Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 5116 artiklit, väljastan 100.
a2 a (aa) R Muh Käi Noa Mar Vig Kir Vän KuuK Amb JJn VMr Kad Kod MMg Äks KJn eL(aʔ V)
1. aga, kuid, ent a. (lausete või lauseliikmete vahel) pisikene plekk `lambikene, a `sellega `tehti keik tüöd VNg; enne ristiti kojas, a nüid viiasse `altari ette Muh; isä ja emä lapsed o vennäd, a nende lapsed o nõod Vig; mis ta temaga (seebiga) teind oli, a ta oli kohe niisukene must JJn; nüid läit́s - - kosime, a ei ool `vastu võet Krk; nüid pisu`anda ei `lendä enämb, a vanast ollu neid küll Puh; taal om kõ̭kkõ `kraami, a iks hańgitsass Kan; `tsu̬u̬ga parandõdass, a sukka piat nõõgõlma Rõu; Kaadsa oĺliva˽`veiga laja a `lühkeseʔ Se b. (iseseisva lause algul) a ot mina ei `kolbandki `sinne `kohtu ette `rääkima, muudkui vend käis VNg; a ken sedä `tiedä Vai; a pane angerjas pange `sisse vee `sisse, ei ela `kuigi kaua Vän; a uad, siis nied kiedeti ikke piimaga `jälle jah KuuK; a vot meie ütelsime Kod; a mis‿säld maha tuli Trv; a tõene kõhn ei lase endä üle võemust saada Nõo; a ku ma sõ̭ss käräti et, käpä˽mant Kan; aa maʔ timmä rõbahti; a kaarnass `ütless: minno rebäne havaśs Se; a to muidu, vastasel korral – Võn Se a to kiä tulõ, ei kuulõki‿iʔ Se
2. adv aga `vihta taht́ a kodo viiäʔ, `tihka‿i viiäʔ Vas
haab1 haab g haava Kuu/`h-/ Har Rõu Plv Vas Räp Lei; aab HJn Kan, g aava SaLä Mar Amb IisK I Äks Plt KJn M hajusalt T, Krl, `aava Jõe Lüg Jõh Vai/n `aaba/, aaba Käi Mar Vig Krl Lut/h-/; n, g `aaba VNg; aav g aava SaId Muh Hi(h- Phl) L Äks Ksi SJn Vil Kam Ote San Se/h-/, aave LNg LäEd Mih(-be) Tõs Ris(-be); oab Kos HJn Trm, oav Pöi Kei Juu(v-) Koe, g oava; uab Khn Amb JMd Kad, uav Kod, g uava; vuab VJg, vuav Juu, g vuava Juu; vaab g vaava Trm Lai haab; haavapuit siel `kasva pali `aabu VNg; `aavast saa künäsi Vai; meie oues ep kasu `aabi Jäm; väriseb kut aava leht Khk; Aava `laudest `tehti vilja `vaatisi, koolutati sarja ja sööla keresi Kaa; Aava mähk on nii tuline viha Pöi; aaba lehed keik värisevad Käi; Minnakse lammastele aave okstest kubusi tegema LNg; tä (jänes) `aabe sees eläb, sööb aava koort Mar; aave lehel oo `amba jäljed pial Tõs; Uava südämed [on] enämiste määd Khn; aav on ilus puu, aga pude Saa; riagitakse, et vuava puud ei põle Juu; üle kahe ruumi`mietri mul on `pieneid `aabi HJn; vahest `talve on uava oksad kõik jänestest näritud JMd; vuava puust tehakse tuletikkusi VJg; `aabasid küll metsas Iis; vana vaab ja kaśk, need on kõige `raskemad `juurida Trm; ku uavadel paĺjo `urve küĺjen, siis suab `kaaru Kod; aab kui kuiv on, on vi̬i̬l parem kui kuuśk Äks; [värihein] võdiseb nigu aava leht Plt; suu om ninda mõrru ku aava ku̬u̬ŕ; täo om paĺlu tulekahjut, aava om punatse Krk; aava lehte pääle olliva lehepõnni maḱka, seivä aava `õkva roodsikuss Nõo; meil om siin `ümbre`kaudu su̬u̬, meil ei ole `aabu Ote; sügüselt läävä haavaʔ vereväss Har; haava lavvakõsõ˽`painduʔ ja olli˽`väega `valgõʔ Vas; haavaʔ omaʔ keväjä karvatsõʔ, siss `häitseseʔ Räp; jäneśsil kõ̭iḱ haava ossaʔ üred́üʔ ärʔ; haava makku ubinaʔ - - sääne magu ku haava ku̬u̬ŕ Se
haadama `aadama Jõe, h- Kuu
1. ahnitsema `aadab kokku raha või mis `asja tahes;
`ennemalt `üelda ika `aadab, aga nüüd - - `raadab voi `ahnitseb Jõe Vrd haagama1 2. tööd rabama no küll ta vehk ja `haada sidä tüöd tehä Kuu
aader1 `aad|er g -ri R Jäm Khk Krj Pöi Muh hajusalt Lä, Vän Hää Ris KuuK Amb Kad VJg Sim Trm TMr San, -re Hi hajusalt Lä, Tõs Tor Ris Ann Koe Plt KJn M TLä; `oad|er g -ri Trm, -re Juu(`voa-) Kos; `uad|er g -ri JMd Kod, -re Koe; n, g `aadri Vai, `aad́ri Krl Har Vas, `aadre Nõo, `aad́re Plv; p `aadrit Urv Har Rõu Plv Lei
1. veresoon `juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni Lüg; teesed `öösse `vaatasid `jälle mind, et ma `aadred `lahti ei aja, niikaua kui ta ää `pahtus Ann; `aadrest tulli verd Krk; `aadre (aadriveri) tuleb soone sehest, aga kupp tuleb naha vaheld Nõo
2. aadrilaskmine `aader võtab ikka suure ulga verd `väĺla Ann;
`aadre aab läit́s `valla Krk;
aadrit laskma veresoonest verd välja laskma ei sie `aigus `muidu parane, kui pida`aadri `laskema VNg;
Oli `aigus `miśki, paha veri tuli `suondesse, siis küla tark lasi `aadrid ~ `aadrit IisR;
vanast oli neid `aadri`laskjud `rohkem Khk;
Kui mõni koht seda`viiti `umbe valutama akkas, siis `mindi `aadri `laskja `juure Pöi;
`tarvis `aaderd `lasta Käi;
`enni `lasti `aadri rauaga `aadrid, kui jalg või käsi `aege oli või pea keis `ümber Mar;
ma ole kord piävalu `vasta `aadert lasn Var;
tegi öhö täkke, `laśti `oadert Juu;
temal `laśti `aadrit, sel lapsel - - et siis pidi tulema sie - - ehmatand ja nisuke pahem veri `väĺja KuuK;
minu ema `laskis `tihti `uadrid `lasta JMd;
pihod valutavad, `tarvis `aadrid `lasta VJg;
`ambad `valtasid, kiäle alt `laśti `uadrid Kod;
obesel ka `aadert `lasti, ku oben `jalgest kõva olli Krk;
ega vanast `tohtret es olegi, `aadret `lasti Nõo; [
saunas]
`Pańti kuppõ ja˽`laśti `aadrit Rõu;
tä laśk `aadrit riśtildämisi (
kordamööda ühelt ja teiselt käelt)
Plv || piltl `Aadert laseb teisel, pügab teist Hää;
vaea `aaderd `laske `uibule - - siss nakab [
õunu]
`kanma. lõegati paar jutti `siśse tüvele Ran;
poisiʔ, läke `aadrit `laskma (
ehale)
Urv haagama1 `aagama R(h- Kuu)
1. (kinni) haarama; püüdma karu `aagas pojad oma `süüli puha; `sakslased `käisiväd `aagamas [partisane] Lüg; Mõni (hobune) tahi `silmist `kinni `aagada `ammastega Jõh || Tämä õli `aagaja (hakkaja, toimekas), sai iga `asjaga akkama Lüg
2. ahnitsema Kaik tämä heneläs `haaga, mida `vaide `ilmas `lüödü Kuu;
isä `aagas küll `kraami, aga nüüd poig `pillutab `vällä kõik Lüg;
`tõine `aagab, kõik tahab omale võtta Jõh;
`Parti on paha pidada, sie `aagab kõik `puegade iest `nahka IisR Vrd haadama,
aagerdama aagerdus `aagerdus g -e Lüg IisR
1. ahnitseja `Läksin `kõrra sene `aagerdusega `metsä `sieni `kõrjama, `kõrjas minu iest, vahi et võttab vai pihust kõhe `siened Lüg; Nuo on `aagerdus, kui aga saab, `krahmab omale IisR
2. hakkaja, toimekas Sie õli vana `aagerdus ise kõhe, ei õld tõist `niisikest `aagerdust Lüg
haak aak eP(h- Phl; [v]ua-, [v]oa-, vaa-) TLä Kam, aaḱ M Võn Ote Rõn San V(h-), aek Muh Tõs, g aagi; aak g `aagi R(h- Kuu; n `aaki VNg Vai)
1. väike konks, hrl kinnise vms osana; selline konks koos aasaga a. (uksel, aknal jne) panen `ukse `haaki Kuu; veräv on `aagist `lahti, siis `luomad `lähväd `väljäle Lüg; karjamal `seoksed väravad, kos pole `aaki mette Khk; Tuulingu `külges keti `otsas [oli] oak, tiiva sihes oli oas, `kange tuulega päŕs üksi äi pidand, siis pani `oaki Pöi; veta uks `aakist `lahti Emm; `akna aagil koa aas Vig; aak on jämedast rauast `taotud Nis; oak läks kat́ti, oagi nokk tuli ää Juu; `kaśtidel õlid koa ennevanast vuagid, käisid vuagiga `kińni Kad; pane aken `uaki, ärä jäta uagiss `lasti Kod; aak pannasse ubaduse `sisse KJn; kergita uśs aagist `valla Puh; `värjäʔ haagiga kinniʔ Har; panõ kraḿp haagilõʔ Rõu b. (riietusesemetel, jalatsitel) `riide `haagid `panna `kinni Kuu; kamassi `aagid, `vaskised Lüg; `püksi `aagid - - `tõisep̀uol on aak, `tõisep̀uol on `vastuss Jõh; `kuubedel olid pisised mustad aagid; sest`saati, kut saabas `lahti käib, on aagid Jäm; `enni olid naistel `aakidega `saapad koa, `aakidega olid paĺlo paremad `kinni `panna kui `pussidega Mar; [naiste jakil] aagid olid ees, teispool `jälle aasad Mih; maśsil (kamassil) olid kummid, nüid on vaagid Nis; `kampsunite ies olid suured riad `oaka Hag; kuuel on oagid ja vastuksed JMd; `uaka one küll, aga vassuśsid ei õle Kod; i̬i̬st oli ta (pikk-kuub) kate aagiga `kinni Trv; kui mina `kasvi, siss ei ole üttegi `aaki es `amme `nöpsi Nõo; suurembil `rõivil ommaʔ nüüd ka kaala all aagiʔ Kan; mõlõmba˽piat olõma, nii immän haakkui ka essnn haaḱ Har c. muu konks; kida, kisk Minuti viis vai `kümme, `lüömäiel (enne löömist) lasid [seinakellad] kovast `haaki `vasta `polti Kuu; `aadri `rauval on ka `piskene aak sääl `vetro `külles; [kanga] `templi `aagid Lüg; varna `sesse `tehti aagid, viis-kuusteissend `aaki, siiss ega lusik käis ühe aagi sees Käi; kaalkoogud on teina haak teise `otsas Phl; [meremees] lü̬ü̬b aagi [ankru] ket́i lüdist läbi, siis on `kergem vidada Hää; koĺgil piab uak olema, muidu ei sua obust ette `panna Hag; õngõ aaḱ Võn
2. hammas, sakk a. (vokilühil) vokkil on `lühvi `külles `traatised `aagid Lüg; lühü `ravva `küljes on lühü `aagid - - niit `juokseb lühü `aagi ehk `amba päält Jõh; oagi pealt lähäb lõng `värtne `peale Juu; aagi om voki siiva küllen, `väikese kõvõra traadikese Kam; pooli `pääle aagi `viisi lätt lang Urv b. (hobuseraual) raud sai `kapja järel ära `paśsitud, `aagid said `alle `lüödud Hlj; taliraud, nendel o vällap̀ol `ääres aagid Mar; obusele pannase talve iarauad `alla, tehäse raua `otsa ja ette vahedad aagid Tõs; obose raual kaks `oaki taga päka all Juu; aagid olid igal raual. kui teine aak `löödi teravast, siis oli talveraud Lai; obese ravval om aagi, käänets ruvidega ala; `talve pannass teräve aagi Krk; aagi om nüriss lännuva, ärä kulunuva, sepp lü̬ü̬b obese ravva alt ärä, siss lü̬ü̬b aagi teräväss. üits aak om i̬i̬n suur, ja kaits `aaki om taka Nõo; suvõravva oĺli ilma haagilda Har
3. konksuga tööriist a. vitsahammas aak, kenega puu vits pütti `pääle `panna VNg; varutamise `aagid Jõh; vitsutamise vuak Kod b. pootshaak silla jakk (jätk) `olli keśkpaegan sillal - - `lasti palgipaŕv läbi, jakk tõogati kõrvale - - `aakega juhiti `õkva Ran c. sõnnikukonks aagi ommava kolme arulise ja kate arulise, aaḱ ehk sitakonks Ote d. vahend rattarehvi pealetõmbamiseks akkad `rehvi `pääle `tõmmama, siis on aak, obose `ravva `muodi Lüg e. palkide kinnitusklamber `palgi tahumise aak, kui `palki tahutasse, et palk `sõisab `paigal Jõh; Tahumisel lüiakse paĺk oagiga `kinni Pöi f. tempel aaḱ, mis `rõiva sirun hoit Kan
4. sälk, täke `lõikata üht `riiet `sirgest, ei `lõika - - `aakisi `sisse Lüg; Niidu `aegu lõigati `lambale oak `kõrva, siis `tundis sügise oma ää Pöi; kivi läks vigadisse ja aak tuli tera `sesse Käi; Sarikatele ja ülemistele `palkidele raiudi aagid `sisse Rei
5. mõrra osa, külgmõrd mõrral oo karjaaead, aagid ja vesiaead; aagid nagu uksed, kaks keppi, teene teenep̀ool `ääres Tõs; aak oiab mõrra `kinni Hää
6. piltl a. (äkilisest suunamuutmisest) `ussid olid nii `kanged old - - et `vaata tie `aakisid, ei `joua `ussi iest ärä Kuu; jänis `viskab `aaki, püiäb `kueri `eksitä `jälgide päält Lüg; jäness lõi `aaki tagasi, mitu `aaki tegi `enne kui kätte said Lai; mõni vana lu̬u̬m ti̬i̬b `aake, `viskab `kõrva Hls b. (hambakuju muutumisest) obune `peale viie `aasta akkab `aaki `lõikama, `amba üks nurk kulub ära ja teine jääb pikaks Hag; uńdil `ambad uagin, siis ei sua osa (liha) `kuśkilt võtta Kod c. lätt tõõsõga `haake (tülli) Räp
aakima2 `aakima ahnitsema `Atru, mes torm `maale ajas, olid `ranna`rahvas üks`toise `voidu omale `aakimas; Küll aga vares `aakis kanapüdül `süüä Kuu
haar1 aar g aara Rid KuuK Amb JMd VMr Trm, `aara R(h- Kuu; n, g `aara VNg Vai), aaru Ris Amb ViK Iis Trm, `aaru hrv Hlj VNg Lüg; oar g oaru Amb Trm; uar g uaru Amb Kad Trm; vuar g vuaru Amb VJg
1. mingist tervikust hargnev iseseisev osa, haru Monel `männül on `oitegi jämejäd `haarad; `Vergu `ankuri kaks `köüe `haara, üks läks `vergurivi `külgi - - `toine tuld üles kuppu `mergiks Kuu; `niisukesed `aarad olivad kahel puol [noodal], `meie pidime vedama neist `aarudest Hlj; `päästa sie `ohja`aara`lahti; mine `uoda tie `aarude pääl VNg; Siu `paulaga `iukse`aarad (patsid) `kinni; Mõnel `amba `juure aar `risti, `raske `vällä `tõmmada; kerik on kahe jõe `aara vahel Lüg; `tehti `saksa `saani `kõrkjadest - - `aarad `jälle `murreti, siis jäi `lieni `muodi; köis agode `külge, `tõine aar läheb `ümber `saatu [heinaveol] Jõh; tie `lähtö `kahte `aara Vai; sel (põdral) oli kaksteist kümmend `aara [sarvel] KuuK; kuusel `paĺju `aarusid põle; keri`laudade all on kerijalg, kolme uaruga `kasvand puu Amb; köis - - `pańdi sia `sõrga [saadude vedamisel]. sie aar oli siinpuol rangi `ruoma ja teene aar oli teenepuol rangi `ruoma VMr; aarud on ikke päris jõest `kitsamad ja lühemad Kad; `tõmma ohja vuarust VJg; mut́il on aarad; püksid on `oarude vahelt `lõhki Trm || (jalast, reiest) `aarad on juo `töntsid, piab keppiga `käima; võttas obose `aarude vahele - - läks `selgä obosele Lüg; kukkus `aarudest saadik (kubemeni) vette Iis
2. (esemete osa) a. kida, kisk; eseme haraline ots `ankuri `haarad Kuu; ahukse `aŋŋu `aarad olivatta `puised, `metsas `kasvaned; lang `panna [võrgu] käbi `aarade vahelt läbi, käbil on kaks `aara taga `otsas; `kartuli `koprad - - pikkemad `aarad kui reha `pulgad VNg; kahe `aaraga `ahju ark õli, senega kõhendetti puid `ahjus Lüg; `kaivo ark - - kakas `aara, vinn käib `aarade vahel Jõh; `vindi (laevakruvi) `aara läks `katki Vai; õng on kahe aaruga Amb; kolme vuaruga ang VJg; tuuli angu aarud olid üks jalg [pikad], kolm `aaru oli Sim; `västrel on kahessa, ühessa `aaru Trm b. haspli tiib `Aspli`aarad, neli `aara, `aspli `aarade `otsas on `sorgad Lüg; `asvlid - - aarud pial Amb; `asplil - - iga aaru ots (otsad) on kiku, et lõngad `sinna `piale lähvad Sim c. kompassinõel `aarad `käivad `õhta `päiva `puole ja `ommiku `päiva `puole Lüg
3. suund; koht Mihed `tousite üles ja akkasitte igaüks menema ise `aarale Jõe; `läksite küll `mitme `paadiga, aga - - igaüks läks ise oma `aara, kus `kiegi `motles Kuu; `tuule `aarad: `põhja, ida, kesk`ommiku, `lõune; Mina õlen siin `aaral`kauva eländ, tulin `siie `aarale juo `viie`kümme `aasta iest Lüg; lähme igaüks oma `uaru siit menema Trm
4. piltl Egass näis `kuolit inimisist `toisina midägi suurt `haara (kasu, tolku) oleki Kuu
aasta `aasta R eP(`[v]oa-, `[v]ua-, `vaa-) M(-e) T(-e San) V(-ś-); `uassa Kod; aast g `aasta Rei Phl Rid Ris Trv
1. kalendriaasta tänavune `aasta Jõe; tuhat `üheksasada `viiendal `aastal õli mäss siin Lüg; `mullu `aasta oli `vihmane Vai; selle `aasta sees liiad päävad Khk; uie `aasta esimise pääval suri ära Kär; seda `aasta oli `eina nii lahve Mus; `maksas viissada rubla `uastas `renti Vll; Seda `aastad annab ösna mäleta Pöi; iga `oasta ei ole `pähkid oln Muh; see `aasta [on] tuhlid `pitkade vartega Käi; vana `aasta `lahkob ää, uus akkab `jälle `algama Mar; Aastad põle vennaksed Han; tänava `aasta oo `vaene `aasta, viĺlad ei kasva Tõs; selle `aasta poesid `võtvad igänes `naisi Khn; mul on pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; si̬i̬ `aasta on kuju sui Hää; `möödaläind `oastad sa tead, aga ega eestulevad `oastad tea Juu; sis sain `oasta tuhat üheksasada üks `Kreile tiumeheks Kos; uue `aasta laupäe `käidi kirikus ja `süödi `vorsti JõeK; minevane `uasta oli kuiv JMd; `müedaläind `aastal nää - - `värvis tua ja HljK; ei õle `uassa `uassa vend; uude `uassa `lauba `ü̬ü̬si `läśti `kuulama neljä ti̬i̬ aru `piäle Kod; kägu tuli küll `ilda `väĺlä si̬i̬ `aasta Äks; meneval `aastal kukkus käe luu kat́ti KJn; minevane `aasta oli seande alb Trv; kiḱk `aaste ei ole mitti velitse Krk; kuju paastukuu tu̬u̬b ää `aasta Hel; si̬i̬ `aasta om `pindlise kaali küll Ran; ää küll, siss piäme `u̬u̬tma seenigu tuleva `aastani Puh; kõneldass et `vastsen `aastan lännä raha sitass Nõo; sii `aasta `viĺlä ka iks sai - - ärä elädä iks saab Ote; katõl`kümnel edimätsel `aastal oĺl sääne kevväj, et `apriĺli kuul oĺl põld haĺass Rõu; si̬i̬ `aaśta om jo läbi Räp
2. a. aastapikkune ajavahemik neli `aastad oli sojas Jõe; saab elätud `aastast `aasta vaist `viisi; sie luom tuleb üle `aastajättä ~ jättädä; `enne õlivad pääld `aastatsõdurist Lüg; `aasta `kolme iest Vai; mitu εεd `aastad läks `enne `mööda Ans; Tedri `lasti `aasta `ömber Krj; `aastal paaril pole `lambud pidand Pha; Kahe `aasta `pääle sai [teenija] musta kuue; See kivi on sii `oastaid seisnd Pöi; öhö `aasta mihel oln Phl; `mõtle, mu lehm läks ju ühe aast tigedaks Rid; vaat sedä ei tea, paĺlo `aasta eest [palka] saab Mar; `andvad lehma teese kätte `aastaks Kul; sest oo `aastud juba Kir; tä oo `mõnda `aastad juba `aige Var; mees köis `aasta läbi `mõesa - - oli siis teomees Mih; Nämäd `ollõ ega `aasta kaks siga tappa suan Khn; Mia kaksteist `aastat `ti̬i̬nisi Lättis Hää; üks aast sai palitu, teine aast sai kasukas [palgaks] Ris; Sepu talus oli vel mõni `vuasta tagasi püśtköök Nis; ta tegi `oasta `peale kauba, lähäb selleks `oastaks `sõnna `teenima Juu; käisin `aasta `ümber `palja jalu JõeK; kägu põle kuuld kolmel `aastal juba Amb; küll tema on selle kahe `uastaga ennast muutnd JMd; ega ma enam saa sind `aastal otsal kiusata JJn; kaśs toob kahed pojad `aastas Ann; mu vend oli `Ta·ĺlinnas sepast kakskümme `vuastad VMr; redutas puaŕ `uastad ära, viimaks tuli ikke `välja Kad; ma põle teda `vuasta `otsa näind VJg; pitkä vihaga, mõni one `uassite `viisi vihane Kod; `uastat kaks `põĺli kakstõist eläjät `sisse MMg; ühe `aasta `katsusivad noodaga `püida, aga `lõhkusivad oma suure nooda ära Äks; selle ehitamisega venitati `aastast `aastasse Lai; sedä `aega on ikki enäm `aastad KJn; kohuss `mõistis neväd viies `aastas vangi `ru̬u̬du Vil; sellest saa sadasit `aastit, kui si̬i̬ maja ehitide Krk; peremi̬i̬ss ei võta ka enämb `aasta `pääle `ti̬i̬ńme Hel; küll sa mõni `aasta tulet mu `kaema Puh; täl `olli neil `aastil iks `jõudu küll; sinna om `rohkõmb `aastat, ku ma õge iluste `näie Nõo; naa joba ka `mitmid `aastid ärä elänüvä ja nüüd vi̬i̬l pidäsivä˽pulma Ote; `lambit pöetäss `aastal mõ̭ni kolm neli `vu̬u̬ri Kan; `uibu ei kannaʔ egä `aasta ubinõid Har; egä `aaśta takast ta iks kõrra maal käve Plv; `aaśta peräst saamõʔ jäl tõõnetõist nätäʔ Räp b. (vanusest, east, eluaastatest) mina `käisin `seitset `aastat, kui akkasin `veljega kahekeste `karjas `käima VNg; en tiä, pali `aastaid senel on `turjal Lüg; mul ikke neid `aastaid jo on Vai; `aastud `selga saand, jo siis seisab kodu Ans; kaheksakümmend kolm `oastad mul on juba õlanukkade‿päl Pöi; eks neid ole küll, mes sada `aastad vana ja üle selle Mar; esimese `aasta peal oo varss, teese `aasta peal sälg, kolmanda `aasta peal obone jo Mär; Täma `aastad suavad enne `jõulu täüs (sünnipäevast) Khn; kuue `aasta vanadune see võis `olla Tor; neĺlateist `aastalt läksin pagari poisiks Hää; aast jääb vanemaks, tõbi lähäb suuremaks Ris; [laps] imes kolme `oastani Jür; sel ju `aastad `õhtupuolsed (vanatüdrukust) JõeK; teene [laps] läheb `enne `aastad jo [kõndima] ja teene läheb teise `aasta `sisse VMr; paĺju `aastaid turja pial Lai; eks mul ole neid `uastaid kua Plt; ta om kuvvede `aaste sehen - - mõni päe vi̬i̬l kuvve `aastess `puuduss Krk; `tarkuse `amba tuleva paari`kümne `aastani Ran; `aastit om paĺlu, `aasta litsuva `pääle; kui vana tu̬u̬ sõ̭sar `aastile om Nõo; katess paĺlu, `aastass veidi (alla kahe aasta) Kam; Sul om ka ta ńagu nii köbrän, `aastillõ sa jo ni vana ei olõkiʔ Urv; peigmi̬i̬s oĺl `katsatõiss`kümne `aasta vannu Räp; aastates eakas, elatanud sie on juo `aastates vana mies Lüg; ta on jo ikke `aastates mies VMr
3. millekski soodus või ebasoodus aasta (liitsõna järelosana) `mullu õli `pähkli `aasta;
tänavu - - on ia `õuna `aasta Lüg;
kui εε eina `aasta, siis sene platsi `pεεld saab ikka viis kokka εε vidada Käi;
Kui `paĺlu kuuse kasusi on, siis tuleb ia kardule `oasta Kei;
kui lepp kasvatab pikad urvad kevadel, siis `üöldakse, tuleb ia rukki `aasta, aga kui ta kasvatab ümmargused, siis tuleb ia odra `aasta Amb;
Meelasta (
mineval aastal)
olli ää viĺlä `aasta Hls;
om `küindlekuu sula, tuleb alb kesvä `aasta Hel;
ku lepä piimäl om, tulna ää leevä `aasta Nõo aastama1 `aastama Hi Lei manitsema, hoiatama ma `jätsi `aastamata et ta ruttu käib; ma `aastas küll, aga ta ikka tegi seda Emm; Teda on küll `aastat, aga ta äi `kuula Rei; ma `aasta, ala `paatu nei Lei
haav1 aav g aava S(h- Phl) hajusalt L, Ris HJn Ann ViK Iis Äks Ksi KJn SJn Vil TLä Võn, `aava Jõe Kuu(h-) Lüg Jõh; haav g haava Har(-v́; g haavi) Vas; n, g `aava VNg Vai; aab Rap, g aava Mar PJg Vän M TLä Rõn San Krl, aaba Mih; haab g haava Urv Rõu Plv; oav g oava Pöi Juu(voa-) Kos Jür Amb Koe Trm(voa-); uav g uava Juu(vua-) Jür JMd(vua-) Koe Trm Kod Plt; uab g uava Khn; p `haava Se, `haavi Räp
1. mehaaniline vigastus `Pussi aav `armistub, sana aav aga mitte Kuu; aav akkas `servi kokko `kasvatama; `aava `pääle `pannasse `lupja jahu, võttab vere `kinni Lüg; mis asi se on, et miu `aava `kinni ei `kasva Vai; kuu on aava saand (hakkab kahanema) Jäm; körva `saasta pannase pakatand aava `pεεle Khk; aav `pahtus `kinni Krj; [ta oli] `krat́sind `aavi Pha; `viltse viha läks aava `sisse; Ootussu `tolmu `pandi `värske aava `peale Pöi; tegi aava sörme `pεεle Emm; üks aab sii, teine aab seal Mar; ära lase `aava `musta `minna Mär; sii oo reierohi, mis saab `aabade `peale `õeruda Mih; põle sügä aav `ühti Tõs; Uab läks ukka, üsa lökötäb `määgä Khn; joba aab pahardab kokku Vän; suured verised vuavad olid pias Juu; oavad paranevad, aga aŕmid jäävad `järge Kos; uav on visa paranema Koe; aavale kasvab kärn `piale, siis soab `tervest Kad; ku sa aava ää osatad, ega siis nii pia paranemist `luota ei ole Sim; siasappi `panna põlend uava `piäle Kod; uav on mädal Plt; ta surep `aabu kätte ärä; `aabe täus kiḱk seĺg Krk; poesike ludsiss aavast tolle kihvti `väĺlä ja süĺläss maha Ran; serätsit `räńke `aabu tulep sul ütte `viisi `süämede serätse alva elu pääl piltl Puh; mähi tõese `aabu, `endä aava valutava (aita teist, kui ise oled hullemas olukorras) Nõo; siss pidi jo ihu säĺlän värisemä, ku väedsega lüvväss, tu̬u̬ om jo irmuss aab Rõn; ku mõ̭ni nätäĺ joba edesi lät́s, nakaśs haab paranõma Urv; oll paĺlu `aabu saanuʔ Krl; ku sa haavilõ ruhe pääle panõt, nakass haav́ paranõmma Har; haabolõ `võ̭õ̭ti pedäjä `vaiku ja rüä orast, toda keedeti kokko Rõu; susi purõ haava, a siug pand näe ärʔ, ei˽`haava `kohkiʔ Vas
2. tärge, lõhe löi `kirvega suure aava seina `sisse Khk; tihvitse `laeva takudega - - peksetse vahele, kus triivitud aavad on Var; mõni puu on keerd - - seda lõhutakse talvaga. lüiakse aav `sisse - - ja lüiakse `kervega [talvale] takka `piale Ann
haavama `aavama, da-inf aavata S L Ris HMd VMr VJg Iis Trm Ksi Plt KJn Vil Trv TLä, `aavada R(h- Kuu; -maie Lüg); `aavame San, da-inf aavate Krk Krl/-mõ, -dõ/; `haavam(m)a, da-inf haavadaʔ Har VId; `oavama, da-inf oavata Pöi Kos; `uavama, da-inf uavata Khn Juu/`vua-, da-inf vua-) JMd Kod Plt; ppl `aabamisi Hel
1. haava tekitama, vigastama on sojas saand `aavada Jõe; me õlima `nelja `venna, `tõised said kõik [sõjas] `aavatud Lüg; Kui inimene - - jala ää `oavas, siis `võeti teerohu leht ja `pandi `peale Pöi; mees on aavat Rei; ei niisukest `suuri `lindusi ei lase ikka aaveldega, see ei tee muud kui `aavab neid Noa; vend läks jälle teenistusse - - sai aavatud ka kord Lih; ku `juhtud ennast `aavama, sis pane veri`eina `peale Vän; teda uavati paremast kääst JMd; sai `ilma sõas aavata VMr; lei ́kervegä `jalga, sae uavatud Kod; kakeluse pääl väitsega aavanu Trv; ta om juba ärä aavat (rase) Krk; siss aga tulli sääl [kõrtsis]- - ette `aabamisi Hel; tu̬u̬ sai jälle haavatuss käsist ja jalust Har; a haavat hopõn oĺl i̬i̬h Vas; oĺl kaarnass, haavat rebäsel (rebase poolt) `väega kõvastõ arʔ Se
2. solvama ta `aavas mind oma sõnadega Mär; tämä tahab minuda sellega uavata, minule valu tehä Kod; mõni aab seräst `tühjä juttu, siss `aavab süät Nõo; ta minnu aavaśs oma jutugõ Krl; timä `uhkuss oĺl haavatu Räp
haavel `aav|el HJn VJg, g -li hajusalt R/h- Kuu/, Jäm Khk Krj Vll Pöi Muh Rei JõeK Iis Trm Ran Puh, -le Emm Käi Noa Mar Mär PJg Tor Hää Ris KJn M; `aab|el g -li Rid Mar Kul, -le Vig; `oav|el g -le Juu(`voa-) Kos; `uav|el g -li Juu/`vua-/ Kod Plt, -le JMd; n, g `aavli Nõo Kam Ote Rõn Krl, `haavli Har VId metallkuulike laskelaengus `piened on esimise `numbri `aavlid; püü`linnu `aavlid on `kiemne (köömne) jämedused Lüg; oma `tehtud `aavlid olid paramad, poest ostet `aavlid olid sihest ööned paljud Jäm; Undi `aavlid [olid] suured naagu `erned, jänese ja rebase `aavlid, siis linnu `aavlid kangest pisiksed `peened Krj; `Aavlid sai ise seatinast `tehtud Pöi; jämedad `aavled pidid püśsi raua ää rikkuma Noa; kõvad `erned on nagu `aablid Kul; aaveldega `laśsin käu maha Tor; `röuged rikkosid nönna möne inimese nägu ää, nagu `aavledega läbi `lastud Ris; lähäb tal (pardil) mõni `aavel küll labi, aga `lendab viel edassi HJn; rahe terad vahest - - nagu `aavlid `kargavad JõeK; jänekse, linnu ja põdra `uavled JMd; püśsi`aavel niisugused ümmargused kui `erned VJg; õlesi püśsil `uavlid siden, lasesin tälle vassa `põtka Kod; [ma] `lit́se selle ropuse aaveltel `pääle Hls; jänest lastass aaveltege Krk; käe olliva [kitkumisel] kublel ja paistedu, lina kugara om jo nigu `aavli Ran; üte [herned] lätsivä nii ruttu `pehmess, aga tõse lassiva kui `aavli pata piti Kam; räise teräse tulliva `vasta näku nigu `aavli Ote; loodiga `lasti `suuri eläjit, haavõldõga `tsirka Plv
haavik1 haavi|k g -gu Kuu/`h-/ Rõu(-ku) Vas; aavi|k g -ku Khk Pöi Muh Emm hajusalt L, Ris Hag VJg Sim IisK IPõ KPõ M hajusalt T, -gu Jäm Khk Emm Rei Krl, -ke Rõn; `aavi|k g -ku Lüg IisR; `aavi|ku g -gu VNg Vai/-ko, -go/; oavi|k Pöi Kos Koe, uavi|k Amb JMd Koe Kod Plt, vuavi|k Juu Kad, g -ku; g aabiko Mar
1. haavamets, -salu `aaviku one lehes VNg;
vassigud keisid ikka sääl aavikus Khk;
obust läksi `viima oaviku Pöi;
aaviku all kasvavad aava seened Mär;
läks oaviku marjule Kos;
`päike akkas aaviku ladvast `tõusma Sim;
käisin aavikus kaŕjas Iis;
aaviku - - puha aĺlendava Trv;
näe, sinna aavikuss läit́s Krk;
aavikit om siin veedi, aava om ärä `raotu Nõo;
läämi aavikude San Vrd haavastik,
haavist,
haavistik 2. (seen) `aavikud on `kõldased `suured `siened Lüg; aavikud on aĺlid päält, mud́u piĺviku `moodu Saa; aavike om pääld alli, aga muidu om alt `valge kõ̭ik Rõn
aba2 aba Iis Trm Kod abakala aba on `valge soomussega Trm; aba oo lat́ika `mu̬u̬du kala, aga ei kasva suuress, vaksa pidune aba on arilik Kod
habe abe KodT, g -me R(h- Kuu) Pöi L K I TLä, -ne S(h- Phl) Kse Tõs M, -na SaLä Kaa Saa Vil Kõp Trv T; abõ g -na, -nõ Khn; aben g -a Trv Nõo San/-õn, -õ/; apõń (-n) g abõna V(h-), abõnõ San Krl(h-) Lei(apen g aben|a, -e); hrl pl eL
1. a. mehe näo alaosa karvkate silmnägu kaik habemes Kuu; abe nagu viht `lõuvas; koledast on abemes, `justku ei õlegi nuor inimine Lüg; Tuli `nindat abe kahes lehes (kiiresti); Ärä `ütlä midagi, annab `vasta abet (nägu) ka viel Jõh; abe kut udu Jäm; abend `soeti vanast Ans; kikkis abenega mees; suur aĺl abe - - kut takutoŕt Khk; Vanasti abe oli au asi, kes teise abeme ää rikkus see `anti `kohtu `alla; Naise `moodi mees, pole abent ega midagi Pöi; abene `aamise nuga Muh; Enne ela vana abene all, kut noore piitsa all (vanema mehega on parem elada) Emm; sa oled jo abenese `kasvand üsna; mina äi aja oma abend ära, las ta `olla Rei; mõned kasvatavad abeme et `rõndo ühnä Mar; Abe mehe au, nina mehe nägu Han; tä oli `seokse alli abenega Tõs; Piip `tolmas abõnõs; Nüüd käüväd kõik mehed abõnõta Khn; Suu suitseb ja abe `aurab (valetajast) Hää; tõmmanu tal abenast `kińni Saa; nüri abe - - nihuke löhike, ää lõegatud Juu; abet soab iga nädal `aada Kos; mõnel mehel abet põlegi, mõni ude aga lõua ots Kad; abe must kui pigi Sim; vanemad mehed kańnid abet; abe `valge nagu lina kolga Kod; abemes ja `karvas vanamees Lai; nüid ei kasvata enam `keegi abet, aga vanasti oli ta `moodis Plt; laseb abeme suures kasuda KJn; üits aben (habemekarv) oli põse pääl Trv; esä olli mai·lmatu pikä abentege Hls; ta lask `kasva abentel, ta ei `aaki abenit; si̬i̬ om mihitse meelega naine, kel abene suhun Krk; kudass siss ilma abemeda saab, abe om jo `lämmi küĺmäga Puh; mia sugisi abenit ja `ot́se `kirpe abende sehest; `juusse om säbärä, aga abe om siri Nõo; `väike abe, nigu alle peni sita pääl Kam; `suurde abendega vanami̬i̬ss Ote; tu̬u̬ püǵä abeniid San; hapõn om mehe au, küpär mehe `korguss Krl; timäl ei olõ habõna `juurtki `vi̬i̬l (on väga noor) Har; ma naka habõnit ajama, habõnaʔ ummaʔ ajamadaʔ Vas; hapõń `kaśvi suu `vi̬i̬rde, a `mi̬i̬lt olõ õiʔ; habõndõga karvõtunuʔ (habemesse kasvanud) Se; habõnaʔ kui sikal; kel suurõʔ karvaʔ käśsi pääl, suurõ habõnaʔ, tu̬u̬ um `õndsa. tõbrass, mehidseʔ vihädüseʔ Lut; habemesse ebaselgelt; omaette muhas abemesse Lüg; Läks ja `naeras abeme, et vot kus lasi `ennast pettada Jõh; oma abenesse köneleb Jäm; mes sa seal pomised `eese abemesse Mar; pobiseb oma abemesse, kes sest aru soab Juu; Mõni `reaksi rahulikult nii kui ise `endale õleks abemesse `reakinud Trm; mõmises `endale abemesse, ei saand aru Lai; naaŕ abenase Trv; pomisess `pääle abenesse Krk b. piltl tegi mulle abemesse (pettis) Lüg; Sihantsid abenega (varem kuuldud) jüttusi kuulemi ühtepuhku Emm; laeval akkab abe `kasvama (vesi hakkab laevanina ees vahutama) Pär; [mölder] Mõistis matsidele easti abemesse puhku (valetada) Trm
2. habet meenutav moodustis a. karvade tutt, vurrud, poised sokul - - suur abe on suus Khk; kitsel o `väiksed sarved ja abe kurgu all Jaa; kassi abene Hel; kivijüräjä ommaʔ abõndõgõ kalakõsõ Urv b. sammal, rohututt vms laeval on abeall - - piab `jälle tokki minema; su̬u̬s kasuvad pikad kaelud, punased abemed `küĺgis Hää; kuuse abemed ripuvad kuuse `küĺgis nagu tropid Juu; puu külles kasvavad niisugused `närmad, sie on puu abe VJg; mätas on suure abemega, suure rohu ehk einaga Ksi; va su̬u̬kuuse juńn, abenit täis Krk; mõ̭nõl vanal puul kasusõ habõna manuʔ Har c. lokuti, lõpus kikka habõnaʔ Se; kikkal om lia (liha) apõn Lei
habelema abele|ma Jõh IisR Ote, -me Hel; habõlõm(m)a Kan Urv Har, abõ- Võn
1. uisapäisa tegema; tuuseldama ti̬i̬ kõrralikult, mis sa abõlõt tan Võn; habõli siin kolgan ja sääl, aga `sõski es saaʔ `asja kätte Kan; Olõʔ rahulik, ärʔ habõlgu Urv
2. ahmima Lehm - - abeleb `einu `süllest juba Jõh;
Lehm akkas nii abelema, kui `värskeid `einu `viisin IisR;
egaüt́s habõlõss ennedä, midä kätte saa Har habenik abeni|k Ran, g -ku SaLä Vll Pöi Muh Emm Käi/-ne|k/ Kse Han Var Tõs PJg Saa Juu Trm Lai KJn Vil Hls Krk Nõo, -gu Rei Trv Nõo; n, g abenikku VNg; habõni|k Plv, g -ku Har Vas Se, -gu Rõu Lut; abõni|k g -ku Krl, -gu San habemik üvä abenikku mies VNg; `meite külas on üks abenik Jäm; niitse aja inimised pole ju abenikud Khk; va pisike poiss, aga abenik juba Muh; Noored mehed lasn ennastel abeme kasuda, nagu vanad abenikud Han; mia peĺlasin abeniku mees, abenikke mehi oĺli ennemalt paĺlu Saa; Eila käis meil kaks abemikku, ma es tunne ärägi Vil; seantse abenigu mehe tuliva `vastu Trv; ma‿le abenide kasunu, nüid ole periss abenik Nõo; tu̬u̬ va abõnik tuĺl Krl; tu̬u̬ miis om ka jo vana habõnik, vällä habõndunu Har || (muust habet meenutavast) kaalil abenigu juure Trv; kabuĺ kukk om abenik (karvaste jalgadega) Krk; kuhja `valta `otsa `panti aenane mätäss, üteldi abenik, abenikule `panti piip (pulk) suhu Nõo
abi n, g abi üld(g avi R), avi van Trv; seesü avi|s Rak Sim, -n Krk Hel
1. aitamine, abistus; see, mis aitab laps sureb ka `kirmisse kui abi ei saa Jõe; sie (põllumaa) `anneti kaluritele abiks, et `muidu kalamies sureb `nälga Hlj; häbü olis old hakkada abi `hüüdämä; vana `paati ja vana naist saab viel `värvi abil ilusaks Kuu; kas tuliksid `mulle vähest ajast avist VNg; `meiesuguse abi ei `aita `sinne midägi; minu emä õli puol `tohtri `saarnane inimine, tämä tegi `luomidelle abi Lüg; üel võttab [soolatüügas] ühest `asjast abi, `teisel võttab `teisest `asjast abi Jõh; tama käis `miule avist Vai; `ilma täma abita saa ma läbi küll Jäm; üks kolm nädalid oli [pruuttüdruk] `pruuti abis Khk; siis es ole `arstide abi `saaja enne vanast Kär; lähen - - paulma ja abi ajama Vll; eks see ikka abiks nõuks ole Muh; inimeste abiga `hoiti nad keik (lambad pesemise ajal) `senna vee `ääre Phl; ma kõik elma abita - - töö ää teind Mar; võrgu vastalesed [on] mere `jääres kalameestel abis; oli isat abis Var; kaśsi suust pidi `öössa `ohtu tulema ja koera suust `öössa abi Mih; Sio abissõ mia enäm ei usu Khn; abi ega `armu `mulle `kuśkilt ei `anta Pär; Juuli tuleb meile oome abis kardulid noppima; kui nägemine alb, sis `võetasse prillid abiss PJg; sai ika läbi ise oma abiga, et ei old sõnna obuse abi `tarvis Hag; tema on ea inime, `aitab ja annab ikke teesele abi; nüid on kõik aśjad ja abid katsutud, nüid katsun veel seda viimast abi Juu; Sa said oma sõńniku küll [talgutega] `kärmemini `väĺja, aga sa ise pidid `jälle `teśtel abis `käima Amb; ma `aksin vallast abi `saama Ann; lähän kua nendele õnnetumatele abist VMr; tema käis alati sel `kõŕtsmikul abis `viina müümas VJg; ilma jumala abita ei saa `kuigi `kaugele Iis; ei ole `kuśkilt abi ega `armu `loota Trm; küll tä kisendänud abi, `ükski ei sua abi tehä Kod; `võt́sin kepi `piosse. ega ma siis ei kuku - - kepist on suur abi kohe Pil; `lahke egäde `vastu, kus abi vaja, panep käe `külgi; es saa rõõvast `seĺgä, es saa maha ilma abite Krk; mia olli avin, me istutimi [taimi] Hel; rü̬ü̬k abi Ran; ku sul `endäl `jõudu‿i ole, abi `armu ei ole mitte `kostegi `lu̬u̬ta Nõo; massa `aiguss ei jättev, tollele ei saavet kudagi abi Rõn; ku abi ti̬i̬t, siss abi saa; kui kedägina ei olõ sul abin, siss piat üt́sindä tegemä Har; kiä `sańtmah käveʔ, noile iks `ańti aṕi Vas; mul olõsi api vaia, tiiä‿i kost saiaʔ Se; arbi`ańdja, timä and api Lut; appi ~ abi ~ abis(s)e abiks, aitama (töös, tegevuses; imestust, ehmatust, pahameelt väljendavates hüüatustes; tervitussõnades) `tulga abi `paati vedämä Kuu; võttas `tarkuse appi, aga tuld sest `vällä kedägi; tüö `juures `üüdasivad: jumal appi Lüg; tuli meid abi tühe Kär; ole sina meheks mind abi tulemast Vll; tule sa jumal appi, `vaata mes nüid oo Mar; `saatis teise `moole abise Kse; `kartole`võtmese `juure `võeti `päilisi abisse Mih; tule mind abise koa Tõs; ta lähäb oma sugulast abi Khn; pakkus ennast appi Ris; taevas tule appi Koe; tüed ei jõua teha, `piame enestele appi `võtma VJg; isa palub appi siga `tapma Iis; tule jumal appi, mes sel nüid viga; kui siämendätse, siis vanem rahvas `ütleväd: `jõudu `tü̬ü̬le, jumal appi Kod; tulliv pühabelt meid appi Pst; `tü̬ü̬lisi `võetse välläst abisse Hls; `tulden appi, `panden käsi `külgi Krk; kut́s miu appi `lehti raguma `siale; vanast ku rügä põemeti [öeldi:] jummal appi Nõo; ma karaśsi tälle aṕpi Räp; tere `joudu, jummaĺ appe (öeld kündjale) Se
2. a. (kellestki, millestki) kasu, kergendus ei ole abi tast sugugi Kuu; midä abi sest `viina `juomisest on Vai; mis abi mool `poistest ka oo Käi; neist kana munadest, neist `üöldi ikke [tervisele] suur abi olema KuuK; teeb tü̬ü̬d, aga kedägi ei õle sess abi Kod; siss ma tuusi, et tollest `määrmisest `olli põlvile abi Nõo; `Kapstist oĺl kah vanast suuŕ abi Urv; kas tu̬u̬st abi saa, et sa vannudõ hobõsõid Har; must (minust) olõ õi abi `tolmu kah Vas; ma [aadrilaskmisest] joht api es tunnõʔ Räp || (lahasest) `tohter sidub käe abide varale, kui käsi one `kat́ki Kod b. lisa, täiendus piimale keedeti jahusuppi `juure ja `pańdi `sesse, see oli siis piima abiks Rid; [kartul] oli naa jahude abi, kui ruki vähä oli Mih; ennemuśte olid kitsed ka old `lehmadel veel abiks Ann; [kambritele] `võeti rihaalusess abi (ruumi juurde) Kod; `kartolt `pańti nigu jahule appi [leivategemisel] Plv
3. abiline suur mieskond, et üks on `kapten, sie on `kapteni abi, on `tüürmann, `tüürmanni abi, siis kokk, kokka abi Kuu; võttasin abi omale, `endal tüö `jõudu vähä Lüg; ta lihab abi perese `tooma (naist võtma) Jäm; `kohtumihe abi; kirjutaja abi Khk; Ma `vötsi omale ka einaajaks abi Pöi; täna oli [karjasel] ühest perest abi, `omme oli teisest perest Koe; `paerga metsaülemad ja abid, siis oli metsa ärra VJg; mis nüüd viga, sul abi kõrvas Iis; [väike laps] isä abi, emä tugi Kod; kellel ei olnud inimesi, `sii võt́tis rehele abi Äks; ta ise oli `meister, võt́tis abi kua Lai; üits vallavanemb oli, tõese oliva abide Trv; saadat `vällä [mõisa] seidse inimest: jalgteomi̬i̬s, jalaabi, `tõpre teomi̬i̬s, `tõpre abi Krk; tütär tulõ emä abi, poig esä abi Rõu; vallavanõmbaʔ ja timä abiʔ Räp || (rahvast, inimestest) täna oli `saunas pisine abi (vähe rahvast); pidasid pisise abiga pulmad; nendel suur abi (palju töörahvast) kää Khk
abi- abistav, lisa-, tugi- mina olen abikalur, merel ei käi, aga `verku `päästamas ja kivestamas käin Jõe; kui `oige `kiire viel taga oli - - `täüdüs `tellidä `viel küläst abiväge [võrke parandama] Kuu; abi`kohtomies õli ka `määretu külast. ku `kohtomies jäi `aigest, siis meni abi`kohtumies; kui `palgid on `nõrgad - - siis `pannasse `puole vahe `pääle abi `postisi (lisaposte kahe aiaposti vahele); üks õli päämies, kaks õlivad - - abi `tallitajad Lüg; Jaani on `Pöide abikerk Pöi; Lõetsa `olli Kansi abi`mõisa Muh; abisõnnikut (mineraalväetist) tuuatse nüid `kahte `seĺtsi Kse; `sõuke peenike löödi pael `pantaks abipaelaks [võrgupaelale]. üle võrgu kõik `pantaks abipael, ku pael mõnest kuhast pude on Hää; abikarjane ja peris karjane VMr; Ennem jagati [veskikivi] peasooned ja raiuti välja, siis jagati kõrval või abisooned ja raiuti välja; abi sõńnikud - - `pańdi tõist kõrd `piale, kui `sõńnikust `puudus tuli. abisõńnik `pańdi `enne [kesa] `kõrdamist Trm; abi`võt́jale (kes aitas mett võtta) `ańti mett Plt; abi ku̬u̬l`meistre Nõo; `Rõugõn om kat́s abikerikut Har; lät́s küläst api `ot́sma, tuĺl küläst abi`rahvagaʔ tagase Räp
abi|naine armuke Ise õli `naisemies, aga tämal õli viel abi`naine Lüg; Oli kaks naist näh, abinaine oli ka Pöi; abinaine om si̬i̬, mis mehe kõrvast võtave Krk; enne olli ta vürstiärrä abinaene Hel; mõ̭nõl om kat́s kol˽tüḱkü abi`naisi Har || abielus naesele üteldasse koa abinaene Kir
abi|nõu no ega midägi old abinoud, `muutku tuli ärä `uotada - - [kuni] tuli tegi `väljä`puolt `ukse `lahti Kuu; Ju `sõnna üks abi nõu ka `leitakse, kaua ta (poiss) ikka pahandust teeb Pöi; nüid põle käsi`õngi εnam, nüid o teesed abinõud Muh; koduses abinõus (kodus) olid need mõrrad `tehtud Aud; nisuke abinõu, et siep `silma ei lähä JJn; lapsel muud abinõu ei õle, muku irise aga Kod; pańdid - - vajotadi kõvast rõugu `sisse. aga si on kõege parem abinõu marude `kohta Äks
abi|tegu täiendav teokohustus abitegu - - oli reńdi `kõrves - - sõńnikud oli laadata ja rukist oli lõegata Juu; olid viel abi teud, siis olid `talve viina küögi nädalad, kui sulane pidi viina `küökis `käima, aga `tiumes käis igä pää HJn; olime sedasi mõisa abi tegu pial, tegime `eina ja käisime `leikamas ja kui oli taĺlis `luome, neid `süötmas ja HljK
ables ables g able Mär Kos ablas väga ables loom, sööb kõik ää, mis sa aga ette annad Mär; ables aug Kos Vrd able
habras abra|s eP Pst Hls, -ss Äks Trv Krk T V(h-); g `apra Khk Pha Vll Pöi Muh LäLo Vig Lih Kse Mih Tõs Aud Hää Saa Ha Amb JMd Kad Trm Kod Ksi KJn Trv Pst T V(h-), abra Jäm Hi(h- Phl) Mär Mih PJg Vän Ris Kos Jä Ksi Plt Hls, abrakse VJg; `apra|s g `apra R(h- Kuu; g -kse Kuu)
1. kergesti murduv, purunev või katkev, õrn `haprad linad Kuu; mis ma tien sene `apras `riidega, sie ei `kesta VNg; öled oo kuivaga nenda `apraks läind Khk; jo abra puu ennem `katki lihab Pha; See (praetud kala) on nii abras, et kinnita mitte kiputagi Pöi; abrad oksad Phl; ei vöin kaua liguda, siis ta (lina) - - läks `apraks Noa; `akna klaaś o väga abras Mär; see `tahke leib - - o abras, tä põle naa eä `ühti kui `pehme leib Vig; nii `aprasse `lähtad [kalossid], et ei kannata änam Mih; ned kased on nõnna abrad et Vän; näbrästänü riie on abras ku pask Saa; nöör läind ilmaaja käes `apraks Juu; kuused on abrad, ei kannata painutada Amb; kui oli abrad lõngad, et `ühtelugu parandad [kududes] JJn; mina `värvisin - - siin lepa koortega - - tegi pruuniks, aga tegi need villad sihukseks abraks Ann; nied on abraksed lõngad VJg; metspaju on abrass, si lähäb `kat́ki Äks; riie on vana, pude ja abras KJn; ära ti̬i̬ reha abrast puust Hls; ku puu ärä rut́tenu om, siss om ta abrass, ei paenu Nõo; keväde om iä `apramp, sügise `vindse Kam; abrass keids Rõn; `kisko õi naid `haprit puutükke Kan; rõivass om `haprass är lännü, ta ei piäʔ midägi `vasta Räp; ta raud om vega habrass Se || pehme, mäda on aga abras maa sii Khk
2. (inimesest) a. õrn naiste`rahvad koa `sõuksed `aprad inimesed Muh b. rumal, lollakas sie on oige `apras, sie on `tohmaka`puole Jõe;
see mees on natukene abras;
need on ju kõik öhesugused abrad Ksi c. äkiline `Miski ei `mieldi `talle, akkab `ühtelugu kärisema - - on abras Jõh;
temä om seande va abrass inimene Trv ader ader Khk Juu Äks VlPõ M T, atr Lä hajusalt Ha, Trm Krl Har Rõu Lei Lut, adr Muh Kse Plv Kra, ater Var Pä/-õr Khn/ I, adõr, -ŕ hajusalt T, V, g adra, p `atra; ader g, p adra Sa/n adr Jaa Pöi/ Hi Mär Vig Kse; n, g, p adra Jäm Noa Var PJg Vän hajusalt Ha, ViK TaPõ Plt Pil, `atra R(n atr Kuu VNg Lüg)
1. künnivahend Ega sinu peräst atr `aiale jää (
midagi tegemata)
Kuu;
Anna `aega `atra sääda (
ettevalmistusi teha)
Han;
`piale `vihma on mua nii kõvast `paatund, adra ei võta kohe `sissegi Sim;
kaheteist`kümne `aastane olin kui käisin adra taga Trm;
Talvel säe atra, suvel tii rege Pst;
maa olli kikk adra all (
üles haritud);
nemä om esi selle adra mehe (
ühel nõul, ühel meelel)
Krk;
anna `aiga `atra `säädä, küll siss `kündi külläld saab Ran;
vanast `ülti ku kaśsiʔ ravvõndõsõ, tõsõ kuu nakatõss `atru `sääd́mä Urv;
pujaʔ jo adra peräh (
juba töötegijad);
olõ õiʔ ma˽vi̬i̬l nii jõvvõdu, maʔ olõ hobõstõga˽kõ̭igih paigoh, äglih ja adrah Plv;
üt́s adraga, sääd́se luidsaga (
põllumehest)
Lut Vrd adur 2. (eri adratüübid) a. vannasader adraga `küntasse - - mis [maad] pöörab on sahk, sellega sahatasse; adra `kurku pannasse nuut `sisse kui vesi vagusid `aetasse Khk; küli `künti adraga `sisse; Oli `söuke puu, mis `ärgade `sarvede taga keis, see `seoti siis adra jöngi `otsa Jaa; Kevade `tuhlid tehakse veel maha, sui mullatakse ka adraga, muud `tehta nendega änam `miski; Ärjad olid adra ees iges, obu on aiste vahel; On adr põllal, siis on talised tööd jumalaga; saand suuremaks saand, siis akkasi adra taha (kündma); Odr ikka adra `alla maha (sisse künda), siis kasub ka Pöi; meitel on `vandaga adrad Emm; kot́t`perssiga atr (tehti kuusejuurikast, kasutati liivamaal kartulite muldamiseks) LNg; adraga sai seeme maha `tehtud, sahaga said kõrremaad `küntud Rid; ühe obuse atr oli, sellega sai `otra maha `küntud Kul; adraga `küńti ja `aeti vaud `sisse; siis paneb adra `umpses - - kui rohi akkab adra `kurku `kińni Lih; `mõisas olid ikka sahad, talu `poegadel olid adrad Kse; Adraga oli parem künda - - nagu kirikuline köis isi kõrbas, ühö `käega `oidis `kurge Mih; `Enne vanasti old atr, üks aru oli - - `persse `tehti auk `sisse, sialt käis rauabu läbi Kei b. harkader `kurgidega `atra VNg; `Atral õli ies kaks `putkega `sahka ja taga pikkad kured - - `Selle `atraga ajeti vau `laiussed `kriipsud `juuritud `maale; `Kartuli`muldamise `atra, sel õli kõver `sahkapuu ja kaks kõver`putke `õtsas Lüg; Karduleste `künmeseks `oĺli isi `väike `kerge ater, arkater ikki, aga `kergem, löhemate `aeratega Hää; adradega `aeti vaod `lahti VMr; adra kaśt, rauast `tehtud sõrmejämedused vitsad, mis adra rauabud `kinni oiab VJg; `kerge kui adra perse Sim; `sahkegä adrad õlid nagu nüid kartuli ater. edemält künneti kõik `sahkegä adraga Kod; köüdä ader `kinni ~ kokku, ku vaist är lakki Krk; ader om ärä ummistanu, ei saa edasi Ote; Tan mi˽pu̬u̬l oĺli˽naaʔ adra˽katõsugutsõʔ. Üte oĺli˽`kuŕgiga, tõsõʔ oĺli˽puiõ vai `vehmridegaʔ. Taa `kuŕgigaʔ adõr, taa `tükse niguʔ rasõmb olõma; Taa raudnabagaʔ adõr, taa es tulõ˽no˽väega ammuʔ. Innembä oĺl kabõĺ ja˽pulk, sõ̭ss tu̬u̬ pulgaga˽teĺliti ja˽`lü̬ü̬di nipaĺlu `ki̬i̬rdõ `sisse ku˽vaja oĺl Urv; sul omma na huulõ iŕvile nigu adra lohets Har; üte adra `köütjäʔ (ühel nõul, ühel meelel) Vas; Ku kurõmaŕaʔ `samblõ pääl `kaśvevaʔ, sõ̭ss `tahtsõ rügä õhukõist `küĺve - - ku `samblõ seeh, sõ̭ss sügävämpä, adra ala teǵemist; aadami adraʔ (harkadrad) Räp; `kardohkit istutõdõss maa `sisse, adragaʔ aiass takah kińniʔ; adõr vaä `köütäʔ `korgõpass vai madalapass Se; läti ader harkader lät́i adraga `aeti `kartuli vagusid, seemendati `viĺja `sisse kah; lät́i adral olid kured, kus obune vahel käis, rauapuu, kus sahad `otsa käisid Lai; vene ader harkader – Trm Lai võta va vene adra kiks, mine sellega lepa juurikid `kongima Trm c. (algul omatehtud) hõlmader `atra õli ikke `niisukene nagu `nüüdki aga nii, puu telg, `tiisel ja, raud tiib ja kõik Jõh; tiivaga adrad, εnam oli puud, muudkui see tiiv oli rauast. pärast `tehti üsna rauast neid Han; Adra õlm püeräb kamara `põhja Khn; adra osad - - tera ja õlm - - terasest või rauvast JõeK; Vanaste õlivad sepa juures rautatud puuõlmaga adrad Trm; adra tellraud one `tiisli all Kod; `õlmadega `atra ei old, seemendamene ja kõik `oĺli aŕkadra tü̬ü̬ SJn; adra kaal [vahe] adra terä mant seniss ku `tiisleni Krk; riia ader `oĺli raud ader piḱä siivaga - - kate obese jaoss - - ta Riiast `tu̬u̬di. noid - - riia `atru tet́ti perän muial kah; taani ader `oĺli `raske, täl `oĺli ratass i̬i̬n ja siib `riśti - - terä i̬i̬n kes lõegass kamara i̬i̬n `valla Ran; ja ku sitt ader om, ader ei lu̬u̬, jätäp mättä üless Nõo; meil oĺl sepäl tettü siivaga adõr Ote; vanast `oĺli˽kõ̭iḱ naa˽haŕkadraʔ, põrhõ·lla om katõhobõsõ atr Har; ravvanõ atr, timäl um innõ kat́s `puukõist Lut; saksamaa ader hõlmader puu `tiisliga õlivad nie `suured `atrad, `saksama `atrad, üks rattas õli ies Lüg; Ennemä `üeldi saksama atõr, nüüd `üeldässe sahk Khn; Siis akati ühe obuse saksamua adradega kündma. Mõne uasta pärast, siis läks juba üle kaheobuse adrade piale; saksama adrad olid `siivadega Trm; saksamaa adral ei ole `aerid, aga temäl käib terä. sääl om õlm tal ehen, talla ja õlma, mõni käib rattage Hls; sagsamaa `atra sääs iks sepp Nõo; edimält kui raudadra tulliva, üteldi saksamaa adõr, perän üteldi (pü̬ü̬r)siivaga adõr Kam; Saksamaa adra leht om arʔ kulunu Vas; suur ader hõlmader suurel adral on sahk ja siiv Kod; suur adõr `olli joba ravvast, kaits obõst i̬i̬n; kui edimäld ni raud adrad tulliva, ni suurõd adrad, siss mõned es tahagi neid Ran; Ammuss no˽tu̬u̬ oĺl, ku `kündmisess suurõʔ adra˽`tuĺli Rõu d. muud tüüpi ader nüid oo kahe ja kolme sahaga adrad koa, neid `üitasse `krimlid Mär; kolme`raudne ater oli, sellega sai seemet teha, seemendamese ater Aud; minu isa `ośtis kolme sahaga adra. kolm `sahka oli all raami sehes, peris maad ei `jõudnud `künda, ainult seemendata õhukeselt Äks; pialt`sahkadega adra on kole `raske Plt; `ku̬u̬ŕmise ader koorib maa ära Pst; vanast olliv lõikaertege adra, ni̬i̬ lõigasiv [rohu] juure katik Hls; servaer ader (harkader, mille sahkade välisservad on teritatud rohujuurte paremaks lõikamiseks); servaeradrage künneti `sü̬ü̬ti ja saadu maad; kütüse künnü adral om ahere esi `mu̬u̬du, `lõikamise kõrvu küllen Krk; väidse `mu̬u̬du atr (lõikader) Har; `lõikaja atr, üt́s innõ küńniraud um - - `lõikass turbast `kat́ski ni `juuri Lut
3. adramaa `atra järele `makseti maa `maksu Vai; poole adra `puuma (talu) Khk; viiskümmend sajandikku on pool adra Kos; mea ei tää mitu `atra vald olli Krk; ega adra pääle `loeti hopõń [tööle] Har
4. terava otsaga palk palgiparve pidurdamiseks ja tüürimiseks parvõ atr om `ankru asõmal. tõnõ piat liigatr olõma. ku˽tõnõ `kat́ski lätt, om vaĺmiss tõnõ võttaʔ Har
5. pl adraʔ (jooned peopesas) Se
adru adru Mus Pöi Käi Phl Rid HaLo JõeK Kad; `atru Jõe Kuu(`h-) Hlj; hatr g `hatru Kuu pruunvetikas `atru paneme mädanema, siis paneme `einamaa `peale ja `kuiva `atru paneme `luomadele `alla Jõe; `korjata `praegald ka viel seda `atru `põllu `rammuks; Torm ai `palju `hatru `randa, `hatrust saab `tuhli`maale hüä ramu Kuu; sitta pole lihudiseks `pandkid, töime mere äärest adru Mus; tuul aab adru `kaldale Pöi; adru on karune Phl; kus ikka adru `pandi, seal oli karutlid Kei; rannas sõnnikud põle, `viavad aga adru põllule Kad || Mes sa `nirgud, et `hatru ei süö (öeld söögi juures virisejale) Kuu
aduma aduma Jäm Ans Khk Käi, h- Phl
1. taipama, aru saama ma‿s adund taast midagid Jäm; räägi küll, aga ikka‿p saa aduma Khk
2. haarama hadus küll `käege, aga kätte pole saan; hadus `kinne Phl
aed aed g aia Tor Äks Ksi uus Lai, aja, aea, aa Jõe Hlj VNg Lä PäPõ K IPõ; aid g aia Tõs Pär Tor Hää Saa ILõ(g aeda van Kod) VlPõ eL, `aia R(g aja Jõe VNg Lüg), aja, aea S Var Tõs Khn, aa Vll Jaa Pöi Muh Han Var Khn; `aida g `aia Vai
1. piirav või eraldatav tõke, tara `tehti ajad, `roikad said `viistakil `pandud ja `teibad on `püsti Jõe; Aid on vajund `kallalla, `täüdüb tüdi `vasta `panna Kuu; [hunt] oli mend aja ald läbi VNg; agune aid õli leppä aod ja kase aod ja `kuuse näred ja midä `vaide kätte `saivad; lõhutud raud kividest aid on kerik`aia `ümber `tehtud Lüg; läks aja taha, ikke oma `asjale (sitale) Jõh; `riugune `aida Vai; siin pole `aida ees, ajad on maas Jäm; risttugidega `aida tehakse siis, kui teine on maha kukkund, kui ruttu piab aja tegema Kär; Ajad said öhiselt `tehtud, kevde, siis mehed keisid keik aide pεεl Kaa; aide `kargajad obused, nee lippavad `köigest üle Vll; See oli aja pea, kust `aida tegema akati Pöi; see kivi oo aaks ää lõhutud Muh; Kui loom on öppind `aidu `aema, äi sis pea neid änam `ükskid koht Emm; `veltu roigastega aed Rid; ajast on `ennigi üle üpatud Kul; pahur loom, kis `aidu aeas, siis `pandi pia jala `külgi Tõs; Selle `aassõ lähäb puär kerä `ruati Khn; lat́test aed Aud; vanast oĺlid aeal mulgud, kus `roekad ja lat́id ette käesid Vän; Aia iga kolm `aastat, koer elab kolm aia iga; aiade vahel suured lume anged `tuiskanu Hää; uued `roikad said `aeda; kadaka teibas seesab aeas kaua Nis; punutud aed Kei; ta `vihkab ja susib mind nagu `uśsi aja all Juu; tegi `väĺladele ja karjamaale aad `ümmer Kos; aed on soe `seĺga ülesse `lüödud; siin meiegi rohuaa `ümber on `varbudest aed Amb; naese võt́tis üle aa (naabertalust) JJn; parandas lagund `aedasi Tür; `vaotasin aa maha Koe; pane õige sie vańn sialt muast põhjuli aa `piale Kad; `ennemuina `tehti angast, `laśti puud üksteise `otsa ja oligi aed `vaĺmis Sim; kuuse `õkste aed Trm; püssruadike aed one `vilta; aganikud teeväd peris maja `sisse, aed vahele, et õledega kokko ei `puutu Kod; aed olgu nii `veike kui tahes, aga mulk `jäetasse nii suur, et obuse ja `vankriga suab `siśse `minna Ksi; kui karjamaa `aeda tehasse, pannasse kolm lat́ti kahe `teiva vahele Plt; reisik elajas, kõõlub ala aja `seĺgas Pil; loomadel `pantas pia jala `küĺgi, kui `aidu `kargab SJn; sinna tetti egä keväde katess poole jõkke aid, si̬i̬ olli roovikist tett (kalatõkkest) Pst; kiḱk aia mateljan olli kuusest; obeste `kopli ümmer tetti neĺlä roovikust aid Krk; selle jaosse tetti kuhjale aid ümmer, et mud́u looma lõhuve kuhja ärä Hel; õre aid, kudass sa tedä (siga) oiat; agudest `aidu tetti tanumi `vi̬i̬rde - - et loomad `viĺlä ei saa mińnä Ran; arak kädsätäp aia pääl, ei tiiä, mes `käsku jälle tu̬u̬b Puh; täl om aid `tihti tettu, sääld ei saa kana poig ka läbi; ega si̬i̬ mi̬i̬ss suur asi ei ole, aga `aotse aia i̬i̬st käip küll Nõo; meeli`kaudu ma lääʔ, tokiga koputa, seeniss ku aid tulõ `vasta; `aone aid tetäss ädä peräst Ote; Mõnel `oĺli `piśti kuuse `ossest aia, nu̬u̬ `oĺliva ilusa aia ja kõge kavvemp `saiseva Rõn; Siin olõki es innembi `tõisi `aidu, kõ̭ik säärtse˽vildak aiaʔ Urv; `aidu teḱk egä peremi̬i̬ss esiʔ; ruhulitse aia˽hobõstõ ja˽`lihmi jaoss omma˽tettüʔ Har; tüha kõtuga˽`kargat üle aia arʔ, a `rõivalda˽saa ai˽kohegi minnäʔ Rõu; ku - - külmäss, siss om kars maa pääl ni `aidu pääl Vas; pu̬u̬ĺpistüline aid oĺl `liuhka, tol es olõʔ `päälmidse otsaʔ ütepiku Räp; võrguʔ pandasõ aia‿päle kuioma; `taĺli om aid tett vaihhõlõ [latreiks]; jutt ku `haunõ aid (ei kõlba kuhugi); tu̬u̬ jutt läts hüäste kui `aida piteh (ladusalt) Se; `varbun aid ka `oĺle paĺmit, tuu `oĺle bes nagluda (naelteta) Lei || (mõrratiivast) `aeda `mööda lähäb [kala] mõrra kotti Mar; mõrrade ees mõrra aid, kalad `lähtvad - - aiast mõrrade `sisse Ris
2. hrl taraga piiratud ala mingiks otstarbeks a. viljelusala; ka õu mene aja kanad `aiast `vällä Lüg;
`aias `kasvad `karva `marjad;
kabusta `juurigad `jäävad `aida, ku `leikad maha Vai;
meite `aidas pole `öumbid midad Khk;
pole maad, pisike aid on sauna `ümber Pha;
selle aa ma istutasi Vll;
Maja `juures oli siis veel ega perel pisike aid, kus natuke tuhlid moas oli;
`aidade sihes oli üksi `tuhlid, aga nüid on [
kartulid]
änam põllal kut `aidade sihes Pöi;
meil on `aedas mõned `soostra `põesad Kul;
kanad `lõhkvad kõik `peendräd `aedas ää Tõs;
putkõd `õitsõvad `aidõs Khn; [
läks]
`aeda `õunu `tooma Juu;
`naabri aeas on kollane pluom VMr;
järve `kõlda vedäväd `aide `sisse Kod;
kui oli aed `kaugemal, siis `vankriga `toodi [
kapsad]
ajast kodu Äks;
naadid on `jälle aeas Pil;
olen vanass jäänd, nüid nukitsen naasama aias Vil;
aia`kesvä olli mitu `aida, säält sai vara kätte Krk;
mine pähle `aida, tu̬u̬ sibulat;
ega mul midägi `puuduss ei ole, kesi om rõogun, kapusta om aian Puh;
ma kasvati ka üitsvahe umalit siin `endi aian;
mina lää nüid tõese `aida müüsterdämä Nõo;
vanaesä tei karjale viki keväjä `aida maha Ote;
tu aid `olli - - `kaeda nigu üits liĺl, `uibu ja visnapuu ja kõik äedsessiva Rõn;
kikass lät́s mu `aida maŕjapohma manuʔ Har;
võinińni˽`häitsäseʔ, kõ̭iḱ aid um või`ninne täüś Rõu;
aiah mõ̭nõ krobikunna ika olõ nännüʔ, a `veitüss um nuid jäänüʔ Vas;
tsirulit paĺlo om aioh Se;
`uiṕšidõ aid Lei || võrkude kuivatamise koht juhete aid, koes vörgud `kuivamas käivad Khk b. karjaaed; koppel; sulg, aedik sead `panna `aeda, siis `panna `nuumama Jõe;
`muudel `luomidel ~ `luomiel on aid, kanudel `kardin;
justkui siga `viŋŋud `aias, ei elä, ei sure Lüg;
ma ole omal vassiga `varsti [
pärast sündimist]
`aida pannund Kär;
Siga `nühkis ennast oma `aidas Rei;
siga pannakse `aeda, see tahetakse jõuluks ää nuumata Mär;
suur pulli aid oln, suurte `postega ees Tõs;
`tallede aed tehakse `lauta, pannakse `laudu, mõni vana uks ja Juu;
anel oli aed siin, poead olid ka `aedas. üks anepoeg oli `väĺla tulnd aeast Tür;
kus not́si sai, on aas või VMr;
paneme orika `aida, ei tapa vi̬i̬l orikad KJn;
sigade aid või kopel, muist olli üle jõe, muist olli kodu pu̬u̬l Pst;
eläjä tuleva `aida `laske;
ma piass kanade aia ärä kasima Nõo;
Ku lehmäʔ süünüss `saiõʔ, `aeti aia pääle - - suvõl `oĺligi lehmäʔ `lõuna`aigu ja `ü̬ü̬se aia pääl Har || hundipüünis raisk `pandi `aia `sisse ja `aisu `pääle siis unt tuli Lüg | Ädas kut unt uue aja nukkas Emm Vrd aidu c. heinamaa Aid‿o `heinäkökkisi täüs, `milla ne kaik `kuivaks saab Kuu; [
ta]
niidab sii aide sihes Vll;
kodune aid `olle juba labus Muh d. kalmistu see oo luteruse aid;
siia vanase `aida `tuuasse koa [
surnuid]
Muh;
tädi oo sii Karuse `aedas Kse;
ükskord pidi veel aja peal `jutlus olema Juu;
Palamusel on kaks `aida, vana aid ja uus aid Pal;
kes olli poonu ja ilma `ristmede, ni̬i̬ olli taga aia matet. viimäeti `anti neil `aida esi nurgak;
nemä tulev obesege aia päält (
surnuaiast)
Krk 3. (väljendites, ütlustes) üks `rääkib `aida, `toine `aiatagust (räägitakse eri asju) Kuu; Aja `äärest `korjatud laps (vallaslaps) IisR; `Mõisnik `ütles sind `välja [majast], kas mine aja `ääre Pöi; paastu `maarjabe emis `menne `seitsme `põrsaga aa ja aŋŋe vahele (saab juba õuest toitu) Muh; noorik oo üle aja `astund - - mõned kuud alles `paaris, juba laps PJg; anna maad kääst ää, mene ise aja ja ange vahele Mar; mul mõni elo, elän nagu aia jäären (hoolitsuseta) Kod; külä kõhutäiega ei saava üle aguse aia ka `astu Vil; vanast kel `tüt́rikul lat́s oĺl olluʔ - - tu̬u̬ `tüt́rik oĺl üle aia karanuʔ Har; Rü̬ü̬ḱ ku t́siga aia vahel Urv; aia taha minema otsa saama; äparduma se luom läks `aia taha, sest ei saand kedagi Vai; Esimene vassikas lihab ikka aja taha Pöi; Keik mo töö ja vaev läks aja taa Emm; Su mõõtmine läks oopis aia taha Tür; tinav`aasta `olli ka lehmäl kaits `poiga, mõlemba lätsivä aia `taade Nõo; Üt́s kurn `põrssiid lät́s õ̭ks keväjält aia `taadõ Rõu; aeda, aias viltu, kiiva(s); untsu piird o `aida kistud, si̬i̬ o kuduja süi, piira pinnud o `viltu kistud Kod; uśs [uks] `aida vaeunu, lavva `viltu ku tarassaid; meil köögi uśs om aian Krk; Kõ̭gõ inne `pańte kõrvaga lavvaʔ ärʔ - - mu̬u̬d́o lät́s annom `aida; Tu̬u̬d pidi anomategijä kõ̭gõ `rohkõmp siĺmäh pidämä, et annom virril es saaʔ - - `aida ei lääʔ Räp
aeduma1 `aeduma Juu HaId Jä Kad Lai, `ai- Kuu Ksi Plt Pil KJn Trv
1. ilmastiku toimel valmima, valmida laskma (linadest) pärast `liotamist pannakse linad `aeduma Juu;
kui kaua mu linad on `aedund Jür;
muas `aedus küll, aga lina jäi must Amb;
siis oli `äste `aedund, siis kui luu `lahti on JJn; [
linad]
`aedusid maas, `seistes läksid parajaks `pehmeks Pee;
linad `aeduvad selle järele, kuda linad `liotud on. kui linad on `pehmeks `liotud - - siis `aeduvad nad ühe nädalaga ää Koe;
linad pannakse viest võttes `aeduma, sajuse ilmaga aa `naale või kökkidesse Kad;
linad on `aidumas Ksi;
linad `pańdi `mööda `põldu `püśti, side ülesse ja tüigas `lahti, `aidusid maas, et ta kiu `lahti lõi Plt;
lina tahava vi̬i̬l `aiduda Trv Vrd aeguma,
aerduma 2. seismisel pehmenema; tõmbama, hauduma ohu mõegad `tuorekad, nied pane teiste `peale, `aedub seal isegi Jür; `varsti soab teed, panin tese pliida `peale `aeduma Tür; loog on kõva, tahab `aiduda moas Pil || piltl kui midagi õpib, küll ta pärast `aedub ära (saab pikkamisi aru) Pee
aeg aeg g aja, aea, aa eP; aig g aja, aea R(n `aiga) Saa, aja, aa M T, ao, ajo Võn Ote V; saav `aegass Kod; rajav `aegani VMr VJg MMg, `ai- Kuu Lüg; `aiguni VNg (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. aeg kui niisugune (lähemalt piiritlemata) vat nisukesi juhuseid ikke ajas `juhtub Jõe; Aig avitab `konna mättäle ja `kehva palukasele; Küll aja `juoksul jalad mau alt `välja tulevad (laisast saab virk) Kuu; aig kõik `asjad `kaotab Lüg; jo aeg näidab, mis tuleb Ans; Aeg väob öhtsele Kaa; Aeg annab aru Vig; Aad ees, päävad pial (inimene ei tea oma tulevikku) Han; kui ead `tantsijad ja pillimehed olid, siiss läks ühü kaheni aeg Mih; maksa tämale aea jooksul see osa `väĺla Aud; Ajaga tuleb `seĺtsis `minna Hää; aeg lähäb ubasesti edaja Ris; Aeg kõik aavad parandab Rap; siis oli jo aeg kaĺlis vana `rahval `kangeste Amb; kes tiab, kuda siin `aegade jooksul on elatud Lai; ajad lähvad ruttu edasi SJn; ku päävä lääve pikepess, siss ütelts, et nüid lää pereme poole aig; si̬i̬ piat üit́s ajage inimene oleme (rohkesti vaba aega) Krk; veri `üibub aja päle, vesi ei `üibu ilmanegi Nõo; [vanasti] `Loetu pääst `aiga nädälide `viisi Rõn; paremb `aigu müvvä˽ku `ostaʔ Urv; mul om aig ikäv Krl; ega aig jänessess ei olõʔ, et ta välläʔ ju̬u̬sk; see oĺl jo igävetsest aost igäveste nii olluʔ Har; Noorõh mõista‿i ajoga midäge tetä, a vanah tulõ ajost puuduss Räp; aig aasõ `aigu takah (on väga kiire) Se; aig and hüvvä nõvvo Lut
2. piiritletum ajavahemik a. teat periood, ajajärk üks aig `räägiti, et soda tule Kuu; `ammetmies on aja rikkas ja `põllumies on `põlve rikkas Lüg; Ehk mina ei õld küll sie aig suur `riieline, a `siiski avist `aeti ka Jõh; nüid on `kehno ja `vaine `aiga Vai; ajad on sandid; lühine aeg veel `oota Jäm; nii `kanged ajad olid, et `süia‿s saa kuidagid käde Khk; Oli `aegu, kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi; küll aad `muutuvad; ma tuleta `meelde ehk tuleb `aale pitkale üles (meelde) Muh; Laikala oli siiskid vehem, seda söödi aruleste aegadega Emm; oleks aeg teine olnd, ma oleks änam öppind Käi; ei ma küll pole niisukest `aega näind Noa; sel aeal oli `puudade aeg (arvestati puudadega) Kul; tänabu oo viĺlalene aeg, nisukest viĺlalest `aega pole mõnel `aastal olnd Mär; ennevanasti olnd `juused alati `lahti - - minu määlestuse aeal ei olnd Mih; ea `aegega oo ea elada; minut [on] lühike aeg Tõs; temäl `ollõ ikka rutt aeg Khn; ega sel ajal `kella oln Pär; On küll aeg ja `aasta, et mitte `ilma ei anna Hää; torupiĺl on ajast igänu Saa; kui on old need `nuhtluseajad alles, peksuajad ja Rap; puaŕ mune `maksis kolm kopik, oli kaĺlis aeg; siis aasin sedä `aega sedäsi edäsi - - pidasin vahest särgi kuu `aega `seĺgas ja Juu; kui ma noormees olin, olid juba aead vähä paremad Kos; minu lapsepõlves oli undiline aeg JõeK; [puuassivanker] on nagu ajast mahajäänud `jälle ja KuuK; selle aja kui ma `pietusin nende juures, läks puśs ära; selles ajas (siis) kui minu ema `tuodi [siia mehele], oli see `kamber viel `püsti JJn; ennemalt võis ike se aeg veel ull `olla Pee; kolmel pääval ei `tuldud `vuatama, ma oleks võind selle aa sies ää `surra VMr; edemält õlid pääväd ja ajad, sae `kõike tehä, `viina ja õlut Kod; [rakked] on ärä mädänenuvad pika aa `peale Pal; eks neid `aegasid on old, äid `aegu ikke vähäm Plt; nüid ni̬i̬ aja imeliku, nätä mis nende `aige `järgi tule, ka ni̬i̬ aja lääve parepess vai, vai tule pess (päris) `raskit `aigu; sõa kannatajide ääss korjati si̬i̬ raha `kallil aal, suure neĺläp̀e, suure `ri̬i̬di palmipuide pühäl, üles`tõusmise pühäl; nüid om `seante aig, ei kanna ei murra, sügüselt `ti̬i̬ge; selle `aage ku mea `kasvi, es kirjute `kennigi Krk; `saadan om sel aal mõuranu, ku teid om `soetet Hel; t‿om üits aru aig, ku temä‿i ole joonu Nõo; Sõ̭ss es olõ˽jäl˽söögi teku inäp sõ̭ss tu̬u̬ aig Urv; tu̬u̬ (orjaaeg) ka‿ks oĺl õel aig Krl; no olõt sa ka üle pikä ao tulnuʔ Har; Ega aig nõud umma teku Rõu; vanaimä es näeʔ toda `aigu Plv; las no aig paranõss, kül˽ma sõ̭ss kutsu kõ̭iḱ kokko; kõ̭gõsugudsõ ajoʔ ommaʔ arʔ `olnuʔ Vas; timä kõnõĺ külʔ tod pagana ajost `aigo - - et `väega `olnoʔ kolõ tu̬u̬ aig; halb poig `ku̬u̬le tollõ ajo siseh äräʔ Räp; nüüd jäi pikäle ajolõ `küllä Räp; tuun aon kitetäss linnu `küĺväʔ ku pajoʔ `tolmasõʔ Lut b. teat ajalooperiood `suure soja ajal `saite `palju kilu Jõe; vene ajal olid `paskii·rid old `valvurid siin majaka pial VNg; vana `õnnis `ruotsi aig Lüg; `sakslaste ajal äs saa midagid teha Ans; vana teo ajal oli orjuse aeg Käi; vana `sääduse aeal Kul; sõea aeg tulid undid `seia Ris; `sakste aeg sai se küla ära laadatud Ann; sõda aeg `pantud varandus `sinna Kod; mina ike vanast saari aeg korjasin vel saari raha Äks; `mõisa `aegadest mina ei tiä Lai; vanast katku ja sõa aig na olli ennäst varjanu Krk; orjapõlve aal es ole `seandsit `sü̬ü̬ke Hel; rootsi sõa aig ollu panguraha Ote; Sakoĺja˽tuĺlivaʔ eśti ao keskpaigah Räp; ajast ja arust iganenud, vananenud Sie `tuhlimaa on kohe mul ajast ja arust (hooletusse) jäänd Kuu; sihandused riistad on ajast ning arust `väljas Ans; see asi oo aeast ja arost jäänd Mar; Mis aeast läind, see koa arust läind Rap; se on juba aast ja arust maha jäänd Juu; mis ajast see arust Trm; kõik ajass ja arvoss one si̬i̬ kadunud Kod; Mis joba aost om lännü˽t‿om arvust ka lännüʔ Urv; śjo om aost ni arvost läänü ärʔ Se c. (minevikust, olevikust, tulevikust) kävi siel `Amee·rikas `laevaga omal ajal (kunagi, ükskord) Kuu; vanast ajast (vanasti) inimised eläsiväd `ninda ja nüüd `jälle tõist `muodi Lüg; jo seda nääb mihantsed ne tulevase aja asjad on; `viipsel ajal on keik teisiti Ans; vanast ajast olid `uhked pulmad Mus; tamme naad ja nakid `täitsid ennistel `aegadel naelde asent Kaa; vana `aega ahi Pha; vanast `iidsest ajast saadik Mar; `nüitse aeaga ei `vaata sedä (kuu faase) `keegi Tõs; vana `aegas (vanal ajal) Aud; aĺlil ajal meeste sukad olid üle põlve Pär; siin oli omal ajal kolmkümmend `suitsu Ris; nüid uuemal aal kui ma juba aśjaajaja ja töötegija olin; `enne`muistne aeg Kos; ennemal aal `üiti rie lahasted Jür; sie tońdi tegemene oli vanemad `aega kui mina mäletama akkasin JJn; kali ja `kapsasupp on ikka `ampsest aast Ann; vanemal aal `enne mind kui pekseti `töölesi; see oli vanemalt ajalt, ennemal ajal Pee; `eńdine aeg ei seisa aja najalgi (ei kõlba kuhugi) VMr; eks `eńtsed aad old ikke lõbusad küll Kad; meie kańdis seda sõna ei õle vanast aeastki õlnud Trm; selle aa põlvega (praegu) ei õle [enam nõidust] Kod; tulevad uued ajad, uued viisid ja `kombed Lai; no juba viimasel aeal tuĺlid `poodi ka lambid müia SJn; vana aegil õletive latse karja man Trv; ennemal `aigel `võeti lassige `piima manu Pst; `nüitse `aage ei ole alli `aigust Hls; ku ma ennepelt `aiga (varem, ennemalt) poen käüsi, latse tulliv miul `vastu; noorepel (uuemal, hilisemal) aal Krk; `õigit mehi om `nüidsel aal veedi, `nüidse aa inimese om laesa Nõo; umal aol oĺl kõva mi̬i̬ss Har; mis no muśtinõ aid taad `aigu `vasta Vas; Kuna `nüüdest `aigo ei mõiśta˽vanaaotsõ `aogaʔ kui inämb võrrõldagiʔ Räp; noʔ om hüä elokõnõ `vasta vanna `aigu; vanah aoh tu̬u̬d jo kõnõldi Se; vanun ajun `oĺle varbun aid Lei d. eluaeg; iga, vanus Ei ma küll ole neid va ühüksä`silmäsi oma ajass süönd; oma aja (kogu eluaja) käüs igä merel Kuu; nää kuda madalast ajast igäl ühel on `küüned oma `puole; `tõrva `pandi siin [seebi hulka] viel ikke siin minu `aigudelgi Lüg; see (inimene) on oma aja juba eland ka, mis see piab‿s niipailu tööd veel tegema Ans; Äi kedagi ela `kahte `aega Pöi; siis änam `niuksid - - `kõrgid `müt́se põln mette, `meite aeal Lih; ma ei `teagi änam kus tä oma noort `aega (noorpõlve) elas PJg; keige ingelisel on ju oma aeg `antud JõeK; aga mina oma aa sies küll ei tõust ommiku ülesse [kella viiest ketrama] Amb; minu aast kolmas põli, siis old näĺla aeg Ann; minu aeg ikke olid karduled Tür; oma aja `kohta sel poisil `kasvu küll Trm; meie põlve aal, meie eloaal ei õle õllud Kod; olliv enne, vanaesä aal tennu jaanituld Krk; kõik minu ao sisen ta (Otepää alev) om `säetü Ote; poolt [elu] `aigu `loetass kolm kümmend [aastat]- - tu̬u̬ om jo üle poolõ ao; temä aig om jo õdakun (surm on ligi) Har; vanal jo ajoline surm, aig jo är eletö Räp e. kellegi kasutada või käsutada olev ajalõik, mille jooksul midagi toimub, tehakse või peab tehtud saama ega `aiga ole `ilmaski, kui ei `aiga oda; sina‿i `anna `mulle nii`palju `aigu; Ega ajata `asja saa Kuu; tie `enne `vällä kui aig `õtsa saab Lüg; mis sa `viivitad `aiga Jõh; miul ei ole `aiga avita Vai; `aega vötab, aga `asja saab Jäm; kui aeg iĺlaks lεheb, peab ilist rugi külima; ähk annab völaga `aega Khk; puar nädalid pühase `aega Vll; jutu aamaga läheb aeg ää; kus nende laste aad siis `lähtvad [mujale kui mängimisele] Muh; ma oleks sene `valmis küll teind, aga äi pole `aega `antud Käi; Tegi kodus aja parajaks Mar; kukulind [ei kuku enam], o vist läbi tä aeg Vig; `Anna `aega `atra sääda Han; ei selle lühekse aeaga ei tee siäl mette medägi Tõs; Rängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ `aega `ändä augu `piäle `panna Khn; ega ma ei saand `aega nendele `kieta Kei; viis miinutid on veel `aega; aeg kaob ää, ei soa ega soa tehä Juu; võta töö jäuks `aega; võta omale `aega Kos; sie aeg sai ära raisatud JõeK; rukki `lõikus sie võt́tis `jälle pikka `aega Amb; nüüd on aeg üle läind (olen hiljaks jäänud) JJn; milla sa `istumese `aega saad Ann; kaua sie `aega võtab Koe; milla temal oli `aega viel meie jäele `vahtida VMr; `sinna nied aad päevad `kauvad, ei pane tähälegi; ega se kõik selle `aaga viel `vaĺmis ole Kad; vihm `ańdis `aega lua üles võtta Iis; `aega orjal, `aega ärjal, `aega võevasel vasikal Kod; siin lääp üit́s aig (palju aega) enne kui si̬i̬ (rikutud kangas) saa är säet; miul lõppi aig ärä kodun `eńde ümmer; aig käüs ümmer (läks mööda), sõda tulli `pääle; aja `põrmu ka ei olle; selle aa pääl võiss küll valmiss olla; tuhka päe - - ja tõnise päe - - neid pühäss ei `peetä, `õhtu tüdrukil `anti oma aig Krk; kos sa oma aja `viitsit Hel; mes latse sul tallitada, et sa `aiga ei saa Ran; selle `väikse ajaga om kõ̭ik ärä tettu Nõo; es ole toda `aigagine seenile minnä Ote; kõ̭ik om tu̬u̬ ta omast ajast tennü San; võta nu raasikõnõ `aigu kah Krl; taa `aoga olõss mul ollu˽jo˽kümme `ruuhhõ täüt t́saet; mul ei olõ `aigu `kõrvu `süütä ka õiʔ [kiirel tööajal]; kas timä minnu saa `suńdiʔ, ma umast aost käü Har; taa tü̬ü̬ võt́t mul katõvõrra `aigo; aig lätt käest ärʔ, midägi ei olõʔ tü̬ü̬d käsil Räp; ma või ei - - pikkä `aigu `viitäʔ Kra
3. a. teat tööde, tegevuse, sündmuste, loodusnähtuste jne põhjal määratletud periood siis on paras `kurgi maha panemise aig, ku sirelid `heitseväd Kuu; kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; kui `vilja `kõrju aig on `müödä, siis tuleb `kartuli võttamise aig; sie `suuremb poiss `sündis rukki tegemise ajal Lüg; Sia saba `pandi `põhja `puale `astja, et `õtra`külvi ajast tuleks lagedale Jõh; `küindla kuus metsa `loomadel küis `jalgade `indamise aeg Jäm; kevade oli undi aju aeg olnd Khk; kasukonna aja sees (kasvuajal) Kär; Lapsel `amba `murdmise aeg Pöi; `pulmde aeg olid üsna `mütmed ölled koos Käi; kui püiu aeg juba `möödas `olle, siis `olle [mõrdade] kuivatamese aeg Phl; õõnabude `õitsmese aeg oli külm Mär; [kalad] tulevad kudema suure vee aeg Vän; vi̬i̬ lagunemese aeg on nõnda lihavete pühade `ümmer Hää; se oli juba sui `vankre aeg Nis; `Rehte aeaks `viidi kroamid toast `väĺla Kei; `sakstel pidude aeg `kümned toedud Hag; sie (rätik) on old juba kaks sauna`aega [kasutada] JJn; kui oli küńni aeg, eks nad siis old ikka `kündmas Ann; nüid one vasika kudo aeg, kevädi pu̬u̬lt `talve; si̬i̬ kutsutasse suviline kes tuleb eenä `aegass ja kõegess tü̬ü̬ `aegass Kod; `parmude aeg oli nii pala, et ei saanu `künda Pal; [viisu] kõrvad jäävad kudumise aeg Lai; si̬i̬ oja jooseb ainult siss ku vihma aeg on; minavaasta `oĺli õõna aeg Vil; tõise kõrra aig tett nisu karaśk om iluss `valge nõndagu Krk; tohussel `käidi keväjä, kui purike kudemise aig Ran; küll `olli alb `kapsta istutamise aig Nõo; vanast `panti kuud tähele külümise aig Ote; Kassõl ja pinel om keväjä joositamise aig Urv; lat́s `vi̬i̬di ahupalamise ajoss `lauta Har; pühi aoss tet́ti kah vi̬i̬l `tat́rigu `vatska Rõu; Kõ̭gõ paŕõmb kaara küĺvi aig oĺl sõ̭ss ku kuu kolmõ päävä vannunõ Räp b. oma eripäraga osa ööpäevast või aastast sügüse aig `paistuvad tuled Kuu; nüüd on puol üö aig kääs, kukke `laulu aig nõh; `õige varajasel ajal (hommikul vara) tuli Lüg; `enne `joulune aeg on ikka lidrine olnd Ans; meri suitseb kevadise ajaga; metsa kolla aeg (kolletusaeg) Khk; `pääle `löunane aeg on köige soem Pha; `nääribä aeg käisid sokud Pöi; umigost [söögivahe] `aega `anti kell kaheksa seni kut üheksa Rei; pääva `loode aeg; see oli kebadest `aega, suine (suve hakul) aeg oli Vig; noore kesk omigu aeg Tõs; päeva `tõusme aeg PJg; sui aeg kipub leib aĺlitama Ris; nüid tuleb `varssi pime aeg, `oome juba joagup̀ä Juu; `talve aeg on lehmad `kińni Kos; nüüd `suine aeg, maga kus aga oled JõeK; ema suri `jõulu aeg ära VMr; tämä tuleb päävä aeg; tüd́rik lähäb `venne `õhtasel aal Kod; külm, kesktalve aeg oli Pal; videviku ajal peerg veel ei põlend Lai; käis jaanipääva aeg siin Plt; lõunaeg keedeti `kartulid vi̬i̬ga Kõp; siss ollu ta paar nädält ärä sügüsese ajage; päävä veeru aig Krk; nüid om joba `pruukosti aig Nõo; sügüsene aig oĺl, `mihklipäävä aig Võn; keväjäne aid oĺl, põlluteǵemine käsil Urv; illatsõl aol `saie õdakult koduʔ Har; suvine aig, kost sa˽tu̬u̬d seebikiv́vi `saadõʔ Vas; õdagõnõ aig om jo `mü̬ü̬dä nüüd Räp; `päivätseh ajoh; kas sai mul halval aol (enne keskööd) tet́tüss, et lää äi `höśte Se c. (kuu faasidest) kui kuu kaduneb siis sie on kuu kaduv aig Lüg; Ära sa mitte kaseval ajal pesu pese, si̬i̬ ei lähe `puhtaks - - aga kadeval ajal pesed, saad `puhta pesu; Kadevad ajad `oĺlid vana kuu neĺlapäeva `õhtad, siss arstiti Hää; sedä (siga) nevä kaduvel aal ei tapa, ku kasuvel aal [tapetakse] noorel kuul liha `paisub jämmempes Hls; ku kuu päevä kätte saa, sõss om kaduje aig Krk; kuu luvvass, om kolm `päivä kõva, siss om kolm `päivä pehmet ja kui kuu vahepäiv, siis om kõ̭ige `pehmemb aig Nõo; `peeti iks `aiga (arvestati kuu faase), külümise `aiga `peeti; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; `Lambit `pöeti `pehme `aogaʔ - - kuiva `aoga es kasu˽vill hää, `pehme `aoga˽kasuss vill iks `näede˽paŕõmb Urv; no‿m nu̬u̬ŕ kuu, no‿m halv aig; kuu edemine veeräńd om halluss aig, tõnõ veeräńd aig, täüs kuu om hää aig, perämine veeräńd om kuiv aig Har; Vana˽perremehe˽kaivaʔ `aigu (kuu faase) kah - - a vai tu̬u̬ aig vi̬i̬l midä täheńd õigõʔ Rõu; noorõl kuul kaĺg aig Räp
4. kindlaks määratud pikkusega periood a. teenistusaeg sie on juo mitu `aiga õld `vallavanemb Lüg; igä mies pidä `tienimä oma `aiga täis `kruonus Vai; teist `aega `teenija Jäm; mo `eese mees oli koa kolm `aega talitaja. aeg oli kolm `aastad Mar; poolt`aega `suilene teeb kolm `päeva oma tööd ja kolm pereme Aud; tulen ära tienistusest, kas soab aeg täis JõeK; Mul vend oli `enne `ilmasõda `aega `tienimas Amb; kroono `piäle lähväd `aega `ti̬i̬ńmä Kod; vend oli sõaväes kaks või kolm `aega Äks; soldatil `anti at́stahvku, siss olli ta oma aa ärä `ti̬i̬nin Pst; [kroonu] teenistuse aig `oĺli viis `aastat Ran; `olli soldatiaja `väĺlä, siss `tulli ja võt́t ärä `tolle `tüt́rigu Nõo; rassõ oĺl - - es jõvvaʔ ärä umma (kokkulepitud) `aigu Räp b. rasedusest, tiinusest puol `aiga on juo `küljes Lüg; kui emasel aeal mune peab `sööma, siis peab lapsele möeuma, leedi kiri tuleb `palge Khk; laps oo `pooles `aegas, pool `aega jo `kantud. pool `aega veel ees PJg; ta (naine) juba poole aja peal Ris; poole `aage luuvvas eńg `sisse joba emä ihu sehen Hls; poole aja pääl akass liiguteme [laps] Krk; tu̬u̬ olna käemä pääl, kõneleva et olna poolen ajan Nõo; kas om poolõh aoh vai ei olõʔ Se
5. ajamoment a. teat hetk, moment; tähtaeg `pannu pääl sai kala `paistada paraja `aiga; sai `õiget `aiga `sinne; igä tüö `nõvvab oma `aiga; miä `läksin õma aja `pääle (õigel ajal) Lüg; `senni ajani ei ole vel käind Vai; sa tuled paraguseks (õigeks) ajaks Jäm; einad piab oma ajal kogu panema Ans; senne ajani ilm on üsna kena Khk; Sa oled juhtund sõhuksel ullul aal, tuba sumas Pöi; küll need sool pekendavad jah `maksmese `aega Mar; eila `neokse aeaga (samal ajal) Tõs; Tüe olga `õigõd `aõga `tehtüd Khn; Kas külisid midagi oma `aega, kasus `äśti Hää; Pillimees tuli ka selleks ajaks kohale oma lõõtsaga Kei; selle ajani ~ `aani ma põle veel seal käind Juu; `vastlapää ei kiedetud [kartuleid]. jah, neil oli ikke oma aeg KuuK; olid kõik selle aeg (sellel ajal, selleks ajaks) surnd JJn; aeg selle põllel ja lõppeda (põll on vana) Ann; mis ajal ta on sadama akand; rukis tuleb sügisel oma `õigel aal maha külida Tür; `siia `aegani läks mul aeg `kiiresti ära VJg; tuli parajal ajal appi Iis; `ommen sest `aegast vii ärä; milla aeg (millal) suab si̬i̬ `vistlemine Kod; `seie `aegani on õld ike vett MMg; kalad vee pääl mäńgivad, oma `aega ajavad taga, kudevad või Äks; on juba aeg, vaja kalale minna Ksi; ma tiiä igäl aal perembine ku sina Trv; lehm es naka `pulli `ot́sma, aga lehmäl es ole vi̬i̬l aig Nõo; tooni aani `olli rońg ärä `sõitnu Kam; külümisel om oma aig; mis aal sa lääd Ote; `seoni `aani ei olõ˽leevä `näĺgä vi̬i̬l nännüʔ San; parandõ sõ̭ss ku parass aig Krl; `saie vi̬i̬l viimätsel aol (hilja, kuid veel parajaks ajaks); surm om külh teedäʔ a aig om `ti̬i̬dmäldä; vihm lätt tu̬u̬l aol (samal ajal) üle ku iilä sadama `naksi Har; ega eśä `kotsile uma aig Vas; kuńst sõnnik tege [lina] inne `aigo `vaĺmest; vaśt si̬i̬ ajo `pääle minev`aaśta (just aasta tagasi); pini `põrglanõ es mõistaʔ imp kodo tullaʔ õigõ ajo pääleʔ Räp; mehele minnä paraśs aig joʔ; `aoni õ̭ks varastass, üts kõrra saa õ̭ks lõig täüśs; päiv (päike) tulõ õks uma ajo pääle, päiv käü üi kellä `perrä Se; aig `kuoldaʔ, tuole maalõ mindäʔ Kra; ao pääle õigel ajal mineʔ ao pääle magama ja tulõ ao pääle üless Plv; kuʔ saa es ao pääle `mõisahe, oĺl nahk kuum kah sul Vas; ao päle hain `häitsess (õigel ajal vaja abielluda) Se; sü̬ü̬ḱ `olli [talus] kõrran ja ajo ~ ao päält Ote; ühel ajal samal ajal; samaaegselt ühel ajal lähvad `linna Khk; akame nüid ühül aal menema Kir; tema (kukk) omikuti laalab ühel aal Ann; mi˽sai mõlõmbaʔ ütel aol `alla rońgi pääle Har; egass tu̬u̬ uma `haiguss (menstruatsioon) kõ̭igil üte ao pääle ei tulõʔ Plv; mil ajal 1. millal mil ajal kuer `aiseb Lüg; miil ajal tama lähäb Vai; ei tea mil aal kojo tulavad Muh; mil aal si̬i̬ oli si̬i̬ pulm Äks; mil aal si̬i̬ olli, ka suve või `talve Krk; mi̬i̬l aol t́ä˽lubasi tagasi tullaʔ Har 2. kaua aega; ammu Sääl on keede, `senna ei saa mil ajal obusega `pääle `minna Hää; põle neid (laule) mil ajal enam lauld JJn; ma põld muśtikeid `milgi aal `katsuda saand Ann; põle `milgi ajal näind Pai; sedä põle nähä olnd enäm mil `aalgi KJn; `milgi aal (iialgi) ei jõvva sa tat ärä kirjute Krk b. sünnitusajast sie laps oli old `enne `aiga Kuu; küll ta aja päält ikke tuleb - - kas lehm tuob vasika ehk `naiste`rahvas tuob titte ehk Lüg; pudenemise aeg - - sünnitand lapse ää PJg; tite ema aeg soab `müöda Ris; lehm tuli `lüpsma ikke `õiged `aega Juu; see lehm tõi üle aja Trm; ku mõni eläjäs suab `aiged, `süńdib vaśkas enne `aega ärä Kod; lehmäl `olli vaśk periss ajalikul ajal; aig jõvvab kätte, nüid om vaest `varsti lehmäl poig Nõo; es tiiä midägine `enne, kui aig kätte tulli. siss tõsel päiväl tulliva `kaejatsi Ote; Üit́skõrd visass onde mitu kuud `vaśka enne`aiga ärä Rõn; taal oĺl enne `aigu lat́s, kat́s nädälit oĺl enne tu̬u̬d õigõt˽`aigu Har; tõõnõ poig `sündü iks uma ajo pääle (õigeaegselt) Vas; mõ̭ni om kat́s nädälet üle ajo, mõ̭ni om kat́s kolm `päivä `perrä Räp; ühte aega minema samaaegselt sünnitama teite lehm `oiti sel samal ajal ää kut meitel, nee `lähtevad `ühte aega Khk; ämm `ütles et Muśsik ja nuarik pidid `üste `aega minemä Kod c. kellaaeg `Aega `arvasid kukke `laulu `järgi IisR; `karjas `päiva kell `näitab `aega Vai; pilise ilmaga p‿saa [päikesekellal] ajast aru Khk; mis aeg `paergust oo Muh; aeg on na iline juba Käi; mis aeg see emä `käśkis `lehmä `lüpsä Vig; mõõdeti peeru söed ää - - selle järele sis `arbasid, kui `kaugel aeg oli Mih; mis kellu ajast ta `linna lähäb Khn; kas kell `näitab `õiget `aega Iis; minu kell oli `seisma jäänu, kui `pääva ei ole, ei tia `aega Äks; `vaate, mis aeg om joba, mis tunnipakk näüt́s Krk; Aig joba poolen päevän, sina iks makad Nõo; `Kaiõ `aigu päävä `perrä kah Har; kikass jo ti̬i̬d ajo; koodi`tähti `perrä `kaeti tu̬u̬d `aigu Rõu; kui paĺlo `aigu um (mis kell on) Lut d. paiku, umbes siis ja siis eks ta `kellu kahe ajal tuli Jõe; `kellu `kuue `aiga oli kui kävin teil VNg; kellu kolme neĺla ajal Ans; jo se viie kuue aeg oli, kui töhe `menti Rei; kella kahe`teistme aeg pidade olema kurjavaimo tuńd Mar; omingu kell kolme neĺla‿aks oli rehi `vaĺmis Pee; minu mies tuleb neĺla viie aast kodu VMr; kella kahessa aeg oli keskhommik, kella kahe aeg lõõna Pal; kellä viie aig vai pu̬u̬l kuus päiv `lu̬u̬ja Ran
6. ilmast, ilmastikunähtustest suve ajal, `suoja ajaga kilu ei ole Jõe; kena töstetav aeg, Kuramaa metsad ning liivamääd `paistavad käe Jäm; pöld jätab tükkis `ilma, kui sańt aeg on Khk; teist `aega (ilma) teeb Kär; `seisvad aead, soead aead et pöle `tormi ja nenda Pha; `kangesti libe koĺlakane aeg Vll; `Sõukest suurt vee `puudust pole sii änam `ammu olnd, nii pailu olid ajad ikka märjemad Pöi; sel `aastal pole lund olnd, köle kuiv aeg olnd Rei; nüid ei kuulegi kuku`lindu, vata külmad aead ja Mih; Mia oli parajuttõ kois `pitkes, kui `sündüs kieväks aaks (läks tormile); Läks `lendäväks aaks (tormiks); Ei tiä, kud́as nad `sioksõ `lendävä aaga Ruhnust `tuldud said Khn; Vahest sai [rukis] iĺlem, vahest varem küpseks, sedasi kudas aead olid Kei; nüid poar `oastad kuivad ajad ~ aad HJn; sügise `paĺla maa aeg viel läks JJn; tänavu ei ole palavad `aega Ann; eedid magama, õli vagane, ajad taga `muutsid kõik, tuul kohiseb ja puud liiguvad; porine aeg one keväde enne jüripäävä Kod; Prossa `järve ei ole kuiva ajaga `sisse tulemas midagi, aenult metsa ojakesed Äks; kui `oĺli soem aeg - - si̬i̬ säŕk `oĺli sis seĺläs KJn; palava `aage om paĺlu `uiski Hls; kos madalad maad, siss vihmatse ajaga es saa arida Ran; `saone aig Kam; nüüd om `kuivi `aigu olluʔ San; `muanõ (porine) aig; ku külm aig tulõ, siis om õks rassõ Har; hainangu lõpp, kuum aig Rõu; `š́elge aig; aig eh́t jo vihma pääle Lei; tsiga kand `põhtu, saa kuri aig; `pihmeʔ aoʔ (soojemad talveilmad) Lut
7. a. (koos hulka või määra märkiva sõnaga) käis `ulga `aega `meiga ühes Jõe; mone aja tagant; ole vähä `aigu `karjass Kuu; no kuda sadu on, vahest `kestab tükk `aega Hlj; üks `einekene `aiga `lähte viel VNg; üle `ulga aja sai sedä inimist `jälle nähä; tuli vähäst ajast `siie Lüg; vahel on siin `ulgad ajad Vai; anna `moole see asi möne aja `pεεle Jäm; niid sadas tou `aega; üle `mitme aja olid kenad ilmad Ans; `nahkjas `toodi puu küljest ää ning `lasti tüki `aega mädaneda Kär; see oli mütu `aega (kaua) kodu `aige Kaa; Pole nüid tükil ajal külas käind; Ons sol pihu `aega; Kus ilmatu aeg läks ennem ää kut andma aketi [vilja] Pöi; `ulka `aega o juba läin Muh; ma `ootsi keik see aeg Käi; ma istu vahest ka tükid aad Rei; mina olen hulk `aega sii elan Phl; jätäme natokse ajaks `jääbima Mar; mõni aeg tagassi Kul; see oo isa eaks ja poja põlveks, `tütrelegi tükiks ajaks Mär; tä neoke va lämupeä, tä saa mõnel aal `kellä `tundma Vig; üirikese aa pärast tuli tagasi Kse; käib iga natukese aea pärast Ris; ma ta˛an ika mõneks aeaks siia `jääda; üks iil `aega tie, järjest ju teha ei või JõeK; nüid on kõik aa nii pime, et `voata, et öö tuleb Amb; ma olen kogu se aeg ikke neid (mesilasi) pidand; `laśkis suured tükid ajad [masinal] tühjalt `käia JJn; lasi ennast `ilma aa uodata; mina põle teda ulgal aal näind VMr; `uata viel vähe `aega Iis; vähätuse plaksu `aega sa õled juba maganud Kod; ivakene `aegu Äks; `mitmel aal ei `pestud põrandad Plt; mea piä `kü̬ü̬ki minem küben aass; ma lää kübeness aass; `lasti ärä jakk `aiga nurgan `olla; puhk `aiga üte kotuse pääl elänu; ta olli iki `mõnda `aiga `aige Krk; si̬i̬om ää rohi küll, sedä saab `mulle `mitmass aas võtta Nõo; ää törtsu `aiga olli siin Ote; sis tä `tahtsõ ütele tõsõlõ [mehele] minnäʔ, üit́s kotuss `aiga (korra, üksvahe) San; mul oĺl säĺg mitu `aigu `aigõ Urv; siss oĺl sääl üte jao `aigu; üle paĺlu ao olõ ma sukka (sinuga) kokku saanuʔ; ma‿i˽saa jalapäält minnäʔ, ma `veitü ao peräst lähä Har; olõ˽vi̬i̬l kõrd `aigu kotohn, siss tulõ˽tagasi Rõu; olõ no sa˽ka kõrrakõnõ `aigo lammastõ man; tuĺl mõ̭nõ ao peräst peiǵmiiss Vas; sinno ka `harva nätäʔ üle mõ̭nõ ajo; mineʔ `veitöst ajost ja tulõ rutto tagase Räp; kõrrass aoss lätt; kõrra ajo peräst tuĺli kodo Se b. (koos ajaühikut märkiva sõnaga) `istub ja `mõtleb `tunnid ajad Kuu; õlen `aasta aig juo `uotand Lüg; magasin `tundi `aiga Vai; silma pilgu aja pärast tuli tagasi Ans; jäi tunniks aaks `sönna Jaa; Mo supp jähi veel `keema, see võib tunni `aega veel `kiia Pöi; üks nädal `aega oo, põle ea, tuleb tagasi Muh; üks minut `aega käis ää, tuli kohe tagasi Mär; [kell] köis nädälis aeas viis minutid ette Tõs; tuńni ajaga läks `Pärnuse Tor; `paastus kõik se seitse nädalid `aega Hää; kuu `aega oli `linnas Ris; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; kümme `lehma pidin tuńni `aaga `lüpsma Ann; laenas raha `aasta aja piale Iis; vahel lubasid `tulla kõege peregä kuuss `aegass; kuu ajaga tegi `u̬u̬ne `katse `alla Kod; sääl `olti ü̬ü̬ ja päe `aega Vil; keedet `sü̬ü̬ki es saa nädälil aal kah; ku ma är tunni `aiga ti̬i̬, sõss om ta iki tett Trv; ta sat́te üte tunni `aiga ninda jämet [vihma] Pst; kuuś suvet `aiga käüsi ma karjan; si̬i̬ om joba `aaste `aiga põdenu Krk; jalg `olli `aige, mia likati suvi `aiga Nõo; tiä ka taĺv `aigu palleĺ jumalõt Krl; tu̬u̬ tulõ tuńni ao peräst kuuʔ Har; sa võid nätäl `aigo uno pu̬u̬l olla Plv; (heinamaale) Sinnä˽`mińte `tervess nädäless aoss `vällä Räp; `aaśtaga aoss läts sulasõss Se c. (koos ajaadverbiga) `kaua aja tagant kui keriku saab siit Lüg; ta läks kouemaks ajaks ära Jäm; oli sii veel ilja `aega tagasi niha Ans; se oli juba ammut `aega, kui seda sai `kuultud Jaa; see `kelder `tehti ilja aa eest Muh; se pole väga `ammo aeg, kui nad `siia tulid Rei; ei ole kauat `aega kadun Aud; põle kaual aeal tein `leiba HMd; kaua `aega sa ikka `uotad JMd; mul on kauast ajast [seismas] ühed ieringad JJn; siis oleks [paranemine] võtt kaua `aega `aega Ann; elas kavvat `aega pialt selle viel Trm; ma panen su kavass `aegass vahi `alla Kod; mina põle ammu `aega sial käenud Pal; joba ammul aal ei oole `sinna saanu Krk; kraasi om ammust `aiga temä käen Nõo; kavva `aigu, kuʔ jo sõna sai Krl; tu̬u̬ oĺl `kauga `aigu `aigõ Har; `ilda ajo i̬i̬st käve siin Räp d. nii ja nii palju aega tagasi, möödas `sellest juo `palju `aega juo, `seitse kaheksa`kümmend `aastat `aega Jõe; on juo nädäl `aiga kui `viimast `käisin sääl; sest on juo, kuuskümend `aastat tuleb `aiga senest Lüg; ma‿p `tεεgid, mis sest `aega on, kas seitsekümmend üks `aastad voi Jäm; sest on üks ports `aega Khk; neli `oastad `aega, kui ta ää suri Juu; kaks ehk kolm iga `aega tagasi Kos; ravvast [vankri] juhisid akati tarvitama `oastat nelikümmend `aega Trm; ligi sada `aastat `aigu tagasi Võn; sinna˽saa jo viiś aest`aiga `aigu tagasi Har; no˽saa sinnaʔ `aigu üle katõsaa `aasta Rõu
8. (vormelid) a. (imestust, üllatust jne väljendavates hüüatustes) nää, kus on `külma verelisi inimesi, oh sa `armas aig Jõe; oh minu aig, küll on iga se moni inimine `uidurane Kuu; `armas `elde `aiga, vai sina oled siin VNg; oh sa `eldene `aiga Vai; oh äŕje aeg Jäm; Arm aeg ette oitku, on ikka nende lastega rist Kaa; oh sa aeg, kui nobe ta oli `riidid `selga `aama Rei; sa igävene aeg, va vihm `leotas `meite `riided kõik ää Mar; `jeldene aeg, no kas mina täda `tuntsin Mih; kis seda `tohtis `koolis `rääkida, sa alastuse aeg Hag; os‿sa kulla aeg õt́e, kui ilus se on Juu; oh kaĺlis aeg, ei ma `tiandki Jür; sa `oitku aeg, ma kohe imestates `vaatasin seda `kaśsi Amb; nõnna `pilvesse läheb kohe, et os sa aeg Ann; oh sa õnnis aeg küll, mis tema ometi `ütleb VJg; kaĺlis aeg, mul ei õle pesogi ühen Kod; os sa suur aig, mis nüid tahad tetä küll Krk; oi sa `eldene aig, mes nüid küll saab Nõo; oo pühä aig, timant koolõss nii paĺlu `vannu inemiisi San; `Taivanõ aig, noorõ inemise˽rögisäse ütte `puhku Urv; oh `heldene aig, kuiss meil ta si̬i̬ṕ no ni hukka lät́s Krl b. (hüvastijätuvormelites) `jäeti iad `aiga; üva `aiga, üva `aiga, üva `peigumehe `õnne ka; vanad inimised `ütliväd aja `pääle Lüg; kenad `aega Vll; Olgu siis seda `korda `jälle loril lõpp ja ead `aega Pöi; ead tervist, ead `aega Tõs; iad `aega JMd; üvad `aega MMg; ääd `aiga siss, näiss konass ma tule jälle Nõo
9. eks mets ole siin old ige oma aja (kogu aeg), ega sie ole `toiseks `muutund Kuu; juo sie jääb vanast ajast juo, sest tule `vällä `ühtegi; kevädel juo kippuvad [mesilased] tali`korterist `tüöle, sii sajavad `aiga taga Lüg; Minul tuli kene aeg (kaua) teda `oodata Jõh; tal käisid segased ajad (meeltesegadus) peal Phl; mes aeal põlvel see oli, kui neid metsä matikuid akkasin pidama Var; Ma põle seda kuna ajal (kunagi) näinu Hää; nüid ei ole ma enam `miskil aal (kaua, ammu) teind Pee; poeg põle sada `aega (väga kaua) siin käenod; minä ei õle sadandel ajal tädä nähnud; ku tuleb miässerahvas `vasta, suab üvä aeg (läheb hästi, on hea õnn); kelle ilma aeg (ammu) nägimä tõenetõiss; kõik õli muadon ja ajan (komebkas ja ajakohane); kavva mina vahin siin, mes `aega ma täädän; õli õnnelik aeg (õnneks) et `tuiskas, ei nähnud `jälgi Kod; `sinna `kohta ei ole ma kuna aig (ammu, kaua) saanu; sehast `laulu es ole kuna aal kuulu Hls; nüid om vanami̬i̬ss ilusen ajan (heas tujus) Hel; kona ajal (millal) sa lähäd ommen; mia ei tiiä, kona ilma aal mina na (püksid) ummelsi Nõo; sinno ku kirbu˽sööväʔ, püsü‿iʔ `kohḱi paigah, kannahta ajoniʔ (kannata ära) Se; head aega aegsasti Selle (põhu) soab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; aost aigu järjest, kord-korralt valu lät́s ika aost `aigu suurõmbass Urv; [rukkivihkude kuhjapanekul] ladva˽`säeti iks `saiba poolõ üless minemä, aost `aigu iks nii `liuhka ülesspoolõ Rõu
aegadasa `aegadasa Rei, `ai- VNg aeglaselt, aegamööda `aigadasa ikke tegi, aga mitte `sundimise varal; `aigadasa tegin - - ühe `kerra oligi `valmis VNg; käi `aegadasa Rei
aegis `aegis Amb JJn Vil ajal minu `aegis ei old, et suiviĺla kallal sirp oli, minu `aegis oli juba vikat́ Amb; aga ennem `aegis `oĺli [türgi pipart] Vil Vrd aegas
aegnema `aegnema Kei JMd Pee VMr Kad Kod
1. aeguma; iganema sie raha on `aegnend, ei `kõlba enam VMr; tanu `kanmine on ju `ammu `aegnend Kad; kas mõni riist või asi, see on `aegnend või `otsa saand Pee; [kohtu] asi `aegneb ärä, ärä `aegnenud, kui nõnna paĺju `uassid lähäb `mü̬ü̬dä Kod || kaduma petroo·li laik `aegneb ära, aga tarbetii·n jätab pleki Kei
2. valmima, küpsema las ta `aegneb viel, `küpseb JMd; [
leotatud]
linad `aegnevad ja pleegivad [
maas]
Pee Vrd aeguma aegsasti `aegsa|sti Pöi Hää Kos Trm Plt, -ste Muh Rei Mar Han Tõs Tor Iis, -st Muh Rei; `aigsa|sti Kuu Trv, -ste IisR Trv, -st Kuu Jõh; `aeksa|sti Jäm Khk Käi Vän Kei Hag Kos Tür Koe VMr Ksi KJn, -ste Pöi Emm LNg Rid Kul Mär Kse Juu KuuK Amb JMd Kad VJg Vil, -st Ans Var Khn Ris Juu Amb VMr Iis Kod/-ss/ Pal Äks Lai; `aiks|aste Vai Nõo TMr Krl Rõu/-stõ/, -ast Lüg Jõh San Har Plv Se, -est Krk, -õst Krl Har vara, varakult Eks täü merele `mennä juo `aigsast Kuu; Akka aga `aiksast menema Jõh; selle töö saab `aeksast `valmis Ans; tuleb `aeksasti kirgule `minna Khk; Sa `jõutsid täna ösna `aegsasti Pöi; juba `aeksasti akadaks `tööga `pihta Käi; ma tulin küll `aegsast ülese Rei; tule `aeksasti kohe, ära jää iljaks Mär; akkasime `aegsaste `niitma Tor; oled sa tütarlaps, mudgu akka `aeksast `vüösid kojoma Ris; igaüks `kauplesid `aeksasti [karjase] Kei; `vieti jo `aeksaste kevade sõńnik `väĺla Juu; kägu jäi tänavu `aeksaste ära (lõpetas varakult kukkumise) KuuK; ein sai `aeksasti `vaĺmis Koe; `aeksast tuli `piima (hakkas varakult lüpsma) VMr; `aeksass `lasti lapsed [koolist] tulemä Kod; lõpetas `aeksast `enne `õhtad Lai; einä saeva meil `aigsasti ärä tett Trv; sa olet õige `aiksest `jõuden Krk; temä panep `aiksaste lehmä `väĺlä Nõo; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; sa˽saat vi̬i̬l `aiksõst sinnäʔ enne päävä minekit Har; kos savi um põh́ah, sääl saa `tü̬ü̬hü `aiksast `naataʔ Plv Vrd aegsalt, aignõst, aigsade, aiksahe
aegu2 `aegu saama uus IisR, Koe VMr Kad VJg, `ai- VNg Lüg; `aigu(j)e Kuu toime tulema, hakkama saama ei sie saa `aigu kenegagi VNg; en mina saand `este `aigu `ühte `akna tegemisega Lüg; `Karjalaps `veike, ei saand `lehmadega `aegu IisR; tema ei soa mite kellegagi `aegu Koe; umb`ruotslased - - ja nied `tuukarid - - käisivad siin, aga nemad ei suand kielega `aegu Kad
aelema1 `ael|ema hajusalt R(-mma) eP, Trv T, -eme M(-m), -õm(m)a Khn Võn V, -õmõ San Krl Har; `aelama Jäm Khk Kaa Pha Vll Pöi Emm Rei Hää Saa Vil Trv Kam Ote Rõn hajusalt V(-mma); da-inf aeleta Muh Juu Amb, aelata Khk Saa
1. a. aeg-ajalt liigutades pikutama, vedelema tule sest tööst midägi `väljä, `aelen sama `viisi Kuu; tämä `aeleks üht`puhku asemel VNg; `aeleb `põõsa all, ei taha kedägi tehä Lüg; `Lõunani `aelavad asemel, siis öhekorra `tõustakse Pöi; kellel‿o `aega seda `moodi aeleta Muh; Mis sa asemel `aeled Kos; aeletakse ühest `vuodist `teisi Amb; `aelesivad ahju peal ja parsil Pee; mis sa `aeled, tõuse üless ometigi Sim; mis sa `aeled, et `tööle ei lähe Plt b. (liikumisvajadusest, vallatusest jne) vähkrema, püherdama `ülged `aelevad jääl Jõe; Ära `aele `põrmandul `tolmu sies Kuu; obu `aelab muru pεεl Khk; Neid (palderjanijuuri) nad (kassid) närivad, ise `aelevad moas ja `näuvad Pöi; koerad või kes seal aelen oo, `aelemise ase oo vilja sihes Muh; Ära `aele, `riided saavad mustaks Rei; obune jusku va kääl `aelab Hää; Õled `toodi tuppa - - sial pial sai mürada ja `aeleta Kei; koerad on vist siin `aelend Juu; sie laps - - aina `aeleb põrandal muas Kad; mis sa iki `aelet, kurda vahel vaguviisi kah, `aeless paĺt Krk; Kui kirbu aelasõ, sis tulõ suur tuul Se; hopõn `aõlõss, `köüdet kińniʔ, timä ni a ni `aõlõss kabla pääl, nakass `aõlõma Lut c. (unetusest, valust jne) vähkrema, visklema Uni läheb öösse pεεlt ää, muud kut aela sääl aseme pεεl Kaa; [loomal] Nii `kange valu, ta `aelab kohe sõnniku pääl moas Pöi; `aige `aeleb `voodis, ei saa magada Mär; `aeleb valuga, `keerab `ühte `puhku Juu; ma ei saand `üösse magada, `aelesin ja kierutasin Amb; `aelen asemel, ei tule und ega kedagi VJg
2. a. (rahutult) siia-sinna, edasi-tagasi liikuma `aeleb `ümber minu Vai; mis sa `aelad, ep möista vagusi `istuda Khk; Seesänd ühekorra vagavast, ää `aelõg `puatis Khn; lehmad `aelavad kopelt `mööda, ei söö Saa; kanad alate `aelevad, savitsavad, jalad käeväd all Kod; `aeleb ja niheleb toolil, ei istu paegal Plt; ütte`puhku `aelede - - ussest `sisse ja `vällä Krk; täl om ilma mulda˽ka `aelõmist `väega˽paĺlo Vas; elläi `aelõss - - ei püsüʔ paaǵah Räp; hopõn - - `aelõss kabla pääl Lut b. taga ajama; otsima `lamba `aelõsõ mõtsast tattõ Urv; naanõ oĺl `puuga nakanu miist `nurmõ piten `aelõmma; mi `aeli varast takan; pini `aelõss `lambõid; surm käü sääl ka `aeldõn piltl Har; Süǵüselt `naksi `mõtsa pite `si̬i̬ni `aelamma Rõu; mis sa `aelat mu˽kannu Vas; papiʔ oĺli ka vanast `ahnõʔ - - naʔ käve kõ̭õ̭ nii `aeldõh Se; miš šińä `aelõdõ mińü `perra Lei c. akeldama, rabelema tämä `aeleb `irmsass selle `tü̬ü̬gä Kod; taĺlidi t́siku ni `leh́miga `aeli Se
3. a. (ringi, ümber) hulkuma, luusima, kolama mis sa `aelad muidu `nurki `kautu Khk; öö `otsa aelatakse külas Pöi; `aeleb `pääle öhest kohast `teise Emm; jahi kütid `aelevad `metsa kauda; `Aelab ku urdakoer `ümmer Hää; mede kaśs `aelas mitu `päeva küla pääl Saa; ta küllät `ilma `müüdä ümmer `aelnu Trv; mea käüsi ka `aelemen vällän, `aeli puha läbi selle külä Krk; `ü̬ü̬se `aeleb külä `mü̬ü̬dä `ümbre, siss `päivä om siĺmä `kinni Nõo; poesi `aelava keväde `ümbre nigu esätse kassi Kam; jäneseʔ `aelive välläl Krl; är˽`lasku˽`poiskõsõl minnäʔ `aelamma jõ̭õ̭ `vi̬i̬rde Rõu; `ilma pit́ti `opnuʔ `aelõma, tiä ei ti̬i̬ kotoh tü̬ü̬d Plv; ta um noʔ `aelõmise pääl Vas; latsõʔ `aelõsõʔ huuĺtsit pit́e; `aelõija leh́m, püüsü üi `kohki Se b. halv ringi tõmbama, amelema Nii kaua `aelas `pääle teise `kaelas, kut tegid lapse valmis Pöi; `õige tüdrik ei `aele `ringi Hää; sie tüdruk `aeleb aga poistega VJg; taa `aelass `poissõga `ümbreʔ, taa mõ̭ni `tütrik Kan; Vana meherõibõ esiʔ, a muidugu `aelass Urv; noorõʔ `rahvaʔ kääväʔ `ümbre `aeldõn poissõga Rõu
4. indlema; paarituma mõni lehm `aeleb mitu `kõrda, egä kuu Hls;
ei saa joosnuss, `aeless pääl pullige Krk;
lehm om `varra ärä `aelnu, saa `varsti `nüśmä Võn;
peni `aeleb, pidä `pulme Ote;
Sõ̭ss tuĺl kit́sil tu̬u̬ `aelamise aig ja˽sikk nakaśs sõ̭ss `haisamma Rõu;
lammass `aelõss `oinidõga;
lehm om härägaʔ arʔ `aelnuʔ;
tsiga `aelõss pahral Se aer1 aer g aeru eP(g aero; g airu Sa) Trv Pst, `aeru R; n, g aeru Saa Hls, `aeru, -o VNg Vai; air Plt, g aeru Tõs Kod(-o) KJn Ran Puh Kam San, airu Lih Kad Pil Võn Räp/-o/ Lei, `airu VNg Lüg Jõh/-o/; n, g `airu, -o Vai; pl airaʔ Har, aaŕoʔ Räp
1. sõudevahend (ka tüürimiseks) lasin `aerud sise;
mina olen nüd `keulas, `soudan `aerdega Kuu;
`aerudega `soueti `aabjud Hlj; [
paadi]
`piidal kes olivad, neil oli `kummagil üks `aeru kääs;
`aero käib `tullide vahele VNg;
`aeruga pittä perä;
`souasimo `airudega, üöd läbi Vai;
lodja airud on lühemad kut paadi airud Khk;
airud on rihmaga kää `külges, nii söuab Pha;
Sülla pool`teismene vars, `otsas lai laba noagu lasn, kuuse puust oli `tehtud, `sõuke oli `õige aer Pöi;
viie vaimu laeval `olli kolm `paari `aera peal;
kes `ändas sõuab, sellel‿o lühemad aerud Muh;
lodi - - pisine paat, üks mees `püste sees, aeruga ikka lükade Phl;
paneme aerod `keima;
prikatakse, kui ühö aeruga `sõutakse Rid;
`istudes `sõutasse `aerudega ja `püsti mõladega Mar;
ühü aeruga lükkad `paati, et sa `ankrusse saad `panna Var;
Nda vaga, et piäb aerdõga kua `aitama;
Pistä aeruga vett (
mõõda veesügavust)
Khn;
aer olli ikka üks neli või viis `sülda pikk, ots laiaks tahutud ja parvel ollid aerud peal, et otseti `kaldasse ei lää Vän;
lootsiku mõlad ja paadi aerud Tor;
kui purje ei aidand, siis jälle aerud. nüid põle aerudest juttugi HMd;
toĺlid `panna, kus aer vahel oli, mud́u aer seisa paigal JõeK;
nüid on aerud, mõlad on vanast old Amb;
mugu `tõmba aga aerodega nõnnagu piä märg Kod;
mitu `paari `airusid pääl KJn;
aeruge tõmmati [
palgiparve]
, ännäst taga kääneti Hls;
`aire tetti lavvust ja plangest ragusiva Ran;
nelä aaŕoga veneh;
ank, kat́s `pulka, kelle vahel air Räp Vrd aar2,
ajor 2. eseme, seadme vm laiem osa, laba saha aer (käepide) LNg; `veśkil on aerud peal, neli `aeru; need on aerud, mida vesi `ümmer aab (vesiveskist) Juu; suur `airudega (aistega) kiik oli, aga mina `julgend küll sinna `piale `minna Pil; `veśki rattal oĺli aeru Kam; tuulõ `veśke airaʔ Har || (pilvedest) kui aerud `taeva löövad - - taevas pugaldab; aerud `taevas - - aĺlimad pilved Aud b. nalj (jalgadest) nii pikäld ku sul `aire `oĺli, nii pikäld ollit sa lume sehen Ran
aestane `aesta|ne Har/-nõ/, g -se Kuu Emm Käi aastane `Seitsme `aestane siapoiss, kaheksa `aestane `karjapoiss ja `kümme`aestane `künnüpoiss; `aestane poiss, aga sada`kerdane kasuk = kabustapää Kuu; nelja öhe poole `aestane laps, neli ja pool `aestad vana Emm; sälg on juba `aestane Käi; ta‿m mu ega `aestanõ tüü Har
aetuma `aetuma Jõe(-d-) Kuu Hlj Vai
1. edasi kanduma, triivima `soudasime `paadis `vasta, aga ei `jäksand pidada, et `kaugelle ei `aeduks Jõe; `Vergud on `aetund edesi, `ankur vist ei pia; `Pilved `aetuvad `lände `päidi; `tuule ajuvil paat `aetu `randa Kuu; las nüüd `aetuda (öeld sõudmise lõpetamisel) Hlj
2. aeglaselt liikuma `aiva `aetu `toine Vai
haga1 aga Rap Lai, g aa Kuu/h-/ Sa Hi(h- Phl) L Juu SJn Kõp Vil M Ran Rõn; n, g aga hajusalt S, Kse Han Var Tõs Ris Kei
1. hagu; oks, vits, kepp labu - - kasest aad ala, agadega sai vädada Jäm; `seaste läks vara kevadeks, `rookisid juba jüribe oomiku agu (puhastasid okstest heinamaad) Khk; aad raiuti ala, `tehti kuhja suga Mus; sügise `tahtvad lammaste agasi (lehiseid) teha Pha; `türnis `juused, mis nii `püsti on justku agad Pöi; mul suur aga, sellega `pühkisi kõik õue ää Muh; Kulmuaad oidvad et einad [küüni] kulmupuu ja lauseina vaheld alla äi vau Emm; `erne aad; Pane möni aga veel tule Rei; `saele (saole) `pańdi neli aga `alla ja obusel oli köis järel, siis `pańdi [vedamisel] agade `otste `küĺge `kińni Rid; puu aad pannasse [linade leotamisel] kõige `vasto lenasid ja siis pannasse kibid; lõin `aaga last Mar; agadega sai [reheahju] `köötud Kul; `põõsad raiutasse ää, tehasse aku Vig; [sõstrad] agadega (rootsudega) koos Kse; agadest aed; tee aad `vihku Aud; mõrra `peale pannakse `oksi, kas kuuse aga Vän; Aad on pikad peeniksed oksad, `aadest `teh́ti enne `aida ja mõned keedavad `aadega, võsast saab agu Hää; agad said `kinni `siutud, `talve sai ää `küötud Ris; vanemal ajal mättad `piale `pańti, aad `alla, sai ia suur küt́is SJn; [me] ei saa `kuśkilt aa vidajad Vil; tulep kuhja lava ase valmiss tetä, kuhjatiku ümmer`ki̬i̬ru lüüvvä ja `aada (haod) keset panna Trv; kuiva ja iluse aa ku kõdra; väits olli ärä kadunu agade `sissi Krk; sääl muud aga es olegi ku lepä Ran; Pikä aa `raoti - - [mättad] `pańti sinna agadele `pääle `ümbre `tsõõri, et akku `väĺlä es näe, siss `pańti katsipäedi tuli sinna agadele `sisse Rõn || piltl (kergest einest) sool oli ikka agu all, et sa‿s söö `ühtid Jäm; eks me võta agu `alla, enne kut suur sööm akkab Muh; mia anna agu ala, [siis] pere ei sü̬ü̬ paĺlu Pst
2. kaera pööris, ripse kui kaira ogad nönda laiali egase `poole `oidvad, see on aga Vll; üiges on `elbe ähk aga sihes; kaira agad - - `pandi `patjade `sisse Jaa; kaera haga juba `väljas Phl; rukil oo pea, kaeral oo aga Mar; `lusted nagu suured kaera aad rukkis Vig; kaer - - kasvab, lööb `mitmesse agasse `väĺja Kse; tänabi naa elus kaer, suured aad `otsas Mih; muist [kaeru] on laia `aaga, test on ühe küĺlega SJn
3. kiudpilv aad o peenised `püsti pilvekiud Mus;
siis kui `söuksed pilve`rünkad ning aad on, siis pidi `vihma tulema Pha;
tormi agad on ikka `valkjad Pöi;
`valged agad `taeva peal Muh;
teeb tuult, agad ülevel;
ää ilma aga Var;
kus aa tüi on, säält akkab tuul puhuma;
ku kaks aa tüid `vastamisi, siis kolmanda pääva tuleb suur torm ja vihmasadu Hää;
`kõrgen kuiva aa pilve Krk Vrd aha1,
häga 4. kriips, jutt ühekorra `tehti kihadele raavaga `sitmesugused aad `sönna `sisse Khk; tähel oli aga järel Kul; `aage täh́t (komeedist) Krk
aga1 aga üld
I.
vastandav sidesõna; kuid, ent 1. a. (lausete või lauseliikmete vahel) neid `siivusi inimesi one ikke vähä `ilmas, aga `siivutumi, neid one pali VNg;
ta õleks `vielgi `jäätud `nuori õppetamma, aga jalad jäid `aigest Lüg;
`ihmine oli, aga mia en `tundend Vai;
nii `kange ilm oli, aga me saime ikka `öhta tagasi Ans;
vahus - - sedasama nägu kut luts, aga roheline roog Khk;
puhumine oli suu sehes, sörmed olid aga `kinni Mus;
Kala on meres küll, aga ta tuleb öles `otsida Pöi;
pöial on ka sörm, aga tal on ise oma nimi Rei;
ei tä sure ega elä, aga ing oo ikke sees Mar;
ma pidasin sind ikke eaks lapseks, aga nüid sa oled nii vallatu et Mär;
Oli kua `inge `vaakmas, aga sai omiti `jälle `terveks Han;
Isi vana metsavahi obune, aga igat `kändu kardab (
öeld inimesele, kes ei tule toime jõukohase tööga)
Hää;
ega `enne saand puhata `ühtigi inimesed, aga nüid on neil `kulne põli Kei;
isa üteld: sina ei `soagi naist, aga poiss üteld: ma võtan kümme tükki Hag;
meie `lammal oli koa tall, aga põld utt `ühti Juu;
vallatust tegi ta küll, aga ia õppija oli Amb;
oleks ta nüid lage maa olema - - aga vat sinna `metsa meie ei tule Tür;
jõgi oli `lahti jah, aga luht oli kõik jääs Koe;
ta lugend küll raha ilusti üle, aga‿i tia, kust sie viga tuli VMr;
tue`seĺga aed on nagu püst aed, aga ta on madalamb;
pidin iljast `jääma, sain aga kiisakibadi minema Kad;
teda `üiti `okmańn, tema nimi aga oli `Elba Sim;
`tütred õlid täl ilma ilosad - - aga üks jäe vanass tüd́rikuss Kod;
olema olnud siin, aga ega ma sedä ei tia Pal;
`pilpad on `jälle `sindli `moodi, aga ei ole `sooni sehes Äks;
meie räägime siin ike mõjal, aga mõni `ütleb majal koa Pil;
poiss võis ka külida, aga eks iki külimene ole änamaste pereme asi SJn;
`tu̬u̬relt `sü̬ü̬di [
naereid]
, aga õige maguse ollive Pst;
ilus nägu, aga sita tegu Krk;
mul kana muneve küll nüid `talve, aga sööve esi mune Hel;
ilm olna oṕpi, aga mitte elädä Ran;
tü̬ü̬d om külländ, aga `leibä om kasinde Nõo;
mina kudasin küll, aga jalad es küini lavvakide `pääle TMr;
tuule käen `äĺlüsi ää vili, aga kõhn olli nigu soldat püssi all Kam;
küĺl esä vi̬i̬l `uhtsõ `poiga, agaʔ midägi es avita Kan;
`varblaisi kül˽ta‿s saĺli, aga muid `lindõ ta `väega `hoise Plv b. (alustab iseseisvat lauset) paarsada kilo mehele sai [
lõhet]
. aga kolm `kruoni ka `maksas `ostaja Lüg;
`peale [
mehe]
matuste - - ei jäänd mool muud järel ku `ainult üks sinine eesti kroon. aga siis me akkasime ise [
kala]
püidma ja Rid;
sis naene küsind: aga kust sina minu `võt́sid Juu;
meil ei ole `kaugel einamaad, siin oma juures ja. aga `siiski oli ennemal aeal sie mood́, et ei old `aega `lõunelle ega keskommikulle eenamaalt `tulla Amb;
nelikümmend miest tegivad talve läbi metsatüed. aga ega `sinna sis `kõiki ei `võetud VJg;
egäl käis ta (
pruut)
kosi `viinä viimän. aga igaüits ańd, mis kellekil siss anda olli Pst;
`pruuni `väŕvi iks sait `väŕviʔ. aga ega na‿s kulõhtu kah, mis iks `sääntsega oĺl väŕmit Plv c. (muud juhud) peris tasane [
ilm]
oli ja, ühe `kerra aga jää hakkas - - `liikuma Kuu;
siis olid aga `kueranahast torupiĺlid ja sie kua `mäńgis VMr;
rehepapp aga pannud minekid siält rehe juuress Kod;
eks aga ollud suur u̬u̬l ka selle rehegi küt́iga Äks 2. ega Kiviparand oli ikka parand, äi seda‿s vöta vamm aga pole `kartand `märga Kaa; Ega koti pealt `võtke kaks `toopi, mitte `rohkem aga vähem; Äi ta ooli oma riietest aga midagi Pöi
3. vaid egass `persel midägi ei ole viga, aga `jalgul; `päivä ei `uika mõts `vasta, aga õdagu Nõo
II.
adv 1. muudkui, vaid uss oli kihutand aga järel, nii`palju kui `joudand Kuu;
lähevad aga `jälle `pienarte `pääle siblima Hlj;
laisk, `põõnatab aga magada Jõh;
ma‿p tule, üüa aga teda Jäm;
pistab aga lapsele nisa suhe Vll;
Pöksub aga `pääle ühest päävast `teise, pole `surma, pole elu Pöi;
ole aga ea laps Muh;
anna aga kätte, olgo siis külm toit või Mar;
Kül‿se laps oo igavene joośt, `mutku jooseb aga Han;
laseme aga käed `köia Aud;
Muud sa ei tee, ku sirgeldad aga Tor;
nii märg maa oln, kardoled ojon aga vie peal Ris; [
rukist lõigati]
sirbiga ikka, muudku aga sirbiga Hag;
`tõmma aga takka, mis sa `kuulad Jür;
arakas sagatab, raga-raga-raga aga tieb KuuK;
akka aga karjas `käima Amb;
`rüepasin aga `küĺma vett Ann;
mine aga `pialegi Koe;
kõik ahnitseb aga omale VMr;
piim on apu, aina kihiseb aga;
`kondab aga `piale ühest tuast `teisi Sim;
suńd aga minuda Kod;
tükib aga `vankri MMg;
lase aga `tulla Lai;
ot́sime aga `istmid, `toolisi on meil küll Pil;
pane aga mulla `sisse, küll ta `tärkäp Krk;
anna aga `siiä, küll ma ärä sü̬ü̬ Nõo;
et las(e) aga käia ~ olla (kinnitav, rõhutav väljend) Sie on üks sala koi, et lase aga `käia Jõh;
tantsib nenda `poĺkad, et las aga `kεia Khk;
Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar;
Vana Tiiu `siokõ kõrõ, et lasõ aga `olla Khn;
nõnna oma `jõmmi täis, et lase aga `olla Kad 2. a. ainult, üksnes `hieringe `laevass - - `oldi noh siis aga suvel ja‿s `talvel `oldi kodu Kuu; inimene nääb `silmaga ja `tahtoses omale `saada, aga et task ei `kuule sõna Lüg; Süö `teine `suurema kedagi, vähe mekkitab aga IisR; ta suu oli muiul, `muigas aga paljast Muh; kui aga saaks, ma öpiks ikka Käi; nahk oli olnd aga `kontide peal Mar; Kjõrs oli, et aga (vaevalt) `kańdis lod́ja piäl Khn; mutku oleks aga viel oleks kududa, viel koeoks Kei; ropsitakud olid juo jämedad, neistsai aga kardulikot́i kuet KuuK; Eĺvil aga üks poisikene JJn; mina olen nagu üks inimese vari aga Ann; kui aga raha, lähen poest saan `siidi ja `sit́si kõik omal Pee; teśtel `viĺjadel ei old libli, kaeral üksi aga VMr; nüüd kannavad jua säŕgist soadik kõik `siidi, enne õli aga `sakstel Kad; anna aga `aega, eks siis nää, mis saab Iis; `kiissel one `kerge toit, et üle aia karata aga Kod; `enne on vähä kuma aga, et koit akkab Äks; looderdab aga `ringi `ümber Ksi; [särgil] põle käist `otses, kaela auk aga Pil b. iganes karuohakas - - kasvab lina `seltsis, ku tä aga vähä saab PJg; kis aga eenamuas oli, kõik `niit́sid Pai; nii `kaugelt kui silm aga ulatab, kõik üks vie luam Kad; [kiikusid] kõik, kes aga `suovis ja kelle pia kannatas Rak; jooma ulguss ulgub ühest kohast `teise, `vaatab kust aga [viina] saab Plt; võhnitseb - - kost aga kätte saab Ran
3. a. alles, ikka õleta te aga `siivusad Lüg; on aga vana kell küll Phl; küll see on aga elm rekas inimene Mar; küll sel‿o aga nośu Aud; on aga töbras küll Ris; ned on aga ühed `luodred Jür; vaest oli kuus seetse kangast, no sie `ańdis aga `nühkida koa, `enne kui sa said lõpule VMr; küll aga satass Rõu; tu̬u̬ oĺl aga üt́s `kimmäss mi̬i̬ss Se b. just, nüüdsama `köster sai aga `issa`meie `luetud, kui orilad akkasivad `üidma Kad; ma tulin aga aast (aiast) Pal
4. (ebamäärase tähendusega) a. (sissejuhatava sõnana) aga küll se ilm läks siis kolejaks Kuu;
aga sain täna `ommiku pali kalu Lüg;
aga nüüd `lämmetab lund maha Jõh;
aga sie tuba `kaia (
kajab)
, kui müö `räägimö Vai;
aga `kiuhkab täna (
paisest)
Muh;
aga laps magab täna eloste Kul;
aga se `vanker on ea `kerge Juu;
aga sie läks ia `vaardiga JõeK;
aga ta võis jutustada JJn;
aga ma `eĺpisin seda `kiisli `köŕti `süia Kad;
aga tuhveldasin tedä KJn;
aga `oĺli küll muru pääl sükäv lumi Ote b. (koos verbi kordamisega) `kõrda aga `kõrda mittu `kõrda, ikka ei `kuule Lüg c. (muud juhud) kui sul aga iad `asja tiada või midagid on Hag;
üks `surnud valvand sis - - pärast aga akkab liigutamma viel KuuK;
põldpüid lähvad kohe vudinal üle lume - - tedrest aga pisem Amb aga2 aga agu `Käiti ukse pääl `vaatamas, kas koidu aga akkab; Ku kukk ärä `oĺli `laulnu, siiś vaadati - - koidu aga Hää
agajas agajas Pöi Mar haraline Oli `päiksel suur lai agajas sammas peal, siis võis veel merele `minna, oli pisike aga otse peal, siis tuli suur tuul Pöi; `kasteein oo agajas Mar
haga|kaer (kaerasort) agakaerast sai ead apu rokka Muh; lakaga kaer kasvab ühös `ääres, aga agakaer kasvab `ümber`rinki Mar Vrd hagu|kaer
aga|luu ogalik agaluudel on allid seĺlad, vahedad okkad ku nõõlad; Kaśs ei taha agaluud Hää Vrd aga|luuk, oga|luu
agan1 agan R(h- Kuu) eP(g -e Saa) M(g -e), akan T(g -e San) V(-ń; h- Se; g aganõ Urv Krl Har Rõu), aganas Hlj Vll Mar Kul Mär Kse Mih Tõs PJg Vän Tor Jür Plt SJn, g agana
1. hrl pl teravilja (ka heina-, linaseemnete) peksmisel ja tuulamisel terade (seemnete) hulgast eraldunud muu peenem, kerge osake, kõlutera jm `peksämä `reie, siis vili kukkub `siiä ja aganad `lähväd `alla `tuule; sie leib on aganuiega `puolest, jääb kõri `kinni Lüg; esimäine kerd `lasti [vili] `arva `sarja läbi, `suuremist aganost `vällä Vai; sured pikad aad olid ning sellega sai aketud neid aganid säält viĺja pεεlt ära ajama Ans; kui `einu vähe, siis söödetasse `loomadele aganud Khk; tambit aganud `pandi levale sega Pöi; vanast ajast oli ahju ja seina vahel kuru, kus aganad `sisse `panti; Sene pεε aa aganid (lollusi) täis Emm; münu isa ema `kasvasid aganast leivaga Phl; odradel oo `kõlkad, rukil oo aganad; aganad oo peenemad kui `kõlkad Mar; leevaviĺlale `pańdi aganast `ulka Kul; mis kõege `enne tuleb `väĺla tuulates, need‿o suured aganad; kõege `viimbsed‿o peeniksed aganad, need tulevad kõege lõppus Lih; `alla tuule läks kõlu ja aganas. aganas läks `jälle `kaugemale Mih; Aganatõ `piäle taris pala vesi `panna, siis lehm süeb paelu paramini Khn; ehk küll kõlgas kõhus ja agan augu ääre pääl (söök oli vilets), aga rõõvas oĺli seĺläs Saa; `eńni söödeti sead aganadega Ris; Kui aganast natuke sees oli, siis leib `krõmpsus `amma all Jür; suĺp on sie, kui `praaka `lasta aganate ja `põhkude `piale KuuK; aganad on leeva `jätku, vesi pika piima `jätku JMd; ega siis ole tuulatud aganaid õiete `väĺla sialt rukkist VMr; telvel `tehti `lehmadele `sulpi pientest aganatest VJg; [masindamisel] vili juokseb kot́tide `sisse ja aganad tulevad põrandalle Iis; teräd aganitegä segi Kod; `talvel `tehti (loomadele) `suĺpi agandest Pal; siga söödeti lina`seemne agandega, keev vesi agandele `piale Lai; kui rehi ära `pekstasse, siis jäävad aganad ja terad segamini, need on `üssed Plt; rapantse leib õegati, aganega Kõp; aganit saa tuuludamise, `kõlkit sõkudamise man Krk; suure püti ollive vanast laudan agande `autemise jaosse Hel; talvel sai aganist obesile `sü̬ü̬mä tettuss; rüä agana om alamba agana, nu̬u̬ `oĺli `lehmi `toita Ran; akan om armass leevä jakk, vesi om piḱk piimä jakk Kam; siss tuulutedi terä ärä, akan `väĺlä, siss `panti kotti; agana terriga ku̬u̬n om üsätse Ote; Sõ̭ss ku˽sarran [linaseemned] är˽kuiussõʔ, pestäss ärʔ, tulõ seeme˽`vällä, akań jääss maha Urv; vanast oĺl visat `vasta `saina `viĺjä, ku kõrahti, siss oĺl pant vi̬i̬l aganit seḱkä Rõu; Päie agana˽`hautevaʔ eläjille, lina ja kanepe aganaʔ t́seolõ Räp; ku maśsinaga pessät, jääss hulga teŕri aganidõ `sisse Se; määne leib, `säändseʔ aganaʔ; tuhk tubagu jakk, akań leebä jakk, sõ̭kõĺ `suurma jakk Lut
2. põhk, pahn `erne aganad Jäm; obustega tambitasse vili `välja ning siis jäävad aganad; rugil on `saskid ning odral aganad; aganad `aeti elubele ning pühud `pandi pühu `kuuri Khk; mes päält ära `vööti [pahmal], nee olid aganad Pha; Pooled aganad alles `kuhjade `juures laiali Pöi
agana- 1. agana(te)st, aganaid sisaldav agana `suĺpi `tehti lehmile Vig; `Lu̬u̬mi ju ikki lobitadaks, aganalobi `tehtaks ja Hää; agana appe tegin `künnä lehmile Kod; perel ant agana`putru, aga `engel (hingedele hingedeajal) ant jälle ääd [sööki] Krk; `Lõunaoodussess `ańti [veistel] aena, õdaguss riśtkaena ja aganalobi Rõn
2. aganate jaoks agana ang oli suvi `vilja `tuulamise ja aganuie `tarvis VNg; rihaaluse `kõrvas olid agana laudad, aganad olid üksi seal sees; `seoke agana koŕv `tehti `vitstest - - põhi oli ää põimitud `vitstega ja küljed kua Tõs; rihaluse `otsas oli agana ladu PJg; vahel sae agana`riidid kudoda; õtstakuss õlid aganaräted Kod; mõni ehitäss aganaküüni kah Ote
agar1 agar Hel, g -a Jõe VNg/n -a/ Lüg Vai Jäm Khk Vll Hi/h- Phl/ hajusalt L K I, Trv TLä, -e Krk; agaŕ Plv Räp; akar g agar|a Nõo San Vas, -e Krl, -õ Har(h-); akaŕ Hel Se, g agara Rõu(h-)
1. kärmas, tragi, hakkaja mina olen agar mere pial, võttan `tüüri kätte ja `tüürin `randa Jõe;
agara `tüöle VNg;
üks nobede kätega, agar `akma igase `poole Jäm;
nii agar `keiki `asjo `kinne `vetma ja aro `saama Käi;
hagara (
kiire)
jütuga Phl;
naesed olid agarad `niitmä;
oleks aga agaraid inimesi, ei siis peaks töö `vastu `ühtigi Mär;
tema oo agar, mina va nösu PJg;
agarad inimest on ää vaadata Hää;
lapsed olid agarad `ot́sima jõest vähi Kei;
ega kubja kepp agarasse akka Juu;
kaks agarad inimest, agarate inimeste lapsed JMd;
oli agar nõu `andma Lai;
on iga töö `piale agar Plt;
mis tugeve ja agarep [
vasikas]
om, si̬i̬ võip jättä [
üle talve]
Krk;
temä om `äśte akaŕ kikke tü̬ü̬d tegeme Hel;
kos olliva agarambat mehed, kuivativa [
pirde]
ladu ja tarõ pääl Ran;
temä om agar egäle asjale;
`olli akar mi̬i̬s, `olli vi̬i̬`tunja toonu, kes vi̬i̬ `su̬u̬ni `tunnu Nõo;
akar `tüühve Krl;
ta om vana akar naistõrahvass, tu̬u̬d ei˽saa sõnnuga˽kińni˽pandaʔ Har;
ta um hakaŕ tööle Rõu;
akaŕ mi̬i̬śs, toolkulinõ mi̬i̬śs Se Vrd ager1,
agrass 2. sõim ogar agara `pääga, ei tia kenestki; agar inimine ei õle `selge `mõistuse sies Lüg
hagijas hagij|as g -a(kse) Kuu; agij|as RId Khk Pöi Muh Emm hajusalt L Ha, JMd VJg I Plt KJn Hls, agij|ass Äks Ksi Krk Hel Nõo Rõn San, g -a; n, g agija Ote; agj|as g -a Koe, `akja Mar (jahikoer) mei olima - - säl `kallal `niigu agijad, kes aga `ennemb maha saab [oma heinatulba] VNg; `urdad ja agijad ja `linnu `kuerad Vai; Kui [lapsed] laua taha said, siis [sõid] öheteise eest kut agijad Pöi; agijadega sai siin `lastud neid (jäneseid), mul oli omal siin ea agijas Noa; just nao va agjas tuleb `jälle (näljasest) Mar; agija koer aeab jänest `easte taga Tor; `sakstel olid ikka agijad, külas põle neid old Juu; agija kut́sikad JMd; ära agijasse puudu, ta ammustab Iis; agijas - - suured kõrvad ku tallukad tolgutavad kõrval Kod; agijass - - on punane ja `niskene laiguline Äks; jooseb nagu va agijas KJn; vanast oli õige paĺlu agijed `mõisan Hls; siss ku jahi `pääle `minti, siss `lasti agija `valla Nõo; `Mõisten `peeti agijit ja `urte Rõn; agijass om jänśs peni Krl Vrd agin
hagu hagu g hao Urv Krl Har Rõu, hau Kuu Plv Vas Räp Se Lut; hago g hao Kan VId; agu g ao R(au) hajusalt eP(au), T Urv Krl Har, aa Tor Kos Krk; ago g ao Vai Emm Võn; n, g agu Jõe Vai, ago Emm
1. a. maharaiutud peened puud, võsa, laasitud oksad; oks, vits `meie isa läks ühe`kerra hagu `tuoma `kelgaga siit Kuu; vanaste `raiusivvad inimesed `lammastelle agu, `nuore sang leppä ja kase agu Lüg; isa `panno akku kuppo Vai; mees läks `metsa agu tegema Mär; agud `siotassõ pao vjõtsaga Khn; aad saab oksadest `tehtud Tor; Iga `oasta raiuti `uusi agu `piale [kuhjalavale] Kei; kuuendiku mies sai kütuseks aenult agu, aud tulid vedada `kaugelt metsast Kos; raiutud aud `siutakse kubusse; [kütisetegemisel] süödi mättad `sinna agudelle `piale ja `mulda `piale Amb; agu ei saa muidu vidada, kui olgu `siutud Ann; `enne `küeti jo agudega `ahju VMr; poisile agu (peksu) tarvis, tarvis peenikest agu `anda piltl Trm; ku puu on `alla neĺjä toĺli, si̬i̬ lähäb agude `ulka; püssaid one `aodess ja kuuse õksadess, kui lat́ipuid ei õle; pitk ein nagu agu Kod; aost aid MMg; pikad aud laduti [vedamisel] piku rege Lai; mis sa ud́jad neist (loomadest) nii paĺlu, `endal suur agu käes, võta vits Plt; kuhjal `vastu maad pannass aa Krk; `panti egä rua `alla kaits agu - - `sirged `oslised aod `võeti; agudest aid Ran; lehitse ao `tu̬u̬di keväde kodade katta, ega ao küll `vihma es `piävä `kinni, ao olliva tuule peräst Nõo; akku ragusime maha, pańnime unikude Kam; linaleo aoʔ Krl; kirvõss jäi sinna hakõ manu mahaʔ; taa‿m ni äkiline inemine, nigu kadaje hagu lätt `kõrbõmma Har; sääsäle `pańti hago `sisse, hao pääle `pańti mõrraʔ, nii et vesi pääl oĺl Rõu; ti̬i̬d sillutõdass `hauga ja kivvegaʔ Plv; `raoti hago ärʔ ja `kääńti kuppo piḱält Vas; lina läpü hagu, mis linno pääle pandass [leotamisel]; halanõ hagu, halõʔ `raodu `siśse Se b. piltl (peksa andmisest, peksa saamisest) küll sain agu, nahk `aurab VNg; kui sa vaid ei jää, saad agu `vasta `perset Lüg; sie laps on agu küll suand, aga ikke `kange VJg; poisile agu tarvis Trm; ma‿lõ taalõ haku küländ `persede `andanuʔ, ei˽`kullõ˽näet Har; ma sinnu võta `haugaʔ Lut | (kergest einest) `vöeti natuse agu ala Jäm; Võta `piima-`leiba agudeks `alla, `varsti saab `tuhli `lõhka ja liha; Sõi enne kõbaste agusid `alla, nüid tahagi teistega änam koos `süia Han
2. kaera pööris, ripse sel kaeral on east agu `otsas Juu; suure agudega kaer - - `ringi on tal aud Amb; tal on `niuke tari `otsas ja seda `üiti agu, kaera agu Tür; kaer aab agu `väĺla, odra ab odra pia Pai; üheküllegä kaeral on agu üksipidi KJn
3. kiudpilv `seuksed aud o `taeva all Kse; Agu taevas - - kui taevas on siuksed räbused, pikad pilved KJn
4. kriips, joon Kevadest `talve sai `vaadatud, kus metiskukk akkas agu (
tiivajälgi)
vedama, `sinna tuleb mäng IisR; [
saba]
tähel nagu suur agu taga KJn agu2 agu VNg Jõh IisR Kod KJn SJn Nõo Urv Har Rõu, ago Vai aga kui, vahest, võib-olla agu mina tien seda VNg; `Tieme ehk viel mõne nögadiku, agu tuleb `vihma IisR; agu ta `kuulab, ku meie kõnelemä; tu̬u̬ `kartulid `sisse, agu ma suan `ku̬u̬rdi `õhtass Kod; agu miu pää küĺlest lääb ädä siu pää `küĺge kah Nõo; ma‿la päevä kätte, paesta `põlvi, agu tu̬u̬ avitap, vaśt võtap valu ärä; agu siss vaest tuless surm, ku ma saass lavva `keŕkun kävvä Urv
ahe1 ahe Vig Aud Vän Hää, g `ahte hajusalt R, Jaa hajusalt Lä, Mih KPõ TaPõ Plt KJn, `ahtme S Kul Mär Kse PJg Rap Lai, `ahkme Kär, `aste Kod; n, g ahe Lüg Jõh Vai Jaa Emm Juu parsile kuivama ahetud vili; osa sellisest viljakihist, viljalaug; viljalade ahe on `orrel `kuivamas Kuu; panema `reie `ahte; Kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha - - `saata ka terakese `laugusi `kinni `lassa Lüg; kui juo `valge tuli, siis õli rei ahes Jõh; kui oli `ahkme `pandud, siis `kööti ahi Kär; Kaks part `pandi `ahtme ala - - sedasi `pandi tuba ahe aavalt täis Kaa; `rehjes köib neli ahet; ahe jähi poolele, vili `puudus ää (sai otsa) Muh; `möisas ahe oli kolm part, aga meitel ika kaks Emm; `ahtmed olid parsil Kul; omiku paneme rehe ülesse, `ahted oo sees juba Mär; See (rehe ülespanemine) läks koa `kähko, `ahted olid enne toodod Mih; Sööma ajaks `oĺli uus ahe ülevel partsil Hää; Kus ia rehe tuba oli, sial sai `ahte ühe küt́iga kuivaks; Kell kolm sai ülesse `tõustud, kella kuue `seitsmeks oli ahe moas Kei; ahe `pańdi põrandale ja pahmati `oostega vili siest `väĺla Kos; sügise `reiede aal tulesäde läks `ahtesse; kui rukis [põllul] kuivaks sai - - siis sai `oostega `vietud ahe `sisse JJn; rei on `ahtes ja nüüd ahi küdema VMr; üks rehi õli peksetud, tõene `aste pandud Kod; peris ahjuni seda ahet ei `pandud Äks; `ahtmes oli mitu `laugu Lai; [öösel] pekseti, et `valges uus rei `ahte saaks Plt Vrd ahendos, ahes, ahm1, ate
ahe|hark ahtehark aheaŕk - - oli `seoke puust aŕk, suivili sai kolmearalesega kätte `antud, aga rukki kahega Aud; aheaŕk - - `pańdi `sortsti vihu `sisse ja lups ̀jälle ülesse, nüid pannakse anguga Juu
ahendama1 ahendama eP Hls Puh Urv ahtamaks, kitsamaks muutma, kahandama taarist kinnas ära ahenda, ots `kinni tiha Jäm; sääre marja `kohta kasvadasse ning alt poolt ahendasse; `kampsuni käist ahendasse ka Khk; nabra ahendamise kord tehasse pisematest `vihkudest, siis saab vissem Kär; Seda lauda peab teisest otsast pirekse ahendama; Nidumise `aegu sai vahest ahendud ka - - kui poleks ahendud, siis oleks ääred ennem täis saand ja pöha alt oleks `lahti jäänd (korvi tegemisest) Kaa; Ma koju öhe korra veel öle, siis võib ahendama akata Pöi; Nüüd on pikut küll, ahenda nüüd ää Rei; suka tegemisel ahendakse ots kokku Mär; mõõdeti jah `peidlakondiga, viis `peidla`końti laba pikk, siś‿võis ahendama akata Hää; ahendab siis, ku akkab ää lõpetama (kudumist) Hag; `pöidla ots on `kinni ahendamatta Amb; suka ja `kinda `otsa ahendata VJg; lähme eena`kuhja ahendama Trm; sukka ahendasse neĺjä `varda piält, kinnass kahe `varda piält; võta angu vaŕs, aka kuhuja kokko `lü̬ü̬mä - - ahendama Kod; tuul lükkas [kirikutorni] maha - - ahendati ots aga `kińni Pil; ei mia vi̬i̬l ahendama naka, pu̬u̬l lappa vi̬i̬l tegemädä Puh Vrd ahandama
ahendama2 ahendama TLä Rõn
1. hahetama nakab joba ahendama, päevä vi̬i̬r tuleb `varsti üless Ran; nakame `sõitma, konass me jõvvame, joba ahendab Puh; agu ahendab Nõo; panõ obene ette, piat joba minemä, ilm nakap ahendama Rõn
2. ähmaselt nägema või paistma niipaĺlu iki ahendab, et näpu vahel saab midägi tetä; `kaugeld ahendab vähä - - ei saa aru, mes asi ta om Ran; muidu ta oless kot́t`pimme, aga tõese siĺmäga veedike ahendab Puh; siĺmä om nii pimedäss jäänu, veedikese nigu ahendab, aga ega midägi tetä ei näe Nõo
ahendus ahendu|s g -kse Jõe, -se hajusalt eP(-os Emm Mar) Puh/-u|ss/ ahendamine, silmade kokkuvõtmine `kinda ahendus; ahenduse `sisse on silm maha jäänd Jäm; Tee niid kanna ahendus ää Kaa; Mool just ahendus `paergu käsil Pöi; Ma näida, mis`moodi ahendust `tehta Rei; vaat, kus‿se ahendose koht oo, et teist akatasse `jälle ko sealt ahendama Mar; ahendus ots, `kenda lõpetus Mih; ahenduse kohalt läheb sukk `kitsamase Tor; iga `varda otsa pialt `tehti soki - - ahendus HMd; suka ahendus akkab üles `arguma Juu; sukal on lühike ahendus Koe; sukk on vaŕsi ahendusen, aga `silmi on paĺju `varda piäl; tõene ahenduse silm käib sedäpidi, piäb tagass `varda `võtma Kod Vrd ahendis
aher1 aher g `ahtra RId(n `ahtra Vai) eP Puh Nõo Rõu Vas, `ahtre Kuu M TLä San Urv Lut, `ahtrõ Har Se, `ahtri Jäm, `astri Kod; aheŕ g `ahtr|a Rõu Lei Lut, -õ Se; ahheŕ Plv/-r/ Lut, g `ahtre Räp(n ahhõr); ahõr Urv Lut Kra, ahir, -ŕ Krl, aiõr, ajõr Lei, g `ahtrõ
1. a. sigimatu, mittetiinestuv; antud aastal tiinestumata sidä ahert `lehmä `lüpsä, midas sest saab Kuu; `meie lehm jäi `ahtrast; meil `mullu jäi `linnubu `ahtrast, ei `andand `ühtegi peret (mesilastest) Lüg; meitel pole `ahtrid `lehmi Jäm; aher lammas, pole `talle Khk; Must [lehm] juba teist `aastad aher Pöi; `ahtraks on jäänd tänakond `aasta `jälle (lehmast) Mar; kui sa `villa tahad, siss peä `ahtrad [lammast] Vig; aher lehm, kui `poega ei too, aga ikke lüpsäb Tõs; Siĺmad märjad ku `ahtral kaśsil (öeld tihti nutvale lapsele) Hää; kaks `lehma, mölemad `ahtrad, pole `pulli vötn Ris; aher lehm annab vähem `piima; kanad jäid `ahtraks, ei akand munele Juu; no pailu sa tahad `saada neist `ahtrast `lehmadest Amb; vana lammas ja aher nüüd, eks ta oleks võind ikka talle `tuua JJn; lehm jäi `ahtrast. mul põle kohe `seie `maale ahert `lehma oldki VMr; `alla läheb aher, ülesse tuleb tiine = kaevuämber Trm; `astrass piäss lüpsäb, aher lehem annab ise üväss `piimä Kod; osteti sügise aher lehm Plt; lehm jäi `ahtrese; kaits aherd lammast Trv; si̬i̬ (lehm) nüssäp `ahtrest peräst, si̬i̬ es `tu̬u̬gi `poiga; kava si̬i̬ kaśs aher kurt, tu̬u̬p jäl üte pardi `poigi Krk; lehm nüssäp nüid `ahtrest, pańg saap `õkva alaveerde `piimä täis Puh; a‿ku lehm om ollu aher, siss om sarve pääl pügälä vahe pikemb; lammass es ole `oinil käenu, es tu̬u̬ `poiga, jäi `ahtrass Nõo; ku˽mõ̭nikõrd keväjält kõhn sü̬ü̬ḱ oĺl, siss es `lääki˽puĺli manuʔ, jäi `ahtrõss Har; ahheŕ lehem Räp; `ahtrõl lehmäl piim väḱev Se; ta `ahtrast lihmast är nüss piimä Lut b. (sigimatust naisest) Aher `naine, last ei õle ega tulegi Lüg; `sõuksed umb`ahtrad naised‿o kurjad Muh; vana aher asi mehel taga vidada, lapseta naene Rid; sihukesi `ahtraid `naisi tuli `arva ette Plt; mi̬i̬s tahass `latsi, aga naene om aher, üttegi last ei tu̬u̬ Nõo; kes ti̬i̬d, `kinkõ süüd om, õt naane aheŕ Se
2. piltl napp, kasin, kehv Ahermaa Vig; sie va aher (kuiv) pilves, ega sest `vihma tule JõeK; vana inimene on `ahtra aruga Plt; ma ole periss jutu aher Krk
ahing1 ahing Ans Vän Tür Pee Sim Trm Lai, g -a Jõe Kuu Hlj VNg Lüg Jäm Khk Vll Hi Rid Vig Kir Kse Var Juu Jür Amb Kad, -i Jõh Vai Emm LNg Hag Rap Kos KuuK JMd Koe Kad VJg, -u Kuu Lüg Khk Pöi Rei Phl Mär Plt, -e VNg Lüg Khk Kse; aheng PJg Vän, g -a Pär Rap, -u Tor Hää; n, g ahinge VNg Vai(-o); ahing|as g -a Jõe Kuu Hlj VNg hajusalt Sa, Muh Phl LäLo Vig Kse Var Hää Saa Ris KuuK JMd Kad, -e Pha; aheng|as g -a Rid Var Tõs Khn Aud Pär Hää Ris; kaasaü ahingaga Rap JõeK kisuliste harudega kalapüügiriist, västar ahingaga ka `jälle `käüdi `püüdämäss - - `aŋŋerjast ehk `haugi siis ahingaga `lüödi Kuu; monel aingel on `pitkemb vars, `tisel lühemb VNg; `tõised [õed] õlid iad ikke - - aga sie ku tuli, siis nigu agingiga lei (süstimisest) Jõh; niid pole änam ahingaid, niid on teised `püüsed Jäm; läks ahingaga [kalu] `sonkima Khk; Ahingas oli ukse ede `valmis `pandud Kaa; Üks `sõudis, teine oli ahingu peal [tulusel käies] Pöi; läks ahingaga merele Rei; keisid ahingud aamas (tulusel) Rid; suur aug akkas ahingusse Mär; ahengas, `seuke suur aralene, seitse kaheksa piid, kisud olid `otsas Tõs; Mede vana suan siokõst suurt augi ahengaga leüä, et murdn varrõ ää Khn; Aheng oo mud́u `siuke `samma löögiriist nagu `väster, aga tal oo kidadega arude vahel veel `kaitsed Tor; puudade `viisi `raius ahengaga angerjid Hää; ahingiga soab kala `seĺga `löödud Rap; vagase ilmaga - - käia ahingaga merest kalu `püüdmas JõeK; aug on loĺl kala, seisab paigal, teda võib ahingaga `püida Amb; `enne olid pieru tuled, sie `käidi siis ahingiga `raiumas Koe; ahing on nagu suur `kahvel Kad; ahing - - tämal on veked kisud kahel puol Trm Vrd ahik
ahistama ahistam(m)a R
1. hinge matma, hingamist takistama miul ahistab `enge VNg; akkab `rindust ahistamma; köha ahistab Lüg; ahistaja inimene (astmahaige) Jõh; `rinnost ahista Vai
2. pitsitama sie meniks küll `siie `sisse, aga vähä ahista VNg; kui tädä (lülipuud) akka sahama, siis tämä ahista `sahha Vai
3. kinni võtma; kinni pidama `mendi ahistama toist; kala ahistakse `vergus `kunni kolm `päivä VNg; Vasikas - - sai `kinni ahistetud Jõh
4. kimbutama; vaevama `poisid jo ahistavad [tüdrukuid] Kuu; [murdekogujad] akkavad ahistama minu vana inimist VNg
5. järele vedama, lohistama Kui on peru obune, siis vahi, et `õhja `aarad ei jää `ümbär käside, et kui `pillutab, siis ei ahista su `müädä maad taga Jõh
ahju|luud luud ahjupõranda pühkimiseks `ahju luud, `miska saab ahi ära `luuditud Hlj; Kui `ahju`luuda `õskad `varre `õtsa siduda, sis võid mehega magada Lüg; Ahju luud, sellega pühiti - - enne leibade panemist ahju parand iasti puhtaks Pha; kui rodi on kää sees, siis `seotakse kolmed aho luua paelad `ümmer kää LNg; see poiss oli ikke ilus poiss, aga pruut oli kui va ah́u luud Mär; ahju luud - - `tehti vanast ära tarvitud `vihtest Tõs; oĺli üks abenik mees, abe oĺli kui ahjuluud Saa; ahjuluuaks sai kaks `vihta `lõhki tõmmatud ja `ümmer varre otsa `seotud Juu; ahju luuad, suvel pidid naesed seda tegema kohe, kase `okstest ja Amb; ahju luud ei tohi tuas `olla, meil on nuor tüdruk majas, siis jääb vanast tüdrukust VMr; `enne ei saa mehele kui piab `oskama ahju luud `keita, kot́i kangass kududa, `lamba kael `niita; kui ahi oli käre, siis `kaśtsime ahju `luuda vette ja jahutasime Pal; pia kui ahju luud otsas (juuksed laiali) Lai; nüid ei ole enämb ahjuluvva `keitmist ei koti`kanga kudamist, mehele võib iki `minnä Puh; kui kidsi om, siss võta tõese talu ahjuluvva keediss, tollega keedä `aige käsi `kinni Nõo; ku ahi palanu `oĺle, siss - - ah́o pae pühiti ah́o luvvaga tuhast `puhtast Võn; Ku jo˽`piḱsevihma piĺv tuĺl, sõ̭ss lät́siʔ inemiseʔ ahu`luudõga˽`vasta Rõu; harak liinah, hand ussõh = ah́oluvvaga ah́o`püh́kmine Vas
ahju|suu `paisteleib - - `platsudetti siledaks ja siis - - `ahjusuhu `küpsema Kuu; `ahju suu on lagonend Vai; Natuke `oksi põletati ahu suus ää, see oli kõik see sooja tegu Pöi; mene `sõnna aho suhu `sooja Mar; ah́o suu oli `tehtud vanast pajast Mih; ahju kook, mis ahju suus saab küpsetatud Kei; vanal ajal `tehti lõke ahju suu `alla, kui `peĺti viel ei old Kos; ahju suu kukkus maha, lagunes ää VJg; tuli ahjo suuss tuleb `välja nõnna ku obese saba Kod; ahju suu i̬i̬s `oĺli sehake kuḿm Vil; ahjusuu jääp `keskel ja ahjusuu kõrvast tuleve lõõri Krk; jala nii `lämmä, nigu ahju suu i̬i̬n paśtat Ran; mõnel `olli kańdeline ahjusuu, aga enämbide `olli iks sõõrik Nõo; mul om `lapjuga leib õkka ah́o suu pääl Võn; tiä `pi̬i̬stless hinnäst ahosuu i̬i̬n Kan; ahusuu alus piät puhass olõma, muud́u ku mõ̭ni kipõń triksatass `ussõ, lätt palama Har; ahosuu otsah oĺl `kõonõ vai kadajanõ hank Vas
ahkats ahkats Lai(-t́s), g -i Trm tragi, hakkaja igavene ahkats tõńe tegema Trm; küll see (poisikene) on aga ahkats Lai
ahke1 `ahke Mär Vig Mih tragi, hakkaja `ahke poiss Vig; ma tulin suure `ahke meelega (lootusrikkalt), et lehmad kodo oo, aga põle kedagi Mih Vrd ahker
ahkel `ahk|el g -le kahv Õnge `otsas [on] suur kala, ta rabeleb, ku `tõstma akkad, aga `ahkel `pantaks `alla, jusku kuĺbiga tõstab üles Hää
hahkjas `hakj|ass g -a Rõu Vas Se(-h́-), -atsõ Plv, -adsõ Se; `ahkj|as Jõe Trv, `ahkj|ass Hel Võn Kam Ote San VLä Räp, g -a hallikas, kahvatuhall `ahkjas lehm Trv; taevass om küll `ahkjase tõmmanu, aga ega ta nüid enämb `vihma ei tule Hel; ta ei olõ õige aĺl, sääne `ahkjass om tõõnõ Võn; taa (rõivas) ei ole midägi nägu, taa om nigu `ahkjass Kam; kuusõ kukkõga saa `ahkjass pruuń; tal kassil oleki eiʔ õigõt `värmi, `sääne `ahkjass om Kan; `ahkjat `karva Urv; sul om taa kleit́ niu˽soe`karva, `ahkjass Har; ku `valgõ kaśs pliidi all maka, sõss peräst toda tä om periss `ahkjass Räp; illoss `hahkjass rät́t; hopõn om `hahkjast `karva; `hah́kja `rõivaʔ Se Vrd hahkjanõ
ahmima `ahmima Jäm Khk Krj Pha Pöi Hi Mar Mär Kse Han PJg Hää Juu Kos JõeK JMd JJn Koe VJg Sim IPõ Plt Pil KJn, `ahmma Nõo, `ah́mma Trv Krk/-e/, (ma) ahmi(n); `ahmima, (ma) `ahmin Kuu RId; (sa) ahmid Hel
1. korduvalt haarama a. toitu ahmama kõik `ahmib `sisse - - on üks `ahne luom `süömä; tämä `ahmis sääl süä Lüg; `Ärjäpä ädälal `ahmiti enesed `lõhki; Sie (lehm) `ahmib vähä ajaga oma kõhu täis, `ahmib `tõisel iest `vällä Jõh; `Lmbad pugesivad läbi aja oraselle, `ahmisivad kered täis IisR; ta oo `kange `süia `ahmima Khk; Εε ahmi sedaviise, söö iluste Käi; küll ta `ahmis suure `suuga Mär; täkk akkas `kaeru `ahmima Juu; Pika lusikaga sai ahmitud lient suurest kaosist Kos; ahmib `süia küll teńe JMd; kõik süegi ahmib oma ette Sim; obune - - kui `kökside juures `seisis, `ahmis oma kere kua täis sial Trm; `süia ahmib, aga tööd ei soa `tehtud Pil; ahmib `sü̬ü̬ki `sisse Nõo b. sügavalt sisse hingama, õhku haarama kui ei saa iast `ingada, siis `ahmi Jõh; ahmib `suuga `öhku Khk
2. kokku ahnitsema, enda valdusse haarama tämä `tahtub kaik omale `ahmida Kuu;
`Ahmisid omale `nindapali `süüli, nüüd ei `jaksa `püsti `tulla Jõh;
kui `ükskid riie pigem vallali on, siis akab tuult `ahmima (
tuult võtma)
Khk;
Läks - - tuhli unniku taha ning kukkus omale kotti ahmima Pha;
Kus saab, sialt ikka ahmib oma pool Han;
ahmib suure süle täie, sis kõik kohad `einu täis Juu;
Oli suure varanduse kokku `ahmind Kos;
`ahmis lõngad kot́ti JJn;
`ahmis ette, pärast ei jõud ära `süia Lai;
Ahmib omale kõiksugu manti kokku KJn;
küll ahmib ta sedä varandust kokku Trv;
ahmip kõ̭ik tõese i̬i̬st ärä Nõo || nied ahmivad seda tüäd teha Iis ahmitsema ahmitsema Khk Mär Tõs Khn/-õma/ JõeK JJn Trm MMg Lai Plt KJn Ran, `ah- Kuu IisR; (ta) ahmitsap Trv ahnitsema `Ninda `voisid `terve `ranna `atru omale `ahmitseda ja `toised peris `ilma jättä Kuu; ära ahmitse korraga nii palju `sülle Mär; ta `ahmitses oma kätte neid `mõisaid JõeK; `kange `püüdma ja ahmitsema; ta ahmitses siin `mulle puid JJn; lehm ahmitseb `süia Trm; ahmitseb omale `kaapida MMg; ahmitses rikkuse järele Lai; temä kormib iki ja ahmitsap Trv; esi joba `katsa`kümne `aastane, aga niidäb vi̬i̬l järve veeren, ahmitseb kui Ran
ahne1 n, g `ahne R hajusalt Sa, Emm Rei Mär Vig Lih Tõs Ris Juu Amb Koe VMr VJg Iis Plt; ahne g `ahne Muh Rei Mar LäEd Khn/-õ/ Vän Tor Hää Kei Kos JõeK Sim IPõ KJn Vil M T, ahane Kod; ahnõ, -õʔ g `ahnõ San V; ahnes g `ahne HJn Amb JMd; ppl `ahned Rid; `ahne- Tür Pil, ahne- Khk Mär Mih Plt, ahne- Rap
1. ablas; ahnitseja; himuline `Anna `ahnele `aida täüs, `saagi imulisele `salve täüs (ikka ei piisa) Kuu; `Uota tigedalt tänu ehk `ahnelt `aitüma; `ahne `uudiste `asjude `pääle, tahab kõik `asjad `tiedä `saada Lüg; `Jõuad `ahnet inimist `täitäda Jõh; ää olg sa üksi nii `ahne, jäta teistele ka Khk; `ahne kut varene Vll; On üks `ahne sööma jooma loom Pöi; see `olli ahne inime, kes seanahast `paslid tegi Muh; üks va ahne inimene, tämäl peab kõik olema Mar; aga see (vasikas) oo ia `ahne `jooma Lih; nii `ahne, et ei tea, mes ta kokku ajaks Ris; `ahne inimene ei `suagi täis Juu; ahnes ahmerdab omale kõik HJn; mul on mõlemad lehmad `kangesti `ahned Amb; `ahne inime ja `põrgu aud `üelda ühetasane olema VJg; [nemad] one ilma ahaned Kod; raha piäle ahne KJn; ahne lu̬u̬m - - si̬i̬ sü̬ü̬p kiḱk maa ja mere kokku Krk; si̬i̬ on `kange ahne, ta tahass oma kätte puha saia, mis ta näge Hel; `ahnel om piḱk käsi; mõni kihulane om ahne, ludistap nii paĺlu verd, et lähäb `lahki Ran; nii ahne, et tahap `vaesel inimesel `siĺmi pääst ärä võtta Nõo; taa om ni ahnõ˽latsõrõibõʔ, ei˽taa jätäʔ üttegi ubinat `aida Har; kui eläjälu̬u̬m ahnõ˽`ju̬u̬ma um, sõ̭ss anna˽`parrusi Rõu; ahnõ `möldre võtt suurõ mat́i Plv; söögi pääle ahnõʔ Se || piltl natuse valjemaks ma vöi `öövli `panna ka, `rohkem vöttama, `ahnemaks (nii et höövel võtaks paksema laastu) Khk
2. agar, kärmas `onvad `ahned `tüölle VNg; tema oli alati selle töö `peale nii `ahne, ei `roatsind ää `viita seda `aega Juu; mõni `leikab rukistki nii paelu, et - - tieb nari, kes `ahne tüöinime on Amb; üks raha piale, teine töö piale ahne Iis; ahne ja kärme tüäle Kod; mõ̭ni perremiiśs om `väega ahnõ˽tüü pääle, ei˽lasõ `perhel siĺmil kińni˽minnäʔ Har
3. ihnus, ihne Vana on nii `ahne, ta‿b täi `süia koa änam Pöi; Tämä nda ahnõ, et täü teesele kivi kua - - anda‿mtõ Khn; ahnes, sie ei küta `ahju JMd; nende `ahnide käest midägi saad Trv
ahnelt `ahne|lt Jõe Mär PJg Hää VJg Lai Plt, -ld Hlj VNg Ran sedasi `ahnelt süöb Jõe; `ninda `ahneld omale `sisse ajad,et läkkastad VNg; küll ta `ahmis suure `suuga - - `ahnelt Mär; `nielab `ahnelt VJg; kui rohi suur, siis [loom] `ahnelt sööb Lai; küll see aga sööb `ahnelt Plt Vrd ahnesti
ahne|päits ahne olend `ahne päits, ken `toise oma `tahtu VNg; `Karjas on mõned `ahne`päitsid `lehmad Lüg; Sie `ahnepäits ei saa `millagi täis Jõh; Muudkui võtaks siit ja sealt, küll inimene võib aga ahnepäits olla Mar; Rikkad taluperemehed olid änamiste suured ahnepäitsud Han; ahnepäits ei saand täis ega läind ta `lõhki Mih; Mõne nooluse lehma kohta või ka ahnepäits ütelda Hää; Kirjaks on ea piimaanniga lehm, aga ise on suur ahnepäits, virutab kõik teiste eest ära Rap; see üks `ahne päits, ajab `sisse, seda ei täida `ükski ära Pil; ahne päit́s aap ennast täüs ku üit́s vaat́ kunagi Krk; ahnõ päit́s pand kõik `nahka Plv Vrd ahne|päitsik, ahne|päts
ahnitsema ahnits|ema hajusalt eP, TLä, -eme Hls Krk Hel Krl, -õmõ San Krl, -õmma Rõu Vas Räp Se; `ahnitse|ma Kuu Hlj, -mma Vai ahnena endale haarama, enda valdusse ahmima `ahnitseb ikke üht ja teist `asja Vai; muudkut ahnitseb aga omale ede, üks köik, kas teised saavad ka vöi mette Khk; [ta] Oo seike omapoole kiskuja, et ahnitseks keik oma perse Kaa; küll see ahnitses `mitmest kohjast Muh; ahnitseb igald poold Emm; ahnitsemesest põle kaso kedägi Mar; ahnitses kõik oma ette Tor; Kis palju ahnitseb, sie vähe soab Rap; ahnitseb kunni surmani vara kokku Juu; mis sa ahnitsed, ega `sulle `auda `kaasa `panda jo JMd; mis sa alati ahnitsed, kas su jägu ükskord täis ei sua VJg; isa oli sihuke koi - - ahnitses omale kõik Plt; temä oma eluaa ahnitsanu Trv; si̬i̬ taht kikke omale kokku ahnitse Hel; kiśk ja ahnits `endäle sedä varandust kokku Ran; si̬i̬ `ahnuss om mõnele nigu `küĺge `süńdenu, temä ei `saagi ahnitsemada elädä Nõo; mõni om `säärdene inemine, käü ahnitsõn San; tsia ahnitsive süvväʔ Krl; Kül tä ahnitsõss varra kokko, viimate läts kõik tuuldõ Vas; kõ̭õ̭ iks hangõldass ja ahnitsõss Räp; nimäʔ kõ̭ik ahnitsõsõ, neil sääne `mu̬u̬dgi om Se Vrd ahnitsama, ahnutsema
ahnus `ahnu|s Kuu, g -se Hlj IisR Vai(-kse) Jäm Khk Pöi Muh Hi Mär Kse hajusalt Pä, Ris Rap Kos JMd Koe Kad IPõ MMg Plt KJn; `ahnos LNg Mar, ahanus Kod, g -e; `ahnu|ss g -se Trv Krk Puh Nõo San, -sõ V/n -śs Lut/; g `ahnusse Lüg Jõh aplus, saamahimu `Ahnus `hammustab, parajus parandab Kuu; `Ahnussega `ninda koist mend Jõh; kuhu sie mies `lähtö oma `ahnuksega Vai; `ahnus ajab `perse `luhki Khk; [müüs] Oma inge `ahnuse pärast ää Pöi; Ahnus aeb upakile Emm; `ahnos aab ikke `auku jah Mar; `Ahnusel - - ei ole `piiri Tõs; suure `ahnusega korjab, aga mes ta sest saab Ris; `ahnus ajab `vargalle JMd; läks oma `ahnusega ukka Iis; lehmäd `ju̬u̬ksid suure ahanusega [sööma] Kod; oli sihuke tüir - - `ahnuse ja kit́siduse pärast ta oligi nisuke Plt; ei ole selle `ahnusel aru ega `otsa Trv; `uhkuss ajap upakile, `ahnuss `käimä käpäkile Krk; si̬i̬ `ahnuss om mõnele nigu `küĺge `süńdenu Nõo; ta vai lõpõss ta `ahnusõ `sisse Har; `Ahnuss jätä ei˽kedägi mulgu veere pääle Rõu; taa `ahnuss um taad ello edesi veenüʔ Vas; uma `ahnusõga `hindä arki hukaśs Se
ahun ahun g -a Trv T V(ahhun Plv Räp Se), -e Krk Hel San Krl(-õ) ahven ää suure ahuna Trv; siin järven om paĺlu ahunit; Tema olli ainult katese ahunt - - saanu Krk; peenike ja kõhn - - nigu kuivatedu ahun; mõne ahuna moksi iki sai (väikesest ahvenast); ahuna võrgu om nigu `muugi võrgu - - aga `väiksembä siĺmä Ran; ma sai `ulka ahunit; ku parembat kala ei ole, siss `kõlbab ahun kah; vanast keedeti ahuna `sülti, aga ahuna li̬i̬m es `üibu nigu avve li̬i̬m Nõo; ahunal ei tule soomuss ärä Rõn; ahhun kudõ `õkva säre takan Räp; säre`poigõ olõmõ saanuʔ, ahunat ka `väega vähä seeh; talvõl ku hää külm, siss ahuna kala võtt külmäga Se Vrd ahunas
ahv ahv g ahvi hajusalt eP(n ahav Kod) eL(n ah́v), `ahvi hajusalt R(n `ahvi Vai) ahv; sõim sie on ige `justku vana ahv Kuu; midä inimene tieb ise, sedä ahv piäb kõik järele tegemäie; läks kõhe `ahvi `kiirussega Lüg; sa kut ahvi pool`venda Khk; se oo `sõuke kuevetan ja ahvi `näoga Muh; nao sur ahv vahib siit ruki takka; Ahvi kiirusega oli ta puu otsast maas Mar; Noorest piast sai vahel küll `ahvi `tehtud (vigurdatud) Han; ta `kargas ku ahv Hää; luadal oli `ahvisi näha enne Juu; oled ia ahv küll JMd; mokad punased nagu ahvi ära süend Kad; ahav käib puu `õtsa, tämä one inimese `mu̬u̬du Kod; on üks ahv (naljakast inimesest) KJn; laits vahib nõndagu ah́v; küll om terävä silmä ku ahvil Trv; korilla ahvi om suure ahvi; inimese olevet ka ahvist saanu; ah́v ti̬i̬p kiḱk `järgi Krk; abende `sisse kasunu nigu ahv konagi; [ma] näi `ahvi, nigu `väike peni istub `perse pääl, käpä ülevän Nõo; mulgi `laotiva `arkega [sõnnikut], ni̬i̬ teivä kah ahvi `mu̬u̬du `perrä Kam; koradi ahvi poig San; ahv käve hi̬i̬˽siin `tańdsman, inemise `rõiva˽sällän Har; kae `ahvi Vas; ahvis purjus olid aga `ahvis Emm; ta oli natuke `ahvis ka, meil oli õlut ja `viina Mär
ahven ahven Tür Ksi Pil, g -a SaLä Pöi Hi Vig Lih Ris JõeK Amb Tür Kad VJg IPõ Äks SJn Kõp Vil Lei, -i Amb JMd JJn Pal Äks Lai Plt, -e uus Hls Krk/n -ń/; `ahven g -a Kuu VNg Vai, -i VNg Lüg Jõh; ahven|as Sa Muh Emm L/ahbe-, ahpe- Mih/ hajusalt Ha, Kad Trm KJn, `ahven|as Jõe Jõh, g -a ahven `ahvenas on igavene `końtine kala - - aga `mundest kalast ei saa nii iad `sousti kui `ahvenast Jõe; `väike `nuodaga `tombasivad siit `servast moned `ahvenid VNg; `ahvenil on ka punane sava õts ja all nie kidamed `onvad ka punased Lüg; ahvenast - - `saadi kenad suppi, ega keigest kalast sa‿p saa ju Ans; Köhna nagu kevadine ahven Khk; ahvena puńn - - väike ahven; ahvenid oo kaks `sorti, teisel oo `oimed punased, teine soŕt `valge oimestega Mus; ahvenas on `marjas; Ahvena liha on kena magus küll, aga `kõhtu pole sealt `saaja midagi, `puhta luu puru Pöi; aŋŋerid ja ahvenud `püidvad nüid Muh; ahvenas - - paks soomuskord `selgas; Mihed läksid ahvenate riiki (uppusid) Emm; ahvenide saak oli ia Rei; põle saand `ühtegi ahvenast Rid; ahvenas, sest saa kedägi, üks kondi puru Vig; ahvenal oo `kange valus arjas, `kange soomusega Kse; soea vee ahvenad - - `enne jaanibäd sai Var; `püidis ahbenud; ahbenatest `tehti leent Mih; ahvenal on kõbast soomus `seĺgas `kinni Vän; kui ahvenid `püidsin, sis ahvenate jaoks õngitsesin viidikid Tor; mis sa nendest ahvenatest tõid, paĺlas końt Kei; ahvenid ma olen isegi `järvedest püind Amb; karusikalad - - [on] nagu ahvenid, nisukese plaaniga JJn; ahvenad on iad `süia VJg; mut́iga saab `kiissa ja ahvenad Trm; tõi kaks ahvenid Pal; järves on ahvenid ja `särgi Äks; pańni ahvenatel `jäeti piad `otsa [praadimisel] Lai; ahven, veike kala, `naala kolm ikki on Vil Vrd ahmann, ahmen, ahmik, ahnes1, ahun, ahunik, ahve, ahvenjas, ahvnik
ahvenjas ahvenja|as g -a Juu Kos Ann Tür; nalj ahveń̀jas Khn, pl ahvenjad Hag Jür, `ah- Hlj ahven ahvenja pia [tuleb] otsast ää võtta Juu; ahvenjad ja tursad Ann; ta (särg) on kańnis luine, aga ahvenjas on ikke änam luine Tür
aia- aia-; aed- kust läbi `käia, siel on `niisike `aia auk, latti `võeta iest `vällä; vanul inimistel muud `aia`vilja maas ei `õldki kui `kartulid ja kabustad Lüg; `Aia`vitsale `käenatasse `kierud `sisse, siis `annab `painuma IisR; talled keivad läbi, piab aja `aukusid toppima Khk; metsmesilased on pailu suuremad kut ne ajamesilased Kär; küll oo ilus pikk rohi aja `ääri `mööda Mär; mool oo sii ea `olla, teen aga aja `viĺla maha ja söön Vig; külm lööb aea irred `lõhki Tõs; ajavili ja kõik tahas `vihma saada Aud; Terav nina jusku aia irs Hää; too metsast aea `vitsu, kuuse vits on kõege kõbem Nis; ajaviĺjad tänabu üsna kenad Juu; `istus aa ääre vilusse maha JJn; sinna `alla aa `jeare aab lume Kad; aia ernetele pannasse ka kärbisse Pst; Es ole vanast aia`lille midägi Hls; aia mulk, mis `seante üle astutev om; ma‿i ol vi̬i̬l aia `viĺlä tennu maha Krk; mi‿sa `onte künnät kõ̭iḱ aiaveere ja ti̬i̬raa üless Nõo; aia vitsuss võit mi̬i̬st (millest) taht tetäʔ. kadajine vits, tu̬u̬ sais `kauga Har; kunass ma suvõl maka, kae aia`viĺjä, kae eläjiid Rõu; mul oĺl aiavärä˽ka lukuh Plv
haibak2, haibakas `haiba|k g -ga Kuu; aiba|k Sim Lai, g -ku IisK Trm(ae-), -ga Khk; `aiba|k Jõh IisR, g -ka Lüg; aibak|as Amb/ae-/ Kad Lai, `aibak|as Lüg IisR, g -a
1. hõre, kehv (vili, hein) Kui õli `aibak rukki, siis sie `võeti vikkastiga maha Jõh;
`Otra jäeb tänavu `irmus `aibakast IisR;
va aebakas ein Amb;
põld suuremad `eina kohe kedagi, natukene aibakad olid pial;
palava suvega kaer nagu aibakas Kad;
no küll on aibak, ein konna `rińdu Sim;
Põld õli küll ia, aga õdra õlnud peal ikke aibaku `võitu;
sial on vili kui aebak teene Trm;
kas rohi või vili - - nisuke aibakas, ei ole sialt kedagi `saada Lai Vrd aibatus,
äibak 2. õhuke kord, kirme natune lume aibagad maas;
püsut aibagad sadand Khk;
jää aebakas Amb Vrd uibak aida- peigmies `peitand `jälle `aida `votme takku `kuondla Jõe; `läksin `sinne `aidalakka magama Kuu; `müöda `metsi ja `aidaaluseid kuhu aga `saivad [peita salakaubana soola] Hlj; tuo `aida `vüöruksest sia jahu `tünni VNg; aida `päälne ärjabe `einu täis Pha; aida`pealne, pannasse `einu, looma`põhku täis Mar; `vankred pannaks `senna aeda vahelikku Mär; enne `pandi kolusi `asju aida vajase; tuha ja söö nõud olid ikka aida vajas Kse; aida esine, et `vihma ei saa (saja) aida uste `piale Var; aedasild oli tahutud `paĺkest, aedasilla piäl oli käsikivi Tõs; Tuul piäb aeda paranda alt läbi `käümä, sellepärast ond aedaalunõ tühi Khn; aeda vajas olid räime nõud PJg; aedavahe on tühja kolide jäoks Juu; ükskord `leitsid aida trepi alt ühe puoletoobise pudeli Jür; vahest `pańdi einad aida lakka HJn; aidaalune oli nõnna `lahke, et koerad võisid läbi `käia Amb; las ma istun aida silla pial, võtan `rammu JJn; kas tõid aeda `võt́med iest ää Koe; aedakatuss ju̬u̬śk läbi, nüid om jahu kõ̭iḱ käḱki lännuva Nõo; aeda trepp `oĺli puiest `laotud ja trepi i̬i̬s `oĺli kivi KJn; aeda uiss käis iks sehetsele `poole `valla Nõo; ma‿tulõ kerikust, nimäʔ istusõ aidareṕi pääl, viinaputõĺ peoh Vas
aietama aietama Emm/-da-/ Mär Khn/aiõ-/ Tor Hää Juu Kos HJn JMd JJn VJg Trm Kod Plt Krk/-em/ Puh San; `aietama Hlj Lüg Jõh IisR; aiõtama Khn ”ai” ütlema või hüüatama `aietab ja `oiotab Lüg; `Aietab valu pärast Jõh; Pani mind üsna aiedama Emm; inimesel on valu, siis ta aietab Mär; aietasime `järsku valuga Tor; mis sa aietad alati, mudgu üks ai-ai-ai Juu; käsi nii `aige, et muudku aieta HJn; ei aietand ega kedagi, aga ainult luu ja nahk jäi `järgi (kopsuhaigest inimesest) JJn; aietab, kui naela `õtsa astub Trm; ta es oiete, ta es aiete (suri järsku) Krk; jalg tõesel - - `aige, mõnikõrd peris aietap säńgin Puh Vrd aiatama
haigetama aigetama JõeK; `aigetam(m)a R(`h- Kuu); nud-kesks aigetand Jür HJn Kad haige, haiglane olema, haigeks jääma; valutama kogu pere niisugune `haigetand Kuu; minu `vatsa `aigeta `ninda, et `aina `iiveldab siest; igemed `aigetavad VNg; minul on üväd `ambad viel suus, ei õle `ühtki kõrd `aigetanned; ristluid lõhub ja `aigetab Lüg; Jalg kippub vahel `aigetama Jõh; Ei tia isegi, kus‿se valutab, kõik kuhad on `aigetaned; Eks neil sie kuhapidamine ole `raske küll, mies `aigetand ja `lapsed `veiked IisR; `poiga `aigetas Vai; ma olen täna nõnna aigetand Jür; aigetand inime, eks tal ole `raske HJn; tal pole viel `kahtekümmend `aastad täis, aga juba aigetand Kad Vrd haiglõma
haigus `aigu|s g -se R(`h- Kuu g -sse IisR, -kse Vai) eP(`h- Phl; -o|s Mar Kul); `aigu|ss g -se M T(-sõ Ote), -sse Lüg Jõh; `haigu|ss g -sõ V(`a- Krl); aigus (-os) Hi(h- Phl), `aegus (-os) LäLo Ris, g -e; p `aigut S(`h- Phl), aigut Hi(h- Phl)
1. organismi normaalse elutegevuse häire `Aigus ei küsü `aiga, viletsus ei vahi `päivä Kuu; aga nüüd ei sure enamb [lehmi] punase `aiguselle VNg; võtta `rohto, siis `aiguss ehk `annab tagasi; `tõine on paha `silmaga `luoma `vahtind ja `aigusse pand `selgä; sa saa siis `kussa ega sittuda kedägi, sie on siis `ummel `aiguss Lüg; `käisiväd inimesed sial `mitme `aigussittega Jõh; alisi oma `aigukse oma jala pääl `vällä Vai; sipelga patti `tehti kah `aiguse pärast Jäm; viu tuuldest tuleb uste vahe `aigus; mönel inimesel on laisa `aigus; see akatav `aigus, tohi `sönna üht `minna Khk; vanames o mitu `aigut ää pödend Mus; kevadisel ajal saab maa seest `aigut, külmetamise `aigus εnam Krj; `aigutega surid [lapsed] ära Pha; suust `sesse läind `aigus (viinaviga) Vll; `Aigus on surma käsk; See va `varguse amet on möne inimesel kut `aigus Pöi; muud `aigut es ole mette, äkine ja lemm Muh; `raske aigos - - pole `lootost änam `terveks `saada end Emm; liigendes on aigus Käi; `aegos kasi, valo vähene, `paistus alane, tõbi tagane (öeld roosi puhul) Mar; küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul; `aiguse eest ei saa `keegi ära `minna Mär; kui külma värinad oo, inimene kardab `külma, siis oo väline `aigus Kse; ku `tohtred tullid, sis tullid ka `aiguste nimed; `palsam on seest `aiguse rohe Vän; sihukese aĺlika vesi, kes põhja `poole jooseb, teeb `aigusi `terveks Tor; `aigus tuleb obestega ja äŕjadega lähab Saa; kas selle `aigusel midagi `rohtu ka on HMd; ei `aigus üia `tulles; särläd, tuule`rõuged, laste `aigused on tuulest tuld `aigused; nihuke `püśti jala peal `aigus oli Juu; linnu magus on ea `mitme `aiguse `vastu HJn; kui mõni oli ehmatand, nihuke järsk (äkki algav) `aigus tuli Ann; `aigus on vist kallal; lapsele viel lauletasse: arakalle `aigus, varekselle valu, mustale linnule muu tõbi VMr; venind `aigus - - kui on `rindade alt sedaviisi `paistes Kad; nüid õlema üks uhatuse `aigus, suu jääre lü̬ü̬b täpi Kod; ma kõnelsin kõik oma `aigused ära Äks; sedä`viisi kasvati sis `laṕsa - - es ole `aigust, es ole kedägi Vil; periss suur `aigus om joba ärä `lahkun; jumala `aiguse puha, paĺt luu murd om esi tett `aigus; musta kuse `aiguss [hobusel], siis sori otsa aavet `paisteteme ja kusi om punane Krk; kui kuu istub, siss tähendeb `aigust ja sula Hel; `aiguss olna vali tulema, obestega tulna, `äŕgiga lännä ärä; noooren olet sa kõva ja terve - - aga vanan otsiva kõ̭ik `aiguse su üless Ran; `aiguss om ärä lännu, nüid võib jälle tü̬ü̬d rubima nakata; ihu kõik `naklu täis, si‿m maast `saadu `aiguss Nõo; serätse ilma toova jo `aiguisi jälle Ote; tu̬u̬ `aiguss tõmmass naha kõ̭ik maha, käte pääld ja `jalgu pääld Rõn; Kollõŕ oĺl halv `haiguss, tu̬u̬d pelläti, et nakkaja `haiguss Urv; ta om taa `aigusõ maalt saanuʔ Krl; naid imäst peritüid `haigusi, naid om kah `mitmasugutsõid Har; tõõsõl um tu̬u̬sama `haiguss `kerge, aʔ tõõsõl `väega rassõ; ta haard alati taad `haigust (on tihti haige); tu̬u̬ oĺl `sakslaste `aigu tu̬u̬ `vastnõ `haiguss (gripist) Rõu; kolmass rops om sedä `haigut ollaʔ Räp; tiiä äi kas tälle om tett taa `haiguss vai om jumalast jo last Se || tu̬u̬l käävä suurõ˽`haigusõ, üldäss latsõ `haigusõʔ (sünnitusvaludest) Har
2. a. (suguhaigusest, hrl süüfilisest) Mies õli perä pahas `aigusses Lüg; `Rantslased olid ilmal suure `aiguse `siia `sisse toond Pöi; Santi aigut aa södade aegus ikka keige änam olnd Emm; alles karjapoisid kaks tükki, mõlemad olivad pahas `aiguses Kad; si̬i̬ olevet `rantsusen - - kurjan `aigusen Krk; üits Ann `oĺli, tu̬u̬ ravits toda `alba `aigust Nõo; kuri `haiguss vai `prantsuss; [ta] um ka halvah `haigusõh Rõu b. (reumast) `juoksev `aiguss on, midä inimistel `juokseb ühest kõhast `tõise Lüg; `jooksiv `aigus peab `söuke olema, et puhu on ühes kohas, teisel on `seisev `jooksiv `aigus Vll; tal oli `juoksev `aigus Ris; mia põe toda va `ju̬u̬skvat, `ju̬u̬skva `aiguss om `końte sehen; ämmäl es ole `ju̬u̬skvat `aigust ei üttegi ädä, t‿`oĺli terve nigu tibu Nõo c. (rabandusest vm äkilisest haigusest) `lendav `aiguss, mis nii äkkiste lüeb - - et siis enamb inimene ei saa `rääkida Jõh; äkise `aiguse `vastu suitsedati jaani `rohtudega Khk; äkine `aigus, keik su `liikmed, kondid ning sooned on valu täis, `kange külmaga tuleb Kär; Äkist `aigust `öeldi, et seda `olla teine inimene teind Mus; äkise aigose `rohtoma lapseld nägin küll Käi; mud́u üks äkildane `aigus oli Vig; läbiminemise `aigus - - tämä läin läbi Khn; kui tuleb nihuke äkildane `aigus, suu lähäb kat́ti, ohatab ülesse; püśsi rohi öeldakse äkildase `aiguse `vasta olema Juu; säärän äkiline `haiguss oĺl, rabati läbi Har d. (langetõvest) `laŋŋev `aiguss, mõnel käib tämä tihemäst, mõnel `arvemast; kui tuli `langeva `aiguss `pääle, siis vilistas sedä `viisi Lüg; `öösel käis laŋŋe `aigus pääl Rei; `olli sääl üt́s - - naśterahvass - - sel käis `lange `aiguss Hel
3. piltl kirg, nõrkus Vanaisal oli `püssi`haigus kohe - - `ulkus `püssiga `metsas Kuu; aga see oli üks `aigus koa, keige sańdema `ilmadega pidi `saama `mintud [jahile] Noa; tuadil oli `aigus, et `ośtis `kohtasi ülesse JJn; kellele `ahnuse `aigus `külge akkas, ega sie enamb pääse Iis
haigutama haigu|tam(m)a Kan Har Rõu Lut, haagu- Rõu/-ǵ-/ Plv, haiku- Vas Se; aigu|tama hajusalt Sa, Rid Mär Kse Koe VJg Iis Ksi Plt Urv, -dama Emm(aigo-) Käi Rei, -teme Hls Krk Hel, -tõmõ San Krl; `aiguta|ma VNg, -mma Lüg Jõh Vai; aegu|tama Muh Kse Var Pä Kei Juu Kos JMd Koe Trm Kod KJn SJn Kõp Trv TLä, aego- LNg Mar Ris Kod haigutust, haigutusi tegema ei sel `ollu `kiiretki, `muudgu `aiguti ja `ooti, `milla `ehta oliks `tullu VNg; tuleb inimisel üks `rammetus - - siis paneb `aigutamma Lüg; vihmane ilm aab ikka aigutama Khk; Meite vanamees - - muud kut aigutab pεεle, selle aja kui teised puhas eest ää nabivad (aeglasest inimesest) Kaa; kui obune aigutab, siis tuleb sańt ilm Krj; `Ööse sai nii vähe magada, nüid ajab aigutama Pöi; sa aigodad nii `kangeste et Emm; mine magama, mis sa aigudad Rei; `kangeste aab aegotama Mar; Tüdrek oli omigu nii unine, et aegutas tükk aega ennegu ülesse sai PJg; kui teene akkab aegutama, siss mõlemad aegutame, aegutamene on akkav `aigus Kei; aegutaja inime tahab magada Kos; mis sa‿sin - - aegutad, kas sa suad `tüele JMd; istu vagaselt, sie paneb aigutama, aga kui tie tüöd tuule kääs, kas on `aega aigutada VJg; kui uni `piale tükib, mudgu aeguta Trm; `õhta akad aegutama, ihu one väsinud Kod; eit läks kua magama, kui kolm `korda ära aigutas Ksi; kel `suikmise ammatit ei oole, si̬i̬ paĺt aiguts Krk; ma näe todagi, ku Puhja `keŕku tornin kihu aegutab Ran; `mõtle aegutaden läits lõvva luu paegald ärä Nõo; ku näet, et tõnõ aigutõss, siss aigutõt õkka eiś kah San; taa säänä tü̬ü̬, tan nakkat jo˽haaǵutamma Rõu
aimama `aimama, da-inf aimata, ae- hajusalt eP, Trv T, `aimada hajusalt R; `aimamma, da-inf aimadaʔ Har Vas; `aimame, da-inf aimate, ae- M(-de Krk)
1. ebamääraselt ette tundma või arvama; vaistlikult tundma, tajuma; aru saama, taipama nüüd ma vast akkan `aimama, `kuida sie asi oli Hlj; kie sedä `aimas, et sie `ninda `muodi pidi - - menemä Lüg; Kõhe nagu `aimasin, et tuleta Jõh; ma‿p mitte `aima, koes see jähi Jäm; laps akab `mönda `asja juba `aimama Khk; ma ikke vähä `aimasi, et ma ole tettä ikke ´enni näind Mar; `kindlaste ei tea, aga aimata võib Mär; ei tian aematagi, et see `tõese võib `minna Aud; mul olli `aimamene, et vend kodu tuleb; `aima ära, mis ütelda tahan Hää; `voatasin teese seĺla takka, teene ei `teandki aemata Juu; `Aimasin ta silmist, mis ta `tahtis Kos; `ükski ing ei tiand aimata VMr; minä aemasin ammu jo, et si̬i̬ asi nõnna lähäb Kod; teinekord süda `vaevas, siis nigu `aimab ette, et midagi tulemas on Lai; kes sedä küll oles aemand KJn; si̬i̬ tulli ninda, et ma es `aimagi sugu Trv; ei ole `mõisten midägi esi`otsa aimade Krk; ma ettegi aemassi, et sedäsi lää; ma es mõesta unengi aemate Hel; [langetõbi] tõmmass su maha, et sa es tiiä aematagi Ran; oless ma ihust-eńgest `mõistnu aemata, et tä serände suli om Nõo; temä nigu aemaśs ette oma `otsa TMr; kis tu̬u̬d os võinu aimadaʔ, et‿tu asi nii lät́s; ma `naksi tu̬u̬d nigu `aimamma ja mul tuĺl `mi̬i̬lde Har
2. a. ähmaselt nägema teene siĺm ei nää kedagi, aga selle teese siĺmaga ikke `aiman natukse `rohkem Juu; minev`aasta ma nägin ikke, `aimasin [veel] SJn; ma jala ette iki `aima vi̬i̬l Hls; ta ike `aimass, a `varsti ei näe suguki Hel b. ähmaselt paistma, valgust heitma `päike `aimab vähe läbi udu Khk; `aimas nagu natuke `valged Äks; ommuku tule üless ku vähä `aimam akkass; [vanaaegne latern] vähä aimaśs `valgust Krk
aimdus `aimdu|s Hlj Jõh Kaa Emm Mär Kos Amb VJg Pal Lai, `aimdu|ss Ran, `aimtu|s Khn/g -sõ/ Tor, g -se; `aimus Kuu Trm hämara etteteadmise või vaistliku tajumise tunne, aimus egä ma siis ise küll tegijämies old, aga ikke `aimust on, midä`muodi `tehti Kuu; Tal õli paha `aimdus, et sie vigur iast ei lõppe Jõh; mool oli juba `seane `aimdus, et se nii peab menema Emm; Miol ei olõs `aimtust, et sia juba koo tulõd Khn; mina ei tea, mis `aimdus temal oli Amb; mul ei õld sest aśjast `aimust Trm; nagu oleks vähe `aimdust, aga õieti ei tia Lai; täl tost tü̬ü̬st iki vähä `aimdust om Ran
haina- heina- aena `teoge kige `rohkemp om rubelemist; aena tü̬ü̬, rüä `lõikuss olli inimeste jala tü̬ü̬ Hel; jaanin nakab aenaaig; ilus aena ilm `oĺli, parass tuul kuivat äste; kui luht valmiss - - siss saeva aena lõpetust, `viina Ran; siss ta sääs kõ̭ik nu̬u̬ aenaunniku mõtsan `ümbre Puh; `päivä paestab, mul vaa aenakaari laḱka lüvvä; pää nigu aena kuhi jälle, aga ma‿i taha rätti pähä Nõo; enne aena`aiga vanast üteldi, et ärä `leibä ärä kulutagu, `oitke aenaajass; kos ädälät `tet́ti - - sääl oĺli aenaaig vi̬i̬l tõu paneki `aigu; kui niipaĺlu `päivä näep tõnnissepäeva `aigu, et mi̬i̬ss võip obese `säĺgä karata ja säĺläst maha, siss saava ää aena ilma; mõni kraavit su̬u̬ kah ärä, `kündse üless, `külvse aena`si̬i̬mne `pääle Kam; ainarihal om viistõiskümme, kaitskümmend `pulka Ote; `istõ sääl üte haina unigu otsan ja `mõt́li ilma `väŕki Urv; aina vetu‿i tulõ ni˽pia Krl; marusuuŕ inemine esi ja uma `rõiva olõt kah keśkkottalõ `ümbre mütserdänüʔ, noʔ olõt nigu haina kuhi; siist om `hainu veet, haina tuuśt om maha˽satt Har; haina`ku̬u̬rma `kaldu `ümbreʔ Rõu; leib olgõ hainaaoss; panõʔ - - hainakoti `perse alaʔ [vankris]; rüä `kuh́ja pandass, a haina`kuh́ja luvvass; haina massinaga niidetäss riśtk`haina Se
aina1 aina Jäm Khk Pöi Hi Rid Mar Mär Kse Hää hajusalt Ha, Amb Koe Trm ViK Ksi Plt, `aina Jõe Kuu Lüg Jõh, aena Tõs PJg Nis Kos Jür JMd Sim Kod Äks KJn
1. kogu aeg, muudkui; üha, järjest ega kalamihel ole rahu - - `aina `püia; sai `jälle vähä`aaval `aina `mendud, `aina `mendud Jõe; `aina õlen `üksitässe (üksinda) Lüg; sa aina magad Emm; ta on aina aga seal, enam ta mujal ei seisagi Mär; laps tieb `ühte`puhku aina pahandust Ris; [vanaema] pani pahaks `nüitseid inimesi, et aena virisevad ja `aiged Jür; koań poeb ihu `sisse, temä lähäb aina sügavamale HJn; kaks nädalad rukki`leiku aal mutkui aina `leika, aina `leika KuuK; ega se karjatse ammet́ ia olegi, `sõitle aina nende `luomadega Kad
2. päris, lausa ei õle suur egä pisike, `aina paras Lüg; keib aina tasa Khk; Parand oli märg et aena limmerdas PJg; täna tuleb `vihma aina tihedast HJn; nad elasid aena `äśti, kui `veski `kordas oli JMd; aina ilus tüdruk Kad; piim on apu, aina kihiseb aga Sim; aina noored inimesed tapavad `eńdid Ksi
3. kõigest, ainult aina kolm keelt oli pεεl [
pillil]
, `rohkem es ole Khk;
aina jäljed jäid järel Rei;
teda ei ole pikalt, aena si̬i̬ kitsas `sookene Äks haina|maa heinamaa kandimehel `oĺli kümme vakamaad maad, `põldu, aenamaad ja karjamaad kah Ran; siss nakassiva jälle linnu luha pääl ja aenamaie pääl `laulma Puh; külän om aenamid külländ, a ei ole aena tegijit Nõo; kellel aenamit `rohkõmp, tollel oĺl aenaaig kah piḱemp Kam; `korgõmpa ainamaad üteldes niit, aga madalamp om iks üits su̬u̬ Ote; konnu hainamaa om illuss, räü hainamaa om mõtsa hainamaa; hainamaa kasuss mõtsass, siss ku˽tu̬u̬d alasi ei niidäʔ Har; nii kõhn hainamaa, et tedä iks nigu olõki es Plv; pütt hainamaalõ viiäʔ Vas; mul omaʔ hainamaa päävä˽tetäʔ Räp; meil no määne hainamaa, üts niidüʔ lohk om Se
ainati ainati, ae- ainiti naĺlakas mies, vahib `sulle ainati `otsa kohe; aga ta (päike) ikkegi liigub, kui sa vahid aenati `sõnna `sisse Koe
ainemalt ainult kis siis seda `vuatab, pailu tüö edasi läheb, ainemalt et ta aga sial liigub Koe
ainik aini|k Pöi Muh(ae-) Phl, g -gu Jäm Khk; `ainik Lüg Jõh ainuke `ainik `poigidelle `anti ka punane pass, `eiväd mend sõjaväkke Lüg; siin on `võeraid `rohkemb kui omi, omi on üks `ainik Jõh; mul pole `riidid midagid, üks ainik kuub on Khk; ainik tüdar, aga läheb ikka ukka Muh; ta ainik laps Phl Vrd ainikas
ainult ainult, ae- hajusalt eP(-o-), Trv Kan Urv Krl Har, ainuld Hi; `ainult R(-ld) Pöi Noa Mih Tor Hää Saa Nis HJn Koe VMr Kad TaPõ VlPõ Krk hajusalt T(-ld), Rõu Plv Räp/-olt/
1. üksnes, kõigest, vaid; muudkui `ainult kaks `päiva on viel `aiga Hlj;
neil ei õld mitte `kartuligi, `ainuld rukkijahu kört õli `vaide `lähkris Lüg;
`vööti amm, see imetas ainult seda pisigest, kasvatas seda Jäm;
peenikest `leiba, no see `tehti `ainult pühade aaks ja `arba Pöi;
keik läkst `pöldu, ainuld ma jähi kodu Käi;
kusimuse `konti teetsel kaladel ei ole kui aenult lestal Rid;
ainult talve, külma jää pealt, siss `aitab [
merevesi]
rüübata Var;
puid `oiti, aenult `leiba `tehti nändega Aud;
külap `süia saab, `tarvis `ainult tööd teha Tor;
nüid põle muudku labidas aenult vana inimesel Kei;
teretas prouat aenult omiku, teist `korda ei teretand änam Kos;
ainult kaŕjane oli kodus JMd;
siit saab taldrikutäie suppi, kui ta tahab ainult (
vaid)
JJn;
tuld ei old näha kusagil, ainult suits tuli Ann;
`ainult kuus `kuormad aga `saigi Koe;
ainult ühe tüki `leiba sõin ära Kad;
ainult mina õlin sial Iis;
vanast olid `aknad `veiksed, aenult neĺla ruutukesega Äks;
ku me `ainult täna `vaĺmis saaks Lai;
pańnime [
maiseks]
`ainult `kü̬ü̬mnid `sisse Pil;
`viĺla ei `müita ka `ültse, `ainult raha palk Vil;
ainult temäle mia anni Trv;
`ainuld ubinit `tõie, muud mitte midäginä;
seene om ka `maokesi täis, `ainuld kannu seene om `puhta Nõo;
om jah [
kõik moonamehed]
ärä kaobeldu, `ainuld rehepappi ei ole Kam;
täl om üt́s lat́s aenult Krl;
vai siss `si̬i̬pi oĺl nii, ainult - - `käüse `värlide pääle tõmmati `si̬i̬pi Har;
Õdago jälʔ sait makama alat́e peräh `päivä, `ainolt süǵüse sait õdago `varramb makama Räp Vrd ainalt,
ainust,
ainut 2. hädasti, pakiliselt mul om `õkva `ainuld vaja katust parandada; ku naene om kotust paar `päivi ärä, siss om tedä nii `ainult vaja et Nõo; tu̬u̬ asi taht ainult tegemist Kan
ainus ainus hajusalt eP(ae-; -o-), Hls Krk, `ainus Kuu Lüg Mär Iis KJn Kõp, ainuss Äks Trv Krk Võn V(-śs), aenuss Hel TLä, aańuss Lut; g `ainsa Jäm Khk Rei Rid Mär Kir Tor Juu Kos Jä VJg Iis KJn Kõp Trv Puh San Plv, `aintsa Khk Vll Pöi Kse PJg Ris Juu Plt Krk/-e/, `ainu Lai Plt Trv Ran Nõo V(-o)
1. ainult üks, ainuke üks ainus kerd Kuu;
`ainsad pojad Jäm;
ühe `ainsa korra ma ole keind sääl Khk;
Pöle ainust inge nähja olnd Pöi;
ma äi laseks mette ainust inimest `sesse;
`palju `kaanu küll, aga `astja `kaanesi pole ainustkid Käi;
ühed `ainsad püksid Tor;
mul poln `rohkem ko see aenus laps Ris;
Aenust `aśsa ei soa `anda teesele Kos;
ainus tütar oli vanematel JõeK;
peres põle aenust `inge kodu JMd;
mul põle `ühte ainust ammast Ann;
surm võttis mu `ainsa lapse Koe;
üks `ainus kord tuli `meile võõrsi Iis;
meie panime ühelt `ainsalt realt [
ahte parsile]
Äks;
üte `ainsa päevägä käis ärä Trv;
ku südä täis, siis nutt om ainus si̬i̬ rü̬ü̬st ja abimi̬i̬s Krk;
üted `ainud `nitsed ma tein roobi pääl Ran;
üte `ainu `siaga läits `karja Nõo;
Ma esi õs pia˽`rohkõbalõ lat́silõ riśt`kätsi ku ütele `ainulõ Vas;
ainuss lat́s, taad joht anna‿iʔ maʔ `kaŕja Se;
ühindä aańuss (
täitsa ainus)
Lut Vrd äinüss 2. üksnes, vaid ainus `suhkru rammu on [joogil] Khk; paar ainust akki jäi veel `välja Rei; tuleb - - `veksel `välja `maksa ja minul on `jälle kaks ainust tuhat Rid; kaks ainust inimest jäi‿vel `senna Plt
3. lähedane; lihane `ainu umadsõ; ainuss veli om tu̬u̬, mia olõ õi pu̬u̬ĺ`veĺjä Se; `ainu velidseʔ, `ainu sõsaridsõʔ Lut
ainut ainut, aenut KJn, `ainut TMr ainult mets kasus salguti ainut; aenut `kirjud rähnid [on meil] KJn; `ainut suu ju̬u̬śk vett, aga es anna `kiäki meele (meile) `maitsa toda `vorsti TMr
hais ais g aisu, aesu eP(-o) eL(h- V), `aisu R(h- Kuu; n `aisu VNg Vai)
1. (ebameeldiv) lõhn nie (kassid) sen `haisu `pääle kohe `lähteväd ja näriväd [palderjani] Kuu; nie kana `varbud, nie `aisevad üvä `aisuga VNg; kuer `nuusib ja `tõmmab `aisu, `aisu `müödä ajab taga; senel (haigel) on juo `surne ais `küljes Lüg; tämä tieb paha `aisu (peeretab) Jõh; mönel roosil on sańt ais; liha akab `aisu `juure `vötma Jäm; `neitsitina‿p söö `ükskid loom, tal pole sööma `aisugid Khk; apu ais oli tuas Mus; Männi `vaiku `pandi seebi `sisse, võttis kõvaks ja tegi kena aisu Pöi; kalad lähvad kanastama, ais taga Muh; sireli puu, `kange ilus ais Emm; Kas ma pidin aisust `täädma, kui sa ise äi räägi Rei; ülles läks lodides vee aisu `peale Rid; taari aśtas mudo `seisend, võtab ummoksi aiso taha Mar; suur süte ais lööb tuppa Kse; kuldi liha ei `kõlba `süia - - ais taga `olle Tõs; Pane rasu `väĺla, [rasvatihane] jusku aisust tunneb Hää; teil ia `värski leiva ais tuas Ris; kui üks ehk kaks `tinti on [võrgus], ei nää, aga ais annab ära HMd; kadaka lusikal oli ilus ais Rap; viimaks tund aisust ää, et kaśs old JMd; teine [tubakasort] oli kollase õiega ja koleda aisuga nagu se piibutubakas oli JJn; oled vana aisukot́t, igal pual on ais sul taga VJg; saia ais `kamrin Kod; sital on ais, löhn on muul, paremal asjal; koer - - aab `aisu juba, nüid ta lääb sinna, kus loomad on Ksi; ku tal nii alb sii ais on, no mis sa tast aesutad (nuusutad) KJn; oben om peenike aisu `tundje; oma rahvas, võõras ais - - [öeld] ku mõni om `aisu tennu Hls; mõse emä ais mant ärä, sõss lää `põrse kasume; ku `lamba sõra ais, mis ta `seantset `tõmbass (piibutubakast) Krk; obest ei `tohtna mehiste lähikesi `laske - - obesel om igi ais, toda na‿i `saĺna Ran; toda ole mia `kuulu `mitmide käest, et tu̬u̬ kimmelgu ais tennä `tervess Ran; ma `tõoti `laske sul nuusutada, kas koṕpenut `aisu om jahude man; kül‿nä siss ärä matava, ku ais `nõ̭nna lähäb Nõo; pussuga tuli `rohkemb paha `aisu ku kuiva peeruga Ote; tan ei olõ tulõ `aisugi Krl; putr om paa `perrä `välläʔ kõrvõnu, siss tulõ kõrvõnu hais Har; hopõń tuńd soe `haisu Rõu; pini tund `höstehe `haisu ja lätt haisu päle takah Se; pää ši̬i̬st aisust aĺg aieldaʔ Lei
2. piltl juo sel `asjal one `aisu `lahti, seda `asja one juo vähä `kuulla VNg; äi saand raha `aisugid näha Khk; põle mehele soand, siis `olla uńdi ais `juures Juu; läbi nad käesid ja sugulased nad oĺlid vanast aisust vi̬i̬l Vil; mul om joba vähä `aisu, mul vähä `täädmist om; ei sedä enäp `kennigi võta, sel undi ais man jo Krk; vana `tüt́rigu `kroika joba, mulla ais man Ran; tõse ei saa `sinna aisulegi (võisteldes ligilähedalegi) Ote; ku ar˽koolõdõʔ, külʔ hais matt, maa pääle iks jää äiʔ Vas; haisu i̬i̬st olõ õi mi̬i̬lt Se; hais on ninas, haisu ninasse saama, hais ninna minema (aimu või teada saamisest) Nüüd said - - juo `haisu sest `asjast nenässe, eks ne `vargad saa käde ka Kuu; Kui varastad, võtta `ninda, et `keski `aisu ninasse ei saa IisR; Sai veel öigel ajal aisu ninasse Emm; juba mul ais ninas, tean juba ää selle aśja Juu; lähväd metsäss jalasse puid `tu̬u̬ma - - metsävahil‿o ais juba ninän Kod; tal olli ammuki ais nõnan, ega si̬i̬ asi äkki es tule Hel; `kiäki es tiiä, kost‿tu poiss peri `oĺli, aga sulase naine `oĺli `aisu `nõnna saanu, et sa `oĺli sõast maha jäänu, et ta`oĺli pageja Ote; sullõ jo˽hais `nõ̭nna lät́s, et ma˽`põrsa taṕi Har; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna, et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; ei ole ~ pole (mitte) haisugi mitte midagi, mitte sugugi Vast ei old viel `tuule `aisugi `tunda, nüüd juba paras `tuule vilu Kuu; kui mina abielosin - - ei siis õld viel minul `püksi `aisugi majas; lund ei õle `aisugi maas Lüg; Taal pole kannaduse aisugid Käi; nüid ei ole tast änäm `aisugi, sest nooda püist Rid; Põle tal ädä `aisugi Hää; nüid on lumi nii kadund, et põle mitte lume `aisugi enam Juu; temal põle aru `aisugi pias VJg; mitte `aisugi ei mälesta Trm; mitte tule `aisugi ei õle enäm ahjun Kod; minu `ti̬i̬dväst `oĺli siin rannan viis kiisakoda - - mõnest ei ole enämb `aisugi jäänu Ran; tal ei olõʔ meele `haisugiʔ Rõu; haisu vedama nuusutama kaśs väab roti `aisu Ans; karu nuusutab, vääb `aisu Var; luom veab `aisu Ris
ais ais eP M, aisk Jäm Khk Kär Kos HJn Amb JMd Trm Lai, aiss SaLä Kär Kaa, g aisa, aesa; aes Ris(-as) Nis Hag Juu JõeK Kad, aesk Jür HJn KuuK, g aesa; ais g `aisa R(n `aisa VNg Vai)
1. a. puu(d), mille külge või vahele veoloom rakendatakse obune `karga `aisa alt `vällä VNg; `saksad `sõitasivad, kaks ovost ies, üks õli `aisus, üks õli `trengis Lüg; `Laisa obuselle `lüüasse alt `aisa, siis käib piits `vasta `kõhtu IisR; obu käib `aiskade vahel Jäm; regi `viitab, siis‿o aiste viga; see obu pole veel `aissade vahele `saandkid; aisa `külges konks, aisa köru. teine `juhtme ots keib aisa körva `külge Khk; Aisad olid lühikesed, regi akkas [hobusele] `kandu `käima; Adra aiste vahe on ikka oma kolm `jalga tugevast Pöi; voorimehed `sõitvad, eina kessid aisa `küides Muh; hobuseadral `olle kaks `aisa, aga härjaadral `olle üks Phl; [vankri] `aisadel `juhtmed `kat́ki Mär; kui `vankre `aisu koolotasse, neid keedetässe, nüid põle koolutud `aisu `ühti Vig; ku [reel on] teeńe ais jämedam kui teeńe, siis surub teisspool `ääre `rohkem Mih; obu lõi jala `aisa Tor; aes käis aśsi `otsa ratta taha; `ärge reel `aesu ei old, oli vehmar Nis; päradega aesad olid ennemuiste puuassidega `vankrel Hag; `enne oli obone aestega ees, äkke ees olid aesad Juu; `uostel kellad `aiskades Amb; aesa konksud ja silmuksed, nied läksid kõige `rohkemb `kat́ki VMr; käisin metsast aesa puid toomas Trm; `vankril one aesad, adral kured; [peru] obene lü̬ü̬b üle aesa Kod; aesa võrud `murdusid `kat́ki, tema ei `kestnu `vastu sugugi küĺmaga Ksi; `aiskade `ümber pannasse roomad Lai; eeńämal `võeti üks sehake aesa jämedus kaśk - - sellel paenuti ladu kõverasse ja `seoti äĺl `otsa Vil; linnu istuva `vankre `aise pääl Trv; obese katelt jakult ehen, üit́s aisun, tõine `tiislen; tõine (hobune) pitsin, tõine aisten Krk || tiisel [lapsevanker] oli aisaga, siis sai vedada oma taga VJg b. piltl mies on juo suur, ei võtta isä egä emä sõna `kuulla, ei `sõisa `neie `aisude vahel Lüg; sellel on lepa aisad (vihastab kergesti) Khk; [ta] Oo salakabal, virutab aga alt aisa Han; linna lika, se oli altaesa lind, kis meestega `ümmer aeas PJg; alt aisa lüvväss temät (liiderlikust tütarlapsest); vaja olli alt aisa lüvvä (varastada) Krk; üle aisa lööma liiderdama Ise õli `naisemies, a lei ülä `aisa Lüg; See mees juba teisiti‿p saa, muudkut lööb üle aisa Pha; Akkas vanuigi üle aisa lööma Emm; Nii kui mahti sai, nii üle aisa lõi Mar; Eks vanaste oli koa seda va üleaisa löömest Han
2. aisa meenutav osa mõnel esemel vokk, kahel puol `aisad ja rattas vahel Jõe; Käü `aisad (võrgukäbi harud) Kuu; `kiige `aisad `käiväd ülevält `arjabust `alle `põhja `raami Lüg; `aisade vahel käib [voki] rattas - - `aisad on `püsti `pengi `külles Jõh; meite ema `rillidel olid aisad (sangad) küljes Khk; Jaanipäeval kiiguti kuie aisaga kiigel Mus; kiige aesad‿o `liiga `ahtukesed Muh; voki aisad jo `treitud, kõik oo `treitud, vänt üksi põle Mar; `oitsid seält aesast `kińni, siis kiiguti Mär; [voki] aesad on pool`vilta vähä Tõs; teene aes on teenep̀ol ratta [vokil] Nis; `aiskade pial `jooksis vända raud, ammaste sees, aisad `oitsid ratast üleval Trm; okil om kaits `aisa Trv
3. kangaviga Ais on `kangas, pikk `üksik niit - - siis tuleb [lõnga] õts `surnukas `katki tehä ja `viskada `tõisepuolt `uuvest `sisse, sedäsi saab abi `aisale; Ais jääb `kanga `alle ehk `pääle, kui niis on `katki, pikk niit Lüg
haisutama haisutama Har/-mma/ Har Rõu Vas Lut, `haisu- Kuu; aisutama Khk Rei(-dama) Mar/aiso-/ Saa VJg Iis Ksi Plt, -eme Hls Krk, -õmõ San Krl; `aisutam(m)a Jõh IisR Vai; aesutama Tor Hää Kos Trm KJn Trv Puh Nõo, aeso- Kod
1. haisu levitama `Vasta üöd `lörbivad `kartuli`putru appu`piimaga, siis - - `aisutavad keik tua täis IisR; ära aisuta jälle Rei; ära aisuta tuba täis, mene aisuta õues ära Iis; mis sa aesotad siin, ku sa ärä ei lähä Kod; joba jälle nakab aesutama, aab pää valutama Nõo; `minke˽välläʔ `ussõ, sääl haisutagõʔ; latsõ˽võttava˽`küündle ńappõ vahelõ ja˽käävä˽haisutõn Har
2. nuusutama ukse pεεlt akkas rasva `vingu aisutama Khk; joob, siis tä joob, ja mes tä tast aisotab Mar; küll aesutas koer, aga jänese `jäĺgesid ta ei `leidnud Hää; aesutan `toitu Kos; ku tal nii alb sii ais on, no mis sa tast aesutad KJn; ku vähä `rasva om vi̬i̬ sehen, [loom] ei ju̬u̬, mekuts ja aisuts sääl man; aisude esi, meast irmust `aisu tule Krk; nüid ei aesuta`kiäki tedä (ei tule vaatama) piltl Nõo; pini, mi‿sa tan aisutõt Krl
aitama1 `aitama, da-inf aidata, ae- eP, `aitada R hajusalt Sa
1. abiks olema, abistama ma käisin `aitamas `neile `päästada `verku Jõe; `talvel, siis `aitasime emale kedrada IisR; ma `aita so `riided ült ära Jäm; ta saab mind `aitada Kaa; pole `siia `moale teiste aidetu olnd mitte Jaa; Arm aidaku `teitid Pöi; ma oleks aedan sind veel `lapsi kasvata Muh; mede saare pεεl aidedaks ikka `teisi Käi; Mind pole `ükskid `aitand Rei; tule `aita moole kot́t õlale Mär; ma `aitsi `lamma `einä koa tehä Vig; pruut nut́tis ja muist pulmalesi `aitasid koa nutta Lih; toeduga `aitassõ kua, inimesed viiväd ligi [pulmatoitu]; Kas nämäd `aitaga (peaksid aitama) `puati `vällä `aada; `Teiti küll juba `aitõt Khn; Aita nagu oma last aia teiba otsa sitale PJg; nemad on ead inimesed, metu `korda meid aedand Vän; kui teene `aukus on, lükka takka veel teist, ega maksa `väĺlä aedata piltl Juu; tema on nii paĺju `aige, on aidatav kohe KuuK; kui te `aitaks `otsa üles tiha, siis ma ehk saaks akkama; ega ta ise `voodist `aitamatta `kääga `väĺla ei saand Ann; ta ei soa ennast aidatud Tür; eks me kõik aidand teda mehele `panna VMr; `aitaks jumal selle pääva `müöda Iis; mina aedassin `vaśkad [ilmale]; õma last ei õle `aitaman, `aitavad `võõrad Kod; kutsar - - aidas ärral pakid `väĺla `tuua Plt
2. mõju, toimet avaldama; asja parandama Mis `aitab `rahva `rääkimine - - kui `kiegi `menna vai võtta tahab Lüg; möistab `aigust sönadega `aitada Jäm; kailud `aitavad tiisiku `aige `vastu; mene `aiguse `vastu‿p `aitagid rohi Khk; Obuse jalakońt oo katti, äi siis aita änam miski nöu Kaa; mis‿se `nutkid `aitas Muh; räägi mes sa räägid, egä see ikke mend ei `aita Mar; ku änäm `luiskamene ei aedan met‿siis sai jälle tahuga koa ihutud [vikatit] Mär; üks oli natuke targem - - [see] oli ää laitn, et `meitel ei `aita akkamine `vasta Khn; räeme pead ei põle aedand kedagi `ammavalule Vän; mis se `reäkimene enam `aitab, mis on läind, se on juba `möödas Juu; minul on mitu `korda eliding olnud ja mul `aitas rukki jahu VMr; ei aidand kedagi, tüdinesin ää ja `ańtsin järele Kad; si̬i̬ vihim ike `aitab Kod; ennevanast oĺlid sehantsed `nõidused, ni̬i̬d aedasid Vil
3. kõlbama, sobima roho `aitab juo lüä küll, akkama `lüömä Lüg; kaltsumihed [said] keik kaltsud ning vanad vörgud, mis ep `aita εnam; siiakala ning tursakala `aitab ka ilma `keetmata Jäm; täna‿b `aita `ilma `kinduta (kinnasteta on külm) Khk; isased vöivad küll `linnas olla, aga emased, mis `söuksed `ristlased on, äi `aita sääl (linnas elada) Kaa; se nönda näŕp loom, see‿p `aita üle `talve pidadagid Jaa; vihma `saoga `aitavad nee [riided] üll küll Muh; äi `aita `rεεkidagid, nii ull jütt; nee on ühed kuivad maad, `aitavad alvemad `viljasi küll pidada Emm; rebase saba on igavene tore, `aitab kraeks küll ka `tehja Käi; Äi siis `aita mitte, kui laps äi `kuula söna Rei; `kapsa leeme `sesse pidi liha panema, see mud́u `aita mette LNg; õunad `aitavad paari nädäli päräst näridä Mar; Ainult talve külm jää pealt, siss `aitab [merevesi] rüübata Var; nüüd vist putõr `aitab kua `varsti (varsti on valmis); vana inime, kas `aitaks viel `pilti tehä Khn; need vanad rauad `aitavad küll tal (hobusel) veel `käia Juu; eina ei `aita `tuua viel JõeK; [kui piimal] külmavalu väilas on, siis `aitab `juua JJn
4. a. piisama, küllalt olema `Tõisel `aitab `sarja`täiest, `tõine ei saa `tarbet `reie`täiestki Lüg;
Nüüd sai `leiba `ninda `palju `kaasa `pandud, et `aitab kahest nädälast IisR;
löö köps `pihta, jo siis `aitab Khk;
Sai just abude vahele `sõukse laksu et `aitab Pöi;
ära änam kalla, `aitab jo küll Käi;
kahest `aitab küll Rid;
ma `larpsin `perse muśtiku suppi täis, nii et aidas Saa;
sest rohimisest `aitab siekord küll Ris;
kui purje ei aidand, siis jälle aerud HMd;
`andis ikke luadal teisele tohlaka ära et `aitas Kad;
minule `aitab si̬i̬kõrd sellesski Kod b. läbi saama; vastu pidama selle natoksega peab `aitama niikaua kui `jälle saab Mar;
omiku `aitasin `jälle ilma [
söömata]
, lõõna, siis sõin `truuste Juu;
temal oli preśsraud, se `aitas tema eluaa Ann;
lüpsilehmad suavad kääst kua, ega nad sellega üksi `aita, mis nad karjamalt `korjavad VMr;
kaua teie selle süemaga `aitate, süege `silku, vat siis `aitate `õhtani VJg
veebiliides
@ veebihaldur