[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kuu1 kuu üld
1. a. taevakeha, Maa kaaslane kuu on jo `kortli vanus (esimene veerand) Kuu; kuu akkab täis `saama Jõh; `jaagop̀äiv `luodi kuu; kuu on jo nähus Vai; tere-tere noor kuu, mina nooreks sina vanaks, mina kulla karvaliseks, sina roua `roosteseks (nõidussõnad) Jäm; kuu nönda selja pεεl, see näidab `tormi Khk; kui kuu `kõrgest läbi köib, siis `tulle vali tali Muh; kui kuu seliti, siis tuleb `santi `ilma Rei; täna kuu kahaneb ää, oome luuasse `jälle Mar; kuu oo `tõusnd juba Mär; Kuu luu lääve all = kaelaraha kaelas Han; `kurja `ilma tähendab kui kuu `ümmer on tumedam ratas Mih; kui noor kuu oo seliti, siis inimesed `surre, kui noor kuu `püsti oo, siis `torma `tulle Tõs; kuu o vierend vana Ris; kuu, see poissmeeste pää (päev, st päike); kui kuu pesäs on (loomata), siis on eä linu tehä Juu; kuu kasvab kõhu täis Kos; kui kuu on sedasi nagu seilakille paśtab, sie `üiti kuri kuu olema Amb; kõik laut `lammid täis, kenä õenas `keskel = si̬i̬ one kuu ja tähed Kod; kui kuu om `püsti, siss tähendeb `küĺma ja `sündimist; kui kuu seliti om, siss tähendeb sula ja `surnud Hel; nägu nigu kuu pään Ran; nii illuss `poiske, pane kas vai kuuss (kuuks) `taivade Nõo; ku kuu nakass edimätse veerändiku `pääle `saama, siss täl om kõtt i̬i̬n, om kõdran Urv; kuu om sällülde, siss saa `ku̬u̬ĺjit tu̬u̬l kuul, aga üless vaiva otsagaʔ, siss om `haigit Se b. kuufaas `kartuli vanad `rahvas `püüdäsivvad tehä vana kuul, kuu `põhjal, terävili `jälle `uuvel kuul Lüg; kui konnad `sorravad `kahte kohe (kuusse, st kahe kuufaasi ajal), siis tuleb kena kevade Khk; noore `kuuga raiuti vösa mis ep pia `kasvama Pha; `Noores kuus `toodi `püüsed `randa, siis `saaje kala Pöi; vanas kuus taheda `villu kedrada, siis koid ep söö ära end Emm; seinä palgid ja tarbis puud `võeti ikke vanas kuus, nii vana kuu `viimse nädäli sees Mar; Lehtpuu raiutse vana `kuuga, okaspuu noore `kuuga Han; kuude vaheaeg, kui veel uut kuud põle nähä, vana kadun Tõs; kui siga oo vanas kuus tapetud, siis liha lähäb `pissese, kui `noores kuus tapetud, siis lähäb suurese Aud; Kadevad ajad `oĺlid vana kuu neĺlapäeva `õhtad, siś arstiti, ku midagi ära `kautada taheti, nägu `paisi või `maalesi või Hää; kui kana kahe kuu sees (vana ja noore kuu vahel) `audub, siis poead säuksuvad vägä paelu Juu; noore kuu viht aab ihu kihelema HJn; vana kuus `jääti `ärgane vasikas `kasvama JõeK; `lambaid niidetakse noorel kuul, et siis vill kasvab Ann; `erne külvati täiel kuul, siis ei pidand uśsitama VMr; nuare kuu uni tuleb ruttu kätte Kod; okaspuu lõegata noorel kuul, lehepuu vanal kuul Äks; noorel kuul kästäss neid tetä, mis pääl maa kasuss, vanal kuul tetä kardult Krk; kui lumi tuleb vana `kuuge, siss ta ei tu̬u̬ `talve Hel; kuppu `lasti vanakuu vahepäeväl, et siss om pehme aig, kupu aava ei ole valusa Nõo; kuu om nellän jaon, `vahtsõkuu kaaŕ ja `vahtsõkuu läülä - - `siss tulõ vana kuu läülä, siss tulõ vanakuu kaaŕ Har; noorõ `kuuga˽külvet herne˽naglutõdass, vana `kuuga˽külvet vaglutõdass, täüś `kuuga˽külvet kasuss kõdrinõ Rõu; noorõ `kuuga võõrutõdass tüt́äŕlat́s, siss saa illośs Se; pööräʔ `kaplu vana `kuuga, noorõ `kuuga aja `ki̬i̬rdu Lut
2. ajaühik, kalendrikuu `aastas on kakstõist`kümme kuud Lüg; laps on kuu vai kaks vana Vai; ma ole kuude `kaupa seda `ootand Ans; saab kolm kuud vanaks Khk; Vassikas juba kuu kolmene Pöi; `öetse kaks kuud `aega vel menavad Muh; ösna `kuude `viisi olle sεεl Phl; mõrd `seisis sees (meres) kuud kaks Rid; viie `reedene kuu, et viis `reeded oo ühö kuu sees Mar; kui tä oli kuud paar ää `teenin, tuli tääle `aigus Pär; `kuude `kaupa teenib, ega ta öhös `kohtes paegal ei ole Juu; teese kuu oli kuiv, aga nüid on vihmane kuu Ann; kuu ajaga tegi `u̬u̬ne `katse (katuse) `alla Kod; `oktoo·bri kuud `ööldi lehe kukkumise kuu kua Lai; aprilli kuu om kige alap kuu Hls; nüid om august, nüid om si̬i̬ kuu, nüid puru kah liigup Ran; temä ütess kuuss `tulli, et siss avitap kotu ka veedike Nõo; mõ̭ni kat́s kuud saa iks tagasi, ku tä käve Urv; timä om jo˽`kuudõ `viisi `haigõ olluʔ Har; seo kuu lätt ku nähvähhäss `mü̬ü̬dä Rõu; kuu ~ kuude peal(e) (teenistusajast) ta oo meil kuude peal Kse; kuudõ piäl sai `olla [teenimas] Khn; kuu `pääle tellit [sulane] Trv; või sõss `kuude või poole `aaste pääl ollit Krk; mõni poiss `olli kuu pääl `ti̬i̬nmän, sai kuu pääld palga Ran; tu̬u̬ om kuu `pääle `leṕnö Räp; kuu pääle lät́s `ti̬i̬ńmä; kuu pääle palgat Se
3. fig (võrdlusi, väljendeid) Kel juo kuu `paistub, ei sie enämb `tähtiest `huoli; Mene kuu `pääle oma juduga Kuu; sie justku kuuld `alle kukkund, ei `oska midagi Hlj; läks `nindagu vana kuu `taivast (väga ruttu) Lüg; `Otsisin sind kui kuud ja `päivä taga Jõh; kadusid kut vana kuu `taevast Mus; Ah sa mine eige kuu pεεle eese jutu ning tahtmisega Kaa; Sind näeb [harva] nagu noort kuud Rid; [ta on] kadunud ku vana kuu `taevass Kod; send saab ka nähä ku vana kuud Vil; ku kuu päält `alla kukkun, sa ei tiiä midägi Hel; oled nigu kuu päält tullu ~ sadanu Ran; Sinno näet ka‿gu vanna kuud Räp
4. kuu ja päeva lilled ~ rohi – PJg Plt härghein kuu ja päeva rohi `õitseb pikalt, `mitmed `karva õied on Plt Vrd kuupäevarohi

minut minu|t Pöi Phl/-nn-/, g -ti RId Mär Kse hajusalt Pä, Ris Kos JõeK Tür Koe Iis Trm Kod Hls TLä, -di Kuu Rei; minu|t́ San, g -ti VJg Plt KJn Trv Hls Har Rõu, -di Krk Krl Har; mino|t Mih, g -ti Vai; mino|t́ g -ti Plv, -di Vas, -te Räp; miinu|t Kul Khn Kei Juu/-o|t/, g -ti LNg(-o-) Mar Juu; mi|nuu·t g -nuu·di hajusalt S; minuta Lut; pl min(n)unded Phl; menu|t Hlj, g -ti VNg/n menuti/, -di Kuu; meenu|t g -ti Rei; me|nuu·t Käi, g -nuu·di Jäm Khk Pöi 60 sekundiga võrduv ajaühik või vastav ajavahemik; hetk, viiv `Teimme oma `paadi `piiridüksest mone menudiga `tühjäks Kuu; siis kui emädä ei õle [mesilaspere hulgas], siis on üks kolm neli minutind `aiga puus - - ja tulevad `uuvvest ärä siest Lüg; Vihm iga minut tulemas, ädä kääs, et jääb kuhi `pualeli Jõh; On mul ia `traavel, kui tuhat`nelja ajama paneb, siis minut ja verst IisR; ooda ma liha minuu·diks `vaatma Ans; viie menuu·diga sa küll es jöua Khk; kellu oo `paergu kümme `minuu·ti kahe peal Vll; massin `peksis neil kaks `tundi ja kakskümmend `minuu·ti Muh; Üsna igas meenutis oli karta, et jäe kati läheb Rei; teeb selle `vaĺmis mõne miinutiga LNg; ma lähä viieks miinutiks ää Mar; üks minut `aega käis ää, tuli kohe tagasi Mär; sie oli üks `irmus miinut Khn; viis minutid `aega `olla veel Tor; mette minutit ka enam ei jää ma siia JõeK; mis sa selle minutiga `jõuad Koe; kuuskümmend minutid one tuńnin Kod; ooda‿ńd vi̮i̮l paaŕ minutit Trv; nii paĺlu minutisi läits `aiga Ran; lätsi üte minutigõ `mõtsa Krl; üt́s tseier `näütäss `tunnõ, tõnõ minutid Har; noid minotit ańd `õkva `u̬u̬ta, oĺliva ni pikäʔ Plv; minotehh [on] kuuśkümmend sekondet Räp; minuti peal ~ pealt täpselt, minutipealt `umbest minuu·di pεεl ma `joutsi `sönna Ans; see pεεb siis `umbest menuu·di pεεl sii olema Khk; Vabrikus peab ikka just minuudi pεεlt olema Kaa; Äga nii menuudi pääld `oska ka `tulla Rei; ega mul minudi päält hädä minnä ei olõ, ku˽ma jää kah `raaskõsõ `ildap̀ass Har