[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

iiling, iiling|as iiling Lai, g -a Khk(-|as) Vll Rei, -i Rid Kse, -u Tõs Hää; `iiling(e) Vai, -gu VNg iil nüid tuli miul nii suur köhä `iiling; tulevad `niiskesed une `iiliŋŋed Vai; `loode iilingad tulad `jälle Khk; vihmaiilingid köivad Kse; müristamese iilingud tulevad; torma iiling tuleb; suurde iilingutega sai `sõita; sao iiling toob järsu pilvega sadu Tõs; iiling `laastas `metsa ja murrab puid Hää Vrd heeling, illing(as)
karge1 n, g `karge Kuu Hlj RId Jäm Khk Rei Mar Tõs Tor spor K, Trv; n, g `karke Pöi; kargõ g `karkõ Khn
1. a. (karastavalt) külm `länne puol `rannal on `ninda külm vesi, `ninda `karge Hlj; vilu `karge piim, `äśti `karge joogi jäuks Kos; külm ehk `karge, ei `targe `olla KuuK; aĺlika vesi on `karge JMd; sügise esimise külma aeg oli `karge tuul Lai; `kupre·śse õppes tegeme külmä `karge vi̬i̬ sihen Trv b. kergelt külmetanud – Juu JJn vahest on küĺm, siis `tõmmab moa `kargeks Juu; rohi on aeva `karges kohe, kui rohi on juo `valges VJg Vrd karas
2. värske, närtsimata (juurvili) `karge `kartul Tõs; see on veel `karge koaĺ Juu; `karge koaĺ, põle tohletand ega midagi Kos; `karge õun; lehed on vihmaga `äśti `karged, aga kui pala on, siis on `näŕtsind VJg; lehed on `karged viil `kastest KJn
3. kõva a. poolkõva, pehmeks keemata (juurvili) tihvel oo `karge, põle `iästi pehme Tõs; koaĺ on nii kõba ja `karge, see ei süńni `süia mitte Juu; `karge kardul Plt b. kõva, sitke Kui võrgu silm `laasis oli, siis keedeti võrkkusi lepa `okstega, siis võttis nii kenast `karkeks, oli `jälle teravam `püüdma Pöi; see on nii kõba ja `karge ein `niita Juu c. kare, lubjarikas (vesi) vesi oo koa `karge, kõva, põle pehme Tõs; kõba `karge vesi, võtab silma näo kohe `kestama Juu d. ülekarastamisest rabe (raud) `karge `kerves on ku `kuuse `õksa `raiud, siis lüob `kervel kõhe tükki `välla, sie on siis `liiga `karge Lüg; külm `karge roud Rei
4. karm, vali, kuri meil õli vookt kerikuõppetajast, sie oli `karge vanamies Lüg; Ta oli `karge `lapse `vastu Jõh; kaŕge südamega JMd; `karge südamega ku teise `peale alastust ei ole VJg || ”kartlik, metsik” `karkõd luõmad Khn
5. kibe, kange (maitse või mõju poolest) Eks suvel `täüdüväd `olla kalad `oite `karged (soolased), neh eks `muidu `lähteväd habaks jo Kuu; viin on `liiga `karge, `tarvis magusast tehä; sie tubaka `palla üväst, ei ole `karge; `karsitsa (sinep) on `karge; `viidigad, nie on `karged, neil on `oige `palju sappi; moned keriksed on `kimburad, tekköd `sauna `kargest, `karge `löülü Vai
Vrd kare1
loom3 loom S Rid Mar Kse PäPõ, lu̬u̬m Hää KJn Trv San Se, g looma; luom g luoma Muh Ris HMd JõeK Koe Kad, `luoma Jõe Kuu Hlj; luõm g luõma Khn noodatäis; noodaveo kord; noodavedamise koht Iga üks `raius oma kuhal omale `luoma [jäässe] ja siis vedas [noota] Jõe; sie oli rikkas kala luom, siis akkati `ütlema Rottemani ait; Sulavie vai rand`nuoda luom oli lühükäne, sadakond samu Kuu; `tömbavad ühe looma εε, lähvad `teisse `kohta `jälle; Vanasti es ole nee loomad käsitsi nii `kerged tömmata `ühtid Khk; panime nooda `sisse, `tömbasime ühe looma Krj; kolm neli `looma sai ka `päävas `vεεtud, kuda kala `saaki oli Pha; Oli loom määl, jägati kalad lasudeks, nii pailu lasusi `tehti kui pailu oli nooda jägusi Pöi; me `ollime looma sihes ja `roplesime viidikud `võrku Muh; `noota `veedags looma `viisi Käi; üks aenuke loom `päävas, kui meri tühi Rid; tulge silgude `järgi - - üks loom `kinni `püitud ja `mäele `toodud Tõs; tegime puär `luõma, `lutsa oli küll Khn; öhe loomaga `saadi metu `puuta kalu Aud; `pringel `oĺli sääl siis nõnda pailu `vähkrenu, et terve nooda lu̬u̬m `oĺli verd täis Hää; üks kord meres eidetud, üks luom `tehtud Ris; igal luomal piab neli `märki olema HMd; kahe luoma pial oli kalu, mujal mitte `ühtegi Koe; `lasti siis puaŕ `luoma kua minu õnne `piale ja sain kalu kua Kad; minnässe `järve, tehässe `lu̬u̬ma KJn; kõege `rohkemp kalu olli edimesen loomussen, tõesed loomad ollive vähembe Trv; lääme `tõmbamõ arʔ tu̬u̬ looma vai kat́s Se || noot, püünis laseme looma `sisse Vll; eedame looma `merre ja akkame `tõmbama Muh Vrd loomus3

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur