehässe laba peält peenem, sis `lastasse laiemas; kui pikäd eenäd, siis o eä `mõhka laska Vig; lase kuhi `mõntsa Lih; `laśsid (kaevasid) raavi sauemaa `piale Aud; kui seelikul `õmlused laiad on, siis soab laiemaks `lasta Juu; lasivad suure kruavi minu koha `peale Amb; ega tal ei old üed ega `pääva, `mutkui `laśkis järest (kudus kogu aeg) JJn; kuera`kaela `laskma (ristnurka tegema) Kad; kangast ei saa muidu lõpetata, piab lõpele `laskma Sim; `enne vaaliti `saiu lavva pial, lassasse `ümber jahudega Iis; Vanad sirbid `laskis [sepp] ennem järele (ajas kuumaks), kui `uusi `ambaid akkas lööma Trm; kui `koorem vaĺmiss, `laśti köiega `kińni Trm; meil oli vägev obene, kolm vakamad `laśsis (kündis) `päävas ülesse Äks; kui `paĺka vedetasse, `lastasse vanger poolest, pannasse pikk puu vahele Lai; lased lõngale lipsu `piale, et keerd `sisse lähäb, siis lased kuke`seĺga Plt; mea tat es seebitse, vähä `vi̬i̬ge lassi läbi (pesin); ma vähä lassi öle (pühkisin) Krk; ma pisti undruku katsipäie üless, siss `lassi tallitemist Hel; mõni es täi liha suud́sutada, laśk kuumast vi̬i̬st läbi (kupatas), siss pańd `vastselt `su̬u̬la Nõo; edimält tet́ti [heinakuhi] `õigede üless, siss - - nakati maku `laskma Kam; õdagu ku tuli üless `lasti (süüdati), siss `oĺli vi̬i̬ seen kõik nätä Ote; Lasõ˽tuli äräʔ (kustuta ära); `väegä höüd lang om tettü - - ei olõ `ki̬i̬rdu pääle `lastu; kas haŕjaʔ omma `lastuʔ (vaod sees), et ma˽saa kartoli pannaʔ; naisõʔ `laskõva harru (panevad vihud lademesse) Har; lina `kakmine oĺl `väega hää, mud́o ku lasõ‿nnõ niimuudu vi̬i̬rt pite edesi Plv; ku `paĺke `veetäss, sõ̭ss lastass rattaʔ (vanker) pikäss Räp; naakõ tiiʔ [rukkivihke] ladamõhe `laskma Se; [tema] lask tü̬ü̬d `kangõdõ Lei || fig teised lapsed õpivad `äśti, Ieva laseb nii üle ääre VMr; üle ravva a˽last (kohitsetud) Lut; kokku laskma 1. (masinaga) õmblema `laśsin need `riidetükid kokko Juu; ma lase kokku masinege, tule mis ta tule Krk; küĺle lastasõ kokku masinaga Har 2. (lõnga) korrutama; (köit) keerutama tehasse köit, `lastase köit kogu Khk; eks `ketramese `juures tarvitati `ühte `pööra, aga kokku `laskmese `juures mitut `pööra ikke Mär; aena tuudid kääneti katekõrra kokku, `lasti tõesipidi kokku `ki̬i̬rdu - - serätset pundid Ran; keerusõ `lasti kokku, sõ̭ss sai kõva köüd́s Krl 3. kokku võtma, kahandama suka ja `kenda `otsa `lastasse kokku; [kui] `kuhja tehasse, `öötasse: akka tätta vahest kokku `laskma Mar; nüid akan `kanda koko `laskma Vig 4. (kinnitades) ühendama ja siis on [õlgkatuse] akkid - - vastakute lastakse pulgad kokku sedavisi, augud läbi ja üks lat́t siit `aukudest läbi KuuK; kapi jalad olid lavvast kokku `lastud Äks; iga rattal on viis `peida, `pulkadega kokku `lastud Lai || kinni panema lahe rehalse väreved kokko, moete eläjäd lähväd `sisse Kod; maha laskma 1. (pöidlaaugu kudumisest) ma `lasksi `kinda `pöidla maha, `lasksi varraste pεεlt maha Jäm; `Pitkust [kindal] küll, ma lase `pöila augu moha Pöi; üte voori om salli laǵavuss `varda pääl, säält nakat kudama ja maha `laskma Kam; No˽sõ̭ss jäl˽nu̬u̬˽silmäʔ, mis maha lasi, noist võt́i läbi Urv 2. katki rebima, lõikama kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - - `laskesitte `vergud maha keik Jõe; Riiu aeg `öeldi: [ma] lase sul mau maha Hää; `nuaga lü̬ü̬b `sisse, laheb mao maha Kod; äŕg lei obesel mao `sissi, olli mao maha `lasken Krk; ma˽su mau maha lasõ (ähvardus) Har || fig siss `oĺli magu maha `lastu palgil (varaga kinnitatud), jäi kõtu `pääle `kanma Ran 3. maha panema `tuhli maha `laskmise ajal keis üks sii Kär; tuhliste maha `lasmene Mus || [rong sai] seisatamise koha, pärast siis akkas `kõiki maha `lasma Jür b. mingi tööriistaga töötama või töötlema terav vigat on, lased nii et sihu ja sähu Rei; `rullivad `põldusi - - rulliga `lasti pialt läbi siis Mih; lase sahaga paar `korda läbi Tõs; `nurri `lasma (kedervarrega ketrama) Aud; lähän lasen vedruga põllu läbi Sim; siis võisid täitsa adraga `laske, nii et sõńnik tuli vija juure `juure Trm; söögivahe võisid [vokiga] vabalt `lasta ühe `määrimesega Plt; tuuleluuage lastass sarja pu̬u̬lt agante pu̬u̬le, kuntsu pu̬u̬l om pihun, ladvage pühits; vanatüdruk, kis `aigapidi `ketrass toĺu, loĺu, nu̬u̬r `laskvet iki sihk `siiradi Krk; karassin voki ette ja lassin jälle Ran; nägu nigu aŕkadraga üle `lastu (kortsuline) Puh; tare pääld `palli ja `pernane laśk sehen `villu (ketras) Nõo; lassiva nellä vokiga `keträmist Kam; tütär `lasksõ maad katõ obõsõ adragõ San; Päält `laśti jäl˽`hü̬ü̬vliga˽ku˽sai vai lii`meistregaʔ; Lahuti `kirvõga˽lavva˽`vällä ja tahvitsõdi ärʔ, sõ̭ss `laśti nimä˽vi̬i̬l `hü̬ü̬vligaʔ üle Rõuc. lööma, viskama (ka eri ühendites) `laskeb kuger`pallu Kuu; Lapsed - - `lasvad unniku otsast kuker`palli `alla Pöi; me köisime litti `laskmas (lutsu viskamas) Muh; lapsed `laskvad uper`kuuti Kse; lapsed lasevad uńdiratast Juu; sai kuker`paĺli `lasta, siis ei akand seĺg `leikuse aeg valutama Amb; kõhe pidid uper`paĺli `laskma kolm `kõrda, ku kägo pet́t ärä Kod; jää laseb seliti maha inimese peris Hls; `poiskõsõ˽`laskõva muru pääl ratast Har; kivvega `laskma Plv; latsõʔ huulidsa pääl `laskvaʔ rippi (puuketast) Lut || vurri keerutama `poiskõnõ lask põrmandu pääl `huńni Kan; voḱi keeri `pańti pulga `perrä, siss `tu̬u̬ga `laśti Rõu
9. a. jahvatama käis Savalas `veskil, `mölder `laskis kotti kive alt läbi Lüg; [ma] keisi tuuligul `vilja katti `lasmas Ans; ännavili on köige sandem, see `lastase `loomadele Khk; Ta oli oma pühade maged juba ää lasnd Pöi; taris `menna jahu `laskma, jahud otsa korral; kaerad `lasti `katki kui `lassime `tangusid `veskil Muh; lähme jahoma, laseme läbi kibide need taari `audid Mar; laseb paar kotti jahu `veskes läbi Tõs; kaks `koormat `ohra oli `lastud `veśkil läbi Juu; kui `suurmit tetti, siss mes ülejäänu kandsu, nu̬u̬ `lasti `katski pudru jaoss Ran; siis `viidi [linnased] `veśkile ja `laśti noid pooless, ega noid jahuss es lasta TMr; perremi̬i̬ss lät́s `veśkile, `pernańõ ütel et lasõ˽sa rüḱi `su̬u̬ŕmiss kah Rõu; tuulikut laskma jahvatama piaks tä natuse tuult tegema, siis saab tuuligud lasta Khk; Kallistel `laupa öödel ning suurde pühade `aegu ma pole mette tuulingud lasnd Pöi || masindama suurem ulk [vilja] sai `jälle ika obuse massinaga läbi lastud Lih; [kui] laheb paĺju `alla, masin muku jõrgub, ei peksä tühjäss Kod; sada vakka sai `alla `laske nõnna päevaga Äks; ma olõ ka linnu `laskunu maśsina alaʔ Krl; kat́s`tõisskümme `ku̬u̬rmat [vilja] `laśti läbi Har; ärʔ sai meil kah riih läbi `lastus Plv b. (vilja) tuulama; sõeluma [jahu] `Lasti läbi `sõela, lesemed `ulkast `vällä Jõh; `toine kerd `lasti [vili] `tihti `sarjast läbi Vai; nied alt `tuulsed tahvad viel läbi `lasta Jür; see rape mis rabati, sel õlid peeniksed aganad ulgas, tuli tihi sarjast läbi `laske Trm; ku tahets peenikest söögijahu, siis lastass jahu üle sõgla Krk; `oĺli [vili] i̬i̬ld ärä `lastu, siss `tuĺli paksust sarjast läbi `laskmine Ran; peräst `poole `lasti kamajahu `veskin üle sõgla, siss sai puhass Nõo; üle sõgla `lastova jaahuʔ Räp || kurnama tu̬u̬ kiisa li̬i̬m lase läbi sõgla Ran; Ku ärʔ oĺl solanuʔ, sõ̭ss `laśti rasõv läbi sõgla, sõ̭ss `kõrnõ˽jäi˽sõgla pääle Urv; `pańti kõopuu tuhk anomahe, tuline vesi valõti `pääle - - sõ̭ss `laśti läbi `rõiva `tõistõ anomahe Rõu; `kiisla kohetuss ar˽`hapnass, siss `t́sirka˽vi̬i̬l vett mano ja lasõ˽läbi sõgla Vas; `nüśkol oĺl piip, `pante hõrrõ närdsokanõ `otsa, `laste piim läbü, läbü `paklidi ka `laste Se
10. a. puurima sene uherdiga `lasti `tuimased `augud `puule Vai; `puurisi o `mütme `suurusega, missega `oukusi saab `lastud Ans; `peenlase uherdiga `lastakse pövale ouk `sisse Pöi; puuriga `lastse auk `puusse Mar; viglaga lasti rangibude rooma `auka sesse Vig; puuriga lasevad `auka Tor; oherdiga `laśsin lauale augu `sisse Juu; `vindlaga `laśti siis [reha] `piale augud `sisse Ann; puuriga lassasse `auku Iis; `käämrega auk `sisse `lastud Äks; lase oherdiga `auku Trv; ku peenikest `auku vaea om tetä, siis piap piigertige `laskme Krk; vingeldigä `lasti vähämbit `mulkõ Ran; `süäme manu ei lasta `mulku, puul om jo süä sehen Nõo; `kääbriga lastas ratta rummõlõ `mulka; [vikati]varrõ `sisse `laśti käsipuiõ jaoss mulguʔ Vas b. saagima suur puu mes `metsast `toodags, `lastags lauags, on pakk Käi; `laudasi sörvadagse, `saega lastagse pinnad maha Phl; lased `kriipsu `mööda Mär; Siss `laśti `saega `kahvadi, `kahvadi Rõn c. ihuma, teritama käia pial `laśti niidu masina `ambad teravast Trm; tu̬u̬ om teritämine, kui pöörä pääl lastass, laseva vikati `ambit; `kandsu pidi võtad vikati kätte ja lase tõesest otsast `tõisi iki Ran
11. (hoogsalt) liikuma a. (käima, jooksma, sõitma, kihutama, tantsima, sõudma jne) `ülge`nahkadest `tieme `talvel `sussid - - iad `pehmed, ni‿sa·ma kui sukkis lase Jõe; Küll oli `enne `seili`paadiga hüä perälist (pärituult) `lassa merel Kuu; lase `tantsu `ninda et; `tritsudega lase jää pääl, `suksedega lume pääl VNg; kui [hobu] `traavi `sõidab, siis tämä ei üppa enamb `ühti, sis `mutku laseb aga `ühtvisi Jõh; takused püksid `jalgas ja lase (lippa); `litsu `laskma (uisutama) Jäm; [poisil] Eed jalad, laseb kut post obu Kaa; Sügise kõik kohad lainetasid, lase sina kaks va pätti `jalgas; Lase kut va `ratsa obu, `aega mitte pirekest Pöi; laseb aga `peale laba`jalga; `vaslabe `õhta käiasse lina `liugu `laskmas Muh; Lasi igavese koodaga mööda tänavad Emm; `mustlased - - äi `viitsind tööd teha, lasid ühest kohast `teisi Rei; ma `võt́sin panin obusele ohjad seĺla üle ja tuli nisukse `lasmesega nönna et Noa; obosed `lassid tuhat tulist `neĺla (galoppi); obo laseb üle jala, na‿surt kloppi (galoppi) laseb Mar; lähme laseme üks `polka; laseb naa et tuli rummus Mär; üks veis laseb `kiili nõnna seäl soo `ääres Vig; lapsed saavad ko vahel ula `lasta (vabalt ringi joosta) Kse; laps `roomab tölläkil, neĺjäkäpäkil, mõni laseb jalg `perse all, lohenal Var; tä tee kedägi, laseb `piäle `rinki ratast Tõs; lapse`põlvõs läksi `liugu `lasma põlvõtõ piäl Khn; lapsed ikke `laskvad uesudega jää peal Aud; astub obuse `selga ja laseb `ratsa Tor; siss `laśksime nõnda ku obused `võt́sid linna pu̬u̬l Hää; ta `laskis nagu nuor tütarlaps, nii `lahke käimaga Ris; lasevad `tritsudega `liugu Hag; ta ei seesa paegal kusagil, laseb aga öhöst kohast `teise; teene obone oli teese sabas `kinni ja laseb `ringi ratast, see oli `pahmamene; mängiti `piĺli ja `laśsid nõnna labajala `vaĺssi Juu; lapsed lasid `kuuti, `möllasivad JJn; lasime `paĺla jalu, see takune rüid oli seelas meil ja lasime nõnna‿t jala päkad punased all Koe; laseb otse üle väila silmalt VJg; lasi kõvast `sõita Trm; kaŕjussed lahevad kõege puuladvaga `alla; linnukoerad lahevad läbi kõik metsäd ja õt́sivad jänessid Kod; ega nüid obusid paĺlu ole, lasevad ratastega Plt; piima peal uśsid lasevad, pead `püśti Pil; obene laśk siast parast `sörki Trv; laseve `raavelt (traavi) Hls; oben lasep `rahvi (traavi), tat aiass kõvast; lääm jala`lingu `laskme (taldadel liuglema) Krk; ta lask nigu lumi ki̬i̬s Hel; rehe all lassime `tantsu; mõni laseb kõik ilma läbi Ran; lase `õkva nöörild Peedu pääle; lina äniläse laseva muru pääl ku vuhinaga; ku `viĺlä sõkutedi, siss obese lätsivä ratass`kaari, lassiva `ümbre `endä, nigu vili kõsisi; kui mea tulli, siss - - lassiva minekit Nõo; üte (herned) lätsivä nii ruttu `pehmess, aga tõse lassiva kui `aavli pata piti Kam; pühade aig `äĺseme kiigu pääl, siss `laśseme ku unnas; ma taha `liugu `laske Ote; Kül˽tä‿m virk, lask nigu üt́s lasnits (öeld elavast lapsest); `viśsi `laskma (uisutama) Urv; jala omma˽`terhveʔ, lasõ nigu pipõrd (kiiresti); kas ta om nu̬u̬ŕ `tütruk vai läśk naanõ, `laskõva üt́stõsõ `võitu nooril poisõl takan Har; `lambaʔ `laskvaʔ `kepso Plv; naańõ lask ku vars, pää säläh, a olõ‿õi˽kosilaisi `kohki nätäʔ Vas; Lask puultõist ja puultõist (lonkajast); tä `laśke nii kõvastõ et tuli keese `väĺlä ri̬i̬ ravva alt; tuulõga lask `puŕjoga; Lask sängö pite liugo (laiskleb voodis) Räp; hopõn lask lapakut (galoppi); `viśsi `lastass jegä pit́ih Lut; jalga ~ varvast laskma ära minema, põgenema; ruttama Akkasivad sääl `õiendama, ma lasin `varvast Jõh; Nii kaua oli väimees kut süüja juua sai, kui kõik `otsas oli, lasi `jalga Pöi; lase aga `jalga, siis sa jõvad Muh; Lasi `jälga nenda et päkad vilkust Rei; lasi `jalga, `joosis minemä Tõs; `laśkis `jalga, pani minema Sim; laśk `jalga, enäm ei `näitä nägu Kod; laseme aga `jalga, ei massa seistä kedägi Krk; nigu raha kätte saeva, lassiva `jalga Ran; võta oma vana kaldsu ja lase `jalga Nõo; `pesmise kõrd oĺl mul pia käen, mina lasi `jalga; sääl minnu tõrõldi, siss ma lasi varvast Har; Lasõʔ aga varvast, mi‿sa˽vi̬i̬l siin vahit Rõu; teise naha (~ perse) peal ~ seljas ~ turjal liugu (~ lingu) laskma teise kulul elama Laseb teiste selgas lingu Emm; `kange ea o teise `persi kanigade peal `liugu `laska Mär; Laiskvorst, [kes] tü̬ü̬d ei viisi tiha, teise `perse pääl laseks aga `liugu Hää; `tahtsid teiste turjal `liugu `lasta Plt; tõise `perse pääl `lingu `laskme Krk; tõese `perse pääl om ää küll `liugu `laske, ega `endä perse ei kulu Nõo; Mis viga tõõsõ naha pääl `liugu `laskõ Rõu; Kägo pessä ei tii, munõss tõistõ `pessä, lask tõisõ taga pääl `liugu Vas; Taht tõõsõ säläh `liugo `laskõ Räp b. alla sööstma, laskuma; lendama, lendlema siis `laskod [pardid] ka `sinne vette nei `kuiu `juure Vai; Nõnda kui [kull] kanasega lasi, nõnda `ehmed keertsid koa; üks `sõuke sur punane tuli jusku sur ani oli olnd, lasnd ikke üles ning `alla Pöi; vahel laseb juuskuĺl linnu parve sekka Muh; sõgelased oo `kärpse `moodi kirjo `tiibadega, kui inimese `piale laseb, veri `lindab Lih; kiilid, suured pikad sabad taga, nagu `parves `lasvad, `lindavad Aud; kuĺl `laśsis nagu nool kana `peale Juu; metsaned lasivad einamalle maha JõeK; üö luhakad, käu `muodi lind - - `piale päeva `vieru akkavad `laskma Kad; pääsukesed lahevad periss seĺla `piale Pal; kuĺl laseb linnu pääl nõnda ku üits nu̬u̬ĺ Hls; mesiläse leevä ütte sumakude kokku, lassiva puu `otsa Ran; ao tullõh omma˽jo˽`kärbläse üleväh, siss `laskvaʔ nigu huŕrin Vas; kahale ~ kahha laskma emamesilase ümber kogunema ku [sülem] kahalõ lask, sõ̭ss `võetass kinni ja aiass vakka Har; sülleḿ `laśke `kahha Plv
Vrd laskama
12. a. (midagi) mingisse asendisse, olekusse, seisukorda viima või seadma `seili `lassasse `rohkemb `lousi ehk `tõmmetasse `sisse Jõh; `laskes sedasi pea teissele ja oligi `surnud Khk; Siis oli nädal `otsas ja sai öhe päeva `inge tagasi lasta (puhata) Krj; Ela see kaua änam `öhti, ta on põsed kõik `alla lasnd (põsed lohkus) Pöi; lase köis `lõõgamale; obu laseb pea `norgu ühna Muh; kui pea `viltu `laskis, siis kukkus müts maha Mih; võib vist jo natuke pikemale `lasta `lüpsi (lüpsiaega edasi lükata) JJn; lasen [varrastel] tõese silmä tõesele `kaala, kui lõpetan kudumiss Kod; vokk laheb nöörid `kaela, pane pilbas piapaku `alla Pal; `laśsis silmad `alla (langetas pilgu) Plt; obesel piap iki ohja sikku `oidme, ei tohi `lonti lasta Krk; hopõń om `täämbä nii nuran, pää ribahusi last, taa õks `haigõ vahest om; iilä oĺl `kangõ külm, `täämbä hommugu laśk jo `õigõ `pihmess ilma (soojaks) Har; `loissu lask kõrvaʔ Rõu; [loom] laśt nõ̭na `nurru Vas; kõrva `lasknu jo `lonte; põrmad lastass sippa (punnitud lauad soonde) Se || vili lask maku (kasvatab pead), ku nakass pää tulõma Har; kanda ~ nisa ~ udarat laskma udarat kasvatama enne poegimist udar soeb suuremaks, lehm laseb udard Khk; [aher] lehm laseb väε udart Muh; juba akkab `kanda `laskma, juba akkab vasikas tulema - - lehm lähäb paksuks sält takka Mar; lehm laseb udart, kui `lüpsma akkab tulema Kse; kaks nädälid `enni `lüpsma tulemist akkas [lehm] udart `lasma Ris; lehm laseb `kanda JMd; [lehm] laseb jo udarad ja udar lüeb kõvemast VMr; vana lehem laheb udarad, õhõv akab nisi `näitämä Kod; [lehm] akkass nisa `laskme, udart `laskme, ta tulep kodu jo Krk; enne kui lehm `poiga akaśs `tu̬u̬ma, kui ta joba nisa `laskma akaśs, siss akati talle iki jahu `andma Hel; pilve ~ villu laskma pilve minema ilma laśk `piĺve ega ei saa hääd haina`ilma Har; taivass laśk `pilve; ei˽tiiä˽no kas laśk `lämmähe `pilve vai Rõu; ilm sääd sadama, lask `nu̬u̬rdõ `piĺve (ilmuvad õhukesed pilved); ilma lask `villo Vas; silma(laugusid) kinni ~ linku ~ looja laskma suigatama Kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha ja õled rabistatud, `saata ka terakese `laugusi `kinni `lassa Lüg; Lasen vähäst ajast `silmad `linku Jõh; Ma lase korra silma `looja Pöi; `viskam kondi `kuhja maha, lasem siĺm `kinni Hls; lassi siĺmä pilguss siĺmäd `kinni Ran; leiba luusse laskma pärast söömist pikutama lähän `leibä `luusse `laskemaie Lüg; lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk; laseb `leiba `luuse Tõs; lähme aame nüd `leiba `seĺga ehk lähän lasen `leiba `luusse Juu; [nüüd] kuluks küll `leiba `luuse `lasta Kad; vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et laseme ivä `luie `sisse Ran; `pääle söögi oldas lebaluusi laskman sängun Ote; ma ei˽makaʔ, ma˽lasõ `leibä `luuhhõ Har b. laskuma, langema või heitma `tõine `õskab üväst ujuda, siis laseb `põhja (sukeldub); kana laseb kukke ette ludu, et kukk `pääseb `selgä Lüg; `päivä `lasko `alle, `lähtö `luoja Vai; tegad `ristisid ede, `laskevad pölili, `andvad maale suud Jäm; `öhta kaste laseb `pεεle; oled sa väsind, lased millegi `naale, `ingad Khk; Veri lasi palge (näojume taastus) Emm; `ilma `paaladeta sukad lasid `lörti Käi; elu mured `laskid münu `pεεle Phl; küll o sańt, kui täie kõhuga peab kummargile `lasma; laseb käsi põnsaksile Mär; `põntsa `laskma (pikutama) Kse; `laśsid `senna kükakile Vän; ma lasin küll otseti, aga ega sis `rasked und ei oln Ris; `laśsin `siia pengile küĺleli maha Juu; sülita enne kolm `korda maha kui maha lased, siis ei akka maast midagi `küĺge HJn; ma lahen ennäss põĺvili; lahema `maoli `natke `aega, siis lähmä tüäle; kana laheb ennäss `lońti ja sorokile Kod; `laśsis roho `peale siruli Pil; mia lassi külliti maha Krk; lassid maha nellä käpä `pääle; kui `kartuli võtad, siss oled iki `urvi, kui põĺvikeli ei taha `laske Ran; Maailma `kõrge läve, laits laśk kõtuli `pääle, läits `vurtsti üle läve `väĺlä Rõn; lätt ja lask põĺvildõ mahaʔ, nakkass `pallõma Kan; mul tüküss uni `väega `pääle, ma pia maha `laskma Krl; must härm laśk mullõ nõ̭na kottalõ mahaʔ, ta õ̭ks mullõ `surma tähendäss; saʔ olõt `täämbä henne nii `loissu `laskõnu, ei olõ sukugi `sirgõ enämb Har; [lehm] `tahtsõ `nüsmise `aigo `maahha `laskaʔ; Suiḱ ja suiḱ, a viimäte laśk mättä pääle piḱäle ja˽jäi uinussillõ Rõu; ku ma lasõ `nindä `nõ̭õ̭ku, sõ̭ss ma ei istu˽`truksahe Plv; Hummogu `häste `varra ja õdago jäl˽ku `kastõ `maaha laśk Räp; lasõt kõtuldõ `maahha Se
13. a. (koos adverbidega järele, järgi, tagasi) järele, tagasi andma; (mingit omadust) vähendama, endisesse olekusse viima sa pidid kohe sen `suodi järel `laskema, kui puhk tuli, et ta `paati ärä ei `kummund Kuu; sepp tieb pajas tüöd, kui raud lähäb kõvast, laseb tules tagasi Lüg; Lase nöörist natuse tagasi Jäm; see nuga oo paĺlo kõba, `tarbis tagasi `laska Mar; Lasõ `ankru ketti viel `järge, muedu akkab `lainõga `tõmbama Khn; kui tahetakse `laumad `lõnga, siis lased siit vähe järele - - [voki] kabja kruuvist sialt KuuK; ku ta (kirves) `liiga kõva, siss piat tagasi `laskme Krk; `langa lastas tagasi, ku um `iibä keeruh Lei b. (koos adverbidega alla, järele, maha, tagasi) alanema, vähenema; taltuma siis kui oli leib `alla `laskend, siis panime jahu `juure Kuu; `leivä `taigina `lasko `alle, kui leib on segatu Vai; vana isa jalad ka paisetand, `pääva `ütleb natise tagasi `laskvad Khk; laps rubis - - siis tulid pisigest krellid ja `lasksid ise `alla `jälle, pole neil `rohto ega medaged olnd Käi; paistedus laseb maha; Kui merevesi `alla lasi ja voo pöhjast oli, siis sai `lesta Rei; jää oo `alla lasnd Mar; pärast mõisa ärra viha `laśkis järele ja jät́tis ta `seia koha `peale järele HJn; leib laseb `alla, siis võiks `sõtkuda Ann; siis on leib paras, kui akkab `kerkima ja on juba `alla last, siis on juba apu Kad; ilm om tagasi `lasken (soojemaks läinud) Krk; `paistusõ um tagasi `lasknuʔ Plv || hinda alandama tεεb kas ta innast veel maha laheb Khk; kole tüir, ei lase `alla, tingib `kangeste Jür
14. a. lööma lasen `siule kebiga pähä Vai; Oli vanale öhe lagipeale lasnd Pöi; lasen vastu `kõrvu `sulle Kul; üks `ränkä kuri inime, tõmmab kätki alt puu ja laseb Vig; lasi teisele `kaikaga mööda pead Trm; kubijas `lasknu kepiga üle kühmu Rõu; läbi laskma (äkkhaigusest) rabadus on küll old teine kuri, last teise luama läbi VJg; `lendaja laśks looma vanast läbi. ku südame `ümmert olli läbi `lasken, siss sai loom `otsa Pst; loomal ütelts, `lendäje lask läbi; lehmäl `lasken massast läbi Krk; nippi ~ (nina)nipsu laskma nipsu lööma ma lase `nipsu Muh; laśkin `tälle ninä `nipsu sõrmedegä Kod; ma lase `nipsi sul nina pääl Krk; ma lasõ tõsõlõ niṕpi sõrmõ ja päḱägaʔ Plv || (sõnakuulmatust) `kullõ‿ei ta immä enämb, ta lask jo imäle niṕpi enne sõrmõga Har
15. a. midagi küljest heitma, eraldama kana laseb juo `sulgi maha - - akkab sulitsemma Lüg; puud `laskvad `raagu Khk; loom laseb kevade `karva; kanarbikud oo `õitsed maha lasn Muh; sügise, siis akab puu `lehti maha `lasma Käi; lina akkab `tüikast `lemmid `lasma. laseb `lemmed maha, siis o parass `kiskuda; ku kuusk laseb okast, siis kuu aea perast tali lähäb Vig; kui suvel lepad lehed maha lasevad - - siis talvel tuleb sel aeal suur sula Mih; õunap̀u lasi kõik õunad maha HJn; kana, ani, pardsi, kiḱk laseve `suĺgi maha Hel; `paklanõ rõivas lask putsu, villane rõivas aja `villa Har; lapsi ~ poega ~ sülemit laskma peret heitma puud akkavad peret `laskema; sie (mesilaspere) lasi sääl neli `poiga ja esimene poig lasi ka viel poja Lüg; mesilased `akvad `peret `laskma Khk; mesilased lasevad peret Trm; siss ku mehiläne `poiga laśk, siss läits oma perega `sinna tarupuu `sisse; mehiläne nakap peret `laskma Nõo; ku˽mihidse˽`poiga `laskõva, siss neid `sautadass Har; minev`aaśta laśk üt́s taro kat́s süĺlemet Räp; meiladseʔ `laskava `lat́ši Lei b. maha langema, eralduma lese tamm - - jätab sügise omal lehed `pääle, ne‿p lase maha mette Khk; õunad `laskvad maha (kukuvad puult) Muh; lεhed `lasvad maha puust Käi c. paljunema, sünnitama täi lask `poiga; taa naanõ laśk ti̬i̬ pääle uma poja; ku˽naanõ `poiga laśk, siss `ańti taad ti̬i̬d Har
16. a. eritama, (endast) välja andma, puhuma `suitsu `laskema (suitsetama) Vai; koi`valge `aeges tuli tuliänd ja `laskis `sätmid `väĺla Mih; [pull] `uhkab, ähvardab sarvedega teist, isi läbi nina `nuuskab, laseb `õhku Hää; kaśs `laśkis turts ja turts koerale `vasta `siĺmi; `ämlek laseb `siidi, on nihukesed siidi nöörid taga Juu; kui `surnud majan one, siis `lastse kadaga`suitsu Kod; mõni pada laseb sinet, `suurma puder lähäp paan sinitsess Nõo; pada laśk `tossu San; raudikõsõʔ haina sisen, `laskvaʔ kipõd, nakass iho `õ̭hkama Kan; petäi lask paĺlo `vaiku Rõu; mõtsast koŕaśs [tark] nõia `kõldu ja laśk noidõ `tossu, sõ̭ss eläjäʔ `naksõva `sü̬ü̬mä ja `ju̬u̬ma Räp; hobõssal jo lask `nõlga Lut; marja, niiska laskma kudema Aavid `ööruvad `peale öheteise `vastu ja `lasvad `marja Pöi; lutsu kudu, ku `marja lasep Trv; esäne kala timä lask õks `niiska Se b. (eri ühendeis) peeretama, haisutama lasi `sussi, tegi `alba `aisu Jõe; süöb ja laseb `persest `vällä kõhe; mõni on `kange sitta `aisu `laskemaie, ei pia `perset `kinni Lüg; Kis on sii jälle perset lasnd, keik kohad santi aisu täis Emm; laps laseb `tuśsi, vana inimene laseb sala sitta Mär; lapse `kohta ikke nagu `öetasse, kuule poiss, sa oled `puksu `lasnud PJg; laseb `kanda, mõeub pähe = peeretamine Hää; kas sul äbi ei ole, võeras inime siin ja sa lased `puuksi Saa; laseb aga salaja `tolmu `jälle Ris; sala laseb `vingu Kei; `laśsin takka `kärtsu nõnna et, seest ajas nii täis Juu; parem lase üks pauk `pieru, kui nisukest juttu aad Sim; kuule poiss, sa ei ti̬i̬ muud kui `ühte lugu `kärtsu lahed aga Trm; kui `luhvti `laśsis või peeretas, [öeldi:] laheb `pussu Ksi; lait́s lasep `piuksu; sosin sitta `lasken, paĺt ais kuulda ja äält ei kuule Hls; sa olet sitta `lasken, irmust `aisu tule; lase perset siss ku kõtt puhutsen om Krk; lasep `pi̬i̬ru nigu mürin Ran; tädi võt́t aenakoti `säĺgä ja laśk `pi̬i̬ru partst Nõo; ku `ku̬u̬tõga pessät, siss ei tohi `pussu `laskõ; ku peeretät, siss peeretät, ala `lasku sala `tsośsi Har c. urineerima, ekskrementeerima lähän vett maha `laskemaie Lüg; läks `oue vett `laskma Ans; kõht `lahti, laseb nagu kure jook Kse; ma lähen lasen vee maha Kei; lammas laseb kust Juu; oinas `laśkis kotta suure oidu JJn; pääsukesed tegivad oma pesa kua kohe `seie trepi kohale - - `vaata et `sulle sialt pähä ei lase VMr; laheb nõnna et vikerkaar taga, kui kõht `lahti Lai; tüdrukud `öeldi `praoga, et laseb praost, poiss laseb tilsu otsast Plt; [hani] aab pugu täis, tagant laseb `välla Vil; mõnel lü̬ü̬b irmuga kõtt `valla, no sis võib `pöksi kah `laske; üits julk maha `lastu Ran; vanatońt - - lasnu toomepuu `täitsäni ligedass Puh; al(l)a ~ alle laskma aset märgama laps on `üösse `alle `laskend Jõh; see laseb ikka ala, see on sihand viga Ans; laps on omale `piśsi `alla last Juu; täna `öösse `jälle last `alla Lai
17. a. (tuli)relvast tulistama (ja tabama); (noolega) märki laskma; jahtima Isa läks mere `ääre `püssügä `partisi `laskema Kuu; pani `püssi pale ja `laski VNg; kahe `laskemisega sai jänükse kätte Vai; püśs oo tühi, ma `laskesi tühjaks; see oli jäle tappamine, merest `lasti suuretükkidest; poisid `lasvad noolega `märki Khk; Jahimihed `aksid `metsas `püssi `laskema Kaa; kolm `pauku lastasse ikka `järges Muh; Lasi naa‿t roud punane Emm; mina ei mõesta püssiga `laska Kir; `laskis kogemata püssi `lahti Kse; püssiga ikke `märki lastase Tõs; Püss lüeb `laskõs tahakohõ; Maesõmaa `metsess suab `tetri `laska Khn; `riivlega `lastse `luikesi Saa; `röuged rikkosid nönna möne inimese nägu ää, nagu `aavledega läbi `lastud Ris; miilitsad `laśsid neid metsa`veńdi Juu; siĺm viel seletaks `lasta, aga jalad ei käi; pääsuke isegi täbar lennust `lasta JõeK; oli last põdru Tür; lahevad neppa ja muid `linde; [ajujahil] `laśkjad one taga ja inimesed eden one `aajad; vibu püśsigä lahevad, `tõmmab nüäri `amma `piäle ja laheb nuale `väĺjä; mina lahen ike `märki, sinä ei lahe tarele kua `külge Kod; ei saand lasta kah, püśs tühe SJn; lase püśs `valla Hls; `soldani laseva `püssi; lääme nu̬u̬lt `laskma Puh; tu̬u̬ poig `olli sõa `aigu lasnu `endä puruss; minu `endä `mi̬i̬segi laśk täppi; küti `lasknava siss `sinna uniku seḱkä, kos soe purelnuva; poiss kärdsutap `püśsi Nõo; me `laśsime `põtra, es lähä `külge Kam; `suuritükkega `laśti - - mõts oĺl kõ̭iḱ puruss last; no pandass laud üless, `piirdu `lastass (märki), sinna˽piiru `sisse Har; esä läbi luh́t`aknõ laśk, ni taṕp `hauka arʔ Vas; `nuuti `laskma (vibu laskma) Se || käivad `piale ega `öösse `märki `laskmas (tüdrukutega magamas) Krj; `mölder, see pidi ikke `öösse koa `veśkis olema, mud́u käesid kukke `laskmas, käesid varastamas Juu; sa nakkat varõssit `laskma (haigutad) Räp; mõnikõrd `tühjä `pauka lask `vällä (valetas) Se || (haletsusväärsest inimesest) Sa oled tänä `jusku `lastud vares - - `ninda lodagalla Kuu; nagu lastud vares teine Rid; Nagu `lastud vares sorakil Han; `Lastud vares kardab ju `varjugi Hää; käis siin `ringi nigu `lastud vares VMr; maha laskma surmama, tapma `kullisi `lassasse maha, aga neid ei `süia Lüg; `laskes `püssügä karu maha Vai; akkasid `püssi `laskma, lasi ennast ise maha Krj; poiss `laskis kure maha Muh; tä oli `eese maha lasnd Mar; selle mehe `lassime maha `u·ndre·hti Mih; `põtru ju sii maha `lasvad - - irmus visad `olle `laska Aud; `laśkis jänekse maha Jür; sie ei last valla maa pial maha `lasta HJn; varas `laśti püśsiga maha JMd; sie oli ennast maha last VMr; laśk mehe eenämite `piäle maha Kod; `jõulu `lauba `öössi `laśti maha, see`samma mees Plt; seni olli pauguten ku olli maha `lasken Krk; sõa `aigu lassiva `ulka inimesi maha; ärä mine, na viivä ja laseva su maha Nõo; ma˽lähä lasõ varõsõ mahaʔ Har; timä tah́t pińni `maaha `laskaʔ Rõu; laš́k `maalõ Lei; rabapüssi(ga) laskma euf peeretama `enne `joodi petti, pärast `lasti raba `püssi Ans; kes seal raba `püssi `laskis Muh; raba`püssi võib lasta ilma ialeta koa PJg; [kui] piäretäd, si̬i̬ one si̬i̬ rabapüss Kod; ma lasen sind raba püśsigä KJn; lät́s nulga takka raba`püśsä `laskma Har b. õhkima, lõhkama kas lasivad `sakslased tämä (veski) `ohku vai venelased Vai; mis paugud ne köevad, seal lastasse vist kive Muh; `enne üksvahe ikke `tihti `laśti kiva `lõhki Juu; nied `tahtsid jo sadamad kua purust `lasta VMr; na oss tinamendiga selle maja puruss `lasken Krk || Lapsed lasid elud üles (põletasid majad maha) Emm c. praksuma, paukuma (hrl pakasest) aia `teibä lasev `laksi, vällän om laksi `laskje küĺm; küĺm om vällän nüid, `pauku lask katuss Krk; mul lei iks kõrva seen, `tiksi laśk Krl; väläh um `väega külm, `tiksi lask Plv; `kullõ `pauku lask, külm tulõ; ku puuʔ härmäh ja `tiksi lask, sõ̭ss um külmä vana väläh Vas; kõva ḱulm, lask `tiḱsi ja aia˽`paukvaʔ Se
18. lõbusalt aega veetmaa. kurameerima, flirtima; liiderdama, seksima (sag mitmesugustes ühendites) Omal `suured `lapsed, a laseb `ringi `teistega IisR; `Ingel lasi `poistega `ömber Rei; Nii kaua `laskis kender`lenti, kui omal laps oli kää Han; Kes oma naise juurest teistega laseb, si̬i̬ on ooratäkk Hää; naene `laśkis `lipsu `metses teste mestega Juu; `põesa all - - selle suure `laskmese `piale mis ta laseb, piab ike tagajärg koa olema Kad; ta laseb poistega `ringi VJg; poesid ja tüdrikud pidäväd `sehvti, `laia `arvu lahevad; tüd́rik selle poosiga laheb `servä; akab `võõra miessegä `ümber `laskma Kod; mis ta (poiss) muidu käib sial, käib `sihku `laskmas Lai; see [tüdruk] on üks suur `laśkja, laseb kõigiga; alt aisa `laśkja - - laseb lükata ennast salaja; laseb `lit́si, käib `ooramas; mõni mehe naine ka laseb ringi, kuradi oor Plt; tüdruk lasep poistega; ümmer`laskje (kõlvatu tüdruk) Krk; Lask egaütega ümbre, kes õ̭nne esäne Räp; tagasi laskma seksima õli ulk `aiga `tütrik, siis käis kõrd kuus vai kaks `linnas tagasi `laskemas; lähäb laseb `preilida tagasi Lüg b. (eri ühendites) lulli lööma, laisklema luuspuud `laskema Kuu; Ei `viitsi tüöd tehä, `laapis `õtsida ja `lainas, lasi `lainu; lähäb magama, laseb sia `nahka juo, laisk Lüg; Ella oo seike löbus laps, muud kut aga laseb lilla Kaa; teised pikkavad `koplis `niita, ta laseb `peale luuder`punti Muh; Tüdrik akkab kua juba luus`lanti `lasma Han; laseb kadalippu elu aa, ei akka `tööle vahest Juu; lask luus`lanki pääle ja kõńd külä `mü̬ü̬dä Hls; ta ei anna `vällä tühü tat, lask kodun `lirku; si̬i̬ ei viisi keäk tetä, paĺt luśu lask Krk || `lonksi `laskma (tukkuma) Räp
19. (lausenäited, mis ei sobi eelnenud tähendusrühmadesse) võt́tis teesel kraest `kińni ja `viskas üle ree eäre maha, vedas siis sedasi loha järel - - ütles et `laśsin `talle `lośsi Juu; nüid on kõik nõud pidetud ja plaanid lastud, lahevad `kõśja mineki nõu ja pidäväd `plaani Kod; teene poeg `laśkis ennast sõedu `alla Pal; temä (imik) laśk `lihvi rinna otsage; mea ei lase tal tuult alt - - ma‿i jõvva tat liigute Krk
Vrd lahetama, lasetama, laskuma
lausuja `lausuja Jõh Vai SaLä/`lou- Jäm/ Vll Mar/-oja/ Kul Kse Mih Hag Juu JMd Koe VMr Sim Lai Plt KJn, `lausja Kod/--/ KJn Nõo nõid, posija `lausujad `naised, kie neid `kuntsisi `tianed Jõh; `lousujate, täädmameeste ning soolapuhujate `juure pole mitte minna Jäm; see o ebausk, kui `kengid usub seda, mis pole änd, lähäb `noia vöi `lausuja `juure Mus; vanal ajal ikke `olle olnd `lausojad, puhond `soola ja Mar; `lausuja `ütles koa sõnu, `rohtu `paĺlu ei and Kul; need olid ikke `lausujad, kelle `juures `enne `käidi Juu; sie kes `lausuja oli, sie ei `rääkind teistele, siis tema `ambad ei akand änamb `piale VMr; `lauśja laasub nõia sõnu, aŕsib, vualib aga ja lükkäb, tämäl one sõnu kua Kod; kuńst kunsti pedäjäle, sia sitt `lausjale Nõo
lendama `lendama, da-inf lennata Tõs Tor Hää HaId spor , ViK(lennama VJg) TaPõ Plt Vil Hel, `lendada spor R(-maie Lüg; [ma] `lennan), (ta) lennab Mus Krj HJn Kad; `lendämä Tõs Khn, da-inf lennätä Kod KJn M(-me, -te) T, `lendä Vai, (ma) `lennän Kuu; `lennama Lüg Iis; `lindama, linna|ta Mus Kaa L HaLä Tür, -daʔ (-taʔ) V(-mma; -, -dõʔ Krl); `len(d)|ma, (ta) lenn|ab spor Sa, Muh Kse Trm, -mä, -äb Tõs Khn Hls; `lindma, (ta) linnab SaLä(`linma Jäm) Kär Pha Emm Rei, `lindab Han; (ta) lennab Käi Phl, -äb Var Saa
1. õhus liikuma a. (lindudest jt tiivulistest olenditest) kajajad `lensid `aia kohal Kuu; juo aragad `lendavatta (meres on juba lainet) VNg; nahk`iired, nied `lendäd `üöse `pimmes Vai; pääsussed `lindvad nenda `tiitsesti; tiivad oo katti, ta‿p saa änam linda Khk; juustekuĺl lennab pεhe, suurem `kärpsest Mus; [mõned linnud] Taha kudagi lenda, noagu nee pisiksed põldpüüd, äda pärast et jala eest ää `lendvad; `Vihma tuleb, kärmes riu `lendis otse `kurku Pöi; linnu riit läheb lendes Muh; kui `tormi ja sado tuleb, siis neid (kajakaid) on `paĺlu `lindamas LNg; tä `laskis lenno `lindamese pealt maha Mar; seasitikad `lendäväd, `sooja tuleb Vig; poeg tuli laeva pialt, `ütleb, et olid `lindavad kalad Kse; pääsuksed oo enne `vihma `julged, lennäväd sülest läbi Tõs; `Viirel tiib loha, ei sua `lentüd Khn; nad (mesilased) `lindavad üle jõe, kaua sa joosed järel (pereheitmisest) Kei; kanad tulid kõik linnates tuppa Juu; nüid ei ole midagid `murdjad `luoma, muudkui kuĺlid `lennavad JõeK; kana ei sua `kõrgesse lennata JMd; luadud on lind `lendama ja inime tüed tegema VJg; kured lennid üle maja Iis; põldpüid vurr panevad minemä, salgan `lendäväd Kod; paŕdid `lentsid `ru̬u̬stiku KJn; külikured - - üleväl lennavad laginal ku lähäväd Vil; `lõoke laulab lennäten; lind leńds üle mõtsa Hls; ma `vahtsi suu ammukeli, üits mi̬i̬s läits `mü̬ü̬dä ja ütel et, laits oia, varess `lendäb suhu Ran; meil `olli `paĺlu noid `lendävit `koisit Puh; emäne kägu lennänä siss `väikse linnu pesä manu; õdagu na (sitasitikad) lennässivä ku mürrin ja põrrin Nõo; t́sirgu `lindasõ paŕdin maŕja `puhmõ pääle, et ärä sööväve kõ̭ik San; kuĺl käü ka linnatõn Har; `kualõ poolõ ḱaokiräss `lindass, säält pu̬u̬lt tulõ peigmi̬i̬ss Rõu; [pääsukesed] `lińtsiva‿ks paari `kaupa Plv || fig Äga lind `kõrgemal `linda kui tiivad `kanvad Han; Ei või kõrgemale lennata kui tiivad kannavad Hää; ärä ikke `lendä, kui su siiva ei küüni Nõo; Ega iks `korgõmballõ ei˽saa˽linnadaʔ, ku siiva˽`kandvaʔ Urv b. (õhusõidukitest) Poeg `lendas linnukiga Han; `lendurid `lendavad `taeva all Hää; nüid tahetana kuu pääle lennätä Nõo; ei˽tiiä mis na auruplaani `lińtsi Har; nüüd linnatass luhtlaivaga Plv c. (mütoloogilistest olenditest) tuli änd lennab `taeva all Käi; pisuänd tõusnd sialt üless, justkui maa seest tõusnd - - `lendand `siia Pauastvere või meie küla `kohta Plt; pisuand lennänu, saanu temä kottale, temä lõeganu särgi siilu `katski Puh; puuḱ (pisuhänd) perän `päivä `lindav Har
2. õhuvoolust kantuna vm jõul läbi õhu liikuma a. vihub tüöd tehä `ninda‿t ihu `karvad `lennäväd Lüg; kui sa rabad, siis linnab ikka `körssi maha Ans; Piima ohaka `seemed `lendvad vahest tuulega nõnda et õhk on paks Pöi; `sätmed puhas `lindavad ühnä ülesse, `lindavad teiste katoste `peale ja Mar; Männä oga `lendis piimässe Khn; nää tuomingate õie aeg lähäb ka läbi, siin tuule kää `lendab `teisi, vata nagu vihm saaks Amb; `pikse nuol `lendas mua `sisse Koe; kerves `lendas varre otsast minema; `kiskusivad na‿t `juuksetut́id `lendasivad VMr; sule ebemed `lendäväd, nõnnagu rükki eelitsused suvel `lendäväd Kod; pesu - - nööri pääl `lendäss tuuleg sääl Krk; ku `vasta tuuld obesega sõedat, siss tuulega `lendävä karva suhu ka `sulle; eelä `tulli `räissä, räedsäterä lennässivä nigu kõrinaga `vasta akand Nõo; ku hain um maahn ja vihm tulõkil, siss võtat nii et higi `lindass Rõu; ku [agana]`leiba lõõgate, sõ̭ss aganaʔ `lińtseväʔ, sõ̭ss pidi `alla tuulõ `hoitma, muud́o puru lät́s `silmä Räp || (taevatähtedest) tähed `lennavad. kuhu `puole `lennavad, säält tuleb `tõisel vai `kolmandel `päiväl tuul Lüg; `lendaval tähel põle `kriipsu Kos; täst `lendäb ehk `langeb Kod b. paiskuma Mittu `kõrda lidusima ülä `Pieri sua `ninda‿t vesi `lendas Jõh; vana Mätik köhis nönda‿t kopsu tükid `lintsid suust `välja Khk; Nõnda kut ma `kervega lõi, nõnda [puu]tükk `moole `vastu `silmi `lendis Pöi; kommi alune [on] vanade `paargude sees, et tuli äi linna `välja Emm; `kaikaga `pihta ja ratas `lendas teesele `silme vahele Mär; löö jalaga `pihta, [siis] `lindab [uks] `lahti Mih; [voki treimisel] `peitel tahab `sisse lennata ikke `vurtsti `kääst KuuK; las joksevad et muda `lendab JJn; mugu koradi lennässivä, ta es tiiä, mes tä suust `väĺlä ai Ran; ragusi väĺlän agu, puutüḱk lennäss `vasta nägu ku `plauhti Nõo; käŕbigu `lińtsi laḱka nigu pirru `tukmaʔ Vas || siivuta `lendäb ja `ambita salvab = t‿om püssi kuul Nõo
3. fig (kiiresti) liikuma, jooksma, tormama, kihutama tüdrukud `lennavad `poistega `ringi Jõe; `lennab ühest kõhast `tõise, ei õle `paigal `millagi Lüg; küll aga obone `lendas ies Jõh; `lendäs `uksest `sisse Vai; `lintsi nenda mis ihu ing kisendas sees; jänes `lindab tuhat `neĺla; nüid `lindvad `leitidega, suuda paksu `riidega tööd tehja mette Khk; läks nõnna lendes et Muh; nagu üks kedrus, `kuskil paegal ei seesa, `mutku `lindab Mih; Mia läksi `sioksõ valuga, et üsä `lentsi Khn; tü̬ü̬ nõnda ku lennäb kää Saa; vanad naesed on käbedad, käevad mööda tied, suka`vardad `lendavad näppude vahel Kos; `lendas kui tuul minema Trm; ma lennasin Pajol ärä puar `vu̬u̬ri; eenäaeg tuli kui `lendäs `selgä Kod; obune oli `lahti saand, küll `lendas Lai; sa `lendät kiḱk ilman, ei `täägi mis lait́s tege; aig lää edesi, ku lennäten Krk; ku obene lennass kukadi kukadi, tu̬u̬ oĺl ülejala Hel; kona ta noid `lat́si kaeb, `lendab saba säĺlän nigu `kiinimineja lehm; ta lennäśs nii et kondsa es näe `varbit; ei püsi pütin, ei saesa kotin, mugu `lendäb pähle `ilma `mü̬ü̬dä `ümbre; temä om krabe inime, temä näpen tü̬ü̬ nigu `lendäb (edeneb) Nõo; kae kurat, kos aig om lennänu Kam; obene `pistse minemä, mugu oia `ohjest ja lase lennätä Rõn; ma ole linnanu ütelt pu̬u̬lt tõsõlõ poolõ kõ̭iḱ pääväkene; sainaalunõ om `kat́skiʔ, hiire˽`lindasõ˽`tarrõ ja `ussõ Har; pini juvva‿i linnadaʔ `riśsi, hopõn lätt `riśsi (traavi) Lut || lasõ no˽linnada (keeda) pudrul kah Har; haavast linnaśs (voolab) verd ku häräkurgust Vas
4. kukkuma kui sa `järsku üles `tousid, sis `lintsid seljali ka Ans; lendas kuhja õtsast maha Trm; kui siält `alla lennässin KJn; naene - - lennänu ülepää `kaivu Puh; nemä lennässivä `lumme nigu aena rua Nõo; Linnaśs ri̬i̬ päält `ki̬i̬rdu maha˽ku˽kerä Rõu
Vrd lendlema, lennatama, lennutama
lendav `lendav Jõe Khk Kaa Jaa Muh Emm Kul spor /-b Mih Vän/, HMd Rap JõeK JJn Koe Kad VJg Iis Trm Pal Pil, g `lendava Hlj Pha Rid Saa Kos, `lendva SJn; `lendäv M(`lendäve Hls), g `lendävä Kuu Khn KJn; n, g `lendava Hlj VNg Lüg Jäm Khk Hää, `lendävä Kuu Vai, `lendva Kuu IisR Jäm Khk Jaa Kul Tõs Hää HaId ViK Äks Plt Hls Ote San Har, `lendvä Kod T, `lindva V; `lendev IisK, g `lendv|a Trm MMg Ksi Lai, Kod; `lindav Khk Emm Pär Ris, g `lindava Rei Kse
I. a
1. liikuv, hõljuv sie on va `lendav liiv sääl Hlj; Täna oo söuke lendav maru väljas et ajab kas sea püsti Kaa; `lendäv pori su̬u̬, ninda ku vähä astut käip üless Krk; sääl om `lendva porri - - `sinna võib `sisse vajuda Ote; `lindva muda um sääne, et `põhja ei olõʔ, ilma põh́ataʔ Plv; nüüd ta `lindvamuld `ommõgi õ̭nnõ, peedi˽nigu tuha seeh Räp; lendav aeg torm Ei tiä, kudas nad `sioksõ `lendävä `aaga Ruhnust tuldud said; `Sioksõ `lendävä `aaga ei maksa `küüsi mua tagant `lahti `laska; Mia aasi parajuttõ `mõrdu, kui läks vesikarõst `lendäväks aaks Khn
2. äkiline, äkki algav, liikuv (haigustest, valust) nüüd `ütleväd põlendikku `aiguss, `enne õli `lendav `aiguss, kui äkkiste lüöb kas inimisel ehk `luomal `kopso ehk `suolide ehk, siis sureb sõna päält maha kõhe Lüg; `lendva rabandus on äkiline `aigus; `lindav `jooskja puhu käte sees, puhu `jalgade sees Khk; se va `lendav `jooksja, käib ühest kohast `teisi Emm; teine on maa rabandus ja teine on `lendab rabandus ja kolmas on tuule rabandus Vän; `lendav `jooksev, sańt `aigus, võtab końdid kõberaks Rap; `lendva rabadus äkitselt lõi läbi VJg; `lendav rooś Trm; kulla `leste ja püśsi `rosto ja rabanduse kivi ja `juuda sitta `ańti `lendvä `aiguse `vassa Kod
II. s
1. äkiline haigus, rabandus; jooksva sel on `lendäv käünd läbi Kuu; löi südamest läbi, siis se oli `lendav; `lendava `viska `luoma maha VNg; mool on jo se va `lendava ihu sihes Jäm; `lindav see o sańt `aigus, lööb ruttu looma läbi Khk; `lendva oli `aigus. `jooksja `moodi `aigus oli. kord siin kord sial, öhest kohast `teise Kul; rabandust `üiti vanal ajal `lendvaks Vän; Inimene on `sirgus maas, `surnu, seuke inimene saadab `lendvasi `väĺla Hää; kanal ja kaśsil ja koeral, keigel sai `lendavad `saata. ikki `lehmi ja obesid oĺli `lendavaga kige `rohkem tapetud Saa; va `lindav `juosmes, üsna löhub täna mu sies Ris; kui lehm jäi `aigeks, siis `ööldi, et `lendav tuli. äkilene `aigus, värises ja JJn; `lendva on kua ravanduse `muodi, aga tegi äkki. `tervest ei suand, lõi kohe südamesse Kad; `lendav lõi läbi, kui nõnna äkitselt pureb VJg; `lendvä sõnad õlema. nõid `laskma sõnad `väĺjä, lähväd ükskõik kelle `sisse, kas luama või inimese; `lendev lei läbi ku lu̬u̬m äkitse `aigess jääb, üks punane jut́t lähäb luamass läbi Kod; si vanamees `riakis, tema vend olnd aida katusel ja `ütlend seda`viisi, et küll on täna ia `lendvad `saata, ia tuul Ksi; kui `lendev oli läbi löönd, siis pidi `lehma ehmatama, siis `ańdis järele Lai; `lendävest läbi lü̬ü̬d, äkki ku püssige lastas maha Hls; mõnikõrd lü̬ü̬b `lendvä lehmä läbi, üte kõrraga lehm joogi moĺli man maan ja valmiss Nõo; kost `lendvä läbi om löönu, tu kotuss om `õkva must Kam; `lindva lü̬ü̬ läbi pääst ja `süämest ka lüvväss läbi Kan; `lindva, tu̬u̬ um inemisel niʔ eläjäl, ega tä sordi õiʔ Rõu; `lindva om löönüʔ - - et `süämest om nigu nu̬u̬ĺ läbi lännüʔ Räp || (lendvarohtudest) aluna, `niske `allikas kivi. sie õli `luoma rabaduse roho, vanad inimised `ütliväd `lendava kivi Lüg; õige õhukene kulla `karva paber, kui luomal ravandus on, siis `antasse teda `sisse, see on siis `lendav kuld Koe; mis `lendva läbi lü̬ü̬b, seda enam ei saa parandada. kel `lendva sõnad on, `aitab kah Ksi; `lendävet `kulda andas loomale piimäge ja leväge topitse suhu Hls; imä `oitsõ iks `lindva `kulda, tu̬u̬d andass lehmäle, ku `lindva om löönüʔ Urv; ku elläi oĺl läbi lü̬ü̬d, siss ostõti `aptikist `lindva `lih́ti ja `ańti eläjele Har; tuvvass `lindva `kulda, ku elläi om ar `lindval lü̬ü̬d Se
Vrd lendaja, lendvas
2. torm kus sa `söukse `lendvaga lihad Jaa; Merel oli päris `lindav Emm; `iigla `lendav on meres olnud Hää
3. pisuhänd, kratt `lendva läind nigu üks punane tule kera, tule sorin old taga. kui ta maja `peale läind, sis maja akand kohe põlema Kos; kahest otsast ei tohi `piirgu süidätä, siiś tegevä `lendäväd KJn
4. pehme mudane loik, laugas nigu Perätjärven om mõ̭ni suuŕ haud, `vaova kotuss, vesi om alh, tu porisass ja hällüss, tu̬u̬d kutsutass `lindva Har
5. kiirus, rutt Tuli `ninda `hirmusa `lendvaga, `ehmät ärä kohe Kuu
6. lendvat tegema fig 1. peletama Kanule `tehti `toise pere `ouest `lendvat, ei ne `sinne enämb lähäki `toinekerd Kuu 2. kepslema, kargama ku vars `vällä saa, siss `müüräss ku, siss tege `lendävet Krk
liistak(as) liista|k g -ku Pst, -gu Jäm Saa, -ga Khk(n -gas); `liista|k g -ku Hlj, -gu Kuu, -ki VNg; lista|k g -ka Mär, -ku, -gu Krl; liistak|as VNg/`l-/ Kaa L/-äk|äs g -ä Vig Tõs/ Ris Juu Koe VJg(g -u) Plt, listak|as Khn Hää, g -a liist, õhuke viil, tükk `leiva `liistak Hlj; kui puu `riista tehässe ja [laudu] `puudu tuleb, siis `pannasse `liistak `kõrva; silmnägo on nagu `lauva `liistak, `kõhna puha Lüg; seina `küĺges liistud, `kitsad laava liistagad Khk; Tule akatiseks löödi puu jupi küĺlest liistakid Kaa; kuind `jusku va listak teene Mär; Kui `pähklid noorelt ää korjatse, siis tuumed `kuivad ää nagu liistakad, sima põlegi Han; Umiku `ańti kaks `väikest saia `kuklid - - kaks õhukõst listakast liha Khn; sopa liistakas akand jala ala Tor; ärä sü̬ü̬ `erni liistagud (noori kaunu) Saa; kui obune - - ei süö, siis on ta pienike kui liistakas Koe; seebi listak Krl || õhuke Pailu maha ööveldad, õerud laua väga listakaks Hää
lips4 lips Vll Kir Kei HJn Jür VMr Ksi, g lipsu Kaa Mar Mär PJg Hää JJn Tür Koe Sim Trm Plt, `lipsu Lüg lipshein Lips oo üks va kehva einamaa taimes Kaa; kollane lips, see on köva ning ull `niita, `koldne lips Vll; aĺl lips, vikat `piale ei akand sellele Mär; Lips on pikk ja libe ein, sikke, loomad ka ei sü̬ü̬ tend Hää; aru `künkad, sial `kasvas punane [rohi], lipsuks `üeldi teist, kõva rohi, `kastega sai ikke kätte JJn; aĺl lips, seda ei saa maha, se on irmus paha rohi Tür; lips, ei vikat́ ei saa teda võtta, vikat́ ei võta teda maha - - tema lähäb kohe luhinal üle ja mitte ei võta VMr; `niitsid `lipsu - - ta on kollakas madal ein, teise all - - kuidagi ei saa `puhtaks, kaarealune jääb takune Sim; lips `kaśvis `künka pial `kõrgemal Trm; all on lips, pehme paks ein, pehme nigu takk Ksi; [mulgi peremees öelnud naisele:] mine liiguta sa `lipsu, las ma uhan ua`eina. uaein oli `kerge `niita, lips oli `raske `niita Plt
lips5 lips Kuu RId spor S L, Ris Juu Jür Koe VJg Iis Trm Kod Plt Vil Trv Hls Krk Ran; liṕs Krl Rõu, g liṕsi Har/-p-/ Plv Se; p `lipsu Lüg Var Juu Iis Kod Plt Vil Krk
1. int; deskr (kiiresti ja kergesti kulgevast tegevusest) Lips `lieri, lips mehele - - mõnel `tütrikul käis kõik asi `kärmest; akkas linu `ropsima, lei `sõrme‿päle, aga sõrm õli lips suus Lüg; Keik sie tubane tüö käib täma käes lips-lips ja `vaĺmis; Lips `kuoli, lips `lieri, lips mehele, lips laps IisR; koer `kiskus ning läks lips läbi aja Khk; paat lips merese, vörgud lips `sisse, lips `välja `jälle Krj; kass `kargas lips järele Muh; lehe `keermene köib lips ja lips; lips `oue ja sups `saani Kse; möni inime ajab lips ja lips kielt `väĺla suust Ris; ta läks kui lips, kui ma käśkisin, ei akand `vasta `aukuma Koe; iir läks lips `auku Trm; ku tä `selge one, siis lähäb lips ja lips Kod; keeritesest teed lips ja lips reha`täisi; `postvaak käis `keskelt `lahti, `tõśtsid lips ülesse Plt; tei selle asja är nõnda ku lips Hls; poiss kuuld, et peremi̬i̬s tuleb ja `aknast `väĺlä lips Ran Vrd lipsahti, lipsti
2. hoop, löök toolõ sai üt́s lips, no ańd üte lipsi toolõ `säĺgä Har; ku sa täl tu̬u̬ pesä `kuigi olõt `maaha ajanu, sõ̭ss ta lask sullõ mõ̭nõ liṕsi kah (pääsuke tiivaga) Plv; ma ańni tälle üte põsõ liṕsi Se || lipsu päält lei maha (ühe hoobiga) Krk
3. a. lipsu sulpsu kala lüöb jões `lipsu Iis; kala lööve `lipsu vahel vi̬i̬ pääl; kala leive `lipsu järven Krk || küll tä lõi `lipsu tulen (madu vingerdades) Kod b. lipsu viskama, lööma lutsu viskama vm kivimängu mängima `lapsed `viskavad `õvves `lipsu Lüg; `lipsu lööve - - lip lip lip läit́s vi̬i̬ pääl Krk c. lipsu laskma liiderdama Ta last ikka `lipsu peal poistega Var; naene `laśkis `lipsu `metses teste mestega Juu; liiderlik laseb `lipsu teisega - - `ööldi `rohkem naisterahvaste kohta Plt Vrd lipskuuti
4. lips on läbi millegagi on lõpp Nüüd on sinu üäl elul lips läbi Kuu; `Eina`luoga on tänasest lips läbi (vihma hakkas sadama) IisR; Siis on poisil lips läbi, kui teine ruudi öle lõi Pöi; Tema lips on läbi (on surnud) Rei; tema lips sääld `mõisast [on] läbi (suhted katki) Rid; temal on Annaga lips läbi Saa; Minu lips on läbi - - ilus elu on `möödas Jür; Nigu˽pud́eli manu˽sai, nii oĺl liṕs läbi (mõistus kadunud) Rõu
lobjakas1 lobja|kas Jõh IisR Mus Krj Jaa Pöi Muh spor L Ha, Tür Pee Koe ViK Lai KJn SJn, `lopja|gas Kuu, g -ka; lobja|k Kõp, g -ku Saa JMd Iis Kod Lai KJn M TLä Kam San Kan Urv Krl Vas, -ka Mus Vll Trm Lai, -ko Kod Räp, -gu Jäm Khk(-ga); n, g lobjaka, n `lopjak VNg
1. sulalumi sajab `lopjagast Kuu; Ei `sellise lobjakaga saa enam `metsast `palke `välja vedada IisR; Öösse oli lobjagud sadand Jäm; ajab lobjakad kut sülega maha, suured laiad patakad kukkuvad Mus; kui ilm sulaks lihab, siis obuse `jalgade `alla jäävad lobjakad Vll; täna lämmatab nönda lobjakad Jaa; puhu saab (sajab) ristiklund, puhu lobjakast ja sula `lortsi Muh; lobjakas, lume lörts saeab, tükäti `vihma ja lund Var; lobjakast maa täis Aud; `viĺtidega saa selle lobjakaga `kuskile `minna Vän; lina nii tümä ja `pehme nagu lobjakas Juu; kukkusin lobjaku `sisse maha JMd; täna sadas lobjakast Koe; käind tohutu mua äe, üks lobjakas kõik, jalad märjad kui kalsud Kad; lume `räntsa ja lobjakad sajab Sim; vanger jäi lobjakusse Iis; õõnad `valged nagu lobjak Kod; kui külm oli käsi karistand või `jalgu, siis `toodi lumi tuppa, `pańdi vett `piale, siis sai tast lobjak, siis `pańdi lobjaka `sisse, siis ei akand valutama Lai; Ära sa pastaldega mine, `vällas puha lobjakas SJn; lume lobjakud aab maha Hls; `lopsu ja lobjakut tule, lumi ja vihm üten Krk; maan `olli küll lobjak, sula kõik joba nigu pask Ran; regi läits `kraavi `kummali lobjaku `sisse ja jahukot́t satte `pääle ja kost sa iki lume lobjaku sehest `väĺlä saat Puh; lobjakut satap, kui sula `lumme tulep Kam; kohe sa `säändse lobjakuga iks läät Kan; `täämbä satass lobjakut `väega Vas Vrd lobemus, loblakas, lobrakas
2. adv a. pehme särg oo muedogi mädä, ei kestä tehä, `niiske lobjak (riknenud kalast) Kod b. halgas keväde puu pind on lobjak, ei lahe paenotata, piäd vinnotama Kod
lonkama `lonkama, longata (-da) eP(ecxl Hi) Puh Nõo TMr Kam Urv, `lonkada Kuu RId(-maie Lüg); `lonka|mma, longa|daʔ Har, -m(e), -te Krk, -, - Krl; tgn `lonkaja Rõu
1. a. luukama, limpama tämä `lonka toist `jalga VNg; ise on `aige, aga ikke `lonkab `käiä viel Lüg; obu `lonkab tagumist `jalga Khk; läks nenda longates Vll; Sa just kut `mustlase obu, `lonkad `kõiki `jalgu korraga Pöi; ise `lonkab ja jooseb Muh; tä nüid `lonkab, tä reie kondid olid sõjas kõik sodiks puroks läind Mar; obune oo akand `lonkama, teab mis tal viga oo Mär; lomberdab `köia, `lonkab Tõs; Nikastasi jala ää, nüüd panõb `lonkama Khn; lehm `lonkab, ei saa `metsagi Tor; mis ta iki sääl `lonkab, kas ta joosta ei jõua Hää; puusa sies on valu, paneb üsna `lonkama Ris; kolm meest tulid `kohtosse ja kõik `lonkasid, olid kepid käe Juu; sa `lonkad teist `puusa JMd; karjatseks oli - - mõni `lonkaja ehk tervisest kehva vanamies Koe; poiśs `lonkas varvast, viĺl oli `varbas Pal; oli aavata saand, teist `jalga longas; ma põle kedagi näind, kes kaht `jalga `lonkab Plt; `lonkab elu aeg Kõp; kes nii tõist `jalga likatap, ta likatap ja `lonkap Kam; [ta] om mitu aastõt longanuʔ Krl; `rät́sep `lonkass kurra `jalga; kis tu tulõ longatõn Har b. ebatasasuse tõttu kõikuma `kirvega `lüässe lavastu, siis palk ei `lonka; laud `lonkab, ei `sõisa `paigal; pane kappi `alle puutükk - - et kapp ei `lonka Lüg; parand põle labos mette, sellepärast laud `lonkab LNg; üks jalg on löhike, võtab laua `lonkama Juu c. korrapäratult töötama `uuri `käimine `lonka VNg
Vrd linkama, lompama
2. fig kiratsema, käest ära olema Sie majapidamine `lonkab küll kahe jalaga IisR; maja jääb `lonkama, kui põle `õiged peremeest, kõik jääb ripäkile Tõs; jääb koht `lonkama, põle seda viĺlaseemet `sõnna maha teha ega Juu; ta elu akkab `lonkama JMd; majapidamine jääb `lonkama, kui peremees ää sureb Koe; töö `lonkab Plt; targa meeleline inemine aja uḿmi `aśju targastõ, a˽loĺlil `lonkasõ kõ̭iḱ kotusõʔ Har || kahtlema, kahevahel olema kas akkad naist võttama, no `kaua sa `lonkad kahes mõttes Lüg; se `sohke segäne mõte, põle `kindel, kudas tehä - - `lonkab kahes mõttes Tõs
Vrd lunkama
looma `looma S PäPõ Nis Juu Kos Ann Tür Pai Trm Lai spor KLõ, `luoma R(`lua- Hlj Lüg) KPõ(`lua- Kad VJg) Iis, `lu̬u̬ma Hää Saa Kod Pal KJn SJn eL, `luõma Khn; da-inf `luua R(`lu[u]vva Jõh Vai, `luuva IisR) Sa(luua) Muh Rei L/`lõua Khn/ K(`luuva KJn) Trm Pal Lai, luvva Hää Kod(luada, looda) M(luuvva Hls Krk) Ran Kam, luvvaʔ V(luuaʔ Har Rõu), `luvva Emm TLä Rõn, `luõda Khn
1. millegi tekkimise, toimumise või olemasolu põhjuseks olema a. (üldisemalt) Egä `kahte `surma ole kenegille `luodud Kuu; jumal lei `taiva ja maa; kuer on kõhe `luodod tönnsaba Lüg; Nii kuda `keski `luodud on, `ninda ka inime tuleb, `aita siin `kasvatus ei kedagi IisR; kui `aigus pole surmaks `loodud, saab ikka `terveks; see pole töömeheks `loodud, teeb `santi tööd Khk; kes teist saab `ümber `luua Pha; See on kohe `loodud `sõukse mõrtsuka `näuga; Kõik sugu elukid on `ilma `loodud; Mis `rohtu seal saab `olla, ega `loodud päe `lamba kari peal Pöi; mind `olli väga erk `loodud, mool es ole rahu mete Muh; mõni [rehavars] oo kohe `loodud `neoke kahe aralene Mar; mis `loodud, see `loodud, tuleb rahul `olla Tõs; `Puõtsi jõlõdad oln vanajumalal kõõgõ viimsed `lõua Khn; jumal oo loĺli loon ja loĺlile koa moĺli loon Aud; see `mulle `loodud juba, et mul peab alati nii sańdiste minema Juu; tähäd on `luomisest `luodud `valguseks inimestele HJn; eks igaühel ole omakohast `luodud seda `mõistust ka JJn; tema on nagu teestele `nuhtluseks `luodud; ta on `luodud kohe `niuke ennatu inimeseluom, ega ta `ilmaski `kuśkil paigal seisa Koe; `jöńni piab pidama, sie on jumalast `luodud VJg; si̬i̬ (lammas) õli uńdile luadud, lahe viib; eläd nõnna kava, kui jumal sulle igä on luanud; kos sa ilos õled, ku põle ilos luadudki Kod; ega jumal põle kiiret loond, `aega küll Lai; mõni oiab ennast `looka, mõni on `loodud `küirus Plt; poole `aage luuvvass eńg `sisse joba emä ihu sehen; mõni om `lu̬u̬dust peräst kühmäk; temäl olli iki lu̬u̬d (loomulikud) `amba Hls; tal om lu̬u̬d viga man, selle via om ta saanu emäihu si̬i̬st; üit́s `kange `kaelne ku mõtsauńt kunagi, latsest `lu̬u̬misest `saantigi; ni̬i̬ om puha lu̬u̬d ärä (ette määratud), mis [ameti] `kennigi saa Krk; mõnel om `lu̬u̬du `õkva punnin põse; aga näe elu `väĺlä es lää, es ole surmass `lu̬u̬du Ran; kõ̭ik serätse looma, mes inimese `kiusaja om, ni̬i̬ olna kõ̭ik vana kurati `lu̬u̬du Puh; emä es saa `endä `poigest midägi, na‿lli sõ̭a jaoss `lu̬u̬du ja `ku̬u̬liva kõ̭ik sõtta Nõo; siin om serätsit kaivandikke, kes tä ti̬i̬d, kas ta om `lu̬u̬misest nii vai om konagi kaivetu Ote; taa naanõ om küll mihess lu̬u̬d, a˽naasõss om `essünü; tu̬u̬ `tüt́rik oĺl taalõ lu̬u̬d, tu̬u̬ pedi taalõ `saama Har; jo ta jo latsõ loomast (lapsepõlvest) saaniʔ jo varastass Se b. (võrdlustes:) sobiv, paras `sieliku one paras `justku `luodu VNg; nied `saapad on `mulle nagu `luodod Lüg; sie on miu `selgä `justku `luodu Vai; `riided kenast `ümber nönda kut `loodud Jäm; king kut `loodud `jalga Khk; see pluuse on nii paras, kui `loodud `mulle Juu; see pindsak on kui `seĺga loodud Trm; si̬i̬ rõõvass om nagu lu̬u̬d talle `seĺgä Trv
2. millegagi algust tegema a. suka-, kinda- vm kudumistööd alustama, silmuseid looma vanamor akkab sukka `luoma Lüg; `luosin `kinda, tegin `luomusse Jõh; naised loovad `vardad üles, sukad vöi `kindad Jäm; Loosi omal sii `kinda öles Pöi; mis sa `looma akkad omale (kas lood suka või kinda) Muh; `esteks akkasime `looma, arilikult ikka viisteist `aasa iga `varda `peale Rid; ta oo enesale uie suka loond Kse; kinnas luuasse ülisse Mih; Ää luõg enäm uut troid, põlõ‿mtõ enäm `aõga kududa Khn; Lu̬u̬d otsa üles ja kuduma Hää; lõin suka vitsa üles Saa; nüid loon selle `kampsuni ülesse, `kampsunil koa `looduse eär all Juu; sukka `loodi, aga `riide `õmlemise `juures `loomist põlnd Kos; `enne tuleb jo `luua, kui juba on `luodud, siis tien sääre `vaĺmis Amb; akkad sukka kuduma - - varraste `piale luod ülesse ja akkad tegema Sim; loo sa sukk ära Trm; suka servä lu̬u̬n üles, kaks üvi ja kaks pahu Kod; kõige pialt tuleb silmad `luua Plt; oless `varda kähen, sõss `näitäss, kudass sukka lu̬u̬d Trv; mul om `lõnga küll, [aga] ma ei taha luuvva; kes ku̬u̬ss (kooks), ma lu̬u̬ss (looks), sülelatse sukke om vaja Krk; kui nakati sukka kodama, siss varraste `pääle `lu̬u̬di vi̬i̬r üless Ran; kui päḱä jaoss `siĺmi manu ei lu̬u̬, siss jääp kinnass `kitsass Nõo; ma lu̬u̬ suka üless ja naka kudama Kam; sukk luvvass `vaŕdihe Kan; mul om sukk üless lu̬u̬d, sukk om alõt Har || mustrit kuduma kui akkasid [kindale] `kirja `luoma, siis `kasvadetti `luondaselle `silmi `juure VNg b. võrgukudumist alustama vörk täna taarist üles luua Jäm; Võrk `loodi lõŋŋa peale öles, `pandi nii mütu `silma kut võrk `kõrge tuli Pöi; vörgu `altus, kui teda hakadags `looma Phl; loon mõrra ülesse Mar; ku võrk on üles `loodud, se on sis võrgu `loodus; noorel kuul `loodi võrk ülesse Vän; kui akatakse `võrku tegema, siis luuakse võrk Kad; vaja luada võrgu serv ärä, akada kudoma Kod c. kangast (vööd) käärima `kanga `luomine oli, luo siis nii `laia kui ise tahad, kas kaheküme `paasmane ehk `laiemb VNg; läks külä `kaŋŋast `luoma Lüg; kääribude pεεl sai siis `loodud kaŋŋas, nii lai kut sa `tahtsid teda `luua Kär; ma taha ikka enne eina`aega `kanga veel ää ka `luua Vll; Täna ta äi tule, ta akkas kaŋŋast `looma Pöi; `kiarbude peal `loodi pussakas üles Muh; Muiste - - loode kangast seina pεεl, seina sees olid pulgad ja nende pεεle loode Käi; luoslaud `oeti kεεs, sedasi `luodi kangas üles Ris; kangas on `luodud Amb; loomapuude pial luuakse kangast JMd; seina pial olid pulgad, lõivad `pulkade `piale VMr; kus pääl `luodi, ned on käärpuud. ükskord `luosin ka seina peal Rak; egä üks ei mõessa kangass luada; ku vü̬ü̬d akatasse `lu̬u̬ma, siis niisitässe Kod; lõng `aetasse kihale ja sialt akatasse kangast `lu̬u̬ma Pal; siss lõeme `kanga ülesse käärpuie pääle Kõp; kangass tahab luvva; `kanga `lu̬u̬mine om kuńtsak tü̬ü̬ Trv; vaja akade kangast `lu̬u̬ma Krk; ütel mõni, kui kangast `minti üless `aama käärpuie `pääle, et nüid lähme kangast `lu̬u̬ma Ran d. haspeldama midu lugu `tahtsid oma riiet laia tiha, sedu lugu loosid oma vihi suure Jäm; akkan `lõnga `looma, asvelde `peale `aama Juu; `lõnga luvvass lõnga `loime `pääle Krk; nakassi `langa `lu̬u̬ma pooli päält Kam; viŕbiʔ omma˽langalõ `lu̬u̬mise `aigu `sisse lännüʔ Kan; Langaʔ oĺli är˽kedraduʔ, `lu̬u̬di voḱi poolipäält langa˽langariśti pääle Urv; `lu̬u̬dõ (sa lood) langa lõimõ pääle Har; `Lu̬u̬dut `langa jo˽mood́o keŕriʔ es saa˽ku˽kere`laudu päält Rõu; ta loosõ ku `langa (virgast töötegijast) Plv e. lõime telgedele panema `käisin `tõises peres `kaŋŋast `luomas. eks siis tuld ajada pakkule ja `telgidelle Jõh; `Kanga `luomise `juure oli `kolme inimest `tarvis, üks `oidas suga ja sättis `lõime iluste `juoksma, `teine `kieras `lõime pakku, `kolmas `paśsis `lõime `juoksu pakkule ja `torkas `tihvtid vahele IisRf. korvi- või viisupunumist alustama loob korvi ülesse Vän; kui `väŕske niids `olli, siss `võeti kolm niist, siss üteldi et `viisu luvvass Nõo
3. valmima hakkama, vilju vm taimeosi moodustama `kartulid luob juo `alle; kabusta `taimed, pisikesed `jusku `luondased, `alles luond Lüg; `kapsa `kuulme, senest akkabki pääd `kierama ehk `luoma Jõh; rugi on `loomas, on ära loond ennast Jäm; tamme puu akkab `alles `lehti `looma Khk; kevade `iĺja `tehti tuhlis maha, pole veel ala `loontkid Mus; Kui peeloomise aegu kenad vihma tuleb, siis veib ka vilja loota Kaa; nii kava ta (kägu) kukub, kui odr loon o Muh; kaerad ja nesod ja, kõik juba loovad, pead juba akkavad tulema Mar; otr jäi tuppe, ei loond ää Mär; ku esimesed emäpeäd `väĺlä tulevad, siis vili loob Vig; odrad o `loomese peal Lih; kõlu vili - - ei loo ennast ära Var; `kaapsad akkavad jo päid `looma, piäd tulavad jo `sisse Tõs; [õunapuu] õied oo mineva sügisi `loodud Aud; rukis ühessa ööd `pääva loob Tor; kui se nüid `vihma tuleks, eks siis saaks ikka `villa viel, `kuivaga muist on luomata Ris; ei ole pead `looma akand veel `ühti, kasvatab kõrt Juu; ein luos juba ära, nüid `õitseb. kui õienupud akkavad tulema, siis luob JJn; vili on juba `loomas, kui ta akkab piad `väĺla `aama Pai; odra luob verele (terad tõmbuvad punakaks), siis akkab `küpsema Sim; rukis ehk kaer ehk odra ehk, kõik luob IisK; `kapsa piä `ki̬i̬räb, one juba ärä luanud Kod; kui ta akkab `väĺla tulema si ripse säält, siis `üeldasse, et kaer loob Äks; ei tule seda `vihma, ei loo viĺlad ära kah Plt; lauritse ja `päŕkmise päevä ümmer luuvvass kardultel ja ubintel maik manu; noore kardule om ala lu̬u̬d joba Krk; nigu kapst nakap pääd `lu̬u̬ma, siss om `kuulme, aga nu̬u̬ `kuulme om kõ̭iḱ `maokestel täis situtu Nõo; kui pääd nakkass `lu̬u̬ma - - siss olli kõrrõ piḱkuss joba pia `väĺlä kasunu Kam; ku herneʔ om ärʔ häidsänüʔ, sõ̭ss tu̬u̬ mis `õkva˽luvvass, tu̬u̬ om lakk Urv; ala omma jo `lu̬u̬du ubinakõsõʔ Har; ku terä ärʔ `lu̬u̬doʔ, rügä om poolõh teräh, siss lööse [tungaltera] `küĺge Räp; `pääkene um lu̬u̬d Lut || mari ärä luadud kalal, õige tiĺlukene; `lu̬u̬mine one kua ku munasaŕjan kasvavad munad kanal Kod
4. (noorkuu algamisest) Kolm `päivä `pääle kuu `luomist oli kuu nuor Kuu; nüüd `luuasse uus kuu, nüüd ei `maksa `metsa `menna puid `raiuma Lüg; kuu loomissi on kolmteist, kolmteist kuu loomist Jäm; seda‿p tεε `ükskid, koes see kuu luuasse Khk; `lõikuse kuu nüid `loodi alles; kuu `loodi üsna kurja ilma `sisse Muh; täna kuu kahaneb ää, oome luuasse `jälle Mar; kuu `loodi vihma `sisse, [nüüd] tuleb kuu läbi `vihma Tõs; täna `luodi kuud Ris; sao `sisse on kuu `loodud, nüid põle `kuiva `lootagi Juu; kolmteistkümme kuu `loomist on `oastas Kos; üks pää, `ööldakse, on kuude vaheaeg. siis luuakse `jälle esimine veerand Ann; kuu luuakse, nüid `lauba suab kuu täis, siis ta on päris ümmargune VMr; ommen luadasse nu̬u̬r kuu, tuleb tõiss `ilma vaśs Kod; kui kuu `loodi, kuu kolmepäävane oli, siis küliti nisu Äks; nu̬u̬r kuu `lu̬u̬di vihmage, ega enne kuival ei lää, ku nu̬u̬r kuu tasa saa Krk; ku kuu luvvass, siss kolm `päivä om kõvad, kolm `päivä pehmet Nõo; iilä `lu̬u̬di vastanõ kuu Har; nu̬u̬r kuu luvvas ja vana lüvväs `alla Vas; ku kuu luvvas küle pääl, sis om paĺlo tõṕitsit Se
5. midagi valmistama, tegema a. Vanasti - - tehti keik kingsepa ömblemise tööd pigiraadiga. Iga kingsepp oskas siis ka raadilönga luua Kaa; vanast `loodi lõŋŋast nööbid Muh; ku õhaka takk `lemleb ja ämrik `võrku lu̬u̬b kõrre `piäle, siis tehä rükkid; `aeti sihk, tahetasse akata ti̬i̬d `lu̬u̬ma Kod; ma lõi sääl peenard Trv; lu̬u̬ kapuste `pi̬i̬ntre äräde Krk; langalõimõlõ luvvass `pu̬u̬li Se || akkas taevast kirjuks `looma Ridb. kuhja tegema (hakkama) täna `tarvis akkada `einamal `kuhja `luoma Lüg; Igaüks `mõistagi `kuhja `luuva IisR; tänä lähme nüid `soade kokku vedama ja `kuhja `looma Juu; akkame kuhja `põhja `luama VJg; akatasse alt `einu panema põhja `piale, see on `luomine Sim; tõised loovad kuhja ära ja meil põle `loodudki veel Trm; meie omad läksid `kuhja `looma Ksi; akkasid `kuhja tegema, kui põhi juba `tehtud, siis oli kuhi `loodud Lai; lu̬u̬nd `kuhja naesega eenamal SJn; kateksi loove, tõine poiśs tõiselt pu̬u̬lt küĺlest Krk; sina tühi nüid `oskad `kuhja luvva või kedägi Hel; õdaguss jõvvame ärä luvva selle kuhja Ran; Immä luvvass, latsõʔ kõ̭ik laokilõ = kuhja loomine Urv; [tal] `oĺli haina˽kuhja loomaldaʔ Har; ka määne ilm um, ütel pu̬u̬l mäḱe satass `vihma, tõõsõl pu̬u̬l luvvass `kuhja; Kuh́a`lu̬u̬jal oĺl käehn riha, `tu̬u̬ga˽timä tasańd nu̬u̬˽kuh́a veere˽ka ilusahe ärʔ ja nii tu̬u̬ kuhi `lu̬u̬di: õ̭ks `korgõbas ja `korgõbas Rõu; mullõ `juhtu üt́skõrd `kuhja luvvõh `hainuga huśs `peio Se c. köit keerutama `enne `tehti taku köedikud, siis `öeldi: akkan köieks `looma Juu; `este `luatse köis ärä, `pantse koĺbisku `külge köie kei, tõesed õtsad vändä `külge. nõnna pitk `luatse, ku köis tuleb Kod
6. loopima, viskama a. täna `minta süllale - - kinnel pole obust olnd, akkas laiali `looma Emm; Ää loo seda saue siia Käi; loo oud `kinni; `liiva saab lasnaga `luua; sönnik `looda iga viimase ummigu (igal hommikul) `välja; tuhlitükid on `ämbri sees, loo `katla Rei; raavi vaĺl, kos muld `vällä om lu̬u̬d Trv || katuse roop oo, kellega katuse tegemese `aeges `loodi (löödi) `räästa alt tasaseks Mär b. teed lumest puhastama `Tuiskas tanuvisse jo `suured lume`haŋŋed, eks sield `täüdüs siis nii `laia tie läbi `luua, et `huostega läbi `mahtus; Igäst perest `täüdüs `olla üks inimine lund `luomas Kuu; sügäve lumi, rada taht ette luuvva; nüid om ärä tuisat, piap ärä `lu̬u̬ma. `minke looge ti̬i̬ `sisse, et läbi saa; ma lu̬u̬ lume lauda ti̬i̬‿pält, enne ei saa lauda manu minnä Krk; kõ̭ik ussaid om lume täis tuesanu, mia pia ti̬i̬d `lu̬u̬ma minemä; `suure lumeange om, piap ti̬i̬d `valla `lu̬u̬ma Nõo; Ma˽saadi vanamehe - - lummõ `lu̬u̬ma Rõu; lummõ luvvass `lapjugaʔ Vas || kaevu puhastama kaiv `lu̬u̬di välläʔ; kaiv om loomaldaʔ, selle om halv vesi Har c. sõnnikut (koormasse) tõstma ta läits sitta `lu̬u̬ma Trv; sitta luvvass `ku̬u̬rmess Krk; sita `pääle `tõstjat üteldess - - sita `lu̬u̬ja Hel; sitt `lu̬u̬di laodast `väĺlä - - `väĺlä `pilmine olli `lu̬u̬mine Kam
7. a. kütist tegema lähme kütisi `looma Tõs; kui uut `põldu sai `tehtud - - sis sai ikka loomist `lootud Kos; ega vihmaga saand `luua, kuivaga pidi ikka `tehtama, vihmaga ei tule tuli`mulda Ann; ao kuo `piale pannasse mullamättad, siis süidatasse aod põlema, siis kütis põleb, see oli kütise `luomine Koe; lähmä odra küt́ikseid `luama VJg; suured virnad kütisse puid `pańdi `risti `rästi, mättad `piale, `õhta panime põlema - - lõime kütist Iis; läksid küt́isseid `looma. see oli se `loomine, et sa mättad ao `koodele `piale panid Trm b. mulda kummuli pöörama, kündma adraga vaja `lu̬u̬ma minnä Ran; ader lu̬u̬b maad, käänäb maa pahupäädi; adra õlm piap puhass olema, sis ta lu̬u̬b `äste Nõo
8. a. munema noore kana om virga `lu̬u̬ma, vana tükivä `audma Nõo; kana loova munnõ, `täämbä omma `rohkõmb loonuvõ ku eiläʔ San; kae mis tu kana säl kakatass, kas tu taht `lu̬u̬ma minnä vai Har; Lehm nüss suust, kana lu̬u̬ noḱist; Muna lu̬u̬, a˽`vällä ei˽havvuʔ = kägu Rõu; taa om hää nu̬u̬ŕ kana, ega päiv loosõ uma muna Plv; mõ̭ni kana käü `kloḱsih murro piteh, ku lasõ õi˽`hauduʔ, sõ̭ss nakkass jalʔ `lu̬u̬ma; üless `ketrass, üless `metrass, lätt `otsa, lu̬u̬ munaʔ = humal Vas; t́sirgu munnõ loovaʔ rabasu̬u̬h Se; kat́škümment `päivi ütel kanal om `lu̬u̬min munnõ; kana kaak, ku alg luvva munna Lei; ku kana järvejaani är sü̬ü̬, nakass lihonõma, nahkmunnõ `lu̬u̬ma Lut || (mesilastest) ku `lu̬u̬duisi munnõ om, siss nimä˽tegevä imä Har b. (enneaegu) poegima külap nüüd luob ära, sai `teine ea `müksu Hlj; obune `ommetegi luos VNg; väsind nagu luond kuer tuli `tõine küläst kodo; lehm luos ~ lõi `enne `aiga `vällä Lüg; veis tõi loond vasika, `enne`aegse vasika Juu; lihm `lõie poja välläʔ Har Vrd lootama3, lootma2
9. üle ääre õmblema loo mu nööpaugud ää Muh; riiet - - `looda üle ääre Rei; `Arguvat riiet es saa muidu õmmelda, piad ruttu üle ääre kõik ära tegima, ääred üle `lu̬u̬ma Hää; `kanga õts kui lu̬u̬d ärä lõngaga, siis tä ei arene Kod; jalaräti veere sai `kinni lu̬u̬d - - tõine vi̬i̬ŕ om koet vi̬i̬ŕ Hls; lu̬u̬ enne palistemist vi̬i̬ŕ ärä Krk; si̬i̬ om vana sitt rõevass, `argnep, piab üleveere `lu̬u̬ma Nõo; Nõrgastõ˽luvvas üleveere inne et ei `argnõʔ Urv; Ummõlusõ veere˽`lu̬u̬di langaga ärʔ, sõ̭ss `argnõ õs timä ärʔ es Rõu; ots vaa luvvaʔ är `kangal. nõglaga `võetass, luvvass är perämine ots [kudumise lõpetamisel] Lut Vrd lootama2
10. noota sisse laskma `kallaspapp sie `ääres, `kalda pääl `vahtis kala`parvesi, tämä `andas `märku kui sai kalude `kõhta, kus õli `tarvis `nuota `luua Jõh; `verko tulo `luvva `alle `juoksu, `vastu `juoksu ei saa `löia Vai; luavad nuada `sisse Kod
11. (muud juhud) a. kursist kõrvale kalduma ma ku `kiilu ei ole, siis laev lu̬u̬b ära Hää b. edenema tuli vanataat́ [sõjast] `väĺla, akkas `jälle se elu `luoma JJn c. algatama tahab `luua `mässu Tõs

