Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
aru1 n, g ar|u (-o) uus Lüg Jõh, eP M T(g arv|u (-o) Puh Võn, p `arvo TMr San, seesü arvun Ran, seestü arvust Ote) V; arv g arv|u, -o Kod V, `arv|u, -o R(n `arv|u, -o)
1. a. sag pl aru, mõistus ei ole `arvu `haisugi Kuu; ei `selle `arvud pia `kinni midagi, nie jalad `vaesed `saavad pää iest `soita VNg; vana juo ei õle `õiget `arvu; `Arvu en õle `kaotand. Arv on `selge; on segane `arvudest; Arust lage; tämä on lühikese ja `kerge `arvoga inimine Lüg; Arut sul pias! Jõh; Pole mette meele arugid Khk; Kus inimesel aru on, äkist `öösel paneb minema; Elajal ikka elaja aru Pöi; sel ikke arost ja oiost `puudu; tä targa `mõistose ja aroga Mar; igä asjal oma aro olgo uńt ehk olgo karo; `keŕkleb nagu poolearuga Saa; ta (vanainimene) ei ole enam vana aru ~ `mõistuse sees Juu; ommikuks tuli arudesse (sai kaineks, tuli mõistusele) JJn; loomal on ka aru pias, ta tiab küll Tür; sul nuored arud viel; arudega inimene, targa arudega Kad; ta lähäb oma arudega juhmist juba VJg; õma arvudega ja mõttega `ti̬i̬sin küll vi̬i̬l, aga enäm en näe kudoda; targemä arudegä inimised Kod; tegi jõngermańni tükka, ei old veel täie aru sees Plt; siu aru lää laiali, si̬i̬ ei ole `õige jutt mis sa aat; temä akkass joba inimese aru `saama, küll ta nüid mõist `ende i̬i̬st olla; sa olet periss ullu aruge, siul ei olle täüt aru; si̬i̬ sai nõnda `pessä, et aru pala `kunnigil ei oole Krk; arust nõrk ~ nõrga aruge Hel; latsel latse aru Ran; naśte`rahval olna pikä `juusse ja lühike aru; ta‿lli `veedike napak, täit aru pään es ole; ta‿m jo ilma aruta inimene, ta‿i tiiä mes‿tä kõnelap vai om Nõo; `kergekene, `kerge aruga Ote; kas `arvo oli mihele minekuge, oh pimmet - - lät́si sinna nigu piina `ahju San; inemise eläse˽maa pääl aruldaʔ, arujagamise `aigu omma ussõn olluʔ; medäss `säärtse poolõaruga inemisega ˽`ti̬i̬deʔ, kel arru pään ei olõʔ; Poolõaruga, -mudsuga, -toruga, pu̬u̬ĺ`uĺli, pu̬u̬lpuudulinõ Har; [inimene] umah arvoh imp olõ õiʔ Se b. piltl (kergemeelsest, mõtlematust, napakast inimesest) ega sen `arvud `haitle Kuu; minu `saapa `sääreski on `rohkemb `arvu ku sul pääs Lüg; sul o ühna varsa aru Var; Inimene on nätse - - puuduliku aruga; sellest `öeldaks - - et aru `viltu veab; Aru perset `mü̬ü̬da laiali - - aĺbakas inimene Hää; aru `teivaga seilas Koe; `sulle vaja nii kaua sugeda `anda kui aru `perssest pähä tuleb; ei sul ole õiget aru sul on va kitse arud VJg; aru ei saa toobiga pähä valada; võta ää malk, kae kas aru tulep `persest pähä Ran; Sellel on aru luskikaga antu ja kulbiga võetu TMr; vana torujüri. ei olõ `õigõt `torru ja arru Rõu; Vanamies vade `varsa`arvud Kuu; Vana obune, varsa aru - - (öeld) kui suur inimene ti̬i̬b lapse`tempusi Hää; vana mies aga lapse aru JMd; vana inimene, aga varsa aru Plt; vana mi̬i̬ss, `vaśka aru Hel; arust ära ~ välja(s) ~ ussen puuduliku mõistusega, meeletu, rumal `mielest `lahti ehk `arvost `välläs VNg; tama on jo oma `arvust kaig `vällä Vai; Sa oled eese tahtmisega ka arust ää Kaa; lapsed jooksevad nigu arust ära ~ ilma aruta Lai; lokeltes `pääle, edesi tagasi käü, ku arust ärä jäänu kunagi Krk; kas sa arust ärä ollit, ku sa sedä teit Hel; ta om jo arust ussõn - - tal ei ole enämb `õigõt arru Har | `lähväd arust `lahti, ei õle `õiget `muistust Lüg; aru pähe võtma mõistliku(ma)ks, targemaks muutuma rumal, ei võta aru pähe Kei; võta aru vahel pähä, et sa aru saat Hel || poiss käib ja uĺastap ja kotun tü̬ü̬d üle aru ja pää (väga palju) Nõo
2. arusaam; arvamus, mõte; kavatsus mul on `toine `arvu sene puold ei mina `tahtuks `ninda teha VNg; minu `arvo päält sinust ei õlegi `niiskest tüötegijat Lüg; ja ma olen arutand seda `aśja, ja olemist ja olen selle aru `piale `jõudnud Hag; no tee siis oma aru järele Juu; ei tia, kus ta siis lähäb oma aruga JJn; [lapsehoidjal] tuli tark aru et mis tiha Pee; ta `umbes aru järele `ütles, et nii pailu on vaja VJg; vana`rahva jutu aru `jäŕgi `öetse nuust, aga nüid `öetse natsa·lka Vil; ma tei ta ärä küll oma aru `järgi, ka ta `kõlbass või ei; mike aru pääl ~ mikeperäst sa sedäsi ti̬i̬t; siin o ilma arute (tarvitamata, ülearuseid) `nõusid kah Krk; ku tu `viuglemine käib, siss neil (mesilastel) om vist tu ärämińeki mõte ja aru Ran; mu arvo `perrä ~ pit́e ~ arvost `piäži nii olõma Se; arusse pähe, mõttesse toho tobe, mis sul arusse on tuld Sim; arus 1. peas, mõttes, kavatsusel mis su ullu arus on, et sedäsi tegid Juu; mis selle karja arus täna on, et ta nii vara tuleb `lõunelle Kad 2. (kellegi) arust, meelest mu arvoh om nii Se; arust (kellegi) meelest, arvates, arvamuse järgi minu `arvust et kaks `kerda `pisteti poiss silet `köüe puhist läbi Kuu; oma arust on tark, aga `vaata kui loĺlist teeb ise Lai; mu arust küll ei˽olõ˽tu̬u̬ asi nii eiʔ, t‿m vaest tõisildõʔ Har; Jaśsi noorik um mu arvust jäl nii`mu̬u̬du (rase) Vas; arude sees mõttes, (millegi üle) vaagimas, kaalutlemas `Oitegi pikke `aiga sügäväs mettes `kaaluteli - - oli sen `asjaga perisest `arvue siess, kuniks hüä neu; Mies ka ise aruje siess, `kumba otta, `kumba jättä Kuu; arvu lööma arutama, järele mõtlema, kaaluma lein `arvo kust ma saan huost Kuu; lüön aru, kas saan `tulla või en saa Lüg
3. selgus, teadmine Ei saand sidä `arvu, migäs asi sie on old Kuu; ega‿p saa ta kääst `selged aru, muidu keterdab Krj; `õiged aru põle kusagil, kõik oo `seiti Mih; kui ma selle aru kätte saan millas ta (kuu) `tehtud oo Aud; Jukude asi - - mis me sest aru tahame Juu; ei olnud nähnud, aga võt́tis aśjast `õige aru ja tegi ära Ksi; ta aru kätte ei saa, kas ei ole seletuss otsekohene vai om - - arusaamine `väike Hel || teised tüdrugod ajasid nii `kangest seda aro, on se ikka tösi, et mehele menemene toleb Rei; ti̬i̬ tü̬ü̬t tüveni, aja asja aruni Hel; aru saama 1. mõistma, taipama `vierad ei saa `arvu `meie `ranna `kielest, `kaigist sanust; Saa sa siis nüüd `naistest aru Kuu; lollakale äi maksa midad `rääkida, ta‿p soa aru Vll; Kui muedu aru sua‿mtõ, tulõb `nuuti anda Khn; kes aru`saaja, saab ise aru, kes loĺl, sellele `näita näpuga Kei; ei sest soa aru ei Liisu ega lapsed Kad; laps pudrab, ei saa aru, mis ta tahab Lai; sel om iki mi̬i̬ĺ pähän, si̬i̬ saap kõnest aru joba Krk; no temäst (veinist) ei saa aru, kellest ta‿m tettu; te saade `onte aru, et miust ei ole ämp tü̬ü̬tegijät Nõo; sa sait võõrildõ `arvo Plv; Taast ei saaʔ joht habõndõga juut́ ka `arvu (raskesti mõistetav) Vas 2. ära tundma; märkama põle arugi saand, et need `aastad oo läind; [nii kadunud, et] seda `kohtagi saa änam aru Vig || (emf hüüatustes) Saad sa aru, ta saigid mihele; Ta siis `terve päeva pole tööd teind. Siis sa saad aru! Rei; arule ~ aru peale saama mõistma, taipama [Siis] sai `Liena `arvule, et ta vei `itse henesä ku `lapsed `kaŋŋutasa kadule; Ei `saaned `üksindä ka `arvu `pääle, migä se küll oli Kuu; aru võtma mõistma, taipama Ku˽kõ̭iḱ ütte panõ˽sõ̭ss võta õi˽̣vana habõndõga˽juut́ ka inäp `arvu Rõu
4. seletus, selgitus; aruanne (hrl verbiga andma) `tulga aru `andama `vällä, midä õleta tehnd Lüg; `viimsest tühast sõnast peab aru `andma Muh; ma ei tahagi selle `peale aro nõuda Mar; Aeg annab aru Vig; ma olen `valged verd, `ańdis oma `kohta nihukest aru PJg; `omme pean aru `andma ja kui ma `anda ei soa, siis pean surema Kos; pian ma `sulle aru `andma sellest, mis ma tegin või kus ma käisin Lai; üt́skõrd piat kõ̭gõst arru `andma Har
5. teade, sõnum `lähtvad väĺjamaale, ei anna tεεdustkid, ei anna arugid Jäm; kadus tema jäljetumaks, pole temast aru midad; mine aru `viima, et `aitab merele `minna Khk; kes es saa `tulla, see `saatas aru tagasi Kär; saadeti arusid, keda kutstui vaderiks Mus; töi `meile aru et Poaste `randas `olle kalu Jaa; Käib aga `mööda küla arusid pärimas Rei
6. a. (kindel) määr, mõõt; teat hulk, kogus; arv; arvestusühik eks aru `puolest ole neil ikke `paĺju `luami Hlj; tie tüöd `arvu järele, ära tie üli `liia ega `vaiva `endäst Lüg; meitel nii ühe aru pärast (võrdsel hulgal) `piima; nee kapad olid `mitmes arus (suuruses). toobist viie toobini Khk; Kolme toobine mat́t si̬i̬ oli ikka si̬i̬ vana `muistine vaka päält `vötmise aru (kui tuulikul jahvatati) Pöi; kui tat aru pεrast `rüipad, siis ta ei tee rumalaks Muh; `pasmud tegid ise seda aru kui pikk ta (kangas) pidi olema; pidi paras aru olema ikke, kui ta (piim) paelu `apnes, siis läks `veesse Mih; pääva tõusust pääva `loodeni oli `endene päe, ega siis tuńni aru ei oln Aud; vana aru järele olid paĺgid [parvedes 21 jalga] pikad Vän; ku korvi kere aru koa täis sai, siis punuti põhja`vitste otsad `sõnna ääre `sisse; [orjaajal] vaest ei soand kaks ööpäeva magada. mis nüid inimestel viga, oma kellaaru magada Kei; ega siis (vanasti) pośtivahe aru põld, siis tuli se tulba aru, siis pośtivahe aru, nüid on tiinu aru; kui nad aru (normi) järele annavad, et ei `anta nii paelu kui keegi tahab Juu; egäs siäl kedägi päevä aru põlnd, et mitu päevä just pulm `oĺli KJn; tunni aru `järgi (määratud ajal) `anti rohi Krk; tu̬u̬ om nii inemise arust vällän ~ tu̬u̬l liha `lahkõss sälän `välläʔ; noʔ arutõdi sääl tu̬u̬d maa arru ja villä arru Har; siss heit raha sinnäʔ `liuda niip̀aĺo ku heit, tuul `arvo ei oolõʔ Se || `lõune ja `õhta vahe peal on kesk `päide aeg, sie oli üks aru, vata `enne põld jo kella Jür; pääv juba pät́si arul - - vaja `pät́si võtta (hommikul kella 8 ajal) Kod; sääl (kalendris) `oĺli `vahtsõ aru ja vana aru. tu oĺl õks edeotsast ku˽vastanõ aru (uus kalender) üless `võeti Har || (eitavas lauses) neli vassigad oli `metsas olnd. nönda otsitud et pole aru olnd Kär; kell lähäb naa `kaugele, et põle arugi; neid (pulmaliste kimpe) oli jo naapaelu `tarbis et põnd arugi; auna kärbis oli pailo sandim teha, `senna läks naa `irmos pailo lat́ta ja `teibaid et põlnd arogi Mih; Kui jõgõ `sisse tulid, siis `santeki serv oli veess. Sie olõss ju laevõl enäm aru mitte Khn || see `joomene oo koa arust ääläind juba (juuakse liiga palju) Mär; tsireli om tinav`aastak arvust ärä lännu, mud́u om iks neli `lehte, nüüd om viis Ote b. arvestus, arvepidamine see `ühte lugu tehässe sedä aro ja `rehnutti Mar; Kui perenaist põle, siis põle aruspanijad, majal nagu põles lukku ees; Inimesed võivad omased `olla, aga rahaga tuleb `seĺge aru pidada, mis ühü või teise jägu oo Han; se `puudlane jäend siis neid (varastatud naereid) aru tegema. ära jägama Vig; `Kihtida `tuĺli aru `järgi, mitte nii nägu lips-lops, et ükstaskõik, kudas Hää; piab kõrra aru järele süüḱ oleme ärä tett `tü̬ü̬listele. piab kõrra aru `järgi `vaĺmi oleme, kolm `kõrda süvväs Hls; na pidäsiv `rehnuudi aru iki Krk; ega˽taad nii arulda˽saa õi˽kotaʔ, taad tulõ ega kõrd esi˽`mu̬u̬du kotaʔ Har; ar(v)us, ar(v)usse arvel(e), arves(se), arvestatud; meeles, meelde, teada kui `paljo sel `aastal `sündind ehk surd, si on õppetajal kõik `arvus Lüg; kõik oli arus, `paĺlu sealt `saadud oo ja `paĺlu `saada jääb Mär; Saõmõ `mindud sõni kui Riia suetsud akkasid nägüma. Selles arus meie olimõ Tukkõ `kohtõs, üks nelikümmen `vörstä siipuõl `Riiga Khn; nüid on päävad nii arus, ei täiks kusagille neid ää raesata; aśjad pannakse arusse, kui pailu `keegi soab [pärandi jagamisel] Juu; ta võtab kõik asjad arusse VJg; pääväʔ omma arvoh täl, ti̬i̬t ku˽paĺlo `päivi teḱk Se || ons se asi aru pele `pandud (arvesse võetud, märgitud) Khk; aru pidama 1. arutama, kaaluma, järele mõtlema; nõu pidama vahin siin ja pian aru, kuhu `puole akkan menemä Lüg; `vallamajas `peeti aru, millas kellegi kätte kord tuleb [küüti minna] Aud; aga siis oli üks suur arupidamine - - kis `kańdis niisukest `pärmu·t̀re `nüöpi Jür; arsid `piavad aru SJn; `piämi siin - - aru et, kirn om ärä kadunu Nõo; ma˽pia õks arru pedämä uma elu üle, et kuiss ma˽saa Har; `nakseva `arvo pidämä umist aŕost Räp 2. mõõtu, piiri, arvestust pidama ikke pean aro (loen, arvan kokku) kui paĺlo see oo; peab igäst asjast ikke aro ja `eesest lugo Mar; kas ta viinaga aru peab, joob palga maha Kir; no küll oled `kergest lähänd oma `mõistusega, ei pea enamb aru kedagi VJg; ta on aru pidaja mees, ei võta ennast liiast `purje Lai; ku mõni ülearu kuri om, (öeld) sa piat aru iki `endest pidmäme Krk; võta pit́s ja piä aru Ran; jummaĺ ei joua arru petäʔ maa ilma `hullusõgaʔ, mia noʔ maailma päl tetäss Har; (ei ole ~ saa) aru ega (~ ei) otsa ~ (ei ole) aru ega otsa peal 1. (ei ole) selgust; mõtet; arukust, mõistlikkust senel `asjal ei ole `arvo `eigä `otsa, ei tiä midä tämäga saa teha Vai; sel inimesel ei ole aru ega `otsa peal (üks `müllaja inimene) Muh; naa `jõhker, `tormab et pole aru ega `otsa Var; muĺab `pialegi, põle sel jutul aru ega `otsa Lai; sääl ei oole aru ega `otsa, ni̬i̬ eläv ku mõtslooma, ni̬i̬ ei tää midägi Krk; nuil ei olõ arru ei `otsa maa pääl, kuiss eläseʔ Har; Taa lang um nii ärʔ pussõrdunuʔ, et taast ei saaʔ inäp `arvu eiʔ `otsa Rõu 2. (ei ole) piiri, lõppu, määra tüöl ei õle `millagi aru egä `õtsa, kie tüötegijä on Lüg; paeatavad naa paelu, põle aru egä `otsa Tõs; sel aśjal (raha kulutamisel) põle aru ega `õtsa Trm; mul om maai·lma tegemist ja tü̬ü̬d, ei ole aru ega `otsa pääl sel tü̬ü̬l Hel; pańd üte kõrraga `vihma valama, siss es ole enämb aru ei `otsa Ran; sellel pole aru ega akatust (rahulolematult millestki) Aud; kus selle aru või ots KJn; (ei ole) otsa ega (~ ei) aru (peal) 1. (ei ole) mõtet, arukust, mõistlikkust kõik mis mõtesse tuleb, aab suust `väĺlä. põle sial `otsa ega aru Nis; oma tü̬ü̬d kõrralikult ärä ei ti̬i̬, ei ole `otsa ega aru Hel; är um täḱeldänü˽ta linano‿i‿olõʔ `otsa ei `arvu Rõu 2. (ei ole) lõppu, määra tööl pole `otsa ega aru pεεl Jäm; aru-otsa ~ aru-otsa peale 1. selgust, arukust, taipu Pole niid küll aru-otsa pεεle, mis keik ää tehakse Kaa; [inimene] vahel peris segäne et põle aru`otsa `kuśkil Vil || üks otsalene piäb ikki olema, kis aru-`otsa piäb KJn 2. (ei ole) lõppu, piiri, määra Küll laulupidul oli ikka rahvast koos - - pole aru-otsa pεεle Kaa; tü̬ü̬l ei ole aru `otsa Hel; ku jutuotsa üless võtap, siss ei ole aru `otsa `kossegi tol jutul Nõo; otsa või aru peal id Kus ennist ikka oli `metsi, polnd sii `otsa või aru peel Kaa; pole aru-seadust peale id Meite emased imetlesid nii `irmsasti, et pole aru-säädust pεεle Kaa; otsa-aru (ei ole) mõtet, arukust, mõistlikkust Sene asjal pole änam otsa-aru tεεda Emm; saantki `õiged `otsa aru, mis ta `rääkis Mär; meil oĺl kiḱk `laokil, es ole `otsa-aru `kunnigil Krk; aru peal(e) 1. (pole) mõistust, mõistlikkust, arukust `Küünlakuus siis pole `kassidel änam aru peal, teevad `pulmi, `koinivad; Onts `söukstel aru pääl, öö läbi `jööravad `pääle küla kauda; See minemine oli ju nii käkas`kaela, et seal es olnd aru peal Pöi || nii `uhked `riided, pole aru pεεl Khk; Pole aru pεεle kui kena riie Kaa 2. (pole) lõppu, piiri, määra mette tööl pole aru pεεl, kui `tiitsest tehasse ning `otsa‿b saa Khk; teitel äi ole mette aro pεεl kui `paljo tei tahate vetags aga ika veel Emm; aru peal(e) panema järele mõtlema, kaaluma iga asi tahab arutada ~ aru peal `panna Var
7. a. teat iga, periood, järk (kellegi, millegi) eluajast; vanus se akkab juba inimese aro `sisse `saama - - saab kaks kümmend üks `aestad vana Emm; mina esi teos ei käenu, siis olin poisikese arus MMg; selle aru seen ta iki om, ega ta vanep viśt küll ei oole Krk; ta‿m jo alt `iäline, vi̬i̬l latse aru seen Nõo b. teat väärtus; liik, selts mis nii vana, selle `kohta `eetasse: see inimese arust `väljas juba Khk; mina põle änam inimese arus. mina olen aga teśte oiu ja varju all, muud kedagi Ann; ega sa‿s `väätima lapse arus taha `õlla Trm; ta on õige inimese arus (peetakse õigeks inimeseks) Plt; si̬i̬ om joba omast arust är lännu, si̬i̬ oless ammu `tahten är tetä joh; temä om pereme aru pääl, kullege temä `käsku; kasulatse aru pääle `võeti, aga orja tükike om Krk; ma olõ `väega vana. `minnu ei või ińemisess enämp ütelde, lat́sõ aru sisen San; ühes arus, üten arvun ühesugune, -taoline; ühtemoodi ühes `arvus (ühetarkused) Lüg; kes nüid koloo·si `aigu toda [põldu raadikuks] `ütleb, käib kõik üten arvun Ran; sais üteh arvoh (ei võta minit maitset juurde) Plv; sa˽saisat alasi üten arun ei jää˽sa kõhnõmbass, ei˽lähä ramutsõppa Har; ühe aru peal id nende kasu on nii ühe aru pel (ühepikkused) Khk; seda `kündi `tehti - - enamasti iga `aasta ikka ühe aru peal Noa; sa ei lää vanepess suguki kurdat üte aru pääl; mea ole temäge üte aru pääl selle vanadusen, mis `meaki ole Krk; üte arvo pääl om mõlõba, `ütsegi olõ õi targõp Se; ajast ja arust aegunud migä jääb ajast, sie jääb `arvust Kuu; mis aost tu̬u̬ arust Krl
8. (kindlaks määratud) kord; järgnevus, järjestus Mis aru see on [tuli] `kustund [pliidi] alt ää Pöi; see on ea ka, kui on aru nönna keeduga (igal nädalapäeval keedetakse teat kindlat toitu); kui oli nisust `toitudele aru, ei `ilmas ei läind segamisi [nädalapäevad] Noa; `nõuksed `jampsimese juttosi aab juba põle εnäm juttude vooriaro üht (palavikus olles) Mar; `seukest aru põle ennem oln, et `meile aĺlitan leib oo `toodud Aud; kas see nüid kellegi aru on - - mõlemad (mees ja naine) nii `juua täis et PJg; `reede olid `terved karduled. ikke olid nisuksed toedu arud ka Ann; eo ma˽kae õigõʔ, mis aru teil om taal asjal San || igal asjal on oma aeg ning aru Khk; egäl asjal oma aru Trv
9. komme, tava, pruuk nie puu `aarudega `aŋŋud, neid enämb ei `pruugitasse, nie on `arvost maha jäänd Lüg; vana aru `järgi `toodu `kaasa tegu `leiba [pulma] Mus; See oli ikka see vana aru, et jaanibest akkas einatöö `pihta Pöi; pidasid kuu aro, vanas kuus panid kardulid PJg; mõni vana aru `järgi peab veel kolmanda püha koa Juu
10. Muid tähendusi `niidu `massinal on oma arv (otstarve), `piimä `massinal on oma arv. kõik `asjad on oma aru järele tehtud Lüg; `närdin piim - - tääl põle siis oma aru, tä ei ole rõõsk, ei ole apu Tõs; peremes `istus laua `otsas [vanasti], teśtel seda `istumise aru põld. ükstas puhas kudas nad olid Kei; `mustlased vat ku lasevad pat-pat-pat, sõna aru ei olegi Sim; poesid ja tüdrikud pidäväd `sehvti, `laia aru ~ `arvu lahevad Kod; Ei võida [tema teda] ilma pääl, kos sa sellega - - aru poha Trv; nüüd om kõik maha palanu, ei ole külä arru ei midägi (ei ole küla asetki) Hel; vinnütüsspaĺk hoit `tõisi `palkõ omah arvoh (paigal) Plv || suund koodiʔ (tähtkuju) omava õdagu siin arvun; kae˽kos kuh́aʔ om sääl arvon om Piirissaaŕ, arvon vai kańdin Räp
ees|koda esik a. uus väliskoda; veranda siis on `suojemb kui ies koda ka on. ies koda tehä ette, mõni `laududest, mõni paneb `piened `palgid Lüg; vööras tuli eeskoda Käi; vöörkoda või eeskoda, läksin eeskotta Tor; kus‿se `enne sie ieskoda tuli - - paljas ukse esine oli ja sie oli kõik Kad; kui ta on `lihtne, siis ta on i̬i̬skoda SJn b. kiriku eesruum kirigu eeskoda Jäm; [kirikuvaesed] olid Lihula kirikus - - ees kojas olid Kir Vrd eden|kõda, eest|koda, esi|koda
eest|koda a. väliskoda; veranda eestkoda Phl; takka koda ja eest koda oo koa. nüid uuemal ajal oo kaks koda Mar; iestkoda on tua ukse ies; mine too iestkojast luud ära Kos; aidad olivad, `kamber ja iestkoda JõeK b. kiriku eestkoda (eesruum) Mar Vrd ees|koda
ette3 ette R Muh L K I eL(
j- Lei Lut);
ede van Kuu Hlj Vai,
Sa Hi van Var Tõs Khn Kod;
että hv Krk; (lausefoneetiliselt) ete Vig Kir Kad Iis,
ete- Kul JJn Koe Sim VJg Pal Ksi (tähendusrühmade piirid pole alati selged)I. adv 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eesmisse suunda, eespoolsele alale; esile, (teiste hulgast) välja Oda igä jääpiik `kaasa, jää viel nork, saad ede `katsuda Kuu;
ja siis sai [püksi] `paelad `siie ette `solme `tomma VNg;
veneusulised - - eidavad ristid ede Jäm;
teine vötab kooguga suast läbi [lõngad] ede `vastu Khk;
Emm `käskis üüda: tagu ede, esi taa! et siis akavad kured `kohti vahetama linnates Kaa; [tulusel] nii `kaugelt kut tule `valgus kumab, nii `kaugelt paistab kala ede ära Pha;
üks istub ette saani koĺlu `peale Kse;
Ku tahad pikka `toime tiha [kangale], siss võtad ikki trepp-trepelt kas tagant ette või i̬i̬st taha Hää;
pane kangas nõnna, et kangas ette ei kasva - - et ei kasvatand teist kätt ette (üht serva pikemaks) VMr;
lähäd meierile, tõene paab õmad piimad ette Kod; [kurgedele hõigatakse sügisel] ema ette, isa taha Äks; [kampsun] käis `vaakidega ette `kinni Lai;
seḿm tetass eläjäle ette;
ei `julge ette `astu ega kõnelde Trv;
rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse, tõine käsi kisub ette Ote;
Karulõ vald ette, kalsaʔ mahaʔ, õigaśs `mõisnik `kohtul Krl;
nu̬u̬ŕ [inimene] hiit jala ette, tu̬u̬ ei˽sataʔ Vas;
suurõl tabal om võĺl - - pööretäss ette;
ma ati (lasksin ativõrgu) sinnäʔ ette ~ `sisse Se ||
teene jälle paneb mu `kõrba teist `viisi ette (üks räägib üht-, teine teistmoodi) Mih;
karjalapsed ikke tegid tule ette [karjas] Juu;
ette või ~ ehk taha ~ taade (ükskõik kas) rohkem või vähem, varem või hiljem õlgu `uassa ette või taha. aga ta neĺjä`kümne ümmer on;
õlgu pääv ette ehk taha eks ta ike testod suab Kod;
nellä`kümne `aasta `ümbre ta iks om, olgu päiv ette ehk tõene `taade Nõo;
ette (ja) taha ~ taade igatepidi; kõik viimseni valmis Kodu tegi oma `lastele kõik ette-taha `valmis IisR;
Mis naistel niid viga elada keik asjad tehakse ede ning taa ää Kaa;
kõik tie neile kätte ~ ette ja taha VJg;
ise `sõimad ette ja taha ärä;
ennäss kiidäb - - ette ja taha kõneleb Kod;
ti̬i̬ kõik `talle ette ja taha kätte KJn;
mõestab `asja ette, tõist `taade, ei lase `endä `koskil tüssätä Nõo;
kõ̭õ̭gi päädi mõist ette ja `taadõ Räp Vrd ettehe b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) oluve raba on viel üvä, `tarvis `viiä sikkole ette Vai;
rahi pörsastele `tuhlid ede Mus;
loomad söid seda `eina küll, ei nad pole ede mette jätt Rei;
`kooris ühü püt́i [piima] ää ja `ańdis kohe perele ette Mär;
süödo koŕv pannakse `einu täis ja viiakse luomadel ette Ris;
panen [lehmale] joogi ette JJn;
õlesi jahu õllud, ma õlesin ette kannud `siale Kod;
pane lehmile õle ette. `viska obestele ja lammastele kah einä ette Hel;
nüit tõmmatana jah ette `kõ̭iki, `talve siss om sü̬ü̬k otsan Nõo;
nüid inemise ei võta toda `sü̬ü̬ki ettegine, midä mina pidi `sü̬ü̬mä Ote;
ma vali söögi `tsialõ ette Vas; [heina] kuivatame kuivast, sõ̭ss saa lemilõ (lehmadele), mis ette `pandaʔ Lei c. aiste vahele, rakkesse Vähe maad `sõitasid, obune lagunes ette ~ ies ära (tuli rakkest lahti) IisR;
paned obuse ede, aad ta aiste vahele Jaa;
säeb obust ette Tõs;
aŕk sahk - - kaks `ärga ette KuuK;
rakenda obune ette Lai;
soridega `pańti obone ette KJn;
`pańdive obese ette Hel;
taludel `oĺli obesit [vankri] ette panna mitut Nõo; [peremees] siss lööno - - kaks obest `tiisliga ette saanile ja KodT;
obõnõ väsünü nii ette ärʔ et, vai mine eiśs `vehmbrede San;
nüüd panõmi˽taa varsa `vahtsõst ette Plv;
`iistame obõsõ riel jette Lei d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks jänes juoks tie `pääle ede Kuu;
pues `siutasse kott `nüörigä `kinni, siis lüöb `sõlme ette Lüg;
sa oled `umbest ede `juhtund Khk;
aĺl udu vetab ede (nägemine jääb tuhmiks) Kär;
piiru nakid torgatse ette, siis lõng ep akka pooli pealt ää varisema Muh;
abokati (advokaadi) `võtsid ette Mar;
ahe oli pealt `lahti, lebad ei tahtnd ää `küpseda. munutsi tuli `tehti ette;
lööb nagu luku ette `kõrbesse (ei kuule hästi) Mih;
`siatsin mäńni oksad ike `eesele ette - - olin ise sial taga Nis;
kui sa ei oja, jumal ei saa ka `tulla kätt ette panema Amb;
`viskasin selle reha jänese joosule ette Pai;
sõńnik `kaśvi ette, ei `jõudnud ärä `laatada;
täl ike üks asi ette tuli, et tä ei suanud `tulla Kod;
pane ärä, siin putub ta mulle ette Trv;
käänä pü̬ü̬r ette [ust sulgedes]; liidi sehen suur auk, `sinna vaja savi ette tõmmade Krk;
täl om `aonõ aid ette tettu, et eläjä ei saa `kapstide Nõo;
mes minust prilla tegijät ei ole, siss mine `sinnä ette ribelema Rõn;
`poiskõsõ rõibõ pańd mullõ jala ette Har;
timä käänd hobõsõga ette ti̬i̬ pääl Se;
`saiõ ńääĺe jette süvä ni laǵa haud Lut2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni) `talve `aknade `raamid on ka mädäd, `viimaks saa ettegi kogu `aknu Jõe;
aja nööbid ede Jäm;
se kerves vöttas kenasti tera ede [käiamisel] Mus;
said sa ette aada (lõnga nõela taha); aesad pannasse adrale ette ja Muh;
peiupoiss `säätas noorikule `põlle ette Pär;
vanast oĺlid mulgud, kus `roekad ja lat́id ette käesid Vän;
ega muido ei näin kojoda kui panin prill ette Ris;
siis poisid tegime `eńdile neist (puusamblikest) suured abemed ette Amb;
panen kardinad ette VMr;
ilusamad särgid - - neile olid siis ilusad kirjad ette `tehtud Lai;
teräśs pannasse `kirvele ette Vil;
sõss (talvel vett kandes) oli kikk põll ärä karratet ette küĺmägä Trv;
Kit́iga `pańti iks `aknakruudi ette Rõn;
aia `värteʔ omma kidsavallõ ette `pantu Krl;
kaṕi võt́i `sündü ette külʔ Rõu;
naistel oĺl verevide `nü̬ü̬rega ärʔ `aetu säŕgiʔ, `aeti [varruka] suu `vi̬i̬rde, ette, `taade Plv ||
(muust tasapinnast) kõrgemale aja rind ede Khk;
sõi omale - - kõhu ette Kos; [pärast sünnitust] mõnel jääb suur kõht ette Ksi;
kel kõtt suur, ette kasunu, si̬i̬ üteldi `maokass Ran;
ei noh `sihvtin poiss, ku ta vi̬i̬l rinna ette ka aab;
kui sooliku om kubemede tulluva, siss aap kõ̭ik ette `puńveli Nõo3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem inimene ei tia ette tuuld, aga kala tiab Kuu;
kie nääb juo ette et `omme tuleb `vihma Lüg;
olid selle asja pärast ede keind (altkäemaksuga mõjutanud) Khk;
kes nende nime muidu `tohtis suhe vötta kui es `ütle `rohkest seda ruuva nime ede Kaa;
kõik `sääti ja õpetati `taale ette Mär;
`mustlased kuulutavad ette;
niisugusid tähendusi oli see mees paelu ette `rääkind Mih;
see oo nii ette laedetud (määratud) Aud;
me `iandame `kaapsa `seemne ette ära Hää;
inimese südä `näitäb ette, kui õnnetus tuleb Kod;
ma `aimasin seda õnnetust juba ette Lai;
ei `mõtle ette, mis ta kõneless Hel;
inimene ei ole ette nii tark kui `taade Nõo;
ma kõnõlõ sullõ [enne minekut] ette, mis ti piät tegemä Krl;
sa˽piat egalõ `tü̬ü̬le uma aig ette `vällä `arvamma Har;
üldäss õt parep õks ette kõ̭nõlda ko `perrä tõrõldaʔ;
hoolikass mi̬i̬śs, hoolits ette jo arʔ Se ||
avansiks; lisaks, juurde `Selle mehele küll raha `enne ette [maksta] ära usu IisR;
sihantse mihele‿p tohi ede anda (maksta) Khk;
Eks peab peremehe kääst vaka rugisi suilisepalgast ede vetma Kaa;
üks teeb teisele päeväd ette [sõnnikuveol] Mar;
juut́ küsib puale `inda ette Kod;
ma ole üte `aaste ette arvanu, sii olli lühep üit́s `aaste Krk;
ma maśsi opõtajalõ naaśe i̬i̬st palga ette (laulatusrahast) Räp b. varem kohale või valmis isä jagas igäle ühele oma jago ette Lüg;
Mina lähen ette, `tulge `teie järele IisR;
Kivi ehk `kandu kaaluti, labindaga natuke `auku ette, viblas `alla Hää;
ja eks `kervega tuleb ette `raiuda [sälk puulangetamisel] VJg;
viib käsu ette et sel pääväl `tultse `vassa Kod;
om `ti̬i̬dmine joba ette `viidu, et piäp `riśtkät̀si minemä Nõo;
Surm tu̬u̬ õi˽sõ̭nna ette Rõu;
`määntse kivi ette `viskat, tu̬u̬ peräh lövvät Vas; [surm] sõ̭na ańni jo ette, võt́i ar kõrva`kuuldmisõ Se ||
varuks, tagavaraks No siis kui nädäla `päiväd jua õli seda `manti ette `kõrjatud, `laupa siis `einaajal ehk tüäajal [tehti võid] Jõh;
piab vilja `järge ede `oidma;
söö siis pühapεε nädali `vastu ede Khk;
oli tal vaadiga ede ostetud [õli] Vll;
ma `jõudsi eile ikka päevase küli ette külida Muh;
akkavad `toitu tegema ette kohe [pulmadeks] Tõs;
üks talve jägu kisuti ette kohe [peerge] HJn;
sul `oĺli ette kogutu, et sa saat `aasta ärä olla Rõn c. tulevikus mis taĺv ette tuleb (tuleval talvel), siis akkame `tüele Hlj;
pikk ü̬ü̬ tule ette magade mudiki Krk4. (ajaliselt, saavutuste poolest) ettepoole, kaugemale; kiiremini, mööda minä `jõudasin tämäst `einaga ette;
Kie ette sai, sie tegi `ennemb [süüa] Lüg;
Katsu aga veskile minnes teistest ede, siis saad rutem jahud käde Pöi;
lasõ oma obo ede Khn;
tagumest rattad käevad ette (öeld lapsega tüdrukust) Kad;
ega `keegi ei võind oma `eega ette `minna Trm;
mõni tükib õma jutuga paĺju ette, kiidäb;
si̬i̬ juakseb kõhe tuuless ette Kod;
iline vili lääp varalise viĺläst ette vi̬i̬l Krk;
illane voonake kasvap varajatsest ette Nõo;
sa lähät uma rinnaga ette lõigatõn Har;
timä jälʔ juusk `mõtsa pite, lätt `puhma pite ette Lut ||
normaalsest kiiremaks (kellaosutitest) `meie oma [kell] kippub ette suvel Lüg;
kellu keib ede. poole `tundi ede keind Khk;
meil [kell] verotab küll ette jah Mar;
kell on ette käind Kos;
si̬i̬ (kell) käü pu̬u̬ĺ `tunni tõise kelläst ette Krk;
üits kell käib ette, tõene jääb `taade Nõo;
sulanõ `käändnü˽kellä ette Vas5. kätte, tegevus- või mõjusfääri kuer käib jahi pääl, ajab jänisse ette, küttäle ette Lüg;
Täna on `jälle `söuke `kohtlane ilm, võib `jälle ede `minna (väljas töötada) Pöi; [puud] `lastasse teisele ette, teine raiob oksad `jälle `vihko Mar; [pulmas] et kui laud sai pühitud, siis `vinnasid mõne `kopku ikke ette koa selle `pühkijale `pühkimese raha Vig;
üks mees pani `alla, kaks naist lahutast ette [vihke rehepeksul] Aud;
kärutasin `saue tegijatele ette Rap;
siis `viidi [kosilastele] ette üks ja teine naisterahvas, ikke ei ole sie tedre VMr;
vana inimene `tõmmas põhu tuustaku ette, raputas ilusast rehaga läbi [käsitsi rehepeksul] Trm;
reheaeg ette`kiäńjä kiänäb `üstelugu ette tõesele, tõene annab aŕgiga paŕsile Kod;
edimält `tu̬u̬di puttõl ette, siss ku joba siĺmä kirivä, siss `panti `veksel ette Puh;
kana tahab kikast, laseb lohvikeli ette;
`kohtualune kutsuti ette Nõo;
piät ette (kohtusse) tulõma tu̬u̬ss aoss Plv ||
hoolele, karjatada, rühmana kokku `karjane vottas `värsid ja `muĺlikad, `kümme `luoma ette Hlj;
Karjane vöttis omiku karja küla vahelt ede Pöi;
aga nüid võta `veissed ette ja mene jälle Vig;
Igaüks `laśkid oma lehmad laudast `lahti temale (karjasele) kohe ette Kei;
kui kibe tü̬ü̬aig `olli, siss `panti mulle sia ja lehmä ette, ja mia oesi ka kõ̭ik iluste Nõo;
nüt tõenekõrd lastass `püśsi jälle - - mina siad ette ja kodu TMr6. käsile, tööks, teha; arutusele, kõne alla, nõuks `viimäst tuli asi ette. `tohter üttel et sinule ei `aita `prilli vägi enämb Lüg;
egal oma [lõikus]rind ede `vöötud Ans;
see (kohtuasi) küll nii ruttu ei tule ette Mär;
Si̬i̬ (soonehöövel) võtab `kitsad jutid ette ja läheb Hää;
no tükid `ańti ette ja eks ikka tähäd õpetadi ko `lastel [koolis] HMd;
panid kilimitu uuest [vilja] täis, `jälle uus rind ette Trm; [kes] teeb `kurja, selle võtab ette (noomib läbi) Kod;
üks kõik mis ette `pańdi (ettepanek tehti), tema oli ikke `vasta Plt;
üit́s esi võets kõrrage ette Krk;
si̬i̬ om `uhke nigu rikka mehe kuĺt, ei võta `kõhna emmist ette Nõo;
rabe ja peru ja räpäkass obene, kes vedämist ei võta ette Ote;
timä võt́t ette mõ̭nõ makõ jutu, sõ̭ss muidugu ai tu̬u̬d Vas7. (kellegi asemel) tegema, tööle; teenistusse ruut akkas `kerjama - - võttis ühü naise omale ede Pöi;
puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja `kauples `eesä kää `peale Mar;
näd olid saksad - - võttis omale kaks kolm tüdrikud ette Var ||
fig võt́i ma‿ka‿ks `õigõ `süäme ette (julguse kokku) ja lät́si `kaema Vas8. (suhtlemisel) ühelt teisele, edasi, ära (teatama) üks siis lugi ede ja, siis olid `naaburid siel kaik `kuuldamass Kuu;
juut `luiskas `soole ede Khk;
ma kinnitasi taale küll et, ää reagi ette Muh;
teine inimene `ütleb ette ike sõnad `palve`tundis Mar;
vanad inimesed on üks tõesele `kannud ette sedä juttu;
vanana paab (räägib) ette;
kiidäväd poośile ette et, tule ja võta tüd́rik ärä Kod;
teesele räägib teist `viisi ette KJn;
ta kõnelap ette sõss tõine usub Trv;
meil võletide ette, aga asi oĺl periss tõiseti Hls;
sai [laul] `seĺgess, siss paarin laoleti ette opetajale Ran;
nemä võldsiva, puhuva vanainimesele ette Nõo;
ta aja (jutustab) sullõ ette inne, sa mugu usut Kan;
ta tuĺl ette `käänmä (süüd teisele veeretama), et ta oĺl kuŕja tennüʔ Räp || (koos etteheidet välj verbiga) ta eidab mulle alati vanu `asju ette VJg;
võõras `viskab emäle ette, kui laps teeb kedägi Kod;
oia et sea miul midägist ette ei `ütle (heida) Krk;
hauk imäle ette et, timä ollõv `tüt́rigu tütäŕ Har9. märgiks, tähiseks; eeskujuks, prooviks kuol`mester `kirjutab tähed ette Lüg;
`Kraana tegi `enne sügava `kraavi ette [põlevkivi kaevandamiseks] Jõh;
teine kεib külimihe körval, vaadab kohes küli rind, pistab pulgad ede;
`näitad teisele üht tööd, teed natise ede Khk;
jalaga viisid jälje ede, kui külirind löppes Kär; [seinapalgil] varaga jooń ette ja `kervega `õõneks Mär;
ega mud́u ei teä jo [palki] tahuda mitte, siis tahmase nööriga `tehti kriips ette Juu;
`tõmma juaned ette. ju̬u̬nt `mü̬ü̬dä one üvä lõegata Kod; [hark]adraga `aeti `it́smed ette Vil;
kassige tõmmats riips ette [seinapalgi varamisel]; kiḱk sai tal ette ärä näüdet Krk;
`võtku esi `endäle sihk ette, kedä `mü̬ü̬dä ta lähäb Ran;
Nurmõ pääl vidi jalaga `hitskmõ ette Rõu ||
asitõendiks `näita leping ette Muh;
kuller `näitäs tõesen juaman obese kõrvad ette Kod10. (juhuslikumalt) vastu, kätte (juhtuma, tulema jne); kasutusel (olema) on ju mittu kord ette tuld, on kala`paadid ajaned purust ja VNg;
elades tuleb pailu ede Khk;
`vaema on vana söna, nüid seda toleged ede Käi;
teeb seda tööd, mes ette keerab Mar;
tuli üks tuhin ette, `tahtis `senna `minna Mär;
neid (leetreid) on nüid ikke viel, lastel ja tuleb ette KuuK;
mina `korjasin põllult kõik kivid ära - - mis ette `juhtusid Trm;
kõik ärä viädud, mes ette si̬i̬ kätte Kod;
si̬i̬ tule sul alle `aaste peräst että Krk;
meil viĺetsä aena, siin kolmess tegemist es tule ette Kam;
kanaʔ savitsõsõ miä taht, miä ette nääle putuss Plv 11. meelde, mällu; kujutlusse sie `kabo·rnik `üstku tähendaks teist `aśja ka viel, aga ei tule `paergast ette Hlj;
üks jutt toob teise ede Jäm;
Kessele see ede tuli, et `seike asi veib tulla (öeld mingi ootamatuse puhul) Kaa;
ei keerä ette `paergo Mar;
ei tule ette, kuda seda `üeldi JJn;
mes‿sa sedä ei tuanud ehk ei küsinud. ei tullod ettegi Kod;
aga kes si on, kes seda unenägu nõnna ette toob Plt;
miul es tule ette seast juttu, et ma os küsünü ta käest Krk;
mul `tuĺli ka ette nigu Ülo eli oless ollu Nõo;
tulõ õs tu̬u̬d ettegi et är˽`pühḱsä `kahvliʔ Rõu12. (koos teat verbirühmaga) a. (piisavust, jätkumist, kestvust välj verbiga) leib ei lüö `kauvast ette, on värsk. vana leib lüöb `kauvemb ette Lüg;
Kas eina kevadeni ede lööb vei äi Kaa;
Kui raskid kehalikka töösid alati teha, sis tervis kauat ette ei löö PJg;
see töö jätkub mul veel `mitmeks päävaks ette Ris;
leib ei `piisa ette VJg;
kui si̬i̬ toŕm läks maja südämesse. mes si̬i̬ ette lü̬ü̬b;
ühe päävä perena, ei `piisa `ükski asi täl ette;
nüid tuleb neid süädikid, vai siäl ette kedägi kestäb Kod;
sellel ei pisu kedägi ette Krk b. (ettevaatust, tähelepanu välj verbiga) `Sengä `täüdüb edevalatada `kuida `räägid, on `oige äkkine Kuu;
vahi ette, iga `kõhta ärä `juokse umb`pahka Lüg;
looma `otsimise juures piab ede (hästi, hoolega) nägema, et äb lehe kaudu Khk;
`vaata ette et sul õnnetust ei `juhtu Tor;
`voata ikke `enne ette koa, kuhu sa lähäd ja mis‿sa teed Juu;
sa ti̬i̬t iki sedä `asja ilma ette `vaatemede Krk;
mes‿sä joosed nii räpäkude, ku‿sa ette ei kae Nõo;
rõba [inimene] ju̬u̬sk kas `saiba `otsa, ei kaeʔ `hińdäle ette RäpII. postp 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eespoolsele alale, lähedusse pime kui kott - - ei nää jala ette Lüg;
see söidab nii tasa, et jalg jala ede Jäm;
`pinkide `peale `istusid. `rendide ede Ans;
ühekorra (vanasti) `pandi pöhk [loomade] nina ede maha Mus;
mis te ukse ette kusete;
päevased tembud tulavad `ööse unes su ette Muh;
ta siab vεhe `korda εnnast, siis tuleb so näo ede Phl;
eks sa `vaata eese ette koa `onti, et sa oma jala ää taod Mar;
`vahtind enese ette Mih;
ise läks `sängü, mind pani sängü ede `valvama Khn;
`silme ette läks mustaks Nis;
tarvispuud soab `vasta tuult ja pääva ette (päikesest läände) `lastud Kos;
tuob surma ka suu ette Kad;
sina alate paad mulle `ämmä ninä ette (eeskujuks) Kod;
ees minu läheb tua ette KJn;
ahju suu ette es panna puid Hls;
et ei ole `mahtun tellede ette, kangast kudame änäp;
mis sa ütte `kintsupidi läät, võta kaaŕ rinna ette;
mine riida ette, võta lühiksit puid Krk;
ma lää ka voki ette, naka `paklit tokutamma Võn;
kae sinna aida ette trepi `laudu pääle Har;
saistass jumalõ ette, vannuss Se;
ḱülm veži `tuudass sanna ette Lei ||
lei `plaksti `õtsa ette Jõh;
siis et matakas tee `vaeva mette, kui tõrvaristid `lehmdele otsa ette `tehti Muh;
võta `külmä vett ja tõssa õtsa ette Kod;
mugal saŕv om serände `kõvver, käänäp kõveride otsa ette;
latsel keedeti (köideti) laṕp `ümbre pää - - sõĺm tetti otsa ette Nõo b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) `anna `leivamurened kana ette Lüg;
Ohakad `kisti viljast ää ja `toodi sigade ede Pöi;
pebred korjati kokko korvi `sisse ja `viidi lammaste ette VMr; [kõlud] visati kanade ette siblida Kad; [kõrvitsakoored] anna lehmä ette Kod c. aiste vahele, rakkesse siis `pandi obosed rakke `saani ette Vai;
aga poiss `panni [hobuse] omale ikka siis vedru`vankri ette Muh;
pannu obuse ri̬i̬ ette Saa;
mõesa ärjamehed panid ikkega ärjad suure aŕksaha ette Kos;
ärg listri̬i̬ ette, ies `saŕvi Kod;
`õhta tõmmati ia obune saani ette Lai;
egä sa `lehmä adra ette ei pane Krk;
tõese ägle ette pannass tõene obene Nõo;
esä `pandnuʔ hobõsõ `vaht́siidõ ratastõ ette Rõu d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst Vai;
pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni Khk;
Ooda ma lähe siia augu ede ehk siis `saame kana käde Kaa;
naene tuln saunast parasast ja pand kääd `rindade ette Muh;
jöö ede `panta pais Emm;
ää topi `eese nina teeste ette ~ vahele Mär;
lehmale `pańdi silma ette üks niisuke laud, et ta ei näind `minna Amb;
kelle ette sie piaks `puutuma VMr;
õige klaassepä tütär, seesäb `valge ette;
vars juakseb oudo ette Kod;
kui kedagi jala ette jääb, oled kuhe maas Pal;
lää tõõśte ette kambertem purjuste `jalgege;
turbast ai adra kaala ette Krk;
plaat `panti ahju suu ette, ku `leibä küd́seti Nõo;
ma `teie rohulist `aida haost karja ti̬i̬ ette Har; [kastekannul] ei˽tule˽torost vesi `vällä, looga`hiit́jä `lätvä˽`sõkla ette Rõu2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni) pole `eese silma ede `rilli saand Khk;
särgi ette `aetse rinna lapid;
õle topp torgatse `leitse augu ette Muh;
ja sedä (sakilist paela) `aeti noorde meestele särgi `rõnde ette Mar; [äkkel] niisa·ma kui `vankri ette panid aisad Trm;
sammetid `pańdi [jaki] `rinde ette kua Lai;
riiv käib ukse ette KJn;
ta pańd `kardina ka akande ette Nõo;
kraań käänetse aami ette San;
mi˽`väikene `preili pańd ka jo prośsi rinna ette Har3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem kui tuli suur pöllu `kordamine - - rugide (rukkikülvi) ette Ans;
eenaaja ette, siis oli naestel suur särgi `õmlus Kul;
tuulispask nagu tuule keerod - - vaest ilma `muutmiste ete Kir;
sie oli jõulu ette Kse;
`Kapsad `võeti lume ette aeast ää Kei; [lehmal] `lüpsma tulemise ette siis tuleb piim nisasse Ann b. (teat aeg) tagasi kahe `aasta ette oli mul suur õnnetus;
ühe nella`kümne `aasta ette Ris;
kaheksa`kümne `aasta ette siis tema oli juo ikke, ilus leib KuuK4. asemel, kellenagi või millenagi siis (alguses) nied kardulid olid nii iad aśjad et nied olid piima ja liha ette [supis] KuuK;
ma olin kaheteist`kümme `aastane, jäin sulase ette VMr; [sõrmkindad] kel õlid sõlmed sies, siis sie õli kahe poari kinnaste ette Kad;
ma sedä innass ei `arvagi ~ inna ette ei `arva Krk;
Vanast reheahjun kütseti kaale kah mes läits kah söögi ette Nõo;
arvaśs tu̬u̬d tävve ette Plv ||
(kellegi, millegi) võrra, väärt, (kellegagi, millegagi) võrdselt, sama palju tieb ikke mihe ette tüed Hlj;
See joob `mitme mehe ette;
See viab obuse ette (hobusega võrdselt) Han;
lehm ei anna mitte kitse ette `piima VJg;
mis‿sa padrad või paterdad või vaterdad. need käivad kõik ühe inna ette (on samaväärsed sõnad) Plt5. tasuks, katteks; vastu, väärtuses keik läks `inna (raha) ette, ega `raisku mend midagi [hülgest] Jõe;
kus nad `viĺja `muidu `saivad, `silkude ette vahetasivad Hlj;
`kuolis kui sai `käia, siis ikke `tuodi koppika ette `krihvlisi VNg;
ei `maksand kedägi, sain `aituma ette `tõise kääst Lüg;
kolm `päivä nädälas pidid `mõisale tüöd tegema `rendi ette Jõh;
tegid `mõisa `päivi selle (popsikoha) ete Kir;
suur tänu sööma ette Ris;
kiriku juurest jägati jahu, selle ette käisid karja tied `täitmas HJn;
ema `ośtis raha ette ka `piima JJn;
ikke pidi et sa lieris olid ikke selle ette `maksma Kad;
turu oor laseb kõigiga raha ette Plt;
tü̬ü̬ arvati reńdi ette [mõisas] Räp6. kätte, tegevus- või mõjusfääri; käeulatusse Peremes lükkäs `silgunappa sulase ette;
kits ei `anna `püssimehe ette Lüg;
Peab ikka vihma ede minema Pöi;
kui korikad `välja jätad koi`valge ette, siis oo lapsel koi viga;
siis `toodi vars rehalt `valge ette Muh;
seda `juhtob ka elo`aeges, et inimene tole ede jεεb Käi;
ei tä võta mette `miskid `asja inge ette (ei söö midagi) Mar;
panime pääva ette (päikesepaistele) veed `sooja Kse;
naelane ahvenas `juhtund not́i ette Vän;
`Öeldi `jälle nõnda mõistu [rasedast], nägu laste kõrvade ette ei tahetu lausa `kõike `väĺla `rääkida Hää;
vesi ei piä surma`ohvrid õma ette `võtma - - ajab `kalda piäle;
si̬i̬ asi tuleb ike ühekõrra - - ilma ette (inimeste teada) Kod;
ein `oĺli nii `veike et mitte vikäti ette käsitsi ei akandki KJn;
villa kadsad tullive masine alt `vällä ennegu na `ketruse ette lääve Pst;
no om küll irmuss, kes laste ette tuld jätäp ehk tikku Puh ||
hoolele, karjatada ajad oma loomad omigu `väĺlä, karjatse ete Vig;
ennembide suur külä kari käis ütte kokku, üte karjusse ette Ran ||
kõrvu, teada naise jütt läin `viimaks `möisa härra ette Phl; [kaevati] rehepapp viib `viĺla sialt. jutud läin ärra ette Nis;
viimaks läin sie asi `keisri ette juo JõeK;
kannab kõik ilma inimeste ette KJn7. (kellegi) poole, lähedusse (jutule, asjaõienduseks jne); kellelegi (rääkima, teatama jne) siis `kutsuti kohe mehed `sinne `kohtu ette VNg;
sis saadeti meid arsti ede Ans;
ta tulli oma äda mu ette alisema Muh;
`lapsi `viidi sõna lugema kiriku ärra ette Kse; [õpetati] ku `kohto ette minevä, siis vaadata `kohtokuĺli `piäle Kod;
esi ta kõneless miu ehen, lää tõise ette kõneless et mea kõneli;
senikava ku suure koolini pidiv latse ku̬u̬ĺ`meistre ette lugeme mineme Krk;
kutsub koolust pääst vi̬i̬l `kohtu ette Nõo;
pomisõss `eńde ette Krl;
üteĺ, et ku ma lät́si opõtaja ette, siss ma võt́i raamadu `piiu henne siĺmä manu Har ||
alluvusse `suata `ämmä ette kui ämm on `alles Lüg;
siis ma jäi venna ette (teenistusse) Tõs;
tulin `võera ette [teenima] PJg8. pärast, tõttu; (teat) põhjusel; (kellegi, millegi) suhtes (hoolitsema, mõtlema jne) `ennevanast õppetajad palusivad ja lugesivad `kantslist `ilma `süüta `vangide ette Lüg;
ega minu ette põle `karta, et ma nurisema akka;
mis sa Manni ette `õhkad;
kevade `olli `kange külm, siis `olli selle ette `karjumine Muh;
küll mul oli `kange irm selle asja ette Ris;
nää `vaeva ja jüst oma kõhu ette Juu;
selle ette et nad `vasta akkasid pekseti kiriku `pośtis HJn;
aga ma sain selle ette õletata et õige `aitas Kad;
`ükski vana inimese ette u̬u̬lt ei kanna;
suur muretsus selle aśja ette Kod;
ommendse päeva ette ärä muretsa Trv;
oolitse talve ette kah Krk;
temä ommenitse päevä ette ei `mõtle Nõo ||
jaoks, tarvis noored inimesed põle jõun selle ette muretseda (lapsele riideid enne sündimist) Muh;
vahel tüdrikid `üeldässe, vaĺmissab vana aja ette - - ku naesess suab, siis one täl vana aja ette vaĺmisset Kod9. (saavutuste poolest) mööda, kaugemale virk poiss `koolis, lähäb teeste ette oma õppimistega Mär10. ise enese ede (päralt) olemine – pole teistega segamini Khk;
Nee (vindid) on `eese ede `söuksed vagusi linnud Pöi;
üks niesukene nohik miest, enese ette (omaette) ta pusib Sim;
käib nagu koi ise enese ette. ei laasu sõnagi KodIII. prep (ruumiliselt) ettepoole üteldi vanast et, regi lääb ette obest, jõõrastab Nõo
juurde `juurde Jõe Kuu Jõh Mär Kse Aud Saa Kei KuuK Jä Kad Sim TaPõ VlPõ u Trv Võn (Rõhutus asendis jurde ~ juurde.)
I. adv (koos verbiga moodustab sag ühendverbi) 1. lähedale, ligi, lähikonda pannakse `miski eredad `värvi tups onge `külge, et siis sie mielitab kala `juurde Jõe; `
seisid seal poe ees, ma läksin `juurde akkasin rääkima Mär2. ühes, kaasa, ligi `mõisas jo `käidud joo - - no neile `pandud jo kot́t `juurde ja Pee;
`juurde ei panda kedägi [surnule], kõik jäeb maha Kod;
`pańni kaelakot́iga karjatselle pruukośti levä `juurde KJn3. külge jahud võtavad nagu natuke läpastand aisu `juurde Kad ||
fig Ellil paistab ka jälle juurde jäänd olavad (s.t on rase) Kaa4. lisaks; rohkem kui eest täis oo, sis saab lõngapoomist `juurde `lastud Aud;
Tee kaks niit juurde [kangale] Amb;
jätkutan `aeda `juurde viel, tien pikemaks JMd;
kui lõng jääb väga `pieneks, siis tõmmatakse `kuonlast `juurde Sim;
tahan ike `juurde `saada Iis;
vahest tugi `teibid pannasse ka sinna `juurde KsiII. postp 1. [kellegi, millegi] lähedale, ligi; [kellegi] seltsi; lähikonda; kuhugile, millenigi tämä tuli minu `juurde Kse;
vana tui saab igatahes nende `puegade `juurde ~ `juure Amb;
napilt neli kilu`mietri kiriku `juurde Koe;
`kondab aga `pialegi ühe juurest teise `juurde Kad;
rönisin käpili ukse `juurde Sim;
ma tahan isä `juurde `minnä Kod;
ise võt́tis rikkuse pärast vana naese ja siis tikkus noorte `juurde Pil2. [kellegi] poole (elama, teenima, visiidile, jutule, asjaõiendusele) ma ikke `viisin ema oma `juurde kaa Jõh;
läks lehmaga puĺli `juurde Mär;
õpetaja `juurde Saa;
läks arsti `juurde Kei;
läks tüdrukute `juurde Lai;
ja siis `lauba läksime õpetaja jurde lugema Kõp 3. [millegi] kõrvale, [millegagi] koos suure pika `tiisliga läks [harkader] `sinna ärja ikke `juurde Kuu;
tegi sedasi paas `sousti kardulistele `juurde Amb;
kasuka `juurde käisivad püksid ja pinsakas või prakk Plt Vrd iilu,
juure
kaasa2 `kaasa R eP(-oa-, -ua-; kaasa Koe Iis) Krk Ran Puh V
1. adv ligi, ühes ta viib küla `kosti `kaasa Jõe; oda `leibä `kaasa Kuu; `riidevähesed ja `luomad mida `kaasa sai, eks nie `ollu `kaasavarast VNg; siasõrg `leigetasse `karjatselle `kaasa Lüg; kaks`kümme viis `verko läks venega `kaasa [merele] Vai; suured leva käntsid `võtsite `kaasa Muh; lεheb `kusse `poole, `anta `kaasa Emm; kui `jälle mehele saab, siis `antasse kaasavara `kaasa Mar; lapsed `võetse mere `ääre `kaasa `lambud tõrima Kse; ta`kutsus mu `kaasa Aud; eks tule `kaasa Ris; sie on ia et `lapsed `kaasa `tuote JõeK; Ta kannab last igale puole kaasa Koe; kui mehele läksid, `pańdi kerst `kaasa VMr; tegin `ku̬u̬ka `kuasa [leeripoisile] Kod; si̬i̬ asi `kiskus `kaasa Pal; [ainult puravikul] vaŕs lähäb `kaasa [söögiks] Äks; jumal kaasa van (hüvastijätusõnad) kui `lähte menema, siis `ütli jumalaga ja `toine `ütli `jälle jumal `kaasa VNg; lähäb minemä, jumalaga. jumal `kuasa Kod; vanaśti `ööldi jumal `kaasa, ku `keegi ää läks Plt; nojah, ää `tervis, jumal `kaasa Krk; tu vanast `üĺti nii: jumalaga! (vastati) jummal `kaasa Har; ku tõõńõ üteĺ jumalaga, sõ̭ss tõõńõ üteĺ jummaĺ `kaasa Räp
2. (koos verbiga väljendab osavõttu, kaasaelamist) εε süda sehes, tunneb `kaasa kessel sańt elu on Khk; tu̬u̬ ei tunne kellekile `kaasa, tol nigu kivist süd́ä Ran
3. postp (väljendab komitatiivset funktsiooni) `Eedi, `Linda, `Valter `surred `näie `aigue `kaasa; `Toisel `talvel `saadeti [mind] - - vana `uidumihe `kaasa oppima sedä `uiduajamise tüöd; `Suurpä kiel on `kirja`kiele `kaasa `rohkemb arenend Kuu; sie mies kie jäi isä `kaasa, sie õli `Solli Juhan; `sinne `kaasa tämä surigi, sene `kaasa tämä surigi, tuli juo `rinduga sääl uherdi pääl `õlla `täie ramuga; `Kahju `kaasa ei `surda Lüg
koore|lahutaja vahend piimarasva eraldamiseks a. koorelahuti Pia jagab nagu `kuarelahutaja Jõh; Sest o nüüd üle kuuekümne aasta tagase kui esimest koorelahutajad tulid Käi; Esi`algu `õstsivad üksikud talud koorelahutajad Trm; kui koorelahutajad tulid, siis oli rõõsk koor Lai; `öeldi, et koorelahutaja – perelahutaja (teenijad ei püsi talus, kus piima läbi aetakse) Plt; mõni koore lahutaja tirisep `väega kõvaste Puh b. piklik piima jahutusnõu (alt kraaniga) IisR
koore|lahutis vahend piimarasva eraldamiseks a. koorelahuti – Kaa b. piklik piima jahutusnõu (alt kraaniga) Han
kui1 kui üld; ku spor R L,
Juu spor ViK,
Kod VlPõ eL,
ko Vai KraA. sidesõna I. a.
sarnasusvõrdlustes 1. metafoorses võrdluses (nagu, otsekui sünonüümina) a. kui-konstruktsioon seostub adjektiivi või adverbi algvõrdega `naine on `kõhta sama vana kui `mieski Lüg;
läks `ninda punasest just kui `keidetu krabu Vai;
Seaste on nii kena `kolne odr kui üks kuld Pöi;
nõna `sulgus kui jahisaŕv Rid;
Tubak oĺli peenike narmas kui üks siid Saa;
riiete sees ole nii `kange kui truĺl Juu;
ta on elav kui säde VJg;
tukkus laua naeal täis kui tińn Sim;
pia sile kui lakutud Lai;
õhuke kui laast KJn;
ninda puhas ku kädsises puha Krk;
suur ku‿ts ilma asi Hel;
kõva luu kui kurivaim Ran;
na‿m vana sarapuu ao,
raseda kui kurjaristi Nõo;
pimme kui sügisene ü̬ü̬ Kam;
oĺl nii kahvatunu `õkva ku `ku̬u̬ĺja Har;
lehmäʔ oĺli˽ku ahokihä˽tugõvaʔ Rõu;
nii mädä kui müĺgätüss Räp;
`haĺlalik sääne ku haaba kuur Lut b. kui-konstruktsioon seostub verbiga `lapsed tulivad ku `porsad `ümber `laudu VNg;
Kukal valutab kui ull Pöi;
Kadus kui tina `tuhka Muh;
vihm sajab kui pahin Mär;
`leikas kui `nuaga Koe;
vesi läks kui kolises Sim;
põlevad ku pragiseväd Kod;
magab kui `surnu;
`aiseb kui `irmus Ksi;
läks `kat́ki‿gu plaksatas KJn;
lase `laulu ku larap Krk;
vahip ku kuĺl,
siĺmä om sõõriku pään Nõo;
Rü̬ü̬ḱ ku t́siga aia vahel Urv c. kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, hv muu noomeniga `naine käis `moisas iga päiv ku mies [tööl] VNg;
miä olen näind `kärnä `konna ko leib`lapja Vai;
kanad on nii kui paenakad,
majal ei seisa kui kojas Jür;
istub `koorma ots ja läheb,
koorm kui kägu `persse all Pee;
Nõnda kui‿t́s moonutus Trv;
mis see vana inimene ike om,
kui üit́s kõsu Hls;
tal `õnne ku `tõrva Krk;
kui järsikut kasvava nu lepä võsud ja pajod Ran;
ta om külen kui tõrv Kan;
Tu̬u̬ sälätäüś oĺl ku üt́s ilmamaa laiv sälähn Rõu;
tuĺl noid paganaliidsi kokku kui põru Vas;
sõss oĺl nigu üts ku pupe linapund Räp I. b.
erinevusvõrdlustes 1. adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral tämäl on ramu vähemb kui mul Lüg;
sie on viel `pimmemb ku `männe üö Vai;
`poistega on ulk `rohkem tegu kui tüdruk `lastega Käi;
`vaablased oo natuke suuremad kui erilased ja mesilased Mar;
tä oo rikkam kui ma Tõs;
iir on `väiksem kui rot́t Kei;
tema on ikke `vahvam kui teine Pee;
mia olli pu̬u̬l `aastat vanemb ku Jaan Nõo;
no ei olõ enämb ku üt́sainuss kruuś Har;
küla laib om magusamb eiʔ ku uma laib Lei ||
ta on targem kui tark Koe;
Iga asja,
õli ta sitem kui sitt,
reagiti ja kõneldi igate kanti Trm;
anna tal änap ku änap,
ega ta rahu ei oole Krk2. a. võrdlus- või viisilauses ma‿p tee ennast targemas `ühti kui ma ole Muh;
enäm oo sedä kisa kui sedä `aśja Kod;
sammal oiab paĺlu paremast lund kui luda Äks;
ma põle täna `rohkem magand kui kaks `tuńdi Plt;
siit saa iki `rohkep ku üit́s ame Krk;
õdagu `kastega om parep `niitä kui pääväga Kam;
mul ei olõ enämb ku üt́s ajastaig elläʔ Har;
pinil ka `rohkõmp om häpü kui sul Se b. võrdluse varjundiga viisilauses (nagu, otsekui sünonüümina) läheb `müödä ja ei terestagi `ühtä,
tieb kui ei paness tähelegi LügII. tingimust väljendav sidesõna `Söisin kui `saisin Kuu;
kui `omme on ilus ilm,
siis `lähme `eina`maale Lüg;
Kui `luomi ei ole,
siis `viĺja ei saa IisR;
kui üväst `lähto,
siis saap `kallo küll Vai;
kui äp saa `öigut,
siis `kaibab edasi Khk;
kui sa lustid siis joo Mus;
Kui seal küüned oleks ta läheks ka puu `otsa Pöi;
karu tuleb nahal pealt ää kui sa ooletu oled Muh;
Kui sa ennast puhtaks äi pese,
siis ma sind seltsi äi veta ka Rei;
kui sedä teed,
suad `peksä Tõs;
kui pesed ja `vihtled,
tuleb park maha PJg;
Võta põrsas,
ku põrsast pakutaks Hää;
kaks vana `iigla puud - - kui nied mõistaks `rääkida Kei;
kui `kolme `korda ei `kutsund,
ei läind Juu;
Kui võtad,
siis kasvab,
kui paned,
siis läheb vähemaks = auk maa sees Jür;
Kui `kuśkil `vasta tuli,
siis mutku `naeris Amb;
kui sa inimene õled,
`ütle `vassa,
kui kurat õled,
tagane Kod;
kasepuu kui vihma kääs `seisnud,
`tõmbab `valgest Äks;
mis sa amalet,
ku sa ei mõista `õigest kõnelde Trv;
ku mädä muna `viskat,
sõss lää katik ku `plauhti Krk;
kui ta röǵästäss,
oless väega jäĺe Ran;
kui ma saass nätä,
merätsit puid na om maha lasnu Puh;
kui `sõira,
siss om `sõpru kah Nõo;
ku˽tiiassi et ku˽pia är lõpõssi,
siss ämp ei˽teesi midägi San;
Ku‿ma iks sü̬ü̬ taad terä `sü̬ü̬ḱi,
sõ̭ss ma‿lõ kõva ja söönü kah Urv;
õlõss lännü külh vai kõ̭kõ pümehepäl üül ku kohegi minnä oss olluʔ Har;
ku asi olnu˽tõtõlik,
siss olõss ma˽pidänü uma suu lukuhn Rõu;
ku `taiva pääl ku lina `hunde,
hüä lina küĺb Lut ||
Kui teha,
siis juba teha Pöi Vrd josIII. aega väljendav sidesõna 1. alustab ajalauset kui `nuoremb õlin siis tegin `virsusi `karjas Lüg;
ku `kallo `püüdämäst `tuldi `vällä,
siis `mändi kabaka Vai;
kui laps `karjund on,
siis ta ekib pärast veel Khk;
Kui `kööti siis rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuseänd Pöi;
kui kirgust `tuldi,
siis es passi laulda mette Muh;
kui odrad `valmis on,
siis lüdivad ära Rei;
ku kihlatud said,
köesid kiriku`mõises Vig;
kui kased änam `mahla ei joose,
siis tuleb kasest `väĺla `seoke paks `valge okse Aud;
kui sa nüid söönd soad,
siis tule kohe ruttu `meile Juu;
kui sina ükskord ära sured,
siis anna sie `mulle JMd;
ku tuamingad õilevad,
siis `tehta linu VJg;
kui krabatanud,
`pańti vi̬i̬l aganid `ulka (leivale) Kod;
üks näedäs tuld kui `rehte pekseti KJn;
siis oĺl puhas leib ku mina kasusin Kõp;
latsele `tu̬u̬ma kõik,
kommisid ja `saia,
ku‿d́a tuleb Ran;
talvel ku me koolis käisime Võn;
kui müriśt,
siss visass `väĺki kah Ote;
ku mõtsast läbi sai ja ku˽peräle tuĺl,
siss oĺl nii kahvatunu `õkva ku˽`ku̬u̬ĺja Har;
Ku jo˽kaŕan `naksi `käümä,
sõ̭ss ańd imä kaŕa manu˽mullõ `hammit ummõldaʔ Rõu;
nu siss ku lätt tarõst `vällä minemä,
siss `laulvaʔ Se 2. alustab täiend- või aluslauset ja ei `oldki kaks nädälä `aiga ku sie mies suri Kuu;
midä tämäst perida on,
kui tämä `müödä on Lüg;
`jöutsime `umbest `seie männigu ala,
kui siis akkas sadama Ans;
Sööme enni kui supp ää jahtub Rei;
eile sai nädal kui `vihma tuli Kad;
sügüse polõ ku ma ütsinde olli San3. kuni, nii kaua kui ulga `aega ma sedasi `mässasi,
kui ma neist na jagu sai Aud;
Suured kannud jäid `paika - - säl nad `seisid ku ära mädanesid Hää;
ma sain mitu `korda `istuda ja oodata `enne kui ta tuli Juu;
maas `aedus viel [lina], kui kiud läks `lahti JJn;
ooda seeni,
ku ma tule OteIV. samastav sidesõna mei kui `arstid,
et mei oleme küll sedä `uurind KuuV. konj kui 1. selgitavas funktsioonis `Sönna [möldriametisse] pailu nooremad mi̬i̬st äi tahetud lubadagi kui neid küll majas oleks tiab kui pailu olnd Pöi;
mis sa käsu all teed,
see töö on raske ja vastik kui kua sealt kui palju teenid Trm;
sai lõhut ku pää olli like otsan (kõvast tööst) Krk;
nii täńtäss,
kui maa˛i·lm kõ̭ik kärrä käeh;
ol nii hüä miiśs ku anna mullõ rahha `võlgu Se;
`kärblädse omma d́uʔ nei `äüdü ku šitusõ `suhtõ Lei 2. korduvate lauseliikmete ühendamiseks nii `tervest tegi kui `tervest Jõh;
oli kui vana oli,
aga juba jäks akkas `otsa löppema Jaa;
sest asjast oled ike elma,
elma‿gu elma Mar;
riie [on] nahk ku nahk Aud;
läits kui läits,
mina tedä enämb taga ei ike Ran;
vanemb tütär `olli `essä tullu,
`õkva ku esä ku esä;
meil om tü̬ü̬ nüid nii kõrran ku kõrran Nõo;
pää `ripsõ otsahn,
koolu˽ku kooluʔ Rõu;
jutussit külält `mõistse,
nu̬u̬ ka ku vei ku vei (ununenud) SeVI. ühendav sidesõna a. nii ... kui ka Tämä ott labja ja ai kaik `tuhli`augu ku pibalue `kunku ägejä `mielegä `liiva ku kivi täüss Kuu;
mõlemad mies ku `naine,
`kardeti `nõidust Lüg;
`loomel kui `oostel `antasse jaho vett Mar;
Süid rokal kui ka vassikal Han;
eks sajuvarjus käi nied ikke kõik,
nii`äśti mäńd kui kuusk KuuK;
alate suvi kui taĺv õli kasuk seĺjän Kod;
nüid süiasse äripääv kui püha pääv nisu`leiba Äks;
üit́s ku tõine kuts mut oma poole Krk;
ü̬ü̬ ku päiv pid́i tü̬ü̬d tegemä Urv;
noodamiiss püüt suvõl ku talvõl Räp b. ei muud ... kui muud `kalla ei `saagi kui vaid `äŋŋeri Vai;
ega muud `ühti kui akame minema Ris;
no ärjad,
ega nad muud teind kui `küńtsid Hag;
aga meste `riideid ei õmmeld `kiski muu kui rätsepäd Juu;
kislad muud meil ei söö kui mina Ann;
äket põld meil muud kui karu äke Trm;
ja muud `palka es ole,
kui kleedi `rõivakse tõi Ran Vrd kutB. määrsõna 1. rõhumäärsõna a. täh väga, õige, üsna `Raiusin puid `ninda et kohe `lastud `lensid kui `kaugele;
Meri `ehkus `suoja viel kui `kaua Kuu;
säält `massinate alt `juoksep ehk kui pient `lõnga Lüg;
vana `onti oli kui `kaua `kutsarist Vai;
Siis on kisa kui palju Kaa;
mena `rääkisin temaga keik kui `kougeld (pikalt-laialt) Rei;
kibimaea oo kõba,
see ei lagune ää,
seesap kui kaua Mih;
inimene võib kui `vaene `olla,
aga ole puhas Hää;
kel last ei ole,
see on noorik ei tea kui kaua Juu;
ega ta `sinna kui kauast ei jäänd VJg;
ega ta kui suur ole Trm;
minä elän kui vanass,
aga lapsed kadid nuarelt Kod;
ma isi põletasin alet kui paĺlu Ksi;
`uiskab sis kostab kista (kes teab) kui `ilmasse Lai;
`viisega võesit kui suurest vi̬i̬st läbi minnä,
vesi lät́s `väĺlä Kam;
viim(a)ne kui kõik (viimseni) nüüd on `viimane ku `raasuke `süödü `vällä Lüg;
vöttis mu kääst `viimse kui raasu Rei;
võttis ää `viimse kui lehe Mih;
viimane kui aenuke liige oo valusad Aud;
`korjasin viimase kui terä kokku Juu;
`viimne kui kana pueg `müidi ära VJg;
Viimane kui õks pandi kuppu Trm; viimäne ku uks ja aken õma testod Kod;
nõrist viimätse ku tilga ärä Trv;
perämine ku kana kah `müüdi mahaʔ Harb. täh kuitahes, ükskõik kui Õli sie `süämine kui vilets,
nua ja `kahvliga `süädi Jõh;
`olga kui suur tahab Khk;
Olnd see koorm kui suur tahes Pöi;
ole sa kui tark `tahtes Tõs;
süe ehk kui `iaste VMr;
olgu rõõvid seĺlän kui taht paĺlu Hel;
olgu sul kui kullanõ mi̬i̬ĺ,
kud́ä tulõ,
siss pahandõss jäl ärʔ San;
olõ sa ku tark taht,
kõ̭kkõ `aśja sa õks ilman ei tiiäʔ Har;
Suutii pääle viä liiva kuʔ pallö,
sinnä mõrka‿i midägi Vas;
olgõ tä kui tark,
`tarkusõga midäge ei ti̬i̬ʔ Se c. lause lõpul mõni õpib nii ruttu ku Hää;
nagu närmik,
nii `vaene närus kui VMr;
kui kaste ein vanaks saab,
siis lääb kõvaks kui Sim;
on nii murelik kui Pal;
`varda olive `lõngu täis kui Trv;
kui kolm `langa üten,
siss om nii ilus kui Ran;
kuuse ladu om nii kahar ja tubli kui Puh;
vahel `tuiskap suure ange kui Kam;
päiv paist nii ilusallõ kui Urv;
peni kõrvaʔ `kirki ajanuʔ,
`kullõss kui Krl;
Tõnõ (puu) ei `lahkõ `kuigi,
pessä sa˽kui Har;
Ega vanast tu̬u̬d puu `väŕki kiä kui väŕmi es Rõu;
pańd latsõ sinnä `hällü ja sõ̭ss hällüt́ nöörist ja kuʔ Plv;
konnaʔ mullistasõʔ vi̬i̬ siseh kui ja `haukva Räp d. väljendab imestust, üllatust `ommete ku `uonost jäänd `kassi:
ku ilos `kassi oli Vai;
kui `kange valu –
ai,
ai,
ai Muh;
sa paraku,
kui `mõisnik seda nägi Mär;
ena ku suured kardulid Kse;
kui odabad olid aśjad Mih;
ena kui tugevad need oo Tõs;
kui `kierdu rehä tein Khn;
`jennää· kui `paĺlu `lammud Aud;
kui ilusad laulud meil olid Hag;
oeh kui pailu sii neid on Juu;
valata,
kui `kõrgel juba kuu one Kod;
kui `uhke ma `oĺli,
ku ma nońde saabastega kõpsuti Ran;
oĺl plödi pääl ja kuppu ku `oitku San;
ta ni etev inemine ku `hoitkuʔ Kan 2. küsiva-siduva sõnana a. otseses küsimuses kui `külmä vesi on Vai;
kui koua see `aega vötab Ans;
kui palju sa annad Muh;
kui `kaugele su püśs jooseb koa Mär;
kui paelu kellu oo Tõs;
kui suureks sa viel `kasvad JMd;
kui vana sa veel piad olema Pee;
kui kaua sa teed Trm;
kui kaua sa sussitad teda Äks;
kui `kaugelt sa oled Nõo;
noh ku kauõn sa õigõ elät Har;
kui `minkõgaʔ Seb. kõrvallause algul miä voin `kergitä sedä kive,
kui `raske tama on Vai;
tule,
ma katsun,
kui suur sa oled Juu;
ei tia,
kui kaua sie viel `aega võtab VMr;
minä suan `kätte,
kui milla si̬i̬ õli Kod;
ei tää kedägi,
kui `paĺlu ta parep om Krk3. kuidas et saand magugi (maitset) `tunda vai kui Vai;
kui rendi raha `saaja (saada) Vll;
kae˽kui taal `rõiva ripõndasõ alt;
Ti̬i̬ no kui taht Urv;
ei tiiäʔ kui paremb om Krl;
tu̬u̬ om nii kui tuńnistajaʔ tegevä;
ma ei˽`tihka˽tu̬u̬d sullõ üldä‿ga kui tu̬u̬ kõneli Har;
sõ̭ss tuĺl üt́s mi̬i̬ss,
tu̬u̬ tiiä˽kui üteĺ Rõu;
kui täl ta aig är `pilluss;
kui kand iih nii võsu takah;
kui sa˽pant tu̬u̬ `haigõ veridse inemise `paljiidõ puiõ pääle Vas;
`Aet́e kui taht ots otsaga kokko Räp;
Kiä kui mõistsõ,
tu̬u̬ nii teḱk;
üldä võit kui tahat,
ki̬i̬ĺ kõ̭gildõ murruss Se4. kuidagi sa‿i mõista˽tidä kui süvvä ei söömäte jättä San;
Umb`sõlmõ ei saa˽kui `valla,
viidät paĺlu `aigu Urv;
mõnikõrd om `hirmsa suuŕ halu,
ei joua˽kui vällä˽kanataʔ Har;
Mõ̭nikõrd oĺl tu̬u̬ oĺg nii jämme ja˽kõva,
et jovva õs kui t́sirbiga lõõgadaʔ Rõu;
läbi saa ar kui ni (saan kuidagi hakkama) Se
kätte kätte (-
ä)
spor R,
Muh L K I eL;
käde R Sa Hi Var Mih Tõs Khn,
käte VigI. adv (sag väljendverbides) 1. a. valdusse, omandusse (sag koos verbiga andma või saama)
`Varssavi linn `anneti kättä `sakslastele `ilma `paugita Lüg;
kui tuod raha siis saad kübärä kätte;
`ahne `luoma,
süöb kaik midä kätte saab Vai;
`mullu nad es saa `eina käde,
jεi kulu `jälle;
lehm jähi ka `ahtraks,
niid pole seda piima`tilka ka käde vötta Khk;
lehm äi anna `piima käde Jaa;
söja `aeges - - ei saand ju `väŕvi ega nisust koa `kuśkilt paĺlu kättegid Noa;
luke mole raha kätte Mar;
kas said pinna sõrmest kätte Mär;
pöle änam `ammod suus,
ei saa köva `aśsa kätte Ris;
piima püt́id kiedeti sipelga vie sies ää ja siis `ańti sie vesi lehmale kätte Koe;
käi set́se `korda järele,
ikke‿i sua kätte Kad;
`viska kitsele aava kaigas kätte,
koorib ära Lai;
mea tahass oma raha kätte `saia Vil;
ma‿i anna tal enne voli kätte,
ennegu ma ärä sure;
ma ti̬i̬ kiḱk ärä mis kätte putuss Krk;
näppäb kost aga kätte saab;
kate`kümne `aastani `oĺli alt`iäline,
siss `anti tälle inimese `õiguse kätte Ran;
kanadele `anti liha`eiten võti kätte (lasti välja), siss enämb neele `süvvä es anda Puh;
liha `jaeti tüḱü`viisi kätte Ote;
mõ̭nikõrd lehm ei˽sõõratuʔ,
ei anna˽`piimä kätte Kan;
Tiä kaivaśs edesi ja kohus `mõistsõ maja tälle kätte Urv;
ma˽lää no˽tõsõ varandust `püündmä,
ma‿lõ tu̬u̬samaga˽rahu,
mia kätte om ant Har b. alles, müümata, loovutamata (koos verbiga jääma)
käesin `mitmel laadal,
ikke jäi `lu̬u̬mi kätte Pal; [teised] müisid oma kohad ärä ja minul jäi koht kätte Vil;
vellenaesele jäi suur talu kätte,
mulle sai paĺt üits osa Nõo;
ma‿la hobõsõga `mõtsa,
jääss hopõń kätte Rõu2. võimusesse, meelevalda a. (sag koos verbiga saama)
tabama Laps ajas `lõngatükki sasi,
ei saa enämb `õtsa kättä tie mis tahes Lüg;
neid pitka nokaga [kalu] on `nähtud ka ja käde saadud Mus;
sadu pidi mind käde `saama Khk;
Ma nägi et sa sii ees lähed ning akkasi sind käde püüdma Kaa;
möni kord `saadi `painja käde ka Krj;
neli `neitsid `joosvad nurmel,
äi saa `ühteteist käde = tuuliku tiivad Emm;
läksin järele,
sain ta metsavahel kätte Mär;
veis läks `joosma,
ma `püitsin ta kätte Juu;
akid `lautakse ridamise `sinna (katuseharjale) `põhkude `piale viel,
et tuul ei‿s kätte ei sua sialt KuuK;
surm suab meid kätte egält pu̬u̬lt Kod;
nemä `püidnuva `lamba kätte,
aga ei ole `mõistnu kiägina lammast tappa Puh b. (hrl koos verbiga andma)
tabada laskma [lapsed] `juoksevad `sängi `alle `peito,
ei `anna `mulle kättä Lüg;
oled sa ull,
sa annad käde ennast Kär;
obu‿p anna käde,
ole `ühte `jooni `kimpus Jaa;
Kui sa `εεga käde annad,
siis saad vεhem [karistada] Emm;
aa `looma taga,
ei anna kätte ega anna Juu;
obene ei anna kätte Nõo;
anna‿i kätte,
ar˽pakõ kõ̭õ̭ Se 3. tagasi; asemele sie (nõiutud muna) `tingimatta `poldeti ärä,
et siis pidi tulema `toise (kaetaja) `luomale käde Kuu;
oleksima müünd [kartuleid] `kahjuga,
ei saand enamb oma raha kätte VNg;
`kiegi raha ei taha,
piäd kõik kätte tegemä,
midä sa võttad `tõise kääst Lüg;
kui pääväd `völgu jäänd on,
siis nee piab käde tegema;
see mis sa mo kohe räägid,
see tuleb so omale ükskord käde Khk;
ma käisi mütu `korda ennem `järges kui ta käde `andis Vll;
Ole aga `päälegid niisune,
küll see tuleb `soole omale käde Rei;
ta tõi mo laeno kätte juba Mar;
nende patud nuheldakse nendele kätte Kul;
viis meilt `leiba,
ei ole veel kätte toond Juu;
ei enäm nõnna `kerge õle kätte `suada kui käess `anda Kod;
kõik tuleb kätte,
tee ead või `alva Plt;
vakk `kesvi sai `sinna maha külvetuss - - `seeme iks kätte saab Nõo;
ku ta tõsõ käest raha `võlgu võtt,
ega ta kätte `massa ei tahaʔ Har;
mis sa˽tõõsõlõ `ütledeʔ,
`ütle hüvvä vai `halva,
kõ̭iḱ tulõ `hindälle kätte Vas;
kätte tegema halba tegema, rikkuma poiss on tüdrugule käde teind (lapse sigitanud) Khk;
Pala kui (kuiv) aeg teeb see aasta suviviljale käde Kaa;
kätte maksma ~ tasuma neimama küll jumal sellele kätte tasub kes teisele `kurja teeb Muh;
tä `tahtis täle kätte `maksa,
`pistis einä küini põlema Mar;
küll ma `talle ükskord kõik kätte tasun VMr;
nüid ma saen tälle kätte tasuda Kod;
temä taht `kurja kurjage kätte `massa Krk;
teku pähle,
küll ma tälle kätte tasu,
olgu aig piḱk vai lühike Nõo;
las ta no˽tetä pääle,
külh telle jummaĺ üt́skõrd kätte tasu Har4. tajutavaks, (kellegi) teadvusse; (kellelegi) osaks `läksime niikaua kui üö läbi ja `uomigu `saimme juo maad käde,
maad `paistusid Kuu;
`anti käsk kättä,
piäd menemä tio`päivi tegemä;
kuol`mester võttab `viisi üles,
`annab `ääled iga ühele kätte Lüg;
kena töstetav aeg,
Kuramaa metsad ning liivamääd `paistvad käde Jäm;
köhimise ääl keib `kaugelt käde Khk;
Linna tuled paistvad meitele koju käde Kaa;
Küll ma saa `varsti aru käde kus sa käisid Rei;
tohi mitte piiksatadagi,
kui nahatäie kätte saab Mär;
ma `kuksi maha,
sai iä põraka käde Tõs;
kirikuärräle mia lugõsi käde (ette) Khn;
Kord sai järje kätte,
maigu suhu ja tahab ikki `jälle;
isi ei tää midägi ta lähäb ja räägib teisel kätte Hää;
krapi kõbin käis kätte;
ta ise kedagi ei viitsi teha,
tee `talle kõik puhas kätte Juu;
arvas metsas on karjatsel ia,
luomad paśtavad läbi puude kätte ära Amb;
ta tõi `teate kätte VJg;
`praakaĺ juhatab [töö] kätte Lai;
tii kõik `talle ette ja taha kätte,
siis on ta rahu KJn;
suid-sõnu `mü̬ü̬dä andass kätte,
mis sa tõise pääle olet kõnelnu Krk;
siss mõesteti Juhanile kõ̭ik `õiguse kätte;
egass tälle kätte kõnelemada ei ole jäänu nu̬u̬ jutu;
inimese kõneleva kätte,
siss tulep pahanduss Nõo;
anna˽sa˽heĺü kätte,
nakami˽`laulma Har;
ma piä esiʔ otsa man olõma ja tü̬ü̬ kätte `näütämmä Räp;
ańd mullõ kõva kari kätte,
et ma täĺle hummõń võla ar massasiʔ Se ||
avalikuks, teatavaks võĺts tulep jo ruttu kätte - - võldsil lühikese jala Puh; kätte ańd arʔ (andis varguse üles) Se 5. (koos verbiga tulema, jõudma vms) saabuma a. (ajast) `huomik tuleb käde ja `tütrugul `tarvis `tulle `lehmä `lüpsämä Kuu;
vanus tuleb kätte VNg;
poole päeva aeg tuleb kätte juba Muh;
`öhto toleb käde,
ma akka minema Emm;
pimedad aead tulevad `varsti kätte Kul;
loomatoemetamese aeg on juba kätte tuld Juu;
õdak tulep kätte Hel;
näiss kona si̬i̬ aig kätte jõvvap,
kona ma `Elvä `tohtre manu saa `minnä Nõo;
jõud́ jõulu õdag kätte Räp;
kevväi tulõ̭ kätte Se b. (seisundist, olukorrast) Tied tüöd ja õled väsind `ninda kas vai surm tuleb kätte Lüg;
`varsti tuleb kitsas käde Ans;
tεεb millal see (sünnitus) piaks käde tulema.
jouluks tuli käde Khk;
ma olen nüid kätte soand mis ma olen taht,
et ma enam tööd ei tee ja olen vaba Juu;
`vaesus tuleb kätte Koe;
tuli õnnetus kätte;
`uotasime kaua `priiust,
aga `priius sai `õmmeti viimast kätte VJg;
siss (pärast heinategu) tulli joba rügä (rukkilõikus) kätte Ran c. täide, tõeseks (väitest, oletusest või nägemusest) tänab`aasta oo [ilmaennustus] küll kätte tulnd siia`maani Mih;
pühaba `öösse nähtud noorekuu unenägu tuleb ruttu kätte Juu;
mõ̭ni uni saa ruttu kätte Har 6. (hrl koos verbiga saama)
selgeks, ära õppima; taipama kaks õdeda `saivad `kuoli õppimise kättä,
üks ei saa,
pää ei võtta `vasta Lüg;
`saivad sene `kuntsi kättä Jõh;
lugu ep aka pεhe,
ep saa käde Khk;
Laps sai varakult luu (lugemise) käde,
niid loeb juba sorinal Kaa;
meie oleme seda `aśja küll arutand,
aga `õiged `põhja põle kätte saand Mär;
kaks `laulu,
mis tuli kirikus laalda,
`õpsime käte Vig;
nüid ma sain aśja aru kätte Kei;
ma sain nüid selle saĺlitegemese töö kätte Juu;
poiss sai juo lugemise kätte VJg;
me ei sua sedä unenägu kätte (ei oska seletada) Kod;
ei või amatit kätte anda (selgeks õpetada) Trv;
ku raamat kätte sai (lugemine selgeks); sellel ku sial rada kätte saanu,
muutku tule jälle Krk;
no sai kõrd kätte mullõ (sain aru) Se7. käsile, teoksile (koos verbiga võtma)
sie kui kätte vottab tegeb kohe `valmis Hlj;
ühe `kõrraga ei `jõuva inimine sada tüöd kätte võttada Lüg;
vöttis käde läks siit minema `jälle Rei;
naesed `võtsid käde,
lõid õled laiali Mih;
võta käde ning panõ obo ede mine `jälle `einu `ot́sma Khn;
ma `võt́sin omale pośtivahe kätte kohe ja siis `leikasin selle ära Hag;
koer oli `mooga `seĺtsis,
aga nüid oli kätte võtt ja läind minema Juu;
tuleb teene kevädi,
võta si̬i̬ sama tegu kätte `jälle KJn;
ja võtten üitskõrd kätte ja pidänu nõu et paem ärä Krk;
mia võti kätte,
kajosi tedä (kraavi) sügävämbäss Nõo;
Ku˽võtaʔ õigõ˽kätte ja˽nakka är˽kodupoolõ `astma Rõu ||
fig Vettas käde ning pani körvad pεε ala Kaa 8. tarvitusele, kasutusel(e) need oo kõik oiu jäoks need linad,
käte rät́ikud ja,
ega neid põle kätte `võetud Mär;
`Tüükimine,
si̬i̬ `seuke kätte tõmmates (igapäevane) sõna Hää;
laps akkab `mulle ju kätte `puutma (abiks olema) KJn;
anna tuult `rohkemp kätte (paadi purjedesse), saame ennemp Ran9. ilma erilise leksikaalse tähenduseta (koos lõppemist, hävimist, riknemist vms märkiva verbiga) Mullune vili lõppes käde ää,
uus kasus alles pöllu pεεl Kaa;
piim kaob ära kätte Mih;
leib napib kätte ää Koe;
`põrssad - - pidivad kätte ää lõppema VMr;
maja laguness kätte ärä;
läät püve `püüntme,
`kaotet kana kogunti kätte ärä Krk;
`Saotside `ilmuge om väega rasse `aina tetä,
kik tüküss kätte mädaneme Hel;
ku tõene miu kõ̭ditap,
siss koole vai kätte ärä;
küĺmäle lääb,
siss [kartulid] `küĺmävä kätte ärä NõoII. postp (genitiiviga) 1. (väljendab allatiivi), kellegi valdusse, omandusse; hoolde, kasutusse `kaĺla raba `süödeti jälle `luomade kätte RakR;
`uskus minu kättä `anda `niskest suurd raha Lüg;
nad ahnitsesid keik oma käde Jäm;
`andis `mõisa ühe teise käde ning ise läks ää suurema `sisse Pöi;
ma oma `asju teise kätte‿p usu Muh;
Kis selle liha tüki koera käde `andis Rei;
kasukas naa ää `koitand,
mugu anna kaltsuvana kätte Mih;
`andvad lehma teese kätte `aastaks Kul;
ma ei usu tuld laste kätte jätta Tor;
mis sa sest końdist nõnda lut́sutad,
anna koera kätte,
tema tahab kah Saa;
pruudid käesid `kangest möda külä - - no mis sa‿ss annad alati nende kätte,
neid oli ju `paĺlu Hag;
ega ta‿s naĺla asi koa põld ikke jo laste kätte oost `anda Pee;
ma `soatsin selle paki oma poja kätte Juu;
esimine piim,
seda võtavad ja annavad lehma kätte VMr;
raha tu̬u̬b kodo emä kätte KJn;
tüdär `antu sugulase kätte kasvate Hel;
sia `andsit raamatu laste kätte ja latse `lahksiva raamatu ärä Puh;
tõi siss poodi veed (lõimed) miu kätte,
ma kodasi `kanga;
tuld ei usu laste kätte jätta;
ma vii lehmä söödäle tõese kätte,
ei ole `endäl nii paĺlu `ainu Nõo;
emä eiśs läit́s `alla aina manu ja vanaemä kätte jäi tu laits San;
si̬i̬ om tõsõ regi,
si̬i̬ om mu˽kätte usutuʔ;
kae ku laiśk ta om,
ta jätt uma tü̬ü̬ tõsõ kätte tetäʔ Har;
ma olõ õi `andnu˽`kińki˽kätte umma rahha Vas ||
See vanker lagus mo käde ää Rei2. a. kellegi või millegi mõju alla, meelevalda, võimusesse nüüd `piama menema `tuule kätte `vilja `tuulama;
on viks `tütrik,
ei `anna `ennast `poiste kättä rebidä Lüg;
`muidu juo kui `jäiväd `kalad `siie,
`randa `päivä käde siis `läksiväd `pehmest Vai;
kuivad viljad jäävad saju käde;
tuul ajab sind kuiva `pεεle,
jεεd valamate käde;
saand see mo käde saand,
küll ma ta irmu ala pane Khk;
jähid tormi käde pojaga `seltsis Mus;
Kui viluse jähid [kuivatatavad kalad], sai `jälle päeva käde tõmmatud Pöi; [inimesed] viisid lapsed `joulu `lauba `öösse kabeli `mεεle - - `tontede käde,
et siis `peade lugema akkama Phl;
ta jähi külma kätte,
külm võttis tä ää Mar;
mia jäe liig `õhta käde;
meri võtab oma käde Khn;
kis seda `julgeb `valge kätte `anda Hag;
`ańtsin ta `kohto kätte,
küll ta nüid ää maksab Juu;
ära sa jäta vihma kätte `luoka HJn;
`kindapaar jäi sügise kuuri `alla `niiske kätte Kad;
sie mies on ennast viina kätte üle and VJg;
kuu jääb tänä ommogo üväss päävä kätte (paistab peale päikese tõusu) Kod; [ehaline] jäi `valge kätte,
lüpsi naiste kätte Lai;
panen tuule kätte `kuima Plt;
si on niigu tuule kätte räägitud KJn;
nisu tetäss ka varepest,
muidu jääss küĺmä ja like kätte `imbume Krk;
`rõivatüḱk `saisma jäänu `rõske kätte,
siss om ärä `si̬i̬denu;
tondi saeva eńge oma kätte ja lätsivä Ran;
`tüt́rik kionat üits kõrd,
siss jäi vakka poesi kätte Nõo;
tu oĺl asja `kohtu kätte `andunu Krl;
oĺl ka hüä et,
naańõ `võtmalla˽jäi,
latsõ˽jäänü˽sõ̭a ajo kätte Vas;
täüś kuu `aigu jääss kuu päävä kätte Se b. kellegi teadvusse, meeltesse ning siis see jutt on selle käde läind Jäm;
inimese ais käis ta käde Vll;
jutt läks `rahva kätte laiali Juu;
võrukõsõ `sõitseva `mü̬ü̬dä,
noede kätte jäi tu jutt,
et siin om vaemu kabelin Kam 3. millegi tõttu, tagajärjel lehm sures `tiirude kättä VNg;
nad `kängusivad `külma kätte Vai;
se soreb juba vanadose käde,
se pole mette aigose pärast Käi;
äkise kätte ta suri LNg;
suri `leitse kätte ää Kse;
pidi aavade kätte surema Tor;
sureb ehmatuse kätte Iis,
suri tiisiku kätte Trm;
ega soĺgi kätte `keegi ole surd Plt;
ta surep `aabu kätte ärä Krk;
mia `tahtse ärä lõppõ naaru kätte Nõo;
tollõ `uuṕõ kätte [mees] joht es kooleʔ,
timä jäi põdõma Ote;
paĺlu `ku̬u̬li siss inemiisi palava tõbõ kätte Har;
viina kätte koolõss Se4. (väljendab mingis järjestuses kellenigi või millenigi jõudmist) järg tuli juba mo käde Khk Vt käsi
maha maha R eP(muha Vll Jaa Pöi, moha Pöi) M T hajusalt VId, mahaʔ ~ `maaha V, `maahha Vai VId(maah(h)a), mahha Har, `mahha San, maa˛a, `maa˛a Lei, ma(a)ʔ Har
1. a. maapinnale vm aluspinnale temal oli enemb `joudu ja rehus minu maha Hlj;
`ahju suu kukkuski maha, on juo põlend läbi Lüg;
Siin ei `lastud õppimata `lõikajaidki `väljälä, et varistavad `vilja maha Jõh;
esimäine `sorti oli, midä `tuule `puole `langes maha (
vilja tuulamisel);
`langis `polvisilla maha;
kui sitta `veidedä, siis nogaga `temmada `kuorma päält maha;
üväd karisod `maahha Vai;
`rinka ääre `pεεle pane linad maha lademese [
pleekima];
jää akab sedasi maha (
kaldale)
`käima, `tuulega tuleb jää rüsi Jäm;
kukkus puu `otsast maha;
nii joonud - - tεεb, saab ta koju vöi jääb ta maha Khk;
rehi `lasti maha - - siis `pandi `jälle üles (
vili võeti segamiseks parsilt alla)
Kär;
külmaga talisel aal `varblased kukuvad lennu pealt muha Vll;
lume `elbed kukkuvad muha Jaa;
`Ärtu on kaart - - see `pandi ikka esimeseks moha (
lauale);
`Järsku oli [
ta]
tuba maha kukkund ja kohe `valmis (
surnud);
Vaata et sa [
õlut]
maha äi püllu;
Obusel oli nii tuline kikerdamise valu, et kuda ma ta adra eest võtsi, nõnda ta ennast sõnna sammasele muha viskas Pöi;
`pakso lund on maha aend Emm;
rukid `pańdi rehe `alla lademesse maha Rid;
`ämmer kukkos kääst maha Kul;
natuke o [
vihma]
ribustan kua maha, mua üsä kirju Var;
õõnad `kukvad maha Tõs;
meri juõsõb maha (
lained ujutavad kallast)
Khn;
vana rahvas ütles, et sülita enne kolm `korda maha, kui maha lased, siis ei akka maast midagi `küĺge HJn;
kella `maidnik kukkus maha JõeK;
metsas oli lund ja jäĺjed jäid maha JJn;
`võt́sin `lamba pikali maha [
et niitma hakata]
Ann;
tuul aas `kelpa otsa maha Sim;
lumi eit maha, kardulid jäed lume `alla;
ma lükkän su `vankriss maha Kod;
sülita maha, kui maha istud Pal;
minestab ära, kohe kukkub maha Ksi;
ta putti maha käest Krk;
aab lume `lortsu maha Ran;
peremiss tõi `peoga sirbi aedast `väĺlä ja pańd ussaia‿päle maha;
sadagu vai `malku maha, aga lina piap kakutuss `saama Puh;
ma‿ss `laina `alla mitte `raasu, süĺlässi maha `õkva ja `uhtsi suu ärä kah;
me lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha nemä Nõo;
vissiravva rihm lät́s `kat́ski ja maʔ sattõ `maaha Kan;
laśk säńgü ette põĺvilõ mahaʔ Krl;
hagu oĺl ärʔ kuivat, `pańti maʔ, `turbaʔ pääle;
latsõkõnõ oĺl maha˽satt, om nõ̭na `lahki löönüʔ Har; [
kui]
piim `maaha lät́s lavva pääle, siss latsõ˽lakahti lavva päält ärʔ;
ku undsõ˽`maaha tulõ, saa põud;
kaśsil oĺl kuldnoḱk suuhn, tiä mõtõĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; [
linad]
`tu̬u̬di `väĺlä, `laotõdi `maaha Plv;
üt́skõrd kül˽kõlisi kõõ ta pää, ku ma `maahha sattõ;
saa as inne noorikõt `maaha `nõstaʔ, ku `viina `ańti Vas;
rähm lastas `maaha `tsilku Räp;
üt́š om šikk, tuu om `kangõ, tu `tõmbass su `maa˛a Lei || see oli maha visatud aeg (
asjatult kulutatud)
Lai Vrd mahaje,
mahalõ b. allapoole, madalamale; alla `laiva on `silmist `saate maha `lastatu (
asetseb raske lasti tõttu sügavamal vees)
VNg;
suits lüöb maha `korstnast, nüüd tuleb sula Lüg;
tüttö äbenö, siis lüöb `silmäd maha Vai;
Noored läksid `vastla päeval mägede pεεlt maha `laskma Jäm;
toŕm tappand rugid maha;
aid `katki, loomad maha `tampind Khk; [
vikati]
tera `oidas maha, äi passi löö `otsa;
`ööseks lehed `kerkivad, niid `laskevad maha Kär;
`päike lähäb maha, akkab `looja minema Pha;
meri lihab ka maha, kui kuiv on Vll;
`Rehteajaks `lasti parred moha;
Ega kord kui ta `vastu tuli, lõi ikka silmad maha;
`Sõuke vihm paneb odra jälle maha Pöi;
kui udu üles lööb, siis toob `vihma, kui maha lööb, siis ep too;
mered o maha läin Muh;
lapsed `lasvad kölgoga `ange otsast maha Phl;
vihm pani lenad maha, `vastu `mulda mädäneväd ää Mar;
pais `laśti maha Mär;
rae (
rahe)
lööb rukid maha Lih;
loodetuuĺ ika oo viĺla maha kül pekst Mih;
päe lähäb jo maha, madalase, akkab `looja minemä;
mere vesi oo maha läin, läin `alla, möönä aeg;
rukis nagu pilliroog, tuli kõva vihm, siis pani maha Tõs;
siit otsast oli [
müts]
laiem ja, ja siit kõrvade poolt, siit akkas maha minema;
kuus `tuńni [
vesi]
tõuseb ja kuus `tuńdi `mü̬ü̬nab maha Aud;
võta püksid maha Tor;
täna lü̬ü̬b suitsu maha, tuleb `sańti `ilma Hää;
lase ankur maha Ris;
mielitand `lapsi vommilt maha magusa ja levaga Amb;
vaud on kõik maha siblitud VMr;
`veski tammid `lasti maha, kos eenämud taga Kod;
puud käesid `viltu `looka maha, kas ladvad kohe `maani Äks;
temä `ot́svet maha (
alumisele korrusele)
`kortelt, temä `tahtvet maha Krk;
päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel;
pää lei maha (
vaatasin maha)
, mes ma `sinna lää Puh;
siga kah nosib rügä, ega ta pääd ei saa `süvvä, sõkup maha;
mine tu̬u̬ miu müt́s kõjo ladvast maha Nõo;
vaaliʔ oss mahaʔ, sõ̭ss saa `häelmit kakkuʔ Kan;
papa, tulõ˽tarõpäält mahaʔ;
är trallaku `kapstid mahaʔ Urv;
päiv om maha minekil, no˽vaia tüü rahu jättäʔ Har;
puuʔ `vaaldu˽kõ̭iḱ `maaha Rõu;
mi‿sa `maaha vahit, `vahi üless Plv;
lepät́sirgukõsõ pujaʔ oĺli˽ḱaopujal pesäst `maahha `aeduʔ Vas c. pikali, siruli; (haige)voodisse õlut võttab maha. kie `liiast juob, sene võttab `pitkali maha Lüg;
jala‿pel `aigus äp vöta maha Khk;
töbi vöttas muha Vll;
umala vägi oo selle nõnna maha võtn et Muh;
see `aegos võtab kõik `loogo inimesed maha Mar;
kus `kanged õlled, seal võtab maha kohe Kse;
kui võt́tis maha, sis neli nädalat ei liigutandki `vuadist Iis;
teisibä käesin vi̬i̬l tü̬ü̬ss, aga näe, `tõmmaśs nüid maha, ihu nõnna valutab Vil;
maha `jääme akkab (
rasedast naisest)
Hls;
si̬i̬ satass `varsti maha (
sünnitab peagi)
, nenda tubli joba Krk;
ku sääräne `haiguss, nakkaja `haiguss majan om, siss lätt üte mant tõsõ manu - - tu̬u̬ võtt kõrrast inemise kõ̭iḱ mahaʔ nigu pallavtõbi ja pokaʔ Har;
peräst toda jäi `maaha (
haigeks)
Räp 2. mulda, maa sisse (ka mulda sängitamisest) Mes neist `tuhliest tegi vara maha, nüüd ott külm kaik ärä Kuu; lina `külvädä `maahha Vai; sügise juba uśs jääb nönda oimaseks, ennem kut tä akab maha minema maa `sisse, `kuskis mätta ala; mine köpsi sa nii teibad maha (maa sisse püsti) Khk; Vana Pörga Mihkel viidi maha Kaa; [kalade] rapid kaivati soja ajaga ikka maha Krj; Kevade `tuhli maha paneku ajal oli kuiv Pöi; külitse maha ja siis akatasse `künma Muh; puu `roikad `löödi maha Vig; see mis maha tehass, see o `seemne vili Lih; lena `tehti maha niipaelu, kuidas tarvidus `nõudis Mih; ärra oli lasn oma süda maha matta Ris; mul olivad uvad juba `ammu maha `pandud; `suat́sime ta ilusti maha VMr; koer mat́tis iire mulla `alla maha Trm; ma panin kartuli `poegi maha Kod; ommen veeme `surnu maha, ommel on matussed Pal; aŕkadraga sai `eemalt kõik vili maha `tehtud Äks; `pi̬i̬tide maha panekul täpitässe KJn; ku rügä olli maha tett, siis `aeti ni̬i̬ viilukse `siśsi, üle nurme `õigest Krk; sulane läit́s `mõisa `teole, maad arime ja `viĺla maha tegeme Hel; kui põld maha sai, tulli `turba `lõikuss Ran; `maarjapäävän tetti kapusta `si̬i̬mne maha Puh; kui om `kartuli mahapanek, siss `piava olema idu küĺlen Nõo; kaar tetäss enne maha, kesv perän Kam; no om mul kõ̭iḱ vili maha˽tett, no‿m süä rahu; nigu `kapsta loomakõsõ mahaʔ istudi kummaga, ni närvetü mahaʔ Har; `Kirstõ es olõʔ inämp nii paĺlu `jõutu tetäʔ, inemiseʔ `oĺli˽sõ̭ss niisama rohega õ̭nnõ˽maha˽`viidü Rõu; äkki `ku̬u̬ĺjit võõda ai `maaha (ootamatult, õnnetult surnuid ei taheta matta) Se
3. a. küljest, otsast või pealt ära Ärä sa kalu valiess `liiast `sopra, sie otta kalul kohud maha (lõhki) Kuu; `sõńni ei `tohtind juo `vergus `olla. sa pidid `selle maha `leikama ja `uueste kuduma Hlj; luisud on, nendega tapetakse `pihta, `vöötakse see lakk maha [vikatiteral] Khk; aas raibe sarve muha, mis ta tohlaga änam `kaeleb Vll; tuul ragub lehed muha Jaa; ormid o nüid `õitsed maha lasn Muh; kui puu leht maha lähäb [sügisel], siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; kase `lehtega saab ilust kollast, maha ei anna pestes Tõs; juust siest suetasse kõhm maha Amb; ku kaŕjan `käimä akasid, aed taĺvtaku maha, eläjäd ja siad; `lõikad kańepe piä õtsass maha Kod; karvad (habe) vaea maha tõmmata Lai; kalal tuli soomuss maha võtta Trv; talikaru `aetess keväde maha, siss kiḱk lehmä aave `karva; lei käe õlast maha Hel; poiss, muńn maha (hirmutades); serände `virtsuv vesi, `rostene kah, siss tu̬u̬ ku `vaŕbide vahelt käib läbi, võtap naha maha Ran; esät-emät avvan, es ole `ütlejät kah, et poiss, abe maha Puh; servä maha `aada `laudul, siss om ää põrmandut `alla panna; ame om piḱk, alt piäp tüḱk maha `võtma; sügise aava anise sule maha Nõo; ku muna `häste ärä keenüʔ ei olõʔ, sõ̭ss kuŕal ei tulõ ku̬u̬r mahaʔ Võn; ma võt́i udila ja peśsi ubinit maha Ote; lauda uiss oĺl `ińgi päält maha˽tulluʔ Krl; mul om `väega hää hari, tu̬u̬ tuu viimädse eläje (täi) pääst mahaʔ Har; lei pää `kirvõga˽`maahha Vas; sui latsõl `tihkõ kammiga pää `puhtass, sõss tulõvaʔ kõik maaha, mis sääĺ `kurja teiväʔ; villa heüd om `maaha tullu Räp; rikass tütär lei uma `varba `maaha, et sis lätt timäle käńg `jalga Se || piltl ära mängi poiss, võtan su naha maha Mär; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔ Kan b. (riiete äravõtmisest) `Möisa ärrale pidi ikka teed `andma ja mehed pidid mütsi moha `võtma Pöi; veta müts ka maha Phl; kõik ni‿sama visasid suured `riided maha KJn; `tõmba pöksi maha, pöksi om sul `katski Nõo; nääʔ kaki umaʔ `rõiva hilbuʔ kõ̭iḱ säläst maahha Vas; timä es võta `rõivit mahaʔ Räp c. piltl katki, lõhki kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - - `rahval `laskesitte `vergud maha keik, muud ei `jääned ku `paĺjad `raamid Jõe; tüö oli nii `raske, et võt́tis mu pihad maha; sie ärra oli abeme `nuaga oma kõri maha tõmmand Koe; `laśkis mau maha VJg; rangi võtav [hobusel] rinna maha Krk d. (kangakudumise lõpetamisest ja telgedelt mahavõtmisest) panin viel `kanga üles, ei `saandki ise maha `kuotud, lasin toist kududa; Sain `ehtuks `kanga maha Kuu; kui `kangas akkab lõppema, siis `tarvis `kangas maha kududa Jõh; ruttasin `kangeste kangast kuduma ja sain `õhtaks maha Mär; Kangas on maha `koetu Hää; Mõ̭ni kangass - - oĺl kah üt́stõisskümme `püürä, tu̬u̬d ańd maha˽kotaʔ Har
4. a. hulgalt, määralt vähemaks `suomlased `toivad `palju `silku `siie, `meie ise `püüdasime ka ja seda`muodi nied `innad `laŋŋesivad maha Hlj; ons se sest maha `vεεtud (maha arvatud, lahutatud) Kär; se on nii valelek mees, et kui ta rεεgib, veta pool maha Emm; kui kaks võtta neĺlast maha, siis jääb kaks järele Mar; lapsele tu̬u̬b `aasta `juure, vana inimesel võtab maha Vig; `kauplemise juuren jätäb maha, annab odavamass Kod; seda `alba `asja võib ikki maha vähända, mis sest tõesele kätte ütelda Trv; lina ind om periss maha lännu, lina ei massa kedägist; si̬i̬ raha rehhendets säält maha Krk; mina sai niipaĺlu tu̬u̬st rendist maha `tińki San b. järele (millegi lakkamisest, lõppemisest) Nüüd mul on paremb, köha jäi maha; Vihm on maha jäend IisR; küll suab `kõike, ku sõda maha jääb; neli nädäläd lehem annab peräss vasikad `piimä, siis akab piim maha `jäämä Kod; tuul jääp maha vist, puri enämp ei vea Ran; juunikuu siss kana jätävä munemise maha ja nakava `audma `tüḱmä Puh; jätä no maha, mi sa täst juuratõt (korduvalt küsid, usutled) Urv; jätäʔ jorisõmõnõ jo mahaʔ Krl; mi‿sä paadõrdat taah, jätäʔ jo `maaha; ku sado kurmutuulega tulõ, sõ̭ss tu̬u̬ kurmu sado inne `kolme `päivä maha ei jääʔ; piim jääss jo kõhnõmballõ, piim jääss jo `maaha Räp c. (muud juhud) no sie oli siis `laitand küll maha, et ärä me nüüd tänä `üösel viel lähä Kuu; `rahvas `naeravad meid maha (välja) Vai; Kange mees teisi maha tegema, aga äga ta ise ka teab mis suur asimees pole Kaa; ta on maha käind (moraalselt laostunud) JJn
5. a. (rõhutavalt millegi sooritamisest, läbitegemisest); lõpuni, täielikult, ära `Terve tie `juoksin maha;
Seda maad `päevaga maha‿i käi IisR;
kui juba tuli maha põleb, ära kulub juba ahe, siis võta `taina `lõimest `vällä Var;
üks lähäb `mõhkides mööda, teene ajab jutu maha Tõs; [
üksi elades]
räägid ühü jutu maha, aga põle, kis seda kuulatan on Aud;
nemä istuva lavva man, `aava pikä jutu maha Puh;
minge`istke koheki aid`vi̬i̬rde, sääl jututage oma jutt maha, aga mitte lavva man Kam b. (hävimisest, hävitamisest) puuk - - viiakse liida `alla, pöletatakse maha Mus;
Maja põles nendel maha Pöi;
maea laob maha Tõs;
kõik `uoned põlesivad `muani maha VMr;
elumaja om maha lagunu, perenaine sures ärä;
laut `paĺle põhjani maha Krk;
si̬i̬ sõda palut ka `ulka majasit maha Puh;
seo külä `paĺli `puhtumass kõ̭iḱ `maahha Vas c. (puude raiumisest; taimede lõikamisest, niitmisest) Kõik jämedäd ja `piened [
puud]
pidid `kirvega maha `laskema ja `katki `raiumaie Lüg;
tämä `tahto terävä vigasti, kui tädä `maahha `lüvvä Vai;
jaani`ätsed parati `öitsvad, kut ein saab maha Jäm;
sügise `lastase puid maha, tehasse agu Khk;
möned kase kärsid on einamale jäänd veel, vötame need poar `kärssi muha Jaa;
`Niitsid eina maha ja `jätsid `sõnna sammase `paika Pöi;
kõik puud `võeti maha Muh;
Oome `öhtaks `saame einamaa maha Rei;
vikatiga niideti rohi maha Rid;
kui vili maha võets, siis koguts ää kua kuhilasse Lih;
mul oo vekat́ vahe, ma löön [
rohu]
maha Mih;
`Niitäjäsi vähä, `õhtas eenämuad maha ei sua Khn;
lehtpuu raiu noorel kuul maha, mädaneb kohe Tor;
meil sai siit maha `võetud `metsa Kad;
puud tulevad maha lasta VJg;
meie aema kõhe eenä maha Kod;
miul küll ein käis maha ku suitseb;
kui kuju ilm olli, lõigati mitu ett maha Krk;
soearjass tirisep vikati i̬i̬n, aga mitte maha ei lähä Nõo;
ku vili ilostõ‿ks kõllatsõss lätt ja - - sõ̭ss ei olõ muud kui lüvväss mahaʔ Plv;
mõts `raoti `maahha, kae˽ni̬i̬ jämehiid puid es olõ˽`kohkiʔ Vas d. (surmamisest, suremisest) mattukse raha `oidasin ikke, et suren maha, siis‿san ikke maa`mulda VNg;
sie `aigus - - tappabki maha, `õlgu `luoma ehk inimist;
võttas karu elo maha;
`käägista maha kõhe sie luom Lüg;
Lüö kas vai maha vai `räegi `iaga, täma tieb ikke oma`muodi IisR;
lasin `ülge `maahha Vai;
kuul vöttis selle maha Pha;
sial Upa põllal `lasti kua mehi muha;
Oli maha `löödud, tea kedagi, kes lõi Pöi;
kolm kuud elas, siis `surri maha;
ta tuleb murrab mind maha Muh;
`uńta oli nii paĺlo, et obose `varsu `olle ikke igä `öösi maha murdnd Mar;
tuapoisi `laśsid maha Vig; [
vana]
obune lüiakse maha sigadele ja, ärg - - läks ikke inim toiduks Koe;
karu muŕs maha mussa äŕjä Kod;
nad laśsivad `põtrasid maha ja `kitsesid Plt;
olli tõise maha kõmmuten;
täo paĺlu `lu̬u̬me maha koolu Krk; [
tal olnud]
kuri siĺm, nigu lännu `lauta, lu̬u̬m `lõpnu maha Ran;
`pikne `olli kolm `lehmä maha löönu;
püssi`rohtu `olli `väega veedi, selle es saa üttegi tuvikest maha Nõo;
katku aiguss, muud ku rahvass `ku̬u̬li maha Rõn;
lät́si t́sika `ki̬i̬ldmä, taheti püssäga minnu `maahha `laskaʔ Vas;
sõ̭ss tapõti noid maha, kelle pääle sõrmõga näädäti Räp;
surm võtt `kõiki mahaʔ, `korgit kuningit, kedä taht Lut e. (müümisest; raiskamisest, kulutamisest) `ostab siit meilt ülesse, läb `teises kohas müüb maha VNg;
seńdi suad, selle ju̬u̬d maha Kod;
mihe talu `müiti maha Hel;
mes `kopka saab, ju̬u̬b maha;
mes mä `ti̬i̬nsi palga, tolle ma maha jõi Ran f. (mingi aja või sündmuse mööduda laskmisest) Ilus aeg jumalamuidu maha `kulai·tadu Hää;
täna ommiku oleks piima `viimise maha magand, kui kell ei oleks särisend JJn;
magas selle söögivahe maha Pal g. (ametikohast loobumisest) minä `viskan maha õma ameti, enäm ei taha Kod;
aamõtnika taha ai maahha minnäʔ;
aamõtist sai ar `maaha Se 6. olematuks, mitteesinenuks Laste i̬i̬st `oiti `kõike `aśja maha (varjati) Hää; poiss salass oma latse maha, ütel: minu ta‿i ole Ran; kuritü̬ü̬ salati maha Nõo; ärä saladu mahaʔ Har
7. kindlaks, kokkulepituks Meitel oo see asi juba ammu omavahel maha tehtud Kaa; `tehti seal siis kaup maha, `joodi se viin ää seal, kui [kosjad] `vastu `võeti Muh; siis `tehti kaup maha, kuipaelu karjatsel `palka makseti Koe
8. (koos verbiga) maha jätma ~ jääma 1. millestki loobuma, midagi hülgama enamb ei old [pulmas] `kirstu lunastamist, nüüd on keik `jääned maha nie `muodid Hlj; `milla täma jättä sene `juomise maha; sie mies jättas oma `naise maha, vottas `uue `naise VNg; miä‿n sinu maha jädä Vai; Piip ees `jälle, soa ikka [suitsetamist] moha jätta `öhti Pöi; selle reo naese pärast pea ma isa ema maha `jätma Muh; ta jättis need viisid maha, ta oo nüid viksiks inimeseks akand Mär; sa jätä ni̬i̬d mõtted maha Kod; jät́s selle moodu maha Krk; vanast olliv särgi, särgi mu̬u̬d jäi maha enne eesti sõda Hel; nüid ei tiiä, kas ta om tollest mehest maha `jäetu; jätä maha `ni̬i̬dsekerä, `taivan `tuhvli oodava Puh; Kui levväd linnupesä, siss oia suu kinni, ei tohi ambit näidätä, siss jätäb lind pesä maha, kui ambit näität Nõo; timä lubasi kõ̭iḱ halva˽`kombõ maha jättäʔ; mu poig om ka jumala maha jättünü Har; üte naaśõ jät́t `maahha, võt́t tõõsõ Rõu; noid sõnnu jäteti `maaha, noid inäp tarvitada as; sõ̭ss jäi tu `orjuss `maaha Vas; ma olõ suitsotamisõ maha `jätnü Räp 2. kellegi, millegi lahkumisel alles, endisesse paika jääma; tahapoole jääma `mootor jääb ka `lainest maha, ikka `laine on `kiirem Jõe; `Suuremad `juoksid `kiirest, `veikemb jäi maha IisR; `tahtos miust `maahha `jäähhä Vai; püksid jähid `mõisa `õue maha Muh; kes siis nii `vaesed ja viletsad olid, et testest `tahtsid maha `jääda Mih; jäi ise maha, teesed läksid ää Tõs; kui vesi alt ää kuivab, siiss jääb iä korge maha Khn; `kõikel [uppunuil] jäid naised ja lapsed maha Aud; tindid (tindikalad) ma unetasi päris maha Hää; maea põles maha üks sui, muud maha ei jään kui kuusk ja vana sain Ris; ei `võetud teda vekest ligi, `jäeti siia maha JJn; sa olet silmä maha jättän [võrgu kudumisel] Trv; jätten papi `surnuaia pääle maha Krk; ma `saie ette ja mi̬i̬ss jäi miust maha Hel; kes virga viisud rätid kannab, kui `laisku siän ei ole. kae virk unetab maha, siss laisk viib `järgi Ran; temä om oma `tü̬ü̬dega `loiku jäänu, om `aiglane ollu ja om tõśtest maha jäänu `kõ̭ikist Puh; meil om `ulka maad `minnä, `piäme `rühjämä, et me rongist maha ei `jääme Nõo; pu̬u̬l`tõise `aastane olli ma emäst maha jäänu, nii et ma tast midägi ei mälete San; kuiss saʔ nii uma lina `kakmisega tõisist maha jäät Har; säidse `poiga oĺl ja kat́s tütärd oĺl tol, jäi `maaha läsäl naasel Räp 3. sööti, harimata söötis, harimata see on vana mahajänd pöllu koht ‑ ‑ kadagid kasvatab Khk; padrik vöi rapik, mis on maha jäänd Kär; põlluks tegin kaks tükki `põldu `praega, mis on maha jäänd, suur lepik pial, akka uuest `juurima Koe; si̬i̬ maha jäänü maa - - ku ta kolm, neli `aastet mahan om, siis om sü̬ü̬t `valmi Krk; maa `olli lahjass jäänu, es ole sitta saanu, siss jäi maha Ran; mahajäänü maa, kos enne põld om ollu, om `jäetü üless `kündmädä Ote; maha kuulutama ~ hüüdma ~ ütlema ~ hõikama (abielu maha kuulutama) `pruutide mahakuulutamine, kaks ehk kolm pühabad, kolm `korda öpetaja `itleb Jäm; paarirahvas kuuludasse maha; `kirkus `üitasse maha, öpetaja üiab maha: see, see, nee `tahtavad `paari `minna Khk; läksid kirgule, `eelti maha Mus; See on kergu `säädus, et kolm kord `öötakse kantslist moha Pöi; Ann tuli sealt ää meitele ja alles sis `lasśid maha ütelda Kir; [kõigepealt olid] kää`anded ‑ ‑ siis on kaks nädalt vahet, siis oli kiriklik mahakuulutamene, siis oli ka laulatamene Lih; pühabä oli `kantslist maha `üeldud VMr; senis kui pulm `tuĺli, kirikust õegati maha, kolm `korda Kõp; ku esi olt kirikun, ku sut maha õigats, siss latse `rü̬ü̬kvet Krk || kombetalitusel surmateadet avaldama surnut üteldäss maha - - opetaea `ütleb nime, kui vana ja kelle laits, kõneleb kah oma `kõnne Ran; maha saama sünnitama täma sai pojaga maha Khk; see naisterahvas on maha saand Emm; tä akkab `varssi maha `soama, akkab titte `tooma Tõs; meie emä on maha`suamisel, maha`kukmisel Kod; sai katõ latsõga `häśte maahha, a kolmada `aigu `ku̬u̬li arʔ Se; meelest maha minema ununema see jo `ammu meelest maha läind Pee; jutud lähvad meelest maha SJn