[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kitse|uba paakspuu – Hel Vrd kitseuibu, kitsi|ubats, -ubin
ladva|ubin ladvaõun (hrl võrdlustes) Punetess ku ladvaubin Hel; ta `oĺli ilus `tüt́rik, nigu ladva ubin Ran; ma‿la `aida, ti̬i̬ sanga-sanga, siss tulep maha periss ladva ubinit Nõo; Illos kuʔ ladva uppin Võn; nigu ladva upin, illuss inemine Rõu

maa|õun 1. kartul vanaste `üiti `kardoled maa öunad Käi; ikka `karduhvled meil, mõned `üidvad ikka õunad, maaõunad Kir; jõulu`lauba `õhta peremes `ütlend sulasele, `meitel naa ilusad maaõunad ja silgu soolvesi, tia mes `vaesed söövad. sulane `ütlend, mis muud kui undi`saue PJg; `moarjabä omiku, kui vares esimese muna teeb, sis ańti koa jälle moa `õunu Juu; `kartulid `üeldi vanasti maa õunad Lai; `kartuled või maaõõnad, kudas igäüks `ütleb KJn Vrd maa|ubin

2. metsõun Lapsed töid metsast korvitääve maaöuni; Maaöunad on pisiksed ning apud Kaa; Pisiksi maa`öuni nad närivad ka Krj

muhetama muhetama Kod Kan Räp Se/muhõ-/, -mma Plv Se; mohetam(m)a Se

1. õhetama, punetama läks näoss ilosass, akas muhetama nagu viina ubin Kod; ta um nii naaruline, muguʔ muhetass õnnõ; kui ma `haigõss jäi, siss nahk muhet́, iho nakass muhetamma Plv; võtt taa õks haigõst tu jääss, kõ̭iḱ jo näost mohetass Se
2. tärkama; rohetama mõts muhetass joba Kan; kesvä orass muhetass; kõ̭iḱ lööse jo muhetamma ja haĺetamma Plv; ku nakkas haina nõnna üles `lüümä, sis nakkas mohetamma Se Vrd muhenema
3. nakkama pallav tõbi muhõtass Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur