[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit

haam1 aam g aami Jäm Khk Mus Pöi(oa-) Muh/oa-/ Rid Mar Var Tõs Aud Pär Hää, `aami Jõe Kuu(h-) Jõh; uam g uami Khn kahv sured `aamid olite, `kellega kalu `tosteti kot́ti Jõe; Oda haam, nobi neid kalu `parda `äärest Kuu; aamiga noritase mere pöhast midagid `asju Khk; `oamidega tõsteti kalad pära seest `välja Muh; aamiga `meite pool tõstetasse kala mõrrast ja noodast Rid; aamid, mõrralinast, võro `ümmer ja vaŕs järel, et `tõsta saab Var; Aug mutis, võta ruttu uam, muedu läin Khn; kalad tõsteti aamidega - - paadi `sisse nagu kuĺbiga Pär

aam1 aam g aami Khk Mus Pöi Emm Rei L Ris Juu VMr Kad/v-/ Sim hajusalt TaPõ/ua- Kod/, Plt KJn Ran Nõo, `aami Kuu(h-) Lüg Jõh; aaḿ g aami M San Krl; n, g `aami VNg Vai; oam g oami Kei Juu Koe Trm; voam g voami Juu Kos; vuam g vuami Juu JMd VJg; haaḿ g haami Rõu Plt Vas Lut suur vaat `Tollistest `laudadest `aamid ja puu`vitsad pial Lüg; oluve `aami `panda olut `käima Vai; vanast olid suured viina aamid Khk; `Aamide `viiti `juudi õlut ää; `Mõisas `tehti `viina, kõik `aeti `aamide sisse Pöi; aita mind `aami üles `tösta Rei; aami vits läks `kat́ki Mär; Aam aami pial, vaat́ vaadi peal, oravasaba `otsas = pilliroog Han; `enne `veeti suurte aamidega `viina Tõs; `aami läheb kolm neli `vaati Tor; pugu on tal (kanal) nagu suur oam küĺle peäl Juu; viina voam on suur, viie-kuue`kümne vedrune Kos; ikka minnakse `suures `vuoris `vuamidega, kui `viina viiakse JMd; suur vie aam, obune ei jäksand vedada, kui vett täis `pańti VMr; süönd täis nagu aam Sim; oam õli kõige suuremb - - `kuńni viis `jalga lavvad pikad Trm; maśsina `juure vedäväd vett uamiga Kod; õlle aami ja vaadi, ni̬i̬ olli tammest Hls; aamil `olli otsa sehen mulk, puust puńn `olli i̬i̬n; suure lehmä olliva nigu igätse aami Nõo; Lännü˽ka˽paksuss ku˽haaḿ Rõu; viina haaḿ Vas || suurem tünn lina seeme oli `aamide sees Vig; Vili `aeti kot́ti ja `viidi `aita, `pańdi `oamide ja `kerstude `sisse Kei

*aam2 g aama Vll Pöi Muh Rid Kse Var Tõs Khn Juu, aema Emm ajamine jutu aamaga läheb aeg ää; ratas kulub koa ülearu aamaga; eina aama aŋŋul‿o kolm aru Muh; Laeva mereaema kölgupalk peab kövasti laeva külgis kinni olema Emm; abeme aama peel (peegel) Rid; tuule aama ratas (veskis) Kse; Läksid igävese aamaga (kiire sõiduga) Khn; aŕksahk on kardule vao aama jäoks Juu

haam2 haam g haami Se(-ḿ) Lut puust kraan, haan haaḿ om treiat puinõ, last mulk `siśse ja pant pulk `siśse; `löh́tril om ka haaḿ, kost vesi ju̬u̬sk püt́tü Se; haamiga lastass `taari `ussõ Lut || (nooda osa) kala `püüdmise man oĺl ka haaḿ [tindi] nooda imä ḱüleh; haami `tõmbass vallalõ ni pulga i̬i̬st ärʔ, ni `saigi jo mulk vallalõ, võrk vallalõ Se

aasm, aasma aasm g `aasma Ris; n, g `aasma Kad Rak sööt, kõrge lage maa vanad maha jään põllud - - nied `üitaks `aasmad siin Ris; `aasma on nisukesed maad, mis pole inimestel tarvitusel Kad

aegsam `aegsam HMd, `aeksam Ris aegsamini, varem see on `aeksam oln Ris; tuled sa `aegsam `sinna HMd

aga1 aga üld

I. vastandav sidesõna; kuid, ent 1. a. (lausete või lauseliikmete vahel) neid `siivusi inimesi one ikke vähä `ilmas, aga `siivutumi, neid one pali VNg; ta õleks `vielgi `jäätud `nuori õppetamma, aga jalad jäid `aigest Lüg; `ihmine oli, aga mia en `tundend Vai; nii `kange ilm oli, aga me saime ikka `öhta tagasi Ans; vahus - - sedasama nägu kut luts, aga roheline roog Khk; puhumine oli suu sehes, sörmed olid aga `kinni Mus; Kala on meres küll, aga ta tuleb öles `otsida Pöi; pöial on ka sörm, aga tal on ise oma nimi Rei; ei tä sure ega elä, aga ing oo ikke sees Mar; ma pidasin sind ikke eaks lapseks, aga nüid sa oled nii vallatu et Mär; Oli kua `inge `vaakmas, aga sai omiti `jälle `terveks Han; Isi vana metsavahi obune, aga igat `kändu kardab (öeld inimesele, kes ei tule toime jõukohase tööga) Hää; ega `enne saand puhata `ühtigi inimesed, aga nüid on neil `kulne põli Kei; isa üteld: sina ei `soagi naist, aga poiss üteld: ma võtan kümme tükki Hag; meie `lammal oli koa tall, aga põld utt `ühti Juu; vallatust tegi ta küll, aga ia õppija oli Amb; oleks ta nüid lage maa olema - - aga vat sinna `metsa meie ei tule Tür; jõgi oli `lahti jah, aga luht oli kõik jääs Koe; ta lugend küll raha ilusti üle, aga‿i tia, kust sie viga tuli VMr; tue`seĺga aed on nagu püst aed, aga ta on madalamb; pidin iljast `jääma, sain aga kiisakibadi minema Kad; teda `üiti `okmańn, tema nimi aga oli `Elba Sim; `tütred õlid täl ilma ilosad - - aga üks jäe vanass tüd́rikuss Kod; olema olnud siin, aga ega ma sedä ei tia Pal; `pilpad on `jälle `sindli `moodi, aga ei ole `sooni sehes Äks; meie räägime siin ike mõjal, aga mõni `ütleb majal koa Pil; poiss võis ka külida, aga eks iki külimene ole änamaste pereme asi SJn; `tu̬u̬relt `sü̬ü̬di [naereid], aga õige maguse ollive Pst; ilus nägu, aga sita tegu Krk; mul kana muneve küll nüid `talve, aga sööve esi mune Hel; ilm olna oṕpi, aga mitte elädä Ran; tü̬ü̬d om külländ, aga `leibä om kasinde Nõo; mina kudasin küll, aga jalad es küini lavvakide `pääle TMr; tuule käen `äĺlüsi ää vili, aga kõhn olli nigu soldat püssi all Kam; küĺl esä vi̬i̬l `uhtsõ `poiga, agaʔ midägi es avita Kan; `varblaisi kül˽ta‿s saĺli, aga muid `lindõ ta `väega `hoise Plv b. (alustab iseseisvat lauset) paarsada kilo mehele sai [lõhet]. aga kolm `kruoni ka `maksas `ostaja Lüg; `peale [mehe] matuste - - ei jäänd mool muud järel ku `ainult üks sinine eesti kroon. aga siis me akkasime ise [kala] püidma ja Rid; sis naene küsind: aga kust sina minu `võt́sid Juu; meil ei ole `kaugel einamaad, siin oma juures ja. aga `siiski oli ennemal aeal sie mood́, et ei old `aega `lõunelle ega keskommikulle eenamaalt `tulla Amb; nelikümmend miest tegivad talve läbi metsatüed. aga ega `sinna sis `kõiki ei `võetud VJg; egäl käis ta (pruut) kosi `viinä viimän. aga igaüits ańd, mis kellekil siss anda olli Pst; `pruuni `väŕvi iks sait `väŕviʔ. aga ega na‿s kulõhtu kah, mis iks `sääntsega oĺl väŕmit Plv c. (muud juhud) peris tasane [ilm] oli ja, ühe `kerra aga jää hakkas - - `liikuma Kuu; siis olid aga `kueranahast torupiĺlid ja sie kua `mäńgis VMr; rehepapp aga pannud minekid siält rehe juuress Kod; eks aga ollud suur u̬u̬l ka selle rehegi küt́iga Äks

2. ega Kiviparand oli ikka parand, äi seda‿s vöta vamm aga pole `kartand `märga Kaa; Ega koti pealt `võtke kaks `toopi, mitte `rohkem aga vähem; Äi ta ooli oma riietest aga midagi Pöi

3. vaid egass `persel midägi ei ole viga, aga `jalgul; `päivä ei `uika mõts `vasta, aga õdagu Nõo

II. adv 1. muudkui, vaid uss oli kihutand aga järel, nii`palju kui `joudand Kuu; lähevad aga `jälle `pienarte `pääle siblima Hlj; laisk, `põõnatab aga magada Jõh; ma‿p tule, üüa aga teda Jäm; pistab aga lapsele nisa suhe Vll; Pöksub aga `pääle ühest päävast `teise, pole `surma, pole elu Pöi; ole aga ea laps Muh; anna aga kätte, olgo siis külm toit või Mar; Kül‿se laps oo igavene joośt, `mutku jooseb aga Han; laseme aga käed `köia Aud; Muud sa ei tee, ku sirgeldad aga Tor; nii märg maa oln, kardoled ojon aga vie peal Ris; [rukist lõigati] sirbiga ikka, muudku aga sirbiga Hag; `tõmma aga takka, mis sa `kuulad Jür; arakas sagatab, raga-raga-raga aga tieb KuuK; akka aga karjas `käima Amb; `rüepasin aga `küĺma vett Ann; mine aga `pialegi Koe; kõik ahnitseb aga omale VMr; piim on apu, aina kihiseb aga; `kondab aga `piale ühest tuast `teisi Sim; suńd aga minuda Kod; tükib aga `vankri MMg; lase aga `tulla Lai; ot́sime aga `istmid, `toolisi on meil küll Pil; pane aga mulla `sisse, küll ta `tärkäp Krk; anna aga `siiä, küll ma ärä sü̬ü̬ Nõo; et las(e) aga käia ~ olla (kinnitav, rõhutav väljend) Sie on üks sala koi, et lase aga `käia Jõh; tantsib nenda `poĺkad, et las aga `kεia Khk; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; Vana Tiiu `siokõ kõrõ, et lasõ aga `olla Khn; nõnna oma `jõmmi täis, et lase aga `olla Kad

2. a. ainult, üksnes `hieringe `laevass - - `oldi noh siis aga suvel ja‿s `talvel `oldi kodu Kuu; inimene nääb `silmaga ja `tahtoses omale `saada, aga et task ei `kuule sõna Lüg; Süö `teine `suurema kedagi, vähe mekkitab aga IisR; ta suu oli muiul, `muigas aga paljast Muh; kui aga saaks, ma öpiks ikka Käi; nahk oli olnd aga `kontide peal Mar; Kjõrs oli, et aga (vaevalt) `kańdis lod́ja piäl Khn; mutku oleks aga viel oleks kududa, viel koeoks Kei; ropsitakud olid juo jämedad, neistsai aga kardulikot́i kuet KuuK; Eĺvil aga üks poisikene JJn; mina olen nagu üks inimese vari aga Ann; kui aga raha, lähen poest saan `siidi ja `sit́si kõik omal Pee; teśtel `viĺjadel ei old libli, kaeral üksi aga VMr; nüüd kannavad jua säŕgist soadik kõik `siidi, enne õli aga `sakstel Kad; anna aga `aega, eks siis nää, mis saab Iis; `kiissel one `kerge toit, et üle aia karata aga Kod; `enne on vähä kuma aga, et koit akkab Äks; looderdab aga `ringi `ümber Ksi; [särgil] põle käist `otses, kaela auk aga Pil b. iganes karuohakas - - kasvab lina `seltsis, ku tä aga vähä saab PJg; kis aga eenamuas oli, kõik `niit́sid Pai; nii `kaugelt kui silm aga ulatab, kõik üks vie luam Kad; [kiikusid] kõik, kes aga `suovis ja kelle pia kannatas Rak; jooma ulguss ulgub ühest kohast `teise, `vaatab kust aga [viina] saab Plt; võhnitseb - - kost aga kätte saab Ran

3. a. alles, ikka õleta te aga `siivusad Lüg; on aga vana kell küll Phl; küll see on aga elm rekas inimene Mar; küll sel‿o aga nośu Aud; on aga töbras küll Ris; ned on aga ühed `luodred Jür; vaest oli kuus seetse kangast, no sie `ańdis aga `nühkida koa, `enne kui sa said lõpule VMr; küll aga satass Rõu; tu̬u̬ oĺl aga üt́s `kimmäss mi̬i̬ss Se b. just, nüüdsama `köster sai aga `issa`meie `luetud, kui orilad akkasivad `üidma Kad; ma tulin aga aast (aiast) Pal

4. (ebamäärase tähendusega) a. (sissejuhatava sõnana) aga küll se ilm läks siis kolejaks Kuu; aga sain täna `ommiku pali kalu Lüg; aga nüüd `lämmetab lund maha Jõh; aga sie tuba `kaia (kajab), kui müö `räägimö Vai; aga `kiuhkab täna (paisest) Muh; aga laps magab täna eloste Kul; aga se `vanker on ea `kerge Juu; aga sie läks ia `vaardiga JõeK; aga ta võis jutustada JJn; aga ma `eĺpisin seda `kiisli `köŕti `süia Kad; aga tuhveldasin tedä KJn; aga `oĺli küll muru pääl sükäv lumi Ote b. (koos verbi kordamisega) `kõrda aga `kõrda mittu `kõrda, ikka ei `kuule Lüg c. (muud juhud) kui sul aga iad `asja tiada või midagid on Hag; üks `surnud valvand sis - - pärast aga akkab liigutamma viel KuuK; põldpüid lähvad kohe vudinal üle lume - - tedrest aga pisem Amb

Vrd a2, äga

aga2 aga agu `Käiti ukse pääl `vaatamas, kas koidu aga akkab; Ku kukk ärä `oĺli `laulnu, siiś vaadati - - koidu aga Hää

agajas agajas Pöi Mar haraline Oli `päiksel suur lai agajas sammas peal, siis võis veel merele `minna, oli pisike aga otse peal, siis tuli suur tuul Pöi; `kasteein oo agajas Mar

agan1 agan R(h- Kuu) eP(g -e Saa) M(g -e), akan T(g -e San) V(-ń; h- Se; g aganõ Urv Krl Har Rõu), aganas Hlj Vll Mar Kul Mär Kse Mih Tõs PJg Vän Tor Jür Plt SJn, g agana

1. hrl pl teravilja (ka heina-, linaseemnete) peksmisel ja tuulamisel terade (seemnete) hulgast eraldunud muu peenem, kerge osake, kõlutera jm `peksämä `reie, siis vili kukkub `siiä ja aganad `lähväd `alla `tuule; sie leib on aganuiega `puolest, jääb kõri `kinni Lüg; esimäine kerd `lasti [vili] `arva `sarja läbi, `suuremist aganost `vällä Vai; sured pikad aad olid ning sellega sai aketud neid aganid säält viĺja pεεlt ära ajama Ans; kui `einu vähe, siis söödetasse `loomadele aganud Khk; tambit aganud `pandi levale sega Pöi; vanast ajast oli ahju ja seina vahel kuru, kus aganad `sisse `panti; Sene pεε aa aganid (lollusi) täis Emm; münu isa ema `kasvasid aganast leivaga Phl; odradel oo `kõlkad, rukil oo aganad; aganad oo peenemad kui `kõlkad Mar; leevaviĺlale `pańdi aganast `ulka Kul; mis kõege `enne tuleb `väĺla tuulates, need‿o suured aganad; kõege `viimbsed‿o peeniksed aganad, need tulevad kõege lõppus Lih; `alla tuule läks kõlu ja aganas. aganas läks `jälle `kaugemale Mih; Aganatõ `piäle taris pala vesi `panna, siis lehm süeb paelu paramini Khn; ehk küll kõlgas kõhus ja agan augu ääre pääl (söök oli vilets), aga rõõvas oĺli seĺläs Saa; `eńni söödeti sead aganadega Ris; Kui aganast natuke sees oli, siis leib `krõmpsus `amma all Jür; suĺp on sie, kui `praaka `lasta aganate ja `põhkude `piale KuuK; aganad on leeva `jätku, vesi pika piima `jätku JMd; ega siis ole tuulatud aganaid õiete `väĺla sialt rukkist VMr; telvel `tehti `lehmadele `sulpi pientest aganatest VJg; [masindamisel] vili juokseb kot́tide `sisse ja aganad tulevad põrandalle Iis; teräd aganitegä segi Kod; `talvel `tehti (loomadele) `suĺpi agandest Pal; siga söödeti lina`seemne agandega, keev vesi agandele `piale Lai; kui rehi ära `pekstasse, siis jäävad aganad ja terad segamini, need on `üssed Plt; rapantse leib õegati, aganega Kõp; aganit saa tuuludamise, `kõlkit sõkudamise man Krk; suure püti ollive vanast laudan agande `autemise jaosse Hel; talvel sai aganist obesile `sü̬ü̬mä tettuss; rüä agana om alamba agana, nu̬u̬ `oĺli `lehmi `toita Ran; akan om armass leevä jakk, vesi om piḱk piimä jakk Kam; siss tuulutedi terä ärä, akan `väĺlä, siss `panti kotti; agana terriga ku̬u̬n om üsätse Ote; Sõ̭ss ku˽sarran [linaseemned] är˽kuiussõʔ, pestäss ärʔ, tulõ seeme˽`vällä, akań jääss maha Urv; vanast oĺl visat `vasta `saina `viĺjä, ku kõrahti, siss oĺl pant vi̬i̬l aganit seḱkä Rõu; Päie agana˽`hautevaʔ eläjille, lina ja kanepe aganaʔ t́seolõ Räp; ku maśsinaga pessät, jääss hulga teŕri aganidõ `sisse Se; määne leib, `säändseʔ aganaʔ; tuhk tubagu jakk, akań leebä jakk, sõ̭kõĺ `suurma jakk Lut

2. põhk, pahn `erne aganad Jäm; obustega tambitasse vili `välja ning siis jäävad aganad; rugil on `saskid ning odral aganad; aganad `aeti elubele ning pühud `pandi pühu `kuuri Khk; mes päält ära `vööti [pahmal], nee olid aganad Pha; Pooled aganad alles `kuhjade `juures laiali Pöi

agan2 agan g -a ahne sääl olivad keik aganad inimesed Hlj

agana- 1. agana(te)st, aganaid sisaldav agana `suĺpi `tehti lehmile Vig; `Lu̬u̬mi ju ikki lobitadaks, aganalobi `tehtaks ja Hää; agana appe tegin `künnä lehmile Kod; perel ant agana`putru, aga `engel (hingedele hingedeajal) ant jälle ääd [sööki] Krk; `Lõunaoodussess `ańti [veistel] aena, õdaguss riśtkaena ja aganalobi Rõn

2. aganate jaoks agana ang oli suvi `vilja `tuulamise ja aganuie `tarvis VNg; rihaaluse `kõrvas olid agana laudad, aganad olid üksi seal sees; `seoke agana koŕv `tehti `vitstest - - põhi oli ää põimitud `vitstega ja küljed kua Tõs; rihaluse `otsas oli agana ladu PJg; vahel sae agana`riidid kudoda; õtstakuss õlid aganaräted Kod; mõni ehitäss aganaküüni kah Ote

aganas → agan1

agane1 aga|ne g -se aganane tiu ajal oli leib nönna agane et Rei

agane2 aga|ne Rid Ksi, g -tse Krk Hel

1. hagudest tehtud agane aed Rid; külä kõtu täüs om üle agatse aia karate Krk

2. õel, okkaline ta on üks nisukene agane inimene, et ta kellegagi kokku ei lepi ega sünni Ksi; nemä om siantse agatse Hel

Vrd hagune

agar1 agar Hel, g -a Jõe VNg/n -a/ Lüg Vai Jäm Khk Vll Hi/h- Phl/ hajusalt L K I, Trv TLä, -e Krk; agaŕ Plv Räp; akar g agar|a Nõo San Vas, -e Krl, -õ Har(h-); akaŕ Hel Se, g agara Rõu(h-)

1. kärmas, tragi, hakkaja mina olen agar mere pial, võttan `tüüri kätte ja `tüürin `randa Jõe; agara `tüöle VNg; üks nobede kätega, agar `akma igase `poole Jäm; nii agar `keiki `asjo `kinne `vetma ja aro `saama Käi; hagara (kiire) jütuga Phl; naesed olid agarad `niitmä; oleks aga agaraid inimesi, ei siis peaks töö `vastu `ühtigi Mär; tema oo agar, mina va nösu PJg; agarad inimest on ää vaadata Hää; lapsed olid agarad `ot́sima jõest vähi Kei; ega kubja kepp agarasse akka Juu; kaks agarad inimest, agarate inimeste lapsed JMd; oli agar nõu `andma Lai; on iga töö `piale agar Plt; mis tugeve ja agarep [vasikas] om, si̬i̬ võip jättä [üle talve] Krk; temä om `äśte akaŕ kikke tü̬ü̬d tegeme Hel; kos olliva agarambat mehed, kuivativa [pirde] ladu ja tarõ pääl Ran; temä om agar egäle asjale; `olli akar mi̬i̬s, `olli vi̬i̬`tunja toonu, kes vi̬i̬ `su̬u̬ni `tunnu Nõo; akar `tüühve Krl; ta om vana akar naistõrahvass, tu̬u̬d ei˽saa sõnnuga˽kińni˽pandaʔ Har; ta um hakaŕ tööle Rõu; akaŕ mi̬i̬śs, toolkulinõ mi̬i̬śs Se Vrd ager1, agrass

2. sõim ogar agara `pääga, ei tia kenestki; agar inimine ei õle `selge `mõistuse sies Lüg

agar2 agar g -a lant, vedel kala agar Räp

agask aga|śk g -ski õel (inimene) – Hel

agjas → hagijas

ahtam1 `ahtam Phl, g -a Jäm Khk, -i Ans Khk, `ahtma Vll viljalaug kolm `ahtamad saab üles `pandud Jäm; odral oli kolm part, üks `ahtam; mis ikka ühe jooniga `pεεle panid, oli `ahtam Ans; `ahtama `kaupa pannasse riht `pεεle; rugil pole `ahtamid änd, muidu `antasse üks pars ede Khk; üks `ahtam veel rabada Vll

ahtam2 komp `ahtam g -a Jäm Khk Pha Vll Trv; `ahtamb g -a Ran Nõo Ote; `ahtamp Trv Hls Kam Rõn Har Räp; ahtõmb San; `ahtap Har, g -a Se; `ahtep Hls, g -e Krk; g `ahtamba Võn Kam Urv Har Räp, `ahtaba Vas kitsam sukka ahendasse `pöisest - - tehasse sedasi `ahtamaks Khk; siit oli meri `ahtam Pha; taari tõrike olli alt vähä laiep, päält `ahtep Hls; pot́tahju nukakivi om `ahtepe Krk; kui tetti paĺgest [seinad], siss olli undamendi kraav kah `ahtamb Ran; ku lastele [viiske] `koeti, `võeti `ahtamb niids Nõo; mõni [niitja] `võtsõ laja kaari, tõnõ `ahtamba Kam; läniku olliva - - alt jällekine `ahtamba Ote; aganikul oĺl jäl `ahtamp ja madalõmp katuss ku `kõlksõl; tõnõ kotuss om jäl `ahtap Har; kes rikkamp oĺl, tol õks oĺliva˽`laemba˽siidiʔ, kehvembäl oĺlivaʔ `ahtambaʔ (tanudest) Räp Vrd ahass

ainam `ainam g -a Mus Pöi Hi(ainam) ainus üks `ainam vend Mus; pärdist akkasid rehed, äga `ainama pää oli rehi Pöi; Üks ainam lammas mool oli Rei; ainam laps pole medaged vεεrd Phl

alam1 alam hajusalt eP, alamb, alemb Kuu VNg Lüg Vai, g alama; alamb g alamb|a T V, -e Trv Pst Hel, -õ San Krl; alamp Trv, g -e Hls Krk; alap g alaba Se, alape Hls Krk; g alama Trv

1. madal(am) kiviaid oli siis ikka niipalju alam Jäm; vee luäs - - kus alam mua ond, et vesi piäl Khn; teĺg - - tä ikke jäeb linast natukse alamasse PJg

2. halb, nõuetele mittevastav, ala- või väheväärtuslik; tähtsusetu; madalamal positsioonil olev; väiksem, nõrgem, viletsam, vaesem jne `mõisas `karja `aia `tütrik, sie õli sie `kõige alamb `tienija; sina õled ikke minust alemb, `tõsta `ninda et silm `pungis Lüg; Teised pidasid teda alamaks, ta oli `vaene Pöi; ma oli alam naine, teina oli ika perenaine Emm; kõhualused ja teie`pealsed olid siis alamad `seĺti [villad]; poolvillast `tehti nisust alamad riiet, igabäst riiet Rid; [tuul] akkab alamaks `jääma, `vaikema Mar; alam rahvas `viidi `taĺli ja, nuheldi kere läbi ja Mär; midä kõbem ligu, sedä parem lina. kui ligu jääb `pehmes, lina jääb alamas; pordo sõĺm, see ei seesä naa, see oo alam sõĺm; pops, üks alam nimi üteldä Vig; takudest `tehti alamad `lõnga ja linadest paremad `lõnga Tõs; `köster ja `neuksed alamad ametnikud, need olid emandad ja isandad, see oli alam järk ärradest ja prouadest; kirikus ristiti. see oli nagu alam siis, kis kodu ristiti Aud; alam ais Saa; alam vili läheb ikke `alla tuule, se on `ooste jäoks Juu; teenijalaps sie oli nagu orjalaps või alam Pee; süda põld on ikke parem maa, suo servad on alamad kohad Sim; [õpilane] jäet́i viel alamasse `klaśsi Iis; jõhvakas ein on alam su̬u̬ ein Trm; [tervis] ennemalt iki alamaks lähäb kui paremaks lähäb; põńt on `kõrgem, kus `rohtu ei kasva, alam maa koht Plt; säng on see, mis alamam on, `voodi on toredam Pil; vaiśt ike olli `löndun piim, alamp maik man; liha - - suidsutets, sis ei lää liha alapes; õige alap om olla ku käe om kuuma; sitiku om kalli [marja], aga na om rasse ja alampe korjate Hls; süä lää alapess, suust `eitmine tule `pääle; mul om õige alamp kühä, enge matap `kinni; miu seĺlän sõidade, mea ole nüid si kige alambep Krk; nii ollev küll vaest `mu̬u̬du elänu, käenu alambin `rõ̭õ̭vin Hel; `ru̬u̬gest katussõ pannime `pääle - - alamb om katta kui `õlgiga; pere`rahval `oĺli liha, sulastel `oĺli alamb sü̬ü̬k Ran; ega `miagi alambat `konna‿i ole Puh; maa tü̬ü̬d `peet́i iks kõege alambass ja mustõmbass Kam; Obesenahk om jo kõge alamb nahk, ta om õhuke ja õre Rõn; no jagõlasõ˽katõgõiśtõ - - `kumbõgi ei jätäʔ umma sõnna alambass Kan; pudrupää - - alambat sõnna inämb ei või ollaki Krl; alambat `tüt́rikukõistki rikkap tüünäśs, et minʔ i̬i̬st Vas; ta om üt́s alamb rahvass, `oṕmada rahvass jälleki Räp

3. odav(am) jättis `reńti alamaks Hää; mõni oli `kaĺlim rätsep, mõni alam Juu; ma ei taha nii kaĺlist `osta, ma tahan alamad Ann; siśsinaviin one si̬i̬ `prostoi viin, piiritusess alam, piiritus ja kristalid oo `kaĺlimad Kod; teeme `palve kirja ja palume `reńti alamaks Pil; sa `püvvä iks alamba innaga saada Nõo

4. a. alluv, madalamal positsioonil olev isik enne olime mõisa alamad Juu; õigõ mul päälik, ei tunnõʔ uma alambit ärʔ Plv; naa alamba omma hullõmba˽ku tu pääots `omgiʔ Vas b. kodanik Elas sii, aga oli väljariigi alam Pöi; riigi alamaid kutsuti ülesse sõtta minema Kos; sõ̭ss `eestläseʔ Vennemaal asotivva `hindäle elotusõ ja - - saivaki Vennemaa alambist üless kiŕoteduss Räp Vrd alanik2

alam2 alam Kod, alamb Har alla näil õlid alam `põĺvi särgid; alam `kahtekümmend `uassad one ala`iäline Kod; alamb viit ajast`aiga tu̬u̬ tõsõ manu is lähäʔ Har

ardam → haardam

jaam jaam g jaama Hi Emann(juam g juama JMd Kod Pil; jaom g jaoma Ris); jääm g jääma S(jaem Pha; jεεm Emm; jäem Phl) Kul Kse Han Pär Kei; jaam g `jaama R(n `jaama VNg Vai) Mar Trm van postijaam; raudteejaam Obustega `vääti `posti, `jäämas vahetati obused ja `mindi `jälle edasi Pöi; rong `seisis `jaames Tor; Nenasi `jaama pośtipoiss Trm; mi˽jaamast sai õks telehvoniga ka `liina kõnõlda Har ||hv peatuskoht hülgejahil – Jõe

-jagam Ls karvajagam

kraam kraam g kraami Jäm u Khk, Hi(g -a Käi) Noa LNg Rid/-ae-/ Mar Kul Han Tõs u Tor, Hää K(-oa-, -ua-) I/-ua- Kod/ T, -ḿ V, g `kraami R(n `kraami Vai); raam Sa(-oa- Pöi) Muh/-ae-/ Mär Vig Kse Mih Aud PJg Tor Saa KJn Vil, -ḿ M, g raami
1. asjad, esemed; kaup; kolu, pudi-padi `Pruudil õlid `lahja `kirstud `kraami täis Lüg; `enne oli raha `kallis ja `kraami oli `uodav Vai; `poodis oo `kaupa ja `raami Khk; `teitel omad raamid `seltsis Muh; Ma töi tädi koos kraamiga `siia Rei; perenaine toon `paljo `kraame sande kätte Phl; aga `vaata `peene kraamiga (laskemoonaga) ei `saand [lindu] `alla Noa; lina sai vaga ilmaga [külvatud, seeme oli] niuke peenike kraam Lih; kolm peiu`poissi need `tõstsid nooriku kerstu [vankri] `peale, kus nooriku kraam sehes oli Han; koht oo `praegu kõige raamiga seal `paikas (maha jäetud) Aud; `rü̬ü̬vel on see, kis `rü̬ü̬vimas käib teśte `raami; mia müisin oma `raami `vankre päält Saa; `kuntrikus olid vanad kroamid Nis; `Rehte aeaks `viidi kroamid toast `väĺla Kei; `neile (sulastele) makseti kraamis (natuuras) sie palk JJn; siin on keik nied üelpingi kraamid Kad; seal old sis niipaĺlu `kraami `puodides ja `müijaid ja Sim; näväd näid `kruama õśsid Kod; `erne ja uba ja `veike kraam `pańti [aidas] kerstu `sisse Äks; meil `käima pisuänd, vedama `meile `kraami kokku Plt; tõi mede poole tema raami `järgi Vil; pane oma raaḿ kokku ja akkam är minem Krk; ilma `saadu kraam pudeneb näppe vaheld ruttu Ran; kui om ää kraam sul, siss om `ostjit unnikun ku̬u̬n Puh; riigi kraam, mes‿nä ooliva Nõo; siss na olliva `pi̬i̬tnu osa `kraami ärä vai viinu `tutvide manu Rõn; taal om kõ̭kkõ `kraami a iks hańgitsass Kan; arvati et tu varastõt kraaḿ om `kaugõdõ vi̬i̬d; puuḱ vedä `kraami, kel puuḱ˽oĺl Urv; kos taheti kannistiku maad tetäʔ, sõ̭ss palutõdi kraaḿ päält ärä, kannu jäivä maa sisse Har; kraaḿ ja latsõʔ oĺli˽rattil ja lehmäkene käeperähn Rõu; kraami `koŕssi kokko‿ss lät́si `liina `müümä Vas; praḱk `kraami tuu, a `kallehe võtt [hinda] Se || võta kõ̭ik sisemine kraaḿ (sisikond) sisest `vällä, siss jääss paĺlass lihakooju Har
2. aine, ollus, materjal kaśk aab okset `väĺla, `valged `kroami Nis a. (toidust, joogist, söödast) no eks `talgujess ige tavaliseld on sedä vana `kangemba `kraami (viina) Kuu; tämä [mesilane] tuob `kolme `päivä `kraami `kaasa, kui vanast puust ärä tuleb Lüg; neli `enge `tupli `süöja, `tarvis `olla ka `kraami Vai; tammetõru jahu oli - - esimene sigade `söötmise raam Pöi; mitu `kraami segamisi on, `öötakse: see põle mirre toit, see oo sudi või sodi Lih; [silk] see oli se soolane kraam mes kevade `püiti merest Kse; `võt́sin kraani eest ää, `joosis maha see kraanialune kraam Ann; ikke sugulased kutsuti `pulma ja igaüks viis kraami kua VMr; `vaata kraam on ea, võib teha `toitu VJg; tuaress `kruami ja `küpse `kruami võt́t [tööle] ühen Kod; rehega `pekstud kuiv kraam, loomad ei `tahtnud `süia Pal; paelu minä neid salatisi tiän, sii nagu saksem raam `rohkem KJn; temä (ummik) olli ike kuiva raami (kuivainete) jaos Hls; `pernase `annu `tütrigadele `kraami üten - - kiĺksanna käki tetä Puh; mul om `kaejatsi kraam valmiss, ma‿la `kaejatsi Nõo; olgo või sandi murik, aga olgo oma, tõese kraam ei lähä `suustki `alla KodT; suṕp ja `säände vetel kraaḿ tu̬u̬ olgu nigu õdagu söögiss Ote; A˽kapstas om sääre kraaḿ kiä väke taht Urv; makuss kraaḿ (pirnidest) Se b. tooraine; osis, väike [koostis]osa aga [võrgu] lõng on pehme, sie ei pia, kraam on vilets Jõe; rabe `riide, on `sõisand ehk on `vaesest `kraamist `tehtod; siis `pandi sie leheline `sinne `siebi `kraamide `pääle ja siis `keideti sedä `siepi Lüg; aga tippaed on `seoksest peenest raamist `tehtud, oksadest ja pulgadest Aud; sial ikka oli midagi `kraami `ümber, kus viis rubla `maksis tanu Lai; ala `aamise raami (loomade allapanu) mia saa säält küll Hls; no muiduki si talu `oĺli kehv, palutus `kraami `oĺli vähä Ran; praht́ kraaḿ mis t́siast üle jäi - - [sellest] keedeti `si̬i̬ṕe Räp
3. sag pl ühel `naisel õlid kahed `kraamid all (suguelundid) Lüg; tagumene kraam (päramised) Ris; oma kraamid (menstruatsioon) Kad; kraamiʔ õ̭ks [jumal] loonuʔ om; naistõ kraaḿ, mehe kraaḿ Se

laam1 laam Kuu Hlj Mär Amb VJg, g laama Kaa Kad(-ua-) Sim Hls Krk, `laama Jõh, laami KJn; n, g laama VNg/`l-/ Aud
1. lai, avar pind või ala; suur tükk või kogus suur `sõnniku laam Hlj; `põllu `laamad VNg; üks karjama laam oli; [aletegemisel] soab korraga üks laam põlema `pandud Amb; nii `kaugelt kui aga silm ulatab, on ta kõik üks metsa luam; ei tia mis ta selle ma`ilmama põllu luamaga `piale akkab Kad; sie mets lähäb `väĺja Uo`nurme, Tudusse ja Kivieli, üks ja siesama laam kõik VJg; suure vie ajal on nied einamad kõik lausa vett täis, üks luam puhas Kad; `Lõuna pool on üksainus suur metsa laam Sim; küll sel sial oĺlid suured rasva laamid KJn; seeni mõts täis nõnda ku laam Hls || kord veepinnal laam, kord vie pial, suos ja vabrikute juures eli ollused Kad || lai jutt Öues oli seike igavene laam lahti Kaa || (suurest laiast leegist) `kangesti suur tule laam Mär; tule laama Aud; mõts palab, ei ole muud ku tule laam Hls Vrd laamakas
2. selgusetu, ebamäärane kujutis Ilma `riĺlete mea näe ainult `alli `laama, `täh́test ei saa `ültse aru Krk

laam2 laam Aud Hää Saa Juu/-oa-/ Nõo, laaḿ Hls Krk Hel San Har, g laami
1. laiendusraam ree laam Saa; `vankre loam pannakse `piale kui tahetakse suurt `koormat teha Juu; nüüd tetäs laamige ree; ku `paĺke veets, siss võets laaḿ ärä Hls; laaḿ pannass ratta `pääle, üle `vankre veere vällän, mud́u ei saa `ku̬u̬rmat tetä Krk || lai veovanker laamidega `veetass `viĺla Hää Vrd laamik, laamits, lahm2
2. ajutine kate, katus (laadal) laamid olid ülal, inimest köisid laami alusid kauda Aud; avitõgõ kuhja laaḿ üless `tõstaʔ Har

laam3 laam g laami halvatu(d); halvatus ei saa kätt ega `jalga liigutada, si̬i̬ ju laam; mul oless ka teene küĺg `laamiss jäänu; jäi laamiks, ei saanud ennast enam liigutada, täiesti laam Hää

laam4 laam Kuu Krk (nahahaigusest, lööbest) Kui se laam `korra nahale tuleb, ega `sellest nii ruttu `lahti ei saa Kuu; nõgese`aiguss, ku peenikest `laama ihu täis Krk

laam- laus- kui õli laam tulukene `lahti; pali vett kuos, ei õle mättaid, laam vesi Jõh; peris laam suo IisR; meil `onvad pae`päälised maad, vesi võttab `vilja `välla, laam vesi võttas kõik `välla Vai; kõik üks laam väli Iis Vrd laama-

nagam nagam g -a lõngakiht keral sa kerid suured nagamad, läheb päält maha Hää

plaam → plaan2

praam praam g praami Jäm Rid Khn JõeK Kad, `praami Hlj; raam g raami Khk Aud pukseeritav kaubalaev `viimasel `otsal `käisivad `praamid ka, `pukserid `käisivad neid `praamisi vedamas Hlj; raamiga `väätase puid ning kivisi, `raami viiasse `pukseriga `sönna Khk; suurõd praamid olid, siis oli kaks kolm miest siäl `praamis Khn; praam ehk parsu, said `viidud viljakotid parsusse JõeK || parvlaev ühüst kohast köevad üle suure raamiga Aud

raam1 raam hajusalt S(raem Muh), L(kr- Mär) hajusalt K, Iis Trm Pal Lai TLä TMr San, raaḿ Hää Trv Hls Krk Võn Ote V, g raami; raam g `raami R(n `raami VNg Vai); roam g roami Pöi Nis Kei Juu Kos Jür JMd Trm; ruam g ruami Khn/n -ḿ/ Koe VJg Kod Pil

1. a. ümbritsev liist, ääris; äärispuu vm ääristav tugi, kuhu midagi kinnitatakse, paigutatakse jne kouk`seljad `leikasitte `kammila`vergud `katki, muud ei `jääned ku `paljad `raamid `verkudelle Jõe; `niske `niie raam õli ja siis õlivad `pulgad `püsti - - sai `sõlmida sene `raami pääl, `niietegemise raam õli Lüg; Igas majas tekki tikkimise `raami ei old, `käidi külas tikkimas ehk `tuodi külast `laenust IisR; rilli raam läks `katki Khk; tegi `akne `raamisid Vll; Mesipuu sihes on teab mütu `roami Pöi; rihetoal olid teist `moodi uksed, ukse raamid olid ja vähike uks keis seal sees Mar; ta nii `otses, `paĺlad raamid järele jäänd piltl Mär; koid oĺlid piĺdi raami peris ära söönud Saa; `akna roamid on seespoolt iirungisse ööveldadud, `roamidel on prośsid sees Nis; truĺl on roami vahel Juu; üks on nisuke kitsas, mis `tislaritel on, sie `üitakse leht saag ehk raamiga saag Amb; [mesipuu] sies on kärje pulgad ja raamid VMr; vedru äkel on raam ja piid ja teĺlraud Sim; `vuodi põhjas on raam Iis; ku püśskõda akatasse tegemä, siis tehässe `eśte ruam üles, siis akatasse kõrrass lat́ta `ümber panema Kod; ma olen raami pial ka tehnud `niisi, arjusspaelaga `niisi Pal; `riidest äĺl, puu raam `oĺli ja riie `oĺli `ümmer Vil; `paĺle raami jääve, ku rellilaasi (prilliklaasid) katik Krk; tetti raamid ja valdsid sinna `siśse, raamidele `panti klaasid `siśse ja kit́t `pääle Ran; raami sehen om mehitse käre, `kärgi sehen om mesi Puh; põrut `akna `kõ̭iki `raamega puruss Nõo; raaḿ vedä `trulli `ümber Ote; raaḿ oĺl ta `ümbre, mink `pääle tu̬u̬ uśs tett Har; häll oĺl, rõivass `panto `sääntse `raamõ `külge Plv; rassõl maal piat rassõbaʔ äǵli raamiʔ olõma Se

2. vankri, ree laiendus, laamits `Ristiku vai `viljaveuks `pandi `vankrile raam `pääle Jõh; `Einaveu raam, kui `einamad olivad `kaugel, `vieti `einu `talvel `riega IisR; `kõrbas oo ree tiivad, raam, ees oo aesad Mih; Vankrel käib roam peale, vankre roam Juu; kui `vankri raam on, siis saab suurema `kuorma Sim; kui viĺja`koormat `tehti, `pańdi raam `alla, raami `piale on parem `koormat teha Trm; `lahtine ruam seesäb aia nõjal, köödikud küĺjen Kod; raam `tehti kuuse latt́idest, mõni võis `lüia ka `laudadest, `pańdi üle `vankri jääre, tagast ja eest ka, jalg maad pikem Lai; Raam teeb `vankre kere laiemas ja pikemas SJn; Ri̬i̬le tetti raam kah pääle, siss sai kõike mes taht pääle panna Nõo; `ku̬u̬rmõ vedämise raaḿ `lü̬ü̬di `nakluge kinni kaʔ Har

3. ristkülikukujuline alus (nt lamamiseks, millegi vedamiseks) puu`särki `panna `raami `pääle VNg; `Poiste jaust olivad `raamid tua lakkas IisR; kivi viu raam, kahe mihe vahel taluvad, suured kivid kikerdasse raami `pεεle Khk; Roamiga oli latsaretti `sisse `viidud Pöi; kivisid kanda raamiga maja vundamendi tarvis Rei; `surnu raamid oo kirikus, pannasse kerst `sõnna raami `peale Mar; kibi`tõstmese `juures on roam Juu; sie oli niisugune magamise raam VMr; `este `kańtsime [turvast] käsitse raamiga, aga vat‿se raamiga `kandmine oli ka `raske Rak; vekesed kivid loobid `vankri `piale, suuremad veed raamiga ära Trm; nüid enäm ruami `piäle ei panda, `pantse käte`rätkite `piäle kerss; ruami piäl magad, `niske ädä säng, ei õle kõris`laudu küĺjen Kod; `surnu raaḿ, kus `surnut kannets Krk; savi ja `kivve kannetass raami pääl Puh; raamiss `lü̬ü̬di neli puud kokku, tu̬u̬l oĺl kablust põhi, `ü̬ü̬sess `pańti kat́s `pińki ala, hummogu kraamiti ärʔ Kan; maʔ oĺli `täämbä müürsepä manh tüühn, tei üte kaĺgi`kandmise raami, tu̬u̬ raamiga võit `liiva kah kandaʔ Har; matusõ pääl oĺli raamiʔ, `pańti raami pääle `ku̬u̬lja Rõu; tu̬u̬ `raamõga mano Plv

4. ühest otsast lahtine puukast võrkude kivitamiseks ja tõstmiseks `Kammila`vergu kivestämiseks pidäb olema eraldi `tehtud - - raam, alt `kitsamb, päält `laiemb Kuu; võrgu raam, võrgule pannakse kivid `alla ja raami `sisse, muidu ei saa meresse Kad

raam2 raam g raamu raas meil es tule suidsu `raamugi `sisse Krk

raam3 → kraam

ragam ragam g -e Hls Krk katkine riideese, näru igävese vana ragame aia `otsa visanu Hls; vana ragamit kiḱk kotuss täis; mis sa neist vana ragamidest oiat Krk