Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kergitama kergi|
tama (-
tämä)
eP/-
dama Hi,
keŕgi- Iis Kod Pal/
Trv Hls/-
teme/
TLä Ote/
keŕgi-/; (ta) kergits Krk;
keŕgitämmä Räp;
`kergi|
tama R/-
tamma Lüg,
-tämä Kuu,
-tämmä Vai/;
kergü|
tämä Khn,
-täm(
m)
ä Plv Vas(-
ŕ-)
Se -teme Krk San(-
ŕ-),
-tõmmõ Krl 1. a. (veidi) tõstma ristluist `saate lähäd vette,
vesi akkab `kergitamma;
niied `kergitavad üles [kangast]; ei `viitsi oma `jalgu `kergitä,
viab peräs Lüg;
Vahetevahel `kergideti [sõtkumisel taigna] `servad `keskele Jõh;
midä siä alalde oma `pihto `kergidäd (õlgu kehitad)? Vai;
kergida `angu natuse veel,
ma‿p saa käde;
kergida ader kivi tagand εε Khk;
Taap kergita vel supikulpigi,
ema teeb taale keik ede ja taha ää Pha;
Või mitte pead kergitagi,
nii `irpsast lõhub valuta,
äi tea mis `siia `sisse läind on;
Külm kergitab kivid moa sihest öles,
ega kevade ikka natuke ja natuke,
äkist `ongi kivi `jälle põllu sihest näha;
Siis vesi akkab kergitama kui sa rinnuni sihes oled Pöi;
lähme `jalgu kergitama (tantsima) Mar;
kis koera saba kergitab kui mitte ta ise Hag;
mul on nii `raske pakk,
kergita natuke `kõrgemasse õla `peale Juu;
`einu `pańdi katukse `alla ka. katus kergitati üles Sim;
kui sõim sõńniku `sisse jäi,
kergitati üless,
`pańdi sõńnikud `alla;
küĺm kergitab mõni `aasta orasse juured üless,
külm kergitab kiva ka maa seest ülesse,
adra ette Lai;
perse vajoss äräde - - `istun,
pia kergüteme;
inimene tulep `vastu,
kergite `mütsi (tereta); ku jumal avits mut,
ku ma tõiste `tõsta ega kergüte ei jää Krk;
kergita uśs aagist `valla Puh;
vanemba mehe ess mõśta saksamaa `atra oeda,
nemä litsivä adrale `pääle ja kergitivä adra maa seest `väĺlä Nõo;
mäki päält joosep `alla – egä vesi joosep jõe poole – siss kergitäp iä üless Kam;
ku paa är keŕgütet kõrvalõ,
siss perän tõstat jäl tagasi San;
ei kergütäʔ umma `jalgagiʔ Plv;
ma kergüdi hinnäst tooli päält üless;
kergütämiist om iks hobõsõl kaʔ – kergütäss hinnäst ja `jalgu ka sirotõllõss;
nigu teretässki vot,
siss kergütäss kübärät Se ||
fig `kergita `karvu (tereta) Lüg b. (loodusnähtustest) tekkima; tajutavaks muutuma Kui nüüd `kergitaks tuult! Jõh;
Metsa tagant akab jälle suurt musta pilve üles kergitama Kaa;
kergitas üles (miraaž merel) Ris c. fig kiitlema, (ennast) kiitma `kuraa·si `tõstab enese `pääle,
`kergitab `ennast Lüg;
Juttuga on ta mies küll oma `värki `kergitama,
`aina `kuula,
elab `juski Pagari krahv IisR;
Kus - - pani ennast kergitama – mis ta keik ää teind ning kus kaugel ilmaotsas keind Kaa;
ennatlik kes ennast kergitab,
aĺbisegane VJg;
Ega see vana Jüril neist kahju põlnud,
mis poeg ära viis,
aga sellega (kaebamisega) sai ta nagu ennast kergitada,
nää mis mul kõike on Trm;
si̬i̬ suurustess,
kes ennast kitt ja kergitess Trv;
Mis sa sukk suurustat,
vana kinnas kergitat Ote d. alustama ära `salga,
selle üle võib jo kohut kergitädä Nõoe. elavdama, virgutama obune juo kergitab ennast,
ajab kõrvad kiḱki,
kergastab VJg;
`nu̬u̬rusarm iki kergitäp,
vanaduss kokku vandsutap Puh Vrd kergastama2. paisutamaa. üles kohutama tänavu olid üe`külmad,
`kergitasivad `selle maa üless Hlj;
aŕksahk on tuline ea riist,
tema kergitab moad,
aga temaga ei `jaksa enam teha Juu;
kos ta üless ajab kevade,
kergitab `ti̬i̬sid ülesse Äks b. (pärmiga) kerkima panema üks `naine vei minuld ikke `astja,
et tämä `leiva`astja ei `kergitand,
et sie oli tagurpidi `laudadest `tehtu VNg;
see töömes (pärm) pole midagid kergitand `saia - - teine töömes kergitas kenasti Khk;
pärm ei kergita änam,
oo apus või vanas läin Tõs;
sai tehakse pärmiga ja kergitakse Ann;
leib tab `enne ära kergitada kui sa pańni piale paned ta Pil c. hinda suurendama Kui ta (mõisnik) nägi et sa akkasid püsut rikkamaks minema,
siis kergitas renti `jälle Pöi;
`kaupmes kergitas `inda Plt Vrd kergähütmä3. ümber tõstma, kohendama; puistama a. kõrgemaks seadma; kohevaks raputama `kaaruta [hein] üles,
mene `ühte `puhku ja `kergita rehaga üles Jõh;
`tolmu oli nönda tuba täis [ketramisel] igaüks kergitas oma taku `arkisi Pha; [koda] nõnda äe vajund,
peaks natukse kergitama Pöi;
ega umigu `tehti ase ülesse,
põhk kergidadi ülesse Käi;
Pool einamad sai `eile ää kergidat,
täna vötame selle osa ülese Rei;
ruki `seisis paegal vakka,
aga sui`viĺla kergitati parsil,
torgiti kaegastega Mih;
kergitab piaalust Kos;
mina kergitan iga `õhta kot́i seest ned õled `pehmeks ülesse Ann;
neid (leotatud linu) piab vahel kergitama kua,
muidu vaovad `liiga mua ligi Koe;
kui ein on märg alt,
`niiske siis kergitasse üles rehadega Ksi;
kergüte `patja vähä;
kergüte `u̬u̬dit Krk;
lina ollu ärä kikitedu,
temä viil lännu `tõstnu noid `linnu kah kergitänu üless Nõo;
vaja kohenda,
kergütäʔ `pat́ja ja kot́ti Se b. (ladet, pahmast) puistama, õlgi või põhku teradest eraldama sui`vilja obosed `tallusivvad,
õli paks `pahmas ehk ahus,
siis `kergitetti üless,
`reie rehaga `tõmmeti üless Lüg;
kahe parre `aegu (kui kaks parretäit vilja rabatud) [öeldi] kergitame `röhved `väĺla Ans;
esitiks kergidesse aganad rihe pεεlt εε. siis kergidasse `jälle `kergele (~
kergeli)
ning aketesse `jälle obustega `tampima;
kergitamine oli rihaga. ne olid kergitamise rihad;
saand ära kergitud,
sis tarist rehi `ümber pöörda Khk;
lademest kergitati `suure `vihku;
üks kergitas ning pani `vihku,
teine `päästas sidemeid Kär;
siis kergitakse `angudega,
raputakse keik vili `alla Pha;
Pitkad aganad kergitati rihaga `välja,
riisuti kogu ja vissati aŋŋuga laudile Pöi;
rehe `peksmise juures oo `sasse kergitajad Muh;
`enni pahmati `põhku,
siss neid sülitsi kergitadi Mar;
`võtsin neid ruki `kõŕssa kätega sedasi raputasin,
seda `üeti kergitamene;
kui oli pahmatud,
siis akati kõlgast `võtma. rehe rehädega sai `ända kergitud Mih;
saavad lademed `pekstud,
siis kergitakse ää ja pannakse uued asemel Ris;
ku põhk päält ärä `võeti,
siss rehe rihaga kergitedi ka tuda tapand Ote c. kerist puistama, kerisekive puhastama kerikse `kergitamine oli,
iga `aesta tuli puhastada Kuu;
kerist kergitati nõnna ikke `enne vilja `peksu või ka suvel suojaga;
kergitati kerist,
ajasime `tahma `väĺja VJg d. kalavõrku põhjast lahti päästma läks sie `üksi `päine läks rüsä `vahtima,
`kergitäs siis läks vesi nagu `kiemä; [lõhe] sääld (rüsast) ei `pääsegi `vällä ja sedä saab juo ko˛e `arvu,
ku `kergidäd rüsä üless Vai;
liŋŋuga `lastasse pöhja püi `aega vörgud `pöhja. vörgud kergidatse üles ning `vöötse liŋŋud alt ää;
päisid pöhjapüi vörgud kergidaste `öhta üles Mus4. kergendama, hõlbustama, paremaks tegema või saama kergitäs sest `aigusest,
aga jäi `uuvvest ja nüüd tuleb surm Lüg;
Nee rohud ikka natukse ta valu kergitavad,
kui ta neid võtab siis olla ikka param Pöi;
jumal ülendagu so `inge,
kergitagu so pattu Mar;
`Trööstisi oo `mitmid,
mis kellegil südat kergitab Han;
kui juba `aige paremas saab [öeldakse] et nüüd oo `aigus kergitan;
tervis oo rikkus,
katsume kergitada [rohtudega] Var;
eng `kinni kui ma natuke köi,
tahas midagi `rohtu et oles natuke kergitan Aud;
`kohtu puult palutass kergitamest Hää;
kergita mu `vaeva vähä,
too need kot́id `keldrest `väĺla Saa;
ia kohe,
sain natuke südant kergitata VMr;
`aiguss akass tõist `mu̬u̬du mineme,
nüid akkass joba kergüteme;
surejet enne `surma kergüdets (enesetunne paraneb). nüit tat kergüdets,
`täämpe tetäss tast üit́s vahe (selgub, kas haige paraneb või sureb) Krk;
et jummaĺ kergütäsi sinno [soovitakse haigele]; om rassõ `haigõ,
vaehtõ päl kergütedäss (olukord paraneb) inne `surma;
kergütäss `ku̬u̬rmat. pant tõõsõ hobõsõ päle osa ärä;
kergütäss tõõsõ süand [lohutamisega] Se ||
köhima, köhatama; rögast puhastama Ribilä suits `rinnad `kergitä VNg;
kes sedasi köh köh köhis,
kergitas,
seda `ööldi,
et madalad rinnad,
kergitab `ühte `puhku Lai;
ma egä ommuku mugu köksin,
kergitän `rindu Ran ||
fig (rahalisest väljaminekust) se kergitas ta `taskud koa ea tüki maad Mar5. kohitsema oĺl ravipahr,
kergütäss är;
kergütädäss hobõssit,
tsiku. kannu kebendädäss Lut Vrd kergutama2