[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 49 artiklit

elaja- 1. (kari)loomale kuuluv ne olid ikka siis elaja nahad [mida kodus pargiti] Khk
2. (kari)loomadele määratud eläjä `ermed one pelu·śsid Kod; kariaid ~ eläjä tara TMr; mu eläjepõhk (õled) om suurõmb jagu kõ̭iḱ `riihjega pest Har; noid agandõga teŕri kutsuti eläjä terä, `oĺlgi eläjä terä saĺv Rõu; ku eläjäteŕri tet́ti `veśkele viiäʔ, sõ̭ss `laśti suurõst saŕast läbi, olõʔ `võ̭õ̭ti `vällä Räp; eläjäjahuʔ (kliid) Se
esä esä ? Var eL(j- Lei Kra; [j]eśä Lut; eśä Se; [j]esa, ježa Lei); edsä lstk Se
1. (üks lapsevanemaist) isa esäd emäd eläve Trv; esät emät `kolksive linu; miul ei ole esät ega emät; ta õpaśs mut esä `mu̬u̬du; miu emäesä kõneĺ sedäsi Krk; veli `olli ka `onte esä emä laits; aga esäst emäst es pia nemä ligu `kumbegi Ran; temäl `olli kaits `essä, oma esä ja esäk kah; esätä lait́s Puh; olliva ütte `essä (sama isa järglased); sõdse om esä sõ̭sar; ma esäst (isa tõttu) ei tohi `anda latsele merästegi `rohtu; kadunul esäl olliva suure abena; vanemb tütär `olli `essä tullu, `õkva ku esä ku esä Nõo; me `ütlime latsen iks esä ja emä Ote; esä imäga˽lät́si˽`puhtille Urv; vähämbä [lapsed] ei tiiä˽medägi imäst ei esäst; ala minnü ei esä sõnna `vasta Har; nigu esä suust maha sadanuʔ (isa nägu) PLv; imä ni esä `lät́si˽`tü̬ü̬hhü; ku vannaessä es olõʔ, siss `üt́li latsõʔ umma essä iks esäss; sjaal oĺl noid eśsi kah, kink pujaʔ sõ̭ah tappuʔ; esäldäʔ lat́s Vas; `väiku lat́s `ütless edsä; eholik esä; muku läki arʔ õ̭nnõ, sa olõt esä lubat arʔ Se; taa maja om `antu jesast Lei; `eĺli imä esäga jälʔ (muinasjutu algus) Lut; ma jesält jäi veikene Kra Vrd ese
2. (mitmesugustes ütlustes) a. (mõistatused) Esä oli pikka püssirauda, ema oli vinda-vända lauda, poja pulli-lullikse, tütre lita-lätaku = ahjuroop, leivanõu, ‑pätsid, õhukesed karaskid Krk; Esä pikk kaal, emä laga magu, pojalatse pandaku = leivalabidas, ‑nõu, ‑pätsid Ote; Emäl laga magu, esäl pikk sammas, latse üte ülbalise = leivanõu, ‑labidas, ‑pätsid; Esä pikk peenikene, imä lai lühikene, poja üte pikutsõ = hernekaunad Krl; imä alh, esä pääl, vitu vatu `vaihhõ pääl = villa `kaaŕsmine käśsiga Har b. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) esä emä kahvel (käsi söömisel) Hls; mis sa miu pääl vihane olet, egä ma su esä, emä ärä ei ole söönü (öeld põhjuseta vihastajale) Krk; `Kõikõ om, ainult immä ja essä om `puuduss (korralagedusest) Vas; Esä maa ja imä kapsta pindre i̬i̬st (pilasõnad sõtta minnes) Räp| (vallaslapse isast) esä mõtsan pikän `persen Krk; kos esä? [mõni julge poiss vastas] mul ei olõki essä, susi sittõ kannu `otsa, päiv `haudsõ `vällä Urv; Kosesä? [vanasti] Mõtsast tull ja mõtsa läts Räp| (isa tähtsusest, armastusest jne) ku emä kooless, siss kooless kodu koguni ärä. ku esä kooless, kooless pu̬u̬ĺ kodu Krk; emä koolep, esä sõgeneb (otsib uut naist); nigu esä i̬i̬n, nii latse takst `perrä Nõo; imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽paŕõmballõ ku esä villasalvõn Urv; Esä, joia küpär pään, nika elät lastõ seän (hoia valitsus enda käes) Krl; võõrass esä – Võhlu esä, uma esä – armu esä Har| Esä kogub, poig pillab Hel; midä esä `korjass, toda poig `laotass Rõu| Esä iäss, poja põlvõss, tütrele viil tüküss aoss (vastupidavast asjast) Urv
3. (kõnetlussõnana) a. peremees, ‑isa Kutskõ tõistõ esä tsialõ tsuskamma Vas b. vanaisa; äi mehe või naise vanempid - - mõni `ütleb `jälle esä ja emä Hls; vanaesäd `kut́seme esä enne Kam; latsõ˽ka kut́siʔ vannaessä et esä Vas; [lastel] Uma esä ja tõõne esä (vanaisa) Räp; Kuʔ koh naase eśsä midä mańtsõt, siss õks `üt́let esä Se
4. isa funktsiooni täitja a. mardi- või kadrisantide juht esä ja emä neil (mardi-, kadrisantidel) ehen iki Krk; kui lätsivä `märti `aama, esä ja emä lätsivä i̬i̬n. esäl `oĺli kot́t kaalan Ran; sõ̭ss [mardi] esä tegi `hindäle ku ta oĺl nu̬u̬r mi̬i̬ss, suurõʔ habõnaʔ Räp; [kadridel] Üt́s oĺl esä, tu̬u̬ oĺl `veiga hańdsakost tett. Esäl oĺl kühm säläh, habõna iih Se b. jumal `aitumma `taivatse esäle; [lapsi õpetati äikese ajal] `ütle iki jummal`essä, jummalpoig, eedä riśt ette Nõo; `taivaesä, üleväne esä; lät́s üless esä manuʔ (suri) Har; iśä jummaĺ, iśä poig, hoia meid suurõ tuulõ i̬i̬st Se
5. (loomadest) a. isasloom; isaloom ani naks munele, esä oid tedä; [tedrel] esä om must, iluss muruari pähän Hel; ku tõene tuvike `otsa saab, üits kõ̭ik kas emä vai esä, siss tõene muretsena nii `kangede Ran; [peoleol] esä um ùhkõp, tu̬u̬l um kõllatsõp tu̬u̬ säŕk Vas b. isamesilane läsäʔ olõvat esäʔ Rap
Vrd isa1
iga1 iga g ea (ia) R eP Trv Krk TMr; igä Khn, g ia Mar spor M, Kuu Lüg Vai KJn T V(g ijä; jigä g jiä Lut), igä Kod; iǵä g Ran spor V; iǵa g d́ia, d́iä, ǵia, in jean Lei; ad igal VNg, iäl Kod; abl iält Kod; transl igast Lei; g -iga Var KuuK
1. eluiga, (eksistentsi) kestus; vastupidavus Nääd nenä`otsa, eit nää iä `otsa Kuu; ei sel `ollu iga `kuigi `kauast, sie loppes juo `puole `aastaseld VNg; riist läks `katki usina, siis õli lühükese `iägä Lüg; vanuse poolest küll vel elaks aga iga `otsas; see (päikese) paiste vötab vilja enne iga εε; sellega läheb kunni ia `latva Khk; see (katus) on mütu iga läbi eland Pöi; räimvõrgud olid penedega `enni vanasti - - sellega `oiti võrgu iga; esimese ilma sõa järel `ööti koa, et üks kuke iga pidi rahu`aega olema Rid; Aia iga kolm `aastat, koer elab kolm aia iga, obune kolm koera iga Hää; kaks ehk kolm [inimese] iga `aega tagasi Kos; ega mul pikka iga änam ole JMd; kasuk oo õma igä ärä elänud; tämäl one vanaduss küll ja igä `persen, aga ise veikene; kui paĺju igäsid ja mitu `põlve lähäb edesi Kod; juudi `sindle iga om nelikümmend `aastat Krk; Suvva au ja viisu igä saagu sul olema (sajatades) Hel; sa `raiskat nii `irmsade, sa näet küll viśt iä `otsa Nõo; nõna `otsa näet aga eä `otsa ei näe Võn; ma‿lõ tu̬u̬ uma iä sisen vällä nännüʔ, et `piḱse om kattõ sugumanõ; ma olõ see pikä ijäga küländ nännüʔ sedä ilma ellu Har; Hääl olõ õiʔ iḱä, kuŕal `otsa; piḱk igä `pesmädä ei päseʔ, lühü löömäldä ei jääʔ Rõu; viiś kuuś rahha om külʔ mu iäh olnuʔ; tiiä äiʔ inemine umma iḱä; ma˽ka tiiä äi˽ku vana tiä om `iäle Vas; tii˽mullõ sääńtse˽`saapa˽mis umast iäst saa pit́äʔ; mul tu̬u̬ iä meeleh om; mu iäst saa rahha viĺänd, nii mu lastõ iäst; umma iḱä jo om paĺlo elänüʔ; ma `iägi `eĺli ärʔ, olõ õs `akna `rõivit; iätäht́ (eluea pikkust ennustav joon peopesas); tuńniss päset, iä elät (õnnestunud põgenemisest) Se; ĺäüĺa iǵa om olnu; d́ummal `andaga `t́errüst un öüä ikä Lei; ma uma iä päält (eluajal) näe es; ma uma `iäga mälehhä‿iʔ setä; leebä ää˽süüt üle nädäli a naist üle jiä juvva‿iʔ ärʔ jelläʔ; igä jelläʔ olõ‿iʔ `hamba hińds; iäl või ollaʔ kol `vuuri tühälene ni kol `vuuri rikkan Lut; iän ja õnnen innukalt, lootusrikkalt taht `saada iän ja õnnõn, aga jäi ilma; mõni loodab iän ja õnnen ää koha `pääle `saada Ran|| (vastupidavast asjast, hästi tehtud tööst jne) Sis tä `anda igädä isä iäks, poja `polveks, tüttärelle viel tügüks ajaks Kuu; Seda (varandust) `jätkub isa iast ja poja `päevist IisR; Kivikatus on isa eaks ja puja pölveks Emm; see oo isa eaks ja poja põlveks, `tütrelegi tükiks ajaks Mär; Sie käib isa eaks ja poja põlveks, `tütre`tütrel tükiks aaks Koe; see kestab isa iast ja poja põlvest Lai; toost saab esä iäss ja poja põlvess Ran; esä ijäss, poja põlvõss, `tütrele tüküss aoss Har Vrd iätüss
2. teat elujärk, periood sääl `mõisas sai ikke `nuore ia sies `õldud Jõh; tüdrugu east `väĺjas (vanatüdrukust); ta on pooliga (keskealine) inimene Jäm; mis tööd‿nd vanu iga änam tihaste Ans; sel veel kirgu sead `söötamatta (leeris käimata), pole veel `öige poisi vöi tüdrugu ea sees veel mette Khk; Eks nooriiga sai jah ikka üsna eemeelega neid emaseid lapsi käpustatud küll Kaa; see sai pisikse lapse ühna vanas eas veel Muh; se on `alla iga, seda `kohtunek äi karista ka end Emm; poiss oli teise ea `teenija vöi oli ta kolmandama ea `teenija [sõjaväes] Rei; kui ma meheikka sain Kul; ta `jõudis juba vanasse `easse Mär; pooles eas (keskealine) inimene; poolest east juba läbi Hää; vana ikka akkab `vaeva tegema, kus oled noore `põlves põrutada saan HMd; tema jo inimese east väilas Koe; `tütrid olivad mõlemad mehele minemise ias VMr; eks minu lapsed surenud mõlemad nuarel iäl ärä; suri nuarelt iält Kod; kui vana igast läheb, sis ta (värv) ikka pleegib teenekord pialt ära Lai; temä vana ia sehen võt́s naise Krk; temäl `olli joba noorest iäst `lastu ni̬i̬ sure`rõiva `valmiss tettä Puh; M a‿lõ õigõ˽mitu `aśja nännü˽ja `oṕnu˽vi̬i̬l vanutsõl iäl Urv; vanan ijän lõpõss kõ̭iḱ `otsa, śilmäńägu ja kõrva`kuulmine; vanast kis alt ijä oĺl, toolõ `paśsi enne is annaʔ, ku esä lubasi Har; jaʔ `kahvlid väist olõ õs olõmahkiʔ [minu] noorõh ijähn Rõu; nakass üle ijä (üle 30) minemä; maailma sõa `aigu oĺli ma joba [sõjaväeteenistuse] iäst väläh Räp; `iäldä vi̬i̬l om, las saa ar iḱkä, vi̬i̬l olõ õi iäh, alt iä vi̬i̬l om (alaealisest); päält iä ineminõ om Se; üle puolõ d́iä (üle 40 aasta) jelanu LeiVt igi3
3. vanus [looma kastreerimisel ei ole tähtsust] tämä igal, `milla tädä `leigata VNg; tamal oli jo niipali igä – kas `seitse`kümme vai kaheksa`kümme Vai; sellel on iga küll pεεl juba, mis see änam rabab Ans; sellel oli iga küll seljas Khk; nende ia vahe pole nii suur et nee‿p vöi `paari `minna Kär; iä pualest nuar mies Iis; selle iä `perrä kõ̭iḱ asja enämb ei või ollaki meelen Võn; taa om suuŕ küländ uma ijä `perrä Har; muʔ ikä (vanused), kiä oĺliʔ; `iäle ni karvalõ ni `suurusõlõ, kõ̭gõlõ uma hopõń, a olõ õi uma; iḱä om ka‿ks `väega˽paĺlo Vas; miʔ üteh iäh Lut
*iimatama tuld väikselt põleda laskma Kui [tuli] `veikselt `veikselt põles või oli `veiksele keeratud, siis `öeldi, mis sa tulest iimatad, `keera suuremale VMr
hilja1 iĺja (ilja) Sa Muh Rid Mär Var Tõs Khn KPõ I Plt; iĺjä Tõs Kod; `ilja R(‑ä Vai) ? Jäm Ans Hi JõeK Amb(ls), h- Kuu Phl; `iĺja Hlj IisR SaLä JõeK Iis Trm Kod; iĺla Khk Kär Kaa PäPõ Ha Tür Plt, ‑ä Rid KJn Trv Ran; `iĺla spor , Ris Juu Amb VlPõ Hls, ‑ä KJn Trv Krk; illa spor , PJg spor Ha
1. hilja; ant vara Paremb `hilja kui ei `millalgi Kuu; `ilja on, aga ei `jaksand `tulla varemb Vai; Kus sa nii ilja änam lihad, teised magamas Pöi; kana paneb vara magama. inimest panevad `ilja Käi; nee o eenälest, kis muud na iĺla köib Vig; tänabu akkas rohi illa `kasvama Ris; sügise on ilja `kangesti viljad viel väĺlal Hag; `iĺla kiriku, vara `veskele, soab ruttu tagasi Juu; iĺja`võitu sai `pandud `kartulid maha JJn; mis sa iĺja `öösse kolad siin Lai; ommuku vara ja `õhtu `iĺlä `tõmbass tü̬ü̬ man Krk; hilja peale ~ poole hilja(ks), hiljem(aks) Merel `käüdi ka `aeva `hilja`pääle sügüsül Kuu; `aiga `lähte jo `ilja `pääle VNg; Papil põles `ööse ilja peale veel nii erk tuluke Pöi; tä tuleb illa peal kodo Mar; vili jääb iĺja `puole korjata JMd; rükkid jäed iĺjä `piäle tehä Kod; `rohkemb sügise iĺlä pääle, siss om noid tumedit `ilmu Ran| sügise illa poolt (hilissügisel) Rid Vrd ilda1, hiljaku, iltsõhe || hiline, hilis- `Ütlesime teistel, et oleme iĺlad (hilised) ja piame nüid teistest rutem `niitma Han; nii `kestis see traĺl iĺla `ööni Rap; läksime külasse, olime iĺja `õhtani sial JõeK
2. hiljuti `pikne vast `ilja loi ühe `surneks Jõe; illa oli nähä, kus tä ikke sai siss Mar; `setverdi mõet tuli ilja Kos; ma nüid iĺja veel `eksisin ära Lai; meil olid veel iĺja käärpuud alles Plt; popsi nime tuĺli alles `iĺla SJn; sii olli `iĺlä alle, ku ta siin käüs Krk; hilja aja eest hiljuti tihesti `kurdus lai käis oli, ilja aea eest kεisid [nendega] Khk; ilja aa eest oln seal `nuhtluse sammas Muh; vanasti `kańti `pastlid ‑ ‑ kingad oo illa aea eest tuln Lih; iĺla aja eest oli Vädamu koht alles Ris; alles `iĺla aja‿est ühe neĺlä`kümne `aasta `i̬i̬stki ma oĺlin `võeras pulmas KJn Vrd ilda1, hiljaku, iljalt
imp-amp ise oled veikene nagu imp-amp aga küll `kiusama oled `vaĺmis VJg
ise|meeleline isemeelne kui mina olin `veikene vaar, siis olin `oite ise `mieleline Hlj Vrd esimeeleline ise|meel(i)neisekas, kangekaelne; iseäralik – spor R eP sie poiss on isemieline, tieb mida ise tahab Lüg; möni nii ise`meelne inimene, äi ooli teisest Khk; ise `meelne inimene, aab oma `öigut taga Vll; üks ise`meelne inime, ei seĺsi teestega ega lepi kokku Mär; ei tahand [teisele] näidata seda `piima kes nisukene ise`mielne või eba`usklik oli VMr; tema `niiskene ise`mi̬i̬lne, ega tema teeste järele `painu MMg Vrd esimeelne, isemeeleline ise|moodi eri laadi, teistmoodi – spor R eP, sie mei vana kiel oli ikke ise`muodi ka Jõe; `vastla `päiväst `tehti, siis nied olid `niisukesed ise`muodi `kuogid VNg; egas kohas isi`moodi kalad Jäm; Ta pole ikka teiste inimeste `moodi, ikka pireke ise`moodi Pöi; `keetsin nisukest ise`moodi suppi Rid; [kadrid] ehitasid `riided ikka isi`moodi Mär; Iga vili `tahtis ise `moodi moad Kei; old ta (koiku) midagi isemuadi [sängiga võrreldes] Kad; igas `nurkas on ki̬i̬l isi `moodi SJn Vrd isemoodu; iside-, isit|moodi ise|moodne isesugune, ‑äralik pidalitobine inimine oli ka niisugune `uimane ja `niisukene noh ise`muodne VNg Vrd isemuodine ise|moodu isemoodi – Var Tor Saa Kod Äks Ksi KJn Kõp isi`moodu uńt [on libahunt], mis isi`moodu murrab, mette kõrist Tor; iga `kõplaga kõblastadi isi`moodu Saa; nüid one ise`mu̬u̬du laalud Kod; siin on isi`mu̬u̬du adra Äks; igas peres oĺl isi `mu̬u̬du sü̬ü̬k ju Kõp Vrd esimoodu; itsemoodi ise|muodine = isemoodne oligi nisuke ise`muodine `nuorest `saadik ko˛e Jõe; ühe`mastised jahid olid siis ‑ ‑ neil oli nisukune ise`muotine `taklass Kuu; `niisukesed ise`muodised `taadid oli `enne VNg Vrd itsemuodine
jagu|tükk 1. postivahe, kindla suurusega maatükk (hrl 4 vakamaad) mõisakohustuste arvestamiseks Jagutükk, mõisa tükid, üksikulle `ańti nisukene jagutükk ette KuuK
2. kitsas põllu- v heinamaariba endisest ühispõllust jagutükk oli üks `veikene ‑ ‑ ei `läinid kilimittugi siemet `piale KuuK Vrd jaotükk
jahe jahe g ‑da R(g ‑ja Kuu) L(jahõ Khn) K I T; n, g jahe S Vil M Kam San V(p jahe˛et Har, jahehet Vas, jahehõt Rõu Vas); n, g jahõ Krl Vas; n, g jahhe Plv; n, g jaahe Plv Vas Räp; jaah́(h) g ja(a)he Vas Se; jahe g jahja ~ jahehõ p `jahja ~ jahjad ~ jahehõt Har; n `jah́hi g jahe Lei a. a vilu, külmavõitu kui tuuleöhk tuleb, on vähe jahem Mus; täna oo `sõuke ea jahe ilm `loogu võtta Tõs; ilm on läind jahedaks JMd; kui ilm jahedalle lähäb, siis one ta (kala) põhjas Kod; `võeti pada liidi päält maha ja `lasti liiḿ jahesse minnä Hel; miul nakap jahe onde Nõo; ilm nakass jahedale mińemä; ilm om jahess lännü Kam; sann om jahess lännüʔ San; [kui ahi oli liiga käre] `laśti `veikese ollaʔ, nikagu `ni̬i̬lduss ‑ ‑ lätt jaahembahe Plv; Külm es olõʔ, aga veitkene jaahe nakass Vas; ilm lät́s jaahebast Se|| kergemeelne, tuulepea `Sioksõ jahõda mielega inimest mte sua `usku Khn; jahe miiĺ (pahameel) Vas b. s `vällä `mennä, sääl õled jaheda kääs Lüg; kalaʔ keedete ärʔ, viide leemega `vällä jaahe kätte Räp fig sel on jahe taga (tunneb hirmu) Lai; perse jaah́ (surnud) Se Vrd jahedane, jahetsõp, jahjatsõp
jahvama `jahvama jahvata Khk Kaa Vll Muh Vig Var ( `jahpa- Mih Vän) Hag Kos Jür KJn hv Puh; `jahva|ma, ‑da Kuu Kse Juu; jahama Khn; javama Lüg Jõh IisR I; jahu|ma Sa Muh Hi Rid Khn, ‑me Hls, da-inf `jahva, (ma) jahva Saa Krk; jahoma LNg Mar; jähuma Emm; `jauhma, `jauh(h)aʔ, (ma) jahva ~ jauha V(`jahvma, imps jahvõti Krl; `jauhvma, `jauhvaʔ Har; jauhtaʔ Plv[], `jauhtaʔ Se, jauhhõ Lut; ipf [nad] jahiva, imps jaahõtass Räp); `joh(v)ma, (ma) jo(h)va, da-inf `d́ohvu Lei
1. (käsikivil) jahvatama, jahu(ks) tegema; peenestama magesid jahuti ning sigadele jahuti kui tuult es ole Khk; `jahvamise kivid, nendega jahvati Kaa; üks inimene `olli omingu akan [käsikiviga] jahuma, see jahus siis niipalju et `õhtaks sai perele `putru `keeta Muh; Loomade vilja jähudi kodu Emm; `tahtsin `veskele `jahvama minnä, lebä jahud oo `otses üsnä Vig; läks käsikiviga ljõnnasi jahama Khn; ta pidi sigadele `einu `jahvama Vän; Kana sü̬ü̬b `liiva, sis kilipugu `äśti `jahvab Hää; `veśkil javetud kama ei õllud nõnna üvä ku käsikivigä Kod; jutt joosep, ku `tatra `veśki jahvap Krk; mul om `jauhmise kõrd pia käen Har; türgü upe jaahõtass kohvist Räp|| fig jummaĺ jauhh (müristamisest) Lut|| hõõruma, ära kulutama [puuteljevankri rummus oli kaks raudrõngast] muidu ei piaʔ, jauh tu̬u̬ rommu ärä Har|| karvustama, tutistama siis javeti piäd jälle. `võet́i piä laess `kińni ja javeti `juuksid pidi Kod|| fig arast inimesest kas nüid püksid jähuvad `püili Emm
2. linavarsi murdma, linu, vilja masindama lina˽kuivati ärʔ, sõ̭ss `naat́i koĺgidsõga `jauhma. ku är˽sai jahvõtuss, sõ̭ss rabatiʔ Krl; meil om vaia `täämbä linaʔ üless paŕsilõ kuiuma pandaʔ, ma taha linnu nakada `jauhvma; ku pühäbä [vilja] `jauhvmist ei tulõ, siss Jaań vaia `marja `saata Har|| läbi lihamasina ajama mass ka jahvõtass välläʔ, aiass läbi masina; jahvõt liha (hakkliha) Har
3. fig (peeneks) närima; (pidevalt) sööma `ambad `jahvavad kut siad sööks `ratsed `tuhlid Khk; rot́t oo puhas `aśta pealt villa ää jahond Mar
4. fig lobisema, latrama, tüütuseni rääkima jahuvad `pεεle oma mokkadega Jäm; mis sa jahud säl nii `palju, pea parem oma suu Rei; ma ole `soole küll jahond sii Mar; mis sa `jahvad alati enese `suuga Hag; taal ei püüsü ta suu paigal mitte üt́s kipõn, muud́u jauhh pääle nigu üt́s tuulõ`veśki Har; Taal inemisel ta ki̬i̬ĺ jauh külʔ ütest tüḱüst Rõu; tõõnõ jauhh keelega paĺlo, a `hindäst tegijät olõki‿iʔ; mõista‿aai sullõ inäp midäge kõnõldaʔ, jauha˽pääle kui `valgõt `häŕgä (st lõputa juttu) Se; omma kiilt johve Lei|| nurru lööma kass jahub Rei
5. fig uimane olema; uimaseks, segaseks tegema; eksitama pεε jahub `otsas Jäm; sii jahub pεε εε Khk; Paksu `uõga jahus sedäsi ää, et ususs enäm `kumpaśsi kuamtõ Khn
jääma `jääma (‑) üld (`jεε- Khk Hi, `jäe- Hlj Lüg Pöi Muh spor L, Khn HJn Ann Pai Kad Kod KJn Hls, ‑me Krk, `d́äämä Lei); da-inf `jääda (‑) R Kär Käi Rei L K I Ran Nõo Kam, ‑de Hel Krl, jääda Sa Muh LNg Vig Lih Han Tor Juu JMd, ‑dä TLä, `jääja(jää‑) Sa, jähä LNg Rid Mar, jähjä Saa, `jäähhä Vai, `jäia SJn, `jäiä KJn Kõp Hls, jäiä Vil M(jävvä Krk Hel) T, jäiäʔ Võn V, ipf jähi- S Ha Tür(tähendusrühmade piirid väga tinglikud)1. a. mingis olukorras või seisundis, senises tegevuses või olekus (ka seisukohal, arvamusel) püsima; kuskil püsivalt olema, paiknema; mingisse olukorda või seisundisse sattuma, minema; mingisse tegevusse asuma; kellekski, millekski, mingisuguseks saama, muutuma (ja sellisena püsima) kui sie neu jääb `pietavast, siis `tiema nind, `kuida neu pidasima; minu ään jäi `teiste `varju VNg; jäin magama, en `kuuldki kui tulita; jääb senega, et tulen siis; jäi `kuulemattomast, `kuulemine jäi vähesest; õli rikkas, aga jäi `vaesest; siit on juo `kümme `aastat kui jäin lesest; `kaardi`mängus `tõine jääb ikke turakast; `kamber jääb `kitsast, pali `lapsi ja pere suur Lüg; jäi äbi sise; `leiväd `jääväd `taiginaisest; `lehma jäi `ahtrast; `ninda müö `jäimö `rüssist `ilma Vai; ta jähi `sööma; sadu läks üle, jähi taheks; mis sa osatled sedasi [teise sõnu], suu jääb `kiiva; värav on aagi pεεlt ära jäänd Jäm; jääb ruttu `joonuks; pöllud lahjaks jäänd; jähi nenda möttese; on näd (hülgepojad) vanamaks jäänd, siis `lähtevad kirjuks; kalad jεid `talve jεε ala ummuse; siis jähi see vene keele öppemine sellekssammuks ( jäi katki) Khk; ennem kutsuti lutsukala iŋŋuks, viimaks jähi lutsuks Mus; Jääga siis peele sedati, et sa tuled oomiku meitelt läbi; Pole see veel nönda jäänd; Me keik jähime selle asjaga siis nöua; Jähi Noti `Peetri teretamiseks (jäi tegemata) Kaa; nad olid enne ead söbrad, aga jähid üksteisele `vöeraks Vll; kui loomal sihest `kinni jääb, siis loom jääb keelika Jaa; kui meri moas, siis abajad jäävad kuivaks Pöi; laps jähi rubise; `lõiked oo rohu `sisse jäen Muh; mena jεε ika oma söna `juure; `jεεgo se `teiste arvata, münol pole senega `asja; esimest jähid `viimsegs ja `viimsed said esimesegs; vilja kasu jεεb `kinni Emm; silmad jäid `kenni noks ja noks Rei; mool jähi hing `ründos `kinne Phl; jää vakka Rid; nehoke asi ei jää mette varjole; kas tä siis jähi `inge või suri maha; tääl jähi `mooga `võlgu; silmäd üsnä `auku jäänd Mar; laps oo tud́ule jäänd Mär; vili jääb `kängu; ta jäi oma karjatsega rahule Tõs; sina piad `seuksese `jäema; Tiitsu [talu] jäi tüh́as Aud; `põrssad jäid pasale PJg; vanamees jäi `aigeks ja ehetused jäid `seisku Vän; Päält tuule selitab, jääb ilmal (ilm muutub ilusaks) Hää; [tulekahjuga] jäin puuks `paĺlaks; `kapsad jäävad `tohlu Ris; kui `õhta jäi videvikuks, siis naesed akkasid `jälle `kroasima Kei; ma akkan juba uniseks `jääma; see on nii unarusse jäänd, ää unustud Juu; terad jäid `otsa, masin ei peksnd `iasti `villa Kos; ega minagi `ilma`sambaks jää JõeK; `tõotas eaks lapseks jääda JMd; kui sa ike natuk `töötad, saad ikke, ega sa ilma ei jää Pee; näust `alla jäänd Koe; põld jääb kesasse; vanad `riided jäevad `sieki Kad; läbi olen ikke saand, `nälga ei ole jäänd Rak; toba sa oled, tobast jääd; kaks `kaĺlimad jäi maha, kolmandelle läksin Sim; ta jäi vi̬i̬l ülesse [kui ma magama läksin]; jäi oma kõhaga `pangrotti Trm; tõene suand `surma, tõene jäänd `ello; `konked ja `kombed oo põlisess jäänud; ma jäen tänä `kimpu oma `tü̬ü̬gä; kui `Peipsi jääb `kińni, tuleb kõhe lumi maha Kod; kes `söömisega viimasest jäi, see jäi turakust, pidi laua ära koristama Lai; `kutsar jäi siis selle `tiadmesele Plt; muld om `panka jäänu; vana ja kokku jäänu ku rõńks Trv; jääp oma sõna manu `kindlass; tulli lumi maha ja `jäi˛igi talvess Krk; põhja tuulõga [külvatud herned] jäänävä [keetes] kõvass; riśtluud om valusass jäänuva; `oĺli `otsa jäänu nigu vana roeduss; mesperäst sa nii kurvass jäid Ran; kae kas kell käib vai jäi `saisma; jäi kõ̭ik ni piḱkä ku `laia; villa es jää pükki Nõo; Kõrv lukku jäänü Võn; põse om `lohku jäänu Ote; `mõtlet küll, et ma ti̬i̬, aga tõnõ tulõp oma ädäga, nii jääp ja `jääpegi Rõn; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; kud́ä [töö] `pu̬u̬ldõ `vinna jääss, siśtä jääss (jääbki tegemata) Urv; ma `opsõ külʔ, a mul es jää˽ni˽pia `seĺgess Krl; perremi̬i̬śs jät́t `reńti maha ja siss `jäie `reńtnik tagasi; noʔ omma ne˽`saapa jälle `väikesess `jäänüʔ Har; eläjäʔ jääse pikile päävile, `lõunõss inämp kodo ei tulõʔ; kaŕuss es saa appi tänitä, hääl jäi kinniʔ; ma jäi `hirmu `väegaʔ Rõu; viĺä kasu um kinniʔ jäänüʔ; taa um jäänü nigu końks Plv; silmäʔ jõllilõ jäänüʔ uma `mõtlõmisega Räp; ar taht jäiäʔ vanast `tüt́rikust; puŕju jääss; mi̬i̬ katõgese kõnõli ja siiä tä jäägu Se b. (koos ma-inf abessiiviga; lause sisult eitav) ei tuld `ühtä tüttärt, jäi tulematta Lüg; minust jähi ta käimata; koer nii `näĺgas, vist söömata jäänd Tür; meil jäägü tu̬u̬ kõnõlõmalda; ta `jäie timä sõna pääle minemäldäʔ Har; `üt́ski kana ei jää `haudmallaʔ; silmäʔ jäävät ei ütelgi põdõmallaʔ Vas; tulõʔ sä innembä, ärä sä tulõmada jääguʔ Räp; maha ~ maale jääma 1. (ülesharimata, sööti jäetud põllust, maast) raadik o mahajäänd maa Mar; põllud on maha jäen ja `metsa kasun Tõs; kui [maa] kavvõmbass maha jääb, kasvab võsu `pääle kah Ran; 2. voodihaigeks jääma; sünnitama `raske`jälgne naine on maha `jäämas Rei; kevade sai kaks `aastad jo kui pikali maha jäi VMr; emä jäi siss maha, jäi `aigess Puh; muidõʔ Leenu oĺl ka maha jäänüʔ, oĺl poja toonuʔ; tu̬u̬ naistõras oĺl maalõ `jäämisel; `tütrel tuĺl maha `jäämine Har; perra j. kõhnuma, otsa lõppema Perräjäänü ku vana tsuug Räp; ära j. [kuskilt] puuduma paja kaen oo pealt ää jäänd Mar; jääb nii kauaks kodust ää Juu; `kahju oli ää `jääda Kos; 2. kõhnuma, haigestuma inimene jääse ninda omast näost ärä, kuivas kõllatses Trv; ärä jäänu ku luu ja nahk; ei jää `jalgust ärä Krk; 3. rasestuma si̬i̬ tüdruk om ärä jäänu Krk; naese ku ärä jäävä, siss rõõgitseva Nõo; täis jääma purju j. ta jäi ike nii täis, et es tiiä maad ega `ilma Nõo; ennastvasta ~ last ~ paksuks ~ poega ~ rammaks ~ raskeks j. rasedaks ~ tiineks jääma pidi `jääma `lapsesse kohe Kuu; eks Milde `jäändki ennast vasta Kad; jäeb `jälle last, enel kolm neli juba; tõese lehmägä õlema käenud puĺlil, aga ei jäänud `poega; tüd́rik jäänud paksuss sulasega Kod; ega abielus kedagi ole, kui naine jääb paksuss Ksi; laste`tüt́rik tennu nii`kavva valitsejaga `sehvti, ku ennäst`vasta olli jäänu; pulli man `käidu küll, aga lehm ei ole jäänu rammass Nõo; ku ma jo rassõss `jäie, umma kätt tiä mu pääle ess paneʔ Krl; nimäʔ `eĺli tu̬u̬ mehegaʔ, siss jäi `tüt́rik last Rõu; kuldi ~ pulli juurde j. tiinestuma Ei tia, kas siga jäi kuĺdi `juure; Lehm jäi seekõrd puĺli `juure, enäm ei rü̬ü̬gi Kod c. (hüvastijätusõnades) `jääma jumalaga Lüg; `jäämo üväst Vai; jääge jumalaga!; jääge tervist! Jäm; paneme siis `jεεma ( jätame jumalaga) Phl; jääge `tervest! VJg; `jääme siss jumalege Krk; jääge `terhvess Har; jää hüäst!; jää `tervest!; jääge jumalagaʔ! Se; (tänusõnades) aitäh omast `ilma `jäämast HMd; jäägu jumala tassoʔ, ma‿i taha `kopkatki taast kapist Rõu
2. (kuhugi) sattuma, kuhugi panduna, sattununa seal püsima, asuma, olema, viibima `Jäägü sie tükk `sulle `kurku `kinni Kuu; laps jäi `massina `alle; laiv jäi `liiva `kinni; `silmad `jäiväd `õuve, tuas ei nää `estest iast Lüg; `lampi `kustu `vällä, `jäämö `pimme tuppa Vai; kamm jähi moost kummudi `pεεle; see jutt jääga sii nelja seina vahele, seda pole taarist `välja `rääkida Khk; Kuulukse, et jääne sönnapaika see lubamine Kaa; ader jähi pöllale Krj; vanaema jähi üksi koju Muh; `varba ots jεεb `kinni öhe asja taha, kukod Käi; rot́t jähi `lõkso Mar; sai metu `pauku, enne kui maha jähi Mär; ma räägi sii ja, `siia `paika tä jäeb ja (hiljem keegi ei mäleta seda) Tõs; nad ei `saagi `õhtaks `Riiga, jäävad `ü̬ü̬si `merre Hää; [tulekahju ajal] oli siga `sisse jään Ris; Sońdi pere jäi [raudtee ehitamisel] ette HMd; tüdruk akand eenamast tulema, peremes jäänd ike küüni juure maha Nis; kaśsi raibe jääb koa ala `jalgu Tür; sõna jääb `kurku `kinni Koe; Ega see sisse kinni jäe (öeld toidu valijale); `käśti mind kua `jäeda `sinna, aga mul põld `aega Kad; ku õter vanass läks, jäe pali päid maha; kari jäeb `lauta sügise; me esimä lähä `surnud `vaatama, et jäeb `silmi Kod; `tahten ü̬ü̬majal jävvä Krk; ei ole esi minnä, ei ole esi jäiä Ran; üits igävene paegatu lagunu `üńdrik jäi `mulle `ümbrele; kõ̭ik ei mahu marjamaale, muist piab `jäämä karjamaale kah Nõo; adra kaal jääs mullaga `kinni, juure ja mättä jäävä `kinni Ote; hopõń `tahtsõ `sisse `jäiä `sinna `nõtsku; timä lauluhelü jäi mullõ ennedä `kõrvu Har; illuss, nigu silmäʔ jääse˽pääleʔ; tu [aganaleib] jäi küll `kaala, es lähä kaalast `alla Rõu; ŕäppu satass, `rõiva `külge jääse Räp; kaśsi pää jäi ussõ sagara `vaihõlõ; maʔ jää `veitkesest `tarrõ; timahhava jäi `varra kari kińni, tiiä‿i, kuis söödäga jovva läbi tullaʔ Se; tuul vii är aganakõsõʔ, a teräkene jää `paika Lut; juurde j. rasedaks j. Mannile nähikse jälle juurde jäänd olavat Kaa; kinni j. 1. meelde jääma, taipama, selgeks saama pehme pää, ei jää midäge `kinne Hel; 2. koolis pärast tunde järele istuma kooli lapsed olid nii pailu ülantust teind, olid `öhta `kinni jäänd Khk; külap tal ei old õpitud, ega ta muidu `kińni jäänd VMr; si̬i̬ olli rumal, siss jäi `kinni Krk; vahele j. sisse kukkuma, süüteolt tabatud saama Jäi vahele ning kukkus kinni Pha; Jähi omadega vahele Rei; Niikaua ta mässas kuni vahele jäi Mar; varasta, aga ära vahele jää Nõo; aedikusse ~ aeda ~ hända ~ hänna peale ~ kurge j. oma tööeega teistest maha jääma `minga perast sina `leikumaal `kurge jäid VNg; `niitasid vahe `sisse, nüid jään `aida ‑ ‑ `pärtli`päiväst `nuuma `päälä Lüg; sa jääd muidu `ända `jälle, ole natuke nobem Jaa; olid laisk, jäid `kurge VJg; teised tulid `sulle ette, siis sa jäid aadikusse Lai; ku rügä lõigats, siss ka jääss `ändä Krk; kes laisk `põimja `olli, tu̬u̬ jäi tõśtele `anda Nõo; noh, koessa tah nii hanna pääle jäiʔ Se; jaanipäeva (ajal) jääle j. vallaslast saama Jäi jaani pääva ajal jääle Hlj; Naine jaani päeva jää pääle jäänu Trv| Mees jäänd jaanibe libele (jää pääle) Käi; kahe silma (~ silmapaari) vahele ~ silmade vahekohta j. märkamatuks, tähelepanuta jääma sie on jäänd kahe `silma vahele Hlj; möned on jäänd kahe silmapaari vahele Khk; see jäi `siĺmade vahe`kohta Kei; siĺmpoari vahele jäi, ei leind üles teist Juu; minä koŕjasin õma tiätä kõik ärä, aga näed kahe silmä vahele jäe si̬i̬ kala; jäe viśt `siĺme vahele, et ei nähnud Kod; tu̬u̬ om jo katõ˽silmä vahelõ jäänüʔ, tu̬u̬d enämb kätte ei saa Har; kelgu ~ ree alla j. rasedusest ri̬i̬ ~ kelgu `alla jäänu Hää; kuivale j. jänni jääma Jähi viimaks omaga tükkis kuivale Kaa; kuuse ~ taeva alla j. peavarjuta jääma lage `taeva ala ep vöi ikka jääda, piaks ma ikka `kuskis ula-ala `saama Khk; kui tal kedagi ei ole, jääb kuuse `alla; ma jäin nii tuule `taeva `alla ~ lageda `taeva `alla, põle mul maja ega kedagi Juu; jäime tuule`taeva kätte Iis; tämä `arvab et, naene jäeb ku `taeva `alla Kod; kõrva taha j. tähelepanematusest mitte kuulma jo see mo körva taa jäänd on – ma pole seda mette `kuuland Khk; lageda peale j. 1. peavarjuta jääma neli viisteisend peret kes lage `pεεle jäid Khk; siis jähi nõnna lageda `peale, maja põles ää Muh; vahel jääss lage pääl Krk; 2. ilma jääma; nõutuks jääma lakõ pääle `jääma Plv; jäi lakõ pääle Vas; kelku ~ loiku j. (tööga) jänni jääma jäin asjaga `uopis `kelku, pidin ikke vara `laube `õhtulle `suama, kedagi; jäid jutuga `kelku, vale tuli `väĺja Kad; `loige inimene jääb oma `tü̬ü̬dega `loiku, jääb tõśtest maha; kalal veri ju̬u̬sk `väĺlä, noh ta jäi jo `loiku `väega Puh; meelde ~ pähe j. ei jäänd `miele midägi Lüg; tal äi taha pehe jääda Khk; see nimi äi taha `meele `jääja Pöi; ma tegi paberi peale [mustri] üles, et muidu jääb meelest ää Muh; küll oo kõba `peaga, et tää so pähä ei jää Mar; ega `moole änam kedagi `meele jää Mär; ilus laul oli, jäi ruttu pähe Kei; või kõik aśjad sul `meelde jäävad Tür; tal om kõva pää, kassa tal õppe vai õppemede, tal pähä ei jää Hel; tu̬u̬ jäi nigu `aamen `mi̬i̬lde Ran; täl `oĺli `mi̬i̬lde jäänu, kudass vanast pulman kaasitedi, aga `mulle es jää `mi̬i̬lde; sina opi nigu sa ulluss lääd, `sulle pähä ta‿i jää Nõo; tu̬u̬ lauluviiś jäi mullõ umõta `mi̬i̬lde Har; papal oĺl tu̬u̬ hopõń jäänü meele `sisse, muud es kõnõlagi, ku tu̬u̬d hobõst Vas; kas ta sul `mi̬i̬ĺte jääse Räp; `kerge pää, täl jää äi `päähä Se; nelja silma alla ~ nelja seina vahele j. saladust hoidma olga omaks jutuks, jääga oma neĺja silma ala; see jutt jääga sii nelja seina vahele, seda pole taarist `välja `rääki Khk; nina kohale j. unustama ku üit́s inimene üte tü̬ü̬ tegemede `jätnu, ta om nõna kottale jäänu Hel; `võite s u v e r e k k e `j ä ä d a, poolest päävast `keerand tuule merele ja akkand `vihma sadama Vän; (vana) talla peale j. vanaviisi jääma sie one vana `talla `pääle `jäänu VNg; talla j. kängu jääma lat́s om `talla jäänüʔ, ei kasuʔ, `väikene kui pät́t Räp
3. (millegi tagajärjel) tekkima, sugenema (ja sellisena püsima) tie nüüd ia kuhi, et jääb ka üva magu, et võib `vihma`varju `menna; `amba `jäljed `jäävad taha kui `ammustad `leibä Lüg; siis `jääje `vaanale söhuke `läike kord `peale Jaa; `riidele `ollid `valged laegud `sisse jään Muh; `pahkrad jäävad põllu `sisse, kui põld kuin Lih; kus aga nutab `leske naenõ, `sjõnna jäänud jõekene rhvl Khn; kõva maa pial `jäĺge ei jää Sim; tombi `jäässi obesele ala sula ilmaga Ote; lätt nigu rada jääss takka Rõu; [rõugeil] jääse mulgu `taadõ ~ `perrä Plv; õt `rõiva `siśse rabandikka jääsi es, siss tulõ sualat́iga kõvebehe lüvväʔ Se|| `kangal oo kaksikud sees, üks niis oo jään vahele Aud; neli `korda paned üksipidi seda `niide ja siis teisipidi jälle neli `korda, siis jääb triibuline [kudumisel] VMr; kui `kangal om jäänu mõni pinnuvahe, siss üteldäss, et vahi, suur rada om sehen Puh
4. säilima, püsima, (alles) olema (ka alale, alle, alles, jälle, järele, järgi, maha, perra, sisse, taade, tagasi, taha, üle jääma) kui aga ing sisse jääb Jõe; Sureb hobune, `jääväd `riistad, sureb inimine, jääb nimi Kuu; `jäätma on sie mis põllust on jäänd ja on `rohtu `kasvand; saŕv tuleb ära, tohl jäeb maha Hlj; sõda kui tuleb `ninda jääb `rahvast vähe; [toitu] piab `ennemast järele `jääma kui `puudust tuleb Lüg; `sakslane pöletas majad ära, saun jähi üksi `jälle Ans; Tal jääna einu järge Kaa; lase süsikonnad jääda (jäta õunasüdamed söömata); see pireke linu jäeb järele Muh; kas `sauna jähi `leili veel Käi; mitu penikoormad jääb veel `minna Mär; vanemi ei ole `järgi jäen Tõs; ma ole surmast üle jään (väga vana) Aud; `Kennegi (pro `ki̬i̬gi) – si̬i̬ vanadest inimestest nõnda `sisse jäänu üks sõna Hää; si̬i̬ jäeb elo`lammass, tõese tapama ärä; täl jäe isäss obene järele Kod; mis lõunaeg üle jäi, seda `võt́sivad `õhta `u̬u̬test Pal; `uuned ää lõhutse, jääväd ahju varemed maha KJn; uisk aab uvve naha, aga kihti ammas jäeb alle Hls; leib jääb aenaaeass Ran; täl jääb `piimä `järgi Nõo; kõrval maja jäi alalõ, kost tuli alośt Võn; mi̬i̬ss `ku̬u̬li mul ruttu ärä, poig ja tütär jäivä maha Ote; mis nu˽`kat́ski lännü˽munakoorõ˽jäiväve, ma˽vei nu̬u̬˽kannulõ San; sinna jäi küländ vi̬i̬l kõ̭gõsugust `kraami, ku˽paĺlus ma tedä `osta jõusõ Har; imätet jüväst `jääse raba Plv; `haigõ om, tiiä‿i, kas jääss alalõ vai jää äiʔ Se; Ma jesält jäi veikene Kra
5. (kellegi) osaks, omaks, valdusesse, võimusesse, pärandiks saama, langema, olema (ka külge, kätte j.) majad `jäävad `lastele Vai; jägajal jäävad `viimaks küined; varid jäävad laeva peremihele; tuul aeab sind kuiva `pεεle, jεεd valamate käde Khk; ta jäänd liiso `alla ( liisk langes temale); ta jähi külma kätte, külm võttis ta ää Mar; tänä jääsime üsä vähägä, kiedu kalu saemõ Khn; tahn täda ära tappa, aga oli isi kätte jään Aud; `jääte viimaks väga pimedasse Tür; se nimi jäi `talle nigu pigiga `külge Lai; kaup jäi meile kätte ( ei saanud müüa) KJn; mõne inimese `küĺge ei jää muret ja `raskust, tõne om nii õrn, et kiḱk jääse `küĺge Trv; vedel võip koertel jäiä Krk; pääasi ku moa kätte jääb, raha kaob raha `viisi Puh; jagajale jäävä näpu Nõo; kual `leh́ti jääss kät́te, tuu om turak [kaardimängus]; täüś kuu `aigu jääss kuu päävä kät́te; linaʔ jääseʔ ḱul lumõ kät́te Se 6. a. (hrl ühendverbina) lakkama, lõppema, kaduma; katkema; (mingit tegevust) lõpetama; vaibuma, vähenema, nõrgenema (alla, jälle, järele, järgi, kinni, maha, perra, tagasi, ära, üle jne j.) sadu jäi üle; lehm jäi `piimäst ärä Kuu; nüüd on kõik nue mued maha `jääned; kaup jäi `katki; `kanga `luomine jäi `eile kese Lüg; lehm jääb `jälle (jätab piimaandmise maha, jääb kinni); ta on arust ära jäänd Jäm; millal se kisa ühekorra `järge jääb Khk; [kägu] akkab `varsti kukkumast `jälle `jääma, kukkumine jääb maha Kaa; tuul akkab `väiksemaks `jäema Pöi; se mure jähi küll münust maha; külm jεεb tagasi Emm; `kuulmine jäi ära Rei; pilli mäng oo järele jäänd; juba [tuul] akkab `alla `jääma; `enni oli `lendosi paĺlo, aga nüid jääväd vähäks Mar; pada jäi keemast ää Mär; lehm akab kinni `jäemä, piim jäeb vähemäss Vig; kui sealt `mõisast järele jäi [lõpetas töötamise] Tõs; `kuulmine jääb tagasi Juu; nüid akkab maha `jääma sie nuoriku nimi JõeK; asi jäi seekord puolikule Koe; vilja saak jäi meneva `aastasest paĺju tagasi Iis; tänävade jõõlun jäe minu jõud ärä; `ketrus juba jäeb maha; tämä teäb, kohe tü̬ü̬ [pooleli] jäe Kod; nüid om valu jäänu vähämalle Äks; nüid om si̬i̬ jutt rahu jäänu Krk; ega si̬i̬ vihm nõnda ruttu `järgi ei jää Hel; joba tagasi jääb küĺmäst, lääb pehmess; kui sao ja tuule nakava `perrä `jäämä, siss ilma joba paraneva Ran; kõiv jääss kińniʔ, `rahka aja joba Urv; jala˽jääse˽joba tagasi joʔ joba `paistuss jääss nigu vähämbess Krl; halu `jäie mahaʔ; tuuĺ jääss rahu; piim jääss `veitüle. kas jääss lihm kińniʔ vai om sü̬ü̬ḱ nii kõhn; Liinal jääss ka uma mihele mineḱ `kat́ski Har; sõ̭ss jäi tu `orjuss `maaha Vas; ku mahla `ju̬u̬skmine maha jääse, tulõ nigu vatt `vällä Räp; ḱulm om kinni jäänüʔ Se|| süä om kinni jäänü (süda valutab) Se b. [millekski] valmistuma, [teat ajaks] tööd katkestama me akkame `öhtale `jääma Jaa; nõnna vara ei või `õstale `jäädä Kod; tingi töö, si oli jao töö, kui `tehtud sai, võisid `õhtule `jääda Ksi; täämbä jäeme `aigsadõ õdagulõ Ran; `Ennuri rahvass jäevä ka õdagulõ Nõo
7. (ajaliselt) edasi lükkuma; viibima, hilinema Kui `mõisa `juhtusid `iljast `jäema, siis õli `teada kõhe, et nahk on `õhta puul Lüg; rugi jääb si‿asta iljaks; äi es jöva `loogu üles mette, muist jεi `oompseks Khk; jähid teised kauaks merele Mus; eks ta jää edasspidise `peale, kül‿sa siis maksad Mär; `omse piale jääb, meil isegi paiĺu tüöd JMd; küll te õleta iĺjakuss jäänud õma kartuli`võtmisega; rükkid jäed iĺja `piäle tehä Kod; eeńa tü̬ü̬ jäeb pikäle KJn; kes `ilass jääb, tu̬u̬ ilma jääb Nõo; rehepeśs jääss ommeness Ote; ma pidi nii pakistõ minemä, aga ma jäi `kaugõss Krl; `niitke seeni maani, see kotuss las jäiäʔ edesi Har; külm keväʔ, sõ̭ss suvi jääse `ildast; tu̬u̬ asi jääss pikäle `väega, jääss `väega pikkä Räp; `kauguss jäi, saa as ao päle õs; kõõ viil hõhvah, nelädä ajastaga pääle jo jäi [mullikaks] Se
8. kaduma (minema), kadunud, puudu olema, (kuskil) peatuma, varjul olema kui sa `sönna [hülge] juhu `pihta pootsaagiga oled pand, koes tä siis jääb ( kuhu ta siis pääseb) Khk; jääga esimese naise laps kus tahes Pha; mett‿üks mees äi tea, kus ta jähi `jälle, nii kadus ära Krj; kui sa ää unutad teretamise, küsitakse, kus tere oomingust jähi Vll; külap se mõte su̬u̬l ikka jäeb ( kaob) Muh; mool jähi kaks `poega sõtta Rid; tońdid on kadun, tea kus nad on jään, kas koa surevad või Ris; kus mu piibu nośs on jäänd Pil; `jäigi kadunuss si̬i̬ asi, katti ärä ja `jäigi `kaotsiss Krk; mul olliva ilusa piḱä pleti ‑ ‑ kos na nüid om jäänuva Ran; kotun `mõtliva et ei tiiä, kos me oleme jäänume; tu̬u̬ jäi `kaotside jah, toda kätte es saa Nõo; Olga ot́s, et ei tiiä, kohe Juuli om jäänüʔ; kohe sa paĺlastõ `käśsiga lähät, `kinda omma sul maha jäänüʔ; see nimi om raamatust `väĺlä jäänüʔ Har; arost `jäämä (vananema) Vas
9. (ühendverbina) a. (kellegagi, millegagi võrreldes midagi) olema, (kellestki, millestki) nõrgem, viletsam, resp parem, tugevam jne olema (ka ala, alla, järele, kõrva, maha, peale, perra, taha jääma) mina jään ikke `alle. tämäl on tüö jõud `suuremb Lüg; ajast maha jäänd Khk; aeab nasamma kasu taga, ei jää teesest järele `ühti Vig; nad o oma `tööga üsna taha jäänd Kse; kes siis nii `vaesed ja viletsad olid, et testest `tahtsid maha `jääda Mih; sie puĺl jääb teesest paelu `alla JMd; minu `õigus jäi `piale VJg; mina tõesess `alla ei jää, õlen alate eden õma `tü̬ü̬gä Kod; oli käre tüdruk, tema sõna pidi ikke `piale `jääma Plt; temä jäi `kõrva ( süüdlaseks), mea sai `õiguse; kumbass `kõrva jääp, si̬i̬ massap `väĺlä [kohtukulud] Krk; kuiss saʔ nii uma lina `kakmisega tõisist maha jäät Har; tulõ `järge, ar jäägu `maaha Räp|| (kellast) ons kellu täna taa jäänd Khk; kell taab siätä, jäeb taha Kod; kell käib küll, aga tükip `perrä `jäämä Nõo; ta kell jääss uma `käümisega `perrä Har; Mis hää kellä man tu̬u̬ tähendas ku tä ka päävä paari maaha jääss Räp b. [millestki] vähem olema, puudu tulema (ka alla, maha, puudu, vajaka jne j.) kaks `päivä jäi `puudu VNg; aast jähi vajak Phl; kahessa `aŕsinat läks üli`konda, jäi siis ivake üle ehk `alla Trm; [käärpuud] ulatavad ligi laeni, natukene jääb laest `puudu Plt; abielu säńg oĺl `häste laǵa, üt́s jalg jäi sülest mahaʔ Rõu
10. (millekski, kellekski) osutuma; (kellenagi) näima; olema [küpsikuteks võeti] `räimi ja kilu. kilust jäi paremb; `külmä `kümme viistoist `kraadi, siis jääb ige nahk`kinnas juba `külmäks Kuu; jäi `ninda `kartlikkuks Hlj; jääd valelikkost, lubasid `tulla ja et tuld `ühtä Lüg; se asi jähi valeks `jälle, pole see mette tösi olnd Khk; tal pole süid mette medaged olnd, jähi `ilma `süita Emm; tämä jähi alamaks, mena sain ike tast võidu Mar; siis rehepapp jähi nii `ausass mehess Kul; se jäi valeks neh, `reäksid, `reäksid ja sest ei tuld kedägi Juu; temä jäi `õigess, mõisteti `õigess Krk; mia ole `vaene, miä jää iks `süidi, temä om rikass, temä‿m `õige; (mängust) kedä sa kätte saad, sis tu̬u̬ jääb pimedäss sikass Nõo; kolm tükkü jäi [kohtus] `süüdläsess, nelläs jäi ilma `süüldäʔ Har; mu sõ̭na sai `õigõ, a tuu jäi `võĺssi Se
11. (millegi suhtes) asetsema, paiknema, osetuma, hoiduma sie (kivi) no vähä jäi `juomi `korva, `juomi `reie `kohta Kuu; Obosekivi jääb `siie sama `meie `kõhta jõe `ääres kõhe Lüg; jää miust `iemalle paremb Vai; [külamaade jaotamisel] kus maja jähi, sealt said rundi Muh; jääb teest körvale Rei; Loja küla jεεb siit seda `koosi Phl; sie jääb tie `kõrva HMd; kui luu `kat́ki läks ja kiud `iemalle jäi, siis `tuńtsime, et ta (lina) oli paras [leost välja võtta] Amb; sii külä jäeb Palamuse `puule Pal; mägi jäeb siit mińnes pahemad kätt KJn; mine mäe alt `kurra kätt tu̬u̬d ti̬i̬d `mü̬ü̬dä, siss jääss mägi kõrvalõ, ei olõʔ mäkke üless minekit Har
jönn3 jönn onn sie on `veikene `palkidest ehitettu jönn Lüg Vrd jünn
jünn jüńn g jünni Ris Kei(ls), jünn g `jünni Lüg
1. junn; lühike ja jäme asi jäme jünn Lüg; on ka üks pisike jüńn, ei kasva `ühti Ris
2. onn sie on `veikene `palkidest ehidetu jünn; kuberik maja on `nõnda jünn, `veikene ja lagund Lüg
kaelus kaelu|s Muh, g ‑se Sa L(‑o- Mar; g ‑sõ Khn, pl ‑ssed Mar Vig) K(g ‑kse KuuK JMd JJn VJg Sim) Iis Kod Hls, ‑ss g ‑e Muh Trm Pal Lai Plt KJn; `kaelu|s Hlj, g ‑se Jõe, ‑kse Kuu VNg, ‑ss Lüg, g ‑e Jõh
1. krae Ei sie pia pilutud särki, kanna ei korgi `kaeluksida rhvl Kuu; `naistel ei õld [särgil] seda klatstükki ‑ ‑ õli `krousitud ja `kaeluss pääl Jõh; Täna oli kaelus `kaela `pandud Jäm; nied `püśtised [kraed] nied olid kaeluksed KuuK; sooja kaelukstega pluused JJn; pia kukkus õtst kaelusse `sisse Trm; pinsaku kaeluss Lai; kaeluss ja `värvled tikati `valge lõngaga Plt|| rinnaesine, manisk – Lai fig `tõrva `kaeluss (päevitunud kaelaga inimesest) Lüg Vrd kaaldanõ, kaalduke, kaalustükk
2. kaelarihm; kütke osa vassigule, `veisele, koerale kailus. loomale paned siis kut tahad `kuskile poole viia kää `otsas siis kailus `kaela Jäm; kaelus on nahast. se‿o obustel. `lehmadel on pannad Jaa; kaelus `pańdi loomadele `kaela, oli puust, `seoke looga `moodi. loomad olid sellega `lautas `kinni Aud; `lehmadel on `sõimed ees, ket́id `kaelas või puukaelus `ümmer kaela Pee; lõea kaeluss on `kat́ki KJn Vrd kaelaline, kahlus
3. rangipale kui kaelossed venivad pikaks, siis `aetasse rangi arja pealt lühemaks Mar; rangi kaelus on puude all, käib `vastu obuse `kaela Hag; rangi kaelukse `sisse pannakse `õĺga JMd; Minä nõelsin kaeluse õled `sisse. Vana Mikk õpetas, pane obuse sitt `ümmer rangi kaelusse, siis ei võta `kaela purus KJn Vrd kaelust(i)
4. kaelarahadest kee, helmekee koos kaelarahadega kui mitu raha ridas ond, se kutsutassõ kaelus; Tüdrikätel olid kaelusõd `kaelõs Khn
5. värvel [meestel] pikkad `valged `püksid jalas kohe ja, `kaelus pääl, nüöp ies ja VNg; `sielikul on `kaeluss, kust käib `ümbär kere Jõh; sieliku kaelus on pikkast venind Iis
Vrd kaalus, kahlus3, kaulus
kaera- 1. (kaera osadest) kaera libled `aeti padide `sisse Muh; `lusted nagu suured kaera aad rukkis Vig; kaera keast keedetasse apurokka Kir; kaera agad o päris tuttis; kaera agudel oo terad sees; odra ehk kaera `kõlkad Kse; vanast oo mõned tedrekud kaera leblest ennastele `patju teind Mih; kaera agud nõnda suured juba Hää; nii pikk kaer oli, et venitas kaera ibikesed, kaera aod maha Juu; on rukki aganad, aga kaera `kõlkad JõeK; kaera kied, nied mis kaera tera `ümbär on IisK; kaera terade küĺjes on õhukesed libled Trm; looma toit oli odra põhk ja kaera põhk Lai; söövad kaera aod ära Pil; kaera agu ju väĺläs KJn
2. kaerte jaoks `kaeraküna on `veikene, `sinna `panna obosele `kaerad `sisse Lüg; Üks väli jäi `kaeramaast; Rukkimaa pidi õlema `puhkand ühä suve, [rukis] `tehti `tõise `aasta `kaera `maaje Jõh; Menel ool (hobusel) oli sehike sańt moed, et es andand karjamaal muidu käde, kut pidi kaeramat́t seltsis olema Kaa; `Kerge just kut kaera kot́t, äi koalu midagi Pöi; Obusel oli `söötmes pisike kaera küna, kaerad kallati künase, obuse ede; [hobust] meelitakse kaera matiga; Võta `põesast kaera mat́t küll siis [hobune] edesi lihab hum Pöi; kaera kärajad o uta ata; teine odra sali, teine ruki sali, ise oo kaera sali Muh; üks oli ruki põld, teine odra, kolmas kaera põld Mar; piits oo ikke obuse kaera vakk, kui mehel piits peos siis `ütleb, et mool oo ikke kaeravakk `juures Mär; pane kaera torp obusele pähe PJg; kui pikk kaer oli, siis `tehti kaerapoisid. need olid akkjala `moodi, nihukesed `veiksed olid; võta kaera `vooder koa `juure, se pidi siis piits olema hum Juu; viĺjaaidas olid salved sies ‑ ‑ kus oli rukki saĺv, odrasaĺv, kaera saĺv Koe; kaeravihud nied said [ahtmisel] sedasi `lahti raputatud VMr; tuul ajas kaera akid kõik segamine Iis; rukki akid õlid, ja nisu akid, vahel kaera akid kua Trm
3. kaerast, kaertest valmistatud, kaeru sisaldav `kaera `taŋŋud, mis kanadelle saab Jõe; Ku `kaera `kiisli süöd, saad `kerra üle püst`aia hüppädä ja `onnigi koht `jälle tühi Kuu; sie oli siis `niisugune `maius toit sie `kaera `kiissel VNg; Siis `piigistedi pihudega sie `kaera tumm jahudest vie `ulka Jõh; kui sa loomale keedad kadaka vett see oo paelu änam kut kaera jahu anda Kaa; Jahund `kaeru ja keetnd kaerajahust suppi; Ma nägi eit tegi kaerapudru nõnda. Ajas vee `keema, näpuga pani `soola `sisse, `püuga pani taŋŋud `sisse, labjaga liigutas, lasi tükk `aega `kiia ja oli `valmis; Tuulinguga äi taha ead kaera`tangu `soaja, kesi jääb `ömber; Nii `peened ja purused just kut kaerataŋŋud Pöi; apurokk keedetse kaerajahudest; `tuhli rokka `tehti, kaera rokka koa Muh; kaera tangod `lähtväd `easte `pehmeks, saab ea `pehme pudro Mar; kaerakile on ikke etem kui lebakile Mih; üsä vanad inimesed `ütlesid kaera apurokk, aga nüid `üitasse tänd kaera kile Tõs; kaera kile, süiatse rõõsa piimaga. võid `sisse, siis on nii tore et Aud; kaera jahu `keśsa täis; kaera kile oo apu ja ea Tor; kaera tumm on `aigele `kerge `seedi Vän; kaerajahule `pańdi kiev vesi `peale, `tõmbas piimale selle vie JJn; kaerajahu köŕt Kad; kaer niidetasse `aĺjalt ära, `ernega segamine. sie on kaeravikk IisK; kaerakama, mis apu piima `sisse tehasse kui `köŕti VJg; kaerajahu `kiissel, silm piass, piim kõrvass; kaeratangu supp Iis; vanaema kasvatas [varsa] kaera piimaga. `vaata kaera jahu pit́sita ärä, siis jääb nagu piim Pal; kaeratangupudru tihasse enamast piimaga. mõni ti̬i̬b kah rasvaga Äks; kaerajahu kile KJn
Vrd kaara-, kakru-, kaura-
kaidur `kaidur Jõh, g ‑a Lügkidur sie on üks `kaidur inimine; sa õled `ninda `kaidur ja `kahvatand Lüg; Ta on `üldse `kaidur loom; `neske `kaidur laps, kui `kauva `aiga `sõisab `veikene Jõh Vrd kaiduraine
kartuli|lamp Kartul õli asetatud mõne veikese plekk topsiku `õtsa vai mõne veikese kluasikese piale nii, et ta `õhku ei annud. Kartuli sees õli kas plekist `tehtud peenike toruke ehk õli peenike kluastoruke, kos sees taht õli. Topsikus õli eli. Niisuke õli kartuli laḿp Trm; sõdaaeg kui tuld es õle, `tehti kartulilambid Kod kartuli|leem kartulisupp sea jalad keedetasse karduli leemega Mar; mõnel oli `kaapsaleem, mõnel oli `kardulaleem Mih; `kartuli leent keedeti iga pidi, kas `tangudega, või `laśti jahu `piale, vahel `pańdi kaalika liibud `ulka, keedeti `värske liha ehk piimaga Lai kartuli|leib kartuli`leibä `testi, `pańti leeväle kartuli `putru `ulka, sae `valge leib Kod kartuli|lõik kartulitükk, ‑viil akkan suppi `keetma, `lõikan koali ja kardule lõegud `vaĺmis Juu; `ennem `pańti kopsud ja maksad `keema, `kartuli `lõika ja kaalid Plt kartuli|maa kartulipõld kardole maa käis ike, rukki kõrre järel, siis sai ilusad kardulid Mär; suivili läks sis jälle `kartulemaa `piale ja `kartulemaa läks, `sõnna kus rukis ära lõigati Koe; `üeldi et tiha `erned `kartulimaa `piale, siis on `äśti paĺlu kõdruśsid küĺles Pal; vanast `künti ja `äestedi kardulemaa läbi, et kardule, mis mulla`pindel ollive, nii tule `pääle Krk Vrd kartohka‑, kartuli|moo
kehitama kehi|tama, ‑tada L(kehe- ) K(‑tata Lai) Trm, ‑ta VNg Sa, ‑dama, ‑ta Emm; kehi|tämä, ‑tädä Juu KJn Puh, kehi|teme, te Hls Krk, kehitõmõ Krl
1. end liigutama, kergitama (nt õlgu) kehitab öladega; ep tia `esteks midad selle jutu `pεεle `vastu, siis kehidab `ölgu Khk; Ärra kehidas öla nukki, ei `ütlend midagid Emm; ei seisnd vakka, kehitas ennast `piale; kehitas ennast ligemale [ja] `eemale Mär; mitu korda kehitab, `enne kui ükskord tõuseb Var; tää ei viisi `jalgagi kehetada Tõs; lähäb õlasi kehites Khn; Sihverdaja on `seuke, `käies ikki kehitab, sihverdab Hää; kui midagi ei tea, siis kehita õlasid Juu; perse om ninda valuss, kehide küll ennast Krk; kui loom ‑ ‑ kiili `jooksis, siis kehitas [saba]; obune ka vahel kehitab, kui täkku ot́sib Lai; `olge kehitämä Puh Vrd kehendama
2. tõstma, (selga) upitama; kergitades kohendama kehita änd üles, nõnna et ta‿p sopaseks soa mette Muh; eina koormad kehitasse, läind veltu ehk, sääritasse tätta Mar; ma kehetasi oma `pisse seljakoti `selgä Var; kehetab `püksa, kui maha `vaovad Tõs; keheta mede aset; Kehetas viĺlakoti tagumiku alla ja läks veskele PJg; Tormiga on mere vesi müllane, laine kehitab `kõike soga põhjast üles Hää; rätsep `olla sańdid püksid teind, pean kehitama kogu aeg; kergitab ja kehitäb `müt́si, kui ta lähäb Juu; poiss kehitab sial oma `riideid Kos; `püksä kehitämä KJn
3. uhkeldama; kiitlema mis sa ennast kehitad, [öeldakse sellele] kes enesest suurt lugu peab ja teisi aab alvaks Muh; Tahab muidu kehita; mis ta tühja asja pärast kehidab Emm; nüd kehitab ennast nagu konn `künkal Plt; ta kehitäb ennast oma `uhkusega KJn | | kis koera saba kehitab muud ku koer ise Mar Vrd kehitlema
4. köhatama tidrukus taol ütelti kehitevet iki, naisen sures ärä Hls
kergähtämä kergähtäm(m)ä Vas, (sa) kergähtät Sevõpatama Ega (iga) veikene krapin pand kergähtämmä Vas; heid́ut midä, siss kergähtät, `kargat; `õkva kergähtät, et `mõtlõt – huśs Se
kiidsahtama kiidsahtama Plv Vas Se a. kiljatama, kiunatama; korra hinkuma Ta om harinuʔ ega veikese asä peräst kiidsahtama Vas; hobõnõ kiidsah́ti Se b. kriuksatama, kriiksatama uśs kiidsahti, vaest kiä tulõ Se Vrd kiidsahamma, kiidsahutma, kiitsatama
kimbuke dem < kimp
1. väike kimp, pamp `riide `kimbukene kääs Lüg; üks pisine kimbugene lammaste `lehti jäänd `seie `pöösa ala maha Khk; tal oli kimbukene kadakaid `seĺgas Kos; tõi, nää veikese kimbukese muasikid Plt; vitsa kimbukõsõgõ pestäss last Krl; iks mitu peotäüt nii et parass vihk nii sai, iks õigõʔ õigõ˽hää kimbokõnõ Plv|| pool pasmast (30 lõnga) – Har Vrd kimbakas2. väike koorem kaks suurt `koormad ja üks `väike kimbuke Plt; ja `tu̬u̬di `turbit kah kodu mõni kimbukõnõ, kui parõmb ti̬i̬, kuivemb aig `olli Ran
kimp kimp eP(ke- Emm spor , Hää Rap eL) (ke- Räp, ḱiḿp Se), g kimb|u, ‑o Phl Kul Vig Ris Kod Plv Se, `kimbu R(n `kimpu VNg Vai[`kimpo, `kimbo])1. väiksem (kokkuseotud) hulk ühetaolisi asju `Täüdüb `jälle kohe nie `pilpad ärä `korjada ja kogu `panna `kimpu, `kümme tükkü igässe `kimpu Kuu; last `kimbuga ei `peksetässe Lüg; siis kisoda tädä (lina) maa siest `vällä ‑ ‑ ja `sioda `kimpu Vai; oksad pannasse `ühte pidi `kimpu, tüid ikka üksipidi Khk; Vikatikimp veeti paelaga üle öla Kaa; Sealt soaks möne pisikse kimbu `lamba `lehti teha Pöi; sii suur kimp `vetmed Käi; vetsad oo koa `kempos Kul; talinisu oo [ikaldunud], kas `korjab ühü kimbu Mih; Lilleste kjõmbuss oli üks aõnukõ punanõ tut́t Khn; lillesi `pantas `kimpu Hää; ta (tulisaba) on üks suur tähe kimp, iest terav, takkapidi laiem, üö `aegu nähä Ris; viin `veisele ea kimbu `rohtu Juu; rukkid pannakse `kimpu Kos; kolm `vitsa oli kimbus HJn; `ki̬i̬räb õksad `kimpu vai tükki Kod; lähäd vähile ja võta peerukimp `seĺga ja kot́t `kaela Äks; vanast olli vahimi̬i̬s tennu `kimpe valmiss ku nuhelti Krk; üits `porkne kimp maśs viis `marka San; müh́k om suurõmb ku kimp Urv; viĺla vihukõ kääneti `kimpu Rõu; pińk ja kimboʔ olliva `vaĺmiʔ (mõisas peksuks) Plv; tuak (tubakas) `kimpu köüdet Vas; pujokeise `pańte lakkõ `kempo Räp; viiś saibast kimboh Se; kimpu andma, saama peksa andma, saama mine too kimp ää, saad `kimpu Kse; Mis metslu̬u̬m tast (lapsest) saab kui `kempu ei saa Hää; `uota ma annan `sulle `kimpu VJg; sullõ `kimpu vaja `andaʔ Se|| fig Litsuti kered täis süia, siis üeldi no nüid on kimp peal, nii et rattad nägisevad Trm 2. spetsiifilisemat kasutust a. teatud arv kokkuseotud linapeosid lina püud `pandi `kimpu, `kimpus oli kümme püud Pha; kakskümmend pöo pannasse `kimpu kogu, teise juured, teise ladvad, siis kimp äp lagu ää Pöi; Kui linad on ropsit ja soet, siis panta nee kimpu, egas kimpus mütukümmend püud linu Emm; `siuti kakskümmend viis tükki (linapeosid) `kimpu; kimbust läks lina siis `rookmese alla Vig; mis iad [linad] need `siuti kimpu, [said] ää `müidud Lih; kui [linapeod] kuevas said, siis `tehti kimbud `valmis. viiskünd püu `kimpu Tõs; lina peod pannakse `kimpu, enamasti kahekümne viie `peosed kimbud olid Juu; kui ropsitud sai, `pańdi `kimpu Pai; pane nüid linad `kimpu Lai; vahel ku nakatuss luu `oĺli ‑ ‑ jäevä nigu tingu linakimbule `küĺge Nõo b. teatud arv kokkuseotud kalu tursad niisama sured kimbud sai kogu `siutud, sai `linna `viidud Jäm; kolme`kümnesed lesta kimbud Kär c. kobar marjad oo ette `kimpus Mih; pihelgas, temal ka kimbud `otsas; `pähkled on `kimpus Ris; `sõstra kimp Plt; `Pähkne omma kimbun sarapuie küllen Rõn Vrd kämp
3. komps, pamp, pundar tämä ei tule `palja `käägä, alati tuleb kimp kääs, komps `kainlas; `katse `naised tulevad `kimbud kääs Lüg; pani kaig `asjad `kimpu ja läks menemä Vai; neid `olli mailma tõstetav kimp neid `nahku Muh; kalsu kimp `üitakse viletsas `riides last Kei; võt́tis kimbud ja kombud kokku Juu; läks `mööda suur kimp `kaendla all Plt || kokkuseotud veimed, mis anti pulmalistele kingituseks veemevakk `toodi kirstust lauale, kõik oli `seotud `valmis `kimpudesse, siis veemevaka jagamene oligi see `kimpude `müimene. kolm rubla `võeti kimbu eest vahel Vig; mool oli kolmkümmend seetse pulmaleste `kimpu. iga pere jaoks oli suur kimp, kis `pulmas olid Mih; paari`rahvale tuli kimp anda, üksikule siis sukad või sokid Tõs; peiupoistele `ańti kimp veimetega Aud; `ande kot́t `toodi tuppa, sealt `ańti iga paarile oma kimp Ris; Piäle `kośjade käis pruut kõigile sugulastele ja sõpradelle kośu`viinä viimäs. Mõni `ańdis [vastu]`terve kimbu, paar sokke, paar `kińdud ja särk `oĺlid `vü̬ü̬gä `kińni `seotud ja si̬i̬ `oĺli siis kimp KJn
4. kamp, salk, parv ühes `kimbuss neli-viis last Kuu; Vai sie tämä puegki `targemb, niisama ühes `kimbus `massä·ĺnikudega IisR; säält läks üks suur kimp inimesi Jäm; üks lammaste kimp paistab säält väljalt; särjed üsna `ääre tulad suured kimbud koos Khk; Talvel on aŋŋerjad `kimpus Krj; tombakid käivad kimbu `viisi Ris; viis, kuus naesterahvast olid `kimpus JõeK; mäńgime `kimpus `kuarta JMd; seal oli paarkümmend inimest või `rohkem, ea kimp oli `teisa JJn; vanast jo küläpoesi kimbun `kõńnuva Puh; tulõ mi̬i̬ `kimpo; üteh kimboh om pareb Se; kimpu hakkama ~ lööma ~ panema akkab minuga `kimpu, `tiemä ühes kuos tüöd Lüg; ei tä `kempu maksa akata üht Mar; akka meite `kimpu Tõs; akkasin koa nende `kimpu, siis soan testega `seĺtsis koa edasi Juu; tahab mind oma `kimpu, aga ma ei akka VJg; ma‿i `julge `siukse `kimpu akata; nad `võt́sid mind oma `kimpu KJn; panniv kiḱk `kimpu ja jala `Eĺme kirikus Trv; nu̬u̬ (pääsukesed) joba `pärtlespäevä `aigu löövä `kimpu, om `lekri `traate pääl ülevän; poosi olliva lõbu täis, leevä `kimpu ja lätsivä kinude Puh 5. väike koorem üks `saadu jago [heinu], kaks kolm `kimpu saab; tuo üks kimp puid `mulle Lüg; kakskümmend viis `kimpu `eina kodo Vig; üks aenoke rehi suab, kas lähäb kaks `kimpu vai `ku̬u̬rmad üles Kod; kimp on vähem kui `täitsa `koorem Ksi
6. kimbatus Muist `olled sidä paha segä`rahva `järkü, kenegä külävanemal alade `kimpu Kuu; küll ikka nüid poistel kimp oo, saa εnam `kordagid tüdrikumi kabista Muh; kimp kaelas kimbatus kas pole kimp `kaelas, uut `rohtu pole ning vana `eina pole; siis oli kimp `kaelas `jälle, `selpu oli lühine Khk
kipp1 kipp g kipu Sa(‑a Jäm) Muh Juu Trv Nõo Vas Se Lut, kipi Pha Hää Hel(‑ṕ‑) T(‑ṕ- Rõn), kiṕi V(n ḱiṕp Se Lei), kibi Kuupuunõu, väike kapp `saunas `vöötasse kipuga vett ja siis `pestasse; lastele `tehti podisid kipu `sisse Khk; isased tegid kadaga puust mitu kippu Mus; `joodi kipuga, kipp `seisis järjest ölle `tünnis Krj; Kipuga tösteti ölle virret, vissati `saunas `leili ja tösteti vett Pöi; panen piima kipu `sisse Kir; piab kipil vitsa pääl panema Hää; ei `ruatsind kipu `täitki `tuua Juu; lehmä nüssetäv kipp; läits kipuga `lehmi `nüsmä Trv; võid `tu̬u̬di kipigä `liina Võn; kipil om kõrv küĺlen, üt́s laud `panti pikemp tõisist Kam; Taluden `oĺli iks oma kiṕi, kos nüśseti Rõn; kipige visatess `leini San; paari toobiline om kiṕp Kan; Mul tan kiṕin `väŕsket `taari Urv; kipigõ iidetäss kaŕja `juuki Krl; `Tõrdust `laśti taari ka kiṕpi Rõu; Tuu˽kiṕp, veri juusk `maaha Vas; või kiṕp `oĺle, puu vitsa˽pääl ja kaaś oĺl ka˽pääl Räp; kipigaʔ vett ammutaʔ ja lehmä `ju̬u̬ḱi midägi ammuta kost Se; kipp um sääne `veikene anumakõne, `minka valetass vett `tõŕdust `pańgi vai `katlalõ Lut Vrd kapp1, kibu1
kivi|tsakk = kivitsäkk eilä minä löüsi sääld kivi tsaki pesä Trv kivi|tsäkan = kivitsäkk – Har kivi|tsäkk kivitäks Kivitsäkk, veikene tsirgukõnõ pesitses kivihunikul ja varõmõil Vas Vrd kivi|tsakk, ‑tsäkan, -tsäks, ‑täkjäs, ‑täkk kivi|tsäks = kivitsäkk Kivitsäḱsil om kaĺg eĺü, `õkva ku kivikõisi lü̬ü̬ kokku Ote kivi|tsäkutaja = kivitäkutaja – Rõu kivi|tõrs veskikivi puust ümbris `Päelmise kivile `tehti `püsti laudest `söuke törs `ömber kut ölle törs ‑ ‑ Kivi `törsi on sii teise moelisi koa, päris kasti `moodi lapiti laudest kogu `löödud Pöi; kivi tõŕs, ilma põhjata, laadadess `testud keri, raud vitsad `ümber Kod; Toru `mü̬ü̬dä `ju̬u̬sis kivitõrrest jahu `alla Vil|| lahtise kaevu põhjakivisse raiutud süvend See kivi törre panga sisse peksmine oo vanademeeste suur töö olnd; Kaju kivitörs oo viis sülda sügav Kaa kivi|tõrv kivisöetõrv siis ei old seda puu `terva, tuleb kivi `tervaga, pidi `paati `tervama Jõe; `Männüterv oli `puhtald `ilma kivi`tervata Kuu; Kivi törvaga törvati `möisas kimmi ja loastu katusi, tegi puu kövaks Pöi; kivi tõru om ka (olemas) Hls kivi|täkjäs kivitäks – Kuu kivi|täkk kivitäks kibitäkk, pisike kirju lend LNg; kivitäkk tiib aia kivide vahel pesäd KJn
klauber|sool = klaubrisool `lauber sool, seda `anta loomadel ja inimestel `sisse, vetab keha `lahti Emm; louber `soola `antase loomale kui seedimene tikub `kińni `jääma Tor; kloubersool, `loomadele `antakse kui loomad `aiged on, pannakse pudeli `sisse, solgutakse ää ja `antakse pudeliga `veisele Juu; klaubõr`su̬u̬la andass eläjeile ku elläj täüś om paistõt Har
klopets klop|ets Kei Rõu Vas Räp Se, ‑ats VNg Plt Puh Nõo, ‑at́s San Rõu/g ‑dsi/, g ‑i; ‑its Plt Rõu; klobits Kod, g ‑a Vai; klupe| t́s Rõu, g ‑tsa Vas; klupits g ‑a Ris; lopa| t́s g ‑tsi Krk(n, g lopitse) 1. poisijõmpsikas, ‑klutt `poisid kui klopatsid VNg; `nuored klobitsad, vottavad nena täis Vai; vad poisiklupitsad tegevad pahandust; `väiksed klupitsad (vasikatest) Ris; üks veikene klobits, `seitsme kaheksa uassane Kod; va poisikse lopat́s Krk; ku ma `poiskõsõ klopats olli, siss ma‿ss saa setukeste kõnest aru Nõo; `poiskõsõ klopat́si ommavõ, `õigõt mi̬i̬st ei olõ ütte San; `poiskõsõ klupet́s Rõu; Oi missugunõ klopets saʔ joʔ olõt Vas|| popsiklupets (popsihurtsik) Räp Vrd kloopnits, klopp3, kloptsik, klõpats1 2. saamatu; rumal, laisk sa olet ku üit́s va lopitse, kellekist aru‿i saa; laisk lopat́s, si̬i̬ ei `tõmba villast `lõnga ka katik; sii üit́s lopats, ta lorutess Krk
kohta1 `kohta Jõe Kuu VNg S(‑e Rei) L K Trv Krk, `kõhta Lüg I(`kõsta Kod) I. postp 1. kohale a. juurde, lähedale, samale joonele jähi `umbest ukse `kohta `seisma, teised ep saa kaudu `minna Khk; Ma jöutsi just Oodava kohta, kui akkas ermpsasti sadama Rei; Nüid kuju `jälle üks [silm] `ühte [värvi] ja teine teist, aga vaheta ära, musta `kohta `valge ja `valge `kohta must Hää; see jäi sul kahe silmapoari vahele ninaotsa `kohta, siis sa ei näind `ühti teist Juu; vene luod on `rohkem Veneküla `kõhta, koa verst maad rannast ära Trm; [kindale] `tehti `pöidla `kohta kiil `piale Lai b. kõrgemale, ülespoole pili jövab `varsti meite `kohta Khk; saand sis (arvatav kratt) `meite `kohta saand, sis `päike vajus just ära Mus c. suunas, sihis, poole üks suur `aurik tuli `aina `meie `kohta `aina Jõe; `Laeva kurs oli `meie `kohta Kuu; üks maa nukk `Kakru, see on viimane säär suure maa `kohta Khk; `kiännud kõrvale, sa ajad inimese `kõhta kõhe Kod; tuleb minu `kohta KJn 2. (kellegi, millegi) suhtes, vastu; (millestki, kellestki) kipats voib `üelda `paadi `kohta, sie lähäb `kergesti `ümber Jõe; kuer on `võõra inimise `kõhta vali; arst ei tiä sene `aigusse `kõhta midägi `rohto `andada Lüg; see jutt on teise `kohta üsna muidu `rääkida Khk; Vahest `öötakse möne nina `kohta, nina peas kut konks Pöi; jahude ja sösuse asja `kohta `öödags lüit Käi; ega sis teine või teise `kohta nuriseda Kse; üleannetumate poiste `kohta `ööti kammukas Han; `läänlased `öeltse ka vahel läänema inimeste `kohta Aud; teene reagib nii mõesto, jüstku ma ei soa aru, et minu `kohta reagitakse Juu; sie oli minu `kohta `ütlemine JJn; selle inimese `kohta põle küll `ühtki paha sõna `üelda VMr; ei tää selle elu `kohta midägi kaevata Trv
3. (mingeid tingimusi, asjaolusid jm arvestades, neist lähtudes), (millegi) kohaselt lehm annab oma `kohta tulu küll Khk; vana inimene teiste `kohta (teistega võrdselt) jöua ikka enam teha Krj; kui teine midad alvendab siis sa `ütled, see asi on oma `kohta ea küll Vll; üks osavus on, ühel ühe asja `kohta ja teisel teise asja `kohta Käi; tema (lapse) vanuduse `kohta on juba `suurust ja `tarkust küll Ris; oja `kohta on ta suur ja jõe `kohta `veikene, siis on noor jõgi Lai; selle vanaduse `kohta vägä vana, kudass nägu `väĺlä `näitäb KJn 4. jaoks, vajadusteks moo `kohta on seda raha küll Jäm; `õigid tube pole olemas, pisised ratid muidu, ühe suure maja `kohta Khk; `vaese `kohta on sest `aśja küll Juu; mis sest mehe `kohta suab JMd; si̬i̬ (vana riie) om miu `kohta ää küll Krk 5. (kasutatakse terviku või mingi suurema üksuse iseloomustamisel osahulga, ühe omaduse vm üksiknäitaja kaudu) raud munad käivad [võrgu] pääl, `nelja `vörgu `kohta on kaks suurd muna Jõe; nüid ulga aea `kohta pole `märga suid olnd Khk; Lehmad kuumeldasid selle (maa) kevade nõnda äe, `sõnna p‿tule sui `kohta änam `õiged `rohtu Pöi; tuless üe `kohtagi silmä `sisse uni Khn; `aasta `kohta sui kasinaste `viĺla Tor; mõne vanem mat́tis kolm last pere `kohta, särla `murdis maha HMd; üit́s tiĺluk kübenek, mis si̬i̬ om ulga `kohta Krk 6. tõttu, pärast sene `kohta ta käi siin VNg; tämä on äbelik õma [halva] `kuulmise `kõhta Kod II. prep kohta (maa)ilma (intensiivsest, kestvast tegevusest) Ta kisendab `pääle `kohta `maailma oma äda; `Kohta `maailma ajab seda omale, et anna see `moole ja anna `moole; Ta `ränkab `pääle `kohta maa`ilma Rei; laps karjob ühnä `kohta `elma, ei tea mes tääl viga oo, `kohta `elma ööd pääbad `ühte Mar III. adv 1. (ruumilistest suhetest) a. kohakuti, õigesse kohta Ma `vaata et nad (pulgad ja augud) `kohta `lähtvad, kõputa sa vähe `pihta Pöi; saen `kõsta, näen et tämä one Kod|| fig See (jutt) `juhtus nüid küll nii east `kohta minema, et paramine änam äi vöi Pöi b. suunda, sihti ei oln sõnna `kohtagi Muh; muidu kilk (tühi jutt) `kaelas, pole senna `kohtagi Kse; laps soa veel reagitud `ühti, `taotab aga `senna `kohta mud́u Nis 2. (ajalistetst suhetest) siia `kohta on minul ea tervis koa olnd; ma pole tarvitand veel `siia `kohta mette [prille] Vll
Vrd kohe2, kohti1
koonerdis koonerdis g ‑e kooner Koonerdised ei söö äga pane `õiged riiet `seĺga Han kooni kooni, ‑iʔ Võn San Kan Har VId; kooni- Hel, kuoni- Lut I. konj kuni
1. (väljendab ajalist ulatuvust) ooda˽kooniʔ ma lää Kan; tiä võtt noid `vaesid `lat́si, seeniʔ kasvatõss, kooniʔ ta eläss Har; oodaʔ seeniʔ kooniʔ tulõ (tulen) Vas; kooni viil `veikene jo nimäʔ kõik ĺeebä`hambaʔ Lut Vrd koonini
2. (välj ruumilist ulatuvust) mine seeni kooni raavi `vi̬i̬rde Har
3. (välj arvulist ulatuvust) enne sõta teimeʔ kat́stõi·st kooniʔ kolmtõi·st venet Võn; Tet́te `piḱlik `kümne kooni katõtõiśs`kümne naglaline leeväpät́s Räp;II. prep (välj ajalist ulatuvust) kuni Ma˽taha siinhsaman ellä˽kooni surmaniʔ Har
krass2 kraśs g kraśsi Trm Kod(g krassi) Lai
1. teravik, sakk; kare koht Kui augu servadesse krassisid jäeb, siis lööb [sepp] veikese käsivuamriga kraśsid tasa Trm; põle sileda servaga see plekk, kraśsid külles; kui laud oli lõigatud, põld ära silitud, siis olid kraśsid külles, kägarad, `tõmma kääd puru Lai
2. pej (asjadest või olenditest) nõnnagu va kraśs, ei sellegä sua `ki̬i̬gi läbi; näd mõlemäd poboli kraśsid; vanad ärä kõdunud `suapakraśsid; lapsekraśsid kua tahavad võid; obesed nagu kraśsid (lahjad) Kod
kuberik kuberi|k g ‑ku Mar VJg, g ‑kku Lüghurtsik, uberik sie maja on `õige kuberik, kuberik maja on `nõnda jünn, `veikene ja lagund Lüg; Kass üppas kuberikku; No tegi ta valmis omale alles kuberiku Mar; tegin pisikese kuberiku VJg Vrd kubrik1
kulku1 kuĺku JJn Kod(‑o) MMg Pilväike pudel oli seal ligi `kaevu pisike kuĺku, äädika pudel või mis ta on; veikene viinapudel, kuĺku, sest on saand `lapsi ka tissitada JJn; pu̬u̬l asunikku õli kuĺku, maḱs kaheksa `koṕke; võt́in kaks kuĺkuda, tõin emäle Kod; veke kuĺku oli `taskus Pil Vrd kulka1
kullema `kulle|ma, kulle|lda Saa(‑ama) Trv T, ‑m(e), ‑lde Hls Hel San, ‑de Krk; `kullõm(m)a, kullõldaʔ V, ‑õ San Krl
1. a. kuulama, kuulates jälgima; ära kuulama; kuulatama temäl om iki si̬i̬ mu̬u̬d usse taga kullelda; Mari `kulles õpetaja kõnet nõnda, et suu oli `valla jäänu Trv; Ot‿ma `kulle, mis ääl si̬i̬ om; nevä kullesive miut ike õige ilusti ärä Hls; kullege, mis teil ütelts; siul kohuss kullede, miul `õiguss ütelte Krk; ku tõise kõnelive, ma kullesi esi päält Krk; Nu̬u̬r piät iks `kulleme ka mis vanembe kõnelese Hel; `tohter pańd toru `rinna päle ja kullel süät; miä jäi `õkva kikin kõrvun `kullema, et meh‿nä kõneliva Puh; Jänes om nii maja lähikeste tullu, sü̬ü̬b orast, siss jälle kulleb; ma‿i tohi kõnelda, nemä‿m `kange `kullema; tol om kuju konn kurgun, `kulle kudass köriseb; ai igävetse pikä joru ‑ ‑ es `jõvva enämb ärä kullelda Nõo; panõ kõrva mano, `kullõ kas iks tikutass Võn; ei saa no˽kõnõldõ midägi, ta `kullõss ussõ takan San; Kõrdsin kõnõldas a kerikun kullõldas Krl; ma˽käve vi̬i̬ĺ õdagu `kulleman, sumisi nii lõbusadõ (mesilased) Har; timä jumalat `väega˽pilgaśs, `õkva häbü oĺl kullõldaʔ Rõu; kullõldõh lät́s iks inämb `aigu ku kirotõh Vas; sis sulanõ ‑ ‑ oĺl kullõlnu, ku lehmä˽kõnõliva ja hobõsõʔ Se; kavalust kullema magajat teeseldes pealt kuulama ta `kulless kavalust, tege ennäst maganuss Krk; `kullep kavalust, saap teedä mes tõese temäst kõneleva Puh; mia `mõtli et ta makap, aga `ta‿lli venekoolussin, kullõl kavalust Nõo; Ku tõńõ taht kavalust kullõldaʔ, sõ̭ss teǵe et tiä maka, kae sõ̭ss tõsõ ei variʔ, kõ̭nõlasõ˽kõ̭iḱ ilustõ `vällä Urv b. fig (vaikides) konutama, vahtima Kui ei taha et tedä kästäs, siss kullep vakka nigu koolu; ei saa tulla oma `lu̬u̬me ka `kaema, oma looma `kulleva laadan Nõo; Mis sa tan vi̬i̬l `kullõt, ku tõsõʔ jo ärʔ lätsiʔ Rõu 2. a. küsima, järele pärima, teateid nõutama ma lää `küllä `kullem, kudass si̬i̬ asi periss olli Krk; tei `asja, `tulli miu `poole `uudist `kullema; mia tulli `kullema, et kudass me õge sugulase oleme; ma pia toda `asja `perrä `kullema Nõo; vaja kerikullõ `kullõmõ mindäʔ, mis opetaja `ütless Krl; ma˽lähä `kullõ `perrä mis tu̬u̬ küpär mass Har; üle kullema küsitlema, usutlema [kohtus] kulletse üle, kudas om `kuŕja tennu, paĺlu süüd tennu Hls; kohoss `kulless üle [tunnistajaid] Krk; siss kullõldass tuńnistajaʔ üle ja tetäss `kuhtulõ `otsuss pääle Har|| kalavõrke üle vaatama, kontrollima võt́t võrgu otsa üless, läbi jäämulgu, siss kullel, nigu võrgu otsa `piiu võtad, siss tunned ärä, kas kala om; liigut `võrku, kulless, kui kala sehen, keit nööri `küĺge, võt́t üless Ran b. küsides otsima, valmis vaatama Joba uus obene valmis kulleld; Käinu tüdrukut kulleman (teenistusse) Trv; Mia pia põrst `kulleme mińeme Hls; ku na siiä tulliva aset `kullema (öömaja küsima), siss mia `küśse, kas te olete ristiinimese Puh; [teda] saab `laske kullelda kost `kaaru saab Nõo; moonakõni kullõss kotust Krl; naka no `kullõma, kes katust `katma saa Rõu; `kulsse kotusõ `hindäle Se c. eelkosjas käima Käisiva naist `kulleman Trv; peigmehe emä või mõni võõrass käüs `kullemen. ku ta ärä olli käünü `kullemise viinage ‑ ‑ `laube `minti lugeme Krk; emä võttan poja ja lännu naist `kulleme Hel; peigmi̬i̬s lännu edimäld `kullõma, kas kosilasõss `võetass Nõo; vanast mehe imä käve `kullõman [pojale naist] Har
3. arvesse võtma, arvestama a. hoolima, tähele panema Ei kulle see kõnet ega keeldu Saa; mea müräsi küll, või nemä sest `kulsive Krk; ta‿i `kulle midägi minu vaevast; mõne latse ei `kulle emäst midäginä Nõo; Mis sa ei kulle `ki̬i̬ldü, vaata nüüd sait `peśsä San; mi‿sa aśanda umma `hõngu jahutat, ega tat `kiäki ei `kullõʔ Har; Sa ka‿ks `kullõ miä üldäs, `istu õi˽`kõrvu pääl õiʔ Rõu; Üt́skõik, kas kõnõlat sullõ vai seinalõ, iks ei kullõldaʔ Vas b. sõna kuulama, kuuletuma lapsed mudu es `kulle, kui `tõmma vitsaga Saa; ei valitse last et ta kulles Hls; mia kullelsi emä sõna ja nii jäi vanapoosiss Nõo; Mańnikõni, `kullõ no sa˽ka opõtajat Krl; ni˽pikält `oĺgi tu̬u̬d `kullõmist Har; kae˽ku ei˽`kullõ˽ka vadilasõ, kõ̭nõla vai `ińgli keelegaʔ; ajagu vai ajamallaʔ, ma inäp `kińki˽sõ̭nna õi˽`kullõʔ Vas; vanast oĺli `mõisniki ḱäsuʔ, pidi tegemä ja `kullõma Se|| Jalaʔ ei kullõ inämb sõnna Räp
4. fig teenima, teenistuses olema ma taha jumalat ja kunigat kullõldaʔ Se; [kuningat] kulleldi kat́skümmend viiś `aastakka, oĺliʔ `meikuli `saldaniʔ; `poośkõsõʔ `veikese˽`kullõsõʔ, tuovaʔ raamatit, v́ett valavaʔ, `ḱellä `tõmbasõʔ; sa tiit tüüd, `kullõt tõist Lut
5. a. (kõnetlusvormel imperatiivi kujul) kulle, nemä olli ka nõu kokku pidänu Krk; kullõ sina olt igäne tark, oppe miu kah Nõo; kullõlgõ, lat́s taht magama Se b. int kullõ ummõte, vai nii`mu̬u̬du Urv; kullõ nüüd (ei või olla!) Räp
Vrd kuulama, kuulma

lääläkene lääläkene nukuke; lastek laps lääläkene [on] lat́silõ närtsõst säet; `veikene lat́s kutsutass lääläkene Lut

maarja|sõnajalg `maarja- RId Jäm Khk Saa JMd ViK(-ua- VJg, maarja- IisK) Krk(`maari-) Ran Nõo KodT Plv, `maaŕja- Kod/-ua-/ Har Rõu Plv Vas, `maaŕa- Se, marja- Trm (liik sõnajalgu) `maarja sõnajalg piab `veikene õlema. ku kätte saad, võid teha senega, mis aga tahad. aga siis `vaide, ku `õileb Lüg; `Maarja sõna`jalga `leotada `piirituses, on ia `reuma rohi Jõh; `maarja sönajalg, `kahte `sorti on neid Jäm; `maarjasõnajalg on `kangesti lopsaka vartega Saa; `maarjasõnajalg, tehakse `rohtusi VMr; maarja sõnajalad on vähä `veikemad ku tesed sõnajalad ja õtsad käbaras IisK; `muaŕja sõnajalg one veeke, rohodess koŕjatasse Kod; `maari sõnajalg om tiĺluk puhmak Krk; `maarja sõnajalg om esi `mu̬u̬du, nu̬u̬ kasuva ütsikin `puhmin Nõo; `maaŕjasõnajalaʔ üldäse `jalgu `hautamisess hää, kel vigalitse jalaʔ ommaʔ Har; `maarja sõnajala juuŕ, tu̬u̬ um paelhussi `välläajaja Rõu; `Maaŕasõ̭najalg, jaanipäävä `öösel ommavaʔ nail `küünlatulõʔ küĺeh Se

majake(ne) dem < maja sial `veikeses majakeses elab vana mies Lüg; `kinkus oo `veike majake Hää; nisukesi majakesi jõuab igaüks `osta JMd; elab ühe `veikese majakese sies Koe; veeke majakene õli minu mehe õdel, ei õlludki akent tare jaon Kod; neĺlal talul olid lahus tükid (maalapid), igal talul oli ikke oma majakene pääl Äks; eks meil oma veike majake ike ole Plt; tiĺluk majak Krk; tu̬u̬ majakene `oĺli `väike nigu sirgu pesä Ran; ega ärä ei massa küll `müvvä sedä majakest, kos ma siss lähä Nõo; oss ma saanu henele kohegi majakõsõ tetäʔ elämise jaoss Har; peräkõrd tulõ üt́s `väikene majakõnõ, säält um `Puspuri külä jo nätäʔ Rõu; võhi`võ̭õ̭rillõ es taha `anda umma majakõist Vas

meri|kurat merihärg Merikuradi sabaots on söödav Khk; `niisugune suur pia ja `veikene keha - - siin `randlased `ütlevad teda - - meri kurat KuuK || (mingi kala) merikurat, ümmargune must pea, `valge ring köib `ümber kaela, `keskelt must ja jäme, vahe änd. nagu meriärjal Muh

mops2 mops Rei Mar VJg Iis Hls, g mopsi Tor JMd Koe KJn, `mopsi Kuu Lüg Vai; moṕs Har, g mopsi Krk Krl Plv/-ṕ-/; n, g mopsi Mar Mär Trm Lei/-ṕ-/, `mopsi VNg (koer) üks `veikene kuer on mops Lüg; `mopsid on madalad, lühikese nenägä; täma `vahtimine on justkui vanal `mopsil halv Vai; `mopsisi on siin nurgas küll JMd; meie mopsi on `aiglane Trm; moṕs om `jämme `pääge, lühikse `kõrvege koer Krk; mopsi omma ää peniʔ Krl || (inimesest) vähike laps ümärgortse `näoga, va pisike mopsi Mar; ilus tüdruk kui mops VJg

märk1 märk (-ŕ-) g märgi (-ŕ-) S(mε- Jäm Mus Phl) hajusalt L K, I M TLä San V, `märgi Jõe Hlj RId(n `märki VNg Vai)

1. a. tähis; tunnus oma `märgid [on] pial, `vergu `pulludel ja `puojudel ja kuppudel, `aerudel ikke ka Jõe; `tiemo kuhugi `seinä `külge üks `märki `kriidigä; tanu oli jo au märk vanal inimesel Vai; oue mäŕk, igal ühel isi `moodi Jäm; jutu akadise mäŕk pannasse jutu ede. kui jutt `otsas on, siis pannasse jutu löpedis mäŕk (jutumärkidest) Khk; tömmeti mäŕk `sisse, tahmaga tömmeti `riipsusid, kui pailu pidi `vörku kuduma Mus; kiriku toŕn on see `meite [kalurite] mäŕk Pha; võrgul‿o [meres] märgid, suured pitkad lipud `külges Muh; Pesti üks ots aa märgi külgis, teina ankru voi kivi külgis Emm; iga perel oli oma märk, iga aena‿päl oli märgiga pull või käpp; meres on `märkisi küll - - laebad `oskavad siis Väinamerest läbi `kεia Rid; `Metsas murdetse põesaste `küĺges `oksi, need oo märgis, kust läbi `minna Han; kui `viĺja `veskele `viidi, oli viĺja kot́tel - - märgid pial Tõs; sial on mäŕgid `pandud, et sial on uus tie nüid `sisse `aatud Hag; tanuga `käidi, kui inime `väĺlä läks, se oli naese mäŕk Juu; igal talul on oma vapp ehk märk, sial on igasugu vigureid JõeK; puu `külge on pikkuse märk lüödud JMd; mu isal oli küinarbu, märgid pial JJn; ajad adravagu, märk on eden, tikk `püśsi Kod; kui külvati, olid lepa oksad `kaindlas, need `pańdi märgist; teed jahukot́ile märgi, sõlme iseäralist `moodi Lai; tegin sinna `kohta ühe märgi KJn; [pruudile] nüüd muud `märki ei panna manu kui leier Hls; ku ma sukka kua, siss pane märgi manu, kui paĺlu ma är ole kudanu Krk; [laud] visati nööriga `kaala, tu̬u̬ `oĺli tu mäŕk, et eesti ki̬i̬ld kõnel [koolis] Ran; pane üits märk siia, kost saanikeld kudasin Puh; naiseʔ es nõvvaki sõrmust, naise mäŕk oĺ tano Kan; sinnaʔ piät midägi `mäŕki `pandmaʔ, sõ̭ss tunnõt ärä Krl; süvä lumõga˽t́süśätäss ti̬i̬ `vi̬i̬rde ossa˽kost ti̬i̬ lätt, tu̬u̬ om siss `ti̬i̬le niu˽mäŕgiss Har; `mõtsu päält pandass mäŕk [et järvel kalastades mitte eksida] Räp b. jälg, laik vms mõnel `luomal on pali `valge `märkisi `külles, `selle `tunneb jo `kaugelt `tõiste `ulgast `välla Lüg; ken `tundo `amba `märkisi, sie `tiedä, kui vana obone on Vai; taal oo `sündimise mäŕk löua pεεl Khk; kui rubis (rõugetes) olnd oo, siis rubi märgid jäävad `peale Vll; Päris puhas [laualina] äi ole, [värvi] märgid ikka peal näha Pöi; Mõnel oo must mäŕk või täṕp näu pial Han; obusel on ilus mäŕk otsa ies Hag; tule`kahju ei pidand `tohtima ema näha - - siis pidi lastel ikke `miśki mäŕk `kuśkil olema - - `miśki punane plakk KuuK; [nahal] küüne märgid kõhe (kassikriimustustest) Kod; na (õunad) om puha loppi saanu, aava ja märgi küĺlen Krk; periss verevit `mäŕke om, nu̬u̬ om tulemärgi Ran; miä ei tiiä, kost si̮i̮ tõrva mäŕk om saanu näo pääle Nõo c. lõige; šabloon Selle märgi järge leigame kalaventski kurgunipi vassikanahast välja Kaa; Taal olid kasuka märgid, `märkide `järge `lõikas `välja ja `õmbles kogu Pöi; Oleks mool märgid olevad, ma teeks prεεgo veel püksid valmes Käi
2. a. märklaud sie on õppind iast `märki `laskema, laseb õsavast `märki Lüg; `soldadid `laskod `püssügä `märki Vai; poisid `lasvad noolega `märki Khk; käiväd `piale ega öösse `märki `laskmas (ehal käimisest) piltl Krj; Osav käsi oli, laks ja laks pani `märki Pöi; laseb märgi `pihta Tõs; laseb `äśti `märki, on kõik märgi pärast pannud Trm; lask püssüst `märki Krk; kas sa saat püssäga `mäŕki `laskõʔ Har b. piltl (millegi õigeks osutumisest või õnnestumisest) sie ei mend `märki küll - - sie ei ole tosi VNg; `ninda `märki kui `märki läks [ennustamine] Lüg; See mis sa Juhanile selle asja kohta ütlid, läks küll otse märki Kaa; mo töö läks õege `märki, oli iä ilm jah Tõs; see läks `märki mul, et täna läksin`sinna Tor; tu̬u̬ sõna lät́s `väega `mäŕki Plv
3. a. märguanne; leppemärk sie `annab `märki, et nüüd tuleb `lassa Lüg; Andis eemald kougeld kεεga märki Emm; `praegu nad (neerud) ei anna `märki, et nad `aiged on HMd; lü̬ü̬b `käegä `väĺjä`puale, `näitäb `märki, [et] ärä tule, ärä tule Kod; and `märki tõisele, kas näut `käege või pilgutess `silmi Krk; olõss sa mullõ veidikenegi `mäŕki `andunu Krl b. enne, ettetähendus virmalised - - se iad ei tähenda, et sõea märk Sim; si̮i̮ one `selge märk, ku ninä piält süveleb, suab surma sõnumid Kod; täh́t tuĺl `maaha, inemine siss koolõss, meil om tu̬u̬ märk Se c. tundemärk; ilming, mille põhjal midagi järeldatakse mõned tuntsid ja `vaatasid `mäŕka, kui `lehma `ostsid - - kas oo ea piimalehm Mih; tormi märk - - ku räimekuĺlid `metsa lähvad, siis tuleb kolme pääva pärast `santi `ilma; Piupesades on ni̬i̬d inimese elu märgid Hää; rohodega määrin, aga reuma vedelik midagi `märki ei too, et ta `aitaks HMd; `selge mäŕk one si̬i̬, kui kaev tühjäss `tõmmab, one sadu uadata Kod; temä selet noid `aiguse `mäŕke, kudass ütte vai tõist `aigust tuta Nõo
4. (eitavates väljendites) sugugi, põrmugi, raasugi; ühtigi `vankrid olivad puust, ei old `rauda mitte `märki VNg; `ninda ajas `suitsu `sisse, et mitte üks märk ei `tõmmand Lüg; sii pole `märkigid `vihma sadand Khk; `Suhkrut ei pane mitte üks mäŕk [õllele] `juure, see teeb pεε `aigeks Mus; Vanatoadi katus äi pea mitte `märki änam Pöi; Ma pole `märki väsind Emm; mul paljas kuju leib, pole körust `märki Rei; pole seal korsnast peal oln `mεrki Phl; olin kõek‿se öö virebil ja ülal, saand magada `märkigi Mih; ei ole kuuld tast mitte üks jumala märk Plt
5. märgile ~ märki panema; märgi pärast panema 1. ära märkima Pane nüüd `märgile, et `mõistaks `seie tagasi `tulla IisR; Nii tasa inimene käib, et pane `märki, kas läheb paigast ää vöi mitte Mus; Kahlud olid `loetud ja märgi pärast `pandud, `kartis `vargud Pöi; pilved `lähtvad, aga `pissi, kui sa `märki paned, siis väha `kõikuvad ikka `eetsi Muh; ega varas `öösse tea voadata, et [puud] märgile on `pandud HJn; panen märgile, siis soab aru, kas kiegi on käind `võtmas Koe; panen aśja märgile, kui ise kodunt ää lähän VJg; perenaene paneb või märgi peräss, et tunneb ärä Kod; ma panin märgi pärast - - kui uksest `väĺla lähen, panen õle kõrre või mis taht vahele, siis tunnen ära, kui `keegi on käind Lai 2. tähele panema Eks‿ned `massuu·rikad pand juo `laadal keik `märgile [kui palju keegi raha sai] IisR; [kui] tiivastega `naadrased `lindvad inimese `pääle, siis on aga pili tulemas ka ja vihem, oleme neid `asju märgile pand Rei; tähedess panid `märki, mes kellä aeg one Kod
Vrd merk

nari2 n, g nari Kuu RId hajusalt S, Mär Tür VMr Trm Kod Lai Plt Pil KJn Pst Ran Ote Urv Plv, nare Mar Kse Var Tõs PJg Hää Saa; naŕr g nari Krl magamislavats kahe`kordased narid olivad, `veikene `kassarmu oli [Kunda vabrikul] VNg; `Ennevanast õlivad magamise jaust narid Jõh; Kihelkonna kooli poistel olid suured narid lae all Khk; `soldatil olid siis narid seina `küĺges Pha; vaŋŋid magavad naride peal Vll; narid [on] tiumajades ja `laevades, kus vehe `ruumi Emm; Kotid olid narede peal Kse; läks nare `piäle magama Tõs; kasarmus muud ei `olndki kui nared PJg; venedel `oĺlid nared Hää; sõdurid magavad naride piäl Kod; `enne olid koolimajades iki narid, kus lapsed magasid KJn; nari olli vanast, soldatite magamise ase Pst; mineʔ naŕre `pääle Plv

nattikest natuke sain nattikest `tienida, siis `ostsin `veikese `laeva Hlj

niiskuma `niisku|ma Kuu Vai Rei Mär Tor Hää Ris Amb JMd JJn VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv Puh Nõo Võn San Plv, -mma Rõu, -me Hls niiskeks muutuma Ku sügüsüpuol `lähteväd juo üöd pikkemäks, `niiskuvad `heinäd ka `rohkemb Kuu; läbi `niiskund kaik Vai; `Talveks `panta `akna vahele `soola, sool `niiskub ära ja ake jääb kuivaks Rei; vili `niiskub ää, enne kui `veskele saab Mär; `pastla nahad paned vahest `niiskuma Tor; liim on `lahti `niiskund JMd; panen selle `niiskuma, siis akkan `triikima Iis; tünn `niiskus tagasi väĺjän, ku vihima tuleb, `tõmmab iseenesess tagasi Kod; tuletikud `niiskuvad ää KJn; terä om ärä `niiskunu Trv; tiku om ärä `niiskenuva, ei saa tuld üless tõmmata Nõo; nahk `niiskuss `kasten Rõu Vrd niistuma

nii|sugu niisugune niisugu rändkaupmihed kävid, pamp `seljäss - - niisugu kribu krabu `jälle `tassisid Kuu; niisugu `veikene majakene, kus täma elas `üksi`päini VNg

nina nina () hajusalt, hrv R, eP M, nena R(nenä) Hi Rid Mar Mih Aud Rak VJg Iis Trm

1. hingamisteede algusosa ja haistmiselund a. (inimesel) Küll‿se nenä `juokseb juo `mitmat `päivä kohe; Mes siel `külmidäd, nenä punane pääs Kuu; tupaka küll `enne võttasivad nenä, sie pani `kangest `aivastamma Lüg; Sie ei õle `miski, sie on vaid nenast `nuuskada (käkitegu) Jõh; Tüö `niisuke, et pole `aega nina `pühkida; Nina `juokseb kui `mahla kask IisR; tämä `katsos `peilist, nenä oli `musta Vai; Nina oli `öösse `kinni jäänd; Sel nina punane kut pardi nokk Jäm; nina kut tuhlis piha visatud Ans; nina üiab juba, `norskab; see laps on selle nina `otsast maha kukkund (tema suust kukkunud) Khk; abe mehe au, nina mehe nägu Kaa; nina kipitab, puru läks ninase Vll; Nina on nii `umne, et mitte üks inge pihk äi tule läbi Pöi; nina noriseb, kui ma maka Muh; tüdrugod `naarsid, et käivad nenad maas Rei; oli üks vana inimene, alati `nuuskas tubakad ninässe Mar; sai äbi, nüid nina reite vahel Mär; lapsel on rehe püksid ninä all (nina tatine) Vig; ma olen kõber ja `kööpis - - nena `vastu maad Mih; küĺm akkab ninäse `kinni Tõs; Miol `siokõ ramp ais ninäs Khn; juudid oo `kongis ninaga; tuul - - vahest kisub nina `niiskes PJg; nina jooseb verd Tor; Nina sügeleb, saab uudist kuulda Hää; `pańnin tal ühe [tohlaka], nõnda et tat́t käis ninäst `väĺlä Saa; külm akab ninasse `kińni Ris; ernes läks kogemata ninasse Kei; mul oli õrn nina, kui sojaks sai, sis veri akkas `joosma Juu; mokad ja nina on vaest külmaga ohutand (ohatanud) JõeK; külm akkab ninasse JMd; silm on `sirkel ja nina `vinkel VJg; kes `aisu ei tunne, sel on vilets nina; `vaata kui `vianan sind ninast Sim; lei mulle vasta nena Iis; ninä süveleb piält, kas `jälle mõni sureb Kod; tuul nina all, eks sa puhu `piale - - `üeldasse, kui suṕp pala on Ksi; kel suur nina, sel suur muńn Lai; lapsed `mäńgisid pikka nina - - `pańdi kaks kätt nina ette, et nii pikk Plt; nina ka tatige like; ma pia su nina `puhtes arime Hls; `käise om kiḱk är mitit, muial na oma ninu `pühki‿i mõista, ku iki käistess Krk b. (loomal, linnul) oli vana `alli mend `lüöma ja ei ole saand nena `piale Jõe; nenä on senel kalal `oige terav VNg; sial on pikk nena IisR; tihujaised nied toppid obosille `nennä Vai; maa roheline nönda, nüid loomal `asja nina maha pista; [rähn] lööb ninaga oksa `pihta Khk; Siga on ninast ellik, `ilmaski äi tohi nina `pihta `lüüa; Lehmal nina jahune peas Pöi; koer kraabib `mulda, ninä `mulda täis Mar; suits lähäb loomale ninäse Tõs; [metsseal] nina kui suur ater ees Aud; turb on kõbema ninaga veel ku purikas Vän; [siga] pistab nina `pahna ja magab Hää; pannakse rõngas ninasse `talle, et saab teda taltsutada Amb; kärp vaja `ninnä `panna, vars vaja ärä võõrutata; varessed `tõśsid ninäd ülesi ja `vuaksid Kod; koer `kargab obusele ninasse Lai; igä lu̬u̬m ninägä tunneb `aisu KJn; kana muneb ninast, lehm nüssäb suust Hls c. piltl On `onnestund alade nenä `tuule järel `oida (igalt poolt kasu lõigata); On old kogu aja `toistele nenäst `vietäv (kergeusklik) Kuu; ei `maksa `ninda terava nenaga `õlla (ennast teiste asjadesse toppida); laps ajab juo nenä `kätkist lagedalle, akkab juo `kõndimaie ja `rääkimäie Lüg; see jähi mool kahe silma vahele, nina `varju Khk; Koit akkas pilve ääre tagant juba nina `näitama; Kes `käskis nina `põhja ajada (ennast täis juua); `Mõisnik `tõstis siis `renti oma nina (tahtmise) `järge Pöi; Äi näitnd änam ninagid (kadus ära) Emm; sina alate paad mulle `ämmä ninä ette (sead eeskujuks); võta ninä `pihku (häbene) ja aka minemä; ma mursin `natke ninä täl (noomisin teda) Kod; läks sama ninaga (sama targalt) tagasi, kui tuli, ei saand kedagi Lai; ei sest ole nina täit `aśsa Plt; küll ta löüd mõne, kes temä nina lühents Krk
2. inimene, isik; (tähtis) tegelane, asjapulk Eks neil `suurdel nenäjell ole hüä elädä küll Kuu; tämäl ei õld `õigus seda `kõhta `saadagi, aga sie suur nenä pani ta `sinne `keisri `metsade üle Jõh; Nina `piale tuli `kortel õlut, sest saand kedagi IisR; Nende `endine karjapoiss `olla niid `linnas suur nina; Ta oli teiste suurde ninade `seltsis raekoda läind Kaa; Poiss olla taal linnas tähtis nina Pha; Koa üks `tähtsam nina, kool`meister Pöi; Raha ära jagasime, nii ja nii pailu sai iga nina pääl Hää; `Preilna - - pidas ennast suureks ninaks Jür; sial on keik suured ninad koos JMd; Ei tea, kas see on kua mõni tähtis nina Trm; ninäde piält `pantse raha kokko, siis õssavad `viina; panema igä ninä piält kakskümmet `kopket Kod; õpetaja ja `köster olid suured ninad Lai; raha mehed on - - suured ninad; küsin paĺlu vaevatasu, no kakskümmend viis rubla nina pialt Plt
3. taip, vaist, oskus nagu õhust midagi välja uurida Küll sul on ia nena Jõh; Ei minul nisukest iad nina ole; Küll on ikke ia nina - - `metsas `millaski ära‿i `eksi IisR; Sellel peab ea nina olema, kes selle üles `oskab `nuhkida Rei; küll sool aga oo - - nina, kõik sa ülesse ot́sid Mär; tal on terav nina igale `puale minema VJg; vat sinul on ike üks pagana nina, kõik sina ommeti üless nuugid Sim; vaat kus oli nina ikke, et sai aru Lai
4. a. esiletungiv, eenduv (ees)ots, tipp käbi (võrgunõel) on nii, et tal on kand ja kiel ja nina Jõe; `ennevanast `tambiti [kartuliputru] `kulbi nenä `õtsaga; roho nenä ajab lagedale, kana juo saab oma nokkaga võttada Lüg; `kinnastel on nenad `katki; lüöb oma `saapa nenad `vasta kive Jõh; Õppimata `niitaja lei [vikatil] `estest nina mätta vai maa `sisse IisR; [paadi] edimine ots nenäga lüöb vie `laialle iest Vai; adrade ninad nenda tölbid, sepa `juure taarist minna Jäm; orased `pistvad ninad `välja Khk; sirbi ninaga sai `soskida maas rugisid Kär; Ukse aak oo ukse ninas Kaa; `Küünla nina sai ikka ää näpistud, kui pitkaks jähi, siis äi akkand `suitsema; Siis olnd nälg möödas, kui kevade nõges ja malts olid ninad moa sihest `välja pisnd Pöi; `pasli ninale lõigatse `niplused `otsa, kui vanuma akatse; lipu (tuulelipu) nina juba `leanes; ta paneb uie nina adrale `otsa Muh; Kerve ninaga proovivad voorimihed jεε paksust Emm; pesti nöör on paadi nenas, see eidedaks `välja Käi; poiss, mine paadi ninase Rei; lodi on laia põh́aga - - nina lähäb `kitsaks nagu paadil Rid; `saapa ninad sool punased kui rebased Mär; lootsikul üks keis ehk pael ike ninas peab olema, muidu ei saa teda `mäele - - tõmmata Vän; [kui] saha nina on nüri, siis `pandaks uus tükk `otsa Ris; nina oli Saksama sahal, ega puu sahal nina ei old Kei; `kerve ninä läks kibisse; kingal (pastlal) tõmmatakse `eśti ninä kokku ja `tärked ja kand ülesse, `ongi `vaĺmis Juu; ei ole viel ia `künda, adra ninasse akkab kirss `kińni VMr; [suss oli] kannast jälle niimuodi kitsamast `tehtud, nena‿polt laiemb Rak; vikati ninä lei mua `sisse; rükis pissäb jubä ninä `väĺjä mua sidess Kod; enne olid `suapad terava ninadega Lai; Rummu nińa ette käib raudteĺle `vankrel mutter SJn; uherti nina `lõikap käbi või selle puru `vällä sehest; `ernit tõmmati sirbi ninage üless; alasse nina - - ümmer tetti kumerikust `asja nagu `aasa vei rõngast Krk b. poolsaare, neeme tipp, maanina Nenä [on] `väikäne `laiemb maa nurk, ulatub `merre Kuu; `Muiste oli nena suur, nüüd on juo `veikene, meri on süönd ära VNg; Sääre ninalt `käidi Kura`maale Jäm; `Saastna pikk nina lähäb `kaugele meres Kir; Suaru ninä oli ennemä paelu suurõm kui `praegu Khn; vanasti sõideti ikki nina ninalt (ühe maanina juurest teise juurde) Hää || kõrgem koht, seljandik `Naistesuo nenäks nimidedä sidä `korgemba `kohta, mes käüb kohe peris pikkite üle suo Kuu
5. (eri ühendites) ei näe nina pähe (uhkest, ülbest inimesest) `Ninda `uhkest läind, et enamb oma nina pähe ei näe; Sie ei näe oma nina pähe, `ammus viel minusugust IisR; naa tore ja `uhke, mette ei näe ninägi pähä Mar; On - - korra linna kajust vett joonud ja nüid ei näe enam oma nina pähe Hää; on nii `uhke, ei nää oma ninägi pähä mitte Juu; si‿o üks `sündlik inime - - tõene ei näe mitte ninä pähä Kod; see inimene on nii `uhke, et ei näe nina pähe Pal; haisu ninasse saama (millestki kuulmisest, aimu saamisest) Nüüd said - - juo `haisu sest `asjast nenässe, eks ne `vargad saa käde ka Kuu; nina all ~ ees; nina alla ~ ette; nina alt ~ eest (vahetust lähedusest või kättesaadavusest) Lei `ukse `klõpsti `teise nina ies `kinni; Minu nina alt `aagab `siened oma `korvi; Pimedikus `tõusi üks lind `vuhti nina iest `lendu IisR; söit oli `umbest nina alt εε läind, jäänd maha mees Khk; Nii kauva naagib `pääle teise nina all, kut `viimaks on karupidi koos Pöi; tuli `jälle irisema siia ninä `alla Mar; Ta nämistas moka otsast oma nina ette Han; Ninä ies, siis `lahkõ, `perse taga, siis ette susib Khn; jänes ninä alt `kargab ülesi Kod; nina alla ~ alle hõõruma korduvalt, tüütavalt meelde tuletama `Naine `õõrus iga `õhta mehele vana `asja nena `alla Jõh; Tuleb seda vana lugu `mulle `jälle nina `alle `õeruma IisR; Seda öörutakse mulle iga pää nina alla Kaa; nina kirtsu ~ kortsu ~ viltu ~ vingu ajama ~ tõmbama ~ vedama; nina kirtsus ~ vingus (halvustavast, põlastavast, rahulolematust tundeväljendusest) `tõmmas nenä `kortso ja läks menemaie Lüg; Ei õld mielt`müädä, vedas nina `viltu Jõh; Ära‿nd `jälle nina `vingu aja IisR; Jälle sa pole sellega rahul, nina kirssus pees; Kes oma osast ilma jähi, sellel oli nina `vingus Kaa; `tõmbas nena `kirssu Muh; Nina `vingus, et ta pole teiste `seltsis `metsa marjule `minna saand Rei; ninä `kirtsus peas, südä täis alati Mar; Ikki tal põle ää, ikki nina `viltu pääs Hää; [pahameelega] `tõmmab nina `kirtso Ris; nina norgu laskma ~ tõmbama; nina norgus ~ norus meeleolul langeda laskma, masenduma; keegi norutab, on masendunud, löödud, häbistatud kui ei `mieldind `miski, siis `tõmbas nenä `norgo Lüg; Ära‿s `sellepärast nina `norgu lase IisR; See oli vanal pauk, võttis oort nina `norgu Pöi; aga kui [kosjasid vastu] es `võeta, no siis `ollid jälle norus ninad pias Muh; Mis su viga on, et sa käid sedasi, nina `norgus Rei; Oli `kange mees ennast `kiitma, aga nüid `laskis nina `norgu ja saba `sorgu - - mehel äbi Han; nina peale heitma ~ viskama etteheitvalt meelde tuletama Ta on juo küll sidä `mulle nenä `pääle `viskand Kuu; Kui inime ükskord `eksis, mis sest alati nina `piale `viskada IisR; akkas `moole seda `asja nina‿pele `eitma Khk; Olid vanale seda nina `peale `viskand, et `meite einad ennem ää `toodi Pöi; seda eidetse veel paergust nina `peale, kes kaded oo Muh; mes sa sest mo nina `pεεle eidad Emm; `viskab seda `moole paegal (alati) nina peale Mär; mis sa lähed talle seda nina piale `viskama Hag; võõras eedäb emäle ninä `piäle lasse teod Kod; nina peale kirjutama 1. tähelepanu juhtima, kellelegi midagi ütlema `kirjutab keik `selle nena `pääle, mida `kuuleb Hlj; Sinul põle vaja `kõiki `asju `tiada - - piab sis kõik sinu nina `piale `kirjutama Lüg; Vahi nina `piale `kirjutajat, vai teist `süüdistama IisR; kis seda `soole nina‿pele akab kirjutama Khk; Niid kirjutati mulle keik nina pεεle, mis ma veel tegema pea Kaa; kes seda `teite nena peal kirjotama akkab Mih 2. hästi meeles pidama, kõrva taha kirjutama `Kirjuta sie omale nina `piale, siis `teine kord tiad; Kui sa oma `vimpkaid ei jätta, saad `koĺki `ninda‿t, `selle võid omale nina `piale `kirjutada IisR; nina peale ~ pihta andma; nina peale ~ pihta saama õpetust andma; sellist õpetust saama Nüid said nenä `päälä - - küll `kieläsin Lüg; Ta piab iast nina `pihta `saama, siis akkab ehk `mõtlema; `Talle vaja nina `pihta `anda, saab `targemast ehk IisR; Sai vεhe nina pihta Emm; Sai nina `pääle, sai `nu̬u̬mida Hää; sai mu kääst nina `piale Koe; Selle iest ta sai nena `piale, et ta nõnna õli teind Trm; si̮i̮ olli `äste kah, et mõni tal nina pääl üteĺ, et temä oma nina pääl sai Krk; nina pikal (uudishimutsejast) ninad pikkal - - sai vahitud Hlj; mida sa `nuugid `ühte `puhku, nena pikkal VNg; `Menga akkaga `mängima, mida `teie vahita, nenad pikkal Jõh; nina püsti ~ selga ajama ~ viskama; nina (on) püsti ~ seljas ülbeks, uhkeks muutuma; (keegi on) uhke, ülbe, ennast täis Sai `joukamaks vähä ja ai ka kohe nenä `püstü Kuu; iga puol nena `seljas Hlj; täma `tõisega ei `räägi, lähäb nenä `seljäs `müödä Lüg; Sai pali raha, eks tal `piagi nüüd nena `seljas õlema Jõh; Täma ajab nina `püsti, `teisi `jusku ei `näegi; Kui `talle kedagi mielt`müöda ei ole - - `viskab nina `selga ja läheb IisR; noored mihed, nee ikka `epsamid, kεisid, ninad olid seĺlas Jäm; keib, nina `püsti, kut aabitsi kukk Khk; Äga‿p maksa nina nii ülearu püsti aeda üht Kaa; Sellel on nina elu aja `selgas olnd Pöi; Käis, nina püsti pεεs Emm; Kus nina teisel püsti, ei maksa nii saksik olla Mar; Üks tark inimene ei aa nina `püsti Han; Uata‿nd, kui `uhkõ, ninä üsä `püstü piäs, kui käüb Khn; käib, nina `seilas Koe; nina `püśti, nigu mõni suur aśjamees Sim; `uhked, et jumal `oitku, ninäd seljän Kod; `tõśtis kohe nina `püśti, et tal nihuke võim kääs Plt; ninasse ~ ninna (kinni) kargama häbematult, ülbelt, tigedalt ütlema Sie on `kange igäühele kohe nenässe `kargama Kuu; Sie ninasse `kargamise muod on tal ikke viel IisR; Oli Juhanit mütu korda külas löugutand, kus siss üks omiku - - Juhan kargand tal ninase kinni Pha; akkab kohe ninasse `kinni Mär; Iga tühja asja pärast kargab ninna, asja eest teist taga Trm; `kargab `ninnä õma sõnadega, täisinimene Kod; `kargab teise ninässe `kińni, nii vihane KJn; ninasse ~ ninna võtma puudutatud, solvunud olema Mes sa igäst `tühjäst judust nenässe odad Kuu; Senepera `maksa siis nena võttada; Enamb ei tuld, tia kas `õige võttas nena Jõh; Kui iga `asja akkada ninasse võttama, siis ei saa eladagi IisR; nina täis tõmbama ~ võtma; nina täis (purjujoomisest, purjusolemisest) `Tiie kust sai `jälle raha, et vois nenä täüs `tembada Kuu; `Eile nenä täis, tänä `jällä, iga päiv nenä täis Lüg; `Tõmmas jo `lõune ajal nina täis IisR; Kui see mees ölle vöi viina juure pääseb, kohe vötab nina täis Pha; Kes kässib nina nii täis tõmmata Pöi; sa `tõmmasid oma nina kohe täis, et ei määleta Vig; See küll ei lähä, et naa `noores ias nina täis tõmmatse Han; `jälle oli `endal nina täis `võtnud Sim; `tõmmas nina täis Lai; nina (veel) tatine peas (veel) noor ja kogenematu Mis sa ka `räägid, sul veel nena tattine peas Hlj; poisikse noĺk, `endal nina tat́ine pias, aga tuleb õpetama Plt; nina vinklisse ~ üles lööma vastu vahtimist andma, peksma Lööb nina vinkli Kaa; Kus pidand kohe teisel nina öles `lööma, aga teised tulnd vahele Pöi; Löi nina üles kut kassaka pasun Emm; nina välja pistma kuskilt korraks välja tulema Ta sojab ikka nõnda, et või mitte nina `välja `pista Pöi; Täna oo `väĺlas `neuke `mardus, et ää pista nina ukse vahelt `väĺla Han; ilm oli ka nii külm, et ei taht nina tuast `väĺla `pista JJn; (oma) nina kõrvetama ~ põletama valusat õpetust saama Mes sa lähäd `sinne nenä `poltama Kuu; Käis ühe`korra `kosjas, tuli `korviga tagasi, ei sie enamb lähe nina `kõrvetama IisR; Nüüd ta (keelepeksja) körvetas ometi kord oma nina Pha; (oma) nina pistma ~ toppima ~ torkama sekkuma millessegi, mis ei peaks olema sekkuja asi Kuhu sinu nenä `tarvis ei ole, `sinne ärä sedä ka tobi Kuu; mõni laps `torkab oma nenä vana inimiste juttu vahele Lüg; `Ärgu toppigu oma nina `võeraste `asjadesse IisR; kes `käskes oma nina `sönna toppida Khk; Mis sa topid eese nina sönna, kohes seda taarist pole Kaa; Paras, kes kässib oma nina egase `poole toppida Pöi; Εε topi oma nina egasse poole Emm; ää topi `eese ninä `sõnna mette, kos põle `auku ees Mar; väga terava ninaga, topib eesi nina igale `poole Mär; mis sa enese ninast `seie vahele pistad Hag; mis sina sitaperse oma nina topid igale `puale VJg; ära topi oma nina teise kauba vahele Sim; kui kaks ninä koon on, ärä pissä sinä õma ninä `sinnä vahele Kod; pika ninaga; pikka nina saama (petmisest, altvedamisest, narritamisest; pettunud olekust) Oi oi, vai sa said pikke nenä, ärä usu `kaikie juttu Kuu; meni `pitka nenägä tagasi Lüg; Kes `selle mehe juttu usub, saab pikka nina IisR; Vana tuli ää - - sai pitka nina Pöi; sai pitka nina, paras Rei; läks pika ninaga tagassi, saand sealt kedagi Mär; `eśteks akkasid - - nii suure `uhhai·ga (hooga) `peale, aga said pika nina Juu; `Mennes suurustas viel, tagasi tuli pika nenaga Trm; suu põigiti nina all (kellestki, kes on kange õiendama või õpetama) Igäüks `haugutab, kel suu `poigite nenä all Kuu
Vrd nõna

nisu nisu Kuu RId hajusalt S L K, K(nesu KJn) I Trv Hls Krk T V, niso Kul Mih Tõs Ris Kod, neso Rid Mar Kul, njõsu Khn; p nissu hajusalt T(`nissu Rõn San), V teraviljataim (Triticum); selle taime vili, terad rotti läks nisu VNg; mina en nähnd nisu mõjal kui `mõisas, talu`poigil ja vabadikkudel ei õld nisu maas Lüg; nisud nii vihma `vaevas, ju nääb, kuidas nisu kasu `juhtub olema Khk; me tegime ühe pöllu keigest nisuse Vll; Tali võttis enne nisu ullust ää küll, rugi oli tugevam Pöi; vesi`veskil `köidi jahvatamas nisu; mei nisu oo aruke Muh; neso akkab juba `looma Mar; liivatse maa peal ei kasva neso nii `äste Kul; tänabu naa arb ja vilets nisu Mär; nisust saab sepiku`leiba Vig; `varlased akavad nisusse kippuma Kir; nisud kasuvad põllal, kui `easte küpse oo, siis oo `valged Lih; nisud viiässe `veskele Tõs; nisudest saab saja jahu Tor; tegin `terve vakama nisu maha Saa; nisost tehaks `püili Ris; kümme kilo nisu sai Kei; tänäbu on rukis ja nisu igäs `kohtes ilus Juu; nisu pannakse `ämmu (kämmu, saadu) HJn; koer `juoksis nisusse JMd; on okkaga nisu ja okkata nisu Sim; nisust saame saia jahu ja sepiku jahu IisK; nisuda võis külvata madalama koha `piale; nisu võis sirbiga lõigata ja vikatiga `niita Trm; rehele `lästse üks `ku̬u̬rem nisusid Kod; ülemineva `aasta olid nisud kui pudru, läks `kasma ja `imbis ära selle vihmaga Pal; `kooris ned keed piält ärä - - nesudel KJn; nisu `oĺli nõndasama jäme ikki nagu rükkigi Vil; sia lääve `nissu; nisu ei tohi külüde, ku kait́s `valgust `taevan (kuu ja päike korraga), siss kasvav nõgipää Krk; nisu põhu eläjät seevä ärä Ran; ani `tahtsiva nisu - - mes põllule `olli pudenu Puh; rüäl om tungõlterä, a nisul om tungõlpää, terve pää om must; kui küĺm om nisu ärä `riknu, siss jahu om vedelä, sai ei tõse Nõo; neli vakka nissu om `veśkile viiä, siss saase jälle jahu Võn; paĺlu sa `nisse said ka; nisu ja kesvä ja kaara külveti keväjä Ote; ma olõ elu aig ilma nisõlda olluʔ; meil omma kesvä nissõga segä lännüʔ Har; kesväl oĺli˽piḱä˽pöǵsi jalah, kaaral lakat́s müt́s oĺl päähn, nisul oĺli˽siidi `rõiva˽säläh, rüǵä oĺl ihoalastõ Plv; esä pańd üt́stõiśskümme `mõ̭õ̭tu nissa pääle, lät́s `püüd́lit `lü̬ü̬mä Vas; üt́s ajastak oĺl meil ni piḱk nisu, õt hińnästki näe es `väĺlä Se; `oĺli kolʔ neli vakka nissõ Lei

noor noor g noore S L K(-uo- KPõ; -ua- ViK) hajusalt I(-uo-); nuor g `nuore R(-ua- Hlj Jõh); nu̬u̬r (-ŕ) g noore Hää Pal Ksi Vil M T, noorõ V(nuo- Lei Kra), nuare Kod; nuõr g nuõrõ Khn

1. adj lühikese eaga, lühikest aega eksisteerinud a. (olenditest) `talve `jääga tuleb `siie `ülgesi `nuori Jõe; juo `nuorenna akkasin kalal `käima VNg; `tõisele `nuori `luomi ei `näita - - sõnab ära Lüg; ikkuna taga olivad lappulaised, `nuored mehed Vai; noorest pεεst `kεidi ka `tantsimas; noorde `loomadele `antasse lina öli Khk; nooremalt pölvelt käisi `Riigas praami peal ja laeva peal Pha; Mine sa, sool nooremad jalad Pöi; suured õle lademed `pandi maha pühade `aegas, kus noored lapsed magamas köisid Muh; Äi nende noorde obustega saa kardli mullasta Rei; kui sa nooreld `vaeva nεεd, sis magad vanald `pεhme säŋŋi pεεl Phl; kolme `aastane oo noor obone Kul; vanad `rääkväd seda keelt, mis nad on noorest õppind Kir; Vanal poesil oli `õnnõ, sai nuõrõ naesõ Khn; rõõm teeb nooremase Tor; selle `tütred nopitas (naitakse) noorelt ära Hää; sai `uusi `nuori [härgi] `juure kasvatud Ris; noor koer äritab ja vana koer `salvab Hag; kel nuorelt on `õlpus old, sie elab kauem HJn; mina nooremalt ei olnud sugugi `aige KuuK; siin põle enam `ühtegi nuort inimest JMd; minul olid noorelt `veiksed `juused Ann; tüdruk üppas üle kroavi nigu nooor sälg Tür; enamb puole minust olete nuoremb VMr; sie on nagu nuorte inimeste lõbu, kui suavad kedagi `tönkida Kad; nuortele tüdrukutele ennustab kägu Rak; `pulma `vastu`võtjad [olid] nuored poisid Iis; kes on nuarelt ilos, one kua vanalt ilos Kod; akkame noort obust õpetama Lai; poisslast `öeldi noor peremees, esimene laps jäi peremeheks Plt; ega‿ss vanema inimese es roogi linu, mina oli nu̬u̬ŕ ja kärmäss Trv; ole noorepess, käi ärä Krk; nooreld om nigu kot́t pään (ei mõista elu) Ran; meil `olli nu̬u̬r obene, ta `olli jäĺe `kange `ju̬u̬skma; aug om, medä nooremb, sedä paremb Puh; pane `säĺgä, mes sä paned, ega nooress enämb tagasi ei saa; ma panni kana `auduma, `mõtli, et `nu̬u̬ri kannu saab, aga kõik om kikka tulluva Nõo; kargap ku nu̬u̬r iŕv ratta `säĺgä Kam; üt́s om vana ja jõvvõtu, tõnõ om nu̬u̬ŕ ja mallõtu Kan; esi lähät vanõmbass ja hädä lätt noorõmbass (tugevamaks) Har; tiä võt́t noorõ naaśõ, esi nigu vana muld Plv; ma oĺli noorõh terve˽ku hõpõ Vas; töbi hannaga pini saa sõss, kui tal noorõlt hand ärʔ lõigatass Räp; ta om vi̬i̬ĺ nu̬u̬ŕ mi̬i̬š́, äi olõ vohn Lei b. (taimedest jms-st) `õunad ei õle `valmis - - on `nuored; `lammastel ajab lokkod `lõvva `alle, kui nuort `rohto `saavad Lüg; `Mindi `noori `tuhlid `vötma; akab noort `metsa kasvatama, p‿lase `loomi `pεεle Khk; Nendel on pailu `noori õumpuid; Lehm noore rohu peal olnd, kohe `piima `rohkem Pöi; nemad (luiged) käisid noort roo juurt `söömas Noa; liig noor lina ka pole ea Vig; õõnad oo noored alles, `punkas ja vihadad Tõs; `erned süńniväd ike enimi, aga ei uba põle noorelt kedägi Juu; Noored käbid olid, siis jäi punakaspruuń väŕv Amb; ta (lehm) võtaks noore rohu pial isegi `jõudu JJn; mis pärast niidetasse, see on nuor luog Koe; mõned laśsivad noorest `metsadest maad teha Trm; `pähklid on vi̬i̬l nuared ja `tu̬u̬rved Kod; mõne päävast abet - - `ööldi, et nagu noor oras Lai; kardul joba `äitsness, `varsti saame `nu̬u̬ri kardulit süvvä; marja peenikse ja noore alle Krk; nu̬u̬r ain `oĺli joba `ümbre kasunu rondile; kos olli `nu̬u̬ri `kuusi, sääl tetti ri̬i̬laodi varva noordest kuustest Nõo; ärä sa mine `nu̬u̬rde `mõtsa karjaga Kam; ku `kapstalehe õige noore olliva, siss tetti `värski `kapsta suppi Ote; vabarnamarja kasvava mõtsan noorte raendikide pääl Rõn; ma võt́i `täämbä jo `nu̬u̬ri ubinõid (kartuleid) Har; nail nooril om timahavva `väega vähä all (kartulitest) Räp; noorõst riśtkhainast jät́ä `veitkese `si̬i̬ḿnest Se c. (toidust, joogist:) värske vana `ambale on noor leib εε `süia Ans; ma sai Oogudilt‿surt noort ölut ning nüid ma ole nii loĺl (purjus) Khk; supp õli paks nagu nu̬u̬r puter; paks `värske kali on kõhe nu˯u̬r õlu Kod; `võeti mesikärjä, `panti nu̬u̬ŕ õlu vai vesi pääle, tu̬u̬ oĺl tu makõkahi Ote; nu̬u̬ŕ ku̬u̬ŕ om rõõsa piimä ku̬u̬ŕ Har; ku̬u̬ŕ om vi̬i̬l nu̬u̬ŕ, ei saaʔ är võttaʔ Räp; `uutse `pääle kutsuti hõim, ku nu̬u̬ŕ leib sai Lut d. (loodusnähtustest, -objektidest:) hiljuti tekkinud, uus, algav, kujunev kui nuort jääd oli, siis `vimbu `püitsid `selle jalg`nuodaga JõeK; kui `nuorel kuul tuod save, minegä `ahju tehä, siis siginöd `kilgid Vai; noor lumi maas Khk; noore jää alt sai `värsked `augesi Pha; Jahi ilm on ea, õhk on `selge, tuult pole, paras jägu noort lund Pöi; uied põhud pannasse asemele `noores kuus Muh; `noores kuus raioti `metsa Mar; see `oĺli talve, noore jää `aegas Hää; See taba on ike, et noorel kuul niidetakse `lambaid Amb; nuorel kuul ette võetud aśsad edenevad `easte Rak; õli reeti̬i̬d, nu̬u̬rt lund õli Kod; oja `kohta on ta suur ja jõe `kohta `veikene - - noor jõgi Lai; vaist tulli nu̬u̬rt lume `pääle Krk; noorel kuul lännä allitama, iki vanal kuul `püiti tetä `leibä Ran; ku `taivan nu̬u̬r kuu om - - võta rahakot́t `peiu ja siss vahi, siss saat si̬i̬ kuu äste raha Nõo; noore jää `aigu ommava lutsu Ote; nu̬u̬r lumõkõnõ oĺl kah sadanuʔ, hommugult leüse naid `jäĺgi Har; ilm om noorõh pilveh (õhukestest pilvedest) Vas; nu̬u̬ŕ taĺv, päält vana talvõ tuĺl jäl lumi `maaha Räp; noor lõuna 1. ennelõunane aeg Ikke viel uni, ise `põõnasid `nuare `lõuneni Jõh; ühna noor lõuna juba Muh; ma noorest `lõunest tulin künńist Mär; kui omikust `süiä ei soa - - olin noore `lõunäni söömätä Juu 2. ilmakaar, kust päike paistab enne keskpäeva `kello `kümme ühetõist`kümme ajal `üeldi, et päiv on jo `nuores `lõunes Lüg; Suuresso einam jääb noore `löune `alla Ris; pää jo nuores `lõunes, sa alles tuled VMr 3. ennelõunane eine sü̬ü̬b natuke nu̬u̬rd lõunat Hää
2. adj väike Kölk na noor regi Käi; suured supilusikud olid, `niigu noored kulbid Var; suur lai kraav, vesi sees, nagu noor jõgi kohe Ann; rükki akid õlid kui nuared kuhjad Kod
3. subst hrl pl noor inimene `Nuorel nugise `silmad, vanal varekse `silmad Lüg; `nuored `istusivad kaik `paarite `penki `pääle Vai; seda kεib mäleda noordel ning vanadel Khk; küla kiigel kari `noori koos, teevad `naĺja Vll; noored tukuvad ja teevad võrgule sõnnid `sisse Muh; noordel oo nüid paĺlo neid raamatusi Mar; noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis Pär; noored aavad mud́u `parru, ei nemad sitad tea kedagi Rap; nii noor kui vana tunneb `rõemu kevadest Tür; noored läksivad, vanad jäivad kodu Ksi; vanajagu rahvast `surrid ärä, noored kasusid `pääle Vil; si̬i̬ om vanatüdruk, kis `aigapidi `ketrass - - nu̬u̬r `laskvet iki sihk `siiradi Krk; egä nende noordega niisama ei saa, neil piab olema kõva kari Ran; noore om `õlpu täis, siss jooseva Nõo; olliva lina`talgu, siss `aeti jälle `ulka `nu̬u̬ri kokku Ote; ku mõ̭ni nu̬u̬ŕ oss nännü˽tu̬u̬d vana`aoleist ellu, tu̬u̬ oss `naardunuʔ Krl; vanaʔ ei `kõlbaʔ noordõga ütte Plv; või naid `nu̬u̬ri külʔ, kõhõ lööväʔ `kepsu Se; nuorõʔ mõesta eiʔ sukugi Kra || noorus Ta on jo `nuorest nõrk ja rumal viel, las `kasvab IisR; üks on vanast `väätike, teene noorest nõdruke Juu

nõru1 nõru niru, vilets ke on `veikene ja nõru tüö `juures, siis `üella, et sie on nõru ja `poisikese `ohtu mies Lüg

nõss nõss piibunosu `niiskene `veikene piip õli nõss Lüg

nõu2 nõu Lüg Jõh Pöi Muh L K I eL(nõo V), nöu Sa Phl, nou VNg Vai Jäm Ans Emm Rei, neu Jõe Kuu Hlj, `neu˛u VNg, `neuvo Vai; p nõvvu hajusalt T, V(-o), `nõu˛u Har

1. nõuanne, juhatus, soovitus ää neu on `kallis Jõe; `kratsid `kõrva `äärest, kas küsid `kõrva `äärest nõu Lüg; `anna `miule `neuvo Vai; ta‿s vöta vanamate nöu kuulda mette Khk; Ole mees ja anna nõu, kuda pidi me ahju teeme Pöi; Äi minu nou `aita sii midagid Rei; see oo üks targa `nõuga mees, tal oo alati tark nõu Mär; Mia sio nõu ei taha Khn; kui ei tää, siss küsi teise käest nõu Saa; mis nõu sa `mulle annad Kei; annab molle ike eäd nõu, kudas peäb tegemä Juu; kurat - - and [moonamehele] kohe nõu, et puo ülesse JJn; ei võta minu nõu Iis; minä ei tiä sulle nõu `anda Kod; ma tulli siu manu nõu küsüme Krk; ädä annab iki ääd nõu Ran; küll om targa nõu `anja, aga ega mia nende nõu `perrä ei ti̬i̬; vanast üteldi, et nõid petäb noid, kes nõvvu `nõudva nõia käest Nõo; ma ei mõista sullõ `miaki `nõu˛u andaʔ, mu˽nõu om tanh `väega lühükene Har; `rahvil um ravvadsõ˽`süämeʔ, külä and `külmä nõvvu piltl Rõu; tu̬u̬l olõ õi˽raha juuaʔ, tu̬u̬ and tu̬u̬d nõvvu Vas
2. a. lahendust pakkuv abinõu või teguviis ei seda soa `miskid `nõuga kätte Muh; Ma pole tast ühigu `nouga jägu saand Rei; muud nõu ei olnd, sis ta käis nende (kodukootud) riietega [leeris] Noa; sii ei `aita `ükski nõu Var; uav ei taha ühegi `nõuga paraneta; ei sua ühegi `nõuga obese `riissu Kod; siss es jää poosil muud nõvvu, ku nakaśs sääl puun suure eliga tänitämä, iks aṕpi ja aṕpi Võn b. abi mina täis tegijä ei õld, aga nõust õlin (heinateost) Lüg; ma võta ta omale nõuks Muh; ole mulle vähä nõus Vil; tule mul raasik nõuss, ütsinti saa villast kangast kudaki üless aia Krk; ku vaest midägi ette tulõ, sõ̭ss lööge˽ti˽kah timäle nõuss Urv
3. mõte, kavatsus, plaan sel on tige nõu südames Lüg; äi tεε, kas nad `paari `lähtevad vöi mis nendel nöuks on Khk; `vötsid ikka vahel see nöu ka, et jähid `ööseks `metsa ka `jälle [niidutöö ajal] Mus; see oo kaval nõu küll Muh; oome akkab sadama, tänä elm nä võtab nõu piltl Rid; mol ikke oli - - `kindel nõu `sõnna `menna Mar; jät́tis selle nõu järale Mär; `võt́sid nõus seda teha Tor; [tal] oli nõu uus lehm `osta HMd; võt́tis nõust `minna `külla Iis; ma jät́in selle nõu maha Kod; nõu oli nii`mu̬u̬du tegema akata Ksi; ta ike kurja `nõuga sinna usse manu om lännu, jo ta midägi sääld ärä tahap viiä Nõo; mulle `endäle ka käis poiss sinnä, a tol `oĺle iks `võtmise nõu, `tahte võtta minnu naesest Võn; ma˽tuĺli tu̬u̬ `nõoga, et mi leki hommõn maŕjalõ Har; kuningas võt́te nõust ja `laśke tetäʔ üte suure `korgõ mäe Räp
4. (kohakäänetes:) seisukoht, arvamus; seisukoha, arvamuse jagamine kes ei akkaned `neie `moisnikuie `neusse, siis `viedi `talli ja `anneti viis`kümmend `uopi sugeda Kuu; näväd (külaelanikud) olivad ige nii üks`mielised, kaig olid ühest noust `eigä siin `vällä`andamist ei old Vai; teeme suure `koorma `pεεle, kui sa nöus ka oled Khk; Äi neid saa keski ühele nöule Kaa; tüdar ja ema `ollid mõlemad ühes nõus Muh; kaśs kardab vist, kuda ta muedu naa nõus oo Mar; ei akand minu `nõusse `ühti Mär; Teesed mehed akkasid kua mio `nõudu Khn; nemad nüd kahekesi ühes nõus Hää; ühen nõun varassasid naha ärä Kod; nemä om ütel nõul ku sukka saabast Krk; ärä kõnela midägi, sa‿llit `vargaga ütel nõul Nõo; na omma˽kõ̭iḱ üten nõuhn Har; nimä˽tuĺli˽`nõuhtõ, küd́si˽koogiʔ mul Rõu; ko kaŕruśs `võete, sis õks kõ̭õ̭ küläga - - kõ̭iḱ pidivä˽nõuh olõma Se
5. tarkus, taip, aru Kus joud äi aita, sεεl aitab nou Emm; meno nõu selle `peale ei akka Mar; Ennem saab `nõuga kui `jõuga Han; nõõ `üidmene `aitab oost ja nõu `aitab meest Tor; oma `nõuga ei saa kedagi Ris; kui nõu oli otsas, siis `krat́sis kõrvatagust Lai; miu nõu om nüid otsan, nüid ma ole nõnda ilma `nõute inimen Krk; nõu kaodu narritass kaśs ka ärä, `jõuga ei saa midägina Nõo; ega temä ei kae nõu `kaudu, temä ti̬i̬p kõik iks jõu `kaudu Rõn; ku `jouga ei˽saa avitaʔ, siss avida `nõoga Har
6. nõuks jätma, nõuks jääma (ära jätmisest või jäämisest) Jädä neuks kohe se merele menu sen `iilise `ilmaga Kuu; `linnaminik - - jähi nöuks Khk; Viina ostmine jääb sedakorda küll nöuks Kaa; jättis merele mineku - - nõuks Khn; nõuks võtma midagi teha otsustama Tea isegi, mis peaks nõuks `võtma; Ta on `korda selle nõuks `võtnud ja las ta läheb käib seal ää Pöi; võt́tis nõuks ja läks Mär; nõu pidama midagi (läbi) arutama; plaani pidama pidas neu, mida `selle `asjaga teha Hlj; sene `veikese `laudaga ei õld midagi nõu pidamist Lüg; `piame ete ühe ümarguse nöu ning teeme pulmad ää Khk; Ennem pea nõu ja siis tee Pöi; ei tea, mis nõu näd `jälle pidäväd Mar; Iä küll, kellel õdõ ond, vahel `nõugid pidädä Khn; proua ja - - sulane pidan nõu ära, et tee sa oma ase nüid `siia `kööki maha Aud; naesed pidan oma`keskes nõu Ris; meil‿o vaja mitut nõu pidäde Krk; `piäme üits ümärik nõu, siss lääme Hel; mehe kõ̭ik käräkun ku̬u̬n, ei tiiä, mes nõu na pedäsivä Nõo; poisi lät́si `nõu˛u pedämä, et mis tetäʔ Har; lääväʔ hulgahna nõvvo pidämä Räp; nõusse heitma ~ lööma nõustuma ma seletasi ulga `aega, ennem kui ta `nöuse `eitis Vll; medägi ei avida, sa˽piat õks naidõga ütte `nõuhvu `lü̬ü̬mä Har

olema olema hajusalt R, S L K Pal Lai M(-me) T, olõma Khn Võn Ote San(-mõ) V(-mõ Krl), õlema Jõh Lüg hajusalt I; (ta) on R eP(oo), one Kod, om eL(um V), oleb Kse Var Tõs Aud PJg Ris, aa Emm, (nad) ovad, `onvad R, om(m)a, om(m)ava eL(umma, ummava V)

1. eksisteerima, olemas olema a. (üldse, tegelikkuses) kuu`valge `ehtut oli Kuu; `värvid tulid‿s `värvisi oli küll VNg; miu `muistes ei ole mogomast kesä old Vai; isi `leeris olnd inime, nää, sedine on Jäm; see (joomine) pole kasuks kellegitele; `talve elab `ilma söömata, aga `inges on ikka Khk; no lapsed, mis siis teil akkab olema Vll; Ju see laps juba poari kuine on Pöi; nii paks rahvas, põln εnam iŋŋe `ruumi; `meitid oo leeritüdrikumi veel neli tükki elus Muh; obose jala εεld on `kuulda Emm; kaks hoost pidi ikka olema talukoha peal Phl; paĺlu ube maas oo Rid; surma `vasto `põlle `rohto Mar; änam kõlvatomad tego saa `ollagi Kul; põld suurt `metsa, üks väike viserik oli üksi; `rõõmu põle `miski aśja `juures näha Mär; `kange külmetamene olnd; nüid oo kõik ise`entid täis (uhked) Kir; Mis `asja seal `öösi näha oo Kse; tadrekuga `viidi, sedä põln, et nääd (taldrikud) just olematta olid Var; laastukatusi oo oln Tõs; kõik tuli näpuga teha, ega masinat põln Pär; ennem põle reel `raudi all `ondki PJg; nüid juba akkab neid (hunte) olema Ris; kuńniks tedä võib `olla änam Juu; minu ajal akkasid nied rät́ikud ikke juo olema KuuK; muud `rohtu nendel ei `tiatud kedagi olema Amb; ega `endisel aal masinaid nõnna old Ann; eks vigu olnd ka `mitmesugusid Tür; ei `tiagi, pailu neid vagusi võis sial `olla; põle `leibagi old VMr; parem õles sa võenud õlemata `õlla, ku sa nüid õled `niske eläjäs; vai tädä onegi Kod; siin ei ole nii `suuri talusid olnud Äks; pulmad jäid `kat́ki, ülepia jäid olemata Lai; oĺli `mõisa, siiss ka kõŕts Vil; miu peräst olgu või olemede, mea‿i tää sest kedägi Krk; lämmege ei oless si̬i̬ maa midägi minnä Hel; mes om, sedä sü̬ü̬d Ran; no puĺl pidi olema, kes `lehmi joosut; tü̬ü̬ aig, nüid om vana inimese kõ̭ik innan Puh; ega meele `kausse vaja ei ole, `kausse meie peräst olgu ehk olemada; ma `tuusi, et tollest `määrmisest `olli põlvile abi Nõo; siin tõist nii vanna inemist ei olõkine Ote; kolm sõ̭sard neid `oĺlõgi San; kõ̭kkõ om olõmõn ilman, om hääd ja om `alva Krl; nii hääd inemist ei˽saa maa pääl enämb ollaʔ, ku˽ta om; no omma vana nime˽hennan; kooldaʔ om kõ̭igil (surema peavad kõik) Har; `kulda oĺl siss kõ̭igihn paigun olemahn; tu̬u̬ jäi lavva mano piḱäle, olõ õs ello inäp man Rõu; `lat́siga om ka˽pahandust, paŕõb olnu˽ku näid olnu õs üttegiʔ; ku ma eloh olõ, siss iks tulõʔ vi̬i̬l `kaema; lät́s tarõst `ussõ, ni sattõ `maahha, ni oĺ́l vaĺmiss (surnud); nigu midä t́silgahhass [valgele] pääle, nii om nätäʔ Vas; vanast üteldi `väega häid heeringit ollaʔ Räp b. (mingis kohas, kuskil) mere pial `olled näkkid Jõe; `nüöri `otsas pida `silmuka olema VNg; `meie `rannas `onvad rüsad Lüg; Mis `mustad mugulad sääl tuha sies `onvad Jõh; sii pole eile üht `vihma olnd Kaa; `lamba `lautas `olli sõnnik oln Muh; minu isaperes oli `leiba ja räemest ko Mih; ahuni, angerju, kohasi, `kõiki `püüdväd, mis aga meres ond Khn; küläs on oln `surma Ris; `altari ies olid neli `paĺmi Kei; tua pial on püeningi JMd; Siberis olema küĺm ja suured metsad VJg; `räime `Peipsis ei õle õlemaski Trm; siin Arakal olema olnud Pal; keele pääl om, aga ei tule `mi̬i̬ĺde piltl Hel; lihaste ja soonde sehen tu jõud `ommegi Ran; ütitsen köögin olna näil tu̬u̬ söögitegemine Nõo; `valge periss nigu peenike lumi olessi `lehte pääl Kam; sääl olna `järvi kah Rõn; mäe takahn - - sääl oĺl vi̬i̬l nätäʔ haĺast Rõu; su̬u̬ pääl arvatass paĺlo `halvu `vaimõ olõvat Se c. (mingil ajal, millalgi) kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; `neljäbä õli `kapsasupp Lüg; Sügise õli tuli `rummus alati Jõh; tänä on ilos `ilma Vai; lehmal on kevade vassik; täna olid lestad all olnd, madalas Khk; See aasta tulavad sii mütmed joomad Kaa; tänäbu öetasse igäl pool vähä `eina olavad Vig; selle omigu, kui `surnu kodust ära läks, oli alati riisipudru Mih; vanaste `olle noorik ja `peimes läin kirikusse puu `vankrega Aud; tänä `oĺli (sündis) alles tal poea põrigas Saa; tänavu `talve olin `aige Kei; suvel ikke on mets lehes Amb; kaera looma aeg `olla ia vähile `minna Tür; ennevanast olla old nisukesed ruosi sõnad VMr; vasik õli (sündis) neĺjäbä Kod; ennemalt oli `meilgi omal `nairid maas Pal; peris vanal aal on õegutud nimepidi si̬i̬ ja si̬i̬ tulgu nüid `liiku `ju̬u̬ma KJn; `päevä `oĺli muu tü̬ü̬ Vil; sel olli lait́s `täempe `ü̬ü̬se Krk; sügise märdi kadri `ümbre, nii `olli tu [kooli] minek iki; `küindlekuu, siss olna sutel joosuaig Ran; ommuku, siss om ta (kana) päevä tõsemise `aigu ülevän Puh; `talve, siss om sü̬ü̬k otsan; `täämbä om `veetke nigu suve ilm Nõo; tinav`aastak pikka `vihma ei ole ollu Ote; talvõĺ omma lehmil `vaśka perän San; tinava um põud suvi Kan; egä õdagu kelläst kolmõst kellä `katsani oĺli nu̬u̬ʔ tuńniʔ; talvõl `oĺli kül˽minekin (suremas) Rõu; tinav`aaśta üteldäss kehvä˽rüäʔ olõvat; Vanast oĺl rahvaśs uma eloga˽`rohkõp raahu ku nüüd Räp d. (kellegi valduses, omanduses, käsutuses) minul `siiski `kaunis `suurekas `julla oli Jõe; Kenes `kindad nie on Kuu; poiss tahi `üövelpakku, aga mul ei õle tädä enamb õlemaski Lüg; sai `arvo, et sie ei olegi tämä laps Vai; mool poleks eite nii kaua `aega olad `ühtid Khk; Oleks kitsel küüned, läeks puu `otsa nalj Mus; Mul pole seikest asja kut raha Kaa; omal `kohta `paika põle mitte Muh; teesel olnd ilosam tekk veel `kirje poolest Vig; kui siia tuli, siss täl `põlngi midagi Kse; tuli jala, põln obust `ühti Tõs; naestel olid tanud peas Aud; tal `oĺli pailu `sõpru Saa; tal olid `saapad `jalgas Hag; kas teil on tikka Tür; temal oli kaheksateist `tiinu `põldu kääs Pee; minul ei õllud raha Kod; noorematel olivad nisukesed madalad kingad Lai; või tal mõni ää sü̬ü̬ḱ‿o Krk; kas sul om si̬i̬ varanduss `alla (alles) Hel; pojal ei ole konagi `aiga Puh; mia `mõtli, et täl `paĺlald poig `ommegi; meil `olli `uutseleib joba käen; naśtel olliva vü̬ü̬ vü̬ü̬l; oless täl ei olessi - - a täl om `rasva ja `kõ̭iki Nõo; pidi olema tüdrukul, ku ta mehele lät́s - - sukke ja `kińdit ja TMr; `u̬u̬ne omma käen, a maa `võeti käest ärä Ote; üits tütär üteldi täl ollev Rõn; tel `õigõt kotu ei olõʔ Krl; meil pidi olõma piḱk piitsk; mul eleki (ei olegi) murru, runguli kasusõ pääl Har; ei olõ˽mul `aigu juttu aiaʔ Rõu e. (kellegagi või millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, seisundina jne) midägi viga sai kalal `olla, `seisus puol`puiki vies Kuu; kui `piima‿i `andand, siis oli ikke `lastel `ussid küll jah VNg; miul `oldi (olid) rüsäd joes Vai; äga tal selle naisega `ölpu pole Jaa; Sellel pidi ikka laps olema Pöi; `uhkel `olle uuled, rikkal rinnad, `vaesel põle muud kut `valged silmad; mool põle veel suka `loodustkid ülal Muh; mes `röömu münul änam aa Emm; mol täna `lahkem `olla Mar; uksel oo kaks `inge ja kaks tobi Vig; uśsi kuningal oleje punane ari lagipäes Hää; küll sellel on alles pea `otsas; mul oli ais ninas piltl Kei; lastel on mäng nende tööks; ega mul `aśja põld `ühti Juu; põld tal (lambil) `kloasi peal ega kedagi Kos; mul omalgi oli kaks `puega sõjas HJn; minul sial omakseid kedagi ei tia olema Tür; mis sel adral siis viga on VMr; mõnel kuutõbisel olla paĺlu `jõudu Rak; mul põle muud kui tühe ing, teises jalas vana king nalj VJg; mul õles tuline igäv õlema, ku mul kedägi amet́id ei õles; seenäl õle praod siden; mul‿o piän si̬i̬ laal Kod; mul on sust ale meeĺ Pal; obusel olema nari Ksi; minust enam `sinna minijad olnd Lai; mõnel joodikul on `kõiki küll Plt; ka siul nõnda paḱk om, et sa‿i läpe tetä; veĺlel ei ole `lu̬u̬ta elu `pääle Krk; tal ei ole `tuhkagi pähän; si̬i̬ minek om mul küll `vastu mi̬i̬ld; neil ollebe (olevat) vana rumale jutu Hel; oless mul siĺmä oleva, ma istuss `pääle ja susiss sukakest Ran; ega mul `jalgust kasu enämb ei ole Puh; emälepäl om lehe nigu kördsun; minul ei ole liha luie pääl Nõo; tolle mehe nimme ei ole mul ämp meelenegi Ote; ega mul kahju ei ole, et viin pudõlide jääp Rõn; Ei olõ˽taal inäp piḱkä perrä, taal om `vaŕsti mineḱ Urv; tu̬u̬l oĺl enne`aigu lat́s olluʔ Har; küläinemistel oĺl kah `väega hallõ tu̬u̬d rüḱä, a `suuhtõ `panda saa as ütte terrä kah Rõu; vasaral om ka puinõ hand peräh Vas; nätäĺ sul jo är olt sängüh Räp; kuiss teil häpe olõ‿i üte silmä päältki‿i Se f. (kellelegi või milleksi mõelduna või määratuna, tarvis olema) raha sai pali ja ei õld sedä `tonti enämb vaja (kratist) Lüg; `vihma oleks vaja Mus; piab olema `aigusele tarvilik kitse piim VMr; siis ma käesin, ku mul õli vaja käedä Kod; pool maja oĺli loomalaadaks Pil; tuli `oĺli silmä valgustuses KJn; ega ma üte päevä jaoss ei ole, `ütles `ti̬i̬ńder, ku sa `ütlet, et ta om vähä tennu Hel; ega `mulle sedä liha `säĺgä vaja ei ole Puh; tu̬u̬ mulle mõni kuuse ormakene, mul om vaa tuld läedätä Nõo; ega˽sullõ naid lavvatüḱke vaja ei olõʔ Urv; tal os ollu taat `perse`nahka `paŕki `raaskõsõ Har; mul‿olõsi˽tu̬u̬ rohi hüä Rõu; naid vannu olõ õi˽kellegi vaia Vas
2. asetsema, asuma, viibima; elama; käituma a. (mingis kohas) Kus ne `lehmäd sul ovad; kes neid kottisi `vasta ott, old kive `otsass Kuu; ku [noorpaar] oli juo kerikust kodu, siis `vueti ka `tervise `viina VNg; mei õlima Lüganuses mattukses Lüg; nahad on tanni sees `parkis Khk; Onu tüdar on `paergus `linnas Pöi; ma ole seal küll ja küll oln Muh; pead sεεl `aigemajas olema; lussud on seina vahel Käi; röhud olled ümmer kuue Phl; kaks `klaasi olid laua peal Mar; oli `terve pääva kottu ää Mär; Kuudil (talunimi) ma ole old Lih; puud - - oo `riitas Tõs; [lapsed] tulevad ikke ja olevad sii `õues PJg; luog on maas JõeK; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; jõe nupud, need‿o suure jõe sees, kollased ja `valged Ann; kingad olivad rät́ikus VMr; `juhtusin sial lähädal olema Kad; tõene karjus õlga kesk `põldu, tõene raja piäl; näväd õlid siin kostin Kod; koera liha olema obuse kabja sees Ksi; kolm meest olnuvad tee pial Lai; Liĺlid `nähti toas oleva Vil; mia ole lavvakirikun; sapi maik om suhun Krk; ma `iste sääl mäe pääl ülevän, sääl sai tüḱk `aiga `oltuss Puh; tu̬u̬võrd olli ma nukan, `rohkemb mu nukka es panna; ta‿`lli mõtsan paon; olgu kas `sü̬ü̬mine vai `lü̬ü̬mine, temä om iks alati platsin; `poiske - - `oĺli väĺlän pimedäni Nõo; naine om kotu, ei taha tühü kävvä Ote; tu‿m õkka sääl `vaksali lähükesen San; ei tiiä, kas timä kotust kauõn ka olnõss; ma‿ĺli Valgan aŕsti all (haiglas) Har; timä iks kaŕaga˽`kohki mõtsa ja mäḱi vahel vaŕohn oĺl Rõu; kos na ummavaʔ Plv; ti olt iks süväh Vinnemaal joʔ; ma oĺli hannah iks unonaaśõl Vas; es olõḱe kotost kavvõh es; mä olli sääl ü̬ü̬d tol talol Räp; inemine oĺl vańgih Lut b. (mingis tegevuses, milleski osalemas) olimme `vennaga kahekesi ajuss Jõe; [poisid] õlivad `vargal, aga kättä ei `saaned Lüg; Ku mies õli `vuaris, senele läks kahe nädäla `süämine `kaasa Jõh; nad olid `pulmas Khk; kolm meest olnd kallal Vll; mära‿o täkul - - kui ta paaritamas oo Jaa; ma ole ametis `kangest (tööga hõivatud) Muh; üks jutt oo `jälle `liikmas sii mööda küla Mar; ükskord olime ulgakesi `lambus; teene oli sarja peal, teene `andis rukid kätte matiga Mih; Ennemä sai järjest Pitkänäl nuõdal `oldod Khn; lehm oo pasal Tor; oma elu põlve olin isal abiks Juu; olin - - teese tüdrukuga marjul Ann; isa-ema olid tööl Tür; meie õmad one kõik lapul Kod; ta on `paerga mesilastega ametis Lai; `mitme asjaga olli mul paĺlu tegemist Hel; nemä olliva `ü̬ü̬se noodal olluva; lehm om mul sugulaste pu̬u̬l sööda pääl Puh; tu̬u̬ asi om arutusel ollu mitu `kõrda joba; [ta] olna pimedide kooli pääl (koolis tööl) Nõo; tu̬u̬ peigmi̬i̬sspoiss es ole kotunegi siss, tu̬u̬ `olli kroonu pääl Ote; ma‿lli riht abin `pesmän San; naaʔ oĺli˽Hańnikõisil `puhtin Urv; `tüt́rik oĺl kõrran (mõisas loomi talitamas) nädäli `aigu Har; miʔ oĺlimi mõtsahn rüä man Rõu; rahvas om viśt `lõunõl Plv; unotütäŕ oĺl ka käämäh (külaskäigul) tah; suurõba latsõʔ omma˽tü̬ü̬h Vas; mis nii kavva oĺlit maŕah; tä oĺl joogi pääl (purjutamas) Räp c. (mingis olukorras, seisundis või suhtes) `meie olimme nii `külmissäss Kuu; kas oled jua akkamas Hlj; kana on munas, `omme muni VNg; uks on `aagil Lüg; Ühä`kõrraga lei tagant suur tulekuum - - `vilja `kuarmad õlivad kõik nagu tule sies Jõh; vast olivad `oige `vaised ja nüüd tekköd omale kaik `uvved `uoned Vai; `öhta on kää Ans; mees oli nönda ädas; karjamalt rohi `körbend, loomad on puhas `nälgas; nüid oleme teineteisega tasa Khk; mered oo nii maas Mus; Juba oogid jöulud kää Kaa; kus sa siis said vaba `olla, kui sa `möisas pidid `päivi tegema; `meite tööd on nüid `kordas Vll; orju aeg oli `möödas Pöi; kõrts `olli rahvast täis Muh; obo on lövel, siis puristab ja ajab tatti `välja Emm; kui sa minestandgid oled, äi sa tee mitte midagid Käi; kell on palju järel Rei; kase lehed oo juba iirekõrvol; nääd oo nüid `riidus Mar; ma olen `päivis (hädas) nagu kuer kirikus Mär; et ma jalutu ole, aga ega ma `aige ole Kir; odrad oo `loomese peal Lih; mina olin koa imus ruki keevavee leba järele; maa on kares (söötis), tuleb üles künda; nutab, siss oo mokad naa `rõmpsus ja `käärus Mih; kell oo rikkes Tõs; ei ole paelu sańdim `olla, et `ammad ää on Vän; ma olen sest prii; ta on `völgu Ris; ma olin kahevahel, kas ma ikka lähen Kei; särk on alt `lõhki Hag; ma pean koa nii kammitses `kińni olema, ei ma soa `kuśkile `liikuma Juu; puu on `pungas Amb; pill on jaalest ära JMd; kanad olgu `aedas `kińni Ann; mina `veikese vennaga olen üksi kodus Tür; kas sa oled minu `peale pahane; lepad on piimas; mina olen sinu puolt Koe; aĺlikas on alati `lahti Kad; kell on kuus täis VJg; `äästati nisu õrast, kui ta koorikus õli Trm; õlima irmun, et ku lähväd `sinna; eks näd sellegä õle `amban (tülis) nüid; õled kõigega killan (hädas); `tu̬u̬rev one liun Kod; teeńe `tahtis nõnna, teeńe õli `vasta MMg; lehm oli ket́is Pal; oli minestuses, ei `tiadnud, mis ta tegi Ksi; vanaduse päeväd on käe KJn; ma oless nagu temä küllen `kinni Trv; ni̬i̬ ametniku - - mea olli nendeg ninda kimbun Pst; oi eldeke, temä om ju ennäst `vastu (rase) Krk; mõni olli siin täis joonu; mõtte om kiḱk `laokuli Hel; `ku̬u̬te ei ole enämb alaligi (alleski) Ran; `jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä, ei midägi tetä; suvva aasanduse om `kat́ski; miu käe om igävess läbi Puh; poiss tu̬u̬b neid soolatsit `silke kodu, peräst olet nii janun ku `oitku; tu̬u̬ olna käemä pääl; mia niipaĺlu [viina] konagi es võta - - mia olli ike jalal; kannel ei ole timmin (hääles) Nõo; ma `oĺli essissen periss; uss om lingil (uks on kinni) Ote; nu‿mma `pähkmiid täüś San; Olõss voḱk joonõn olõsiʔ, ma ürisi˽ka mõ̭nõ pooli `langa Urv; [ta] oĺl `köstre söögin kolm `aastõkõ; kui maʔ oĺl viimast last (viimase lapsega rase), siss oĺl maʔ `aigõp kui muide `aigu; närvi omma˽rikkõn Krl; kis ahelan om, ega˽tu̬u̬ vallalõ ei˽päseʔ; kas ma sul jalun olõ, et sa minnä ei˽saaʔ; sa is olõ `tu̬u̬ga nõuhn Har; päiv `otsa oĺl `jalgu pääl, a es väsü är˽kah; oĺlimi sõ̭nutusõn (sõnasõjas); mõ̭ni talo oĺl `väega˽kõrrahn Rõu; kell um kuuś är löönüʔ, um `säitsme pääl Plv; puu omma˽kõ̭iḱ karsah; imä ei ollõv inäp meele man; kahr om ka jalol Vas; ma olõ katõ kaalu pääl (kahevahel) Räp; nüüd ma olõ joonõ pääl; taa miiss om nüüd otsah Se; maa um vaevüssen Lut d. (mingil viisil) Eks sa õld `paigal, mis sa `vällä `juaksid Jõh; Mis sa siin elad vai oled, kui ajad ei parane IisR; sa ole vait Vll; Siis peab nii vagusi olema, kui ta midagi räägib Pöi; oli oma osaga rahul Muh; tanu, see pidi pεεs olema, muidu es tohi `olla Phl; `seltsis õdusam olla Vig; sii ta elab ja oleb, taal tulevad tilgad `kaela (katus laseb läbi) Kse; `laske `olla need puud sii vakka Mih; Lapsõd, olga vagavast, kui vanad inimesed `riäkväd Khn; `laśsis natuke `aega `olla Nis; `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; kas sa ei sua vagasess `õlla; kuda vanass `testi ja `õlti Kod; sai sedaviisi `siia `tultud ja `oltud Äks; lapsed, olge vait KJn; mis käperdat kassipojast, lase olla; temä om rahu kigege Trv; ole no vahel kah, mis sa ütte`puhku iki `orjat; ku sa omag `vällä tulet, sõss võit periss rahulik olla Krk; maan `laske olla pikembide, las [heinad] saava kastet kah Ran; kihulase `kangede seivä, mia es saa paegal ka olla; tõene - - mekib ääd ja parembat, mia ole vakka ja loputa mokka Nõo; ei olõʔ silmä täüt suigatõ saanu, nii ma õks kapõrdõ ja olõ `pääle Krl; kiiḱ (kõik) om `vaiki ja vaganõ; ala ollu˽sa vakka, kõnõla ennede Har; inemisekese˽kõ̭nõlasõʔ, kuiss om tettü ja `oltu ja `vaiva nättü; eläjäkeseʔ oĺli˽tu̬u̬ olõpuruga˽periss rahulõ Rõu; suvõl piät kalloga `väega hoolõn olõma, `sülgäjä˽tulõva `pääle Räp; ol‿no rahutsõhe Se e. (mingis asendis või suunas) kus puol sie on Hlj; `Päivä on `kaunis madalal, et akkab `varsti `luaja menema Jõh; ma ole pire `pitkas maas Khk; obused olid üksteśe `ändas Kär; `meite `vankrid olid `kõrbu; väräb oo `kiibas Mar; ole seal upakille, kuku viel kummuli JJn; tema `olla ikka väga `küirus Tür; kaks nuort `kuuske - - `maani olivad oksad Kad; Uhekra õmad one `lõune pu̬u̬l; obene õld pitkäli Kod; ta om mahan ku üits kivi kunagi Krk; obese - - kõ̭iḱ olliva rongin (üksteise järel); säĺlä pääl `olli, es lase `endä liigutada mitte Nõo; Jäŕv om meist õdagu pu̬u̬l Rõn; ta‿i taha jo krõńgsin olla San; Tu̬u̬ pu̬u̬ĺ, mis pääl oĺl, tu̬u̬ pli̬i̬k pääväga˽`valgõss Urv; tuuĺ om `perrä Har; lappõtüḱüʔ oĺli aidatala küleh ribah (rippus) Vas; Pedäjä ladvaʔ oĺliva˽loogah Räp f. (kellegagi või millegagi koos; kellestki või millestki eraldi) ku `puutu `tuule kätte, siis oled kala `riistost `ilma Vai; koes kaks ninapidi koos, sεεl - - kolmandal pole sönna minna Jäm; me oleme muidu ühes küll, aga elame teine teises pooles Khk; Vanasti elati oldi suurte peredena koos Kaa; me oleme lahus Muh; ei tea, kas‿se poiss oo selle tüdrukuga olnd Mär; `niskesegä ma ei aka õlema; kas õled koon õllud temägä; puasmed one lahun, lõng juakseb ku vurab Kod; marja`pańgi ma maha es jätä kah, tu̬u̬ `oĺli kõ̭ik aig üten Ran; nüid ole mia lihatiinust ilma nigu peni `pehmest leeväst Nõo; tõõnõ veli oĺl ka ütehn Rõu; ar sa˽näidega inämb olguʔ Vas g. (mingil ajal) kanad on sügise tiivil Khk; `rätsepp oli `eile `juua täis olnd Käi; Märt `olle täna maasikul läin Han; me olime sügisi ja kebadi naa `kimpus (vett oli palju) Mih; `terve nädal ollakse eenamal Amb; kell kaheksa olime Vägeva `jaamas Pee; pühaba läks karjuss kodu, ma olin siis ise karjas Lai; memm oli minev`aasta minu juures Vil; ma olli poole talveni kotu Nõo; oenass `olli iks sügise jo tappa Rõn; kala - - `ü̬ü̬se om paigal Vas
3. iseloomustab subjekti omadust, olemust, tunnust jne a. klassifitseerib, identifitseerib või defineerib subjekti mina olin kaheksama `aestane, kui hakkasin `käümä `lambass Kuu; vend oli `matrukseks Hlj; mei külä `ongi `leski `naisi külä Vai; [ta] oli ristiinimene; nee‿o oma`kaitse mehed, nee pole `sakslased mette Khk; kapukad oo suured `räimed Mus; vähiksed sönnid - - olid ula mullikad Vll; Nasin või näsin, kump selle õige nimi on Pöi; kakskümmend kopik oli nael [tubakat]; need `olle sõled olnd, mis `sõnna kurgo `alla `pandud Mar; kui ta oo `aastane, siis oo juba säĺg Kul; vaśkuśs pidada olema selle nimi Mär; siis oli pruut, ku kirikust tuli Kei; sie oli minu lapsepõlve asi HJn; sie on tomat, mis mul `taskus oli JJn; põkked on kõlud, kus põle enamb `õiget `tuume sies Sim; egä sa vaim et õle, ike iholik inimene õled Kod; `eestlased ollid, kes `kõŕtsa pidasid, `sakslast ei olnd Vil; miu esät emät olliv talu `ti̬i̬ńdre Krk; Viĺlandi ti̬i̬ om kuuskümmend `versta piḱk Hel; mia `küśse sedä`viisi, et mes inimese te olete Puh; si̬i̬ märä om kolme poja emä; `ankru `olli serände nigu õlle vaat Nõo; ma oĺlin siss siakarjuss joba TMr; must muld `ommegi tu periss muld Kam; nu̬u̬ om jaaniussi Ote; udrass ollõv vi̬i̬ elläi Kan; sa‿lt võõrass Rõu; sa‿lõdõ mul sugulanõ; no kas ti˽sõ̭ss koiraʔ olõdõʔ Vas; tõrõlõmine `ommõgi `hamba `heitmine Se b. iseloomustab subjekti laadi, omadust, seisundit jms `lained on `korged, `suured ja `korged Jõe; pisukane paat, no ega sie suur saand olema Kuu; [hülge] nena ja `korvad `onvatta `külmad ja `märjad VNg; miu kukko oli paremb kui siu oma Vai; kirikuub oli üsna nii `kurdus Jäm; inimesed on ullud küll, üksteist `riisuma Khk; olg mette nii naĺjakas `eese jutuga Vll; poiss‿o pitk küll Muh; ärgo `keegi nii rumal olgo, et tä teisele kõik ää räägib; ta oo‿tale `koormaks; juused olid aga `kruusis Mar; vesi juba tunnukse `leige olevad Mär; Ma ole vana, kui ma noor oli, siis põln masinud `kuskil Han; `pumplene lõng ei põle libe Var; `saarma nahk `olle kallis Tõs; Olga‿mtõ nda `uhkõ Khn; oinik talled oo suuremad Tor; `võt́sin omal uue naise, si̬i̬ on tüḱkis ilusam ku vana `oĺli; `uhtin `oĺli i̬i̬st `lahti, laste leit Saa; oled na lõnges, ei põle tugeb `ühti Nis; rammu poolest on koa teene teesest üle Juu; karu suitsu sink old `äśti ia HJn; metsa kits `olla väga arg Ann; ma olen nii väsind VMr; tõene laps one tõesess tõene, tõene ajab `jońni, tõene one põhjatu üvä; mõned pingid one raud`jalgega Kod; silmad ei õle nutused õllud Pal; isane sammaspool olema kuiv; mis si kuvve `aastane siis ära on Äks; jaaniliĺled oleva kirjud Ksi; pahase pale oleva punane KJn; Käsk olema vanem kui käsu`ańdja SJn; temä om kurb oma oleki sihen Trv; `olden sea targep (sa oleksid pidanud targem olema), ku tõine rumal olli Krk; vene kirvestega `paĺki lüvvä ei saa, na om õhukse Ran; ta‿`lli vähälik obene, aga jala - - käesivä juśtkui kerilavva all; `taivati̬i̬ üteldäss kitsass oleva, `põrguti̬i̬ üteldäss laǵa oleva Puh; sa‿led ää ollu, aga nüid sa olet kuri; ega neist äbärikest kana`poigest midägi `asja ei ole; temä‿m rammun nigu paku ots Nõo; ma‿lin ike `väikene ja oĺlin serände eläv TMr; tu̬u̬ vesine söögikene es ole jo midägi väärd Ote; to‿ĺl must niu kahru sitt San; vana olt, a `surma `peĺgät Urv; ega ta maailm nii kuri is ollu is; kirsimarja omma hää marja Har; olõsi˽kül˽hüä, ku˽ti˽võtasi˽`käśkä˽`sanna küttäʔ Vas; är `olkoʔ nii hońo, olõʔ tragimb Räp; ta om nigu siuǵ kavvaĺ Se; reheriha um `harvu `hambidiga Lut c. osutab päritolule kust sa kodusi oled; ei old `randlane, oli Vihasuost Kuu; üks üts Iiumaalt - - olevad Var; täma elab seal, kust ma kodo olen Mih; mede `preester `öeldas Petserist oleva Hää; setud, ni̬i̬d õlema Setumualt Kod; kost ta üteĺ `endä peri ollev Trv; `võ̭õ̭ra inimese om, mia ei tiiä, kost na om; miu emä `oĺli Pullikse talult peri Nõo; kes `kaugõpast oĺliva, es `saavagi˽kodu minnäʔ Urv; ta - - `oĺgina säält `Peipse veerest Har; timä om Hüŕsi küläst Vas d. osutab materjalile, ainele viepidavad `suśsid, vasiganahast oli `sääred Hlj; `sõrmuss on `kullast Lüg; Rihaalune on küll kivist, aga elumaja on ikka puust Pöi; `vankrid olid puust ja `vankri rattad - - olid koa puust Mar; nüid oo `juhtmed rauast, enne oli tammeväädist Mih; [ree] tallad olid saarest, `põlle `raudi all `olngi Aud; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu Hää; klubid, need vist olidki nahast Juu; vanast puukoorõst oĺliva pasuna, a nüüd omma vasitsõ pipari Võn; `rahkõ ommaʔ vägi `parkõ nahast Kan
4. liitaegu märkivalt a. isikulise tegumoe täisminevikus `Olsin `täüdünd `kohtusse `menna Kuu; sie (vanaisa) õleses `tiedänd neid vanu `asju Lüg; Ta `polla (polevat) noorelt `viina `maitsnud ka Pöi; ma põlegid lüpsn see sui Muh; üks mees on pöllu seest rahapoti löidn Phl; ta `olle lugend `piibli otsast otsani läbi LNg; ta põlla kartnd `ühti Mär; põle müün ega annud Kse; `peksa `olle saan iga tüha aśja pärast Aud; Unt oleja (olevat) terve päeva metsas suurt oinast `paśsinu, aga põle kätte saanu Hää; mina ei ole saanud `õunu nii pailu `koorida Ann; ühe `lamma `olla nad murd Tür; meie põlema täda kutsnd matusselle Trm; paĺju `kaśki ja `kuuśki õlema si̬i̬ rajo maha `murnud; ma‿p õlesi lähnud, tämä suńd minuda Kod; tuba - - oless võinud ka põlema minna Äks; kes seda küll oles aemand KJn; koht olema menule tagasi `antud SJn; ma‿less pidänu parembide elämä Puh; uńdid omava `kõńnuva sääl `ümbre aia TMr; ma‿lõ laudan `sündenü San; `Hammõ kaaltagunõ om `kat́ski lännüʔ Urv; timä ollõv `perseni `sisse satt; ma‿lõ nii `kuuldanu Har; kas tä ei olõss võinu˽`tsoĺki rattakõisiga tuuaʔ Vas; ar oma `häönü nu̬u̬ kelläʔ Se b. umbisikulise tegumoe täisminevikus sie oleva `löüetüd mere`rannalt Kuu; Looma`lautadele olla `tehtud ristid ukse `pεεle, siis polla undid `looma ära `murdand Mus; juba `olle lahutet koa Var; Kalad `ollõ `ljõnna `viidud Khn; agu ei saa muidu vidada, kui olgu `siutud Ann; sealt Vissuvere järvest `olla isegi vahel `augisi `soadud Tür; ega siis ole (ei olevat) tuulatud aganaid õiete `väĺla sialt rukkist VMr; seda põle täidetud Rak; õlgu mintud jalamaid Kod; oleva räägitud, et neil on vaĺss rahad ligi KJn; karu äkkega olna aenamaad `äestedu Ran; ta ollu muudetu soest Võn; `lamba rahuʔ ommaʔ mahaʔ `lü̬ü̬düʔ Urv; sinnä ollõv sõ̭ss vanaajonõ kuld pant Vas; `olkuʔ ti̬i̬ säet Se c. isikulise tegumoe enneminevikus `naised olite `kilkaned ja kisendanned Jõe; kured oli nokkind küll jalad purust (pakatanud nahast) Vai; mu emagi olli urjutand `uńti Mär; tä põln veel `tervese soan Tõs; `kuskil puol ma neid ei old näind VMr; olnu lapse `rinde `pääle `võtnu Äks; teene mi̬i̬s `oĺli siss saand `sinna appi Vil; siss `olli tullu üits jalgratta mi̬i̬s Nõo; like tõuvili oĺl kokku vajonu Ote; ńä‿`lli `raaskõsõ saanu iks aru kah San d. umbisikulise tegumoe enneminevikus oss (oleks) sann kütet ollu Krk; siss `oĺli laud ärä katetu TMr; muidõ perremihel oĺl raha varastõt Har; `lü̬ü̬mise jaost oĺli˽tettü niisugutsõ kovalka Räp
5. püsiühendites, mis väljendavad a. möönmist, nõusolekut, kinnitust `õlgu `ninda Lüg; olga siis nönda, kut me `rääkisime Khk; Olgu mis on Kaa; olga `peale, jäägu `oomseks Vll; vεhest lapsed moo eest ikka `armpsad, kas olgu vöi keige suurema vihamihe lapsed Käi; olga sedäsi Khn; olgo muud mis on, kui kääd jalad `terved on Ris; noor puaŕ pidand kua `laudil magama, olgu kui küĺm `tahtes Rap; tuleva nädala viel ei akata `leikama, olgu siis üle tuleva VMr; kui ta tõi, siis õlgu Trm; õlgu `meske tä one - - muko ti̬i̬n Kod; olgu sõ̭ss pääle, ma tule Krk; temä `äädust ma‿i tiiä, `olli mes tä `olli Nõo; ku˽timä mullõ häste üteĺ, et timä mullõ hobõst ei annaʔ, `olku˽siss Har; `olkõ noʔ, teḱe no mia taht Vas; vabõrnaʔ pandass kõ̭gõ tävvega tsäist, `olkõʔ varrõʔ, leheʔ vai `häelmoʔ Räp; `olkõ miä ollõh (olgu mis on) Se; las(e) (aga) olla (kinnitav, rõhutav väljend) Üks va libe mees, vastu nii εε, et lase olla, aga tagaselja sossib sulle ora perse Kaa; Sellel nii `kerge kuulmine veel, et lase `olla Pöi; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; Teevad nii ilusaid sõnu, nii et las aga `olla Jür; nõnna oma `jõmmi täis, et lase aga `olla Kad; `Seande vimm om sehen, et lase olla Trv b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist kas ole pagana `poiga - - tegi `uvved `saapad mutta Vai; Mis see nüid olga, ei saa änam magama Han; mis `töinamene see olgu, ruttu `karja Aud; kõik torikad ka siin jalus olgu, kuku kas `otsa Kad; mis `naaklemene‿se olgu ühte `puhku Plt c. suhtlusvormelites palvet, tänu vm soovimist Ole mehest, et appi tulid IisR; Ole sa - - tuhandest tänatud Kaa; ole sina `terveks seda ää toomast Vll; Ole miheks, `aita vigadid käiata Rei; ole ea, anna `moole sedä Mar; õle‿nd nõnna kaĺlis, õõru - - mino piha ja kaala `su̬u̬ni Kod; ole sa mehess, et sa ärä tõid Vil; ole nüid terven, et sa tullit Krk; olga terve esi kah Nõo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur