[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 94 artiklit

haga1 aga Rap Lai, g aa Kuu/h-/ Sa Hi(h- Phl) L Juu SJn Kõp Vil M Ran Rõn; n, g aga hajusalt S, Kse Han Var Tõs Ris Kei

1. hagu; oks, vits, kepp labu - - kasest aad ala, agadega sai vädada Jäm; `seaste läks vara kevadeks, `rookisid juba jüribe oomiku agu (puhastasid okstest heinamaad) Khk; aad raiuti ala, `tehti kuhja suga Mus; sügise `tahtvad lammaste agasi (lehiseid) teha Pha; `türnis `juused, mis nii `püsti on justku agad Pöi; mul suur aga, sellega `pühkisi kõik õue ää Muh; Kulmuaad oidvad et einad [küüni] kulmupuu ja lauseina vaheld alla äi vau Emm; `erne aad; Pane möni aga veel tule Rei; `saele (saole) `pańdi neli aga `alla ja obusel oli köis järel, siis `pańdi [vedamisel] agade `otste `küĺge `kińni Rid; puu aad pannasse [linade leotamisel] kõige `vasto lenasid ja siis pannasse kibid; lõin `aaga last Mar; agadega sai [reheahju] `köötud Kul; `põõsad raiutasse ää, tehasse aku Vig; [sõstrad] agadega (rootsudega) koos Kse; agadest aed; tee aad `vihku Aud; mõrra `peale pannakse `oksi, kas kuuse aga Vän; Aad on pikad peeniksed oksad, `aadest `teh́ti enne `aida ja mõned keedavad `aadega, võsast saab agu Hää; agad said `kinni `siutud, `talve sai ää `küötud Ris; vanemal ajal mättad `piale `pańti, aad `alla, sai ia suur küt́is SJn; [me] ei saa `kuśkilt aa vidajad Vil; tulep kuhja lava ase valmiss tetä, kuhjatiku ümmer`ki̬i̬ru lüüvvä ja `aada (haod) keset panna Trv; kuiva ja iluse aa ku kõdra; väits olli ärä kadunu agade `sissi Krk; sääl muud aga es olegi ku lepä Ran; Pikä aa `raoti - - [mättad] `pańti sinna agadele `pääle `ümbre `tsõõri, et akku `väĺlä es näe, siss `pańti katsipäedi tuli sinna agadele `sisse Rõn || piltl (kergest einest) sool oli ikka agu all, et sa‿s söö `ühtid Jäm; eks me võta agu `alla, enne kut suur sööm akkab Muh; mia anna agu ala, [siis] pere ei sü̬ü̬ paĺlu Pst
2. kaera pööris, ripse kui kaira ogad nönda laiali egase `poole `oidvad, see on aga Vll; üiges on `elbe ähk aga sihes; kaira agad - - `pandi `patjade `sisse Jaa; kaera haga juba `väljas Phl; rukil oo pea, kaeral oo aga Mar; `lusted nagu suured kaera aad rukkis Vig; kaer - - kasvab, lööb `mitmesse agasse `väĺja Kse; tänabi naa elus kaer, suured aad `otsas Mih; muist [kaeru] on laia `aaga, test on ühe küĺlega SJn
3. kiudpilv aad o peenised `püsti pilvekiud Mus; siis kui `söuksed pilve`rünkad ning aad on, siis pidi `vihma tulema Pha; tormi agad on ikka `valkjad Pöi; `valged agad `taeva peal Muh; teeb tuult, agad ülevel; ää ilma aga Var; kus aa tüi on, säält akkab tuul puhuma; ku kaks aa tüid `vastamisi, siis kolmanda pääva tuleb suur torm ja vihmasadu Hää; `kõrgen kuiva aa pilve Krk Vrd aha1, häga
4. kriips, jutt ühekorra `tehti kihadele raavaga `sitmesugused aad `sönna `sisse Khk; tähel oli aga järel Kul; `aage täh́t (komeedist) Krk

hambih(e), hambillõ, hambin `hamb|ih Vas(-ḿ-), -eh Räp, -ihe Plv Se, -ehe Räp, -in Kan Rõu, -õin Har, -illõ Urv(-ḿ-) hambus(se), hammaste vahel(e); suus, suhu `Poiskõnõ om ka `hindälle juńa `hambillõ `käändnüʔ; Ei ole˽midägi `haḿbillõ võttaʔ (pole süüa) Urv; ot́sit väist, väits `hambõin Har; `ikski `pańti pü̬ü̬r ka `hambihe [seale tapmisel] Plv || piltl Naaśõ˽lõhvardi ja˽t́saagadi - - tiiä˽kiä neil `hambin oĺl (tagarääkimiseks) Rõu; Sul piät õks kiäki `hambih olõma Vas; Mis sa jürät minno, alate olõ ma˽sul `hambeh; Terve ilma hambeh Räp

hea ea, ia, , eP; ia, hrv R; ää hrv Jõe Kuu Hlj, Rei Hää Saa hrv Ksi, Kõp Vil eL(h- V); εε SaLä Kaa Emm Käi, hεε Phl; komp ea- Mar Var, ia- VNg Mär Var Tor Trm Pal, ää- Hää Krk Plv/h-/, εεm Khk Kaa

I. adj 1. (hrl inimese füüsilised või vaimsed omadused, oskused, tervis, meelteseisund jne) nõuetele vastav, võimekas, tubli, terve; suurepärane; tore, rõõmus see vana on üsna sur εε (kõbus, tugev) veel; mool oo veel εεd `ambad, teistel pole sel aal änam `ambud suus Khk; kui tä `viina ei võtaks, siis tä oleks ikke üks ea töö mees Mar; mool oo söögi isu eä Vig; olass mool silma nägimene olad, siiss olass ma veel üsna ea inimene olad Mih; jõhvikas ia apu, teeb südame `iase Aud; sel oo ea oiu peas, see tiab paĺlu PJg; seda iam meel tal `oĺli Tor; Kui obune `äśti viab - - siis sellel obusel on ää usk Hää; ia kõnemies Hag; mul on nii ead kõrvad, et kuulen kui kerp `põhku kuseb; mõnel on ea tervis, jüst nagu va uńdi tervis kohe; temal on alati nihukesed ead lõuad, läterdab ja ladiseb alati Juu; nii ia kui ta `sinna [kooli] tuli, nii ia ta sialt läks - - ta‿i osand seda (lugeda) koa HJn; kui inime ias tujus on, teeb kõik Pal; keśsi poolteist vakamad väĺla `niitis - - se olgu isegi ia `niitja; kohe iad meelt tegi platserdada sial [sooja vee] sees Lai; nagu tei `ääpess `süäme; moka om tal ää, tü̬ü̬tegu ei oole `kunnigil; olli neil ka ääss meeless si̬i̬ latsek Krk; esi vigane, ega egä päiv väĺlän - - tol om ää eńg sehen Ran; poesi emä tulep väĺläst `sisse, ja `kangede ääl meelel; säl `iksi niikavva ku mul mi̬i̬l ääss sai Puh; aud ti̬i̬p kõ̭ik üte ääss, olgu na `vaesõ vai rikka; tu̬u̬ nahuk jäi sul saamata, võit tenädä äid `jalgu; mul `olli ää pää, ma‿less võenu kävvä küll koolin; om mõni obene küll ää `ju̬u̬skma; `uika sina, sul om ää eli Nõo; Hää om ku `häste tańdsit, paŕõmb vi̬i̬l ku paigal püüsüt Urv; täl ei olõ hääd näku kaiaʔ tä kõõritõss; leerilatsõ tetäss pühäbä ääss (õnnistatakse kirikus); innebi oĺl iks urgõp̀ääväl poisslaste äässtegemine Krl; taa mihel om hää pää, kiä nii `korgõdõ üless `julguss minnäʔ Har; hää `sü̬ü̬misega loomakõnõ Rõu; ma˽`tahtsõ sul mi̬i̬lt hääss tetäʔ Plv; tõõsõl om hää mi̬i̬ĺ tõõsõ pahandusõst Räp; hea meelega meelsasti, rõõmuga Ma tuleksi eemeelega, aga mette pole aega Kaa; `viska luomale `erne `vaŕssa ette, ta süöb neid ia mielega VMr; targa inimese kõnet `kullet ää meelege Trv; ku mul om, sõ̭ss anna häämeelega sullõ Räp
2. (loomad, konkreetsed esemed, nähtused, omadused jne) korralik, kõlblik, meelepärane, viljakas; maitsev, toitev; küllaldane, rikkalik; lihav, rammus jne on pääst jala `tallani ias `riides; ia luo ilm tuleb täna Lüg; Äid `lambaid `sünnib `palju `ühte `lauta IisR; näĺlaga sööb inimene kõik εε, olga εε ehk sańt Khk; Joodul olid keiksugu eed-paramad söömad rennipeel Kaa; Kaks kövad kivi äi tee `ilmaski ead jahu; See (toit) on nii ea et viib keele `perse Pöi; kui päe tarab, siis o ead `ilma tulemas Muh; rabatud rukid - - need olid kõige `eamad; ma teen oma sängi eaks (korda, mugavaks) Mar; panevad saiatükkisi `sisse [õllesupile] ja panevad sukkurt ka ja. kudas `keegi teda `iamaks teeb Mär; mõni annab ike kuus seetse `toopi `lüpsis, see oo eä lehm Vig; meitel olid `eamad pärmid Var; viĺlad oo tänabi ead Mih; see kuńts olnd, et `raske`jalgsed naesed kudusid [võrku]. sis olnd ea saak Vän; Siśs põlnu kangast nii `kangesti pleegitada, ku lõngad enne `oĺlid ääks `tehtu, `autadu ja pleegitadu väĺlal õrrede si̬i̬s Hää; malsad. ias maas kasvavad, ia maa puud JJn; täna on supil ia mekk Ann; sian leiva sooja `veega, tuleb ea magusapu Tür; siin on `kange si ädäl `kasma, kui on vähägi vi̬i̬l ia eenam; sial [kaevus] piab isi vääga ia vesi olema Pal; ia taluke, juśt suur ei olnud, aga iad põllud Äks; kui kuusel `paĺlu käbisid siis tuleb `kartul (kartulisaak) ia Plt; se väŕm es ole ää, es tule iluss miu köŕt Trv; ni̬i̬ korbi olli `väega `ääde Pst; Mis viga äie puideg tuld tetä Hls; Ää `olli, `otsa saie, makuss `olli maha satte (öeld pärast maitsvat pala) Hel; es ole `riistu, mugu kirvess, kui ää-kuri `tu̬u̬gi `olli; sedä sama kiisa `solki `anti sigadele kah. siga läits tollõga õge ääss Ran; üits tuline ää kajo; pojapoig om ää ameti pääl, saap kallist `palka; pääasi kui sü̬ü̬k suust ää om, olgu siss kõtun mes tä om; ää `maoga suṕp Nõo; kihu survava, ilm lätt `ääle Kam; taa nahk om muud́u hää, a keśk `nahka om suuŕ mulk `sisse lõigat; ilm lätt hääss, vällä˽`seĺgüss Har || küps, keenud (toit)Sa Rei Ote `tuhled `küpsesid kenasti εεks Käi; suur tükk, kee ju millalgi eaks mette Kaa; Katsu onts tuhlit katlas iad Pha; keeda tuhlid ääks Rei; odot kos väit́s om, ma kae kas liha om ää Ote || (nõrgenenud leksikaalse tähendusega) öhel ääl päeväl läksin ma Viĺländisse Vil; Kül ma sõ̭ss ühel hääl pääväl võta kuriku ja pessä tiä läbi kah Urv
3. (mingi abstraktsem nähtus, olukord jne) sobiv, nõuetele vastav; mugav, mõnus; meeldiv, meelepärane, tore; hõlpus, kerge jne vat see olnd täna üsna äil päil (saanud hästi süüa või lõbutseda) Jaa; Ka oli see ea asi, et nad (sakslased) täst ära läksid; [tuulik] On `paergus eas korras Pöi; see on eaks küll (käib küll); [hinnetest] üks oli väga ea, kaks oli ea, kolm läks `korda Mar; Igas pool ia kus `meitid ei ole Han; kudas kellegi `saatus oo. mõnel iä, mõnel alv Tõs; Üsä iä kua, kui mõni vana inimest `uatama tulõb Khn; ma panin ikke liha `aśtjasse, końdised tükid panin taha `eäre, siis oli ea kord kohe, kuda ma `võt́sin; vahest se üle kaela töö lähäb paramini kui ea töö lähäbki Juu; `kurja ei soa teha iaks Kos; sie nii algas puu, ea `lõhkuda HJn; ia küll, et ulu akk saab `olla Ann; ei nähend ead `undki sellest; meie olime alati eas läbi`saamises HljK; ea muretu elo Trm; eks ta siis räägi `mitmed `moodi, oma aśjad eaks Plt; õlbastege om ää vett kanda Pst; ää põĺv (elukäik) Hel; satte tolle asjaga `siśse, nüid süidäb kõrvatagust, otsib ääd nõu; kui `kiäki `risti üle ti̬i̬ - - `ääl poole lääb siss om ää [kala] õńn Ran; aga tost om vil ää, et ma kõnni; ja äid `päivi ma konagi es äe, tei tü̬ü̬d ü̬ü̬d ku `päivä Nõo; mul oĺl tuhand ää (väga hea) uni, mis ma `ü̬ü̬se näi; na˽peenikese˽puu, ommavõ ää˽palamõ San; elu um hää, ei˽taha kooldagi Rõu; [taulmehed] `masva inne [mõisale] massu ärä ja, ja om sellega kõiḱ hää (korras); suvõl om siin tulihää elläʔ Plv; aig and hääd nõvvo Räp
4. a. positiivsete eetiliste omadustega, (moraalselt) väärtuslik, heatahtlik, lahke, sõbralik, sõnakuulelik; lähedane, intiimne no siis `otsa `kannika - - `keige `iamalle `lapsele `anneti VNg; `Naabrumehed `riidlesid küll, aga nüüd on `jälle iad IisR; akkas koiraga εεks tegema (sõprust otsima) Khk; Teine eese eest südamest tahab sulle eed teha Kaa; Kes `sõukste tigede `kurjade `silmadega on, see pole ea inimene Pöi; mul üsna kahju nende `hεεde inimestest Phl; ees ea, aga taga `persse sis `lõikab `kaela Mär; `ööldi ikke, et tüdrekud `olle kõik iad, aga seda ei tia, kust tigedad naised tulevad Aud; (kui kedagi heaks kiideti, vastati) Kui ma ää oleks, kaśs oleks mu `ammugi ära söönud Hää; Ea laps, lambasilm, saba vaja, valmis unt (öeld salalikust lapsest) Jür; Eada tuntaks äkki ajast, kaunist lasta karjapõlvest; Ea laps kasvab vitsata ja vibuta KuuK; [koer] `enne oli väga ia, ei akand kellegisse `kińni Ann; süda kohe rahul, kui tiad, et ta (loom) ikke `iades kätes on VMr; ia südamega inimene; kuda ma ia inimene sinuga nüid tasa saan Lai; sel tüdrukul oli õige õńn nüid, sai siatse ää mehe Trv; me `kakleme ja saame ääs (lepime) jälle; ää inimese eläss üte `amme sihen ärä, kait́s `kurja ei saa küünin ärä eläde Krk; sest ü̬ü̬st päeväst jäime meie periss ääss sõbrass Hel; `kanga kodaja vai `kangur - - ääl latsel om jo mitu nime Ran; ku‿sa `anda jõvvat, siss olet sa ää; mõni inimene om ää vaemuga, aga tõene om nii alb; siss ku Mari tegijä `olli, siss `olli ää küll, aga nüid nemä ei tunnegi Marid Nõo; om nii kole ilm, et ää peremi̬i̬s ei aa `pennigi `väĺlä Kam; `väimis om mul läbi (täiesti, väga) ää mi̬i̬s Rõn; ää lat́s tunnuss `ällü, ää naariss lehe alaʔ; olõ esi ää, siss omma˽tõsõ˽kah Krl; ta tuĺl no˽hennest hääss tegemä, selle et meil iilä pabaduss oĺl; ma˽hiidi poisilõ hääd sõnna, poisi˽kulssi ka mu˽`palvõt; sa˽tahat kõ̭igilõ hää ollaʔ Har; vanakuri täi hää (naise oma) latsõ tagasi Vas; tõist nigu taht oma võimussõga hääss tetäʔ (meelitada), et nä ütte sünnüsseväʔ Räp; ma tei sullõ hää mehe peräst (sõpruse tõttu) Se b. (kõnetlus- või viisakusvormelites) ole sa - - ea mees, et sa `aitasid mind Mus; eestvedaja eit viis pruudi kiriku, aeas inimesed pingist `väĺla, et olge ead, `antke pruudile istet koa Juu; ole ia, too `mulle puest tikkusi Ann; olga iäst Trm; ia inimene `aitamast (tänusõnad) Lai; jääge iäs van KJn; jumal `seltsi (öeld sauna minnes, vastati) jumal ää seldsimi̬i̬s; ole ninda ääss, ti̬i̬ mul äräde si̬i̬, mea esi ei saa Krk; olge ääss, viige miu `Elvä `poiga `kaema Nõo; ole nõnda ääst ja - - anna mullõ seeme lammast KodT; jummaĺ seḱkä (öeld sauna minnes)! `vasta üteldi, et jummaĺ ää mi̬i̬ss! San; olõ ni˽hää, tulõ mullõ veidükesess appi Har
5. a. soodus, kasulik, sobiv; tulus, õnnelik menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk; Täna oli seike eepää – teris oli kena ning ilm pidas, sai lehmaeina kenasti kuivalt labuse; Äi vaada ee silmaga selle pεεle (ei ole sellega nõus) Kaa; εεs `lootoses (rase) Phl; villakad `lammad on ääd pidada Mär; kas mu jutt `võeti iäs (kas kõlbas) Vig; iäks ei `võetud kui ta (kägu) mõja ligidale tuli Var; kui tuuĺ ea oo, sis tuulati rukist öhe peenikse sarjaga Mih; kui kardulid `tehti, siis vaadati, et ia aeg – suured pilvetükid oo Tõs; seda saab `ease `loetud, kui `peimes tuleb vanaemadega `rääkima Aud; ta `kiitis koa selle eaks Juu; kolm `pääva olema nädalas mis on iad päävad Koe; kalo·śsid pidasin, ned `jälle ei ole iad, võtavad jalad `aigeks Kad; koŕvid on iad kraasi`täisi `sise `panna, aga ei ole iad `villu `oida Pal; enne kirikuõpetaja võt́tis `reńti, kudas ta eass `arvas Vil; mia pia kiḱk ääss `võtme puha, üteldu ta mis `tahten Krk; nii kummi kota ei ole `jalgule ää suguki; nigu ääss `arvat, nii ti̬i̬ Nõo; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; härmä `võrku juusk `maaha, nüüd om hää rüä `külvmise päiv Rõu; `kü̬ü̬mne om kühälä hää, `kü̬ü̬mnet́säi Se; võta heaks või pane pahaks ole rahul ~ nõus või mitte Võtta iast vai pane pahast, aga ma pian nied `alvad `uudised ära `räekima IisR; Veta εεks vei pane pahaks, aga üks tüngam sa oled Kaa; Veta eaks vöi pane pahaks aga sedasi see asi oli Rei; saa nüid pahases või võta nüid ias mis ma räägi Kse; võta iast või pane pahast VJg || karjane‿s jõva `koeri oida, koerad pidid eaks `võtma (maha murdma) Muh; see obone on able `sööma. see vötab keik eaks, on nii able Ris b. (soovides, tervitustes, jumalagajätul) `uue `aastal `suovita `onne: iad uut `aastat, iad `onne, üks laps ja ü˛iksa `särki Jõe; kui vöiras `välja läheb, `ütleb ead `aega ehk ead `tervist. teine `vastab: `tervist `teile ka; ead `pääva – `teile paramad; kui omaksed ää lähvad siis `öötakse: aed elamist, ehk ead `önne! teine `ütleb siis: `soole ka Vll; äid pühasid Kul; ead `tervist – teist `teile Kse; ead und; ead teed teil `minna Juu; ead `õhtat Trm; äät `tervist, vana rahvass `ütlev iki: jääme jumalege nüid Krk; vanast ütel mõni, ku ärä läits: ääd `päivä, ääd `aiga; ääd nägemist, mia piä minemä nüid Nõo; ääd d́akku (jätku leiba); `andava (soovivad) ää `päävi Lei c. (vastusena tänamisele) Tuhat tänu `teile – `Võtke iast IisR; Veta ~ vetke eeks Kaa; `antasse `jälle `süia siiss tänätasse `öötse `võtke eaks Mar; `võtke iaks – kui annad `noabrele `süia ja ta tänab sind, siss `ütled nõnna Kos; timä ańd mullõ söögi iist suurõ tenu. ma `ütli: `võtkõ hääss Har
6. parem; parempidine; ant kura, vasak, pahemSaa KJn Kõp Vil eL `ü̬ü̬ssi akas mul üks kura jala `veike su̬u̬n kokku `kiskma, siss akas ää jalal kah Vil; [riidel] ää küĺg ja paha küĺg; ää toim ja paha toim; ku surnul ää jalg pikep om, siis saa mi̬i̬ssurnut; käänä ääd kätt; suka ja `kinda vi̬i̬ŕ tule ää paha (parempidi pahempidi) kudade Krk; ää siĺm süǵeleb, vist saab `naarda; `latvamine om ää käe pu̬u̬ld, oiab vikati `kõrgen Ran; ääst siĺmäst iks näi (nägin) Ote; Ää poole `pääle `võetass maa (maha) lammass ja korapu̬u̬ld nakatass edimält pügämä Rõn; käänät `langa hääle poolõ (päripäeva); ku˽kura kõrv `piĺli lüü, kuulõt `kuŕja juttu, hää kõrv, hüvvä juttu Har; ma haari sõ̭ss katõ puudalise kot́i `häähä kätte Plv; Mis ää käži teǵe, taad kura käži ei tejäʔ Lei
7. (välj irooniat või midagi negatiivset) ia on sie minu `kiele`murre, sedä `ullemb `neie oma; no sie eit sai küll ead sõnad (sõimu) `tõise kääst Lüg; εε ning veel param (kaks halba inimest) `lähtvad Khk; kui `ühte `asja lubad, ei anna, siis `öetse: `tõotis koa iä mees; iä mees see, kes lubabki Tõs; kaks tükki lähevad `neaklema, tõine ütleb ika äid sõnu ja tõine Hag; küll mu kääd olid `irmsad, olid nad ead `enne, aga siis olid nad veel ullemad Juu; oleks nüid ta ia mies (uss) ammustand JJn; üks `iames jätt värava `lahti Kad; `ütles omi äid ja paremaid sõnu (sõimas) Trm; ead `ot́sis, veel parema `leidis Plt; vigel om maan, tõene äämi̬i̬s võtap vigla ärä, ei oleki enämb `vikla Nõo
8. (kogust, hulka märkivalt) a. (koos substantiiviga) rohke, paras, tubli, suur; palju minu mehe onu oli ka, meid õli ia ulk IisR; mitu εεd `aastad läks `enne `mööda Ans; `Öhtase olnd veel eed `aega Kaa; Kätele lihaks ead `muljumist ää, küll siis see venind veri `jälle `liikuma akkaks Pöi; ma magasin ühü ea une Mär; ma `ańdasin tal `vemlega ühe ea `nähkämä Saa; nii et kahelt poolt `laetedele `ańtsime nisuksed iad matsud, muidu ei tuld vili `väĺla Kos; luomad lähvad ea iiliga Jür; mul omalgi küir, ia (suur) küir `seĺgas Tür; no eesti valitsuse aal jo sain iad (palju) `viĺja Kad; süöb suu, katsub `kaksi, kolmel olgu ju `iagi kogu ees; mina olin ia plikajõmm, kui ema laadale läks, tõi vaśk piira Sim; ommen siss panen ää tule `ahju; temä on ju ikki mitu mitu ääd `aastad sääl Vil; ihess om õige ele `valge - - ää eerine pikkuss Trv; ää `julguss tal iki minnä Krk; `tulli üits ää uug vanemba `vihma Nõo; vanast toit́ perremiis selle `häŕgä, et siss sai hääd raha ku vällä möi Har; ma tõi mõtsast hää voosiku ja anna sullõ hää nahatävve Plv b. (intensiteedisõnana) õige, üsna, hästi, väga meil on viel lakkas ia `ulka `piirdu VNg; εε köva (päris tubli) `keima Khk; kes ea `julge oo, see ikka läheb Muh; oli ia natuke `aega vahet Var; mina `viskasin kibi `senna (kaevu) `sisse. läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda Mih; aga ma tegin `talle ead kiiret takka Juu; teeme iad suured vihud Kos; näe kus naisel ead pikad `juuksed JJn; ma olin ia vana - - käisin kooliski `krüiga Plt; joba ää suureke si laits tal Trv; kaer `kasvi vahel ää pikäkesess Ran; noid `sarvi `olli tambil iks ää paĺlu Ote; tu̬u̬ `olli ka joba ää elänu inemine Rõn; see niit́ om õigõ hää kõvakõnõ Har; [taarile pandi] ki̬i̬b vesi pääle õ̭nnõ ja, ka sõ̭ss oĺl hummogu jo `õkva hää hapu kah Plv; eelä hummogu oĺl õigõ hää suuŕ hall; timä (mesilaspere) oĺl hää `korgõh; üt́skõrd oĺl löönüʔ süĺlem `õigõ hää `korgõhe `kõivo; ahivarrõh oĺl vist huśsel pesä, ma `löüse säält hää mito tükkü Räp
9. (hüüatustes) Tule iast appi! Kas `ninda`muodi sis `keśki tieb IisR; `taivane `jummal, tule esi ääst appi, kas seräst pahandust meile vaja `olli Nõo; o˽su hää, mis om rikkal [viga] elläʔ Krl; head aega aegsasti Selle (põhuveo) saab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi `piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; hea küll (välj kinnitust, nentimist, nõusolekut jne) olgu peale(gi); küllalt Ee küll – oleme `rääkind; Ee küll, sellest jägub mulle juba ulgaks ajaks, rohkem pole taarist anda Kaa; noh, ia küll, akasime sis ää tulema Jür; noh, eä küll, `ańti nüd tükike `leibä kätte KJn; ah, hää küll miu isu saa täis ka joba, mea ei taha olla Krk; sai poole tükki ärä lugõda, ütel õpõtaja: ää küll! ää küll! jätäʔ Nõo; ää küll, kari lännü˽`mõtsa Võn; noh hää külh, küll ma˽`kullõ `perrä kuiss tu̬u̬ asi oĺl Har; sai üte peotävve `jooh́kit jah. `üt́li‿t hää küllʔ, mullõ sedä küllält Plv; head nahka saama ~ tulema õnnestuma; korralikku inimest saama Eluaig `arjund `kergel õlema, ei sest enamb iad `nahka saa Jõh; Isa `juodik, ei siis ole `lastestki iad `nahka `luota ~ tulemas IisR; laps oo ka ukkas, kui sa‿p saa εεd `nahka tääst Khk; Ega sellest nisust ead nahka saa - - nüüd öökülmad kisuvad juured katki Mar; Äga kohe tööst iad `nahka tule Han; ei neist tütardest iad `nahka tule VMr; ei saa temäst ääd `nahka Ran; hea olema ~ seisma (kellegi, millegi) eest kostma või vastutama; hoolitsema Siis isames pidi senest siis ia õlema et pruut́ pidi `kingitud `kraami kättä ̀saama, et sõnast tagasi ei saand Jõh; kis selle eest εε on, et see `valmis saab Khk; Mis see teise ee seismine aitab, kui sa ise eese eest mees pole Kaa; seisäb ikke teise eest ea ja teine seisa so eest ea `ühti Mar; `niide panemesega pian ma selle eest ia `seisma [et ühe ja teise varva pealt panen] Tür; küll mina juba selle iest ia seisan VMr; heast peast asjata, põhjuseta, mõtlematult Täis mies niisama iast piast parisniku käest obust `ostama ei akka IisR; Seda sa tegid küll otse εεst pεεst lollisti Kaa; üsna east peast tuli pahandus, põlndki seal kedagi `põhja Mär; akkas kohe iast piast `nutma Koe; ääst pääst nakass `sõimama, `asja i̬i̬n, tõist taga Ran; üks hea kõik ~ puha ükskõik, üks ja sama räägi sa `easte ehk räägi sa kurjaste üks ea kõik Mar; üit́s ää puha, kudass sa ti̬i̬t Krk
II. subst 1. a. väärtuslik, mittehalb asi, omadus või nähtus; headus, heategu; kasu, tulu siis tämä `rääkis vahest säl iad ja `alba `keiki `mieste `ulgas sie vanames VNg; Ia `puolest `katsusin vanainimest `aitada; Ei tie [laisk] seda iad, mis `leiva sies vesi IisR; Ega kahte eed vei tahta (et lubatakse ja antakse) Kaa; Äi seda vanamate öpetust soa laste `sisse vägisi `öhti `panna kui nad seda `eaga äi vöta Pöi; tee ead, aga ea ei ole `ilmaskid; tee `õelale ead ehk, paku pahale perset, see oo ükskõik Muh; kui vares `karjuma akkab, siis εεd tema äi tεhenda Emm; läksite `metsä. kas te tegite seal koa ead kedägist (mingit tööd) Mar; Igas pool oma iad ja viad Han; se ei ole tervisele eaks `ühti Juu; ma põle kõverad kõrt iad (midagi kasulikku) teind Koe; `lueti `mulle siis kõik ette, mis iad ja viad mul pidivad olema VMr; poisid ajasid [kiike] `ümber ja sõidutasid plikasid. aga noh, ega mina seda iad saand Sim; ma `ütlen iä päräst ega ma paha päräst `ütle KJn; kae `ääge või kae kurjage si̬i̬ om üit́s puha; ti̬i̬ `vaesel ääd, või kaitse kõhna `karja, si̬i̬ om üit́spuha. temä iki sellege rahul ei ole; parem om ki̬i̬t kapustid `ääge ärä süvvä ku nuumäŕg kurjage Krk; kui sa joba `julguse `kaotad, siss ärä ääd looda; ti̬i̬ ääd ehk `kurja, lövvad i̬i̬st Ran; ku‿sa tõesele ääd ti̬i̬d, siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo; sääl aida man joht ääd ei olõʔ, jäll oĺl mürü˛üss Urv; sa ei saa˽taa latsõga `hääga `kõrda, halvaga ammuki Har; `Harva um hääd ilma halvalda ja ˽`halva ilma `häätä; Hääl olõ õi iḱä, kuŕal `otsa Rõu; Paremb poolik muna `hääga ku terve tülüga Vas; noh, mis hääd (uudist) kuuluss Räp; heaga vabatahtlikult; meelsasti; otsekohe, jalamaid Kui nais inimene `randa `minnes `vastu tuli, siis päära oort `eaga tagasi, kala `õnne äi olnd Pöi; Oura siit eaga εε Emm; `ańdis `iaga ennast kätte Kos; mis sa tihud vel ise, ole `iaga vaid Kad; Siis ta akkas `tihti meie pool `käima. Meie `eaga ei `tahtnud, et ta käib Trm; mine `ääga minemä Nõo || maitsev või rammus toit Tahab ääd `süia ja kaĺlist kanda, aga isi ei ti̬i̬ midagi Hää; tu̬u̬ meil `pehmet `leibä ja lehmä ääd (võid) Krk; suu jooseb vett, kui näed kedägi ääd, vai lõhnast om joba ää tunda ~ tuta Ran; Ku vahepääl rasvast ja hääd seiʔ, sõ̭ss lei `õkva˽kõtust vallalõ Urv || piltl si̬i̬ tiib ala puha - - ää ja kurja (roojab ja kuseb alla) Hls; poiss `käskin vanatüdrukut `pükse paigada, tüdruk `vastan: kunass ma su püksi ääd ole kaia saanu, et ma su `pükse pia `paikame Krk; tu̬u̬ naanõ oĺl nii `haigõ et säńgüst `vällä is saaʔ, hää ja halv kõ̭iḱ oĺl üten säńgün (roojas ja kusi alla) Har b. Paljast eest-paremast (põhjuseta, asjata) äi anna kengi sulle sohe vei silma mette miskid Kaa; lεheb εεst paramasse, kui on `vaene laps – lεheb `teenima Emm; kui üks muu inimene tuli ja küsis: kus isä nüid on, siis lapsed `ütlid: isä läks iä ette paramat tegema. isä oli all `aeda tegemas Juu; küll ta `reakis east ja paramast (lobises) VJg; kui teine `vasta `ütleb, iast paremast, siis lääb riiust `lahti Lai; läks iäst paramad tegema, läks alvemas vi̬i̬l KJn; vanaesä lät́s `hääle parembat ette tegemä (läks kapsastele jäneste kaitseks aeda ümber tegema) Räp; head (ja) paremat 1. maitsev toit või jook; midagi väga head Iad ja parema omale `sisse ajand; `Juoksis `linna iad ja parema `otsima IisR; Taga `möisast tuuasse neid εid paramid, `palja suu augu jäuks Khk; Lubati nönda suure suuga keiki eed ning paramad Kaa; vanaeit poputas teist oma eade paramatega `mõnda `aega `peale Muh; [vanasti] kala `leiba oli. nüid söövad ääd-paramad Rei; põlnd ead egä paramad `ühti (polnud tulemust, kasu) Mar; Ääd-paremat täis, ei tahagi midagi [süüa] Trv; ti̬i̬ kodupoolist iki, ääd ja parepet Krk; sulane `söönu siss ääd ja parembat kõtu täis Puh 2. Tieb kõik tuppa iad ja paremmad (kuseb ja roojab) Lüg; Seda äiep tee paes eed-paramad (üldse), kas vana ruskekiut toobsigid änam vassikad vei äi toogid Kaa
2. vara(ndus), kraam ei viisi tü̬ü̬d tetä, mugu tahap tõeste ääst elädä; `endäl midägi ei ole, siss ku tõese ää manu saab, siss võtasss kõ̭ik ärä Nõo; mis tel viga tõsõ hää pääl elläʔ Krl; mina olõ `vandõga `tõotanu, et `üt́ski ei peäʔ `mõisa hääd `putma ilma herrä lubata Räp; mis sa tõsõ hääd habidõʔ Se
Vrd hüva

elev elev(e) Krk; ellev transl elevess Hel
1. hõõguv, tulipunane väit́s olli tule sehen elevess lännu Krk; siss tegi temä `endel raud `kinda kätte, sepikuan `aie ni̬i̬ `kinda kuumass vai elevess Hel
2. kõrge ja kõlavKui tühjä juttu aetes, üteldes, nüid valetes kiriku kellä. Midä suuremb jutt, seda elevemb kell Hel
3. terav, läbilõikav `kange küĺm ja elev tuul, `küündlepäävä aig `talve Krk
Vrd hele
4. tuule võimuses olev tuba om tuult täüs ku tuule eleve kunagi. ninda küĺm ku tuule eleve Krk
emane ema|ne g -se spor RId eP, -tse Tõs; emä|ne g -se Kuu Lüg Vai Mar Vig Khn Juu Kod KJn, -tse M T; ema|n g -dse, emän Lei; im(m)ä|ne g -dse V(immän Har)
1. (inimesest) a. van naine, naisterahvas; nais- S Mar Khn KJn Krk Se emane oli pigem `koorma tegemas, isane `andas alt käde; Sa pole emane, kut sind ep räägita taga Jäm; pastu `maarjabä oli emaste püha – emased jöid siis; see emaste ihuasi (alussärk) - - see oli siit nabast `saati Ans; muist vaderid isassi, muist emassi; las laev lannib, saab ise emase `juure (ehale) `minna; aher (lapseta) emane; tuleb emane inime [esimesena] `vasta, pole `önne Khk; pisige emane laps ma oli änd Mus; Üks emanevana (vanem naine) läheb `sülda kaudu kohe `linna Kaa; Siis oli `naeru kui see `välja tuli et maŕt emane ka (naine mardisandiks kostümeeritud) Krj; see `olli ju ulk teenistust emase inimesel Muh; Sa magad ennast täna küll emaseks (öeld kaua magavale mehele või poisile) Rei; kana lehvitab saba emäne võeras tuleb Mar; Mia sai emäst (suguühtest) Khn; isäsed vai emäsed saksad KJn; imäne vatõŕ Se || pej emane lit́s Trm; külä pääle lätt imätsit `roitma Kan; pakõ˽`valgõ iist, sa olõt hullõmb ku˽`mustlasõ immäne Har Vrd emäsk b. emased (Emmaste lõunapoolse otsa elanikud; kogu Emmaste valla elanikud) Hi
2. (loomadest) ema(s)- `Juokseb ku emäne kuer pikki külä (liiderlikust naisest); Sie `naine on kõhe ku emäne kass iga `aasta tuob `lapse `ilmale; Emane kass ikka pojad `toidab Lüg; `Meie `kuerapojad `lähvad kõik emastest IisR; [karjalaskepäeval karjast] `liudati. siis pidid emased vassigud olema; emane kaśs jäme köhuga kut emane kiiss Khk, Emased kassid nee kedrasid kenasti Kaa; mud́o jo põle `loomi kui põle isäsid ja emäsid mette Mar; emane paŕt; sarabu `karva uśs `nõelab koa, emane ei `olla nii tige Juu; emast `koera ei `saĺlinuvad - - emane koer piab `pulmi kaua Lai; ku poiss jälle tüdrukud taht, siis võta [kudemise ajal] emäne konn ja `viska jälle; emäne kirp om paks Krk; esätsel kalal om niisk, emätsel mari Puh; tu̬u̬ olna emäne kägu, kes sedäsi ti̬i̬b kokakaka kaka; mõnel prussakul om kaśt taka, tu̬u̬ om emäne prussak Nõo; emäne [liblikas] pakõss iin ja esäne tüḱüss lähükeiste San; immäne jäness om paĺlu suurõmb ku essäne jäness Har; meil oĺl esätsit hannõ ja imätsit ka oĺl Vas; imäne t́sirk Se Vrd imädsekene
3. (esemetest, haigustest jm) emane aak (haagivastus); kui emasel (raseduse) aeal mune peab `sööma - - [siis lapsel] leedi kiri tuleb `palge Khk; isane sammaspool olema kuiv, emane aab `märga `väĺla ja `lõhkeb Äks; emäne sammasspoolik, sellest om kuri `valla saia Krk; imäne paisõʔ ju̬u̬sk mätä ja veretäss Kan; tu̬u̬ minga˽pandass kińniʔ, tu̬u̬ om immän haaḱ Har; kuiv sammaśspu̬u̬ĺ, tu om esäne, a mis leemetäss, tu om imäne Se
4. fig a.  (heast, kasulikust asjast või nähtusest) Jöuluks sai ikka natike seda odra `leiba ka `tehtud. vahest `ööti ka nalja pärast emast `leiba Kaa; Tegi pirekse emast `leiba (saia); Metsa perse on emane (metsast saab alati midagi vajalikku) Pöi; emäne ing (naiselik, pehme loomus) Mar; Metsapõesas ikka emane. Mets annab inimesel `kõiki, mis `tarvis Han; ega˽kõ̭iḱ olõ imädse (head) pääväʔ, mõni om esäne kah Se b.  (halvast, kasutust asjast või nähtusest) Emaseks `saama (merehaigeks jääma) Jäm; see [või] masin oo juba emaseks läin, jooseb `ühte `inge (laseb vett läbi) Muh; Ta kabel om väega emäne (mäda) Võn; Naa˽luvva˽na‿mma˽`sääntse imädseʔ (väiksed, halvasti seotud); Kui sa ummõtõgi ni imäne olt (kohmerdis) võta˽kot́il saŕvist kińniʔ, `tõmba˽kot́t `pistü; Taa väits om sul sääne imäne, taa ei˽`lõika hapund `piimägiʔ Urv
jantsak jandsak g -u kulunud (asi) väit́s om jandsakus kulunu Vas
jooksma `jooksma, `joosta (joosta) u hv SaId Hi K, Trm Lai; `juoks|ma, `juosta (juosta) Ris HaId ViK((juaks-, juassa HljK); da-inf `jooksta ?Rei ?Mär Lai, `juoksta Amb Sim; `ju̬u̬ksma, juassa Kod; `juokse|ma, `juossa R(-maie Lüg; `juakse- VNg Jõh; da-inf `juokseda Kuu VNg, `juassa Jõh); `joos|ma, joosta (`joosta) spor Ans Khk, SaId Muh Hi L (`juõs- Khn; `ju̬u̬s- Hää Saa) KLõ(`juos- Ris Hag ?Koe Sim; `ju̬u̬s- KJn) Äks Ksi; `joosk(e)ma, joosta SaLä Kaa/da-inf joośkeda/ Krj; `ju̬u̬sk|ma (juuśk-), `joosta(ʔ), joosta(ʔ) eL(-me M; da-inf `ju̬u̬s|ke Trv Ran[-]; `jooska, `d́uuskõʔ, `d́uuska Lei, `ju̬u̬skaʔ Lut); pr jookse- spor eP; `juokse (`juakse-) R; juokse- (juakse-) HaId ViK Trm Kod, jokse- spor Amb Pee ViK Trm Lai Plt; joose- S L(joosse- Kul Tor, juõsõ- Khn), HaLä(juose- Ris, juosse- Hag, joosse-, joose- Nis Rap) (juose- JMd JJn Koe), ? spor Sim Iis(juose-), eL
I. intr, hv tr (inimestest ja loomadest)
1. a. kiirete sammudega liikuma (kiiremini kui käies); ruttama; kihutama laps vadib `juokseda VNg; lasin `juoksemast `külge `luomale Lüg; nürgitseb tasa joosta Jäm; `lambad panid tulise `vaardiga `joosma Käi; loomad `joosvad rüsinäl `lauta; sipelgad `joosad Tõs; Must kaśs on vahelt läbi `ju̬u̬snu (s.t on tülis) Hää; läks mödä teed `joostes Juu; ega iir magaja suhu ei joose Ann; Obune `juoseb täit väge (ruttu) Koe; küll lapsed lülisivad `juosta Kad; lähäb pu̬u̬l-juasse Kod; tiolapsed on `mõisas `joosnud jala rehe; ööśsi `joosnuva rehe ära (on jalgsi terad viljast välja sõtkunud) Ksi; Eks isigi sai noorelt paĺlu `ju̬u̬stud Vil; õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; ärä joosta sedäsi `nu̬u̬li mitte, `vaade enne ette, ärä joosta uisapäisa; karjalatse jooseve ennäst ärä, `rindealuse paistedet; `kerge jalage, pu̬u̬ĺ joostan lää periss Krk; siĺmist `müüdä `juuskma (tähelepanematult mööduma) Puh; neli `neitsit jooseva üle nurme, üits ei saa ütele `perrä, tõene tõist kätte (= ni̬i̬ om ratta, neli `sõ̭õ̭ri) Nõo; paŕemp põrss `persen ku perän ju̬u̬sk Krl; puĺl oĺl karja mant välläʔ `juuskõnu; śuul (siul) ei olõ `jalgu nätäʔ, a `siski kõvastõ ju̬u̬sk Har; Ju̬u̬sk jalaʔ alt ärʔ (s.t kukkus maha) Rõu; neli hobõst om taĺlin ja viiess ju̬u̬sk `ümbre taĺli = vardad sukakudumisel Räp; lasõ vaesõ mehe hobõsõl ka `joostaʔ (lase mul kõnelda) Se; galoppi, kiista, nelja, nörki, seatraavi, sörki, teldrit, traavi, traavlit, tuhatnelja, võidu, võitu, ülejala jooksma `traavi ei `joua `nindapali `juossa kui kaloppi; kui obune jänekse `muoti ülejala `viska, siis `üella, et `juokse `neĺja VNg; kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse Lüg; pojat `juoksot `kiista Vai; obu jooseb üle jala (mitte liiga kiirelt) Jäm; obu jooseb `raavi, εt ta mette `nelja äi aja; obu `jooskes tuhat `nelja, üle jala aides; obu jooseb `sörka Khk; laseme obuse `sörki joosta Vll; obu jooseb `nellä, ülejala ehk `nellä; kui ta mud́u jooseb, siis jooseb `traavi; jooseb `nörki Mar; `raabi jooseb ja `neĺlä jooseb, see oo üks puhas Vig; va uńt võtab `sörki peal `juosta Ris; aga me obone `joosis `teldert täna Juu; se obene jokseb eest `neĺja ja tagast `traavi Trm; ku obene ilosass trahavi juakseb Kod; ku vene `roika olli, siis pitsiobese laseve kalop̀pi ja `keskel joosep `raavelt Krk; mia joosi enne obesege `võitu, nüid ei saa kukege Hel; ma lassi `sörki obesel joosta Puh; obene joosep `traavi, `lendäp nigu lind edesi; si̬i̬ puha jooseb `neĺlu Nõo; tsia`trahvi (väikeste sammudega mitte kiiresti) `ju̬u̬skma Ote; kasa noʔ hobõsõga `võiḱi jouat joostaʔ Har; hopõń juusk `traali Vas; kadalippu jooksma sõjaväeline peksukaristus 17.–19. saj inimesed `laśti kadalippu `juosta viel treegi aal JMd; soldatid juoksivad kadalippu üksteise järele VJg; läbi lipu `juuskma Vas || fig neid `lapsi `lastakse mud́u kadalippu `joosta, ei `panda `tööle Juu; kiili, kiini (~kiiniga) jooksma palavaga `luomad `juoksevad `kiili Jõe; lehmad jooksvad `kiili sabad `selgas `sirgus Emm; lehmad akkabad `kiilu `joosma Mih; joosed `kiili nagu veis saba `seĺges Juu; ku na sügüse poole karguteve, siss jooseve `kiimi Krk; eläjäʔ kiiniga `ju̬u̬skvaʔ kõvastõ Räp; `ju̬u̬skva `kiini, pagõhõsõ kaŕa mant Se || (ühendites) midagi ägedasti tegema, kallale tormama; fig ründama, sõimama `Juokseb `toise maha (upsakast inimesest) Kuu; põle kellegi `peale juosn oma `suuga Muh; loom `uhkab teist, jooseb saridega teise kallale Kse; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; sa joosed kohe teesele ninä `peäle raginaga Juu; vata mul viel `naakma`ńni niesukst, juokseb vanainimese näkku `kińni Sim; `joosos minu silmile (st hakkas sõimama) Plt; siĺmä pähen ku õlesööjäl, sü̬ü̬ss ärä inimese, joosess `seĺgä periss (vihasest inimesest); äkiline, ju̬u̬śk `tormi `seĺgä nõnda ku Krk; nii täl lätt süä tävvest, tä hot́ joosõsi `küĺge tõõsõlõ Se; tormi jooksma `tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä Lüg; nad `joosvad ühna `tormi (poodi ostma) Muh; mehed läksid `joosid kohe rinnaga `tormi `vaenlasele `vastu Tõs; obosed `juosvad `tormi edaja Ris; ette`vaatlik inimene `ilmaski ei jookse `tormi Plt; susi ju̬u̬śk tormihn pääle, haaŕd `lamba ja lät́s Rõu || fig kedagi endale püüdma; liiderdama midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta Lüg; ise täiś mies juakseb lipaka järälä VJg; tuleb seda iḱe äbist panna, et naesterahvas jookseb liiast `ümber meesterahvastega Pal; naise ja tüdruku joosive sõa aeal meeśtel perän ku sia kari Krk; va lita, kis `jooksva poisse `perra San; tel ju̬u̬sk õks kõrraga kat́s kolʔ miist takan Har b.  pagema, põgenema See `kange poiss, see töö eest äi joose Pöi; ma `joosi eest ära, `joosi `nurka Emm; vangid `kargan vangimaeast ää, pann `joosma Tõs; pist `juosma nende käest Hag; olli ärä joosnu, är pagenu Krk; ku˽ma piniga lät́si, siss [lambad] `pańdi kõ̭iḱ pakku `ju̬u̬skma Har; peni ju̬u̬śk tuda sutt pakku; ma‿i olõss tihanu nõ̭nna ka `nõstaʔ, ma‿lõs häbüga `mõtsa joosnuʔ Rõu c.  kiiresti kuskil käima v midagi tegema unestas rätte maha, `juokse tämäle järele Lüg; Teeb joostes see töö ää Khk; Jooska ta korra saadu taa loomi vaatma Kaa; mεne korra joostes toa `juure Muh; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Khn; ja siss nad `juusid parsil üless Hää; mis sest kasu on, kui sa joksed kuue seitsme`teiskümne `aastaselt [mehele] Pee; Taavi joosep `lauta `kaema [lambaid] Puh; mi‿sa tõist joosutat, sa võid esi ka joosta Nõo; kõ̭iḱ joosiʔ `ümbreʔ, et illoś hopõn Vas; Mi̬i̬s krat́se vi̬i̬l kõrvatagost ja juuśk moro pääle `vällä `kaema, et vaśt naaśõ kätte saa Räp d.  sageli kuskil käima; ulama, hulkuma; mitte paigal püsima mittu `korda saan selle perast `juossa Jõe; mida sa `ommete `juoksed säl kirikus `ühte `puhku VNg; `juokseb `ümber, ei `viitsi tüöd teha egä kedägi; sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab Lüg; Nüüd `tütrikud ja `poisid `juaksevad kahe `kolmetõist `aastani jalad `perses (s.t ei tee tööd) Jõh; [Ma] jooskesi mütu suid küla lammaste järges Kaa; kus `poole sa joosed `ühte `jooni Muh; mes sa ilma asjata joosed Mar; [lapsed] `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad kus `tahtes; `joosis pimedast peast, ei `mõtle ette ühti, pärast kahjatseb Mär; missa joosed sii mud́u `rinki ratast Tõs; `jooksvad ja töllerdavad PJg; joossed mud́u, mürad `piale Nis; on nagu üks kahe pere koer, juosseb ühest uksest `sisse ja teisest `väĺla Hag; mis sa joosed `tühja, pea laiale `otses Juu; ta juokseb uisapäisa JMd; nägin ikke, et joosevad üksteisest läbi, räägivad sala Ann; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; ma juoksen kõikse pääva, jala luud `õhta valutavad VMr; `juoske, `juoske `palja jalu, kured tievad `nairid `piale [jalgadele] Kad; pane või pudelisse, ta ei püsi paigal, igale `puole jokseb Sim; Triinu `jooksis kõik `tohtrid läbi Ksi; mis ta oma `jooksmisest on saand, sialsamas kus teisedki (s.t ei ela paremini) Lai; kikk kotuse olli läbi joostu Hel; joosep ku tuesupää, igävene joosik, jälle joosep parembat `kohta `ot́sma Nõo; Tõńõ ju̬u̬sk `mü̬ü̬dä `ilma nigu pini, ki̬i̬ĺ veśti pääl Urv; kas tast no mõ̭ni `tü̬ü̬mis saa, ta‿m tad `ju̬u̬skmist harinuʔ, tast ei˽saa muud ku ilma joosik Har; Ta (teenija) joosk kui vesi ilma pite; `tühjä `juuskma Vas || fig kõhulahtisusest `õue vahet `juoksma Ris e.  mardisandiks jne käima; teat (jooksu)mänge mängima kui kadribe aned `joosvad, siis o ulk inimesi koos Muh; pikka linu `joosmas. mida pikem külas käik sul oli, seda pikemad linad pidid tulema Noa; sańdid `joosvad ikke maŕdipääva `lauba `õhta Mär; poisid ja tüdrukud `joosid mäŕdi`sańti Rap; kaŕjussed `tõmmavad ja juaksevad ümmer kü̬ü̬ni `kuĺli Kod; noored inimesed jooksivad `marti Lai; kas ti käve noʔ `luśti `ju̬u̬skman Har; märdi sańdiʔ `juuskva mäŕdi `puulbä Plv; leske, nukku jooksma `nuored kävid aeva `leske `juoksemass (s.t tagumist paari) Kuu; ku nukku joosiv, tüdruk ju̬u̬śk ehen, poiśs keriśs `järgi Krk f. fig põhitähendusega seostuvaid rahvapäraseid võrdlusi ja piltlikke väljendeid `juoksis nii et `putked `välkusid Jõe; `juokseb ku välk; `juoksi justkui sada `paari `jalgu all; juoksis ninda et päkkä alused õlivad tulised ~ jala alused `välkusivväd Lüg; joseb nönda‿t keel louast `väljas Ans; Joose naa‿t ing armas sees Emm; poiss `joosis naa et tuli `välkus Käi; niipalju juoksid kui jälad `andsid Rei; [Nii kiire, et] jookse või sarved seina Rid; jooseb nii et jalad rakkos Kul; poisid `joosid nagu põdrad Tõs; jooseb | ku tuulispask ~ nagu kana muna valus ~ et jalad löövad kuklasse Tor; j. nagu oleks tuli taga Vän; Jookse nagu koer (kui on palju käimist, tegemist); Jookseb, et jalakannad löövad uperkuuti Ris; jookseb kas kopsu `lõhki omal Kei; jooseb nagu kits kuse järele Juu; `jooksime järel naa, et kas `tahtsime `lõhki `juosta `eńdid Koe; Jookseb nagu härg kiilis VMr; j. nagu säde ~ nagu pipart Kad; j. kui tuul Rak; nõnna kerisin juassa, et jalad ei `puutnud mua `külge; `ju̬u̬ksi nagu mua põrus Kod; Jookse nüüd, tuur sul tules, teine p-s Pal; `jooksis kiirest, nõnna et keel veśti pial Lai; joost nõnna et jala kannad käind möda perset Plt; Joosevad ümber nagu soldani võtjad; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs ~ kui hirv Vil; j. jüst kui jänes ~ ku lõvi Trv; joosi ku jala võtive Krk; ju̬u̬sk nii et vitt vatut Ran; ma `joosi nii et jala es putu `vasta maad Nõo; juuś nigu saba `järgi ei saa San; `väikene lat́s ju̬u̬sk nigu kukkõlõss Kan; obõsõ joosnu ku‿plaḱin, nigu üt́s udsu joosnuʔ Urv; tiä tulõ joosten ku nahhin Krl; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; ju̬u̬śk | nigu hand is saa `jäŕgi ~ nii et jalaʔ tuld lööväʔ Har; ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et | ki̬i̬ĺ ola pääl ~ jalaʔ `kukrohe kääväʔ ~ kas vai nahast `vällä Räp || See jookseb võlgade eest ära (liiga lühikeste pükstega inimesest); Ega se ka pead puusse jookse (pikaldasest inimesest) Kuu; `ninda `ruemus, et `juokseb saba `seljas Hlj; Jooseb vesti nööpe mööda üles (ninakast vastusest) LNg; Jooseb seenad maha (kärmest inimesest) Mär; ära `jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem (ennatlikult, mõtlematult talitajast) Kei; sa jooset päädpidi `tulle (id) Hel; Ära joose saivast makku (kärmest) Ran || rumalast inimesest On vähe vastu puud joosnud Krj; ma ole sanna `seina `vastu `ju̬u̬sknu Trv || rasedast tüdrukust orgi `otsa joosnd PJg; Pulga `otsa `ju̬u̬snu Hää; Poiss vasta jooksnud Kad
2. paarima; paaritama sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago; lase lehm ärä `juossa; kui ta (lehm) tulaval `aastal ei `juokse `ärgil, siis jääb `ahtrast Lüg; `joostud lehm, kui puĺl on lehma ära `jooskend Krj; meil oo muist `lehmi `joosmata alles; see tüdrik `olli ää `joostud (sugulises ühenduses olnud) Muh; lehm ond `juõstud Khn; ärg on lehma ära juost Sim; si̬i̬ [tüdruk] õli üle juastud, poeg `võtku ärä Kod; muĺlik ju̬u̬śk ärä õhviti Hls; tää, ka ta (lehm) joosnuss sai, ei otsi änäp Krk; lehm om ärʔ joosnuʔ Krl Vrd jooksetama, jooksutama
3. intr, tr (peam vedelikust) a.  voolama; nõrguma, valguma; eritama; tilkuma jogi `juokseb; nenä `juokseb, ei `tiie kus olen `külmitänd Kuu; kevadel kased `juoksevatta `mahla VNg; `juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni; `paise akkab `juoksema; nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha Lüg; ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri; ikkunad akkad vett `juoksema Vai; körvad `jooskvad mäda Jäm; raand jooseb üle; nee `küinlad `jooskvad nii pailu; küinal jooseb rasva maha; `riided pannasse nörisema et vesi `väĺja jooseks Khk; kui tuluk suureks läks `jooskes [supp] keik tulele Pha; `Soonda küla oo soone peal, soon jooseb läbi Muh; selmad `joosvad vett; suu jooseb ila Emm; sitt akkab silmile `joosma (öeld kui laps v viletsam inimene vastu vaidleb) Phl; meri möönab, üsna jooseb tagasi Rid; puud `telkovad, puud `joosvad ühnä sorinal Mar; vihm jooseb `kaosse pealt `sisse; suured pisarad `joosid mööda palesid maha Mär; ema kraav o see, kus vähämad kraavid `sisse joosevad Kir; `vahtrad `joosvad [mahla] Var; meri juõsõb maha (meretuulega lained ujutavad kalda üle) Khn; paese pakitseb, akkab `joosma varsi mäda `väĺla Vän; tiik `joosis kuevase Tor; `tehtas pais `lahti ja vesi jooseb maha Hää; tuul lääb sis idas, ku meri kuevaks jooseb Ris; suu jooseb `koola nagu rumalal koeral Juu; tie palava `aaga mäńd `kat́ki, juokseb seda `vaiku KuuK; `riastad joksevad VMr; suu akkas kohe vett `juoksma kui `toitu nägi; kui põlve ila `väĺja jokseb, siis põĺv on `kange Sim; kaśk juakseb; vesi juakseb `veskiss läbi - - mes üle`liigne, lähäb liiass silmäss ärä, mueto vesi akab üle tammi `ju̬u̬ksma Kod; aav jooseb õis vett Ksi; õlle kurn jooseb Pil; kaits oea joosive `sinna `veśke `järve kokku Pst; ila ja vattu ju̬u̬sk suust `vällä Krk; `tuĺli valu vihm, kõik kraavid joosiva; kaevass oma ädä, `endäl siĺmä joosiva Ran; misa sitast kität, mes läbi rataste maha joosep (teenimatust kiitusest) Nõo; siist joosep läte `väĺlä Kam; noʔ om jo pańg `malhla täüś `ju̬u̬skõnu, see kõiv ju̬u̬sk `väega kõvastõ; mõ̭nõl `ju̬u̬śkõva˽rinna˽`piimä, neil om paĺlu imemist; ta om hää iiśkańn `lu̬u̬mõ vallaʔ, ta ju̬u̬sk häste laḱka; ta vere`ju̬u̬skmine piät `saisma `pandma, muidu `ju̬u̬skõva soonõʔ verest töhjäss Har; `kaardaʔ `ju̬u̬skva, kõvastõ satass Rõu; silmä `ju̬u̬skvaʔ `rahka Räp; sõrmõ `lõikat arʔ ku pand́ `ju̬u̬skma; nii maʔ taha tu̬u̬d `sü̬ü̬ki ku `süägi ju̬u̬sk vett Se || (kuupuhastusest jms) `naiste`rahvad `joosvad `valged; `valged `joosvad Emm; naistel, ku tõsnd oo, sis `valged kuukerjad `joosvad Mar; naeste`rahva punased `joosvad Tõs; ma täna naa `aiglane, asjad (menstruatsioon) akasid `joosma PJg; `valge (meeste seemnevoolus) jookseb Trm; kui kuu`riided liiass juakseväd, siis kiädetässe ti̬i̬lehe `varsi Kod; `valged on [naistel] väga `rasked ja `jooksevad kõvasti Ksi; kuu `rõõva om ümmer, punatse joosev Krk; ihu `ju̬u̬skmine (kuupuhastus) Kam; tu̬u̬l [naisel] ju̬u̬sk `valgõid Har; `valgõʔ `juuskvaʔ (seemnevoolusest) Plv; umaʔ `ju̬u̬skva kabõhisõl, `valgõʔ Se || (kõhulahtisusest ja gaasidest) perse jooseb taga mis lörinal Mär; sea `põrssad, kes läbi joosevad, neist ei `saagi `asja; Takka jooseb kui jõgi (kõht lahti) Vän; perse jooseb kui kohin (liigsetest gaasidest) Ksi; kõtt om `valla ja jooseb läbi Hls; pask vedel, joosep perän nigu nellä`kümne `numbre niit; pi̬i̬r jooseb taga Ran; `naksi kõtust läbi `ju̬u̬skma San; mõ̭nõl puss ju̬u̬sk, alasi `pussass Krl; mul `ju̬u̬śk iilä sisest läbi Har; misa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, misa˽pussudõʔ Rõu || (kalade kudemisest) kalad `juoksevad `marja, `niiska; `marjad ja `niiskad on `väljä `juosset, kalad on kudened Kuu; kalad nii kudumas, et mari jooseb `välja Khk; kevade kala jooseb, mari jooseb ära Emm; kala marjad `joosvad `vällä Mar; mari ju̬u̬sk `vällä kala seest Krk; kala mari `juuskmada Puh; kala ju̬u̬sk `marja, noʔ om `kangõ kudõnõmise aig Har b.  lekkima, vedelikku (hv muud) läbi laskma `Vihma `sauga `juokseb kadus kaik läbi; `ämber juoks vie maha Kuu; `venne `juokso vett Vai; lae jooseb, p‿saa `välja `minna; kiŋŋad jooskvad, sukad puhas liged Khk; paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh; laada katused kõik jossevad läbi Rap; `tuaver juakseb nagu soliseb VJg; `ju̬u̬ksi vett läbi si tare ja tare˛esine Kod; see [riist] ull `iimab `joosta, selle `sisse ei saa kedagi `panna Lai; rüä jooseve `vällä rüä rada perän, kot́t joosep Krk; tare `joosep läbi prõ̭lla Nõo; õdagu pańni [silgupüti] vett täüś, noʔ om kuivass `ju̬u̬skõnuʔ Har; katusõ kaartõʔ juuskvaʔ läbi Rõu c.  (vihma) sadama nεεd sa kuidas sajab, paljas `valge vesi jooseb maha Khk; `vihma jooseb justku `vardast Mär; `vihma `ju̬u̬sis ku pangega Hää; vihm jooseb maha nagu oa varrest Juu; vesi jooseb ülevalt `kaela, nat põle `amma `algi `kuiva Plt; küll ju̬u̬sk jämmet `vihma maha Krk; valu vett ju̬u̬sk maha nigu pangist Ran; joosep `vihma maha nigu uja; vahel joosep mitu `päevä, kõik kotusse ojuva Kam; ju̬u̬sk kastõht `maahha kui määnegi undsõh Se
4. (muudest liikumistest) a.  edasi libisema, liuglema; lohisema; sõitma `katsuti loga päält mittu `solme [laev] `tunnis juoks; üvad aluksed `juokse `tuule sise (s.o purjetavad peaaegu vastu tuult); vene `juoks(i) üles kohe (libises hooga maale) VNg; `uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks; `palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä Lüg; Karu läheb kallast `mööda, karvad jooksevad maad `mööda (= heinasao vedamine); rattad `jooksvad `kiiva, `juhkmed pole `öiged Jäm; köva pöha pεεl `ankur jooseb `järge, künnab `pöhja `mööda Khk; ee `jooskmisega lae Mus; Raud `talladega kõlk on libem `joosma; Vanad puu rattad - - tasa joosid, `miski kolinad polnd Pöi; on nii `palju lund juba, et ree joosta Emm; vanal aal ollid pikäd seelikud `selgäs, siss `joosid `möödä maad lohinal Mar; laev `juosis madala peal `kinne Ris; vanger juhab - - teine juhe on pikem, ei joosse otse Nis; kot́t kaalan, vahel õts `ju̬u̬ksi müdä muad Kod; `autose joosive `vastamisi; vanast tare ussel olli su̬u̬ń, si̬i̬ raav́, kust ta ju̬u̬śk Krk; rihetruĺl ju̬u̬śk nihu, tõmmas lademe unikude Ote; rońg ju̬u̬śk `rü̬ü̬päst `väĺlä Rõn; käü nigu vana reośk, `rõiva ju̬u̬skva maad `mü̬ü̬dä Urv; miʔ `laśki `ri̬i̬ga mäest `alla, mu reǵi ju̬u̬śk kõ̭gõ kauõmbadõ; laiv ju̬u̬sk `vi̬i̬rde Har; `Tahko kas kannõte `niitmise `aigo pögsi `värdle `vaihõl vai `pańte jäl˽nööriga˽takah `ju̬u̬skma Räp || (suusatamisest ja uisutamisest) poisid `jooskevad `litsudega Mus; läksivad suksetama, `suksedega `jooksma Lai b.  (kalade liikumisest) kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi Vai; kui mere vesi linab, siis kalad `öösse äi joose Khk; kui kalad meres `joosvad, [kajakad] kohe pauh ja pauh `võtvad `kinni Mar; võrgu lat́iga tongitakse kala `joosma Vän; kala jooseb `mõrda Ris; kalad juoksevad `võrku `kinni Trm; kala vett pite ju̬u̬sk Se c.  tiirlema, keerlema, veerema; (veskist, masinast) töötama panin kodi `pääle ja lasin `veski `juoksema VNg; oki ratas jooseb oki sammaste vahel Khk; tuuling jooseb `ühte `vääri, kui ea tasane tuul on Krj; vurrkańn jooseb na mis vurinal; masin `uugab joosta; kui rehe paŕss `joosis (s.t kui juba rehtesid pekseti), siis `teomes sai juba obusele kot́iga pähä `anda Mär; raha paneb kõik rattad `joosma PJg; `mölder paneb `veśki `joosma Nis; [seinas] pulga pial `jooksis `aspel `ümber; surnukal on veke varras, kus pial kiaved jooksevad Trm; jäśs kerib põrandal `ringi `joosta Lai; sõkelavvaga sõkutass oki `ju̬u̬skma Trv; lina masin `laagre pääl ju̬u̬sk Krk; mõlemba `veskikivi joosiva Puh; mägede sisen tuulõ `veśki es jooseva `äste Kam; Üttepuhku juuskva, a edesi ei saaʔ (= kerilaud) Krl; `kiirmõʔ olliʔ otsah kistavarrel, siss ta juusk `häste `ümbre Plv; rattaʔ `ju̬u̬skva ku vurisõss `ümbre Räp; kivi ju̬u̬sk, nu aaŕiʔ `ju̬u̬skva (veski käib) Se || jahvatama kas jahud o joosn Muh || fig ringi käima (peast) pea jooseb `ringi Muh; pea jooseb `ümmer Tõs; mul om põrhõ·ld pää nii `haigõ, ju̬u̬sk `ümbre nigu huńn Har d.  (alla) langema, (maha) kukkuma, pudenema; pideva vooluna liikuma kive vahelt `juokseb jahu `kasti Lüg; `kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole Jõh; kiŋŋast läbi jooseb vili, sεεlt kaudu jooseb vili kivi `auku Khk; Pool tubakad `joosis piibust ää abeme `sisse Pöi; särgid `viidi `sauna `kirpa `joosma Muh; mool parajate püil `joosis, ei ma saand `aega vaadata Mär; `siiber tõmmets `valla ja vili joosep `alla `korvi Krk; nüid lastass jahu `kirstu `juuskõ, `kühvlegä aad kotti mińemä Ran; mõnikõrd `olli kuju suvi, siss `joosiva terä esi˛`endäst `väĺlä, ess viiäki parsile; nii illuss lina peo, ku raputit, siss luu `joosiva küĺlest ärä Nõo; koil om niisugune pudsu niigu tolm ju̬u̬sk `kurku; kui om paĺlu aganane vili, sis jääs kivi`siĺma `kinni, ei joose ala Ote; ku kangast `kuadõ näet sõ̭ss säält ju̬u̬sk putsu mahaʔ Urv; siss om suuŕ prakiń, ku puu maha ju̬u̬sk; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ; ku `uhta `häitseseʔ, siss ju̬u̬sk putsu nigu `tsirkõ Har; härmä `võrku juusk maaha, nüüd om hää rüä külümise päiv́ Rõu; rüä `ju̬u̬skva `maaha, vaja jo `niitäʔ; [Tuulamisel] aganaʔ joosiva ütele poolõ ja `puhta˽terä˽tõõsõlõ poolõ Räp || (tähtede langemisest v lendamisest) tähed `juokse, `toisi `ilmu tule VNg; tähed juaksevad nii kui juaned tagan Kod; `rändäjä täheʔ `ju̬u̬skõva edesi `taiva˛alust `mü̬ü̬dä; hommugu poolõ ju̬u̬śk üt́s täh́t mahaʔ, ei tiiä˽kas läävä ilma˽sadulõ vai Har; täh́t ju̬u̬sk taivast pite nigu valahass, lätt `tõisdõ `paika Se e.  (pilvede, suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad Lüg; ühest kohast jooseb nii `kange paks suits Vll; virmalesed oo `taeva `küĺges, `joosvad nooled maha Tõs; valg tuli juakseb `korsnass `väĺjä Kod; välgi tuli jooseb nõnda kangest justku silma lummutab ärade Trv; mea olli paa pääl, toss ju̬u̬śk `seĺgä Krk; ku `leibä küd́seti, sis `panti lõhnamulk `kinni, et kuum `väĺlä es saa `joosta Nõo; ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja tuli `taivast `ju̬u̬skma KodT; niigu sinine tule ju̬u̬n ju̬u̬sk (pisuhännast) Ote; ku˽virmalise `vihtliʔ, kõ̭iḱ `taiva pääl juuśk `valguss Har; pilveʔ `ju̬u̬skvaʔ, ilmaʔ lääväʔ parembass Vas; kahru`persest ju̬u̬sk suits `väĺlä Räp f.  läbi v sisse puhuma (tuulest) oh, siit jooseb tuult, sii ahju ees oo keige valjem tuul Khk; pane kaiuti uksed `kinne, tuul jooseb läbi Hää; tuule eleve, puha tuul ju̬u̬sk läbi Krk; tõsest `värjäst ju̬u̬śk tu̬u̬ĺ `sisse, tõsõst tõmmaśs `väĺlä Ote; vana vallaline küüń, tuuĺ ju̬u̬sk kõ̭igist läbi Har g.  minema, tulema; (kiirelt) sujuvalt liikuma, libisema, vajuma jne `ankru ket́id `jooksevad läbi lüüsi peĺi päält mere Hlj; [raudtee] `paalid, `nõnda ku `vaatad, `juoksevad `kaugemal kokko Lüg; kui niie silm on `katki, siis jättab tiba, õts `juokseb tiba Jõh; suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole Vai; pindal on aŕk `otsas, köis jooseb selle vahel Pöi; oki kedra, kus nöörid peal jooksevad LNg; värav tuli `lahti teha, aga kinni `joosis ise Kul; [tehti] nisuke kõva`võitu `taigen ikke kohe, sie ei `juoksnud sis laiali KuuK; kui `tõmma siis piab sie (rehavars) pihus `juoksma edasi tagasi VMr; võrgu sõlmel joksevad otsad teine teisele `puole Kad; tie on `viitaline ja ruobas juokseb laiali Sim; keradest ja keha pialt kiariti kiarpuie `piale, kaks `lõnga `jooksis kõrraga Trm; lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb) Krk; vahel läits lang `ku̬u̬rdu, katekõrra ju̬u̬sk kokku Ran; mehel `olli kõtukirme `katski ja sooliku joosiva naha vahele Puh; `jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo; tõnõ [vikat] ju̬u̬sk [heinast] läbi tsiuhh, tõnõ lätt vägisi Kam; voḱi keeri umma pooli takan kohe lang `pääle ju̬u̬sk Krl; ku rońgiga sõidat mõtsast läbi, sis `näütäss nii et puu `ju̬u̬skõva kõ̭iḱ `vasta Har || (vääntaimedest) lipuvarred, ilmatu pitkad, jooseb `mööda moad Jaa; karukõlla maad `mü̬ü̬dä jooseve Krk; [nõiakold] maad piti ju̬u̬sk nigu reboraik Räp || (kellaosutite liikumisest) kell `juokseb ette Lüg || kell `juokseb ette Lüg || (värisemisest, valust jms) mul `siuke jume `juussis üle ihu Hää; `juoksev juoseb puusas VMr; jume `juoksis kohe näkku niesukese jutu `piale Sim; `ju̬u̬skje `aiguss joosep `końte `mü̬ü̬dä Krk; pää laest `varbini ju̬u̬sk üle tu̬u̬ jumõ ja värrin Urv; ta rügä om nii üteline ku˽tuuĺ puhk, siss nigu lainõʔ ju̬u̬sk üle rüä Har; rematiis̀kuss ju̬u̬sk luie pite Plv; nigu lagipääst `ju̬u̬ske `varbihe, ku külm lainõʔ (ehmatusest) Se h.  muutuma `tüt́rik joosnu näost vereväss `tolle äbiga Nõo; kõik vili ju̬u̬sk `valges, kuumaga ja kuivaga ju̬u̬sk vili `valges Ote
5. a. (peam sõlmedest) lahti v kinni minema, järele andma v venima kui pitk kaŋŋas on, siis pannasse piirud vahele, et äär maha‿b joose Khk; `kangru sölmed äi joose, teised [sõlmed] `joostvad `lahte Phl; linnus`kaela sõĺm, `sohke aasaga sõĺm, jooseb `kergeste `kinni Tõs; ristsõlm tuleb kokku, siis ta ei jookse Trm; `nuŕjupidi sõĺm si̬i̬ ei seesä `kińni - juakseb, lehmäle `kaala ei tõhi `panna, juakseb `kińni Kod; `ju̬u̬skme sõĺm ju̬u̬sk `valla Krk; võrgul om `ju̬u̬skvit `siĺmi, ei ole äste `koetu, siĺm jooseb siiä sinnapoole Ran b.  hargnema sukk jooseb maha Khk; [harutades] lang jooseb `valla Ran; kae `perrä kas silmäʔ omma kõ̭iḱ `ülhen vai mõ̭ni om maha `ju̬u̬skunuʔ Har c.  hästi kedrata laskma üväd `villad `juokse üväst `pienest VNg; ne vellad `joosvad `peenegs küll Emm; se vella eie jooseb `easte Mar; villa jooseva iluste Puh || välja andma peenike lõng jooseb [kangaks] `rohkem `väĺlä, jäme lõng jooseb vähäm `väĺlä Kõp d.  kergesti lõhenema Nee pidid irmus `lahked männid olema mis `piirgu `jooskesid Kaa; `okslene ja kähär [puu] ei joose. Kiinega lõid lindi `sisse ja pidi `joosma `alla `põhja `väĺlä PJg; mõni puu ei jokse sugugi `piergu Amb; üks puu jooseb pikemält, teeńe‿i joose KJn; alg ju̬u̬sk `valla nagu siid́ Hls; `sirge puu, pird ju̬u̬sk `äste lahest Krk; [lina] hinne˽ju̬u̬sk `tõistõ `otsa nigu niid́s Rõu
6. ulatuma, asetsema, suunduma [maa] säär on `juokseb vie all Kuu; `kuidapidi puu süüd `juakseb, sedapidi on paremb `kuarida VNg; `meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni Lüg; Jullal pole esimest tεεvi, pöhjalouad joosvad ette küljeloudadega kokku Emm; `sihtis aid, otse jooseb Tõs; kelbas joosseb `vastu katuse `arja Nis; punane veis, `valged köedud joosevad üle seĺla Juu; toru `jooksis õuest läbi, läks `sinna viina `keldresse Kos; meie raja `juoksis Pańdivere muadeni `väĺla VMr; lankpuu juokseb `vankri alt läbi, tuleb ette lakase `sisse Iis; pilve jooned `taevas, otsad joosevad peenikeselt kokku Plt; piha soone jooseve kaala `pääle Hls; talud olliva kõ̭ik siin järveveeren rian - - ja põllut joosiva iki järvest sinna mõtsa poole Ran; suure pikä joonõ om päeväl all, nigu niidi jooseva pikäld Nõo; mi piiŕ ju̬u̬sk ütest ojast pääle `õkva üle mäe `tõistõ `ojja kińniʔ Har || (püssikuuli jms liikumisest) `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle. vintpüss `juokseb `kaugelle, ja `kruonu `püssid Lüg; püśs jooseb `kiiva Khk; ea püśs, nii`kangeste `kaugele jooseb Mar; `mitme sammu piale juokseb sie püśs Koe; kuuĺ ju̬u̬śk juśt talu küüni `sisse Hls; mu last kuuĺ oĺl `õkva `süämede `ju̬u̬skõnuʔ; [linguga] visatõn ju̬u̬sk kivi kauõdõ Har; suuŕtüḱk (kuul) ju̬u̬śk, `õkva˽tuĺl nigu vuhisass Rõu
7. kootuma ta‿m jo igävene vana, kokko joosno nigu käsnäkene TMr
II. abstraktsetest mõistetest
1. edenema, sujuma, liikuma Keiksugu mötted joosvad pεεst läbi Kaa; See jütt joosis tal koutu külgi maha; Äga see koht eest εε joose (saadaval olevast töökohast) Emm; mis te lasete pilli luod maha `juosta, nuored inimesed, ei lähä `tańtsima Ris; äbi om läbi älli maha joosnu (vastus küsimusele, kas sul häbi ei ole) Trv; pää valuts nõnda, et mi̬i̬ĺ ju̬u̬sk pääst ärä Krk; kos‿tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest; kõrvust jooseb õng nigu vusinaga `vällä; väits om nii nüri nigu maha joosnuva sae amba Nõo || (ladusast jutust, pillimängust jms) Oli see ikka lõua mees, jutt `joosis vahet pidamata Pöi; suu jooseb pääs ku `tatra`veśki Hää; suu jooseb nagu va jahu `veśki Juu; suu jookseb kui `ernekot́i suu Tür; ia lara on, jutt jookseb järjest Lai; lõvva jooseve Trv; temäl juusk lugemine ku vesi Krk; vahel logistab, kui login jooseb (müristamisest) Ran; jutt jooseb nigu | `ernid valetass anumadõ ~ üits varin Nõo; mõnel ju̬u̬sk küll jutt nigu vabrik; suurõ˽piĺli joosõva‿ks sääl Puka pu̬u̬l (st sireenid huilgavad) Rõn; siin tetti jaanituld - - siss piĺl ju̬u̬śk siin ja i̬i̬npu̬u̬l olli tuli San; tõsõl sõnaʔ muudku `ju̬u̬skvaʔ; Inne pikk peenikene, perän lai latakas, joru juusk imelik = karjapasun Krl; jutt ju̬u̬sk nigu sora ~ savihaua vesi ~ pudrupada; tu̬u̬ jutt ju̬u̬sk üte suust tõsõ `suuhvõ nigu kulutuli läbi valla Har; suu juusk pääh nigu `tat́regu `veśki Plv
2. käibima, tarvitusel olema; käibele v tarvitusele tulema `räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie Lüg; klubid, ega nied sitad `kaugele käind, Narva jõest saadik pidivad `juoksma Kad; raha ju̬u̬sk üte käest tõsõ kätte Har; ku [vankriratta] puśs neli aaśt`aiga äräju̬u̬sk, sõ̭ss om ärä˽kulunu Räp
3. edenema, laabuma, tulu tooma sie korts `juokse üväst VNg; sene kaup `juokseb paremast; tüö `juokseb ja käib edesi Lüg; see poed jooseb nendel sääl pailu Khk; se kuop jooseb edasi küll; Töö joosis taal kεε Emm; ike palk jooseb edäsi [puhkuse ajal] Juu; si̬i̬ `kõŕtsi juakseb, siäl on paĺjo juajid Kod; `talved `otsa `ju̬u̬sis voorikaup, ikki neli viisskümmend obust igä päe Kõp; ti̬i̬ om rahvast täüs, ti̬i̬ ju̬u̬sk nõnda mis mürin ütte `puhku; ku `Aine kõŕts ju̬u̬sk (s.t oli avatud) Krk; las kaubal joostaʔ; taa kõŕts ju̬u̬sk häste, taa kõŕdsimiiśs lätt rikkass Har; tü̬ü̬ juusk timä käen ku maśsinaga Räp
Vrd jooksendelema, joosiskõllõma, joosklema
just just R S spor L, K Hls Nõo Krl, (j)üst Jõe Kuu Hlj VNg Hi L spor K; juśt I KJn Trv Krk Hel TLä Krl Har Vas Räp Se, (j)üśt Juu Kos Trm KJn
1. päris, üsna, täpselt, täiesti, nimelt just minu maja ligidal Vai; see oli just jaanibe `laube Khk; just `umbest vanadus paneb mind lõõtsutama Pöi; see oo just tõsi Muh; siis oli kell just pool üks Emm; oleks jüst nönna olevad Noa; Leenal oĺd jüst täieste vaĺts `juused peas; suur jäme jüst nõnnagu ärg Mar; üst paastu `aegas ei `peetud `pulmi Kir; `paslad `lõpsid jalast ää, just `palja jalu oli luanõ piäl Khn; just nõnda ma tegi ku `rääkisi Hää; jüst punane ei old, aga põld jüst must koa Rap; see on jüst nii tema kohane asi Juu; sie tuleb jüst nii kohe `panna JMd; üst `tingimatta ma lähän VJg; iga nädäl ei ti̬i̬ just `leiba Pal; tuul om juśt rinnu `vastu Krk; juśt võt́t mul sõna suust Ran; tu maja om `õkva juśt säälsaman Har; just nagu ~ nigu justkui jüst nagu `kummitus Jõe; kala - - `justnagu tiab ette tuuld Kuu; Jupp ja jölk – jüst nat sur tedrisitt Rei; `suured `juuksed jüst nagu parruk peas Mär; `tahtsi seda siit võtta ja üle `astuda - - ei saan, `jalga‿i saa, jüst nägu üks oles `kińni oin Aud; karduled jüst nagu `väiksed nańnipuńnid Nis; aga si̬i̬ om juśt nigu miu väits, pää om ka serände Ran; üte kõrraga juśt nigu välk lei `kõ̭ikist läbi – papa `tulli kodu Puh || eriti, iseäranis minä just suur tüö mies ei õle Lüg; midägi just paha ei `johtund Vai; ei kiiret üst ei ole Amb; ia taluke, juśt suur ei olnud, aga iad põllud Äks; põle kuulnd jüst SJn || kohe (praegu); tingimata ta tapab su juśt ärä; ma `tõotasin kõhe tälle, ma juśt tulen Kod; mea pia minem kohekil juśt Krk; kui sa ka ratta `rü̬ü̬pen olet uppumisel, ta (õel inimene) tulep vi̬i̬l sõkup su kaala `pääle, et sa juśt upput Puh; juśt lää parhi·llaʔ Se
2. alles, praegu, parajasti, äsja me just tulime Jõe; just nüidsama läks `välja Rei; näe `tõingi üst täna luadalt uue `ämbri Kad; ma nüid juśt tulli Nõo; juśt oĺl neide hopõń sääl niidü pääl söömän Har
Vrd justament, justkut
kaal5 kaal g kaala Hi Saa Juu KuuK Kod Kõp Vil eL
1. a. kehaosa, kael nii petka kaalaga inimene et Emm; kaala sooned `aiged Käi; suured vollid löövad `sisse, siis pügalad kaala pεεl Phl; pańnin saĺli `kaala, mud́u on kaalale küĺm Saa; võtab kaala ümmer `kińni ja annab suud Kod; rüi, si̬i̬ oĺli kaala `jäŕgi sedäsi ärä lõegatud; pikk kaal nagu kurel Vil; obesal kaal ärä õõrut, taossa `kitsa Trv; künnap om lehmal kaala pääl Pst; kaal `ringi, pää seĺlän (hobusel) Krk; kaal jäi `kangess; kaal kui ratta rumm Ran; `linna kakuti ku `vihma satte, siss ollit esi ka kaalani likke Puh; Kena kaal keträjäle, kerge perse kudajale (tervitus töötavale naisele külla minnes); mul `olli ka vanast rammun kaal ja paks Nõo; pańnin vikati talle (ussile) kaala varre pääle, `naksin tedä `preśmä KodT; tsial `atla, `paistass kaal ärä Ote; mihel om kaalal liṕs; taosse om obõsiil kaalal Krl; tä muŕd ärʔ uma kaala (kaelaluu) Rõu; Kaal must ku rattanaba Räp; üü, sa olt nii `kangõ kaalaga kui susi, painu ui kohegi tu kaal; ni väega murt `kaala (kael valutab) Se; pikä kaalaga hopõn olõ‿i hüä hopõn, ka kui kuŕg Lut; kaala kandma ~ taluma 1. pead püsti hoidma kahe `kuune `kanva `kaala, viie `kuune `tunva `vitsa Kod; kate kuine kand `kaala, viie kuine võtt vitsa `piiu Krk; ei kanna˽`kaala, pää juńks otsah Se 2. töövõimeline, tööks suuteline olema kes vähäkese akab `kaala `kanma, lapsed, `pantse `ti̬i̬ńma Kod; ma nakassi maast madalast võõrast `orjama, nigu ma nakassi `kaala `kanma Ran; Nigu kaala nakab kanma, nii õkva orja ohja kaala Nõo; Kavva naist lat́sist no˽silmä `rõ̭õ̭mu um vai, nigu˽`kaala nakkasõ˽`kandma, nii kotust `kaosõ Rõu; kaala murdma ~ kaalaga vedama jõuproovimise mäng: nöör või rihm seotakse mängijate kaela ümber ja tõmmatakse vastasmängijat kaelaga enda poole kaalaga vedämine on üks mäng. lähmä kaalaga vedämä, rihim kaalan ja vedäd Kod; ku ńaa `kaala `murdva, siss `laskva käpile, `pandva kabla `kaala ja `kiskva nikuʔ vereväst lääväʔ Se || turi katsiratsi kaala pääl (kukil) Trv; katesekümment om kaala pääl (80 a. vana) Krk || kurk, kõri lips one kaala all Kod; egä neil [vammus] es oole kaala alt `kińni, kikk i̬i̬st oĺli `lahti Vil; suutäis läits kaalast `alla nigu `jõnksti Nõo; `ni̬i̬ldse suurõ `kartolitüḱü `kaala, no neeliskless San; `serbä˽`piimä pääleʔ, muidu jäät kaalast kińniʔ (toit jääb kurku kinni); `ḱaolõ lätt kesvä uhak `kaala, sõ̭ss inäp ei kuuguʔ Urv; ei lääʔ kaalast `alla Krl; Süük karas kaala (toit sattus hingekurku) Har; miä kajoh tu kaalah (ei ole midagi süüa) Vas; kui om kaala `haiguśs, võtaʔ mett `suuhtõ, määriʔ kaala `pääle, saasõ kaal `tervest Räp || vähilakk vähäl süvväss kaal ja kaits `kintsu Krk; vähjä sõrg ja kaal San; vähä kaal Rõu || fig joba külmä kaal om käänet, lääp tagasi vähä; nüid om külmä kaal murt (ilm hakkab soojemaks minema) Krk b. fig küll si inimene kiidäb kas kaal `kat́ki Kod; suu ehen sula sõber, taga seĺlä `lõikass `kaala Krk; suu i̬i̬n om libe ja ää, säĺlätaga `lõikab `kaala tõesel Ran; suu iih, siss tüküss `persehe, a sälä takah `lõikass kaala `maaha Se | kuda käsi ti̬i̬b, nõnna kaal kannab Kod; mia uma käsi käänd, tu̬u̬ uma kaal kand Har | ega nali `kaala ei `lõika Nõo; lihane ki̬i̬l `lõikap `luutse kaala `õkva läbi Kam | murra kas kaal Kod; tü̬ü̬d om kas murra vai kaal otsast ärä Hel; Ku˽vi̬i̬l paĺlo kõ̭nõlat, sõ̭s ma˽käänä sul kaala katõkõ̭rra Rõu | eidab kaala `pεεle, äi tee tööd Emm | Üle kaala sadanu (rasedast) Trv | ei˽tiiä kas jäi no˽kaala pääle (jäi kuhugi kinni); nii kõnõĺ taa, et sa kohe kaala pääle `jäie (sai otsa) Har | `Õigõ mi̬i̬ss joht `hindele säänest naist `kaala `määri `lasknu õs; Kagu˽pańd nu̬u̬ŕ inemine uma kaala paku pääle (sooritas kuriteo) Rõu | Hińg nööriga kaalan, a˽`tõisi um virk nägemä Rõu; nii `ütlesski sullõ tu̬u̬ sõna nigu `kaala `kargass (vihastab) Se; kaala peal(e), pealt 1. tülinaks, mureks; tülinast, murest Jähi vanamate kaala pεεle Emm; nee (tööd) olid pohas inimeste kaala peal Rei; si̬i̬ inime one riśsiss, käib su kaala `piäle alate Kod; mis rõõm sääl saa olla vi̬i̬l, ku mure kaala pääl Trv; sis olli sõda kaala pääl, `püssek lasive ku raginen Hls; nüid om kiḱk kaala‿päl, rügä om valmiss, einä kähen alle, linal om tuli sehen Krk; eläb tõese kaala pääl (teise kulul) Puh; mia toda `endä kaala pääle ei võta Nõo; um tõsõl kaala `pääle ku väits Plv; näĺg kiputass kaala pääle, sel jo `tü̬ü̬hüge lätt Se Vrd kaalan, kaelas 2. lähedal si̬i̬ on `nuhtlus sii pu̬u̬d́ siin kaala pääl Vil; üle pää ja kaala hooletult, lohakalt si̬i̬ om üle pää ja kaala tettu nigu ossenduss Ran Vt ülepeakaela
2. ülekantult teat kehaosade, esemete, tööriistade jms kitsamast, peenemast osast a. kehaosadest kolli (härjakara) kaal Phl; põie kaal Hls; õlekõŕs tsusati sääld kusima kaalast `sisse ja mõni `erneterä kah, siss `aeti kussim `õngu täis. siss köideti nööriga `kinni tu̬u̬ kusima kaal, et õng `väĺlä ei tulõ Ote; mao kaal Krl; kusõmakaal om lühükene lõigat Har b. tööriistadest ja muudest esemetest Akikerves on laia öhuse tera ja pitka kaalaga Emm; käiä vändä kaal; kuadi (ladva) kaal; lina piho kaal. kaal on kupode pu̬u̬l. kaalass õled sidonud Kod; rańtspaĺk `vällä keilit partsikaalan Krk; `saapa kaal (kitsam koht pahkluu kohal). saabass om siit `valla kaala kottelt. siit kaalast olli `kitsa; kirvess om kaalast ärä käänet. tõisipidi lüüp `lihku ja tõisipidi lüüp sügäväss puu `siśsi; nüid änäp `tiiru ümmer ei kua, nüid võta `kaala. tõise silmäst `tõmba tõise läbi. si̬i̬ om `kaala `võtmin (sukasilmade kokkuvõtmine suka lõpetamise puhul) Krk; `vankri ratass kaalast är `käändünü Har; `kitsa kaalagaʔ (kraega) Se; adra kaal adra kaal – adra terä mant seniss ku `ti̬i̬sleni. turbast ai adra kaala ette Krk; adra kaala alune om siiva ja väedse vahel. `künmisega ummistab vahel kaala alt ärä Ran; adra kaal jääss mullaga `kinni Ote; pudeli kaal pudeli kaal oo `kitsam Kod; koer poiss, pessäp pudõldõl kaala pääld ärä Puh; mõnel pudõlil om `kolde ja kollete otsan om tu̬u̬ pudõli kaal Nõo; ma `aie koŕgi podõlikaala `sisse, et ei päse luh́vt vällä Har; Peräst `puuldõ `naati `võtma pudela `kaalõ voŕstivalamise jaoss Rõu; puteĺ kaalaga; klaasi kaal Se; viiuli kaal viiuli kaalal pannas keeled `pääle Saa; viiuli kaal, kost `käege `kinni võtat Krk; viiuli kaal om kos keele pääl omava Nõo; voki ~ lühi kaal voki kurk; kaala heitma, jooksma, pilduma, viskama oḱk om sitt, ei saa kedräde, `viskass `kaala (heidab lõnga lühi ja pooli vahele); `kaala `viskass, `kaala pild, lühiravva ümmer, sõ̭ss om kaalan lõng; kudamise man lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb), om sitast kedrät, om ümmer pant Krk; voki kaalast `lasti `alla kui kedräti; lang läits `kaala, ammaste küllest tulli ärä, ju̬u̬sk sinna vahete `pääle, `värtne ja siivulise vahe `pääle Ran; miu tütär - - mugu `sõkse voḱki valiste ja laśk voki kaalast tu̬u̬d `langa `alla Nõo; kui lang aagi päält ärä lätt, siss lätt `kaala, siss `keträss `kaala Kam; ei olõ `langa ratta kaalast `alla `laskunuʔ (ei ole kedranud); no˽hiidi˽sa mul `kaala (lõng läks kedrates üle pooli otsa); rõibõʔ (vokk) pill `kaala Har c. kõrsviljadest jm taimedest Oder kasus naat keer kaala pεεl Emm; `leike kaal – ümarik ring `leike päl, kust lehed `kasvavad Rei; näväd (odrapead) on õrnad kaala ju̬u̬rest murravad maha kui vanemast lähäb Kod; keśu kiśk kaala `rõnksi, pää mahan; kesväl kõrre kaalast lääp nõrgass, pää är lokisten. kesvä pää kaalast lääve nõrgass Krk d. ehitiste jms osadest truubi kaal (kivilõõr truubi ja korstna vahel); [veski] päävõlli kaalal om raud võrud `ümbre. all om maa kivi, kos kaala ase `siśse `raotu, `kaala määritäss tavo·tiga ehk eliga Ran; pilli kaal (puust toru alumise veskikivi keskel); mine võta riihhetarõst kurukaala päält tu̬u̬ lambikõnõ; kuru kaala pääl om ahu veerekse pääl Har
3. kitsas maa- või veeriba; maa- või merekitsus üks kaal [heinamaal] lähäb metsäde vahele Kod; `kitsa kaala kottelt käip [jõest] ti̬i̬ läbi; [järve] `kitsa kaala kottel om liivane põhi Krk; aenama kaal; järve kaala pääl pü̬ü̬sime kala. me pannime ku̬u̬ritse järve kaala ette, kos vesi ju̬u̬sk Nõo; nu̬u̬ olliva aena kasuja kaala, kos keväjä vesi üle lät́s; `põlde vahel üt́s `väikene vahekene, tu̬u̬ om kaal; ubaleht - - `kaśvi `kaalu pääl Kam; tu̬u̬ aenamaa kaal ju̬u̬sk `alla sinnä suhu; pane obene sinnä `süümä, sinnä niidu kaala `pääle Ote; võrõndiku kaal om ahtõmb ja õhukõnõ, siss lätt äkki sükkä. võrõndiku `kaalu pääl `ollivõ˽suurõ˽kalaʔ San; tan om üt́s ahtakõnõ niidukaal Kan; suu`kaalu pääl ummaʔ londsakuʔ Plv; järve kaala otsakõnõ olõ õi lajakõnõ; om säidse `versta su̬u̬ kaal Se
kaevama1 `kaevama Jõe Kuu Hlj VNg eP Ote; `kaiva|ma R(-maie Lüg) Vll Iis Kõp TMr Kam, -me San(`kae-); `kaev|ma Han Var Tõs Khn/`kaõ-/ Tor Trm Kod KJn, `kaivma MMg Trv Võn Kam Kan VId; `kaebama Ris, `kaeb|ma Mar Vig(kaeb-) Mih Aud PJg Vän SJn, `kaibma Nõo Võn San V(part `kaibunu, kaavõt Har); `kaevima Muh Tõs; `kae|ma Khk Vll Jaa Pöi Muh, -mma Khn Tor; da-inf kaeva|ta S(kaiva- Jäm Khk) spor L, K I Ran Puh; `kaevada Kuu IisR Jäm Khk Rei Khn Pär Juu Iis, `kaev|da Vll(`kaiv-) Han, kaevda Tõs; `kaeva Vll Pöi L(`kaõva Khn) I KJn SJn; `kaivada R Vll, `kaiva Vai Kõp T Plv Vas, `kaebada Mih, `kaeba Mar PJg, `kaiba Nõo, `kaibaʔ V; `kaeda Jaa; (ma) `kaeva(n) Khk Kär Krj Emm Rei Mar Kul Mär Tõs Aud Hää K Iis, kaeva(n) Khk Krj Pöi L Koe TaPõ VlPõ T, kaiva(n) Khk Kaa Vll Jaa V(kaava- Har Rõu Räp), (ta) `kaivab Var Aud Kõp, (ma) `kaeban Mih PJg, (ta) kaebab Rei Mar Mih, (ma) kaiba San Krl Vas Se Lut
1. labidaga jms mulda kühveldades auku, hauda jne tegema see‿s ole mees, kes ei ole `mandril `raavi `kaevand Mus; lasnaga kaevetse vee sooned; `kaemise `juures pidid lasnad vahed olema Muh; kes teesele `auku `kaebade, see isi `langede `sesse Mih; `enne olid meil eeńamad vesitsed, nüid kaebeti `iĺla suur neeb läbi Aud; `enne Saarema mehed ned `kaevasid `kraavi JõeK; sulaga olivad kõik kohad vett täis, ei saand muidu kui `kaevasin reńnid `õue Kad; vai si̬i̬ `kerge tü̬ü̬ one `kruavi kaevata Kod; lina ligu `tuĺli `kaeva SJn; Tu kraav́ om kińni˽kasunuʔ, tu̬u̬ tulõsi `valla `kaibaʔ Urv; tõsõlõ `hauda kaivat, eśs `sisse satat Krl; `ku̬u̬ĺjalõ kaibõtass `hauda Se || maa sisse või maast välja kaevama sii kaivetasse see kivi maha, alt `ööneks, `lastasse maa `sisse Khk; [kala] rapid kaivati soja ajaga ikka maha Krj; kadaga juurte alt kaevati madarud Muh; teopoosid akanud `kaevma. adra lusikitegä õlid `kaevnud obese nõud `väĺjä [muistsest kalmest] Kod; kaipkõ `vällä naid jumalakäppi, kaibat [juured] `vällä Se || kartuleid võtma ta kaivab `tuhlid Vll; õtsi lume sidess, kaeva kardulid Kod; meil saiʔ ar kartohka ińne `küĺmi kaibõtuss, nimäʔ kaibiʔ kartohka ar uma `peŕregaʔ Se || turvast lõikama ühessa `aastaselt `tuĺlin isaga rabasse, turvast `kaebma Vän; turvast kaevatass Kam || kaapima mõ̭ni hopõń kaib jalagaʔ, misa kaavat, misa `hullat Har Vrd kaibuma, kajuma2, kapatama
2. (välja) õõnestama ruhi `olli ütest puust `väĺlä kaevetu, vesimega kaeveti `väĺlä Nõo; kolgitsal olli kaits soont `sisse kaevetu Ote; lohetsa`kaibmise väit́s om nürhh, `taaga ei˽saa `kaibaʔ; vesi om vällä˽`kaibunuʔ sinna kõ̭gõ pervealudsõ Har; nu̬u̬ʔ (mesipuud) oĺli˽sisest tühäss kaaveduʔ; mi̬i̬ `pandmise jaoss oĺli˽`säntse üt́sipuust kaivõdu anumaʔ; rebäsel um maa sisse kaivõdu oosõʔ Rõu; `luitsaʔ oĺliva˽puust `vällä kaavetovaʔ; puust kaaveteva˽`vällä t́sia`sü̬ü̬tmise moĺliʔ; purask om `minkaga `mulko kaavetass Räp; veśsim, mehidse tarra vanast kui kaibõtivaʔ; koppa kaivõtass; kaibõt kuĺp, `ru̬u̬ga `heitä kuĺp Se Vrd kajuma2
3. a. torkima piibu orgiga kaevetse `piipu; ää `kaevig `ambud mitte Muh; missa neist ammastest `kaevad VJg; ku vahel taigliha lähäb `amba vahele, siis kaevavad `pilpaga `väĺjä Kod; || pistma, torkama münol siest `kaevab, üks valu iling käib siest läbi, nago püśsiga paneb läbi Ris Vt kajojas, kajoje b.  ahtesse auke torkima `kaivamise puu, `sellega sai läbi `kaivada kõik, sie õli `reie ~ ahusse `kaivamine, `muidu ei `kuivand Lüg; kui rehi märg oo, siis kaevets augud `sisse Lih; suvi viĺla `rehte sai kaevatud Sim; kaevepuuga kaeveti rehi läbi, tõsseti elejed parte küĺjess ülesi Kod; rehi tahab maha `kaeva KJn; `kaevas selle `ahtme läbi kaeve `puuga Lai
4. kaevlema, pusklema `Ninda ne `lehmäd `kaevavad, et `mitmal `aeva `sarved `lendäväd Kuu; üks `jöhker loom on, eta (et ta) teise `pääle lihab, teist kaevab Pha; `veissed üksteist `kaevad Muh; ärg `kaebab teist Vig; teene loom pusib teist, `kaevab nõnna, kas kat́ti kohe Juu; nudi eläjäs, aga ise kaevab selle piäkologa Kod; puĺlid on küll inimesi ära `kaevand Lai Vrd kaelama
kajuma2 kaju|ma Hää Vil(kaeu-) Puh, -me Pst Hls Krk Hel San, kajo|ma, kaeo- Saa KJn Kõp Vil Trv, kajo|ma T, -me Hls Krk Hel, da-inf `kaeva Hls Krk, `kaiva Nõo Ote
1. kaevama Mi̬i̬s lääb alles õhta auku kajuma Hää; Mõne `aasta i̬i̬st kaeusid ku̬u̬ĺ`meister ja lapsed - - luukere `väĺlä Vil; mehe lätsive `auda kajome Hls; `saarlese ja `iidlese tulev `raavi kajome; kajoge auk `sissi; akka `ku̬u̬pa kajome Krk; ein olli juba ärä tettu, ku `lasti kraav kaeude Hel; nelläkeste kaeonuva Ran; [metsa istutades] ikki vanami̬i̬s kajosi `audu ja mia panni `si̬i̬mnit Puh; mia olli ka `auda kaeoman; Kaĺk Jaan ja lell kaeosiva mul siin `kraavi, `tahtsiva siist `õkva `kaiva; ma pia `laskma `vastne kaeo kaeoda; kaeosime `väĺlä nu̬u̬ `uibu, `kaalsime üless; nii suur pi̬i̬t `olli, võti vigla, viglaga kajosi üless; ma lase `valla `kaiva tolle kraavi Nõo; ma kajosi `kaivu; maa taht läbi kajude, ma kaiva `lapjuge San
2. (välja) õõnestama `niske kõver väits `oĺli, tollega kaeoss ta `luśka sehest nu̬u̬ lastu väĺlä, ja `oĺligi luśk valmiss Nõo
Vrd kaevama1
kamar1 kamar g -a Kuu Sa Mär Hää K I M(g -e) Ran Nõo Har Rõu Plv, kammar g -a Rei Ris Juu, g kamara T(-õ San) V(n -ŕ; g-u Räp); kamaras L Hls
1. maapinna rohujuurtega läbikasvanud pealiskiht; murupind juured kõik kamaras koos Khk; Paljas must muld, seal (karjamaal) pole kamart koa änam peal, see koa juba `loomade `nahkas Pöi; soo maal `pandi kamaras enni [uudismaa harimist] põlema Vig; maa`kirvega raiuti kamaras piält katti Var; sead `tönguvad keik maa kamar pahampidi Ris; kui kamara suad piält ärä, on `kergem `kruavi lõegata Kod; ka (kas) vili om pääl või om kamaren Krk; taani adral `oĺli sahk i̬i̬n, tu̬u̬ lõegass kamara veere ärä Ran;`lõika kamar ärä pääld, siss saame `turba kätte Nõo; [adra] nõ̭na pääl `olli väits, kes kamarat puruss lõigaśs Ote; riśtkhaina söödül om kõva kammaŕ Se || (paakunud maast) maad jäävad kamarasse – maale `tõmmab nagu nahk `peale, kui `vihma tuleb ja siis tuleb jälle äkitselt `kuiva VJg; maalõ om põvva peräst niuʔ kammaŕ `pääle tulluʔ Krl || külmunud maapind, õhuke jääkirmeKuu Vrd kamarik1, kamarus2
2. seisvale veele tekkiv (roheline) kord; rabalaugaste, kinnikasvava veekogu õõtsuv pealispind urda augud - - kamaras pial sihuke roheline Kse; `veele tuleb `turvle kammara kord `peale Juu; pää on tõmmand kamarad vie `peale VJg; paks kamara kõrd järve piäl Kod; aga raba ei `kesta, sial lä˛äb kamar `kat́ki Lai; kamare `pääle läät, vesi ki̬i̬ss üless Krk; suured puud om `järve sadanuva ja kasvapegi järvele kammar pääle Ran; ku läbi kamara `mülkäs vajud, siss säält ei pääse Ote; lätt tu kammaŕ `kat́ski ja võit sinnä˽`sisse är˽ka uppudaʔ Plv; kinnikasuja jäŕv, kammaŕ oĺl joba `pääle kasumah Räp
3. seanahk sia lihal nii paks kamar, `ambad äb aka `pεεle Khk; sea lihal on üksi kamar, muudel lihal ei ole Mär; karb `võetasse peält ää keebä `veegä, kamaras seäl all Vig; Ei ma saa enam kamarast jagu ühti Tõs; miul küll `ambid ei ole, aga kamara ludin ikki ära Saa; vanal seal on paks kamar Plt; midä vanep siga, sedä paksep kamar Krk; kammar lõeguti peki küĺlest ärä, tollega keedeti kapustit Puh; me keedäme kamardega suṕpi, ega me kamarit ärä ei `viska; ku `rasva tetti, siss lõegati kamara ärä, kamara rasva masinast läbi es lähä Nõo; Kamaraga˽liha hoiuss suvõss paŕõmballõ alalõʔ Urv; tsia lihal um kammaŕ, muul eläjil um nahk Rõu || pekiliha laih lihakõnõ oĺl õnnõ, es olõ es kamarat suurõst Räp || inimese `kohta ikke öetasse koa - - naha kamar `katki. põle sügav aav `ühti PJg || fig sul on õite paks kamar kaela peale `kasvand, et sa nõnna vastaline oled VJg
kaotside `kaotsid|e Hel Ran Puh Nõo(-t́-), Har kaduma, kaotsi kas om `kaotside jäänu vai Hel; üit́s asi jäi kaotside, es levvä kostegi Puh; mul `olli `väega ää väits, aga om `kaotside jäänu; poiss `kullep kikin `kõrvuga, et `üitsegi sõna `kaotside ei lähä Nõo; `jäie tu rät́t `kaotsidõ Har || tühja, raisku timä püünd raha `häötä, et muud́u lätt `kaotsidõ Har Vrd kaotsisse
kaotsisse `kaotsi|sse KJn, -se Trv, -ss Krk; kaotsisse Vil kaotsi, kadunuks si̬i̬ venelane jäi kaotsisse Vil; väits läits `kaotsi Hls; katti ärä ja jäigi `kaotsiss Krk Vrd kaotside
kaurits kaurits g -a Kam, g Urv uurdenuga kaurits `olli `luśka väits. kauritsaga uristedi `luśkat, ta `olli kõvver, `luśka õõse `perrä Kam; Luitsa jämme jagu vaĺmis, sõss kauritsõga˽t́somp `sisse; õnne mul om kül iks paĺlu paŕõmb kauritsõga˽`kaiba ku˽ta `peikli sittagaʔ Urv
keegi `keegi (`kiegi, `ki̬i̬gi) hv u R S(hv u `kee|gid Muh Phl, -ged Rei) Mar Lih HaLo VlPõ; `kes|ki u R spor Sa(-kid), Käi(-ket) LäEd Tõs Ha Amb Kad Iis spor TaPõ, Vil u Trv Hel T Har, `keśki Hlj IisR Amb ViK I TMr KodT; `kiski, `kiśki L K, `kiskid Khk Muh Hi Ris; g kelle|gi Krj Vll Pöi Muh spor L Ha , Kod, -gid Jäm Muh, `kellegi Jõe Lüg, kene|gi Lüg Käi(kenne-) HMd Kei;p keda|gi (kedägi) R Khk Pöi L(kedäge Var) K(keägi Kõp) Kod KJn Vil Trv Krk u Puh, -gid, -git Sa Muh spor L, Ha, -ged Pöi Hi, -gist spor Ha(-gistki Rid Nis) , -gest Hää, kidagid Khk, kedad S(keda˛id Khk), keda˛i|d, -tki Lih, kedä˛id Kir, kenegit Lei, `kestegi Nõo Rõn.Käändelõpud liituvad hrl partiklile, nt: all kelle|gile Sa Muh L(-gil, -kil[e] Saa) Nis Rap VMr Pal Ksi Plt Trv, -gille R(`kelle-) spor Ha, ViK(-`gille Sim), I VlPõ, kellengil Noa, kessegile Sa, kene|gile Lüg(-gille), Emm(kine-), Rei(-gele), LNg Kei(-gille), kenne|gile LNg Rid, -ngil(l)e LNg Kei, kuid: kelle|legi Mar Sim TaPõ, `kelle- Hlj VNg, kene- VNg Jõh(`kenne-) Vai. Lühend- või erandvormid: all `kellegi spor R, ad `kellägi Kuu, `kellellagi Hlj, kelegil Ris, `kelgi RId ViK TaPõ, `kelgil Mih, abl `keldägi(-lt, -ld) Kuu, kom kedagiga Jõh. Pl esineb mõnes murrakus: g killegite Khk, kelle|gite Kaa Mus(-tegid); all kesse- Mus; kille|gitele Khk; ad kesse- Khk Mus, kelle|gitel (kille-) Khk, kom kellegitega Kaa. Rõhutamise korral kasutatakse sag kahekordset partiklit: `keegigi Var, `keegitkid Krj; p keda|gigi Ann Kod(kedä-), kedagi|stki RakR LNg Rid HJn(-tki) Kul HJn; el kelle|gistki Var JMd, kene- Kei; all kellegi|llegi JMd Sim, -legid Vll; ad `kelgilgi VNg; kellegi|lgi Aud Juu Ann(-`lgi) VMr. Murrakuis, kus keegi ~ keski on uuem sõna, võib selle vormistik kokku langeda murdeomaste sõnadega kengi, kennegi, kennigi.
1. ind-pron substantiivselt a.  (isikutest, olenditest) teadmata-määratlemata kes, üks(ki) Ei tänä old kalu `kellägi; Ku pihu sühütäb, siis saab `keldägi raha; Ei mina ole `millagi `keldägild midägi `muidu `tahtund Kuu; `võt́sin ikke südame `rindu ja tulin sis ikke edasi - -, noh ei `kallale tuld kedagistki säl RakR; ega suvel old meil `kelgi `püksi jalas; `kessegil ei ole `kuiva `eina lakkas VNg; egas `ennemast `keski sedasi `arstil käind kui nüüd; [kui] ma tahan kedagiga kokko `saada, siis `viipan `käega Jõh; `sitke ei `raatsi `kellegi (~ kenelegi) midägi `anda Vai; kuidas `keskid `ütleb Ans; ülekohus ep seisa killegite kottis; nüid pole noĺk `mütsisid mette kellegitel änam näha Khk; Ja kust seda `leiba kessegile `seistes käde tuleb Kaa; map `näita seda mette kellegilegid mette Vll; [kui] kukolend, kägo toleb `öue `laulma, siis soreb `kesket ära; pole see kennegisse `korda läind Käi; ei põle kedagist tuln, ei tuln `keegi Kse; tuleb `kiski, `keegi. teretab Tõs; Koolilapsed sõid mis kenegil `juhtus olema; nisukene kuri saks oli, tema ei kuuland kedagist Kei; Eks `üelda mõlemaid: `keśki käis `õues ja `kiski oli tuas Jür; kuda neid elu`päävi on kellegille jägatud Amb; [voodi]lina ei old `kellegi·lgi mitte; `enne oli väga ia, ei akand kellegisse `kińni (koer) Ann; kuda `kiegi olivad õppind VMr; üöd olid igaüks kus `kiegi sai; sie piab jo nisuke riivatu inimene olema, et ei sua kellegagi läbi Kad; `ütle `ki̬i̬gi või `ütle `keski `kumma tahad. `keski one ike vanem; vai `ki̬i̬gi kedägi mõrsuka edess oiab Kod; kõrva`kuulmene ia ehk alb – kud́a `kelgi on Ksi; mitte es `vasta `keski `miule Trv; mul ei ole enämb kedäginä Puh; mul `oĺli küll `võtjit, aga mina es lähä kellekile; ei ole mul kellestegi `puudust Nõo; ei olõ `tohtnu `keśki kodo ligigi enämp `tulla KodT; kellist kedägi (analoogiavorm) mitte kedagi ei old `kellist kedägi tuass Kuu || (osaalus)Jõe S kedagi `andas `mulle ühe laudlina; kas kedagi käis meil? Jõe; kedagid `eeti sind `otsimas käind Jäm; vanast olid poisid `loulusid teind ikka, aga niid ep tee `loulusid änam kedagid Ans; kui kedad surnd on, siis `peetasse matussi; seda‿p tεε kedaid Khk; kedagid oo tale selle annud; kedagid ~ `keegi tuleb Krj; Üütakse ka angerjas ja vingerjas, kudas kedagi on `arjund Pöi; `kohkun `aige. ja seda‿s paranda koa `kiskid änam, pidi ää surema Muh; Ehk kedad viib mind ka Talina Phl b.  (esemetest, nähtustest) miski, ükski (asi, töö jne) oli ka sis kohe suur lapp, kohe nii paĺlas et, ei olnd kedagist Noa; et järele ei anna kellegist `ühti (kangekaelne inimene) Mar; mis sa mud́u `tühja plaristad, kui sa kedagi ei tea Mär; sinu käe ei `kesta `keegi (ükski asi ei pea vastu) Kse; paegutatse teese koha peal, tiha põle kedagi, `vastu või koa akata `ühti; kedagid kuulda ei olnd, ei `lartsu ega raginad, `muutkui kukkusid aga (tähed) Mih; teesed tuld `väĺla, põle tuld, põle kedagist näha Kei; `üt́sid et kui - - ilma oubita käid ehk kedagi, et siis kohe maa `lõhkeb Kos; ega plekist old sel aal kedagi. paa `tekled ja kõik olid puust Amb; on odra rehi ehk kaera rehi ehk mis rehi `keegi on; kui nad täna tulevad, nüid mul põle kedagigi `rääkida Ann; kule noorest piast ei ole `keegi [töö] `raske Pee; majadest põlegi suurt kedagi enamb alles VMr; kes `luama tappavad, eks nied tea tema süsi`konda, mis nie `keśki on Kad; vahel oli [keskhommikuks] kas `kartuli pudru või kedagi Lai; `tiiskuse `aigus, `kiigi [rohi] ei `aitand SJn; ei saa `leibä lõigata kellegiga Vil; ei ole temäl `keski ää, ei `kõlba temäl sü̬ü̬ḱ ei juuḱ, ei olek Trv; nüid om `viimäne väits ärä käkitu, ei saa kellegagi `leibä lõegata Nõo c.  (partitiivis eitavas lauses, väljendab konstateeringut, mööndust jm) [pole] lugu, tähtsust, tulemust; [on] ükskõik; paratamatu aa ku ta [teder mänguajal] kohe vakka jääb, las `olla, ega sest kedagi pole Noa; põle kedagist parata, tuleb see `estomine ää `estoda LNg; ei mul põle kedäge, olgu poi või `prostoi· Var; Miol põlõ sellegä kedägid `pistmist Khn; aga parata ei ole kedagi, töö tab tiha Pee; küll olen sõideld selle `juomise pärast, aga ei kedagi Kad; egä magamisess ei õle kedägi, aga ihu väsib ärä Kod; ei nii vana elu ei ole enam kedagi. muidu üks inimese tükk, nagu puu tükk; põle kedagi, küll me soame [toime] Plt; veerest oli mõni pidim katik minnu, si̬i̬ es ti̬i̬ kedägi Trv; lu̬u̬me täl suurd ei ole kedägi Puh; ega kedagi 1. mis siis ikka, olgu peale ega kedagi, las aga `olla JMd; ega kedagist `ühti, akka ka ise `jälle otst `piale Kad; 2. (eelmist väidet kinnitav) üldse mitte `Kördist mina küll lugu ei pia, sie ole toit ega kedagi IisR; siis põlnd naa `tohtrid naa pailu ega kedagid `ühti Kir; ega ma täda tõsnd seda `korvi ega kedagi `ühti PJg; me oleme rannast nii `kaugel, ei soa `silku ega kedagi Juu; käib nagu üks igavene kaltsu pussakas teine, ei äbene ega kedagi Kad; teit üte nuia [talviseks lutsupüügiks] valmiss, ku lumet ega kedägi tullu ei ole Trv; (ei) kedagi, muud kedagi (välj hüüatust, konstateeringut; kinnitab eelnevat väidet) noh, kedagi, tõmman selle vaname kirstust `väĺla ja Aud; kedagi – uni läks `jälle minema ja `peale ei tule Juu; mina põle änam inimese arus. mina olen aga teśte oiu ja varju all, muud kedagi Ann; muutku ot́sib aga inimeisi, muud kedagi VMr; jõud on kadund, istu `jälle ja sealsamust jõud `jälle ots, ei kedagi! Plt; nõnda, surõnu ärägi ussõ pääl. ei kedägi uvvest `sülle säält ja, viinu vaname `säńgi KodT || van fig mis te meilt otsite? – kedagi! (pilkav vastus) – kedagi läks ammo meilt mööda, kee kot́t oli `seĺgas, kana setast kepp oli käe Mih
2. ind-pron (adjektiivselt) ükski, mõni, mingi(sugune) (kohati lähedane 3. täh-le) `oia `üksi `päine oma kääs, ärä `tõistele `kellegi `anna Lüg; siit kedagid mees oli nεind Khk; egä `keegi `endine aeg ei tule tagasi Mar; ei tiand selle [haiguse] `vastu kedagid `rohtu `ühti Kir; see oo nüüd `kindlasti tääda, et sii kedagi küla oo olnd Mih; `kiskid laeva `kapten jutustan Ris; kui `mõisas oli kedagi väĺlalt vidamist, kas ärjapεid ehk Rap; ja siis panin ühe `sit́si rät́iku ehk ühe `valge aśja kedagi `otsa, siis nad nägid Jür; ma ei `tiagi, kas kellegist mundest puudest `mahla saab kui kasest Ann; obese ihu ei paranda muu `keski ku `prantsuse eli Kod; karjussel - - olema oma `kortel kus ta saanas olnd. ja kos nad `ki̬i̬gi olivad Pal; `keegi asi [haigele] põlvele ei `aita Plt; [lood] nõndapaelu ku sa neid `silmi tahat kellegile sukale panna; ku poig kodu tule - - siss ole terve, siss ei valute `keski kotuss Trv; keegi kord (kunagi, igal üksikul juhul) kuus `võrku ja kaksteist `võrku, kudas `ki̬i̬gi kord jäda on Hää; vahel oĺlin masina päl soputamas ja kus `ki̬i̬gikord `pańti; no‿s mehed `niitsid. üks kõik kis `ki̬i̬gi kord `niit́is; mis kiigkord `juhtus Kõp || (pole) hea, korralik, arvestatav vm (sisult eitavas lauses) Vai sie on `kellegi obune, mis sul `aiste vahel on IisR; pole kelletegid `tuhlid, pisised nurmigud muidu Mus; nee põle kellegid inimesed Muh; see polnd kellegi punane, mis maa`rohtega `tehti Mih; tal (toidul) ei ole kellegi maik, ta ei `kõlba Aud; tule `kańnisi ja tõrva `kańnisi ei tule korjata, need põle kellegi rohod Juu; mihed ei ole kellegi aśsad Pee; sie põle kellegi tie VMr; si̬i̬ ei õle kedägi mi̬i̬s, üks aĺp on ja pu̬u̬l `kaaki Kod; tu̬u̬ ei ole kelleki u̬u̬r ei lit́s, tu̬u̬ eläb vagast elu Nõo
3. adv (partitiivis eitavas lauses) sugugi, üldse; kuigi palju sind ma‿p karda kedagid Muh; nüid põle kedagid änam kala, niukest kala kui `enne oli Kir; vili on nii kuiv ja ilus, mitte kedagist ei kuivatand Juu; alatine sadu ei lase kedagist `vilja korjata JMd; rasv patta ja kivi `sisse, `seepi ei saa muud `moodi kedagigi Ann; tia sa teda kedagi `uskuda VMr; siis lääd otse, aga alb on `käia - - ei saa kedagi rutem Lai; va `tolkus ropendab, ei küsi teesest inimesest kedagi Plt
Vrd kee-keegi, ken, kenegi, kengi, kennegi, kennigi, kes, kessegi, kiigel, kiä(gi), kuagi
kes kes u, hv R, S(käs Jaa) hv LäPõ Ha spor ViK/keś Sim/ I, Plt u eL, kis Jõe u Khk, Muh Hi L(kiś) spor K(kies Juu) u eL; g kelle eP(kille Khk Krj Hi) eL(keĺle Rõu Plv Se), `kelle u hv R, kesse van Sa, kenne van Sa Hi(kinne), LNg Kei, kene Hi(van kine), Ris HMd Kei; p keda (-ä) üld /kida (-ä) Khk Hi San Urv Krl, kidäd San, ketä Vas/. Lühend- ja erandvormid: el kest Nõo; all `kelle Kuu VNg, kelle Muh Har Se(keĺle) Lei; ad kel Kuu Lüg Vai Kir Juu, spor , Kad VJg Kod Pal KJn SJn San V; abl kelt Kuu Vai Nõo; kom kelega u Ris. Lausefoneetiliselt koos dem-pron (vt ka kesse): sg kestu Ran(kõstu), Nõo Ote San Urv(kistu), `kestu Vas, pl kis|nid KJn Kõp/kiś-/; kes|ni Krk San/-nu/. Pl puudub. Eriti int-pron liitub sag küsipartikkel, nt g kelles Muh Pil Krk V; p kedäs Kuu, -ss Trv Nõo VLä Se, kidas Käi, -ss Krl, kedast (kedäst) spor Sa, Hi L SJn, kidast Khk Hi; all kelles(s) San VId, `kelles Vai; abl `keldas Kuu. Kõrvuti sõnaga kes kasutatakse R, SaLä ja eL alal sag vanemaid vorme kea, kee või ken.
1. int-pron (otseses küsimuses hrl küsilause algul; ühesõnaline küsimus võib väljendada soovi, et öeldut korrataks või selgitataks) a.  (isikutest, olenditest) kidast ~ kida sa nägid Khk; kessega ma räägi? Vll; kelle kääst sa said? Kse; kooliõpetaja akkas pärima, kiś `akna ära `lõhkus Vän; kis on, oma või võeras HJn; kellele te näid nõgeśsid `koŕjata? Kod; kisnid tulevad? KJn; kelless ni̬i̬ õuna siin om Krk; kes säl kõnnib? kestu om sääl? Nõo; kidä, taad tütärlast vai San; kis sul kotun om ka˽noʔ Har; ne `üt́less toolõ vanalõ mehele: kelless saʔ `maitsa anniʔ, vai sa maidsiʔ esiʔ; kes (~ kiä) tuu no õigõ voi tullaʔ sääńtse ilmagaʔ Se; kel ta väits um? Lei || (kaudses kõnes) `üidand `kurja, et: kedast sa narrid? Kaa; minä `vaśtsin et kelle si̬i̬ mi̬i̬s one Kod b.  (asjadest, nähtustest) mis no keda me nüüd siis `räägime VNg; keda (mis) se oli Jäm; kellest ta `tehtud on LNg; kedast me sööme Mih; kelle `sisse ma ni̬i̬ kapusta pane, kellega ma vii `tälle Puh; kidäd? (mida sa ütlesid?) San
2. (retoorilistes küsimustes või hüüatustes; nii isikutest ja olenditest kui ka asjadest, nähtustest) a. kedäs siin tuled taguma Kuu; kelle pärast sa seda kõik teed, ikka oma lapse pärast Pöi; kellega sa niidad, kui põle vikatid LNg; teesed `ütsid, keda sa `sinna lähäd, seal oo kõik ää purustud Mih; jäi poiss koju [1905. a sündmuste ajal] et kis mind siis püiab Hag; keda see teha oli kui tuult ei tuld [tuulamise ajaks], ei old midagi teha Amb; meie pidime ju pailu kedrama, kellest me kevade `kangaid kudusime, kellest me särgid tegime Ann; kelless si̬i̬ jõud tuleb kui süägiss Kod; kedast sa marjule lähäd, jalad all kõvad (kanged, paindumatud) SJn; `juustest (~ `juussist) sakutedi `latsi, kedä siss muud Ran; ku‿ma `ullu `mi̬i̬lde lähä, kes na˽latsõ˽kasvatõss; mul ei olõ `ambiid, kellegõ ma˽süü! San; Kedäss sa uĺlitat? Kas ma ei˽tiiäʔ, paĺlu taa voŕst mass Har || keegi, teadmata kes s‿jäi sinna `saisma. kes mu `ki̬i̬ldse sinnä `saisma! ku ma os otse lännü siss mu‿s obesege sinnä maa `sisse löönu San; a inne `surma ummõtõ kõ̭nõĺ, no kis sõ̭ss tä keele `valla päśt Krl b. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) kes vetab lilled üles! [riieldakse kanaga] Kär; kille `riided södukse jölvendi `selga lähävad Krj; kis `käśkis `anda püksid naese `jalga Mär; Kissi sedä `tiädis Khn; Seda mäsu `oĺli küll ja `luśti kah - - kis sind muidu `laśkis tulega möllata Hää; veri on `poatund lapi ja oava `külge, kis seda ära soab Jür; ei nüid ole änam `metsade `puudu, kis neid jõuab äävitada Ann; kel täib nüid kaĺlist tüe `aega raisata VJg; `maake vesi, kis teda ju̬u̬b! Äks; kis neid nimesid tääb Kõp; kõstu pindluid sü̬ü̬b, `võeti `väĺlä, niipaĺlu kui sai Ran; kes elävätõbedat `valla laśk, t‿`olli ani sule sehen Nõo; kõ̭nela‿i˽ma midäǵeʔ, peräkõrd `kuulva˽kõ̭iḱ muʔ `uĺlust, kelless toda vaia om Räp
3. (adjektiivsena; alustab sag kõrvallauset) missugune, milline a.  (isikutest, olenditest) kis koεr `kiskund, selle `karvadega suitseta Khk; see oo `arba kel mehel veel üle jääb seemet Mär; kel viel mehel oli emagi alles, - - sie `vahtis kohe, mis sul ka tuua on Amb; kel inimesel o piire, si̬i̬ surema ruttu ärä Kod; kel kanal paĺlu `poigi, sel paĺlu rehitsemist, sabitsemist Krk; kis inemine tühü˽ka˽läit́s, pańd t́suuva˽`jalga San b.  (asjadest, nähtustest) kelle `möisa meres `püitsid, selle `möisale sa `maksid Vll; puu suad, kukepuust ehk üksta kõik kellest puust Amb; kes tiäb, kelle ilma `aegne one jo, vana maja maha `lanknud Kod; mine tiiä kest tä (odav vein) `pühkmist kokku om `aetu! Nõo; kes seeme ei kasva, see jääs ilma iduta Ote
4. rel-pron (alustab kõrval-, enamasti täiendlauset; pealauses on sag korrelatiivne asesõna) a.  (isikutest, olenditest) kes `Paenagas old `mieste`rahvas, aga kes ta oli, seda pole `tundend Jõe; sie pere`naine, keda last `oitsin, sie `leikas `kaera sääl ligidal Hlj; olga, kes tahab Khk; pole enam kedad, kes tööd tegad Kär; ma‿b tea üht kedast ta säl nägi; kessel es ole oma [poega] mette, ta pidi sulase `võtma; se oli juba määratud, kesse poiss oli, kesse [pruudi] sülese `viidi - -, sülepoiss `üiti Pöi; et kene `pihta se (pastel) lεheb se on münu pruut. ja kelle `pihta ta läks, vettis sene `endale naisegs Emm; mina olin kis jah kõik `vaĺmis tegi - - ja kudusin ja Kir; kis `peime poolt sugulased, need said - - sukad ja `kindad Lih; tea kenega se laps on korjatud Ris; ia kis `iaste tańsib parem kis paigal seesab Koe; kis `ü̬ü̬site kala püiavad neil on - - tulussed Äks; äälest aru ei saa, kes sa olet Krk; mine `vaade, kes si̬i̬ säält tulli, kes säält tulli Hel; kellele armass, sellele illuss Nõo; kel emä ei olõ˽kõrraline, tu̬u̬l ei olõ˽latsõ˽ka˽kõrralitse San; likõ kui `rääbne, inemine vai elläi, kel karv `tät́räh Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause sag vormiliselt puudub) kel sie mado on, siis sie tekko sies valu Vai; `kessel aga jalad kεε on, mis siis viga `kεia, aga jalutu äi saa Kaa; kinnel oli ilus louvend, ilus `pieni labane, siis `tehti sääld särk, peiule Emm; kis rohi (maarohte) `tundvad ja `vötvad, `aitab mönikord küll Rei; kis aga `kutsus `sõnna läksin `tööle `jälle Pee; vahest `peeti `pulma kolm `pääva ja kauem kis rikkamad olid Plt; pääle `kuĺä·ńja, kes kellegaki siss `miildüss ja `hiitäss magama Se b.  (asjadest, nähtustest) mis neid `kellasi (~ `kellaid) õlen nähnd, kel on kolm `raaga Lüg; üks kes seisu tuba on, see on must tuba Khk; kene pεεl sa kujud, se on kalase Emm; sii küll `öötasse seda lodi, kellega üle jõe minnakse Mär; vedruäke oo esimene kellega ma `põldu lõhun Vig; üks tee pidi olema kellega sa mere `ääre `väĺla läksid - - kalatee oli Var; parduun on laeva `külges, kenega teng on üles pand Ris; keda ma `täpselt tunnen ja tian, neid [seeni] ma `korjan HMd; kis suurem `aśtja oli, sel oli neli `jalga Amb; [vikati] lööl oli kaks `pulka, kellega `kääga `kińni `oiti Ann; `sitked õled pidid olema kellega vianati seda sidet kellega punuti VMr; kõik tü̬ü̬, kes `leibä annab Kod; mõek või nisuke kellega ropsiti Lai; ja omale jäi ka [seemet], keda sa jäll‿tuleva kevadi maha külisid SJn; jämme ku jurts kunagi, kes tükiline [lõng] Krk; sirgukesel om siiva, kellega `lendäp Ran; aap seräst segäst juttu, kellest `üitsegi aru ei saa Nõo; aiapuiõlõ ja˽kõ̭kilõ `säärtsilõ aiass joonõ˽pääle, kes suurõ˽piḱä˽lati `olliʔ San; hällü nõdõr – kes paańuss ja üleväh kand Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause sag vormiliselt puudub) aga `vuata vanal aal põld ju `enne `vosvori - - ja rahaga oli nõnna et kellega oleks ost. põld ju Koe; kes teräkäs rükis, siis lońdib si̬i̬ piä Kod; kelsä pääld künneti keväjä vara, kes pehme maa es kanna obest pääl Ran
5. ind-pron (isikutest, olenditest, kuid ka asjadest, nähtustest) a.  keegi Ära sa mitte kellele `pauta (lobise) Kaa; Tema ei `rääkinu kellega, kui läks `mü̬ü̬da Hää; kas sõ̭ss raha kel oĺli Rõu; siss tulõ [vanaduses] viil tu sinine paast ja must murõ, olõ õi sügüse kedä tappaʔ, keväjä kedä `nüssäʔ Vas; ku‿ks vähäge om majah kell `aigo siss vahitass nimelt aiah, ku̬u̬ om süĺleme `heitmise aig Räp; ja herr üteĺ: sa praadit arʔ, angu‿i kelle `maitsa‿i, ja esi kaʔ `maitsku‿i; keĺle iäle (kellelegi) Se || (eelmist väidet kinnitavalt) miski kaks liha`raasukest õli vie sies `keidetud [pulma ajal tangusupis] õld sial `saia ei kedä Lüg b.  täpselt piiritlemata; teadmata missugune isik või asi, kes või mis sia`arjastest vai `kellest sie oli `tehtu VNg; ma‿p tεε kas `kutsrile vöi kennel ta `rääkind Ans; tüdrukud või seasi kessel tuttavad olid, need tõid siis paar `kindud ehk paari sokkisi [pruudile] Pöi; veĺjed ja kis sial [pruudi põlle] sidumas köisid ja Lih; Jah ikki [süda] läigib, siś ta on paha, kas toidust või kellest Hää; minu naise vend `oĺli Venemaal ja õde ja kis nad kõik sedävisi ja KJn; ta (müts) `oĺli `rõivast vai kest ta `oĺli Nõo; ma‿i˽tää˽kidäss Maalit matõti vai Krl c.  (kivinenud väljendeis ja hüüatustes, sag ilma erilise leksikaalse tähenduseta) kes teab teadmata, pole teada kes tiab `miŋŋe `kildudest ne `lauad on Jõe; kes teab, kuidas eluregi jooseb Muh; Ma pidasi seda aigut juba kis tεεb kut koua Emm; Kis siss tiäb, kissi sie oli Khn; kis teab misse kell peaks olema Kos; kes tiiäp mis nüid `oĺli ks oĺli vanatońt vai, et minu `kińni aaŕd nüt säl, ülevän KodT; ah kes tedä tiiäp, to‿m ilma jutt; kes `jummal toda tiiäb, mes saab vai mes tuleb! Nõo; kes jummal tiid inemiisi!; vai kes tiid, vaist pilvetess nii `saandõ San || kes teab mis väga oluline, arvestatav Otu oli tal ikke kis tea mis JJn Vrd kesta2, kestab
6. (distributiivne pron) üks... teine kes `kuida tahi tehä Jõh; tämä kaik `tieda kel midä on `johtund Vai; kes armastab keedetud ternes`piima, kes armastab `kooki Kär; kes sai `süia, kes sai juua, kes sai kot́tis kojo `viia Juu; kel oli kasukas ja - - kellel oli jälle `mantel; kes oli nelja `roikane, kes oli kolme `roikane, iga talumehel karjamaa `ümber oli aed Kad; tõesed `kińkisid, kes viis, kes kolm rubla Kod; ĺätt kelle saa `järgi, kelless putuss `vasta, kõ̭igilõ and; kelle sai, kelle saa õs Se
7. (kontsessiivne pron ühendis) kes tahes ~ taht ~ tahten ükskõik kes või mis tehke, kes tahes Ans; ehmatus mene ussi ehk kene `tahte pärast Emm; poolvernikud oo segadikud olgu see `looma või oost või keda `tahtes Mär; kellel viletsad kohad oo, olgu ta siis kellel tahe Kse; Kel-tahel jalad väĺlal: [öeld] ”korista oma koivad “ Hää; olgu tema luom kelle `tahjes Jür; tämä kõneleb egäühegä, õlgu tä kes tahes; ti̬i̬ kelless tahes Kod; olgu kes `tahte mina ei karda Plt; küsi kelle `tahtene käest; jutuste kelle `tahtenest Krk; `olli ta kes taht, aga `vargust ei taha `kiäki Nõo || toobiga mõedeti `piima ehk keda `tahtsid Juu
Vrd kea, kee, ken, kesse, ket, ketse
kihv kihv g kihva eP(ke- Käi, g Juu; pl kihbad Vig Mih; kihiv Kod) eL(kihu M T Lei; ḱi- Se, ḱe- Lei), g `kihva R
1. a. looma suur väljaulatuv silmahammas [koer] ajab `kihvad `paĺjaks Hlj; möni `söuke kuri emis tuleb `kihvadega kallale Khk; nii `suuri `kihvu pole ühelgid sial olnd mette kut `meite vanal ubsul Vll; vana siga, suured kihvad suus Kse; inimesel kihvade koh́al silma `ammad PJg; uńdil oo neli `kihva Tor; krokodiĺlil oleva paĺlu `kihve Saa; `äigas kihvägä seeliku `lõhki Juu; vanal orikal on kihvad `väljas pikal, `viskab või uńdil mao maha Tür; kihvaga siga raiub küĺläkille Kod; kihva või `seantse om [metsseal] ihen Pst; vanal seal olli kõvere kihva, ku tõisega tüllü läit́s, kiśk küĺle `lõhki Hls; ruunobesel om kihva ja neil lüvväss tükk ärä, siis ei ole tunda, et riivip Krk; märä obesil ei ole `kihvu, mõnel `arva olevet Hel; sia `tõmbava `kihvuga valuste Ran; kae soel om kihva, nu̬u̬ om serätse ää pikä ja `taadõpoole kongun Nõo; Mõnikõrd muidu peni rägsas `kihvuga, kui paĺlu es ti̬i̬ midägi Rõn; vanal tsial ommaʔ kihvaʔ uulõ kolgast `vällä kasunu San; ku [siga] no˽kihva˽`sisse lü̬ü̬, sõ̭ss lahk ärʔ Kan; säidse `aastat vana, sõ̭ss kasuss kihv suuhhõ Rõu; niku˽soe kihvust `päśsi arʔ Vas; soel omma ḱihvaʔ kui hanguʔ, `kruńksi kasunu suuh Se b. hum (inimese, looma hambast) Nää `messugused `hambad sel `naisel on, peris `kihvad Kuu; `Kihvad suus, kaks `kihva, pikkemmad ku `tõised `ambad Lüg; `nalja peräst ikke `üeldä, et inimisel `kihvad suus Jõh; kel kahel pool suured kihvad, sie pidi kuri inimene olema Sim; kui `ambad nurga pial ette tükivad, nigu riast väljas, siis on nagu kihvad ja oŕgad suus Lai; ta [hammas] nõnda ärä kulunu ku paĺlas kihu vi̬i̬l Krk; mul kaits ammast om all ja üits om pääl nigu kihu jälle Ran; pinil om kolk̀ümme˽kol˽`kihva Har || fig `Kihvad sügälävad, ei saa rahu Jõh; Iga ta `toitu `järge jättend, pistis keik `kihva Pha; Kellel sa oma `kihvasi `näitad, sa oled pahane ja teine vi̬i̬l irvitab sul `vasta Hää; me visasime `kihva (naljatasime) KJn; Ku˽purjun um sõ̭s mugu˽kisk `kihva (norib tüli) Rõu || (kulunud terariistast, hobuserauast jm) väits ärä kulunu, va kihu `järgi jäänu - - selle kihvaga ei saa kedägi tetä Ran; tu̬u̬ tõene [vikat] om vana kihu, tu̬u̬ ei ni̬i̬dä mitte midägina Nõo; [hobusel] pu̬u̬l ravva `kihva all Ote || kuu kihu om `taivan, kuud om üits kihvakene nättä Nõo
2. hum vurrud `kihväd nenä all Jõh; möne mehel on kehvad nina all Käi; kaśsil on kihvad Kei; Kihvad olid - - mis ülessepidi läksid Plt; meestel on kihvad ninä all KJn; sel suure kihva moka pääl Hls; kassi kihva omma moka pääl Krk; `Pi̬i̬trel olliva pikä vundsi nigu kihva Ran; taal umma˽ka kihva˽kasutõduʔ, kihvaʔ umma˽moka pääl Plv
Vrd kiuhk
kiskuma1 `kisku|ma R(-maie Lüg; `kisko- Vai) eP (`kisko- Emm Käi Lih Kul Ris; `kesku- Kse Juu, `kesko- Rei LäPõ) TMr; `kisk|ma Vig Han(`kisma) spor (`kisma; `kjõsma Khn), Kod(-) MMg KJn eL(-ś- Rõu; -me Hls Krk San, -Lut, -mõ Krl); kisuma Var Hää Saa; (ma) kisu(n) üld (kiso- Vai spor Hi, LäPõ, kjõ- Khn, kiso Plv Se, kissu Rõu); (ta) kissob Kul Rap; da-inf kista Khk Han Krk
1. tõmbama a.  tirima, sikutama tuo `taŋŋed, miä akkan `naulu `kiskuma `vällä Vai; tuul kisub puud juurile üles Jäm; sulu ehmestel `kistasse raad küljest ee ning pannasse padja `sisse Khk; Siis pidi söuke maknee·tiline jöud `kiskuma seda keppi maad ligi (veesoone kohal); kisu puri `sisse (pinguta sooti) Mus; poiss kisub `vardad suka sihest `välja Vll; kesome ikka ja `voatame, üljes `mõrdas Rid; `ambud `kestasse suust ää Mar; `raktor `kiskus kõik `väĺla mes kibi `liikuda `andis PJg; tuule keeretis - - kisub eina tükkisi ülesse, `kõrgele Sim; `tihke arjaga `kiśti [linal] `kuprad otsast ära Trm; mehed `kiskid `noota; ket́t kisk lehmäl kõri `kińni; minä kiśkin süded pada `alla Kod; eläjä röögiv `kangest laudan, tahave `valla `kisku Hls; peenike ja kõhn, nigu läbi `laudu `kistu; mõladega mugu kisut iki `vasta tuuld Ran; kisut toda `võrku ikki valiste Puh; kissime õhvakõsõ turb avvast `väĺlä; vesi `kiirleb ja kisup inimese `sisse; ligeda palaja piat kätega kõik iluste `sirgess `kiskma Nõo; enne `oĺliva `valtaga kajo, pangiga kissime [vett] Kam; aho suu i̬i̬n [om] sääne havvakõnõ, kohe tuhk ja hüdse `kistass Kan; tuhk`hauda `kiśti hüdseʔ ja tuhk `sisse; `ku̬u̬rma om vaĺmiss, vaia pu̬u̬ḿ pääle pandaʔ ja˽`kińni˽`kiskuʔ; kuiss ta pini hanna nii `persede kisk Har; rehe `kaartõ veere alt kisi napu `vihkõ Rõu; seo ilma `aigu om roobiʔ `minkaga hüt́si kistass Plv; Oĺli kõva [vägi]`pulka `kiskma Vas; sõrme `kiskmine, sõrmõga kistass, `joudu kaiass; vägi`pulka kisuti; katusõst kistass `oĺgi; hammast kistass `vällä, `tohtri õ̭ks kisiʔ Se; um hüä tüühopõn, kisk `atra `hüäste; sääne vasta mäke taha‿i mindäʔ, suurt `kuurmat taha‿i `kisku, a `kõhtu um Lut || eraldama; (nimestikust) kustutama, tühistama Luke mehe kissivä `endä `valla, es tahava kroonu vallaga üten olla Nõo; kiśk opõtaja man maha pääkoolist Har; tä üteĺ ärʔ, kiśk umma sõ̭nna tagasi Se || kellegi poole hoidma sulane kisub pereme `puole; `päiväd kisuvad sulase `puole (lühenevad) Lüg; päiv kisk oŕa poolõ (lüheneb), päiv kisk perremehe poolõ (pikeneb) Vas; pinigi kisk peremehe poolõ Se || kaaluma, (välja) kangutama Kivisi on sealt [põllust] `välja `kistud käristud küll Pöi; `kanda sai `kistud, talupoead põletasid nεid Tõs; ma siihn kivve kisu ja `kandõ kanguda Har; üles kiskuma meelde tuletama; esile tõstma kas tahetasse akata veel vana `ennemuistist orja`põlve üles `kiskuma Rid; mis sa sest vanast aśsast änam akkad `uurima ja `kiskuma teist ülesse Hag; tä kiśk sjo aśa üless muido sedä es `olnu meil Se b. (riietumisest) `kiskusid ennast `riidest εε, vesi veel `sauna toomata Khk; Läks nii palavaks, ma `kiskusi omal muist vattisi seljast ää Pöi; `keskus eese alasti Mar; ma pane vahel lośsid `otsa ja vahel kisu ära Aud; südä oli täis, `kiskus enese `riidest `lahti Juu; minä kiśkin jaki seĺjäss ärä Kod; kisu jala `valla Krk; naese `kisknava mehel pöksi maha Nõo; kiso minno `rõ̭ivist vallalõ Se; kisuʔ `rõivaʔ `säĺgä Lutc.  (tuule, õhu liikumisest) lõõtsuma, (läbi) tõmbama, puhuma `tõmmaka sie uks vahe päält `kinni, siis tuul ei kisu läbi Lüg; tuult kisub `aknast `sisse Tõs; Uks `oĺli madalam, tema ei `võtnu nõnda [suitsu] `väĺlä, `repneauk `kiskus `rohkem Hää; kui uks `lahti on, kisub tua külmaks Kad; pliita kisub Kod; hinge kiskuma hingeldama Ise `ähkis ja `puhkis, `kiskus `inge Lüg; kisub ~ veab `inge, sureb varsi ää Vän; `hõngu kisut nigu `siidi; taa ei joua umma `hińge `kisku õiʔ Har || pumpama [tuukritele] `kistatse `luhti ala, muidu lämmatavad ää Musd.  (suitsetamisest) mes sa sest piiboss `üste`puhku kisod ja ju̬u̬d Kod; mis sa kisud sest piibust, `ühte `puhku piip suus KJn; kisk õ̭nnõ taad juńna Rõu
2. (seoses mitmete maatöödega) a. (juurtega) maast üles tõmbama; kitkuma, katkuma `sirbi nogaga kisuti `erni VNg; lina kisoda ja `riividä `kuprud `vällä Vai; odra nii lühine, saab juuril ära `kistud Jäm; leigeste `rohtusid tuleb `kiskuda, uppuvad juba üsna ee Khk; nögest on ullud loomad, ma kisu neid `palja `kääga lehemdele Rei; `suĺga akatasse kana pealt ää `keskuma Mar; paar nädälad, siss akatasse linu `kiskma ja `kamma Vig; Naesõd akkasid madaru `kjõsma Khn; `kiskus põllu seest ohakid Rap; tümikad tahvad ää `kiskuda Jür; linad on nüid juba `vaĺmis `klaasind, nüid süńnib `kiskuda Amb; karjane - - `kiskus `kuuskede alt kuuse juurikaid Koe; käis lina `kiśkjid `õt́sman Kod; mina kisun ua `puhtast Pal; kivi sammalt es kästä kista Krk; kisu `käega maa seest noid kanarige Rõn; kanõpit ei kisuta innõ ku `tolmumma nakass Rõu b.  (kinnisest vaost) kartuleid võtma `tuhli `kiskumise `aeksed ilmad olid vihmased Ans; `tuhli varred `lähtevad mustaks, siis taarist `tuhlid ää kista Khk; Ema läks pöllalt `tuhlid `kiskuma Pha; Olet tei juba `tuhle `kiskond ka Käi; `möisas käisid `kardolid `keskomas ja maha panemas Rei; lähme `tihli `kisma Tõs; kardulid kistase Tor; mine kisu üit́s korvi täis kardult Krk; ei olõʔ `kiskmin ubiniit Lei c.  (koormast, hunnikust) maha tõmbama sõńnikud `kiśti väĺlal kabliga maha Sim; konguga `kistass sitta maha Puh; `u̬u̬pis vanast `olli `puune konk, kellega sitta maha kisuti Nõo; kiśsime laadast sitta `väĺla Võn; ma ni kõvastõ kisi, ku sita hankki lät́s `kat́ski Se d.  niint, tohtu rebima; peergu lõhestama kasest kisuda `piergu VNg; `kiskusin `tohto, akkan `virsu tegemä Lüg; akka tänä `pärre `kiskuma; `lähmo `kosko `kiskoma Vai; männi puust `kistesse korvi `piirgusid Khk; kisu ~ löö paar `peergu lõmmu küllest Mär; viisa suge `kistud lõhmusest Pär; sis `tehti kiiniga `särmed ja `noaga `kisti piiruks Rap; tõin tänagi metsast sarabu keppisid, tahaks `pindu `kiskuda Amb; niin`meister oli sie kellega `pilpaid `kiśti VMr; niinepust saab `niini `kiskuda Iis; `metsä `käidi `kõśki `kiskman; `kisksid kase `tosta Kod; kisutasse `niini, enne vanasti `tehti neist `köisi Ksi; karjatse ja tüdruku `kissive pirru Hls; pajost kistass `niidsi Nõo; ma sai mõtsast üte `kistu kose Ote; poisiʔ `kiskõʔ `pirdõ Krl; niidse omma˽`kistu ja `katsa mähidü Har; mähä `aigu `kisti noid `kośki Plv; pirru`kistava väit́s sääne, sarvõst oĺl vaŕz pant Lut e.  (lehma lüpsmisest) maksa teda (lehma) mette `kiskudagi, `kinni jätta parem Mär; üit́s muna koore täüs tule vi̬i̬l [piima], ei massa kista änäp Krk; sikkõʔ nisaʔ ummaʔ, nii kisoʔ ku sõrmõ koolõssõ ärʔ Rõu
3. mingisse asendisse tõmbama vanus kisub `küüra juo ja kõvera; kramp kisub kokko `üöse, `kiskus kääd ja jalad kokko Lüg; [haigutamine] Kisub kõri `laiali Jõh; muutku äga akab mokka `kulpi `kiskuma (nutt kipub peale) Ans; `päike kisub lavad köveraks Khk; koer kisub kerase Muh; uss kisub kägarasse Rei; kesob üsna eese kokku Mar; ole ilusti `sirge, ära `kõõsi kisu Hää; kaśs tige, kisub `küiru; krambid `jalge sees, kisub jala `kangeks Juu; uśs kisub ennast `kierdu Iis; Naha kiskund `kiprasse Pil; raḿp kisub jala kokku Hls; siil kisk `kerrä; ärä kista mokke `vingu; keśu kiśk kaala `rõnksi (odra pea vajub longu) Krk; `Perse tuhara kisup `kangess `istmisega Nõo; om `endä `kühmä kisnu Kam; Nii hirmus külm oĺl vällän, et `õkva˽käe˽kiśk `hanku Urv; huśs kisk `kerrä Se
4. (kaardu, kõverasse, kinni jne) tõmbuma lüli `kuuse puu kisub `luoka Lüg; `sõrmed on kõvera `kiskund Jõh; see oo nii keerd puu, kasund nii, kisub `keerdu; silmad akkasid `kinni `kiskuma, une rammastus tuli kohe `peale Mär; `saapa nenad `kisvad ületsi Tõs; laud oo `kummi `kiskun Aud; vörk kisub tiidaku Ris; lauad kõmmeldavad ja kisuvad `koardu; kuue õlmad kisuvad ülesspidi Juu; kippus nagu `kööksu `kiskuma, kõberasse, `küiru Tür; `taimedel elukad sies, siis lehed kisuvad kämarasse VMr; [ta on] paĺlu tüöd teind, [keha] akkab juba `vimma `kiskuma Sim; `aĺlad terad kisuvad `kirtsu, `erne ja ua terad Trm; kase tost kisob kruppi ja `pullo ku lähäb kuumass Kod; jalg kisub `krampi `öösse Lai; kübärä veere kisuva kõverase Trv; lülipuu kisub üles poole Hls; laud o [kuivades]`vändä `kiskun; paper kisk `kärsä tagasi ku rullin om ollu; lõng om ülearu ki̬i̬rt tett, kisk `säŕgä Krk; [linal] ligeda veere kisuva `köprä; nüid om täl ka nägu `krömpsu kisnu Nõo; kuusõ kosõdõ katusõʔ `kiskva `kupri Krl; külmägä kisk `kühko Räp; `kiskuss `kühmä, lätt vanast Se; kokku kiskuma 1. (mõõtmetelt) vähenema (kuivades, vananedes jne) `vergo `silmad `kiskovad kogo Vai; Saabas oo kuivades nönda kogu kiskund; Meite poodis akab keik värk nenda kogu kiskuma Kaa; sõĺg surub `kanga laiale, mud́u `velne kangas kisub koku Vig; riie on pesus kokku `kiskun Ris; kisub kokku vanudusest JMd; nahk kisub kokku Trm; rõõvass kiśk kokku Trv; emäl olli suu kõik vanavusest kokku `kistu Rõn; villanõ rõivass kisk vanutõn kokku Krl; ta vanahuss om su `väega kokko `kisknuʔ Vas 2. krampuma rambi käive `pääle - - jala või käe soone kistass kokku Krk; nigu soone oless kokku kisnuva Puh; puŕk kiśk mul sedävisi kõtu kõiḱ kokku Nõo; jalg kisk ~ kistass kokku Har; siss kui jo krambi lööse, nakass `suuni kokko `kiskma Se
5. (mingis suunas) muutuma a. tuul akab külma `poole `kiskuma Khk; Kui tuul vastale (vastupäeva) kisub, akab sadama Kaa; ilmad nenda tuisuseks `kiskund Vll; nää kisub `sõõna, akkab `vihma tulema Mär; Taevas na aĺl puhas, kisub vihmale Han; akkab `kiskuma sügise `poole Pär; joba videvikuss akab `kiskma Kod; puud on ärmatand, kisuvad `valgest; odrad akkavad `ruugest `kiskuma Lai; päe kisub ~ veab `õhtule Hls; ilm kisup `vingu ja `pilve, ei tää ka sadame tule; si̬i̬ (inimene) kisk küll saa manu (ligi 100-aastaseks) Krk; tuule om jälle `õhtu poole `kiskun Hel; kisub ämäräss; ait tetti `kõrgõdõ - - et tuul alt läbi käib, ei kisu `rõskõss Ran; tuult kisk (tuul tõuseb) Se || tikkuma, kippuma Elu kisub vägisi `kiiva `kiskuma Kaa; Õdagu pää kisk valutama Nõo || küll oo `kiskun näost `alla, kõhnass, kuivass Tõs; näost om ar˽`kiskunu ~ `tõmbunu Se || tuli änd sääl kisk (liikus) `taeva pääl Krk b. (olukorra) muutust põhjustama tuul kisub vihma ülese, kisub vihma pilved ülese Kaa; sulg kisub nenä vesitses Tõs; küĺm kisub silmad vesiseks Kei; vesi kisub puu `tihkeks Juu; sie tuul, sie kisub `vihma KuuK; Aga koe jäeb kõrvuti, siis kisub `riide puha `kortsu Amb; sibul kisub siĺmad vesisest Trm; külm kisub näo kibedaks Plt; päävä käen ja külm, tä kisk ka [riide] `valgõss Har; noho kisk nõna `lahḱi Se c.  kõrvale kalduma, viltu minema `vanker kisub tielt `korvale, `toine johivits on `kangel, `toine `lotval VNg; sahk kisub väga maa `sisse Mär; regi kisub `kiiva Nis; `vanker kisub tee `kõrva Juu; kui `ärgiga `künti, siss pidi ärjä ike olema, muedu oless tõene äŕg tõesele poole kisnu Nõo; vanger juhip, kisub kõveride, tõsele poole `rohkemp Kam; no küll om `jõ̭õ̭rdlikanõ ti̬i̬, `õkva väǵüsi kisk ri̬i̬ ti̬i̬ päält ärʔ Urv; no koe sa (kuhu sa) kistat, ku sa `riśti lähät, ei lähä ilusadõ (lõnga ketramisel) Har
6. ligi tõmbama; huvi äratama; sütitama, kaasa haarama siin on `praegastki midagi, `järve `ääres, mis `senna `piksed kisub, `aina lüöb `senna Jõe; tama `kisko minu ka `naurama Vai; mustad `riided `seĺgas, kesovad nii palavikku (kuumust) ligi Juu; nemad (puud) kisuvad `pikse ligi Kos; nigu `kiśti ära tulema; sie tüdruk `äśti kisub ligi VJg; tohoo·h, vanu igi vi̬i̬l kistasse mehele, ise jo viie`kümne `uassane Kod; `endaga kurja poole `kaasa `kiskuma Pal; ku `kange kuum päiv, sis `õkva kisup su unele Nõo; tiä oĺl `väege ää `tańdsja, tedä kõ̭iḱ `kiśki `tańdsma Krl; ka kurivaim jo kisk kõrdsi poolõ; [jalad] `kiskva ~ lääväʔ jo kerigu poolõ Se; minnu nii kisk mindäʔ, `kiskmese kisk är mindäʔ Lut || viipama, kutsuma `käegä kisk minuda, et tule `seie Kod; kisu tõõnõ kõrvalõ, midä tahat kõ̭nõldaʔ Se
7. (teesklemisest, tehtud olekust) Eks ta mattussel `katsund küll nuttu `kiskuda IisR; `kissid `kangeste naerda Tõs; mõni on nihuke eläv, `paĺlast kisub aga `naeru Juu; sul põle äda kedagi, näe kisud `ainult `nutma Koe; seda ivakest `laulu `kiskus kõigest jõust (kukest); akkas nuttu `kiskuma Lai
8. kurnama, vaevama; nõrgestama egä ma rahulikkult ei saand magada, köhä ikke `kiskus; `kange köhä akkab `kiskumaie Lüg; laps on [imedes] ema nenda ära `kiskund Rei; krambid kisuvad, jalad valutavad aina KuuK; lehmal käind `tallaja seelas, küll `kiskund ja `kiskund iga `üösse nat lehm lõppend jo ää JMd; mua igävess ärä kistod (kurnatud), mitu `uassad ei õle sõnnikud suanud ei rammutata Kod; ta lask [last imetades] ennast igävest är kista ku luu kärbüss; poja om vana emmise är `kiskun, ku luu ja nahk Krk; lehmä˽käävä su̬u̬ `pääle, venitäse ja `kiskva `endä äräʔ, jäävä `aigest sääl pori seen `käümise peräst Võn
9. välja imema, tõmbama, imama kuppu `sarved, `neigä kuppitasse, kisuvad paha vere `vällä Lüg; pane kollast `seepi `paise `pεεle, see kisub mäda `välja Khk; vase kiht peab seda `aigost `välja `keskoma Käi; `plaaster kesob mäda `välla Mar; salakoi - - apu leivä tainast ja `kisvaid `asju `pandi `piäle Var; apu kapsas, tema on `kange `kõike `väĺla `kiskuma Juu; teeleht kisub viha vääĺa Amb; ku jalal `paistus on, siis sinine savi `kiskma ärä Kod; kupp kisub alape vere `vällä Hls; nu `väikse kaani kisuva kah verd Kam; `plaastre kisk `haigust vai tõpõ Plv; kihulanõ - - om `kiskno verd täüś Se || (pleegitamisest) pääv kisob `väĺja kõik `riided, võtab tõesele karvale, kisk `vaĺkjass Kod
10. enda kätte haarama, ahnitsema; nöörima aagerdab kie `püiab kõik oma kasust `kiskuda Lüg; kormitaja inimene, kõik aśjad ta oma `poole kisub Aud; igä üks kisub ikke enese `poole, köened ikke oma `poole Juu; saksad kiśkid `reńti inimesse käess, akasid talu`poegi õege `nü̬ü̬rmä Kod; ta kisuks kõik oma kätte, teine ei tohi ivagi `saada Plt; muut ta ei ti̬i̬ ku `ti̬i̬ntride käest kisk `palka ärä Krk; kiśk ja ahnits `endäle sedä varandust kokku, mes tä sest sai Ran; tää kisk vaest inemist Plv; mis sa inemiist nii˽paĺlo kisot Se || vähendama Peremehel oo `söuke sant viga külges, et akkab pärast palka alla kiskuma Kaa; ma kisu ennembi maha ku manu panõ Har
11. katki tegema a. hammaste või küüntega rebima; hammustama kull `kiskus kana purust. kull on `kiskund mittu kana Lüg; kugod kui `taplod, siis `kannuksiga `kiskod `toine toist verisest Vai; äisa obu, vihane, kuri ka, ligi lähed, tahab kista; süva rohu `sisse‿p tohi `minna, uśs kisub Khk; ta on teise suud-silmad keik laiali `kiskund Rei; oli loom takka `kistud, va liba teind seda Kul; koer oo `kange `loomi `kisma, tahab `loomi `kiskuda Tõs; ullu koera `kistud ma põle koa näind; sai koera kääst `kiskuda Juu; ku [rase naine] undi kistod liha `sü̬ü̬vä, `suava tige laps Kod; kas si̬ koer kisub SJn; uńt kisk `lambit Krk || narrima, nokkima mis tädä kisutasse, midä tämäst `ninda pali `pilkata ja nokkita Lüg; mis sa kisud seda ehk teed maha Muh; Ta na koer kiskumas Käi; mis te tast kisute, mis te tast tahte Juu b.  puruks rebima `Kiskus kirja mu `silmade ees tükkideks Jäm; `kistasse kõik `lõhki Plt; lõõg puruss kist Trv || fig Mitte ei `jõuva, kisu vai tükkidest (tööd rabades) IisR; kisu vai küüned piält ärä Kod; ka ma ennäst pia `lõhki `kiskme Krk || fig taga rääkima üks `kisku minu viel, ei tea, ken minu `kisku Kuu; nüid kisub üits miu, `tõmbap kõkst ja kõkst (luksud käivad) Nõoc. lõhkuma, lammutama karu kisub `linnu puu purust Lüg; Einamaa ajad puhas eest ää `kistud Pöi; tuul kisub katust Rei; aud oli `lahti kissutud ja `surnu `paĺlaks `tehtud Rap; taaŕ taht ärä kista (~ `lõhku) ja uut jälle tetä. `kisti ärä, `mõsti ärä puu, õle visati ärä, taari tõrik `mõsti ärä Krk; kui sautarri `naati maaha `kiskma, `naati `härbańne tegema Vas c.  sisse murdma, röövima aida `kiskje, aida luku `lõhkje. sääl olli ait ärä kist Krk; aida kisiʔ ärʔ; naisõl kiśk arʔ kirstu Se; (mesi)lindu, mesipuud kiskuma mesilasperet hävitades mett võtma `lindu oss vaja kista ollu, mett võtta; ma taass `täempe mesi`lindu är kista; ka te `ende mesipuu ärä kisside, ka te saide ka mett Krk
12. riideid kandma, kulutama kisu ennemdi vanad `riided ära, siis akka `uusi `saama Jäm; kes kisub veel `valged villast sukka Kär; oli küll pühabe aga vanal olid `kiskumise `riided `selgas Pöi; kül ta (kasukas) mu poolest jääb ika `kiskumata Muh; Sene `tööga kisub väga `palju `riidid εε Emm; pool`kistud riie Rei; paĺlu sina seda sukka või kennast siis kisud Rid; See palitu oo ühna `kistud, ei `aita änam `seĺga `panna Han || kaheksakümmend viis ole täis, kuies on kää kiskuda (eluaastatest) Pha || On üks va pool `kistud naine (mehega koos elanud) Pöi
13. a. riidlema, tülitsema; kaklema kukked on `kiskund VNg; Kas `jälle `kiskusid `teiste `poistega IisR; Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad Jäm; Sönutlesid niikaua kut `pistsid käsitsi kiskuma Pha; poisid läksid `kiskoma Emm; Kui koer on arg äga ta undiga siis `kiśma lähä Han; nüid üks surma sõnum tuleb, et `kaarnad kisuvad ja lähväd `kiskudes Var; `Piiride pärast küll kisutud ja kohut `käidud Tõs; naised läksid liha pärast kisuma Saa; olime karup̀idi koos ja `keskusime nõnna et Juu; ta ise oli kua `kange `kiskuma VJg; meie päris `kiskund ei ole Pil; kuke `kakleve, kisuve nii et veritse Krk; poisiʔ lät́siʔ `kiskma tõõnõ tõõsõgaʔ Se b.  tüli norima; kiusu ajama Ma kisun suurt südänt, `kiusu peräst kisendäsin (peale karistamist); neil on üks riid alati, riid ja tüli `kiskumine; `Ühte `puhku kisub `ammast ja kiristäb Lüg; `Kiskus viha, et `tõine õles akkand `vasta Jõh; Juuljus kisub ammu juba Mihkli pεεle viha Kaa; Purjus peaga akatakse äga peale pinda kiskuma Pöi; ta kisub tüli Rei; iga tühä asja `peale akkab `riidu `keskma Mar; akab kõhe `kiuso `kiskma; kisub ammass Kod; niikaua kisuvad viha `vaenu kui ükskord minnassegi kokku Lai; mitu `päivä joba vimman, kisub `vimma Ran; Kiśk˽mu pääle süänd Rõu; Sul halv muud, nakkat jälʔ kissa kiskma Vas
14. a.  puutuma, kätte võtma Är `kiskug isa `aśju Jäm; mis sa kisud töö `riistu Khk; ää `kiskug teise mäŋŋi `asju Pöi; mis sa `lampi kisud Emm; ära mette kisu `kõiki `aśju Mär; Anna `kaikaga künde piäle, kui viel kjõsub Khn; ää kisu tuld Juu; ära kisu minu `asju Iis; laps kisub kõik mis suab Plt; ei tohi tuld kista Krk b.  käperdama älä kiso minu Vai; kassipoeg lähäb rekisse, sa kisod tät, kääbustad `kassi Mih; poiśs kisub tüdrukud VJg; viimäde olli rubinu sääl, `kiskun `mustlise naist Krk; ku tu̬u̬ iraaig om - - ta kisup toda naśterahvast nii `irmsade Nõo || sugutama; kannustama mud́u ei saa `poigi, ku egä muna jaoss piap esäani `kiskme, paŕts kisk kah Krk; kikass lät́š kannu `kiskma Lei c.  sügama, kraapima ära kiskug pεεd Jäm; Mõni `ütles et kaśs kisub tuult kui ta seda`viiti küündega kisub, et tuul pidada siis `pöörma Pöi; kisu mu `selga Muh; `vaesed `kruapsid ja `kiśkid kas küĺjed maha, et õle üvä laps anna `leibä Kod; ärä kista ega `süütä, küüne viha lääb `sisse Hls; kaśs kisk `küüdsi, ei tää ka ilm sadame lää Krk; tä `kiśke küüstega mul näo `lahki Räp
15. pingul, kitsas olema, halvasti istuma ei õle iast `lahti `leigetud, kisub kas õla päält ehk `kaindla alt Jõh; see ülikond ei istu kenast. vaada siin on kot́t ning siin on kurts, siit kisub `krimmu Jäm; Jaki `uõdõr kjõsub, piäb alt `lahti `lasma Khn; üks [kanga] pool `lõõgab, siis teine kisub Sim; kangass kisk käe ette Krk; särk om halvaste ummeldu, kisk `kaala Plv; [krae] kisk säläle Se
16. (uudis)maad harima ma kisu kooguga maad Rei; [äkkega] `kjõstasse `kargõd Khn; karjamuad on kõik iljute üles kistod Kod; kui taime maad `kiskusime, oli kelts all Lai; pääle künni sis kuldivaa·t̀uriga kistass maa läbi Puh
17. mitmesugust, peam fig kasutust Pukki `nahka `kiskuma (oksendama) Jõh | akkab juo tagasi `kiskuma igäst `asjast, tüö jõud jääb juo kasinast Lüg | kõvasti pingutama Emä, isä kisuvad vai nahast `väljä, aga tüttart `tüöle ei pane Lüg; oh sedä `tüükeist, mis olt kül˽`kiskõnu San | kui kuud varjotatse, siis ike `üeldässe, et kistasse, aga kes tämädä kisub Kod | siidi kiskuma siidi vedama, laisklema näe ma esi kisu `siidi, ma olõ peenemb miiś (tööd ei tee) Har | vahest kui kuivad mered on, `kiskuvad (astuvad) jala läbi Khk; päeva ollit ärä väsinu, muutku kissit (heitsid) ärä maha (voodisse) Krk
Vrd kiskama
klähv klähv Trm, g klähvi Nõo hoop, löök nigu `piḱne tolle klähvi ańd, nii olli Oskaril väits käest maan Nõo Vrd klähm, lähv
konness konness Puh Nõo Kan Lei, -õss Nõo San V(konõss Har Lei)
I. (osutab kohta) missuguses kohas
1. (otseses küsimuses) a. kus ma `tõoti minnä joba `ot́sma su, konnõss sa ollit Nõo; konõss sa˽käve vai kost sa˽tulõt Har b. kuhu konõss tu̬u̬ lät́š Lei
2. (sihitislauses) kus kis tiid konnõss [nad] põrra elässe San; kae˽konnõss väit́s ja vere annum om Krl; alasi nakat sa `nõudma, konõss sa˽käve Har
3. (täpselt määratlemata koht, teadmata kus) laadan `olli täl pesä, konness täll `olli Nõo; konness tuu paik piäss küll olõma kohe tä `hindä om `käḱnüʔ Kan
Vrd kon
II. (vormilt jaatav lause, mis välj eitavat suhtumist) millal Sul om üsäline lat́s `hoitaʔ, konnõss sul tu aig om Urv; konnõss mul tu̬u̬ aig um, tü̬ü̬ taht tetäʔ Rõu
konts2 konts g kontsa hv eP(g konsa), M(g kondsa; g konsa Trv Hls), `kontsa u Jõh; konds g kondsa Krk T(g konsa Puh Nõo Rõn) V(ku-; końdž Lei), kondsu Hel; kons g konsa Krk Puh Nõo San; kuns g kunsa Lut
1. kand (inimesel, hobusel) a. inimese jalakand Kand ja konts, kudas `ki̬i̬gi `ütleb Hää; üits oŕk läits minu jala kontsa `sissi; tanu änd oli kondseni Trv; tetti kura jala kondsage riśt [ette rakendatud] obesel `jalge ette ti̬i̬ pääle, siis ei tule ti̬i̬ pääl õnnetust; kondsa tagune om ärä `õõrgune Krk; muedu midägi ei ti̬i̬ ku ole nuiage kondsa taka Hel; nüid ei mõesta `kõndi, konds ei lähä `varbast `mü̬ü̬dä; kas vai kükitä maha, pane konds `perse `alla [tooli puudumisel]; [varju mõõtmisel] pannime tõese jala tõese ette - - konds nukki, nuḱk `kondsa Ran; tu̬u̬ `olli likataja, aga konsa pääl kõńd iks; mul om kondsa `sisse pind lännu Nõo; mul oĺl umbpalanu˽kundsahn; mullõ mehiläne üt́skõrd pańd kundsa alaʔ, küll˽sõ̭ss kunds halut́ armõtohe; ku näet tuulisspääd, siss `tõmba väits kolm `kõrda kura kundsa alt läbi Rõu; üte kundsa päl pü̬ü̬rd `ümbre Se b. fig paremb iks koŕv kondsan ku viĺl `varban (jalanõu olgu avar); küll konds esi kondsa levväp, varvass `varba aseme Nõo | (kiirest minekust, jooksust) ku soe ulganiste tulluva, siss eedsilise joosnuva nõnda, et kondsa es näe `varbit Puh; ta lennäśs nii et, kondsa es näe `varbit; [lapsed] joosiva nigu kondsa käesivä `kukrude Nõo; Poiss lidusi et kontsa välkusi Rõn; Lahaś nii et kundsa es jõvva˽`varbillõ `perrä Urv; ta nii lätt ku kundsa `väĺkväʔ Se; konts ja varvas (kiiresti) jalgsi saab jala ära `käidud. panime konts ja varvas Lai; Aga tä `litse mineme nigu konts ja varbass Hel; Laśk õ̭ks loopadi, loopadi kunds ja˽varvass Rõu; kontsa peal 1. kannul, järel tõene (niitja) olli `õkva kondsa pääl Nõo; piniʔ nu̬u̬˽röögeʔ ja oĺliʔ iks täl kundsa pääl Vas; 2. otsekohe peremi̬i̬s käänd kondsa pääl `ümbre, läits kodu Puh; kontsa pealt otsekohe `õkva kondsa pääld Puh c. kabja tagaosa; sõrgats si̬i̬ one konsa prei ku `veiksed sopid lü̬ü̬b `sisse. taha tut́i `piäle [hobusel] Kod; kontsast om raud kitsass. `rauda tuleb kontsa poole panna Hel; kabja kunds um kabja takahn Rõu
2. (suka, jalatsi) kannaosaa. suka või soki kand ma ole kudunu paelu sukki, valvaki, sinisi kontsadega Hää; neĺlänukeline konts on alb [sukal] Pal; koad raasike `talla ärä, sõss nakkat `kontsa kudama; lapige saksa konts, ilma lapite om kogemede konts Trv; lõpetse konts om `siante sama [kootud] kui nuḱk - - lõpetse konts, nii oli meeste sukkil vanasti Krk; suka kondsa läävä õredass Ran; kui kondsa lat́t valmiss om, siss tulep konds kodada; sagsa konds om, `koetass ja `võetass kokku, aga maa `kondsa kokku ei `võeta; setukeste sukkel es olegi `kondsa Nõo; mõni kudas pia kondsani `vikle siĺmä Kam; [mehelemineja osaku] suka`kundsa kutaʔ Rõu; tsopp kunds ja lat́iga kunds Vas; mul vana viiso nõgõĺ om, `tu̬u̬ga˽kapuda `kundsõ ni nõ̭nnu paranda Se; kapudal um kuns ni um `lapju Lut b. (jalatsil) noist niidsist mis üless `veeti, kääneti viisu konds kah; suvva konds om ümärik, nii sama tõmmatass kablaga kokku ja lüvväss vasaraga tasatsõss Nõo; inne pandass tsuvva nõ̭na kablaga˽kińniʔ ja sõ̭ss pandass kunds Urv
3. apsatu, hv Jõh eP, eL enne õlid `apsatid, nüd on `kontsad Jõh; Konts all kut sõrm (pikk ja peenike) Pöi; saabastel ja `keńgel oo konsad Tõs; linna preilidel on `kõrge kontsaga kingad Hag; konsad `viltu Trm; enne olid kingad madala `kontsadega Lai; läits lävest `vällä [hirmuga], nõnda ku kondsa kobisive Krk; [poriga] kakup vai saapa konsa alt ärä Puh; mia `tańdse käńgäl kondsa alt ärä Nõo; mul omma˽`saapa kondsa˽kõvõrõss sõkutuvõ San; `korgide `kundsõga `saapaʔ Kan; ilma kondsõlda käńg Har; Ju̬u̬sk mäest `alla, nigu˽kundsa˽klõbisi Rõu; ega mul ni `koŕgit `kundsõ ei olõʔ, ku noorõmbil Plv
4. eseme (väljaulatuv) taga- või alaosa a. reejalase tagumine ots, kus saab sõidu ajal seistaKrk Rõu Tet́ti säänä puu, miä `küündü jalasõ nõ̭na mant `liuhka jalasõ kundsa manuʔ [jalase painutamisest] Rõu b. vikatikand vikati konts, kos lüsi küĺjes Pal; kaari arja jätät kasume, [vikati] kondsu oiat üless Hel; vikaht́ lätt kundsast ruttu pääle `kat́ski Se c. (hõlmadral) mes takast talla mant üless käänäp, t‿om adra konds Ote; ku pluugal kunds om pikeb, siss om `keŕgep `kündäʔ Se; kunds pidä viŕjäsõ laiutusõ Lut d. kirvetera varrepoolne nurkRõn e. üle hoone seina ulatuv sarikaotsVar hv Kod, Krk spor T V puari konts ~ kand Kod; ku konts pikep om, siis om räästäss laiep; paari kondsa ase (sälk) om rańts palgi sehen Krk; paari tetti maan `valmiss ja paari konsa, venitüse konsa tetti ülevän saena pääl Kam; koogu konds mis tulõ `kaarda vai kaarusõ ala Har; las `kondsa [öeld kui] lasõt tuud `paarõ palgi pääle; `ommege kondsah (sarikad paigal) Se f. pakktaru alaosaRäp Se hiireʔ tüküsseʔ taro `kondsa peśsi tegemä Räp
Vrd kand1
5. püksid konsade pial (rebadel); püksid vaond konsade `piale PJg; terä konts (alumine ots) one - - mes `kińni one nagu tupe siden Kod; `kundsa pite `andma (peksma) Plv
koobets koobets g -a õõnesnõude silumisvahend, lusikanuga tarra (tarusid) tette moĺli tegemise kõbligaʔ, koobetsagaʔ voolite üle; koobets, väit́s oĺl käänet `ruṕkohe Räp
koorimis|raud
1. tööriist palkide koorimiseks Nee läksid `metsa `palkisi `koorima, `kerved ja `koorimis rauad olid kää Pöi;`paĺkõ kooriti ravvaga kah, kutsuti raud ja `ku̬u̬rmise raud. ta `olli laǵa, pütsik `pääle joodõtu, vaŕs taga, nii neli viis `jalga piḱk, `laiuss võis olla säedse vai `katsa `tolli Ran
2. vahend kõrre- või söödikoorimiseks i̬i̬hpuul oĺl `ku̬u̬ŕmiseraud vai kooriraud, takahpu̬u̬l oĺl väit́s Vas
Vrd kooriraud
korgits1 korgits Vig Mih, g -a Käi Rei Koe Trm Kod/-ŕ-/ Urv, -e Khk Rei Phl PJg Tor Hel Puh; `korgits g -a VNg; koŕge|ts g -dsa Se korgitser oled sa korgitsed näin Phl; korgitsega `võetase pudeli puńnid ää Tor; koŕgedsaga väit́s Se
kroobits kroobit́s lusikanuga luhidsa väits um kroobit́s, kõvvõŕ. [sellega] kaabit́s puu si̬i̬st `väĺlä Rõu
kukk4 kukk, kuḱk g kuku T(n kuku San) V(pl kuguʔ Se)
1. käbi kuuse kukkega värviti sõa `aigu Puh; vana kuku lähvä `lahki ja külvävä seemet Nõo; kuuse kuku oĺliva [mängult] lehmä˽ja pedäjä kuku oĺliva `lambaʔ Võn; ädä aal ku kivi`ütsi es ole, teime kuuse kukkega [ääsituld] Kam; riigile korjati noid kuuse kukkõ Rõn; oravõ om kuku ärʔ `lahkõnuʔ San; `Korjami kuusõ alt kuku˽kokku, na‿mma hää˽tulõ `soetusõs; Noorõ˽kuusõ kukuʔ ommaʔ ilusa verevä Urv; lepäl kuʔ lepäʔ kukuh ummaʔ, siss saasõ hää `kartoli suvi ja upõ `häste Plv; hähnäl oĺliʔ nu̬u̬˽kuku urmaʔ laḱka kisuduʔ ja `si̬i̬mne är˽sü̬ü̬düʔ Vas; latsõʔ `peievä mõtsah kuku sõta Räp; kuusõl om paĺlo kukka, siss tõõsõl `aaśtagal saa paĺlo kartohkit Se || fig kukk ei sadana kannust `kaugele Nõo; Kukk sata õi˽kannust kavvõdalõ Rõu || pujakoa kukuʔ ummaʔ `paistõdu Rõu
2. linakupar ütel lina kivvul om iks mitu kukku otsan, mitu arru, egäl arul kukk otsan Kam; Ku˽jälʔ [lina] är om häidsänüʔ, sõ̭ss kasusõ˽kuku otsa Urv; lina `suiti ärʔ, `pańti vette, a kuku˽`pańti `sarda Rõu; pińgi seeh oĺl tu väit́s ja sõ̭ss `lü̬ü̬di ni̬i̬ kukuʔ (raatsiti) Plv; Ilma jüvämätä es lääväʔ lina`si̬i̬mne kuku˽puruss ja agana˽`saiva `väega jämmeʔ Räp; ar minguʔ kukkõ pääĺe, õt kuguʔ sõgut `kat́ski, kuku seeh om linal seeme Se; linal umma kukuʔ otsah Lut
3. kartuli seemnenupp `kartuli kuku, nu ommava rohilatse, nigu sinitse ploomi, nii suure Kam; `kartoliʔ ommaʔ joba kukun, pia naetass näid `võtma Kan; üts sooŕt kardohkit kand kah kukka Plv; kardohka kukk, suurõ `säärtseʔ nigu ubinaʔ küleh; kukkagaʔ kardole oma valgõʔ höörikoʔ Räp; munõl kardohkal om kukkõ, munõl olõki‿iʔ Se
4. nutt, nupukujuline õisik ku sibulil kuku˽kasussõ, kutsutass `treelkaʔ Võn; näĺghain, ku ta linast üle lätt, kasusõʔ õigõ suurõ kukuʔ Kan; lõmmulehil ummaʔ ka˽kukuʔ perän, lääväʔ kukku, kukuʔ ummaʔ ku pütükeseʔ Plv; kubraleh́t om suuŕ laǵa, varrõ otsah omaʔ `valgõ kukuʔ Räp; või śool liĺlil ommaʔ ilosaʔ kukuʔ; `taḱja kukuʔ, [riided] kõiḱ kukka täüś; riśtkhainal kuguʔ jo kuiosõʔ Se
5. hea; väärtuslik `arvab et tõese asi om sitt ja temä asi om kukk Nõo
kura1 kura Vll Muh spor L, Kod MMg hv Ksi, Kõp Vil eL(kora); kuura Kul Mär Rap Pai Koe Plt
1. vasak kui vassak käsi, siis oo kura käpp Muh; kuura `kääga inimene; läks kuura kätt Kul; `Mihkel on kura `kääga ja tegi `tisleri pingi kura käe `järgi Tor; kura käsi ja `õige käsi Hää; tema lombas kura `jalga Saa; Vaadake, et te pahemat kätt enne ei pane [särgikäisesse], siis laps jääb kuura (kura) käpaga Rap; `ü̬ü̬ssi akas mul üks kura jala `veike su̬u̬n kokku `kiskma; Esimalt `kääna kurakätt, siss juba paestabki ärä Vil; mõni inime teeb tüüd kura `käega; koralt pu̬u̬ld ärä rabat Trv; kura käsi ei mõista midägi tetä; kaugass oo kural pu̬u̬l, `paklise `ammel Krk; vist kora jalaga sängist maha `astnu Ran; ku kora suupu̬u̬l sü̬ü̬däp, saap külä `leibä; ääpoolitse siĺmäga ma näe, kora siĺmäga ei näe midägi Nõo; Ku˽kedrätäss, siss `aetass [vokiratast] alasi `hääle poolõ, `iśkmise `aigu aiass kuralõ poolõ Kan; käänäʔ kuralõ poolõʔ; Kurra kätt `peetäss iks halvõmbass, kae˽tiä iks om kah sääne jõvvõtukõnõ Urv; käänäʔ korra kätt minemõ Krl; niku kõŕdsist `mü̬ü̬dä saat, nii kääna kurra kätt, siss olõt `õkva man Har; ku näed tuulispääd, siss `tõmba väits kolm `kõrda kura kundsa alt läbi Rõu; mul üt́s kõ̭iḱ, kas luits saa `häähä kätte vai `kurra kätte Plv; lamass om `algmin püḱä kurast `puolõst Lei
2. pahem (pool) `Rõõval om kura pu̬u̬ĺ tunda ik Hls
Vrd kuri2
kõbli kõbli SJn Võn Plv Räp Se
1. a. lusikanuga kõbliga tetäss `luitsit Võn; `luitsa tegemise - - kõbli, kõvvõr nigu väit́s käänet katekõrra, hand peräh Räp b.  künakirves kõbliga `raotass `moĺdi Plv; tarra tette moĺli tegemise kõbligaʔ Räp; kõbli tu om sääne mis ruuht kaivõtass; kõbliga `raotass `vällä, nigu `kirvõga lü̬ü̬ `lasta Se Vrd kõbu4
2. maakirves kõbli `minka mättit `raoti Plv; tõõnõ kõbli om kui `laṕjo sääne, õ̭ks `krõ̭nkse, hää mättet lüvväʔ Se
Vrd kabli1, kõblas
kõvõredi, kõvõridi kõvõ|ridi Se, -ŕedi Räp kõveriti väit́s oĺl käänet `ruṕkohe, kõvõŕedi Räp; kõvõrusõ võt́i nii suurõ, poolõ `versta lätsi kõvõridi Se Vrd kõvõrihe
kõõbitsama, kõõbitsema kõõbitsam(m)a Har Rõu; kõõbitsema Khk/köö-/ Muh Mar Kse Mih Tor Rap Juu HljK Sim Trm Ksi TLä, -mä KJn, -me Hls Krk, -õmõ Krl; kõõbi|tsõmma, -daʔ Har Se; pr (ma) kõõbitsõ Rõu
1. kaabitsema sõle küljest kõõbitsed `nuaga [hõbedat]; kõõbitse se must [tikritelt] pealt ää Muh; põle sa pühäbä kõõbitsend (habet ajanud) `ühti Mar; pissi`tassa ikke kõõbitsen (sügan), et `katki ei lähä Mih; puu lusikid saab seest õõnese kõõbitsetud Tor; mis sa kõõbitsed ennast alati Juu; akkav kõõbitseme ja abe akkap kasume Hls; `kaali kõõbitsõdõss väidsegõ Krl; võta˽tu̬u̬ lohedsõ nõlvakõnõ, tu̬u̬ga om hää pata kõõbidaʔ; Unu eśä kõõbit́s meile üt́te˽`puhku `kaali; kõõbidsi siss teräga nikka sai `valgõ puhass nahk; toomõl om alh `valgõ ku̬u̬ŕ, tu̬u̬d kõõbitass Har
2. vähehaaval töötama (peam niitmisest), nokitsema kööbitseb rohi `kiskuda Khk; põle `rohto tänakond üht, lähme mudu `metsa kõõbitsema Mar; ma kõõbitse mõne `põesaaluse ää Kse; Pole kedagi, kes maja kõõbitseks Rap; vikati otsaga kõõbitseb põesaste vahelt, kui täie kaarega `niita ei saa Sim; kõõbitse vikati otsaga ike `põõsa alt Ksi; tasatse maa pääl saat keerute laia kaari, mättit `mü̬ü̬dä piat kõõbitseme Krk; [metsaheina] kõõbitsit `põõste vaheld, kõõbitsit nigu said Ran; oless pidänu `kartuli kuki sügävämbäss `aama, aga temä paĺlald nigu au `teie, veedikese kõõbits `kõplaga Nõo; kõõbidsa taa `kirvõ kuuass üle, siss saa tasatsõp; võta väit́s üten, kõõbitsõt jäl taad pliiatsit ku sul vaja om Har
3. aeglaselt liikuma kõõbitseb `minna Trm; taal vanakõsõl omma ka naa sammu `väega `lühküss jäänüʔ, kõõbitsõss Har; ma ka kõõbitsõ, ei˽saa ruttu edesi `astu; Õdagu `ilda kai ku˽kõõbit́s är˽kodu poolõ Rõu Vrd kööbitsämmä
Vrd koobitsama, koobitsema
käküssin käküss|in Nõo Urv(--), -en Har kadunud; peidus Juku om käḱüssin, nakkami `käḱmist `mäńgmä Urv; väit́s käḱke väĺläʔ, oĺl käküssen paĺlu `aigu Har Vrd käküssil
käsi käsi g käe (kää, kεε), p kätt üld (käži Lei)
1. inimese ülajäse; labakäsi, kämmal suola`tüükad on pisikesed `nüplikud inimese kätel Jõe; Ega sa oma `rakvere (vasema) `käägä minu parema kää `vasta küll tüöd ei tie; Käsitä `kiskub, valuta `vingub, jaluta `juokseb = tuul; Kääd kui `käiä `vändäd (lühikesed ja kõverad) Kuu; võttab kää ~ käside `pääle; `Lõikab `lääväku `kääga `leibä; Kääd `komparas (sõrmed kronksus); pisikesel `lapsel `prisked kääd ku kakkud Lüg; `nuored inimised `ulguvad ikke kää alt `kinni Jõh; `Rahvast oli vähe kuos, ühe käe `sõrmedel lugeda IisR; kääd on `kohmas; midä sa `plaksudad alalde oma käsi Vai; kuulab (konutab) käsi pöse all pool `pääva renni `juures; `sääma kää kinnas Ans; käsis nii külm Khk; Kääd on nii pakatand, nahk on nii kõva ja `karme; Äi siis saa änam toas käte vahel `miski teha kui juba adr `väljas; Mõne lapsel oo kääd `sündides `randmest sandik `valged, `ööti: surma `kindad kää, sureb noorelt ää või soab pailu teisi matta; Käsi nagu suur lasn Pöi; pisike käsi nagu `varblase jalg Muh; oh taal oli ää meel, pani kaks kätt kogu ja tänas ninda et Emm; kääd vaheliti Kul; ja mõned olid siis `tehtud naĺlakad, sured vasakkää `luśkad, et siis ei param`kääga ei `saagi seda `süia Lih; Käed nagu küpse karduled ~ lehma nisad (saamatu) PJg; lapsele õpetase `käśsa `risti panema Tor; Käed jusku sia sõrad (mustad) Hää; mehed `trampisid sis pärastiku puha, ikka ükstese kääst `kinne Ris; `ańdis (lõi) lapiti `kääga Kei; käesime temaga käsi oli kääs; oli `vandund sedasi: kui ta piaks `süńdima, olgu ta ilma käsita ja ilma jaluta Juu; kui `kanda sai kokku `teisi (viljavihke), siis ikke sai üks `kaendla ja teene kää `otsa Amb; tema kääd on alati rusikas (ihnus) Koe; mul lõi nari kätte VMr; kui pahem käsi sügeleb, siis saad raha, kui parem käsi sügeleb, siis annad raha `väĺla; tugeva `käega mies, `raske rusikaga Sim; Meister laiutas kua käsi, mõistus õtsas Trm; [külm] nõnnagu su̬u̬lvesi `lõikab, akab kätte; kui lapsele esimess kõrd `särki `selgä `panna ja pahema käe kädis enne `pantse, suab pahema ~ pahama käe mi̬i̬s; kisendäs ja palus käed-küüned `püśsi Kod; siul oo kardule pudrust käe, ei viisi nõud näpu vahel `kinni oida; käe musta ku kooberti; kate käe kanik ~ kikk (õhuke leivaviil) Krk; kui karvatse käe, siss olna ää mesitse õńn; käsi puusan nigu potil kõru küllen; kõnnib nigu parun, käe `perse pääl, oless ta `lilligi liigutass; kõ̭ik peeniksed ärräd, ja tuleva miu inimese`mulda käest kätte teretämä Ran; sul om ni̬i̬ käe nigu lehmä nisa jälle, ei pia midägi `kinni Puh; mul käe om sandiss lännuva, ei jõvva enämb `lehmä `nüssä; pua `olli kaalan ja muhve `olli `ümbre käte; miu käsi om jakust väĺlän; temä kätel oĺli nii suur käbedus; võta nüid sääld kate `käega, kos sa üte `käega `pannu oled (öeld, kui miski on kadunud) Nõo; pane käe ruhmikule Võn; ei ole `jõudu käte seen Rõn; ma `tõmpsi tedä `käega, et tulõ˽siiäʔ Kan; Kel laǵa hääkäe päḱk om, tu̬u̬ saa `ausa mehe Urv; kes ää suuväŕgige - - tu̬u̬ oĺl käśsigõ kõva `tühvü kah; ma ti̬i̬ uma katõ käe ja `kümne sõrmõga Krl; käe`ju̬u̬ni pääl ollõv kõ̭iḱ inemise elu `ülhlen; miiśs `ku̬u̬li mul käśsi vahõlõ; ma ei või enämb medägi tetäʔ umist käsist Har; Esi˽`peeti [vikati] kandsust kura `käega˽kińniʔ ja hüä `käega tõmmati lastuga vikadi terrä; ku `paĺla `käega [söögilauda] pühit, tulõ `puuduss; Es hää käsi tohe ei˽teedä˽miä kura käsi tege; käśsi otsahn um rassõ [kanda]; ei olõ˽kätt ei˽`jalga, esi ilmamaa tark = kell Rõu; mõ̭nikõrd oĺli˽käeʔ nii ärʔ ramõhtunuʔ, et või es üless `nõstaʔ; ei ti̬i̬˽käeʔ inäp midägiʔ, vana olõdõʔ; käsildä ja jaluldaʔ, a üle ilma tark = kaal, `minka kaalutass Vas; täl om `kangõ˽käeʔ ku soel (abitu, saamatu); taa‿m käsist vigalanõ; kuŕakäe tü̬ü̬miiss (vasakukäeline või oskamatu); `suuga tege suurõ liina, käśsiga ti̬i̬ ei käo pessäge Räp; ma˽lätsi - - `paljide kässigaʔ; kid́si käeh; ḱäut pümehhuisi, kumbit käśsiga i̬i̬h; tuĺl ilmalõkiʔ käeʔ kulakuh; võt́t latsõ käśsi pääle Se || [kui liiga palju nõutakse, vastatakse:] egä mul `kaksi käsi ei õle Lüg; äga mool pole kahed kääd et ma nii pailu pidi `jöudma Khk; ega mol põle kahesid `kässa mette Mar; ega mul ometi `neĺla kätt ei ole KJn; ega mul katte `paari käse ei oole Krk; ega `mullegi `kolme kätt ei ole Ran; ega mul ei olõ `kat́si käśsi eiʔ, üte˽käe ennede Har; kätt andma kättpidi teretama või jumalaga jätma; kokkuleppe kinnituseks, leppimiseks kätt ulatama tule anna külale kätt ka Vll; Ole mees, anna käsi, lepime ää Pöi; ta `ańdis kätt ja lubas `kińdlasti KJn; anna mul käsi, siss jääp `kindless, et sa miul tulet Krk; sääl om kolm `keisret lepitust tennuva ja üitstõstele käe `annuva Ran; Ei anna ma sullõ kätt, sul om käsi kärnäh hum Plv; Tuu jutu pääle maʔ anni uma käe ja kaup oĺl kuuh Vas; jät́t jumalaga, ańd mullõ käe Räp; teretät, annat käe Se; kätt laksama ~ lapsama patsi lööma tule onul kätt `laksame, onu and `saia Krk; kiä medä ańd latsõlõ, siss `üĺti et `lapsa kätt kah Har; käden ~ käe ~ käeh(n) ~ käen ~ käes ~ kähen 1. peos, käe otsas Kui vähägi igä nuga `oskas joba kääss pidädä siis hagati vähikäsi `paatisi `vestämä Kuu; Ää otsi vetit, veti on mo käe Rei; suur pitk vits `olle kεε; kui `vörku kududakse, siis oo kalas ühes kääs ja hui `teises Phl; kubjal ja `keltrel oli paju tümikas käe PJg; mul oli veki kibo kää, natoke `marjo ka sies Ris; nää, kaks naist lähvad, pakid kää Ann; igal oma puulusikas käe Kõp; mõõgad on neil kee sis `tahtnd mõõgaga `lüia Vil; `oitke, `pernane tulep, vemmel om käen Puh; tõesen käen om vikati lüsi, tõesen käen om käsiläne, siss keerutat Nõo; ari om pengi küĺlen `kinni ja [lina]peo om kähen Ote; ma˽tuĺli lehmägaʔ, lõ̭ig oĺl käehn Rõu; väits um alati kurah käeh Plv; vaŕs oĺl puust, tu̬u̬d hoiete käeh Räp; krandaśs om käeh Se 2. labakäe, randme või käsivarre ümber, labakäe või käsivarre katteks olema kui `kindad on kääs, sis on sue Jõe; kää võru on kääs Jõh; `antskad kääs Vai; `käised olid kääs, nied olid vist `väĺla õmmeldud Kos; ohakaid kitkuti kinnas käes Trm; käetuĺbid one käen, tuul ei lõhu nõnna käe `selgä ärä, kui võtad kardulid Kod; mul˽`kinda käeh, mullõ ḱulm ei olõ Se; käde ~ kätte 1. pihku, käte vahele, käe otsa üks läks `parsile, `toine ans maast [viljavihke] kätte ~ käde VNg; ei saand midägi käde, `miska oliks `viskand Vai; kui kena `kaika käde saa, lähe [ussile] kallale ja anna `pihta ka Mus; vöttis ohjad tugevast käde Vll; aerud kätte ja `tõmbama Muh; näppaja inimene, tea mis käde kahmib Rei; võtame rähäd käte Vig; võta laps oma kätte, oia süles iluste PJg; ma võtan korvi kätte Kei; isamees `ańdis viinapudeli pruudi kätte Juu; ma‿i või anguvart kättegi võtta VMr; `murtsin metsast ia madjaka kätte, muidu kuerad tulevad kallale Kad; tämä ei võta kurikad kätte Kod; nii `paĺlu kihulaisi `olli et, mia es saa muedu tulla ku `võt́si lepäossa kätte, tollega `laŕpse Nõo; pruudilõ `ańti siss luud kätte, siss `pańti pruut́ tarrõ `püh́kmä Võn; murrõti säält [leiva] küllest `peoga egäle ütele oma tükükene kätte ja sü̬ü̬di Ote; `mõtle laits võtap luśka kätte ja mulistap pääle `sü̬ü̬ḱi Rõn; Üt́s nakass [kangast] `nitsele pandma, tõnõ and takast `langu kätte Urv; võta nui kätte, ussõn om `nilbõ, muud́u satat mahaʔ Har; väits ei˽saa˽`häähä kätte kunagiʔ Plv 2. labakäe või randme ümber, labakäe või randme katteks panema mie panen täguskad kätte Vai; `palju käsi `ollid `kirkus, seal es `panda `kindud kätte Muh; tämä ei tee sukka ei kinnass, õmal ei õle `kindid kätte `panna Kod; käe tuĺbi, ku kohekil ti̬i̬ pääl läits, siis `panti kätte Krk; `surnu meesterallõ alasi [pandi] `kinda˽kätte ja küpäŕ pään Har Vrd kätte; käest 1. peost, käe otsast püt́t kukkus käest maha Muh; `tõmmas kääst `lahti ja pani `irmsa valuga teśte rukkisse VMr; tuul viis rätiku kääst Plt; kivi `anden üitstõśte käest üits üte kätte tõine tõise kätte sõni ku lossi manu Krk; kaśs tõmmass mul `karna·psti lihatüki käest ärä; poosil `olli raamat käest ärä `võetu Nõo; `katlakõnõ libahtu käest `maaha, lät́s `kat́skiʔ Rõu 2. käte ümbert Ta vettas `kindad kääst Kaa; [võtad] `kindasõrmist `kindi, kui sa kääst ää `tõmbad Muh; ma `tõmpsi `kinda käest mahaʔ Har 3. (lisasöötmisest laudas) sie (lehm) on kääst `süödetud Lüg; keda nied `luomad `karjamalt `saavad, käest `anna muudkui `juure IisR; loom ep toida ennast karjamalt, ikka aeavad `öhta kεεst Khk; loomad oo käest saand, karivad ja keppovad kojo Mar; sügise saavad loomad käest Tõs; kui `rohkema `jälle kääst anna, eks siis suab napi pärast üheksa [liitrit piima päevas] KuuK; lehmäd saed käess, ańnid üväss `piimä Kod; kaśs on `õppinu käest `saama Äks; ku na (sead) muan käüsiv, käest `anti ka vähä lakatsit Krk; käest andass ommuku varakult ärä Hel; miul om niipaĺlu käest `anda, et ei ole vaja `lu̬u̬me nii vara `väĺlä `aada Nõo; vanast `laśti `lu̬u̬me kah keväjä kulu `pääle, kui enämp midägi es ole käest `anda Kam; śjoo elläi õ̭ks om saanu käest, śjoo olõ õi `huupi illośs Se 4. (koos adjektiiviga viisiadverbina) ei sie ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu; `kangru kaŋŋaspuid `eetase nönda vähest kääst olavad Khk; Mis kergest kääst saadud, see kergest kääst läind ka; See reha oo ka üsna jämest kääst tehtud; jahu oli püsut napist kääst Kaa; Kergest kεεst tehet (kiirustades, lohakalt) Emm; käest saanud napsi võtnud Jutt soras hüäst, sie oli vist vähä kääst saand Kuu; ta täna käest saand Mar; käest kätte ühelt teisele suur kepp käis käest käte Vig; kiva `antud kääst kätte, kui kedagi ehitatud Lai; tüdruk käind kääst kätte Plt; ega meil tunnistajat es ole, miä käest kätte anni tolle raha; kudass meie vanast eläsime käest kätte (üksmeelselt) Nõo; tiiät küll, ku üt́s asi käest kätte käüse, sõ̭ss täl ei olõʔ `õigõt `kõrda Plv || [rukist]`lõika käess kätte, siis‿o tasane si̬i̬ esi Kod; ei tohi üitsütest ette minnä, piäp käest kätte `põimma Nõo; peost ~ suust suhu, käest kätte 1. (laristamisest) suust suhu ja kääst käde ja palavald `perse Emm; see läks üsna peost suho ja käest kätte Mar; eläsiv nindasa·ma peost suhu ja käest kätte Krk 2. (üksikasjalikult) räägi ehk `näita soole suust suhu ehk kääst kätte, aga sina aru ei saa Mär; ta räägib `talle suust suhu ja käest kätte KJn; omast ~ oma käest 1. endal olemas Iess ora, `keskel kerä, taga `käärid omast kääst = pääsuke Kuu; `astri `taimed õlid oma kääst võtta Lüg; si‿`asta (tänavu) omast käest leib Vai; Koorm `oksi `talve koju tuua, regi omast käest Pöi; Obo `raskõ pidädä, aga üsä iä kua, ku ta omast käest võtta ond Khn; Egas vanasti kedagi ostetud, kõik suuremad assad olid omast kääst Kei; mis viga `süia kui suu omast kääst Trm; saeva rubla kaitskümmend kopika päeväss, sü̬ü̬k `olli omast käest Ran; oĺl iks `hindäst vai umast käest võtta Räp 2. enda poolt `kieräb `tõisite `uopis sene juttu, paneb omast kääst `juure Lüg; Omast käest ma‿i `anna punast koppikatki IisR; linnast `toodi vörgulinad, käbid tulid omast kääst `panna Pha; ta lubas `mulle `soola omast kääst `anda Juu; `tehti ise oma kääst `küünlad VMr; säŋŋi pidi peigmes oma kääst tegema Kad; poiss lubass omast käest `suhkru `tuvva, et keedäme `mu̬u̬si Nõo; omast käest ma `masse siss iks `rätsebäle tu̬u̬ `kaska ummõlusõ raha Ote 3. oma kogemusest Omast käest tiad, `paĺju suppile `suola `panna IisR; `tiatsin seda juba omast käest Plt; käega ~ kätega 1. käsitsi egä siis õld `angusi egä siis õld midägi, me käsidega lahutasima [sõnnikut] Lüg; se on käsigä `kuotu ja `poimitu Vai; rukiõled [katuse tegemiseks] `peavad olema kätega niidetud, et `vihku võtta saab Mih; jahve kividel pidid `jahvama käsiga Hää; ega ennemalt masinad old, kõik `kääga õmmeldi Ann; esi`otsa sai [sõnnikut] ikke `kääga `laotada, a pärast akati argiga Pee; erne kisuti `käega Trm; pidi kikk kätega `niitmä ja `riismä Trv; leevä juur klopiti kätega `enne `kastmist läbi Nõo; Ku mina `lat́ske ja nu̬u̬r oĺlin siss puha `käedega tet́ti sedä tü̬ü̬d TMr; vanast `peśti kõ̭iḱ rihe˽käśsigaʔ; kõ̭iḱ `hammõ ummõldi käśsiga Har; käśsiga˽`peśti vili Rõu; mu `aigu `umbliva `rätsebä˽ka vi̬i̬l `käegaʔ Vas || sul om õks lihm paĺlu rammutsõp ku mul, sul om nigu konagi `üt́si käśsiga peet́ Har 2. kättpidi `jätsid `kääga jumalaga Jaa; Tennäs käega Räp; oma käega ~ kätega 1. ise; enda tahtmise järgi joulute aeg saab oma `kääga liha vötta, muul ajal `anti ikka jau pärast Ans; oma kätega tehtud Khk; tal ikke `leibä oma `käega võtta (on teistest sõltumatu) Mar; liha `ańti nagu kuke noka täis, ega oma `kääga `tohtind võtta Juu; ta on kõik nied `uoned oma `kääga teind VMr; surm ei ole oma `käega võtta Ran; panõ noʔ uma `käega paigalõ, säält om sul hää võttaʔ Har; Võtaʔ õkva uma käega, sõ̭s ei olõ peräst nurisõmiist Räp; oma käte (ja) pihaga ~ pihtega füüsilise tööga tämä õma käte`pistegä (pihtadega) tiänib `leibä Kod; oma käte `pihtega tegime [kõik tööd] Vil; mõni leśk naene käte ja pihage toit ennäst, kel `kustki muud `sissetulekut ei ole Hel
2. fig Asi `olgu aus, käsi `olgu puhas ja inimene `otsekohene; Käsi `puusass, täi `pungass (laisast inimesest) Kuu; Kui käed `käivad, siis vats `naurab Lüg; kääd `tieväd südäme järele, `eigä südä tie `kässi järele Vai; käte varal, oma `kümne küisega piab `toitama oma peret Khk; Kuidas sa ometi nii `ilma kätteta oled, äi sa `jäksa mitte üles `tösta, mis sool maha kukub Rei; Kelle käed sitaga, selle suu saiaga Hää; Mis ma annan, käsi tühi, teine paljas Ris; mina ei soa `sõnna kedagi parata ega kätt ette `panna (takistada) Juu; Kellel kääd, sellel kalad, kellel jänu, sellel jalad Amb; käsi on `kergem kui kohus (hõlpsam lüüa kui kohtusse minna) Trm; ärä pühi õma käsi minu `külge (ära puutu, ära löö); `ju̬u̬mine läks nõnna suuress, et tämäl aga kaks kätt (jäi vaeseks) Kod; käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk; käsi olgu puhass `võõra varast ja suu võlsist tühi Hel; südä täis lääb, siss `tõmbap käest (lööb) Nõo; Käsi puusan, täi pungan Urv; Käsi enda poole kõvvõr (ahne); `pernaasil om kõigil käe tü̬ü̬d täüś; käeʔ `tü̬ü̬ga kińniʔ Har; aitu·mma, küll mä küünü, mul pikk käsi Räp | Mis pahemb käsi tieb, paremb käsi ei pia `tiadama (mehele ei ole vaja igast asjast aru anda) Lüg; ega vassak käsi seda või teada, mis param käsi teeb Juu; Kural käel olõ õi˽vaja teedäʔ, miä hüä käsi tege Rõu; Mis ää käži teǵe, taad kura käži ei tejä Lei | [Omatehtud esemest öeld] Mes käsi tege, sen kaul `kanda Kuu; midä käsi tieb, sedä suu süöb Lüg; kudas käed kärnatsed teevad, nii perse `vaene piab Aud; Mis käed kärnased teevad, küll perse peenuke piab Hää; kuda käsi ti̬i̬b nõnna kaal kannab Kod; kud́ass käsi käänäb, nõnda piht piäb Ran; Nigu uma käsi käänd, nii uma perse pedä Urv; Miä uma käsi käänd, tu̬u̬d uma kaal kand Rõu; käsi täis keretäis mia nakassi `vasta, siss `olli miul käsi täis; laosut sa sõna `rohkemb, om käsi täis Nõo; käsi pikän (mangumisest, norimisest) opetaja oodap kirjutuseraha, käsi pikän Puh; ega joodik ei `keelä et, ärä anna, iks käsi pikän et anna Rõn; Käsi pikäh (tahab igalt poolt midagi saada) Räp; käsi peseb ~ mõseb kätt ~ teist (vastastikusest abist) `Toine käsi peseb igä toist Kuu; Käsi `pesso kätt, siis `saavad molemad `puhtast Vai; teine käsi peseb ikka teise kää `puhtaks Vll; üks käsi peseb tõiss Kod; käsi mõsep kätt, ku sa tõesele ääd ti̬i̬d, siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo; käsi kätt mõsk, mõlõmbaʔ oma üte `valgõʔ Se; käed kõhus laisk siruta kääd kõhust `väĺla (liiguta kiiremini), siis lähäb töö Lai; temä oiab käed kõhus KJn; ei saa käse kõtust `vällä Krk; käed ~ kaks kätt kõrvas ~ töllus ~ vaheliti tööta, tegevuseta `Töllus kättega `seisab IisR; Mis sa vahid kääd vaheldi, kut va laisk inimene Kaa; võiks jo kaks kätt vahelutte seista Muh; seisab `peale käed `kõrbas, eks sa tee koa kedägi tööd Mar; `varda kot́id olid kellega `vardu sai kududa, ega sedasi põln, et sa köisid kaks kätt `kõrvas Aud; seesab mutku kääd kõrvas, ei tee kedagi Plt; käed taskus ~ karmanis id rahvas pańd kat́s kät́t `tasku, lätsivä˽Venne`maalõ Räp; ḱäu käeʔ karmanih, naańe tege [tööd] Lut; käed kihelevad ~ sügelevad 1. (virgast) kääd sügelevad töö järel Han; Temäl käe nigu sügelevä tüü järgi Nõo 2. (riiakast) Käed sügelevad, tahaks `sellele pikki `kõrvi virutata IisR; Kääd kihelevad, äi või `olla Pöi; Kui kääd sügelevad, siis tahvad teise kallal `minna Han; (nagu) teine ~ oma ~ hea ~ parem käsi (abilisest, ka tarvilikust tööriistast) sie laps on mul nagu `tõine käsi Lüg; Koduväi - - on `mulle paremast käest IisR; See [inimene] on ju änam kut oma käsi Pöi; mo param käsi läks ää kõrvast Mar; laps on mulle juba teisest kääst VJg; miu esä `olli `väega laisk, mia olli nigu tõene käsi täl Nõo; tütäŕ om mul alasi kuʔ ää käsi `käskõ Krl; śjoo lat́s om mul kui uma käsi; tuĺl mullõ kui tõõsõst käest Se; kätt pikem ~ pikemaks abiks Sa oleks juba kätt pikemaks olnd, aga lähed `jälle ära Rei; [lat́s] um joʔ pikemb kätt Plv; niguʔ uma käsi olõss uman käen (hea läbisaamine) Räp; kätt (koos adjektiiviga) 1.võitu, -poolne vabadikku `naised, nied olivad `kehva kätt (vaesed); sie oli `piendlast kätt (väikesevõitu) VNg; rumala kätt inimine; `vaivast kätt (viletsavõitu) mehed oma `tüögä, `uhket kätt mies; sie `naine õli ka ise `niskene vähä `kerget kätt (kerglane) Lüg; `uonuke inimene, `veikest kätt, `lahja Jõh 2. (viisi- või hulgaadverbina) `Laapima, sie o `kerget kätt `vaide üle `tembama, `olgu `pühki˛ess vai `pessess; `Lüüä heneläss `külgi vai `puusi˛e `müädä tugeva kätt üks hüä plaks; `Esteki [vajutas] tasa`hilja, sis vähä`haavalla tugevamba kätt; Vade neid `norssisi o küll meress `oitegi tugeva kätt ja kohe ilusad `suured ka `teised Kuu; kätt ~ käsi (ära) andma kihlama annab kεεd εε, `kehlab ennast Emm; keisid kirikus kätt `anmas Mar; sel pruudil on ju käsi ~ kääd ära `antud VJg; kätt lööma ~ vedama 1. kihla vedama `lüöväd kätt kõhe, `kumma valitsus `õigest jääb, `kumma valest Lüg; `löömi kätt kas korvi ölle `pääle vöi poole toobi viina `pääle Emm; `viame kätt, et õige on Hää; lööme kääd selle `piale, et sa võedad Kos; muidugi `jälle käśa lõivad, et tema ujub nii `kaugele Lai; löönuva käe, et temä sü̬ü̬b konna ärä Ran; Ants üteĺ: olguʔ sõ̭ss toobi kulla pääle ja `leiväʔ käeʔ kokko Räp 2. kokkuleppe, tehingu kinnituseks kätt andma kaup on `kindel, lööme kääd kogu Vll; obo oo ostetud, käed oo `löödud, liik oo `joodud Mar; me lõeme selle `peale kätt, et ta lubas `truuste `anda Juu; `tõutasin kätt `lüies, et sedamaid ma tien VJg; käeʔ `lüüdi joʔ kokku, kaup om tett Krl; `lü̬ü̬di käsi kokku, siss maśs `ośtja `müüjäle raha kińniʔ Har; jutt om aet, käsi ĺüüd Se 3. kihlama keisid kirikus `kässa `löömas Mar 4. (imestamisest) Seike asi paneks igaühe käsi kogu lööma Kaa; Löid kahte kätt kogu Emm; tu̬u̬ löönu ike katte kätt kokku, et või õnnistegijä inimesekest Nõo; käsi kokku panema kihlama nüid on kääd kokku `pandud, `ööldi siis kui isamees `issameie `loetud sai, siis akati `viina `jooma Juu; käsi lahti ~ valla ~ koost ära lööma (kihlveo, kokkuleppe, tehingu tunnistaja poolt) üks lööb käed koost ää Muh; kui `kihla lõid, siis lõid kääd kokku, käämees lõi kääd `lahti Juu; Me leime käe. Ants om tunnistaja, temä lei käe valla Hls; kui millegi `pääle lepiti, siss `oĺli tunnistaja man, kes käe `valla võt́t Nõo; kätt kaema ~ katsuma ~ vaatama ennustama `mustlane `katsub kätt, `ütleb kas saad mehele Lüg; siin oli üks Tuavet, tema `voatas käsa Kad; küll `õlpsa raha`ti̬i̬nmine, kaeb kätt ja, jälle viis rubla Nõo; ma kai su kätt, kas sul om `õnnõ Krl; `aŕbda kaie ḱätt kah Lei; käed ~ käel ~ kätel ~ käsi käia ~ liikuda laskma kiiresti töötama `kõikide kääd käigu, aga meie tüö `jõutku Jõe; `naised lasevad kääd `liikuda Lüg; Kes ikke jõudis kässa käia laska, see korjas ikke õhtasse ulga marju PJg; `laske aga nüid `easte kääd `käia, et jõuame selle töö ää teha Juu; lase käsi ~ kääd `käia, tie `kärmemast VJg; lahe kätel käedä, et ei jää `uimama Kod; ti̬i̬ ti̬i̬, lase kätel kävvä Hel; tu̬u̬ käsi käib sul, `õkva nigu üits lind `lendäb Nõo; lasõ˽`ḱävvu ḱäel Se | Kätel valu `anma Han; käed käima ~ tööle panema tööle hakkama mis sa muidu kuulad, pane kääd `tööle Khk; ma panin oma kääd `tööle ja akkasin `peale, nõnna et see töö pidi `tehtud `soama Juu; Pane aga käed käima, mis sa ootad Tür; Pange käe `käimä siis saade ennembide õdagule Nõo; käsi ~ kätt (töö) külge ~ manu panema ~ pistma tööst osa võtma, abistama akka `juoma ja ei pane kättki tüö `külge Vai; Pole teist-kolmat oma kätt sönna külge pand Kaa; ei tema eese `käśsa töö `külge pista Mär; sinä ike pissäd käed `külge ja `aitad minuda Kod; pane käe `küĺge, mis sa vahit; ega `seismine ei massa midägi, pane käe tü̬ü̬ manu Hel; ma viĺläteräkse niidi, `kartuli võti, aga temä kätt `küĺge es pane Ran; laisk ei panõ kätt ka tü̬ü̬ manu Har; pane˽käeʔ `külge, naka˽`tüühü Räp | ei hakkagi sen kääd kuhugi `kinni (ei sobi ükski töö) Kuu; Nimepidi et ta tü̬ü̬s on, aga kätt `sirgu ei aja (ei tee) Hää; minu südä one nagu külm tämä pu̬u̬lt, ma en taha käśa `panna tämä aśja `külge Kod | Mu käe ei olõ vi̬i̬l võ̭õ̭ra vara külge lännüvä (ei ole varastanud) Räp; käsi külge ajama käperdama; lööma aab käed tõesele `külge, ei jätä tõiss rahule Kod; (kellegi) peale ~ vastu kätt tõstma lööma ma põle küll kätt tä `peale tõstnd Mar; mina ei ole tema `vastu kätt tõst VJg; umma kätt ma timä `vasta `tõstnu ei olõʔ Räp; nagu käega ära võtma hetkega vabastama (millestki) nagu `käega valu ää `võetud Muh; nõnna nagu `kääga võt́tis ära [valu] VMr; nagu kätega tehtud ilus, korralik lill nagu kätegä testod Kod; kõik obese ilusa nigu pildi, `juśtkui kätega tettu Puh; taa‿m nigu käśsiga tett Räp; kätega selgeks tegema peksa andma Kui `muidu ei saa, siis `tiema vai käsidega `selgest Jõh; Teeme kätega selgeks Kaa; kätega rääkima lööma, kaklemaKaa; käega heitma ~ (takka) lööma ~ viskama ükskõikne olema; millestki loobuma lei `kääga sene juttu `pääle, sie jutt ei õle `õige jutt Lüg; Ta pole sest oolind midagid, eitis `kεεga sene `pεεle Emm; ää pane tähelegi, mes nad `rääkväd, löö `käega takka Mar; `Kääga ei või `lüia kui `alguses mõni töö ei lähä Han; pärast lõin `kääga, ei tia, mis sie minu asi on VMr; tõene lü̬ü̬b `käegä ja lähäb õma ti̬i̬d Kod; ma `viska `käege ja lää ärä Krk; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; `viska `käega, asi tettu, sulle temä `kraami vaja Nõo; ku midägi `halva um, hiidä˽`käega, neeläʔ `alla Rõu; ma hiidä `käega‿nõ Se; käega ~ kätega kaeda ~ kobida ilmne, päevselge si̬i̬ oo `käege kaia, et si̬i̬ võle om Krk; mitte ülekohuss kotin ei saesa, temä‿m `õkva kätega `kaeda ja `silmiga nättä Puh; Si̬i̬ om jo käega koppi Räp; käega katsuda 1. lähedal Puod on kohe nüüd meil `käägä `katsuda, ega `sinne menu midägi `aiga oda Kuu; Surm õli kõhe juo `kääga `katsuda Lüg; Kui kalad vee peal pesevad, on vihm `kääga `katsuda Pöi; oh see oli üsna `kääga `katsuda, pole mitte `kougel olnd end Emm; silmaga `nähtav ja `kääga katsotav LNg 2. ilmne, päevselge sie on `õige `käägä `katsuda, et näväd `vargad `onvad Lüg; see on `kääga `katsuda, et ta on varastand Juu; see on jo `kääga `katsuda vale Plt; nagu ~ kui käega äkki, otsekohe Nuo oli ia `tohter, nigu `käega `mõistas valu ära võtta IisR; nagu käega valu ää `võetud Muh; Tukkujatel õli uni kui käega pühitud Trm; (kahe) palja ~ tühja käega, paljaste ~ tühjade kätega 1. kingituseta, külakostita; pistiseta Ega sis `sinne peresse, kus titt on, kahe `palja `käägä `mennä Kuu; tämä ei tule `palja `käägä, alati tuleb kimp kääs, komps `kainlas Lüg; äi `meiteld saadeda `tühjade kättega kedaged εε Käi; Mis sa saksu tüh́ja `käega teretad, sellest põle abi Hää; ega ma siis ka tühjä `käägä mend, ma vein sinne värsket kala KuuK; ega tüha `käega ei `mintud [pulma], `võetas `kõike: liha ja `leiba ja võid ja `kõike mis `oĺli SJn; ma tulli si̬i̬kõrd periss `paĺla `käege, mul es oole midägi tuvva Krk; poig tuĺl kate `paĺla `käega, mitte midägi es tu̬u̬ Nõo; ma˽lätsi paljalt `paljide kässigaʔ Se 2. varanduseta mugu käsutedi inimese suure masina `pääle, mine kate `paĺla `käega Ran; siss `paĺssi küll, et jummaĺ saada˽tedä ka˽nii `paĺlõidõ käśsigaʔ, niu˽timä mi˽saat́ `paĺlõidõ käśsigaʔ Har; `paĺlidõ käśsiga saadõti inemiseʔ `võ̭õ̭ralõ maalõ Rõu 3. (kaitse)vahendita, relvata; tööriistata mis sa `paĺla `kääga `kuertele teed, kedagi kää ei ole Mär; lähäb `paĺla `kääga tigeda puĺli `vasta, võtt ometi `miśkid kätte VMr; `paĺja `kääga võttis [metslooma] kinni VJg; ma `paĺla kätega kaabiss ta üless mulla sehest Ran; kahe käega 1. kõvasti, tugevasti laits ois kate `käega emäst `kinni Puh; Tu̬u̬ um sul hää kotus, tu̬u̬st piä˽katõ `käega kinniʔ, `küüd́si ja˽hammastõgaʔ Rõu | mõni om nii ahne, kui mustikil om, siss kate `käega roobib `marju kokku Nõo 2. meeleldi, lahkelt katõ `käega˽võt́t `vasta Se; kahel käel 1. südamlikult jättis mind kahel kεεl jumalaga Rei 2. meeleldi, lahkelt Akuraad töömeest vetab egaüks kahel kεεl vastu Emm; see inime võtaks mo kahel kääl `vastu, kui ma läheks Ann; võtab katel käel `vastu Trv; kätel käsitsi paĺlalt kätel om [rukkilõikus] `raske tüü Trv; kätel ~ käte peal kandma hoidma, hellitama nii armas, et kannass kätel, pärast jätab maha, mine kus juudas Pal; ta kannass või kätel tedä ütte lugu Trv; ois oma `pruuti, oless tedä vai käte pääl `kannu Ran; kätes, kätesse 1. hoole, meelevalla all(a) tema kätes veel töö kasvab, aga teised ei soand akkama Kei; talu jäi päriselt `võerasse kätesse JJn; süda kohe rahul, kui tiad, et [loom] ikke `iades kätes on VMr 2. käte vahele, sülle Lat́s harinass sul `käśsi, sõ̭ss ei˽saa˽mant kohegiʔ; Ta‿m õigõ˽vaga `lambakõnõ, `käśsi harinuʔ Urv; kiä `käśsi harinu kaśs om, tu̬u̬ käü alasi inemiisil `riśti jalun `ńaugun Har; võtaʔ lat́s `kässi Se; käe all, käe ala ~ alla ~ alle 1. läheduses, lähedusse, hoole all(a); teadupärast ta on arsti kεε all Emm; tä suri ühnä mo kää all ää Mar; tükib [sirbiga lõigates] tõese käe `alla, ei taha kõvass tü̬ü̬d tehä Kod; uma käe ala panõ, `hindä tiiu (teadu) ala Se 2. ülevõimu, juhtimise, eestkoste all(a), vastutusel(e) `tõise kää `alle ma ei `anna `ennast; mies on `naise kää all, ei saa oma `rehknoga akkamaie Lüg; naine on ju ka mehe kää all Vll; ta sai ta käe all `vaeva näha küll Mar; tõõsõ käe ala olõ saanuʔ noʔ Se 3. tarvitusel, kasutusel see [tünn] `ammu juba kää all olnd, `kuskis vee all Vll; käe järele ~ järgi ~ perrä teadmist, tahtmist mööda; käepärast, kättesaadavale pane oma kää järele Lüg; pane eese käe järele ää Mar; Kodu mul kõik oma kää `järgi ja tuttav, mõjal kõik võeras Jür; kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr; Ristiema on teda oma käe järele kasvatanud Trm; sääsi kõik oma käe `perrä Ran || tämä (lahke müüja) käe järele lähäb lu̬u̬m edesi (areneb), annab `lahke `käegä, kellel vali kade käsi one, ei lähä lu̬u̬m edesi Kod || `Õmlus on mul `nüidki viel kää `järgi, aga eegeldus ei paśsi Jür; käe peal(e) ülevõimu, meelevalla, hoole all(a), vastutusel(e) `tallitaja kää pääl õli sie asi, tämä vei `aamid ja tõi rattad Lüg; Teine mees `maksis `kautsjoni `sisse ja võttis mehe oma kää peale [vangist] `välja; Kõigi kää peal äi kasu loomad Pöi; puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja [ehitamise] `kauples `eesä kää `peale Mar; ma usun seda sinu kää peale VJg; ma võt́i uma ḱäe pääle `vällä Se; omal käel, oma ~ enese käe ~ käte peal(e) ~ pealt, oma ~ enda käele, käelt oma tööga; iseseisvalt, teistest sõltumata isa surd ärä ja poig siis akkand ka oma kää‿päl elämä; Külä eli henesä kääll - - sis jo `käüdi salamiste alade `Suome vahet Kuu; eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast; lüöb oma kää `pääle, lähäb isa `juurest `vällä Lüg; lapsed olid oma kää‿pel `välja läind Khk; Noored pidada see kevade ka oma käe pεεle akkama Kaa; eks poeg `tahtend koa oma `käele elama akata Pha; käte pääl elama, ennast `kümne küinega `toitma Rei; ta elab eese kätte ~ käe peal, eks ta `nõnna saab, kuidas ta ise jõuab `teenida; ennäst käte peal `toetma Mar; lapsed on kõik oma kää peal, mul põle neist muret Juu; kes omal käel elas, eks see õld ikke omaette peremees; Kui õli sepatöö `seĺgest õpitud, siis akkas oma käe pial tööle Trm; mina ole arinu oma käe pääl elämä Nõo; Oĺl ka `rätsepä käealunõ, seenis ku joba uma käepäält nakaśs `umblõmma Urv; uma käe pääl õks eläde, kui päiv üle saa, ega tu̬u̬d `kiäki ei ot́si eiʔ Har; naaśs umal käel elämä Plv; Mari nakaśs `hindä kotsõlt elämä vai `hindä käelt Räp; timä eläss ummi käśsi päält, uma `ḱümne sõrmõ päält; uma käe‿pält sü̬ü̬t hinnäst Se
3. (iseloomust, käitumisviisist, toimekusest) hea ~ hüva käsi usk positiivse mõjuga, edu tagav tegutsemine Ma valitsen `sulle `põrsa, mul on ia käsi Jõh; menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk; võta sa kõige `enne, sul on ikke ia käsi old Sim; kel one üvä käsi, selle käe järele lähäb egä asi edesi Kod; helde käega helde üks väga `elde `kεεga inimene Emm; anna `elde `käegä, et põrsas edesi lähäb Kod; tõene tütär om `eldede kätega Kam; Tiä om nii `helde `käega, et kõ̭iḱ viimätseni jaga `hindä käest ärʔ, sõ̭ss esi om nällän Urv; jõudsa käega kärme sie one `joudusa `kääga inimene, `kärmest tieb ja `kärmest lüöb VNg; kerge käsi ~ käega 1. kakleja, riiakas `kerge käsi `keiki `lööma Khk; Ta oli noorelt ikka `söukse `kerge `kääga Pöi; Ilmast `ilma käsi seĺlas, alati lü̬ü̬b `teisi, `kerge käsi Hää; ta on nii `kerge `kääga teist `lööma Juu; `kerge `käegä ja äkise vihaga Kod; Karla om `kerge `käega, pańd Jaanilõ katõltpuult näh́vi ar, es olõʔ asigi Vas; Mul om kerge käsi (ähvardavalt) Räp 2. virk täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööle; tü̬ü̬ man piävä `kerge˽käeʔ olõma Räp 3. helde oli `kerge `kääga `andma Kos 4. kergemeelne, mõtlematu `ansi `kerge `kääga oma varanduse `vällä Vai; `kerge `käega `andis raha `väĺla Mar; kinnine ~ kinniline ~ kinninane käsi 1. ihnus Sie `kinninase `käega vanames, `uota sa, et `selle käest `keśki kedagi saab IisR 2. tal on kinnine käsi (töö ei edene) Kad; tõne saesap man ja ei piśtä kätt koheki, tol ommava vana kinnilise käe (saamatu, oskamatu) Kam; kinni(se) käega ~ kätega, käsi ~ käed kinni 1. saamatu üks `kinni kätega inime Jäm; Tal oo käed `kińni, ti̬i̬b tü̬ü̬d küll, aga si̬i̬ tü̬ü̬ ei lähä ta käe edasi Tor; ei saa akkama ühe `tüöga, `aeglane, nigu kääd `kińni Sim; si̬i̬ `seante `pehme `tü̬ü̬ge, `kinni kätege Krk 2. ihne, kitsi on üks `kińnise `kääga inime, oma kääst ta teese kätte terä ei anna; teese käsi põle `ilmaski `kińni ja on tal `kõike küll Juu; Mõnes talus õlid jälle peremees kui perenaine nii kinnise kätega Trm; teine on `elde `kääga inimene ja teine on `kińnise `kääga Lai; ei `ihnu `anma teeśele, temä käsi on `kińni KJn; temä käsi oo kinni, temä ottigi midägi tõisel anda ei taha Krk 3. tegevuses takistatud Poariks `oastaks `jälle süle täis, käed `kinni, soa teha midägi (sündis laps) Pöi; naesel käed `kinni Trm; [Naisel] käe kinni keidetu (laps sündinud) Trv; Käed süles kinni Hls; kitsa ~ kitsi käega ihnus Tõńõ om `kitsa `käega, innembi lask hukka minnäʔ, a tõsõlõ ei annaʔ Urv; kõva käsi 1. range juhtimine, ülemvalitsus `sulle oleks kõvemad kätt `tarvis Sim 2. ihne, kitsi sellega ei pia käsi kõva olema Kad; kuri käsi pahasoovlik, halb inimene Kuri käsi on kallal käind (midagi on varastatud) Pöi; räägidi et pöleks mette uppond, seal oli kuri käsi käind Rei; kõva käega ihne, kitsi kui sa teise `vastu va kunnatu oled, et sa‿p anna midad, siis sa oled köva `kääga mees Vll; kes kõva `kääga, see on ihne Lai; kõvera käega ~ käsi kõver midagi käes, kaenlas kandes `Pulma või `ju̬u̬tu ja matustel ikki `tuĺti kõvera `käega, ikki `oĺli oma padajäńn ligi; Ku naśteinimese `kohta `öeldi: `senna tuleb `varsti kõvera `käega `minna, siś [tähendas see] titte `vaatama Hää; kui perenaine tuleb, on alati käsi kõver Plt; või te tulede kõvere `käege siiä, `arvad et miu naisel esi süvvä `puuduss om Krk; laabus käsi (töö edeneb) ta teǵe, aga tal [tü̬ü̬] ei `laabu, tal ei olõ `laapsa käsi Rõu; lahke käega helde(lt) Kui oli `miŋŋestki `puudu, tä igä `lahke `käägä avit Kuu; annab `lahke `käegä Kod; perenaine oli `lahke `kääga inimene, ei tema jätt `ühtki vaest ilma Plt; `tütre emäl `piava `lahke käe olema Nõo; lahkete kätega 1. nobe, kiire ta `lahke kätega, saab iast akkama kõigega Jõe 2. kääd `lahked `löömise `juures (kaklejast) Pha; lahti(se) käega ~ lahti(ste) kätega ~ 1. helde Ei tä `ihnus old, igä ühe `vasta oli `lahtise `käägä Kuu; Oli üks lahti kätega miis Pha; Lahtise kεεga inimene Emm; `lahtise kätega, se on `elde inimene Sim || anna niipaelu kui sa annad, tee käsi `lahti Mih 2. osav, töökas On `lahtiste kättega, kõik asi täma kääs läheb Lüg; `Lahtised käed, ta on osav tegima, tü̬ü̬ on tema käes `lah́ti Hää; oli `lahtise kätega, tema kääs iga töö läks `korda Plt; käed lahti (osavast, abivalmis inimesest) sellel on kääd ägas `pooles `lahti, ikka käsipidi `külge `akmas Khk; teise inimese kääs on `lahti iga töö külles Sim || naesed kudusid, kui käed `lahti (tööst vabad) olid, ika kudusid sukavarrast Mih; osava käega osav, oskuslik Uugu oli väga osava `kääga, tema `aitas mul `kõiki kohendata VMr; raske käsi, raske käega 1. ihne, kitsiSim 2. (töös, ettevõtmistes ebaõnnestuv) `väega rassõ `käega; taal om `väega rassõ käsi, ku‿ta midä and, siss timä käe päält ei lääʔ mitte edesi Se; rohke käega heldelt annab `rohke käega Tõs; täis käsi hea majanduslik olukord, küllus Sõ̭ss om rahval kõ̭kkõ tävvemb käsi, hää praasnikka vai pomkit pitä, kel tu̬u̬l aol tulõhus Se; täie käega heldelt, rohkesti Tävve käega andja; Õige tävve käegä pant [soola] Trv; käed valla ~ vallalised käed (osav, töökas) ta käe om nii `valla kõege tü̬ü̬ man Puh; küll om mõnel inimesel vallalise käe, mes tä ette võtap, si̬i̬ edesi lääp Nõo; tõsõl ommava vallalisemba käe kui tõsel, täl tü̬ü̬ lätt kah Kam; vallalise käega 1. helde Vallalitse `käega, om virk `andma Urv 2. kergesti kallale tulev ta om vallalise `käega, tükib `küĺge `kergede tõsele Ote; altkäe mitteametlikult, tutvuse poolest, pistise eest ma `laśsin omal koa altkää `kroasida; se oli nihuke altkää tegemene, põld `truuste vabrikus `ühti Juu; sain selle `kuskilt alt kää `osta Kos; ku sa saat sedäsi alt käe `pistä (pistist anda) Krk | alt käega teretama (pistist andma) Mih; ühekäe poiss (nõrgajõulisest, vähese jõuga inimesest) Amb; käed ~ kaks kätt (risti) rinnal ~ rinna ~ rindade peal ~ rindul surnud Ei tüö `enne loppe kui kaks kätt `rinnal Kuu; kut kaks kätt `rönna `pεεle saab, siis on keik kεε, mes tahtnd ja igatsend Käi; ega tä `enni rahole jää, kui kaks kätt `rõnde peal Mar; Juhanil oo kah käed `riśti rinna pial Tor; `vehkle ja `vehkle, ühe kõrra one käed `rinde piäl Kod; egä inimene enne rahu ei saa, ku käe `risti rinna pääl om Krk; mu˽tü̬ü̬ lõpõ õiʔ inne arʔ, ku kat́s kätt `rindu pääl Rõu; Aigo om sõ̭s ku kats kätt rinna pääl Räp; pańd kat́s kätt jo rinna `pääle, `kõ̭ikõ jo viländ Lut; käed külmad id Tal omma joba käe külmä, tuust ei olõ inämb midäge tegijät Räp; ku midä saa ai `anda `lämmä käegaʔ, siss tu külmäga jo `saaki‿iʔ (kui tahad kinkida, tee seda eluajal) Se | külm käsi (surm) Krk; käsi-jalg, käed-jalad Peksab käte-jalgega kohe (vaidleb vastu) Kaa; Loĺl pea on ikka käte jalge riuks, kes midagi äi mõista, ta peab kõik `jõuga tegema Pöi; Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jälg kaalas (luu katki) Emm; Käte ja jalgadega vastu raiuma (energiliselt vastu vaidlema) Tür; emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr; es liiguta kätt ega `jalga, nigu surnu Ran; karanu käte ja `jalguga `appi Puh; käe ~ käe-jala juures ~ man lähedal, käepärast `präigus on `einamad kää jala `juures, ei õle kuhugi `kaugelle `mennä Lüg; Panin omal keik kεε-jäla juure valmis Emm; Mis siis sel viga õli, kui `veski käe-jala juures õli Trm; tütär õli mul lähiksen ja juuren, peris käe juuren Kod; laps on emä käe-jala juures KJn; oless ta vi̬i̬l `kaugel ollu, siin saman käe-jala man Nõo; käsist (ja) jalust kõigest hingest, kõigest väest; täiesti ma püia käsist ja `jälgust, ei saa edasi Rei; käsist-jalost `seotud LNg; käsist-jalust `tüöga `siutud VMr; naene võta `naabri talust, seda tunned käsist-jalust SJn; ma oli nende (laste) man käsist jalust `kinni, ma ei saa kohekil `liiku Krk; `jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä ei midägi tetä Puh; võta˽naańõ `naabritalost, toda tunnõt käsist jalost Rõu; ei käsist ega jalust mitte kuidagi, mitte mingil kombel ei `joua käsist ega jalust Kuu; ei saa käsist ega jalust edesi (töö ei edene) Mar; ei saa enämb kohegi, ei käsist ega jalust, ei pääst ega `persest Ran; kätt-jalga mööda lohakalt, hooletult, pealiskaudselt, venitades [midagi tegema] Sa otsid na kätt jalga mööda, eks sa otsi ikka leivatüki viisil Mär; on selle töö kõik kätt `jalga `mööda teind, küll tema on aga laisk Juu; nii kätt `jalga müöda tieb, ei uoli tüöst VJg; ei kätt ega jalga mitte midagi Viab sia`nahka, ei sie `viitsi kätt ei `jalga siin `liigutada Lüg; sie `aigus võt́tis mehe nii maha, et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim; käsil jalul ~ käsi-jalgupidi usinalt, kogu energiaga üsna käsi `jälgu pidi on sεεl `juures tööl Emm
4. a. inimene midu suud renni juures söömas on, midu kätt `vaanast `vötmas on Jäm; vöta käsi juurest vöi pane `juure (iga kätepaar on töö juures oluline) Mus; `paljo käsi `tahtmas Emm; `mitmed käed kallal keind juba; meitid oli koa neĺlad käed `külgis Mar; talus oo `tarbis paelu `kässa Mih; ulk käśa abist Kad; selle tüö jäust on pailu käśa vaja, ei sie nii `kergesti lähe Sim; sial on palju käsi küll, `ükski ei `tüöta Iis; siss on se naene omale `korteri leind kooli maeast, kus tedä `lahkest kätest on `vasta `võetud KJn; käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk; aga `ulka käśe `oĺli man, vahel teevä õge peenikesess tolle `ku̬u̬rma Ran; `rohkõmp tü̬ü̬käśsi olõssi vaja Räp b. osaline kaardimängus `kaerta mängitasse nella käe pärast Mar; `mäńgisid neĺja käe pial Sim; nelja kää pialt `kaardi `mängima Trm; `saasskoppi lüvväss ka neĺlä käe pääl Krk
5. ülevõim, meelevald; õigus see on kaniste `kange [iseloomuga], tema käsi jäi nüid `peale Juu; kui vägi`pulka `vieta [öeld] tema käsi jäi `peale VJg; pulmas lapitasse `põlle, pannasse raha ja `ööldasse: `peidme käsi jääb `peale. kes pruudi poolt paneb `ütleb: pruudi käsi jääb `peale Plt; surm [välgulöögist] on ike inimesele vaĺmistet või jumala käsi ehk kuuĺ `juhtub `sinna Pal
6. pikkusmõõt a. labakäe, kämbla laius sie pael on üks käsi lai Vai; `austria vikat oli kuus kätt ja seitse kätt Sim; vikadi olli kuus kätt ja ütese kätt Krk b. käsivarre pikkus sõrmeotstest õlani Käepikkussed kalad, `augikalad jões Lüg; rõevast sai `käega kah `mõõta - - käsi om ola nukast sõrme otsani Ran
7. a. suund, pool, külg toistkätt `Ristimatu, toistkätt `Risti`pellu [talu] Kuu; majad on keik paremal kääl [tee ääres] VNg; mene `vassaku kätt; `kiera paremalle `kääle Lüg; parema kää (parempoolne) piht on `aige Jõh; Ma olin täna kerikus `mieste käel (paremal pool) IisR; pööra `säämad kätt Jäm; See oo ette üsna ükskeik kumba kätt sa lähed Kaa; vassaku käelt perenaine `surri ää Muh; Esimene pere pahemat kätt nuka taga on tema kodu Rei; kui sa `undrehti kätt lähäd, siis oo oma süi, kui [auto] so `alla ajab Mar; [tee] `pöörab maanteest natuke `kõrva, parampool kätt, kui siit lähäd Tõs; panin ärjad `undrati ikkesse, teeńe oli teist kätt Nis; adra õlm lükkab vagu paremale `käele VMr; läksid neĺja kää poolt `vaenlase kallale Trm; oia pahemad kätt Kod; paremal kääl on mets Äks; Mede ti̬i̬otsest mini kohe seda äädkätt ti̬i̬dpidi Vil; mine üä käe poole ~ üät kätt Hls; ku `õkvalt käe päält tuul om, siis om [purjekal] kõge kiiremp sõidu jõud Ran; kui ti̬i̬`lahkmede saad, siss `käänä ääd kätt Nõo; käänä sa ääd kätt Ote; tu̬u̬ maja om sääl hää käe pu̬u̬l tii veeren Har; Mõtsast läbi, kurrakätt siss tulõ käändä Vas; tõõńõ kolm [hunti] lät́s hääd kätt ja tõõńõ kolm lät́s `kuŕja ḱätt Räp || `nüöri `lüüja (lüüakse) teiskätt (vastupäeva) Jõe; `hüvvä ḱätt (päripäeva); `kurra kätt (vastupäeva) Se b. (kangakudumisel) `kangal `teine käsi kisub ette VNg; pane kangas nõnna, et kangas ette ei kasva, et ei kasvatand teist kätt ette VMr; liidutasse järele kui `kangal lähäb käsi ette Kod; tõne käsi ihen (kangal teine serv hõredam) Trv; tõist vi̬i̬rt pidi teĺle kasvatev kätt ette Krk; rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse, tõine käsi kisub ette, siss tõine pu̬u̬l jääb õrres Ote; Nii lät́s tõnõ käsi ette ja˽kangas tuĺl vildak Har; Kui [kangapalmiku] tõõsõ poolõ nõrgõmbidi `paĺmset, sõ̭ss oll kuta˽`väega halb, nakass tõist kätt ette vidämä Räp
8. a. käekiri `selge käsi nago trikk (trükk) Mar; temal on ea käsi, tieb ilusa kirja VJg; kańni `selge käsi Plt; ää käsi, ää käekiri tal Krk; tu̬u̬l om illuss käsi Har b. allkiri `Kirjutasid kääd `alle, `mitmest `aastast `annab `rendi `pääle Lüg; `Ilmama pikk protukuĺl oli, käed all ja kõik IisR; Kaks käämeest oli, kes kääd `alla kirjutasid Pöi; tie `seia käsi `alla JMd; pane käsi `alla VMr; kirjuta nüid `siiä paberi `pääle käsi Puh; ku joba `purju sai, kirjut käe `alla Nõo; kätt kirotaʔ õ̭ks `mõistsõ Se
9. (koos numeraaliga väljendab liiki, sorti, järku) saa `kolmõ ḱätt jahuʔ, kolmõsugutsõʔ, kolmõ sordilitsõʔ Se; linaʔ lätsiʔ kolmandalõ kätte; Edimäist kätt [takud olid] laaskadsõ paklaʔ; mu linaʔ är lätsiʔ edimäist kätt Lut
10. usk nõidus, kaetamine vanast `veiga peĺäte, õt eläjeĺle saa käsi vai kadõhhuśs; kae ko kiä sul kotost mõ̭nõ eläjä ost vai kui muid́o `väĺlä veese, siss või [väga] rutto käsi saiaʔ; lammaśs `veiga `peĺgäss kätt ja kana ka `peĺgäss kätt Se
11. (vormelid) (Küsimusele) kuidas käsi käib kuidas läheb? kuidas elad? (vastatakse) mo käsi käib nüid `εεsti Käi; käsi käib kehvast Lai; käsi käü hüäste Vas; täl `höste käsi käu, tä om õnnõlinõ mi̬i̬śs Se || hum käsi käib `kät́sess `sisse, tõesess `väĺjä Kod; käsi käü ütest `käüssest `ussõ, tõsõst `käüssest `sisse, mis käel hätä Har; noh veli, kuis sul käsi ḱäu? – ḱäu veli, käsi `käussehe ja `käussest `vällä Se; kui ḱäži ḱäüles? – nei kui kuži d́uuśk Lei | su käsi `easte `käima ei pea Mär; nii ta om si̬i̬ ilma asi, nii ta käip si̬i̬ ilma käsi Nõo
12. mitmesuguste esemete osa a. pl adra käsipuu adra pää om tu tagumane jagu, kos käe küĺlen Kam; Adra käeʔ olli ravvast, vabrikoh valõt, otsaʔ olli puust Vas; haŕkadral om pääpuu, a pluugal käeʔ; adra käeʔ, midä pite kinni piät Se b. pl kangastelgede niieplokid `nitse käeʔ; tsõõri omma `kanga kässi seen Võn; `kanga käeʔ Plv Vas Räp Se c. risti haru Punikvere riśsil on tõene käsi ärä. siäl one kaks `pulma `vassamiisi tullud. tõene peig on tõese õla või käe ärä `raidnud, selleperäss tõene käsi riśsil õli lühike Kod d. semafori liikuv haru `vaksalis on kua, tõstetasse käsi üles Ksi; Simavori käsi Nõo e. vikatilöe käepide Vikati löe külen om kõvvõr käsi kost käega niitmise aigu kińni oietas Võn Vrd käsiline f. voki käsipuuJõh Võn San V Voki käe küllen om ku̬u̬dslelaud San; si̬i̬ puu `kõlbass voki käest Räp; Suur käsi; voḱi käsi, `kuut́slilaud om küleh; Oina saŕv rasvaga oĺl voḱi käe otsah Se g. pl voki aisadV Vokil om kats kätt, mille vahel ommaʔ siivaʔ Urv; pooli käeʔ; käenahaʔ Plv; Vokil om kats kätt ja puul juusk käe vahel Vas; Väikse käeʔ Se h. katuseräästa tugipuu pandass käsi, `käekäne mano, lastass piḱebähe tud kaarõht; käeʔ pandasõ `tulpõ pääle, tetäss katust kavvõbahe Se i. varrukas [kaenlaaluse] lapp oli nii `kolme`nurka `senna ilusti `alla [pandud], siis `ańdis särgi käsi `tõusma pikemalt Amb j. käpaliste haraline juur jumalakäpal oo koa päkk ja käsi Mar
käänis|pää käänis(s)- Trv Pst/-e-/ Hel T Rõu, `käänis- Lüg liigendiga, liigend- Ka mia osti laadalt ää käänispää väitse Trv; vanast `olli kääniss`pääga väits - - ta `küindusi `pu̬u̬lde `leibä Nõo; Peris käänis`pääga `tasku väedsega lõegatass `kuńti Rõn Vrd kääna|pää, kään|pää, käänäs|pää, käänüss|pää
kään|pää kom kään`pääga Puh Nõo, kääm|`pääge Krk, -ṕäga San käänispea Täl tervis om läbi, logisep nigu vana käänpääga väits Nõo
käänüss|pää käänispea `käänüss `pääge väits Krk || fig põikpea mis ti̬i̬t, ku latsõ˽käänüsspääʔ ommavaʔ Räp Vrd käänkaula, käänis|pää, käänäs|pää
küljen küĺjen Kod, küĺlen (-ll-) MMg M T VLä(ḱ- Lei) Rõu, külen Võn Kan Urv Rõu Räp; küle|h VId(-ll- Räp, -ĺl- Lut), -hn Rõu
I. postp
1. kuhugi, millelegi kinnitatud eläjäd one ket́in aia küĺjen Kod; vikati löe küĺlen om löe pulga Pst; oksa puu küĺlen Krk; om enne maarja`päevä jääpuriku `rästä küĺlen, saab suvel äid linu Hel; külvi anum, `rõivast kõru veere küĺlen Ran; sääsä oŕs - - om võrgu küĺlen `kinni; ossa küĺlen olli nii `paĺlu ubinit Puh; vü̬ü̬ ollu sängi tulba küĺlen Nõo; mino imäl `oĺle puu nüśk kah, lavvust tettü, üte lavva külen oĺl tila Võn; mõnel `oĺli siĺmä lavva (silmalau) küĺlen käsen Ote; tu̬u̬ poi (poos) `hindä ärʔ, oĺl ripakullaʔ redeli külehn Rõu; elläi um saina küleh kinniʔ Plv; säŕginüpsiʔ oĺli˽vallalõ, nüpsimulgu küleh oĺl uuri ket́t Vas; kuusõ külen oma˽kukuʔ Räp || fig keväjelt külvi `aigu, ku kuu oĺl ja päiv oĺl `taiva küllen [öeldi, et] kat́s `päivä om `taiva küllen Har; `taiva küleh ummaʔ täheʔ Plv
2. haardega milleski kinni tingu olliva `juuste küĺlen `kinni; kule poiss, ärä usse küĺlen ritsuta Nõo; tu̬u̬ om raag, kis puu küllen pess nigu pauk Har; tsiatigo um puu küleh Plv || minul oo ta õma, südäme küĺjen Kod; ta mi̬i̬ĺ ja mõte om kiḱk selle üte [inimese] küllen `kinni Trv; vanõmbaʔ ummaʔ mino küleh Plv
3. vahetult millegi kõrval, vastas, ligi [naabril] `olli sepikoda tõõsõ `u̬u̬nõ küllen Ran; massa küĺlen om saṕp; piĺverand ehk rannik om `õkva nigu sinine vi̬i̬r `taiva veere küĺlen Nõo; `koskil tettu kolme saenaga [hoone], katuss pääl, iks tõse `uune küĺlen Kam; [hunt joostes] ai nõnna maa küleh Plv; [naabri] Jaań oĺl mi˽maa küleh poṕs Vas || fig ilm om `väega küĺm, vili om perstpidi maa küĺlen, ei edene kohekina Nõo
4. millegi esinemus kellelgi, millelgi kidsi `olli käe küĺlen Nõo; `hingämine lätt rassõss, tüküs kińniʔ `võtma - - kas om [viga] kopso küleh; nigu suurõ tükü kild tuĺl, nii oĺl seere küleh kõmm Räp
II. adv
1. millelegi kinnitatud kui uavadel paĺjo `urve küĺjen, siis suab `kaaru Kod; kõru om kah nüssikul küĺlen Hel; nu̬u̬r erne `oĺli, `kõtru es ole vi̬i̬l, lõkakese olliva küĺlen Ran; kuusikaenal `lehti ei ole, nigu kuuse nõgla om küĺlen; `västräl om serätse kisa küĺlen Nõo; kipil om kõrv küĺlen Kam; kadajal om musta marja küĺlen; vitsikul olliva kõrva küĺlen Ote; Vikahti väit́s oĺl tett vanast viilist nii nigu˽väit́s kunagiʔ, pää kah küleh Rõu; vanast oĺl päälaud kohe pääd `pääle `suiti (täisid otsides), täl oĺl nüür küleh `minkaga `pańti nagla `otsa Plv; `uibol umma `häit́seʔ küleh Vas; `kartolil narmõss külleh Räp; idäness, nakass jo kasuma, `iärmess jo küleh Se
2. haardega milleski kinni; kallal tule onde appi, peni om mul küĺlen, lahup `rõiva `säĺgä ärä; [tal] ollu niipaĺlu `kirpe küĺlen, et es jõvva ärä tappa; uńt ammastega mehel küĺlen Nõo; alati iks küüdse naisil külen Urv; mehine ei kannahtaʔ pussu `haiso, kui tund, siss om küleh kah Räp || fig [tuleb] võtta `niske räbälätükk, kos nõul (nõel) küĺjen ei õle õllud Kod; temä säĺlätakan alati puttõ `tõisi, alati tõśtel ammastega küĺlen (taga rääkimas) Puh; temäl om `amba egä üte küĺlen Nõo; ta om külen kui tõrv Kan; kõ̭gõ oĺlimõge imäl küleh ja nuissemmeʔ aja˽ja aja˽jutusset Se
3. vahetult millegi kõrval, lähedal, ligi nooril poisal om `nu̬u̬rigi küleh külät, noil olõ õi `sääntsit vanno vaiagiʔ Vas; inemene lätt tiid pite, pühä hinglikene kaʔ lätt küleh; küĺbjä lätt vakk kaalah, `küĺbeh, tõõnõ vidä küleh hidsand Lut
4. millegi esinemus kellelgi, millelgi kes käib `ilma `mü̬ü̬dä, `õpnud `uĺkma, nagu `aigus küĺjen Kod; kuda `kelgi viad küĺlen MMg; ma‿i saa `täämbä `sanna minnä, mul om kuu`rõiva `küĺlen Nõo; vanast oĺliva jao luitsa, mäŕgi olliva egäl ütel külen Võn; tare om lämmi küll, aga `endäl om ädä küĺlen, siss `peĺgät `küĺmä Ote; `liikva hais um küleh Plv || fig juba oop om küllen (on rase) Krk
5. pool, kandis; ääres, servas reie all tare pu̬u̬l küĺjen Kod; [siin] `Karksi küĺlen ei tetä neid [läti moodi viljakupitsaid] Krk; tu̬u̬ äŕg, mes minu pu̬u̬l küĺlen `olli, t‿`olli kirriv Nõo; `uibul om sääl aia pu̬u̬ĺ küllen ubinõid, võta nu̬u̬˽kah mahaʔ Har; `küĺge pańd üte kaŕusõ, tu̬u̬ pidi olõma küleh, `tõistõ `külge pańt tõõsõ kaŕusõ Se
Vrd küljes
laast1 laast g laastu eP(-oa- Pöi Juu HJn Trm, -ua- Khn Rap JMd Kad; g laasto Rid Mar) Trv Hls Ran, g `laastu spor R(n `laastu Vai); ppl `laastid Pst, `laaste Krk Kam Ote
1. hööveldamisel, raiumisel vm eralduv (õhuke) puutükk, (puu)riba ämm `kiitas, et minu poig `laiemb laast (haritud) Lüg; `pilpased laastud, mis nenda pilbastega segamini oo Khk; too rei pingi juurest sülega `laastusi Vll; laps ikka änam kut laast (lapsest kasu ka) Muh; too `väĺlest `laasta tule akatiseks Mär; laastud keedavad kõege rutem toedu ära Hää; veste loastud kukuvad puu küĺlest HJn; sial (voki treimisel) midagi õppida ei ole muud kui sie laastu `võtmine KuuK; ma ei nää sial `ühtegi `luastu JMd; luastud on tule `süituseks iad Kad; lüön ühe laastu Iis; mõnikõrd om `laaste ja `õlgi ja [põrandal], siss tu̬u̬ kutsutass ask Kam; suurest laastust lööma (viimistlemata või kehvast tööst) `kirvegä `raiudasse `suurest `laastust `vällä, `üövel pakkuga ei `jõvva `muidu `üöveldada Lüg; puu jo suurest laastust `löödud, akatse ööveldama Tõs; maja suurest luastust `lüödud JMd; mis oli suurest laastust `löödud, põld iast `tehtud ega siledast, see oli `kerve töö Lai
2. teat otstarbeks lõigatud puuriba a. katuselaast meil `laasta `oĺli, oleks teind saanale katuse `peale Vän; laastul ei ole soont sehes, `sindlil on Äks; siin om laastu (laastuvirn) ehen, ei käi tuuld Trm; aŕst tõi siit katusse `laastid, pańd käe latti (lahasesse) Pst; `laaste lõegati kui `õlgi es ole, vai taheti parembat katust Ran b. korvimaterjal `laastudest tehasse `korvisid ka Khk; mäńni loastust `tehtud koŕv Juu
3. puuluisk laast, puuluisk, pisike labida `muodi, piab liivaseks tegema Kad; nooremba inemese `laaste ei tarvita Ote
4. vikat on paĺju `laastu käiatud, suur laast ees; [kirves] vähe `laastus, tera ümarguseks kulund Khk; kui väits äste lõegass, suure laastu võt́t, sai [vikat] ruttu teräväss Ran
Vrd last2
laberik laberi|k g -ku Saa Lai M, g -gu Kuu lapik, lapergune mine ot́si üks laberik kivi, ukse ette vaea Lai; vikati väits, kate poolega laberik puśs; võtat `paŕra juure, kuuse juure `lõhki, sõss om laberik, sõss tei `kaastege ja ilma `kaasteta `koŕve Trv; pot́ska om `säänte laberik pudel Hls; mea sai üte laberiku pud́ele, mis puhu pistets; vanast olli laberik nõu, kus `küündlit kasteti; mis ümärik om, si̬i̬ veeress puha, laberik ei taha veerta Krk || lausik, lauge Ega siin `randa `paadiga `pääse, rand on `oite laberik; Pärispää rand o laberik, siel `täüdüb kohe `puolde mere `mennä, `enne ku ujuda saab Kuu Vrd laberikne, laprik
latt1 lat́t g lat́i (lati) Sa L K I eL; latt Jõe, g lati Hi, ladi Kuu VNg, latti Hlj Lüg Jõh; n, g latti VNg Vai
1. pikk peenike puu `Viamme ladid `metsäst `väljä Kuu; on `niisike ark, kenega saab latti jää all ujuta [kalapüügil], `niisikest puud `kutsuta ujutamise lattist VNg; mis `piuti tehasse oo aea latid, kurend aid oo aea irred, mis pole luhutud, o‿ aea latid, mis luhutud on, o‿irred Khk; `unkade `külge lüiasse latid Muh; lat́t, tüist kolm `tolli, mis õlekatuse `alla tulavad ümargust; irtest saab püstaed, latidest rõhtaed Var; sai nesukene lat́t roov sinna sarikate `peale `pandud ja siis - - akati vast seda õle katust sinna lat́tide `peale tegema Kad; kü̬ü̬k õli õvven lat́tess `püśsi, kutsuti kõda Kod; umala lat́id Äks; aan lat́ile laba `peale, et ää `ei mädäne Plt; õnge udi om si̬i̬ pikk lat́t õnge peran Pst; lat́t om peenemp, roovikut om suurõmbat, ridu om vi̬i̬l peenemp Ran; korjati peenikesi `vitsu, kellega lat́te `kinni köedeti `ru̬u̬ve `küĺge, kohe õle vahele `panti Kam; Paaŕõlõ lüvväss sõ̭ss rooviʔ vai lat́i˽pääle Urv; nu̬u̬ olli lat́iʔ, mia alh olli, pääl oĺl roovik; tõseʔ otsa olli latõl `riimusõ man kinni ja tõsõʔ otsaʔ `vitsuga koogu man; lat́i omma vaia enne `pistü pandaʔ, siss lähämi üless nakami pääle `lü̬ü̬mä Har
2. pikk lapik tükk metalli Vanasti pandi reetaldeks ikka teraslat́t Kaa; toon ühü lat́i `rauda poest ää Mär; obuse raua `rauda oli küll, võta või terve lat́t Lai; vikati väits tetti teräsist - - peris lati teräs `olli, kelle otsast `lü̬ü̬di Ran; `ińglisstina om latõn. suurõ˽lat́iʔ omma˽valõtuʔ Kan; ma ośti neli lat́ti ratta trehvi `rauda Har
3. mingi riista osa lat́t (kompassi osuti) keerab ora `otsas, kumbasi latiks üidetse Mus; [niidumasina] Vikati latt Vig; [veski] võlli tiiva latid Var; [vankri esitelje] lat́t oĺl päält laemb ku alt Urv; rattõil om kah kat́s lat́ti: ede lat́t ja taga lat́t, konh mõõga sisen omma Har; Lat́t`trumli [hobuniidumasinal] Vas
leidma `leidma, (ma) leia(n) Rei L K IPõ, leva Sa(lee- Khk Kär) Muh; `leidmä TMr, (ma) leiän KJn Vil, levvä Hel(ma-inf -me) TLä(da-inf leedä, leidä) Rõn; `leidama (-ämä) Khk Mus Kaa, (ma) `leian (-än) R(excl Kuu; -maie, -mäie Lüg); `löidma, (ma) löia(n) Rei Phl L(-õi- Kse Var Tõs PJg), löva SaLä(löö- Khk) Kär Hi; `löidmä, (ma) löiän Vig Var Tõs Kod, da-inf löidä Ran Kam Ote San/ma-inf -me/, löedä Ran Võn(löö-); `löidama Jõe Hlj Khk; `löüdmä, (ma) lövvä M(-me) Võn V(excl Har; da-inf löüdäʔ), löüvä Hls San Rõu; `löüdama, (ma) `löüan Hlj VNg; `löüdämä, (ma) `löüän Kuu, `lövvän Vai; `leüdmä, da-inf leödä Khn, leüdäʔ Har; `läüdma (`ĺ-), (ma) lävvä, läüä Lei
1. (otsides) kedagi, midagi märkama, kellegi, millegi asupaika avastama `Vergud vei torm menemä, vade sai üles `löüetüd `jälle, `toine `paadiseur löüs üles Kuu; kas `etsi tulega, ei `löüa ega `löüa VNg; `tütrik `leidas `luomad `metsast üless; oma `leietud, `võõras varastettud (öeld raha leidmisel) Lüg; `ihmisi pää luid `lövveti maa siest Vai; ta `löidas ning ma `löitsi ka Ans; tä‿p leeva; `leitsid sa ema üles Khk; ta `leidas mind marja `pöösast Kär; Ooste kellu pole kuskilt kuulda, levab si ood ültse metsast käde Kaa; See oli `eesele linnast mehe leind Pöi; es leva `mõrdu kätte, kõik mere nurgad ole läbi köin; pime kana `leidis koa üa (iva) Muh; Löia ma‿nd seda änam mette Emm; petutas eest ää, ei leind kätte `kuśkilt Mär; löind metsast üht seenestki Kse; lõiab mind rutem [üles]; leideti mulla alt `endisi `tuela (toole) ja `asju Var; ma `löitsi õuest nua Tõs; Siit põle kedägi leödä; Rannast oli `surnu `leütüd Khn; sii ma `leitsi vi̬i̬l öhe tükikse vana vü̬ü̬d Hää; jähid kaks mulikast `metsa, karjane ei lein üles Ris; mida kala `keegi ot́sib, seda ta lejab Ann; poisid `leitsid mättast mesilase pesa Koe; terav kerves leiab kivi VJg; küll õt́siti, aga ei löötud; paŕdid ku löiäväd nisu `koskil, kõhe lähväd `sisse; ni̬i̬d o löietud priĺlid, poiss löis; küll luu liha löödäb (kõhn loom kosub ka) Kod; õńn `leidjal, kahju `kaotajal Plt; `Siukest `lehma, kis ei leidnd (ei tiinestunud), `öeldi aher lehm KJn; ju ta säält raha arvas `leidva Vil; miu väits om är kadunu, kas sa oled `löüdän Trv; küll te edespidi esi lövväde (aru saate); et ta miul ülekohut tege, küll ta esi i̬i̬st löüd (tasutakse kätte) Krk; tett leib süvväss, kasunu lat́s levvetäss (küll tüdruk kord mehele saab) Hel; kudass ma maka ütsindä, käänän küĺle, lövvä küĺma, käänä säĺlä, lövvä saena; mes sä sääld maast löesid (öeld kukkujale) Ran; nemä säräst mi̬i̬st ei ole `leidnu, kes nii `mõistna tetä kõ̭ik; kas sa leesit oma lõngakerä kätte Puh; tü̬ü̬inimene levväb ike tü̬ü̬d; üits kana `oĺli pesä ärä `pi̬i̬tnu, kätte es levvävä; levvetu raha oedass alali, siss levvät vil `rohkemb raha; ti̬i̬ ääd vai `alba, küll sa i̬i̬st levvät; kül‿mä su turun tunne ja `liinan levvä, ärä sa mängi `miuga ike nii Nõo; kost sa `tütrekene löösit tolle korvi Võn; [kass] `olli poja nii ärä `käḱnu `ainu `taade, et Sańnu es ole sääld kätte näid `löidnu Ote; latsõ˽löüse˽mõtsast paĺlo maasikit Kan; Küll˽nõid nõvvu löüd, ku poig puvva om Urv; terräv kirvõss löüd kivi Krl; `leütü om õks uma, varastõt om võõrass; tu̬u̬d om `väega˽`harva, ku minnu kotust leüdäss, ma‿i olõ˽paĺlu kotun õiʔ Har; nõgõsist aia veerest `löüdse latsõ, oĺl kaśtikõsõga nõgõsihn; lövvä es ma˽`piprõteräkeisi, ärʔ umma˽`häädünüʔ Rõu; püve pesäkeisi esi˽ka sai `poiskõsõh `löütüss; ette `viskat, peräh lövvät Vas; Kes ots, tu̬u̬ löüd Räp; timä mõtsah `löüdse tsirgu munnõ ni pesä Lut; haua ~ otsa leidma surma saama ja siel nämäd siis `löüsid oma `haua, nie kaks `venda Kuu; mees `leidis seal otsa Vän || fig ei tea kost see tüdruk lapse `leidis (vallaslapsest) Trm || leiutama seda ma‿i tia, kas püśsirohi oli siis ikka `leitud juba HMd
2. midagi märkama või silmama `suiline `löidand, et vassik kodu on ning pole läind `ühtid Khk; ei ma küll leiä `miskit süid sellest inimesest Mar; mina `talle küll `süidi ei leind Jür; mikeperäst tal `süüdü ei oole, temä löüś tal iki `süüdü Krk; ku esä leüd, et ma˽timä `pi̬i̬gli `kat́ski olõ `lahkunu, siss om pahandus suuŕ Har; ma olõ õi `löüdnü üttegi, et om kalõlik Se
3. näha, olemas olema väga vähä oo pika pihaga inimesi `leida Mär; seal oo aua kohad `praegugi löeda Tõs; üheksä `ammaga `vaśkad one vähä löötä, `seitsmegä ike löiäd Kod
4. arvama, arvamusel olema timä löüś, et laut nigu˽kiviunik, sannakõnõ `väikene `säĺga võttaʔ, śaal olõ õi˽midä palotaʔ Vas
5. euf sünnitama; poegima eks jälle naine ole maha kukkumas, akab `varsti `leidma Ksi; lehm akkab `leidma Plt; lehm leiab alles (otsib pulli) Pil; lehm `leidmese piäl, varsti leiäb; õhv, kis on `leidmätä lehm; lehmäl piim `piäle `leidmest on toores KJn
leiva|kantsik leivakäär, -tükk ańd ää levä kandsiku Trv; võt́t leeväkantsiku ja läits; susi `võtnu tolle leeväkandsiku ja väits ka jäänu sinna leeväkandsiku `sisse Ran; selle leivä kandsikuga ei tule enämb pu̬u̬ld `päivägi läbi Puh; ega `santi `kiägi tühjä `käega minemä‿s saada, leeväkandsik ja peotäis uppe `küindusi iks sandile; suur leeväkandsik käen ja mugu pistäp, kasuja laits tahap jo ütte `viisi süvvä Nõo; lavva pääl oĺliʔ leeväkańdsiguʔ Vas Vrd kantsik2
*ligisema ligise| Puh Rõn, -m Krk; (ta) ligiseb Muh logisema, liikuma miu väit́s ligisess ja logisess; las ta ligiste, küll ma uuvve osta; mõni nõu om ärä kujunu, ligisess ja logisess Krk; vana ärä kulunu masina loḱs, kõ̭ik ligiseb ja logiseb Puh; vana ja `kat́skine tu̬u̬l - - ligisep ja logisep Rõn
lihvi `lihvi lööma libisema väit́s lei `lihvi - - karaśs käe `sissi; regi lei `lihvi, vedäśs obese ka `risti ti̬i̬d Krk
liigats liigats Saa, -t́s Krk, g -i logisev (ese) Väits om miul lõpustest liigatsis lännu Saa; si̬i̬ mõni väit́s, si̬i̬ ku liigat́s kunagi - - ku ta ligisess ja logisess Krk Vrd liigerts
liige liige eP(pl `liiked Trm) M(-a Krk) spor T, `liige R(pl `liiged VNg Lüg), g `liikme; liigõ, -õʔ g `liikmõ, -õʔ V
1. liiges, liikuv kehaosa `Liikmest taga`päidi [on] `sormenügäd, `kündepuol `sorme `liikmed Kuu; kõik mu luud `liikmed on `aiged Lüg; narr `liikme koha pεεl, sedasi muĺjub, siis ragiseb Jäm; jala `pitkus on üks vaks ning `keskmise sörme esimese `liikme `pitkus Khk; liigende `sisse lihab mool vahel nii `kange valu Vll; ta `olli pisike nagu sõrme liige Muh; nekastand on muido vεhegane venind, äi ole mette `liikmest ära Käi; `pöigla `liikme täis maad Phl; se oo teine asi, kui su luud liikmed ei liigu Rid; sirutab oomiku oma `liikmid Mär; `joosja `aigus - - edesi tagasi `liikmetes köib Mih; Kui kidi `liikmetess ond, siis tulõb madaranõ lõng `ümber `aige koha sjõduda Khn; saab vihaga sella `pihta, `liikmed jäävad `uopis paremaks Ris; nari on `liikme sees, tuleb suurest kõbast tööst Rap; siis matab [painaja] sinu luud `liikmed `kangeks, et sa `kuśkilt liigutata ei sua KuuK; põlve kedra on põlve liige Sim; `vianas kää `liikmest ära Iis; ku laps puhas ei õle, akab `liikmete kõhalt `kõrda `aama Kod; ilmad on alvad, kõik `liikmed valutavad Pal; kida tuleb sihukse `raske `tööga käe `liikmetesse Pil; pahkluu `liikmest jalg valuts Krk; põdral om iluse `sirge `liikme Hel; ku surnu `kangess `tõmbap, siss ei saa tedä kudagi `rõivile ka panna, murra vai luu `liikmest `väĺlä Nõo; täl om kõ̭ik `liikme ärä vanavunu, oodap `surma, aga surm ei tule Rõn; mul omma kõ̭iḱ luu `liikmõ `terhveʔ, muudku üt́s sõrmõ liigõʔ om `puuduss Har; `õkva `liikmõ pääl [haige], ei saaʔ `kõndi Plv || `Teisi räägib [taga] `kõikespu̬u̬l, ki̬i̬l si̬i̬ kõige suurem süialune on, pisike liige, aga kõige suurem pahanduse tegija Hää
2. liigend Nüid on `liigetega `mieter, ehitusmies `taskus `kannab Lüg; Noa liige äi tööta Käi; puu äkked olid `liikmetega; äkke pakud olid kaks `jalga, kaks liiget oli vahel, siis need õõtsutasid Vig; Sua‿mtõ liigetegä nuaga kedägid `tehtüd, tuõ puu`piägä nuga `siia Khn; `liikme kohalt `murtakse `asvle aru pooleks, et `lõnga kätte soab peält Juu; nuga on `liikmes, nuga on `kinni Koe; Mõned tegid [pakkäkked] kolme liikmega; Liiked õlid õhukesed vask inged, ingedega käis see arsina mõet kokku ja lahti Trm; toĺlipulk õli liigetegä - -`ki̬i̬räd kokko Kod; si̬i̬ om liigetek väit́s, sedä saap kokku panna Hls
3. kogudusse, seltsi, peresse vms kuuluja sie `üöldi `ninda vahel tüttäre vai oma pere `liikmije `kohta Kuu; `naised `käiväd `kuolimajas, on `seltsi `liikmed; ma õlin ise `valla volikogus sääl, `valla volikogu `liige Lüg; ta on selle ühenduse liige, nönda kut ühis`poodis ning sedasi Vll; Nüid see juba suur pere, kus neli viis liiget on Pöi; ma olin aridose seltsi liige Kul; koguduse liige maksab kogudusele `maksu Tõs; pealt viie`kümne `liikme oo ühisuses, `liikmede kääst `võetase piim `vasta Tor; me oleme kõik kiriku `liikmed Juu; laisk liige on kes [tööga] maha jääb VJg; keriku suadik ehk keriku liige Kod; sõss om ta koguduse liige, ku ta massu är mass Krk; peremehe, maapid́äjä valisiva `eńdi ulgast valla volinigu vai volikogu `liikmed Ran; tulõva `ri̬i̬de läävä nõokogu `liikmõ˽kokku arru pedämä, ei˽tiiä mes arru sääl no˽peedäss Har; ta om üt́s nõukogo liigõʔ Räp || pahad `liikmed (hundid) ärä sõid ulga `lambid Kod
liigerts liige|ŕts g -rtsi logisev asi küll om si̬i̬ väit́s liigeŕts; meil olli mitu liigertsit Hls Vrd liigats
liksmä `likśmä logisema `liḱsja väits Plv
loksatama loksatama Kod Trv Puh, -eme Hls Krk; ipf (ta) loksat́ Hel, loksati Har
1. kolksatama, plaksatama rihavaŕs tullu `vastu nägu ku loksats; loksaten lää [muna] katik Krk; ku ma koti pääl [lamades] käe üles ai, siss satte tagasi ku loksat́ Hel; visaśs vasta aida kui loksatas; pikne lei kui loksatap Puh; ma lasi kõtulõ perve pääle i̬i̬st `ju̬u̬ma, väits sattõ rinna `karmanist ekkõ nigu loksati Har Vrd lopsatama, ploksatama
2. korraks loksuma, läigatama vesi loksatas üle servä; `veike laene loksatab `servä `tulla Kod
3. naksatama, raksatama sõrme loksative Trv; käsi loksat́ õla si̬i̬st. las ta loksate, siss saab `terves; kondi loksateve Hls; käe loksateve, `ju̬u̬skje sehen Krk
loksutama loksutama Jõe Sa Muh Rei(-dama) Mär Kse Kei Hag Juu KuuK JMd Koe VJg IPõ Äks Ksi Plt Krk/-em/ Puh Nõo Har/-mma/, lokso- Mar Khn Ris Kod KJn; `loksutam(m)a R(`lokso- Lüg Jõh)
1. (vedelikest) a. segamini, anumast välja loksuma panema `loksotab `ämbrist vett maha, `ämber on `ninda täis; `loksota appu piim pudelist `vällä Lüg; `toomine loksutas ölle `töömssega segamini Khk; koort loksutakse pudelis, et kogu lihaks Vll; Vaata, et sa [piima] öle ääre äi loksuta; Loksuta [pudel] `veega sihest ää ja `aitab küll Pöi; ää mette loksota segamisi vett Mar; `Rohto piäb ennemä pudõliss loksotama, kui `sisse võtad Khn; ühe päe `tulli supi `vaanaga taha tuppa, loksutasi supi maha Hää; loksutasin muna, muna `loksus, oĺli alvas läinud Saa; ma loksotan segamisi Ris; kui või ei lähe kokku, saab pudelisse `pandud ja kokku `löödud, mu ema `ańdis lastele pudelis loksutada Kei; ää loksuta vett jala `piale Koe; loksuta, kas on `piima viel `lähkris VJg; puńni vahelt ehk kilu kuane vahelt loksotab `väĺjä Kod; ärä suppi maha loksota KJn; `tuhtri üteĺ nii, ku sa sedä ruhe võtat, enne loksuda kokku, siss kalluda supi lohetsadõ, siss võtaʔ Har b. kõigutama, õõtsu(ta)ma `laine `loksuta `vasta vene `külge Vai; laine loksutand `köntsa `ääre Khk; `jälle `olli muda loksutan [randa] Muh; puu aad (haod) pannasse kõige `vasto lenasid [leotamisel] ja siis pannasse kibid, muido meri loksotab näd `lahti Mar; Tormi ajal on merevesi müllane, `lained loksutavad `põhjast muda üles Hää; laene loksotab venet, ei sua `riśsi laenet `minnä, pu̬u̬l`põiki Kod; järve `kaldas - - vesi uhab `sisse, akkab loksutama, uhab nisukesed soŕnikesed veere `sisse Äks c. loputama, uhtuma pesin peso, `loksotasin vähä läbi vie Lüg; loksutab `lähkärt Mär; `veega tuleb loksutada, et lootsik märjäks saab Tor; loksutame `ankruid JMd; ma loksutan nied `riided ära Iis || sulistama `lapsed `käivad vies, siis emä `ütleb: midä `ühte `puhku vies `loksotata Lüg Vrd lopsutama
2. lõngutama, loginat tekitama tuul `loksuta ust VNg; `sarjad õlid ülevel, siis sai `viskada `sarja `sisse ja siis sai akkada `loksotamma, sis sält tuli puhas vili alle Lüg; loksutab niikaua, kui auk suureks lähäb Mär; tehäse `auku maa `sisse, lüiäse `teivägä, loksutatse `aukus, tõmmatse `vällä, lüiäse uiesti; kui [hobuseraud] tahetse võtta ää, tuleb `lahti loksutada Tõs; loksutab ust Juu; tuul aas [kanga] `kierdu, loksutas ära KuuK; võtad `vankri rattass `kińni ehk lavvass, loksotad Kod; väit́s logisi esi, te loksutede vi̬i̬l mud́u Krk
3. sõitjaid raputades liikuma; sõita loksuma `loksotab vähe `aaval tied `müödä Lüg; `vanker `loksotab, sis on tie `ruopaline Jõh; rattad loksutavad `aigeks Khk; `vanker on minu soolikud kik segamini loksutanud Saa; tie na paha, sua muud kui loksuta edasi Hag; `vankriga läks eina`maale, loksutas `vankriga kui alb tee oli; annab loksutada, `enne kui kodu saab Lai
Vrd lokutama1
4. a. on kana loksutab Iis; küll linnud laalavad ja loksotavad; si̬i̬ (kägu) loksotab nõnna, et mets kajab Kod b. taga rääkima loksutab `teisi inimesi, tieb `tühja juttu Jõe; küll si̬i̬ inimene `ühte`puhku loksutab `teisi inimeìsi Ksi Vrd laksutama, lõksutama
lukk1 lukk g luku L(-o LäLo) K I M TLä San spor V(-o Plv), luki S, lukku Lüg Jõh IisR, lugu Kuu; luḱk Vil, g luki Muh Khn M Puh Urv Se, luḱi Urv Vas Lut; lukku g lugu VNg Vai
1. lukk, taba Sie vade `kartab `vargust, igäl puol lugud pääl; Lukk on `luoma vari, inimeste vari sie ei ole Kuu; `Oia sina oma saladust - - kas vai `seitsme lukku taga IisR; lugu sies on üks `vetru, midä `touka lukku `kinni Vai; εε naine maea lukk, tige naine `pörgu tukk Khk; Vanasti pole uksel lukki olnd, kepp oli ukse ees `püsti - - kohe oli võõral tääda, et inimesed on ää Pöi; põle jo luḱka `soaja mitte Muh; selle luki jäuks on kaks vetind Rei; nüüd oo lukod, `enni olid puu teĺled uste taga Mar; Suul lukk ees (vaikijast) Han; muugitse lukud `lahti Tõs; Võt́i lukiss `kindi, ei anna `liiku Khn; aga sealt ei saan `süia, leib oli luku taga Aud; mul isi seitse võtid ja seitse lukku Hää; võti `keerab luku `lahti Nis; vana `seĺtsi `aitadel olid puu lukud; pani lapsed luku taha ja läks [mõisatööle] Juu; vanass õlid puu lukud, puu riiv kua taga Kod; nüid on kahe kolme vedruga lukud Äks; see mis rambi ette pistets, õigats tabas ja lukus Hls; vanast üteldi, et naańe om maja lukk; vanast lukku es ole, vanast `olli taba, lukku es üteldä Nõo; ku na rippuvaʔ lukuʔ tulli, sõ̭ss kattõva nu̬u̬ `puudsõ lukuʔ är Har; valla laadik oĺli, kaśt õks oĺli, lukõlda is olõʔ Rõu; es olõʔ lukkõ aida i̬i̬h Vas || fig nüid on kaks kolm last ära, pannasse kramp `piale, lukk ette, `rohkem ei tule Plt
2. kinnitus(vahend) a. vits, võru Sepp tegi nua pia lukku; `naaskli lukku `sisse käib ruod, lukk on igäl `naasklil Lüg; vets, see see vikati lukk oo Vig; vene vikatid `pańti lukuga [otsa] Hää; puu `piägä nuga, lukk `ümmer Kod; luḱk oiab pää kogosin, et ta `lõhki ei lää; puu pääge väidsel pannas luḱk pää `otsa, eläje tapeteve väidse om lukige Hls; mõni siŕp olli puu `pääge, neil olli vaśk luki pääl, et pää `lõhki es lää Krk; luḱigõ maa väit́s, luḱk oĺl rõngass väidse pää man Urv Vrd luks3 b. sisselõige, sälk vanast oĺl ri̬i̬ `vehmrell lukk otsah Plv c. käepide, (varre) põikpuu lukk miä pant `lapjulõ `otsa, `lapjul lukk um otsah sääne Lut d. püssilukk nii pia ku `paika jäid, `püssid kõik lukkust `lahti Lüg; püśsi lukk one taga, kõegil one lukud, suurel tükil ja püśsil; ku luku võtad ärä, püśs ei käi Kod e. keti kinnituslüli `ketjo lukku, sedä `kutsuda sekkel, `ketjo sekkel Vai; keti lukk pannasse kahe keti otsa vahele Khk f. u tõmblukk meestel on lukiga kampsun Jäm
Vrd luka
lusika- lusika- `võt́sin lusika kahva täie pudro LNg; lusika varn - - seinä `peale lüiasse üks vähike puu ja pannasse lusikad `sõnna `peale, kui nad ää `pestasse Mar; Luśkanoaga tehti luśkas sihest `õõnes, oli sehukse kõbera teraga Han; ei saan mette lüsika täit kogoni Ris; lusika puśs, sellega `tehti puu kuĺbid `vaĺmis ja lusikad Kad; tämä‿s tahagi `süädä, võt́t puas lusikatäit ja jät́t järele Kod; lusigu varn o seinä küĺlen, augukse `vastu `seinä Krk; mes säl ärä ei ole, vaśt üits `luśka täis Ran; külta `olli vihäne miu `vasta, ta‿less mu `luśkatävve vi̬i̬ `sisse ärä uputanu; säpu olliva `luśka varnal sehen, ega `luśka jaoss `olli oma säpp; kos tu `luśka väits om jäänu, ma‿i saa `luśkit sehest `väĺla kajoda Nõo
lutask lutaśk Vas, g -i Se Lut pej vana, vilets ese püssä lutaśkigaʔ (püssiloksuga) taṕp tõsõ ärʔ Se; vaib väits olõ‿iʔ lutaśk Lut
lõikama `lõikama, lõigata (lõe-) Muh Pöi L HaLä(lõõ- Juu) spor , I KLõ Trv T(lõõ- Võn Rõn) Lei, `lõika(da) Lüg(-maie) Jõh; `lõikam(m)a, lõiga|daʔ, -taʔ V(lõega- Lei Kra, lõõga- Rõu Räp, lõõja- Lut); `lõika|m(e), lõiga|te M(-de Krk; lõe- Hel) San, -, -San(-) Krl Har; `lõikma Vig Lei Võn; `leikama, leigata Sa(-öi-) Hi LNg Kir KPõ(lee- Kos Kad Sim) Iis Trm Pal, `leika(da) R(`leiga- Hlj VNg) Jäm Mus Vll Emm Rei; `leikma, leigata, `leikada SaLä; `leikämä, - Kuu
1. a. terariistaga lõhki, katki, pooleks, tükkideks tegema, viile, laaste jne eraldama üks kilu `leigata `viieks tükkiks, sie `panna `onga `otsa Jõe; luom tappetasse ja `lõigetasse `lõhki; ärä `lõika `vorsti (ära peereta) Lüg; `vastlapä, siis leigeti `juuksid ning siis `pesti `palged; pole köhu äärest leigatud (tunnustavalt kellestki) Jäm; esimene `leikamine leva pεεld o kasu kannik Khk; leigatakse vöi rahvitakse `kaapsu piad, kui oled peenikseks `leikand, nuiatakse tihele Pha; Sea karva `võtmisega `lõikas sõrme ää Pöi; pühabe ei lõegata `küisi, siis `lõikad oma õnne ää Muh; ma `leikasi iga ühele käntsigu [leiba] Rei; sii külas oli ikke sedasi, teine peremees `lõikas teisel [juukseid] Mar; kaaled lõegatasse koa tüki `kaupa kardulete ja liha `seltsi Vig; Ühüssa `korda mõeda, `kümnes kord `lõika Han; Mia lõega obosõ laka vähämäs Khn; pian akkama `si̬i̬pi paast `väĺla `lõikama Saa; peremes `leikas `leiba, ega teised `leiba ei leigan Ris; keäri päräd on nii `kanged, lõegata ei soa Juu; Üks tüdruk leigand kogematta `lambal tiśsi ää Amb; nüri `noaga `lõika nigu `saega Tür; `nahka leigates olgu suured käärid Ann; sõela täis `leiba sai leigata ja `viidi kohe [jõulu] esimesel üel `luamadele VMr; lõigatasse kangas maha, siis jäävad `narmad järele; Jonstavi kivid - - need õlid ead [veski] kivid `lõikama (jahvatama) Trm; `sõrgu lõegati [härjal], sest muedo ei suanud `kündä Kod; liha `lõikan õege `peenest `vürhvlist Pal; naba vaŕs lõigatasse `lahti Ksi; ema `lõikas kõrva `lõhki `lambal - - siis `tuńdis oma `lambad ära Lai; sai õle katust võtta ja `õĺga `kat́ki lõegata ja elä˛eätele `antud KJn; mehe `lõikave [leiva] `valla Hls; `laaste lõegati, kui `õlgi es ole vai taheti parõmbat katust Ran; mia ole ka `väega ell - - ku Miinä mul `varba `küidsi `lõikap, siis miä röögi; põrs songip kõ̭ik taeme üless, `lõikame si̬i̬ `põrsa kärss ̀kat́ski, siss ta‿i saa `sonki Nõo; mõrdsuk `oĺli lõiganu pää otst ärä, ihu ragunu tüḱess Ote; ku‿sa lammast püät, ärä˽lõigaku˽`sisse Urv; poisel om jo tsiga puhastõt, nakasõ `lahki `lõikamma Har; mul oĺl ime˽kaiaʔ, et saia mant oĺl lõigat pu̬u̬ĺ arʔ Rõu; ma päälisskauda `lõiksi mõnõ lipsukõsõ, nii et `suuhtõ sai tsusadaʔ Plv; kida, tu lõigatass, mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ, s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se || (tapmisest) `mõtle, ta lõigass kõri `endel maha; me lõigasime ka `ende sia ärä, liha oli vaea Krk b. (terariista lõikevõimest) jussi ein, seda vikat ei `leika Jõe; `Käiasin `pussi teravaks, nüüd `leikab nii kui `siepi Hlj; saag on nüri, ei sie `leika mitte `suaja sittagi VNg; `suome `kirved on jo minu aja sies `kõige paremad `lõikama Lüg; `suitsu ta (nuga) leigab, `rohkem ta‿p tee medad Khk; see nuga ep nää puud, `miskid änd ei leiga Mus; Kõik äi ole lõigu teras, sellepärast äi `lõika Pöi; sirbid tehässe sepäl `neoksedest vekatidest, mis ei `lõika änäm; rohi lähäb võsaks, vekat ei `lõika Mar; iad `leikajad kiarid JMd; alb nuga, tuema terägä, ei `lõika iva Kod; vikat `lõikab magusade Ote; väit́s om nii nöhrüss lännüʔ, et ei `lõika hapud `piimä kah Har; õdagu oĺl kuiv, vikat́ `haina es `lõikaʔ Vas || minu `ammad ei `leika `õuna Ris c. juurde lõikama särgi käis `valmis leigetud juba, jupid pole kogu `aetud Jäm; tüssist [kampsun] oli, ta oli ise leigatud siis ka nendat siit oli kövasti `ümber Pha; `muntsrite järele lõegatse `riidid Muh; Purju leikamese kohaks valida lagem koht voi suure ruumi pärand Emm; `oskas täda (mütsi) - - `väĺla lõegata Aud; kui `kleitisi `lõikavad, siis on nihuke lõege, kelle järele nad `lõikavad Juu; rätsep `leikab `riide nit́i järele `väĺla, mehe õde `leikas mulle nit́id `väĺla VMr; `enne leigatakse, pärast akata `õmblema VJg; pihaga kuued, mis ni̬i̬d läbi lõigatud, rinna eest `lahti, `keskelt `õmblus sees Lai; poŕst `oĺli serände kitsass jaḱk, aga kõ̭ik kiha `perrä iluste lõegatu Ran; [ta] lõegass jaki ärä, miä esi ummelsi Nõo d. haava tekitama luha ein mis leigab, vahede äärdega Khk; ilus ein, aga luom ei süö, `leikab luoma kielt Kad; keele`leikaja on lai rohi, `leikab sõrme ka lõhki, nii terav serv on Sim; temä (lõikhein) lõegass, kui tõstid, kuju `olli, lõegass käe kah puruss Ran; tarnain om nii kare ja teräv, et `lõikap käe `katski Nõo
2. tööriistaga töötama a. õsuma; niitma käin nüüd iga päe `pillisi (roogu) `leikamas, nie `kasvavad meres, `kalda ligi Jõe; `moisa `pellul sai rugid `leika ja `tuhli noppi Hlj; neli vakkama `leikasid, kas `otra ehk rukki, se `andas ikke `leika VNg; kes omaga jäi `viimäsest `lõikama, sene `seljas õli `kõige `väljä küür Lüg; `leikma aketi oolipääva `aegu Ans; kudas sa `külvad, nönda sa `leikad Khk; rugid, nee sai ikka leigatud vahe sirbiga Pha; viis vikatid `lõikavad `ühte `järge Muh; kui mina veel `leikamas inimene olin, `ilmas ei polnd `körsi maas Rei; talivilja pöllud said sirbiga leigadud, lapsed `olled järel sidumas, vanad inimest `leikasid Phl; kui meri oo määnd, oo kuib, siis lõegatasse lemm`roogu Mar; `lõikaja, kis ei `oska, jääb `paĺlu laga maha, laga järel, siis sasib kõik rukki ää Mär; [jõulu]pühäde `aegas `leikasid, `ennem ei läind roog kõbass mette Kir; Vili küpse küll, võib `lõikama akata Khn; Rukist lõigati sirbiga, pärast `tul´lid rautsid Hää; kolmegisi `leikasime `tündrema rukkid Nis; ei jää `roovimise vihk nii ilus kui leigatud vili HJn; `leikaja pidi ike nii kärmas olema, et `päävas `leikas `kuorma `vihkusi Amb; uba leigati sirbiga, teda ei `kistud juurtega Ann; kui odrad leigati, sai õle sidemed `tehtud Sim; nüid akkavad `lõikama, lüäväd siŕbid `sisse Kod; minagi lõegasin ühe tüki `kaera ära, kaera kõŕs on pehme Pal; seĺg jäi ninda `aigess, aga ega midägi tetä es või ennegu rügä lõigat olli Pst; ü̬ü̬ `aiga lõigasim läbi ja ommukuss olli kikk kokku pant akin Krk; tsirbiga lõegati sõõru `viĺlä, kos juure ja ossa sisen Kam; ku kiä `lõikass, siss ei tuhõ takast `ju̬u̬skõʔ, jääss säĺg `haigõss (rukkilõikamisest) Har; Mõ̭nikõrd oĺl tu̬u̬ oĺg nii jämme ja˽kõva, et jovva õs kui t́siŕbiga lõõgadaʔ Rõu || fig `Ahnepäits tahab ikke `leikada sialt, kuhu ei ole `külvand (teiste töövaeva ära kasutada) IisR; Mis `noores `põlves külid, seda vanas `põlves `lõikad Han b. saagima `laudu `leigata `kuusest ja `männist Hlj; `nürjä `saega kui `lõikad, `üellässe, mis sa sittaga `kihnad; sügise `läksid `metsä ja nii`kaua ku kevädeni sai `mõisadelle puid `lõika Lüg; `nuorel kuul `lõigeti okkaspuud ja vanal kuul `lõigeti lehtpuud Jõh; talumehed `lõikasid ilma lubata `metsa Mih; viin paĺgid `veśkisse, `lõikan `laudu Juu; leigati pieru lõmmud, sialt akati `nuaga, pussuga `kiskuma KuuK; kõige pialt suab puu maha `lastud, siis saab nottideks leigatud Amb; puud tahvad lõigata JMd; sai leigatud `metsa ja rahaks `tehtud Kad; lüht lõigati `saega `välja Trm; alt lõeganud puud, õllud juba piä`aegu läbi lõegatud, ku visanud selle tüvikuga poosi minemä Kod; lõegassivad paĺgi kolmest `kat́ki, üks pu̬u̬lteist `sülda jäi iga tükk Äks; paari piäl (kahekesi) `lõikavad puid KJn; üks on lõigand kasumetsast säält `kaśka maha Vil; suur saaǵ om loogage, sellege saab ütsinde lõigate Hls; `uibul lõigats `vällä kun `väege kähmän, oksa `kokku kasunu Krk; vanast ei ole `lastu `saega lõegata, et pid́änu `kirvega maha raguma Ran; kajosalve puu olliva kõ̭iḱ `valmiss lõegatu ja ärä kanditu, mugu ti̬i̬ kajo; lõegass poole kuuse maha, nüid käip tuul majale pääle Nõo; pedäjä `tu̬u̬di mõtsast, lõõgati tüḱest `kat́ski ja lahoti `kat́ski, siss `kiśti pirress Võn; lõigake see katõkese jala päält mahaʔ, `kat́ski või ma üt́sindä ka lõigadaʔ; `piḱse om `vahtrõ maha löönüʔ, `õkva nigu `saega lõigat Har; vanast oĺl suuŕ saaǵ, `tu̬u̬ga lõigati `laudu, olõ õs vanast maśsiniid Rõu; tu̬u̬d mõtsa saart jo hoiõ, es täüʔ ütte `puukõistki lõigadaʔ; ma lasõ tu̬u̬ vana sanna är lõigada `hindälle pliidi puiss Vas c. kraavi, maad, turvast kaevama `saare mehed on `kanged kravi `lõikamaie Lüg; ise leiga auk (haud) `valmis Pha; raba äär oli rahvast täis, kõik olid raba (turba) `lõikajad Vig; mehed läksid rabasse turvast `lõikama Vän; tüdrukud ja mehed ja käisid `kraavisi `leikamas Kad; `lõikad muad `ümmer - - ku tahad `pi̬i̬nrid tehä Kod; oli suur kraav lõigata Lai; `lõikavad `turbid su̬u̬st Vil; lõegati `turbit ja sõss neid palutide Trv; põllud olliva vi̬i̬ sehen, siss nakati kraavisorisid `lõikama, läits vesi vähämbäle; kos madalambad põllud, sinna `lasti `kraave lõegata; `enne `jaani lõegati `turbad, seeni olliva jälle `kangad kodada Ran; [neil] tulep iki aiamaa viglaga lõegata; egal ütel `olli oma su̬u̬tüḱk, sääld lõegati turvast Puh; vanast ku `turbit lõegati, siss üteldi, et `lõika kamar ärä pääld, siss saame `turba kätte; sital `lastana mõni päiv lademen `kuiva, siss lõegatana nigu meil `turbit lõegatass Nõo; saarõkõsõ lõegassiva Krüüńeri `mõisan `kraavi Kam; maa om jo kuiv, no˽piat `laosõ `ümbre `lõikamma Har; maa om vesine, tulõ kraav́ lõigada `siśse Se d. nikerdama, sälke, täkke vms tegema `lõigetasse `lauvale suon `sisse Jõh; [mõrra] kupu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki Vai; need olid siukst vanad `muistist asemed - - leigatud olid sured vigurid `sönna `sisse Pha; leiga önar ede Käi; vitsa küened saavad puu `sisse lõegatud Kir; joogi kannudki olid puust, kirjuss lõigatud Mih; õuemärgid olid puu `sisse leigatud HMd; `lõika `seia `väike õnar `sisse, piab nööri paramini `kinni Nis; uulte väidseg lõigats nõu lavval uulte `sissi Krk; päeva`pulkel olliva teopäevä `pääle lõigat Ote; [kui] lehm `piimä nakass `andma, sõ̭ss lõikass joonõ sarvõ `pääle Rõu e. vikatit noaga teritama lasen vigastimme `leikädä teräväks Kuu; `taudu vikkast `lõikap paremast ku `lõigetu vikkast Lüg; vikatisi meitil ei lõegata, meitil käiätse Tõs; kohe olid vikati `leikamise nuad Ann; kui ma sulane olin, siis `leikasin, pärast `jälle olen ikke `pińnind Sim; pańnid vikati jala `alla, `lõikasid `piale üless poole, niikaua kui teravast sai - - kui `liiga paĺlu õli lõigatud, läks `lot́si Trm; mõned `lõikavad `nuaga vikatid, suurem jagu pinnivad, mina lõegassin kõik Äks; väits ja kirves taht `ihva, vikat taht lõigate Krk; mihe `lõikave naiste vikati kah ärä, aga `luiskame piab iki egäüits esi Hel; kui terä väegä õhuksess om lõegatu, siss lääb katekõrra Ran; ega egäüits ei mõśta vikatit lõegata, aga liibata mõśtab ega üits Nõo; `lõiksõ paari suvõga vikati maha Kam; see vikat́ om paksuss jäänüʔ, see ei võta enämb `haina, sedä piat `lõikamma Har
3. kirurgiliselt sekkuma a. kohitsema, kastreerima Mene `kutsu Ludvi `porsast `leikama Kuu; Kui oli `veike luom `leikada, siis `aitas [liiguks] `puolest `tuobist, kui suur, pidi ikke `tuobine pudel olema IisR; Pörsas on ära leigatud Jäm; kui tall lõegatud `olli, siis `pandi `tuhka `peale Muh; sälg, kui ära leigedi, oli ruun Rei; jäär ehk pässu, aga mis lõegatud oo, need `öötakse `oinad Mär; Vahest ku puĺlid tigedaks läksid, siis põld muud kedagi, leigati ää Kei; kis käib täkkusi `lõikamas, see on `ungur Juu; leigatud ärjad `üiti kabud Jür; vanames - - sie oli vana ärja `leikaja kohe KuuK; täkutsälg, `leikamatta täkk Ann; `lamba `tallesi ja ärja värsikuid `leikas Kad; si̬i̬ kuńdi `lõikamine täl suurem tü̬ü̬ õligi Kod; kutsu va Matt `põrsid `lõikame, mud́u `põrsa lääve vanasse Hel; juśt `lõikamise `perrä pańd ta toda kõevu lehe `li̬i̬mi aava pääle Puh; ku kolmass veeränd om, siss om kuu täis, siss ei või `põrsit lõegata, lääp `paistuma Nõo; Peris käänis`pääga `tasku väedsega lõegatas `kuńti Rõn; nüüd meil vanna `pahru ei olõʔ, `lõikamada˽`põrssit om inne Kan; vanast tuĺl `vendläne t́akku `lõikamma, uma rihm oĺl ola pääle mähit Har; `lõikamalda, mis jätetäss suguoinass Rõu; pahru liha õi olõʔ ni hüä, hot́t ar lõikaʔ paaŕ `päiväkiʔ ińne `tapmiist Se b. opereerima `kopsujest on `leigatud Kuu; `leigetasse kae `vällä Jõh; juudiusulised, ned `leikvad `ümber Jäm; südame `külges oo `kasvaja, sedap tohi lõegata mette Muh; `leepretel lõegati sääremarjad ära Lih; lõegatud luu äärest mäda `väĺla Vän; `leikasivad lapsekoja `kasvaja `väĺla Kad; kos serände kopsu mädändik olna, lõegatana Puh; mõnõl lõegatana emäkoda ärä, siss ei ole kuu`rõivit, ei ole last kah; peĺläss, et vände koolep ärä, ku aŕst `lõikap Nõo; lõegatass laits `vällä ja eläb Rõn; oĺl lõigatu, siss oĺl nakanu nägime San; ku inemist lõigatass, piat [pärast] kümme `päivä sällä pääl olõma Har || lahkama mõ̭nõl tuĺl äkiline surm - - siss lõigati üless ja siss lubati mattaʔ Har
4. sisse, läbi vajuma kui on sula - - lumi, siis obose jalad `lõikavad läbi, `kuorik on lumel pääl, obose jalad `lõikavad läbi Lüg; ratas `leikab `sisse, `pehme maa; `pehme koht, jalad `leikavad läbi Khk; obuse jalad `lõikavad jääst läbi, ei kanna piäl Tõs; Ilm läks vähe sulakast, reerauad `lõikasid lumest läbi Trm; [talvenooda] arude ja perä all olliva paraea kivi, et `porri es `lõika Ran; lumi om pehmekene, rii `lõikass läbi nikaagu maaniʔ; `lõikass no hobõsõ jala läbi lumõst Har; `võrko vissitädäss, ku mutta `lõikass, pandass `oĺge ala noole kivele, siss lää‿i mutta Se
5. fig a. teravalt valutama, ebameeldivat aistingut esile kutsuma Tal nisuke terav äel, et `leikab luust ja lihast läbi IisR; suur valu, `lõikab sees kohe `kangeste Tõs; `Rüekis sedäsi, et `lõikas `luussõ ning lihassõ Khn; valu `leikas köhust läbi Ris; ku vägä sualane ehk kõva rohi, küll `lõikab kiäle piäl Kod; `tärpentiin, sellel olevet `lõikaje valu Krk; miʔ opõtajal om üt́s läbi `lõikaja helü, ku ta jutust `ütless, ta `lõikass su˽kõrvust ka˽läbi; ku õks valu `lõikass `süämede, siss om mineḱ kah Har; siäh (sees) lõikas suurõst halust Lut b. teravat külmatunnet tekitama tuul üsna leigab, nii külm vahe tuul Khk; `Lõikav tuul, ta puhub sul riietest ja luust ja lihast läbi Hää; `täempe om `kange `lõikaje küĺm Krk; `niiske tuuĺ om kige ullemb, si̬i̬ `lõikab sul lihast ja luust läbi Hel; `täämbä om külm põ̭hja tuuĺ, ta `lõikass kasukast ka˽läbi Har c. südame-, hingevalu põhjustama sie jutt `lõikab mu südant, et lähä `mielest `vällä Lüg; see söna `leikas mo südamest nenda läbi Khk; süda `lõikab tuld sees ja põleb, aga ega kedagi teha põle Mär; sõna `lõikas südäme, `kangeste valus oli Tõs; kui nii sańdid ullud sõnad on, siis `lõikab nõnna läbi südame Juu; `leikas südamesse, tuli paha tunnet Sim; kül süda `lõikab siden - - et tüdrik läks tõesele Kod; tu̬u̬ sõna, mia saʔ mullõ iilä `ütli, tu `lõikass mu `süämen nigu habõnaväit́s; siss `naksi mul süä nii `lõikamma, et kas mu˽poigki enämb elun om Har d. (teravalt ütlemisest, taga rääkimisest) `tõine inimine on `kange kielt `lõikamaie Lüg; Nävad jo uhked, `leikavad teist ikke sõnadega IisR; keeled `lõikavad nendel, üks aab `ühte lora, teine aab teist Mar; ees ea, taga `persse, sis `lõikab `kaela Mär; teisele `oskab `öölda n‿na et `aitab kohe, ta on `lõikaea keelega Lai; suu i̬i̬n oma sula sõber, aga säĺlä taka `lõikap `lõ̭õ̭ri; nali ei `lõika `kaala, `naĺla võip `aada Nõo; ki̬i̬ĺ om küll lihanõ, aga `luutsõ kaala `lõikap läbi nigu `niuhti Võn; suu manh sulat nihu t́sukur, säĺlätakan `lõikat lõõri mahaʔ Har; Niisama lõigas õ̭nnõ tõist inemiist - - õt saa‿s muid́o elläke˽ko˽tõist kõ̭nõlõss Se || riivama sääräne jutt lõikass õks au manu˽kah Har e. vaheltkasu saama Ooste parisnikud leikasid iga oo pεεlt oma tasku oma pisiksed rahad Kaa; Kus kukkus kasusi leikama Emm; No küll aga `lõikas - - ku keegi teesele mõne aśja müib ja kõvasti kasu võtab Tor; tu̬u̬ om jo vü̬ü̬rkaoba pidämine, ku sa kasu `lõikat vahepääld Puh f.  (muud juhud) `Leikab kodu `nüörigä `leibä (on vaene) Kuu; `lõikas `tütrikulle taha (oli suguühtes) Lüg; `Miski kańt ei `löikand (kuskil polnud edu) Jäm; [on] leevast `lahti lõigatud, läks mehega ise `leiba (elavad lahus) Vll; mul om vastanõ säŕk sällän, nõkl mant lõigat enne (uhiuus) Har; ega no tu kat́ssada `ruublit olõ õi˽puu otsast lõõgadaʔ Rõu
6. kiiresti liikuma, jooksma, tormama kuer kadus jää `krunnije taha ärä, mina `leikan järel Kuu; võttan jalad `selgä, `lõikan menemä Lüg; `lammas `lõikas viel `undile järälä Jõh; paneb ees `leikama, `oota mind üht Khk; las leigata, küll väsib ära Krj; lähed `koorma `otsa, obu paneb `lõikama Muh; `Pistis siit `leikama, nenda et `kampad `vilkusid Rei; `olle kodo magand ja tä vaim `olle möödä `ilma lõigand Mar; Üks läks joostes ees, teine pani lõigates takka järele Han; Kui veistel paelu söödikid kallal, sis tõstavad sabad `seĺga ja panevad `lõikama Tor; näe kud́as si poiss mäe pääl `lõikab, nõnda et kontsad käivad `kukrus Saa; küll me aga `lõikasime, naa kudass vähä jalad `ańtsid Juu; [lehm] `leikab ies, ole mies et saad `järgi JJn; lasime `paĺla jalu - - `talve ja sui alati sai leigata, milla meil jalas kedagi oli Koe; kel `jõudu, `leikavad `linna, kes `vaesed, kutsuvad kojo ämmaemanda Kad; lõegasin õtse `alla pitkä eenä `sisse Kod; muud kui `lõikab ühest `teisi Vil; ta tahass mutku ümmer lõegata sinna tänna Trv; uni tule uegaten, läbi laane lõegaten, meie tiĺlukesele tit́ale; poiss, si̬i̬ `lõikap kõ̭iḱ piduse läbi Nõo; lõikass pääle ütest `tõisi Ote; hopõń lät́s uma langa pääle viĺlä `sisse, is jää˽`saisma, lõigaśs mi˽langast ka läbi Har; Maʔ panõ siist õkva üle su̬u̬ lõikama Vas; kõ̭gõ parõmbidõ `lõikass puŕolaiv, ku tävvest käe päält om tuuĺ Räp || sa oled ikke vist `viina saand, jutt `lõikab naa et Mär
7. midagi hoogsalt tegema Kaik tüö `leikab kääs Kuu; sel on `õige ia `kessel (kõht), nii pali `kraami `lõikab `sisse; `lõikab `ühte `puhku ikkeda Lüg; `istus aga `lapsega ja `leikas `laulu Jõh; siis töstab änna üles ja muudkui `leikab joosta Krj; Kui mölder magama jäi - - paljas kivi lõikas käia Trm; tämä `lõikab juttu küll, `vuata et ei sua jutuss `laśti; su̬u̬l `lõikab (immutab) sia liha läbi, ei lähä apuss Kod; küll ta `lõikass kõvast tü̬ü̬ tegemist Krk; Õdagu pand pää valutama ja lõegas valutamist terve ü̬ü̬ Nõo; ta `lõikass taad `hullu `piĺli alasi (nuttis); kat́s `poiskõist `tapli tii veeren, ma ańni ka vi̬i̬ĺ `hu̬u̬gu, et lõigakõ poisiʔ Har; rüärääk `lõikass `kõõgõ ü̬ü̬ʔ Lei || `Leika kuhe üle `einama (mine otse) IisR
8. lööma, virutama tegin `kuuma vett, `lõikasin `neile `selgä Lüg; Sulane `leikas korupi `lahtiselt rie `piale IisR; ma `leika `soole `vastu nägu Muh; vetad `kaika käde ja `leikad teisel pεhe, siis oled ta maha löönd Käi; `lõika tääl (hobusele) `rohkem takka, mis tä mud́o nörgib Mar; ma `lõika `soole, mes sa vahid veel Tõs; koer tuĺli kallale, mehel es ole muud, kui lõigas tokiga Saa; `leikasin mäda (mööda) `kõrvu JMd; võta siĺmivie kapp ja `leika `vasta nägu Kad; `lõika tälle, pane üks laksak sellele lehmäle Kod; suur tugev tüdruk oli, see `lõikas [lokku] nõnna, et aina `kerkis seda`viisi Lai; temä `mõtlend, et `lõikan `kirvega KJn; ma `lõikan sulle üte napsu mööda `küĺge Pst; lõigats `rõõvil [kurikaga] ku lagin, iki laks laks; `lõika valu tal, sõss ta tääd, et ta tõisskõrd änäp ei ti̬i̬ Krk; `lõika˽no˽mõ̭ni hu̬u̬ṕ tõsõlõ Har; ma tälle `lõiksi üte pusmagu Vas
9. hävitama, kaotama Kirre (kirs) leikab puust paadilouad püsku ajaga läbi Emm; siäbikivi `lõikab rasva ärä Kod; ku loomal ale (kae) `pääle tule, siis ani sule läbi puhuti peenikest `su̬u̬la `siśsi, si̬i̬ pidi ale är `lõikame Krk || katkestama olass [kartulid] veel varemini maha saand - - vihmasadu `lõikas ära Mih
10. eraldama, piirama See Sinikesoo `lõikab need põllud poolest Trm; niidü ḱäärd, lõigat tu `vi̬i̬gaʔ Se
11. taipama, jagama Poisil nupp leikab Emm
lõnksima `lõnksima Var, `lõnksmõ Krl, (ma) lõnksi; (ta) lõ̭ńks Se
1. rüüpima ta lõnksib omal suppi kõhu täis Var; tahaśsi põraʔ `viina `lõnksi Krl
2. lõnksuma, logisema väitś pää otsah lõ̭ńks joʔ Se

lõpus lõpu|s g -se Pöi Rid Var hajusalt , Ris Nis Rap IisK, -kse Muh Juu Jür JJn Kad Sim; lõpu|ss g -s(s)e Mär JMd I KLõ(-kse Plt SJn) M T, -s(s)õ Võn V, -ssa Hää Vil Trv Pst; loppu|s g -kse VNg; pl löpuksed Jäm Khk, `lõpsõ Võn Räp Se hrl pl

1. kala hingamiselund Kui lõpused punased on, siis pole kalal viga midagi, võib ää süüa küll Pöi; punaste lõpustega oo suure `seltsi räim Var; kalal oo lõpused lõuade all, tagapool oo oemed Tõs; räeme pisike lõpuss Hää; pael akkas lõpuste taha `kinni Rap; kala `ingab lõpustega JMd; särjel on punased lõpussed Kod; ta aab laiali lõpussid Äks; `võt́sin lõpussed ää KJn; lõppusse om küĺle pääl ja ormi om sääl all Trv; tõmmass lõpussit pidi `vennede Ran; kala kõtuli ojob, lõpusse om laḱka Nõo; ma nud́se nu̬u̬ kala lõpusse ja luu kõ̭iḱ ärä, kõtuke `oĺle tühi Võn; kui lõpusse valsi, siss kala olevat vana Kam; kalal omma˽lõpusõʔ Kan; angõrja sööse kongo `suuhtõ, konk lätt `lõpsõst `sisse, `omgi poiśs otsan Räp Vrd lõpe2, lõpusmed, lõug
2. lokuti kuke lõpuksed külman ää, kui `talve külm `olli Muh; kukel koa lõpused lõua all, suured lotid kohe Tõs; kanadel nõnda `suuri lõpusid ei ole Saa; kukel on punased lõpuksed Juu; annan kukele `vasta lõpusseid Iis; siandsid lõpusid ei ole kellegil ku mede kanal Hls; kikkal om ka leht ari ja verevä lõpusse Nõo; lõpusse läävä vereväss, nüid nakass munele Ote; lõpussõʔ kurgu all Räp Vrd lõboski
Vrd lõputs, lõtus
3. (kehaosadest) a. kaelanäärmed ku tsial lõpusse paksuss läävä, siss piät `õõrma, tasuma Kam; t́sial umma˽`hakraʔ, mis naa˽lõpusidõ siseh tah ripakillõ säärtse˽paksu˽tüḱüʔ Plv; Ko tsial lõpusõʔ üles aose, siss hõõrutass kuuma savikiviga Se b. lõuad piä lõpusse kińni Puh; lõpussit pitte `andma (lööma) Plv; kuʔ midä ähvärdedi, siss `üĺti, kuʔ anna lõpussihe Se c. kõrvalestadSan
4. esemete osad a. liigendnoal lõpustega nuge oo nüid vähä, nüid oo pussid Var; nua piä `külges oo koa lõpused, rauast Tõs; nua lõpussed one kahel pu̬u̬l, ni̬i̬tnaal käib läbi Kod; nuga om lõpuste vahel `kinni Pst; käänäss`pääge väit́s ligisess ja logisess lõpustest Krk; vana väädse liks, lõpussist ärʔ murrõt, tege inne lika-lika Plv b. petrooleumilambil lõpustege laḿp - - nagu kaits `põske, lõppest palap tuli `vällä Krk; lõpusse - - lambil, mes om nu mokkega lambi Kam c. ahjul aho lõpusõʔ - - ah́o kõrval sääne t́sombakanõ, kohe hüdset tõmmadaʔ Se

maa|väits kodus valmistatud või külasepa tehtud nuga maaväits, tu̬u̬ um õks `pernaisel köögihn Rõu; Vanast ku ma˽lat́s oĺli, olõ õs `õigõhe `kahvletke `sü̬ü̬misess, üt́s leevä`lõikamise väit́s oĺl, `tu̬u̬ge oĺl suuŕ maaväit́s sepä tettöʔ, pagso terägä ja˽nühr; maaväidsega tapõtass tsiko; üt́s alati `istse pilaki man ja särne halokõnõ käen ja maaväit́s käen ja `kiskse `tu̬u̬gaʔ `pirda Räp

mahe mahe Vai Vas Räp, g -da VNg Lüg Muh Rei hajusalt L K, I T, -ja Kuu; n, g mahe Sa M Har Rõu//, mahhe Plv Vas; mahi g -dõ Krl

1. parajalt soe; pehme, mõnus, leebe (tuulest, ilmast) mahe tuul, suemb tuul Lüg; täna tuul mere poolt, mis nenda kena mahe Khk; Täna oomiku oo nii kena mahe ilm, et üsna lust väljas olla Kaa; mahed tuuled puhuvad sui aal Vll; tänä nihuke ea `pehme mahe tuul Juu; `puhkus natuke mahedat tuult; kui on mahe ilm, siis on ka mahe tuul Lai; küll om ää ja mahe tuuĺ, periss luśt om väĺlän olla Hel; `lõune tuuled olliva mahedad Ran; `täämbä om periss hää ollaʔ, om pehme ilm ja pehme mahe tuulõkõnõ Har; õigõ mahhe tuulekõnõ puhk Plv; hää mahe ilm, pehmeʔ Vas
2. meeltele rahulikult mõjuv, meeldivana tajutav a. kõrvale meeldiv kuulda Sie mies on `nõnda maheda juttuga Lüg; Oli kena laulu mees, kena mahe ääl oli Pöi; sel on nii mahe mage jutt, nii maheda ealega reagib Juu; sellel om säänte mahe ääĺ Hls; aa magust ja mahet juttu, ää kullede periss Krk; väĺlänpu̬u̬l om `väega maheda jutuga, aga kotun röögip nigu üits `kiskja mõtsaline Nõo b. maitselt või lõhnalt mitte liiga vänge küll on mahe (mage) suppi Vai; kina mahe märg (õlu, märjuke) Khk; nüid uh́ame aga vett `peäle, sis tä (kali) seesäb eä mahe Vig c. silmale rahulik, mitte liiga ere või kontrastne see on mahedate `värvidega riie JMd; kullerkupp on mahedam kollane kui karikakar Lai; Si̬i̬ vaip om äste maheda värviga, mahe saab ta siss, kui värvi äste ütte lähävä ja passiva Nõo
3. (tehtult) sõbralik, lahke, muhe Kui `rääkis, siis oli ise nii mahe, `kangest kena mahe nägu oli ees Pöi; nii kena mahe vana mees Muh; Küll sinu mini võib aga mahe olla, niisuke mahe tütarlaps Mar; mahe inime, maheda sõnaga Khn; tüdrek mahe poisi `vasta Tor; mahedal jutul põle `ända taga Hää; ies aga ia, aab libedad juttu ja mahe nagu või palava pudru sies, aga seĺla taga akab `nõelama Hag; nii mahe inimene nagu sula või, nii `pehmelt räägib, aga tagaseĺla `tõmmab Plt; mulle ei `mi̬i̬ldi maheda inimese Puh; Liis oĺl `äste mahi inemõni Krl; ta miiśs piass õks hää miiśs olõma, ta om nätä ni mahe jutuga miiśs Har; Vanal tsõtsõl om alati mahhe nägo, esi rõõmsa ja naaruline Vas
Vrd mage1, mehe
4. vahe, terav maheda teräga väits, kui `lõika puud, siss puu klandsip Kam
5. kohev, lahe mahe muld, ei ole tükin Hls
Vrd muhe

meelisklemä meelisklemä Nõo San, meeliskel(l)emä Urv Har Rõu Plv Vas Räp, meelüskellemä Rõu Plv meelde tuletama, meenutama mõni asi lähäb nii meelest ärä, tüḱk `aiga meeliskle, siss tuleb `mi̬i̬lde Nõo; meeliskeĺli, meeliskeĺli, nigagu `mi̬i̬lde tuĺl Urv; ma `naksi meeliskellemä, meeliskeli, siss halgatu `mi̬i̬lde, et mul om henele üt́s väits vaia `ostaʔ Har; ma˽meelüskeĺli tu̬u̬d `aśja, et kuiss timä oĺl Rõu; piät iks meeliskellemä - - äkke `pääle sata ei Räp Vrd meeliskitsmä, meelitsema2

minema minema, da-inf `minna uus IisR, eP(minna Jäm Mus); minemä, da-inf `minnä hajusalt L, Juu Kod KJn(-ńe-) hajusalt T(-ńe- Ran), minnä Vig Khn KJn T, minnäʔ V(mindäʔ Har Lei); mineme, da-inf minnä M(-m Krk) San Krl/-äʔ/; menema (-mä), da-inf `menna () R(-mäie Lüg) Muh Hi Mih Ris JõeK KuuK Tür ViK VlPõ Iis Trm MMg; mänemä Jõh(mänä-), da-inf `männä Vai; pr (ta) läheb, lähäb, lääb R(`lähteb Hlj, `lähte VNg, `lähtö Vai) eP(lihab Sa, lεhab Ans Jaa, lεheb Kär Hi) eL(lääp hajusalt M T, lätt hajusalt T, V), mene(b) hajusalt R, (nad) `lähtvad S(`lε- Kär Hi, `lähtavad Khk Mus) L(-äd; `lähtad Mih) Ris; imperf (ta) läks R(meni; mäni Vai) eP, läits M hajusalt T, lät́s T V; impers, pr lästässe, imperf `läśti Kod

1. liikuma (eesmärgile osutamata) `Lähteb `nindagu leppäse `riegä Hlj; `vihma akkas sadamaie, en saand `mendost `ühtä; tämäl ei õld `aiga `õlla, läks `nindagu vana kuu `taivast Lüg; `Lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna Jõh; mäni jokke müöd `vennegä Vai; ühed tulavad, teised `lähtvad Jäm; lihab kut tigu Ans; rannast `tömbab vörgu öla `pεεle ning vötab `minna; kured `lähtvad `viirgas (lendavad reas) Khk; läheb igavese valuga; ranna äärt pidi `minna on `paksu `rohtu Mus; vöttis jöge mööda `minna Pha; Vana inimesel pole `sõukest minemise isu änam `öhti Pöi; ää `palja seari ming, ehk oo matakumi Muh; laeb läheb `peale `loksodes; läks lõigates Mar; muul oo sadamas, kus laevad lähvad Var; tõttas `minna Mih; [koerad] `lähtvad nigu üks tuul Aud; Läheb ku kit́s Hää; peab końdiauruga edasi minema Ris; obune läks na et tuisk oli taga Hag; lähvad tie pial nagu `lamma kari; suure `teeni annab siit ulga moad `minna Tür; kui ta (lehm) `süies läheb, läheb tükk `aega `minna kua Pai; lähäb kui tükid taga VJg; lääb kui nool Trm; mõni - - one sõna piält minijä, krapsu pialt lähäb; kuda tullasse ja lästässe Kod; lähäb luugaku, luugaku Ksi; ilusat teed ei ole, mine `reega või kuker`paĺli Plt; läks nigu rapsatas KJn; mi̬i̬ ruttu; sis lähnd jälle seantse obuse kabja plaginaga Vil; lää ku nu̬u̬ĺ tulist Krk; läits nii, et `paĺla seere `välkusiva; susi võt́t leeväkandsiku ja väedse ja läits Ran; ku `lämmi ilm om, siss mindäss `palli jalu Puh; lähme ruttu, tõese oodava; nahast ratuss om päedsete küĺlen, toda pidi `võetass obene `perrä ja mindäss Nõo; kepi nõ̭al saat edesi minnä; ei saa `astu nii valiste nigu nu̬u̬r inemine lätt Rõn; lätsive ku vana varese San; ma˽lähä takan Har; ma oĺli tagumanõ minnej; ku mehiläse süllem lätt, siss um ka suḿmin; ku ma `üt́li pinikesele, et läḱeʔ, siss oĺl hüä mi̬i̬ĺ Rõu; `lätväʔ tüḱk maad; kas minnüʔ hobõsõga vai jalaga vai Vas; ta lät́s kui tuuĺ, nii `virka lät́s; hobõnõ lätt üle neläjala, kappadi, kappadi Räp; edimält lätt karatõh - - [siis] nakass `riśsi minemä (hobusest) Lut
2. eesmärgipäraselt liikuma, kuhugi või midagi tegema suunduma a. oli mend `sauna lakka `vahtima, kes siel on Jõe; Ärä sa lähä jää `pääle; Ega `heinäle ole veel nüüd menemistigi, `vihma sadab jo krabinall Kuu; men igestä `ärjäd `vällä ja men `kündämä VNg; `mengä `tuoga save; inimesi `tilgub juo `seltsimaja `mennä Lüg; läks aja taha, ikke oma `asjale; Tulivad siis `ommiku mattuselised ja `mendi mattusele; nüüd `lähmä `pohla Jõh; tahin `mennä `toise talo, ei saand `mendust; `sorsad mänivad `pilli `ruostikko; `muidu nämäd ei `saaned `asjaga `toime, kui `läksiväd `kohtu Vai; ta lihab `seia rohu `pεεle magama Jäm; koes sa lihad Ans; kardab kut tuld, lähe mette lisigid; `anti käsk, pidi `küiti minema; kana lεind munele Khk; kas merese (kalale) ka lähed Pha; kui Mardi Mariie lihab [tööle], siis ma liha koa, kui äi liha, jääb lihamata; möni läheb üsna pääva `aegu `vargile Vll; `Eesel külm juba kõrvalestad siniseks `tõmmand, aga tuba äi `minda Pöi; täna pidi `otra `mendama Muh; kui on `vaene laps, lεheb `teenima Emm; teised on keik läind einamale Käi; läksid `kosja, teina mees `seltsis Phl; `lähtvad `niitma; laps läind unele Mar; ma saa teeste `ulka `mennagi; ää mene teese `peale `kaevama Kul; ei taht isi `metsä minnä Vig; läht angeri `püidma Kse; poist `lähtväd `ulkuma Var; kell neli lüpsetasse, siiss `lähtad [lehmad] `metsa `jälle Mih; tä `minne `puhkama Tõs; `aeti juba pääva tõusust ülese, `loomega `väĺla `minna Aud; Saa minust änam põllul `mintud Hää; `rahmed `pańti ärjäle `kaala, ku `künmä `lähti Saa; lapsed lähvad redusse, kui paha on teind Nis; mul ei ole minemist `kuskile Kei; ta lähäb `linna `tohtre `alla (arsti juurde) Juu; jaani päävast läksivad einamalle JõeK; minust põle kiriku enam minijad Amb; rahvas lääb `tööle Tür; tema põle `tohtind siga `menna `tapma; läen vett `tuoma VMr; lähänd `üösse - - obust `tuoma Rak; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelaga (niitmisel) Sim; võta korv kätte ja mene marjule IisK; vaea `lu̬u̬le `minna Trm; ma ei lähäsi vihmaga `väĺjägi; kohe (kuhu) si̬i̬ lästässe; vasik lähäb (viiakse) kõhe `linna Kod; nüid on vi̬i̬l uus `seadus, et seetsetõiss`kümne `oastane lähäb `li̬i̬ri Pal; mis ma `rahva sekka lähän; lähnud laade `pääle Äks; lään `poodi Lai; obusega `mindi `vasta; läksin parajast `peale, ku oli leeva kallal Plt; akkasime - - kõrtsi poole menemä KJn; muist oĺlid lähnd kellälööja `juure Vil; nemä lääve nüid sinna poole midägi `asju `aame Trv; mia pidi emäle (ema vaatama) mineme Hls; ku kukk õrrel minnän laul, ütelts ommen tõist `ilma; ku `lääde `linna, sõss tooge seppä (pärmi), teeme karaskit; ole sa ää laits, min sa ärä kodu Krk; peremi̬i̬s minnev kah ommen oma nuumikuge laadale Hel; jänest ei tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; temä lännu ommuku vara lehessile Ran; ku ma kipeste mäkke lätsi, siss mat́t eńgu `kinni; `ku̬u̬li piäd iki minemä, küll nä siu oppeva, ku sa‿i mõśta Puh; mia lätsi `sängi pikäli; vanast üteldi, et `aige jalg lääb ahju pääle, terve jalg lääb `teole; oless me lännume kuuse `alla, siss oless me kueva ollume; mee tu̬u̬ mõhk `sisse Nõo; lapule mindäss `kutsmada; ull obene, `peĺgäb `autut, `taaga ei taha minnäkine `liina Ote; edimäne asi, kui nüid `aige`majja läävet, om vere pru̬u̬m Rõn; ma‿la (ma lähen) kae, kos kana ommavõ; mi̬i̬ pääle, ma lähä siss `kartold rääbitseme San; ärä˽mingu˽jõe `vi̬i̬rde Kan; Kas `läämi ojulõ (ujuma); inne kümmend `aastat es `lääki latsõ˽`ku̬u̬li Urv; latsõ es lää˽karjagõ `mõtsa Krl; `minkega `vällä mõtsast; noorõ inemise lättävä pidulõ; anna mullõ kätte tu̬u̬ asi, siss ma ei lähäki `kuhtullõ; tuuĺ lätt magama (vaibub) piltl Har; ma lät́si `si̬i̬nde; meil `Osvaĺt ku `säńgü lätt, nii tulõ uni Rõu; tulõ sepäle minnäʔ; `minke no˽ti̬i̬˽ka magama Vas; hummogo lätt `vällä niikavva ku õdagoni; ku söögi aig ligi tuĺl, sõ̭ss `tütrik `lätse `ki̬i̬tmä Räp; maʔ küdsä `saiu, a saʔ `läädõʔ jälʔ `müümä turu pääle; taa noorõmp poig, taa om sul nigu ah́v, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; läteme `maŕju (lähme marjule) Lei b. (väljendab liikumise suunda) Kakuna küla oo `Kõrkverest `mindavas Pöi; siit `saare `minna on kuus setse `sülda vett HMd; siit `minnes on kingissepa maea paremat kätt Ann; `mõisast külasse `minna ei ole nii pikk vahe kui siit `mõisasse Äks; soonetuisi on Laiusse poole `minna veel mitu tükki Lai; siit tahabole `minnä, suured kased `oĺlid; mis nii üle ti̬i̬ kohe on minnä, si‿on - - meie maa KJn; säält `veśke tammist üle minnän om ti̬i̬ kaevet Krk; tu̬u̬ maja om `õkva ti̬i̬ veeren, siist minnä ääd kätt Ote; siist Võru poolõ minnehn um `puut́ka, sääl timä `eĺli Rõu c. (ehale minemisest) millal ma änam koodile lähe, koodile minemise ajad‿o `möödas Mus; kölapoisid `lεhtvad putsale; naise`randa minemest toleb vεhe ede; tüdrogate `juure `minta lepsole Emm; poisid läksid neiu `randa Tõs; poisid lähväd `õhtu luisule Saa; lähän õt́e tänä õhta naesele Juu; mis ta mud́u külasse lähäb, kui ta `naisima ei lähä Kos; lääb mut́ti Ksi; Mi˽`poiskõnõ lät́s ka `täämbä õdagu ummõtõgi jõõsa pääleʔ; noh kas tädi`randa mineḱ Urv; poisi˽läävä˽`hut́ma; ku õtak tulõ, sõ̭ss poisi˽läävä˽hut́i pääle Plv; poišiʔ lättevä kabõid́šidõ Lei d. (sünnitamisest) naene lähäb `nurka Mar; ta oo - - `nurka minija Mär; veĺje naene minemä vaŕsi nukka Kod; üt́el mehel lät́s ka naane `nulka Se e. kallale minema, ründama `kärbased `lähvate `lapse kallale Jõe; süda `kargas täis, kas mine käsitsi kallale Khk; `tuhlituba `köötasse sojaks, et külm ep lähe kallale piltl Mus; tema äi ole `kaaklend, ta pöle kenegi silmile läind Rei; ega loomal aru ole, ta lähäb ju kohe kallale Mär; kae kos lońdu, ei lää `pääle (koerast); meie lätsime ommuku`pääle, õdagu tagasime ärä, sääl nakati kõvaste `lü̬ü̬mä (sõjast) Ran; peni aogup, joosep `perrä, viimäte lähäp `küĺge Nõo; mi `naḱsime pääle minemä, sõ̭ss lät́sivä pakku Räp f. (väljendatakse tegevuse võimatust) nüüd on [angerjad] nii `kaĺlid - - no mene `osta seda Jõe; mene siit `kaugalt `käümä Kuu; Mene sa akka nüüd viel kudumist õppima; Misuke kiri `kangal, mene sa saa aru, kuda`muodi seda tehasse IisR; mäne viel `suuri `kallo `püüdämä Vai; saa raha `koestkid, mine maksa siis `völga vöi midad; mine katsu `amba valuga `süia Khk; mine tee siis, kui sa ei jõua Mär; Tüdrikutest ää mine `rääkmagi Han; Mine akka neid esivanemaid auast `väĺja kangutama ja nende käest küsima Trm; mine ti̬i̬, ku sul `jõudu ei ole Trv; kassi`poigel siĺmä pään ja mine nüid mina `tapma näid Nõo; tet́ti [tööd] õnnõ naĺaga, rõõmuga, mee˽sa keelä vai käse˽kedä Plv g. (halvustavalt tõrjudes) mine kus kurat Jäm; Minga ette pörgu Kaa; Mingu kus see ja teina Emm; mine om jutuga õege `metsä Tõs; Mine sea persse silda tegema Lai; Mee õigõ˽sitalõ `saiba `otsa Urv; mineʔ `persehe Plv; Mineʔ kassi hanna ala Räp
3. a. (suunatud või juhuslikest liigutustest või liikumisest) ma `läksin `vasta puud, nii pime oli; tugev obune, läks `teiba otsa Lüg; `puiko mäni kätte Vai; `patron läin `lahti ja viind silma pεεst Jäm; `lambad läksid mo kεεst laiali; `katle pöha `vastu käsi lεind, nönda tahmane; `kange õlut läheb pεhe Khk; sääl läks `laevi - - madalale Pha; nii pailu vett nad said, et [tuli] es liha teiste majade `sisse Vll; Läind öhe `õhta pümes aŋŋu `otsa, ajand sääre `katki; Udu läks öles; Püss oli enne `aegu `lahti läind Pöi; räemed `lähtvad võrgu `silma; nii vali tuul et, aga nii `pissi läks `veski `eetsi Muh; äi nemad pole osand, nemad läind nii `eksi (eksisid ära) Rei; kala hakkas sealt [mõrratiiva] `εεri kauda minema Phl; laeb läks `krunti; vesi on tagasi läind (mõõnamisest) Rid; sa ei `oska ojoda, siis sa lähäd `põhja kui kerves; rott läks `lõkso Mar; lapse pea läks `vasta `lauda; jalad läksid libeda peal alt ää Mär; piisad `lähtvad leidi `peale Kse; jaanipäävani [kägu] laulab, siis `minne odra okas `kurku Tõs; ahuni, `siigu, kohasi, mis siält iä alt mut́issõ `lähtväd Khn; pidi see jutt ikke `soama koos `oitud, aga läks laiale kui vesi kohe Juu; ega siis suits majalt `väĺla ei läind HJn; pleki serv oli pumba vahele läind JJn; sibul lähäb `silma VJg; linad õlid `kuivman, kiudu küĺjess läks tuli maja `külge Kod; pääv läks ära (päike läks pilve taha) Pal; nuga läks `sõrme KJn; ais lää `ninna; lehm olli lõa `pääle lännu ja ärä koolu Krk; miul läit́s tu̬u̬ läbi `kõrvu Hel; terä `pelgäb ärä `lü̬ü̬mist, kas lääb `kivvi kohegi vai; ruad tetti `õkva perätside, et ütte ti̬i̬d `mü̬ü̬dä sai `kanda, et `ainu paĺlu laḱka es lää; kae kui irm `nahka lääb, kas siss vi̬i̬l `julgeb sedä`viisi üteldä; suur varanduss `õkva `piiu `võtmisel ja lääp käest ärä Ran; ku me nüid siit `purde pääld üle pää lähäme, siss oleme kadunu; ku ta sõna `ütlep, siss ma kuule ääld küll, aga sõna lääb nigu laḱka jälle; nigu ma lei, nii läits kirvess `kivvi Puh; tu̬u̬ ase om põ̭lla alali, kos ta päädpidi `lumme läits (kukkus); siin tapa vai inimene ärä, siist ei lähä mitte üits sõna `väĺlä; pusi`puuga susiti viĺläle mulgu `sisse, ku vili parsil `olli, siss läits `lämmi manu Nõo; tuli nakass jo puu `küĺge minemä; ku umala `kasviva, siss puud piti lätsivä üless Ote; `mustlasõ nainõ üteĺ, et tiä ei saavõt suku voḱki kedräte, et voḱk minnev `säĺgä telle San; ku os teedä˽lännüʔ (teatavaks saanud), et ma rassõ`jalgnõ, ei olõss minnu `üt́ski võttunuʔ Krl; tu̬u̬ is mõista uiu, lät́s kõrraga˽perä ala (vajus põhja); tuli lätt laḱka; tuulõ`veśki siiva˽`lätvä˽tuulõga `ümbreʔ; see om `ümbre minnej puu, see häste ei `lahkõʔ (keerdpuust) Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd; püssä paugu˽lät́si˽`küĺge ja poiss nakaśs `oigamma; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna (saadi teada), et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; külm um lännüʔ tagasi Vas; kõigilõ läävä näpo˽`küĺge (varastab) Se || piltl vois akkada `jälle [kalu] `püüdämä ja vois ige rahulikkuld `talvele `vasta `mennä Kuu; sie läheb oma `suuga juo `liiale Jõh; nee `akvad alasmäge minema (laostuma) Khk; ega muedo ei tule `mi̬i̬lde, ku lähäd selle jutu `piäle (võtad selle teema üles); `väĺjä läks õma jäälegä tõesse tuaniss (laulis valesti) Kod; mina olen näind unes mitud sihukest `aśja, mis on niiväga täppi läind Plt; täl (poisil) om `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp [tüdrukut] `maalõ jättäʔ Se; ummaʔ `säändseʔ kua, `vasta jumalat `lätväʔ Lut b. ajaliselt nihkuma lehmad lähvad suvesse (tulevad suvel lüpsma) Koe; meil kolm tükki toove vi̬i̬l poja, tõise lehmä lääve kiḱk suvesse (poegivad suvel) Hel; lehmäl oless pidinu tulema poig, aga es ole, om üle`täisi (üle aja) `lännu Nõo || surnult, enneaegselt sündima (ka surema) laps `pille läind, kut sedasi ää `kaudud oo; laps läks aja taa, esimene läks aja‿ta Khk; `laḿbit läits paĺlu aia `taade, noh su̬u̬ pääl `käimine, lammass vett ei kannata Ran; tinav`aasta `olli ka lehmäl kaits `poiga, mõlemba lätsivä aia `taade Nõo; Varajatse `vaśka lät́sivä aia`taade Rõn c. kaua kestma jutto mäni `pitkelle Vai; kaks nädalid `õitseb, kaks nädalid tera kasvatab ja kaks nädalid vaĺmistab, kui on vihmased aead, siis muedugi läheb pikemalle Tür; ma tüdinesi ärä, si̬i̬ kõne läit́s `väege pikäle Hel; üits kõnõlõp ütest ja tõnõ tõsest, siss lätt tu jutt pikkäle näil Rõn; es `mõtlõgi, et nii pikäle lätt Har; lätt pikäle `saolõ, satass kolm `päivä Räp d. (loojumisest) päiv lähäb Lüg; `Tulled `ninda`kaua, kui päiv akkand `luaja menema Jõh; `akned `iilgavad `vastu `pääva, kui `öhta `päike `looja leheb Khk; päe `olli ühna `looja menemes; silmad korra `looja läin (tukastamisest) piltl Muh; päev lähäb nii madalasse Mar; kui päe `looja lähäb, siss akkab koi`valge Mih; pääväke läks `lu̬u̬ja KJn; päe läits vette `lu̬u̬ja, ommen tule `vihma Krk; üits vedelik poiss nakass `lõun`aigu `päivä `vahtma: konass piäss si päiv ärä minemä Puh; päiv `olli ammu lännu, ku na tulliva Nõo; uśs ei sure `enne ära, ku päiv lät́t Võn; päiv nakkass minemä, kari kodu `aada Ote; siist `aknast om nätä˽ku päiv lätt Krl; päiv nakass pia jumaladõ minemä; päiv lätt õdagullõ joʔ Har; päiv lätt, `naakõ no kodo poolõ `astma Rõu; talvõl kellä kolme `aigu nakkas jo päiv minemä Se; jumalihi lätt päiv Lut
4. a. (üksteisest) lahkuma; mujale siirduma; (verbi tugevdavalt:) ära vahest `tüütab ära [võrgu parandamine], `viska kääst menema Jõe; Rodid o kaik ei tie kuhu `menned; mina `rääkesin siis, et vie, isa, se `hülgepoig menemä Kuu; `kello `viie ajal `lähväd menemä Lüg; `kolme `päävä peräst - - `piata õlema siit mend Jõh; tuul vei `vergod menemä Vai; pani aga ennast minema, es ooda teissi üht Khk; ühükorra `öhta ees sai minema Pha; Ma akka siis `peale minema Pöi; ometi läks ää, ometi läks tülist ää (tüli jäi tulemata) Muh; kui rotid laevast ära `lεhtvad, siis `söösta `maale Emm; Mine siit minema Rei; kõik `lähtvad `linna, põllutööd ei taha `keegi teha Rid; tääl oli minemene käe; `pühkis minema; need läksid kohe `teise `leiba Mar; pani minemä eese, ei taha tööd tehä Vig; ma lähän kotto ää Kul; mine ommete kord minemä Tõs; `Mindägä ühekorra ää kua Khn; [kala] läks ära, ei jäänd `otsa Vän; kui sa taga ia ei ole, läheb minema Kei; ma just olin minemas Amb; kis lubas `Peetrel ää `minna Tür; kerves `lendas varre otst minema; lumi tuleb, luiged lähvad, aned lähvad, allad käivad, kured lähvad, kurjad ilmad VMr; läki nüid minemä, mes sa enäm vahid; minnud `ükski ärä; terviss suab ruttu juuress ärä mindud, aga egä ta nõnna ruttu tagasi ei tule piltl Kod; tema‿i saand ära `mintud Äks; lehm `pańdi kammitsasse, kui ta oli jooksik - - pani karjast minema Lai; `mińti juba mińema KJn; ma müüsi obes ja `vankre üten tükin mineme; pääsukse lööve `parti, ku är minem lääve; miu peräst mingu või minemede Krk; kui kaegass `küĺge käis, siss niutsat üits kõrd ja pühk mińemä (koerast); seeniss ku toḱki otsiti, `oĺli uśs joba `lännu; kuidass `kiägi [kiisku] sei, mõni pańd üten luiega minema piltl Ran; `seie (sõi) ja läits oma ti̬i̬d; kui ta tahap, võib ärä `minnä, `kutsmata om tullu, `aamata mingu; küll ta jahvat, mitte ärä es lähä; siĺmä pilk olgu `mintu; kägu - - `kuknu kolm suutäit ja lennänu minemä; pehme sai, kana lei noki `sisse ja läits Nõo; ma anni tälle veerändigu `kapstit kah üten ja saadi minemä; tõne võlsip sul suu siĺmä täis ja lätt esi kos tuhat Rõn; olgu `mintü mu elämisest San; tiä käśk mul minnäʔ Krl; ma `leie ta majast minemä; no˽kae, is saa `mińtüss Har; tu̬u̬ es `lääkina arʔ Rõu; nüüd ma‿i olõ nännüʔ, ega na (pääsukesed) är joht ei olõ lännüväʔ Plv; sini`tialasõ˽talvõss `lätvä ärʔ; poig võt́t naaśõ, sõ̭ss lät́s esäle (eraldi elama) Vas; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ (ametist lahkuda) Se b. (suremisest) Tämä õli ikke `raskest `aige, ikke `surma `mendava juba Jõh; Mina lähen `enne, kui täma kodu tagasi ükskord tuleb IisR; ela kui kaua tahad, sa pεεd εε ikka minema; sii oli noor poisike, läks εε `mulda Khk; kahe nädalaga oli viis tükki lεind Kär; ing läks enne ära, kui ta `tohtri `alla sai Pöi; `molda nad lεhevad keik, `molda peab egaüks menema Käi; jubas tä ing läks `vällä Mar; ega see kaua ela, see lähäb `varsti Mär; Vassikad oo kõik minemas - - mõned oo juba läin; eks ta ole siit ilmast minija Han; noored `lähtvad mis kõbinal, mis ei tahagi minna Tõs; jäi `aigeks jälle ja läks Vän; Igavese unel minek on nõnda, et säält änam `ki̬i̬gi ei tulnu, `senna ta läks ja `senna ta jäi Hää; see on ää surnd, on kojo läind Juu; eks ta kõige mõnukam olekski nii, et rabistad (rabad tööd) ja oledki läind; naene pidi juba minema, aga nüid ikke tõksub JJn; läks `teise `ilma Kad; sie läheb `varsti `taeva `kambri Iis; tõene on minijä, mes sul vaja `üeldä; tämä on jo õma kodo lähnud Kod; et küll mõni kaua eläb, aga iki ükskord lähäb; aeg jo `mulda `minna Plt; si̬i̬ om jumala `karja ärä lännu joh; ta iki `varsti ärä lää - - luu ja nahk paĺt; mis sa vi̬i̬l sest patust kogut `eńdel, sea olet jo egäpäe mineje Krk; sõsar läits toda`viisi `auda, et kobsu põlendik võt́t sõsara ärä; sia lõṕpiva ärä viimätseni, pojatooja emmiss kõ̭ik üten tävvega lätsivä Ran; vanadel om kohuss minnä iki, aga toda ei tiiä, konass si̬i̬ tuńn tuleb Puh; ega siss enämb muret ei näe, ku sa mulla `alla lääd; aga mõni seĺts om kah, kõ̭ik lähvä vähjän (surevad vähki); keväde pu̬u̬ld nakass sehen valutama ja suu vett `ju̬u̬skma ja `olli `lännu; kolm last `olli, a kõ̭ik om jumala`karja `lännu Nõo; ma ei ole vi̬i̬l ajaline ära minemä Rõn; mul om ka `varsti `mulda minnäʔ Har; sääl samahn t́silgatu mahaʔ ja `oĺgi lännüʔ Rõu; sul põsõ˽roosaʔ, punõtasõʔ, sa olõ õi˽vi̬i̬l minnej; timä oĺl kolm nädälit `haigõ, nii oĺl mint kah Vas; mina oĺli `ü̬ü̬se elost `väĺlä minejä, kramp lei jala `sisse, iho oĺl `iätedü ülevält `alla. aig om minnä˽kah, las `poiskasõ˽rabõlõsõʔ Räp; üte ajastagagaʔ lät́s ar kat́s hobõst Se; timä lätt tuole maalõ Lut || (uppumisest) `toine poiss läks mere Jõe; `tuule`priissi löi [paadi]- - `kummulle, olivadki `menned kaig Vai; Kalade söödaks läinu Hää; juba läks vede põhõja Kod
5. a. (tegevust, elukorda vms vahetades) millelegi või kellelegi muule siirduma (ka abielluma) Ma olen `ninda `kahjanud, et mes ma nüd `läksin küll niisuguse mihega elämä Kuu; läks viel vanal ial mehele Lüg; ega sellele‿p lεhe `ükskid tüdruk; vana Urve isa läks nüid pintsi `pεεle; tüdruk vigane, mis mehele minija see on Khk; läks `Oskarile; läks `sinna tüdrugule miheks Mus; Odra aganad läksid kõik `veiste ede Pöi; `paalibεst (paavlipäevast) varvassjalad (linnud) `mendade `paari Muh; ega see tüdruk `taale ei lähä; asi läks `kohtu kätte Mär; läks - - lese naese `peale (abiellus lesknaisega) Mih; kas sa lähäd `tääle Tõs; vanas eas läksin veel mehele Tür; mina läksin siis ka poole kuha `piale Pee; obune läks odavalt käest ää (müüdi ära) Koe; kaks `kaĺlimad jäi maha, kolmandale läksin Sim; tütär läks ühe avinuŕmikele Jõe `valda; kos `pulme suab, ku `ükski ei lähä Kod; põlemagi `niukest meest, kellele `minna saab Plt; nii tahav `paari minnä Krk; mes iki joba `vaidenu, tu̬u̬ lääb enämbide loomale (riknenud toidust) Ran; oh `oitku küll joodikule mehele minemäst Puh; oma peigmehe `põlgse ärä ja lätsi `u̬u̬piss tõesele; ku Vene `keisri poig tulep mu `võtma, tollele ma ka‿i lähä; mes te kiusasside temäst, lasnu täl minnä tolle poesile Nõo; kui sa nii suure abena ärä laset `aada ja `juusse ärä polgata, siss ma lää sulle Võn; lätsivä `paari, nüid ei võeva nätä tõnetõist Rõn; seo lät́s Valga `liina ütele kaupmehele San; kelless tu̬u̬ Alma tütär minnev [mehele] Har; mi‿sa˽sańdilõ `läädeʔ; täl oĺl tõõsõga lat́s, ma es lännü˽tälle; peräst lät́s timä `naistõ, noh kodoväüss Rõu; täl oĺl kõ̭gõsugutsiid `võt́jiid, koolitõduisi ja koolitamallaʔ, a es lää˽mehele; veli lät́s är˽kodo`väühhe Vas; sõ̭ss sõ̭saŕ nakass `väega `pallõma, et `kiäke olõ‿i velele `lännü naasest Se || piltl `Õhtane vats lähäb - - `õlgile (enne magamaminekut pole mõtet süüa) Jõh b. (usulisest pöördumisest) see on kirgust ära `langend, meite usust ära leind Jäm; nüid lεhvad pailud inimesed lahk`usku; ma pia ikka oma usu `kinni, ma‿p lähe teisse `usku Khk; kui `lähtväd `teise `usko, siis ristitasse `ümber Mar; läks vene `usku Mär; tahab `paptisti `usku `minnä, neid sii paelu Tõs; temä läks luteruse `usku KJn; oĺl nu̬u̬ŕmiiś venne `usku, siss pedi `mõŕsa ka venne `usku minemä Har
6. kaduma; (ära) kuluma a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma On mend `vanker, `mengu kodarad tagant järel Kuu; meil ükskord `läksivad `seura `võrgud ära Hlj; mis on mend, sie on mend, sedä enäm kätte ei saa Lüg; Jättä viel `õue, nüüd on mend Jõh; vahi pääld, kui kala `riistad `männöd; meil läks mittu tekki kaduma Vai; uni lεheb pεεld εε Khk; lumi läks see kevade nii vara Mus; Loasul läks kaheksa `koormad `einu ja küin (hävis tules) Pöi; ehk lähäb köhä pealt ää Mar; oh, se vähike lekikene läheb ää Kse; ramu oli obusel kõik ää läin Tõs; Kui obune läinu, `viska ohjad ka järele Hää; ühekorraga, ei soand aru milla, rahakot́t oli läind Jür; kui [treimisel]- - nüid kudagi `viitab, siis on sie suur tüö juo läind KuuK; Kui on lähnud prillid, siis mingu ruamid kua; Kui on lähnud lootsik, siis mingu mõlad tagast järele Trm; nii kui lumi läks, oli maa sula kohe Pal; kõne läks tal ärä, es saa kõnelda Vil; sü̬ü̬ nüid `piimä, nõnda‿t sul `tahtmin ärä lää Krk; sügise kui ni̬i̬ alla`ü̬ü̬de tuleve, siss om kardule päälitse üte `ü̬ü̬ge lännu; vihm lääb `varsti ärä Hel; vana inimesel ei ole üttegi lõbu - - lõbud om lännuva kõik; mes‿säl enämb kahitseda, om lännu, om lännu; nüid vaest `onte nakava minu päevä ka lõpule minemä Ran; lumi om ärä `lännu, aga mõnen paegan om vi̬i̬l sedä `kolssu all Puh; kõ̭ik mu eluaja `korjamine ja `rühmämine om lännu vett vedämä; mes om ajast `lännu, to‿m arvust ka `lännu; mitte onde magada ei saa, uni läits `ü̬ü̬se ärä; suka om lännuva kos si̬i̬ ja tõene; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä, et talu läits Nõo; näet siss, kuiss mõne varanduss lätt `ilma Ote; mis lännü˽tu̬u̬ lännüʔ, kas tu̬u̬d enämb kätte saat Har; kat́s kolm kõrd mõsi, [tedretähed] lät́si ärʔ Rõu; taĺv lätt Vas; leivu ki̬i̬ĺ ĺätt loppusõ‿päle Lei || nüid `kaibavad, et angerad vähäs `lähtväd (angerjaid jääb väheks) Var b. (millegi peale) kuluma suur maa oli, `tienijad sai pida, siis läks tekkisi ja linasi ja VNg; Keik, mis `luomadest saab, läheb nigu `undi `kurku IisR; ühe katuse ruutsülla pεεle läheb neli `sülda `roogu Ans; siial on see `väärdus, et sa saad midagid, ahvenal lεheb pool soomuseks Khk; Poisi riiete peele minna kümme küünart riiet ää Kaa; nüid saa rubla eest kedägist, nüid lähäb jo tea meto `rupla; vat kui paĺlo vett lähäb oostele Mar; ulk raha läind, põle saand kedagi; suur pere `söömes, eks seal lähä `toitu paĺlu; nende paranduste `peale lähäb `rohkem ää, kui masin väärt oo Mär; `Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui `tuõrõsi Khn; mis se kõik `maksma lähäb HJn; pailu neid `naelu `sinna katuksesse lähäb VMr; võtin `sõõrde linu ja akkasin punuma `nüeri. kaks sõõret lähäb viel VJg; unnadel‿o selgpaal, kahed selgpaalad lähväd `suvvess ärä Kod; `eńni arvati, kui paĺlu seemet lähäb tüki `peale Äks; viiś rubla läks ärä, siis `oĺli saabas nisuke‿t KJn; meil oo nüid suur levä minek, ahju täis `leibi lää egä päe; ega si̬i̬ üte `ammess ärä ei lää ottigi, siit saa iki `rohkep ku üit́s ame Krk; `mõtli, et mes mä `tolle ülejäänu veerega piä tegemä, siss - - kodasi tõesele `kangale `sisse, läits tu̬u̬ vi̬i̬r ka `täide Nõo; pand raha minemä (kulutas ära) Ote; temä kröömitsep kokku `endäle, mes vaja, no täl lätt jo `ulka üless (kulub palju); meste `amme pääle läits viis küünärd linast Rõn; Niguʔ üt́s inemine är˽`ku̬u̬li, nii mõõdõti är˽ku˽piḱk kirst timäle lätt Rõu c. mööduma, kuluma (ajast) `läined tükk `aega, üe`korra `veski `paistab Jõe; mend pühäbä õlimma kõik kodo; sie aig on `nõnda `välla mend, et midagi `asja en õle saand teha Lüg; lεheb veel `aega, enne kut minema saab; pailu teil einamal veel `aega lεheb Khk; `öetse kaks kuud `aega‿vel menavad; vihmane `olli, siis läks paar nädalt ää (heinateost) Muh; lähäb `aega niipaelo ku lähäb Vig; oli teine `aasta läind Lih; `viskasin kibi `senna `sisse (kaevu), läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda; `peale `lõunine aeg läks ruttu Mih; mul oo pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; kolm `päeva lähäb õõnistada, sis tuleb laiali ajada (lootsiku tegemisest) Tor; `mööda läin suvel oli `ühte lugu sadu HMd; tema tulemisega lähäb veel `aega Juu; `aasta `otsa läks ikke [päevateki heelgeldamiseks] JJn; nii juuni kui juuli läksid `mööda, ilma et `vihma oleks sadand Tür; kui oli pikk kangas, ikke puole `pääva läks [käärimiseks] ära VMr; sue aeg on nüüd lähnd Kad; ulk `õstad (õhtut) ärä lähnud; suvi lähäb nõnna ärä alva ja kuŕja ilmaga; pulmadegä läks nädäl ärä Kod; versta pośtid lähvad nigu aea `teibad (mööduvad kiiresti) Lai; lääb vi̬i̬l raasike `aiga Trv; mõni vikat `olli väegä kõva, tollega läits `ulka `aiga, enne kui ta teräväss sai Ran; kinnast kodaden läits aig ärä; kui nüid `aasta ehk kaits edesi lähäp, jälle om elu tõist `mu̬u̬du; ku sa midägi nokitsed, siss lääb aig ruttu edesi Nõo; `Täämbä om päiv nii är˽lännüʔ, tettüss es saa mitte midägiʔ Urv; `kruuślit teten lät́s kõ̭ik ü̬ü̬ ärʔ Rõu; kiudomehel lät́s iks kat́s kolm `päivä äräʔ Räp || `seaste asjad lεhvad köik nii iĺjaks (jäävad hiliseks) Khk d. pleekima, värvi kaotama möni väŕv lεheb nii `kergesti pεεlt εε Khk; riie pealt ära läind - - väŕv oo pealt ää läind Mär; potisinine, tää oo eä väŕm, ei läind peält ää; lellad ja roosad, nee lähväd `kangest peält ää Vig; see läind nii karvast ää kohe Juu; kaha - - sie tegi kohe nisukese ilusa sinise värvi et, ei sie ei läind iial pialt ära KuuK; enne viidi jo `Suame lõngad, vaata nied ei lähend pealt ära; kõva väŕv, sie väĺja ei lähe Kad; marana punane ei lähä `minemä·ngi `väĺjä ja muagetsi punane Kod; aleda värviga - - värv `väĺla läind Lai; rõõvass om pääld ärä minnu Trv e. piltl ununema ei mina taha enamb midagi `rääkida, kõik on `mielest mend Hlj; Mina `tiasin ka, kie tämä õli, aga nimi nüüd on mend `mielest `vällä Jõh; ket neid `asju `köiki määledab, nee `meelest εε lεind Khk; nied vanad nimed on jo mielest ää läind VMr; ma ole selle `lasken meelest är minnä Krk; nigu sa lõpetat kõnelda, nii om meelest lännu Nõo; mõ̭ni asi sais meelehn mitu `aastat, a tõõne unõhhuss, lätt meelest ärʔ Rõu; mul lää‿i elopõĺv, eloigä meelest sääne sõ̭na, kooniʔ ma koolõ Se
7. seisundit, olekut või asendit muutma; senisest erinevaks muutuma a. (elusolendiga toimuvatest muutustest) ei võttand enäm õppust, õli ülekäe mend; luom sei pali, meni `lõhki Lüg; `kulmu `karvad `lähväd `alli; `kõrvad `lähvad lukku; küll sie on abeme mend Jõh; miu `juksed `mändi `sassi; no pappi kui `kuuli sedä `köstöri juttu, siis läks `ninda punasest Vai; obuse jalg läind tükis katti Jäm; vahel on nii suur vae rinnus, et silmad `lähtvad mustaks Ans; [tal] oli üks poeg ning see läks koiraks; laps lεheb juba uniseks; `koera äi tohi `narrida, koer lεheb kurjaks; mo meel läks ka aleks; nee laanid läksid mool keik `tühja; kilgid läksid `meite maeas nönda isandaks piltl Khk; see‿o mullikas, mis pole veel kannund, lehmaks pole läind Krj; se‿o nii mutti (priskeks) läind Jaa; Ju nüid kere eleks läks, et ää `tuldi Pöi; inime läheb vanemaks, tõbi nooremaks; `peasslase kirjad (tedretähed) `lähtvad `palge Muh; läks aeg ajald ikka `aigemags; mes kurja tembu teeb, ukka on läind, see on ällile läind Emm; jälg läind asemest εε (jalg on nikastunud) Phl; jalad nii mustad, üsna `karpa läind; nahk läheb `kuplo, kui tulevad maa-alosed inimese `peale; tä‿o juba üsna karma·ntsikuks läind Mar; kääd oo rakku läind Mär; mo ammad läind suust ää (hellaks muutunud); süda lähäb tahedas Vig; `õhtuti läks pea ja süda sandimasse Mih; tüdrik oo `raisku läin; südä lähäb ruttu täis, vihastab `kergeste piltl Tõs; mõni ond `väikse kasuga, `känni läin Khn; kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; kana `rasva läinu, ei mune änam; `Sohki lähvad tüdrikud Hää; mo kõht on nii suureks läin, mis ma tal annan Ris; paled `auku läind Rap; `siia `nurka aas nihuke `kaśvjas, silm läks `aigeks; ukka läind inime - - kääst ää läind; valu on nii suur, et süda tahab üsna `lõhki `minna piltl Juu; teine luom ei võta `rammu, teine - - läheb ruttu `rammu KuuK; abaluu końt lääb paigast ää, kui põrutud suab JMd; ta läks jo `vargaks JJn; läind `purju; mõnel lähvad need `juuksed ikke ruttu aĺliks Tür; läksin üle raba, kukkusin maha - - läksin märjaks Pai; jäme nagu laśt, on `kõhtu läind Pee; mida vanemast saivad, seda loĺlimast läksivad VMr; `äste sõber tüdruk läks kasust Kad; vanal kuul võetud naised lähvad `krimpsu Rak; läks tulivihasest VJg; akab vana`pu̬u̬lde minemä; nii abemikku läks metsän; siäred lähväd kure`suapa; lehem akab kua juaksikess minemä; tüd́rik one uarass lähnud Kod; koer läks rumalast, võeras koer tuli ja `kiskus Pal; lehm enam ei akkagi `lüpsma - - lehm läks puĺlist; kui lehm `kastega ädala või orasse pial täis läheb, siis võib `kergesti `lõhki `minna Lai; arust ää läind; kui pia läks `kõõma, ikke `võiga määriti; mul `varvad läksid puruks, on kramaskil kohe Plt; inimest läävad väga laesass kah, kui nad nõnna jorutavad Vil; kõht om puhutsisse minnu; ärä `lõhki minnä vihage piltl Trv; sel lätsiv kait́s siga `aidun `pü̬ü̬rä Hls; pää lää `tiiru ja silmä lääv kirivesess, putu või maha; ma lätsi näost `valges ku surnu; sa olet käest ärä lännu, ei `kulle mitte üit́s lõhn; küll lääp siul ruttu kops üle massa, juśt ku püssipauk kunagi piltl Krk; vanainimese mälu lää segi; ku sa ohja laset, siss [hobune] lää ku `ullu `mi̬i̬ĺde (peruks) Hel; ku paĺlu `viina om `võtnu, siss lähäb `u̬u̬gu; nigu kõtt tühjäss lääb, nii sooliku nakava kolisema; mõni läb nii vereväss, et nõna ots kah verev; jalg `oĺli `liikmest ärä lännu; nüid kanapoja lähvä `mu̬u̬du (võtavad kuju), kui na tiĺlukese om, siss om nigu munad ümärigu Ran; sõrmevahe om kõ̭ik `kärnä lännuva; ma‿i saa sannan `kuiki kavva olla, ihu lääb nõrgass; kes sedä ikku `kińni saap keeldä, ku südä lähäp aledass; obene lääb jalust ärä (muutub jõuetuks), kui `lämmäld juuvva andass; anna `õigel aal lastele valu, siss ei lää ta sul ülekäte Nõo; vasik om `prälli (kiduraks) lännü Võn; sel (tüdrukul) lännuva siĺmä veidikse `kinni Kam; tol om ka pää `paĺlass lännü, `juusse om pää päält ärä lännü Ote; om nigu segi `lännu, üte maja palut ärä, nüid ollev jälle `tennu Rõn; jala omma ukka `lännüve, ei olõ `jõudu änt seen sukugi San; om är eridsess lännüʔ, `tempu tege, koerass lännüʔ; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess antslàagriss lännüʔ Kan; naanõ lännü `hirmu, `naksi `peĺgämmä; lähät vanass, nakat jo `kortsu minemä Har; naba suurõss lätt, üless `punni kõ̭iḱ; poig om käist ärʔ lännüʔ, ei kuulõʔ ämp sõ̭nna Krl; inemine lätt kaʔ `marru, kuʔ maru pini purõʔ; kas mul jala˽`lätvä˽ka piḱkä (sirgu); õdag tuĺl, silmä˽lät́si˽rassõss Rõu; imä `vi̬i̬di ärʔ, esä lät́s uĺli meele pääle; siss lät́s mul hallõss `hinnel, et mis ma t́sirgukõist hirmuda; kiä paĺlo murõhhasõʔ, nu̬u̬˽`lätväki hulluss; silmäkolmuʔ `lääki ei˽kuna `valgõss Vas; ilma amõtida nu̬u̬r inemine lätt nuhelpähä (hukka) Räp; täl `väega elo lät́́s täüs; inemine lätt `vihho, mito `päivä pidä vihha; verest lätt `vällä, `väega är `heitü Se; pää lätt `ümbre (käib ringi); timä ä˽lät́s miele päält Lut b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms muutustest) vesi on jo `suojaks mend; keik rahad menivad `ümber (kaotasid väärtuse) Hlj; `ilmad `lähvad vilust VNg; `riide meni `seljäs `lõhki Lüg; kui lõng on `liiga kierd, siis lähäb `krussi Jõh; kerves läheb `lossi, tera läheb köveraks; mai kuus lihab juba üsna kevadeks Ans; taevas lεheb `jälle `pilve; nael lεind köverase; mönel läksid `räimed abuks; keik mo töö lεks `raisku Khk; maa lähäb `körgemaks Kär; akab `jälle tuulele minema; `kindad oo katti läind Mus; kui `liiga pailu käiata, sis lihab vikat lakale Jaa; Läks `jälle nagu kotti (pilve); lämmkäpa käe lähvad kõik tööd ukka Pöi; lõng oo `tuusti läin; puud akkavad iiri`kõrva menema; päe läin juba ühna `õhtale Muh; pöld jo naa `aljaks läind Käi; kuld läind `ammo joba ukka, pöle maksnd Rei; elm läks omingo `kangeste `vinka (pilve), ma `mõtlesi, et akkab sadama; suine liha kepob vägise sandiks minema; räägime aga, aeg lähäb muedu igäväks; kirs oo vee peal, akkab talveks minemä Mar; ajad lähvad paremaks; läks `eese jutoga rabasse Kul; pańn oo - - `roostess läind Mär; vili oo kõik `rohto läind Vig; põhja `poole `lasti puu maha, siis ei minna koisse Kir; supp tuleb nii `keeta, et `tummi lähäb; tuul mürgib naa et puud purus lähvad Kse; leväd läksid naa rikki käest, `toores jäid ja koruksed `lahti Var; eenämä lähäb `metsä, mets kasvab `piäle; `saapad `lähtväd `lääpi; meri kohab - - ei tia, kas tuulele lähäb Tõs; temäl `minne leib vanaks; Miol läks `kjõnda kiri ukka Khn; unna pael läks `kat́ki Vän; kase `lähtvad keige `enni kollaseks Ris; ükskord on nii külm suvi old, et puud põle `lehte läind; ilm läks vihmale; tuul puhus `lõunest ja nüid läks `põhja Kei; ratas akab `kierdu minema Hag; `pastle paelad läind naa vallali Rap; `kangeste saeab ja tuul on, siis puud lähvad nõnna `looka; kui lina ei kasva `äśti, lina läheb takule; näe, vorstil nahk läks `lõhki, paĺlas pudru jäi pańni `peale; see kaup läks nii `tühja Juu; teine serv oli õhukeseks lähnud KuuK; mets läks ühe päevaga `aljast Amb; sibul läheb `putke Koe; sieme oli segamini läind VMr; ilm lähäb toŕmile VJg; villad vanuvad pesemisega ja `värvimisega, läävad `panka; põld lähäb `süeti; kui sieme saab `mäŕga `maasse - - siis lähäb piimale, iva sies on `valge sodi Sim; magus apu leib läks `viiru, kooriku `alla võt́tis viiru; makku lähnd, kui madal kuhi ja lai Trm; kui lusik läks `võidu, kruusati ärä; leib lähäb `tahku; kui `valgess läks, läksid `künmä; piim minemä püt́ikun apuss; mette ei lähä `selgele (ilmast); pääv lääb `õstale, ei sua tü̬ü̬d ärä Kod; `kapsad läind `jäässe; mõni koht läks sooks, kui ta `enne oli kõvem, pärast läks `pehmemaks; klobistas adra kudagi kokku, `vaŕsti läks `jälle laiali; töö läks `sośsi Lai; köis läks `sõlme; asi on nõnna `sampsu (halvasti) läind, ei lähä kudagi `korda; kui tuli lääb väga suures, lääb [vorst] kat́ti KJn; pütil vits pääld ärä minnu Trv; `erne lääve `nakla, naglatse `erne om kõva ku kadaje marja Krk; kui juuli kuun oless kuivale minnu, mis siss viga oless ollu `einä tetä Hel; nii läits ilm `utsu; linane lang om vali `vassi minemä; ega [koort] kloppi ei vei, `kloṕmisega lääb vatule; serände pu̬u̬lkeenu liha ei lähä alvass; üd́se `õ̭õ̭guva ärä, lähvä tuhass Nõo; kae ka tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om - - `lämmän `mürrest lännü Võn; minev`aasta lätsivä kõ̭iḱ sibula `püt́skude, `äitsmenuti tulliva `otsa; tuli palap pliidi all, piä lääp truuṕ ka `lämmäss Ote; rabedist `paklist köids lätt ruttu `kat́ski Kam; nüüd omma üless `kiŕki kõ̭ik `lännüve, pääle vihma; kauśs om `lahki lännü San; pümes lätt, kunass mi˽kodu saa; rõõvass om lõhvõlõ lännüʔ Urv; peräst päävä`pü̬ü̬rdü nakass tä (päev) lühimbess mineme Krl; ma `iśke, siss lät́s lang kõ̭iḱ kana`säĺgä (keerdu); sul om - - kaalarat́ik `kuŕsti lännüʔ; leeväkene om `ku̬u̬rdõ lännüʔ, om `kaugõss `ahju jäänüʔ; tähe `ju̬u̬skõva mahaʔ, ilm lätt sadulõ Har; ku tu̬u̬ jahepudõ̭ŕ oĺl külmäss lännüʔ, siss oĺl `väega hüä magu; sai `pu̬u̬ldõ ti̬i̬ `kaldõhe, nii lät́s kot́t purulõ; suvõ aig oĺl, õdagu pümmess es `lääkiʔ Rõu; `uńdrek um joba `mitmõst paigast lõhele lännüʔ Plv; lätt iks regi kah kummalõ; kanariku varrõ piḱk ots lätt `liĺle; Tülü lät́s suurõst; oŕavitso `häitsme ommaʔ periss ilosaʔ, kui naʔ vi̬i̬l periss `lakja ei olõʔ lännüʔ Räp; pańg läts `ümbre; ku põ̭h́ast seĺetämä nakkass, ĺatt ar põvvalõ; liha lätt sooladaʔ hukka Se; lang lätt `kiirdu; `rüäkeseʔ jo `lätväʔ vereväst Lut || hukkuma sii läks üks - - laev ukka Pha; laevad läksid vanasti `Restna `otsas ukka Rei; Lae läks `terven miestegä ukka Khn; se laeva täis läks rahvast ukka Juu; tormiga lähäbegi laiv ukka, ega vaa ilmaga ei lähä Nõo c. kellegi sarnaseks kujunema ta on isasse läind Koe; laps lähäb isäje ehk emäje Kod; olõ‿õi· `üt́ski tüt́är `läńnü `iḿmä Se
8. a. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema liha meni `lõhnamaie Lüg; Tuld ei tõhi üläs võttada - - `leivad `lähväd põlema Jõh; [neil] Läks jälle ütlemiseks Kaa; `Seastesi `tuhlid saa `keeta kudagi, nönda kui `keema lähvad, juba on lagund Pöi; muulikad akkavad jälle `valmis menema Muh; vili lähäb kopastama LNg; kas õlut läks `käima; karduled kõik puhas mädanema läind Mär; vili läheb idanema, kui ta maas `muldas‿o Lih; `varbad `lähtad märjasse - - `lähtad `auduma Mih; `kartsid, et sulased `mässäma `lähtväd; isased [mutid] `minne `kiskuma, `murde üksteist ärä; obusega ei lähegi änam `keegi `Pärnu minema; mina läksi üle selle lääve `astuma Tõs; te magate ja te‿i `tiagi, et te lähete põlema Aud; piim läind `apnema Juu; vahest pane märg vili `salve, lähäb läppama Jür; ahi läks kütte JJn; mis sa lähäd teda ilma aegu `torkima Koe; varsa jalg läks mädanema VMr; liha lähäb tuulitama VJg; rehä ei tõhi seliti `panna, lähäb `vihma sadama; leib ei lähä `keŕkimä; ümmärgune puu, egä si̬i̬ kõhe `lõõskama ei lähä; näväd läksid `lu̬u̬le minemä Kod; `kasma (kasvama) lähnud terä on vedel Pal; mädandik - - kui lähäd säält üle minema, siis `jalgupidi jääd `sisse Äks; leib läind `piikuma Pil; tohlotama lähäväd meil kaalid; läksid `riidlema KJn; neil lähäb tüli ruttu Vil; pada sosisap, joba lääb `ki̬i̬mä; leib aĺlitama minnu Trv; rüä lääve kasume likege; liha minevet `süäme `pääle, ta ei või liha süvvä Krk; kui `varblase sirtsuva, siss lääb sadama; ahi ei minnä palama; ku käe ärä om kooluva - - õõru, siss lääp veri `käimä Ran; lombi vesi ku ta pikäld saesap, lähäb `aisema; lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha; lääp `tuiskama; ku - - ju̬u̬skma lääb, mädä nakap tulema, kaob valu ka ärä; ommuku `sääsi `endä `rõivile ja `lätsi lavva `keŕkude minemä; küll lääb `irmsade sadama Nõo; lät́si läbi vi̬i̬ minemä, sattõ õkka kõtuli `loḿpi Võn; lina lääp `äitsemä Kam; ku vili saab `vihma `õigel ajal, siss nakkas vi̬i̬l minema, ku `ildas jääb, siss ei `aita kedagi; leti olliva vallalitse ja satteva päält maha, ku obese `lendu lätsivä (kiiresti jooksma hakkasid) Ote; Kuiva avoga es tapa˽`kiäki t́sika, sõ̭ss läts liha vahatsõss ja `haisama Urv; ega iks `lindu minnäʔ ei˽saaʔ, ku `siibu ei olõʔ Krl; ma˽lät́si `mõtsa haina manu minemä; puu urva nakasõ jo `lahki minemä (puhkema) Har; Mõhele `pańti kaaś pääleʔ ja˽visati vi̬i̬l mõ̭ni rõ̭õ̭vass ka üle ja˽`laśti nõsõma (kerkima) minnäʔ; sädeme˽`kiŕgli, kuiv aig oĺli, tuli lät́s minemä; tu oĺl sõ̭ss, ku suuŕ sõda lät́s Rõu; läävät jo ilmaʔ ilosalõ minemä, ku lina`västrik väläh Plv; pilveʔ lü̬ü̬ laḱka, ilm lätt ärʔ kuivalõ minemä; läḱe˽kodo minemä Vas; ärä jäät väsütsess, ma vaśt ei `lääki `sanna minemä; lät́s jo meelest nõrgast minemä, nii suuŕ `süäme valu oĺl Räp; taa mi̬i̬ss lät́s kul `vargusõ päält elämä Se || käima küdimine läheb joostes Khk; vabrik läks sel aal puudega PJg b. (riidu, tülli minemisest) Vanal ajal `läksivad `Kauhula küläs kaks talu peremest `riidu ühä maatükki pera Jõh; olid jooma juures ni‿sa·mma tülise läind Khk; mis te‿s nukki lähete Muh; me olime nii suured sõbrad, aga päräst läksime `vänti Mar; ma olen kuulnd, et õed ko `riidu `lähtad vanemate vara pärast Mih; ma ükskord läksin temaga nurinasse; läksime õige vastastiku Juu; nõnna tige õlema si̬i̬ nuarik, et raud`kange kua ammussab, ku `riidu lähväd Kod; [nad] lännü sääl iki `näksu Krk; kui ta üleaiatsidega pahandusi läits - - siss `oĺli iki kuri karjan küll Ran; raha pääle lätsivä `tülli ja olliva elu aig tülin; lätsivä tolle Mõtsa Almaga siss `vassi, aga nüid om kõ̭ik sõbra; vahel lähme Miinaga pahandusi kah Nõo; nemä ka va˛el lävä `räksu Rõn; mis tu põhi oĺl, et nä˽`tüllü `lät́siʔ Rõu; Joba nääʔ `jõudsõʔ `tsänku minnäʔ Vas c. idanema (hakkama) linnaksed akkavad minema juba; kas need `seemned lähvad koa Mär; linnased pannaks minema Ris; ei tia, kas sie `sieme lähäb Koe d. varisema, pudenema hakkama ruki lähäb `põldo, kui tä (lõikus) illäks jääb Mär; kui rukis `vaĺmis‿o ja ei saa lõegata mette, siis läheb `põldu Lih; kui nihukest kõrvetese pääväd on, ei siis soa rukist nii kaua pidada - - [muidu on oht] et rukis `põldu lähäb Juu
9. a. sujuma; edenema, arenema; õnnestuma ei mina `ruskid `luomi taha, nee ei lähe mul edesi; kes `tiedä, `kuida sie nüd `lähte VNg; `neie `ilmudega vili lähäb, on sue ja tuleb `vihma Lüg; Meil jutt läheb, `ninda‿t `päese kudagi tulema IisR; kui üväst `lähtö, siis saab `kallo küll Vai; pole paranemist üht, `aigus lεheb ikka edasi; see‿p muretse mida˛id, laseb keik ni‿sa·mma `minna; peab targu tegema, et see asi `öigeks lεheb (õnnestub) Khk; kudas läheb Vll; töö läheb nendel üsna lobinal edesi Mar; ei töö lähä ta kää edassi; `vaata enne, kuda sool omal lähäb; kõik lähäb tagurpidi, ta ei `oska eese elu `sääda Mär; Oled oolas ja korralik, lähäb kõik nagu piab minema Han; loomad ei lähe edasi, ei kasva; minust oo see kohapidamine paelu tagasi läind (pole enam nii heal järjel) Mih; töö ei taha `korda `minnä Tõs; ta käes `lähtvad kõik aśjad easte `korda Aud; nüid‿o see `mõtlemine `liiga edasi läind Kei; `tahtsin tehä ja nii `kriipsu läks (õnnestus) Juu; tema käes lähäb keik nagu lepase `riega JõeK; lõngakedramene ja `kangakudumene, sie on `jälle minu kääs läind kõik; ega ta (õppimine) kõigil nõnda `kergelt lähä JJn; [kanga alustamisel] eks se esimine küinar old ike visa menema - - kui juo sie sai `alla paku `piale - - siis läks lõbusast; ei ole kuuld, kuda tal nüüd uue koha pial lähäb VMr; tössaka tüe ei lähä edesi VJg; Kel see amet selge on, sellel on naljaasi puulõhkumine - - läheb kui iseendast Trm; vili ei lähä edesi ei tagasi; vańd et, muailma piäl ärgu mingu sul `ükski lu̬u̬m edesi; ühevanavune selle poesiga, aga lähäb ette õma kasuga Kod; sedasi kõik se `ilma elu lähnd Lai; tema kääs iga töö läks `korda Plt; vaat kudas mõni inime on edasi lähnud Vil; einämaa iiŕ, ku sa selle ärä tapat, siss ei lää `lamba `kõrda Krk; `põrsa kah jäevä `tingu, es lähä edesi; ega aena tegu ilma päevä `jõuta kah edesi ei lähä; ei lähä täl `oṕmine, ei lähä tü̬ü̬ Ran; mia `kaalse toda `asja `niivisi ja tõesiti, et kudass ta parembide lähässi; aga temäl es lää õnness `endä `tapmine; pośtel läits si̬i̬ aenategemine periss `vu̬u̬ri (korda); mõnel mes tä ette võtap, lähäp kõ̭iḱ `ju̬u̬nde, aga tõene ei saa edesi ei tagasi; sel kõrdsimel kaup äste lähäb Nõo; `valge `lamba ei läävä nii edesi, nu̬u̬ kriim`pääga, nu̬u̬ läävä edesi; ega joodikul ei saa tü̬ü̬ jo edesi `minnä Rõn; mis‿tu ädä ollõv, et ei minnev `umblõmine San; esä üteĺ, et - - määntse karvaga lasitsõʔ omma talon, sääntse karvaga hobõsõʔ lääväʔ `häste edesi Kan; ku‿tu `Eissler siiä˽tulõ, näüss no kuiss siss elu lätt Krl; timahalt lät́s mul suvi nisu häste `kõrda; ega nuil taa `pilmine kõ̭iḱ `kõrda ei˽lähäʔ, lätt kõrvalõ kah (pommitamisest) Har; Mõ̭ni jäl˽kahitsas eläjäʔ ärʔ, ega nu̬u̬˽sõ̭ss inäp edesi ei lääʔ Rõu; tu̬u̬l minnev ei˽hobõsõʔ edesi, kiä `kassõ tapp; mõ̭nd suńni˽nigu vaḱa `saina, täl ei˽lähä˽tu̬u̬ `oṕmine Vas; kel omaʔ karvatsõʔ käeʔ, tol läävät `meh́tseʔ `häste edese; kuiss teil sääl kotussõ pääl elämine lätt Räp; orass lätt timahhava `höśte Se; tu̬u̬l elu om mińnüde `kiŕdavadõ Lei || kujunema, juhtuma kes seda sai εε oida, et see sedavsi läks Khk; nii si asi võib mińnä Ran b. täituma, tõeks saama minu unenäod on tõest `menned, kõik on mend tõest Lüg; jumala söna lεheb ikka töeks Khk; kui [Jaani ettekuulutused] tõess akasid minema, siis akati neid jutta tähele panema Mih; mis inimesed kõik `mõtlevad ja `arvavad, ei see kõik lähä `täide Juu; ise `koeruisi `ütles, aga tõtte läks; ühel sõnal one `võitu, tõesel ei õle, mõni sõna lähäb `täide Kod; ega si̬i̬ uni ei võlete, si̬i̬ lääp iki `tähte Krk; asi om `kohtu käen, küläp näiss, kas lähäp tühjäss (jääb tulemuseta) vai lähäp `täide Nõo; mõni uni lätt `tähte Rõn; tu̬u̬ [uni], mis `täüte lätt, tu̬u̬ ei lähä meelest är San; timä `tahtmine oĺl `täüde lännüʔ Har c. kallinema rugi vilets, küll nee sügise `inda lähvad Khk; Nüid pühade ees õunad `lähtvad `inda Pöi
10. tarvis, vaja olema [kalade võrgust] `päästamise `juures lähäb neli inimest ära Jõe; `sönna lεheksid `puldanist püksid ää; see on tarispuu, ehiduse `juure lεheb tarist; obuse selg `katki, `telka ala leheks üks lapp `tuua; `teesid leheks korralda, nee nii `auklikud Khk; Meite pot́skale läheks kaks `vitsa `pääle ajada, siis ta peaks soolve `kinni küll Krj; vöid lihaks `tuua [poest] Vll; raha lihab igase `poole taris Jaa; Adra aisad läheks uied teha Pöi; Pöld läheks `künda Rei; punet läks `tarvis asveldamise `juures, `pańdi vihile `sisse, et segamini ei lähäs Aud; oh sa igavene `namsak, no siul läheb küll põlvega `perse anda Hää; teese põllu pialt ei `tohtind uhakaid noppida, igaühel läks omal `tarvis Ann; kõik tüö nõud lähvad majas `tarvis Koe; si Sohvi lähäb näil taŕviss, oiab last ja ti̬i̬b `sü̬ü̬miss Kod; taenas oless läend kõvem `kasta, taenas on pehme; uus tarandus lähäb `panna, kui tala on mädä KJn; mitu obest sul lähäb Vil; taa om suuŕ ahu, siss lätt `rohkõp küttä kah San
11. mahtuma; mõõtmetelt sobima Üks kubu `olgi läks `ühte aluskotti Kuu; ia lai on, midä iast `selgä lähäb Lüg; nee einad ep lεhe köik korraga `pεεle mette Khk; Kotti minna kuus külemetu vilja Kaa; meestel olid lühiksed püksid ja siit põlve juurest olid natukse `lahti, et `jalga läksid Mar; kuh́a põhi jäi maha, ei läind kõik korraga `peale Mär; `koormasse lähäb neli akk`jalga Kir; kui rinna końdi `otsa kolm `sõrme `sisse lähäb, siis on ea lehm Jür; sada `vihku lähäb ära `kuormasse JõeK; kui pailu `sõnna lääb `ämri `täisi Tür; nelitõiss muna läks kiluje Kod; öheksa suurt `leiba läks `ahju Pal; `tiinu läks kümme `puuda liha lahedaste `sisse KJn; sinna (heinakorvi) läits `ku̬u̬rma `ainu `sisse Ran; meil kolm `ku̬u̬rmat `kesvi läits parsile Puh; kihäst om nii jämedäss lännu, et ei lää `rõiva enämb `säĺgä; `uńdrik om nii kitsass tettu, et ei lää `ümbrele; tõsta ru̬u̬g paast `väĺlä, ku länikude ärä ei lää, siss tõsta ummike `sisse Nõo; seo vadilanõ lää ei `jalga (kingast) Vas
12. sobima, kõlbama; ühte langema sie lugu ei lähe Lüg; Sie ele sinaka `karva `riide piaks `talle küll minema IisR; karva pεεlt et es lehe `auku; kui [kohtus] äkist jutud ep lähe `ühte, siis oo asi ull Khk; See köis läheb veel asja eest välja küll Kaa; Löö [palgil] seal kühmu kohast `laastu kaks ää, siis läheb küll Pöi; jutt lähäb `ühte, mes meie oleme kuulnd Mar; `ühte `lähtvad kõik, kää`anded ja `kihlamene Lih; kui kõht `täitsa tühe oo, siis lähäb koa natuke, aga üle kolme päeba ei lähä nisuleib Mih; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu, ta ei lähava küll mede kadakaga `ühte Hää; läksivad `ühte need lõngad (sobisid omavahel) JJn; sie ei lähä ikke - - viimaks mõni `juhtub kukkuma Koe; mina lähen isaga `ühte (saan sama vanaks), isa oli kaheksakümmend viis, kui ää suri Tür; mao rasv - - voŕsti `sisse ehk `voŕstisi `praadida, `sinna ta lähäb Pal; ken ää `pernane, annab süvvä `äste, et sü̬ü̬k `suuge ütte lääb Hls; sedäsi jah, jälle lääp `vu̬u̬ri tu sõna (on vastavuses); kae nüid joba sü̬ü̬k lähäb Nõo; täl ei lää tu sü̬ü̬k, lidsip läbi `ambide (haigest seast) Rõn; ei lää nali ei midägi Räp; ku süä olõ‿i rahu, siss - - ei tulõʔ uni, ei tulõʔ, ei lääʔ sü̬ü̬ḱ Se
13. teat suunas paiknema või kulgema; selliselt liikumist või läbipääsu võimaldama tie `lähteb mere ligideld Kuu; siit meilt akkab meri `pääle, lähäb ko˛e Mahu VNg; suo sies on üks mägi - - mägi lähäb `kaugele Kahula `einamittele Jõh; tee lihab alamäge Jäm; jalgrada läheb siit Khk; see tee läheb tämale `oue Kär; korsnas läks otse üles Krj; tee raad `lähtvad sealt pööringu pealt `metsa Pöi; oripuu lεheb siit öle lae Phl; jõgi - - lähäb `sinna merese ikka Lih; läks `vällä `väike tee rajake Tõs; luuk lähäb toa peal Ris; meie maa lähäb sialt `saadik JõeK; [põlluribad] akkasid `paergast me tua otst minema ja läksid senna taha väĺla `otsa Amb; pia`aegu ühes liinis lähevad nied külad JJn; se on se Paala jõgi, see lääb `Tartu Emajõkke Koe; põllu `sisse lähäb `süedi nälb Kad; uks läks `suuri `kamri; jõgi lähäb `kaste aruje, lähäb `lahku Kod; eenamalt läks jõgi läbi Pal; karja tee läks siit `alla Lai; kummilinnu pesa, pesal ilus kumm peal, pisike auk lähäb `sisse Pil; kaju serväst lähäb - - ma‿ilma suur lõhe, kohe sedävisi siit allap̀ole; repp lähäb teese korra `piäle KJn; rehe alt läits aganigu uiss. aganigust `talli minejät ust es ole kellekil; reie luu nakap põlve mant, lääb seeniss kui `perseni Ran; suur‿ti lähäp sääld Mulgimaale Nõo; alt lohust lät́s ka küll ti̬i̬, [aga] tu̬u̬ lät́s likõss Rõu; `kaska siiloʔ läävä üleväst `alla Plv
14. (ühendites:) alla minema 1. allapoole liikuma sukkad `lähväd `alle Jõh; vinsuta kotti, et vili `alla lähäb Mär; lõng läks voki kõrist `alla Trm; kae kudass vesi kivede vahel nõriseb, lähäb nigu nõrin `alla Nõo; ku kellä lu̬u̬t́ `väega `alla lätt, siis jääss kell `saisma Rõu || (toidust) sie akkab `mulle `vasta, minu kõrist ei lähä sie `alle; kuda ma süön, kui ei lähä suust `alle Lüg; Jäi üks `veike kont `kurku, `alle ei lähe, `võtsin `kartuli`putru `piale, ära läks `alle `ninda‿t vagu taga IisR; mis sii valitseda on, ega toit pεεb suust ala minema Khk; See lihab oort ise `alla (maitsvast toidust) Pöi; puru akkab suus kasuma, ei lähä `alla Mär; ta om suhun paks, ei lää `alla Krk; `erne mugu `ü̬ü̬rduva siin igemede vael ja kliugsuva, aga mitte kaalast `alla ei lähä; kui ubina `pehme om - - siss ei ole `ambit vajaki, aa keelega suun edesi-tagasi ja lähäp `alla Nõo; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu, mul kaalast `alla es lääʔ Rõu 2. a. alanema, langema meri oo ala läind Mus; ind om `alla lännu egal asjal Nõo; linahinna omma˽jäl `alla `lännüʔ Har; tu̬u̬ mi˽matuss um kallassõnõ, osa um kallast, lätt nigu treṕi `mu̬u̬du `alla Rõu || mo pääväd oo `alla läin (olen viletsaks jäänud), moost põle änäm kedägi Tõs; küll on aga näost `alla läind (kõhnaks jäänud) Plt b. (loojumisest) `päivä terä on juo `alle mend, `luoja `vierend Lüg; pεε akab ala minema Khk; pääv one jo peris `alla lähnud Kod; joba jo päiv lännu `alla, temä iki mõtelnu, et mes mä ti̬i̬ Ran; päiv lät́s jo `alla arʔ Rõu; kuu nakkas `alla minemä Se 3. kellegi või millegi alla minema sügisel läks [põld] küli `alla Mus; ma taa taadi armu `alla `menna (taadiga elada) Pöi; seeni ku leerist läbi, lätsi loosi ala Hel; emä läits `vande `alla - - aga kas ta `õigust kõnel Nõo; pidite iks rohu ala minema (rohtu võtma hakkama) siss, ega te mud́u `terves es saa Ote; kinni minema 1. sulguma `ommiku vähäkese `läksiväd - - `silmad `kinni Lüg; pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni; tεε‿p mee sellel tarbil viga on, kaan ep lεhe `kinni mette Khk; ei tea, kas selm läks `kinni mool (kas suigatasin) Mar; menu kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; sinu siĺmä‿s lää `õigede `kinnigi, ku joba üless õegati Puh; kui nõgi om `kärge tõmmanu, siss ta‿i lase `siibril `kinni minnä Nõo; võib-olla tolle `aaga ma rääbässi ärä raasike und, ku siĺmä `kińni lätsivä Rõn 2. a. kinni jääma rahude `pεεle lihab laev `kinni Ans; küll neid (laevu) `sönna Köpu `näkmanni `otsa oo pailu `kinni läind Mus; nooda reis läks kibi taha `kinni Mar; ku madal vesi, siis vene läks mua `külge `kińni Kod; kui vai `vihmagi tuĺl, iks valeti keväde istutamise `aigu juurevesi, et juuŕ iks iluste `kinni läits Ote b. kinni vajuma kaev akkab `kińni minema - - teese kaevu on lasnd `kińni `minna Pal 3. vanglakaristust saama poiss varastas, nüid ta lεheb kolmeks kuuks `kinni Khk; Siis on `kinni minemine ka Pöi; nad `menna `kinni Kse; kokku minema 1. kogunema, ühte paika minema, suunduma kui midad - - `asja aruta on, siis külamed lεhvad kogu Khk; läksid senna kokku, ei tea, mis nõu nad seal pidavad Mär; `lähtvad kokku lõbu pidama Kse; pühäbä `käidi laalatsel ja tõõsiba `õhta läks pulm kokko (koguneti pulmapeoks) KJn; poesi ja `tüt́rigu tulliva summan koolitare mant, lätsivä talule kokku, `tańdseva ja teev́ä `sõ̭õ̭ri Nõo; mitu ti̬i̬d lät́s sinnä˽kokko Vas 2. a. kokku sobima; kokku langema elu ei lähä enäm kokku jah, kui nad `riidu on läind Juu; teki jut́id ei lähä kokko Kod; mõned kutsuvad krõmpsseened, mõni kutsub kõrvseened - - ega nad kokku ei lähä Äks; no si̬i̬ võru ki̬i̬l, si̬i̬ ei lää jo esti keelega (Tartu murdega) sugugi kokku Puh; no küll teil lätsivä jutu kokku, lassite nigu `varrin jälle Rõn; timäl omma tõsõ `kombõ ku mul, meil ei˽lähä mõttõ kokku Har b. kokku leppima me kaubad ei läind kokku Juu; nüid on kaup kokku lännu Krk; kas `lät́si kauba kokku Har 3. kokku tõmbuma; kalgenduma ternes, se läheb `keetädes kogu Khk; `värske piim ei kannata `keeta, lähäb - - kokku Mär; kui koor akkab kokku minema, siis soab või `vaĺmis Juu; võiseened - - ei lähä [kupatamisel] kokku; veri on kokku läind Pal; naersivad, et Kadri käe järele lähab või ruttu kokku Äks; `väŕske piim, sedä ei panna tõise manu, si̬i̬ lää kokku Krk; kõrnik om küll `sände paks iluss kahre si̬i̬n - - to‿i lää kupataden kokku kah Ran; mõni tei `luśkaga ka võid, pöörissega läits rutemb kokku Nõo; no kül ma peśsi, mitte ku̬u̬ŕ kokku es lähäʔ Krl; võid nakass jo kokku minemä Har 4. paari minema, abielluma saab nähä, `millä kokko lähäväd Lüg; `meie olima kaks`kümmend üks `aastad mõlemad vanad ja siis `läksimä kokku IisR; nad `olle kogu läind Vll; kui üks `saĺlis ja teine ei `saĺlind, nad ikke kokku ei läind Ksi 5. riidu, kiskuma minema mehed olid nii vihased, mis üsna pidid kogu minema; läksid karupidi kogu Khk; läksid üsna käsitsi kokko Mar; juonus `piaga tikkus mestega kokku minema JJn; ise tahavad kokko `minnä, mingu; lähnud nõnnagu kärisenud kokko Kod; lätsivä karvpidi kokku Ran; kikka lähvä kokku Nõo; korda minema kellelegi huvi pakkuma; kellessegi puutuma mis se `moole `korda lihab Jäm; pailudele inimestele äi lähe teise äda midagit `korda Vll; se ei lähä `soole `korda - - ää küsi Tõs; mis sie temal `korda lähäb, `mismodi minul on Ris; kellele sie piaks `korda minema VMr; pää valutas, siss ei lää tu̬u̬ sü̬ü̬k `kõrda egä Ote; se‿m ää maigugõ, seo lätt õigõ `äste `kõrda (toit meeldib) San; mis tu̬u̬ mulle `kõrda lätt Krl; lahku minema 1. a. eri suundades eemalduma kui `riidu läksid, siis loobiti toobiga `külma vett sega, koirad pidade ka siis `lahku minema Khk; me läksime `metses `lahku Juu; nakap seletuma, piĺve lähvä `lahku Nõo b. abielu lõpetama Nee pidid ju kohe `lahku minema, mehel oli seal teine olnd Pöi; mo täditütar läks `lahku mehest Juu; temä tükip tõese elu vahele ja aab tõese elu nii alvass, et piab `lahku minemä Nõo; ińneb timä `suutumast ar taṕp, a `lahku õs lääʔ Se 2. erinema, teistsugune olema kirjakeelest ta lihab nii `lahku Vll; mõtte läävä `lahku, siss tule tüli ka vi̬i̬l Hel; lahti ~ valla minema 1. avanema lille edremed lεhvad soeaga `lahti Khk; Nee õied peaksid `varsti `lahti minema Pöi; paise läind `lahti Mar; õie pungad akkavad `lahti minema juba Mär; siĺmä ka olliva nii ämärigu, nigu es lää `valla Ran 2. kinnitusest, liitest lõtvuma; lahti tulema, lahti pääsema koorma lεind `lahti, `siume uiest Khk; [loom] läks käest `lahti - - ei soan änäm kätte; eng `kinni, kui natike istu või `puhka, eng lähäb `lahti Tõs; Nämäd `kartsid, et selle tuulõga pagu `lahti `minne Khn; mõnikord ei lähä oheliku ots sõlmest `lahti Juu; tulivad tied `müöda - - tõisel mehel lähend jälle põrsas `lahti Iis; `juuksed piäss `lahti lähnud Kod; kraasitäied läksid ilusast `lahti Plt; sõkkelaud `valla minnu Trv; kate `kõrdine vits om paremp, temä käib üle küüne, sis temä ei `saaki küünest `valla minna Hls || (lasu toimumisest) püss läheb `lahti Mar 3. algama, hakkama; puhkema `jälle läks teśtel `taplus `lahti Vll; siis alles läks jutt `lahti Kir; kui lähäb `jälle sõast `lahti; poisikeste kääst sie tuli `lahti läks VMr; lähäb lüämass `laśti Kod; laul läks `lahti Plt 4. millestki katvast vabanema keväde, kui vesi `lahti lähäb - - siis `aetasse puud jõkke Lüg; kuidas meri `lahti läheb, nõnna oo `auga jões Muh; kevadi `oltaks noodal, ku vesi `lahti läheb Hää; `käiti õege oolega rannas [kalu ostmas], mai kuus ummes, ku meri `lahti lähäb Vil 5. piltl meelde tulema; mõistma üsna keele pεεl, aga taa‿p liha `lahti Jäm; mool es lεhe kohe `lahti mette, mis ta tahi ütelda Khk; äi läha mool `lahti, mis `möisa see oli Pha; läbi minema 1. läbima `läksin verävä alt läbi Vai; lεhed sa Lümandast läbi Khk; `Kange valu läks kespaigast läbi; Peavad sealt lahe kurgust läbi minema Pöi; oln vehane, et tema heinamast käivad läbi Phl; üks võeras läks `õuest läbi Mär; nüüd oo juba `soosid kuevatud naapaelu, et suvel koa saab `paĺla `jalgega otse läbi `menna Mih; üks läks küläst läbi, kes tä oli, ei tiä Tõs; `lendav oo läbi läin Aud; jõess mine läbi Kod; `mõisast läbi `minna akkab kohe küla Äks; lõvvast `olli kuul läbi `lännu, püssi kuul Puh; sügise ja keväde `olli ussaid nigu pori müĺge, lätsit läbi nigu üits mullin jälle; ta täit`värki lei ja vigla aru läits jala labast läbi; ku ummitse käńgä jalan, siss võib vi̬i̬st läbi minnä Nõo; pagsu sarja põhi `olli nigu sõgla põhi, mulgu olliva suuremba, sõŕm läits iks läbi Ote; tu̬u̬ oĺl Põ̭ńnipalu, kost mi˽läbi lät́si Vas || esä lät́s ilma `priĺletä läbi (elas ära prille kandmata) Räp 2. (korraks) ära käima; sisse põikama ma õlin siin, läks siit läbi, pidämä ei jäänd Lüg; mine kottu läbi koa Mar; `minnen lääme Puedakult läbi, küll ma siss `näitä toda `kõivu Rõn 3. a. läbi kuluma tallad lεind läbi Khk b. ära kulutama nigu üvä `suuhvõ võtt ennedä, nii lätt läbi kõ̭iḱ Har 4. õnnestuma, korda minema Tahad mind aneks püüda. Äi lähe läbi Kaa; Kas see asi ikka nii `kergesti läbi lihab Pöi; asi ei lähä läbi Kod || läbi saama minijaga me ei läind kõige paremini läbi VMr; maha minema 1. maha kukkuma, loksuma, vajuma, varisema vms ära `tosta, `lähte maha Vai; suits lεheb maha, akab sadama Khk; Oja kenast, et äi lähe maha mitte (piim kannust) Pöi; piima nõu `tahtis käru pealt maha `menna Muh; pot́id läksid keik maha Mär; kui [sügisel] puu leht maha lähäb, siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; lehmä rahudid oo maha läin Tõs; kududa ei nää `iasti, aasad `lähtvad maha Ris; Luom võtab ja tõstab oma pia ülesse ja ikka lähäb jo seda `toitu maha JJn; omiku vara on ia `niita `kastega, siis ein lääb paĺlu paremast maha Sim; lips õli pikakas ein, et tahtnd vikati ees maha `minna Trm; kui püksid tükkisid maha minema, `pańdi rihm `piale Lai; mis sa paigal ei kurda, vaat kui maha lääd; jalg lihvati, lätsi kõtuli maha Hls; puu lääve mõtsan maha ku kirin ja kärin; `valge kaaral om `valgep iva, ku `valmi saa, siis lää ruttu maha Krk; laits satte maha Ran; väits `olli keidetu nööriga käe `küĺge, kae muidu lääp viimäte sinna põhu `sisse maha Puh; es saa aenast läbi kudagi, mine vai pikäli maha (kuku või maha); lähäp vai nõ̭napääle maha, aga `jalgust puutüḱki ärä ei `viska; `kartuli päälisse om nii lihavass lännuva, et om küliti maha lännuva; piimä nüśk lännu ka nii `õkva maha, et mitte üits tilk maha es lähä `piimä Nõo; kui vili valmiss, suur tuul tulep, lätt paĺlu terri maha Kam; kesväpäid kül˽koŕati, rüäl ei˽`lääki [pead] maha õiʔ Urv; timahalt sügüselt `lät́si liheʔ õigõ `aiksõst puust mahaʔ Har; piim `maaha lät́s lavvapääle, siss latsõ˽lakahti lavvapäält ärʔ; kas tu̬u̬st sõ̭ss murõht um, ku lätt ka tu̬u̬ t́silk vett `maaha Rõu || piltl unustama see jo `ammu meelest maha läind Pee 2. a. ära kuluma meestel põlve otsad akkavad üsnä maha minema Mar; sukal lähäb konts (kand) maha Pal; kui `risti `luiskat, lätt terä ruttu i̬i̬st maha Kam b. ära tulema varsa `amba lääve paari`kaupa maha Hel c. rammusust, priskust, kaalu kaotama loom lähäb maha; näost na maha läin Tõs; mõni kaalub `enne liha ärä, ku `suitsu paneb, et kui paĺlu maha lähäp Nõo 3. a. loojuma `päike akab maha minema Ans; `päike lähäb maha Pha; kuu juba üsna madalas, see läheb `varssi maha Mar; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel b. mõõnama on tuul siit idapoolt, siis meri lähäb maha Pha; mered läksid muha Pöi; veed maha läin (ära voolanud), põle naa pehme Var; ku nüid meri päris maha läheks, siis saaks ni̬i̬d ket́id vi̬i̬l kätte Hää 4. maasse minema nee orad `akvad küll tagasi maha minema (orased ei kasva) Khk; mine (sa) tea, mine võta kinni ei tea, kes teab, pole teada `võõras mies, mene sa tia, midä mies sie on Lüg; Mene sa tia, misuke suvi tuleb; Mene võtta `kinni, kus nied `riisikad `kasvavad; `Latrab `paĺju, mene võtta `kinni, mis `mõtleb IisR; Kadund see asi oo, mine veta kinni, kes see viibija veis olla Kaa; mine sa tia nendesse `uskuda; isa `ütleb, et `juoksva piab õlas olema, no mene tia nüid, mis `juoksva `aigus on‿s VMr; mine sa tiä, kas suad lapsess abi Kod; min˽tiiä˽kiä võt́t; mee˽tiiä˽kost inemiseʔ jo `tu̬u̬di, vaest mitu ü̬ü̬d ja `päivä söömäldäʔ Rõu; min˽tiiäʔ, mitu `pauku vi̬i̬l saat innegu ar˽koolõt Vas; mööda minema 1. mööduma a. (ruumiliselt) üks `võõras läks siit `müödä Lüg; `toisest kabakast ka `müödä ei `mändü Vai; läksid nönda kut vilu tuul kodust `mööda Khk; Olid ennem `mööda läind, meil jähi ikka nägemata (pruutpaarist) Pöi; kas‿se tuleb `siia või lähäb `mööda Mär; `mü̬ü̬dä minnän ka talited ärä Hls; kudass sa jullelsit `onte penist minnä `mü̬ü̬dä Puh; alati ku mõni `mü̬ü̬dä lännä, siss olna läve‿päl nigu kikass jälle; tu̬u̬ provva `oĺli `uhke nigu võu, läits `mü̬ü̬dä pää säĺlän, es `kaegi me poole; tu̬u̬ `oĺli irmuss kuri peni - - ta‿s lase üttegi `müüdä minnä, ku ta es pure Nõo; ma `mü̬ü̬dä minneh rõbahti, et tä sääl `aknõ man `istõ Vas; kuŕa käe päält lätt `mü̬ü̬dä Räp b. (ajaliselt) kui on kolm `aasta `müödä `menned, tuleb tagasi Lüg; sest‿o müdu `aastad `mööda lεind, kut ma `viimaks `linnas kεisi Khk; `mööda läind `aegadest oli juttu Lai; `ulka `aiga läit́s `mü̬ü̬dä Hel; mõni `kuuke läits `mü̬ü̬dä, siss `olli apu suṕp ja leib lavva pääl Puh; ei saa temäst tühjäst enämb naese`võtjat, tu̬u̬ iraaig om joba täl `mü̬ü̬dä `lännu Nõo; aig lät́s nii ruttu `mü̬ü̬dä, et is läpe mitte `sisse minnäʔ Har; Nii`mu̬u̬do võõśe minnäʔ mito päivä vai `eśke nädälet `mü̬ü̬dä, ku üt́skõrd `soldań hummogo ülest `virgo ja nägi, et oĺl kasarmoh umah koiguh Räp 2. üle minema, lõppema onts sadu `mööda läind Khk; rõõmu tuhing on `mü̬ü̬dä läind KJn; ärä kurvaste kedägi, küll si̬i̬ mure lääp `mü̬ü̬dä Krk; mia pahanen ärä küll, aga viha lääb ruttu `mü̬ü̬dä Ran; võti vett suhu, läits suudsuimu `mü̬ü̬dä, sei `leibä, läits ka `mü̬ü̬dä Nõo 3. mitte tabama vahest laseb `püssiga `märki, läks `müödä Lüg; peaks see `linna minemine - - sinust `mööda minema piltl Mär; ega si̬i̬ vihm meile ei tule, si̬i̬ lääb `müüdä Hel; `aiguss läits miust `mü̬ü̬dä, es tule mulle Nõo; sisse minema a. sisemusse, sissepoole liikuma, kukkuma, tungima, vajuma vms tamme puu `sisse äi taha nael kudad `moodi `minna; loomal oli - - `aige `sisse lεind; sadu lεheb ühest kuhast labu `sisse, on tema sönnik `valmis; tεε‿p oli ta sülla pεεlt sisse lεind; εε ming nörga jää `pεεle, lεhed `sisse Khk; oo pala (kuum), ei vöi `kääga `sisse minna Mus; koid ei läind [pesemata villale] `sisse Kul; õllel lähäb tülgas maik `sisse Mär; tal kuradil oleva si̬i̬ laań, et suust mineva `sisse (ussist) Hää; ta lääb [tiiki] `sisse, ega tema ei karda uppumest Pee; kusilaane teeb õma pesä nagu kupitsa, `kõrge ja sile, et vihm `sisse ei lähä; tuul lähäb uksess `sisse, pane uks `kińni Kod; mina olen `kuulnu, et pulma ja matussega mitte üle järve ei `minta, `sisse lähäb, mis muud Äks; lagi läits `sisse Hls; periss raba su̬u̬, eläje lätsiv `sissi Krk; vikati varrel kah mulk sehen, sinna lähäb tu raud `sisse; söögi panet iki `sahvrede `laudu pääle, kaaseke pääle, muedu lähäb mõni lu̬u̬m `sisse Ran; koi om jahude `sisse lännuva; mis sa `kulled sääl usse taka, mine `sisse; me‿sä nii aralise ao olet toonu, si̬i̬ ei lähä ahju ussest `sisse; jää olli nõrk, ma lätsi ku `kauhti turb`auda `sisse Nõo; pannime `värjä `kińni, et `ulka eläjit, lätt mõni `sisse ja `surmap tõist Rõn; puutäi oĺl lännüʔ ütele lehmäle udara `sisse Kan; lagi lätt sul `sisse, tala omma vällä `määnü Har; ku iks haavalõ `mustuss `sisse um lännüʔ, siss ei avida viin ei˽`juuda sitt ei˽kupõruss Rõu b. (toidu kõlbamisest, isu esinemisest) Nüüd sai ka enamb `sisse ei lähe IisR; pole saa siis `nälgas mette, kui supp ep lεhe `soole `sisse mette Khk; toit ei lähä `sisse Tõs; maegotab aga suud, `sisse kedägi ei lähä Kod; meie Leeli om kõhn nigu nääbits jälle - - mitte midägi `sisse täl ei lähä; küll om kelp inimene, täl ei lää `sisse midägi Nõo; mõni sü̬ü̬b äste, aga tõnõ ei sü̬ü̬, om kelp ja lidsip, täl ei lää `sisse Rõn; lehmä rõibõʔ ammõrdass, panõ sü̬ü̬ḱ ette, siss ei lähä `sisse Har; üle minema 1. lakkama, järele jääma viha tuju lähäb üle Lüg; `aigus läks üle Khk; Täna ta änam öle äi lähe - - sajab ja sajab Pöi; `ulka `aega kulub ää, kui see toeo üle lähäb Mar; Sie uõbi sadu, sie lähäb varssi üle Khn; se vaev lähäb üle `jälle Juu; oodake, kui vihm üle lääb Tür; esimene uenatus läks üle Trm; vihim ei lähä üle `minemä·ngi Kod; joba u̬u̬g üle `minnu, siss on pahanduse tuju `mü̬ü̬dä Trv; süä üle lännu, vihastamine om ärä `lõpnu Ran; ütte ju̬u̬nd satap `vihma, ei lähä üle suguki; ku pää valutab ja ku ma `ju̬u̬ti võta rõõsa piimäga, siss lääb valu üle Nõo; valap kui pangiga, egass nii pia üle ei lähä (vihmasajust) Kam; valu um jalaseeri sisen - - hõõrut, sõ̭ss lätt üle Rõu; `haigus om üle lännüʔ Räp 2. midagi ületades või millegi kaudu kulgema miä küll ei `julge üle minnä, t‿om va niile iä; `laidest `olli ää üle kävvä, egä puu vahele kääneti pajo vits - - lätsit üle ku orrav; kõneldass, et Võĺtsjärvest `mintänä parvega üle; järvest üleminejit ollu nii paĺlu, et iä nakanu vajoma Nõo; vanast `oĺli talul vesine suṕp, ku sa lätsit üle talupereme muru, siss kõtt lappu Rõn 3. üle keema `vaata sa, et pada üle ei lähä Mär; supi pada lähäb üle Juu; piim oo äkine üle minemä Kod; joose ruttu, supi pada lääb üle Äks; kõik supid lähvad üle, kui väga kõvast keeb Lai 4. (aja möödumisest) aeg lähäb üle, ei soa `minna Juu; ega ta nüid üle änäp ei lää `ri̬i̬dist Krk; siss sama piät lehmä puĺli mano `viimä, ku lehm müüǵ, muidu lätt aig üle Rõu 5. üle astuma ei tohe üle käsu `minnä Tõs; latsikõsõʔ lääväʔ üle keelo Räp; nii ma olõ `tennüʔ ku kõrd ja kohuss, üle ma ei olõ `lännüʔ Se 6. üle käima mes tämä silm üle lähnud, `ükski lu̬u̬m ei õle ärä suanud tämä käess Kod; kellest süä täüs, tollõst lätt suu üle (sellest räägib) piltl Krl 7. teistsugusele kasutusviisile siirduma `viimisel ajal `läksivad `vorkude `piale üle, `vorkudele ei ole `ninda `palju inimesi `tarvis kui `nuodale Hlj

mis|sugune 1. milline oli se ilm messugune taht, tä‿i jättänd `käümättä `Viinistu vahet; ega maamihed siis ole `oskand `ennemäld vahet tehä sis, messugune on sie `värske kala ehk mes juo seist kala on Kuu; nüüd juo on inimistel `laual `saiad ja keik, missugune elu nüüd on VNg; linnurada - - see läheb ühes kohas kahearalikuks nink säält peab niid se `talveaeg `paistma, missugune ta on Ans; missugune siga ei töŋŋu `päeva, see töŋŋub `öösse (inimesest, kes ka ööajal tööd teeb) Vll; jumal oetku, messugune mõisa aed oo Rid; `põtru olli ka paelu, nüüd põle sii mette missugust (mitte ühtki) Hää; tahaks viel `enne `surma ühekorra näha seda süvendud jõge - - et missugune ta nüid piaks olema Koe; messugune väits ja `saapa tal olliva Puh; näis, mes nä nüid ärä teevä sääl, messugutse liina lageda `maale istutava Nõo Vrd mida|sugu(ne)

2. (tugevdab hinnangut või osutab kellegi või millegi täisväärtuslikkusele ) `Astjaks `uetud `tühjäks saand `viina `ankur, `pohjus `lüödud `otsast ärä ja `asti messugune Kuu; kala pole ju mette missugust ka Khk; Kena laavapakk, sellest saab laudi missuguseid Kaa; `naabrumes tuli tegi meile vasika ja missugune vasikas (kunstlikust seemendamisest) Iis; Ja õligi mänd `vaĺmis, võis pudrusid teha missugusid Trm; sammal `oĺli ja kase koored oĺlid ja viha lehessad, `tehti väŕvid missugused `väĺlä Vil

murduma `murdu|ma Kuu VNg Lüg Vai Jäm Khk Vll Muh Käi Rei Mar Mär Vig Kse JMd Koe Kad VJg Iis Trm Kod Äks KJn Trv T VId, -mma Har Rõu Räp(-omma), -m(e) Krk San, -mõ Krl; pr murru- Krk Hel Kam Rõn San Krl Har Rõu Vas Räp Se, muru- Lei surve mõjul katki minema `ambad `murduvad `katki VNg; Mis ei `paindu, sie `murdub Lüg; `murdub näppude vahele Vll; puud `murduvad `tormidega maha Muh; tuhli varred suured ja lihavad, `murduvad lapiti Käi; jää `murdus katti Mar; kui jo kiud `murdub ladvani, siss `aetse linad veest `väĺlä Vig; Männä ladu tormaga maha `murdun Khn; puud `murduvad `metses maha Hää; `soapa nahk `murdub Koe; malts puu `murdub ruttu tuule kääs, tema on paksus metsas `kasvand Kad; kallas `murdus `sisse, vesi sü̬ü̬b alt `õõnsess Kod; tammed olid - - neil olid ladvad ära `murdnuvad Äks; maha `murdunit puid `lõikave Trv; kańepil `olliva jämedät varred, nu̬u̬ `murdusiva purule Ran; ega sääld üle ei saa, tu̬u̬ jää ei kanna, `murdub `kat́ski Nõo; rüä es murruva üttegi, rüä tõssiva esi üless nigu ennegi ja `kasviva iks edesi Kam; nii suuŕ valu `olli, `õkva nigu luu os `katski `murdunu Ote; küüdse omma piḱäss kasunuvõ, murrussõ `varba `sisse San; väits om `kat́ski `murdunu leibä lõigatõn Krl; `kesvä olõss ku˽`kaugõ kokku `pandmalda˽petäʔ, taal terä maha ei lähäʔ, aga taal murrusõ pääʔ kõrrõ otsast mahaʔ Har; maa oĺl nii külmänüʔ, et jalaga˽pääle `astõh iä es murruʔ Rõu; Nimäʔ lätsiva `väega havvalõ veere pääle, haud oĺl alt oositõt ja `murdo `sisse Räp; vigla haro `murdu arʔ Se || painduma si̬i̬ sõŕm ei murru, kokku‿i murru Krk Vrd murdunema

mõhn1 mõhn g mõhna Kod Hel T V(mõhõn Räp) kõrgem koht peopesas või talla all, kühm labajala all om i̬i̬n mõhn ja taga konds Ran; väits läits kogemada käe `sisse, nüid om suur aab päkä mõhna sehen Nõo; käe mõhn om lahenu `kartuli `võtmisega Võn; suure `varba mõhna lei ärä Kam; oi, nüid lõigasid peo mõhna kõik maha Ote; mul kondsa man ei olõ vallu, mõhna man Krl; jala olõ ärʔ mõhna alt lahasnu Rõu; mõhna `sisse ai toonaʔ pinnu Plv; kui mõhna ummaʔ villih, sõss om kah nätä, et inemine ka midägi tennü om Räp || (muust kühmust) [adraninale] `pańti jakku kah, `oĺli alumane mõhn ärä kulunu, es saa jakku `panna, siss `pańti `vastne nõna Ran; niidu mõhn Urv

mõõk mõõk g mõõga Pöi LäLõ Kod Lai KJn M Puh Nõo(mõ̭õ̭k) Võn San V(mõ̭õ̭k), `mõõga Lüg; mõek g mõega Pöi Muh HMd Kei Juu JõeK KuuK hajusalt , ViK IPõ Pal Plt Pil SJn, `mõega Jõe Hlj Jõh; möök g mööga Jäm Khk(-öe-) Krj Vll Hi Noa; miek Kuu VNg, `mieka VNg Vai, g `miega; moek Jõe, g moega Ris; p `moeka VNg; muek Jõe Vai, g `muega VNg

1. külmrelv raiumiseks või torkamiseks `soldatil oli muek `noia kääs, sai `selle `noia kääst kätte - - löi `muegaga `noia maha Jõe; soja mies `vehkleb `moeka VNg; sõaväes `ohvitseridel `kõikidel õli mõõk Lüg; `soldat tuli `miegaga ja `uotas kuninga `käskü Vai; mööga ots on vahe, siis lεheb `εεsti `sisse Khk; mõegad olid `kaelas pruudi vennal ning peiu poisil, need käisid ikka `mõekadega; `Ratsaniku mõõk oli nii pitk, et ots ulatas maani, vöölt maani; Nuga naagu noor mõõk (suur) Pöi; pista mõek tuppe Muh; `rüütlil oli möök Rei; püssid ja padronid ja mõegad, need oo sõja riistad Mar; Kassakatel olid mõegad ja piigad Han; teritab `mõõka Tõs; mõõgad oli `peigel käe, nüüd põlõ‿mtõ enäm neid `mõõku Khn; miu vennal oĺli kah mõõk küĺle pääl, venna mõõgal oĺli õbe pää Saa; siis olid moegad kääs nendel ja pruut́ nene kahe vahel siis, ja siis `löödi moegadega `risti ukse peal (teat pulmakombest) Ris; peiupoisil oli suur mõek külles JõeK; tema mõega `vasta põle ükski `vaendlane saand Rak; vaat juba - - mõek mõega `vasta eliseb VJg; ma olen näind sabaga `tähte, suur saba taga, kui mõek `seisis kohe Sim; `tõmbas mõega tupest Trm; Kaĺevipoja mõõk õlema `Kiäpä jõen Kod; väits ku mõõk `püsti kähen Trv; olli püssi ja mõõga seĺlän puha Hls; ma näi, et soldatil olli mõõk Puh; sõa `aigu piat mõ̭õ̭k terräv olõma, muud́u saa `vainlanõ võidu Har; tiä sai mõõga läbi `surma Plv; `keiśri jal˽`peĺgäss umma ello, tu̬u̬l om kõ̭kõ mõ̭õ̭k jõhvegaʔ asõmõ kottal, koh maka Vas; ma sullõ rao mõõgaga Lei || möega kala on rasvane - - ülemise moka `otsas suur möek Khk
2. mõõgakujuline tööriist a. ropsimõõk `muekadega käsitsi sai `ropsi; kel oli ikke ia muek, oli ia ka `ropsi VNg; Mõõgaga pekseti lina kiu sihest `välja Pöi; mõegaga ropsitse ja arjaga `soetse Muh; Ropsijal on vasakus käes linapeo ja paremas möök Rei; siis roogi nönna pärast et, möögad kääs ja pane aga peal `pihta Noa; kimbust läks lina sis `rookmese alla, akati `mõõka `anma Vig; niukst mõõgad, puu mõõgad olid, kellega saab [linad] `pehmes `tehtud; roogetakud tulid siis, kui sa `rookisid mõegaga Lih; suure mõegaga tuleb ju `rookida näid (linu) ja siis arja pial sugeda Tõs; lina `rookimese mõõgad olid, naestel olid ikke isi`moodi mõõgad, `kergemad, meestel olid `raskemad Aud; puust `tehtud mõõk, vaŕs taga - - sellega `tehti lina `puhtasse, et tä `kõlbas müigile `menna PJg; kui linad lõugutud olid, tarvitadi `mõeka HMd; Ropsimine käis mõegaga, neid oli igate seltsi, kudas kiski oskas teha Kei; mõek, sellega - - `tautakse linaluu puruks JJn; mõõgaga ropsid, ropsimõõgaga, mõni mõõk oo ühe pualega ja mõni kahega Kod; linad - - ropsiti mõegaga `puhtaks Plt b. kudumisvahend (hrl vöömõõk) vüö kudumise mõek on sie, `miska `lüiasse `niidid `kinni Jõh; möögaga kujuti ühekorra kuue `raksisid Khk; vanast kojuti kõik mõegaga, ohjad ja paelad Pöi; kudumise mõek‿o ammastega, sellega sai särgi `pooke ja `paelu kojotud Muh; mõõgaga sai `vöösi kududa Aud; moek on vüö kudumise nöel, `moegaga tehakse kirjad `sisse Ris; kudumese mõek Tür; ilusad vüed olid, niisukesed mõegad, kellega `kueti VMr; mõõga õtsaga nopid kirjad `vü̬ü̬le, siäl on kiri üheksä lõnga piält Kod; vata põlnd `aega emal õpetada - - seda vöö kudumest, mõegaga kujuti neid Pil
3. a. soalaad `pääliste `mõegad `oiavad `päälised ehk `kamblad kuos Jõh; `kanga `mõ̭õ̭kõ om no `kerge tetäʔ, rassõmb mitu `kõrda om joba soa tegemine Kan b. (vankri osa) vanast `pańdi õtsa pialt üks mõek läbi puust - - seda kutsutasse mõek, neid `pańdi kaks tükki vai kolm, ned oisid kuos Trm; ratta`päälseil om kat́s lat́ti, edelat́t om ja˽tagalat́t, kummagi latil om kat́s `mõ̭õ̭ka; mõõgaʔ, nu̬u̬ʔ ommaʔ `vankri lat́i sisen Har c. katusesarika tugipuu koogu mõõgaʔ pandas tu̬u̬ jaost, õt inne `ru̬u̬dmit `maaha satasi‿i·ʔ Se
4. kuke sabasulg kukk akkab `mõeku kasvatama Rid; kukel om pikä mõõga Krk; vahi, mes tore kikass, kaits pikkä `mõ̭õ̭ka taka; latsile üteldi, et kikass lääp sõtta, om mõõga säĺlän Nõo; kikass om kah uma mõõga maha ajanuʔ Har; kikass om ar `kaotanuʔ üte mõõga Se
5. (taim) mõegad kasvavad jõe ääres KuuK

määrduma `määrduma Vig Puh Nõo, `miar- Lai mustaks, määrituks saama [kasukas] `määrdus juba ää, siis `aeti riie `peale Vig; lapsel silmad `miardund, `kriimus Lai; jaḱk `määrdusi sällän väega ärä Puh; kate teräga väits `olli, pää `olli nigu sugu `määrdenu; Musta tü̬ü̬ man määrduva rõiva ja käe ruttu ärä Nõo Vrd määrdima, määrgume

mürk2 müŕk g mürgi Trv Krk TLä Ote, müŕgi KJn Hel, müŕgü (-r-) San V teras suur ja kõva ku müŕk KJn; tüdär olli `kange ku üit́s müŕk Krk; `müŕki vaja `kirvel `laske panna Hel; terve kõva inimene, nigu mürgi tüḱk Ran; mõni laśk `mürki `kirve `siĺmä pääle ka `ki̬i̬tä, siss ta `olli kõva Nõo; mürgist tetti tule`rauda Ote; väit́s om läbi ja läbi müŕk; müŕgüst tetäss kõ̭iḱ terävä˽riistaʔ Kan; `kirvõllõ pandass `müŕkü, müŕk om ravvast kõvõmb Urv; ta om säärän miiś, ku˽ta vällä˽pahanõss, siss ta‿m nigu müŕk (järeleandmatu) Har; inne oĺliʔ sita viglaʔ müŕgüst - - saisiʔ mitukümmend `aastaka, ku haroʔ arʔ `kullu Rõu; `kiŕvel oĺl müŕk otsah, tu̬u̬ oĺl kalõmb Plv; Vanami̬i̬ss oĺl vi̬i̬l kõbus ja kõva nigu müŕk kunageʔ Räp

müüsterdämä müüsterdämä Nõo(-ś-) Ote, -ämmä Urv Plv; müisterdämä Nõo Kam askeldama, rahmeldama mõnikõrd ku nõgel vai väits ärä om kadunu, ma müüśterdä ja otsi, et kos ta onde om Nõo; mis sa müisterdät, kui sa paegal ei püsi Kam; Küll˽tiä või vil ilman müüsterdädäʔ, mitte latsõl magada ei˽lasõʔ Urv; müüsterdä pääle, ega taast midägi `vällä ei tulõʔ Plv

naksõ `naksõ

1. tugev, mõjuv see vihm om nii `naksõ olluʔ Har
2. terav a. hästi lõikav, vahe see väits om kül õigõ `naksõ, a vastanõ väits om vi̬i̬ĺ `naksõp; see kirvõss om õigõ `naksõ puud `võtma Har b. (külmast) `niiskõ külm om `naksõ külm Har
3. tragi, hakkaja tõist ni˽`naksõt väist om õks `ot́si˽ku leüät Har

noorutama noorut|ama Khk Nõo hajusalt V(-amma), -eme Trv; `nuorutamma Vai

1. kuumutades pehmendama kirves vaja tagasi noorute Trv; kui um kalg väit́s vai kirvõss, sõss noorutadass Rõu; kas olõt joʔ ravva ärʔ noorutanu Plv; Hoiat tulõh, a peräst `aigupiteh jaahuss, `tu̬u̬ga noorutat väidse arʔ Vas; pańd patta kuuma vi̬i̬̬ `sisse, ai `pehmess, noorut́ `tu̬u̬ga (puumaterjalist) Räp
2. uuendama, värskendama; vahetama töömees (pärm) noorutase üles, pannasse odra jahu `sisse Khk; Ku˽vili `naksi [magasiaidas] vanass minemä, noorutõdi `villä; mi Jaań lät́s `laata hobõst noorutamma Har; Mul taa lehm lät́s jo˽vanass, sõ̭s pidi är˽noorutama Rõu
3. ilustama `lapsukaised `tahtovad `nuoruta Vai; Las täl noorutada, kes tedägi muedu näeb ehk tähele paneb Nõo; Oĺl `hinde ka är˽noorutanuʔ, tunnõ õs inäp `äŕki Rõu

nositama nositama Ris Nõo, -mma Vai

1. nokitsema; pusima nositab sukka teha Ris Vrd noskatama
2. näppama ega tu̬u̬ nositab ärä kõ̭ik, olgu siss tiku tu̬u̬s vai väits, mes serände kõlvulik om Nõo

nõna nõna, nõ̭na eL; p nõnna, nõ̭- Hel Ote Rõn V

1. hingamisteede algusosa ja haistmisorgan a. (inimesel) miul läit́s suits `nõnna - - küll kipits nõnan Krk; nõ̭na olli nagu aia ürjätuss; ta tege tü̬ü̬d ninda et nõna tatine, ei saa `aiga mitte nõna `pühki kah Hel; mulle situ vai nõna `pääle, mina `lõhna ei tunne Ran; sa‿let muedu illuss küll, aga nõ̭na om sul naŕr Puh; nakanu `aŕstma toda nõ̭nad - - aga es kuule enämb kõrvust Nõo; nii küĺm, et ei või `nõnnagi tsusata `väĺlä üle läve Kam; nõ̭nnu iks egal ütel üits ainukõnõ Ote; peni karass ilm`ti̬i̬dmädä nõna `küĺge, tõmmass nõna läbi ammaste `õkva Rõn; kui täl nõ̭na kinni om, sõ̭ss tä alasi torisõss Krl; näe nõnna kah, sul juusk nõĺg `suuhvõ Har; nõ̭na `otsa sa näet, a ega˽sa iä `otsa näe eiʔ Rõu; täl oĺl nõ̭na ku tubagu saŕv Vas; ta tah hupalõss - - ei läpeʔ nõ̭nnage kassiʔ Räp; Sul kaʔ taa nõ̭na niguʔ künniraud Se b. (loomal, linnul) mõnel `lambal `olli jämme nõ̭na, es saa `käega `kinni oeda Puh; vaśk kimuss nii, et es võta nõ̭nagi pangist `väĺlä; ku rõngass nõnan om, siss ka siga ei saa `sońgi Nõo; t́sikka ei tohi `laskegi `väĺlä, `õkva lü̬ü̬p nõna maa `sisse, ta käänäp kõ̭ik pahupidi; obene `turskab, ei tiiä, mes täl `nõnna läits Rõn; noorõmb vasik pess armõtohe nõ̭nagaʔ, ju̬u̬ uiʔ ilosahe; pini nõ̭na um alasi külm ku iä Rõu; staŕgil (toonekurel) om verrev nõna; tu kikass nõ̭naga `tsanklass Lei; `valgõ nõnaga hopõn Lut c. piltl tü̬ü̬ - - om nõna kottale jäänu (töö on tegemata) Hel; ei `tsuska mina nõ̭na sinna `aida (ei lähe sinna aeda) Kam; mi˽perremihel esä `aigu oĺli näĺlädseʔ, poig nakass nõ̭nna `nõstma (jõukaks muutuma) Har; Ta um jo˽nii˽kühmän, et künd jo˽nõ̭naga maad; Kasugakõnõ õ̭ks hoit vi̬i̬l `hinge sisehn - - mood́o olnu˽jo˽nõ̭na mättä all Rõu; `ümbre ei pööra hinnäst, tege uma nõna `perrä (oma äranägemise järgi) Se
2. tähtis isik kes nigu suuremba nõna `olli, tol es olegi rätti pään, käis netsiga; nu̬u̬ suuremba nõ̭na, kes sõ̭ast `perrä jäevä, noele `antu suure maa lagamiku kätte Nõo
3. taip, vaist, oskus nagu õhust midagi välja uurida No om täl vi̬i̬l nõna Hel; su terävät nõ̭nna oĺl siiä vaia Har; Ma˽käḱe viinapud́eli puhma alaʔ ärʔ, a˽vanami̬i̬ss oĺl tõõsõ säält ka üles `nuh́knu, kagest um nõ̭na Rõu
4. a. esiletungiv, eenduv (ees)ots, tipp sääl om nii `mätline maa, et kui niidad, siss lü̬ü̬d muud kui `tonksti ja `tonksti vikati nõna mättässe `kinni Hel; kui [paadi] nõna tetti, `lü̬ü̬di lavva teräväld kokku ja pakr sinna vahele Ran; siss kablutadass `su̬u̬ga, nõ̭na pääld nakatass kablutama; tollest kolmest niidsest, mes üless `veeti, kääneti viisu nõ̭na Nõo; `vennel om kat́s `otsa, nõ̭na ja tohk - - nõ̭na ja tohopakk oma ka pedäjädse Võn; ärä niida nõnaga, niida `rohkemp kandsuga Kam; siivaga adral `olli i̬i̬n nõ̭na ja nõ̭na pääl `olli väits, kes kamarat puruss lõigaśs; kui `mihklipäeväss lehe puust ärä läävä, om jüripäeväss aena nõna väĺlän Ote; suurõ˽käńgäʔ oĺliʔ, `topsõ trüpüsse `nõ̭nna, muidu es püsüvä jalan Urv; tu̬u̬ om haagi nõ̭na, minga˽litsut sinnä˽`sisse, haagi aasalõ Har; adra nõ̭na lätt i̬i̬h, leh́t lätt takah ja käänd maa kõ̭iḱ kummalõ Plv; Linasugimisõ hari tet́ti vanust vikadi nõ̭nust Vas; külmäga talvõl `jõiva pitinät, kuum tsäi, siiropet `luitsa nõ̭naga ka `sisse Räp; tsirbi nõ̭na om sääne vaib ja labik Se b. neeme tipp minu emä `oĺli karjan - - Jaanussaare nõna man Ran
5. (eri ühendeis) haisu nõnna saama; hais nõnna minema, hais nõnan (millestki teada saamisest) tõesel joba ais nõnan, ei tiiä, kost ta om teedä saanu Ran; `kiäki es tiiä, kost tu poiss peri `oĺli, aga sulase naine `oĺli aisu `nõnna saanu, et ta `oĺli sõast maha jäänü, et ta `oĺli pageja Ote; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna, et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; nõna all; nõna alla ~ ette; nõna alt ~ eest (vahetust lähedusest või kättesaadavusest) `puistuss `õlgi `panti lehmäle ette, sinna nõ̭na `alla; `lambil `olli sõim - - lehmile `panti aena niisama nõ̭na ette; siss tulliva serätse vanaliku naese ja viisivä aena minekit obese nõ̭na i̬i̬st Nõo; ma `tahtsõ ubinat `hindäle haardaʔ, a tiä `haarsõ mul nõ̭na i̬i̬st `õkva ärʔ Kan; mis kurõl viga kõŕgistaʔ, ku `herneʔ nõ̭na all Rõu; elläi koh kinni, sis `lüügeless süvväʔ tõõsõ [looma] nõ̭na alt vai kost sai Räp; sis tuvvass peigmehele võio liud nõna ala Se; nõna norgu laskma; nõna nuran ~ nuruh meeleolul langeda laskma; keegi norutab, on masendunud tal om alasi ta nõ̭na nuran Har; ku ma `üt́li Kudilõ kõvõmbahe, siss laśk nõ̭na `norgu Rõu; käü nõ̭na nuruh Vas; nõna peale viskama ette heitma mis sa sest mulle `jälle nõna `pääle `viskat Trv; ku midägi seräst `asja om, siss `viskap mulle nõ̭na `pääle Nõo; nõna püsti (ajama) uhkeks muutuma; on uhke, ennast täis kõńd tõste seldsin, nõna `püsti pähän Trv; ai nõna `püśti, läits `uhkess Ran; ku olõt rikass, siss om alasi nõ̭na `pistü Har; pää säläh nõ̭na `piśtö lät́s kui, nii `uhkõ oĺl Räp; nõna viltu tõmbama; nõna kärsän ~ viltu ~ vingun (rahulolematust tundeväljendusest) tõmmass nõna `viltu, tu jutt es ole talle mi̬i̬lt `mü̬ü̬dä Ran; Saagi pääle oldass ahne, aga esi om täl nõna vingun, kui temä käest midagi tahetass; temä om nii `vaene, et ei saa `uhkit `rõivit `säĺgä, ku tõese säĺlän näeb, siss om nõ̭na `viltu Nõo; sul alasi taa nõ̭na kärsän Har; nõnna kargama teravalt ütlema Egäle kargab nõnna Nõo; Olgu‿i nii välle tõõsõlõ `nõnna `kargama, kae õks ette, mis `ütlet Vas; Saʔ `veiga äḱki `kargat `nõ̭nna. Olõ‿iʔ midä üĺdäkiʔ, a `veiga äḱki kargass `nõ̭nna Se; (oma) nõna kõrvetama ~ palutama valusat õpetust saama ärä kõrvet oma nõna - - läits suurd `saama, aga maśs vi̬i̬l `pääle; ma `üt́li küll, ära paremb minegi nõna palutama - - läits ikki ja palutki nõna ärä Ran; Äḱki `kargat, nõ̭na palutat Urv; (oma) nõna pistma ~ (t)suskama sekkuma millessegi, mis ei peaks olema sekkuja asi ärä piśtä oma nõna sinna Trv; tõese kõneleva, temä tulep jälle ja `suskab oma nõ̭na ka `sinna vahele Nõo; Mis tu̬u̬ kah vi̬i̬l umma nõ̭nna kohegi `tsuskass Urv; ega iǵäle poolõ ei˽või umma nõ̭nna tsusadõ Krl; kis um tõtõlik, tu̬u̬ ei˽`tsuska umma nõ̭nna tühä jutu manuʔ Rõu; pikka nõna saama (petmisest, altvedamisest) läits ei tiiä medä `saama, sai piḱä nõna, es saa sittagi Ran; no˽sai ta üte pikä nõ̭na, medä timä `ot́sõ Har
Vrd nina

nökats nökat́s VJg; nökkats IisR, nökäts Nõo, g -i

1. kökats, köks `Vaene ein oli, keda‿s me säelt `saime, paar nökkatsi IisR
2. lõkats Si̬i̬ om üits igävene vana nökäts väits, temäga ei saa jo aput piimä kah lõegata Nõo
3. halv (inimesest) mis tema nökat́s tiab ka `miski asjast VJg

nöör nöör g nööri S L HaLä Kos Jür Pee Trm Lai VlPõ; nü̬ü̬r (-ŕ) g nööri Hää Pal Äks KJn Vil eL(g nöörä V), nüäri Kod; nüör g nüöri Ris Amb(-öe-) JMd Koe Sim Iis(-üä-) Trm, `nüöri Kuu RId(n `nüöri VNg Vai); nüer g nüeri Khn VMr VJg

1. punutud või keerutatud sidumis- ja kinnitusvahend `nüörid õlid `nüöridegä `kuuvel `selja pääl, `nüörid õlid piha `külles, ilu peräst Jõh; `Nüöri punuti näppude vahel kahe `säigega IisR; vanast olid keik iiu`ranti kiŋŋad, `saapad nööriga ning tümatraadiga `valmis `tehtud Jäm; linast ning kanebist tehasse `nööri Khk; möni kutsub `pastli pailad, möni nöörid Krj; Olgu see elu `mõuke tahes, aga `nööri `eesele `kaela äi `tõmma Pöi; see oo suur jäme nöör, kus `peale võrk rakendatse Muh; `Kanga nöörid on need, mis `niite ja talla`laudade `külges käivad Rei; unna nöör on `vihtis Rid; tõmmas nööriga ümmert `kinni ja võt́tis `seĺga Mär; toolil oo nöörist põhi Vig; Kengäd (pastlad) `tahtvad paegata, piäb `nüeri tegemä Khn; mõlal peab näsa olema, ei‿sa muidu `nööri kätte Vän; nööriga õmmeldase pastal kokku Tor; nööri `jäŕgi tahutaks `paĺki, `lü̬ü̬daks neli `nü̬ü̬ri pääl Hää; eina kess `nüöridest `tehtud, sõlmid vahel Ris; tütar käib kaks `poari `soapaid `jalgas, isa sööb sukakannaga suppi ja `lõikab nööriga `leiba Juu; Nöörid keerutati linast kahe `keermega kokku, `pandi vokile kahe`kortselt Jür; nüöril kuivavad sukad JMd; mõni niidab eina kaare nõnna `õigest, et `tõmma või nüör `piale Sim; panin `riided nüäri `piale Iis; nü̬ü̬r on kahe`keine, köis on kolme ja neĺjä`keine Kod; lehma `küt́ked kõik olivad nöörid, oma`tehtud nöörid Pal; `pastla `tärkmetest `aeti nü̬ü̬r läbi Äks; nöörigä tõmmatse paĺgi piäle riipsud KJn; punase nööriga oĺlid kikk [vammused] `tehtud, oĺli ümmert `ki̬i̬ru `aetud siuksed õied ja kiŕjäd oĺlid poha pääl Vil; oḱk ei pea `nü̬ü̬ri pääl Trv; nööri `järgi ai `pi̬i̬ndrit Krk; selle koerast ei saa karja `koera, kedä nöörige veetäss karja manu Hel; `rõivast ällil `oĺli nöörist põhi all ja õle kot́t Ran; `riial olliva karjusse katekesti, väits `olli nööriga käevarre küĺlen, nu̬u̬ `lõiksiva vihu sidemit Puh; kõ̭ik ti̬i̬ om `õigess tettuva, lase nigu `nü̬ü̬ri pidi jälle; ni̬i̬ kooritu ubina piäb nööri `perrä `aama ja kujuma panema Nõo; undruk om ilma pihata, värrel pääl, vana inemestel olli `nü̬ü̬rega `kinni Rõn; `kündmise man tarvidõdass nööräst `rahkit Kan; elu om apu, vaia nü̬ü̬r `kaala pandaʔ Krl; mine `laoda sa˽ka uma `rõiva sinnaʔ nööri pääle Har; pańd latsõ sinnä `hällü ja sõ̭ss hällüt́ nöörist Plv; Nöörägä lõikass leibä, kassiga pühk lauda piltl Räp; nü̬ü̬r - - `minka `kraavi mõedetass, et saanuʔ `õkva Lut Vrd nuor
2. põllu-, heinamaariba `köstre nü̬ü̬r on maas (hein niidetud) Hää; meil olid einamaa nöörid Lai; nöörid, nad oĺlid pikad ja `kitsad, vakamaa `laiused SJn; meil olli terve nü̬ü̬ŕ `mõisest kokku aia, neli vakamaad üten nöörin Krk; luha aenamaa nöörid olliva kõrvu; `mõisal oĺli kümme vai kaitskümmend `nü̬ü̬ri `väĺlä renditu Ran; siss kutsi põlluʔ nöörä `viisi, a noʔ om tükü `viisi Se

nühr nühr g nührä Võn Plv Räp(n nüher) Se Lei(g nürä), nührü Urv Rõu Plv(n nüher) Vas; n, g nühri Hel Kam Rõn San Krl; nöhr Kra, g nöhri Krl(n nöhri); nüŕh g nöhrü Har nüri a. halvasti lõikav või sisse tungiv ni̬i̬ väedse om ju nühri Hel; na omma vikati kiḱk nühriss `pesnu, et ämp `niita ei saa San; mi‿sa vigurdat taa nührü väidsegaʔ Urv; kõbasta pügi`raudu, neo omma jo nöhrüʔ, ei˽saa enämb lammast pükäʔ; paĺlu `nürhre `kirvõid Har; hobõsõl ka kuluvasõ˽`hamba arʔ, `lätvä˽nührüss Rõu; naa˽kääri˽`tahtva hikoʔ, nührü ummaʔ Plv; leib oĺl `väega˽huba ja väits nühr Räp; nöhr, olõ õi vaib Kra b. tömp pusipuu ots olli terräv, tenõ ots alt nühri Kam; nührä nõ̭naga vikah́t Se c. piltl tönts nühri vaemuge ja `tundmisege Hel; silmänägemine om nühr Räp

*nühritsema nühritsemä Rõu(nührü-), -me Hel; nöhritsõmõ Krl

1. nüsima liha nühritseme Hls; mi‿sa tahn nühritset, ku väits um nühr, saa aiʔ lõigadaʔ Rõu
2. nürima, nüriks tegema ma nöhridsi väidse är, `kraapse ravva päält roostõt Krl
Vrd nührütsämä

nührümä `nührümä Kam Rõu Plv Vas Se; `nöhrümõ Krl nürinema `pehme teräga vikat `nührüss ruttu ärä Kam; väits om är `nöhrünü Krl; vikaht nakass jo `nührümä Plv; [hobuseraudadel on] är `nührünü haagiʔ Se

nührütsämä nührütsämä Rõu Vas; nöhrütsämä, nöhritsämmä Har

1. nüsima see väit́s om külh väega nüŕh, noh vaest õks nöhritsät mahaʔ Har; Mi‿sa˽nührütsät tan taa nührü `saega Rõu
2. nürima, nüriks tegema Ku `lamba`rauduga lõikat säänest `asja, medä ei võiʔ, siss nöhrütsät rauaʔ äräʔ Har; maʔ nührüdsi väidse [ära] Vas
Vrd nühritsema

nüri nüri g nüri Kuu Hlj VNg Lüg Vai SaLä Krj Pha Pöi Muh Rei LäPõ Var Tõs Saa Juu VMr VJg Sim I KLõ M TLä TMr Urv Räp, nüri|da hajusalt , Ris Tür, -dä Mär Vig Puh Nõo Rõn, nürja Kaa Vll, `nürjä Lüg; nüeri g -dä Khn

1. mitte terav, halvasti lõikav v lõikuv nüri nuga, `tahtus `käiädä Kuu; `nürjä `saega kui `lõikad, `üellässe: mis sa sittaga `kihnad Lüg; vigasti on nüri, `tarvis akka `luiskama Vai; näkitsed leva koorust nüri `ambaga Khk; pöllal nüri sirbiga said odrad ösutud Pha; nürja aśjaga‿p soa leigata mette, peab vaheks tegema ennem Vll; Nüri nua täke, siis paraneb ruttu ää Pöi; vigad on nüri Rei; nüsin mud́u sii nürida `noaga Mär; obu libiseb, libe tee, nüridad rauad all Kse; Kiärid nüeridäd, `tahtvad vahenda; Ahengas `vasta kivä nüeridäs tapõtud Khn; [liiv] teeb rauad nüridase, kellega see `lammud niidetse Aud; `ańsin lastele nüri noa, siss ei `lõika näppe ära Saa; vikat́ on nüri, ei akka `peäle Juu; ta lõhub nüri `kervega puid JMd; `puśsi ikke käiati kua, tema läks ikke nürist VMr; nüri `kerve tabrik one Kod; vikat́ on nüriks `tehtud Plt; panen obese `rauda, talve paneme terävässe `rauda, suvel nürisse KJn; kogundi nüri väits Trv; miul kait́s nürit `nuia om (vikateist) Krk; piḱk ti̬i̬ `Tartude `sõita, obene nürin ravvan Puh; ma pia `laskma `kääre `ihka, kääri omma nüridä Nõo Vrd nügi
2. tömp; lühike nüri abemega mees Mär; abeme nüridass `lõikanu Hää; vana nüri luud pidi olema ja kehrvaŕss [krati tegemiseks] Juu; nüri abe oli lühike abe Sim; vill‿o vi̬i̬l nüri, tahap `kasva; ivake `aega ja nüri nagu nui (pliiatsist) Kod; suur mi̬i̬s oĺl - - paksu `näoga ja nüri habõmõga Räp
3. piltl tönts; kehv, vilets; juhm nüri inimine `arvu `saama Hlj; `silmad `lähtävad nürist VNg; oli sedine nüri `niitaja, laisakene Jäm; silmad juba nürid Khk; Taal see `mõistus on ikka nii nüri Pöi; akatus `olli üsna nüri Muh; töntsi meelega oo nüri inime Var; ega see vanames nüri ond, ta‿li ikke arukas mees Mih; `kaibas, et nüridam oo juba see `kuulmene Tõs; vanad, need on nii nüridad, ei määleta Ris; nüri mies - - tasase akkamisega VJg; mõni on niskese nüri `mõistusega Lai; nägemine kippub nüris `jäämä Vil; sel om nüri silmä `vaateke Trv; ta iki `puudulin om vähä, kes `mõistusest nürip om Krk; mõni ei kuule tasast kõnet, om nüri `kuulmisega Ran; si̬i̬ aru`saamine om nigu veedike nüri, ei tule egäd `asja `mi̬i̬lde Nõo
Vrd nühr

*nürikas nürik|ass g -a(se) Krk; nürik|äs g Kod nürivõitu nuga - - one nürikäs, sugu võtab Kod; kirvess om nürikasess lännu; väit́s iki `seante nüri `taoline, nürikass Krk

nürima nürima Hlj VNg Lüg Vai Jäm Khk Vll Pöi Muh LNg Mär Kse Saa Ris Kei Jür JMd Koe VJg Iis Trm Plt KJn Trv, -mä Kuu Juu Kod Puh Nõo, -me Hls Krk nüriks tegema, nüriks muutma Nii kivik maa, nürib vigastime ärä Kuu; ärä `vaide kive `pääle lüö, siis nürid `kirve `vällä Lüg; liivassed lauad nürivad sae ää Khk; Noa tera on nõnda ää nüritud, et see‿p akka soja sita `peale koa Pöi; ää nürig vikatid ää mette Muh; koho unikod eenama täis, nürib vekati ää LNg; kibid nürivad saha ää, sahk taha kõva maa sisse `minnagi Mär; käärid võib ära nürida, kui liivast rõõvast `lõikad Saa; nüris noa `vasto kivi ära Ris; `Saagi nürida `oskad, teritada ei mõista Jür; ää akka kervest ää nürima Koe; liivane roht, nürib vikati ära Trm; mes sa ull ti̬i̬d, nürid `kerve ärä Kod; väits om ärä nürit Trv; muudku nüriv `väitsi paĺt Krk; mes sa nürit tost vikatist `vastu `kivve Puh; kes ei mõśta liibata, tu̬u̬ `liipab `risti terä ja nürib vikati ärä Nõo || nüriks muutuma vikat on `niites ää nürind Vll

nüräsk1 nüräśk g -i Kan Urv nüri terariist väit́s ku nüräśk, ei mõista˽ma taaga˽lõigataʔ Kan; Taa nüräśkiga˽saat sa no mõ̭nõ liha lõigadaʔ Urv

nüräskine nüräśkine nüri Väit́s om `väega nüräśkine, ei `lõikaʔ sukugeʔ Räp

pahr pahr g pahr|u San V(n pahõr Räp Se, parh Har), -a Rõu; n, g pahru Hel Ran Kam Ote Rõn San VLä; parh g parha Har kult mis `lõikamõdõ om, tu̬u̬ om kuĺt vai pahru San; meil ka iks innembi oĺl pahr Kan; `unkri om tu̬u̬, kes t́akkõ `lõikass, `pahrõ `lõikass Urv; `väega kuri parh, tu̬u̬ `puŕri ku˽`kiäki lät́s manu; t́sial om pahru hädä (innaajast) Har; iḿmisega˽tulõ pahralõ minnäʔ Rõu; tuĺli `pahru `lõikama, kas väits terräv um Plv; pahru liha pauk õ̭nnõ, ku˽küdsät ja `haisass Vas; ku `tütrik söögi pangiga `sulgo lät́s, sõss vana pahr tuĺl tallõ `röhkeh `vasta Räp; `pahru või ei är tappa, kusi kõõ lätt är lihha pit́ih, `haisma nakass liha Lut

pikkamisi pikka|misi Lüg Rid Kse PJg Tor Saa Amb JMd Kad IPõ(-mìisi) Plt, -mesi LNg Rid Tõs Aud Vän Hää HMd Nis Hag Amb Tür Koe Pil SJn, -meisi, -meìsi Lüg Aud Amb JJn Plt Pil; pikkä|misi Tõs Trv Hls Krk Ran/-ḱk-/ Puh San/-ḱk-/ Har, -miisi, -mìisi hajusalt T(-ḱk-) V(-ḱk-), -mesi Mar Tõs Juu KJn; `pitka|misi Lüg Khk Kaa Pha Vll Pöi Rei(-mesi) Phl, -missi SaLä(-mis̀si) Jaa, -messi Kär; `pitkä|misi Khn, -miisi Kod; pikamisi Mih Ris pikkamööda; vähehaaval; ka laugjalt, libamisi tämä käib jo `ninda pikkamisi, `millal tämä `selle tie `käidu saab; ilus rand on siin, lähäb `ninda pikkamisi [sügavaks] Lüg; ma kikerda niisama `pitkamissi Jäm; see `aigus läks nii `pitkamisi ee Khk; parama sööma `peele saand, ähk akab `pitkamis̀si `toistuma Mus; see on nönda `pitkamisi `küpsend leib Pha; Meri kevade `soojub `pitkamisi, sügise `jahtub `jälle `pitkamisi Pöi; kui sa nii `pitkamisi hakkad `rεεkima, siis tuleb `meele Phl; so kääs lähäb see kerjotamine üsna pikkämesi Mar; pikkamesi kadun kõik ära, põle änam tuli`ända ega põle änam tuulis`paska Tõs; Iäd tüed tehässe `pitkämisi Khn; keripulgal on ümmarike muna otsas, siss lääb pikkamisi peenemas Saa; pikkamesi jähi `kuulmene ära HMd; nii pikkämesi teed, põle `jõudu kedägi Juu; pikkameìsi lähvad [päevad] nüid löhemaks Amb; pikkamisi läheb [mägi] `alla Tür; pikkamisi tehasse kõik asjad iast Iis; mine tasaiĺlokeisi ja `pitkämiisi Kod; tuleb pikkamisi nagu `aige Plt; ära räägi `kiirelt, katsu pikkameìsi Pil; ti̬i̬ pikkämesi, siss on tü̬ü̬ ikki parem KJn; kes pikkämisi ümmer kääńds, sedä ütelti ütsiluine; `seante pikäline kallass, lääp pikkämisi `alla Krk; `siuhke terägä väits, kel terä lääp piḱkämisi teräväss Ran; vanainimese asi - - mes ti̬i̬b, ti̬i̬p pikkämiisi Nõo; `uhmre põhi ka läits alt pikkämìisi `kitsass Ote; `väega `pistü katuss, mis pikkämìisi lätt, tu̬u̬ om `laugõ Kan; mi˽lat́s nakass ka `käümä, noʔ lätt pikkämiisi nigu vana miis Har; kell lätt `väega pikkämìisi, ei tulõʔ ei tulõʔ õtak Plv Vrd pikkamidi, pikkamine, pikkamiste

pime|vaim (kerge kirumissõna) Mis sa pimevaim `ninda pikka `kohmitsed IisR; Kos sa pimmevaim jooset, kae iki ette ka Hel; oi sa `pimmevaim, küĺle seen - - serände valu, et ei saa liigutada kah Ran; väits `pimmevaim `onte katte ärä tu̬u̬‿sa üte söögivahega; meil üits `aasta `olli ületalve oenass, tu̬u̬ `pimmevaim es saesa paegal Nõo

pirru- peeru- pirrulõmmus `võeti kase või kuuse alg, änamasti ikki kase, vat kuuśk `pildus sädemid Saa; mõnikord `tu̬u̬di süld pirru`alge kodu Hls; es ole eli ega `laḿpi kah, pirru tulega sai `valgust Ran; pird `pańti pirru`mulku, siss es ole käen `oidmist; mia sü̬ü̬ vägevät liha, aa `sisse nigu aganit, a ike ole nigu pirrupilbass Nõo; pirrukubu olli `valmiss `kistu, säält `võeti ja läedati uus pird Kam; pirrumüh́k (peerukimp) oĺl ütte `viisi nukan, säält mugu `võeti San; Vanast - - oĺl pirru`näütäjä, kiä pirruga˽tuld näüdäśs, ku˽`hammit tet́ti; Vanast tet́ti talvõl kõ̭ik tü̬ü̬ pirruvalgõl Urv; Pirrukoŕvi˽`koeti inämbüsi labadsõʔ Rõu; Pirrupuuss `kaete `häste hõllõ ja lahhe puu, `ümbremineja puu pirrupuuss es `kõlbaʔ Räp; kos tu pirru`kiskmisõ väit́s om Se

pool1 pool g poole S L Kei Juu Kos Amb Ann Tür Pee Koe Sim Äks Ksi Lai Plt; pu̬u̬l (-ĺ) g poole Hää Pal KJn Vil M T, poolõ Võn V, puale Kod; puol g puole Ris Hag Kos KuuK Amb JMd JJn Koe ViK Iis Lei//, `puole R(-ua- Jõh); puõl g puõlõ Khn

I. num 1. a. murdarv üks kahendik puol `kolmat (2,5) Kuu; kolm üks pool (3,5) Khk; pool viiet (4,5) Muh; kaks ning puõl Khn b. (kellaajast) `kellu saab puol kakstoist VNg; kellu oo pool neljat Muh; `ummes kella pool `seitsme `aeges Mär; pu̬u̬l `seitsme aal tuleb kodo KJn; kell om pu̬u̬ĺ üit́s Krk; ma˽pia kell pu̬u̬ĺ neli kotust `vällä minemä Har; teḱke no˽rutto, rońg lätt viie i̬i̬st pu̬u̬ĺ (kuus) Räp
2. hulgalt, koguselt üks kahendik tervikust a. ant kogu, terve `vierand `liitrast saa viel midagi, `puolest juba vä˛e `aitab Jõe; puol obose `kuormat panin `sõnniku `vankrile ja ise `viisin ära Lüg; tund ja üks puol [on leivad ahjus] Jõh; mie sain puol vakka täüs `puhti pappu Vai; param ikka pool muna kut tühi koor Khk; Pool kera `lõnga on veel, `julgest soab teise `kinda `valmis; Pool pead valutab nagu ull Pöi; see kaŋŋas `tehti poole `küinra `laiune Muh; kahe ja poole `aastane LNg; oled pool `õuna ää söönd, kis sedä teist poolt siis änäm tahab Mar; pool [tööd] oo veel tegemata või änamgi; ma ole poole elu `aega `kaosid `lõhkund ja `pumpasid teind Mär; poole vakama rukist pidi nelja vakama eenama eest `lõikama Tõs; Ta (külimit) `oĺli jusku pu̬u̬l kuud, si̬i̬ lai külg käis `vasta `kõhtu Hää; pośtivahe oli `ohra, pool pośtivahet oli `kaera Juu; rukkinabrad on puole `kuormased või suuremad Kos; mul põle änam puolt `leibagi JMd; jõin poole pudelid `limunaa·di Tür; olime Vägeva `jaamas ja siis [rong] tuli kohe, kas oli poolt `tuńdi Pee; selle `aaga ingastas puole pudelid `viina ää Kad; pu̬u̬l `tuńdi `aega, kui läks Kod; [vargad] olid poole ü̬ü̬d `vahtinuvad, ei saanud obest ära `viia Äks; pu̬u̬l `tu̬u̬pi [viina] `maksis minu `aegus kolmkümmend ja kolmkümmend viis [kopikat] Vil; `julguss ollev pu̬u̬l `võitu Trv; nüid‿o pu̬u̬ĺ `vaeva vähep joba, tüdär tege puha ärä Krk; ei niidä põhjani maha - - pu̬u̬l `aina jääb kasuma Ran; pu̬u̬l `tunni nüid viriseb, `enne ku ta `aiga `ütleb (raadiost) Puh; mõni ütel, et mul om `leibä `veedi, ma‿i saa sulle pu̬u̬ld `pätsi `anda, siss ańd poolest poole; pu̬u̬l raha ollu ärä `mastu, pu̬u̬l raha ollu `anmada Nõo; siss tetti nisu jahust `kartuli pudru `sisse serände karaśk, pu̬u̬ĺ `olli jahu ja pu̬u̬ĺ `olli `kartuli `putru; rabavuss pengi olliva, nii nigu si̬i̬ pu̬u̬ĺ `lauda Ote; pu̬u̬ĺ maad saa ütele pojalõ, tõnõ pu̬u̬ĺ tõsõlõ pojalõ; ku pu̬u̬ĺ kuud om, siss üldäss meil nii, et kuu om `lõikõl Har; ma˽kisi üt́skõrd `põllõ lehmä suust, pu̬u̬ĺ oĺl suuhn joba Rõu; poolõ puńniga lavvaʔ Plv; paŕõmp pu̬u̬ĺ munna ku tühi ku̬u̬ŕ vns Vas || ku na (lapsed) vällän mängivä, siss om jo toda kira ja kärä üle poole (rohkesti, palju) Nõo b. ant kõik `seilasimme `puoles `purjes (poolte purjedega); `laiva `lähte, `puoled `purjed pääl VNg; `puoled inimesed `läksivad `tüöle, `puoled eväd `saaned tüöd Lüg; sa‿p tεε `pooli `asjugid Jäm; pooled `tuhlid läksid mäjaks Khk; `kapten `rεεkis, et pooled mehed olid ära uppund Emm; pooled inimesed olid juba `enni ää tulnd, kui meie `sõnna saeme Mär; maa olli nii pehme, et poole nurme jäevä üless `künmädä Rõn; poolõ inemise `oĺli ristitselle tullu, kiä `oĺli kutsutu Har; sa‿i tiiäʔ `pooli `aśjugi Plv; poole peal(e) kellegagi kahasse või midagi rentides jagama saaki nii, et omanik saab poole endale sie Ara `suolaja ost `nuodad ärä ja siis `puole `pääle mihed `jälle `püüsid, puol said siis omale, puol sai peremies Kuu; minä vein `metsävahile ühe [mesipuu] `puole `pääle Lüg; mia tei [heina] poole pääl Krk; Tü̬ü̬ teemi küll poole pääle, a ma‿s saa tost kibenatki omale Hel; mi `eĺli vanast `mõisan üte moonamihe kotusõ pääl katõkõisi poolõ pääl Har; kos tu Ossada su̬u̬ oĺl, sääl tet́ti `haina poolõ pääle Räp; mi ańni osa maad poolõ pääle tetäʔ Se c. (millestki väiksemast, poolikust vms) timbit [lambad], nee‿o poolde `körviga, pole `pitki `körvi mette Khk; mul oli `söuksed kätised, ma kudusi pooled sörmed Kär; Moole oo keige rohkem mokka mööda makid, pooled tuhlid (kooritud ja pooleks lõigatud kartulid) ja liha Emm; pooled tõllad olid na vähämad, na, kus kaks oost ees käis Mär; pooled pütäd oo vähemäd ja täis pütäd oo suured Tõs; `sõitsid poole tuulega Kei; pooled (kolmveerand) `käissed olid [särgil] Pal; `väegä höüd lang om tettü - - poole˽keerüga Har; keedeto˽seeneʔ pandass `pu̬u̬ltõ `vaate vai `kirno Räp; rüäl om õ̭nnõ‿vil pu̬u̬ĺ teŕrä - - olõ õiʔ põimuaig kavvõndõh Se d. piltl viitab millegi vähesusele, nappusele `Jusku `puole `mielega, no kuhu sa `tormad IisR; poole äälega räägib; poole iŋŋega (vaevu elusana) `pääses `randa Khk; Ma‿p lousund mette poold sönagid Emm; Seda sündmust ei puudutatud poole sõnagagi Mar; piab ika puol suud `kinni pidama, jäta ika muist `rääkimatta Hag; ära ole niisugune puole aruga VJg; mis sa ikka löterdad, pia ometi pool `suudki `kinni Ksi; kui selle naisele `ütlesid poole sõnaga pahasti, siis ta sai nõnna ärritud Plt; tapime kuan kana, lei `kirvega ta `pu̬u̬lde `vinna, kana läits `lendu; koradi poole meelelise - - mes te joosite `õkva `mõisde ärräle `ütlemä Ran; ta‿m poole aruga - - aap serätsit jutte, mes koheki ei `kõlba Nõo; sa‿lt jo periss poolõ arugaʔ, kis kolmapääväl `sanna kütt, sann kütetäss pu̬u̬ĺpäävä Har; Üldä˽tohe ei˽tälle pu̬u̬lt sõ̭nna eiʔ Rõu || vi̬i̬l olõ‿i· suurõkõnõ - - um pu̬u̬ltsika (pole veel täiskasvanud siga) Lut; poole kõrvaga kuulma juhtumisi, muuseas kuulma Äi mina‿p tee sest asjast mette uduaimugid, pole poole körvaga ka kuulma juhtund Kaa; Poole kõrvaga `kuulis, mis nõnda salajas `oĺli Hää; oleks nagu poole kõrvaga kuuld Sim; poole suuga, poolest suust põgusalt; vastumeelselt mes `anmene see oo, naa poolest suust Mar; puolest suust ta seda ika `ütles, aga ega sie täis `ütlemine ikka põld Hag; teinekord ei saa täie `suuga lubamisest `aśja, ammu siis veel poole `suuga Lai; ta nii poole `suuga iki lubas Ran
3. (määruslikes ühendeis:) keskpaik, keskkoht a. kui `vergud on `puoles vies, siis nad on kaks-kolm `sülda vie all Jõe; `Puole vie rivil läks `tarvis juo `potskad ja `lieted, mes `verku parajass sügävüsess avidid `oida Kuu; `kahvel `seiso ülemäl, nii `puoles `mastis Vai; `pooles määs, sedasi alt üles tulemas oled; `Saapad on `poolde `säärde Jäm; leib nönda pätsiks jäänd, poole `küpsemisega Khk; Tuul murdas kuuse poolest puust katti Kaa; urdad, libed kalad, poolest `saanti (pooleldi) aŋŋera `moodi Vll; Aug, ta liigub nõnda `pooles vees Pöi; mere `saapad‿o `poole `reide Muh; palgi `sisse `raiund sedasi õnarad, nii pooleni palgi `sisse Mih; pudel oo poolest saadik vett täis Tõs; pooles eas inimene (30-aastane) Hää; `jupka on poolest perset Saa; laev on puoles laadungis Ris; `suitsu tuli ju `poole tuppa Kos; ei saand `puolde `tiesse, siis tuli sõjavägi `vasta Amb; üks pleh́t oli seila pial, `poole keresse kohe Ann; kardulid `aeti `puolde `mulda VJg; ukse tegid `lahti poolest saanik Trm; [kuued olid] pooleni siareni või veel allap̀oole Lai; ta oĺli poolest `saati nõus Plt; poiss saab `ammu `enne `sinnä, teie ei saa `pu̬u̬lde `maassegi KJn; kalapüügige om nõnda, et ku `tervüss käen, om poolest sandik nagu lõbu asi Trv; lükkä [siiber] poolest maad (pooleldi) `kinni, ärä periss `kinni lükkäde; vesi olli poolest `sääri Krk; kui kuhi `olli pia poole pääl, siss nakati alt `kakma; kui kalet `lasti, tollega `minti `pu̬u̬lde `järve Ran; küll `olli kurb `kaeda, eläjäss saesap lume seen pooleni küĺleni Puh; tu̬u̬ om Savikenk, Savikenk om Miku ti̬i̬ pääl, poolen ti̬i̬n Nõo; mina‿s `julge nii `kõrgele minna, jäin poole puu pääle TMr; töŕk om poolõni `perseni Võn; `Jätse ussõ `pu̬u̬ldõ `vinna Urv; püśs oĺl poolõl vinnal Krl; ta om `tsialõ `pu̬u̬ldõ `süamede väidse `sisse tsüsänü Har; ku sa mäkke üles läät, poolõh mäeh olõt mäe jalal Rõu; Poissa`hammõlõ `pańte sälä pääle piht ala, nii poolõni˽säläniʔ Se b. (aja kohta) mei `puoles mais `läksimme [rändpüügile] Hlj; See aasta pole - - öiget koormaveo teed veel olngid, niid alles pooles talves akab lubama Kaa; Kes seal tegemas on, poiss põõnutab pooled päevad magada; Poole öö ajal ta tuleb veel `teise perese, noagu poleks `päeva `aega Pöi; pool suid‿o ammugid läin Muh; Teie tulete siis alles niitma, kui pää juba pooles keskomingus oo Han; vanaste naesed `kehräsid pooleni `ööni Juu; karu `üeldasse, et `kierab puolel `talvel teist puolt VMr; juba pooles `lõunas `aeti kari kodu, kui `kiili akkasid `jooksma Lai; läit́s poolest kuud ära (kuu keskel); ka ta poole päevä aig om Krk; kui joba vanger (tähekogu) `vehmri ommuku poole pü̬ü̬rd, siss teesit, et om jo pu̬u̬l ü̬ü̬d `mü̬ü̬dä; mul sai iki pooleni talveni ubinit süvvä Puh; si̬i̬ kuu lõpeb nigu lõhn `otsa, nüid om joba poole pääl Nõo; päiv om poolõn õdagusspoolõn Har; päiv sais poolõh `lõunah Plv
4. kaks korda (millegagi võrreldes suurem, väiksem vms) sie one `puole `targem kui mina VNg; minu `õtrad õlivad kõhe ligi `puole lühemad Lüg; küsis poole `kallimad `inda Khk; `Seaste on lund poole `rohkem, kut minev`oasta oli Pöi; ma sai poole odavamalt Muh; `ańdis moole poole `rohkem veel, kui ma küsisingi Mär; sie on puole `kaĺlim Koe; ta om jo pu̬u̬ĺ vähep tõisest Krk; temä müis oma `lamba poole `kallimbalt ku mia Nõo; lasnu na (palgid) `ontegi `lahki lõigata keśkpaigast, oless saanu pu̬u̬l `rohkemp Ote; su˽rõivass om poolõ ilusamb ku˽mul Har
II. subst 1. a. kaheks jaotatava eseme, nähtuse vms üks osa; külg Se kuorm `vankril‿o sul `tõise `puole pääl, se `lähte jo `ümbär Kuu; nahal üks on `karva puol, `tõine on sile puol Lüg; ladva pooled rabati ennem Kär; Liha soolati nõnda, et kile pool ikka `alla jähi Pöi; soe pool pannasse `vaeselapse lehel `vastu `aiged (paiselehe alumisest poolest) Muh; Lakard on sihane puu, mis vankri esimest ja tagumest poold koos peab Emm; Kotil keerati pahem pool ja oli jälle puhas Mar; veel olid kahe poolega [särgid], `taksest oli see alus, ja `pialmest oli lina, linane Aud; tagumine pool ehk tagumik Hag; param pool [kehast] jääb nõrgaks Juu; sai `väĺla arvestud, kui lai tuli - - kanna puol jäi `kitsam (pasteldest) JJn; siis nad (turbapätsid) seisivad niikaua, kui jo `pialmist puoled saivad nii kuivast, et kannatas jo kierata Rak; tuuli luud - - si̬i̬ oli õlest `tehtud luud, `tüikapooled muidugi i̬i̬spool ja selle ladvapoolega pühiti Äks; nua piä pooled KJn; `rõõval om üä ja paha pu̬u̬ĺ Hls; ütel ma näi näo pääl [tulemärki], tõene pu̬u̬l nägu `oĺli nigu verine Ran; mes tä muud `olli ku älvätuss, tõese poole sehen es ole elu; vahepuu om jälle, mes rataste edimäst ja tagumast pu̬u̬ld kokku oiab Nõo; `mustre jago oĺl nigu hää poolõlõ inämp, nä olliva sääntse lilleliseʔ (vööst) Kan; illuss põllõkõnõ om taha `laotõt päävä kätte kuiuma, `pitsõga pu̬u̬ĺ om pääle laotõt, päävägä `pli̬i̬küss väŕm välläʔ Har; täl oĺl koolih `kävvüh jo˽kaal kõvvõŕ, pää oĺl kõõ üte poolõ pääl Vas; üt́e poolõga kaar (teat kaerasort) and ka `höśte `väĺlä Se b. kuuluvuse, otstarbe, paiknemise vms järgi eristatav osa kahe poolega pulm - - esimese `öhtu `tuldi ruudi kottu, pulmalised kεisid `kahte (pruudi ja peigmehe) vahet Mus; Tüdruk elass kohe poole pääl (oli naaber) Trv; sääl majan om kaits elutust, minijäss eläb sääl tõesen poolen Nõo; Seto poolõ päält tulno Räp; kuŕah puolõh kabõhhõsõʔ, tu̬u̬ um kabõhhõsõ pu̬u̬ĺ. hüäh puolõh umma poesiʔ, tu̬u̬ um `poissõ pu̬u̬ĺ (naiste ja meeste poolest kirikus) Lut
2. ühetaolistest osadest koosneva eseme üks osa Üks pool [aknal] käis `lahti, teine äi käind Pöi; suur kahe poolega kiik `olli värava taga Muh; rihaluse väravad oo koa kahe poolega Mär; ku obustega `tultas `sisse, siis `tehtas mõlemad [värava] pooled `lahti Hää; tee ukse pooled `lahti Juu; õlid kahe pualega väreved Kod; `riihetarõ ussõʔ omma kõ̭iḱ üte poolõga, `põ̭hta ussõ omma katõ poolõga Har
3. a. üks vastastest, vastandlikest leeridest nee, kes södivad, on kaks södivat poolt Vll; vanaema läin ukse peal ja küsin: no kumma pool vöit nüid jähi. titeema `ütlen: vöit jähi nüid ikke meite pool (seni olid kõik pojad, nüüd sündis tütar) Ris; timä anna‿i peri, kas väit́s `vasta, õks timä pu̬u̬ĺ piät pääl olõma Se || kellegi pooldamisest mina põle kummagi pu̬u̬l Hää b. (abikaasast) Minu tugevamb puol on `mullas Lüg; Vana käis eile `õhta meil, igav akkand `kinni, alumene pool läind `linna nalj Pöi; isane pool `ütles: ise pidid ikka `muistma [lugeda] Phl; mi̬i̬st üteldi vahel kõvemb pu̬u̬l ja naene `oĺli nõrgemb pu̬u̬l vai õrnemb pu̬u̬l Ran

poolik1 pooli|k Pst Võn Räp, g -ku Vll Pöi Muh Emm Phl Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Saa Kei Juu Trm Pal Plt Pil KJn Trv Hls Hel TLä Kam Plv, -gu Jäm Khk Rei Krk Rõu Vas; puoli|k Ris HJn JMd Koe Kad VJg Iis, `puoli|k Jõe Hlj, puali|k Kod, g -ku; `puoli|k Vai, g -gu Kuu

1. pooleks tehtud; poole peal olev poolik tuhlis jähi laua `peele; lapsed söid pooliguid `öuni Khk; ma võta selle pooliku leiva Kse; tõivad kiriku juurest `altari pealt puoliku `küindla HJn; vana `ernelgi jäi kua poolikid teri järele Trm; ma‿i taha `leibä poolikuss tetä; üit́s poolik leib om alle söömäte, mis sa sel `tervest jälle `üŕgät Krk; rehe tarel olliva poolikud ussed, `päälmäne `olli suidsu `väĺlä `laskmise uiss, alumane `olli `lämmä `oidmise jaoss Ran; meie `ütleme nüid `õkva kõvan sõnan ja kõva tähtega, ega me poolikit sõnnu ei kõnele piltl Puh; poolik väits, pu̬u̬ĺ ärä `murdenu Kam; poolik annoḿ Vas
2. lõpetamata, pooleliolev; mittetäielik; mittetäisväärtuslik jättis töö poolikuks Vll; See (aia tegemine) oli kõik üks poolik asi, lehmad olid `väljas `jälle Pöi; poolikut `seltsi (segatõugu) `lambad Phl; ta teeb ikke poolikud `moodi, jätab [töö] kättä pooleli Mär; kavva ta poolik seisab, peab ära lõpetama Hää; see on üks puolik tüö JMd; sie asi on kõik nii puolik VJg; si̬i̬ ame om `alla poolik Trv; mul om kähen paĺlu poolikid `tü̬ü̬sid Hls; ośt pooligu maja ärä Krk; poolik sulanõ (kolme päeva sulane) võõdass Plv; unõtamma om nigu üt́s poolik sõna, tävvelik sõna om unõhtamma Räp
3. subst pool (hrl liitsõna järelosana) pää `puoligud `läksid siguelle ja kanuelle, aga sava `puoligud, nie ige `süödi ja `läksid `tündri ka `suolamisele (kalast) Kuu; `jõulu `pańdi siapia `puolikud kerikselle Hlj; me olime sääl `öhta pooligul Khk; Sügise poolikul oli vilja koristamine Kei; ta magas `terve ommiku puoliku JMd; ańd mullõ leivä pooligu Rõu
4. pooletündriline nõu; ka pooleks lõigatud suurem tünn Sai `suolatud `silku kohe `puoligu täüs `kerraga Kuu; üks nõu oo veerend, teine oo poolik, kolmas‿o `tünder Muh; poolik, `veiksem kui `tünder ja veeränd on jälle `veiksem kui poolik Juu; mul on mitu `tühja silgu puolikut JMd; ieringe pualik, pualess lõegatud si̬i̬ pütt Kod; seda `poodi ei old, kus silgu poolikud sees ei olnd Pil; [tal] `olli eeringe poolik võid täis, ega ta esi es täi süvvä, tolle ta müis ärä Nõo || ühest puust õõnestatud nõu vaia vili sinnä˽poolikuhe pandaʔ, sinnä ei˽saa˽hiire˽manu õiʔ Har
5. pooleliitrine pudel viina kolm `puoliku viel sai `laualt - - ärä `korjada Lüg; Kas teeme laupäeva õhtu puhul ühe pooliku Mar

poonitama poonitam(m)a Vas Se(poońta-) vaidlema; tõrkuma `kullõ õi sõnna, poonitass `vasta Vas; sa ilma aśalda poonitat; jovva ai sukka ar poonitaʔ; `naksi poonitamma tu̬u̬ pääl, mitu `aestakka sais olõ katuss; timä poonitass ka nii kas väit́s `vasta; huulõ pikaʔ, massa õi poońtaʔ Se

pulkama3 `pulkama VMr; `pulkamma Plv, da-inf pulgadaʔ Har; imperf impers pulgati Sim San

1. pulkadega kinnitama `pulkamine - - sõlduksed [kangal] sial servas, `pulkadega sai maha `pandud VMr; pärast pulgati, üks pulk torgati `püśti [heina] `koorma `sisse, teine läbi, keerutati `ringi, siis läks kõvaks Sim
2. (suvaliselt) noaga lõikuma no˽sai `poiskõsõlõ vastanõ väits ostõtuss, noʔ nakass `pulkamma enne; sai `vahtsõ väidse, no˽`pulkass pääle; mi‿sa `tarrõ `pulkat, kas sa ussõn ei `mõista pulgadaʔ Har

puruks puruks Kuu Hlj Jäm Khk Kaa Pöi Muh LäPõ(puro- Mar) Hää HMd Juu Jür hajusalt , Plt, purus (-os) Mar LäLõ Tõs Saa KJn, puruss M T Har Rõu Plv Vas, puruse Var Tõs Aud, purusse PJg Tor Vil

1. katki, lõhki, tükkideks, sodiks kouk`seljad `tievad `võrgud puruks kohe Hlj; ühe `ounbu pani [torm] puhas puruks Jäm; Tuhlistel on kõvad tükid sihes, kõik ei lähe `sonkideks puruks Pöi; tüid `torkavad su seare puruks Muh; ükskord kukkus [lastud luik] mul just nii ońni `körva, et `vaata oleks ońni puruks kukkund Noa; ää murra puroks neid kammi `piisid mette Mar; linnassed pressid `veskes puros Vig; ta (lehelis) läks naa `kanges ja libedase, et käed sõi puruse Tõs; pudel on ju `kerge purus minema Saa; kui ta (kala) mässib `sisse, ta rabab [võrgu] silmad puruks HMd; viis tuhat [pilbast] sai `päävis teha - - aga kus võt́tis sõrmed puruks Koe; meie ike vies `leotasime selle luu, nii et luu purus läks (linast) KJn; perse olnd purusse `lü̬ü̬dud, verine nõndagu vere pank Vil; `alla minnan akas obune `lõhkuma, visaśs miu maha ja lei miu puruss, `vanker oĺli üt́sitüki puruss Pst; ta om maruvihane, puruss lõhk kik asja Krk; ku ma karjan käesi, mul ka kõtt valut nii `räńkä, et kaku vai mätäss puruss Ran; ku nu̬u̬ undi oss `küini `sisse `pääsnu, siss na‿ss puruss kisnuva nu̬u̬ inimese Puh; litsu koi puruss, tapa ärä Nõo; adral - - nõ̭na pääl `oĺli väits, kes kamarat puruss lõigaśs Ote; ega munaku̬u̬ŕ t́sigadele ka põletu ei ole, õõrut puruss ja t́siga sü̬ü̬p ärä Rõn; kot́t om periss puruss lännüʔ - - piat paik pääle `pandma Har; mõ̭nõ kotusõ pääl lööse räüss nii puruss vilä, et must maa um takah Plv Vrd purust
2. täiesti, päris mine `riidle tä puruks läbi; Me kεisime muidu ikka `seltsis, aga nüid lεksime puruks `riidu Khk; mis sa sest veel küsid, see oo puruks `möödas kõik; see aeg oo kõik puruks kadund Mär

puss1 puśs g puśsi Mär Kse Mih Khn Tor Hää Saa Ris Amb JMd Ann Koe ViK(puśsu Kad) Iis Trm KJn hajusalt V, pussi SaLä Krj Vll Pöi Muh Mar Var Tõs Trv Hls Krk Puh, pussu KuuK; puss g pussi Rei, `puss|i Lüg, -u Kuu; n, g `pussi VNg Vai; puśs- IisR Kul Vän Juu Kod Lai Plt pussnuga isä tegi `meile `pussud igäle ühele, tegi viel vigastimme tügüst Kuu; ega sie nuga ei õle, sie on puss, terävä `õtsaga Lüg; suur puśs oli tesel ikka küĺje pεεl Khk; lõi pussiga Vll; Tea‿b, kus ma oma pussi pani Pöi; `pussi äi taluda `seltsis Rei; sepp tegi pajas kõik pussid ja noad Mar; `oome tuleb sia `tapmene, kus‿se `pistmese puśs oo Mär; Mehed `tańtsid sedäsi, et puśsid üsä `kargasid `perse piäl Khn; sepp es saa `puśse teha, need oĺlid terasest Saa; käib peal, puśs pius Ris; `särmed, kolm-neli `piergu kuos, pussuga `kisti KuuK; puśsiga `lõikasid tubakast Ann; `puśsi ikke käiati kua VMr; siis õlid süemapuśsud, viis-kuus tükki Kad; puśsil on tera `järsku, tema ei käi `vetru Trm; puśsiga lõegutasse puud KJn; pikk puśs kähen Trv; küll olli si̬i̬ puśs tal nüri, ku üits tuura nui, aga iki pist tõise `surnuss Krk; tu̬u̬ nu mõni väits, va puśs om Urv; soomõkõisil omma kõigil puśsi puusa pääl Har; puśsiʔ omma tupõh Plv Vrd pusu2

põlask põlaśk g -i nüri terariist väit́s om põlaśk, mis ma tast põlaśkist `indele äd́äss võta; `kirvõ põlaśk Urv

päri1 päri Jõe Hlj Khk Pöi Muh Kse Tõs Khn Hää Kei VJg Lai Plt, peri R TaPõ KJn Vil Kõp eL

I. adv 1. a. samal seisukohal, nõus Ma ei õle iast senega peri Jõh; meeled-mötted `vastamissi, nee pole teineteisega päri mette Khk; Ta tahab kõik `eesele `soaja, kes sellega soab päri `olla; Vana oli kaubaga kohe päri, ma `maksi käsiraha juba ää Pöi; ta on sellega päri VJg; Küsis tütre käest, kas õled peri ja lubad teha nii, nagu ma reakisin Trm; ta olli selle asjage peri periss Krk; esä `oĺli peri, aga emä es taha, et tütar tolle mehele läits Nõo; siss `oĺli mi̬i̬s kah tollele peri Rõn; tu̬u̬ aśagaʔ ei olõ ma joht peri Rõu; kõ̭õ̭ tüḱüss `tüllü - - sõ̭nnoga `hanklõss, kõ̭õ̭ `ütless `vasta, olõ õi peri Se b. meeltmööda mina `sousti nõnna ei tahagi, si̬i̬ ei õle mulle peri Kod; toda piäb `sü̬ü̬mä, mes südämel peri om Puh
2. a. mingi liikumisega samas suunas olgu tuul `vastu või päri, ikka piän minema Tõs; tuul on päri, takka, sis on ea `sõita Kei; [tuul] pü̬ü̬rd peri, nüid on peris peri Kod; köis lähäb `ümber sao, siis viad köie `ümber, peri ikke Äks; oli `raske `minna ja [ta] palus, et jumal `pööraks tuule päri Lai; `minnes `oĺli nõnda `kange tuul `vastu, aga tagasi `tulles `oĺli peri Vil; `lörtsi satte, Tamsa küläst seenigu ti̬i̬ käänuni `oĺli sadu peri, siss es ole nii ull Nõo; kui mäest `alla lätsit, tu̬u̬ oĺl peri minek; `ku̬u̬rma pidi rehe all nii `ümbre `viskama, et peri `võtmine olli Kam; siss ku `kõvva `kapla taat, siss panet keerusse kattõkõrra ja keerutat keeru `pääle, nii et peri lätt tu̬u̬ ki̬i̬rd Rõn b. järele, takka ega ta `vasta ei ole, ta kitäp iks peri Nõo; ku tõnõ tõsõlõ ei annaʔ peri, siss `vaidlõsõʔ Har; timä anna‿i peri, kas väit́s `vasta, õks timä pu̬u̬ĺ piat pääl olõma Se
3. õigesti, millelegi vastavalt piab õlema neli `sukse, et kangas peri akab `kerkima, et toime peri jääb Iis; sie asi ei õle peri Trm; si̬i̬ on peri, kui toim lähäb paremale `pu̬u̬le Pal; igaüks ei osanud niisugust `vihku `keita, et rabada sai, pidi peri olema, et side ära ei lagune Äks
II. prep mingi liikumisega samas suunas; mööda, alla (sag ka omaette liitsõnades) me läksime päri tuult Khk; peri `tuule on ia külvata Iis; tuul‿o peri jõge, teeb `loemed tühjäss Kod; läks peri vett `alla KJn; vihm ju̬u̬sk peri latti Nõo; peri mäke olli libe `alla minnä Kam; sõidami peri kallast San; `rõiva perä `laśti peri `vu̬u̬lu, a˽siiva˽tõmmati nii laḱka, et üt́s oĺl üten `kaldõn, tõõnõ jäl˽tõõsõ `kaldõ man (kalapüügist) Rõu; sõss lät́s air `kat́ski, es saaʔ sõõda inämb, lasime peri tuuli minnäʔ Räp
III. postp 1. mingi liikumisega samas suunas Tuulõ peri om õks `kergep `astuʔ ku˽tuult `vasta Har; tuulõ peri paremb minnäʔ Vas
2. pidi, järgi; moodi `Kandilised puu`otsad olid `ennemi alade kabulad, peräst `üellä `saksa peri `klotsid Kuu; õppetaja `ütles ülevält (kantslist) maha nime peri Lüg; näis kas ni̬i̬ jala paranese ärä, om nagu toda peri Ote; Tanu all oĺl vahr, vahr oĺl `õkvalt pää peri tettü Rõu; siss oĺl timä `ku̬u̬pamineki peri (koopasse minemas) Plv
3. millekski sobiv, vastav mugala mooduga nigu pulli sarve, serätse ettepole kõvera, `õkva `puskmise peri Puh; kes `säärne meele peri sü̬ü̬ḱ, sedä sü̬ü̬t ilma `tahtmada Räp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur