[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

elk1 elk g elgu hoop ma anna soole `sõukse elgu et sa tunned; ennesti ma `andsi selle elgu omale, lõi `varba ää Muh
elk2 elk Emm, g elgu Kod; eĺk Kse Kod Ran, g eĺgi Lai, elgi Vig Krk
1. helkjas; läikiv; hõõguv panksi oo `mustjas väŕm, panksi ei ole eĺk; elgid sinised; `liiga eĺk riie, punane ehk roheline Vig; võta ikka kahaver ja nuga. ti̬i̬ tämä `läikmä, `vuata ku eĺk ja ele; talvel ijä elk ja libe Kod; raud aiass elgiss, sõss akats tagume; kivi olli joba eĺk, ku `rohkep saap [tuld saviahjus]; aa ütese sütt elgiss tulekahju mant ja ku na `kistun om, siis vaeota [tulekahjumärki] Krk
2. hele (hääl) omigu oli naa vali eĺk ääl Kse
3. [vesi] eĺk (läbipaistev) om, ei lase manu (öeld toosel käies) Ran
helk eĺk Ksi Ran Krl, g eĺgi Mär Tor Hää Saa Kos JJn Koe spor I, Plt KJn Rõu(h-), elgi Tõs Trv Krk
1. valgus(ekuma); vastupeegeldus sõja ajal visati `eĺki; tule eĺk olnu `valgem ku `õigus on Hää; eĺgi `piale `leitsin saana ülesse Kos; [tulekahju ajal] `viskab tule `eĺkisid ülesse Trm; tal ei joole silmä `elki änäp Krk; kui päevä eĺk om vi̬i̬ pääl, vai `kossegi asja pääl, siss päiv elgib Ran; päävä eĺk (kuum päikesepaiste) Krl
2. värvitoon; läige, jume saarebu lippel tuĺli punakas eĺk, teste puiest on lipe kollaka eĺgiga Saa; sie (roosa riie) tieb kohe lapsele ka roosa eĺgi `juure JJn; puhas `selge värv, põle muud `eĺki ulgas Lai; sel värvil on ilus eĺk Plt; ilus eĺk pääl `rõõval Trv; [hõõguval] ravval om kuum eĺk Krk
3. kaja; kõla eĺk kostab `kaugele mets; ilusa eĺgiga ääl Tor; metsa eĺk Trm
jelk Raha eest suab kõiki petta ja `peksa ja, aga kui sul see jelk puudub, siis ei sua sa mitte kedagi. Kui sul jelk vai kõlisev puudub, siis käiasse suga kui koeraga `ringi Trm
kelk1 kelk g kelgu K I M TLä San u Krl Räp, kelgo Mar Mih, `kelgu Jõe VNg(-ie-) Jõh IisR, `kelgo Lüg Vai(n `kelko), `kelga Kuu; kölk g kölgu S, kõlk g kõlgu Pöi Muh Khn
1. väike jalasveok või -sõiduk siis isa pani `toised (lapsed) kaik `ühte `hunniku `kelgale, s‿`kelgaga vedi `sauna Kuu; laps tahab `kielguga `soitada VNg; `lapsed `lähväd `kelkodega `liugu `määle, `istuvad `kelko `unniko Lüg; `saksad `soitvad `saaniga, miä `vaine `kelgoga rhvl; siis votti miu `kelgoga `pääle Vai; kölgud kaa ree `moodi, pisised pakud sehes, jalased muljutud; vabanikud vädavad `talve `oksi `kölkudega Khk; `talveti keisime kölguga `liugu `laskmas Jaa; Kölgud tegime sii ise, metsast sai kaks kövert `kaske otsitud, nendest sai jalased; Sa just kut kõlk `järges (aina sabas) Pöi; võta kõlk järele ja mene puid `tooma Muh; Sool on ikke suur kölk, na noor regi Käi; kui `palju lund `olli, ta kεis kölguga Phl; send oleks paras kelgoga `metsa vedada Mar; Kelgo jalased `piavad olema kasond kõverad Mih; Kalamehed vädäväd `talvõ `kõlkõga mut́ta ning kalu; kõlguga käüsime lumõ mäe piält maha `lasmõs Khn; kelgudega läksid `jäĺgi möda PJg; ti̬i̬ mul kelk, ma tu̬u̬n isi peip‿`puuksed ja sebävitsad Saa; talvel vedäs kõik omale kelguga koju Juu; `enne ikka aŕjakad - - käisivad `kärrudega ja `kelkudega JõeK; kelguga on ia määst `alla `lassa Iis; lapsed kõik kelgudegä ange õtsan; kelk one nagu listregi, paenargid ja kassad piäl Kod; kelgul olid painutatud jalassed nigu reel; isa `mulle `kelku ei tehnud Lai; [kauba] juudid käisid obosega, aga arjukad käisid enämästi `kelkudega KJn; latse sõedava `kelkega `talve Puh; kelgu talla olliva ravvatse, kelk läits nigu üits vurin tolle `pü̬ü̬rälliga Nõo; soome kelk tõukekelk `mendi valatama, `palju `nuodas kalu on ja, sis `mendi `neie `suome `kelku˛ega Kuu; Soome kölguga saab ruttu edasi Emm; (vene) kelku tegema jalgupidi lohistama `Nuored tegivad vene `kelku, sie oli lõbus IisR; `joomade pεεl ülantusega ähk lapsed ülantusega, `jalgupidi teist `järge vädavad `vaksuksi teise taga, see on kölgu tegemine Khk; kelku jääma, kelgus olema hädas(se), pigis(se) kül ta `vaene nüid on kelgus Amb; jäid jutuga `kelku, vale tuli `välja Kad; küll ma olin `saadanaga kelgus Trm; kelku panema 1. kihlama Mat́si Mari `pańti `kelku: kui kõśjad õlid ärä juadud, `pańti `kelku Kod; 2. ära sööma kõik paneb `kelku Kod; (oma ~ ühte) kelku, (ühes ~ samas) kelgus mesti(s), nõus(se) Eks tal sie mõtte old kohe `teine ka oma `kelku `tõmmada; Noh nüüd poiss `selle `kelmiga ühes `kelgus; Eks ta `juhtund `suurte sulikatega `ühte `kelku IisR; miä sain ka tama `kelko; `lapsed `onvad isä `kelgos Vai; (lepa)kelku vedama valetama, petma äh, vääb ike `kelku koa vahel Mär; `motles vedada mind lepa kelguga JõeK || fig (lapse saamisest) Kelk juba laka otsel (naine enam lapsi ei saa); kelk lagass, ohelik ies (tütar läheb ema jälgedes) Kuu; Kelk järel ja kibi peal ka (lapsega tüdruk) Kul; Kelgu alla jäänu, on lasnu - - kelgu üle joosta (rase) Hää; Kelk läks ree ette (laps enne pulmi) Amb; (elujärjest) nüid on sial samas kelgu otsa pial kus minagi olen Pee; vanad rahvas `ütleväd, et teie tuleta ike minu kelgu piäle, minä en tule teie kelgu piäle mette (kõik saavad vanaks) Kod Vrd kelkane
2. kelgu taoline alustugi a.  palgiveokelk `kelgad `pandi ala `talvel lumega [palkidele] Kuu; siis `pandi selle (palgi) otsa ala `pandi köied sedasi ristati ja, köiega `jooskes se kölk ka niisamma roopas kut jälle regi `jooskes Mus; `Palkide vädamiseks oli kölk, palgi kölk; Ree peal oli palgi pakk, - - ladva all oli palgi kõlk, kõlk oli kõõvega ree `järges `kinni Pöi; kelk piab olema, muidu ei saa `paĺka sugugi vedada Hag; paĺgi kelk oli ka kolmega, kolme kodaraga VMr b.  seadis laeva merre laskmisel Laeva mere aema kölgu palk peab kövasti laeva külgis kinni olema, et laev sene pεεld maha äi joose Emmc.  alus adra või äkke veoks äkke kelguga viiass äke põllale Lih; Ägi pannassõ äe kõlgu `piäle ning siis minnässe Khn; adra kelk one, kos piäl ater seesäb kui väĺjale lähäb Kod; äǵle kelk olli lavvust kokku `lü̬ü̬dü; puu äglel kääneti pulga üless, es ole `kelku vaea Kam d.  kolme jalaga rehepeksupinkJuu
3. mgi seadme liikuv osa a.  kangareha Üks ajas poomi ringi, teine juhtis kelku ja kolmas oidis lõime trammis; `kelku siis veel `väĺla ei `võetud, kui [kangas] juba `niides oli, siis [võeti] Kei b.  seadis tuuliku tuulde keeramiseks [Hollandi veski] kivi tanni `päele `tehti `pulkadest kölk, kölgu vahele `pandi pisikstest laua `otstest kogu `löödud king Pöi; kelk `pańdi öhe pośti taha, ketiga `väätakse, ket́t käis `ümmer kelgu pośti, vädas `veśki tuulele Nis; pośtid on moa sees, pośti `otses on nagu nupp, kelk pannakse pośti taha, `aetakse võlvest `ringi `puuga Juu
kelk2 keĺk Muh Hää, kelk u Jõe, KJn Pst, g kelgi; kölk Emm Rei
1. kelkija; keelepeksja `kiitleja `kohta `üelda ka vahel kelk Jõe; ta oo elu aa `sõuke keĺk oln Muh; va vale kölk Rei; va ilma keĺk Hää; on ikki üks kelk, valetab nii et suu suitseb KJn; oh sa igavene kelk, joosed aga `ümmer ja kannad kõnesid Pst Vrd keku, kekutis
2. kelkimine, fig tembutamine Jäta kölk maha, aka miheks Emm
kelk3 kelk g kelgu kellu kelk `kaĺki visata, kalgi kelk Kan

nelk neĺk g neĺgi IisR/`n-/ Tor Hää Saa IisK Trm Kod Lai Plt KJn Krl Rõu Har, nelgi Jäm Khk Pöi Tõs Trv Hls Krk; nelk g nelgi Puh Ote, `nelgi Kuu Lüg; `nelki g `nelgi VNg

1. (aia)lill nelk kaks `aastat `õileb ja `rohkemb ta‿i `õile Lüg; Neĺk on kena lill, neid on ise `mütmed nägu Pöi; nelgid oo kirjud ja sinised Tõs; `võt́sin keige ilusama neĺgi õie Saa; meie ajas kasvab `neĺkisi, puna lilla `õitega IisK; nelgi äitseve Trv; nelgi `lõhnava `äste Puh; neĺgel omma sinitsõ kirevõ `äälmä Krl
2. vürts `lieme sies on `nelki VNg; neĺk võtab viina aesu ärä, kui tänd närida Tõs; neĺgid `ańti `amma rohuse Tor; ti̬i̬d priäninged, pane jahu ja `ained kua `ulka, `vane·ĺli ja `neĺki Kod; neĺgi˽pandass kürvitsä saladi `sisse Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur