[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

elaja|kari veisekari Suur tüdrik joba, paras elaja`karja `saata SJn; ku ta joba kaala`kanja `olli, siss `panti eläjä`karja Nõo
kergitama kergi|tama (-tämä) eP/-dama Hi, keŕgi- Iis Kod Pal/ Trv Hls/-teme/ TLä Ote/keŕgi-/; (ta) kergits Krk; keŕgitämmä Räp; `kergi|tama R/-tamma Lüg, -tämä Kuu, -tämmä Vai/; kergü|tämä Khn, -täm(m)ä Plv Vas(-ŕ-) Se -teme Krk San(-ŕ-), -tõmmõ Krl 1. a. (veidi) tõstma ristluist `saate lähäd vette, vesi akkab `kergitamma; niied `kergitavad üles [kangast]; ei `viitsi oma `jalgu `kergitä, viab peräs Lüg; Vahetevahel `kergideti [sõtkumisel taigna] `servad `keskele Jõh; midä siä alalde oma `pihto `kergidäd (õlgu kehitad)? Vai; kergida `angu natuse veel, ma‿p saa käde; kergida ader kivi tagand εε Khk; Taap kergita vel supikulpigi, ema teeb taale keik ede ja taha ää Pha; Või mitte pead kergitagi, nii `irpsast lõhub valuta, äi tea mis `siia `sisse läind on; Külm kergitab kivid moa sihest öles, ega kevade ikka natuke ja natuke, äkist `ongi kivi `jälle põllu sihest näha; Siis vesi akkab kergitama kui sa rinnuni sihes oled Pöi; lähme `jalgu kergitama (tantsima) Mar; kis koera saba kergitab kui mitte ta ise Hag; mul on nii `raske pakk, kergita natuke `kõrgemasse õla `peale Juu; `einu `pańdi katukse `alla ka. katus kergitati üles Sim; kui sõim sõńniku `sisse jäi, kergitati üless, `pańdi sõńnikud `alla; küĺm kergitab mõni `aasta orasse juured üless, külm kergitab kiva ka maa seest ülesse, adra ette Lai; perse vajoss äräde - - `istun, pia kergüteme; inimene tulep `vastu, kergite `mütsi (tereta); ku jumal avits mut, ku ma tõiste `tõsta ega kergüte ei jää Krk; kergita uśs aagist `valla Puh; vanemba mehe ess mõśta saksamaa `atra oeda, nemä litsivä adrale `pääle ja kergitivä adra maa seest `väĺlä Nõo; mäki päält joosep `alla – egä vesi joosep jõe poole – siss kergitäp iä üless Kam; ku paa är keŕgütet kõrvalõ, siss perän tõstat jäl tagasi San; ei kergütäʔ umma `jalgagiʔ Plv; ma kergüdi hinnäst tooli päält üless; kergütämiist om iks hobõsõl kaʔ – kergütäss hinnäst ja `jalgu ka sirotõllõss; nigu teretässki vot, siss kergütäss kübärät Se || fig `kergita `karvu (tereta) Lüg b. (loodusnähtustest) tekkima; tajutavaks muutuma Kui nüüd `kergitaks tuult! Jõh; Metsa tagant akab jälle suurt musta pilve üles kergitama Kaa; kergitas üles (miraaž merel) Ris c. fig kiitlema, (ennast) kiitma `kuraa·si `tõstab enese `pääle, `kergitab `ennast Lüg; Juttuga on ta mies küll oma `värki `kergitama, `aina `kuula, elab `juski Pagari krahv IisR; Kus - - pani ennast kergitama – mis ta keik ää teind ning kus kaugel ilmaotsas keind Kaa; ennatlik kes ennast kergitab, aĺbisegane VJg; Ega see vana Jüril neist kahju põlnud, mis poeg ära viis, aga sellega (kaebamisega) sai ta nagu ennast kergitada, nää mis mul kõike on Trm; si̬i̬ suurustess, kes ennast kitt ja kergitess Trv; Mis sa sukk suurustat, vana kinnas kergitat Ote d. alustama ära `salga, selle üle võib jo kohut kergitädä Nõo e. elavdama, virgutama obune juo kergitab ennast, ajab kõrvad kiḱki, kergastab VJg; `nu̬u̬rusarm iki kergitäp, vanaduss kokku vandsutap Puh Vrd kergastama
2. paisutama a. üles kohutama tänavu olid üe`külmad, `kergitasivad `selle maa üless Hlj; aŕksahk on tuline ea riist, tema kergitab moad, aga temaga ei `jaksa enam teha Juu; kos ta üless ajab kevade, kergitab `ti̬i̬sid ülesse Äks b. (pärmiga) kerkima panema üks `naine vei minuld ikke `astja, et tämä `leiva`astja ei `kergitand, et sie oli tagurpidi `laudadest `tehtu VNg; see töömes (pärm) pole midagid kergitand `saia - - teine töömes kergitas kenasti Khk; pärm ei kergita änam, oo apus või vanas läin Tõs; sai tehakse pärmiga ja kergitakse Ann; leib tab `enne ära kergitada kui sa pańni piale paned ta Pil c. hinda suurendama Kui ta (mõisnik) nägi et sa akkasid püsut rikkamaks minema, siis kergitas renti `jälle Pöi; `kaupmes kergitas `inda Plt Vrd kergähütmä
3. ümber tõstma, kohendama; puistama a. kõrgemaks seadma; kohevaks raputama `kaaruta [hein] üles, mene `ühte `puhku ja `kergita rehaga üles Jõh; `tolmu oli nönda tuba täis [ketramisel] igaüks kergitas oma taku `arkisi Pha; [koda] nõnda äe vajund, peaks natukse kergitama Pöi; ega umigu `tehti ase ülesse, põhk kergidadi ülesse Käi; Pool einamad sai `eile ää kergidat, täna vötame selle osa ülese Rei; ruki `seisis paegal vakka, aga sui`viĺla kergitati parsil, torgiti kaegastega Mih; kergitab piaalust Kos; mina kergitan iga `õhta kot́i seest ned õled `pehmeks ülesse Ann; neid (leotatud linu) piab vahel kergitama kua, muidu vaovad `liiga mua ligi Koe; kui ein on märg alt, `niiske siis kergitasse üles rehadega Ksi; kergüte `patja vähä; kergüte `u̬u̬dit Krk; lina ollu ärä kikitedu, temä viil lännu `tõstnu noid `linnu kah kergitänu üless Nõo; vaja kohenda, kergütäʔ `pat́ja ja kot́ti Se b. (ladet, pahmast) puistama, õlgi või põhku teradest eraldama sui`vilja obosed `tallusivvad, õli paks `pahmas ehk ahus, siis `kergitetti üless, `reie rehaga `tõmmeti üless Lüg; kahe parre `aegu (kui kaks parretäit vilja rabatud) [öeldi] kergitame `röhved `väĺla Ans; esitiks kergidesse aganad rihe pεεlt εε. siis kergidasse `jälle `kergele (~ kergeli) ning aketesse `jälle obustega `tampima; kergitamine oli rihaga. ne olid kergitamise rihad; saand ära kergitud, sis tarist rehi `ümber pöörda Khk; lademest kergitati `suure `vihku; üks kergitas ning pani `vihku, teine `päästas sidemeid Kär; siis kergitakse `angudega, raputakse keik vili `alla Pha; Pitkad aganad kergitati rihaga `välja, riisuti kogu ja vissati aŋŋuga laudile Pöi; rehe `peksmise juures oo `sasse kergitajad Muh; `enni pahmati `põhku, siss neid sülitsi kergitadi Mar; `võtsin neid ruki `kõŕssa kätega sedasi raputasin, seda `üeti kergitamene; kui oli pahmatud, siis akati kõlgast `võtma. rehe rehädega sai `ända kergitud Mih; saavad lademed `pekstud, siis kergitakse ää ja pannakse uued asemel Ris; ku põhk päält ärä `võeti, siss rehe rihaga kergitedi ka tuda tapand Ote c. kerist puistama, kerisekive puhastama kerikse `kergitamine oli, iga `aesta tuli puhastada Kuu; kerist kergitati nõnna ikke `enne vilja `peksu või ka suvel suojaga; kergitati kerist, ajasime `tahma `väĺja VJg d. kalavõrku põhjast lahti päästma läks sie `üksi `päine läks rüsä `vahtima, `kergitäs siis läks vesi nagu `kiemä; [lõhe] sääld (rüsast) ei `pääsegi `vällä ja sedä saab juo ko˛e `arvu, ku `kergidäd rüsä üless Vai; liŋŋuga `lastasse pöhja püi `aega vörgud `pöhja. vörgud kergidatse üles ning `vöötse liŋŋud alt ää; päisid pöhjapüi vörgud kergidaste `öhta üles Mus
4. kergendama, hõlbustama, paremaks tegema või saama kergitäs sest `aigusest, aga jäi `uuvvest ja nüüd tuleb surm Lüg; Nee rohud ikka natukse ta valu kergitavad, kui ta neid võtab siis olla ikka param Pöi; jumal ülendagu so `inge, kergitagu so pattu Mar; `Trööstisi oo `mitmid, mis kellegil südat kergitab Han; kui juba `aige paremas saab [öeldakse] et nüüd oo `aigus kergitan; tervis oo rikkus, katsume kergitada [rohtudega] Var; eng `kinni kui ma natuke köi, tahas midagi `rohtu et oles natuke kergitan Aud; `kohtu puult palutass kergitamest Hää; kergita mu `vaeva vähä, too need kot́id `keldrest `väĺla Saa; ia kohe, sain natuke südant kergitata VMr; `aiguss akass tõist `mu̬u̬du mineme, nüid akkass joba kergüteme; surejet enne `surma kergüdets (enesetunne paraneb). nüit tat kergüdets, `täämpe tetäss tast üit́s vahe (selgub, kas haige paraneb või sureb) Krk; et jummaĺ kergütäsi sinno [soovitakse haigele]; om rassõ `haigõ, vaehtõ päl kergütedäss (olukord paraneb) inne `surma; kergütäss `ku̬u̬rmat. pant tõõsõ hobõsõ päle osa ärä; kergütäss tõõsõ süand [lohutamisega] Se || köhima, köhatama; rögast puhastama Ribilä suits `rinnad `kergitä VNg; kes sedasi köh köh köhis, kergitas, seda `ööldi, et madalad rinnad, kergitab `ühte `puhku Lai; ma egä ommuku mugu köksin, kergitän `rindu Ran || fig (rahalisest väljaminekust) se kergitas ta `taskud koa ea tüki maad Mar
5. kohitsema oĺl ravipahr, kergütäss är; kergütädäss hobõssit, tsiku. kannu kebendädäss Lut
Vrd kergutama2
king king g kinga L K(-ä) I, g kiŋŋa S(van kia Käi, kea Emm Rei, pl kiŋad Phl) Rid VMr Kad Rak VJg, `kiŋŋa R(-ä, -e Kuu, `kinga Jõe Kuu Hlj); keng g `keŋŋa VNg/`kinga/ Jõh Vai, Lüg Vai, kenga Var Mih Aud Hää, kengä Jaa Var Tõs Khn Saa Hls; keńg g keńgä Tõs Khn Aud Saa Trv Krk, kengä M Krl; pl ḱengäʔ Lei1. a. jalats (mis ei ulatu pahkluust kõrgemale) nää minu `kiŋŋad sii tie pial ies Jõe; mis sa neist `kiŋŋist `etsid Kuu; panen `paljad `keŋŋäd `jalga Lüg; `Tõistel `säärikud jalas - - tämä `palja `kingidega nagu ilparakas Jõh; miä punon `keŋŋä `nüöri Vai; mu taet `itles, ta olnd sia`nahksete `kingadega `leeris Jäm; nee on kövad kiŋŋad, nee `seisvad midu `aastad Khk; sul kabilas kiŋŋad `jalgas Mus; läkusi `kingi äs lubate tuba `tuua Krj; ae kead `jälga; kead, soad säi all; Poisid vurtsudast kingis-sukkis pau oukus Emm; mol sügavad kingad `jalgas, roe ei tule üle ääre mette Mar; ära pane `kingasid ilma `määrimata `seisma Mär; aga `kengu ikka siidist ei saa, need `peavad ikka nahast olema Mih; paŕknahast teeb lastele `saapu ja `kengu Tõs; `kengega ei saa `köidud, lossid on ka `rasked Aud; kes `kinga ot́sib, see talluka leiab (liiga nõudlikust inimesest) HMd; põle ma `ammugi `kingega käind Juu; jalad on nii `aiged, `kingi ei saa `ültse `otsa `panna Tür; nüüd `kantasse `kingi, ennemast õlid ikke `saapad Iis; parandan kingäd ärä, ike on minul jalavari Kod; proua `saatis kingissepa `juure `kingu `viia SJn; neli `neitsit kuseva üte keńgä kontsa `sissi = lehmalüpsmine Trv; mea taass `kengi `osta Krk; kinga ajama pruutpaarile pulmas raha korjama ruudi kiŋŋa ajamine Mus; kui ruudil tanu piha `pandi, siis `aeti ruudi `kinga ka Kär; kinga viskama vana-aastaõhtul ennustama `kinga `viskan üle õla, kus `puole keŋŋä nenä lähäb, säält kõsilane Lüg; sai `kingi visetud - - üle vassaku abu, kes sureb, selle kiŋŋa nina ukse poole Jäm; Kus uie `oasta `ööse vissati `kinga, et aru `soaja, kes `oasta sihes majast `välja lihab Pöi; king pigistab midagi on viga Ega `tõine tia, kust `tõisel king pigistab Lüg; Ise tiab kust king `piigistab IisR b. (eri liiki jalatseid) `saare `keŋŋäd `lesti pääl `õmmeldud Lüg; Viru Nigulas `piavad `rahvass kõik `suome `kingi Jõh; `uuletime `keŋŋäd (meresaapad) Vai; nipp`korkes king; pitkad mustad sukad jalas ning `uurdega kiŋŋad; vanast olid keik iiu`ranti kiŋŋad Jäm; vanast olid täsa Mustjalgas raadiga kiŋŋad, üitti vaad tuleluki kiŋŋad, nüid tehasse nakkidega Mus; `jalgas olid lühikese `pεεltsetega suured `pustel kiŋŋad Kaa; kutsuti lakaga kiŋŋad ja lappidega kiŋŋad; lappidega kiŋŋad `ollid ennemini `kõrge kut madala korgiga Muh; `körge king poolsaabas – Rei; ma ei või kummi `kingasi `kanda, keib `jalge `peale Vig; Nied nakitõt `taldõga `suapa kengäd Khn; ja tossu king oli väga ia põllu tüö king, sellepärast et tema oli `kerge KuuK; vartega kingad saapad – Amb Kad ni̬i̬d pualed `suapad on kua kingäd Kod; `räätsege keńgäl om räätsä `kańme küĺlen Krk; ĺouldavaʔ ḱengäʔ (uisud) Lei || fig `leeris keind, lapseking jalast, poisi king ~ tüdrugu king `jalga Jäm; Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää (noorena emaks saamisest) Rei; Ema nahka kingad (paljad jalad); Kingad kriiksuvad võlgu Amb; sel joba külmä kenga jalan (surnud) Trv Vrd kingas1
2. pastel `keŋŋa `ormad ja `kõrvissed Jõh; kingad ää kuind, aea kinga nina ülesse Mar; `kingi `tärkmä Vig; `Vaśsika nahast kengäd pidavad vähä; Kui `lautõs käüd, siis kengäd tärgeteni pasatsõd Khn; vanaste `ööldi ikka kingad, nüid `ütleb mõni `paslad koa Kei; mõnikord `aetakse `kingelle nahk paelad taha; meestel `enne muud põld kui kingad ja searega `soapad, nüid on maśsid ja tinkad Juu; pargit`nahka kingad Tür; paalaga kingä kanna sidess `ańti kanale teri süädä Kod
3. hobuseraud Obusel pole kingi all Jäm; piab määrale `laskma uued kiŋŋad ala `lüia Khk; kuus `naela oo `kingas Käi; paneme obusele kiŋŋad `jalga Rei; obosel `peavad koa kingad `jalges olema, kuda tema siis `paĺla jalu teenib Juu
4. (veskis) renn, mida mööda vili jookseb kolust kivide vahele `keŋŋäst `lassa kive `pääle `vilja Vai; vili `kaltaste kerstu `sisse, säält läheb `kinga ning siis kivide vahele Ans; Kiŋŋast pudises vili kivide vahele Kaa; Aŕkpill raputab `kinga, siis vili jooseb paramine kulise. Kiŋŋa änd on aŕkpilli `vastus Pöi; kengast jooseb vili kivi `alla Var; keńgäst lähväd teräd kivi `siĺmä Saa; king on allpidi kolu Ris; `veśki kinga kand on `niuke toru, sialt joosevad iibikesed `väĺlä Juu; Kingast tuli kua tellida, kas teri rohkem vai vähem `siĺma laske Trm; Kingä likats kingä all Kod
5. adrataldVNg IisR `atra `kenga on `miska [adraga] ühest kohast toi (teise) `menna VNg
6. ankruküüne puust kaitse keng `pantaks `ankru küine `alle, et küin laeva `küĺgi ära ei kriibusta; keng on rasvaga kokku `tehtud, siis tuleb `kergesti üles; puulaevadel on kõigel kengad Hää
Vrd käng
kipp1 kipp g kipu Sa(-a Jäm) Muh Juu Trv Nõo Vas Se Lut, kipi Pha Hää Hel(-ṕ-) T(-ṕ- Rõn), kiṕi V (n ḱiṕp Se Lei), kibi Kuu puunõu, väike kapp `saunas `vöötasse kipuga vett ja siis `pestasse; lastele `tehti podisid kipu `sisse Khk; isased tegid kadaga puust mitu kippu Mus; `joodi kipuga, kipp `seisis järjest ölle `tünnis Krj; Kipuga tösteti ölle virret, vissati `saunas `leili ja tösteti vett Pöi; panen piima kipu `sisse Kir; piab kipil vitsa pääl panema Hää; ei `ruatsind kipu `täitki `tuua Juu; lehmä nüssetäv kipp; läits kipuga `lehmi `nüsmä Trv; võid `tu̬u̬di kipigä `liina Võn; kipil om kõrv küĺlen, üt́s laud `panti pikemp tõisist Kam; Taluden `oĺli iks oma kiṕi, kos nüśseti Rõn; kipige visatess `leini San; paari toobiline om kiṕp Kan; Mul tan kiṕin `väŕsket `taari Urv; kipigõ iidetäss kaŕja `juuki Krl; `Tõrdust `laśti taari ka kiṕpi Rõu; Tuu˽kiṕp, veri juusk `maaha Vas; või kiṕp `oĺle, puu vitsa˽pääl ja kaaś oĺl ka˽pääl Räp; kipigaʔ vett ammutaʔ ja lehmä `ju̬u̬ḱi midägi ammuta kost Se; kipp um sääne `veikene anumakõne, `minka valetass vett `tõŕdust `pańgi vai `katlalõ Lut Vrd kapp1, kibu1
kirjuts kirjuts Pha Pöi, kirjut́s Hls, g -i
1. kirjatud pärg; tanu kirjutsid, need on vanad `muistised. sured kirjad olid keik siin `külgede pääl sedavisi, siis vissati veel punane rätik siit üle ning `mindi kiriku Pha
2. kirjatöö, kirjutatu poiss loeb oma kirjut́sit Hls
Vrd kirjutis, kirjutus
kodrakas kodrak|as g -a vana, katkine, lotakas ese Kuub just kui igavene kodrakas; Vat́t on nii `otsas et muidu üks kodrakas veel; Koju (koo) vissemini, muidu jääb `kampsun kodrakaks Kaa Vrd kodjakas
koerus|tükk
1. vallatus, üleannetus `koerad `lapsed tekköd `paĺlo `koerustükkü Vai; Kes sii niid seikse koerustüki teind on ning kassile lambakella kaela sidus Kaa; Poiss oli juba mitmed koerustükid tein, enne kui ta koolist väĺla vissati Han; `koerustükkä täis Tõs; nüid sa said keretäie oma `koerustükide eest kätte Saa;`koerustükid jäid `meelde Plt; koerustüki peräst vaist `ütlet - - ega tõest sedä ei `ütle Krk; Siss teime toda koerustüḱki – pannime kadaja `osse viha `sisse Rõn; hull lat́s, kes `väega koerustüḱki pidä Plv
2. kelm, üleannetu oh sind kuerustikku, mis sa oled teind JMd; poiss om periss koerustüḱk Trv; koerustükk om `seante kes ei `kulle, odot ma sul koerustükil näidä Krk
Vrd koerastik, koeras|tükk, koera|tükk, koerestik, koeres|tükk, koerus1, koerusetükk, koerustik
krae1 krae R Jäm Ans Hi spor L KPõ, Iis Trm Lai Plt spor T V; kraad Kul(-ae-) Mih, kraad́ Mär Kir, kraag Rei, kraaǵ San Krl Har, g krae, g krai Krl; n kraag, `kraaga Lei; rae spor Sa, Muh spor LäLõ PäPõ, KJn Vil M; raad Mär Var(-) Mih Pär PJg(-), raag Khk Kaa, g rae; n, g ruä Khn; p `raagi Khk Vll, Raaga Kaa, `kraadi Mar Kul Mär Ris Juu, `ruadi Khn,`kraagi Har; ill `raadi Muh; el kraadist Emm
1. riietuseseme osa, krae nugine - - senest `tehti `kõikse `kallimad kraed Lüg; krae oli [särgil] pεεl. kraide sees olid pisist ougud (tikand); möned olid ülal `kraega, teised olid nukid ala `keerdud, maas`kraega; üks on `körgem krae, teine on madalam krae Jäm; `särgil raag pεεl ning `käissed `otsas; aga viimati, üks Lümanda mees - - `tömbas mind `raagi‿pidi üles laiva pääle Khk; Ma `näita `sulle, kus talitee `taeva läheb. Öeldi, kui teist `raest üles tösteti Krj; [särgi] kraad́ oli kirjutud punase niidiga Kir; naa tore palitu, suur rae oli peal Mih; Särgi ruä juba üsä `võidun, piäb ää pesemä Khn; särgi raad; mul rae värrel alles ajamata Pär; puru läks krae vahele Ris; mahakieratud krae Kad; [lambal] illuss säpär vill, saab illuss `kaska krae; laśk rebäse maha ja tei tütärdele rebase`nahka `kraese Nõo; meeste`rahvil oĺliʔ katõkõrra käänet krae, nigu nüüd maneskiʔ Kan; `Tõmba˽`hindäl krae üless, vällän `tuiskass `hirmsallõ Urv; käänä kraag ülest ala Lei
2. särgi vm rõiva eraldine (nööpide või haakidega kinnitatav) osa; lahtkrae pane krae `kaula Vai; isastel niid juba raed `kaelas; sii keivad raedega pühabe Khk; Taal krae kaales ja lips ees, na ärra oleks olevad Käi; kraed olid kaelas `antvärgidel Lai; nooril poisõl om kah kraaǵ kaalan ja lips pääl Har a. kirikuõpetaja kaelaside öpetaja krae Rei; kerik esandal˽am `valgõ `kraaga Lei b. naiste pihik, liivistik `meitel oli kalvane krae; kalvast kraed olid kirjudat, `seisid `püsti `ümber kaala Emm c. attkaelal oli suur rae `ömber kaela - - kevade üppasid [isatutkad] öheteise `vastu, raed kohevil Pöi; Inimesed olid vanasti tugevamad. Katsu nüid koa `lamma kraest `kinni võtta, viib allavett Kei d. `soapa krae on põlve pial; `vinskidel on kraed pial Hag
3. fig pöösastel raed kaelas ja lipsud ees (põõsa ümbert niitmata) Vll; kraesse, kraest kinni turjast kinni ma `karga su `raadi `kinni ja vii su `tańtsma Muh; Akkas poisil kraadist kinni Emm; oo teineteise `kraadis `kinni ja venitäväd Mar; tä `joosis kohe kellegi `kraadi `kińni ja akkas vallatust tegema Kul; vissati `raadipidi toast `väĺla Var; akkab `kraadi `kińni ja viib külasse Juu; võta kraest kińni ja `viska `vällä, lori lõpõtõt Se; kraes(se) 1. (teise) süüks, mureks, hooleks Nää oli `tütrigül laps ja neh `naaburi mihe `kraesse `aeda Kuu; Isä ei `tundend `kirja, tegiväd isäle neli`kümmend `rupla krae Lüg; Oskab oma patud kõik teiste kraesse keerata Jür; teise `kraesse jät́tis selle tegemise Lai; 2. temä tei tõesele ike sada rubla `kraede (kahju) Nõo; jälle uma kol˽kopikat kraen (kaotatud) Har; krae vahele petta, peksa see oli säält krae vahele saand Jäm; sai krae `vaihhõlõ Vas; kange kraega 1. kõva südamega, kangekaelne Oo küll üks kurati kange raega mees, mette‿p anna järge Kaa; Kes `söuke `kange `raega naine oli, teise tuulingule ikka äi läind Pöi; 2. oli `kange `raega (tugeva kaelaga) poiss, `loopis nenda üle örre Kaa
4. pl kraed vanaaegne kaelaehe – Sim
5. laeva tekiavasid ümbritsev veekindel kate – Mus Emm Khn Hää Ris masti krae Emm; Kui viel kivä `laeva tuõmõ, selle `muega tulõb vesi üle ruumi ruä Khn; luugi krae; maśti krae on teki pääl, et vesi `maśti `mü̬ü̬da alla ei joose, krae äär on maśti `küĺgi `kinni `pantud Hää
6. sõim Kuradi krae, `iŋŋe ottab siest Kuu; mis sa nisukest kraed nüd riagid, sie tieb kõik sugu tükid ära Kad; oh sa koera krae ~ poisikrae VJg; lehmä krae ei `tahtnud väljän `õlla Kod; ei kraed ei lähä magama, `kärpse kraed Pal
kurn3 kurn Tõs, g kurni Hi Mar Han JõeK JMd Trm Plt, `kurni Kuu Hlj Lüg; kuŕn Vän Kõp, g kurni Sa Muh Mär Kse Har Tõs PJg Vil Puh, kuŕni Khn Tor Ris Juu VJg KJn SJn Har; p kurni Krl
1. kurnimäng; puust kera, ketas `kurni `viskama Kuu; `poisid `mängivad `kurni Lüg; `kurni `eitma Jäm; kuŕn on ümmargune puust `tehtud, mida‿s veereta saab Khk; puust kuŕn `tehti ja sellega vissati Muh; Kurn panta pöidla ja esimese sörme vahele, veteda oogu ja saadeda teiste poole Emm; puust kurni kaigastega `löödi, teine teinepoolt äärest Mar; täna oo paelu kurni `lööjaid Kse; Viira kõŕtsi `juures mängiti `kuŕni Tor; poisid `viskavad `kurni, loobivad ratast `müöda tied JõeK; üks pidi kuŕni ülesse panema, test visasid kuŕni maha KJn; Ku Juku kurni lüü, sõs Juhan koorikid süü Krl || u tennisemängust latsõ `kävve ega `päivi tsõ̭õ̭riplat́si pääle `kuŕni `lü̬ü̬mä, sääräne kopakõnõ oĺl, sinna tõnõ visaśs paĺli, tõnõ lei `tu̬u̬ga `vasta Har Vrd kuli5, kunn1
2. vurrkann puu kuŕn, pisike jälg all ja nöör `ümber kurni jäla Pöi; see oli ikka önnelik, kinnel kurn kouem aja `jooksis; kes `keskel tantsib, nagu kurn `keskel Rei; kuŕn oĺ puu ratas, pulk `sisse ja, pios tõmmati `käima Vän; `seake ümarik muna, saba taga, saba pistetse, kuŕni saba puu `auku, paalast tõmmatse, ulvab aga Vil Vrd kuni1
kurtsu `kurtsu Khk Rei(`kurssu) Han Har; `kurdsu Võn; Kurtsu Emm kortsu see riie leheb `kergesti `kurtsu; taris kulmud `kurtsu Khk; Kurjaks saadas tömmab nägu ikka rohkem kurtsu Emm; leht viab ennast `kurssu; riie läks `kurtsu Rei; Sa vissan laudlina na `kurtsu Han; lang `tõmbass `kurdsu (keerdu) Võn; `tõmbass ńao `kurtsu, ku kuŕja meeleline om; silmäkolmu `kurtsu jäänüʔ Har
kuuru2 kuuru int kuuru`pulka vissati, ise `üiti kuuru, kuuru Muh
kõlbmata `kõlb|mata Jõh Muh Mih Ris JJn Sim Kod Äks Lai Plt KJn, -matta Tõs Amb KJn, -mada Puh Kam Ote Rõu(-madaʔ) Vas, -mede Krk; `kölbmata Jäm Khk Vll
1. mittekõlblik, sobimatu krömm - - lahja ning `kölbmata maa Jäm; `see `kõlbmata vesi vissati `jälle kus seda teist, solgi `auku Mih; igavene uńnik maha luobitud `nahkasi - - olid jo `kõlbmataks `muutund JJn; koerput́ked, nisukse `kõlbmata koha pääl ta kasvab Äks; parts on, risune, põle üks ega teene, poolteist `kõlbmataks lähäb Plt; `kõlbmede leib, ärä allidet Krk; mul `olli ilusit vü̬ü̬ `kirju, ega ma sitta tü̬ü̬d ei ole tennu, mes `kõlbmada om Puh; meil kutsutass sigimädä maa - - vai `kõlbmada maa Ote; `kõlbmada maa, koh midäge ei kasuʔ; `kõlbmadaʔ maa, mis um [sööti] jätedu maha Rõu
2. kõlvatu, ebasünnis ää reagi `kõlbmata juttu Muh; `kõlbmede elu eläss Krk
Vrd kõlbamata, kõlbmalda
känts känts (-ń-) g kän(t)s|i S Ris Nis KJn Krk(kändsi), -u u Khk Pha Phl, spor L(-o Mar), Juu Kos Jür Kad VJg IPõ Kod(-ä); n, g `känts|u, -o, Vai
1. (suur) tükk, käntsakas pappi `andas `köstrille viel üvä `käntsü liha Vai; suur leva käńts kää Khk; seebi käntsid olid `kainus Kär; [turvast] Vissati aga käńts aavalt `ahju; `Õhta `anti veel kannikas `leiba ja käńts liha `kainlu, söö teise päeva läbi veel Pöi; mamma `saatis suured või käntsid levaga Muh; `minta `karja, leigada leva küljest tükk ära, [see on] karja känts Emm; küll tema vöis `süia maged vöid, keeras käntsu `püuse ja söi ära Phl; suured sialiha ja `lambaliha käntsud Lih; `murtsin ühe känsu `leiba Juu; üks suur känts liha VJg; ära `lõika nõnna suurt `käntsä Kod || fig Sai känsi `kainlu ja läks (tüdruk leidis endale poisi) Pöi Vrd käntsakas1
2. (vana) vormitu, kasutu ese või olend; konts mis sa vana känts oled (inimesest) Tor; vana luua känts; jäi üks seebitüki känts järele Juu; [rätik] nigu va känts poriga koos, ära `kuivand Lai; `väike `ku̬u̬rme käńts Krk
3. käntsti Äkist oo einakoorm känts kummuli Kaa; Pisike roag jähi jala ede, käńts maha, `sõuke on see vana inimese asi Pöi Vrd käntsati
leili|auk saunaahju küljeava a. suitsu väljaajamiseks `laudu kohal oli leili auk, öle tuuśt käib sauna leili augu ees - - sauna küttamise `aega oli `lahti, tömmeti - - tuuśt eest ää, siis suits vidas sεεlt `välja Khk b. kerisele vee viskamiseks Viht kasteti märjaks, `pandi leili `auku ja siis vissati `leili, pala leil `tõmmas siis viha `pehmeks; Oli `sõuksi `ahjusi, missel oli lagi peal, rind suu pealt `kinni ja leili auk küljel Pöi
leili|kipp puust veenõu – Sa löili kipp, pisine puurakk Jäm; leili kipp - - toobiline kapp Khk; Meite leilikipp [oli] kadaka laudest tehtud Kaa; See missega `leili vissati oli leili kipp Pöi Vrd leinikibu
liig|tuba (mõlemad osised võivad muutuda; põhisõna mõnikord lühenenud) rehetoa liiglaealune madal ruum Rehetuba, see oli `seike liiatoaga, taga oli liigtuba Kaa; löhn on ülalt `körgem, äärest on madalam, sääl all on liigtuba seina `ääres Krj; Rehetuba oli pardest sandik ölalt `kitsam, see alumene seal all oli siis liigutba, rabamise `aegu kui ahe ölalt maha `lasti, vissati kahlud liiatoa `alla; Vikati lööd, rihad ja aŋŋud olid liia toa peal Pöi; rehetoas oli liigtuba koa, `piskest `laudest `tehti sii `kõrba, parre otsad olid peal, ei muud `pandud kedagist `senna `peale Mar; ta viind iki siis liiatua `peale `süia kausiga Mär; lõsnad o palgid, mis liia tua `kõrvas köivad Kse; `niäri `loupa `pandud liiatua otsel `englitel `süia Var; liigtuba, seal põnd kedagi, katus läks sealt pealt läbi Mih; ma nägi unes, se tuli kätte, et mede liiatua lagi kukkus ühükorraga maha Tõs; Vahest `peeti [linnaseid] liiada all, sial oli suur lai nurk Kei Vrd liiatuba
luude|koda = luudekamber Luud, mis aava `kaevamisel `välja tulid, vissati luudekojase Pöi Vrd luiekoda

lõu|koer lõu- Lüg IisR Pöi Muh L hajusalt K, I M Puh Nõo TMr San Krl Rõu, löu- Sa Ris, lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei lõvi; sõim `möüräjä loukuer Kuu; kui mina õleksin lõukuer, siis `süöksin `mõisa `luomad puha `nahka Lüg; löukoerad oo ühed `irmssad tiged loomad Khk; `löugas kut löukoer Pha; Linnabe `kantsis `olla vanasti seal all `aukus lõukoerad olnd Pöi; lõu koer o pea poolt karune, takka ots peenike Muh; va tõmmu lõukoer Kse; seal oo sellised lõukoerde augud, kuhu `suuri `süüdlasi `sisse vissati Mih; nagu lõukoer tige Tõs; sa jusku lõukoer, murrass mu ära Hää; vana löukoer, rüögib peal Ris; lõukuer on üks `murdja luom Koe; naene nõnna ku lõukoer, alate kisendäb ja `tapleb; lõukoer ike üheldässe si kõege `kangem õlema Kod; lõukoer on üks kuri eläjäs KJn; si̬i̬ ku lõukoer kunagi, ju̬u̬sk tõisel `seĺgä `kaklemisege Krk; kõnnip `mü̬ü̬dä `ilma nigu `rü̬ü̬kvä lõukoer Puh Vrd lõu|peni

mõis mõis g mõisa (mõesa) Rid Mar Kul Mär Vig Kir Vän Tor KPõ Plt Pil, `mõisa Lüg Jõh IisR Vai Pöi Saa Trm Kod Lai M TLä Rõn; mõisi g mõisa Amb JMd ViK; `mõisi g `mõisa Hlj Lüg Jõh Iis; möis Kaa Pha Noa HMd, g möisa Jäm Hi Ris, `möisa Vll Phl; möisa g `möisa Khk; n, g mõisa (mõesa) LäLo LäEd Mih(g `mõisa) Aud Pär Tor, `mõisa Hlj Lüg Pöi Muh Kse Tõs Khn Hää I(n mõisa Iis) KLõ eL(`mõise Krk), möisa Jäm, `möisa Khk Kaa Pha Vll Jaa, `moisa Kuu Hlj VNg(n mois) Vai; g mõesa PJg SJn, moisa Ris, `möisa Krj, `meisa Kär Vll feodaalne maavaldus; härrastemaja; mõisa majapidamine üks vanames, sie oli teht `ilma `moisa `tiedämättä omale `metsässe ühe `pellutügü. noh `enne ei `tohtind juo midägi `ilma `moisa lubata tehä Kuu; Tänavu on `kardulid nii kui mones `moisas Hlj; valitseja on all `mõisas, `errä maja õligi ikke peris `mõisi Lüg; suvel tegima seda `mõisatüäd, `mõisast `meie `saima ikka `rohkemb `tienisima kui mõjald Jõh; möisnikud möisate sihes tegid `viina Jäm; koes oli `möisa, sääl oli köŕts värava ees Khk; vanast `mindi omingu vara `möisa töhe Vll; kõik `muistesed asjad jähid `mõisate `sesse jälle Pöi; keege param obu pidi ikka `mõisas olema Muh; möis on se, kus vanad parunid elasid Emm; möisad olid orjapiitsa kohad Rei; kεisid `möisas linu löugutamas Phl; kus oli üks küla, seal oli üks möis koa Noa; ta ei saand änam mõisat pidada, pidi maa ää `müima; kis olid mõisa moonamed, neil maad ei olnd Rid; `niuke suur kell, see [oli] mõesa söömakell Kul; enni olid püigi tüdrukud, käisid `mõises püigil Mär; akas mõesade põletamine, kõik mõesad põletati maha Vig; maad olid ju `mõisade kää ja mered ja Lih; täma oli `mõisa `teumes Kse; Köie ots vissati ikka üles, aga mõisa köit ei sidun `kiski `kinni, las lohiseb Han; mõisate sees olid `voodid vanaste, taludes olid sängid Mih; ei sii `Audru `mõisas oln kedagi paha `olla, sii oli ea paruń Aud; olin mõesa `lamrene PJg; `kaotati seitse talu ää ja `tehti mõis Vän; `Suuga ti̬i̬b suure linna, kätega mitte kärnast `mõisagi Hää; ega miul `mõisad käes ei ole, `pi̬i̬ndra maa paĺlalt Saa; möis ikke alles - - saksad [on] kadon; siin oli neid `mõisusi paĺlu Ris; nüid sial Seli `mõisas on `tiiskuse `aiged Rap; mõesa lubja ahi lagunes ää Kos; `üösse `leikasid rukki ää, `pääva pidid mõesa põllul olema Jür; kodune leib oli, aga mõisa tüö, olin mõisas `kehruses HJn; nüid on mõisad kõik suuremalt jäult asunikkude käe; Mõisa peretuas `toodi tangusupp koe püt́iga lauale Amb; niikaua sai `mõisa `teenida, kui mõis `väĺla `jäotati Ann; kui mõisi tegi jaanituld, siis `tuodi suur vaat́ õlut ja jagati mõisa `tüelistele VMr; mõisa tiik, mõjal neid põle kui mõisates Kad; meie ärral oli üks ainuke mõisi VJg; `mõisan õli ait ja kõik Kod; `mõtle nende kruńdid, mis olid `mõisatel kääs Äks; eks si `mõisa nende suurte `töödega suanud kahju vahel küll Ksi; tal suur talu kääs nigu `mõisa kohe Lai; käis mõises `lehmi `lüpsmas Plt; mis `mõisa ruńdi vai lat́si pääl `oĺli, si̬i̬ `oĺli `mõisa oma Vil; nevä viisiv [vähke] `mõiside `sissi Hls; `mõisa nurme pääl lõigati sirbige `kaara kah Krk; kos mägi, sääl mõis, kos köngäss, sääl kõŕts, talu om su̬u̬ ja mõtsa veeren; ku tüdär saa `mõisa kajost vett juvva, sis ta oma esä enämb ei tunne Hel; koradi poolemeelelise - - mes te joosite `õkva `mõisde (mõisasse) ärräle `ütlemä Ran; mõlembil `poigel om `mõisa `ärbäli `mu̬u̬du maja Puh; talul `olli naene ja mi̬i̬s, aga `mõisan `olli ärra ja provva Nõo; kubijass `võtsõ `lapju ärä, viis `mõisdõ Ote; `Mõisten `peeti agijit ja `urte Rõn; ku ao pääle `mõisallõ es saa õs, sõ̭ss oĺl teedä, et nahk oĺl kuum; Mine˽vi̬i̬l `mõisahe `õigust `ot́sma, saat `pessä Urv; perishärräl oĺl mitu `mõisat, reńdi`mõisa ja kaŕja`mõisa ja peris`mõisa Har; olõ õs `mõisahki vi̬i̬l pööri`atra, kõ̭iḱ maa˽`küńti haŕkadragaʔ Rõu; pańd tõõsõlõ mehele üte väĺgi vasta `vah́tmist arʔ ja `oĺgi rahu `mõisah (asjad korras); `vanno ei tahaʔ, siss `ütlet: oi kuŕjasünnütämise `mõisa Räp; `mõtlõss sääl `mõisa veereh `poiskõnõ: ĺää `mõisahe ja `üt́le herräle, õt võtaʔ minnu `kaŕja Se; mõni mõis (millestki, millel pole tähtsust, millele pole vaja tähelepanu pöörata) Läks `luhta, siis läks, mõni mõis nüüd IisR; Läks mokka, äga möni möis Emm; Mõni `mõisa või ahjutäüs `voŕsta Khn

obu|siplane (teat sipelglane) `Surnud uśs vissati obu`siplaste pesase Jäm; obu`siplane uuristab mädad puud ära Mus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur