[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
ehk ehk R eP Hls hrv Krk, T Har Plv Räp Se; ehḱ hrv Krk, Hel San hajusalt V; ähk Sa Rei Han; εhk Ans Khk Phl; õhk hrv Pöi; ek Trv Krk Hel TMr
I. 1. a. (seob erineva tähendusega sõnu või lauseosi) või kaks `kompvekki `tuodi vahest ehk üks VNg; oli pruut `vaene - - ehk oli peiu kodu `vaene, siis `peeti ühes kohas ära [pulmad] Ans; tulgu tuld ehk `tõrva, ma lähe ikka Muh; räägi ehk `näita soole suust suhu ehk kääst kätte, aga sina aru ei saa Mär; see on tema, võta ehk jäta Juu; `pańdi supp `keema ehk kedagist Kos; `kapsa aśti oli `aitas ehk kus ta oli Ann; kui pahad ilmad on, ehk kedagi, sis lüeb [jooksva] valu `sisse igalepole VMr; tulgu mis tuleb ehk saagu mis saab Iis; kukk on kirju, ehk `valge, ehk punane Lai; kui `surri mõni lu̬u̬m ärä, ehk tapeti ärä, siss `võeti nahk ka ärä Vil; kas ta olli nu̬u̬ŕ neiu ehḱ vanami̬i̬s, [viina] pudel käis ümmer `rińgi Hel; mina ei `peĺgä mitte midägi, tuleb ette `sü̬ü̬mine ehk `lü̬ü̬mine Nõo; ku [liha] es olõ - - `võeti `silku ehk heeringet Plv b. (seob sama tähendusega sõnu) ehk kaks vakka ähk kümme külemetu Pha; tuulispask ehk tuule keer Kse; nuor `räimes on sipusk ehk sipka JõeK; teese `juurdes vabadikuks ehk teese maeas Pee; veke oesu ehk oenas Pil; kutsuti sis sedäsi et kase käsn ehk kase taal Vil; mehik ek metstuvi Trv; agudest tetti ka aid, toda üteldi aost aid ehk `aone aid Nõo
2. (lause või pooleli jääva mõttekäigu lõpul) või pelotas, kui `tõine `tõisele äkkitse midägi `ütleb ehk Jõh; noorik pani liha`vaana pääle `ande - - kas `enne `muistine öö ehk sukad ehk Jaa; nii `aige juba et jamsib kas tä pööräb εnäm ehk Mar; kui `mõisas oli kedagi väĺlalt vidamist, kas ärjabeid ehk, ehk `niukest `einu või `viĺla Rap; juodud, kui pulmad, matuksed ehk varrud ehk KuuK; keedeti pakso˽`kapstaʔ ehḱ, ehḱ, ehḱ ka sakõ˽kartoliʔ Plv
3. (möönvalt) a. kuigi, olgugi et sie `mardiks `käümine [oli] kohe pönev, ega `sendä siis ärä jäänd ja, ehk `hirmgi oli Kuu; ehk sa viel [jõu poolest] lähed ja tied `eina aga - - `miska sa tuod ära `selle `eina Hlj; ta oĺl kõrdsimiis ehk tal esi maad es olõ San; ehk küll kuigi, olgugi et Mehed ei tõhi enamb akkada edesi menema, ehk küll õlivad kahe mehe Jõh; aga sii meitel ega laps tunneb tähed, ähk tä küll lugeda ep osa Khk; ehk küll kõlgas kõhus ja agan augu ääre pääl, aga rõõvas oĺli seĺläs Saa; ehk sul on küll `vastameelt, ehk sa küll ei taha, aga tule ikke Juu; ja `siiski ma elan viel nõnna vanaks, ehk küll `rasket tüöd olen teind Amb; inimene ka igätseb oma kodu, ehk küll `võ̭õ̭ran paegan ää om olla Nõo; ehk sa küll ei˽tahaʔ, a˽sa˽piat `võtma [rohtu] Har b. ?kui toorest pattu ta `mõtleb te pääl, ehk te mitte ei olegi selle patu osalene Hää
II. adv 1. (välj võimalust, oletust või mööndust) a. võib-olla, vahest, äkki tõepoolest eks neid `aigusi ehk old, aga neil ei old inimesi VNg; tä sel suvel õli vähäne `eina kasv, kasinast sain `saatu `kümme ehk Lüg; ähk ajad sa loomad εε Khk; vanaema, ehk sul oo `nööri Muh; Otsi, ähk leiad mõne `pähkli Han; võib`o·lla ehk ma soan `minna `oome kiriku Juu; eks te‿nd ise ikke vist ehk olete koa kaŋŋast kudund VMr; ehk tahad nähä `lehmä, ma `näitän Kod; väĺläs on ehk jahe Pal; nad oĺlid siukst punakad vahest ehk kollased KJn; mea lää `vaateme, ek saa vi̬i̬l midägi perändust Krk; Jaan läits ehk `lõunele? Nõo; ehḱ vaest tulõ mõ̭ni hää inemine Har Vrd ehku1 b. või ähk olga kui suur tahab Khk; olgu ta ehk `kuigi suur, too ära Kos; ehk kui paelu siis selle `kangaga viel `pliekimisega oli [tegemist] VMr; ehk keśsi tuleb tuńnissama Kod; ehk kui `tahtsidki `alla Kiriläle `minnä, siss ike ilma nägemädä Nõo
2. kas, kas või; ükskõik `Melskati kogu `ehtu, `naura ehk koht `haigeks Kuu; mies saab ikke `naise, ehk `õlgu `perse `niinega `niulutud. `naine `õlgu ehk üle `kullatud ei saa noh; kivi `lennäb ehk kui `kaugele, kui paned kivi `nuora `õtsa ja `kieritad; iest õli rind `paljas `õlgu ehk kui külm `tahte; Rehavars on `katki, `õlgu‿hk `katki, ei õle mul `aiga parandada Lüg; miä olen `julge, lähän ehk kuhu `kohti Vai; ehk kurat `võtko `oopis ja tükkis ää Mar; kalsumehed käevad, `olla vahest nii `kimpus, mitte kusagilt ei soa öömaja ehk kas mine kuuse `alla Juu; mitte‿i `kuula, ehk tie mis sa tahad Kad
jaa1 ja(a) üld, jää MMg mööndussõna
1. (vastuses küsimusele välj nõusolekut, jaatust) jah kas on leppäd ka `urvas? – jaa, on küll Lüg; [Ah praegu käivad näärisokud?] jaa, sokud käivad `paergust Pöi; oi jaa, ahvenas oo ea kala Muh; jaa-jah, ta läks juba ära Kos; [Kas aasta läbi pidi käima mõisas?] jaa ike `aasta läbi jah Kad; tema `ütles aga ja ja sie on `õige VJg; ks sa ka taat `laadele `minnä. mia `ütli: jaa, pää lei maha Puh || jaa-sõna (abiellumise, kosjade puhul) – SJn
2. (väidet kinnitavalt, rõhutavalt) küll, tõepoolest; no, küllap ta (vanainimese) kopsusuoned, nied pidid jaa olema sedasi umistand Amb; olli mõnikõrd jaa, et tulli [lihale] nagu alb maik manu Pst; ää om ku läbi saat, jaa Krk; jaa ja siss `võtnu obesel suu kõrvalt `kińni KodT; nemä alustiva `augusti kuu joba pääle. jaa‿ah, `augusti kuu alustedi joba jah San || (konstateeriv, möönev) jaa, mammal on siis `saaki laialt old JJn
3. (välj kahtlust, uskumatust, halvustavat suhtumist) jaa, jumalukene, ei tõhi ińgätägi Kod; kooliõpetaja - - `ütles et jaa via `einu, `aita isal `einu vidada, siis sa jääd rumalaks Plt; ärrä ütelnu et: jaa, et kui mina sedäviisi nüid `mõtsa `laasta Rõn
Vrd jah
1. (vastuses küsimusele välj nõusolekut, jaatust) jah kas on leppäd ka `urvas? – jaa, on küll Lüg; [Ah praegu käivad näärisokud?] jaa, sokud käivad `paergust Pöi; oi jaa, ahvenas oo ea kala Muh; jaa-jah, ta läks juba ära Kos; [Kas aasta läbi pidi käima mõisas?] jaa ike `aasta läbi jah Kad; tema `ütles aga ja ja sie on `õige VJg; ks sa ka taat `laadele `minnä. mia `ütli: jaa, pää lei maha Puh || jaa-sõna (abiellumise, kosjade puhul) – SJn
2. (väidet kinnitavalt, rõhutavalt) küll, tõepoolest; no, küllap ta (vanainimese) kopsusuoned, nied pidid jaa olema sedasi umistand Amb; olli mõnikõrd jaa, et tulli [lihale] nagu alb maik manu Pst; ää om ku läbi saat, jaa Krk; jaa ja siss `võtnu obesel suu kõrvalt `kińni KodT; nemä alustiva `augusti kuu joba pääle. jaa‿ah, `augusti kuu alustedi joba jah San || (konstateeriv, möönev) jaa, mammal on siis `saaki laialt old JJn
3. (välj kahtlust, uskumatust, halvustavat suhtumist) jaa, jumalukene, ei tõhi ińgätägi Kod; kooliõpetaja - - `ütles et jaa via `einu, `aita isal `einu vidada, siis sa jääd rumalaks Plt; ärrä ütelnu et: jaa, et kui mina sedäviisi nüid `mõtsa `laasta Rõn
Vrd jah
jaah int
1. (välj kahtlust) jaah! põle taal kedagi Kse; ja˛ah! või käisite seal Koe
2. = jah a. (vastuses küsimusele välj jaatust) [Kõik tuli ise teha?] jaah Amb b. (väidet kinnitavalt, rõhutavalt) küll, tõepoolest jaa˛a·h, küll suab kua mis sul `tarvis JMd; ilusad talled kohe niikui. jaah aga nää jäävad jalust ära Tür; jaah, just nimelt! KJn; tu̬u̬dviisi küĺvi nurmõ tõsõst veerest `tõistõ, tuulõ peri jaah Plv
1. (välj kahtlust) jaah! põle taal kedagi Kse; ja˛ah! või käisite seal Koe
2. = jah a. (vastuses küsimusele välj jaatust) [Kõik tuli ise teha?] jaah Amb b. (väidet kinnitavalt, rõhutavalt) küll, tõepoolest jaa˛a·h, küll suab kua mis sul `tarvis JMd; ilusad talled kohe niikui. jaah aga nää jäävad jalust ära Tür; jaah, just nimelt! KJn; tu̬u̬dviisi küĺvi nurmõ tõsõst veerest `tõistõ, tuulõ peri jaah Plv
jah
1. mööndussõna a. (vastuses küsimusele välj nõusolekut, jaatust; ant ei) kas jah vai ei? Vai; onss ta kodu? – jah Jäm; [Kas ette ka midagi pandi pruudile?] jah‿jah, suur `valge põll ehk kiri põll Pöi; [Kas mõis härgi nuumas ka?] jah, `mõisas nuumati ka Rap; [Ise õmblesid särgi?] jah jah, ega meil siis rätsepaid old Amb; jah, ma lää kohe Krk; kas käńksepp kodu? – kodu jah TMr; sa nakat noʔ siss väist higuma? – jah, mul om tsiku `tapma mineḱ Har; kas tulõt? – jah Rõu || jaa-sõna, nõusolek abielluda sa olet jah `kostand elost ajast Lüg; Siis ikka `ütles jah ää - - jah on ju see laulatuse kinnitus Pöi b. (mingit väidet kinnitavalt, rõhutavalt) küll, tõepoolest; no, küllap ah sie vist oli lehes, sie vist oli lehes jah Jõh; kiitsakas kädistab jah sedasi Vll; jaah, olid jah küll need parunid metsalest Kir; sedasi oli `enne jah, kui ma laps olin alles Nis; nisuke veke [nisu] uńtjalg. jah ei tia, miks tal‿s nisuke nimi oli Amb; ennem jah ei raat́situd `süia ega magada JJn; latse pillike läits katik jah Trv; tu̬u̬ oĺl kah nigu `tohmań jah, tu `rätsep Kam; Jah, tü̬ü̬st ess saa˽viländ Urv; tu um nii jah, et kat́s munna ta munõvat jah Plv; jaha jah id jah‿a jah, ta ju `katkine Muh; jah ja `aamen (öeld kinnitavalt, nõustuvalt) Hää c. (välj kahtlust, uskumatust, halvustavat hoiakut) sa jah `mötle, suurelt maalt tulnd `seie `tarkust `otsime Ans; jah kis seda elu `aśsa jõuab`kõiki `reaki Rap; jah temäst nüüd minejat saab Trv; jah, temä nüid `ütless, ei `ütle temä Krk
2. jah ja a. (lause v poolelijääva mõttekäigu lõpul) ma mäletan sin oli sesa·mmune saun oli jah ja kaks surnud oli korraga tuas ja vanad inimesed olivad mõlemad jah ja - - ja kaks puu`särki oli tuas jah ja Rak; tal olli sõss kolm tüdärt jah ja poig ja Krk b. (iseseisva lause algul, eelmist mõttekäiku siduvalt) `kit́sesit oĺl `kümme tüḱki. jah ja tuĺliva sedä ti̬i̬d‿müdä üless TMr; ja `keśvi oĺl tõnõ vakamaa ja `kaara tõne. jah ja‿ss kolmass olli `kartul Rõn Vrd ahah, jaa1, jaah, jahki
1. mööndussõna a. (vastuses küsimusele välj nõusolekut, jaatust; ant ei) kas jah vai ei? Vai; onss ta kodu? – jah Jäm; [Kas ette ka midagi pandi pruudile?] jah‿jah, suur `valge põll ehk kiri põll Pöi; [Kas mõis härgi nuumas ka?] jah, `mõisas nuumati ka Rap; [Ise õmblesid särgi?] jah jah, ega meil siis rätsepaid old Amb; jah, ma lää kohe Krk; kas käńksepp kodu? – kodu jah TMr; sa nakat noʔ siss väist higuma? – jah, mul om tsiku `tapma mineḱ Har; kas tulõt? – jah Rõu || jaa-sõna, nõusolek abielluda sa olet jah `kostand elost ajast Lüg; Siis ikka `ütles jah ää - - jah on ju see laulatuse kinnitus Pöi b. (mingit väidet kinnitavalt, rõhutavalt) küll, tõepoolest; no, küllap ah sie vist oli lehes, sie vist oli lehes jah Jõh; kiitsakas kädistab jah sedasi Vll; jaah, olid jah küll need parunid metsalest Kir; sedasi oli `enne jah, kui ma laps olin alles Nis; nisuke veke [nisu] uńtjalg. jah ei tia, miks tal‿s nisuke nimi oli Amb; ennem jah ei raat́situd `süia ega magada JJn; latse pillike läits katik jah Trv; tu̬u̬ oĺl kah nigu `tohmań jah, tu `rätsep Kam; Jah, tü̬ü̬st ess saa˽viländ Urv; tu um nii jah, et kat́s munna ta munõvat jah Plv; jaha jah id jah‿a jah, ta ju `katkine Muh; jah ja `aamen (öeld kinnitavalt, nõustuvalt) Hää c. (välj kahtlust, uskumatust, halvustavat hoiakut) sa jah `mötle, suurelt maalt tulnd `seie `tarkust `otsime Ans; jah kis seda elu `aśsa jõuab`kõiki `reaki Rap; jah temäst nüüd minejat saab Trv; jah, temä nüid `ütless, ei `ütle temä Krk
2. jah ja a. (lause v poolelijääva mõttekäigu lõpul) ma mäletan sin oli sesa·mmune saun oli jah ja kaks surnud oli korraga tuas ja vanad inimesed olivad mõlemad jah ja - - ja kaks puu`särki oli tuas jah ja Rak; tal olli sõss kolm tüdärt jah ja poig ja Krk b. (iseseisva lause algul, eelmist mõttekäiku siduvalt) `kit́sesit oĺl `kümme tüḱki. jah ja tuĺliva sedä ti̬i̬d‿müdä üless TMr; ja `keśvi oĺl tõnõ vakamaa ja `kaara tõne. jah ja‿ss kolmass olli `kartul Rõn Vrd ahah, jaa1, jaah, jahki
jo jo(o) Kuu Vai S Mar Mär Kir Kse Tõs Aud Ris Rap Juu Kos Jä VMr Kad Rak I Lai Pil KJn Trv Krk T V; juo R Jür HJn JõeK JJn Koe VMr Rak; jua Hlj Jõh VJg Iis; d́o(o) ~ do Lei
1. ajaadverb juba (hrl lauserõhutus asendis ja kiirkõnes) kui on suur vesi meres, siis [angerjapüük] akkab juo `juuli kuust akkab juo `piale; Juoks sa `jälle tulid `meile, tied kohe tihejä sen `käümisegä Kuu; juo `ammust `aika juo on `aige juo Lüg; `mitmes aasta on siin `olla jo Vai; pöld joo naa `aljaks läind Käi; jõe suu joo `lahti jääst, kebäde jo tuleb Mar; nemä jo üle kuuskümme `oastad surnd Juu; tule joo, ma `ammu `uotan JMd; `valgõ om suuŕ jo väläh Räp; ku saa d́oo äste kuju sõs `pandmin om rukka Lei; juba (...) jo oli juo täielik tüdruk juba juo JJn; rüä orass aĺlendab joba jo Nõo; joba `vihma rabistass jo Ote
2. rõhuadverb kindlasti, muidugi, tõepoolest, ometi; küllap, arvatavasti juo sie siis sie `ussi pää oli Kuu; kodu jo appendati [koort] ja sis `tehti kodu jo `kuorest võid RakR; tä teeb jo mihele kapedid Khk; joo se pidi nii olema Muh; eks ajad kõik seal [kalendris] sees ole joo Mar; jo ta on `süidlene Ris; siis ei sua juo neid märjalt ää korjata Koe; vend on `ammugi jo surnd jo Kad; joose ta tiäb, aga ei `ütle Kod; joo ni̬i̬ arsti ka ei saa avitada, arvatass et vanaduse viga Puh; kae poiss kõ̭ik kaosi `katski `pessenu, no om jo jabur Nõo; jo‿śs tal seast ei oole, kedä oless võtten [naiseks] Krk Vrd joh, ju, juh
1. ajaadverb juba (hrl lauserõhutus asendis ja kiirkõnes) kui on suur vesi meres, siis [angerjapüük] akkab juo `juuli kuust akkab juo `piale; Juoks sa `jälle tulid `meile, tied kohe tihejä sen `käümisegä Kuu; juo `ammust `aika juo on `aige juo Lüg; `mitmes aasta on siin `olla jo Vai; pöld joo naa `aljaks läind Käi; jõe suu joo `lahti jääst, kebäde jo tuleb Mar; nemä jo üle kuuskümme `oastad surnd Juu; tule joo, ma `ammu `uotan JMd; `valgõ om suuŕ jo väläh Räp; ku saa d́oo äste kuju sõs `pandmin om rukka Lei; juba (...) jo oli juo täielik tüdruk juba juo JJn; rüä orass aĺlendab joba jo Nõo; joba `vihma rabistass jo Ote
2. rõhuadverb kindlasti, muidugi, tõepoolest, ometi; küllap, arvatavasti juo sie siis sie `ussi pää oli Kuu; kodu jo appendati [koort] ja sis `tehti kodu jo `kuorest võid RakR; tä teeb jo mihele kapedid Khk; joo se pidi nii olema Muh; eks ajad kõik seal [kalendris] sees ole joo Mar; jo ta on `süidlene Ris; siis ei sua juo neid märjalt ää korjata Koe; vend on `ammugi jo surnd jo Kad; joose ta tiäb, aga ei `ütle Kod; joo ni̬i̬ arsti ka ei saa avitada, arvatass et vanaduse viga Puh; kae poiss kõ̭ik kaosi `katski `pessenu, no om jo jabur Nõo; jo‿śs tal seast ei oole, kedä oless võtten [naiseks] Krk Vrd joh, ju, juh
joba1 joba Kuu Rid Mär Kir Lih Saa KJn Vil eL
1. ajaadverb (niihästi ajaliselt ette- kui ka tahapoole ulatuvalt) juba mennetki venegä joba mere pääl ja vist `joudand joba ligi `siie`puolesse `Suome vahesse Kuu; rohi joba aĺlas Rid; oli joba kahessakümmend viis `aastad Kir; ma‿lin joba naese mi̬i̬s KJn; neĺlas kõrd joba Trv; päe tõususs joba, veerek om joba nätä Krk; sannan ma kona joba käesi pääle `jõulu Ran; to‿m enne`mustne jutt joba, toda me‿leme `kuulu ammu joba; joba poig tagasi, ärägi käänu joba Nõo; tule joba San; tu oĺl joba toonaʔ kui tä joba kotost minemä `sõitsõ Kan; tanh saman oĺl põud, joba satass `vihma Har; joba (...) jo(h) joba miu lait́s kõńd joh; kardultel om loomakse ala lu̬u̬d joba joh Krk; rüä orass aĺlendab joba jo Nõo; joba `vihma rabistass jo Ote; ku joba jo `karja `kõlpsi, siss lät́si `karja Krl
2. rõhuadverb kindlasti, tõepoolest, küllap, arvatavasti, täiesti, päris migä `paksemb `nääding, sie igä joba nabist siis inimist kans Kuu; mõni om joba `lu̬u̬du serände `peĺglik, `peĺgäb egä `tühja `asja Ran; küll ma sulle raha ärä tu̬u̬, mia joba tõese oma ei võta Nõo; serände `väikene übrigukene, kos saap panna `mõnda `asja joba ärä Rõn
1. ajaadverb (niihästi ajaliselt ette- kui ka tahapoole ulatuvalt) juba mennetki venegä joba mere pääl ja vist `joudand joba ligi `siie`puolesse `Suome vahesse Kuu; rohi joba aĺlas Rid; oli joba kahessakümmend viis `aastad Kir; ma‿lin joba naese mi̬i̬s KJn; neĺlas kõrd joba Trv; päe tõususs joba, veerek om joba nätä Krk; sannan ma kona joba käesi pääle `jõulu Ran; to‿m enne`mustne jutt joba, toda me‿leme `kuulu ammu joba; joba poig tagasi, ärägi käänu joba Nõo; tule joba San; tu oĺl joba toonaʔ kui tä joba kotost minemä `sõitsõ Kan; tanh saman oĺl põud, joba satass `vihma Har; joba (...) jo(h) joba miu lait́s kõńd joh; kardultel om loomakse ala lu̬u̬d joba joh Krk; rüä orass aĺlendab joba jo Nõo; joba `vihma rabistass jo Ote; ku joba jo `karja `kõlpsi, siss lät́si `karja Krl
2. rõhuadverb kindlasti, tõepoolest, küllap, arvatavasti, täiesti, päris migä `paksemb `nääding, sie igä joba nabist siis inimist kans Kuu; mõni om joba `lu̬u̬du serände `peĺglik, `peĺgäb egä `tühja `asja Ran; küll ma sulle raha ärä tu̬u̬, mia joba tõese oma ei võta Nõo; serände `väikene übrigukene, kos saap panna `mõnda `asja joba ärä Rõn
ju ju(u) Jõe S L Kos Amb Kod Pal Äks KJn; d́u Lei
1. ajaadv juba (viimasega võrreldes hrl enam lauserõhutus asendis, kiiretempolisemas kõnes) kell oli ju kolm kui `rannast ära tulime Jõe; akab ju alliks `lööma, `koitu akab tegema Jäm; juba kahessakümmend ühüssa täis ja kuuś kuud ju `peale Kir; ju `valge väĺlas Hää; kui eenamalle `mińti, siis olid ommuku ju pääva tõõsu aeg plat́sis Äks; vanasti riśtiti iki lapsed ju tiĺliksest päräst ärä KJn
2. rõhuadv kindlasti, muidugi, tõepoolest, ometi; küllap, arvatavasti map‿saa ju `outu `pεεle Jäm; ju sa need nimed tεεd Ans; ju vanu igi nääb, mis saab Khk; Ju jätab saju üle Kaa; Sa oled ju täna jöudnd küll Pöi; juu te tulete tagasi Muh; kodu ei saand nii peenikest [lõnga], ju see ikka poest `toodi Rid; jues ja kuigas, nied ju ljönnud Khn; eks ma ole ju vana juba Hää; sina juu sõid juba Kos; eks sel Liinel on ju ia suuvärk Pal; kivi ju vajub `põhja Äks; tal (leival) ei olnd ju midägi iäd maetset KJn
Vrd jo, joh, juh
1. ajaadv juba (viimasega võrreldes hrl enam lauserõhutus asendis, kiiretempolisemas kõnes) kell oli ju kolm kui `rannast ära tulime Jõe; akab ju alliks `lööma, `koitu akab tegema Jäm; juba kahessakümmend ühüssa täis ja kuuś kuud ju `peale Kir; ju `valge väĺlas Hää; kui eenamalle `mińti, siis olid ommuku ju pääva tõõsu aeg plat́sis Äks; vanasti riśtiti iki lapsed ju tiĺliksest päräst ärä KJn
2. rõhuadv kindlasti, muidugi, tõepoolest, ometi; küllap, arvatavasti map‿saa ju `outu `pεεle Jäm; ju sa need nimed tεεd Ans; ju vanu igi nääb, mis saab Khk; Ju jätab saju üle Kaa; Sa oled ju täna jöudnd küll Pöi; juu te tulete tagasi Muh; kodu ei saand nii peenikest [lõnga], ju see ikka poest `toodi Rid; jues ja kuigas, nied ju ljönnud Khn; eks ma ole ju vana juba Hää; sina juu sõid juba Kos; eks sel Liinel on ju ia suuvärk Pal; kivi ju vajub `põhja Äks; tal (leival) ei olnd ju midägi iäd maetset KJn
Vrd jo, joh, juh
juba juba hv R, eP(üba Koe, jüba Kse, jübä Var) Hls Puh Ote
1. ajaadv (niihästi ajaliselt ettepoole kui ka tagapoole ulatuvalt) juba juba sie `eitas `enge Lüg; mai kuus lihab juba üsna kevadeks Ans; aeg on na iline juba Käi; ruki o joo nii küps, et pudiseb juba Mar; `lähkred ika vanast aeast juba Kir; juba ta ongi siin; juba `jälle akkas sadama Kos; kuus `aastad juba surnd Ann; ahi oli juba `köötud siis ja Pee; üba on üleval Koe; suur poisi volakas juba, aga tüed ei viitsi teha VJg; pilved akavad juba `käimä Kod; vaevu sai `istu, ku ta juba tulli Ote; juba - - jo ~ juh nüid akkab ka juba jo pikemaks minema öö Ann; kui [lapsed] olid juba nii suured, et juba jo `oskas sedas oost aeada ja `käia Pee; Musta`rästa om siin juba juh; Juba kirikurahvas kodun juh Hls
2. rõhuadv kindlasti, tõepoolest, ometi, küllap, arvatavasti, täiesti, päris juba sie `naine ikke `nendele ei `mieldind, `kutsusid mind tagasi Lüg; Seda`viiti on juba tööl edu, inimesed on kenasti üksinõua `väljas Pöi; Kui juba, siis juba (s.t kui midagi teha, siis teha ka põhjalikult, hästi) Vän; `talle ei tuld `kuśkilt `väĺla, juba se uńt siis seal oli kes ta ää `tõmmas sealt Kad; viie `kuune `kaalus juba sada kilu, si̬i̬ on juba siga Äks || juba ta annab (s.t ei ta anna) Plt | kaksipidi `mõtleb peale, enni ikke lubab, juba pärast ei anna Mär; kas‿se lõśs oli natuke tilgastand, juba ma ikke aru ei saand JJn
Vrd joba
1. ajaadv (niihästi ajaliselt ettepoole kui ka tagapoole ulatuvalt) juba juba sie `eitas `enge Lüg; mai kuus lihab juba üsna kevadeks Ans; aeg on na iline juba Käi; ruki o joo nii küps, et pudiseb juba Mar; `lähkred ika vanast aeast juba Kir; juba ta ongi siin; juba `jälle akkas sadama Kos; kuus `aastad juba surnd Ann; ahi oli juba `köötud siis ja Pee; üba on üleval Koe; suur poisi volakas juba, aga tüed ei viitsi teha VJg; pilved akavad juba `käimä Kod; vaevu sai `istu, ku ta juba tulli Ote; juba - - jo ~ juh nüid akkab ka juba jo pikemaks minema öö Ann; kui [lapsed] olid juba nii suured, et juba jo `oskas sedas oost aeada ja `käia Pee; Musta`rästa om siin juba juh; Juba kirikurahvas kodun juh Hls
2. rõhuadv kindlasti, tõepoolest, ometi, küllap, arvatavasti, täiesti, päris juba sie `naine ikke `nendele ei `mieldind, `kutsusid mind tagasi Lüg; Seda`viiti on juba tööl edu, inimesed on kenasti üksinõua `väljas Pöi; Kui juba, siis juba (s.t kui midagi teha, siis teha ka põhjalikult, hästi) Vän; `talle ei tuld `kuśkilt `väĺla, juba se uńt siis seal oli kes ta ää `tõmmas sealt Kad; viie `kuune `kaalus juba sada kilu, si̬i̬ on juba siga Äks || juba ta annab (s.t ei ta anna) Plt | kaksipidi `mõtleb peale, enni ikke lubab, juba pärast ei anna Mär; kas‿se lõśs oli natuke tilgastand, juba ma ikke aru ei saand JJn
Vrd joba
jumal jumal g -a R(n jumala VNg) eP(jomal Käi Phl; emf jummal Kaa Juu Ksi Kõp) M(g -e); jummal (jummaĺ) g jumal|a Hel/g -e/ T(`jummal Ran Nõo, `jommal g -õ, jomalõ San) V(g -õ Krl Har; d́umma|l, -ĺ g d́umala Lei; [j]õ̭mmaĺ g [j]õma|la, -lõ Kra)
1. a. ristiusu jumal, kõikvõimas üleloomulik olend, maailma looja ja juhtija; paganlik jumalus, haldjas, hingestatud looduse osa, kaitsevaim; loodus, saatus eks nää, mis se jumal tieb sene suvega; paganol on `paĺlo jumalo; vanad jumalad Vai; jumal valitseb maai·lma üle; jumal ülendagu tä `inge ning alandagu tä pattu, `antku jumal tääle εεd `ingamist (surnust) Khk; suur jumal o mind oidn Muh; see oo jumala arm, et se ikke `inge jähi; `enni vanast olle `tehtud ikke jumalud, äbä jumalud Mar; juńn oo jumalast `loodud Mih; jumal oo vaim, tänd võib igäs `kohtas paluda, tä kuuleb igäs `kohtas; vana `seäduse jumal oli `enne - - kui tapeti ja ohverdati looma verega Tõs; jumal olgu meile armulene Hää; kõigevägevam jumal Ris; vear jumal on ebajumal Kos; ma ańnin ennäss jumala ualess, ehk jumal `aitab; vanass tõid metsäss suare puid, ni̬i̬d õlid jumala kasvatet, egä näd kellegi õmad esid õle; ebäjumalad õlid vanal aal; vihma ja viĺja jaoss õli jumal Kod; jumal, kõege vägevam, kis `taeva ja moa on luonud; jumal on isa ja poeg ja püha vaim, täma elab igal pu̬u̬l Pal; mis jumalest lu̬u̬d, neid `liĺli ma tunne; väärjumal om ebajumal, om si̬i̬ mis mitte jumal ei‿joole Krk; om ike jummal `tervust `annu; mõnel inimesel om jumalast `antu piḱk igä Nõo; tä nii jumalõst `ańti, et elugõ `päśsi Krl; nii piḱk `haigus om joʔ jumalõ `nuhkluss, `ülhlest määrät; mõ̭ni om vi̬i̬ jummal, mõ̭ni om uku jummal Har; [külvaja] võt́t kübärä pääst ja pallõĺ viläle jumala õnistust Räp; surma tõbi, jumalast last tõbi Se; `bõ̭rdõ‿d́ummaĺ om ai‿`riḱtig Lei; annaʔ jummaĺ kõ̭kkõ mõistaʔ, ei `kõikõ tetäʔ; muśa um kua usuki eiʔ jumalalõ Lut || fig ilmeksimatu, kõikteadja, targim [inimene] egä si vana rahvas jumal õle, et tiäb kõik Kod; tahab `kõike oma kätte, kas sina oled se kõige jumalam Plt | kahekeelsest inimesest Tu̬u̬ noʔ määne ineminõ, igäväne `mitmõ jumala `tiindre Vas b. jumalakuju; pühapilt; ikoon jumala kojud nee on `võõrad jumalad Khk; `enni olle ike jumal olnd. üks puu kaigas olnd `nurkas, keind sedä‿s põlvili maas palumas; kummardavad neid puu jumalud Mar; panid ühe kivi jumalass ja kummardab sedä; iied oo vana aja jumalad; tegid saviss kuju ja panid iie nimess; mes veneläsil nukan seesäväd `veiksed jumalad; suur jumal, mes kerikun seesäb `altari eden Kod; jummal `oĺli neil [vanausulistel] nukan Ran; paganõ rahvass tege puust jumalõ ja kumardass tu̬u̬d Har; keriku ummaʔ jumala `pantuʔ Lut; vene jumal apostliku õigeusu pühakuju, ikoon Palu ja kummarda nagu vene jumalad Tor; vene jumal nurgas Iis; rummal nagu venne jummal Hel; loĺl ku venne jummaĺ, esi nulgan ja pää palass Har; võõras j. ebajumal `vöörud jumalid kummardavad Khk; `tienib vöörast jumalad Ris; ega si̬i̬ (kuldvasikas) põld kellegi jumal, si̬i̬ õli võerass jumal Pal || fig kes siss teisele paha tegi, siss `ööti et see `võera jumala teenistus Mar c. jumala [koos noomeniga] jumalast seatud, määratud; looduslik, loomulik; sünnipärane, paratamatu, inimese tegevusest sõltumatu tämäl on silm `aige, sie on jumala `luodos (s.t kaasasündinud viga) Lüg; ühed jumala tuuled ja pεεvad puhas Emm; üks kõva jumala toŕm oo [täna] küll Rid; sa oled kui jumala puu üksindä Tõs; Jumala sańt (sünnipäraselt või õnnetuse tagajärjel vigane) Rak; suri jumala `surma, egä tädä es tapeta Kod; jumala `lu̬u̬dus om imelik, et kudass ni̬i̬ kure tääve ärä minnä ja tulla jälle pesitem Krk; mia küll ei kunsti, üte jumala päevä kõ̭ik (s.t kõik päevad on ühesugused); `varguse peräst `lasti siĺm pääst `väĺlä, egass jumala riśt ess ole Nõo; ta om tel jumalõriśt, et ta `haigõss jäi; üt́s jumala päiv paist kõ̭igin paigun, olõ˽konh taht Har; kiä ti̬i̬d kas um tä jumala riśt vai tulõ esiʔ `hińdäst Rõu; Kattõ niguʔ jumala tsirk, siivoʔ säĺäh (kadus jäljetult) Vas; Jumala kuiv (põllukuiv) [vili] Räp; õlõ no ku jumala puu (täiesti üksi) Se; jumala haigus vähä ikke `aigevimm oli `külles aga `ninda‿t `niisukest jumala `aigust ei olt tal midagi VNg; jumalast `luodud kõhe üks `aiguss ja tõbi inimisele, sedä `üellässe viel `kahte pidi, jumala `aiguss ja `surma `aiguss Lüg; aga jumala `aigosed oo puhas Mar; nõid üteĺ ärä, ka lehmäl on tõine inimen viga tennu või jumale `aigus Krk; jumala ilm 1. päev(aaeg); ilmastik `Ninda ilus pühabäne jumala ilm, et kuhe `kahju kodu `istuda IisR; Äi seda‿p tee midagid, mis jumalailm päävapidusel veel veib teha Kaa; Jumala ilm teeb ikka seda mis ta tahab, inimese `tahtmine `aita sii midagi Pöi; eks ühöd jumala elmad ole puhas Mar; Jumala ilm rõõmustab Tõs; Jumala `ilma ja lapse perset ei või kunagi `uskuda Hää; egä jumala ilma vasta ei saa KJn; śjo˽om jumalõ ilm, olkõ timä sadõjanõ vai olkõ illośs Se 2. äike; halb ilm jumala ilm aeg naiste lastega `väljas (sajab, tormab, tuiskab) Khk; Vali jumala ilm oli väljas Mus; Jumala ilm pole ilmaski kuri, inimene ise oo kuri; Jumala ilm löönd eile Kaarmases Taavi elud pölema Kaa
2. a. (paljudes kivinenud väljendites ja hüüatustes, sag ilma erilise leksikaalse tähenduseta) noh sinä `eldene `taiva jumal, kui sinä `räägid minu `pääle pattu juttu Lüg; os‿sa armoline jumal Mar; oh sina vanade jumal, kudas laps ädas Hää; ma akkasin kohe `nutma, et oh sa jumal, nüid ma soan `peksa Jür; mu jummal, olid läind nigu vuhh Ksi; oi jummal nii tore oĺli `sõita ikki Kõp; os‿sa pühä jumal; os‿sa suur jumal, tule esi mul appi Krk; oh sa `taivanõ jummaĺ Urv; Oh jummaĺ taad vilä `raiskamist, mis no külʔ um Rõu; jumal halasta ~ hoidku ~ hoia ~ keela ~ paraku (halasta ~ hoidku ~ paraku j.) (ehmatuse, üllatuse, kahetsuse väljendus) alasta jumal teid (lapsi), miks te õleta `ninda `kuerad; jumal paraku, mis nüüd viel `kõrvad `kuulevad Lüg; oh jummal `oitka, egas pole `muistene elu Kaa; See töö oli küll na ooletu, et jumal oia Han; oh sa paraku jumal, mis aga nüid soab Tõs; nüid on et jummal oitku loomad ei tia kuda`moodi kõveras küĺmaga Juu; vähä minä õlen jala käenud, jumal alassa küll Kod; ma olen nii otsas kui jumal `oitku Äks; jumal paraku seast elu, ei `kõlba si̬i̬ `koekile Trv; täl om ka nii paĺlu `vaiva et `jummal alesta Nõo; jummal oia nii targass saamast [et pisuhända teha] San; sai nahutõ et jummaĺ `oitku Urv; ku är `süändöss, siss jummaĺ `hoitko Räp; jummaĺ parakuʔ, olõ õi asi `häste; kõiḱ oĺliva sääntse `müĺke siseh, sinnä ko lehm kui jummaĺ keelä `sisse jäi, sis saa as kui `vällä kaʔ Se; (tule) (sa) jumal appi ~ jumal avita (imestuse, põlastuse, kohkumise puhul) tule jumal appi, mii pagan sa nüüd õled tehend Lüg; tule sa jumal appi, `vaata mes nüid oo Mar; tule jumal appi, juttu mis kua `aetakse VJg; jummal esi tulõ appe Räp; jummaĺ appi, mis sa tan `tiede Lei; jummal avidaʔ, śoo um `õiguśs Lut; (kes) jumal (seda) teab (on teadmata) kie jumal sedä tiab, on ka `õige sie vai on vale midä nie `räägivad Lüg; kis jumal seda teeb, mis sellest saab Khk; [viinavooris käimine] oli jumal tiab mis `aegne Kad; kes `jummal toda tiiäb, mes saab vai mes tuleb Nõo; tää nigu harinõs vai jummaĺ timmä tiid, a nakkas õ̭nnõ `ḱanma Se; (tänu; rahuloluväljendus) `aituma jumalalle, sain `kraami küll Lüg; `aitimal `ööti `ühte `jooni Muh; jumal tänätud, sai tast `lahti Mar; Jumal tänatud, tütar karatud, piimatilk jälle majas Vän; tänu jumalalle, et sitke ing on Kad; lapsed `paavad käed kokko, kui süägilavva juuress tulevad ärä ja `ütliväd: at́tä·hh jumalalle; laps oo terve nüid jumal tänätud; üvä `tohter õli, jumal `antku `tälle `tervid Kod; jah, jumal tenätut, miu emä kasvat́ miu iluste üless Hel; at́tuma jumalale, kõtt om täis Ran; jumalale tenu, et ma jala ette näe, et ma kot́t `pimme ei ole; angu jummal teele `tervust edesspidi elädä Nõo; jumalõ tenu, `paistuss om alanu ärʔ Krl; jumala teno, sjo päiv sai jäl˽eletüss Se; ait|jummaĺ ~ -d́ummaĺ Lei; paĺlo jummaĺ and nii paĺlo iist aitü·ma jumalalõ Lut; jumala eest kindlasti, tingimata, tõepoolest; (koos eitusega) mitte mingil juhul jumala eest ma pole teind seda Jäm; jumala eest ei ole `rääkind egä teind koa mette Mar; jumale i̬i̬st si̬i̬ om `õiguss Krk; jumala iist, ärä sa tu̬u̬d üldü eiʔ, tu̬u̬d ei olõ vaia kõnõldaʔ Har; jumala nimel id jumala nimel õlen ma `õige Lüg; ää tee sedä jumala nimel Tõs; jumala päralt (möönvalt) olgu jumalapäralt ta käe `pealegi Mar; jumala pärast (kinnitav, vannutav, hoiatav ütlus) Jumalapärast ma `ütle `soole, pea suu Pöi; jumala päräst, ää sa mette kedagist räägi testele Mar; jumale peräst, ärä sa mitti tetä usu; jumale peräst, si̬i̬ om `õigus Krk; jumal küll küllalt, piisavalt saa mi d́ummaĺ küĺl, mia andaʔ; tšaalõ jummaĺ-küll Lei b. fig Jumala jatk on `suuremb kui and; Kui jumal `iŋŋε perib, küll siis `pergel periji tuob; Mene jumala `perset `peksämä (saatuse vastu ei saa); Ekse old tämä süü, aga sai siis ka omad jumalad (sai tõrelda) Kuu; Jumal `oiab `juodikut IisR; Kül jumal rikast rinnust kinni peab, kunni vaene järele jõuab Krj; On adr põllal siis on talised tööd jumalaga Pöi; Inimene mötleb, jumal juhib; Jumal taevas, kapten laevas Emm; Taal on muistos jumalaga (arust ära) Käi; Jumala `veski kivid jahvatavad pikkamööda, aga kindlalt Rei; Egä miogi jumal lätläne põlõ; Piäks jumal surma `tuõma, küll vana kurät vara päriju suadab Khn; Jumal on meie mees (ettevõtmine õnnestub) Vän; Jumal maksku sinu tööd, kass kannab sabaga metsa Saa; sai õli nagu jumal mess (väga hea) Kod; jummal suun, aga korat süd́ämen (silmakirjalikkusest) Ran; `eldet inimest armastab `jummal ja `tõene inimene Nõo; äid avit jummal Krl; ei avida minnu nu inäp jummaĺ ei juudas; Siin om küll jummal kepiga man saisnu (heast põllust) Vas; Jummal lähkedsen, kurat ligi Räp; ńahkaŕ – taast saa aiʔ jumalalõ küńneld ja `juudalõ tungõld; jummaĺ `viskas kiviga pääh́hä ku nakkat täńni (öeld nutjale) Se; jummaĺ jätet `tarrõ (tare tühi); jummaĺ jauh ka ku kivi Lut; jumalal päevi ~ aega, peremehel leiba (s.t tööga pole mõtet kiirustada) küll jumalal `päivi, kui peremehel `leiba VNg; Jumalal `aega, peremel `leiba Han; jumalõl om `päivi, `perhemihel om `leibä Har | jumal `körges, kunningas `kaugel, kessele sa `kaibad Vll; Kellele sa `kaibat umma hätä, jummaĺ um `korgõn, `keiśri `kaugõn Rõu; jummaĺ `taivah, kohuss `korgõh, tuu mõist kõigilõ `õigusõ Se | (kiirustajale öeld) ega jumal pole kiired loond, jumal löi iired Rei; ega jumal põle kiiret loond, aega küll, et ta iired on loond Lai; nagu vana jumala selja taga muretust elust Mis sii viga, ole just kut vana jumala eese selja taga Kaa; Elab nii kui vana jumala selja taga Amb; Mes temäl, ta om nigu vana jumala säĺlä taka Nõo; annaks ~ aitaks jumal (mitmesuguste soovide puhul) annab jumal varsakest, siś ta annab ka moĺlikest ~ kaerakest Hää; Annaks jumal vihmukest, et saaks selja sirutist Pee; Aitaks jumal ahju peale, tõstaks tõrre jääre peale, kergitaks kerisse peale Pal; Annaks jumal järve vett, kapis kama jahu küll TMr;(äikeset, halvast ilmast, vihmasajust) Küll sie jumal `kuivata ken `kasta Kuu; Vana jumal on köige kutsikatega `latsis Pöi; Vist vana jumal kodunt ära ja lapsed ei tea, mis teevad Amb; [lapsele öeld] ära tie paha, vaata jumal `tapleb VMr; jumal tõreleb Kod; A koa jummal `hämmäss, küll tu̬u̬ `kuivass kah Räp; jummaĺ kõmistass Se; (suremisest) Jumal võttas `lauda ja `luomad IisR; jomal on teda ära vätnd Käi; jumal on selle ää koristand; juba jumal päris selle ää Vän; Jumala tapetud liha (lõpnud loom); Inge jumala ooleks `andma; jumala päralt ingeke Hää; Jumal om oma nuage ärä tappen Hls; Jumale tapet oleme Krk; jumala peräld eng, kurja perält kondi Nõo; jummal um tedä ära `kutsnu?; no? lätś ärʔ jumala latsõss Rõu; jummaĺ võt́t, ni jumala teno Se; jumala karja ~ karjaaeda ~ kohtu ette [minema]; jumala karjas ~ kohtu ees [olema] surnud; hävinud; kadunud läks jumala `kohto ete Vai; läks jumala karja `aida Jäm; läks jumala `karja Rei; Jumala kohto ies Khn; tuli teise kääst `aśja `tahtma, see `ütles, et oh see ammu jumala karjas Lai; si̬i̬ om jumala `karja ärä lännu joh Krk; tu kadonakanõ om jumala `kohtu i̬i̬h Se; jumala juttu ~ jutuh ~ keeli ~ nimel [paluma] härdalt paluma Käis `jälle siin ja palus jumala `kieli `andest IisR; palusin jumala `kiele, aga oma südand ei `murdand Lüg; palusin teda jumala `keeli Juu; palus siin jumala `kieli, et olgu ma ni ia ja aidaku sie kord viel VMr; ma `palsi tatt periss jumale keeli; mea pallesi tatt jumale juttu, ess anna ss anna; palusi küll jumale nimel, aga ta mitte es anna Krk; Maʔ `palsi tedä jumalakeeli, aga es kullõ Vas; Mä pallõ sinno jumala jutuh Räp; jumala jutuh ma palssi timmä Se; jumal maksab ~ tasub jääb tasumata ma jätan jumala tasuda VJg; Küll jummal mass Räp; jummaladõ ~ -ahe ~ -ehe ~ -ihe ~ -ile [minema]; jumalan [olema] loojuma (päikesest) päiv nakas jumaladõ minemä; päiv om jumalan Har; päiv lätt `alla, päiv lätt jumalehe minemä Räp; päiv läts verevähe jumalihe, siss õ̭ks piät põud saama; päiv om jumaĺeh Se; pääväkene lät́s jo jummaliĺle ~ jumalile Lut c. (tervitussõnades) (tere) jumal appi 1. (tervitussõnad töötegijale, eriti põllul töötajale) jumal appi. `tõine `vastas: abi `tarvis Lüg; jumal abi, teine `ütleb: tere jumala abi ea Vll; tere ~ jumal appi (vastus) jumaleme ~ `aita jumal Trm; kui tuleb väĺjäle tü̬ü̬ `juure, `ütleb: jumal appi. tõene `ütleb: `aita jumal ~ jumal taŕvis Kod; ku tü̬ü̬st `mü̬ü̬dä `minti, [öeldi] jumal appi (vastus) avide jumal Krk; ku põllu pääl medägi tü̬ü̬d tet́ti ja inemine `mü̬ü̬dä lät́s, siss tu̬u̬ üteĺ, et jummal appi. nu̬u̬ `ütli `vasta, et api vaia Har; jummaĺ appe sullõ `suuri päid ja laḱo `lehti (öeld kapsaistutajale) Se; 2. (lahkumissõnad) jumalabi Jäm; võta jumal abi Muh; võta no jummaĺ appi, mine no mine Se; jumal sekka ~ seltsi (tervitus saunasolijaile) ku `sauna tuleb, `ütleb: jumal `seĺtsi, ni̬i̬d kes saanan one, `ütleväd `vassa: jumal taŕviss Kod; (saunatulija) jumal `seltsi (vastus) `seltsi jumal ~ jumal ää mi̬i̬s Krk; (saunatulija) `jummal seḱkä (vastus) avita `jummal Nõo; (saunatulija) jumaĺ sekäʔ sannakõnõ, karm poisi `perseh Vas; ku `sanna läät, `ütlet nii, et jummaĺ seḱkä, a tõõne `ütless `vasta jummaĺ hüämi̬i̬śs Se | [sööjat tervitati:] `jätkuma `leiba (vastus) jumal ia mies Kad; tere jakko leeväle (vastus) jumaleh jakko vaja Räp; tereka jakka jummaĺ (vastus) tere jummaleh, jakko jummaĺ; [leivasõtkujat tervitati:] jaka jummaĺ (vastus) jakko jummaĺ Se; jumalaga ~ jumal kaasa ~ jumala nimel ~ nimega ~ rahuga) (hüvastijätusõnad) `jäämme jumalaga Kuu; jumalaga; jumal `kaasa R; Jäta vanaisa jumalaga koa Pöi; mine jumala nimel ~ nimega Mar; jääme siis jumalaga (vastus) võta jumal `koasa Trm; nõnna `uhkess lähnud, ei tere, ei jumalaga Kod; Jumalaga (hum vastus) Julgad taga Lai; teine üteĺ jumalege, teine taga `järgi: jumalnime Krk; mine nüid jumala rahuga, mia `sulle `alba ei soovi Nõo; ku tõõńõ üteĺ jumalaga, sõ̭ss tõõńõ üteĺ jummaĺ `kaasa Räp; [lahkuja:] jääʔ jumalaga [saatja:] mineʔ jumalaga! Lut
1. a. ristiusu jumal, kõikvõimas üleloomulik olend, maailma looja ja juhtija; paganlik jumalus, haldjas, hingestatud looduse osa, kaitsevaim; loodus, saatus eks nää, mis se jumal tieb sene suvega; paganol on `paĺlo jumalo; vanad jumalad Vai; jumal valitseb maai·lma üle; jumal ülendagu tä `inge ning alandagu tä pattu, `antku jumal tääle εεd `ingamist (surnust) Khk; suur jumal o mind oidn Muh; see oo jumala arm, et se ikke `inge jähi; `enni vanast olle `tehtud ikke jumalud, äbä jumalud Mar; juńn oo jumalast `loodud Mih; jumal oo vaim, tänd võib igäs `kohtas paluda, tä kuuleb igäs `kohtas; vana `seäduse jumal oli `enne - - kui tapeti ja ohverdati looma verega Tõs; jumal olgu meile armulene Hää; kõigevägevam jumal Ris; vear jumal on ebajumal Kos; ma ańnin ennäss jumala ualess, ehk jumal `aitab; vanass tõid metsäss suare puid, ni̬i̬d õlid jumala kasvatet, egä näd kellegi õmad esid õle; ebäjumalad õlid vanal aal; vihma ja viĺja jaoss õli jumal Kod; jumal, kõege vägevam, kis `taeva ja moa on luonud; jumal on isa ja poeg ja püha vaim, täma elab igal pu̬u̬l Pal; mis jumalest lu̬u̬d, neid `liĺli ma tunne; väärjumal om ebajumal, om si̬i̬ mis mitte jumal ei‿joole Krk; om ike jummal `tervust `annu; mõnel inimesel om jumalast `antu piḱk igä Nõo; tä nii jumalõst `ańti, et elugõ `päśsi Krl; nii piḱk `haigus om joʔ jumalõ `nuhkluss, `ülhlest määrät; mõ̭ni om vi̬i̬ jummal, mõ̭ni om uku jummal Har; [külvaja] võt́t kübärä pääst ja pallõĺ viläle jumala õnistust Räp; surma tõbi, jumalast last tõbi Se; `bõ̭rdõ‿d́ummaĺ om ai‿`riḱtig Lei; annaʔ jummaĺ kõ̭kkõ mõistaʔ, ei `kõikõ tetäʔ; muśa um kua usuki eiʔ jumalalõ Lut || fig ilmeksimatu, kõikteadja, targim [inimene] egä si vana rahvas jumal õle, et tiäb kõik Kod; tahab `kõike oma kätte, kas sina oled se kõige jumalam Plt | kahekeelsest inimesest Tu̬u̬ noʔ määne ineminõ, igäväne `mitmõ jumala `tiindre Vas b. jumalakuju; pühapilt; ikoon jumala kojud nee on `võõrad jumalad Khk; `enni olle ike jumal olnd. üks puu kaigas olnd `nurkas, keind sedä‿s põlvili maas palumas; kummardavad neid puu jumalud Mar; panid ühe kivi jumalass ja kummardab sedä; iied oo vana aja jumalad; tegid saviss kuju ja panid iie nimess; mes veneläsil nukan seesäväd `veiksed jumalad; suur jumal, mes kerikun seesäb `altari eden Kod; jummal `oĺli neil [vanausulistel] nukan Ran; paganõ rahvass tege puust jumalõ ja kumardass tu̬u̬d Har; keriku ummaʔ jumala `pantuʔ Lut; vene jumal apostliku õigeusu pühakuju, ikoon Palu ja kummarda nagu vene jumalad Tor; vene jumal nurgas Iis; rummal nagu venne jummal Hel; loĺl ku venne jummaĺ, esi nulgan ja pää palass Har; võõras j. ebajumal `vöörud jumalid kummardavad Khk; `tienib vöörast jumalad Ris; ega si̬i̬ (kuldvasikas) põld kellegi jumal, si̬i̬ õli võerass jumal Pal || fig kes siss teisele paha tegi, siss `ööti et see `võera jumala teenistus Mar c. jumala [koos noomeniga] jumalast seatud, määratud; looduslik, loomulik; sünnipärane, paratamatu, inimese tegevusest sõltumatu tämäl on silm `aige, sie on jumala `luodos (s.t kaasasündinud viga) Lüg; ühed jumala tuuled ja pεεvad puhas Emm; üks kõva jumala toŕm oo [täna] küll Rid; sa oled kui jumala puu üksindä Tõs; Jumala sańt (sünnipäraselt või õnnetuse tagajärjel vigane) Rak; suri jumala `surma, egä tädä es tapeta Kod; jumala `lu̬u̬dus om imelik, et kudass ni̬i̬ kure tääve ärä minnä ja tulla jälle pesitem Krk; mia küll ei kunsti, üte jumala päevä kõ̭ik (s.t kõik päevad on ühesugused); `varguse peräst `lasti siĺm pääst `väĺlä, egass jumala riśt ess ole Nõo; ta om tel jumalõriśt, et ta `haigõss jäi; üt́s jumala päiv paist kõ̭igin paigun, olõ˽konh taht Har; kiä ti̬i̬d kas um tä jumala riśt vai tulõ esiʔ `hińdäst Rõu; Kattõ niguʔ jumala tsirk, siivoʔ säĺäh (kadus jäljetult) Vas; Jumala kuiv (põllukuiv) [vili] Räp; õlõ no ku jumala puu (täiesti üksi) Se; jumala haigus vähä ikke `aigevimm oli `külles aga `ninda‿t `niisukest jumala `aigust ei olt tal midagi VNg; jumalast `luodud kõhe üks `aiguss ja tõbi inimisele, sedä `üellässe viel `kahte pidi, jumala `aiguss ja `surma `aiguss Lüg; aga jumala `aigosed oo puhas Mar; nõid üteĺ ärä, ka lehmäl on tõine inimen viga tennu või jumale `aigus Krk; jumala ilm 1. päev(aaeg); ilmastik `Ninda ilus pühabäne jumala ilm, et kuhe `kahju kodu `istuda IisR; Äi seda‿p tee midagid, mis jumalailm päävapidusel veel veib teha Kaa; Jumala ilm teeb ikka seda mis ta tahab, inimese `tahtmine `aita sii midagi Pöi; eks ühöd jumala elmad ole puhas Mar; Jumala ilm rõõmustab Tõs; Jumala `ilma ja lapse perset ei või kunagi `uskuda Hää; egä jumala ilma vasta ei saa KJn; śjo˽om jumalõ ilm, olkõ timä sadõjanõ vai olkõ illośs Se 2. äike; halb ilm jumala ilm aeg naiste lastega `väljas (sajab, tormab, tuiskab) Khk; Vali jumala ilm oli väljas Mus; Jumala ilm pole ilmaski kuri, inimene ise oo kuri; Jumala ilm löönd eile Kaarmases Taavi elud pölema Kaa
2. a. (paljudes kivinenud väljendites ja hüüatustes, sag ilma erilise leksikaalse tähenduseta) noh sinä `eldene `taiva jumal, kui sinä `räägid minu `pääle pattu juttu Lüg; os‿sa armoline jumal Mar; oh sina vanade jumal, kudas laps ädas Hää; ma akkasin kohe `nutma, et oh sa jumal, nüid ma soan `peksa Jür; mu jummal, olid läind nigu vuhh Ksi; oi jummal nii tore oĺli `sõita ikki Kõp; os‿sa pühä jumal; os‿sa suur jumal, tule esi mul appi Krk; oh sa `taivanõ jummaĺ Urv; Oh jummaĺ taad vilä `raiskamist, mis no külʔ um Rõu; jumal halasta ~ hoidku ~ hoia ~ keela ~ paraku (halasta ~ hoidku ~ paraku j.) (ehmatuse, üllatuse, kahetsuse väljendus) alasta jumal teid (lapsi), miks te õleta `ninda `kuerad; jumal paraku, mis nüüd viel `kõrvad `kuulevad Lüg; oh jummal `oitka, egas pole `muistene elu Kaa; See töö oli küll na ooletu, et jumal oia Han; oh sa paraku jumal, mis aga nüid soab Tõs; nüid on et jummal oitku loomad ei tia kuda`moodi kõveras küĺmaga Juu; vähä minä õlen jala käenud, jumal alassa küll Kod; ma olen nii otsas kui jumal `oitku Äks; jumal paraku seast elu, ei `kõlba si̬i̬ `koekile Trv; täl om ka nii paĺlu `vaiva et `jummal alesta Nõo; jummal oia nii targass saamast [et pisuhända teha] San; sai nahutõ et jummaĺ `oitku Urv; ku är `süändöss, siss jummaĺ `hoitko Räp; jummaĺ parakuʔ, olõ õi asi `häste; kõiḱ oĺliva sääntse `müĺke siseh, sinnä ko lehm kui jummaĺ keelä `sisse jäi, sis saa as kui `vällä kaʔ Se; (tule) (sa) jumal appi ~ jumal avita (imestuse, põlastuse, kohkumise puhul) tule jumal appi, mii pagan sa nüüd õled tehend Lüg; tule sa jumal appi, `vaata mes nüid oo Mar; tule jumal appi, juttu mis kua `aetakse VJg; jummal esi tulõ appe Räp; jummaĺ appi, mis sa tan `tiede Lei; jummal avidaʔ, śoo um `õiguśs Lut; (kes) jumal (seda) teab (on teadmata) kie jumal sedä tiab, on ka `õige sie vai on vale midä nie `räägivad Lüg; kis jumal seda teeb, mis sellest saab Khk; [viinavooris käimine] oli jumal tiab mis `aegne Kad; kes `jummal toda tiiäb, mes saab vai mes tuleb Nõo; tää nigu harinõs vai jummaĺ timmä tiid, a nakkas õ̭nnõ `ḱanma Se; (tänu; rahuloluväljendus) `aituma jumalalle, sain `kraami küll Lüg; `aitimal `ööti `ühte `jooni Muh; jumal tänätud, sai tast `lahti Mar; Jumal tänatud, tütar karatud, piimatilk jälle majas Vän; tänu jumalalle, et sitke ing on Kad; lapsed `paavad käed kokko, kui süägilavva juuress tulevad ärä ja `ütliväd: at́tä·hh jumalalle; laps oo terve nüid jumal tänätud; üvä `tohter õli, jumal `antku `tälle `tervid Kod; jah, jumal tenätut, miu emä kasvat́ miu iluste üless Hel; at́tuma jumalale, kõtt om täis Ran; jumalale tenu, et ma jala ette näe, et ma kot́t `pimme ei ole; angu jummal teele `tervust edesspidi elädä Nõo; jumalõ tenu, `paistuss om alanu ärʔ Krl; jumala teno, sjo päiv sai jäl˽eletüss Se; ait|jummaĺ ~ -d́ummaĺ Lei; paĺlo jummaĺ and nii paĺlo iist aitü·ma jumalalõ Lut; jumala eest kindlasti, tingimata, tõepoolest; (koos eitusega) mitte mingil juhul jumala eest ma pole teind seda Jäm; jumala eest ei ole `rääkind egä teind koa mette Mar; jumale i̬i̬st si̬i̬ om `õiguss Krk; jumala iist, ärä sa tu̬u̬d üldü eiʔ, tu̬u̬d ei olõ vaia kõnõldaʔ Har; jumala nimel id jumala nimel õlen ma `õige Lüg; ää tee sedä jumala nimel Tõs; jumala päralt (möönvalt) olgu jumalapäralt ta käe `pealegi Mar; jumala pärast (kinnitav, vannutav, hoiatav ütlus) Jumalapärast ma `ütle `soole, pea suu Pöi; jumala päräst, ää sa mette kedagist räägi testele Mar; jumale peräst, ärä sa mitti tetä usu; jumale peräst, si̬i̬ om `õigus Krk; jumal küll küllalt, piisavalt saa mi d́ummaĺ küĺl, mia andaʔ; tšaalõ jummaĺ-küll Lei b. fig Jumala jatk on `suuremb kui and; Kui jumal `iŋŋε perib, küll siis `pergel periji tuob; Mene jumala `perset `peksämä (saatuse vastu ei saa); Ekse old tämä süü, aga sai siis ka omad jumalad (sai tõrelda) Kuu; Jumal `oiab `juodikut IisR; Kül jumal rikast rinnust kinni peab, kunni vaene järele jõuab Krj; On adr põllal siis on talised tööd jumalaga Pöi; Inimene mötleb, jumal juhib; Jumal taevas, kapten laevas Emm; Taal on muistos jumalaga (arust ära) Käi; Jumala `veski kivid jahvatavad pikkamööda, aga kindlalt Rei; Egä miogi jumal lätläne põlõ; Piäks jumal surma `tuõma, küll vana kurät vara päriju suadab Khn; Jumal on meie mees (ettevõtmine õnnestub) Vän; Jumal maksku sinu tööd, kass kannab sabaga metsa Saa; sai õli nagu jumal mess (väga hea) Kod; jummal suun, aga korat süd́ämen (silmakirjalikkusest) Ran; `eldet inimest armastab `jummal ja `tõene inimene Nõo; äid avit jummal Krl; ei avida minnu nu inäp jummaĺ ei juudas; Siin om küll jummal kepiga man saisnu (heast põllust) Vas; Jummal lähkedsen, kurat ligi Räp; ńahkaŕ – taast saa aiʔ jumalalõ küńneld ja `juudalõ tungõld; jummaĺ `viskas kiviga pääh́hä ku nakkat täńni (öeld nutjale) Se; jummaĺ jätet `tarrõ (tare tühi); jummaĺ jauh ka ku kivi Lut; jumalal päevi ~ aega, peremehel leiba (s.t tööga pole mõtet kiirustada) küll jumalal `päivi, kui peremehel `leiba VNg; Jumalal `aega, peremel `leiba Han; jumalõl om `päivi, `perhemihel om `leibä Har | jumal `körges, kunningas `kaugel, kessele sa `kaibad Vll; Kellele sa `kaibat umma hätä, jummaĺ um `korgõn, `keiśri `kaugõn Rõu; jummaĺ `taivah, kohuss `korgõh, tuu mõist kõigilõ `õigusõ Se | (kiirustajale öeld) ega jumal pole kiired loond, jumal löi iired Rei; ega jumal põle kiiret loond, aega küll, et ta iired on loond Lai; nagu vana jumala selja taga muretust elust Mis sii viga, ole just kut vana jumala eese selja taga Kaa; Elab nii kui vana jumala selja taga Amb; Mes temäl, ta om nigu vana jumala säĺlä taka Nõo; annaks ~ aitaks jumal (mitmesuguste soovide puhul) annab jumal varsakest, siś ta annab ka moĺlikest ~ kaerakest Hää; Annaks jumal vihmukest, et saaks selja sirutist Pee; Aitaks jumal ahju peale, tõstaks tõrre jääre peale, kergitaks kerisse peale Pal; Annaks jumal järve vett, kapis kama jahu küll TMr;(äikeset, halvast ilmast, vihmasajust) Küll sie jumal `kuivata ken `kasta Kuu; Vana jumal on köige kutsikatega `latsis Pöi; Vist vana jumal kodunt ära ja lapsed ei tea, mis teevad Amb; [lapsele öeld] ära tie paha, vaata jumal `tapleb VMr; jumal tõreleb Kod; A koa jummal `hämmäss, küll tu̬u̬ `kuivass kah Räp; jummaĺ kõmistass Se; (suremisest) Jumal võttas `lauda ja `luomad IisR; jomal on teda ära vätnd Käi; jumal on selle ää koristand; juba jumal päris selle ää Vän; Jumala tapetud liha (lõpnud loom); Inge jumala ooleks `andma; jumala päralt ingeke Hää; Jumal om oma nuage ärä tappen Hls; Jumale tapet oleme Krk; jumala peräld eng, kurja perält kondi Nõo; jummal um tedä ära `kutsnu?; no? lätś ärʔ jumala latsõss Rõu; jummaĺ võt́t, ni jumala teno Se; jumala karja ~ karjaaeda ~ kohtu ette [minema]; jumala karjas ~ kohtu ees [olema] surnud; hävinud; kadunud läks jumala `kohto ete Vai; läks jumala karja `aida Jäm; läks jumala `karja Rei; Jumala kohto ies Khn; tuli teise kääst `aśja `tahtma, see `ütles, et oh see ammu jumala karjas Lai; si̬i̬ om jumala `karja ärä lännu joh Krk; tu kadonakanõ om jumala `kohtu i̬i̬h Se; jumala juttu ~ jutuh ~ keeli ~ nimel [paluma] härdalt paluma Käis `jälle siin ja palus jumala `kieli `andest IisR; palusin jumala `kiele, aga oma südand ei `murdand Lüg; palusin teda jumala `keeli Juu; palus siin jumala `kieli, et olgu ma ni ia ja aidaku sie kord viel VMr; ma `palsi tatt periss jumale keeli; mea pallesi tatt jumale juttu, ess anna ss anna; palusi küll jumale nimel, aga ta mitte es anna Krk; Maʔ `palsi tedä jumalakeeli, aga es kullõ Vas; Mä pallõ sinno jumala jutuh Räp; jumala jutuh ma palssi timmä Se; jumal maksab ~ tasub jääb tasumata ma jätan jumala tasuda VJg; Küll jummal mass Räp; jummaladõ ~ -ahe ~ -ehe ~ -ihe ~ -ile [minema]; jumalan [olema] loojuma (päikesest) päiv nakas jumaladõ minemä; päiv om jumalan Har; päiv lätt `alla, päiv lätt jumalehe minemä Räp; päiv läts verevähe jumalihe, siss õ̭ks piät põud saama; päiv om jumaĺeh Se; pääväkene lät́s jo jummaliĺle ~ jumalile Lut c. (tervitussõnades) (tere) jumal appi 1. (tervitussõnad töötegijale, eriti põllul töötajale) jumal appi. `tõine `vastas: abi `tarvis Lüg; jumal abi, teine `ütleb: tere jumala abi ea Vll; tere ~ jumal appi (vastus) jumaleme ~ `aita jumal Trm; kui tuleb väĺjäle tü̬ü̬ `juure, `ütleb: jumal appi. tõene `ütleb: `aita jumal ~ jumal taŕvis Kod; ku tü̬ü̬st `mü̬ü̬dä `minti, [öeldi] jumal appi (vastus) avide jumal Krk; ku põllu pääl medägi tü̬ü̬d tet́ti ja inemine `mü̬ü̬dä lät́s, siss tu̬u̬ üteĺ, et jummal appi. nu̬u̬ `ütli `vasta, et api vaia Har; jummaĺ appe sullõ `suuri päid ja laḱo `lehti (öeld kapsaistutajale) Se; 2. (lahkumissõnad) jumalabi Jäm; võta jumal abi Muh; võta no jummaĺ appi, mine no mine Se; jumal sekka ~ seltsi (tervitus saunasolijaile) ku `sauna tuleb, `ütleb: jumal `seĺtsi, ni̬i̬d kes saanan one, `ütleväd `vassa: jumal taŕviss Kod; (saunatulija) jumal `seltsi (vastus) `seltsi jumal ~ jumal ää mi̬i̬s Krk; (saunatulija) `jummal seḱkä (vastus) avita `jummal Nõo; (saunatulija) jumaĺ sekäʔ sannakõnõ, karm poisi `perseh Vas; ku `sanna läät, `ütlet nii, et jummaĺ seḱkä, a tõõne `ütless `vasta jummaĺ hüämi̬i̬śs Se | [sööjat tervitati:] `jätkuma `leiba (vastus) jumal ia mies Kad; tere jakko leeväle (vastus) jumaleh jakko vaja Räp; tereka jakka jummaĺ (vastus) tere jummaleh, jakko jummaĺ; [leivasõtkujat tervitati:] jaka jummaĺ (vastus) jakko jummaĺ Se; jumalaga ~ jumal kaasa ~ jumala nimel ~ nimega ~ rahuga) (hüvastijätusõnad) `jäämme jumalaga Kuu; jumalaga; jumal `kaasa R; Jäta vanaisa jumalaga koa Pöi; mine jumala nimel ~ nimega Mar; jääme siis jumalaga (vastus) võta jumal `koasa Trm; nõnna `uhkess lähnud, ei tere, ei jumalaga Kod; Jumalaga (hum vastus) Julgad taga Lai; teine üteĺ jumalege, teine taga `järgi: jumalnime Krk; mine nüid jumala rahuga, mia `sulle `alba ei soovi Nõo; ku tõõńõ üteĺ jumalaga, sõ̭ss tõõńõ üteĺ jummaĺ `kaasa Räp; [lahkuja:] jääʔ jumalaga [saatja:] mineʔ jumalaga! Lut
jumalast jumalast Mär Nõo TMr Vas, -lass Kod, -lest Krk
1. meeleldi minä jumalass `loesin, aga ei sua Kod Vrd jumalaarm
2. päris, täiesti mea kellä kate aig jumalest üleven, `valla `siĺmege maka Krk
3. tõepoolest see oli jumalast üks suur õńn, et ma siis surnd ei saand Mär; esi `mõt́li et, olõss ta no jumalast tulessi, ma‿nnass tälle `si̬i̬ne Nõo; `mõt́lin et oless sa küll jumalast ärä koolessi TMr; jumalast illoś `tüt́rik, selle om kosilaisi ka paĺlo Vas Vt jumala eest
1. meeleldi minä jumalass `loesin, aga ei sua Kod Vrd jumalaarm
2. päris, täiesti mea kellä kate aig jumalest üleven, `valla `siĺmege maka Krk
3. tõepoolest see oli jumalast üks suur õńn, et ma siis surnd ei saand Mär; esi `mõt́li et, olõss ta no jumalast tulessi, ma‿nnass tälle `si̬i̬ne Nõo; `mõt́lin et oless sa küll jumalast ärä koolessi TMr; jumalast illoś `tüt́rik, selle om kosilaisi ka paĺlo Vas Vt jumala eest
kindlasti `kindla|sti Khk Rei Kos KJn/`kińdlästi/, -ste Kuu Rid Mar Aud Juu Kõp Räp/-stõ/; `kind|last Jõh Kad Krk, -lest Hls Krk, `kintlast Vai; `kinla|sti Vän, -ste Tõs Aud
1. kahtlemata; tingimata; tõepoolest `kintlast lähän Vai; ma usu seda `kindlasti, et see sedasi on Khk; tulen `kindlaste tänä Rid; tee seda üsna `kindlaste Mar; `oome `kinlasti akkab sadama Vän; ta lubas mulle selle `kindlaste `anda Juu; tule `kindlasti meid `voatama Kos; temä tuleb `kindlest Hls
2. kindlalt räägiti aga, ma ka ei tia `kindlast Jõh; nad `kindlasti `toodavad (tõotavad), et se peab nii olema Rei; panin selle `kindlaste `kińni Juu; ta `kindlast lubass anda ja ei anna; kas sa `kindlest usut mut Krk
Vrd kindladõ, kindlahe, kindläde, kinmäde
1. kahtlemata; tingimata; tõepoolest `kintlast lähän Vai; ma usu seda `kindlasti, et see sedasi on Khk; tulen `kindlaste tänä Rid; tee seda üsna `kindlaste Mar; `oome `kinlasti akkab sadama Vän; ta lubas mulle selle `kindlaste `anda Juu; tule `kindlasti meid `voatama Kos; temä tuleb `kindlest Hls
2. kindlalt räägiti aga, ma ka ei tia `kindlast Jõh; nad `kindlasti `toodavad (tõotavad), et se peab nii olema Rei; panin selle `kindlaste `kińni Juu; ta `kindlast lubass anda ja ei anna; kas sa `kindlest usut mut Krk
Vrd kindladõ, kindlahe, kindläde, kinmäde
küll1 küll üld(spor küĺl, rõhutus asendis kül), külh San V(külʔ; ḱu- Vas Se, ḱü- Lei) adv
1. a. mingit väidet rõhutav sõna küll ma tulen `sulle nüüd appi `tüöle, minu tüö on jo `kõrras Lüg; `poiga saab `suuremast, küll tämä siis pittä mured Vai; Kui ta meitel keis, küll see ikka küünlabe paiku vist oli Kaa; `Oota, `oota, küll ma tule Pöi; ei ma küll pole niisukest `aega näind Noa; küll roua `raśsis ja ragas Riinuga, et repp rügine oli Mär; Ma küll põle teiste õlul elan Han; küll ta `kõlbab, põle äda `ühti Tõs; ei ma so `juure küll ei tule Ris; paned `silkudele pipart `piäle, küll on eäd kõrgid silgud Juu; küll `omne pää muretseb ise oma iest Amb; no küll on kua inimesel arud VMr; küll sie laps vast tahaks `suada malakad Kad; küll näd piilossasid aeda taga Kod; küll ta iki aru saa viimäde Krk; minu esäl küll vi̬i̬l `olli puu luisad Ran; pange kari poesile `pääle, küll ta siss tü̬ü̬d ti̬i̬b; küll om `täämbä nät́sk leib; küll ni̬i̬ talu latse om ike võemaku, `vaene inimene ei massa täl mitte mat́ti sitta kah; ku ma `aiga saa, kül‿mä siss lähä Nõo; ku teil kõtt tühi om, kül‿di siss `sü̬ü̬te San; Kül˽nõid nõvvu löüd, ku poig puvva om Urv; küll om halv, ku `tervüss hõel om Krl; küll ta naĺla tund välläʔ Har; küll tä kaarit́, kuʔ `liina lät́s Vas; las piniʔ `haukvaʔ, küll üt́skõrd `vaiki jääväʔ Räp; ḱüll nu opit sõ̭ss lät́i ki̬i̬lt Lei || (vastuses) jah, kindlasti küsisin `poisilt, et kas `õskad ka seda tüöd teha, poiss `ütleb: küll, küll ma jo `õskan Lüg; kas oo oma töö? – oma töö küll Muh; Ilm läheb sulale. – Seda küll Rei; tule `meile! – küll ma tulen Juu; kas sul `täämbä mia tü̬ü̬d kah om? – om külh Har; ma `üt́li: tunnõ külh, ta um `tutva poiss Rõu b. (kinnitavalt) jah, tõepoolest, igatahes `enne oli old küll `vergu parandamise `talgud Kuu; `tarka `poiga oled küll Vai; tee on täna kena küll, kas veereda raha Khk; `Sandle `möisas `andis `teenida küll (polnud viga) Vll; sigurid‿o suured küll; söön küll palju Muh; paramat teda ma ole küll Phl; meil oo see `meelis küll Kul; teene oo `seoke elle, annab küll, aga teene ei anna Vig; jõuan `valge valul koo `minna küll veel Khn; üsna oksa parakas küll ei ole ea (lootsiku tegemiseks) Tor; kis vihma `eeli `niitsid, need saavad loo kätte küll HMd; kel ikke `jõudu oli, suured pulmad `tehti ikke küll Rap; peenikest `kirja ma küll ei nää ilma prillita Juu; vanad rahvas olid targad küll Jür; ega teda enam küll kauast ei ole VMr; `viavad aga adru põllule, vili kasvab küll Kad; aga kalu küll ei õllud siäl Kod; kõik naesed ei `õmle küll `püksä ärä MMg; tänävu on küll jälle sedä `einä kõik kohad täis KJn; põlle olive ehen küll Trv; si põrss eläväst pääst küll `sü̬ü̬mä ei naka Ran; latse, ni̬i̬ küll käesivä marjul Puh; `täiest ja `kirpest olli ta rikass küll; om si̬i̬ ihu küll keedetu ja küd́setu läbi kõ̭iksuguste valudega; näeb ike mõni inimene küll nägulit Nõo; vanast `eĺliva mehe küll naśtega iluste Kam; varanduse võtiva küll kõ̭iḱ ärä Ote; tä lätt külh Kan; makõ rasõv vai võid um hüä külʔ Rõu; tiä oĺl `tutva inemine külh Plv; `sääntselle inemisele `piäsi˽külʔ kõ̭iḱ ilma `rahvaʔ `avvu `andma; mõ̭ni virisäss ḱulʔ `lat́si kah Vas; viisoʔ, nu̬u̬ ollivaʔ andsika˽kül Räp; hobõsit oĺl paĺlo, sita `kiskja sai vat́ti külʔ Se
2. rõhutav sõna mingi vastanduse korral sie inimine on küll ise `vaine, aga ikke `annab `raasukese `tõisele ka Lüg; miä `kutsusin küll, aga tämä ei tuld Vai; sa‿p tee küll midagi‿nd, aga väsid ää Mus; Poomvilla riie küll, aga ise tugev Pöi; natuke nõrga `meelne küll oo, aga kül teeb ilusa töö PJg; surmal põle `rohtu, tõbel küll Hää; [tal] on küll vähä `jõudu, aga ikke akkab `vastu Juu; küll olid rangid `kaelas ja pakud järel, aga siad tulid ikka meie `viĺja Ann; küll om sõna keele pääl, mitte ei saa `vällä ütelde Hls; mia mõśti küll kirjutada, aga mul es ole kellegile kirjutada Ran; sa‿let muedu illuss küll, aga nõna om sul naŕr Puh; ame om küll ligi ihu, aga surm om vi̬i̬l ligembäl; kõrvetap küll, aga tuld ei ole, t‿om kadajass Nõo; küĺl esä vi̬i̬l `uhtsõ `poiga, agaʔ midägi es avita Kan; ta um pot́i uma kaaś külʔ, a ta um ärʔ virildünüʔ Rõu; elo ḱul om hää, a sü̬ü̬ḱ om halv Se
3. (kõneleja) suhtumist väljendav sõna `Sõuke aeg on kole küll - - ega päe tuleb `vihma ölalt `alla Pöi; ää küll, ku na (põrsad) keväde mutta lääve, küll na siss kosuv Krk; ega ta iluste ei mõśta `nõklu - - esi `ütleb, et küll tä käib Nõo
4. rõhutav sõna hüüatustes jumal paraku sinuda küll Lüg; sina `sinder küll Jõh; küll sääl oli `laulu `ninda‿t `linna kajas Vai; Küll sa oled rammusaks läind Jäm; seda õnnetomad inimest küll LNg; os‿sa `vaenlane küll Rid; küll oo tuline obo Kir; Sa tainas küll, ku si̬i̬ Jaak siśs tulnu ku välk Hää; mullu oli `pähklaid, küll oli `pähklaid HljK; küll ta `kärkis Sim; küll mino iho värisi Kod; oh sa `looja küll Pil; Küll sääl sai ikki `naĺla, oh sa mu meie küll Trv; küll vanamel `olli süä täis Puh; küll sääl olliva rüä; oh te koradi `lamba küll, vedäsivä mu pikäli; küll tu̬u̬ `olli tark peni, `õkva nigu inimese mi̬i̬l Nõo; küll ma nüit põõnassi magamist Kam; kas sul küll häpü ei olõʔ Har; oi su `pääkest küll Plv || (imestavalt) kudass küll emä om tedä `mõistnu nii opeta, ta käe om nii `valla kõege tü̬ü̬ man Puh
5. korduvaid lauseliikmeid või lauseid siduv sõna vuo kävi igate `kanti - - küll kävi maa puold üles, küll kävi `jälle ülevald ala`päidi Kuu; [käin] ikke kõik `marja`metsäd läbi, küll murakasuad, küll `jõhvikad, küll `pohlad ja Lüg; `Kasvatama piab küll ia, küll `kurjaga IisR; vanast `mustlast käist ikka perest perese ja `tahtsid aga küll sööma`asju ja küll `riide`asju Käi; küll tema on seda raha `kautand, küll tema on seda maha joond Ann; küll keriku juurest ja [küll] `kõŕtside eest varastadi [hobuseid] Äks; ma‿le ike `irmsade kahju saanu, küll `varga om varastanu, küll tuli om palutanu Nõo || (täpsustava väitega seoses) mina `palju linu ei `ketrand, küll vähä `loime mina `ketrasin VNg; sai ike ära `maksa selle rahaga, küll mitte kahe`kümne neĺla tuńniga, läks ike `rohkem `aega Äks
6. küllalt, rohkesti, piisavalt (palju) sel mehel on `sõpru küll, kuhu aga läheb, sial on `sõprad `juures; ma usun, munad on küll `kiened Lüg; eks sel ole `aiga küll, ken votta `aiga Vai; neil on siiss `pörssud sugemas küll Jäm; [tal] on `päävi küll peel juba Ans; `riuhka, seda on jo küll Pha; Kala on meres küll, aga ta tuleb öles `otsida Pöi; mineva sui `ööti `pähkid küll oln Muh; see (Rein) üsna `tuntud nimi, neid oo `paergusti küll Mär; seal oli suur koht, nisu ja `kõike oli küll Kir; ma küll rehesid isi pahmand Mih; Seda mäsu `oĺli küll ja `luśti kah Hää; kui `kõike kää küll on, siis põle vigagi Juu; mina neid `särka olen näind küll KuuK; kui koer küll jokseb, siis ikka `rohkem `aetakse (kes pailu tieb, selt ikka `rohkem `nõutakse) JJn; on vihmaseid `aegu küll old Pai; meil oleks nadisi küll korjata, aga põle jo `aega VMr; siäl õli `ruumi küll Kod; teene on `kärmä, teesel on `aega küll Pal; koer pidi suutäie `leiba `saama, si̬i̬ oli talle küll Pil; miul sai sellest küll Trv; kiket om küll Krk; rüäjahu oĺli ää küll Ran; miul `oĺli küll `võtjit, aga mina es lähä kellekile Nõo; küll (ja) küll külluses, väga palju `ihneid ja `ahneid on küll ja küll VNg; eks õle neidki inimisi küll küll küll, kie `tieväd `einä tänägi Lüg; ma ole sellest küll ja küll meele pahandust saand Khk; seal `olli `tuhlid küll, küll küll Muh; seda ma olen küll ja küll näind Käi; siit saab küll ja küll `tińtisi Rid; `kraami jähi ära küll ja küll Ris; `ennevanaste `pieti koe au (hao) `raiumise `talguid, käisin isegi sial küll ja küll Amb; olen isegi küll ja küll torupilli järele `tańtsind Kad; minä õlen küll ja küll `leibä `kasnud Kod; Sannan om lõunu küll ja küll Nõo; tal om raha küll ja küll San
1. a. mingit väidet rõhutav sõna küll ma tulen `sulle nüüd appi `tüöle, minu tüö on jo `kõrras Lüg; `poiga saab `suuremast, küll tämä siis pittä mured Vai; Kui ta meitel keis, küll see ikka küünlabe paiku vist oli Kaa; `Oota, `oota, küll ma tule Pöi; ei ma küll pole niisukest `aega näind Noa; küll roua `raśsis ja ragas Riinuga, et repp rügine oli Mär; Ma küll põle teiste õlul elan Han; küll ta `kõlbab, põle äda `ühti Tõs; ei ma so `juure küll ei tule Ris; paned `silkudele pipart `piäle, küll on eäd kõrgid silgud Juu; küll `omne pää muretseb ise oma iest Amb; no küll on kua inimesel arud VMr; küll sie laps vast tahaks `suada malakad Kad; küll näd piilossasid aeda taga Kod; küll ta iki aru saa viimäde Krk; minu esäl küll vi̬i̬l `olli puu luisad Ran; pange kari poesile `pääle, küll ta siss tü̬ü̬d ti̬i̬b; küll om `täämbä nät́sk leib; küll ni̬i̬ talu latse om ike võemaku, `vaene inimene ei massa täl mitte mat́ti sitta kah; ku ma `aiga saa, kül‿mä siss lähä Nõo; ku teil kõtt tühi om, kül‿di siss `sü̬ü̬te San; Kül˽nõid nõvvu löüd, ku poig puvva om Urv; küll om halv, ku `tervüss hõel om Krl; küll ta naĺla tund välläʔ Har; küll tä kaarit́, kuʔ `liina lät́s Vas; las piniʔ `haukvaʔ, küll üt́skõrd `vaiki jääväʔ Räp; ḱüll nu opit sõ̭ss lät́i ki̬i̬lt Lei || (vastuses) jah, kindlasti küsisin `poisilt, et kas `õskad ka seda tüöd teha, poiss `ütleb: küll, küll ma jo `õskan Lüg; kas oo oma töö? – oma töö küll Muh; Ilm läheb sulale. – Seda küll Rei; tule `meile! – küll ma tulen Juu; kas sul `täämbä mia tü̬ü̬d kah om? – om külh Har; ma `üt́li: tunnõ külh, ta um `tutva poiss Rõu b. (kinnitavalt) jah, tõepoolest, igatahes `enne oli old küll `vergu parandamise `talgud Kuu; `tarka `poiga oled küll Vai; tee on täna kena küll, kas veereda raha Khk; `Sandle `möisas `andis `teenida küll (polnud viga) Vll; sigurid‿o suured küll; söön küll palju Muh; paramat teda ma ole küll Phl; meil oo see `meelis küll Kul; teene oo `seoke elle, annab küll, aga teene ei anna Vig; jõuan `valge valul koo `minna küll veel Khn; üsna oksa parakas küll ei ole ea (lootsiku tegemiseks) Tor; kis vihma `eeli `niitsid, need saavad loo kätte küll HMd; kel ikke `jõudu oli, suured pulmad `tehti ikke küll Rap; peenikest `kirja ma küll ei nää ilma prillita Juu; vanad rahvas olid targad küll Jür; ega teda enam küll kauast ei ole VMr; `viavad aga adru põllule, vili kasvab küll Kad; aga kalu küll ei õllud siäl Kod; kõik naesed ei `õmle küll `püksä ärä MMg; tänävu on küll jälle sedä `einä kõik kohad täis KJn; põlle olive ehen küll Trv; si põrss eläväst pääst küll `sü̬ü̬mä ei naka Ran; latse, ni̬i̬ küll käesivä marjul Puh; `täiest ja `kirpest olli ta rikass küll; om si̬i̬ ihu küll keedetu ja küd́setu läbi kõ̭iksuguste valudega; näeb ike mõni inimene küll nägulit Nõo; vanast `eĺliva mehe küll naśtega iluste Kam; varanduse võtiva küll kõ̭iḱ ärä Ote; tä lätt külh Kan; makõ rasõv vai võid um hüä külʔ Rõu; tiä oĺl `tutva inemine külh Plv; `sääntselle inemisele `piäsi˽külʔ kõ̭iḱ ilma `rahvaʔ `avvu `andma; mõ̭ni virisäss ḱulʔ `lat́si kah Vas; viisoʔ, nu̬u̬ ollivaʔ andsika˽kül Räp; hobõsit oĺl paĺlo, sita `kiskja sai vat́ti külʔ Se
2. rõhutav sõna mingi vastanduse korral sie inimine on küll ise `vaine, aga ikke `annab `raasukese `tõisele ka Lüg; miä `kutsusin küll, aga tämä ei tuld Vai; sa‿p tee küll midagi‿nd, aga väsid ää Mus; Poomvilla riie küll, aga ise tugev Pöi; natuke nõrga `meelne küll oo, aga kül teeb ilusa töö PJg; surmal põle `rohtu, tõbel küll Hää; [tal] on küll vähä `jõudu, aga ikke akkab `vastu Juu; küll olid rangid `kaelas ja pakud järel, aga siad tulid ikka meie `viĺja Ann; küll om sõna keele pääl, mitte ei saa `vällä ütelde Hls; mia mõśti küll kirjutada, aga mul es ole kellegile kirjutada Ran; sa‿let muedu illuss küll, aga nõna om sul naŕr Puh; ame om küll ligi ihu, aga surm om vi̬i̬l ligembäl; kõrvetap küll, aga tuld ei ole, t‿om kadajass Nõo; küĺl esä vi̬i̬l `uhtsõ `poiga, agaʔ midägi es avita Kan; ta um pot́i uma kaaś külʔ, a ta um ärʔ virildünüʔ Rõu; elo ḱul om hää, a sü̬ü̬ḱ om halv Se
3. (kõneleja) suhtumist väljendav sõna `Sõuke aeg on kole küll - - ega päe tuleb `vihma ölalt `alla Pöi; ää küll, ku na (põrsad) keväde mutta lääve, küll na siss kosuv Krk; ega ta iluste ei mõśta `nõklu - - esi `ütleb, et küll tä käib Nõo
4. rõhutav sõna hüüatustes jumal paraku sinuda küll Lüg; sina `sinder küll Jõh; küll sääl oli `laulu `ninda‿t `linna kajas Vai; Küll sa oled rammusaks läind Jäm; seda õnnetomad inimest küll LNg; os‿sa `vaenlane küll Rid; küll oo tuline obo Kir; Sa tainas küll, ku si̬i̬ Jaak siśs tulnu ku välk Hää; mullu oli `pähklaid, küll oli `pähklaid HljK; küll ta `kärkis Sim; küll mino iho värisi Kod; oh sa `looja küll Pil; Küll sääl sai ikki `naĺla, oh sa mu meie küll Trv; küll vanamel `olli süä täis Puh; küll sääl olliva rüä; oh te koradi `lamba küll, vedäsivä mu pikäli; küll tu̬u̬ `olli tark peni, `õkva nigu inimese mi̬i̬l Nõo; küll ma nüit põõnassi magamist Kam; kas sul küll häpü ei olõʔ Har; oi su `pääkest küll Plv || (imestavalt) kudass küll emä om tedä `mõistnu nii opeta, ta käe om nii `valla kõege tü̬ü̬ man Puh
5. korduvaid lauseliikmeid või lauseid siduv sõna vuo kävi igate `kanti - - küll kävi maa puold üles, küll kävi `jälle ülevald ala`päidi Kuu; [käin] ikke kõik `marja`metsäd läbi, küll murakasuad, küll `jõhvikad, küll `pohlad ja Lüg; `Kasvatama piab küll ia, küll `kurjaga IisR; vanast `mustlast käist ikka perest perese ja `tahtsid aga küll sööma`asju ja küll `riide`asju Käi; küll tema on seda raha `kautand, küll tema on seda maha joond Ann; küll keriku juurest ja [küll] `kõŕtside eest varastadi [hobuseid] Äks; ma‿le ike `irmsade kahju saanu, küll `varga om varastanu, küll tuli om palutanu Nõo || (täpsustava väitega seoses) mina `palju linu ei `ketrand, küll vähä `loime mina `ketrasin VNg; sai ike ära `maksa selle rahaga, küll mitte kahe`kümne neĺla tuńniga, läks ike `rohkem `aega Äks
6. küllalt, rohkesti, piisavalt (palju) sel mehel on `sõpru küll, kuhu aga läheb, sial on `sõprad `juures; ma usun, munad on küll `kiened Lüg; eks sel ole `aiga küll, ken votta `aiga Vai; neil on siiss `pörssud sugemas küll Jäm; [tal] on `päävi küll peel juba Ans; `riuhka, seda on jo küll Pha; Kala on meres küll, aga ta tuleb öles `otsida Pöi; mineva sui `ööti `pähkid küll oln Muh; see (Rein) üsna `tuntud nimi, neid oo `paergusti küll Mär; seal oli suur koht, nisu ja `kõike oli küll Kir; ma küll rehesid isi pahmand Mih; Seda mäsu `oĺli küll ja `luśti kah Hää; kui `kõike kää küll on, siis põle vigagi Juu; mina neid `särka olen näind küll KuuK; kui koer küll jokseb, siis ikka `rohkem `aetakse (kes pailu tieb, selt ikka `rohkem `nõutakse) JJn; on vihmaseid `aegu küll old Pai; meil oleks nadisi küll korjata, aga põle jo `aega VMr; siäl õli `ruumi küll Kod; teene on `kärmä, teesel on `aega küll Pal; koer pidi suutäie `leiba `saama, si̬i̬ oli talle küll Pil; miul sai sellest küll Trv; kiket om küll Krk; rüäjahu oĺli ää küll Ran; miul `oĺli küll `võtjit, aga mina es lähä kellekile Nõo; küll (ja) küll külluses, väga palju `ihneid ja `ahneid on küll ja küll VNg; eks õle neidki inimisi küll küll küll, kie `tieväd `einä tänägi Lüg; ma ole sellest küll ja küll meele pahandust saand Khk; seal `olli `tuhlid küll, küll küll Muh; seda ma olen küll ja küll näind Käi; siit saab küll ja küll `tińtisi Rid; `kraami jähi ära küll ja küll Ris; `ennevanaste `pieti koe au (hao) `raiumise `talguid, käisin isegi sial küll ja küll Amb; olen isegi küll ja küll torupilli järele `tańtsind Kad; minä õlen küll ja küll `leibä `kasnud Kod; Sannan om lõunu küll ja küll Nõo; tal om raha küll ja küll San
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|