maarjas `maarjas g `maarja Vig/n maarjas/ Mih Tõs Tor Hää SJn; `muarjas, `moarjas g -e Juu maarjajää üks käräkäs `maarjad sesse, siis tehti (värviti lõngu) Vig; `maarjas pidi olema, muidu ta (värv) `piale ei akand Mih; `maarjas oo `valge, jäe `moodi Tor; `enne sai värvitud ja `moarjast `sisse `pandud, siis se väŕv ei akkand `peale (ei andnud värvi) Juu

maa|viha folkl maapinnas peituvad vaenulikud jõud; nende saadetud haigus sie on maaviha, kui `viskab inimine küliti maha, mõnel ajab `silmad `paiste, piad õbeda pääl pesemaie ja siis mene vala sie vesi `sinne maha, kust sa õled saand tämä, `sinne `arsti abi ei `aita Lüg; et sa teda‿s jäta mette maha, maa viha on ju mis ära sööb kohe (kanepisest kalavõrgust) Khk; Küll siia ikka maaviha on `sisse läind, et sii jalg nii ullu `näuga on Kaa; Kui inimene istub märja maa peal, siis jääb `aigeks, siis `öeldakse, et maaviha läks `sisse Krj; kes uppun inime oo, siis pannasse rihva `peale. kui sa paned moa `peale, siis moa viha ei lase `tulla `inge `sisse Muh; pońnid või `vistrad peal või mud́u ukka läind, siis saab `öötud, oo seal maaviha sees või Mär; jalg oo `katki, ei või `lahti oida, maaviha lähäb `sisse Tõs; ennem kui sa minema lähäd `jälle sialt koha pialt, kus sa maast `istumest või pikali oled, `käśkiśt vanad inimest kolm `korda sülitada - - siis ei pidand see maa veha sul `külgi `jäema PJg; vahest olid pisiksed `vistrikud, `ööldi, et - - moaviha on `küĺgi akand Juu; ega tulimadu kuŕjategija ei õle, tema on aga rohu ja eina sies, üstku üks maa viha `võt́ja Kad; moa viha lähäb `sisse, siis vajutata mätastega ja kaabita õbe raha `peale, siis suab `tervest VJg; kes maa pääl magahõss, tu̬u̬ saa maa viha ja säändse `haigusõ, mis `õkva `surma tu̬u̬ Rõu; huśsil om viha, maa viha, ku tä purõ Se

maha maha R eP(muha Vll Jaa Pöi, moha Pöi) M T hajusalt VId, mahaʔ ~ `maaha V, `maahha Vai VId(maah(h)a), mahha Har, `mahha San, maa˛a, `maa˛a Lei, ma(a)ʔ Har

1. a. maapinnale vm aluspinnale temal oli enemb `joudu ja rehus minu maha Hlj; `ahju suu kukkuski maha, on juo põlend läbi Lüg; Siin ei `lastud õppimata `lõikajaidki `väljälä, et varistavad `vilja maha Jõh; esimäine `sorti oli, midä `tuule `puole `langes maha (vilja tuulamisel); `langis `polvisilla maha; kui sitta `veidedä, siis nogaga `temmada `kuorma päält maha; üväd karisod `maahha Vai; `rinka ääre `pεεle pane linad maha lademese [pleekima]; jää akab sedasi maha (kaldale) `käima, `tuulega tuleb jää rüsi Jäm; kukkus puu `otsast maha; nii joonud - - tεεb, saab ta koju vöi jääb ta maha Khk; rehi `lasti maha - - siis `pandi `jälle üles (vili võeti segamiseks parsilt alla) Kär; külmaga talisel aal `varblased kukuvad lennu pealt muha Vll; lume `elbed kukkuvad muha Jaa; `Ärtu on kaart - - see `pandi ikka esimeseks moha (lauale); `Järsku oli [ta] tuba maha kukkund ja kohe `valmis (surnud); Vaata et sa [õlut] maha äi püllu; Obusel oli nii tuline kikerdamise valu, et kuda ma ta adra eest võtsi, nõnda ta ennast sõnna sammasele muha viskas Pöi; `pakso lund on maha aend Emm; rukid `pańdi rehe `alla lademesse maha Rid; `ämmer kukkos kääst maha Kul; natuke o [vihma] ribustan kua maha, mua üsä kirju Var; õõnad `kukvad maha Tõs; meri juõsõb maha (lained ujutavad kallast) Khn; vana rahvas ütles, et sülita enne kolm `korda maha, kui maha lased, siis ei akka maast midagi `küĺge HJn; kella `maidnik kukkus maha JõeK; metsas oli lund ja jäĺjed jäid maha JJn; `võt́sin `lamba pikali maha [et niitma hakata] Ann; tuul aas `kelpa otsa maha Sim; lumi eit maha, kardulid jäed lume `alla; ma lükkän su `vankriss maha Kod; sülita maha, kui maha istud Pal; minestab ära, kohe kukkub maha Ksi; ta putti maha käest Krk; aab lume `lortsu maha Ran; peremiss tõi `peoga sirbi aedast `väĺlä ja pańd ussaia‿päle maha; sadagu vai `malku maha, aga lina piap kakutuss `saama Puh; ma‿ss `laina `alla mitte `raasu, süĺlässi maha `õkva ja `uhtsi suu ärä kah; me lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha nemä Nõo; vissiravva rihm lät́s `kat́ski ja maʔ sattõ `maaha Kan; laśk säńgü ette põĺvilõ mahaʔ Krl; hagu oĺl ärʔ kuivat, `pańti maʔ, `turbaʔ pääle; latsõkõnõ oĺl maha˽satt, om nõ̭na `lahki löönüʔ Har; [kui] piim `maaha lät́s lavva pääle, siss latsõ˽lakahti lavva päält ärʔ; ku undsõ˽`maaha tulõ, saa põud; kaśsil oĺl kuldnoḱk suuhn, tiä mõtõĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; [linad] `tu̬u̬di `väĺlä, `laotõdi `maaha Plv; üt́skõrd kül˽kõlisi kõõ ta pää, ku ma `maahha sattõ; saa as inne noorikõt `maaha `nõstaʔ, ku `viina `ańti Vas; rähm lastas `maaha `tsilku Räp; üt́š om šikk, tuu om `kangõ, tu `tõmbass su `maa˛a Lei || see oli maha visatud aeg (asjatult kulutatud) Lai Vrd mahaje, mahalõ b. allapoole, madalamale; alla `laiva on `silmist `saate maha `lastatu (asetseb raske lasti tõttu sügavamal vees) VNg; suits lüöb maha `korstnast, nüüd tuleb sula Lüg; tüttö äbenö, siis lüöb `silmäd maha Vai; Noored läksid `vastla päeval mägede pεεlt maha `laskma Jäm; toŕm tappand rugid maha; aid `katki, loomad maha `tampind Khk; [vikati] tera `oidas maha, äi passi löö `otsa; `ööseks lehed `kerkivad, niid `laskevad maha Kär; `päike lähäb maha, akkab `looja minema Pha; meri lihab ka maha, kui kuiv on Vll; `Rehteajaks `lasti parred moha; Ega kord kui ta `vastu tuli, lõi ikka silmad maha; `Sõuke vihm paneb odra jälle maha Pöi; kui udu üles lööb, siis toob `vihma, kui maha lööb, siis ep too; mered o maha läin Muh; lapsed `lasvad kölgoga `ange otsast maha Phl; vihm pani lenad maha, `vastu `mulda mädäneväd ää Mar; pais `laśti maha Mär; rae (rahe) lööb rukid maha Lih; loodetuuĺ ika oo viĺla maha kül pekst Mih; päe lähäb jo maha, madalase, akkab `looja minemä; mere vesi oo maha läin, läin `alla, möönä aeg; rukis nagu pilliroog, tuli kõva vihm, siis pani maha Tõs; siit otsast oli [müts] laiem ja, ja siit kõrvade poolt, siit akkas maha minema; kuus `tuńni [vesi] tõuseb ja kuus `tuńdi `mü̬ü̬nab maha Aud; võta püksid maha Tor; täna lü̬ü̬b suitsu maha, tuleb `sańti `ilma Hää; lase ankur maha Ris; mielitand `lapsi vommilt maha magusa ja levaga Amb; vaud on kõik maha siblitud VMr; `veski tammid `lasti maha, kos eenämud taga Kod; puud käesid `viltu `looka maha, kas ladvad kohe `maani Äks; temä `ot́svet maha (alumisele korrusele) `kortelt, temä `tahtvet maha Krk; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel; pää lei maha (vaatasin maha), mes ma `sinna lää Puh; siga kah nosib rügä, ega ta pääd ei saa `süvvä, sõkup maha; mine tu̬u̬ miu müt́s kõjo ladvast maha Nõo; vaaliʔ oss mahaʔ, sõ̭ss saa `häelmit kakkuʔ Kan; papa, tulõ˽tarõpäält mahaʔ; är trallaku `kapstid mahaʔ Urv; päiv om maha minekil, no˽vaia tüü rahu jättäʔ Har; puuʔ `vaaldu˽kõ̭iḱ `maaha Rõu; mi‿sa `maaha vahit, `vahi üless Plv; lepät́sirgukõsõ pujaʔ oĺli˽ḱaopujal pesäst `maahha `aeduʔ Vas c. pikali, siruli; (haige)voodisse õlut võttab maha. kie `liiast juob, sene võttab `pitkali maha Lüg; jala‿pel `aigus äp vöta maha Khk; töbi vöttas muha Vll; umala vägi oo selle nõnna maha võtn et Muh; see `aegos võtab kõik `loogo inimesed maha Mar; kus `kanged õlled, seal võtab maha kohe Kse; kui võt́tis maha, sis neli nädalat ei liigutandki `vuadist Iis; teisibä käesin vi̬i̬l tü̬ü̬ss, aga näe, `tõmmaśs nüid maha, ihu nõnna valutab Vil; maha `jääme akkab (rasedast naisest) Hls; si̬i̬ satass `varsti maha (sünnitab peagi), nenda tubli joba Krk; ku sääräne `haiguss, nakkaja `haiguss majan om, siss lätt üte mant tõsõ manu - - tu̬u̬ võtt kõrrast inemise kõ̭iḱ mahaʔ nigu pallavtõbi ja pokaʔ Har; peräst toda jäi `maaha (haigeks) Räp
2. mulda, maa sisse (ka mulda sängitamisest) Mes neist `tuhliest tegi vara maha, nüüd ott külm kaik ärä Kuu; lina `külvädä `maahha Vai; sügise juba uśs jääb nönda oimaseks, ennem kut tä akab maha minema maa `sisse, `kuskis mätta ala; mine köpsi sa nii teibad maha (maa sisse püsti) Khk; Vana Pörga Mihkel viidi maha Kaa; [kalade] rapid kaivati soja ajaga ikka maha Krj; Kevade `tuhli maha paneku ajal oli kuiv Pöi; külitse maha ja siis akatasse `künma Muh; puu `roikad `löödi maha Vig; see mis maha tehass, see o `seemne vili Lih; lena `tehti maha niipaelu, kuidas tarvidus `nõudis Mih; ärra oli lasn oma süda maha matta Ris; mul olivad uvad juba `ammu maha `pandud; `suat́sime ta ilusti maha VMr; koer mat́tis iire mulla `alla maha Trm; ma panin kartuli `poegi maha Kod; ommen veeme `surnu maha, ommel on matussed Pal; aŕkadraga sai `eemalt kõik vili maha `tehtud Äks; `pi̬i̬tide maha panekul täpitässe KJn; ku rügä olli maha tett, siis `aeti ni̬i̬ viilukse `siśsi, üle nurme `õigest Krk; sulane läit́s `mõisa `teole, maad arime ja `viĺla maha tegeme Hel; kui põld maha sai, tulli `turba `lõikuss Ran; `maarjapäävän tetti kapusta `si̬i̬mne maha Puh; kui om `kartuli mahapanek, siss `piava olema idu küĺlen Nõo; kaar tetäss enne maha, kesv perän Kam; no om mul kõ̭iḱ vili maha˽tett, no‿m süä rahu; nigu `kapsta loomakõsõ mahaʔ istudi kummaga, ni närvetü mahaʔ Har; `Kirstõ es olõʔ inämp nii paĺlu `jõutu tetäʔ, inemiseʔ `oĺli˽sõ̭ss niisama rohega õ̭nnõ˽maha˽`viidü Rõu; äkki `ku̬u̬ĺjit võõda ai `maaha (ootamatult, õnnetult surnuid ei taheta matta) Se
3. a. küljest, otsast või pealt ära Ärä sa kalu valiess `liiast `sopra, sie otta kalul kohud maha (lõhki) Kuu; `sõńni ei `tohtind juo `vergus `olla. sa pidid `selle maha `leikama ja `uueste kuduma Hlj; luisud on, nendega tapetakse `pihta, `vöötakse see lakk maha [vikatiteral] Khk; aas raibe sarve muha, mis ta tohlaga änam `kaeleb Vll; tuul ragub lehed muha Jaa; ormid o nüid `õitsed maha lasn Muh; kui puu leht maha lähäb [sügisel], siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; kase `lehtega saab ilust kollast, maha ei anna pestes Tõs; juust siest suetasse kõhm maha Amb; ku kaŕjan `käimä akasid, aed taĺvtaku maha, eläjäd ja siad; `lõikad kańepe piä õtsass maha Kod; karvad (habe) vaea maha tõmmata Lai; kalal tuli soomuss maha võtta Trv; talikaru `aetess keväde maha, siss kiḱk lehmä aave `karva; lei käe õlast maha Hel; poiss, muńn maha (hirmutades); serände `virtsuv vesi, `rostene kah, siss tu̬u̬ ku `vaŕbide vahelt käib läbi, võtap naha maha Ran; esät-emät avvan, es ole `ütlejät kah, et poiss, abe maha Puh; servä maha `aada `laudul, siss om ää põrmandut `alla panna; ame om piḱk, alt piäp tüḱk maha `võtma; sügise aava anise sule maha Nõo; ku muna `häste ärä keenüʔ ei olõʔ, sõ̭ss kuŕal ei tulõ ku̬u̬r mahaʔ Võn; ma võt́i udila ja peśsi ubinit maha Ote; lauda uiss oĺl `ińgi päält maha˽tulluʔ Krl; mul om `väega hää hari, tu̬u̬ tuu viimädse eläje (täi) pääst mahaʔ Har; lei pää `kirvõga˽`maahha Vas; sui latsõl `tihkõ kammiga pää `puhtass, sõss tulõvaʔ kõik maaha, mis sääĺ `kurja teiväʔ; villa heüd om `maaha tullu Räp; rikass tütär lei uma `varba `maaha, et sis lätt timäle käńg `jalga Se || piltl ära mängi poiss, võtan su naha maha Mär; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔ Kan b. (riiete äravõtmisest) `Möisa ärrale pidi ikka teed `andma ja mehed pidid mütsi moha `võtma Pöi; veta müts ka maha Phl; kõik ni‿sama visasid suured `riided maha KJn; `tõmba pöksi maha, pöksi om sul `katski Nõo; nääʔ kaki umaʔ `rõiva hilbuʔ kõ̭iḱ säläst maahha Vas; timä es võta `rõivit mahaʔ Räp c. piltl katki, lõhki kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - - `rahval `laskesitte `vergud maha keik, muud ei `jääned ku `paĺjad `raamid Jõe; tüö oli nii `raske, et võt́tis mu pihad maha; sie ärra oli abeme `nuaga oma kõri maha tõmmand Koe; `laśkis mau maha VJg; rangi võtav [hobusel] rinna maha Krk d. (kangakudumise lõpetamisest ja telgedelt mahavõtmisest) panin viel `kanga üles, ei `saandki ise maha `kuotud, lasin toist kududa; Sain `ehtuks `kanga maha Kuu; kui `kangas akkab lõppema, siis `tarvis `kangas maha kududa Jõh; ruttasin `kangeste kangast kuduma ja sain `õhtaks maha Mär; Kangas on maha `koetu Hää; Mõ̭ni kangass - - oĺl kah üt́stõisskümme `püürä, tu̬u̬d ańd maha˽kotaʔ Har
4. a. hulgalt, määralt vähemaks `suomlased `toivad `palju `silku `siie, `meie ise `püüdasime ka ja seda`muodi nied `innad `laŋŋesivad maha Hlj; ons se sest maha `vεεtud (maha arvatud, lahutatud) Kär; se on nii valelek mees, et kui ta rεεgib, veta pool maha Emm; kui kaks võtta neĺlast maha, siis jääb kaks järele Mar; lapsele tu̬u̬b `aasta `juure, vana inimesel võtab maha Vig; `kauplemise juuren jätäb maha, annab odavamass Kod; seda `alba `asja võib ikki maha vähända, mis sest tõesele kätte ütelda Trv; lina ind om periss maha lännu, lina ei massa kedägist; si̬i̬ raha rehhendets säält maha Krk; mina sai niipaĺlu tu̬u̬st rendist maha `tińki San b. järele (millegi lakkamisest, lõppemisest) Nüüd mul on paremb, köha jäi maha; Vihm on maha jäend IisR; küll suab `kõike, ku sõda maha jääb; neli nädäläd lehem annab peräss vasikad `piimä, siis akab piim maha `jäämä Kod; tuul jääp maha vist, puri enämp ei vea Ran; juunikuu siss kana jätävä munemise maha ja nakava `audma `tüḱmä Puh; jätä no maha, mi sa täst juuratõt (korduvalt küsid, usutled) Urv; jätäʔ jorisõmõnõ jo mahaʔ Krl; mi‿sä paadõrdat taah, jätäʔ jo `maaha; ku sado kurmutuulega tulõ, sõ̭ss tu̬u̬ kurmu sado inne `kolme `päivä maha ei jääʔ; piim jääss jo kõhnõmballõ, piim jääss jo `maaha Räp c. (muud juhud) no sie oli siis `laitand küll maha, et ärä me nüüd tänä `üösel viel lähä Kuu; `rahvas `naeravad meid maha (välja) Vai; Kange mees teisi maha tegema, aga äga ta ise ka teab mis suur asimees pole Kaa; ta on maha käind (moraalselt laostunud) JJn
5. a. (rõhutavalt millegi sooritamisest, läbitegemisest); lõpuni, täielikult, ära `Terve tie `juoksin maha; Seda maad `päevaga maha‿i käi IisR; kui juba tuli maha põleb, ära kulub juba ahe, siis võta `taina `lõimest `vällä Var; üks lähäb `mõhkides mööda, teene ajab jutu maha Tõs; [üksi elades] räägid ühü jutu maha, aga põle, kis seda kuulatan on Aud; nemä istuva lavva man, `aava pikä jutu maha Puh; minge`istke koheki aid`vi̬i̬rde, sääl jututage oma jutt maha, aga mitte lavva man Kam b. (hävimisest, hävitamisest) puuk - - viiakse liida `alla, pöletatakse maha Mus; Maja põles nendel maha Pöi; maea laob maha Tõs; kõik `uoned põlesivad `muani maha VMr; elumaja om maha lagunu, perenaine sures ärä; laut `paĺle põhjani maha Krk; si̬i̬ sõda palut ka `ulka majasit maha Puh; seo külä `paĺli `puhtumass kõ̭iḱ `maahha Vas c. (puude raiumisest; taimede lõikamisest, niitmisest) Kõik jämedäd ja `piened [puud] pidid `kirvega maha `laskema ja `katki `raiumaie Lüg; tämä `tahto terävä vigasti, kui tädä `maahha `lüvvä Vai; jaani`ätsed parati `öitsvad, kut ein saab maha Jäm; sügise `lastase puid maha, tehasse agu Khk; möned kase kärsid on einamale jäänd veel, vötame need poar `kärssi muha Jaa; `Niitsid eina maha ja `jätsid `sõnna sammase `paika Pöi; kõik puud `võeti maha Muh; Oome `öhtaks `saame einamaa maha Rei; vikatiga niideti rohi maha Rid; kui vili maha võets, siis koguts ää kua kuhilasse Lih; mul oo vekat́ vahe, ma löön [rohu] maha Mih; `Niitäjäsi vähä, `õhtas eenämuad maha ei sua Khn; lehtpuu raiu noorel kuul maha, mädaneb kohe Tor; meil sai siit maha `võetud `metsa Kad; puud tulevad maha lasta VJg; meie aema kõhe eenä maha Kod; miul küll ein käis maha ku suitseb; kui kuju ilm olli, lõigati mitu ett maha Krk; soearjass tirisep vikati i̬i̬n, aga mitte maha ei lähä Nõo; ku vili ilostõ‿ks kõllatsõss lätt ja - - sõ̭ss ei olõ muud kui lüvväss mahaʔ Plv; mõts `raoti `maahha, kae˽ni̬i̬ jämehiid puid es olõ˽`kohkiʔ Vas d. (surmamisest, suremisest) mattukse raha `oidasin ikke, et suren maha, siis‿san ikke maa`mulda VNg; sie `aigus - - tappabki maha, `õlgu `luoma ehk inimist; võttas karu elo maha; `käägista maha kõhe sie luom Lüg; Lüö kas vai maha vai `räegi `iaga, täma tieb ikke oma`muodi IisR; lasin `ülge `maahha Vai; kuul vöttis selle maha Pha; sial Upa põllal `lasti kua mehi muha; Oli maha `löödud, tea kedagi, kes lõi Pöi; kolm kuud elas, siis `surri maha; ta tuleb murrab mind maha Muh; `uńta oli nii paĺlo, et obose `varsu `olle ikke igä `öösi maha murdnd Mar; tuapoisi `laśsid maha Vig; [vana] obune lüiakse maha sigadele ja, ärg - - läks ikke inim toiduks Koe; karu muŕs maha mussa äŕjä Kod; nad laśsivad `põtrasid maha ja `kitsesid Plt; olli tõise maha kõmmuten; täo paĺlu `lu̬u̬me maha koolu Krk; [tal olnud] kuri siĺm, nigu lännu `lauta, lu̬u̬m `lõpnu maha Ran; `pikne `olli kolm `lehmä maha löönu; püssi`rohtu `olli `väega veedi, selle es saa üttegi tuvikest maha Nõo; katku aiguss, muud ku rahvass `ku̬u̬li maha Rõn; lät́si t́sika `ki̬i̬ldmä, taheti püssäga minnu `maahha `laskaʔ Vas; sõ̭ss tapõti noid maha, kelle pääle sõrmõga näädäti Räp; surm võtt `kõiki mahaʔ, `korgit kuningit, kedä taht Lut e. (müümisest; raiskamisest, kulutamisest) `ostab siit meilt ülesse, läb `teises kohas müüb maha VNg; seńdi suad, selle ju̬u̬d maha Kod; mihe talu `müiti maha Hel; mes `kopka saab, ju̬u̬b maha; mes mä `ti̬i̬nsi palga, tolle ma maha jõi Ran f. (mingi aja või sündmuse mööduda laskmisest) Ilus aeg jumalamuidu maha `kulai·tadu Hää; täna ommiku oleks piima `viimise maha magand, kui kell ei oleks särisend JJn; magas selle söögivahe maha Pal g. (ametikohast loobumisest) minä `viskan maha õma ameti, enäm ei taha Kod; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ; aamõtist sai ar `maaha Se
Vrd maalõ
6. olematuks, mitteesinenuks Laste i̬i̬st `oiti `kõike `aśja maha (varjati) Hää; poiss salass oma latse maha, ütel: minu ta‿i ole Ran; kuritü̬ü̬ salati maha Nõo; ärä saladu mahaʔ Har
7. kindlaks, kokkulepituks Meitel oo see asi juba ammu omavahel maha tehtud Kaa; `tehti seal siis kaup maha, `joodi se viin ää seal, kui [kosjad] `vastu `võeti Muh; siis `tehti kaup maha, kuipaelu karjatsel `palka makseti Koe
8. (koos verbiga) maha jätma ~ jääma 1. millestki loobuma, midagi hülgama enamb ei old [pulmas] `kirstu lunastamist, nüüd on keik `jääned maha nie `muodid Hlj; `milla täma jättä sene `juomise maha; sie mies jättas oma `naise maha, vottas `uue `naise VNg; miä‿n sinu maha jädä Vai; Piip ees `jälle, soa ikka [suitsetamist] moha jätta `öhti Pöi; selle reo naese pärast pea ma isa ema maha `jätma Muh; ta jättis need viisid maha, ta oo nüid viksiks inimeseks akand Mär; sa jätä ni̬i̬d mõtted maha Kod; jät́s selle moodu maha Krk; vanast olliv särgi, särgi mu̬u̬d jäi maha enne eesti sõda Hel; nüid ei tiiä, kas ta om tollest mehest maha `jäetu; jätä maha `ni̬i̬dsekerä, `taivan `tuhvli oodava Puh; Kui levväd linnupesä, siss oia suu kinni, ei tohi ambit näidätä, siss jätäb lind pesä maha, kui ambit näität Nõo; timä lubasi kõ̭iḱ halva˽`kombõ maha jättäʔ; mu poig om ka jumala maha jättünü Har; üte naaśõ jät́t `maahha, võt́t tõõsõ Rõu; noid sõnnu jäteti `maaha, noid inäp tarvitada as; sõ̭ss jäi tu `orjuss `maaha Vas; ma olõ suitsotamisõ maha `jätnü Räp 2. kellegi, millegi lahkumisel alles, endisesse paika jääma; tahapoole jääma `mootor jääb ka `lainest maha, ikka `laine on `kiirem Jõe; `Suuremad `juoksid `kiirest, `veikemb jäi maha IisR; `tahtos miust `maahha `jäähhä Vai; püksid jähid `mõisa `õue maha Muh; kes siis nii `vaesed ja viletsad olid, et testest `tahtsid maha `jääda Mih; jäi ise maha, teesed läksid ää Tõs; kui vesi alt ää kuivab, siiss jääb iä korge maha Khn; `kõikel [uppunuil] jäid naised ja lapsed maha Aud; tindid (tindikalad) ma unetasi päris maha Hää; maea põles maha üks sui, muud maha ei jään kui kuusk ja vana sain Ris; ei `võetud teda vekest ligi, `jäeti siia maha JJn; sa olet silmä maha jättän [võrgu kudumisel] Trv; jätten papi `surnuaia pääle maha Krk; ma `saie ette ja mi̬i̬ss jäi miust maha Hel; kes virga viisud rätid kannab, kui `laisku siän ei ole. kae virk unetab maha, siss laisk viib `järgi Ran; temä om oma `tü̬ü̬dega `loiku jäänu, om `aiglane ollu ja om tõśtest maha jäänu `kõ̭ikist Puh; meil om `ulka maad `minnä, `piäme `rühjämä, et me rongist maha ei `jääme Nõo; pu̬u̬l`tõise `aastane olli ma emäst maha jäänu, nii et ma tast midägi ei mälete San; kuiss saʔ nii uma lina `kakmisega tõisist maha jäät Har; säidse `poiga oĺl ja kat́s tütärd oĺl tol, jäi `maaha läsäl naasel Räp 3. sööti, harimata söötis, harimata see on vana mahajänd pöllu koht ‑ ‑ kadagid kasvatab Khk; padrik vöi rapik, mis on maha jäänd Kär; põlluks tegin kaks tükki `põldu `praega, mis on maha jäänd, suur lepik pial, akka uuest `juurima Koe; si̬i̬ maha jäänü maa - - ku ta kolm, neli `aastet mahan om, siis om sü̬ü̬t `valmi Krk; maa `olli lahjass jäänu, es ole sitta saanu, siss jäi maha Ran; mahajäänü maa, kos enne põld om ollu, om `jäetü üless `kündmädä Ote; maha kuulutama ~ hüüdma ~ ütlema ~ hõikama (abielu maha kuulutama) `pruutide mahakuulutamine, kaks ehk kolm pühabad, kolm `korda öpetaja `itleb Jäm; paarirahvas kuuludasse maha; `kirkus `üitasse maha, öpetaja üiab maha: see, see, nee `tahtavad `paari `minna Khk; läksid kirgule, `eelti maha Mus; See on kergu `säädus, et kolm kord `öötakse kantslist moha Pöi; Ann tuli sealt ää meitele ja alles sis `lasśid maha ütelda Kir; [kõigepealt olid] kää`anded ‑ ‑ siis on kaks nädalt vahet, siis oli kiriklik mahakuulutamene, siis oli ka laulatamene Lih; pühabä oli `kantslist maha `üeldud VMr; senis kui pulm `tuĺli, kirikust õegati maha, kolm `korda Kõp; ku esi olt kirikun, ku sut maha õigats, siss latse `rü̬ü̬kvet Krk || kombetalitusel surmateadet avaldama surnut üteldäss maha - - opetaea `ütleb nime, kui vana ja kelle laits, kõneleb kah oma `kõnne Ran; maha saama sünnitama täma sai pojaga maha Khk; see naisterahvas on maha saand Emm; tä akkab `varssi maha `soama, akkab titte `tooma Tõs; meie emä on maha`suamisel, maha`kukmisel Kod; sai katõ latsõga `häśte maahha, a kolmada `aigu `ku̬u̬li arʔ Se; meelest maha minema ununema see jo `ammu meelest maha läind Pee; jutud lähvad meelest maha SJn

materdama mater|dama Sa Muh Rei L Ris Nis Juu JMd Pee Koe VMr Kad VJg Iis(matar-) Trm Kod Äks Plt Pil KJn Trv Puh TMr, -dem(e) Hls Krk(-teme) Hel, matõrdamma Har Rõu; matterdama R(-mma Lüg), imperf maderdin Kuu

1. (malakaga) lööma, peksma sain `ahju `korvast `ruobi, no siis odin ja maderdin `sengä Kuu; sie `vaine inimene sai `õige matterdada Lüg; Sulane materdas kepiga ussi `surnuks Jäm; nee poisid tahaksid materdamist Khk; materdasid teine teist tublist Vll; Akkasime seal siis agadega [tuld] materdama, saime piiri `peale Pöi; siis `kuksid materdama, materdasid `röövlid `välja Muh; Ma materdasi ussi `surnuks Rei; Küll andis enne materdada, kui viljast lehmad välja sain Mar; materda seda `poissi korra Kse; Kui isi materdada ei taha, anna sipelgate kätte (ussist) Tõs; võta sis nui, kellega angerja ää materdad Vän; oleks ta akand sial sigu materdama, siad oleks siis kart Nis; võtab malaka ja akkab teist materdama Koe; materdasin õige teist, iga makerjas uśs oli Kad; sai teiste küla poiste kääst materdatta Trm; materdasin ühe kakerja ära Pil; ku sa unel `uiska materdet, siis saat loomakahjut Krk; Materda uśs surnust TMr; rõugu alh oĺl armõdu paĺlu `hiiri, Jakaṕ `naksi neid maha matõrdamma, taṕp perämitse ku üte välläʔ Har; Tüvvi `sisse jäi õ̭ks nii muni pää, tu̬u̬peräst matõrdõdi naa˽perän vi̬i̬l `ku̬u̬tõga˽kah üle (rukkist) Rõu || piltl `rääkis teist taga, küll materdas Pee
2. rühmama, rabama Matterdab küll `ninda, et vikkat käib üle pia, ise igine, aga edasi ei `jõuva - - `kaaret pole ka `kuskil IisR; Pääva otsa sai ka kövasti tööd materdatud Kaa; Äi tämal pole `aega, ta materdab seal kodu päevad `otsa Pöi; Töĺliga oĺli ää tööd teha, nüid materdavad nende palitidega Saa; muudku materte pääl mätäste vahel (niitmisest) Krk; Vii siadele `sü̬ü̬ki, lüpsa `lehma, mutkui materda TMr || materdab (sajab rohkesti) lund maha Ris
3. a. matma, peitma sõa `aigu materdedi `kõiki `asju maa sisse Puh b. kiviaeda puudega katma, parandama Kui kiviaid akkas ää varisema - - siis materdati kadakatega äe. Kadakad raiuti `tervega äe, `pandi pöigeti aja `peele ja kivid `peele Kaa; Pöllu `ääres materdati [aed] kadakatega ää, et `lambad es tule öle Pöi

meele|vald võim, võimus; voli, tahtmine kõik `mielevald on sinu kääs, sa õled peremes nüüd; omas `miele`vallas eläb, ei taha `tõistega kuos elä Lüg; [mees] akand siis naist utsitama (peksma), `saandkid oma meelevalla ala Jäm; äi ole `meite oma meele`valdas `olla `terve vöi `aige Vll; see oo nõnna oma meelevalla sihes kasun Muh; läks teese meelevalla `alla Tõs; miul ei ole tema üle meele`valda Saa; patt on iga inimese küĺles, ta annab patule mielevalla JMd; õma miälevallal one kasnud, keśsi tädä one õpanud; obene lähäb õma miälevald `vankri eden Kod; `mõisnikul oli suur meelevald, võis `käśkida ja karistada; kui vanad kodust ära, siis on oma meelevald, teevad mis tahvad (lastest) Lai; esi oma meelevald, ti̬i̬b mis ta tahab Hls; mul om suur meele vald tõiste üle Puh; meelevald käehn, elä kui taht Rõu; ma ańni latsõ tõõsõ `perrä`kaemisõ ja hoolõ vai meelevalla ala Räp Vrd meel|vald, meel|valdus

meister `meist|er Aud Plt, g -ri Kuu RId(n `mest|er Lüg) S(`möi- Sa) Mar Kse Han Tõs Khn JõeK JMd Rak VJg Iis Trm Kod Puh Võn, -re Vän Tor Hää Saa Ris Nis Juu Koe KJn M Ran; n, g `meistr|e Nõo Võn Ote Rõn San Urv Krl Rõu Plv Räp, -i Har Rõu Vas Se

1. a. erialaoskustega isik Tämä emä old `enne sen tüö (kupulaskmise) `meister ja sedä ka tüttärele obetand Kuu; `meistrid tegivad neid puu`riistu, `vannisi ja `ämbrisi ja püttisi ja kappasi; `mester, sie `jälle `kieras torosi Lüg; sii pole sedit `pastli `möistrid, kes nad kenast `valmis teeb Kuramaa `moodi Jäm; vana Tiiu tegi neid vammussi - - vana oli suur `möister, kut suur `rätsepp Ans; `veskite `möister Mus; Mihkel oli küll päris sündind vikati möister Kaa; See `istme põha töö oli keeruline töö - - olid kohe `sõuksed `istme põha `meistrid Pöi; nee oo suuremad `meistrid, kes `laevu tegavad Muh; Suure laeva esimene meister (vanemmehaanik) meres vahti äi pea, ta kontrollib, et masin korras käib ja tulemihed ouru oidvad Emm; `Meister märgib tüemehele laõva kuarõ mõõdud ede; Uksõ ning `akna lengid lastassõ `meistril tehä Khn; `meistred `teavad kohe, mis lüli puu ja mis malts puu Tor; iga `meister ei teind `rangisi koa, mis obusel ei akand kaela `piale Nis; `meistritel on `sirkel VJg; `meister ti̬i̬b rat́tid ja raiub maja; si̬i̬ õli `meister, kes tegi käevõrusid õberahadess Kod; vaja `meister `kutsu `ahju tegema Trv; neil es ole vaja `meistrit võtta Võn; and kivve ja savvi kätte pottsepale, ta ei ole esi `meistre Ote; ahu`meistri ja katusõ `meistri olli ma esi Har; kaav́o`kaivja omaʔ `meistreʔ Räp; `meistri, maiu tege - - tege hüvvi maiu Se b. (üldisemalt:) omal alal hinnatud, vilunud isik `ükski `meister ei ole `sündimisest `saate `meister VNg; `meistrist piab õppima, ega `muidu jo `meistrist ei saa; poig on pali paremb `meister kui isa `ongi Lüg; `suuri `meistrisi õli kolm `ainult Jõh; tümpsi (hülgeliha) tegemeseks pidi erilene `meister olema Khk; Töö teeb `meistris Han; `ükski `meister põle `taevast kukkun - - kõik `õpvad Tõs; `meister, kis pienemad tüöd tieb JõeK; `meistritel piab olema kõiksugu tüö`riistu JMd; kui ma nuor olin, käisin ikke `meistrete juures tüöl, ehitusetüöl Koe; `ükski põle `süńdind `meister, kõik on `õpnud Kod; tü̬ü̬mi̬i̬s om kige targep, `meister ei mõista mitte midäge Hls; Üt́ski `meistre olõ õi˽`sündünü˽tark Rõu || piltl Kuĺt on `meister küll, vahest `põrsud tosin poolteist Pöi; sea kuĺt `öötässe koa `meister olabad, kes kirjusid ja `valgid [põrsaid] `valmis teeb Mar c. (millegi peale osavast inimesest) Küll sie on `neie `krutskide `päälä `meister Jõh; Möni on üsna meister selle kuperpalli pεεl; Örisema, selle pεεl sa oled meister Käi; vigurite peal küll `meistred Mär; sa olet `meister ega tü̬ü̬ `pääle Puh
2. (pärmist) Odra leib sai `säätud kas vanni vöi `katla `sisse, `meistert `pandi ka `ulka, see pani ta `kerkima Kaa

metsa|soostar = metsa|sõstar aŕvikult kasvavad metsä`soostrad, ei tea, kuda kasuma akand Mar; neil metsa soostardel põle midagid `maiku Vig

mets|täi puuk `Lehmäd‿o suvel kaik kohe täüs neid mets`täisi Kuu; Enä, kud́as metstäi oma verd täüs imen Khn; metstäi akand `küĺgi Nis

murdma `murd|ma, (ma) murra(n) eP(mo- Käi) eL/-me Hls Krk Hel/, `murran IisR Vai; `murda|ma, (ma) murra(n) hajusalt Sa, Trv Puh, `murran R(-maie Lüg); `murma, (ma) murra(n) Rap Kod Se Räp

1. a. (katki tehes) painutama, suruma, keerama Kui moni `vieras tuli, murs [talle] `leivä `otsast `ahjust igä tügü Kuu; vies olivad sis nad (linad) siis nii`kaua, kui sie luu läks `murdades `katki Hlj; karu käib `kaura `murdamas, kus `kaura `põllud on `ninda `metsa sies Lüg; `tuuli on `murdand puid Vai; sarabu sau on sihandune kollane, kivid on sihes, kaŋŋiga äi murra `lahti, lööd muidu `nät́stik Khk; Noorelt oli vana kaŋŋe pusklema. Nüid vanas ias üsna vaikne, külap murdis sarved maha piltl Pha; lähme täna `tuhli idesid `murdma Vll; Nii kaua ajad `peale öle pea, kut `viimaks kaela ää murrad Pöi; kase `lehti `murti lammastele Muh; kerve varre murrad kati Rei; paemurrult `murtasse suured paetükid Mar; ega see töö `końti murra (ei ole raske) nalj Mär; Lemmergud tuul murrab `kergeste Han; Tormaga `murdis laeva maśti maha Khn; `murtsin jala ära Tor; üks `murtud õunap `kańdis mitu `aastad veel `õune Saa; `murtud (koolutatud) jalased HMd; mis nisuksed `murtud [kaelused], siis nied akati juo kraeks `üidma KuuK; [purjutajad] olivad kõik laua `ümber nagu `murtud odrapiad JJn; poiss oli laka otselt maha kukkund ja jala luu `kat́ki murd VMr; plekkvits pitk vedädä, murra kokko; ma mursin `natke ninä täl - - sae `nu̬u̬mi minu käess piltl Kod; temä (leib) `oĺli nõnda `kõlklene oĺli, murda `tuĺli - - nuga‿s `lõika tedä Vil; musta `amba `põrsal murrets ärä Hls; katuse `murdmine om, ku õle murrets ärä ja lina kolatsime ja kivi pannass arja pääle Krk; kaśs kai, et midägi ripendab täl taka, vaja `kinni võtta, küll kaśs muŕs ennäst Puh; murra pird `tukmiss, `läitä tuli palama Nõo; anna `antust, murra mujalt `tu̬u̬dust vns Võn; kolm `vihku `murti `arku ja köideti kokku, nii iks et kuhiligu ärä `katse, tu̬u̬ `olli kuhiligu pää Ote; Mina murra, sina murrat, eǵäüt́s murd `musta karaskit = maja uks Urv; minge `murtkõ nu̬u̬˽hau ossaʔ `kat́ski, siss saat paa ala pandaʔ Har; nu̬u̬ʔ muidugu `mütvä ja ähvärdäseʔ ussõ takahn, et mi˽piä `sisse `saama, mi˽murra ussõ `maaha Rõu; hüä sõ̭na murd ravva kangõ `kat́skiʔ, a kuri sõ̭na jovva ai˽kuĺbi `vartki murdaʔ piltl Vas; oĺle murdanu adra kat́ške Lei b. räsama `saele `murtase teed, teine ammas ikka teisepidi Khk; sae `ambad `tahtvad murda, saag akkab `puuse `kinni, `ambad koos `liiga Tõs; Suä `ambad `tahtvad murda ning `viili, muedu enäm suätud ei sua Khn; sae `ammid murretasse ammas`puuga Kod
2. a. (jõuga) kuhugi tungima `Laine mend `suureks ja `murdand `aeva üle `parda kohinal `sisse Kuu; `sakslased `murdasivad ka `sisse, võttasivad säält laust `kaeru Hlj; siin on `ninda paks mets, et siit piad läbi `murdama kõhe Lüg; `vargad `murdavad `sisse, lammutavad lukid eest ää Khk; kevade on `raske küll jääst ja `lommidest läbi murda Mus; Aeg on see, et tali murrab `sisse piltl Pöi; rahvast oli paelu, `murdu koos, tuli kohe läbi murda, ei soan läbi mud́u Tõs; sõdaväed murravad läbi Kod; kige suurep `murdmine om sõss kirikun, ku `jordani vett andass Krk; läämi ja murrami üit́skõrd `kaemi, kuiss asi lää sääl Hel; ku ta (vesi) õige suur om, sis ta murrab küll `õkva läbi Nõo; naa˽`kärbläse˽rõibõʔ, ku akõnt vallalõ ti̬i̬t, siss `murdava˽`sisse Har; Rahvast oĺl `murdnu kõ̭iḱ kerik `hirmsahe täüś Rõu; ku ĺäät `põrśsilõ süvvä `viimä, sis `murdva ilma `veiga mano Se b. külge lööma mis sa nüid tüdrukut murrat Krk; no `kaeta õi˽tu̬u̬st midägiʔ, kas mi̬i̬ss um nu̬u̬ŕ vai vana. kiä mano murd, tu̬u̬ um uma Rõu
3. murdlema (lainetest) `laine `otsad akkavad valenema, `murdab juo `väikäst `viisi Kuu; eks meri `murra, ku `kanged `lained `käivad Lüg; `pohja`tuulega on `arja `rohkemb `valge ja `murrab Vai; joomel murrab meri Jäm; täna oomigu kuivad `murtsid nönda mis paĺlas kärin oli Khk; liiva `joomade peal äi saa `söita, vesi murrab Pha; Meres on `sõuksed murru kohad, kus `lained `murdvad Pöi; `laened `murdvad, `randas `kallab arja pealt ettepoole, välimerel tagasipoole Rid; laine tuleb `kalda ja ruttu teine takka `otsa `jälle, meri murrab Var; meri murrab tänä, murd `laini paelu Tõs; vötab `randes nii `kangest `murdma, et `väĺla ei saa Ris; murd`lained ni̬i̬d mes murravad, lü̬ü̬b vett üle [paadi] servä kahelt pu̬u̬lt `kauhti `sisse Kod; `Peipsi lainõʔ om lühükene ja murd `väega Räp
4. tapma, surmama (hrl kiskjatest) Unt murs tänä `üösel `meie `mulligu maha Kuu; ku (karu) akkab `murdamaie, siis võttab käppide vahele Lüg; `kiskojad `luamad `murravad ja `süevad `toisi `luami Vai; ennest `meitel olid pardid, varest `murtsid pujad εε Jäm; ken nii kuri inimene on, seda uńt murrab kolm `korda Khk; see (koer) oli `kange `murdama, penni pεεlt vöttis kana ära Mus; Va kassi riu akkab `lindusi `murdma Pöi; mees vastan, et `koolja pidi mind ää `murdma Muh; unt vöi koer morrab talle ära Käi; oo üks `ermus `murdja loom Mar; undid olle obosid murnd, akand kõrist kinni Vig; isased [mutid] `minne `kiskuma, `murde üksteist ärä Tõs; purikas on `murdaja kala Vän; unt oli puhan ja ohan: mul vel `paĺlu maad `menna, `Aapsalu oĺmi pial, sial vel lehm maha `murda nalj Ris; mõne vanem mat́tis kolm last pere `kohta, särla `murdis maha piltl HMd; käŕbid murravad kanu ja söövad `iiri Kos; suured kuĺlid, need murravad jäneseid ja vares ka murrab omast vekemaid JJn; [hundid] kõhe varsale kõrisse, mursivad maha mis kole Trm; libauńt - - käis `kuśkil salaja, `murdis, nõnna `rohkem kodu`käija `moodi Lai; tõhk on suur, si̬i̬ murrab kanu KJn; `mihklepäeväst pannass undi suu `kinni, ta‿i saa ääp `lambit murda Krk; `leske na (mesilased) ei kannatanava, `murdnava ärä ja visanuva sääld puu sehest `väĺlä Ran; kõneldass, et tu̬u̬ peni, kes `uśsi murrap, tu̬u̬ `marru ei lännä Nõo; tostsaanikelt ku `tuhkru meil kana ärä mursiva, ma ei `piägi enämb kannu Võn; meil om paĺlu joosikõid, ni˽`suuri, et kaśs ka ei `julgu nuid maha murdaʔ Har; kos kaŕa˽käveʔ, sääl `oĺgi˽Soemurru saaŕ, sääl muŕd susi eläjiid Rõu; taud́s murd kõ̭iḱ maaha piltl Plv; sõ̭ss tuĺl susi suurõst mõtsast, laǵa käpp tuĺl laanõ alt, muŕs miʔ Musta mulla `pääle, Kiudo meil kesä `pääle rhvl Räp
5. piltl a. tagasi võtma või muutma, tühistama `tütrik `murdas `toutuse VNg; palusin jumala `kiele, aga ta oma südänd ei `murdand, ei alastand minu `pääle Lüg; Oma sõna ta‿i `murdand, teda ma usun IisR; [inimesed] olid kövad oma usu sihes, mis nad `töutand - - es murra iial katti seda Jäm; murrab sõna, ei pea lubadust Mär; murrab `tõutamese `jälle ära Hää; kohos murrab `ümber, `vaatab, et ei õle `siäduse järele testod Kod; tõstameńt piäs `murtama KJn; ku sa `ruudust murrad - - si̬i̬ om abielu `rikmine Pst; ma lubasi tälle `piimä viiä, ma‿s taha oma sõna murda Nõo b. alistama, allutama Kui sa `poisi `kanget mielt maast madalast ei `murra, siis ta sul ukka läheb IisR; On küll tugev mees, aga `aigus `murdis ikka `viimaks maha Pöi; see mure nüid `murtud Muh; Nüüd tulõb mede minijas, mede uõlõ `oidajassõ, mede murõ `murdajassõ rhvl Khn; `kange [õlu] nönna et ta murrab ikke kohe Ris; `aigus `murdis ta maha Juu; tõbi muŕs `sääntse kõva inimese maha Hls; mis om magusamb ku mesi, tugõvamb ku lõvi = unõkõnõ murd mahaʔ Har; ma murra sinno nigu kanebikõrt Se c. vaevama, haiget tegema sie mies `murrab `ennast, tieb nii pali tüöd Vai; `murtud südamel nii paelu viletsusi Tor; mure ikke murrab inimest Tür; murrab luid, `valtab Kod; sirbiga `lõikus `murdis końdid ää Plt; tõbi om temät `murden küll Krk; Murest murtu inimest ei jõvva üitski asi `trü̬ü̬sti Nõo; luid murd peris nii valutõss, ei olõ ütte kotust tervet Krl; ni väega murd `kaala, toolõ olõ õi muud aṕi kui `sanna Se
6. midagi intensiivselt tegema (hrl töötamisest) Nigu ärg olen ses talus `murdand tööd IisR; [ta] Oo köva mees tööd murdma, äi tema anna eesele armu kuskil Kaa; Nüid on juba `mütmendat `päeva nii kõva tuul, et otse murrab Pöi; ei temal ole `aega, tema murrab seda tööd teha ööd ja päävad Mär; Olid ikke ennemueste kõbad mehed küll, sõid räime-leiba ja vihtusid tööd murda PJg; ta oli selle tüe `murdmisega `arjund JJn; koerad õige murravad `aukuda õvves Iis; mes ni̬i̬d koerad `irmsass murravad (hauguvad) Kod; `enne pääva `tõusku ülesse ja - - seda tööd `murda küll soand Plt; raavi mulla pääl, vat kudass vili sääl murd (kasvab jõudsalt) Krk; paĺlu sa iki jõvvad murda, `katsatõist `tuńni ti̬i̬d, ärä vergib Ran; [parvega sõites] piat alasi `murdma, et ei lasõʔ perve `säĺgä, et nõ̭na alasi vallalõ om Har; Sai taad tü̬ü̬d kül˽`murtus, ku˽mi̬i̬ss oĺli vi̬i̬l Rõu; maʔ tu̬u̬ tü̬ü̬ pääle `väega murra, maʔ taha tu̬u̬d tü̬ü̬d tetäʔ Se; pead murdma pingsalt mõtlema, juurdlema küll sie `murdab pääd `selle `asja `kallal, `kuida `selle `valmis saab Hlj; Oli pia`murdmist küll, `ennegu `kanga ülesse sain IisR; see vötab pεεd `murdma, kui midagid mötelda on Khk; küll `andis aga pead murda Muh; murrab pead selle tüh́a aśja `juures Mär; ma ei akka oma piäd mette `murdmagi Tõs; paneb aga pead `murdma, ku suuremad aśsad mõtelda on Kei; küll ma `muŕtsin piad, aga `miele ei tuld JMd; sellega on piä `muŕmiss kua, piä nõnna sul `pulke täis Kod; kui ta piad murrab, saab aśjast aru Ksi; `õpmise man ja kirjatü̬ü̬ pääl - - om pää `murdmist Hls; ku `vaene olet, siss annab pääd murda, kudass sa läbi saad Nõo; mina pia õks pääd `murdma, kuiss ta eluga `toimõ piat `saama Har; ta peräst es massaʔ pääd murdaʔ Se
7. vaevaliselt või veidralt kõnelema sie murs `oite `kanged Juminda kield Kuu; möni nönda `raske söna väĺla ütelda, mis murrab keele εε Khk; mis sa eese keelest murrad Mar; laps akkab jo keelt `murdma, akkab `reäkmä Tõs; murrab kielt ja reagib niisukest teist `muodi Hag; küll ta aga murrab vene keelt JMd; mõned aavad saksa sõnu `sinna `ulka, siis murravad keelt Sim; tunned kõhe ärä, et ei õle `eestlane, murrab ki̬i̬lt Kod; venek või `lätline, ken murd me ki̬i̬lt, ei saa vi̬i̬l `puhtelt `vällä ütelte Krk; kudas ta emä `persen sai ki̬i̬ld murda, ta‿m ike emä man kasunu, ta kõnel ike emä `mu̬u̬du (maalapsest, kes kõneleb kirjakeelt) Nõo; mu lat́s nakass ka joʔ ki̬i̬lt `murdma, piass ta siss kõnõlammagi nakass Har; murrat iks `häste tu̬u̬d võro ki̬i̬lt Plv; [harjuskid] muŕriva õ̭ks tuud maaki̬i̬lt kaʔ Se
8. (hambavahetusest) obone `nelja `aastasest `murrab `ambad `täiest Lüg; noorel obusel‿o varsa `ambad, nee ta murrab nelja viie `aasta pärast ää Jaa; `amba `murdmese aeg juba käe Muh; kut `ambad ära tolad ja uued jälle suhu tolad, siis murrab `ambod Käi; laps akkab `ambu `murdma, akkab `nutma, valus Tõs; loomad `murtsid `ammid Kei; lapsed murravad `ambaid, kui nad on nii kuue `seitsme `aastased Sim; laps ja obene murrab `ammid, tulevad tõesed `ammad Kod; obesel om `amba ärä murretu Hel; ku laits `ambit muŕs, visass `amba üless ahju pääle. ütel et ritsik, seh, luuammass, anna mulle raudammass Nõo; nu̬u̬ŕ hopõń muŕd hammast, ei saa süüäʔ, om kõhnass jäänüʔ Har; lehm murd hammast Vas || (sarvevahetusest) nemä (põdrad) murrave `sarvi kevädelt - - igä kolme `aaste tagant `murdvet Hel
9. murduma jää `murrab, `ennegu tämä `kuhja aab Lüg; ratta ige oo katti `murdand Khk; põhja iä `murva, siis iä lääge õleva niisugune valos Kod; `vaene olli kävvä, [pinnas] es kanna, es murra Krk
10. (murdarvuga rehkendamisest) rehjendas `murtud `numbritega Kär; ma `murtu nummõrdõga rehkendüst ei mõistaʔ Har

märatsema märatsema Kse Var Mih Tor Saa Koe Trv/-ama/, määra- Jäm Khk Phl LNg Mär Var Plt; märäts|ema Var Tõs Puh, -emma Rõu Plv, -emä Khn KJn, -eme San, -õmõ Krl; `määrätsemä hrv Kuu; (ta) märatseb Lüg

1. enesekontrolli kaotanult käituma kui `purjes on, siis märatseb Lüg; `jöhkrad mehed hakkavad määratsema Phl; lõhub ja määratseb `ringi Mär; ää märätse, ole vaid Tõs; `tuĺli tuppa ja märatseb ilmaaśsata Tor; kui ta segatses läks, sis‿ta võis koledasti märatseda Saa; määratses ja `lõhkus mis `irmus Plt; ull märatsap Trv; är naka märätseme San
2. piltl marutsema (ilmast) saeab `kangeste ja tuul tõuseb, nüid ete akkab märätsema Var; ilm märätseb `vällas mis kole kohe Tõs; toŕm märatses väĺlas Saa; tuul märätsess mõtsah Plv
3. rahmeldama, rassima märatsen `loomega; mis ta märatseb selle `tööga Var; mena ei ole sellega märatsema änam akand (pole rohkem vikatit käianud) Mih

mööda `mööda (), mööda () S L(-õõ- Tõs) hajusalt Ha, Tür JJn hajusalt TaPõ, Plt KJn, `mü̬ü̬da Hää Saa Pal Äks, `mü̬ü̬dä Saa Kod hajusalt KLõ, eL; `müöda () R(-e; müöd Lüg Vai) Muh hajusalt KPõ(müöda, ), Iis; `müeda, müeda Amb JMd Kad Rak VJg Trm, `müede Jõh(`müädä) Khn//; möda () Jõh Mus hajusalt L, K(mõ- Nis) Trm Pal Lai, müda () Kuu Mär Kei Ksi KJn Nõo TMr, mäda Ha VMr Ksi Plt, meda Vig Kse Kei JJn Plt

I. adv 1. a. (väljendab kellestki või millestki möödumist) Tämä `tõmmas obused tie `kõrva, et saks saab iast `müädä Jõh; siis `ihmised, ken `müödä `läksiväd, nied `vahtisivad Vai; ma lεhe ikka uksest `mööda, äi nεε Khk; läks `meitest `löntides `mööda Jaa; Nõnda läks moost `mööda, et mitte pole `välja teind, et ma seal seisi Pöi; ega see pilv `mööda ei lähä, täna ikke `vihma tuleb Mär; siis pidi [tervitamisel] sedasi `kangelt `seisma, kuńni ülem mööda sai Mih; kividest ja rahnudest mine `mü̬ü̬da Hää; inimesi käib `mööda Ris; ommiku [ta] alles läks siit `müöda VMr; lähäb teretamata `mööda Trm; `sõitis meilt `mööda Plt; pääsukse vahel `lendlevä siist `mü̬ü̬dä Ran; kui sa nondest lagendigadest `mü̬ü̬dä saat, siss käänä ääd kätt; meil `olli nu̬u̬r obene - - temä nii `kangede ju̬u̬sk, läits `kõ̭ikist `mü̬ü̬dä Puh; si̬i̬ vihm läits `mü̬ü̬dä, es naka siin sadama; sa‿let mul i̮i̮n, ma‿i saa `kostegi `mü̬ü̬dä Nõo; sikakari lät́s `mü̬ü̬dä Rõu; tu̬u̬ naańõ käü ka siist iks `mü̬ü̬dä `keŕkohe Vas b. piltl surm ka minust `müöda ei lähä Lüg; see önnetus läks moost `mööda Khk; Sõda läks siit ösna `kergest `mööda Pöi; ega see `soostki (sinustki) `mööda lähä Mär; suur erm oo möda läind Mih; miust läit́s mõni asi `mü̬ü̬dä Krk; si̬i̬ õnnõtuss, mia ta tõsõlõ `su̬u̬võ, ei lähä˽timäst `mü̬ü̬dä Har
2. a. (ajaliselt tahapoole, seljataha jäämisest) `nuorusaig on minust jo `müöda mend, sie enamb ei tule tagasi Lüg; tεε‿p, müdu `aastad sest `mööda on lεind Khk; See sadu läheb `mööda, `päike tuleb `välja Pöi; Läks mõni päe `mü̬ü̬da, põõsas lõi `närbuma Hää; no sai sis see nali `mööda, siis `tehti uks `lahti Ris; kõik lähäb `müeda, ükskõrd on kõik vanad ja piavad surema VJg; sis läks sedäsi mõned ajad `mü̬ü̬dä Vil; pühä `mü̬ü̬dä saadet joba Trv; olge `terve, et te tullite, nüid läits mul ka si̮i̮ aig `jõudsalt `mü̬ü̬dä; võti vett suhu, läits suudsuimu `mü̬ü̬dä Nõo; seo kuu lätt ku nähvähhäss `mü̬ü̬dä Rõu; aig lätt `mü̬ü̬dä kui lõhõn Räp b. möödas Ma ei ole küll pabile lugemas käünd, sie muod oli juo `müöde, ku ma pisuka olin Kuu; `lõunaaig on `müöda, nüüd `piama `tüöle menema Lüg; sui on juba `mööda Ans; kask oksendab juba, nüid on mahla aeg `mööda Phl; vanadose pääbad on ete `kiired tulema - - kõik elu on mööda Mih; nüid oo `entsed ajad mööda Aud; tähtpäev on `müöda Koe; `september on `vaŕsti `müeda VJg; ärä kurvaste kedägi, küll si̮i̮ mure lääp `mü̬ü̬dä Krk; ain kah `oiskub (taheneb), kui vihm `mü̬ü̬dä Ran; ku jakuppäiv `mü̬ü̬dä om, siss tulna noorele `kartulile magu Nõo; nigu tä nu̬u̬ uśsi sõna pääle lugesi ja `käega `piire, nii `oĺle valu `mü̬ü̬dä Võn; nätäl om `mü̬ü̬dä, aga poiss ei ole tagasi tullu Ote; noʔ olõt ni˽vanass är elänüʔ, no‿m jo katõsakümmend `mü̬ü̬dä Har; hummogospu̬u̬ĺ jo `mü̬ü̬dä Räp
3. viltu, märgist kõrvale, mitte täppi Änamasti oli jutt `öige, aga vahel pani `mööda ka piltl Kaa; Mis hoop `pihta, si̬i̬ õpetuseks, mis `mü̬ü̬da, si̬i̬ `koeruseks (laste karistamisest) Hää; mis `mü̬ü̬dä, si̬i̬ `mõtsa, mis `pihta, si̬i̬ parass Krk
II. prep 1. (väljendab liikumist või paiknemist mingit pinda pidi või mingi koha piires) inimiste `karjad `kondisid `müöde `randa ja igäl ühel olid `silmäd vesised Kuu; paat́ läks `soudades `müöda vett edasi Hlj; sie viletsus käib `müöda inimisi VNg; saba `juokso müöd maad ja kahiso Vai; `rεndab `mööda maa`ilma Khk; keis mödä `tohtrid ja rohotas ennäst Mar; va kintspüks, ajab peale möda külavahet Mär; tulime `õhta pimedäs mödä `metsi kojo Vig; ta kobas meda `nurki Kse; püśs `seĺges, ulgub möda `metsa Vän; inimese laps `vähkreb `mü̬ü̬da maad Hää; möda `maandid on `raske `sõita Ris; lammast piab möda `nahka `niitma HMd; meil isa ei luband seda, et me lapsed `jooksime mäda peresid Nis; õnnetus käib mäda inimesi, ega ta kiva ega `kända mäda käi Kei; suured `irmsad vene `soapad old jalas, last siis möda soali põrandad Jür; tulin möda suurt `muandid; `kelpab mäda õuet `paĺla siari JMd; naised tulevad `karjudes ja `kiiludes meda tied JJn; aśsad `mööda `nurki laiali; kui pääsuksed mäda maad `lindavad - - tuleb kohe `vihma Tür; ma ronin üles mäda redelid Pai; on üks `vemblaruog, ajab aga `pialegi müöda küla `ringi nagu `vuoster Kad; `mü̬ü̬dä ninä juakseb vesi Kod; obused kolasid möda `põldu Pal; kooberdab mäda `met́si Plt; pisarad tulevad `mü̬ü̬dä `paĺgid `alla KJn; judine kävve `mü̬ü̬dä ihu Krk; temä‿i ole magada saanu, kõ̭iḱ ü̬ü̬ kõńnu `mü̬ü̬dä taret Nõo
2. (seoses löömisega:) vastu ottand käde ja virut `müödä `korvije `tohlaka Kuu; sen `tõise `poisil `leivad munakaga `müöde `silmi Jõh; `annan `siule malakaga müöd‿`külgi Vai; vöta `astla ja anna `mööda `kaela Mus; rukki vihk `võeti kätte ja akati siis müda `lauda `anma, niikaua ku se tühäks läks Mär; Ma pane sul `mü̬ü̬da pääd, ku kõlab Hää; `ańdis tal ühe `lahkama `mü̬ü̬dä `kõrvu Saa; sellel (lapsel) `tömmasin mäda `sääri Ris; `ańtsin `talle puari `tohlu mõda `kõrbu Nis; virutand koerale selle ahju argiga mööda keha Kei; `tõmmasin `talle `kämlega möda nägu Juu; `ańdis mäda `kõrvu `talle JMd; ańnin koerale müeda `koibi VJg; kihutanud leevägä `mü̬ü̬dä nägo Kod; `tõmba tal paaŕ `lähkamet `mü̬ü̬dä `kõrvi Hls; süä täis just ku `väike jonnipulk, anna `mü̬ü̬dä perset ku tuld Krk; ańd malgaga `mü̬ü̬dä `si̮i̮ri Ran; ma anna tokiga sulle `mü̬ü̬da `külge, kui sa ei kuule Puh; ma anna sulle `mü̬ü̬dä lõbemit Nõo; mööda pükse saama tüssata, petta saama; kahju kannatama ta sai selle aśjaga `iasti müöda `püksa Koe; si̬i̬ mi̬i̬s sai enele `mü̬ü̬dä `püksä, ańd kraami ilma käess ärä Kod
3. (väljendab kellestki või millestki möödumist) `kiäki olõss nigu `mü̬ü̬dä akand lännüʔ Kan; kiä `mü̬ü̬dä hernet lätt, piat õks `kaksamma paaŕ `kõtru Har; ku siist `mü̬ü̬dä meid mineʔ, siss iks saat rutõmbidõ Vas
4. päri `müödä `päivä kaik `müllüd `käiväd Kuu; `müöda vett on ikke `kergemb ujuda, `vasta vett `raskemb; `müöda `tuule läheb iast edesi Lüg; arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti Jõh; mööda `pääva `ketrad, `vasta `pääva korrutad Tõs; kui tuul pöörab mööda `pääva, siis tuleb ilust `ilma, `vasta `pääva, siis lähäb tormile Aud
III. postp 1. (väljendab liikumist või paiknemist mingit pinda pidi või mingi koha piires) salaja siis `viedi, `metsade `müöda `käidi Hlj; ega siis `õnnetused ei käi `metsä `puie `müödä, nad `käiväd inimeste `müödä; mõned panivad [kuhjavarda otsa] `sambla toppi, et siis `kuhja `varda müöd vesi ei `juokse `alle; `metsävaht akkas karu `jälgide müöd `käimä Lüg; nie `räägivad `ninda suud `müede - - puol salamiste `tahvad `rääkida piltl Jõh; üks ludika `juokso `seinä müöd Vai; [karuputk] kasub pöllu `ääri `mööda Jäm; koes ma änam kεi, `seina `mööda saab natise edasi Khk; `kootimas `käidi küla möda `öösseti Mus; Luusib peresi `mööda, otsib õlut Pöi; see läks juba merd `mööda suurele `moale Muh; rabast korjatasse `marjo koa, seal `ääri möödä Mar; `poolgad oo koa naa tordi viisi, jõhikad oo maad möödä Vig; jõgi mööda tulla on poolteist kilo`meetrid Tor; mis sa `aelad `uksi `mööda, `muuku `sisse `väĺla Saa; siin on ranna `ääri möda rootslesi Ris; peab minema riba rada `müöda, pole seal oiget tied JõeK; ronis korstent `müöda ülesse nigu orav VMr; `servi `mü̬ü̬dä (ääri-veeri) aanud sedä juttu piltl Kod; pot́ivaarid käisid külä `mü̬ü̬dä ja müüsid peris `siaksid [puuliudu] Kõp; pikad pingid oĺlid seina `vi̮i̮ri `mü̬ü̬dä, sääl nad magasid ja `suiksid Vil; küll ma summassi lumet `mü̬ü̬dä Trv; noorik käüs mitu `päevä sugulisi ja `tutvid `mü̬ü̬dä [veimevakka kogumas] Pst; si̮i̮ ulgup pääle `ilma `mü̬ü̬dä Krk; peremi̮i̮ss läits esi obestega jõe `perve `mü̬ü̬dä Puh; vihma `maokese vingerdava maad `mü̬ü̬dä; katusse `arja `mü̬ü̬dä ju̬u̬sk välk nigu tule juga Nõo; koess ma pimesi redelit `mü̬ü̬dä minnä‿s saa Ote; uisuge sõidetse lume `mü̬ü̬dä San; `nulka `mü̬ü̬dä `kävve kaśsi üless Har; mi‿sa˽hainast ar˽sõkut, tulõ˽ti̬i̬d `mü̬ü̬dä Rõu; lätt `ilma `mü̬ü̬dä `koŕjama (kerjama) Lut
2. millelegi vastavalt, millegi kohaselt, millegi järgi oma tegu `müöde saab tasutud Kuu; mis käsetasse, siis ma tien seda `käsko `müöda Lüg; see pole vanale meelt `mööda sugugid; mool see oma kätt `mööda `pandud Khk; mis `karva tõuk maa sies, seda `müöda sui Ris; läksin - - juhatust `möödä Juu; millagi ei sua tämäle `jalga `mü̬ü̬dä suabass Kod; vanast `tohtert es oole, inimese `arstsiv esi oma `täädust `mü̬ü̬dä Krk; si̮i̮ om tälle `końti `mü̬ü̬dä (jõukohane) Ran; vanast tetti kõ̭ik vanembide `tahtmist `mü̬ü̬dä, `olli siss meheleminek vai mes taht; t‿om miu mi̮i̮ld `mü̬ü̬dä inimene Nõo; elu piat õks `mõistu mü̬ü̬dä `säädmä, siss saat elläʔ Har
3. (seoses löömisega:) vastu, pihta sain vitsaga perset `mü̬ü̬dä, et ei oole korralikult `puhtass teend Vil; `okmańn löönü temät mitu `kõrda, `anden `seantse nähvi `küürä `mü̬ü̬dä Krk; kääneti pika õle `kursti ja `anti vastatside, tõene ańd tõesele perst `mü̬ü̬dä Nõo
Vrd müte(n)

müratama müratama Äks; mürät|ämä Saa/-dämä/ Kod Trv hajusalt T, Kan Urv, -ämmä Urv Har Rõu, -eme Hls Krk(-em) Hel San veidi hapuks minema räimedel on mürädänü õhk juures Saa; juba si̬i̬ supp lähnud mürätämä - - akand apuss minemä Kod; mürätet piim, kes sedä tahab Trv; kolme päevä `leibä tetti, ütelti mürädet maik leväl Krk; ei või enämb mürätedu piimägä `ki̬i̬tä, siss lääb kokku Puh; supp kah mürätäss Kam; mürätänü˽piim tege kõtu `haigõss Kan; Ku müristäss, sõ̭ss piim ruttu mürätäss Urv; Pudõŕ um är˽mürätänüʔ Rõu Vrd müretämä, mürätüm(m)ä

müürama, müürgama `müürama Aud Iis, da-inf müürata Tor Saa; `müürämä Tõs Plv, da-inf müürätä Kod Kõp Trv Puh; `müürämmä, da-inf müürä|tä Plv, -däʔ Rõu; `müüräme Krk Hel/`müi-/, da-inf müüräte Hls; `müirama Hää Äks; `müirämä, da-inf müirätä Kod KJn, müürätä Ran Puh; `müürgama Mar, `müir- SJn; `müirgämä Mar, da-inf müirätä KJn

1. möirgama üks puĺl akand `kangest karima ja `müürgama Mar; ärg `müüräb, tige `kangeste Tõs; küll sie lehm `müürab Iis; karud akasid `müirämä; poiśs `müiräs siäl kivi piäl Kod; mõned `ütlevad, et kui äkitse puĺl `müirab [siis tekkivat sammaspool] Äks; lehm ammub ja ärg `müirgäb KJn; pullid müüränuva, noh näĺläga Ran; puĺl müüräss ja taht `puske, nakass noorembit naśte`rahvit taka `aama (pulmanaljadest) Puh; Nu̬u̬˽vana˽puĺlitüḱü˽lätsi˽ka˽kuŕass, `müürśsi ja ai˽tu̬u̬d `kurja heĺlü Rõu
2. möllama a. tormakalt liikuma või tegutsema; ka mürama, hullama lapsed `müüravad ja `tõmmavad naa et Aud; loomad oĺlid `koples - - nõnda `irmsaśti müürasid, et aid värises puha; tuba on segamini müüratud, siin on laste kari käinud Saa; `tarre `tu̬u̬di õled maha, akas `müürämine; sa õled kõik müüränd segi ajada, mes sa õt́sid siit Kod; kül‿ta `müiräb ilmast `ilma, vagane ei ole KJn; oben vahel om `seante pirtsu, `müüräss, ei kurda paigal Krk; mis te ike `müiräde Hel b. tormama, maruma (ilmast) ilm akan na `müürämä, `tuiskab lund, suur tuul Tõs; õige irmus ilm olli, müüräs ja satti Hls; ilm `tuiskab ja `müiräb Hel
3. rassima, rügama nüüd `müüräve, egäüits tahab ehen olla Hls; küll olli `müürämist, ku kätte sai Krk
Vrd mürama, mürrämä

naa|sama -sama Lüg Mih Tõs Hag Kod MMg Vil Ran, -samma Pöi Mär Vig Kir Kse Aud Pär Tor Hag Kos

1. ilma erilise põhjuse või eesmärgita, muidu, lihtsalt aeg lähäb naasamma ää, saa `tehtud kedagi Mär; aeab nasamma kasu taga Vig; kala oli ikka tugevast ju koa, kuivatadi ää ja `söödi na`samma Kir; nüüd noor inimene teeb töö ruttu ära, tahab naasama koa `ümmer köia Mih; Ei ma ti̬i̬ sii kedagi, ma naasamma logelen vähä Tor; [martidele] `ańti koa nasama käkki ja `villu ja linu ja Hag; akand naa sama `õt́sma paberid MMg; olen vanass jäänd, nüid nukitsen naasama aias Vil; es taheta tuld üless võtta, nasama ao `valgusega `aeti läbi Ran
2. samuti nasamma kut `paergastkit ned taŋŋu`vesked on Pöi; vahel saavad jõhvikad ää `keeta, saab kas jooma `sisse seda vedelikku `panna, ja `sõstretest saab naasamma Mär; ei täkust saa paremat `indä kedägi, eä märä maksab nasamma Vig; see `löömine oli nii `taktis, naasama kui `mängis (rehepeksmisest) Mih; mis aśjad sial rohu pial liiguvad, nigu seoksed `väiksed `valged, nasamma ku lina luu Aud; [mees] oli kollaka juustega, naene Ann oli naasamma Kos
3. (võrdlustes:) sama nüid `peäväd [silmad] kahandud `saama, et nasamma paelu tuleb kui teese `varda peäl Vig; [ta] oo nasama `raske kui `maagi (minagi) Tõs; õde `ütles: sa võtad võid nasama pali ku võõraski Kod
Vrd nasaa

niitma1 `niitma, -mä, (ma) niida(n), -ä(n) eP M(-me) eL(-t́-; -ei- Lei); `niitama, (ma) niida Jäm Khk Kär Mus Krj Pha Muh, `niidan R; `niitämä, (ma) `niidän Kuu Jõh

1. taimi maha lõikama miks sa‿i `niida ede Kuu; `Niidama `enne suoaluse maha, siis `lähmä `kõrbe Lüg; kui on lagedad `einamad, `niideta `massinaga, obosega `riisuta Jõh; `Läksin, `läksin, `järsku jalad nigu `niideti alt (kukkumisest) IisR; nää, kui karusest sa `niitand oled Khk; vaada, kus Liu roobutab `niitada, naa‿t mis ein `tuiskab kää Mus; naine `niitas, laps oli kotiga `selgas Pha; nüid ju jähi meitil koa `põnkadepialsed `niitmata; kui vili ää niidetud, jäeb tüi `järge Pöi; `karge `eina niidetasse koa, me köisime soos `niitmas Muh; rugi tüid niidedakse Käi; humigu `olled juba tüki niit, kui päike `vεlja `tulle Phl; nii `ermus `raske `niita, nagu puid raiu Mar; nürida vekatiga ei saa `niita Kul; seäl‿o `kangest visä `niita, `mätlene maa Vig; Ruavi serväd allõs `niitmätä; Üks `niitäjä `näükses põllal olad Khn; `pooldist vakamaad oli inimese `piale `niita `päävas Aud; `põntliku maal põle ju ää `niita Hää; ohr niideti `sirpidega, ega vikatiga niidetud Kei; seĺg akand koa valutama, ei vana inime niida enam kedagi Juu; mehed ikka `niitsivad, naised `võt́sivad `luogu JõeK; nad on eena omal jo mahagi niit JMd; `eina `niites said jalad märjaks Ann; naised - - niidid pääva`viisi, aga mehed olid ikke tükki pial `niitmas Rak; tämä niidäb alvass, jätäb arjaaluse `kasma; kos `püśsine riśsikein, [seal on] üvä `niitä Kod; läme niidame selle uidu maha Pil; eeĺa niidime paelu `kesva Trv; kõva jõhvik kasvass põndi pääl, si̬i̬ ei lää maha `niitän Krk; vanast ku röä niideti, `panti vikatil lu̬u̬k `pääle; `niitja lääve kiḱk üten roodun, üitstõiste `järgi Hel; sia laodale pannime `ru̬u̬gest katusse - - järve veerest sai niidetuss; kudass sa sääl `eńge `tõmbat, kui ärrä niidäp oolega i̮i̮n, valitseja taka ja sina sääl kate vahetel; luhan `olli paĺlu `niitjit Ran; niidivä nurmen kaits mi̬i̬st ja kaits täit `tütrigu Puh; rügä põemeti sirbiga, `tõugu niideti vikatiga; nigu `täämbä aena ärä `niitset, nii `ommen lääd `kaare laḱka `lü̬ü̬mä; muedu jõvvuperäst niidäski vi̬i̬l, aga ma‿i näe Nõo; sõ̭sar `oĺle sääl `niitmän toda `aina, tä `niit́e ja iḱke, ain `oĺle rinnuni Võn; nu̬u̬ `kartuli ladva niideti karjale Ote; sa‿ss saa `viĺlä `niitä, maa `oĺli nii kiveline Rõn; `Kesvä nii `kaara niidetäss vikadiga; niidämi haina maha, jätämi timä kuiuma; ala ti säält pu̬u̬lt `niitkü, `niitke säält, kost ma käse Har; `niitü ei˽`kostõgiʔ, kül ma esi˽niidä; vikah́t niit, egass maʔ niidä eiʔ Rõu; timä niit́ mul `terve nurmõ `kesvä `maahha, mitund kut́si, `kiäki is tulõʔ `niitmä Vas; halvastõ niidet, `korgõst niidet `väegaʔ Se; mi tulõme `aina `neitma; eži niidi maš́šinaga; vikadiga neidetass rükä Lei
2. villa (või muud karva) pügama `vasla `villa `niideta `vasla `päeva ajal Jõe; ku vill on `lambal `kasvand, siis `tarvis ka `menna `lambaid `niitama Lüg; `Lamba `rauad olivad, `neiega `niitäsimä; kolm `korda [aastas] ikke `niitasimma Jõh; sii käisid ühekora nee lammaste `niitajad; vanamis `niitas ikka abend Khk; kui lammast niidetse, siis keige esimine vill, mis niidetse, see‿o aju vill Mus; kaks `korda `uastas lammast niidetse, pärdi `aega ja `talve uiest `uastast Jaa; ma `lasksi omad `juussed ää `niita Muh; noores kuus taheda `lambud `niita Emm; `lambud niideda `lamba rouaga Rei; [lamba] `niitmine oli tagant etèpoole Kul; lammast sai `niita ike `noores kuus, siss vill kasvab jälle ruttu `lamma `seĺges Vig; Siob `lamba jalad `kindi ning akkab `vjõlla `niitmä Khn; kui üks lammas niidetse, siis oo `lamma täis `villu Aud; Kas käüdi `lüpsmas, `lambaid niitmas ehk `tehti võid, ike [pandi] sabad `värvli `vaele Amb; `lambaid niidetakse noorel kuul, et siis vill kasvab Ann; eks `lammid niidivad ikke sügise, suvel `kasvas `äste pikk vill VMr; niidan su pia `paĺlast Iis; suvisse pühäde aal niidäd tallekeisi kua Kod; võtad `lamma küĺjeli, seod jalad `kińni ja `muudku niidad Plt; nüid `niitis ära, kui ta [lambad] `väĺla `laśsis siin, noh sügisi niidab jälle siss SJn

nootima1 `nootima, (ma) noodi SaLä Kaa Pha välja tõmbama, koukima sii nooditasse `eina vee seest Khk; akand vana (vanameest) `väĺja `nootima, et upub ää kääst Mus; Noodi räimed tuhlikatlast väĺla Kaa; akkab midad `nootima - - `välja `tömbama Pha Vrd nootama1

norisema noris|ema Kuu RId(-mma) SaLä Pha Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Kse Han Tõs PJg Tor Hää Saa Kei Juu JMd Koe Kad VJg Iis Trm Kod Ksi Plt KJn Puh Nõo Rõu/-mma/, -em(e) Hls Krk San, -õma Khn, -õmma Plv, -õmmõ Krl

1. norinat tekitama, norskama; norinal magama Sa oled kohe üks tattiplau, nenä `aeva noriseb `ühte`puhku Kuu; Lakkus pia täis, nüüd võttab noriseda `omme `lõuneni IisR; nina norsieb pεεs Khk; mehed norisevad, naised äi norise Vll; Vana inimese nina akkab nii `kangest norisema Pöi; kurivaim makab päeva läbi, nina noriseb Muh; nii eloste magas laps, et nina norises Mar; ma olen koa norisema akand öösse Mär; Nda kui piä padja `piäle panõb, nda akkab juba norisõma Khn; lapsed norisevad `aiguse `aeges Tor; me peres ei norise `keegi Juu; magab nii et noriseb Koe; noriseb tõne magada Trm; akkass norisem ja `tõmbam narts ja narts Krk; ma mitte es saa magada, sa norisit nii `kõvva mu kõrval Puh; kis norisõss, tu̬u̬ matõtõv vangõrdõgõ Krl; tiä norisõss unõ pääld alati Plv Vrd norisama
2. nirisema Pane kalad soolveest `välja norisema Jäm; pätid norisevad Pha; Sukad norisesid `jalgas; `Riided norisevad, kõik vett täis Han

nõu2 nõu Lüg Jõh Pöi Muh L K I eL(nõo V), nöu Sa Phl, nou VNg Vai Jäm Ans Emm Rei, neu Jõe Kuu Hlj, `neu˛u VNg, `neuvo Vai; p nõvvu hajusalt T, V(-o), `nõu˛u Har

1. nõuanne, juhatus, soovitus ää neu on `kallis Jõe; `kratsid `kõrva `äärest, kas küsid `kõrva `äärest nõu Lüg; `anna `miule `neuvo Vai; ta‿s vöta vanamate nöu kuulda mette Khk; Ole mees ja anna nõu, kuda pidi me ahju teeme Pöi; Äi minu nou `aita sii midagid Rei; see oo üks targa `nõuga mees, tal oo alati tark nõu Mär; Mia sio nõu ei taha Khn; kui ei tää, siss küsi teise käest nõu Saa; mis nõu sa `mulle annad Kei; annab molle ike eäd nõu, kudas peäb tegemä Juu; kurat - - and [moonamehele] kohe nõu, et puo ülesse JJn; ei võta minu nõu Iis; minä ei tiä sulle nõu `anda Kod; ma tulli siu manu nõu küsüme Krk; ädä annab iki ääd nõu Ran; küll om targa nõu `anja, aga ega mia nende nõu `perrä ei ti̬i̬; vanast üteldi, et nõid petäb noid, kes nõvvu `nõudva nõia käest Nõo; ma ei mõista sullõ `miaki `nõu˛u andaʔ, mu˽nõu om tanh `väega lühükene Har; `rahvil um ravvadsõ˽`süämeʔ, külä and `külmä nõvvu piltl Rõu; tu̬u̬l olõ õi˽raha juuaʔ, tu̬u̬ and tu̬u̬d nõvvu Vas
2. a. lahendust pakkuv abinõu või teguviis ei seda soa `miskid `nõuga kätte Muh; Ma pole tast ühigu `nouga jägu saand Rei; muud nõu ei olnd, sis ta käis nende (kodukootud) riietega [leeris] Noa; sii ei `aita `ükski nõu Var; uav ei taha ühegi `nõuga paraneta; ei sua ühegi `nõuga obese `riissu Kod; siss es jää poosil muud nõvvu, ku nakaśs sääl puun suure eliga tänitämä, iks aṕpi ja aṕpi Võn b. abi mina täis tegijä ei õld, aga nõust õlin (heinateost) Lüg; ma võta ta omale nõuks Muh; ole mulle vähä nõus Vil; tule mul raasik nõuss, ütsinti saa villast kangast kudaki üless aia Krk; ku vaest midägi ette tulõ, sõ̭ss lööge˽ti˽kah timäle nõuss Urv
3. mõte, kavatsus, plaan sel on tige nõu südames Lüg; äi tεε, kas nad `paari `lähtevad vöi mis nendel nöuks on Khk; `vötsid ikka vahel see nöu ka, et jähid `ööseks `metsa ka `jälle [niidutöö ajal] Mus; see oo kaval nõu küll Muh; oome akkab sadama, tänä elm nä võtab nõu piltl Rid; mol ikke oli - - `kindel nõu `sõnna `menna Mar; jät́tis selle nõu järale Mär; `võt́sid nõus seda teha Tor; [tal] oli nõu uus lehm `osta HMd; võt́tis nõust `minna `külla Iis; ma jät́in selle nõu maha Kod; nõu oli nii`mu̬u̬du tegema akata Ksi; ta ike kurja `nõuga sinna usse manu om lännu, jo ta midägi sääld ärä tahap viiä Nõo; mulle `endäle ka käis poiss sinnä, a tol `oĺle iks `võtmise nõu, `tahte võtta minnu naesest Võn; ma˽tuĺli tu̬u̬ `nõoga, et mi leki hommõn maŕjalõ Har; kuningas võt́te nõust ja `laśke tetäʔ üte suure `korgõ mäe Räp
4. (kohakäänetes:) seisukoht, arvamus; seisukoha, arvamuse jagamine kes ei akkaned `neie `moisnikuie `neusse, siis `viedi `talli ja `anneti viis`kümmend `uopi sugeda Kuu; näväd (külaelanikud) olivad ige nii üks`mielised, kaig olid ühest noust `eigä siin `vällä`andamist ei old Vai; teeme suure `koorma `pεεle, kui sa nöus ka oled Khk; Äi neid saa keski ühele nöule Kaa; tüdar ja ema `ollid mõlemad ühes nõus Muh; kaśs kardab vist, kuda ta muedu naa nõus oo Mar; ei akand minu `nõusse `ühti Mär; Teesed mehed akkasid kua mio `nõudu Khn; nemad nüd kahekesi ühes nõus Hää; ühen nõun varassasid naha ärä Kod; nemä om ütel nõul ku sukka saabast Krk; ärä kõnela midägi, sa‿llit `vargaga ütel nõul Nõo; na omma˽kõ̭iḱ üten nõuhn Har; nimä˽tuĺli˽`nõuhtõ, küd́si˽koogiʔ mul Rõu; ko kaŕruśs `võete, sis õks kõ̭õ̭ küläga - - kõ̭iḱ pidivä˽nõuh olõma Se
5. tarkus, taip, aru Kus joud äi aita, sεεl aitab nou Emm; meno nõu selle `peale ei akka Mar; Ennem saab `nõuga kui `jõuga Han; nõõ `üidmene `aitab oost ja nõu `aitab meest Tor; oma `nõuga ei saa kedagi Ris; kui nõu oli otsas, siis `krat́sis kõrvatagust Lai; miu nõu om nüid otsan, nüid ma ole nõnda ilma `nõute inimen Krk; nõu kaodu narritass kaśs ka ärä, `jõuga ei saa midägina Nõo; ega temä ei kae nõu `kaudu, temä ti̬i̬p kõik iks jõu `kaudu Rõn; ku `jouga ei˽saa avitaʔ, siss avida `nõoga Har
6.  nõuks jätma, nõuks jääma (ära jätmisest või jäämisest) Jädä neuks kohe se merele menu sen `iilise `ilmaga Kuu; `linnaminik - - jähi nöuks Khk; Viina ostmine jääb sedakorda küll nöuks Kaa; jättis merele mineku - - nõuks Khn; nõuks võtma midagi teha otsustama Tea isegi, mis peaks nõuks `võtma; Ta on `korda selle nõuks `võtnud ja las ta läheb käib seal ää Pöi; võt́tis nõuks ja läks Mär; nõu pidama midagi (läbi) arutama; plaani pidama pidas neu, mida `selle `asjaga teha Hlj; sene `veikese `laudaga ei õld midagi nõu pidamist Lüg; `piame ete ühe ümarguse nöu ning teeme pulmad ää Khk; Ennem pea nõu ja siis tee Pöi; ei tea, mis nõu näd `jälle pidäväd Mar; Iä küll, kellel õdõ ond, vahel `nõugid pidädä Khn; proua ja - - sulane pidan nõu ära, et tee sa oma ase nüid `siia `kööki maha Aud; naesed pidan oma`keskes nõu Ris; meil‿o vaja mitut nõu pidäde Krk; `piäme üits ümärik nõu, siss lääme Hel; mehe kõ̭ik käräkun ku̬u̬n, ei tiiä, mes nõu na pedäsivä Nõo; poisi lät́si `nõu˛u pedämä, et mis tetäʔ Har; lääväʔ hulgahna nõvvo pidämä Räp; nõusse heitma ~ lööma nõustuma ma seletasi ulga `aega, ennem kui ta `nöuse `eitis Vll; medägi ei avida, sa˽piat õks naidõga ütte `nõuhvu `lü̬ü̬mä Har

nõudma `nõudma Pal Äks Ksi, (ma) nõua(n) Pöi Muh L Ris HMd Juu Jür VJg Iis Trm VlPõ, nõvva(n) Iis MMg M(ma-inf -me) T V, nõva Khn, nõõdan Kod; `nõudama, (ma) `nõuan Lüg Jõh; `nöudma HMd, (ma) nöua Sa(`nöudama) Käi; `noudma, (ma) noua Jäm Emm Rei; `noudama, (ma) `nouan Kuu Hlj VNg Vai

1. soovi, tahtmist esitama; kohustavalt kutsuma Näväd ei `teadand kõhe parema `nõudagi, ega õld kõhe `aiga ega `julgemistki `nõudada Lüg; kirjutamist `nöuti väga vähe Pha; Akkas oma raha nüid `kohtuga `nõudma Pöi; pärijad `nõutsid oma osa Muh; ega `teenijad tema `juures seisa, ta nõuab nii paĺlu [tööd] Mär; mina ei ole sinu kääst midagi nõudn Kse; `nõudis omale `süiä Tõs; punnik akand `seltsi `nõudma, tuleb puĺli `juure `viia PJg; `kümne `aastaselt `nöuti juba `kooli HMd; sie [parun] nõund väga `pehmed `sõitu Jür; ta `nõudis nii `kõrged `inda, et äbi oleks `maksta old Amb; ega ma `tühja nõua, `sinna (katusele) ei tohi `minna JJn; `nõutku kui pailu ta tahab, ma maksan kõik, mis te nõuate Ann; oma peab kätte `nõudma VJg; nõõsid ike `üste ja tõiss; kui sedä vana ki̬i̬lt nõvvetasse, siis piäd vana ki̬i̬lt kõnelema Kod; ma akasin ka `nõudma, et `antke mulle majad tagasi Äks; temät kävväss kül ütte`puhku `nõudmen; nüid na (mõisnikud) ei `saagi änäp nõuda seast `massu inimeste käest Krk; ta nõud sedä tüdrukut, et ta tedä kätte saa Hel; rüä maa piäb kaits nädälit enne `küĺvi valmiss tettu olema, `mõisan nõvveti nii Ran; ega ma‿i oless saanu siu käest toda raha nõoda, mes käest kätte `antu Nõo; ma `saaśsi küll riigi pu̬u̬ld veedike abi, ku ma nõvvassi Rõn; no sääräst miist om vähä, kiä sullõ ilma `nõudmalda medägi and Har; timä `nõusõ viielist `kulda, a ma nõusõ umma kangast tagasi Rõu; toogõ˽lat́s kodo, last nõudass `ku̬u̬li Plv; esimi̬i̬ss `nõuśe minno `tü̬ü̬hü Räp; vot `õigut om vaea nõudaʔ; muud `palka ma‿i nõvvaʔ, ku vanaesa kastikõist Se || piltl (ära suremisest) tädä `noueti siit `vällä VNg; tedä nõuõti siist ilmast välläʔ, timä päävä `oĺli täüs Har
2. küsima a. (tungivalt) pärima ma ei tahagi selle `peale aro nõuda Mar; tu̬u̬ ei kuule kõrvust, tolle käest ei saa sääl midägi nõoda; vanast üteldi, et nõid petäb noid, kes nõvvu `nõudva nõia käest Nõo; tuĺl parun Saksamaalt ka kodo ja - - `nõudiss siss minu‿käst, et kuda si̬i̬ asi oĺl ja TMr; ku˽ma timäga kokku os saanuʔ, siss ma os timä käest `nõudanu, kuiss tu tapõluss teil sääl oĺl Har; kõigildõ tä nõusõ, et kuiss sa `vargusõ plaanidsiʔ Rõu; mis sa mu ello nõvvat Se b. (kauba eest) mis sa oma ärja eest nöuad Khk; mes tämä vakass nõõdab Kod; tuut massab niipaĺlu, kaobeldi kah ja masseti si raha `väĺlä, mes tä nõus Ran; Mes sä nõvvad neist marjust Nõo; küsü `järgi, kui paĺlo niäʔ `nõudva `vaśka i̬i̬st Plv
3. vajama; eeldama, ette nägema `Vergu lappimine - - sie nous juo omajagu osavust ja `silmä Kuu; siis tegin `neile kotlettisi ja sääl seda `sousti ka mis, kuda sie kord ja kohus `noudas ja Hlj; kõht on tühi - - kõht `nõuab `süia Lüg; kui maa `öitseb, siis pöld nöuab seemet Khk; `Pandi `rohtusi `peale ja `võeti `sisse, nõnda kudas `aigus `nõudis Pöi; [truubid] nõõdavad puhassamiss Kod; mua nõvvab `vihma MMg; koolitamin nõus ju paĺlu raha ennemält Pst; si̬i̬ tü̬ü̬ nõud `aiga, sedä ei saa ruttu tetä Krk; mia raba `linnu ja kua kangast ja ti̬i̬ kõ̭ik, mes elu nõvvap Nõo; annum om nigu ärä tuhnatedu, nõvvab puhastamist Rõn; põdrikide tegemine nõud küĺlält `vaiva Kan; ega asi nõud umma `aigu ja umma `kõrda Har; Anna iholõ, mis iho nõud Räp
4. nõutama, hankima, soetama ruudi pulmalised lεksid `järge `ruuti `nöudama Khk; nüid taris uut naist nõuda Muh; `nõudis omale uued põllutööriistad Mär; `Nõutsime ne tangud külapealt Var; kõiksugu `kraami nad `nõutsid `sisse, iad kaupmehed olid Ris; mia `mõtli iki kah omal seĺtsilist nõuda (naist võtta) Krk
5. püüniseid kontrollima ja neist kalu välja võtma kui ilm lubab, `nöutakse iga pääv. tuulega äi saa nöuda Pha; nöuame vörgud ära Vll; Mehed läksid juba omiku vara merele `mõrdi `nõudma Pöi; Siia vörkusi peab mütu korda öö sees noudmas käima Emm; särised `nõudis läbi ja siis läks `undi `nõudma; suure mõrra `nõudmist ma näind ei ole Rid; täl oo mõrrad ka meres, `köie näid vahel `nõudmas Var; ku mutid `õhta said `sisse `viidud, siis omigu vara sai `nõudma `mindud Tõs; tänä üese `meitel olid õngõd `nõutud (kalad püünistest ära varastatud); Ei või enäm elädä, kjõrbud `seüäd ää, piäb `särki `nõudma akkama nalj Khn; käisime `räime `nõudmas Hää || (ankru laskmisest) `ankrud `nõutakse sedasi siin, köis lähäb tieb sedapidi luoga ja ike et sedasi et vie juoksu järel `alla vuod HMd
6.  perrä ~ taga nõudma 1. küsima, pärima mea nõusi temä käest `perrä, mis ta ti̬i̬b Trv; si̬i̬ olli siut taga `nõuden Krk; timä `tahtsõ mu˽käest kõ̭kkõ `perrä nõudaʔ, ma is kõnõla telle medägi Har; Mi̬i̬ss lät́s `pu̬u̬te ja nakaśs kaupmeehe käest `perrä `nõudma, et kost kaupmi̬i̬ss om timä vikahte `lõikamise väädse kätte saanuʔ Räp 2. igatsema, ihkama kellegä inimene one - - `aŕjund, sedä ta nõvvab taga Kod; jalapikune lavvatüḱk, aga toda nõvveti vil taka Nõo; välja nõudma 1. kätte nõudma `nõudasin oma `palga `välla Lüg; Nõua `välja, ega sa või omast osast ilma `jääja Pöi; sai sinna laenatud, tuleb `väĺla `nõuda Amb; `nõudsive `õiguse `väĺlä Pst; sa˽piat ka õks uma kuu palk `väĺlä `nõudma Har 2. küsides välja uurima nõua `väĺlä ta käest see saladus KJn

nälgama `nälgama Jäm Pha Vai, da-inf näljata Khk, nud-kesks näljan(d) Pöi Muh; `näĺgama Vig Ris, `näĺgä- LNg; `nälgämä Kuu Mar

1. näljutama Mes sa neist `luomiest `nälgäd Kuu; oli ennast isi `nälgama akand Jäm; mes sa muidu `looma `nälgad Khk; sa `nälgad enese ää Muh; ennast `näĺgab ja teestel raha `korjab Vig; `näĺgab oma uost Ris
2. nälgima see akab ää `nälgama Khk; õuest tulad näljand `kärmsed Pöi; `näĺgand nägu Ris
3. haarama, napsama Juba Mihkel nälgas selle tüki jälle ää; ää näljak sii nõnna üht (hobusele, kes tahab töö ajal rohtu haarata) Muh
4. manguma, peale käima akkas - - nõnna `nälgama, et ma pidi taale `andma Muh

hoidma `oidma (`oe-), (ma) oia(n) eP(oja(n), oea(n); h- Phl) M(ma-inf -me) hajusalt T; `oidama, (ma) oja, oia hajusalt Sa, `oian R(h- Kuu); `oitma, (ma) oia Võn Kam Ote Rõn San V(h-)

1. kinni pidama, haardest mitte vabastama ema oeab last süles; öpedaja `oidas raamadut kεε Khk; lapsed `oitsid tagumisi `jalgu [lamba pügamisel] Kul; egä sa jõua ju siiss ühü `käega üksi oeda mette [külvimatti], see rihm `aitas ikke Tõs; luoslaud `oeti kεεs, sedasi `luodi kangas üles Ris; `ristimise aal vaderid `oetsid last Jür; minu kääd akkasid külmetama obuse `ohju `oides Ann; adra `kurgi on minugi kääd oind Tür; ühe `kääga oisid lina pihu, teise `kääga virutasid mõegaga Trm; teine oiab [hobuse] `jalga, sepp `rautab Lai; ois pääd kate käpä vahel; ma‿less ta süle sehen `oidnu selle ü̬ü̬ Ran; oesi toda kühi`vitsa suun, tu̬u̬ purut kõ̭ik `amba ärä Nõo; ma hoia iks `võt́mõ peohn, ku ma tõsõ tarõ mano ka lää Plv; sikuska, toda hoietass käeh Räp; ku pilaḱ oĺl, siss olõ õś vaja `pirdu `hoitaʔ käeh́ Se
2. mingis kohas olla laskma, seal pidama `tasku raamat, siäl vahel `oitse raha Tõs; Ramatud‿mtõ või süemä lava piäl oeda Khn; kana oiab oma tiiva all `poega Hää; vahel lõhuti aedad ära, akati varastama, sellepärast ei `oita `riidid aedas Pal; ku käe ärä palutit, siss võtit `peoga `su̬u̬la, pannit `pääle, oesit tüki `aiga, katte valu ärä Ran; lasnu peni `usse, mes sä penist taren oiat Puh; sitsirät́t om egäpäevi pään oeda Nõo; piät `hoitma ega aśa uma kotusõ pääl Vas; Mõ̭nõl oĺl tettö˽perüś küĺvipõĺl ja `hoise tu̬u̬d alate aad́ah Räp
3. a. mingis olukorras, seisundis, asendis olla laskma või olema sundima piad `oidama päi (lainega risti)- - `muidu mene vene `kummule Vai; püksirihm - - ojab püksid ülal Jäm; pöllud piab korras `oidma Khk; läbi sörmuse lüpseti ternest, se `oidas piima kogu Mus; [ussi] pia piad ära lömama, et ta‿p saa ennast elus oida Pha; möni naine - - oeab mehe oma käpa all Vll; pistid `oidvad malgad koos Muh; kass ojab oma saba `püsti Käi; küll see [kõrtsmik] oleks `teenind, [kui] see oleks end targaks `oidand (poleks jooma hakanud) Rei; oia obo `ohjas Rid; Vahest oidetse suud irmuga kua lukkus piltl Han; oiab käed `ristis Tõs; Nahk oiab `końtisi ku̬u̬s (väga kõhn) Hää; oea parem enese suu `kuomal piltl Hag; nisukest `aśsa peaks salaja `oedma Jür; üks ots on `kõrgemal, oiab `ingede pial (uksest) JJn; kui sa nii tasa`kaalu ei oid, siis oli [käru] `käntsti `ümber Rak; aŕgid oiavad [kuhja] varrast `õige IisK; piim `oidi varjol Kod; mõni obune küll ti̬i̬d ei oia Pal; keelik on si̬i̬, kes `vankri ku̬u̬s oiab Ksi; `oskab ennast `äśti üleval `oida (käituda) Plt; tinkpiiritus oiab piä laheda KJn; ega ma salussen (saladuses) - - ei oia midägi `asja Krk; vikati kants tuleb `niitmise `aigu ästi `vastu maad oida Hel; nigu abiss sai, nii nakass nõna `püśti `oidma; ihu `ümbre `panti talje, tu̬u̬ ois rinnad üless Ran; ega‿s sulane ütsindä es jõvva talu tü̬ü̬d joonen oeda Puh; ku pird kõvaste palama lääb, siss oia `pisti; oia anuma `puhta, siss om piim illuss Nõo; põigusse oiava ri̬i̬ jalassid üten Ote; halv om, ku hobõnõ võngerdamma harinõss, sõ̭ss om rassõ tedä `õigõl ti̬i̬l `hoitaʔ Kan; otsa päält om paĺk tõsõ otsa `pääle `hambadõ raot, tu̬u̬ hoit `hu̬u̬nõ kokku Har; peediʔ umma ilosaʔ, ma‿lõ iks hainast niä˽`puhta˽`hoitnuʔ Rõu; `Atra hoiete sõ̭ss käśsiga üleväh Räp; hoia [talu] kõrrah Se b. (lonkamisest) Obu oiab jalga, vist oo ää naelatud Han; oiab `jalga, `luukab Kod; oben oiś `jalga, sepp olli är `rauten ta Krk; vana lehm olli serände, ois `jalga iki puusast, limbass Puh; lehm om sõrgatsimi ärä `murdnu, nüid oiab `jalga Nõo
4. säilitama, alal hoidma; säästma, säästlikult kasutama; hoolikalt ümber käima nied `lieri `pildid - - `saavad `oidada `ninda `kaua ku `surmani; õled oma elo `oidand Lüg; tule piab ikka küll ülal `oidama, et ep kustu ää; killele ma seda suppi oja, lεheb apuks Khk; [tööriistad] `seisvad mitusada `aastad - - kui nad `oitud on Pha; ta võiks õlut oeda, mis ta tast ühe korraga `otsa `kiusab Muh; söö aga ära, mes sa ojad neist sedasi Rei; `villa `oiti pikka `aega Kul; oiab `kangesti obusid, raatsi `sõita Mär; Ei tä saa kedagi oma tiada oida Han; mind nagu tiibad `oidad, ma `aiged ei saa Mih; tia, mis jaos `seuksi pias `oitama (metssigadest) Tõs; puid oedatõ, siis külä `lähtväd `sauna Khn; kuld rahad, eks näid oietse `praegugi Aud; need (loomad) ikke `oskasid oeda ennast PJg; Ärra `oidnu ikki obuste jauks paremad einad Hää; sie `kaugelt `oitud, mõni kolmkümmend `oastad vana; `oedmese varal on ike läbi `soadud Juu; isa oedis nad alles, aga mina loĺl `ańdsin ää HJn; neid käkkisi nad tegivad siis sest `lamba verest, neid `oiti kua kogu `talve KuuK; oian tuld all JJn; `oitsin ike kaua `aega [puulüpsikut] mälestusest VMr; kuda tä rammu oiab, egä päävi rangid kaalan Kod; puu nõu sees on kõege parem `rasva `oida Pal; kui [marju] `oidmise jaost keedeti, siis keedeti paksult ära Lai; juurepät́s `oiti ikki teesest teost teese `teoni Vil; oia see kiri `alla Trv; [surnu] `mõskjel ma oia iki `ruuble `ärä - - `mõskje piap iki `ruuble `saama Krk; oid esi`eńden, ei selläte kiigile oma `asja Hel; liha`raasu `oiti ka aenaaeass Ran; oiab `lämmä peräst abet Puh; to‿m äste `oidja, oiab kõ̭ik alali; mul ei ole midägi tagavust, mia ei ole `endäle korjanu ei `oidnu Nõo; `oiti ja korjati raha, es ihnata perele süvvä `anda; `si̬i̬pi vanast oieti Ote; Lihaga˽`tu̬u̬ga˽pitsitedi ja hoiõti kokko Urv; tü̬ü̬d ei massa˽`perrä `oitaʔ, piat är˽tegime Krl; ala sa˽tu̬u̬d kellegi kõnõldu, hoia˽henne sisehn; ma˽hoiõ kah raha vannu `päivi jaoss Har; es mõistaʔ umma avvu `hoitaʔ Plv; ma võt́i taa pluusõkõsõ `säĺgä, et kavvass ma˽tedä hoia Vas; kõv́o puid hoiõtass `leibä kütsäʔ Räp
5. ohjeldama, tõkestama, takistama; ebasoovitavat vältima onopoig parandas mul kattusse `vällä, nüüd `oiab `vihma; ma just `liiga `laiast ei `räägi - - `oian tagasi Lüg; `Lapsekesed - - kuda `teie `saata sedasi `vankri edesi, kui `nindapali mehi `oiavad `jalgudega `vasta Jõh; `ühte [koera] oja siit, teine tikub teissest kuhast `jälle; inimest äi oja ju `keegi, ta läheb, kus ta tahab Khk; [tõrv] Ojab ussid eemale Kaa; Märg ojab puud pakatamast küll Pöi; ojad `inge tagasi, et äi `inga mette Emm; pole ma siis ka mette nuttu tagas `oidend Käi; töö `juures oiab igal pool ennast tagassi; sai appi, `oidis ikke ää selle õnnetuse Mär; Lai räästas `oidis vihma tagasi Han; telka rihm oiab, et rangid kaela `piäle ei `vaota Tõs; ma pian `oedma nüid `ärgi, et `sinna [metshaldja] `jäĺgede `piale ei soa, et `kauvad ää Jür; puu oiab maru sügise; vähä oiś pulma aeg, moeto alate täis ku kalkun Kod; egä asjaga võib tagasi oeda, viinaga kah; kes `tü̬ü̬ga tagasi oiab, tu̬u̬ om laisk Ran; oma maja `varga i̬i̬st ei jõvva sa midägi oeda Nõo; toda oosime, et lat́s aad́a ala ei saa minnä Võn; pidit ärä `oitma, et tule kibena es lää katussede Kam; ega˽ma‿i˽`häüstäʔ, ma hoia hinnäst tagasi, kõ̭nõla ilostõʔ Rõu; tulõ˽kodo, sõ̭ss hoia `varblaisi ja, ei saa˽kanolõ midä `panda Plv; ma iks `hoiõ, nii et mul `halva `haisu ei olõʔ Vas
6. hoiduma `täüdüs igä `jälle `hoidada, et jüst kova maa`tuulega ei mend [jäätükiga sõitma] Kuu; südä `oida jumala `puole VNg; `oia `valge iest ära; eks `poisikeselt saand ikke `oidada oma `seltsi `puole Lüg; Ära `karda `kuera, `oia mu `selja taha IisR; mis sa ojad ennast ukse `körva; koes sa tead `aiguse eest oida Khk; tera `oidas maha, äi passi löö `otsa Kär; omapere inimesed `oidvad egas asjas `ühte Vll; Päästlased vidistavad ja lendes oidvad kangest moa ligi Pöi; ää oja `valge ette; param `sõuksest `eemale oeda Muh; oia, et tule kirs ei löö lage Käi; veta uks `lahti ja hoja ise ukse taha Phl; ma `oitsi ulu `alla Mar; oiab ennast nende `seĺtsi; linnud oiavad `paari Mär; lapsed `oitsid ikka vanemate inimeste seĺla taha Lih; kitsas riie oiab inimese `seĺgas `tölli Var; Ojamõ ravadõst `iemäle Khn; minu maja oiab põhjast `lõune Hää; mis sa `kööku oiad HJn; oja iest ää Amb; oiś ennäss varjole; `oitka, et teie tämä `külge ei `puutu Kod; neid `iiri oli ju paĺlu - - iirte eest ei saa `oida Äks; mõni oiab ennast `looka; tüir inimene on `kange oma `poole `oidja Plt; oia sa kurat kätt, üät kätt lää paĺlu `ti̬i̬sit Krk; ega si̬i̬ vihm `meile ei tule - - si̬i̬ oiab `rohkemb `alla järve poole Hel; sügiseld oesiva ihessed `randa; kedä ta `vihkab, kud́a ta tolle poole saab oeda Ran; `oitke, `pernane tulep, vemmel om käen; serätse vastatsigu voldi olliva [kampsunil] all, nu̬u̬ oesiva äste kaharade Puh; ma - - oesi iks majade `varju Nõo; Ta lepälavvust annum `tüḱse `hoitma iks `veŕpjäss Urv; nimä˽tan majan `hoitava kõ̭iḱ ütele poolõ Har; ei˽saa˽`piḱse i̬i̬st `hoitaʔ Rõu; `rõivaʔ omma vedelihe - - säläh, ihost `hoitvaʔ `kaugõhe Plv; rehe `pesmise aigo tulõ tu̬u̬ i̬i̬st `hoita, et mõ̭ni ohhak `silmä ei lääʔ Räp; maʔ hoia kavvõbakõsõh, maʔ hoia‿i ligi näid Se
7. a. hoolitsema, järele valvama sie vanamuor ei saa enämb `lastki `oietust Lüg; kut me püsused olime, käisime ikka `lambud `oidmas Khk; põle mool `aega ta last oeda Muh; teeni `saksu ja oja nende `lapsi ka Rei; loomad `ańti minu `oida Mär; minä seokest rübe änäm ei oia Vig; küll tema oo iluste oma last oidn Tõs; oja oma kodo urtsikud viel Khn; käi `ütle nannel, et tule titte `oedma Ris; ma aina olin `aitamas ja last `oedmas Jür; laps on tema `oida `antud JMd; esimise lapse ajal - - võt́in `oidja - - einamaal oli last `oidmas VJg; koer `irmus ilosass oiab eläjid Kod; korraline `aitas karjussel `karja `oida Lai; ka‿sa tulet meil kodu `oidme Krk; käesin sääl karjan ja oesin iki ärä kõ̭ik Ran; nüid om Tańnul anise, a ei mõestava oma `ańne oeda Nõo; kuvve `aastatsen `panti joba last `oitma minu Ote; oĺl t́siku `oitõnu San; ma˽lähä timä `kraami `hoitma, huju˽no ei˽lähä˽maʔ Har; taalõ tõi veli latsõvingadsi `hoitaʔ Plv; kodo`hoitja tulõʔ koto `hoitma; paŕõb `hoita˽ku ohadaʔ vns Vas; `lat́si `aeti `ruuhõ mano tsiko `hoitma Räp b. (loomade pidamisest) ein `kasvas, vöis änam `loomi `oida Khk; mina enäm lammass ei oia; lehmä suavad `oida, vana obese `ruaskene kua Kod; veli üteĺ mullõ alati, et mis sa näist (emastest kassidest) hoiadõʔ Rõu; kiä jovva as `lehmä pitäʔ, tu̬u̬ pidi `kitsõ, kits oĺl `keŕgep `hoitaʔ Vas; set́ä `vaśkõt joht naka‿iʔ `hoitma; kat́s põrssat hoia üle talvõ Se
8. kiindunud olema, armastusega, poolehoiuga suhtuma `ninda `oiab oma last, et ei `raatsi `vitsagi `andada Lüg; ojab teist nönda, ei `ütle `santi sönagid Khk; oma kassid, neid nad (koerad) nii `oidad ~ `oidvad Mih; ta oiab teist meest änam ku oma meest Hää; isa `oidis väga oma `tütre`poega Kos; ema oedis `ella mind JMd; kes `koera `oidma, sel õlema obesed ilosad Kod; na oiave tõne tõist Trv; üte `ammege ristiti `latsi, sõ̭ss latse üit́tõisi oiav; obest oia ku naist ja seo ku varast vns Krk; oesiva minu nigu oma last; imelik, kud́ass lu̬u̬m nakab inimest `oidma Ran; ta ois miu nii `kangede Nõo; emä `oitsõ minnu kõvastõ Ote; meil Mańni `väege oit vannu inemeisi Krl; pujakõist timä hoit, a naist põlg Rõu; varblaisi kül˽ta‿s saĺli, aga muid `lindõ ta `väega `hoiśe Plv; taa üt́sik lat́s, taad hoiõtass ku munna Vas; timä `väega naist hoit Se
9. (sugutamisest, paaritamisest) kεisime [lehmaga] pulli juures, lehm `oiti ära Jäm; teisepere söńn `oidas meite lehma εε Khk; Lehm pole siasta veel `oitud Kaa; kui kukk pole kana oidn, siis `poegi äi tule Krj; Noort kana kukk juba `oidis, see akkab `varsti munema Pöi; mis kukel viga, ole `otras ja oja kana Muh; see [lehm] juba `oitud, äi taha änam `pulli Emm; Lehem oli ühe `aasta aher, aga `seaste on `oitud Rei; kukk `kargab kana õrssile, ojab tättä Mar
10.  hoia alt millegi tõhusust rõhutav väljend On sel `õmmeti suuvärk, kui `räekima akkab, siis `oia alt IisR; Kui obused `päeva palavaga puristavad - - siis tuleb teise päeva `vihma nii et oja alt Pöi; erilane jah `nõelab, tuleb et oja alt Mar; Tantsi`õhtal oli `neuke laŕp, et oia alt Han; eks neid möirakarusid ole alati old - - kui veel pia täis `tõmmab, siis oia alt Lai; Ar vihastas, siss hoia alt Vas; Ummõĺdevva˽sääńtse˽kirä˽`pääle [linikuotstele] niku˽hoia alt Se; hoia ja keela hoia alt sain niisuguse `lahmaka vett `vasta `vahtimist, et `oia ja `kielä Kuu; Valetas `ninda, et `oia ja `kiela IisR; Nii `kange valu rist`luudes, et oja ja `keela Rei; Oia ja keela sehukest naist maapeal olemast Han; hoia piip ja prillid (mingist asjaolust, mille eest tuleb end hoida) Piab kõvasti `kinni õlema, `lahti `pääsib, siis `oia piip ja `prillid Jõh; Nuor obune, kui sie `lõhkuma akkab‿s `oia piip ja `prillid IisR; Kui seda asja niid puistama akatakse, siis oia küll piip ja prillid Kaa; hoidku (sag koos teise sõnaga) teat (rahvapärane) ütlus, mis väljendab emotsioone, suhtumist vms jumal `oidagu sõdade iest; nii kuld `ambaid suu täis et `oitku Lüg; sina lähäd edesi, oh `oidagu Vai; Oitku arm, jälle see laps liidi all tule kallal Kaa; jumal `oitku nii vanaks elamast Pha; `oitku söda jälle tulemast Pöi; oh `issand `oitku Muh; `Jeedam eige `oitku, ta tuleb just siiapoole Rei; jumal `oetku, `messugune mõisa aed oo Rid; jah `oitku, ma `oska `nüitse aja noortega juttu kedägi ajada Vig; oh sa `oitku, mina‿i `oska änam seda seleta Kir; liha säriseb pannil - - mis `oitku kohe Tõs; oh `oetku küll, milla see ükskord lõppeb Kei; pidime - - tegema sial `mõisas tööd nii et `oitku Kos; nüid mähitasse `lapsi naa et `oitku Koe; jumal `oitku `jõukate `juure `juhtumast VMr; oh jumal `oitku ku `kanged `liikmed Kod; käod kukkusid nagu `oitku Äks; mõni vannub nii `irmsast et `oitku Lai; na oiav tedä kui `oitku Pst; jäi nii nõrgass et `oitku Ran; taevass `oitku ennäst nii armetuss jäämäst Nõo; Noʔ noorõ inemise˽kägisäse ja rögisäse˽nigu˽hoitkuʔ Urv; sa‿lt vereviid sipõrlaisi nii täüś ku `hoitkuʔ Plv; jummaĺ `hoitku no `sääńtsit `lat́si ka saamast, kiäʔ lääväʔ `huurama Se; kinni hoidma 1. haardes hoidma; mitte võimaldama liikuda või ära minna mina en saa `tulla, minu `oita `kinni Lüg; oja lakkast `kinni, muidu kukud seljast maha Ans; teine oeab lammast `kinni, teine niidab Khk; aero tüi - - kost `kinni saab `oetud Rid; `pahmaja oiab obused `kińni Lih; nee, mis `õĺga `kinni `oitsid, `üiti `roikad Tõs; Katsu paelast `kindi oedõs `kuõrma `otsa roenata Khn; eenakuhja `vardale pannakse argid ette, need oiavad varrast `kinni Nis; läksin `aitama vinna köit `kinni `oeda JõeK; peńnid ojavad sarikad `kinni; Sa pidi `inge `kinni `oidma, kui `seĺga panid Amb; oja varrest kõvasti `kińni VMr; veeke laps ei sua seessä, oia käess `kińni Kod; mine ärä, ma oia teda `kinni senikavva Trv; küll mia oless selle õnne `mõisten `kinni oida piltl Krk; suur lammass ollu - - ammastega ois `kińni kaala mant (hundist) Ran; laits ois kate `käega emäst `kinni Puh; ku sa tahat `lu̬u̬ma pedädä, siss oia looma `kinni Nõo; mul um mitu jalusõga vikahtit, ku niidät, siss jalussõst hoiat kińniʔ Vas 2. suletuna hoidma Kes siis õhutas, uksed `oiti `kinni, et soe `seisis Pöi; oia aga see suur tee `kinni Mär; oia suu `kinni, muidu süd́ä `jahtub ärä nalj Ran; kudass sa saad siin akand `kinni oeda, nii kuum om Nõo; kõrva(le) hoidma 1. vältima, millestki hoiduma `oiab tüöst `korvale Hlj; sie on siis midagi pahandust tehnd, et `oiab `kõrvale Lüg; Kui sie `purjus `piaga `putrama akkab, siis paremb `oia `iaga `kõrvale IisR; ojad ennast körvale teise eest Käi; Oiab nüid viina eest `kõrva Han; `oidis ennäst `kohtu eest kõrvale Tõs; tü̬ü̬ ets (eest) oiab kõrvale Kod; na olli nõnda sula sõbra, nüid oid joba `kõrva Krk; temä es taha kroonu pääle ka minnä, ois kõ̭igist kõrvale Ran; sa piät `käsku `täitma, käsust sa kõrvale oeda ei saa Nõo; minnu oieti kõ̭gõ kurja i̬i̬st kõrvalõ Krl; oĺl mitu sääräst moonamiist, kiä tü̬ü̬st kõrvalõ hoit́ Har 2. kõrvale põikama `lööper soadeti ette, et kõik tielt `kõrva ojavad Kos; nagu sitta pilpa peal hoidma kellessegi ülimalt hoolitsevalt suhtuma Oia nagu sitta `pilpa pääl ja vahi, mis sa pera sene iest saad Jõh; Seda `oia küll nigu sitta `pilpa pial, aga ikke ta - - saab pahasest IisR; Sedä last `oiti nagu sjõtta `pjõlpa piäl Khn; om `seande lait́s, oia nagu sitta `pilpa pääl - - ike tal om ädä Trv; tütärd oiab - - nigu sitta `pilpa pääl, aga `poiga `põlgsiva Nõo; oma nahka hoidma 1. ennast säästma Oli sõa aeg, ega üks `oidis eese `nahka Pöi; kes ika - - oma `nahka `oedis, ei läind nende mõesapõletajate `ulka Kos; sie oeab oma `nahka JõeK 2. (karistusähvardusena) Kui sa `piaksid valestama, siis `oia oma nahk Jõh; Kui viel `sohki tied, `oia oma nahk IisR; oia oma nahk, ku ma tule, sõss ti̬i̬ sul `perse kirivesess Krk; silma peal hoidma valvama, jälgima Tubilièrid (külavalvurid) `hoisid küläl `silmä pääl - - `muidu `voisid `tulla meri`rüövlid Kuu; Oja siis ikka silm peal koa, kui ta `siia tuleb Pöi; taga hoidma armastama, kalliks pidama; taga igatsema ku [loom] on `arjund peremehega, siis `oiab peremiest taga Lüg; `Lapsed `oiavad isa viel `rohkemb taga kui ema IisR; süda `oidis teda taga Mär; laps oiab ema taga JMd; obene oiab `irmsass taga inimess, obene one `kange armastaja Kod; mõni poiss akas tüdrukut taga `oidma Ksi; ta (laps) oiab minu taga, emaga ei `teegi tegemist Lai; temä oiś sedä naist `kangest taga Krk; ta ois miu nii taka, et kellelgi puttu miu es lase Nõo

paber paber g -i hajusalt R S, Vän Tor Hää Saa hajusalt KPõ, I VlPõ Pst, `papri Pöi, `papre Vig, `papra Emm Rei; paper g `papri Jäm Khk Tõs Hää Rak, `papre Vig Var Kõp Vil Trv Hls Krk T(n papper Rõn); papõr (-ŕ) g `paprõ Khn San V(pabõri Räp, papõri Plv Räp), `papri Khn Lei; papper g `papri hajusalt Sa, Muh Kse; n, g paberi VNg

1. a. pabermaterjal; ka leht sellist materjali paberist kott Kuu; älä `määri paberi Lüg; `anna `miule ka üks tükk sedä paberi Vai; pulmatutid olid `paprist `tehtud Jäm; `akna kardinad on `paprist Khk; `Poodis pakiti kaup `papri `sisse Kaa; Vanasti oli küla inimestel pabert vähe Pöi; too üks `papri leht Muh; ega sa paberist põle, et `vihma kardad Mar; torbik tehasse paberist ehk kase tohust Kir; Aitab sellest kirjast küll, papõr juba `terven `täüde kirjutõt Khn; Ku ma `koolis keisin, `oĺli kirjutamise jaos `tahvel ja `rihvel, kis sind sis papert `määrida `laśsis Tor; papert es saa muialt kui raamatu poest Saa; `kaltsodest tehakse paberid Ris; mis sa kripseldad kõik paberid täis Juu; see riie on õhuke kui paber JMd; `kärpsed eväd lähä, lahjad ni̬i̬d paberid Kod; tuleb paberid lõegata `veiksemas KJn; Türi papivabrikus ilust paberit `tehti SJn; mässi `paprese Trv; si̬i̬ rõõvass oo õhuke ku ärm, õhuke ku `paprest kokku tett Krk; koolin paperd es ole, üits ehvt `ańti, sinna siss `pääle kirjutiva Ran; sa `mõtle, kolm `nakla `kompveḱke sei ärä kõ̭ige paperdega Puh; mõnel märdil olli räbälätse `rõiva nigu sandil konagi ja paperdega ehitu sõgel olli pään Nõo; maat `oĺli `paprest `väĺlä lõegatu, nüit kutsutass niti Kam; kui talve `akna om ette `pantu, siss kleebit `paprega nu̬u̬ vahe `kińni, muedu tuul tulep `sisse Rõn; Vai ku˽kaal `haigõ oĺl, sõ̭ss määriti kaal `mi̬i̬ga kokku ja˽`pańti vaha vai mõ̭ni muu klańts papõŕ `ümbre ja˽mähiti villatsõ kurajala sukaga˽kińniʔ Urv; papõr om kanatlik, sa võit sinna mia taht pääle kiŕutaʔ Har; ma˽pańni `paprõ `kapsta ala, sõ̭ss kopahuti `kapsta pääle, sõ̭ss `maŕtka˽sattõ˽`paprõ pääle Rõu; kad́rinasańdiʔ oĺli˽`väega ilosaʔ, papõrdõga kõ̭iḱ ärʔ ehitüʔ Vas; ku ilosa oĺliva nu̬u̬˽hõpõ ja kuld `papridõga `kompvekiʔ Räp; pańd `paprõ `sisse ja pańd karmanihe Se || lõikeleht Sain `kestriemändält `püksi paberi ja `õmblesin omale esimised `püksid Lüg b. tekstiga paberileht Eks sa vaada `papri pääld Rei; `papresi ja raamatusi oli ju paelu Aud; laud kõiksuguseid paberisi täis Koe
2. dokument, tunnistus `kapteni paberisi ei `noutud Kuu; mina olin `ilma karistamatta, keik paberid olid mul `korras Hlj; älä jädä `eigä uneda omi paberi vaid maha Vai; Tassi keikaeg oma paprud seltsis Rei; esimene stüürmańn `oĺli ka `kaptina paberitega Hää; selle paberiga volitakse Tür; akand naa sama `õt́sma paberid MMg; tal olli `paprit paĺlu, mis ärä olli kadunu Krk; siss pańd surnule üte `papre tokumendi `sõŕmi vahele Ran; mul `ańti `mõisast hää `paprõ `vällä Har; täl om `opmine läbi ja `paprõʔ ommaʔ käen Rõu
3. tapeet Mis maja seal on, seinad puhas `papriga `löödud, mis `sooja `sõuke peab Pöi; `papred kõik `lõhkus ää seinte pialt, `tõmmas maha Tõs; `pańdi papõr ning krohviti ää Khn; ma kliisterdä paperd, määri `papre `kliistrega kokku Nõo
4. a. paberraha kuld, see ei kaeo ää, va paper, see lüiässe ike `ümmer ja inimest jääbäd kah́o alla Vig; mis ma vene papertege os tennu, nüid om eesti `papre jälle Krk b. mängukaart ḱerikjesand `spääĺnuude (mänginud) `paprit Lei

paistma `paistma Han Var Pil, (ta) paistab S Mar Mär Kse Aud Hää Ris Kos HJn JMd Koe Kad Rak VJg Iis Pal Ksi Lai Krk/-me/ Hel Ote San, paestab Muh hajusalt L Ha, Amb Sim Trm Pal KJn Kõp Ran Nõo Ote, paśtab Krj Pha Pöi Mär Vän hajusalt KPõ, VlPõ Trv T, paist V; `paistama, (ta) paistab Jäm Khk Mus Kaa, `paista(b) R(-maie Lüg); `paśtma Saa, `paśtme Hls, (ta) paśtab; `paisma, (ta) paessab Kod; (ta) paistab Pst

1. a. valgust ja/või soojust kiirgama nüüd on täis kuu, kuu `paistab `selgest kõhe Lüg; `pilved lagunod, `päivä akka `paistama Vai; mis oomiku `enne akkab `paistama, on koidutäht Mus; pää paśtab väga madalast mere `peale Pöi; seal ep tohi `oeted `olla, kus kuu `peale paestab Muh; tähäd `paistvad, ilm lähäb `seĺgeks Mär; `Katskõ, et üles tõosõtõ, päe paestab juba `aknast `sisse Khn; päe `paistis nii palavalt Tor; pää paistab `seĺgesti täna Kos; tänavu ei tahagi pää `meile `paista JMd; päe paśtab täna nõnna, et muud `soagi, kui pühi igi Tür; kui kuu magaja `piale paistab, jääb magaja kuutõbisest Rak; tulga kodo kui vi̬i̬l pääväterä paessab, ärgä õlga `piäle `päävä Kod; päe paestab maa sojas; ärä lase `päävä piimä `piäle `paista, päävä maik lähäb `juure KJn; kuu paistab õige elesti, nüid sul om ää `valge kodu minnä Hel; õdagune agu vi̬i̬l paestab, ei ole vi̬i̬l periss pimedäss lännu Ran; täht `paistse ja äḱki läits nigu `virdi edesi, tu̬u̬ `oĺli serände `ju̬u̬skja täht; ommukune agu paśtab Nõo; ku päiv `paistma nakass, siss läämi `vällä San; tähe˽`paistsõva `taiva pääl nigu särendäss Urv; päiv paist üle ilmamaa ja and kõ̭igilõ lämmind Har; päiv `paistõ, et närväst `õkva võt́t Plv || pleegitama pää paestab väga ää nõud Mär; ega käevars ometi või paĺlas `olla mette, `päike paestab ää Aud; päe paistab orased ära Hää b. helendama, kumama `valgus paśtab `unkadest `sisse Mär; kui [tulekahju] `kaugel on, mudgu tule kuma paestab sedasi `vasta taevast Juu; tee se luuk pialt `lahti, sis paśtab `valge `sisse Ann; tuled `paiśsid Kod; `aknast nat́ike paestab `valged KJn; mõtsa veeren `õkva nigu `küindle tule `paistnuva, nõnda siĺmä `läikunuva sutel Puh; uiss om piluveli, `veetse `valget paśtab Nõo; nu̬u̬ om jaaniussi, nu̬u̬ nigu `pärli paistava Ote; soe silmä paśtava nigu tule li̬i̬k Rõn; taa tulõkahju om nätä õigõ `lähkün, tuli paist `taiva pääle periss `seĺgede Har
2. a. soojendama Las ma `paistan `ennast vähe `pliita suus, külm on `kontides IisR; Paista ahju ees oma `jalgu Jäm; `kange palavaga nad (kärbsed) `paistvad `akna peal Vll; kui seĺg `aige, paesta `õhta ahu `paistel Mär; Miäri anõ `rasva jala `taldõ `alla ning paesta ahu ies, siis võtab köhä ää Khn; paesta [ennast] sooja päävä kääs KJn; mea paisti tule paistel Krk; kui `oĺli `jalgul küĺm, susassit sõnniku `sisse - - ja jala nii `lämmä nigu ahju suu i̬i̬n paśtat Ran; mia `paistsi ennäst ahju man, aga `oĺli lännu palama `uńdrik takst Nõo; ma‿ta (ma tahan) ka naid `aigiid `jalgu päävä `paistõl `paista San; ma paista hinnäst tuliveeren Rõu; riihe ahi palanoʔ ja siss nimä `lännövä `paistma `hindät Räp b. küpsetama Ma `paistin tänä `tuhlie `korvale kalu Kuu; akkan liha `paistamaie; `pannu pääl sai ikke kala `paistada Lüg; `reie `ahjus kerissel `pieti, `paistetti [kaalikaid] Jõh; Täna päev `ninda äge‿t pane kas vai `silgud kivi `piale `paistama IisR; Seda lihatükki peab veel tule kuhal `paistma Jäm; paestab paeste `kooki ahu rinna all Mär
3. näha, nähtav olema `kassil oli nina `lohki, nii et `ambad `paistasid Jõe; `metsa tukk `paistas `meille VNg; `Meite elud `paistvad sääl puude vahel Jäm; nöndakut lae `paistama akab, poiss paneb `randa `sinkama Mus; Põllal akkavad juba musta mulla nukid `paistma Pöi; nee nööbid `paistvad nii `kaugele et Muh; see pere on `orgos, teene paestab mäält Kul; nõnda ilus ilm, ku taevas ja maa paistavad kokku Hää; udu seest akkand tuule`veski tiivad `paistma HMd; arvas metsas on karjatsel ia, luomad paśtavad läbi puude kätte ära Amb; püksid viel mõnel paistivad kleidi alt VMr; kui suad kesk `järve, ei paessa üst ei tõiss kallass; vaja leeväkot́t `kraavi visata, linnatoŕnid paessavad, saiasaŕv `u̬u̬tab nalj Kod; nää paestab ärä `siiä, mis `kaugel ta on KJn; linna maja `paśtsive Hls; säedse `särki, tuhat `turki, iki paestab paĺlass perse Ran; küläline kadunu ku mutta, ei paesta ämp `arja ei `anda Nõo; tu̬u̬ ollõv Urvastõ kerigu toŕn, mis paist Krl
4. näima, tunduma puul on `vuolas sies, mädaneb siest, pealt `paistab `terve Jõe; Pialt `paistas küll tige mies olema IisR; Jo paistab ää, mis sest asjast `viimaks `välja tuleb Rei; see avi paśtab kanis suur olema Saa; see asi `paistis imelik Tür; paśtab kaunis umukas inimene olema Kad; uudem riśs paissi õlema Kod; nüid om täl `tervuss jälle veedike paremb, paśtab, et saab iki elulu̬u̬m Puh; ku lätsivä aia `pääle, siss nu̬u̬ `valge kana `paistsiva nigu lume ańg Nõo
5.  läbi paistma läbipaistev olema; millegi läbi nähtav olema ake nii rähmane, ei paista läbi Jäm; vörgud - - `sönda (meremuda) `sisse vöttand - - silmad ep paista läbigid Khk; iga palgi vahe paestab läbi Mar; koŕp loom - - külje kondid `paistvad läbi Var; Sia põlõ ammugid akõt pühkn, `valgõ paestagid enäm läbi Khn; riie one vile ja sõre, paessab läbi Kod; põhi [jäi] läbi `paistma, värv põle iast `piale akand Lai; joba sa jälle tullit mulle `valge ette, ega sa mõni klaassepä tütär ei ole, et sa läbi paśtat; küll vanast `oĺli äid ubinit, na‿lliva nii magusa ja `pehme ja suure, `õkva nigu läbi `paistseva Nõo; silma paistma 1. nähtav, märgatav olema ta akkas `kaugelt `silma `paistma Khk; ei paesta `silma, on nii `kaugel Kei; mia taha iks eledät, ele paśtab `silma egäle ütele Nõo 2. esile küündima tõene inimene paśtab ilu poolest `siĺmä, tõene paśtab jälle elävuse poolest `siĺmä Nõo; ussõ ~ välja paistma 1. esile, välja ulatuma Vahi, aluskuub akkab `välja `paistama IisR; Ta on kohe tüki suurem, paistab teiste seast `välja (lehmast) Pöi; pisike mees, paesta `pöidla takka mette `väĺlagi Mär; teene kört `paistis alt `väĺla Tor; sialt `lehtede siest ei `paistki `miśkid `väĺla VMr; vanast olivad naistel ikke pikad `riided, nii et `varbad aga `väĺla `paistsivad Rak; ärg `ju̬u̬sknud mädändikku et aga sarved `paisnud `väĺjä Kod 2. näha olema `aabrami näind (oli purjus), `paistis `väĺla Vll; ei paśta `väĺla, kui ta (kirju riie) `määrdib JJn; õled kuritegu tehnud, mes `rahva silmän `väĺjä paessab Kod; liinast toda liredat kaalirõevast ärgu toogu, vanainimene paśtab sääld `väĺlä Puh 3. näima, tunduma [ta] paśtab pailu vanemana `väĺla VMr 4. silma paistma `Uhke mees oli, `tahtis teiste seast `välja `paista Pöi; ei paista `väĺla, on tagasi`oidlik Pal; kuld paist esi sita si̬i̬st `ussõ Har
Vrd paistuma1

panema panema R eP(panõ- Khn) M(-me, -m) T; `panma, `pandma T V; da-inf `panna R eP, panna Vig Mih Vän Pal Äks M T, `panda, panda hajusalt T, V

1. a. (mingisse kohta) asetama, paigutama `pandi vesi `astjasse Kuu; `trestel `panna `sualika `otsa, kui `aeta `taŋŋud sise VNg; pane `perse `penki (istu); keväde on `kartuli panemine Lüg; Siis `pandi `leivad labida `päälä ja `pandi `ahju Jõh; mei panemo igä `aasta `augusti kuus `silmu `merrad jokke Vai; pani omale vammuse üle Jäm; `öispu `marju pannasse vahest leva `sisse Khk; pani ennast `mandrile (läks mandrile tööle) Pha; Ma käisi [lammastele]- - `pöhku `alla panemas Pöi; kus ma selle koti `panni; ma panni pätid `jalga Muh; keik suured `riided said kerstu `sesse `pandud Käi; `saadi nii `palju kala, et pole `kuskis `panna Phl; kui jääd änam `karta ei ole, pannakse mõrrad `sesse Rid; kase koort `pandade [saabastele] talla `alla, siis `kriuksvad; `ambad ja kõik paneb `platsi (võtab tarvitusele) piltl Mar; pane müt́s pähä, kus sa `paĺla `peaga lähäd Mär; kuipaelu sõnikud siia oo saand panna Mih; suu rauad pannase obusele suhu Tõs; nemäd panad (panevad) toedo `ahju, kui taha `kietä‿mte; Majassõ (maja ehitamiseks) sai üsä paelu raha `panna Khn; ilus puhas `valge särk `pańdi `seĺga Aud; perenaine paneb leba juurt Pär; `soostrid `laśsime ära `nõrjuda ja `pańnime vedela pudelasse Vän; niied `pantase `teĺgede `sisse Tor; panen raha `panka Hää; jäi iĺlast kardulite panemisega Saa; tie `pandud (tehti) alt poolt küla läbi Ris; perenaene pand pudrukausi laua piale Nis; `talveks `pandakse `küini nied einad kõik KuuK; läksime `kuśkille kupueide `juure, pani kuus kuppu seie abaluu taha Amb; pange `riided konksu `otsa Tür; õlasse pannasse suojaviekot́t, et `juoksva `jälle VMr; pani aava piale `plaastri Rak; ilos tünn, et soada `kapsid `sisse `panna; mõned `muslased paavad `kuaŕti kua (ennustavad kaartidega) Kod; tulime `einu `küini panemast Pal; vahel sai kõver piip suhu `pantud; täna on vaja - - leeva juurt panna, `leige `veega klopitasse jahud ära ja `ongi leeva juur `pandud Äks; oli - - kõige paremad `riided `seĺga pannud Lai; kus sa piitsa `pańnid KJn; pańnin irmutse, vana kuue või särgi SJn; `pandis kikk ni̬i̬d õbetud leid ja `vaĺlad ja kikk `pandis obesalle pähä Vil; `seande pane või pudelise - - ei seeśa paigal Trv; ahju suu ette es panna puid Hls; temäl ei ole vitsa `oksa `pääle pant (ei ole vitsa saanud); pussak oo meestel `ü̬ü̬lä `pantave; mea pia `piipu ka panem (tegema); mul olli nii äbi, et ma‿i tää, kohess ma oma siĺmä oless `panden piltl Krk; susass penile `leibä, aga ega ta‿s anna, pańd omale suhu Ran; noorik pidi egäde `paika vü̬ü̬ panema, läits `aita, pańd vü̬ü̬ aeda salve `pääle, läits `lauta, jälle pańd vü̬ü̬; nüid saap pähäbä joba neli nädälit, ku poig mulla `alla sai `pantuss Nõo; väega `tassa pannu `endä pengi `pääle piḱäli Kam; `ta‿ĺli nii paĺlass, et `rõivit `säĺgä `panda es ole Ote; laset keeväst vi̬i̬st läbi, tsäkutad ärä ja paned pannile (kukeseentest) Rõn; ma kävve `kartold `pandman San; ku supp `muialõ är ei mahu, sõ̭ss võit jo länikuhe ka `panda Kan; pańnimi vilä kot́te `sisse `vaĺmiss Urv; tu̬u̬ om `mõskmise vańn, ala sinnä˽`sü̬ü̬ki panduʔ; kas nailõ koodõlõ kiä haŕussõid olõ˽`pandanu õiʔ Har; `pankõ˽pańgi˽`kü̬ü̬ki Rõu; kutsuti `sü̬ü̬mä, oĺl `herneleemekene pant süüäʔ Vas; `meh́tse `panvaʔ kuppõ `sisse mett Räp; pangu uiʔ ni piḱkä nõglatsit `peŕrä Se; `pańti `ku̬u̬ĺjalõ `kirstu vart `viina nii palakõnõ `leibä kaʔ Lut b. kedagi kuhugi suunama, saatma, viima nüüd `panna kaik `kuoli Kuu; näid `pandi `ühte magama Vai; kurja tegemise eest `pandakse `vangi Vll; ta `panti `türmi Rei; lapsed tulevad sügise `kooli panna; ega neid sigu `võigi `ühte `panna, need `kiskuvad `ühteteist veriseks Mär; pahased, meks minä `poiśsi `kaŕja ei pand Kod; meie `pańnime lapsed `ku̬u̬li KJn; küll ma su `nurka pane Krk; `tütred jät́t oma manu, aga pojad `pańti kasvandigu Ran; ei `julge `lehmä `lauta panna, laut satap lehmäle `säĺgä Nõo; õige vanast `pantu [lapsega tüdruk] äbi`penki Ote; ei näüdäte `lat́si, latsõ `oĺli `pantuvõ vana inemise `tarrõ San; Eass noid talu `lat́si kiä `ku̬u̬li panõ õs Urv; no˽pandat vanadõkodu, ku vanass jäät Har; `pankõ minno kas vai põrmadu pääle, ma˽saa sääl kah `maadaʔ Rõu; eas taad kiä `vańgi panõ õiʔ, ta‿m rikka mehe poig Vas c. (kirjutamisest, üles märkimisest) õli `miski põnev lugu, sie `pandi trükki kõhe Lüg; piab `kirja panema, muidu unub kääst εε Khk; egasugu `asju nad `lehtedesse ka panevad Käi; pane käsi `alla (kirjuta allkiri) VMr; pani kruńdi täma `piale (tema nimele) Trm; politse·i paab `mussa `valge `piäle, ti̬i̬b protokoĺli Kod; on juba `kirja `pantud, seesäb kirjas KJn; nüid `lehte ei panda midägi, nüid om rahvass nigu `uḿne Ran; `enne `keŕkut opetaja pańd lavvaliste nime `kirjä ja võt́t kirjutesraha Puh; ega siss `kõ̭iki `tunnõ ja minutid ei˽saa `mäŕki pandaʔ Har; timäl oĺl ka˽t́siirutõt ja˽kriipsutõt, uma nimi `alla pant (väikelapse kirjast) Vas d. (kõrvale, tagavaraks asetamisest) vihase jägu‿p pea paigale panema mette, aga ken magab, selle jägu pannasse paigale Khk; vanamad `pannid kõik paigale Muh; ei ta `raiska, paneb kõik `seisma Mär; ta oli old Kaiu `mõises ärraks ja oli siis pand `endale kanna taha paelu `aśju Juu; iirtel õli terve kilimitu täis `ermid õma piä järele `pantud Kod; `lasken raha paigal panna Krk; tõese pudeli jõeva ärä, tõene `pańti tagavusi; küll sääl esiki leedäss `tarku, kes mõestava `sü̬ü̬ki säĺlä `taade panna Nõo; ei `raiska kõ̭kkõ välläʔ kõrraga, pand osa paigalõ Har e. (meelde jätmisest, mällu talletamisest) panin `miele, `ninda et piab `seisama `mieles Jõh; Neid - - ilma `märkisi oli teab kui pailu vanade inimestel, ma pole neid nõnda `meele pannund Pöi; kui sehukst kenad kirjad - - `kinda kirjad või, siis pane `meele nee ja too kojo Muh; ma pane sene `täose Phl; kui madisepäeb oli, `pandi `meeli, mis tuul oli, sest vaadati kala `saaki Rid; põle `seoksi sõnu `aega saan `meeli `panna Tõs; kaŕjussed one jo kuradi nõõliked, kõik panevad kõrva taha Kod; sa‿i pane kedägi `mi̬i̬lde KJn; ei ole tat `mi̬i̬li `panden Krk; pane mõni asi kõrva `taade Hel; sa piät tu̬u̬ aśa `hińdäle `mi̬i̬lte `panma Räp f. (rõugete vastu vaktsineerimisest) rubisid `pantaks kooli`lastel Käi; `talle `pańdi `rougid KJn; `aeti `nõstmit panema Nõo; kui ma leeritüdrik olli, siss `panti `ernid Ote; mi läämi pokkõ `pandma San; no pandass jo `heŕnit, siss olõ õi inäbä `heŕni inemiisi Se
2. a. teise asendisse, seisundisse või olukorda seadma sie on nisuke mere lima, paneb `vergud `umbe Jõe; tämä ei `oska oust rakke `panna; siga `pandi `nuuma `pääle VNg; `kartulid `saavad `kuhja `pandust; kõik `tütred pani tanu `alle Lüg; pane `ennast akkama, siis akkama mänemä Jõh; `laevad `pandi `lasti Vai; ma aka `kuube `kurdu panema Jäm; liha ning kala pannasse `soola Khk; nii nakki oli ennast pand Mus; Mina‿p saa ennast mette änam pöliti panna, jalad oo kangeks jäänd Kaa; orikas saab `nuuma `pandud Krj; see‿o paari `oastane noor obu, enne kut ta `riistade vahele pannatse Jaa; Pane uks `oaki Pöi; ää pang ust nõnna `lahti mitte; pannud ennast sirevile (heitnud pikali) Muh; kaŋŋas `pantakse `niide Käi; Kirikus pidi `palve ajaks pöliti panema Rei; `härjad - - `pandud igese Phl; pühava `õhtu `pandi see noorik tano `alla Mar; panin vaka `triikini täis Kul; pani oma `tütred kõik mehele Mär; kui nahk pealt `võetud oo, siiss liha pannasse `kõlpu (rippu) Mih; laps paneb käed `risti Tõs; Panõ akõ `lahti, tuba `suitsu `täüde Khn; `pańni viiuli `äälde Tor; ma `pańnin paala sia`sõrga ja tõmmasin luua `kińni Saa; ku on udune, sis paned purjud pakki ja triivid Ris; pange ennast `riidesse, läheme `väĺja Hag; uksed soavad lukku `pandud, kui kodost ää lähme Juu; panime `üĺgid paadi täis Tür; triigime pesu ära, siis paneme lappesse; nüüd ei `pannagi last `mähke VMr; `erned `panna kärbitsa VJg; `pandi ridvad `püsti Iis; `kanga `niide panemine käis nii, et igast niie sõlmest `torkasid [lõnga] läbi Trm; liha ku sualane one, paad `õhta likku, vesi kisub suala `väĺjä; `lambal `pantse jalg ladaje Kod; kis tahab kerikus käed `riśti panna, si̬i̬ paneb `riśti Pal; panen ennast `laengusse (söön kõhu täis) piltl Lai; `pańnin rukkid `vihku; minä sellele oma tütärt ei pane KJn; naesed `kańdsid, poesid `pańdsid `rõuku Kõp; jalg pannas latti (lahasesse), ku ta katik om Pst; ärä panna likit `einu `kuhja Krk; tä `pandse `ende `rõõvile Hel; pane pańg `seŕbi, no sa panet ta sedäsi pu̬u̬l`töĺli, sa‿i pane kummali Ran; ma panni peenikese lati `pisti - - umala `kasviva `ümbre lat́te Nõo; ku ajalt sai rüä ärä `pessä, siss es panda kuhilikku Ote; `tõrdu sai vett `väege täüś `pantuss San; ku kapi usse `pü̬ü̬rä panõt, egaʔ sõ̭ss rotiʔ iks kappi ei päseʔ Kan; läkeʔ `ainu `kämmu `pandma Urv; vańgi˽pandasõʔ aheladõ; mu imäl om paĺlu `tütreid, tu̬u̬ murõtass alasi, et kuis ma neid mihele panda joua Har; mul umma˽kuŕgiʔ ittu `pandmaldaʔ Rõu; Meehe `auteva˽ka naasil `haina rukka `pandaʔ Räp; pangõ rüäʔ ar `kuhja Se b. (nõidumisest, kaetamisest) `Ennemast vanad `eided ikke tegivad `rohtusi ja - - `andasivad `sisse, kui `kiegi `ummele õli `pandud; `Leivad ei `saaned appust - - `leiva`asti on küll `paigale `pandud Jõh; üks mees on säält käind, see on jah ennast pand undiks sedasi Ans; see töbi o‿küll täna moo kallale `pandud Khk; panid `loomadele `tallaja `peäle Kul; see `aigus on kurjast `peale `pandud Vän; minule `pańdi ka sadajalad Ann; enne olid kõik `selged nõiad - - täid `pańdi `seĺga inimestele ja Ksi; ma näi ärä tüdrugu, kes olli kodu pant (vanatüdrukuks nõiutud); ku tüdruk poisi või poiśs tüdruku `perra `panden, siss akkas armasteme Krk; üits naśterass ollu temä pääle vihane ja pannu sadajala `säĺgä Nõo; imä oĺl `pandunu `mitmalõ täiä `pääle Har
3. a. mingit seisundit või tegevust esile kutsuma; mingit tegevust alustama paneb jalad `käima (teeb minekut) Jõe; juo pani punuma, et ei ole `siibe `eiga `sorga nähä VNg; pani `veski `sõisama; `tõinekõrd `räägib koleda juttu - - sie paneb kõhe värisema minu; nagu [kass] `lahti sai, nii pani pesädelle muni `süömä Lüg; Võtta naps `viina, paneb vere `käimä Jõh; Sie rohi pani magama IisR; küll sie on `kange `karsitsa, `lähtö `nennä, `panno `aivastamma Vai; panin ennast natuse `puhkama; külm pani `seaste mere ääred kiduma eina poolest; paneb ees `leikama, `oota mind üht Khk; panid omal kulu pölema Kär; kaua sa ekid, pane ennast minema Mus; See oo nii `uhke riie, et paneb oort silmad pümeks; Kus pani tuiskama, nönda et ep nää mette maad ega taevast Kaa; sellest ta `kohkus ja pani `joosma Krj; vötab paar suutäit ja paneb ennast magama Vll; Kui vana ennast kodrutama paneb, siis teised olgu vagusi Pöi; see ais `panni ühna `töökima; laps pannud `nutma Muh; kanad panevad vara magama; ma jöi vεhe `palju, pani `purju Käi; `astma `kopsus, paneb rünnust `umpseks Rei; paneme siis `jεεma (jätame jumalaga) Phl; tuul paneb mere põhja `käima Rid; see pidi `kangeste rutto inimese kasoma panema; inimesed panid kõik plaginal `naerma Kul; pani piibu põlema Mär; siis paneb adra `umpses - - kui rohi akkab adra `kurku `kińni Lih; pane pill `üirgama Kse; kui ema või isa oo surnd, siis see paneb ikka südame `liikuma Mih; Nikastasi jala ää, nüüd panõb `lonkama Khn; kirmid panevad lapse karima Vän; vihm `pańni kõik ojuma; naene pannu `karjuma Hää; küĺm paneb kääd `könti Kei; mättad ja aod `toodi `ühte `kohta ja `pańdi põlema Kos; nää, ingeldama paneb, suab näha, kui kaua ma tuksun (elan) JJn; siis oli ike orjaaeg, aga - - se kepipõli `pańdi ikke `seisma (ihunuhtlusest) Pee; sie (kukkumine) pani kolm nädalat `puhtast pikali VMr; mis‿ned kassid küll pauraku, kõrvad paneb kohe lukku Kad; kitsevihmap̀u marjad one lääläd, panevad õksele; müńdid akavad pähä, `paavad piä `valtama; mine paa saana ahi kütte Kod; `pańnid ommoku [veski] `käima ja `õhtast oli sada vakka Äks; kui rohi suur, siis [loom] `ahnelt sööb, see paneb põdema Lai; panin peerud põlema, siis sial kudusin Plt; `kange õlut paneb `purju kohe; `pańni tuhat `neĺla aeama KJn; uh kui `irmuss kõle tuuĺ, pańds mu väriseme kohe Hel; pange käe `käimä, siss saade ennembide õdagule; ku naese jutu paneva minemä, siss kaagatava nigu anise Nõo; naksanu viha säĺlätävve `säĺgä ja pannu plagama Kam; ku ta ei saa, mis ta taht, siss ta `pańdse `viugma Ote; Kobsaśs `pääkese `vasta säńgü `jalga ja pańd piĺli minemä (hakkas nutma) Urv; sü̬ü̬k pańd süäme pööritemme Krl; masinal om joʔ aur üless kütet, `muutku `pantkõ maśsin minemä ennedä; leeväahu vaia palama pandaʔ Har; panõmi˽tikadi `saisma, sõ̭ss liigahhu ei˽taa kell Rõu; hõlp pand hobõsõ `tańdsma Plv b. midagi tegema panema, sundima panid `poisi `laulama Lüg; vanal ajal pabid panivad lugema Vai; ega sind äi ole `siia `orjama `pandud Vll; nüid pange obused `pahmama Muh; ega ta muidu maksnd, `kohtuga `pańdi `maksma; ta suur tüdruk, ta peab `varsti lugema panema Mär; kahe `aastast [hobust] ei panna tööle veel Vig; siäl pannatõ (pandavat) `õṕma ja `laulma Khn; ta `pańni mind tü̬ü̬s Hää; obune sai `pahmama `pandud Pee; sial `pańdi mind `saksa `tienima VMr; perena pani poosi `nü̬ü̬ri punuma Kod; si̬i̬ om äbelik lait́s, tõne pane või koerage pureleme Trv; emä - - pańd neli põrst `sü̬ü̬mä Nõo; sa pandat (sind pannakse) kõ̭kkõ tü̬ü̬d tegemä Har; selle `vaesõlatsõlõ `pante egakõrd rassõ tü̬ü̬ kotoh tetäʔ Se c. kehtestama `vaidleb, tahab oma `öigut ikka `maksma `panna Khk; kui [uus mõisnik]- - siia tulnd, siis `pandud kepp `maksma Mih; [ta] pand uma sõna `masma Räp
4. määrama a. kedagi kellekski või kuhugi pani `riigi üle valitsejast Vai; mind `pańdi nende `oidajas Aud; lapsel `panti oole`kańdja pärast ema `surma Tor; `pantse ameti Kod; paneme ü̬ü̬vahiss ta, ta tü̬ü̬d ei jõvva tetä, aga ü̬ü̬d `vahti ta jõvvab küll Nõo; pandasõ kat́s hoolõ`kańdjat vai `hu̬u̬ldajat, nu̬u̬ piat hu̬u̬lt pedämä vaesõ latsõkõsõ i̬i̬st Har; ma tahagi sinno `pernaśest `pandaʔ Räp b. (nimeandmisest) mõni põlegi pannund nime, üiäb kirjo või küit Mar; pani nimi koa selle kohal (sellele kohale) Ris; mõni `üidis [külapidu] `pungarid jah, ja kuda nad kõik need nimed panivad `jälle Pee; ei ole kuuld `miśki nime `talle `pandama VMr; kadekops või kadekonn, kuda `keegi `talle nime paneb Plt; egäle lehmäle pannass oma nimi Hel; lat́s tahass nime `alla panna, viimäte sureb ärä TMr c. (maa välja mõõtmisest, kruntideks jagamisest) sie talukõht `panna `krunti Lüg; maad akatakse `runti panema Vll; igal talul oo neli kolmandist, sedasi `runti `pandud Mih; kui maamõet tuli, siis `pańdi `kruńti Juu; kohuss `sõitsõ siiä `vällä, ku viimätse piiri `panti Ote; mu esä `aigu `naati maid `kruńti `pandma, sõ̭ss `ańti maad `rohkõp manoʔ Rõu d. (muud juhud) ma pane suure inna `pεεle Khk; `raskid `süidlasi `pandakse `surma Vll; toĺl `pandi `peale VJg; `orjus oli see, mis `piale `pańdi Lai; oĺli juba neil are·st kohale `pääle `pantud Vil; suur rah́v pannas `pääle, ku `säädust ei pea Hls; ku midä `kurja˽teńnü, pandass trah́v `säĺgä Krl
5. pidama, arvama nie maa `poissid ja `tütrigud ige `panned neid `randlasi `ninda ala`tuulisteks ja viletsäks Kuu; paneb seda `nalja `ninda pahaks Hlj; tei paneta seda `naerust - - [mis] mina `räägin VNg; ei `pandud sedä nagu menestki Lüg; küll `pandi imest, kui miä `tervest sain Vai; oma `tarkus peab `aisma, ken ennast ise paneb targaks Khk; ega seda‿p patuks `panda Muh; noor inimene äi vöi seda (töötegemist) vaevaks `panna Rei; ma pane sedä ko aoks, mes neoke kahekeelega inime oo Mar; ära sa‿nd sest kedagi pahaks pane Hää; aoks `panna ei ole siin `miskid Ris; ta paneb valeks sedä, ei usugi sedä Juu; kubjas ei pand koa pahaks, et me `aega `viitsime Jür; ta paneb mind pahaks Koe; suur kuer tuld `vasta - - tema põle sest tiand midagi `panna Kad; täma paneb seda nagu äbist Iis; panevad sedä Kodavere ki̬i̬lt narriss; tämädä `pańti totsakass, õli `niske pehme, ei `mõisnud targass vassata Kod; küll on asi imest panna Pal; paneb teist alvaks Plt; mul `oĺli viisteisskümme `lehmä - - `siukses `veikses talus, et kõik `pańnid imes KJn; kes si̬i̬ peni `ända kergitess ku ta esi, si̬i̬ om `seatse `kitja inimese jaoss, pannass koera sarnatsess Trv; rikkust ja vara om tal küll, aga kas ta pand ennast suuress ja `uhkess; ega tast nüid suurepet ei panna kedägi Krk; nüid paneb miu `süidi, et mia olna kõnelnu; kate anuma seen om keedetusi `kartuld, aga miä es pane `ti̬i̬dväski Nõo; nüid kõ̭iḱ si̬i̬ ilm nii eläb, nüid ei mõista midägi nigu `immess panna vai `paĺluss panna Ote; sõ̭ss oĺl t́ä `vaiki, es pane inäp minnu `süüdläsess Urv; timä nigu is panõ tu̬u̬d vihass, et sulahanõ nii `kaugõss `jäie Har; tiä pand naid vannu inemiisi uĺliss Rõu; `pańde võĺsist, es usuʔ tu̬u̬d `aśja Plv; är˽panguʔ pahass, et nii halvastõ `lät́se Räp; mõrost pańni [piipu] Se; timä pand hinnäst suurõst Lut
6. (tegevuse intensiivsust väljendades) a. kiiresti, äkki liikuma; jooksma, kihutama, põrutama pani `paadist `välja ja ei `maksand `penni `mulle Jõe; lähäd nääd [vaskussi], on tämaa pääl, `järsku paneb maa sise kohe Kuu; ma panin `metsa Hlj; jäniss pani `putku, `enne kui nähä `saingi Lüg; Mehed `saivad obuse `päälä ja panivad valuga, et ei jää enamb `õhtast Jõh; laine pand tal üle pεε Jäm; pani nii, et kannad `välkusid Ans; Teised panid puhas laadale, vana Juhan jähi üksi koduoidijaks Kaa; kes seda nägi, kus ta `panni Muh; `panni `vastu kivi, sai `surma Phl; pand rahaga `kõrtsu Vig; kis tedä `nähje, see putket `panne Tõs; Mõni obune - - `oĺli `kange, `pańni päris laiast liidust üle Hää; va kaśs, `seegi paneb `metsa HMd; äkki kuer pand `vingudes naśte sabade `alla Jür; pani tuast `väĺla, ilma et oleks raha `kaasa võtt JJn; mul põle `aega - - panen edasi; nüüd jäid teśtest maha, pane järele VMr; kui silmast piasime, panime padinal `jälle `õue Kad; üks lehem paneb `võssu, tõõsed ku tuld taga järele Kod; pane padavai· küla `piale, et saaks aga rutemast ära `riakida Lai; pand `teisi tuppa Plt; vesi pańds mäkke `alla ku varin Krk; kõ̭ik paneva üle järve minemä nigu üits mi̬i̬s Ran; panniva kodu `poole tulekit ku `undab Nõo; ku˽sullõ mihidse kõ̭iḱ `ümbre tulõvaʔ - - siss piat `putku `pandma; iḱk uma esä riśti manh `hirmsadõ, vett pańd `põśki `mü̬ü̬dä `alla nigu `herneteŕri mahaʔ Har; süĺlem taht pakko `pandaʔ Räp b. lööma, virutama panen `sulle ühe `täie Hlj; küll sie pani `tõisele uop `uobi `pääle Lüg; poiss saand maast paekivi ning pand vanal `rindu sellege Ans; pani käraka körva `pihta teisele Khk; kui kuri loom oo, paneb tagant üles, kui sa `juure lihad Jaa; pane `aamriga naalale `pihta Käi; panin `taale malakaga paar ead pirakast Kul; ma pane su `ambad naa `kurku et Kse; meie lehmal ei ole saba`jõhbi, oo ainult könts, pani nagu `kaikaga `ümmer pea Mih; `pantase plaks ja plaks, piitsaga lüiasse Tor; pani jalaga `vasta muad Juu; nui kerves, nüri, panin sellega [oinale] otsaette JJn; lubas `talle vasta `vahtimist `panna, kui viel nisukese jutuga tuleb VMr; nii ku kivigä õli `pannud, kõhe aken `kat́ki Kod; ma `pańtsin ta `vasta ust nii mis plärtsätäs KJn; ja `panden selle tõise `kirvemehel pähä Krk; eńg - - karass täis, siss ma tälle panni malgaga Ran; pańd obesele `ohjuga iks nõõ ja nõõ; ma `virgusi tolle müristämise `pääle üless, ku pańd mulle `silmä toda `välku ike siuh ja säuh Nõo; `pandsõ üte `lahkami, nii et tõist enämb es taha Ote; viglaga pańni kubijale üte väĺgi Plv; [kui] ta kohegi minemä lätt, sõ̭ss õ̭ks mõ̭ni pand riśti ette Vas; panõʔ üt́s katõkäe hubak taalõ pakulõ Räp c. kiruma, vanduma; midagi ütlema tema pand `täie `suuga `kurja Jõe; paneb‿sule sihantse `apstüki `vastu Khk; alate paneb täie kurjaga Kod; ei riagigi muidu, kui teine sõna teist, teise sõnaga paneb kuradit, teise sõnaga muud juttu Lai; temä panep terävest `vastu, `justku `aamrege lü̬ü̬ss augu `sissi Krk; pańd [sõnu] `vasta nigu rahet Ran d. tulistama `ülge `torkas pia `välja sial mei `ahtri tagand viest ja ma panin `paugu ära Jõe; panin `talle (linnule), `juhtus just kaela `sisse Noa; üks valu iling käib siest läbi, nago püśsiga paneb Ris; isa `viidi seina `jääre ja `pańdi pauk Jür; metsaned lasivad einamalle maha, panin paugu, ei trehvand JõeK e. (muud juhud) pane aga `tüöle taga VNg; `panga taga, et `saata `tehtost Lüg; raud kieb, pane ia its `piale JõeK; kui kevadel põld kuiv oli, siis põle muud, kui pane taga VMr; kukk pand iki kirr ja kirr Ksi; soe poja `undasõʔ - - kõ̭iḱ pańniva ku uu-uu-uu Räp
7. torkama, pistma a. salvama, nõelama madu pani `sorme VNg; kui inimesel uśs oli ära pannun - - siis `pandi `piäle `jälle tubakast ja `viinä Var; örilane paneb nõnna, et paun pale peal Ris; mesilind olli är `panden Krk; tuli`u̬u̬nede ei tohi uisa (ussi) `pantu jalage `sisse tulla Hel; mehine pańd ärä Rõn; palulut́ika - - ku tu̬u̬ `pandav inemist, siss tu̬u̬ `ku̬u̬lõv äräʔ Har; siu `pantuʔ paistõtass iks üless; meil umma˽ni `hirmsa kiholasõʔ, kõ̭iḱ ihu um ar˽pant Rõu; piḱk (madu) pańd käe ärʔ Plv; ar minku `paljidõ `jalguga `mõtsa, last ar sivvul hińnäst `pandaʔ Se b. (suguakti sooritamisest) kes taale `panna jõvab Muh; tahan talle `panna Kod; niikavva käind `kutsariga, kui tal oli `külge `pantud; kui oli vagane poiss, magas muidu, aga kui oli ull poiss, pani kohe ära Ksi; mi̬i̬s pant taga iki Krk; ah siss mina ole tõśte solgi tüńn koramus, et egäüits võib tulla ja panna; `oĺli - - pahandanu, et naene ei ole tälle panna `annu Nõo
8. a. lisama `tõine inimene `räägib, `tõine paneb viel omast käest `juure ja `lähvädki pahanduse; `miski asi on vahestada, minul on paremb, siis `tõine pani `pääle, raha vai `oina vai Lüg; ühe söna `kuskil kuuleb, siis pannaste üheksa `juure Jäm; Pane `auru `juure (lisa kiirust) Han; Siis ikka pani tuulõlõ `juurõ ning lei mõlõmad `ankru ketid `kat́ki Khn; paneme kaks kolmele `juure Kos; keśsi sedä juttu vähändäs, ike panid `juure Kod; pańds `pääle vasigu ja `põrse ja raha ka vi̬i̬l Krk; ta om minu jutule võlet manu `pandan Hel; mia vaheti `mustlasega obese ja panni vi̬i̬l vana `lamba `pääle; ta‿i anna `kaalu `väĺlä, tuleb manu panna; kõrdsimi̬i̬ss pańd iks vett viinale seḱkä ja joodiku mugu jõeva Nõo; panõ viiś kopikat pääle vi̬i̬ĺ, siss ma anna selle raamadu Har; `kuultul jutul ei olõ˽`põ̭hja all, võõdass mant ja pandass mano; vanast oĺl visat `vasta `saina `viĺjä, ku kõrahti, siss oĺl pant vi̬i̬l aganit seḱkä Rõu; `Rõ̭õ̭ska `piimä süvvä es kunage `seĺgelt, alate `pańte vett mano Räp b. kaasa panema apu piima pudel `pańti ligi ja kaks `räime koa ligi Aud; napp olli ike manu `pantav nõu Hls; temäle `pańti üten viht ja lauluraamat Hel; kapusta `oitu vanast teomehele üten `panda Puh; ku `minti `luhta ainalõ, `panti liha ja pütütäüś `piimä üten Ote; tuvagu leh́t oĺl latsõlõ mano `pantu, et sõ̭ss lää ei˽huśsi˽mano Rõu; vanast kõ̭gõ ku `liina `mińti, `pańti söögikot́t üteh Vas
9. (ära või üles märkimisest, märgiga varustamisest; tähele panemisest) mina panin tänavu `kardulid `nuore kuus, mina panen nüid `märgile, kas on `kardulid all Jõe; `enne ei `oldki `kellu, `pandi `mergile kaik Kuu; panin `märgile, siis näen, kas `keski on käind `puutumas Jõh; Küll sel on on keik `märgile `pandud, kust kedagi käppada saab; Pane nüüd `märgile, et `mõistaks `seie tagasi `tulla IisR; nii tasa inimene käib, et pane `märki, kas läheb paigast ää vöi mitte Mus; tiivastega `naadrased `lindvad inimese `pääle, siis on aga pili tulemas ka ja vihem, oleme neid `asju märgile pand Rei; ega varas `öösse tea voadata, et märgile on `pandud HJn; panen aśja märgile, kui ise kodunt ää lähän VJg; tähedess panid `märki, mes kellä aeg one Kod; pani märgi pärast, `siadis `kartuli nii, et kui `keegi võtab või liigutab, siis on `tunda - - mõni laastukene või `pilpakene `piale Lai; kui mõnel `põhku kaoss, sõss pant tähe peräst Krk
10. (saagi koristamisest) käesid `mõisas tü̬ü̬s `mõisa tükke panemas Äks; ennembe pannimi `põldu kätege Hel; suur nuŕm `kaara panna ja mia mugu lõõdsuta Puh; kes sedä `asja om nännu, et nii `ilda pandass rügä; piäme `tõugu nakama panema, tõug om valmiss Nõo; minu esäl `olli ostetu talu, me es pia `tingi `panma (mõisa tingitükilt vilja koristama) minemä Ote; Ilma omma˽nii `saodsõ˽timahavva - - kuis ta põld `pantuss saa ja `kartoli `võetuss Urv; noʔ om jo rügä pandaʔ hoolõga, lätt mahaʔ Har; ni‿paĺlo ku `viĺja oĺl, oĺl t́siŕbiga˽`pandmine Rõu; vili oĺl `panda kõ̭iḱ, vikadiga niideti ja Vas; kas sa kävet `täämbä rükä `panmah Räp; näʔ `pandva `kaaru Se
11. piltl a. (raiskamisest, rikkumisest, hävitamisest) `juodik, sie paneb `terve maja varanduse puha `nahka, juob kõik ärä Lüg; Sie `sukrutuos on mehele `pandud (ära kaotatud või lõhutud) IisR; joomaga enese vara keik mokka pand Khk; nää kus püśs on, se on viis inimest `ingama pand Juu; selle nuore inge pani tema ise akkama Amb; ta ei anna `mulle kot́ti kätte, on vist juba `nahka pand Sim; pani raha `tuksi, kodu ei toond kopikatki Trm; si̬i̬ `tohter paneb raha magama ja ei tiä kedägi Kod; om tõise `sirgu `panden, mis muud, ku vangiravva saa iki Krk; viin, tu̬u̬ pańd ta `persede Nõo; kolmkümmend vakamaad `nurme `panti `nahka Kam; ta om uma `tervüse `nahka `pandanu uḿmi `hulluisigaʔ Har b. ((ära) söömisest, (ära) joomisest) nie kuradi siniarakad, nied panevad ane ja kanapojad keik mokka Hlj; kõik kraam saab muudku kõrist `alla `pandud Lüg; pane üks mereulgus (kala) `rinde ala Khk; pole siit midad üle `jäämas, ma pane köik kiksi taha Vll; `pannid kered täis ja läksid uksest `välja `jälle; neliteisn `poega `olli, tõhk `panni `perse kõik Muh; kõik pekisemad tükid pani ikke tema `nahka Mär; Mitu soru (teat viinapudel) te akkama pańnite Hää; vasikas jõi lehma joogi ära, siis pani oma joogi `pihta JJn; pani kõige vartega `nahka VMr; sü̬ü̬b ärä, kõik paneb `kelku Kod; olli kõvast kõrdsin `põmmu `panden (purjutanud) Krk; kaositävve suppi pańd `perste; kuidass `kiägi [kiisku] sei, mõni pańd üten luiega minema, es puhastagi Ran; Sa‿lt naa˽koogi˽kõ̭iḱ är˽`põskõ `pandnu Rõu c. (ära suremisest) Löüs ka paraja aja `korvad pää ala `panna Kuu; pani käpad pεε ala Jäm; Oli kõrvad pea `alla pannund Pöi; juba see pannund - - käpäd pia `alla Mar; siga pand lihavõttes kõrvad pea `alla Juu; Pańd käpäʔ ärʔ pää ala Urv; tu̬u̬d saa jo mitu ajast`aiga, ku ta kõrvaʔ pää `alla pańd Har d. (tapmisest, surmamisest) tuu oĺl `pandanu riihhetävve `lat́si paigalõ Har; ma pańni mehe mätt‿ala (mätta alla) makama Se e. (midagi tegemisest, töölehakkamisest) pane käed `külgi ja `aita mend Mar; tõist inimest `tõsta või avite, ike panep käe `külgi Krk; pane käe `küĺge, mis sa vahit Hel; laisk ei panõ kätt ka tü̬ü̬ manu Har; tu̬u̬ `pi̬i̬d́li (peegel) saiś mõ̭ni mitu `aastaga, ei - - panõ õs ńappugi `küĺge (ei kasutanud) Vas; panõ jo käeʔ tü̬ü̬ `küĺge, äräʔ ooda inämb midägi Räp
12.  ette panema 1. ette rakendama `Panga aga üks obune ette ja sie vade juhib Jõh; täna pole tarist obust ede `panna Khk; vanad `pannid obused ette ja läksid kihutes põllale Muh; ma `oskan ärja ette `panna ja `oskasin `künda koa ärjaga Hag; panen obese ette, miul õli kua uus puu`teĺgega vanger Kod; kahessa `aastane laps paneb ise obuse ette ja ti̬i̬b `lahti Pal; mine paa ruttu obene ette, ma jää mud́u `iĺdäse Hel; taludel `oĺli obesit ette panna mitut Nõo; esä pańd obõsõ ette ja lät́simi˽kerikudõ Urv; nüüd panõmi˽taa varsa `vahtsõst ette Plv; viiś `ruublit ja pan hopõń ette Vas 2. tõkkeks, kaitseks vm otstarbeks ette asetama pannase uut `ruuti ette Tõs; puid `pańdi ette, kui pruutpaarid tulivad laalatselt Pee; pidin ikke juba `ammu adrale uue saha ette panema VMr; `aknad pandasse ette talvess Kod; `pantse puńn ette KJn; mulgupuu om vaja - - ette panna Pst; pańt tõesele jala ette Ran; `aknamulgule om vaja laud ette panna Nõo; `poiskõsõ rõibõ pańd mullõ jala ette, ma˽sattõ maha nii halusadõ et Har 3. söömiseks ette andma ka sea läät elädel `einu ette panem Krk; pane lehmile õle ette Hel; kanadele piap sü̬ü̬k ette panema, nu̬u̬ oodava Nõo; ma‿lä kae panõ eläjile midä ette Rõu; sa sü̬ü̬t toda, mis sa tahat õt, aga ma˽piä toda `sü̬ü̬mä, mis sa mullõ ette panõtõʔ Plv 4. ettepanekut tegema üks kõik mis ette `pańdi, tema oli ikke `vasta Plt; akas ette panema, et ostame siiä majasse orel Vil; naene pańd ette, et sina ärä usu nende juttu Puh; kinni panema 1. a. sulgema pane `raamat `kinni Lüg; `Trehter õli ja - - pisikesed `pulgad, `miiga `vorsti `õtsad `kinni `pandi Jõh; kui pölend on, siis pannasse ahi `kinni Khk; ära pang `silma `kinni Kaa; Katsu see auk sealt `kinni `panna Pöi; mine pane uks `kinni Mär; ahi vaja `kińni panna Ris; uks on nii lohakalt `kinni `pandud HJn; kes inimeste suid jõuab `kińni `panna VMr; `köster akand neid `uksa `kinni panema Vil; sääl om üit́s laud ripakil, si̬i̬ om vaja `kinni panna Krk; õtak om joba käen, no kas sa akand `kinni ei pane Puh; mul om suur kühä, mitte suud `kinni ei lase panna Nõo; hamõtõ kinni `pandaʔ oĺl sõlõʔ ja preesiʔ Kan; noʔ om latsõl taa tüḱk pähä opit, lat́s pańd raamadu kińniʔ ja lugi ni‿sama ku raamatust Har; mineʔ sõss väri kińniʔ `pandma, ku hobõnõ väläh (oled juba hiljaks jäänud) Plv b. tõkestama, mingit tegevust peatama kuningas `lasko `panna kaik joed ja ojad `kinni Vai; mets oo `kinni `pandud, et `metsa ei tohi `raiuda mette Mar; kis `viina `tahtsid, need tulid siis panid [pulmalistel] tee kinni Vig; `raiusid tee `peale puid ja panid tee `kińni Juu; siis `pańdi see maha`laskmene `kińni Pee; vihm `pannud kõik tü̬ü̬ `kinni KJn; vihm pand hainavidämise kińniʔ Har c. kängitsema akkan `jalgu `kinni panema VNg; eenamaal sai ikke `paĺla jalu `olla, kui rukit lõegati, siis said jalad `kinni `panna Aud; pane nüid ometi jalad `kinni Hag; jala vaja `kinni panna Krk; ma karjan käesi, es pane `jalgu `kińni Ran; panõ˽noʔ jala kińniʔ, sul om lauda manu mineḱ Har d. (jäätumisest) jo säält `varsti akab obusega läbi `saama, külm paneb sood `kinni Khk; see külm pani nüid ikke vist kõik jõed `kinni Mär; tuleb küĺmätaat ja paneb kõik `kińni Ran 2. peatama, seisma panema kuiv paneb `kasvu `kinni, `vilja`kasvu ja `kartuli `kasvu; `kange lubi `ilma `niisutamatta paneb `kõikse paremast vere `kinni Lüg; ajab nii väga köhima, et üsna iŋŋe paneb `kinni Khk; veriurma rohi paneb vere `kinni Muh; see kuib pani nüid kõik viĺla `kinni Mär; kui kui (kuiv) kasvu `kinni paneb - - [siis] terad jäävad kõhnas Var; ma en jõõda juassa, inge paab `kińni Kod; sõnadega pand vere `kinni `enne vanemal aal KJn; taa keväjene hall pand mõtsa kasu `kińniʔ Har; vere kiniʔ `pandmisõ sõ̭naʔ Se 3. a. kedagi, midagi kuhugi või millegi külge sulgema või kinnitama ragiga panna puri `masti `külge `kinni Jõe; mene pane `luomad `kinni Lüg; puust onk, `senna `küĺge pannakse lehm `kinni Pha; mine pane obu `kinni Emm; ma paan sul käed `kińni köödikuga Kod; mine paa lehmä `kinni Hel; pańni õigõ `aiksahe tsia kińni Se b. vangistama kes `süidlaseks on möistetud, pandakse `kinni Vll; Panad viimaks tükkis kinni Emm; ega vähikse süi päräst `kinni `panda Mar; mees olla taal `kinni `pandud Mär; pet́tis `riiki väga paĺlu - - ja ta `pańdi `kińni Plt; ku tu̬u̬ liha oless meie sanna päält kätte `saadu, meid oless jo `kinni `pantu Puh; ku sa `viina aat, pandass `kińni Nõo; sai noʔ `varga kätte, `taaga ei olõ no˽muud, ku panõ kińniʔ Har; `tiiti küll, et tä varass um, a nägijät es olõʔ, kińni˽`panda˽saa as Rõu; kes siss rikka mehe puja kińni˽pańd Vas 4. ära sööma pane see äärigutäis `kinni Khk; paneme `kińni kikk, mis siin laua pääl on Vil; kokku panema 1. ühte kohta koondama, koguma, ühendama panema - - [raha] kogo, siis `saama `viina Lüg; sajuste `ilmadega‿p saa `vilja kogu `panna Khk; pannasse kümme püud kogu, see‿o kerajas Mus; läksid `einu kokku panema Mär; poisid panid kamba kokku Lih; `rõhke ein, ei või veel kokku panna Saa; inimene - - küĺmetab `kangesti, et `ambaid kokku ei saa `panna JJn; meie panima õma viĺjä edemält kokko Kod; puu ja ossa om kõ̭ik maan nigu risu jälle, tahava kokku panna Puh; muidu sai kokku `pantuss kesi, üits vi̬i̬r jäi vi̬i̬l Nõo; tu̬u̬ pańd kõ̭iḱ uma aśja kokku ilusadõ Har; `pankõ no naid rüḱi kokko arʔ, vihma pilveʔ umma˽katõl pu̬u̬l Rõu; õtag tulõ kät́te, vaja ar mińnäʔ kaar kokko `pandaʔ Se 2. üksteise külge liitma, osi tervikuks ühendama `kirbitsad on semendiga kokko `pandu Vai; seĺjäluu on jatkudess kokko pandud Kod; tulõʔ avita [püss] kokko `panda, sa mõistat Räp 3. teineteise vastu või lähedale asetama pane käed kokku, täna essukest Muh; paneme rinnad kokku Tõs; ma ole alati kaits kätt kokku `panden, jumalt palunu Krk; vanast `maeldi sülitsi, panniva rinna kokku Ran; kõrva(le) panema 1. varuks panema, alles jätma nüüd ei õle `tarvis, panen `kõrvale `tõisest `kõrrast Lüg; üits `komka `oĺli, kos tünnid-tännid ja kõ̭ik vana kraam, mes sa kõrvale pannit Ran 2. tegevust katkestama nüid panen muud aśjad `kõrva ja akkan seda tegema Mär; selle pane ärä `kõrva, si̬i̬ jääs poolel Krk; maha panema 1. madalamale pinnale asetama korvi panin `pöösa `εεre maha Käi; `pandsin oma kanadelle `senna teri maha Vil; paa lait́s põrmatul maha Krk; [luiskamisel] paned varre maha, `kandsu pidi võtad vikati kätte ja lase tõesest otsast `tõisi iki Ran; mia panni läniku kongu otst maha Nõo; kaśsil oĺl kuldnokk suuhn, tiä mõtõĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; vanast tohe es `jalga säńgüst `maahha `pandaʔ, nii oĺli˽kirbuʔ man Vas || (intensiivsust väljendavalt) pani kena korra lund maha Jäm; igi pańd `mü̬ü̬da ihu maha Ran; tu̬u̬l oĺl nii suuŕ hädä, et timäl pańd siĺmist vett lobinaga˽mahaʔ Har 2. mulda panema, istutama `kartulid `panna keväde maha Vai; `tuhlid‿o juba maha `pandud Muh; mina käisin sial mitu `aastad [kartuleid] maha panemas Ris; eele `võt́sin juba `värskid `kartulid, `enne maid alate `pańnin maha KJn; peedi tulev maha panna Krk; kuuse `si̬i̬mne pandass maha, säält tuleb `vastne mõts Nõo; pops `pandse kah vaka `kartlit maha Kam 3. pikali panema; ka lamandama `püiäb `panna tõist maha Lüg; pull pani vana ika maha Emm; vihm‿o lina maha pand Vig; vili‿o lagas maas, kui sadu maha paneb Lih; tulad kaheksi so kallal, panad maha ja tegad `sooga viis imet Mih; [tal] õnnestus oma vastane maha `panna Tür; me lätsime `rääblemä, ma panni mõlemba maha Nõo; `kartuliladvaʔ um ka maha˽`pantu tuulõga Rõu; paks vili pandass `keŕgehe `maahha Se || (intensiivsust väljendavalt) tuul pani aiad maha Kod 4. mingist tegevusest loobuma ku näet káraamedi maha pańni, sõ̭ss jäi kodutaĺlituistõ jälʔ Urv; otsa panema 1. lisama pane talle jätk `otsa, uladab küll Emm; varrukas oli ulluste `otsa `pandud Kad; ku sa `kät́sid `õtsa et pane, üle õla õlgu ike riie Kod 2. (süütamisest) pane `puiele tuli `õtsa Lüg; pannass tuli `otsa ja paludets ärä Krk 3. (kosjasobitamisest, kihlumisest) otsa `pańdja tuĺliʔ, nu̬u̬ tõi viina `hindest, a sü̬ü̬ḱ oĺl `tüt́rigu imä poolõst; pankõ otsaʔ arʔ, siss lää hähäʔ hukka Se; piirdu ~ piiri panema 1. millegi edasiminekut või arengut takistama ei `oska enese jutule kedagi `piiri `panna Hag; lastass lastel `kasva nigu ta tahab - - ei panda tälle `piiri Ran 2. sisse, ümber piirama uisk olli `piiri pant; vanapagan `panti `piiri, kolm `tiiru `aeti ümmer kivi Krk; hommen om soejah́t, mõtsavah́t oĺl jo soe `piirdu `pandunu Har; maja `pańti `piirdu ja `tapja˽lät́si˽`tarrõ `poiśsi `ot́sma Rõu; piisi peale panema pidurdama, keelama Poiss ei õpi `koolis, kodus pias `rohkem `piisi `piale panema; mis sa lubad, pane piis `peale Han; `rohkem `piisi `peale `panna, et ei tee seda`moodi Mih; rõhku panema tähelepanu pöörama, tähtsaks pidama `kirjutus oli ka [koolis], sene `piale `nenda `rohku ei `pandu VNg; `keski `selle `pääle `rõhku ei `pannud - - `räägiti vaid, et on `niiskene kivi, mis põleb Jõh; ei `pandud aava `arstimise juures `rõhku Rak; Vanast no kuńst`väetuse pääle `rõhko es `pandaʔ ja tu̬u̬d paĺlo es tundakeʔ Räp; vastu panema tagasi hoidma; vastu hakkama; tagasi tõrjuma; vastu pidama obune paneb `vasta, ei akka vedama Hlj; `selle `vasta ei saand `panna, kui käsk `annetu, et piad menema `kruonu Lüg; inimene‿p saa siis oma immudele `vastu `panna mette Vll; mis `asja sa üsna `palja `käega `vastu paned Muh; need `vankred oo `vasta pand küll Mär; rookatust olid maeadel, need panid väga paelu `vasta Tõs; mis jumal teeb, on ikke ea, ega temale `vasta `panna soa Juu; pilvese ilmaga vi̬i̬l paab muru `vassa, päävägä `kõrbeb Kod; nii `kange`kaelne, paneb aga `vasta MMg; om üit́s `vastu paneje lu̬u̬m Krk; laits paneb `jalgu ja kätega `vasta, ei lase `enda `tarre viiä Nõo; Mul `oĺli suur pere kah, ega muidu ei oless `jõudnu `tü̬ü̬le `vasta panna Rõn; panõ `vainlasõlõ nika `vasta, ku õks `hińge rinnun om Har; ta ku saŕv pand `vasta, `kullõ‿i mu sõ̭nna Se; välja panema 1. a. vaatamiseks välja asetama pane õmad liniked `väĺjä Kod; Üte `akna pääl nägi timä üte väädse `vällä `panto olõvat, miä umass väädsess ärʔ `tundse Räp; `kuultusõ `pańtiva `vällä, sääne ja sääne hobõnõ Se b. kaartidega ennustama `muslased panid `ässu `väĺjä Kod; tu̬u̬ mõtsavahi sõ̭sar pannu `tüt́rigedele `kaardit `väĺlä Nõo 2. millegi eest maksma tämä on `muidugi pali raha `vällä pand sene maja `tarvis Lüg 3. minema ajama ku `ju̬u̬nud one, paab kõik majass `väĺjä; [ühe] poosi `pannud `väĺjä, tõene one asemel Kod; `pańti umast majast `vällä, noʔ ei olõ kohegi elämä minnäʔ Har; `prõ̭stav pańd vele majast `vällä Rõu 4. välja paiskama, eritama kui said `säksi, siss pańd tuld `väĺlä nigu kohin Ran; pää om otsan likõ, pand hikõ `vällä Har 5. ette andma; käiku laskma taari perä, tu̬u̬ `pańti välläʔ eläjeile vai `tsialõ, siss tet́ti jälʔ vastanõ; taal om katõ moonamihe kotuss, ta piat ega `päivi uma neli söögikot́ti `vällä `pandma Har; üles panema 1. a. valmis, üles seadma meil siin on `rästä puur üles `pantud Lüg; akkame kaŋŋast üles panema Muh; pada taab mõsta ja üles panna Hls; ma taass kangast är `kääri ja üless panna Krk; siss ku tuuĺ `olli, siss `panti tuulisari üless Ote; pańni õks naid pellätüisi üless varõssõilõ Har; ega nuka pääl oĺl mi̬i̬ss, ku maia üless `pańti (ehitati) Rõu; meil oĺl ka mitu kusalat üless pant Vas b. (ahtmisest, hangumisest) rehi on juba üles `pandud Kär; kui omigu akkas `valgeks minema, siis oli rehi rabatud, siis juba akati teist jälle üles panema Pöi; rukkid tuleb üles `panna Mär; Kas rihe üles panitõ Khn; `pańdi ülesse, kolm part korraga, sie oli üks laug Jür; kuormast visati vihud - - rei `alla uńniku, sialt pannakse üles Sim; põld`eina ligi sada `ektaari vi̬i̬l ülesse `panda Vil; mis neist eintest maha jätide, `panden na enne üless Krk; ommen saab vi̬i̬l päid tuvva, saab rehi üless panna Nõo; haina omma jo˽kuivaʔ, nakakõ üless `pandma Har; meil `pańti viiś `ku̬u̬rmat rüḱi `riihte üless Rõu 2. üles märkima, kirja panema `teie siin `präigus paneta üles kõik `asjad Lüg; panin üles, et ei lähe `mielest `vällä Jõh; tiab, mis nad `sönna töstament̀i üles paned Vll; pani päävad ülesse, mitu `pääva `keegi oo tööl olnd Mär; kas te `Kungla nime panite ülesse JJn; pane üless, et ma oma palga kätte ole saanu Krk; sa piat üless panema, mes päevilise om tennuva Nõo; `täämbä oĺl `mõisan kirutaja, päävä üless `pańdja Har; nää˽`tahtva üless `pandaʔ, seledä tu̬u̬ lugu ärʔ Vas; ümber panema 1. midagi millegagi ümbritsema pane `raudadele räntsag (vikatiteradele kalts) `ümber Khk; `toodade ikke metsast [sõnajalgu] ja `pandade `ümmer [haigete jalgade] Var; pulma`aeges pannasse kuuseraedud ukse `ümmer Tõs; pane omale `rohkem `riidid `ümber Hag; tallukad `panti `ümber `jalgade Lai; see on ilparakas - - paneb enesele `mitmesuguseid `aśju `ümmer Plt; ärä `paĺle `pääge `vällä minnä, pane rät́t ümmer Krk; küll ta‿m `parbari`lehti pannu `ümbre kuḱke, küll ta‿m agu pannu `ümbre, aga kana lääb ike ja kaabib üless kõ̭iḱ (seemendatud aedviljavagudest) Nõo; mis toolõ latsõlõ `ümbrele pandass, `muutku hamõh ja mütsükene Plv 2. tõlkima minä `muistan nattukese vene kielt, kes ei `muista, minä panen `ümber Lüg; Kedagi saa aru, las tuleb paneb `ümber IisR; Osad sa seda kirja ümber panna Kaa; `inspe·ktor akkas vene `kieles `reakima, kooĺ`meister ei mõistnd `ümmer `panna Kos; kae mi poiśs om jo˽tark poiśs küländ, ta pand taa vene keele tükü `ümbre eesti `ki̬i̬lde joʔ Har

pantsa tükki, klompi jahud olid `pantsa akand Khk Vrd pantsu

peale `peale, `piale, `piäle hajusalt R, SaId Muh L K I, `pääle R(`päälä Lüg Jõh) Khk Krj Pha Emm Rei Hää Saa Pal Äks Kõp Vil M T hajusalt V, pääle Krk hajusalt T, V(pääleʔ), `pεεle, `peele SaLä Kär Kaa Hi, `peäle Mär Vig Tõs Juu

I. postp 1. millestki või kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale; midagi katma, varjama võtta minu ka obose `pääle Lüg; `lüörikad tulevad maa `pääle `üöse Jõh; pani `sildi `ukse `pääle Vai; ronis ahju‿pele Khk; Ma pani püti pingi pεεle Kaa; Ihu `peale lõid suured mustad villid Pöi; kas‿ne (heinad) `mahtuvad veel sauna `peale Muh; keige `enne `aeda sarikad üles, siis `panta latid sarikate pääle Emm; esto pengi `peale Kul; ehmatas roosi kää `peale Mär; silla `peale `väätasse `ruusi Kse; pani pea pad́ja `peale Rap; `istusime aida trepi `peale Jür; üks `veerev kivi `olla tesele jala `peale kukkund Tür; taelaga pannakse tuld piibu `piale Koe; võta labida `piale ja vii `väĺla VMr; lapsed lükkisid pihlaka marjad lõnga `piale Iis; lu̬u̬k - - paenotatse ja `pantse obese `piäle Kod; aeda `räästaalune oli oma kolm `jalga ees‿pol, et vihm ukse `pääle ei käi Äks; meeste`rahval käesid kirjud kurted palidu `piäle; pange perse paku `piäle (istuge) KJn; sadulde `pääle `oĺli kiik [mustrid] suurelt `sissi `lastud Vil; säŕk (pikk-kuub) `aeti `talve kasuka `pääle Trv; võti korvi turja `pääle Ran; piimä `pääle `oĺli saestanu ku̬u̬rd Nõo; siss `pańti kõ̭ik vorstid sinna - - `malku‿päle [jahtuma] TMr; `jurssu tõmmassit leevä `pääle pagsembalt ku võid Ote; sild tetäss kraavi pääle, kost üle mindäss Urv; papinõ katuss om tett maja pääle Har; `väikeisi `kunnõ ma võta `piokõsõ pääle Rõu; pää pääle sattõgi, muhk om pääh ku piirak Vas || (kehaasendist:) laps `pandi seĺla `piale, siis akati `vihtuma HMd; am `eitanu küle‿päle Lei; vaśk vai vars, timä jovva‿i· vi̬i̬l jala pääle tuldaʔ Lut
2. a. osutab kohale, kuhu keegi või miski läheb vms `õsteti `ärgi `vapriku `pääle Lüg; lund `korjus joe `pääle `ninda `paljo Vai; nad läksid raba `peele Khk; Üks paat́ jεi `siia `mördade `peale Krj; pitka tee `piale inimene vötab levakoti `seltsi Vll; Mere `peale ta ää kadus Pöi; Sõnnik veeti põllu peale Vig; puät jäi rahu `piäle `kinni Var; tuli `siia vanemate `aude `piale Tõs; lubab `Tartus oma `kortne `pääle viia Saa; kui küla `piale läks, siss pani vaśk`nööpidega pintsaku `seĺga Kos; lähme `poukari `piale täna Ann; kui sie tuli ukse `piale ja kedagi `uostest `riakis, siis kohe oli kedagi viga (kaetajast) Koe; läks laia ilma `piale Trm; mine taha `kopli `piäle karjaga Kod; pane obene ette ja vii `tütred ka pidu `pääle Vil; õvve `pääle olli suur tiik kaevetu Trv; `kõnsime seenigu `sinna lagendigu `pääle; ma saadi ta jõe `vi̬i̬rde, sääld siss läits laeva `pääle Puh; ku maa om pehme vi̬i̬l ja orass `väike, siss ei tohi `laske orasse `pääle `lambit; kiivitäjä `olli küll su̬u̬ lind, aga pesä ta su̬u̬ `pääle es ti̬i̬ Nõo; läämi˽kirmaśki pääleʔ Urv; kasak `veie paaveskõid kätte, kel `kuhtu pääle tullaʔ oĺl Har; sa `lääde läbi mõtsa `vällä suurõti̬i̬ pääle Rõu; kesä pääle `veeti sitt, sinnä˽tet́ti rüǵä; lät́s matusõ pääle Vas; timä kõõ raha vii ilma‿päle Lut b. teat kaugusele, vahemaa taha `kolmesaja mietri `piale vai sedasi, siis ta (hüljes) akkas juo `tunnustama su Jõe; toru pill õli `kolme `virsta `pääle `vaiki `ilmaga ja `alle tuult `kuulla Jõh; võimata on temast (võilillest) `lahti `saada, tuul viib teda kilu`mietrite `piale VJg; nisuke mets, et `kümne sammu `piale teist inimest ei näind Ksi
3. a. osutab ametile, tööle, tegevusele isa siis sai `Mohnisse majaka `pääle Kuu; saab `suurema `ammeti (kõrgema koha) `pääle Lüg; kes pee `aerude `peele läheb Mus; läks `lihtsa töö `peale Muh; pidi ikke tänab‿sügise kroonu `peale minema, aga kodu `paerga Mär; nuor öpetaja sai nüüd koguduse `piale Ris; mies jäi `esteks kooli `piale edasi Kos; tulin `siia Müńdi `veśki `piale Pai; `ratsa väe `piale `võeti `rohkem pika `koibadega [mehi] Sim; miu esäl olli viiś `vendä, aga kikk `säädsive `endid talude‿pääle Trv; siss lätsi ma `Karksi teliskivi löövi `pääle poisiss Krk; temä läits `vaśkide `pääle Kilele; ma‿ss ole vi̬i̬l `mõisa moonami̬i̬ss ollu, siss lätsi `mõisa karja‿pääle Nõo; tedä om `säetu `mitma ameti `pääle, aga ta‿i piä Rõn; minnu saadõti kah lahingu pääle minemä Har; `hopman lät́s siss õdagu rehe mano vahi pääle Räp b. osutab tegevuse eesmärgile või iseloomule nagu vähe unestad, nii kõhe `lähväd `pilla `pääle (loomad paha peale) Lüg; Läks nina `püsti toreda elu `piale IisR; kena jutt on marras jutt, saame `marda jutu `pääle Pha; Tegi `eesele ise löpu `peale Pöi; see oli nii `raske mool `tõsta, ma elu `peale käristasin Mär; kohad läksid ostu `piale Ris; võtad elo `piäle vai tapa `piäle Kod; metsävaht oĺli lähnd `metsä, koeraga jahi `pääle Vil; mia anni vellenaesele söödä `pääle lehmä; sääl es ole nali enämb, sääl `olli joba elu ja surma `pääle `võitluss Nõo; ta om jo `ju̬u̬mise pääle löönüʔ Har; sada ajastaga tagasi lät́s kat́s jahimi̬i̬st `mõtsa kahru jahi pääle Vas; naa˽kat́s ut́ikut tulõvaʔ elo pääle jättäʔ Räp; härgvasigakõnõ jätetäss su̬u̬ pääle (suguloomaks) Lut c. osutab seisundile, millesse jõutakse nee asjad on üsna korra‿pele `saadud Khk; kui ma käima järje `peale saa, siis ma löndi ka ikke Vll; siis jähi lageda `peale, maja põles ää Muh; mia avita endä latse kõrra `pääle, mia neid `jäńni ei jätä Nõo; esä lät́s tu̬u̬ suurõ pahandusõgaʔ uĺli meele pääle Vas
4. osutab sellele, millest tingituna või ajendatuna, mille pärast midagi toimub `vahtind, et `irmus nägü on ige küll ja virutand sen `pääle siis `peili puruks Kuu; `peksä sai kõvast, `selle `pääle surigi; `tühja juttu `pääle mend `kaklema Lüg; Kui `rannast `tuodi `värsket `silku, olid `aisu `piale kõik `luomad jaul IisR; mie sene `pääle `erkasin üles Vai; ma vihastasi `söukse jutu `pεεle Khk; Suure `otsimise `peale ikka `leidis öles Pöi; tea, mis `peale tä nii suurelene oo Mar; tuliänd läind kõrsu `unkast `sisse, kõŕts akand selle `piale põlema Kul; üks lehm akkas `ambuma, selle `ambumise `piale ma läksi Kse; Kõik panid selle jutu `piäle laginal `naerma Khn; selle `peale teda söödetas, et ta kuri oleks Amb; laste jutu `piale läksin `vuatama VMr; tuleb elina `peale `välja Trm; läksivad kolme kopiku `pääle `riidlema Äks; saab nähä, mis ta selle `pääle kostab Vil; selle suure `otśmise `pääle es saa mite `ühte Trv; kuidass ma nüid `sinna saa `seantse käsu `pääle Krk; tolle jutu `pääle tõsta täl mokk üless, `süĺgä suhu Ran; susi lasnu tolle `rü̬ü̬kmise `pääle voonakese `valla Nõo; si̬i̬ jäi keeletust selle irmu `pääle TMr; temä olli ka nii nigu närvilisess jäänu tolle `murre `pääle Rõn; ma eräsi kellä eline pääleʔ üless Krl; latsõl oĺl hää mi̬i̬l kaputõidõ pääle Har; tu̬u̬ kolina pääle ma heräsi Rõu
5. osutab hulgale või üksusele, kelle või mille kohta midagi on ei ole külas `lehmi, kaks kolm `lehma on kogu küla `pääle Jõe; [isa on] `targemb viel kui mei kaheges̀te kahe `pääle kogu Kuu; `viie mehe `pääle `saimme ühe `tuobi `piima `palgaks Hlj; kaheksa pere `pääle oli ikke sie üks saun ja üks kaev oli küla `pääle VNg; kahe mehe `pääle üks nüri `kirvetükk õli Lüg; mis sest tilgast ulga `pεεle saab Khk; kolme mehe `peele oli üks paet Mus; Lehmale `pandi `kandmise `järge ikka kolm püu täit jahu jooma `peale Pöi; Nied kalad tulad `meite kahe `piäle ää jagada Khn; Neid [sorusid] lähäb neli tükki toobi `piale Tor; kahe mehe `piale `võt́sid puud maha HMd; ta `lüpsis `kümme `liitre `ümber, aga siis jät́tis neĺla `liitre `piale JJn; mina `tõmmasin `pilpad, oli viis pilbast toĺli `piale (tollipaksusest puust sai viis pilbast) VMr; karjus `võetasse mitme `piäle, mina õlin kolme pereme `piäle Kod; `rohkem `kaivagi ei ole, ku kat́s `kaivu külä pääle Võn; üt́s hopõn um külä pääle, kõ̭iḱ `tahtva˽`kündäʔ Rõu; üte viha võt́it `perre `pääle, `tu̬u̬ga paŕgeva˽kõ̭iḱ läbi Räp; tuolõ jo mass viis hõpõ `ruublit kuu pääle Lut
6. a. osutab objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus või mõju Midä tämä `parsa `toiste `pääle Kuu; ku ta `enne varastand on, siis ikke tämä `pääle `mõella (kahtlustatakse teda); `valgus akkab `silmide `pääle Lüg; `kaibeti alande üks`toise `pääle Vai; pole `armu εga alastust teise `pεεle; nuga on rikkund, kui tä ep akka puu `pεεle Khk; Ihus juba ammu selle [maja] peale ammast Pöi; rasvane liha akkas südame `peale; äe olg sa nii kahekeelne mitte, et sa paegal teiste `peale `tühje jutta teed Muh; Ta sai moo `pεεle nii tigeks Emm; ma olen `eese venna `peale kuri LNg; vanaeit naa `uhke oma `tütre `peale Kse; Ärg jõllitan kua inimeste `piale Han; mu `piale oo ussi sõnu `luetud Tõs; ärge nurisege öhöteese `peale Juu; kõblasin `kapsad ää, akkas õlade `piale JJn; mina ei ole kellegi `piale kaevand Ann; kellegi `piäle ei õle mul luadata; si̬i̬ one armuline `vaesse `piäle Kod; vikat́ ei akka roho `piäle KJn; ta om kade tõse `pääle Trv; temä ai süü miu `pääle Krk; nakass `mõistuse `pääle Hel; kui sul ää aig, siss `mõtle miu `pääle kah; kui paĺlu `viina ju̬u̬d, siss nakab `süäme `pääle Ran; ta‿s `mõtlegi vi̬i̬l ärä koolda, mõtel iks elu `pääle Nõo; pess ki̬i̬lt tõsõ pääle ja kõnõlass hüppä juttu Har; kink pääle oĺl kaibat, nu̬u̬˽tapõti kõ̭iḱ `maahha Vas; mino `pääle kihotõdi `kurja Räp; mul häbü `vasta timmä, et maʔ timä pääle peti; pangu‿ui· `äḱli päävä pääle (päikese kätte), `lahki kuioss Se; kõik hagõva soe pääle Lut b. kallale koer äśsitakse looma `peale Vll; meil on ikke `koera old, kes on looma `piale läind JJn; ta on nisuke `vaikne ja tasane luom, ega ta kellegi `piale lähä VMr; võtatas koerad `võera inimese `piäle KJn
7. osutab sellele, mille järel või millega ühenduses midagi toimub tüö tüö `piale, `esteks oli ikke truom `selgas Hlj; võtta `süömä `pääle ka üks naps Lüg; Üks lein `leina `päälä - - sene vähäsä ajaga juba kolm `leina Jõh; Suvel tuleb üks tüö `teise `piale IisR; lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk; Ma sai sauna peele natikse külma Kaa; Üks vihma oog tuleb teise `peale, äi täna `tehta `väljas midagi; Ea oli, kui `õhta sööma `peale sai `peekri tääve `toari ää `juua Pöi; jütt tuleb jütu `pääle Emm; nael naela `peale tõid [tubakat] Mar; `Talbusõ rahvas `lanksid põõsastõ `alla süemä `piäle `pitkä Khn; Ku - - tühja kõhu `pääle käu kukkumist kuuled, siiś `öeldaks, et kägu petab su ära Hää; neil on pidu pidu `piale HMd; sai `süödud ja siis süöma `piale magatud viel HJn; mageda toidu `piale ma lakkusin `juua Ann; tuleb uog uo `piale [vihma] VMr; võtama `liiku selle vaeva `piäle Kod; õnnetus tuleb õnnetuse `piäle KJn; piĺl tule pikä ilu `pääle Trv; sedä (viina) ei saa söögi pääle rüübäte Krk; selle rohu `pääle käsi lääb nigu `keŕgess ja ennemb es jõvva tedä `tõsta Ran; vihmatse suve `pääle iki om `kange küĺmä talve Puh; südä `kõrbusi tolle `ju̬u̬mise `pääle, siss `tahtse aput; poja `pääle lääp lehmäl utar `paistuma Nõo; vihma pääle om näet kastõ suuŕ San; ikk tulõ ilu pääle, piĺl piḱä naaru pääle vns Krl; sü̬ü̬ḱ `kõlbass söögi pääle, lü̬ü̬ḱ ei `kõlba löögi pääle Har; `täämbä `väega helgetäss, si̬i̬ `helke `pääle saa `vihma Vas
8. millegi suhtes oskuslik, valmis, hakkamas nied siad maa`ilma `maiad akkide `pääle Jõe; oli kohe sene `pääle `petsialist - - `arstis `luomi ja VNg; rebäne on `kange `kassi lihä `pääle Lüg; Sie on `mihkel iga `asja `piale, iga tüö `piale IisR; pole vilund ösumise `pεεle Jäm; Meite poiss oo üks tüdimata inimeselaps lugemise peele Kaa; Linnud on liblikate `peale `maiad Pöi; rehenduse `piale ma oli tark Tõs; pahanduse `peale `vaĺmis Tor; Ega ta õppimise `piale põle nii tohmuke `ühtigi Kei; mul käib isu piibu `piale VJg; üvä ańd kõege aśja `piäle Kod; poiste `piale oli ta (vanatüdruk) veel imulik Plt; ta om kirjatü̬ü̬ `pääle tark Hel; jõi `viina nigu vett, täl `olli alati janu ta `pääle; miu esäl es ole aia `pääle `andi, miu esäl `olli mehitse `pääle `andi Nõo; oma kärmäss `tütruke tallitamise `pääle, aga ta‿i mõesta iluste kõnelda Rõn; ta om `väega himmukas pidu pääle Har; maʔ oĺli jo `väega vali kõ̭gõ aśa pääle; ta um `koerusõ pääle mi̬i̬ss Plv; `varblastõ pääle oĺl tu̬u̬ t́sirkhaugaśs `väega virk Vas; kusi`kuklasõʔ oma `väegaʔ mi̬i̬ `pääle Räp; mul olõ õi taa söögi pääle määnestki himmo Se
9. suunas, poole siit `läksime `otse `Aksi `saare `piale Jõe; hakkand siis `sinne tule `pääle menemä Kuu; igas `saares olid omad tuled - - eks siis pidid `tiadma, misukese tule`torni `pääle sa tahad `menna VNg; panid tikku üles, `läksid [külvates] sene tikku `pääle Lüg; Akka menema `silmalt kohe `selle `valge `korsna `piale IisR; Ait jähi tuule `peale (allatuult), see [põles maha] Pöi; loomad `joosvad mu `peale Muh; `keera vassak kää `poole, siis parema `peale Kul; siis me läksime `Sarnalt otse üle mere `Tahku `piale `väĺla Aud; tie `kierab `veśki `piale JJn; mine säält üle mäe otsekohe kase varigu `pääle Krk; `itskme toḱk `olli `püsti, siss lätsid toki mant tõese toki `pääle Ran; lase `õkva nöörilt `Peedu `pääle Nõo; ku˽ma tuulõ pääle (vastutuult) lähä, siss pand `hingamise kińniʔ Har; seo um `käütäv ti̬i̬, lätt Võro pääle Rõu; ku `jõuti ärä Imä`jõele - - sõ̭ss `laśti paĺgiʔ üte`viisi tulõma `Tarto `pääle Räp
10. osutab ajale, mille jooksul midagi toimub või millele toimumine jääb `talve `piale sai `püietud `palju `ülgei Jõe; sädimme siis sen tulemise `ninda üö `pääle Kuu; `päivä `pääle läheb maa ligasest Lüg; egä `kaiki tüöd saa edespidise `pääle jättä Vai; Katsu siis ikka koju, et sa‿b jää püme `peale Pöi; vahest läheb ilja `piale udu ära HMd; kolme nädala `piale tegin puole `mietert kangast JJn; vaname kõht oli selle aa `piale tühjaks muidugi kua läind Koe; Sellepärast püiti aegsast saana ahi ära kütta, et öö piale ei jäe Trm; iĺjaku `piäle jäeb lina `kisku Kod; kevade on lodu pial vesi, iĺjem suve `piale kaob vähemale Lai; ei saanud sel kõrral `tehtud - - jäi teese kõrra `pääle Äks; päevä `pääle tõstab tuuld Ran; veri `üibub aja‿päle, vesi ei `üibu ilmanegi Nõo; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; ku ao pääle `mõisallõ es saa es, sõ̭ss oĺl teedä, et nahk oĺl kuum Urv; kedräśs talvõ pääle mitu `punda linno arʔ Vas; kat́s `punda jõuś päävä pääle rabata Räp
11. a. osutab sellele, mille alusel, millele tuginedes midagi toimub siis olid nie `püüksed meres `luotuse `pääle Hlj; Vana usu `piale `läksin teda vana `kortli `otsima IisR; kala `püüdämine, sie on `onne `pääle Vai; ma töi oma önne `pεεle selle sae Khk; ma kae iki `lu̬u̬tuse pääle Krk; ega mehel talu es ole, mi̬i̬s `tuĺli naese `pääle; kas toda `uuri kätte `saadi - - aga kohuss `tuĺli tolle uuri `pääle Nõo b. osutab tingimusele, mille põhjal midagi toimub Vanasti sai poemehe kääst ikka rehnuki peele (järelmaksuga) toiduasju veetud Kaa; Kautsjoni peale olid mehed vangist koa - - lahti Pöi; `andis `eese koha pooleterä `peale Mar; `kaupmed `ańtsid võla `piale koa HMd; pat́sima `liitri viina `piäle Kod; om löönu käe - - toobi viina `pääle Hel
12. a. viitab sellele, millele või kellele midagi kulub või kulutatakse kahe purje `piäle lähäb kuuskümmet `arssinad [kangast] Kod; ei pane ta raha rõevaste `pääle; mes te niipaĺlu joode, pange tu̬u̬ raha paremb muu asja `pääle Nõo; kolm `nahka läit́s `väikese `kaska pääle Kan; tu̬u̬ kulut́ uma palga kõ̭gõ `tütrikõ pääle äräʔ Har; Vanast lät́s naad́õ sukkõ pääleʔ ka˽paĺlo `langa Rõu b. jaoks, tarbeks takuse `piale oli ta `liiga arv, sie kot́i suga JJn; ahvenas on `praadimise `peale kõige `kallim kala Trm; [lapse rõiva] piap avarep tegeme, kasu pääle Krk; vana kõlvatu oone - - saab tule puiess, muu asja `pääle ei `kõlba Ran; lehm olli ärä tapetu - - pulma `pääle (pulmadeks) Puh; kaĺev `olli kalliss rõõvass, mõnel `olli palitide `pääle ostetu; kes siss `peie `pääle (matusteks) õlle tegemädä jät́t Nõo; sai `ku̬u̬daʔ (koguda) vanadusõ `päivi `pääle Har
13. osutab määrale, hulgale kuu lähäb nüüd `viimase `vierandi `pääle; sügise saan `seitse`kümmend täis, akkan juo kaheksa`kümme `pääle Lüg; Sulane kaubeldi - - ikka `aasta peale Pöi; kolme`kümne `aasta `peale `pańdi [maja vanus] Mär; suviline oli suve `piale palgatud - - kas kuue kuu `piale või Lai; ma `rentsi sel kotuse viie `aaste `pääle Krk; mõni sulane tei kaoba suve `pääle - - `talve `olli prii Nõo; tu̬u̬ om kuu `pääle `leṕnö Räp; kua jätetäss talvõ‿päle, tu̬u̬ um talvõ tõbrass Lut
14. osutab sellele, kellele on miski ülesandeks, kohustuseks vms tämä `kauples oma `pääle tüö Lüg; ma vöta selle `maksmise oma `peele Khk; ma ise pole mette `mõisa `päivi oma `piale `ühtid võtnd Pöi; ikka `küntsid siis, kui - - oma `peale `võtsid Kse; tema oli leskmies, tema pani oma poja nime `piale selle koha JJn; võt́t oma‿päle süi TMr
15. osutab sellele, millele minnakse üle või on üle mindud `tuhka`päiväl oli liha `otsass - - siis läks kaluje `pääle se toit üle Kuu; `viimisel ajal `läksivad `verkude `piale üle Hlj
16. osutab seisukohale, mõttele, mis kellelgi on Misse `peale sa `mõtlesid Pöi; kas jääb siis selle `peale, et `oome tulete Mär; kudass sa onde tullit serätse mõtte `pääle Nõo; siss jäi tu̬u̬ `pääle, et kahru˽seivä pää arʔ Se
17. osutab sellele, mille või kelle kohta midagi öeldakse `protsess, sie käib enamaste `selle `pääle, kui üks `nuomitus on Lüg; koue ilma `pεεle [öeldakse:] müristab nönda‿t säädust pole Jäm; see oli siis köige alvem nimetus selle koha `piale, Tondiauk Vll; lokitei kana, `aiglase (aeglase inimese) `pääle üteldess Hel; ploud üldäss `essünü inemise pääle Lut
18. (muud juhud) Pani Kihnu `peale (kihnu keelde) `ümber Jäm; Ma pea tillehvoni `pääle (pean helistama) minema Rei; poisikesed panid kottu joosu `piale (jooksid koju) HMd; annaʔ politsei pääle üless (teavita politseid) Rõu
19. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites) Vahi, et `sulle parajal ajal politsei `kaela `piale ei tule IisR; Olid poisile naha peale annund Pöi; Pole suu pεεle kukkund Emm; Sai nina `pääle Hää; meid pannakse ühe lükke `piale, kõik, kes üle kaheksa`kümne vanad on Kei; võtab madjaka kätte, annab solle kere `peäle Juu; sai nüid otsa `piale Ksi; sa oled pää `pääle sadanu Trv; ega minagi es ole suu `pääle sadanu Ran; ku midägi seräst `asja om, siss `viskab mulle nõ̭na `pääle; ma teesi küll, aga mitte ei tule keele `pääle tu̬u̬ sõna; ütte `viisi ihub tõese `pääle ammast Nõo; siss jäi kate mõtte `pääle (kahevahele) tu asi Kam; `kitle pääle tarviss `anda Rõn; ma silmä pääle und es saaʔ Rõu
20. millestki alates Poisikesest `piale jäi teine `lömperist; Akkas `kaasas `kondama juba `kutsikast `piale IisR; `ampsest ajast `pεεle Ans; Lapsest `peale kohe `loodud töö inimene Pöi; `lambud akati jo `mihklipäst `peale `tapma Mar; valo akkas `jalgadest `peale Kul
II. prep 1. üle, rohkem kui ne pajo võsud õlid `pääle `kuuvve jala `pitkäd; ta on `pääle `viie`kümme juba Lüg; luo rehal on `piale kahe`kümne `pulga Jõh; Nisuvakk kaalub peele kolme puuda Kaa; tä `peale `aasta seal olnd juba Mar; seal oo vist `peale kolme veeriku odre Mär; mees oo jo `piale kahe`kümne `aasta surn Tõs; `piale kolme`kümne `lamma oli sui Aud; `piale kaheksa`kümne rebase olen last maha omas elus JõeK; oli `piale viiekümmet `aastat [vana] JJn; tema `maksis valla taĺlitajale ikke `piale saa˛a rubla Kad; si on iki täistüdruk, kes `piale kahe`kümne `aasta vana on Ksi; mõnele `kangale läks `piäle kahe`kümne `pasma KJn; `pääle neĺlä puuda olli jahu Krk; vi̬i̬ loimun suur ain - - ain pääle `põĺvi Ran; `pääle kate`kümne ma olli küll, ku me siiä selle tare teeḿe Nõo; sinnä˽saa pääle saa `aaśta joʔ Plv
2. kellelegi või millelegi lisaks vana`allil (hülgel) on üle kahesaja kilu - - `rasva `seljäs ja liha `piale `selle Jõe; Iest ora, `keskelt kerä, pihutäüs `pirgu `pääle `kauba = harakas Kuu; ma `keträsi ühü talbe nelikümmend `vihti `lõngu, talitus oli `peäle selle Vig; `piale peki on taigliha Kad; `pääle sinu ei ole mitte ütte, kes avitab Nõo; neli tuhat rubla ja kraam, mis mul oĺl, seo oĺl vi̬i̬l pääle kauba San
3. välja arvatud Peale lakkumise pole see mees midagi teind Pöi; Vasikõl visati kõ̭iḱ sisekund är˽pääle massa ja˽täü Rõu
4. pärast (ajaliselt) Kuu `aiga `pääle `tetrie kuherdamist tuleb peris keväjäne sue Kuu; `lombikesed ja vesi õjad on `pääle `vihma `õuves Lüg; tegima `müöblid ja - - `kõike, mis õli `tarvis, `kõike tegima `päälä `mõisatüöd Jõh; Peele paastumaarjabed veib juba löukest ootma akata Kaa; `pääle löunat akatakse `jälle `tööse Pha; `Peale lapse ta jähi `sõukseks viletsaks Pöi; nahklaṕp lennab `õhta `peale päeva `looja Muh; `sündis neli kuud `peale isa `surma Kul; `peale jõulut Tõnis läin siss isi Var; `Piäle `aigust mia mäletä enäm kedägid Khn; `piale jõulu `peeti `puĺmi PJg; `peale nuttu laps nuuksub Tor; Ti̬i̬b oma tükid läbi ja `pääle selle on inimene `jälle Hää; `alla `leerimest on plika, `peale `leerimest on tüdruk Kei; tema pani `piale pääva `luoja kardulest `võtma HJn; oraksed aĺlendavad `piale `vihma JMd; mina olin - - `loomadega väĺjas, kui enam ei old karjast, `peale `mihkli`pääva Kad; `piale matuste löönud ukse `lahti nagu `plaksti Pal; `piale `rehtesid `ańti kurgu loputist Äks; aand juttu `piale `jutluse temaga Ksi; ikke lähäb tükk `aega `piale teiste ~ `teisi Lai; mis me `piäle `lõune ette võtame KJn; si̬i̬ suvel ollive küll `pääle `jaani iluse kuuma ja kuiva ilma Hel; mõni `ütleb, et `pääle söögi piab inimene sada `sammu `kõńma Puh; `pääle `künmise `äestädäss Nõo; `kapsta ommavõ ka nüüd `arku löönüve - - pääle `vihma San; `pääle leivä teo nõstõdi vańn `külmä Rõu; ma tei `vihto nätäĺ `pääle jaani`päivä Räp; `pääle tu̬u̬ tuĺl vanami̬i̬ss Lut
III. adv 1. a. pealepoole, kõrgemale; pealispinnale, katma, katteks `kosti`pulgaga `lüüa vits `noule `peale Jõe; kattukse sarikad jo `pääle `pandud Hlj; ajab `pääle `jälle oboselle `kuorma Lüg; Sain rie `nurga `piale IisR; pane podile kaans `pääle, siis lähäb `kiirest `kiemä Vai; saa‿p `oska obusele `looka `pεεle `panna Khk; poisigesed tegavad käbast `laevasi ja panavad `paprist purjud `peele Mus; se repp on nörk, `sönna `pεεle ei tohi mette `astuda Kaa; tεma jähi laŋŋetõppe, sinised villid aade `peale Muh; pane `katla kaan `pεεle Emm; murispuud, kos `pεεle sarigad pannakse Phl; `tõmmasid paadile `purjud `peale Rid; kui see va neia pruuk oli, siis posiseti `aigele kohale `peale Mär; ennimalt ei olnd si `selda, nüid tegid sella `peäle Vig; Pane nüid `riiskad `peale, mud́u soe lähäb `väĺla Han; agu `alla, kivid `piäle, et `liivä `jõese ei ajas Tõs; Aa `tuõrilõ uus vjõts `piäle Khn; paned võid lebale `peale Aud; jää on koriste jäänu, ei või obust `pääle `aia Saa; Mehed `tõśtsid `lautas [sõnnikut] `piale Kei; kui seenad ülevel on, siis pannakse sarikad `peäle Juu; `viimaks lõid punased plekid `piale ja mädatipud `otsa (rõugetest) KuuK; Linad `lauti vette ja nótid `piale, kivid veel not́tide `piale Amb; riistale piab vitsa `piale panema, laguneb ää Ann; akkasin jala ies tulema, pärast - - teśte isa võt́tis mu `piale VMr; mis sa tast nii pilgeni panid, nüid ei lähä kuaś `piale Sim; panen vett `piäle, siis `juuksed seesäväd; vi̬i̬l`meistriga `kistasse laadad, neiss `lüätse katus `piäle Kod; `kapsad `alla, siis liha ja tangud `pääle Pal; `kampson käis särgile `piale Lai; ahi on küdend, pane kriska `peale Plt; kirjad `oĺlid `piäle `aetud KJn; mitu-setu `ku̬u̬rmad savi vidasime `pääle Vil; tuult ei ole, `purje ei ole `pääle pant Hls; keväjelt ja sügüselt `aeti ülijaḱk `pääle Krk; länikule pannid `kandme `pääle, siss said tannikse Hel; kate eluga maja, tõene kõrd `pääle tettu Ran; kui jää murenep, siss ei tohi `pääle `minnä Puh; käblikul om kummitu pesä, `pääle om `samle `pantu; sul jala küĺmetävä, kata teḱk `jalgule `pääle Nõo; kaalpuu - - ku na lühikese om, siss tuuĺ aap pangist vi̬i̬ `pääle kah Ote; jõõlõ oĺl `ü̬ü̬ga õigeʔ paksu härmä `pääle tõmmanuʔ Kan; kui sainaʔ `valmi om, siss pandass paariʔ pääleʔ Krl; rońg `piatuss egan jaaman, alasi saat pääle, kost jaamast tahat Har; maa um jämme vihmaga˽koorigu pääle `võtnuʔ Rõu; päiv madalast paist, paist `õkva˽pääle; leh́tadraga˽käänd maal ilostõ tõõsõ poolõ pääle Vas; paksõl mõrrol ummõndass vitsaʔ `pääle Se || kellelegi otsa `sõitis ühele obusega `peale Mär; ärä ajagu `pääle, kae ette Plv b. võitjaks, valitsema Mina jäin `piale sõrm`kougus IisR; minu sõna peab ikka `peale `jääma Muh; minu `õigus jäi `piale VJg; ütelgu, mes tä tahab, miu sõna jääb ike `pääle Nõo
2. kinnitab mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi tekkimist `poissil tuld `jälle siis `kange janu `pääle Kuu; uni tuleb `pääle, viab `kulmud `raskest Lüg; nutt tuleb `piale kohe, ei ole mitte kedagi IisR; `lange `aigus - - äkkiste `ihmiselle `tullo `pääle Vai; üsna irm tuleb `pεεle Khk; mul akkas uni `pεεle toppima Kär; tukk tuleb `peale Muh; mool akkas laŋŋe `aigus `peale tulema Rei; aas `tääle ühnä ermo `peale Mar; tuleb ale meel `peale Kul; neil käevad rambid `peale Vän; kirbud ammustasid ja uni ei tuld `peale Kei; Mul tuli mitu `korda paha meel `piale Amb; mul käevad aegutesed `piale JMd; langetõbi, siis inime kukub maha, kui tal sie uog `piale tuleb VMr; ikk tule periss `pääle selle valuge; siul om - - nõnda kahju, et tulep `miulgi kahju `pääle Krk; süd́ä pööriskleb, tükib osse `pääle Ran; `tuĺli vahel serände jõvvetuss `pääle, et `viska `õkva vikat maha ja istu Nõo; meil tüḱk naar `pääle TMr; ku köhä om, siss tule läpätuss `pääle, eng jää `kinni Ote; süä om nii vallu täüś, et `õkva ikk tüḱiss pääleʔ Urv; tsõdsõl tuĺl sääne `haiguss pääle, et jäi jaluldaʔ Rõu
3. osutab rünnaku, kallaletungi, surve vms suunatust; osutab kellelegi või millelegi suunduvale mõjuavaldusele (osutab ühtlasi tegevuse intensiivsusele) Härg kippu `pääle `silmäd `pöürüllä Kuu; `allikad `pressivad `pääle, vesine maa Lüg; Liha nii `räidind, et `ammas `piale ei akka IisR; nuiaga minnasse obuste `pääle, mette inimeste `pääle; see oo ää `maandund, ader ep aka ka `pääle Khk; Ma pole teedand, et teite jääras peele tuleb Kaa; jõud akkab `peale küll Muh; Väsisi εε, äga ma ikka muljusi ise pεεle (kiiresti käimisest) Emm; taha nugagi `peale akata, kus siis `ammad akkavad Mar; kui vikat ia oli, akkas `piale, siis oli `niitmene paelu `kergem kui loo `võtmene Tõs; akkas neid taga `aama ja läks `piale Kad; kõhe tungib `piale `irmsast selle aśjaga MMg; ära reśsi `maoga `pääle (lehmale) Vil; om küll kuradi lońdu, ei lää lehmäl `pääle Krk; na tungive `sinna `pääle kõvaste, midägi `vaateme Hel; meie lätsime ommuku `pääle, õdagu tagasime ärä (rünnakust) Ran; serätsele võtata peni `pääle Nõo; ku es saa ajalt `pessä toda rükä, ku tõug `pääle `litse kõvaste, siss `panti küll kuhiligu kah Ote; sügise pane mina ka ommile `pääle, et `riśtku laits ärä Rõn; muide`rahva puĺl om `hirmsa kuri, tuĺl mullõ pääle Har; `väele es suńnita pääle, et sa piät niipaĺlo tegemä Plv; `naḱsime pääle minemä, siss lät́sivä pakku Räp || (ägedast, järsust ütlemisest) Põrutas kohe `piale: kohe tuli `ahju Amb; sinä koer kärätäd vi̬i̬l emäle `piäle Kod
4. osutab mingi aja, olukorra, sündmuse saabumisele; rõhutab millegi algusmomenti ei `joudand `päiva `valges `sinne, `õhta pime tuli `pääle VNg; riidaline äär `algab `kaugelt `peele Khk; Niid tuleb jälle see püme aeg peele Kaa; öö tuleb ju `peale Pöi; see `algas juba neĺländämäl `aastal `peäle Vig; maa`mõõtmine jääb pooleli, suur sõda tuleb `peale Mih; vihm tuli nii `järsku `piale, et ei suand pesugi ää korjata JMd; `kangest akand `pikne `piale, nemad läind `sinna ulu `alla; ajame `kanga ülesse - - paneme `niide ja `suasse - - siis akkabki kudumine `piale JJn; ühel korraga akasid mõlemil (pruudi ja peigmehe) pu̬u̬l [pulmad] `piäle KJn; omme on tü̬ü̬päe, rüki`lõikus tuleb `pääle Vil; einätü̬ü̬ olli vi̬i̬l käsil, ku rüki `pääle tulli Hel; märdi `aigu iki nakass ku̬u̬l `pääle Ran; abivägi jõvvab `perrä, siss nakame `tü̬ü̬ga `pääle; `aastit om `paĺlu, `aasta litsuva `pääle; vaja `kartuld võtta, küĺm tuleb `pääle Nõo; sõ̭ss tuĺl tü̬ü̬h `käümine ja `mõisa `orjus jälle˽`pääle ja Plv; `kümnes ajastaig tuĺl `pääle Vas; Õtak tuĺl pääle, haud oĺl `kaivmadaʔ Räp
5. kellelegi kohustusena kanda, taluda; kellegi suhtes kehtivaks isale `pandi nii suur rent `piale Hlj; kes `vapriku all `suitsetas, `sellele `pandi trahv `piale VNg; ja mis `neile kõik `peale (süüks) `pańdi Aud; Tal [on] `pääle `pantud väga pailu [tööd] Hää; `orjus oli see, mis `piale `pańdi Lai; are·st oĺli kohale `pääle `pantud Vil; noele (naistele) pandass noid `süide `pääle, et üits om kurjemb kui tõene Ran; ni̬i̬ surusiva selle aia tälle `pääle, ega ta esi es taha Rõn
6. lisaks, juurde; rohkem `kaua sie varakene ikke `vasta piab, kui uut `pääle ei saa Lüg; Isegi juba täis, ei enamb oleks `tohtind `piale võtta IisR; [Ta] oo seeaasta kövasti peele vettand (kaalu tõusust) Kaa; inimesed kasuvad `pεεle, üks põli teisele Pöi; uhame aga vett `peäle, siss tä (kali) seesäb eä mahe Vig; juba kahessakümmend ühüssa täis ja kuuś kuud ju `peale Kir; `mustlised ikki `ütlesid: peremees, pane `pääle kah Saa; nüid tuleb viel tordi ind `piale JJn; ua ja `erne supile `pańdi `tangu `piale Tür; [esimene laps] ei `saandki‿vel kahe `aastasest, siis tuli `jälle teine `piale VJg; kallasin `piima paĺlu `piale, et pudru sai nõrk Pal; vanajagu rahvast `surrid ärä, noored kasusid `pääle Vil; ma vahedi obese ärä, sai viiskümmend `ru̬u̬ni `pääle; neli küünart ja üits `kortel `pääle Krk; üteldi küll et, alambit lastass `valla ja targembit tuleb `pääle (kooliõpetajatest) Ran; mõne es tahava rasvaga keedetu supile `piimä `pääle, et suṕp saap kate `maoline Nõo; liha, ku sa krammi ärä võtat, t‿om kadunu, piimägä om tõne asi, toda tulep `pääle, lehm tahab `nüssä Ote; temä olli saanu ka joba [viina], ja muku uput `pääle Rõn; panõ viiś kopikat pääle vi̬i̬ĺ, siss ma anna selle raamadu Har; viiśtõiśskümme piimä `lehmä oĺl, peenikene kari oĺl pääle Vas; tulõ mu mano, ma˽panõ `palka pääle Se
7. toidule, joogile lisana otsa kui mina õleksin lõukuer, siis `süöksin `mõisa `luomad puha `nahka, `saksad suupalast viel `pääle Lüg; Sa sööd kuivalt - - võta omiti natse piima `piale Han; õlut oli `peale rüübata Aud; viinaklaaś `enne `alla ja liha ja kardulest `piale Kei; meeste kurgud on ikke nii pisikesed, et peab röebet `peale olema Juu; teed `juues ei lähe jänu äe, võta `külma vett `piale Ann; õlut oli ikke pühade `aegu `juua `piale Tür; püśsi`rohtu `võeti `sisse jah - - vett `piale ja‿s läks `alla VMr; [söögiks oli] vahel koorega `kartulid ja kiissad - - ja apu piim `piale Lai; mia `mõtli, et si̬i̬ om vanatońt, nüid ta sü̬ü̬b rattild aena ärä ja siss sü̬ü̬b miu `pääle Nõo; mugu˽`hauksi `leibä ja˽`serpsi `ru̬u̬ga pääleʔ Rõu
8. külge särgi [tegi] ema juba `valmis, `käisid pole [veel] `pεεle `aetud Jäm; Öumpuud aavad juba öitsenupud peele Kaa; [rukkil] loob pea `peale juba Vll; mul oli konks `seinas, `sinna oli ia rät́ikud `piale `panna Kei; edimäld `aeti `amme `käistele köŕtlang `sisse - - ja `panti `värdli `pääle Nõo
9. osutab olukorrale, kus kedagi märgatakse ootamatult `Juhtusin `piale, kui nied `piened `mampslid puid varastasivad IisR; tõene johub `pääle, lähäb `kaibab ja `ommegi asi ull Nõo
10. osutab ringiliikumise lõpetatusele või kogu ala läbi käimisele Arule oo niid rink peele tehtud, aga oosid pole mette leida olnd Kaa; aap küläle kõrra `pääle, siss tuleb kodu, om kõtt tühi (isasest kassist) Nõo
11. pealegi (nõustudes); muudkui `uitas `pääle ja kamandas, ei old tüömest `ühta VNg; `olgu `pääle, võtta siis Lüg; tie `pääle `louneni tüöd Vai; vana lakub `pεεle `körtsis Ans; maga sa `pεεle, ma lähe sööda sia ära Kär; Olga niid pεεle, kudas sa pole seda näind Kaa; laps nutab ja ekib `peale, äi jää vagusi Krj; Ma liha `peale, sa tule siis `järge Pöi; Mi‿sa pääle laterdad Rei; mine `peale, ma jεεn `välja `ootama Phl; va poisid libistavad `peale tüdrikude `ümber Mar; kirjutage aga veel peale edassi, `aega oo Mär; tee aga `peale `ühte `järge Kse; jooseb `piäle `sinnä `tänna Tõs; käperdab `peale, `tehtud saa kedagi PJg; las nad isi‿päle kakelda isi`keskis, mis se mede asi on Saa; kasta ja torsuta neid `lillesi `peale HMd; mine aga `peäle, kui sa tahad Juu; `laisklevad aga `piale Amb; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; Mõni mies konutab kõrsis `piale Sim; Kitse talus siad `ulkusivad `pääle Pal; kiub ja põeb `piäle oma jalaga KJn; kolm `päevä sadas, pihutass `pääle Trv; las ta jääp `pääle `mulle vanaduse `päiviss, si̬i̬ teḱk Puh; `tüt́rigukõnõ `erklõss pääleʔ Urv; mi‿sa alasi paugutat pääle taat kangast, tii muut kah Har; olõ õiʔ `hambit, sõ̭s pokõrdass pääle Vas; `sõitlõsõʔ pääle hobõsõgaʔ, lasõ õiʔ puhadakiʔ Se
12. (muud juhud) `Luikesi oli meres nii pailu, et mina‿s saa `öhti lugu `peale Pöi; Meri talub juba pεεle (merejää juba kannab) Emm; Ma pane ikka prillid `pääle, iga ma muidu näe Rei; `aigele tuleb õpetaja `piäle tuada (kohale kutsuda) Kod; Mesilinnu tahive ärä mińnä, me `laśsem vett, siss jäive `piale (paigale) Hls; es ole `lu̬u̬ta, et ta `pääle jäi (et ta elama jäi) Krk; mullõ tuńnist kuuś inemist pääle, kohe ma siss vi̬i̬l `päśsi; Koikkülä pu̬u̬l om mõ̭ni kotuss talusist nii lakõ, et ütte maia ei olõ sõda pääle (alles) jättünüʔ Har; hiir hopõn edimält sääne must, pääle (pärast) lätt är hiirust Lut
13. (ühendverbides) hammas hakkab peale saab jagu, tuleb toime (hrl eitusega) Sie `ristikivi on `ninda `raske, et kahe `veike `jõuga mehe `ammas `selle `piale ei akka; Sie on kaval pettis ja suli, `selle `piale ei akka `kellegi `ammas IisR; Mehed käisid `mõisaga kohut, siś `kohtu ammas akkas `pääle [mõisale] Hää; lõppu peale tegema 1. surmama `pussuga siis oli teht loppu `pääle `selle `hallile (hülgele) Kuu; see (koer) oli `kange `murdama - - `tehti löpp `peele Mus 2. ära lõpetama enamb meil ei ole midagi `rääkida, eks mei siis `tiema loppu `pääle VNg; peale ajama manguma; visalt veenma Poiss ajab `kõikse aeg `piale kui uni, muudku `osta aga tämale IisR; Nii `kangest ajas `pεεle, et ma `viimaks `vötsi Jäm; ajab `peale - - kui `mustlane Mär; `aeti ikke `piale, et riagi ja riagi Kad; `õkva une `viisi aab `pääle, anna `viina ja anna `viina Nõo; timä ai pääle, et tu̬u̬˽tälle seebi kivvi Vas; peale hakkama 1. algama; alustama muud ei `jääned ku `paĺjad `raamid `verkudelle - - [et] kust piad `pääle akkama parandama Jõe; akkasimma `pouku pesema, vara `ommigu kohe akkasimma `pääle VNg; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada Khk 2. tegema, ette võtma `Sõukse loomaga pole koa midagi `peale akata, kes ise ennast ää imeb (lehmast) Pöi; nende õnnetumatega põld küll `miśkid `piale akata VMr; nüid ei mõessa `kostki `piäle akada Kod; mis ma `pääle akka tage Krk; ilmatu suur talu, nüid olna ärä `laotedu kõ̭ik, nüid ei ole sääl midägi `pääle nakata Nõo 3. mõjuma, mõju, toimet avaldama `pannasse `suola [riidevärvile], et siis akkab üväst `pääle Lüg; suitsetati nendega `pöldusi - - teise inimese kuri silm ep aka `pεεle [siis] Jäm; peale käima 1. manguma; visalt veenma tuleb, siss käib ku `mustlane `pääle, iks anna ja anna Nõo; kõ̭ik käesivä `pääle, et - - ega sa esi ka enämb nu̬u̬ŕ ei ole ja nii sai mina mihele Rõn; ta käi ike `pääle, taht, et ma temä nõu `järgi pia tegeme Hel; üt́s poiss oĺl, tu̬u̬ käve ku hull pääle, et tulõ˽mullõ naasõss Rõu; ma - - nakka pääle `käümä, [et] massa mullõ arʔ Se 2. survet avaldama perele käisin kõvaste `piale (nõudsin töö tegemist), ei soand siss `keegi `armu Kos

peo n, g peo (pio, piu, peu) Muh L hajusalt Ha, JJn Pai Pee Koe Iis Ksi Lai VlPõ eL(pöü Lei), püu (püo, pöo) S LNg Mar Lih Kse Han Mih Tõs Aud Ris JJn Koe Pil, pihu R(piho Vai) Mär Juu HJn KuuK Amb Koe ViK I(piho Kod); pihk g pihu Sim hajusalt TaPõ; sisseü `peiu, -o T V, `piiu M Ran Rõn San Har, pühu Rei

1. a. pihk, käelaba sisemine külg `Lapjavars ottand pihusse `suured ragud Kuu; kes toppis `surnuka läbi, aga sie `viskas `toisest `otsast `toise, pihu oli `vastas VNg; `marja `põõsad `kasvasivad täis `ninda, et `tõsta õks üles ja pihuga `temma Lüg; Siis kõik paa `ümbär ja pihudega `putru suhu ajama Jõh; pihod on kipped Vai; uugaluugid - - `püitsime neid ikka püu sedasi sooja `veega Jäm; vötad kamalaga, kui sa kahe `püuga vötad Krj; Pane püu `alla, ma pane [herned] püu `peale Pöi; siis sülitatse `peose ja õerutse `õndla augu `sooni Muh; labigute varred `peavad siled olema, muidu `aevad püud puhas puruks Käi; Anna oma käsi mo pühu Rei; nad (tedred) tulevad vahest ońnile nii ligi, et veta `peoga ta `kińni Noa; obune võttis peo pealt `leiba Mär; kui oli kiriklik - - taĺlitus taĺlitud, siis sai alles `peimes oma pruudi kää `peosse Lih; ea pea poisil - - tal justkui viśsati `piuga Kse; ründad oo siäl, kus piu akkab Tõs; tämä noeṕn selle raha siält omalõ pio; pulmad ikka üsa `pioga `katsu juba (väga lähedal) Khn; tee peo `lahti, `näita, mis sul on Saa; üks mies tuli, pio oli vaśkraha täis Kei; ega sial siis nuge ega `kahvrid ega laual kedagist põld‿s, kämmelda `pioga, ku‿sa tahad Hag; `näĺkjas `neoke ermos libe, kui ta `peosse puudub Juu; rakud võtab `pihku, kui midagi teha HJn; `liianiga `piusse ka `anti [koolis] Amb; piu oli kohe kõva, krobe `preśsimisest JJn; `vähki `püiti kua tulega, siis pühuga `püiti Koe; köit ei tohi läbi pihu `lasta `juosta. kui ta läbi pihu juokseb, siis on pihu nahk läind VMr; leivamurikas enesel pihus ja pistab aga `pialegi Kad; pihk süveleb, suab raha; oiśs nagu piho piäl (hellalt, hoolikalt) Kod; kui odra oli lühike, siis `kistud pihuga Pal; `ahmis nii`mu̬u̬du, kui `pihku vähe läks Ksi; oli `taskus mõni `kompeki ivake, `mulle `ańdis iga kord pihusse Plt; sigadelle siis - - `kartulid tambiti sekka ja, püo oli si mõet ikke Pil; sa olet nenda rõõmuss, ku [oleks] lind sulle `piiu sittun Trv; miul kaduśs, nindagu `peoge (jäljetult) `võeti ärä Krk; peon om eluju̬u̬n, `rõivavarn, söögilaud Ran; karuuhak `suskab, ei saa mitte `peiu võtta, nii terävä nõgla om Nõo; noore `kapstalehe lõiguti väidsega peenikesess, siss - - `peie vahel pidi näid `õ̭õ̭rma ja pitsitämä Ote; taa lat́s˽om ku ellävhõpõ, ei püüsü˽peon ei pütün Kan; kikass om `väega kuri, tu̬u̬ ei mõista peo päält võtta, tu̬u̬ `t́sankass peo naha `kat́ski Har; olõ õs `aigu jüvvägi võttaʔ, käpäśsi õ̭nnõ `uibu alt paaŕ ubinat `peio Rõu; ma hoia iks `võt́mõ peohn, ku ma tõsõ tarõ mano ka lää Plv; ku jummaĺ uma pio kińni˽pitsitäss, siss um kõ̭iḱ otsah (põuast); nõgõsõli̬i̬ḿ võt́t nigu `pioga˽täi ärʔ Vas; katõ sammu pääle hõ̭it üte pio siemend Lut b. (sisekohakäänetes adverbilaadselt) kätte; käes; käest Näe, `pihku `saime suliku IisR; vöttas püksid `püuse Khk; See oo rohkem seike püust püuse kaup, ega sellest suurt äi räägita Kaa; pisike öitses oli pöos Jaa; Kelles see sant mood korra juba on, see vaadab ikka, kus aga midagid `püusse saaks (varastajast) Rei; kebadi `ańti vikat peoss (et niitma hakata) Ris; `ot́sisin ja `ot́sisin, mitte `kuskilt `pihku ei akand Sim; mena jäin üksinda `peosse Vil; jäness ju̬u̬sk `linna, sõss om koeral peon Krk; ega mul enämb `lämmä vere `tilka es ole, et nüid ma olen peon Ran; mes sä laabit tost pääst, `juusse jo esiki laheda, kaḿm ütte `viisi peon Nõo; ma˽mäńge `kaartõ, muidu lät́s kõ̭iḱ välläʔ, a˽pot́i `soldańn jäi `piiu Har c. piltl `surma pesita pihus (on väga lähedal) VNg; `estest `mülläs `suurest, tegi `viina iga päiv, aga nüüd on `pienike pihus (vaesus majas) Lüg; Mõni on pidand elu aig pihust suhu elama Jõh; Poiss läheb kole `väenikust, pian tal `kõrvad `pihku `võtma IisR; Anna üsna püuga muistust pεhe Emm; nutt peos kohe (kohe hakkab nutma), ku vähä puudud Mär; `mõtlesin isi `piusse (endamisi) Hää; ei ole ees kellegil `aasta jägu, söövad piust suhu Ann; temä võlet́s miul suu `sisse, mis periss `peoge kaian (silmnähtavalt) võle om Krk; sa piät iks `peoga (suure vaevaga) `ti̬i̬ńmä Ran; läits joodikule mehele, nüid kõnnib siĺmä peon (nutta tihkudes); `nüidsel aal om kõ̭igil kitsass peon (vaesus majas), ega tõesele ei täi kõtutäit `anda Nõo; muide vana oĺl ka hinge `piiu võttanu (ära surnud); võta süä `piiu (julgus kokku) ja mine läbi mõtsa Har; siih um nimä elänü niisama piost `suuhhe (tagavaradeta) ńapu `vaihhelt Vas; mul om no jo süä peoh (tunnen hirmu), maʔ nii `peĺgä Se
2. käelaba pikkusmõõduna änamasti site oli kahe peo `laiune Mih; kuus ja seetse pihu on vikat́, sedasi mõedavad Äks; Kui löe pikkus - - on ühessa või kümme peo, siss on see mehele paras SJn; ri̬i̬ `kõrguse mõõt olli paiel ja `risti peo Krk; kas si̬i̬ mõni vikat om, neli peo pikk ja `si̬i̬gi om `õkva otsan Puh; vikadi vaŕs pulga mant ütesä `piiu piḱk ja vikat́ säidse `piiu piḱk om kõ̭kõ `parhrap `niitmise vikat́ Har
3. kinda peopesa kattev osa; ka kindalaba `Kinda pihu lähäb ikke `enne `katki kui päält Jõh; `kinda vaŕs, püu, sörmed Jäm; püu inaraks kulund Khk; siis sai aketud püu kuduma Kär; `Kinda püu on, mis ää kulub Pöi; `kinda pöo jääb seetsi‿pole `jälle, väljap̀ol‿o selg Muh; Kendä peod oo päris ää kulund, aa ette kendäle uued peod Mar; `kinda piu on siitmoalt, kus pöial akkab Hag; nii laiaks, kui sie kinnas taheti, sätiti sie pihu siis KuuK; `peidla auk `lasta `sisse - - siis tied pihu edasi Sim; kui pihu jägu `tehtud saab, siis tuleb veike sõŕm teha Lai; `kindit sai kah nii kodada, kui tagumane ots `olli terve - - i̬i̬st peo lagunu, võesid vana veere `külge kodada `vastse `kinda Ran; `kinda peo [on] rusik`kińdil Plv
4. linapeo kaks pihu sai `korraga `kuondla teha VNg; kisuta üles ja `pannasse pihud kokko Lüg; viis ehk kuus pihu ehk kui `paljo `kiegi tahab `panna, kokko `kierada, siis `ongi lina `nuustik Jõh; püud pannaste akk`jalga Jäm; pingi `pεεle `pandud see püu ning siis sai nuiaga `sönna `pihta `pandud (linakupardamisest) Kär; kui linad‿o ää `kistud, pannasse kümme püud kogu, see‿o kerajas Mus; pärast ligu pannasse linad tokki, kolm peo kokku Muh; metu peod sa `päävas kisud Kul; need‿o parajad piud, mis `sõrmede vahele mahub Vig; kõige `este olid niukst lõugetid, kaks ammast oli teise sees, se peo oli seal vahel Lih; [linad] `tehti `piudese ja siis `viidi merese liguma Tõs; peo köidetse `kińni, `võetse kuus-seitse linavart - - kugartega ots ülesse, juurikud `alla Saa; pihule `jälle `tõmma `ümber side, pihud `siuti kubusse Amb; iga peu oli `kińni `seutud, kolmkümmend peu sai `koosse `panna Pai; linad `kiśti kätega ja pihud `pańdi `püśti Sim; pihud `tehti nigu käe varred, selle sama pihu küĺjest `võeti side, köideti pihu `kińni Trm; vanass lina `pańti `suuri pihuje Kod; mitt‿üks peo ei ole linu enäm KJn; talupoisil `olli kolmsada pihu linu `aada SJn; tuhat peo sai iki ärä kakut [päevas] Trv; ku ää lina, sõ̭ss kolm aarakut võta ja `ommigi peo kähen Krk; väegä `suuri `peosit es tetä, es ligune ärä Ran; lina`kakjale `masti `peode pääld raha Nõo; kura `käega tsusassit peo sinnä [kolgitsa] vahele, siss ää `käega sangutit üless-`alla Ote; ku suuŕ peo oĺl, sõrmõ `vaihõ pidit kõ̭iḱ täüs `põimma Plv; edimält ma tei `väega `suuri peia, peräst `naksi tegemä `säntsit ku tõõsõki Räp; ku om käüdet, sõ̭ss om pöü Lei

pikne `pik|ne R Ans Mus Vll Jaa Muh Emm L K Iis Trm Pal Lai Krk, `piḱ|ne T V(-nõ g -sõ Kan Urv), `pitk|ne Lüg Jäm Khk Jaa Muh Rei Rid Mar Var Khn/g `pitse/ Kod, g -se; `piknes g `pikse Var; `pitne Kse, g `pikse Jaa; n, g `pikse Kse Hää äike, kõu siin on - - midagi `järve `ääres, mis `senna `pikset kisub, `aina lüöb `senna Jõe; perast põles sie saun `vällä, `pikne õli lüönd põlema Jõh; tuleeluse‿s ole `tohtind `sõukest `palki `panna, kust oks `välja kasund on, siis pidand `pikne `sisse `lööma Ans; `pitkne lõi kohe majase Muh; `seisis nago `piksest rabatod LNg; `pikne oli aaba puu `sisse löönd Vig; `Pikse on tugev Kse; `pikne lööb `alla äkki säuh ja säuh ja siis tuleb müristamene järel Tõs; ära vahi `akna all, `pikne lööb `sisse kah Vän; ma kardan `piksed Ris; `pikne lõi mo isä `senna ukse vahele `surnuks Juu; tuli nii äkitseld nagu `pikne `selgest `taevast JõeK; `kangest akand `pikne `piale, nemad läind `sinna ulu `alla JJn; kui kurikaga `enne jüri `pääva pesu viruteti õues, siis pidi `pikne paha tegema VMr; `pitkne lüägu su obesed maha, kui sa sedä minu muad `küńmä tuled, nõnna ähvärdäs Kod; kui `pikne lü̬ü̬b põlema, siis ei kustuta `keegi - - põleb `su̬u̬tumast ära Pal; `pikse aeal on taevas aĺlmust Lai; teeńe on `lõhkja `pikne, teeńe on põletaja `pikne KJn; ahjust `vällä pühit tuhk ja ru̬u̬p kah - - `panti aia pääl, nii kaitseve `pikse ärä Krk; `piḱne tennu tolle `keĺdre nii peeniksess, kivid ka `pilnu `väĺlä Ran; `piḱne käib nigu üits kärrin ja mürrin, mia `piḱsega‿i taha `väĺlä `minnä Puh; vanast üteldi, et `piḱse tuld muu ei kistutana kui rõ̭õ̭sk piim Nõo; kui `ri̬i̬di jüripäiv om, siss `piḱne om vihane, lü̬ü̬p maha Kam; `piḱne käve päiv `aigu, `taivaalunõ oĺl nigu üt́s tulõ meri Krl; ku˽ma nu̬u̬ŕ oĺli, siss `teie `piḱse `lü̬ü̬düst puust piimänuŕmikeid Har; mõ̭nõ um `piḱne löönü˽nii`viisi kah, et jääss poolõ elogaʔ Rõu; tu̬u̬ om ka `väega˽terräv tu̬u̬ vanõmb lat́s, tu̬u̬ ku `piḱne käü Vas; `pikse `aigo pini `litse `hindä ligi põrmandot Räp Vrd pikken, piksne

pilduma `pilduma Var Aud Hää Saa JJn Koe VJg Iis Lai VlPõ, `pilluma Muh hajusalt L(-lo- LNg Mar), Koe Trm Äks Ksi, `pildma Kod KJn Vil M(-me), `pilma T V, (ma) pillu(n); `pilduma, (ma) `pildun Kuu Lüg(-maie); `pjõlduma Khn; `pülluma, (ma) püllu Sa(`pülduma Jäm Khk)

1. a. viskama, loopima, heitma üks `püllund `keske parandad vett Khk; Püllu mette `tuhlid laiali Pöi; vana valvaskala akan ännaga vett `pilluma Muh; `pillus oma `riided sängi `alla Kse; roho `vintsed - - pillutakse unikuse ja vahel põletakse neid Var; naesed `pillusid sõnniku kätega põllu‿pele laiali Mih; [nääriööl] pilluti `laese `õĺga Tõs; see peiupoiss siis `pildus `paelu maha Aud; mängivad paĺliga, pilluvad `paĺli Hää; ahi - - küdes ilusti rahulikult sädemeid `pildumatta JJn; pillub kõik asjad laiali VJg; kõik `pilsid `väĺjä Kod; olin truuba taga otsas, siis `pillusin `noota `sisse Äks; kõik [pakud] oĺlid `lõhki `lü̬ü̬dud ja senna unikusse pillutud KJn; akand puu `algega säält ülevält `pildma, sis tapnd mitu tükki ärä Vil; munadepühäde ajal lätsive poisi `kakleme ja `pildsive üitstõist munadega Trv; liha pilt pisarit [praadides] Krk; rehe käpp `oĺli - - tollega pilluti `viĺlä `sarja Ran; siss sai pillutuss kust tolle aava `pääle, sai vars `tervess Puh; mes sä `kirpest maha pillit, `tapnu ärä Nõo; pulman jah siss `pildsõva toda raha ja mässässivä Ote; oĺl mul kausi är `lahkõnu, tüḱüki laḱka `pillõnu San; Tõnõ piĺl vett ja˽tõnõ `istõ sälän ja mugu˽hõ̭õ̭ŕd Urv; ku˽halv suvi saabõv, siss pilluv poja˽pesäst mahaʔ (toonekurgedest) Har; `pilku‿i kivvegaʔ, lü̬ü̬t `akna `kat́ski Rõu; ma usu ei˽joht sinnu, sa ńapuga˽pillut `kärpse `vällä söögi si̬i̬st Vas; kuuś praḱs ku palass, pill hütsi ah́ost `väĺlä Räp; kivijürräjäʔ pillutasõʔ `jäŕve, tu̬u̬d ei süvväʔ; esä `pandsõ minno perä `pääle `nu̬u̬ta `sisse `pilma, katõ mehega pillime Se; peremiiś võtt ḱüĺüvaka un alg [seemet] `pillu `maale Lei || piĺd `valla kõ̭ik (lasi lahti, vabastas ametist) Ran b. impers siis sii akkas nagu tuld `pilluma Var; küll pillub välgikest nüid Trv; näe, `valget pillup (vahusest lainetamisest) Ran; `väĺkü piĺl et tarõ oĺl ütest tüḱüst `valgõ Rõu
2. keha või kehaosaga järsult liigutama oles tä (pull) saridega löön, aga tä `pillus ninägä Var; ma pillu `jalgu, et veri `ästi liigub Hää; obune pillub takka üles Koe; mõni piĺds karuratast - - lää ku lõnga loi Krk; voonakse lännuva perset `pilden Ran; lustiline kaśs, ta mängib ja väherdäb, kõ̭igi päedi pillub ennäst Puh; piap kõva mi̬i̬s olema, kes tä `kinni oiab, lääb mäest `alla, siss pillub pääd ja perst üless (perust hobusest) Nõo; mõni inemine ädäge pild `siĺmi üle pää San; külʔ no lingutass, ju̬u̬sk ja pill `si̬i̬ri; illoss ilm saa, kala˽`pilvaʔ Kan; ma piĺli üte külle päält tõsõlõ; piĺl käśsiga˽ja˽vannuss; vana kammõldaja hobõsõrõibõʔ - - is via mitte, muudgu `naksõ hennest katõ jala pääle üless `pilma Har; ośt pero hobõsõ, lää äi paigast, pill `peŕsega Se; piĺl `riśti (lööb risti ette) Lut
3. sõnu loopima, vanduma vms `pildus `õige sõnu `tõisele, `tõine ei saand akkada `vastamagi Lüg; püllub keik ilma juttu täis; `löugas `ühte `inge, `püllus `kurja Khk; mis sa sii `lolli pillud (lollusi teed) Muh; kel sa oma sõnu pillud Hää; pilluv `uhkit sõnu üit́s tõśtel Krk; pillub kõik `väĺlä, mes süĺg suhu tu̬u̬b Ran; rihvańd pild alati tõõsõlõ `halbu sõnnu Võn; sõnno pill ku tulõ kibõnit suust `vällä Se
4. pillama, kukkuda laskma ää `kaussi maha `püllug; äi sülega‿p saa mette, püllub väĺjale εε Khk; Ma püllusi ölleruusi kääst maha Kaa; kui vett `tuua, siis püllub (loksub) ika muist ää Vll; missugune pilb so siia `pillus Vig; tiringu all oo suur lai `taldrek, sellega sa kannad, muidu võta palavalt kätte, sa pillud maha Var
5. raiskama, laristama `Püllus oma varanduse paari `aastaga ära Jäm; `Püllus `eese värgi puhas ää ja läks siit minema Pöi; pillub kamaluga raha `väĺja Trm; vai nõnda siss inimestel raha käen `oĺli `pildu ku `nüidsel ajal Ran; kuiss sul `tahtuss ka taad rahha nii `pilluʔ; tiiä äiʔ, kui täl taa aig är˽`pilluss (ära kaob), alasi tüḱiss `ildass `jäämä Vas

plakk1 plakk g plaki Ris Juu KuuK Amb JJn Tür Koe Kad Ote, plagi Kuu; plaḱk g plaḱi Har Rõu Plv, plaki Nõo plekk, laik `värvi plakk Kuu; siilikul mustad plakid peäl, `aesevad ja `ermsad Juu; tule`kahju ei pidand `tohtima ema [raseduse ajal] näha - - et siis pidi lastel ikke `miśki mäŕk `kuśkil olema - - `miśki punane plakk KuuK; tuule`rõuged, lähäb jälle punaseks ja `kat́ki, plakid pial ja Amb; [pärast mesilase nõelamist] oli läind plakkisi täis ja akand lõdisema JJn; punataud on ka sigadel `jälle, võtab punased plakid `piale Tür; `muste plaḱke kõ̭ik nägu täis Nõo; `väikse - - plaki olliva paberi pääl Ote; tanh om plaḱk plaḱi kõrval Har; Kae˽`mäntse pruumi˽plaḱi˽sul käe pääl ummaʔ Rõu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur