Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
iiling, iiling|as iiling Lai, g -a Khk(-|
as)
Vll Rei,
-i Rid Kse,
-u Tõs Hää;
`iiling(
e)
Vai,
-gu VNg iil nüid tuli miul nii suur köhä `iiling;
tulevad `niiskesed une `iiliŋŋed Vai;
`loode iilingad tulad `jälle Khk;
vihmaiilingid köivad Kse;
müristamese iilingud tulevad;
torma iiling tuleb;
suurde iilingutega sai `sõita;
sao iiling toob järsu pilvega sadu Tõs;
iiling `laastas `metsa ja murrab puid Hää Vrd heeling,
illing(as)
karge1 n, g `karge Kuu Hlj RId Jäm Khk Rei Mar Tõs Tor spor K,
Trv; n, g `karke Pöi;
kargõ g `karkõ Khn1. a. (karastavalt) külm `länne puol `rannal on `ninda külm vesi, `ninda `karge Hlj;
vilu `karge piim, `äśti `karge joogi jäuks Kos;
külm ehk `karge, ei `targe `olla KuuK;
aĺlika vesi on `karge JMd;
sügise esimise külma aeg oli `karge tuul Lai;
`kupre·śse õppes tegeme külmä `karge vi̬i̬ sihen Trv b. kergelt külmetanud –
Juu JJn vahest on küĺm, siis `tõmmab moa `kargeks Juu;
rohi on aeva `karges kohe, kui rohi on juo `valges VJg Vrd karas2. värske, närtsimata (juurvili) `karge `kartul Tõs;
see on veel `karge koaĺ Juu;
`karge koaĺ, põle tohletand ega midagi Kos;
`karge õun;
lehed on vihmaga `äśti `karged, aga kui pala on, siis on `näŕtsind VJg;
lehed on `karged viil `kastest KJn3. kõva a. poolkõva, pehmeks keemata (juurvili) tihvel oo `karge, põle `iästi pehme Tõs;
koaĺ on nii kõba ja `karge, see ei süńni `süia mitte Juu;
`karge kardul Plt b. kõva, sitke Kui võrgu silm `laasis oli, siis keedeti võrkkusi lepa `okstega, siis võttis nii kenast `karkeks, oli `jälle teravam `püüdma Pöi;
see on nii kõba ja `karge ein `niita Juu c. kare, lubjarikas (vesi) vesi oo koa `karge, kõva, põle pehme Tõs;
kõba `karge vesi, võtab silma näo kohe `kestama Juud. ülekarastamisest rabe (raud) `karge `kerves on ku `kuuse `õksa `raiud, siis lüob `kervel kõhe tükki `välla, sie on siis `liiga `karge Lüg;
külm `karge roud Rei4. karm, vali, kuri meil õli vookt kerikuõppetajast, sie oli `karge vanamies Lüg;
Ta oli `karge `lapse `vastu Jõh;
kaŕge südamega JMd;
`karge südamega ku teise `peale alastust ei ole VJg ||
„kartlik, metsik“ `karkõd luõmad Khn5. kibe, kange (maitse või mõju poolest) Eks suvel `täüdüväd `olla kalad `oite `karged (soolased), neh eks `muidu `lähteväd habaks jo Kuu;
viin on `liiga `karge, `tarvis magusast tehä;
sie tubaka `palla üväst, ei ole `karge;
`karsitsa (sinep) on `karge;
`viidigad, nie on `karged, neil on `oige `palju sappi;
moned keriksed on `kimburad, tekköd `sauna `kargest, `karge `löülü Vai Vrd kare1
loom3 loom S Rid Mar Kse PäPõ,
lu̬u̬m Hää KJn Trv San Se, g looma;
luom g luoma Muh Ris HMd JõeK Koe Kad,
`luoma Jõe Kuu Hlj;
luõm g luõma Khn noodatäis; noodaveo kord; noodavedamise koht Iga üks `raius oma kuhal omale `luoma [jäässe] ja siis vedas [noota] Jõe;
sie oli rikkas kala luom,
siis akkati `ütlema Rottemani ait;
Sulavie vai rand`nuoda luom oli lühükäne,
sadakond samu Kuu;
`tömbavad ühe looma εε,
lähvad `teisse `kohta `jälle;
Vanasti es ole nee loomad käsitsi nii `kerged tömmata `ühtid Khk;
panime nooda `sisse,
`tömbasime ühe looma Krj;
kolm neli `looma sai ka `päävas `vεεtud,
kuda kala `saaki oli Pha;
Oli loom määl,
jägati kalad lasudeks,
nii pailu lasusi `tehti kui pailu oli nooda jägusi Pöi;
me `ollime looma sihes ja `roplesime viidikud `võrku Muh;
`noota `veedags looma `viisi Käi;
üks aenuke loom `päävas,
kui meri tühi Rid;
tulge silgude `järgi - - üks loom `kinni `püitud ja `mäele `toodud Tõs;
tegime puär `luõma,
`lutsa oli küll Khn;
öhe loomaga `saadi metu `puuta kalu Aud;
`pringel `oĺli sääl siis nõnda pailu `vähkrenu,
et terve nooda lu̬u̬m `oĺli verd täis Hää;
üks kord meres eidetud,
üks luom `tehtud Ris;
igal luomal piab neli `märki olema HMd;
kahe luoma pial oli kalu,
mujal mitte `ühtegi Koe;
`lasti siis puaŕ `luoma kua minu õnne `piale ja sain kalu kua Kad;
minnässe `järve,
tehässe `lu̬u̬ma KJn;
kõege `rohkemp kalu olli edimesen loomussen,
tõesed loomad ollive vähembe Trv;
lääme `tõmbamõ arʔ tu̬u̬ looma vai kat́s Se ||
noot, püünis laseme looma `sisse Vll;
eedame looma `merre ja akkame `tõmbama Muh Vrd loomus3