[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kusik kusi|k g -ku RId(n -ko Vai) Mar Koe VJg Sim I Ksi Plt KJn spor eL(g -kõ Se), -gu Khk; kussi|k g -gu Rõu
1. allakusija kuseb `ühte `puhku `alla, kusik Jõh; siä vana kusiko, kused `alle Vai; lapsed on ned kusikud, kes `alla kusevad Sim; si̬i̬ va kusik, kuseb `riided ää ja kõik Ksi; igäne kusik, kuseb `endä alate ärä Nõo; küll om su lat́s kuśik, ta om alati like Võn; kusikiidegõ ei tahaʔ ütel magadõʔ; va kusik, kusõss alasi külle alaʔ Krl; kusik mis sa olõt, joba jälʔ püksi˽likõʔ Plv; kusikõlõ vaja `vitsa `andaʔ Se
2. a. peru, kust pilduv, rahutu (loom) obone ka `ingub `vasta - - on `niske kusik ja tükkimies Lüg; sie must lehm on nagu va igavene kusik Koe; meil õli üks kusik (hobune) - - kusik akas rabelemä ja kusi käis Kod; meil omalgi oli üks kusik, `kange `lõhkuma Lai; tu̬u̬ mõne obene, üits vana kusik om Ran; mõni obene om serände kusik, ku lü̬ü̬d ja ta minnä ei taha, siss `pilna takast üles ja visana kust Nõo; ta oĺl vana kusiku saanuʔ laadalt Kan; kusik märä pill perst ja kusõss Krl || sõim Maasik on igavene kusik, ei lase `lüpsa Sim b. elav, edev, kärsitu inimene eks ta üks va kusik ole, ega tal tõsist olemist ole; plika nagu va kusik, muudkui `tõmmab `ringi Koe; mis sa kusik kiheled Sim; sa et seesä, nõnnagu kusik, `niske kiäväline Kod; kusik oli edev noor plika, kes `kuśkil ei seisa Lai; kes `siuke pirtsakas oli, `öeldi kusikuks Plt; kunass kusik suka kuda või nüid vesik veime tegi rhvl Hel; ka määne kusik vi̬i̬l ei olõʔ vai `kargass mullõ vanalõ inemisele `nõ̭nna Plv || nutja kusik iks alati ikk Urv

hollandi hollandi Plv Se, ollandi hajusalt Sa, Kse Var Tõs Aud Hää Nis Trm Kod Trv Krk(-ti) Ran Puh, `ollandi Lüg Hollandist pärit, Hollandi päritoluga `ollandi juust, sie õli punase `kuorega; muist pidid `ollandi `ieringed õlema Lüg; suur ollandi vesik Khk; ollandi `seltsi loomad Vll; Ollandi`veske tegu võttis nelja tubli töömehel lisemale poole suid ää Pöi; ollandi `veskel `pöörab pea üksi, a pukk`veske `pöörab kõige kehaga Kse; ollandi `tõugu lehmäd oo `mustjas punased Tõs; rannarahvas tõid `enne ollandi eeringid Aud; ollandi ket́t on ilma `seekleta `ankru ket́t Hää; ollandi kukk, suur; minul õli ollandi rät́ik, puudiko `narmad, võrgeldet Kod; ollanti `pulber (teat ravim) on `siante aĺl, olli lehmil `anden Krk; siin om ollandi `tõugu lehmä Puh; hollandi jako kikkaʔ Plv

põrmat põrma|t g -tu Saa Pst Hls Krk hrv Nõo, San, -du Krk Hel Urv Krl; põrma|d g -du V põrand põrmatul `peavad puńnitud lauad olema Saa; põrmatu mat́t [tehti] `luhtest, nüüd om `rõ̭õ̭va tepinge Hls; ahju põrmat oo teĺleskividest - - ka är lagunu, levä tulev kõveriku ja konderiku Krk; kunass kusik suka kuda või nüid vesik veime tegi, emä müürinä magasi, tüdär põõnaśs põrmadul rhvl Hel; seo põrmat om sääne küĺm, aja jala küĺmäss San; kanal oĺl külm, om kõtulõ maha˽`laskunu˽põrmadu pääle Har; kas meil ei võisiʔ põrmadut ärʔ värvähütäʔ Rõu; `istõ põrmadohõ, sõ̭ss sääl vi̬i̬l ai jutussit Se Vrd põrmand