[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit

helistama elistama spor R eP, -eme Krk, -ämä Kuu(h-) Khn Juu Kod/-ss-/ KJn Nõo; elistämmä Vai, h- Kuu Rõu; helist-, heĺüstä- Se
1. helisema panema, helinat või heledat häälitsust tekitama kes siis `kaige `enne kuo `joudab sield kirikust `joulu`laupä `ehtul, sie akkab siis vigastimmi helistämmä ja sie saab suvel `kaige esimä(se)ks `heinä `tehtud; `Selge `ilma `kerral elistäb `üösel kovaste [kui külm tugevneb] Kuu; keriku mies elisti jo pühä `sisse; mida sa elistid last VNg; kui [surnu] matta oli, siis elistati `kella Jäm; `tornis elistässe eńge `kellä Khn; kirik elistab `sisse [enne jumalateenistuse algust] Ris; iga `lauba `õhta elistakse [kiriku] `kella JMd; mis sa [kannelt] `luśti elistad, mängi parem Trm; [pereheitmisel] `kellä elissäväd, ja kannavad `valged riiet, kui mesiläsed tahavad ärä `minnä; elissämise lat́t – võrud küĺjen, sellegä sorgivad põhõja [kui aetakse kalu võrku] Kod; [pulmas korjati toopi raha] tu̬u̬p käis `ümber, elisteti. si̬i̬ raha sai nuorikulle Pal; kuĺlussid elistämä KJn; [varem koolis] es eliste `kellä `kennigi. nüid kõlistets `kellä Krk; naaśs peremi̬i̬ss `atra `kõrda `sääd́mä, selle et tõõsõl kuul tuĺl jo adra`raudu helistämä (kündma) `naadaʔ Rõu; `keĺli heĺüstedäss Se
2. u telefoonima no eks vanames saand aru et oma poig oli - - ja eliständ `Sievalti Kuu; kutsudi ära, juba elistadi mine Emm; siis elistädi `siiä-`sõnna Juu; elistasime `senna ja `tänna, tulivad kõik kokku JJn; siss akassid neväd `jäŕgi perima ja elistama `ühte `poole ja teisel poole Vil
3. fig (juttude levitamisest ja rääkimisest) On `teine `kange `teiste `piale `müöda küla `tühja juttusi elistama IisR; elistäb sedä juttu nüid kõigile KJn; ei elistä `uupi `kiäki, kui säl (jutul) `põhja all ei ole; toda `asja om joba niipaĺlu elistedu, et terve külä om jutte täis Nõo; [juttu] vaja heĺüstäʔ, nigu tiidä saa kõ̭igilõ Se
4. heleda(ma)ks või värvika(ma)ks tegema kõllane elissäb, teeb kõhe eledäss, ku tõesse lõngade ulgan; üks [värv] annab tõesele ilo `juure. [värvid] elissäväd üks tõiss; egä rätt, kui uus, on ele, ja elissäb Kod
hiire|jüri väike viinapudel (1/8 toopi) `Iirejüri – pisemb kui sorokuska, pudel, `kõrtsis `müidi `viina `iirejüriga, puol `kortli Lüg
ikke1 ikke R PäPõ(e- Aud) KPõ spor I KLõ, Nõo; (reduktsiooni tõttu) ikke hv Sa(e- Krj) Muh; ike Mär Vig Vän Juu spor , ViK Iis TaPõ KJn(eke) M T; ige Kuu ?VMr; (lausefoneetiliselt) -ke Nõo Võn (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (hrl rõhutavalt, kinnitavalt; mõnikord leksikaalse tähenduseta) a. just, muidugi; teadagi; küll(ap), vist, ju jne eks `enne ikke õld pali `untisi Lüg; `pruudi sisar oli vahel ikke esimäine `pruudi `korvas `istumas Vai; tuule `aetud puu - - seda ep `panda laiva `sisse, see kardab ikke tuult Khk; maesema ein ike parem kui va soo ein Vig; me ikke olime isi `leibas aga no ikke ühes koos elasime PJg; eks ta nüid ikke ole surnd muedugist Hag; ja, ja, ikke linad olid kõigil muas Amb; villased sukad ikke olivad vist `jalgas Ann; kui sul ikke maalapp kääs siis on maks ikke sul pial Pee; küll ike tulen. aga `paerga ei sua; kas one ilosadki? – eks ike Kod; ühekõrra poesid laśsivad maha, et part, ikke part, aga kaur oli Äks; sai elädä ka eke. `oĺli siss `kõiki `värkisi ka eke neil KJn; surm võtab ike enämbide järjest, aga mõne jätäp vahele kah; ma olli siss karja`poiske, pääld `kümne `aasta ike Nõo || isegi, koguni mõni (lehm) annab ike kuus, seetse `toopi `lüpsis Vig; naa kõba oli [savipõrand], et võis ikke luuaga `pühkida Mih b. praegu; alles, veel elab tämä ikke viel `Maidlis Lüg; sie piäd ikke sedä vana `taiga Vai; kägi kukkus ikke veel, otr juba loond Kir; mis sul, sa alles ikke kõbe Tür c. tõesti, küll, aga nüid on rukkid `peksetu, on ikke `kaunikesest üväst saand Lüg; sa oled ikke üks virin Mär; ma˛i·lma suured pangad on ike küll HMd; oli neil `sakstel ikke elu Tür; on ikke ia patakas teist (paksust inimesest) VMr; küll oli sie inimeste elu jo ike imelik Kad; ole ikke mees küli ühe `käägagi Äks; [inimene] tunnistadass ulluss, mes sa ike tälle ti̬i̬d Nõo
2. alati, kogu aja, ühtelugu; üha, muudkui `milla mina juo akkasin tädä nägema. ikke ühe sugune Lüg; No tämä tuli siis ikke tied `müädä edesi ja arutas Jõh; sa keid ikke alati küläs Mar; millas obo peseb, aga ikke puhas loom Mih; `aige soab ikke kord-korralt paramas Tõs; mardipäävaks `tehti ikke `vorsti - - vorstid pidid olema KuuK; tahaks `Paide koa `minna, upitan ikke `linna `minna Pai; ikke passel jalas, talvel lumega ja ikke `paslid VMr; kaks `ku̬u̬rmad sai ikke kuhjast Pal; meie räägime siin ike mõjal, aga mõni `ütleb majal koa Pil; ku̬u̬ĺ`meister ja koolivanemb `sõitsiva valla talu kikk läbi, vitsakimp ike üten Hel; ike piab olema `mõistuss i̬i̬n ja taka, et latsele õnnetust ei johu Nõo; noh, siss nakass [kingsepamängus] `suśkma. siss suśk ike toŕk ike sinnä ja tännä TMr
3. siiski, ometi eks `ennemalt ige `ueti `rohkemb `silku ka ige juo, `kümmekond kilu ige peresse Kuu; pime juo, kas selitäd viel? – no vähä `aavali ikke `katsun viel; sie inimine on küll ise `vaine, aga ikke `annab `raasukese `tõisele ka Lüg; jo niipallo raha tääl ikke oo Mar; tule ike veel `meile Mär; olas sedasi olad ikke et, `mõistus ikke sõnni seesab, kui elu olas olad Mih; `reäksin küll - - tegi ikke sedasi kuda `tahtis Juu; natukene `aimu ikke nägin Amb; tema on ikke vahvam kui teene Pee; küll sel oli viel ia nina, ikke `nuukis ülesse VMr; tõuse ike üles Iis; eks ilma piält ike `leibä sua Kod; enne saab ike külla küĺlest kui nällä otsast Hls; piab ike jakutama, ku sa `uupi võtat, siss jääp mõni ilma; a om ike inimesi ka vigatsit külländ; `jummal paraku, küll serätse päevä om ka‿ke `väega viĺetsä Nõo; oh ei lähä ike viil `praegu magama KodT
4. (hüüatustes) lähväd ühen. – noo-no ike (või nõnda) Kod
Vrd ikka
jugu n, g jugu Var Trm Kod(jugo) KJn; jugu- KJn Hel Ran Nõo Har(juku-); juko- Räp; ju̬u̬- Krk (maast juuritud) looduslikult kõvera otsaga puu; sellest valmistatud tarbeese a. jugu piaga regi Trm; kase puuss võid kua tehä [reejalase], ku jugo kätte suad; `tu̬u̬di kase jugo Kod; ju̬u̬regi Krk b. = jugujalas paĺgikelgud oo enämäss kõik jugudega; koropi jalassed `paerga kõik jugod Kod || toobri, veenõu vedamise jalas jugu `tehti nagu ree jalas ja `pandi `toobri `alla, juguga `toodi vett Var Vrd jukupoiss c. = jugupiip jugo vaŕs, jugo kaha Kod d. adrakurg adra jugud one `natke kõverad, on metsäss üles raiutud ju̬u̬riss Kod
kaheksa|teist|kümme kaheksateist no siis oligi kaheksatoist`kümme tuhat ühe`kerra `vergos Vai; teene andis ike kahessateisskümme `toopi [piima] Kir; kahessateistkümme last, ärä nad elasid Pal; kaks siga ja kolm lammast ja kahessateistkümme kana Pil; teene [vend] oĺli kahessateisskümme, teene kahe`kümne ühe, jäid `sinna sõtta KJn; sääl `oĺli muedugi vanemp karjuss‿ks (kas) kaessateissküme `aastat joba vana TMr Vrd katessa|tõistkümme, katsa|tõistkümme
kala|mõõt van ümmargune puunõu kalade mõõtmiseks (mahuga 12,25 toopi) – Kuu Phl
kivi n, g kivi eP(kibi PäPõ HaLä Kos Pil SJn Vil) eL, g kive R1. a. kivi, kivim Külä ämm `koukis `Ristu kive alt `sulle oe (lapse sünni seletus); Miks kive `poue `peitä (salgamisest); Kivi kotti (sooviti kalurile); [paat] Kivel `kinni Kuu; ei meil `põllul ole viga, aga einamaal on kivi, küll on kivi Hlj; lõi `kirve nenäga kiveje; kivine maa, kivi kivest `kinni Lüg; merelt `tuodi `valgi `pieni kivi; kravud `elläd kivede all; `laiva mäni `kivve Vai; Ma kanna sinu jäuks alati kivi taskus (pean viha) Jäm; me `vaeme kaŋŋiga ka kivisid üles; ilma kivisita (kivideta) Khk; rebu `pehme kivi, mis maa sihelt `leitasse, selle peel saab vikadid vöi kervest käiadud Mus; ma luhu puid ja kiva Jaa; Sii see mäe selg on ju jumala `loodud `selge kivi Pöi; vanamoor `nurkas, kivid `kõhtus = kiris Muh; kaks suurt kibi on Posta pöllal LNg; võta naine, siis sol kohe regi taga ja kibi peal (kohustused); kerbes lähäb kibisse Mar; vädas kiba roobete `sisse Mär; `seoke raiutud õheldane kibi oli juśt ah́o suu `järgi `tehtud (ahjuukseks) Mih; Sedäsi lasõd puadi kivedes purus tappa; Tämä nda ahnõ, et täü teesele kivi kua piäd `peksä anda‿mtõ Khn; kibid olid ju põllal väga tülinas PJg; mis pahaks läind puu nõud on, siis `autakse ikke kibidega Juu; kivi `ümber on rohi magus ja końdi `ümber on liha magus JõeK; kiva sai aga kangi pial kaalutud JJn; kiva vedati, kohe vaea oli Trm; kes laps kiva `koŕjama, sess (sellest) `suama rikas Kod; kis teise `piale kivi veeretab, selle `piale tulep tagasi Ksi; me elame kivi peal (vähesega) Plt; põrmand olli kivedest Pst; paiset vaeutedi kolme ja ütese kivige; enne lääp kivi küĺlest kilt ärä, ku temä süä `pehmess lääp Krk; suure kivi `pańti maea nukke `alla ja `keskele kah niipaĺlu ku jakku; `miis mehega saab kokku, aga kivi ja kannu ei saanava kokku Ran; põĺl `kivve täis Puh; naene `istnu kivi pääl ja `laulnu Nõo; kivestigun om paĺlu kivve Kam; kui ilma `ääle läävä, om küĺm ollu, sis läävä kivi liḱess ja mustass Ote; meil omma˽kiviʔ ärʔ lahutu˽ja `veetüʔ Kan; lähämi pae `murdu kivve `kiskma; tuhkhaua man oĺl suuŕ kivi ahu i̬i̬n, kon pääl `maati; jaań `viskass üte kivi vette, `pi̬i̬tre `viskass tõsõ kivi ja jakap `viskass kolmadõ kivi, no om vesi külm Har; kivijüräjäʔ eläseʔ kivve pääl Rõu; `valgõ kivi aida all = lehmä uttaŕ Vas; õnnõkõnõ maka‿i kunagi kivi kõrval Se b. fig terav kerves lövab ikka kivi (kaebajal läheb halvasti) Emm; Kivi pää `pääle jäänud (väikesest kasvust) Hää; see mees teab, kus kibi all vähjad seisavad (nupuka kohta) Kei; vahest veke kivi lükkab `vankri `ümber (pisiasi võib paljugi muuta) KuuK; täll˽om kivi rinnun (kalgist inimesest) Ran; küll terräv kirvess kivi levväp (sõnast sünnib riid) Kam; nigu kivi sattõ `süäme päält `maaha (mure kadus) Plv; kiviga visata lähedal See põle siit kougel, kibiga visata Han; sinna ei õle enäm kui kivigä visata mua Kod; egä si̬i̬ kedägi ei ole, kõrd kivige visate Krk; paĺluke sedä maad om, kiviga visata Ran; Ei olõ kavvõh, kiviga visata Räp; veerev ~ veereja kivi kohast teise kolijast, rändajast `veerev kivi‿p saa mette sammelt `pεεle (pole kodu ega peret) Khk; Veereva kivi pεεle äi kasva sammel Emm; ega `veereja kivil põle `ilmaski sammalt `seĺges Juu; egä `viirväl kivil sammel ei kasva Rõn; `viirväl kivil vesi pääl, `saisval kivil sammeĺ pääl Plv c. võrgukivi kived `külge ja voib `vergu meresse `panna; `vergu all on kive`rihmad, selle `küljes on kived Jõe; rüsa tiivastel keivad ka kivid all, `pitlikud `valged kivid; vörgul oo kivid all, kivid oo `raskuseks Khk; võrgul oo käbad peal, kibid all Aud; kibid viivad võrgu `põhja Vän; võrgudel on kivid, tehasse jo vabrikus rattad, siledad ja tasased Trm; [võrgu] pulla ja kivi. esi teime kivi Trv; `väiksed kivid, kes võrgu `põhja tõmmassiva Ran; kiviʔ inäbä tetäss pliidost, tu om `pehmep Se; kivis ~ kivess kivistatud (võrk) Olid `vergud kivess, `pandi viel `paadi naga `kinni Kuu; kui `võrgud olivad kivis, siis lükkati paat `alla Hlj Vrd kives2, kividse d. pl keris rihe ahju kivide peel saab kala küpseta; sauna ahju kivid lähvad vahel üsna punaseks; `viska vett kivide pele Khk; e. laste mängukivi `oite `suured `ümmärgused kived nie olid `härjäd siis Kuu; `lutsu visetasse, kivi `juokseb Jõh; vähike `lestlik kivi aa ja sennega `lööda `lesta Emm; ööritas linguga kiba Kse; `viskab kiviga `litsu `mööda vett Tor; `lõikasid kepi otsa `lõhki, väike kibi vahele, läks mis `vingus Nis; tidrukud mäŋ́ŋivad kiva JõeK; mängisime `iidlast, kividega mäŋŋiti Kad; kive mäńgmä: viis kivi võetass, kivi võetass `pivve ja pillutass üless Pst; ümärgune kivi `olli kit́s Nõo; kivi `viskas `lingu vett piteh Se2. a. käsikivi jahu jahveti kividega Muh; läbi kibide `laskma (vilja jahvatama) Mar; siis olid `seoksed `käega kibid, see `aeti `ümmer ja Aud; meil olid kivid tegime ise `tangu Lai; kivi jauha ai üte poolõga Se b. (vesi)veski Pukkveskit kutsutakse tuulik ehk kivi – lεheme kivile jahu tegema Käi; vanass veid teräd kivi `piäle, es tee sõõla`leibä, es kruavi Kod; kamajahu `tu̬u̬di kivilt kodo Võn; vanast kivi pääl tettivä jahu Ote; läämi kivile San; miis lät́s kivile rüki jahvatõme Krl; `täämbä `naksi `aiksõst jo kivi mürisämmä; edemält `u̬u̬tsõgõ lät́s kivile Har; Kivi man `jahvatõdi jämme jahu Rõu; kiviline om kivil Plv; kivi juusk (käib) Se || liivapugu kana kivi TMr3. a. käsikivi, tuuliku või vesiveski jahvatav kivi `veski `pilli `oida kive ülevell ja pane `käima VNg; `veski ülemisel kivel on `silmä auk; kive üles `tostamise käpp, kive [kõrguse] `tellimise kruuv Lüg; `keŋŋäst `lähtö `vilja kive `silmä ja säält tulevad jahud kive alt `vällä Vai; kivi tahab tagumist `saaja, kivi oo libe Khk; See vana jahvekivi pealmine kivi; Änamast olid [hollandi veskid] ikka kahede kividega. Öhed olid lihtjahu kivid ning teised piili (püüli) kivid Pöi; jahudi käsikivi pεεl, kaks suurd ümargust kivi, siiss auk `keskel Käi; kivi `säädma (paigaldama); `tehtud (raudkivist väljaraiutud) kiviga ei saa `märga `viĺla jahvatada; kivi ei ole ia, annab `liiva ära. valatud kivide juures tuleb seda ette Var; `veśki jahvatab öhö kibiga; kui kibid kuluvad ärä, siis pidi valatama `peäle Juu; Ikke teine puar [veski] kiva oli jonstavi kivid - - neid kiva on tehtud Siberis; Kivi on nüri, enam ei lõika, tahab teravast `raiu Trm; läbi kivi `laskma (jahvatama) Kod; kate paari kivedega `veśke; ku ei ole `ästi maha rihit, siss kivil tõine vi̬i̬r `lõikap tuld ja tõiselt pu̬u̬lt tuleve `terve terä Krk; kivid olliva püśtvõlli kõrval - - tõnõ tõõsõl pu̬u̬l püśt`võlli; piḱägä `raotass kivile sooned `siśse; tõene kivi `olli all ja tõene `olli pääl ja mulgu olliva kivedel sehen Ran; `roste `võetu terä - - `viidi kivi vahele `veśki manu Kam; kiviʔ is olõʔ paksuʔ kolʔ vai neli `tolli olliʔ paksu tõnõ tõnõ Har; kivi `teĺmise ratass (kõrguse timmimiseks) Har b. fig Kaks kõva kivi ei tie iad jahu, kaks `kanget inimist ei `anna üksühäle `alle Lüg; Kaks kõba kibi ei tee iad jahu Han; tõene aab õma joni, tõene pidäb ike `alla `anma, kaks kõva kivi ei ti̬i̬ üvä jahu Kod; kaits kõva kivi ei ti̬i̬ ääd jahu Nõo; kat́s kõvva kivvi om ku̬u̬n, sõss ei saaʔ hääd jahu Räp
4. a. tehiskivi, peam tellis `tuored kivid tulid `pressist Kuu; `vaalakast kivest ei saa `muutku `müüri Lüg; `antlaager annap kivisit käde Käi; seinad olid kividest ja katus oli paantest JõeK; `metstes on `rohkem sinine sau, kellest kiva `tehti Sim; hu̬u̬nõ ehitämise kiviʔ Kan; kivi `pańti `paika (seinas) Se b. vääriskivi (sõrmuse, preesi vms silm) plokkiga `sõrmus, plokki sies on siis kivi Lüg; kivega `sõrmus Jõh; koĺluga sörmus, kivi pεεl; möned olid kividega preesised Jäm; mere `elme kivi (merevaik) Khk; kividega sõlg `pandi `rinda Muh; sölused ollet kuue kiviga ja nelja kiviga Phl; rellid olid nist ümmärgust kibist, mis ei läind `katki Vig; sõrmuse silmad on roosa kibidest ja rohelistest Hag; sõrmusõ päie siseh omma `kalli kiviʔ Se 5. a. luuvilja seeme kirsil on kivi sihes; linnumarjad, pisist kivid jah Jäm; kreegil ja loomil o kibid Vig; visnapu verevä marja, kivi sehen Nõo; kiŕsi kivi siseh om mõŕkjass terä Räp b. tammetõru – Lei
6. kivitõbi inimest käivad `leikosel, kivid on `sisse kasond Käi; kivistab sies, mõni `ütleb et `piavad akkama kivid sies `kasvama Kad
7. seebikivi (naatriumhüdroksüüd) viis `naela `pandi `rasva ja üks kivi `pandi VNg; ega viie naala [rasva] `kohta üks naal kivi ja kolm `toopi vett Emm; kibi sööb selle rasvad kat́ti Juu; nüid o kivigä si̬i̬p, valus kui `silmä lähäb. kivi põletab rasva ja nõnna `samma kua inimese Kod; sii kivi oli ia, sis kohe seep läks `seĺkima Pil; kivi `lõikass ärä ruttu, kait́s `tunni `aiga ja om si̬i̬ṕ `valmiss Krk
8. pliiatsisüda, grafiit liiatsi kivi, must Khk; liiartsi kivi Pha; kui plehveteri kivi läheb nürist, kulub äe, ei ulluga siis enamb kirjuta kedagi Kad
koore|kirn kaanega kõrge puunõu hrl koore hoidmiseks ja võitegemiseks Koore kirn oli, selle sihes `löödi koort kogu. Kirnul oli koan peal ja koanel oli auk sihes, puu käis läbi, ketas oli `otsas, kettal olid augud sihes, sellega songiti ölalt `alla nii kaua kut [koor] kogu läks Pöi; suur `kõrge koore kirn oli, üks ühüssa kümme `toopi läks koort `sesse küll Mih; kuare kirn õli kitsas ja pitk, all õli veike auk siden ja pulk eden. siält `laśti apu vett `väĺjä Kod; siis temast oli järele jäänd üks koore kern, üks saea toobine Plt; Koorekirnu piab sahvrest sissi lämmes tu̬u̬ma, mudu‿i lää luskug õõrun kokku si külm ku̬u̬r Pst; ku̬u̬r `panti koorekirnust anuma `sisse [võitegemisel] Nõo; koorõ kirn oĺl `korgõ, altpu̬u̬lt `veetkese `ahtap, vitsaʔ õ̭ks oĺliva˽`pääle tettöväʔ Räp
kortel1 `kort|el Ran, g -li R Iis, -li, -le S(kortl Käi) L KPõ(-ŕt- JMd), -le M Ote, -eli Var Koe; `kort|eĺ Urv, g -le Hls; kortel g -i Tor, `kortle Mär Hls; `kolt|er Rid Mar, g -ri spor Sa; `kort|er Muh Vig, g -ri Pöi Mar; `kortser Rid
1. mõõdunõu viinamüügil; (plekk)kruus `Ennemb ige oma `kortel kui `viera `lehker Kuu; pläkk `kortlid õlivad [kõrtsis]. `viimast siginesivad `klaasid ka Lüg; siis oli `lahti viin vanasti ju, `koltrite `kaupa [müüdi] Käi; võtab `kortlega vett pajast Mär; `kortel oo sauest ehk lekist Vig; pool `kortelt ja `kortel. vaśk nõud Lih; siis `ańti `kartuli ning. `kortli kuõrt, `siokõst apud kuõrt kastõt. `suõla `sisse Khn; paelo `sõnna `kortlesse ikke mahub Juu; ta (kortel) oli nihukene vaśk nõu kõrv `külges, pialt oli kitsukene, alt oli suur lai Kos; lapsel on `kortel, veke juoginõu JMd; võtan `kortli `kaasa Iis; kõrdsist `müüti `viina `kortlege Hls
2. mahu- ja pikkusühik a. veerand toopi Üks `kortel `viina [maksis] `kõrtsis viis `kopka Lüg; `kolter oli neljas jägu toobist Khk; Neli `kortrid läks `öhte `toopi Pöi; `korter `viina korraga, selle mina joo ühe jooniga Muh; `toopi `loeti neli `kuiva `kortlid ehk kui viinaga, siis viis Rid; `kortel oli nael, `kaalus naela Lih; `kortel `viina on kõige parem sööma `alla Juu; kui [viina]voori `piale saeme, siis [kirjutaja] ike `ańdis igalühele poole `kortelt jah mekkida; `kortled, pooled `kortled ja veel vähemad Kos; [korstnapühkija] `ańdis seĺlile `viina, `kummagille puol `kortlid JõeK; suurõmb mõõt [viina] `olli `kortel, tu̬u̬ maśs kümme `kopkat Ran b. veerand küünart `Vierand `arssina on üks `kortel, neli `kortli on üks `arssin; Emä `saatas puest `tuoma üks `kortel `riiet Lüg; See mis öle küünra oli seda arvati kortriga. Küünar ja üks korter, küünar ja kaks kortrid [riiet] Pöi; neli `kortled ühes `küindras JMd; suka sääre mõõt om `kortel, kolm `kortelt; miul om terve `kortel sukka ärä koet; neli küünärt ja üit́s `kortel `pääle [riiet] Krk; Egä [suure] kerilavva haru - - ku nii keśk`kot́silt mõõdi, sõ̭ss oĺl vaśt är˽kah üt́s `korteĺ pääle `küündre Urv || keskmise sõrme pikkus – Krk
3. kuu veerand kuu on jo `kortli vanus (esimene veerand) Kuu; kuu on `tõise `kortli sies, `neljas on juo `viimane `kortel Lüg; kuu on `kolmanda `kortli pääl Jõh; kuu jääb `viimse `kortli `peale VJg
Vrd korten1
korten1 `kort|en Var JMd Räp, g -eni Tõs Tor, -na Ris Trm Lai, -ne KJn Trv San/-/; `koŕt|en g -na Lai Plt; koŕden g `koŕtne Ran
1. mõõdunõu viinamüügil; (plekk)kruus padast `võeti [kohv] `kruusi ehk `koŕtna Lai; `kõrtsides `müüdi `viina `kortnega KJn; `kortne täüs `marju vai midägi San
2. mahu- ja pikkusühik a. veerand toopi seält (kõrtsist)`müidi `viinä, kolm `kopkad `korten Var; `korten `viina Tor; pu̬u̬ltõist kopikat ollu koŕden Ran; `korten [piiritust] oĺl kümme vai viis teiskümme `koṕkat Räp b. veerand küünart neli `korteni täit oo `küindräs Tõs; kui kaks `koŕtnad õli, siis õli pu̬u̬ĺ küinart täis Pal; Sa mõõda mulle sedä rõõvast küünar ja korten Trv
3. kuu veerand esimene `koŕten, viimane `koŕten Plt
Vrd kortel1, kortin1
kortin1 `koŕtin Kod MMg Har Plv, `kortin TLä Har Rõu, g -a (`koŕtna Kod MMg); koŕtin, -ŕd- Se; kom `koŕtnaga Plt
1. mõõdunõu viinamüügil; (plekk)kruus õli edemält `koŕtin, kluasiss õli, saba taga; `koŕtin õli - - puutops - - puusang õli taga; vanass kõrtsin õlid viina mõõdud, alt laiad, piält `kitsad vask nõud: `tu̬u̬p, pu̬u̬l `tu̬u̬pi ja `koŕtin ja pu̬u̬l `koŕtinat; lehem ei anna `koŕtina täit `piimä Kod; `kortinaga vahel mõõdeti kui midägi `anti, `piimä vai. `väikse `kortina, kõrvakse küĺlen. meil `oĺli ka plekitsit `kortinit Ran; `vaśkinõ `koŕtin oĺl, tu̬u̬d `üĺti naal; laasinõ `koŕtin; `Kortińnõ tet́ti enämbüsi `valgõst plekist Har; viinatoṕs tu om koŕtin, sääne laǵa Se
2. mahu- ja pikkusühik a. veerand toopi neli `koŕtinad läks `tu̬u̬pi Kod; `kõrtsis osteti `viina kaaluga: nael või pool ja `koŕtnaga Plt; anna mulle ka üits `kortin `marju Nõo; ma osta sullõ kat́s `koŕtiǹna [viina] Har; `Viina `müüdi kõrdsin, `kortin kõrraga, vai kuiss `kiäki Rõu b. pikkusmõõt `kortina lähäb seetse `tolli Kod; küinar on kolm `koŕtnat, `aŕssin on neli `koŕtnat MMg
Vrd korten1
korup koru|p Hlj Jõh IisR Vig JJn Koe VMr VJg Sim spor I, Ksi, koro|p Lüg Jõh Trm Kod KodT Räp/-ŕ-/, kooru|p Lai Ran, g -pi
1. reele seotav varbpära, kresla `seĺjataguse korup. vai `seĺjatagune. ta `pulkadest õli `püśti `tehtud ka. ja sis sie õli `siutud rie `piale IisR; kresna puud on ikke rie pial, aga korup on sie kus sies istud VMr; korup oli mis ree `piale `siuti, ehk kresku Lai
2. väike seljatoega sõiduregi – Vig
3. laudadest korv reel nooda veoks; kalaregi korupil oli ikke kaks obost ies ja kolm `rauda käis kõrvi tamme puust jalaste `alla Trm; kui suur nu̬u̬t on järvele viädä on nagu koŕv jalasse piäl, si̬i̬ one korop, ümmärgune. nu̬u̬t on koropi siden; korop õli `laudess testod, sides õli `venne `mu̬u̬du, õtsad õlid `laudess testod üles, paksudess `laudess, keskpaegass õli kumer Kod; koropi ree `piäle `pańti keri. kolme ree piäl `seisi, [3–4 hobust ees], taga kaks rege KodT
4. elussigade veokast või -puur sia korup, nüid sia puur Lai
5. (hrl võrdlustes) mõni obune on suur ja lahja nigu korup; loom on tühi nigu koorup Lai; vana ah́o koŕop (lagunenud ahi) lahuti tarõst `väĺlä Räp || vana voodi – Lai
kosja|viin kosja- (-śj-) spor S L K, Hel Puh Nõo TMr, `k- VNg hv Lüg; kośa- Võn Har VId; kośsa- Kos Plt KJn; `kõsja- Lüg; kõśja- Iis Trm Kod
1. kosilase toodud viin (pruut pakub seda ka pulmakutsumisel) pruut käis `kõsja `viina `tuomas siis `anneti `kindaid ja sukki ja `villu, `patja`püürisid Lüg; Kosjama äi mintut ilmas ilma kosjaviinadeta Emm; seal ei `võetud kosja `viinu `vastu; kosja viinad tuuasse koa `liitritega ja sorodega Mar; see oli väga `tähtis, kosja viin pidi punane olema; no kui sa said kosja `viina, siis sa said kosja kakku koa Vig; kosja viinad, kui juba kokku lepiti ruudi `juures, siss `peigmes `andis ruudile magusa viina pudeli. teesel pääval läks ruut seda oma `naabri inimestele pakkuma, `katske kosja `viina koa PJg; kośja `viina ei `tohtind `maksmata jättä HJn; no siis pruudile `ańti `jälle siis selle kośjaviina eest `jälle midagi `aśja `jälle, kas käte rät́ik ehk - - ehk raha ehk VJg; pruut́ vei kõśja`viinu sugulaasile. kellele vei kõśja`viina, see kińk, mõni ańd vü̬ü̬, mõni linike, mes `ki̬i̬gi ańd - - pruut́ käis üksi kõśjaviinaga Kod; kosjaviinad olid koŕv õlut, viis, kuus `toopi `viina Ksi; kolmaba õdaku tuĺliva kośjad, ja siis `tu̬u̬di püt́iga `viina - - kośja `viina `tu̬u̬di TMr; kes no kodapoolitsõlõ kośa`viina and vai põlõtut `pulma kuts Rõu
2. kosjade tähistamine viinajoomisega; kihluspidu `juodeti `kosja`viinad esimisest. siis sääl ei old muud ku viin ja `ieringas ja leib. seda `üöldi kosja`viina `juomine; `kosja`viinad ikke `tehti ja, ja ikke `ninda sama pidu ku `pulma`aigki, vaid vähämb vähä oli; kui mies läks `vällä sääld `kosja`viinuld, `peigmes, sis vei `ämmale, pudeli`kaela rättiku. ega siis `ämma ei old `kosja`viinul. `enne oli `kosja`viinad nied kui `kihlamas `käisid VNg; Kerikust [kihlamast] tagasi `tulles `sõideti ristemäde ja ristisäde `puole, `neile `kõsja`viina pakkuma ja `kõsja`viinale `kutsuma `õhtast. `õhta sis `juodi `pruudikodo `kõsja`viina; kui [viina]pudel `võeti `vasta, no siis pruut `jälle ja `pruudi pere siis `valmistetti ja `kutsuti juo nied `kõsja`viina `juojad juo `valmist ja; isa pidäs `kõsja`viinad, aga siis `pulmi mul ei `piatud Lüg; kui nee [kosja]koubad siis kogu said - - siis `joodi kosja`viina Jäm; kui kosja `viina `joodi, siis neĺlaba `õhto `peimes keis `kuulamas, et ikke tuleb. siis `lauba `mindi viinaga [tagasi] `sõnna Mar; miu esäl ollu tõesega kosjaviina ärä `ju̬u̬du, ja maha kuulutedu kah Nõo; munikõrd ku nät́ä jo õt kosilanõ olõ õi kõrraline siss `naata‿s kośa`viinugi `juuma Se
Vrd kosi|viin, kosju|viin
käima `käima (-), da-inf `käia (-ä) R eP(`käejä KJn; käe-, kää| Kod) Trv Võn, kävvä, `kävvä M(ma-inf -me) T; ipf käisi- (käe-, kää|si-) R eP M T; `keima (-), da-inf `keia (-ä), ipf keisi- Sa spor L, KJn Vil; `köima (-), da-inf `köia (-ä), ipf köisi- (köe-, köö|si-) Muh spor L; `käü| Kuu Vai Khn eL(-me San Krl, -mäde Har; `ḱauma Rõu Se); da-inf `käüä Kuu Vai Khn; `käüvüʔ San, kävväʔ, `käv|väʔ, -vüʔ V(`käü˛ü, `käüvüʔ Har, `käüve Lei); ipf käüsi- Khn Hls Krk Ote; kävi- Kuu; käve- Võn(`käie) Ote V; kävve- San hrl intrans
Tähendusrühmad:
1. (liikumisvõimelisena) a. kõndima, astuma, sammuma; ant jooksma b. (muudest liikumisviisidest) c. sõitma 1. sõiduvahendiga liikuma 2. kurseerima, regulaarselt sõitma2. a. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema); mingit tegevust või ametit harrastama b. ringi liikuma, läbi käima; ära nägema, üle vaatama c. (regulaarsest õppe- või kutsetööst) d. külastama, (koduseid) vaatama, võõrusele tulema või minema
3. minema, kasima (hrl imp; ka kirumisena)
4. käiku sooritama (kaardimängus)
5. suhtlema a. läbi käima, sõbrustama b. kurameerima; liiderdama, vahekorras olema6. a. (riietuse kandmisest) b. (kantavast riietusest)
7. a.asetuma, (läbi) minema; end seadma b. kukkuma, langema c. fig mingis olekus, seisundis olema või kulgema d. (välja või üles) paiskuma, (laiali) pritsima, lendlema 1. (nt tolm, suits, sädemed, vesi) 2. (vihma-, lumesajust) 3. (tuulest) 4. (lõhnadest)8. a. liikuma (mitte kõndimisest) b. (kiirest töötamisest) c. (ukse, sahtli vms avamisest ja sulgemisest) d. lainetama e. saabuma (postist) f. fig ühe valdusest teise valdusse minema9. a. ringlema, pöörlema; töötama (masinatest, kellast vm seadmetest) b. toimima, funktsioneerima10. a. (äkki) tekkima; järsku läbistama (aistingust, tundmusest, mõttest vms) b. esinema, tekkima (ilmast, loodusnähtustest)
11. suunduma, kulgema, (üle või läbi) ulatuma 12. a. paiknema, asetsema; (kuhugi) kuuluma, määratud olema b. kehtima, käibima, esinema; kasutusel, kombeks, tavaks olema 13. a. (vastu) puutuma, põrkuma, (ära) lööma b. ulatuma, küündima; külgnema
14. mõju avaldama, mõjuma
15. (midagi) järgima; (millelegi vastavalt) toimima, talitama16. a. toimuma, teoks saama b. muutuma c. edenema, laabuma d. (käekäigust, hrl küsimusena)
17. kostma, kõlama18. a. püsima, kestma, vastu pidama b. kõlblik olema
19. käärima (hrl õllest)
20. (ihade või himude kohta)
21. (lausenäited, mis ei sobi eelnevatesse tähendusrühmadesse)
1. (liikumisvõimelisena) a. kõndima, astuma, sammuma; ant jooksma laps tuline `käimä, teräsed jalad Lüg; ma `käiksin küll kerikus, aga ei `jaksa `käia, jalad ei `astu enamb Jõh; Käib üöd kui `päevad, aga edasi ei `jõuva = kell IisR; üks käüb `kiirest, `toine käüb `illukaiste Vai; käi sa mo `järgi; vahel suka `pöisil käi `talve tuas Jäm; nii süa lumi, saa üksteise `körvas `kεia mette; tahad salaea kohegi `minna, kεid tipi `varbul; obu keib `sammu Khk; üsna jumala äda oli `käia Pha; lume valul näeb `keia; Kui sa ikka `rohkem [lehma] nina eest läbi käid (söödad), ikka lüpsab koa; Kahe `roandaga sai kaju vahet `käidud Pöi; sui `käidaks `palja jälu Käi; ta ni‿samma kepi nöal kεib ka Phl; mina olin `vahva `niitja elu `aeges, läksin `kεies vikati järel Rid; ma kein üsna kepi varal; vana inimene keib juba `küüros ja `köhmis; päterdab mud́u, ei saa `õiget `keima `keidud Mar; mulgu koh́ast `köidässe üle Vig; kui mu jalad `terved oleks, siis keiks kõik kohad läbi Kir; nagu puu obu, ei saa `köidud Han; laisk obune, köib pikkä Tõs; `Käües akkab soe Khn; köib `peale limpa lompa Aud; ma‿i saa `käitud, mul on `astma Hää; ei `oska tie raja peal `käia Ris; ma käisin sukkis Hag; käib kikadi käkadi (taarudes); läks ree pealt maha ja käis moas; mis sa käid mu järel Juu; `käieski paneb inge `kińni, kus ma vel `joosta saan Ann; nüid `klömpsab karguga `käia VMr; ma ikke sugu sialt `müöda käisin, kus [kõneldi] seda saksa kelt (pisut oskan) Kad; ta käib mu järel, mu kannul VJg; `kińni jalu ränk käädä; tämä akab käede (käies) tulema; sõedavad keriku alate käede (sammu), ei ruatsi obess ajada Kod; kaśs käib järel nigu koer; kepi naeal toksib `käia kah; `aige käib üleval Plt; pangad all, ta ei saa ju `käejä KJn; ma käisin seda tuba üks sada `korda SJn; siss lääp sul paelu `aiga käiän Pst; `täempe sai paĺlu maad maha käüt Krk; laseme nüid obesel `sammu kävvä, ega ta kiḱk si̬i̬ ti̬i̬ joosta ei jõvva Hel; sina käi joodikul perän Puh; pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi; käenu `paĺla jalu, `astnu kannu `otsa; ärjäl piava sõra `liikuma, muedu ta‿i saa kävvä Nõo; jala olliva `aige, ma kate tokiga käisi Ote; tu̬u̬d kõvva `hangõ pite om kõ̭gõ paremp kävväʔ Kan; Ütte puhku käü, a edesi ei saa = kell Krl; lat́s nakass ka jo `käümä, joba pand `sammõ edesi Har; ma‿kka käüśsiʔ ja ti̬i̬śsiʔ Plv; naańõ ja veli käve peräh; jovva as ma˽`kävvüʔ, üt́s naańõ võt́t käe`vangu muʔ Vas; kõik mis nelä jala pääl kääse om eläjä nime all Räp; last opatass `ḱauma Se; varsakõnõ käü peräh Lut; ümber käima tiirutama [neeruhaiged] `lambad käivad `ümber Rei; vasikad, kui nende neerud maha oo peksetud - - sis näd keiväd `ümber `rinki Mar; kui lammas `ümber käib, on nierud `lahti Kad; lammass käib `ümbre, neerule `aiged saanu MMg; lammass käi ümmer, ku tõine rahu olevet mahan Krk; lammass käüse `ümbre `tiiru, rauh um maah Plv || (vanusest) Käün `seitse`kümme `neljät [aastat] Kuu; mina `käisin `seitset `aastat (olin kuuene), kui akkasin `veljaga kaheke·s̀te `karjas `käima VNg; Mari on juba sadant `aastad `käimas Jäm; seitsekümmend seitse `selgas, kaheksandad käin Vll; Laps oo viis aastad vana, köib kuiendad Han; juba kaheksakümmend viis vana, kuuet käin Rap; Leenu sai kaheksakümmend, käib `ühte `peäle Juu; viimäss `uassat, üheksäkümmend käin Kod; akkass viiedet `aastet `käimä (sai neli täis) Krk | naane käve viiedät kuud (rasedast) Se b. (muudest liikumisviisidest) kala`parved `käisivad pikki `serva `ühte lugu VNg; `pietri`päivä ajal akka lohe `käimä; vareksed käviväd nokkimas Vai; oomiku vara `akvad [mesilased] `väljas `keima Kär; `päästlased käivad madalast läbi (maadligi), siis tuleb `vihma Pha; tuid, neid keib vahel sii koa Rid; `kambli kala käib lapiti Trm; egass `varblase ütsikuld ei käi Nõo; kihulase survava, ku ńa nii `ümbre `tsõõri käevä Kam; kakk käi kahru`persest `sisse Ote; li̬i̬mik om vasõ `karva, käü vingõrdõn `mü̬ü̬dä maad Har || fig Teab mis sellest [tüdrukust] öle käind on, põsed nii kahvatud ja `aukus Pöi; `uhkus käib `eeli ja `vaesus takka järele Juu; õnnetuss käib inimesi `mü̬ü̬dä, ega õnnetuss puid ja `kande `mü̬ü̬dä ei käi Nõo; hädä käü‿i˽puid piteh, hädä käü inemiisi piteh; kaih käü ei üt́sindä puid piteh, tu̬u̬ käü inemiisi piteh kah Vas || (müütilistest olenditest ja tavatutest nähtustest) `luomidel `käisite `painakad `seljas Jõe; `marras käis kodo Lüg; ühekorra räägiti, noid kεind `loksperi pεεl Khk; `käidi `painajaks Krj; `koolja käib kodu, akkab kodu `käima Pha; loomal ja inimesel keis `tallaja peal LNg; muĺgi eit olnd uńt, ike köind uńdis Kir; mere piäl `käüe tuliännäd Khn; ikke tońdid pidan `käima ja kodo`käijad ja Ris; surmad `olla kodo käind Juu; nisukesed vaimud mis `enne käisivad, ja nied siis `üiti paenakad KuuK; kodu `käima akand ike ainult kurjad inimesed Rak; ükskord nägin unes nisukest `aśja, et minu isa käis kodu Plt; luupaene käüb `talve `seĺga Pst; peninuki sõa `järgi ütelti käüved Hls; si̬i̬ käi tõisel luupainen; nüid oo ku katk üle käinu, kiḱk `puhtess tett ja lahastet Krk; tä käinu `soendin Hel; ni̬i̬ olnava Lapima vana`tütrigu, kes alliss käenava Puh; ku koolu millegiga rahu ei ole, siss nakap kodu `käimä Nõo; `eńgi päiv - - ega na (hinged) nüit enämp ei käi, vanarahvass iks `ütlivä, et käenävä Kam; Otebä `keŕkude ta `oĺli matetu ja‿ss säält `oĺli nakanu kodu `käimä oma provvat `kiusama Ote; Tast olõsi nigu katsk üle käinüʔ, kõ̭iḱ om tühi ja paĺlas Urv; Mõ̭nõl eläjäl käü `ü̬ü̬se jäl˽`painaja `säĺgä Rõu; halb poig käve kodo ja vaav́ass külärahvast Räp; tagasi käima (kodukäijast) surm akkass tagasi `käima; ku miul nõnda ei ti̬i̬, kudass ma tahass, siss ma akka tagasi `käümä Krk; maʔ olõ tu̬u̬d `kuuldanu, et mõ̭ni käü tagasi, vana Tikudi Juhan `käübev (käivat) tagasi Har c. sõitma 1. sõiduvahendiga liikuma `uiskudega kεisid siit `Sörvest, kevade läksid, sügise tulid ära Jäm; akkas merd kaodu `keima Kaa; nüid ikka köivad muidu alustega, põle midagid peal Muh; käib saaniga Rei; peaks tulema nii `paĺlo lund, et saaks regi `keima Mar; köid rattaga seält kaada Tõs; sui käib ikka `vankrege Juu; käib saaniga väilas VJg; suksed, kellega möda lund käivad Lai; pulmarongi ihen käis nõnami̬i̬s `ratsa obesege Hel; vanast `käüti mere pääl tuulõ abil; `väikese parvõkõsõga kah käüdäss vii pääl ja sõidõtass üle Har; `rohkõp [ma] ei olõ rońgiga käünüʔ Vas; `tu̬u̬ga (hobusega) kõ̭gõ käudass, tu om kõ̭gõ `vehmrih (üha rakkes) Se 2. kurseerima, regulaarselt sõitma ega siis käünd `omni`pussi ega `autusi midägi Kuu; [tuhande kaheksasaja] `seitse`kümme `viiendal `aastal vist akkas rautte `käima VNg; `Praegusõl aal `käüväd puśsid `kõikis Khn; kui rong akkas `käima - - [siis] mina käisin juba karjas Rak2. a. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema); mingit tegevust või ametit harrastama mei `käisimme ikke `mardiss ja `katriss; vanad inimesed `käined `mõistatamas, ikka jägu `aegadel Jõe; Tänä käün `metsäst rüsä`vitsu `tuomas Kuu; õles käind `omme `veskil; `käisin `mustikes (`mantsikas, `pohlas) Lüg; meil `kävvä `tõrvaksiga `tuulal `kallo `püüdämäs `üöse; eks varas `käündki `üöse `vargal Vai; ma kεisi `pähkel; peab korra `öite targa juures `käima Jäm; vanad inimesed kεind `ratsa `oostega `kerkus; ruudid kεisid laulatusel, sariligud mütsid pεεs; kalamed kεivad `toosel Khk; ma keisi ühe öŋŋega tursal; `toomapääval keisid mehed `toomaks; kui öpetaja `juures oli `keidud, siis aketi maha `itlema Mus; viderikul `käima Vll; siis sai rehel `keidud; Tüdruk, sa oled kaju `ääres kusel käind (öeld luksujale); `Lamrine käis siis küla `korda Pöi; kemmerg on se, kus kükidamas `käidags Käi; need keivad `marti `aamas (mardisandiks); vanal aeal `keidi valla `küütis Mar; nad sillutasid `maanded, ta käis koa sillul; püksi korral `keima Mär; enne `puĺmi `köidi `kimpa kokku panemas Vig; mehed keivad tulel, `püidvad kala Kir; talve `köidud viina `vooris; köis `soldatis Tõs; `Saunõs ammu käömätä; mutimeres ~ `õngõs `käümä Khn; noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis; `enne sai pidude peal `köia; köisid arsti all Pär; köib oma asjal; `talgutel sai `keia ja PJg; `käiti räimelaadal; `käitaks `tuuksel (tulusel) Hää; `enne `käidi `iides jüribä `öhtu Ris; meil `paĺlu `loomi, tuleb `ühte `puhku `veśkil `käia Nis; sa oled täna tapu `aedas käind (purjus) Juu; meie käime juba einamal, tieme `eina JõeK; `käiksin `vielgi jahil, aga jalad ei võta JMd; seenel `käies `eksisin kahel korral ää; Paides ma käisin kohe `tihti, kui ma `käija olin alles Ann; tedrejahil `käedi kujudega Kad; käisivad võrgal ~ nuodas Trm; `vaata kõhe abi suab, ku aŕsal (arstide juures) käedässe; ma akan vi̬i̬l `käimä rehidel Kod; sai turuss käia küll kah Äks; olen `tohtril käind; soola `voorides käinuvad, kui seda raudteed ei old Lai; käid pasal KJn; `käiti seal `jutlust pidamas SJn; toona me käüsime surnuaial Pst; Käü ommen Sarja `veskel ärä, sea jahu om otsan Hls; nooren iki käesime mõtsan `pähknil; na käesivä kavvõtõ aenale Ran; egä kate nädäli peräst käi iki sannan; su̬u̬n käesit kure marjul Puh; üd́se `viidi sepäle, ku sepil `käidi; vanast `olli `ü̬ü̬se tu vähjul `käimine Nõo; ütsvahe oĺl ta kirmassõ pidämine `väega tukõv, nüüd käüvä seldsimajadõ Võn; ku tulissel `käüti, siss `lü̬ü̬di `västraga [kalu]; esä emäga käisivä laadel; mina `veśkil es käi; kui mina `naksi liinan `käümä, kui suurõkõnõ tu liin siss `oĺli Ote; näet, sannan jäi käümäde San; mul sai mitu `vu̬u̬ri `lehmi `tõistõ `paika `panman `käütüss Kan; `käüti kerikun; tõrvassil käüdäss `väśtrega Urv; ku sannan es saa˽`kävvü, oĺl `kirpõ ja `täie paĺlu; `tütriguʔ `kävveʔ kerikul Krl; mi˽käve sinna su̬u̬ pääle kurõ`maŕju `ot́sma; `käügega (käigu) siss pidul, ku˽pidul `käüjäss saa; Mi‿sa˽käüt `sańtin (kerjamas), sul om `tervüss käen Har; `pähkmihn `käümä; esä käve tedre`jah́ti Rõu; hulgahna sai sannah `käüdüss Plv; keväjä nakami niidseh `käümä ja `viisa kudama; tulil käüdäss `västrägaʔ; `Riiga `käüti talvõl `su̬u̬la `tu̬u̬ma; Pilve Juula käü `sańti (kadrisandiks) Vas; keśk iätseʔ iks kääväʔ kerikohe Räp; kokku käima kogunema `võerama saadikud `käia seal koos Mär; `lambad köisid kokku na ku üks tuul Tõs; ehälised käesid `sinnä kokko tämäle Kod; `meie kotta käis külä pośt kokku; külä pääl om paĺlu `naisi, käivä kokku, lõkerdava ja `aava `tühje jutte Nõo; täl oĺl sääne isokõnõ et kõ̭iḱ poisi˽käve sinnä˽kokko Plv || fig lõppema Meite einatöö akab juba änam kogu keima Kaa; väljas käima euf asjal käima käib `tihti `väljäs, sie tähändäb et läks sittale Jõh; seest üsna `aige, ma köisin täna `öösi metu `korda `väĺlas PJg; ta käis `väĺlas oma aśjal Juu; käisin mineva `üösse mitu `korda väelas VJg; käisin `korda kolm väĺlas Ksi; ku kõtt valuts, siss piat `ü̬ü̬se vällän `käimä Krk; ma‿lä `vällä `käuma Se b. ringi liikuma, läbi käima; ära nägema, üle vaatama `Palju käind ja `palju näind; ma õlen kõik nied talud ja majad läbi käind Lüg; se on talost talo alalde `käimäs Vai; ma ole keik kohad läbi kein Mus; Kõik maailm on läbi `käidud Pöi; paelo köind `rööblid ja mõrtsukid Vig; arja vened või arjakad köesid kaubaga Aud; lähän kodust ära natuke `käima Pal; nooren es saa koheki, nüid vanan olen kõ̭ik liina ja laane läbi käenu; nooremba käevä kõigin pu̬u̬l, üits piäb iki kodu olõma Ran; `käimise pääl tulep `mõndagi ädä nättä; veli käis nigu sandikene, kai kost leeväpalakese `saie; mõni suur inimene ka käib ütest üless tõesest `alla, ei püsi `kossegi Nõo; nemä `oĺli kõ̭iḱ kotusse läbi käinüvä Ote; kes nii `laembide käip ja näeb, si̬i̬ tiiäp kõnelda Rõn; `saie mõts kõ̭iḱ läbi `käütüss Har; ma˽käve kõ̭iḱ kraaviʔ läbi, es `hämmä `kongi `jalgu ärʔ Rõu; haŕokõsõʔ, nu̬u̬ iks kävevä˽kormu säläh Plv; vanast poisi˽käve˽kõõ `huĺkih Vas c. (regulaarsest õppe- või kutsetööst) Ega `ranna `naisel midägi avitand, `muudku `täüdüs alade merel `käüä Kuu; `käidi `oustega `eitsis VNg; `käisin sius (seakarjas) Jõh; `teulised kεisid `möisas tööl Khk; Vana Jüri keina niid lehma`lautas öövahiks Kaa; `talve lapsed `käivad `koolis Käi; isa akkas `mõisas teol `keima Kul; poesid käevad `karjas Mär; `kuõlis ma ei käüss (ei käinud) Khn; köesime mõlemad veel töös Aud; enne käisid lapsed `lammus Kei; vanad ja vaevased inimesed käivad `karjas Juu; [isa] käis sulaseks Pee; `eśtiks ma akkasin anede karjas `käima Koe; taĺvite käib `metsas tüel VJg; käis lapselt `kuolis; käisin õitsis Sim; ise taśt käedä kualin; mi̬i̬s `käimä vabriku tüäle Kod; päiviti käib tüüs KJn; õetsel `käiti Kõp; juba mitu `aastet koolin käünü tüdruk; teol `käüti, olli siirseḱk seĺlän Krk; temä ennembi käis tü̬ü̬l, lõegass `kraavi Ran; mi̬i̬s käib `raudi pääl tü̬ü̬n; mehe rõõbe ei käi `koskile tühü Nõo; naine om kotu, ei taha tühü kävvä Ote; vanast `käüti hobõstõga öüd́sin; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess ants`laagriss lännüʔ Kan; ma käve suvõ `otsa karjan Urv; latseʔ käävä `ku̬u̬li Krl; hädäline pää um, ei saaʔ koolih kävvä Plv; timä oĺl vigalanõ, meelekeist oĺl `puuduss, a kaŕah käve Vas; kolm `talvõ ma kävegi˽koolile; pääviline, päävite kääse `tü̬ü̬hü Räp; ja pidi `aaśtaka `tiinmä tuu iist, egä päiv teol `käümä Se d. külastama, (koduseid) vaatama, võõrusele tulema või minema Nüüd `lasti [sõjaväest] kodu `käima; `poisid `käüsid meil `käümäs Kuu; kävi `illote `minnu `katsomas Vai; tuled sa vahel meite `poole ka `käima Khk; `iilasi (hiidlasi) käib sii `ühte `puhku Krj; Jõulu `käidi sugulaste tuttavate `juures `võõraks Pöi; `aitehh köemast Muh; tule siss meie `poole koa `keima Mar; keisin `naabert `vaatamas Kul; ma keisi `Laasneri Riinu `juures Vig; tänä o jõulu pühä annepäev, köidetse viil küläs ja juudetse mis järile oo jäen Var; üks küsib: käisid sa katsel? – teine `ütleb: jah, käisin kat́sikul Kei; sõdur tuli kojo `käima JMd; käin vahest `noabri naise juures Tür; tuld linnast koju emale `käima VMr; `võõrsis `käima Iis; kui jõulus käisivad kośtis `kossegi, siis `ańti iki `õunu Lai; lääme veĺlele `käima Trv; käüsive sugulistel käümän Hls; väümi̬i̬s ja tüdär tulev pühäbe `käümä miul; ma käisi `tütrel käimän Krk; ma käesi üle eelätse üten paegan külän; Mańn ei ole `jalgagi siin käenu; poig olli saanu mõne päevä `puhkust, `tuĺli kodu `käimä; ma ennist käesi sääl, es ole kedägi kotu Nõo; [ta] käve alati siin minno kaeman; nu̬u̬ lät́sivä tädi `poole, käävä sääl kośtil ärä Võn; mul poig käve suvistõ pühi˽külän Kan; Tu̬u̬ ollõv ka üt́sindä nigu susi, Seńni `käübev tedä iks kaeman; suvistõpühi sai iks `käütüss Liine pu̬u̬l kah Urv; nädäli peräst `mińti, nu̬u̬ŕmiiśs `mõŕsaga `käümäde `mõŕsa kodu Har; tulõʔ miʔ poolõ `käümä pühiss Plv; ma˽käve ka `kaajat́sil; ma `jätnüki is su˽pu̬u̬l käämäldäʔ; unotütäŕ oĺl ka käämäh tah Vas; ma käve timä pu̬u̬l śeeh; tõõsõ talo pu̬u̬l oĺl käämäh Se || (ehalkäimisest) õli oma `naise `juures ehal käind Lüg; poisid kεivad `kootis Khk; poisid käin tüdrukutes ~ öö`ulkumas ~ putsal; mo `noores `pölves `ööti ikka `neitsis `käima Krj; putsul `käima Emm; `jälle poesid köesid küla kaada Aud; käis `kośjas [öeldi], ku käis `ööse tüdrukute `juures Kei; `lauba `õhta poisid käisid lakas tüdrukute `juurdes; `käidi nuoremates, suvel, kui tüdrukud magasid lakas HJn; suvel käedi ehäl üle `õhtate Kod; jõmp jahed ja `sõńnimas `käimesed kõik said `käitud SJn; poesi käiva ü̬ü̬`jahti Trv; meil `käüti iki tädirannan Krk; noh, nüit om na util käenuva Kam; poisi käävä ehal Ote; `aeleva `ü̬ü̬se `ümbre, käevä `tüt́rigede man Nõo; poisiʔ kääväʔ külä pääl `ulkman Kan; poisi˽käävä˽jõõsa pääle Plv; `tütrikka mano kääväʔ Se
3. minema, kasima (hrl imp; ka kirumisena) käi asemelle, `Kirju VNg; käi kuo ~ kodo; käi `lauta Lüg; Ah `käigu sie oma `loĺli löraga kus kurat IisR; käi ruttu minema Pha; Käi `välja Pöi; käi potile Emm; käi kuradile Mär; käi kus kurat Tõs; Käi kaśsi saba `alla Hää; viss käi koeo, käi koeo Juu; käi `persse kui tuul, tule `väĺla kui välk VJg; käi lõale (öeld lehmale) Puh; ma anna tälle üte vuraku, siss käib nigu kera siist minemä; ku mi̬i̬s õdagule tullu, ütelnu [naine]: käi litade manu Nõo; Käü persede Ote; Käüʔ siva (jookse ruttu) Räp
4. käiku sooritama (kaardimängus) mida mies maha käind ehk midä ülevell [tuleb meeles pidada] Lüg; Käi lagele ~ `välja! Pöi; kei aga `trumpi, sul neid kees küll Rei; piab `maśti `käima Iis; riśti äss käib `väĺlä KJn; Käü˽`maśti, ärtuʔ omma˽põrõ˛õllaʔ, sa˽käüt pot́ti Urv; Käüʔ `maśti, ärʔ `müüdä˽käüʔ Plv
5. suhtlema a. läbi käima, sõbrustama nad keivad teineteisega läbi Mar; me põle pahased, me oleme ikka läbi käind Juu; tõene tõesega käeväd läbi, sõbrad one; nii läbikäemätä pualemehed, et matusselegi ei lähä, ei käi läbi tõesega Kod; aga läbi nad käesid ja sugulased nad oĺlid Vil; ni̬i̬ ei käi läbi, ni̬i̬ om pahatse tõene tõse `pääle Trv; mea käüsi tast läbi, miu `vastu olli ta `kangest `lahke Krk; käesime käsi käest läbi, es ole meil sõna vahet; kes äste sõbra olliva ja läbi käesivä, nonde kottale üteldi et, ni̬i̬‿m nigu ame ja perse Nõo; veneläse oĺliʔ esiʔ, miʔ esiʔ, es käü˽kokko sukugi Räp; läbimisti ~ läbi|seg(amin)i, -segami(s)ti, -seite ~ läbisti(kku) käima suhtlema, sõbrustama `käidi läbi segamitte Kuu; `meie `käimä `ühte `puhku läbimiste Lüg; me oleme ammu läbisegamini köin Muh; näd keiväd ikke läbi segamesi, üks `aitab üht ja teine teist Mar; me põle läbi`seite käind Kul; nad oo `naabrid, köivad läbistikku läbi Kse; keisid teeneteesega läbistikku Tor; nad on `kaugele läind elama, põle änam nendega läbisegamini soand `käia Rap; käime teiste inimestega läbistiku Iis; kas te teste `rahvaga koa läbisegämine `käete KJn; talu `rahvaʔ käivõ läbistikku Krl; tõ̭nõ tõsõga läbitsikku `käümä Plv; segamini ~ segami(s)ti käima suhtlema, sõbrustama `meie oleme ikke eluaja segamiste `käinu VNg; keivad segamini, ükstese jures `joomade pεεl Khk; tää mina mette, et nad sugolast olid, aga segamini käisid Rei; näd keiväd segamesi, näd oo ikke sugulased Mar; käivad segamine, kes vastakute käivad VJg; vaheliti ~ vasta|kuti, -misi käima suhtlema, sõbrustama `vassassutte `käimine, `tõine käib `tõisel ja `tõine `tõisel [külas] Lüg; ema vennaga käivad änam vaheliti Khk; `naabrid käivad `vastamisi JMd; meie käisime alati vastakute, käisime vastakute avis, tüel Iis b. kurameerima; liiderdama, vahekorras olema täis `õtsekõhe inimine, ei käi `poistega `ümber ei kenegagi Lüg; Ei tia `kellega se `meie `lapsuke käib; `Tantsul näed kes `kellega käib IisR; akkas `laia tied `käimä Vai; tüdrek köib laialt `ümmer, aeab meestega `ringi, köib meestega läbi PJg; ta on selle naese `juures käind ja on `talle tite teind; `öösse käib üks mees mitu naist läbi; see on nii kaŕsk [tüdruk], see ei aja mehi taga ega käi nendega `ringi Juu; kas sel mehel kellegi aru on, se käib jo `loomadega `ümber Trm; si̬i̬ [naine] käib va lojustega segamene Ksi; see `käima seda tüdrukud moalutamas Pil; ta om poistege käünü ümmer, siss om `laskunu `näoge Krk; mis aru sul onde om, et sa serätse kaabakuga käid; siss tulliva kuu`rõiva `küĺge ja nigu mi̬i̬s man käis, nii `olli laits kah; naesel `oĺli laits `varsti tulekil, ike vana Juhan käis naesel säĺlän Nõo; nakass üte opetejege `ümber `käima litsi `viisi, `tahtsõ mi̬i̬st ärä võtta naisõ kääst; ta ei˽käü˽muidõgõ, taal om eiśs nu̬u̬r nańõ San; tu̬u̬ naasterahvas üteĺ tolle mihe man käävät Plv; mi̬i̬śs käve ilma `naisi piteh Vas || sugutama, paaritama kas õleta nähnd kuda kurg `mäŋŋos käib Lüg; `uikil oled käenu ja `põrsi ei tuu Hää; lehm on puĺli juures ära käind Ksi; me lehm käis ärjä man ärä Krk; meil om kiḱk `lamba `sõnnel ärä käenu Hel; kas sul lammass om `oinil ärä käenu Nõo; lehm `aelap pulliga ega kuu, ei saa ärä käenuss Kam; õhvakõnõ om puĺlil käümäldäʔ Urv; no `jääski meil ta vana suuŕ lihm vana piimäga, mitte ei saa timä `käünüss Har; lehm ot́s `pulli, käü pulliga; tsiga käü pahral; kaśsi˽kääväʔ ŕavvõl (indlevad) Rõu; lehm käve jo `varra keväjä arʔ; lehm ḱau häril; määńtse härägaʔ ta käve Se 6. a. (riietuse kandmisest) vanad inimesed kεisid `paksude riietega Khk; `talve `käidaks kinnastega Käi; toredad tüdrukud, käisid toredasti `riides Noa; see `näikse üsnä `easte `riides keiväd Mar; need tüdrekud köesid põlled ees Aud; käib alasti (halvasti rõivastatult) Trm; ta käib `siidis ja sametis KJn; [nad] tahav õige toresti eläde ja `rõõvis käiä Hls; [ta] käi mustan `rõõvan, `leinäss Krk; miu veli olli kolme `aastane ja iki käis ilma pögsetä Puh; tõene ei taha alatude `rõivil `kävvä Nõo; Ta käü ka `väega nirõlin `rõivin Urv; käü ku vana raganõ, mõista ei parembade hinnäst `rõivihe kah sõss `panda Räp b. (kantavast riietusest) neil `käisite `püksid `ühtelugu jalas Jõe; kalave·nt̀skid - - esiteks kεisid `koltselt, pärast tegid mustaks Jäm; `kindad keivad `talve külmaga kää Khk; Püksid keivad jalgas Kaa; mo keige uuem kuub pole veel `selgas `käindked Käi; `riided köivad `seĺgas Kse; `soapad on mul juba mitu `korda `jalgas käind Juu; ku särk `selgä akab `käimä, lähäb pehemess Kod; ni̬i̬ om joba är käünü `saapa, pu̬u̬ĺkulunu Krk; jalan käenuva suka Puh; neidega (sukkadega) `võ̭idõ `ḱävvu, olõ õi vi̬i̬l `kat́ski Se || fig temä tõśte `silmi i̬i̬n `olli vagane, käis lammaste `rõivil, aga sehest `olli `kiskja mõtsaline Nõo7. a. asetuma, (läbi) minema; (end) seadma Mihed kävid magama `paadi `pohja; tule `väljäst, käü kohe pikkeli; kävin asemelle sirula Kuu; käün `uuralli (viskan end pikali); `pääle `süömist `käüdi külite lesimä; `naised käviväd `ehta magama Vai b. kukkuma, langema Küll siel o `järsküne `kallas, ei mina tohi `mennägi, et käün `viimaks kuger`pallu ala Kuu; Ma keisi nenda otseti vastu maad et üsna `laksus Kaa; nõu oo nii ääre `tassa vett täis, et telgad keiväd ühnä maha Mar; ei saa kepiga `käidud, käin kummuli maha HMd; käis ninali maha Koe; miul küll ein käis maha ku suitseb Krk; nii iile iä, et käesit säliti maha Ran; regi jõõrast ja visass `ümbre, käesivä mõlemba pääld maha; ma‿less kukõr`paĺli käenu; karass mulle `ruśkuga `rindu, miä käesi nigu mürätäp sinna tema sängi `säĺgä; [mul] jalg mõtsan väärätusi, ma käesi säliti Nõo; jassik `olli `väega `väike, lätsid `ümbre ütte `viisi, nigu kerä käesit pikäli `lumme; lehm virutanu pullile jalaga, puĺl käenu pikäli maha Rõn || tasemelt viletsamaks muutuma; põhja käima `Alle käind inimine varastab, `räägib rumalast Jõh; söast saadik inimessi jäi väheks, [elu] akkas ala `kεima Khk; ta on maha käind JJn; Kõrralik inime nakab alla käimä Nõo; Pätt om üts alla käünüʔ inemine, kes varastass ja valõtass Vas c. fig mingis olekus, seisundis olema või kulgema käib kui kass palava `putru `ümber, `katsub siit ja `katsub sield (ääri-veeri jutust) Hlj; Käib `ringi kui munas kana (saamatuna) IisR; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada, kei `ümber kut `pεεta kana Khk; Käib `ömber noagu oleks `lambal neerud asemest äe olavad (hulkurist) Pöi; käib nina seilas Koe; alati käib `vingus, parem ei `märka `ollagi Pal; lai pomm, `käibki nina `püśti Plt; akkame ei saa, käi ku kaśs palave pudru `ümbre; te käit ku ärjä ikken (aeglasest töömehest); Käi ku munavalun kana (edasi-tagasi) Hel; mia käesi mitu `tunni essitust (äraeksinuna); peremi̬i̬ss `ku̬u̬li ärä ja `pernane käis mehekeerun (mehevalus) Nõo; Käip ku nõklu pääl (erutatult) Kam; Käip nigu tigu, aga süüp kui karu Rõn; Ku tel rahahädä oĺl, sõ̭ss käve nigu keerun Urv; lat́s paigal ei˽püüsüʔ, käävä nigu `piprõid `surhun Har; Tulõ `õigõl aol kodo, muido imä nakkas kärsitüisil `käümä (närveerima) Vas; tõõne kääse kibõvallaʔ (kärsitult), kunass saa tu̬u̬ tü̬ü̬ tettüss Räp; Kääse perseh är ja ei olõ sitaga kah (eriti osavast inimesest); käüse pää `piśtü kui hüäl hobõsõl (uhkelt); Jaań hiit jahe kivi vette, siss naka‿i eläjä kiinih `ḱauma Se || (rasedast) ta on last käemäs KJn; temä akab juba tõist ti̬i̬d `käimä Krk; sääl ḱau jo kat́s tüḱkü Se d. (välja või üles) paiskuma, (laiali) pritsima, lendlema 1. (nt tolm, suits, sädemed, vesi) `müürüst käüb `suoja Kuu; lahve tuli keis `korssnast `välja Mus; kui tuld liigutad, käivad kirred üles Vll; [ahju] Rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuse änd Pöi; sild (tee) `tolmab, tuul `keerab, justkut `suitsu köib üles Muh; [vee] pullid keiväd ülesse kui `sõutasse Mar; küla alede suitsud käivad `siia Juu; ahju paaś pial, et sädemed ei käi `vasta lage JõeK; teine oli alt uks, kust suits käis `väĺla (rehetarest) JJn; vesi käis `varba vahelt ülesse ku `virtsti Sim; ahi lõkkab nõnna et tuli käib `kummi Kod; meie suits käib ukse `kaudu Plt; siiva ollive koŕv`vankre man, kost pori üless es käi Hel; maea `olli palanu, tuli `olli karu `persest `väĺlä käenu; kui ta kõneleb, siss süĺg käib suust `väĺla Ran; sõ̭ss tulõ kibõna˽käve˽ku˽tsärisi Urv; `väŕski oluʔ `kiŕjäss alt ku kibõnaʔ (õhumullid) kääväʔ üless Se || fig tuli käis silmist `väĺla Kei; pańd mulle serätse kähvi siiä kindsu pääle, `õkva tuli käis silmist `väĺlä Nõo; Vana paneb vi̬i̬l selle päävarjugi `käima (põlema) TMr; kihuta `kimmõdõ hobõsõga tõisist `mü̬ü̬dä, et tuli käü ratta `mutrist `ussõ Har 2. (vihma-, lumesajust) vihma piisad käivad Jäm; lume `kaabed akkavad `kεima; sajupuru keib Khk; lume peldad keivad Jaa; eele mõni piisk köis; lume `elbed köivad Muh; vihmapihu käib Rei; vihm keis läbi rätiku Mar; vihma tibad juba käeväd Juu; vihm käib riietest läbi VJg; vihmapiisad käivad `vasta akent Plt 3. (tuulest) tuul käib tua `pääle, puhub tua `külmäst; panema - - `kuue [selga], siis tuul ei käi läbi Lüg; `kange tuul keib parand kattu; tuul keib liidi ala, tuli‿p aka pölema Khk; tuul keib täna pagiti Mus; Vähe `nuhka ikka käib, aga see‿b tee tuulingule veel teist mõtetki Pöi; kena tuul akkas uksest `sisse `köima Muh; suur tuule hilling käis üle Phl; tuul keib `lõunest Mar; täna käib ea tuul `sisse, täna saab tuulata Mär; ku tuul pääl käib, oo külm Hää; tuul käib meie toa peal Juu; [märjad heinad] pannakse kärbistisse, siis tuul käib sealt alt läbi Kad; täna käib `kange tuul VJg; tuule iilid käivad ühte lugu Iis; tuul käib uksess `sisse Kod; kuhja põhi oli alt õõnes, et tuul alt läbi käis Äks; ommuku ku tuul käis, sõss [hakati vilja] tuulutama Trv; neĺlä küĺle pu̬u̬lt käü tuul Krk; ait tetti `kõrgõdõ, alt jäi tühjäss, et tuul alt läbi käib Ran; tuul käip läbi saena `sisse; [mees] lõegass poole kuuse maha, nüid käip tuul majale `pääle; katuss om lagunu, tuul käib `säĺgä Nõo; tuuĺ käü lävest `sisse Har; tõõsõst lävest käve tuuĺ läbi Vas; tuuĺ ḱäu läbi saina, ḱjulm om Se || hum kut tuul läbi käib, εεld teeb, siis on peer Käi 4. (lõhnadest) Orava`marjad `kasvavad siin, hüä hais käüb Kuu; kärtsu ais keib, kui riiet `kuskil pölemas on Khk; inimese ais käis ta käde (loom haistis inimest) Vll; viina ais käis suust `väĺlä Nõo
8. a.liikuma (mitte kõndimisest) jää käis, `üösse akkas `käima tiad; `vanker juhab `teine `puole voi `teine `puole, käib `viltu Jõe; pilve`rünkäd akkavad `käimä; `suoled akkasivvad `alle `käimä; mina ei usu sedä, et maakerä `ümbär käib, mina usun ikke et `päivä rattas `ümbär käib Lüg; Õlut `tuadi `lauale kadakase kappaga ja sie käis `ringi Jõh; uued rattad ei käi `ümber Jäm`augusti kuu löpul kuu kεib irm madalast läbi; kuue sülla vee pεεl, sεεlt vöivad laevad läbi `käia Khk; Kust kõue pilved `korda akkavad läbi `käima, sealt käivad `terve sui Pöi; na suur toŕm köis üle Muhu Muh; köho peege `katki ja sooled käivad läbi, käivad kubes Käi; jää akkab `keima, tuleb tagasi ja akkab `mördo rädima; pää (päike) keib `lõunest `alla Mar; üks suur kuĺp köis meil sedasi kauda küla, kus pulmad olid, `kardulid `tõsta Lih; päe ei kei, ike maa keib Tor; Sua lagi käib ju ikki oma `mu̬u̬di Hää; `vanker juhab, ei käi tied Kos; `kerged `pilved käivad, taevas `sõõnas Jür; sooled käivad kubemes Sim; üks `uassa kuu käis eden ja ele täht järel; meil käesid kotid ku tuul `vankrile Kod; kella trikkel käib edesi tagasi KJn; vanast olli järve käünü Krk; sul käip vene kole sügäväst, mul käip paĺlu õhemalt Ran; nii `kange `tõstja et, nigu `tuudsatap käenu kot́t masina mant obese `pääle; taguots käib ike töörä töörä; [tal] sooliku käenävä kihel`konda (kubemesse) Nõo; silmä terä eläss, käü pää sisen üten `valgõga nigu väĺk Krl; ratass käü viriläst Har; t́sipa um `muutunu˽päävä `ḱaumine, tuust põh́a`pu̬u̬lsest `aknast es paista˽kunagi päiv `sisse, a no˽käänd Rõu; ku jalassõʔ ei oolõʔ ütel `kot́sil - - siss nakkass regi `viltu `käümä Räp; tõ̭nõ käüse ku maśsina, pia‿i määnegi tüü kińniʔ; pilve˽kääväʔ, muni vihmapisu jo tulõ Se || veri ei käi Lüg; süda paneb vere `köima PJg; `kamper paneb koledass vere `käimä Kod; viin aab vere `käima Ksi; veri akkap `käümä jälle Hls; kui käed küĺmetivä, siss `tuĺli lämmitämä - - käib jälle Ran || (peapööritusest) Pia käib `ringi, `silmide ies lähäb `mustast Jõh; pää akkas `ümber `käimä Vai; Pea käib `otsas `ömber Pöi; pea kεib nii `kangest `rinki Rid; pia uemane, keib `ümber JMd; pia aga käis `ringi, terve saunaga käis `ringi Kad; piä käib ümmer, ilm lähäb mussass Kod; pea käib `ümmer, ei kanna üleval `olla Plt; miul käüś pää `tiiru Krk; Pää seen nigu hällütäss `täämbä, pää käü `ümbreʔ Urv b. (kiirest töötamisest) minu kääd enamb - - `kärmest ei `käined Jõe; `toine `jälle `laskes sene `sarja aga `käia `ühte `puhku VNg; lase omad käbäräd `käiä Vai; Paneme rehad `keima Kaa; paneme aerod `keima Rid; lase käed `köia, ää `laiskle Tõs; [eestniitja ütles:] `kõikide kääd käigu, aga meie tüö `jõutku JõeK; lahe kätel käedä, et ei jää `uimama Kod; küll temä olli usin, käe käisiv ninda ku üit́s libin Krk; lase kätel kävvä, ärä suul `laske kävvä Hel c. (ukse, sahtli vms avamisest ja sulgemisest) `kuulen, uks kävi ja [keegi] tuleb kohe sise Kuu; uks äp kei, `rüüstab parandad Khk; Üks tuli teine läks, kõrtsi uks see käis alati Pöi; lova `sahtel käib `prεεgu tugevaste Emm; Liida `siiver oli tahmane ja nõgine, ei köin iaste Han d. lainetama meri käib vai `lainetab, `valges `kopros kõhe Lüg; meri kεis nii `kangesti kui me lainete vahel olime Khk; Eele oli edäläst igänes vali, täna viel käüb `laugjas laenõ maha Khn; suured `lained kääväd nagu müürid Kod; `väikset `lainõt käevä `vi̬i̬rde Ran e. saabuma (postist) Mool käi `lehte mitte - - ela just kut kottis Pöi; Männal käib koa aealeht Tõs; kas teil Virulast ei käi Juu; mul käib ikke omal leht kua VMr; nüid ei käi meil enäm `seitungi `lehte KJn; peräst nakava kirjä `käimä (algab kirjavahetus) Nõo; elopäävä˽käve mul leht; sõ̭a `aigo - - kiŕa˽kävevä˽talo nimmi `perrä Räp; `t́seitina ~ kasedi kääväʔ; leht käu Se f. fig ühe valdusest teise valdusse minema laada loomad, nee keivad ühä kääst teise käde Khk; töö käib ühe kääst teese kätte Juu; Käib ühe käest teise kätte kui mustlase püksi nööp Pal; tüdruk käind käest kätte Plt9. a. ringlema, pöörlema; töötama (masinatest, kellast vm seadmetest) `mootur jääb `seisu, sa‿i saa teda enam `käima Jõe; `kellod `käiväd vahel ede Vai; keribud keivad Khk; [veski] tiivad käivad `ühte `vääri Krj; Ratas akkab rõugu peale `käima (hõõrduma) Pöi; kell kεib tikk takk Emm; kell köib `ühte Tõs; kell käib taha, ei jõua edasi `ühti Juu; `veski tiivad käivad `ümbar VJg; `õhta käis mõni neli vokki nõnna et kella `kümneni Trm; tuule `veski ku tuult ei õle, longib käedä Kod; katal käis, aga masin veel `seisis Lai; `veśke pannass `käimä, akats jahvateme Krk; voḱk pidänu nii `tassa `käimä, et `kiägi es kuule Puh; serände `väike tuul, si̬i̬ tuule`veśkit `käimä‿i pane Nõo; `tõuka kell `käimä Kam; mi˽kell käü üüpääväga kat́s `tuńni ette Har; kell käü kuvvõda pääl ~ kuvvõdat; pannõl piat [koodi] varrõ otsah `üḿbre `ḱauma Se b. toimima, funktsioneerima [siis] Hakkas küll juba äri `käümä `Suomega Kuu; Küll oleks kena, kui maailmas keik keiks sedati kut peaks keima Kaa; [veisel] oo keelika viga, `antse `rasva, et mälu `jälle `keima akkab Jaa; meiereid akast `köima Muh; koolid akkavad `oome `käima Rei; `tih́ked `juused kui kamm läbi äi käi Khn; nüid pöial käib ilusti, annab `liikuma Kei; see lukk on rikki läind, see ei käi `easte Juu; ing ei taha `käia, jääb `kińni VJg; lukk ei käi KJn; `juussed om ärä vanunuva, kaḿm kah ei käi läbi Ran; taba hukka `lännü om, ḱäu‿uiʔ Se || fig Kääse ku Andso viiol (on heas korras) Räp 10. a. (äkki) tekkima; järsku läbistama (aistingust, tundmusest, mõttest vms) Külm kävi vähä läbi ja kohe löi mogad kaik rakku Kuu; naba `aigeta, `käivad nisukesed valu `iilid kohe VNg; `külmä värinäd ja palava `iilid `käiväd Lüg; `luksud `kävväd Vai; körvedised käivad Jäm; möne obusel kεivad iirid ülal; lehmal kεivad puhudised, kut köht `liiga täis oo; juba pεεst läbi käib see kisa Khk; lahk kεis läbi, `tömmas suu `kiiva Mus; Sii akkab nõnda kõhe, käib nõnda abudest läbi Pöi; `jalge sees käivad krümbid Käi; jälistus käis läbi Rei; see keis mul nii `irmsaste kerest läbi (ehmusin) Kul; kõõksud käevad, üks räägib sind takka Mär; valu ood köevad, se `öötas kirm oleved Kir; va külmad kivi parandad, `jalgel akab külm, jalgest köib läbi Mih; [vastumeelne jutt] Käib läbi nagu vile sia pääst Hää; röhatesed käivad üle Ris; lapsel kluksud käävad Kei; `aigus käib kallal `ühte `puhku Juu; teine räägib taga kui nõksud käivad JõeK; mul krambid käivad `jalgus Tür; laulab väga eledast, käib läbi pia Ann; `väituse iilid akkasivad `käima `kange `väega Kad; ku [laps] akab `sündimä, siis kääväd kinnitused Kod; külm kõrvust läbi käind Lai; valu jooned käeväd südäme `alla; temal käeväd `tihti `rõuged KJn; rambida käeva `jalga Trv; aigu kävve ja uni tükip `pääle; kõrvetse käüve `rindu, ku viga sehen om Hls; värin käis üle ihu, surm läits üle `avva aseme Ran; `õkva valu ju̬u̬n käiss südämest läbi Nõo; Tu̬u̬ käve jo˽kõ̭gõst lihast ja˽luust läbi; ki̬i̬ĺ `pańti kińniʔ, kõ̭nõlda as saaʔ, muidu‿gu `süäme `puhkusõ˽käveʔ Rõu; `rüöhkeʔ kääväʔ pääle söögi Vas; jumõʔ kääväʔ üle iho Räp; `naksi latsõ haluʔ `ḱauma Se; peal(e) käima aeg-ajalt hoogudena esinema tämäl käib `langev `aigus `pääle Lüg; nii `kanged aigud käivad peal Pöi; sennel käib laŋŋe `aigus pääl Emm; aĺltõbi peab oo `kaupa `peale `käima Vän; kae mitu `korda siĺma pial käind Kad; tõbi käib `pääle Puh || regulaarselt esinema tal käivad naiste asjad Rei; kuu `rõivaʔ, mis õga kuu kääväʔ Se b. esinema, tekkima (ilmast, loodusnähtustest) `tuule `iilid `käiväd `vihmä ies Lüg; vihm akkas mere peelt pagidega `keima Mus; [ilm] vahel üsna vaga, vahel suured tormi joonid käist Emm; sado keib ilinga aaval Mar; suured torma ilingud käivad Var; oli varjolese `kohtes, kos kevadi külm ei käin peal Ris; sügise käevad öökülmad; kuevad välgud käevad `õhta `aegu Kei; kui tulispaśs `käima akkab, siis tuleb teisel kolmandal pääval `vihma Juu; aned lähvad, allad `käivad Amb; sügise akkavad `allad `käima Iis; vihmad akkavad `käima jaanipäeva `ümber Trm; `uassa läbi rajod kääväd Kod; üks välk käis teese järele; kui juba iilid käivad, siis on vihm tulemas Plt; välgud käevad, toodustab, sügisese öödel, toodused käevad SJn; laoritspäevä ja `pärtlispäevä vahel käesivä alled Ran; akan om `katski, säält käip küĺm `sisse Nõo; `piḱne käve päiv `aigu, `taiva alunõ oĺl nigu üt́s tulõ meri Krl; nakasõ halla˽`käümä; välgüʔ nu̬u̬˽`kävve tsihh ja tsähh Har; `piḱne käve ku kärdsäh́ti Rõu; `piḱne käü, mugu müristäss ja, lü̬ü̬ `väĺkü; naaśõl oĺl hulga `hainu kuivada˽kotoh, vihmasagara˽käveʔ Vas || sui köib talve järele Muh; sui käip `talve järel, `talve käib sui järel Juu; suvi käib talve järele VJg; suvi käu talvõ `perrä Se
11. suunduma, kulgema, (üle või läbi) ulatuma [karu] `jäljed `käisid üle tie `põigite Lüg; vana tie kävi `enne läbi külä joe `äärest `müödä Vai; `kerve silmast keib `kerve vaŕss läbi Ans; pisine rada keib metsast läbi; `valged pilve kiud keivad üle `taeva Khk; paet obune oo iire`karva, must sooń keis seĺja pεεlt läbi Mus; Üks `üüdis tuule aga, teisel oli noa laev, `sõuksed joonilised pilved käisid öle `taeva; Oli ikka pidu ja oli pidu laud ka, öle toa käis; vee tori, enne keis kaolt rehala Pöi; kut köho all `valge tükk käib öles, siis on pugo lehm Käi; silla aampaĺgid käevad kaśti pealt kaśti `peale Mär; vanasti [sohu] köis tamme pakudest tee `sesse Mih; rie kaust käib paku `otsade pealt läbi Ris; `talve põle `jäĺga `käimas, siis on `umbe, lumi sügav Ann; polgu adjudant, suured ma˛i·lma nöörid käisid `risti siit rinna eest läbi Pee; `lantspu käib `vankri alt läbi Sim; tee käib ukse alt läbi; räśsik o `vaĺkjas, juaned käeväd `mü̬ü̬dä `selgä Kod; viisul on ormad - - kust paelad läbi käivad Lai; `purded ehk tõkked kääväd oeast üle KJn; tii käib kiverdi kõverdi Trv; massal kävve soone läbi Hls; ihu `ümbre `panti talje, ta käis `ümbre `rindu Ran; `keŕkuti̬i̬ käis `mõisast `mõisade; suur tannum käis `ümbre külä Nõo; si̬i̬st `Leipsi palost käve kaŕati̬i̬ Vas || fig, hum Pilk kävi läbi `nindagu kali `mustlasest Kuu12. a. paiknema, asetsema; (kuhugi) kuuluma, määratud olema `paadi `seuras kävi `enne üks viistoist ja kaks`kümmend `verku Kuu; korop käis rie pial; aam`palgid `pannasse `este, siis `käivad venitused, siis sarikad Lüg; laba`kindad, nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies; kus kaks ovost käviväd ratta ies, siis `tiisel oli kesk`paigas Vai; vanadel meestel `piipudel kεisid kaaned Jäm; ake keib `ingede `kaelas, siis ta liigub Ans; telgas käib obuse seĺjas; alus kot́t keib all magada Khk; see küla keis Mustjala möisa ala Mus; Piip keib suus Kaa; `pealmene kivi käis [veskil] ikke kõva, alumene kivi peab `pehmem olema; aerud keivad `tollide vahel Pöi; vammussel köis pussakas `peale Muh; linad käivad sii kappis Rei; `pärled käevad `kaeles Mär; liiämür - - köis `ümmer ah́o Vig; murispuu `piäle köiväd paarid Var; jalaste `sisse köivad kodarad Tõs; paĺgi kelk käib ree taga, paĺgi otsa all Juu; Säŕk käib kõige all Jür; põld ein käib `jälle `rõukudes puude pial Pai; linutamise aal käis põll ies VMr; obused käivad `trengidega ies VJg; trepil käeväd lavvad `piäle Kod; Kalmumäe oli üks koht - - Ellakvere küla `alla ta käis Lai; see järi käib `kamrisse, toop käib naela `otsa; `kartul ja oder käisid ühe põllu pial Plt; [talu]koha `kõrva käis suur mets; riiv käib ukse ette; tallukad keisid sukkade `otsa KJn; `viina pit́s käü ehen ja saiapala pääle Krk; soolikad ja magu, südä ja kops, ni̬i̬ kõik käevä sisikonna `alla Ran; `kampsunil käis verrev nü̬ü̬r `ümbre kaala; saena `sisse olli `raotu nigu akan, aga laud käis ette Nõo; `olli serände `vanduss, kos piibu pää ja vaŕss `sisse käis Nõo; ega kaara maad es kõrrata, `kartlimaa käis jälle `kõrdamise ala Kam; puu annum, ku ta paar kõrd `olli piimä all ärä käenu, pidit `ki̬i̬tmä Rõn; `Tõrdulõ käve kaas pääle Urv; Su̬u̬hara käü Tśolgo `kerko ala Räp || `ukse `aagil on obadus, sie on kuhu aak `kinni käib VNg; sie `priesi käis vel lugus Vai; kui uks oo `niisked saand, oo ää `pahtund, siis äp kei `eesti `kinni änd; `pastli paelad - - keivad jala kurgu peelt kogu Mus; nõela tooś on nagu priĺli tooś, keib `lahti kesspaegast Kul; Levaahe `oĺli ka rihituas, ahjusuu, `siivrega käis `kińni Hää; preesil oli tilgut, sellega käis `kińni Juu; aeda uks käis lukku Äks; [kanga] sõĺg käis kokku, tal olid tihvtid ots, tõmmas `riide pinguli Plt; egä sõrme sehen om kolm `końti ja kos kondi kokku käevä, nu̬u̬ om jaku kotusse Ran b. kehtima, käibima, esinema; kasutusel, kombeks, tavaks olema sie on `ranna`rahva sana, maa`rahval seda sana ei käi Jõe; vanad [pere] `märgid `käivad edesi Hlj; südä on `suurest `kasvand, sie [ütlus] käib tigedä inimise `kõhta; kilimittud `käivad `kõige `rohkemb `külvamise `juures Lüg; `paljo ei `käigi ühes kuos neid ribilaid ja `ruopisi Jõh; kεib teil ka `naarid maas Khk; ega see‿s käi so `kohta mette kui ta nönda `ütles Vll; Si̬i̬ käib `jälle sööma aśja `kohta; Poomakas on niisama `käidav sõna ku `tu̬u̬kam või kaigas Hää; see sõna Kaiu `keeles nii ei käi Juu; klubid pidid - - `käima ajutiselt raha ase`täitjaks, olid papist ja nahast Kad; `rahval käib sie pruuk; `rahva suus käib sie jutt VJg; üks moenasjutt käis, minu emä kõneles Kod; `kõŕkjas mees, tema `tahtmine käib Pal; mõni raha ei käi enam Plt; anijalg käip vedru asemal Kam; tu̬u̬ [sõna] om mõ̭nõl tõsõl nukal käümän; tu̬u̬ käü kõiḱ üte põhja `pääle (tähendus on üks) Krl; kas se raha käü vi̬i̬ĺ, see om `väega vana Har; meil ḱäu śjo sõ̭na nii, sedä`väŕki Se; maha käima tarvituselt kaduma `Kõiki `eńdisi sõnu ei räägita nagu `luibu ja poogat́s või, `vaata `seuksed sõnad käivad meelest maha Hää; si̬i̬ vana kuńts om maha käünü, sedä ei `peetä änäp nüid; si̬i̬ mu̬u̬d om joba maha käünü Krk || sisaldama, mahutama vakkamaid käis vist `tiinus kuus tükki Vai; kümme pöo keib kärajas Pöi; neli `korteld käis `toopi Emm; kaks käib `kümnes viis `korda Käi; veerandikkusi käis kolm tükki `tündre peal Kos; viis `vihku käis `sõnna `parmasse Tür; kaheksakümmend `vihku käis `kuormas VMr; paelu sihuksid [nagu sina] naela `peale käib (teist halvustav küsimus) Pil13. a. (vastu) puutuma, põrkuma, (ära) lööma `ammastega ei ole [hüljes] `külge käind, aga [on] käppadega `piigistand; kork`pendrid `käivad `laeva ja `silla vahel, nad `oiavad, et laev ei käi `vastu `silda Jõe; `Ninda käsi`päidi suruss kogu sen [lapse] pää `ümbärt`ringis läbi, `ninda et mitte üht `ainusa `kohta ep ole jäänd `käümättä (puutumata) Kuu; `kirves käib kive (kivvi), terä maas; `luomad juo `kεiväd lage, `sõnnik on nii `kõrge Lüg; Tämä mõttel, et `milla nüüd `vankri rattad kokku `käiväd Jõh; `küüner`pohja käis `vasta `lauda, `irmus valus oli Vai; Aisad olid lühiksed, regi akkas [hobusele] `kandu `käima; Lase obu `sõnna puu `varju, siis sadu‿b käi peale Pöi; `pialmesed `ammad köivad alumeste ammaste `vastu PJg; siis akati `lüöma kahe kolme pindaga ikk, nõnna‿t `korda käis Koe; laua tükk käib lati `vasta Kad; pea käis `vasta ust; puud kulund takule, mis `kuskil teineteise `vastu käivad VJg; kui kaegass `küĺge käis, siss [koer] niutsat üits kõrd ja pühk mińemä Ran; varvass käis `vasta kivi Puh; tu̬u̬ om irmuss ku oss käiss kas `suvve vai `siĺmä Rõn; pää käve `vasta `tulpa Se; kallal ~ man käima fig sööma; (vargsi) puutuma neid putakuid o koa, mis `kapsa `lehtede kallal köevad Kir; vanames köis uie kardulde kallal Mih; kui varas oo kallal köin, kuevab [koirohi] ää Aud; Nää, iir on jo siin või kallal ju `käintki JJn; poiss `oĺli üitskõrd kasti man käenu ja raha ärä `võtnu Nõo || fig ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada; nädälä `päiväd mitte üks `toidu `eine tämä suus ei käind Lüg; mitte üks jumala tang pole mu `kiele peal käind VJg; `jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai b. ulatuma, küündima; külgnema `süksül kävi vesi vahest üle tie Vai; see Soege nina, üks va kivi rümp, kεib mere `sisse Khk; `meite `loomde karjama kεib `senna `vastu Kär; mei pöld käib Putkaste `maades `kenni Käi; mere löugas käib maa `sisse Phl; `Lainõd `käüväd üle muuli Khn; `Seuke maanurk, käib `merre, si̬i̬ on maanina Hää; kevadete käis siin vesi JJn; paisetus käib jua südame alla VJg; tule ülesse, mul käib redel senigu aŕja `alla Vil; Paistus käü süäme ala Vas || fig anna nii et - - valu süd́ämede käib (nii et aitab) Ran
14. mõju avaldama, mõjuma Käüb `jalgule kohe sie `tärdäelemine (askeldamine) Kuu; käüb `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj; kõik tööd köevad käte `peale Muh; möni toit käib södame `pεεle Käi; `raske töö käib kere `peale Vän; sańt asi, käib `mulle südame `peale Juu; sie tüe oli ikke `raske tüe, käis nii käte ja jalte (jalge) `piale Rak; [ketramine] akkab `pihtade `piale `käima kua Sim; Käib tervise piale Trm; `letre (elektri) `valge kävvet `silme pääl Hls; si̬i̬ käüp miul periss enge pääl, ku tõine miut `sõimass Krk; tü̬ü̬ käib jõvvu `pääle Puh || fig (kaetamisest) on `aige üks luom, siis on `tõise kade silm käind üle Lüg; teise inimese kuri silm on siit üle käind, kurja silmaga `vaatand Jäm; `põrssad jäid kõik nii pasale ja - - sis oli sańt sõna tal üle kεind PJg; kade silm käis üle ja pani loomale täid `seĺga Kos; vahel lapsed jäed `aigess, `üeldi, kuri silm üle käänud Kod; kui latsel midägi viga, üteldi et kuri siĺm üle käenu Ran; kuri siĺm om üle käenu, lehma om ligeda nigu `mõstu Nõo; ette käima altkäemaksu andma olid selle asja pärast ede keind Khk; (kaela) peale käima paluma, manguma, keelitama; nõudma Käüb `pääle `jüskü luu`painajas Kuu; käib kõhe `pääle kui `mustlane Lüg; mis sa käid `ühte `jooni nii pailu mo `peale Vll; Äi sealt soa ilma peale käimata midagi Pöi; küll käist pεεl, aga ma pole mette joond Käi; akkas `moole `peäle `käima, anna koht kääst ää Juu; perele käisin [tööga] kõvaste `piale, ei soand sis `keegi `armu Kos; jusko `painjas käib `piäle, anna ja anna Kod; nigu `mustlane käib kaela `piale - - ikke anna `talle Plt; käib kui uni `pääle Puh; Nika käve pääle ku ma˽`tääga üten lät́si Rõu
15. (midagi) järgima; (millelegi vastavalt) toimima, talitama usu `nööri `mööda kεib kuni elu otsani Jäm; mis viha vaen tal Kuti `vastu on, `ühte `jooni käib teise kohe (vastu); ne käivad egas `asjas nönda kut käsikääs üksteisega Vll; ta peab ikka `öiget `säädu `keima Jaa; ma pian ikka `seaduse järel `käima Juu; [kui] laps vanemate `jäĺgedes käib [öeldakse:] kudaśs känd, nõnda võsu JõeK; sie käib mu kielu `vasta VJg; vanass kualin `testi eel`kiŕja. ku̬u̬l`meister kiŕjutas ette, sa kiŕjutasid ärä et käsi käis ku̬u̬l`meistri õmaga `üste Kod; si̬i̬ [laps] om joba käsu käijä, ta käü mõne käsu ära joba Krk; ta käib vil emä `jälgin Nõo; ta pidä `säädüist, ḱäu `säädüse `perrä, ei ḱäu `vasta `säädüist Se; kohut käima õigust nõudma, protsessima `aksid kohut `keima, tεεb millal see `otsa saab Khk; ma pole kenegiga kohut käind Käi; keisid ikke kohot, aga ei sest tulnd `ühti Mar; akkas - - landrahiga kohut `köima Mih; ärraga käisime kohut VMr; käisid kohot ka ike natuke KJn; `vannu ikki vi̬i̬l nakassiva [vennad] kohut `käimä; kaits `paari käenuva kohut kaits `aastat, siss keŕk lahutanu [abielu] ärä Nõo; nii tark poiss oĺl et, käve vi̬i̬l herräga˽kohut kah Vas; käüse kohut uma külä mehegaʔ Se16. a. toimuma, teoks saama Minu esimäne `Suome reis kävi hüäst Kuu; `ninda on käind, `ninda käib edesi; sie vana jutt käib `põlvest `põlveni edesi; sõda on `käimäs Lüg; paneme töö `käima; kuidas see laul keib Khk; Üksi koari `niitmine käis nõnda, aketi kohe äärest `niitma; rebasejaht käib `talve läbi Pöi; meil on `metsas juba tööjärg `käimas Emm; rehepeksud, need kεisid ikka käsil Phl; tants köis edasi; eenätöö see köib ike `endist `moodi Vig; teada küll, kudas need asjad köebad Mih; rukki `lõikus käis sirbiga; rehepeks käis vardaga Tür; mõesa moonamestel sel käis `küindlapää üless `ütlemene Pee; vihu `leikasid `vaĺmis, ega sis, sie käis nõnna mis `välkus kohe Koe; kos sinä õlid, ku lahing käis ranna jäären Kod; pośte aśsad käivad laialt Plt; nigu `riibmine ja sugimine, tu̬u̬ käis iki rehägä Ran; `aiga`mü̬ü̬dä asja käevä, ripa rapa rista `kat́ski; [sünnipäev] käip kõik nätäl Nõo b. muutuma minu `muistamisest `saadik on sie laht `käünüd `palju pisemmaks; kui lähäd `puosta `pääle, peräst kui tugevaks käüb, saab `oite ala valatada; [kiluvõrgud] olid juo vähä `käüned `pehmeks Kuu c. edenema, laabuma tämä kääs `käiväd kõik tüöd, midä kätte võttab Lüg; lase kaup `keia, mis sa tiŋŋid Khk; mis se ärja küńd oo‿s - - ega se na ruttu köi [kui] obustega Lih; mida `rohkem sa teed seda tööd, seda parem ta käib Ris; töö akkab tagurpidi `käima, ei lähä edasi `ühti, ei soa ärjapead väĺlalt ää Juu; sie käib `kähku kui käki tegu JõeK; `vaatab kuda ni̬i̬d elod akavad `käimä Kod; tü̬ü̬ käis ku soras Kod; tü̬ü̬ käip täl käen nigu käki tegu Nõo; tü̬ü̬ kääse mul nii virgast nigu tuli püśs Räp; las(k)e käia ergutus-, heakskiiduhüüd lase vade `käüä! [hüüti] ku midägi `lähte hüäst Kuu; lase aga `köia, mis tal oo Aud; [üks] tahab `riakida, teine on `valmis `kuulama, `ütleb et lase `käia Lai; mis sa kurvasted, muud ku las aga kävvä Krk; `laske nüid käiä, nüid ei massa `aiga `viitä Hel; herr üteĺ oma kutsarilõ: las kävvä Räp || (erilise leksikaalse tähenduseta) nisuke juomakalts et lase `käia Kad d. (käekäigust, hrl küsimusena) kuda käsi käüb Kuu; kuidas käsi keib; kuidas käpad keivad Khk; nönda küsitakse ka, kudas käbarad käivad Vll; Soldati käsi äi käind sõjaväljal mette `easti Pöi; kudas käsi keib koa sis Mar; kudas käbäläd köivad koa, küsitse teese käest Tõs; kudas so käsi käib koa nüid, põle sind kaua näind Kos; kudas käsi käib, kuis elad Puh; vanast üteldi et, murra `murtust ja anna `antust, siss käib su käsi äste; käsi käip periss äste, rõevass om säĺlän ja sü̬ü̬k om kõtun; tõene küsip, kudass käsi käib, tõene `ütleb mes tä käib, `käissest `sisse, `käissest `väĺlä Nõo; täl `höste käsi käu, tä om õ̭nnõlinõ mi̬i̬śs Se
17. kostma, kõlama käräkäs käis äkkist Lüg; `Järsku käis `irmus `raksatus IisR; köhimise ääl keib `kaugelt käde; keis `irmus röögatus Khk; Kurgede ääl keib soost ää Kaa; vali `öilamise ääl käib metsast Krj; Pisike kabin käis korra kaudu akent; Irmus nina norin käis teisest toast Pöi; suur kõve kärgatus köis Muh; Üks vali kärts köis ja tuul lõi ukse `ingede pialt maha Han; sel on kõva kops, eal on nii vali, käib üle kõigi; mõni sõna käib tal nii ulluste; krapi kõbin käis kätte Juu; käis üks plaks Trm; akasid paagud `käimä, `püśsi `laśti; ele särdsäk käis Kod; suuretüki paugud käisid Vil; laksu käüsive Hls; kuuli ku tu kärts käis Ran; suur kärävüss käis Kam; sääne käŕäk käve kuʔ Se || (kuulujutust) Jutt keib, et meite `koloo·si tulne jälle uus esimees Kaa; jutt käib nii Puh; jutt köib suust suhu Tõs; ja mehe kah olliva paraja praava mehe, naĺlajutt käis Nõo; ütevahe käve˽jutuʔ et, kel paĺlo rõivast um, tu̬u̬l võõdass rõivass arʔ Rõu18. a. püsima, kestma, vastu pidama õlekattus, kes ikke `oskas tiha, käis sada `aastad Hlj; see käib mo põlveks küll, jääb järälegi Mär; nied raag`nahka `pasled jälle `ütlesid et, ega nied ei käind midagi Amb; panin kinnastelle uued lapid `piale ja käisivad `jälle VMr; teine paĺk käib, teine `pehtib ruttu. maltspuu ei käi `kuigi kaua VJg; pehme vikat́, ühe suve käis Kod; `päätedu `saapa käevä tõenekõrd nigu `vastsegi Ran; tu ei upu˽vette, ei pala˽`tullõ, käü alasi alalõʔ Har b. kõlblik olema tegin alusse `einä, `luomad ei süö, aga alussest käib küll Lüg; `Mulle käib minu `naine küll, mis `teistel tämaga tegu IisR; See kivi käib just sönna kohta Jäm; seda kεib mäledä noordel ning vanadel Khk; `Meite asema `riided käivad veel Pöi; nee käivad mõlemad, rumalus ehk loĺlus Kei; sina ei tea, mis meil käib ja mis ei käi VJg; sarap̀ust [saab] ikke kõege paremad vitsad, paju, si̬i̬ ka käib Pal; prae rasu käib igäle `poole KJn; sukass ja `kindass kõlvass, sinna käis [lõng] küll, aga `kangade es `kõlba Ran; meil serätse söögi ei käi; iluste ei mõśta `nõklu - - esi `ütleb, et küll tä käib Nõo; kae, kas tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om mürre Võn; säärän madalik hopõń om, talu hobõsõss õks käü Har; su mõttõ˽käüvä˽kõiḱ `mõtsa, na mõttõ ei käü˽kohegi Se || (tehakse) se [reha] varss käib kuusest JJn; lepapuust käib `kapsa tõrss VMr; [kuhja] malgad käisid kase vemmaldest Sim
19. käärima (hrl õllest) õlut akkab `käimä, lüöb `alli `kõrra `pääle juo Lüg; oluve `aami `panna olut `käimä Vai; ölut kihiseb `keia; ölut kεib suurde `kelladega, suure `körge vahu ajab üles; ölut läks kihe `keima, kui ta pailu palavaks leheb ning `keema akab Khk; [õlu] akkab `keima, linakord pεεl juba Mus; õlut `lastasse köia `tõrdes Muh; see oo verre, kui ta alles köemätä oo; verre pannasse `köimä, siss lääb jälle õlless Vig; õlut juba köin, `tarvis vaadisse aada Tõs; [õlle] ramm käib ää. [kui] `lasvad `liiga ära `käia, ta siis viha ja segane keik Ris; kui õlut paelu käib, siis käib rammu `väĺla Juu; Kali `käima ei akka `ilmaski Jür; nüid on õlut käind, võib `ankrusse `panna Ann; õlu tahab käedä ja seessä õma aja Kod; virre on käimata õlu Ksi; õlut on käemäs KJn; õlu es lää `käime, juśt ku rokk ollu; peris tävveste ei lasta är kävvä Hls; `tu̬u̬brin läits õlu `käimä ja vatutama Nõo; virel ei ole `pärmi sisen, kui käi joba, siss om õlu Ote; kui õlluʔ nakass `käümä, pandass kõva pütü `sisse Räp; oluʔ om ar ḱaunu, maidsat kas tä om ka kõva (kange) Se; külma käima 1. puudulikult käärima kui ta kuidagid `sooja saab vöi loksudud, siis akab uuest `keima, seda `üitasse siis [et] ölut keib `külma; `külma kεind ölut kut udu leheb lage, ta nii pönevil sεεl sees Khk; `Külma keind öllel seisab keima kord ikka peel Kaa; Õlut läks külma keima Pöi; `küĺmä käind [õlu] siis oli `äśti magus ja Juu 2. (vallasemast) va `külma käind tüdruk, `värdja ema Pha; [tüdruk] läks kodu `külma köima; see [tüdruk] oo koa `külma köin Muh
20. (ihade või himude kohta) Meeste isaldused keivad veini pudelite järge Kaa; käib imu tämä järele juba `mitmed ajad Kod; temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel
21. (lausenäited, mis ei sobi eelnevatesse tähendusrühmadesse) Tämast `saamatuma ei `käigi (polegi olemas) IisR; kaŋŋas ei kεi kenast Khk; Seda tuli vähe ette, et ta (kangas) pole käima akkand Rei; löng on kibas akkan `käima (kangaveast) Ris; ta laseb ikke köened `käiä teese vara üle Juu; ole kõigin paegun `leṕlik, käi alt varvaste teistel, sis saat iluste läbi Puh; kusi om kinni, ei käüʔ kusi Krl; tütär üte et, ega ma üle imä ei˽käüʔ, mis imä otsustass, tu̬u̬ um Plv; mõ̭ni (taskuvaras) käsegiʔ `laato piti, karmanit piti Se; käes ~ käsil käima kasutusel, kasutada olema ärjad pole täna kää keind Khk; See ju vana kää keind (kasutatud) riist juba Kaa; see obune peab alati kää `käima, ei soa rahu `ilmaski; mis seesäb, se on `liikumata vara, mis kääs `käia on, se on `liikuv vara Juu; kääs `käidavad asjad, nõud, mis alati pruugitavad on VJg; si̬i̬ raud mes käsil käib, ei ruasseta `ilman; `suapad akavad kõhe käsil `käima Kod; läbi käima 1. (proovi) läbi tegema, läbi minema nied on kõik minu kääst läbi käind VMr; üks mehine mees, kui ta kõigist aśjust läbi käib Pal; raamat käis `enne `sensurist läbi KJn; siss `olli loosi alt läbi käenu Hel 2. (seedimisest) köht oo ummussis, äi käi läbi mette; paljas vesi käib läbi, kut sehest `lahti on Khk; Kase karba vett `joodi - - kui sihest läbi keis, siis vöttas köhu `jälle `kinni Kaa; köhutöbi oli, köht käis läbi, paĺlas vesi oli Pha; Kui köht läbi keis, siis [mustikamoos] `tõmmas `kinni Pöi; kõht on ummuksis, ei anna läbi `käia Vän; pihta ~ sisse käima pilkama, nöökima; taga rääkima Olga on `valmis ikka teiste `pihta `käima Khk; Akkas `korda teise `sisse `käima ja käib; `Kange teiste `pihta `käima Pöi; Möne mihel aa sihane sant mood, et käib teistel sisse Emm; Ära katsu si sisse käie midaged, sa mötled et ma ni tolgus ole et ma‿p saa aru end Käi; üle käima 1. ületama, üle olema, parem (tugevam, tähtsam vm) olema `tõine käib ramuga `tõisest üle; mina‿n käi sest tüöst üle, mu jõud ei `kanna üle Lüg; ta söna pidi ikka teistest üle `keima Khk; [laps] Lihab ju nii `raskeks, jõud äi käi änam öle Pöi; eks tervis kõege parem ole, üle selle‿i käi `keegi Var; kubjas köis meeste üle Aud; valla talitaja peab kõigist üle `käima, mis tema `ütleb see peab olema Juu; kasu pidi kuludest üle `käima VJg; naene käib üle mehe, ku mi̬i̬s lähäb väimehess Kod; jumala käsk käib üle kõigi Puh; si̬i̬ asi käib üle miu `mõistuse Nõo; timä helü piat õks tõisist üle `käümä Har; mu joud ḱäu sust üle; `uhkuss käüse üle rikkusõ Se || ta ḱäu üle sõ̭na, `kullõ õiʔ (on sõnakuulmatu) Se 2. vaatama `laskes silmad üle `keia (vaatas üle) Khk; ma olen seda `aśja näind, mu silmad on sealt üle käind Juu; mu silm käu üle, s‿ma näe kõ̭iḱ arʔ Se 3. (kogu tervikut hõlmama) lademest `üieti, siis sai `vartaga üle `käia VNg; Vanasti said viljapöllud kohe peele ösumist uiesti üle keidud Kaa; Lahing käis öle, tegi maatasa kõik Pöi; Pole sii einamal `seaste suurd `niita midagid, aga ma pea ikka vigadiga üle `käima Rei; lademed `kiera viel teisip̀idi - - siis [sai] `jälle kord üle `käidud (pindaga pekstud) JJn; va kase põngastik - - eks ta vikatiga pia ikke üle `käima VMr; kui lade oli püeratud, siis sai teist pidi `jälle kaks `korda üle `käidud Sim; kui vihm üle läits, said iki `viĺlä, aga kui põud üle käis, es saa midägi Ran; ümber käima käituma, kohtlema; tegemist tegema `katsuga tulega ilust `ümber `käiä Lüg; mönega tä üsna kenasti käib `ümber, aga teist tä `kiusab `jälle Khk; `Voata kudas sa loomaga `ömber käid Pöi; tä na suurest sugust, tä nagu ei taha alama `rahvaga `ümber `keiä Mar; ei `oska mängu riistaga `ümmer `käia Mär; lapsega tuleb õrnaste `ümmer `köiä, ei tohe kuri `olla Tõs; `loomadega piab `ümmer `käima, `söötma ja `jootma ja `kõike tal `andma Juu; õli kolm ja pu̬u̬l `uassad vangin, üväss `käidud ümmer Kod; poiśs kanseldab obostega, ta käib nendega `vahvasti `ümmer Plt; mea ole `seantse `asjuge [nagu ravitsemine] ümmer käünü Krk; temä ei mõesta serätse masinaga `ümbre `kävvä Nõo; ega sa˽noorõ hobõsõga kuŕjaga `kõrda ei˽saa, paremb käü õks timäga `hääga `ümbre Har; `haigide inemistegaʔ om paĺlo vaia `ümbre `kävvü, kua taht juvvaʔ, kua `ussõ viiaʔ Se || fig liialdama tämä käüb `liiga `laialt `ümber Vai; see käib oma toiduga väga laiald `ümber, kevadi `puudus Emm; ta keib selle va kepega (kibedaga) `paĺlo `ümber Mar; ta käip selle va kipe mõrruge ümmer (joodikust) Krk
Vrd käülema
küli|matt külima|tt Rei, g -ti Phl, -ma|t́t Var Pal Plt Vil Krk, g -ti Han Pee Kad(küĺvi-) SJn Pst Hls; kilima|t́t Var VJg Sim, g -ti Lih PJg, -tti IisR(n -tt); g kilimatu Tõs külimit Mittu kilimatti sul `seemest läheb IisR; külimatiga külidags ka Phl; Mis maksab külimat́t `silku Han; külimat́t, sellega `käidi külimas, `vilja `täise ja rihmaga `kaela Var; `peksus oo viisteist `toopi, `öetse külimat́t koa Tõs; küli kilimat́t; viĺla `mõõtmise kilimat́t, kilimatiga `müidi `viĺla; levajahu külimat́t PJg; külimat́t, sellega sai külvatud Pee; külimat́t [oli] küĺvi`vööga `kaelas Plt; neli külimati täit lähäb vaka `peale SJn
külimit külimi|t Var Pär Hää HMd Kei Pee, g -ttu R(-tti Kuu), -tu Mus Krj Vll Muh Rei LNg Rid Tor Rap Juu Ann Tür Pai Sim IPõ Äks VlPõ(-) T(g -du), -ti Ris Ksi; külimet g -u spor S, L Ris Rap Tür VlPõ Krk Hel, -o Jaa Mar, -i Kse; külimüt́ Krl Har, külimüt g -i Jäm(küle-), -ti, -tü Jõe; külemit g -u Sa(-met) Kei Hag Kos San(g -e); külümi|t San Urv Räp, g -tu Võn, - Plv, -ti Ote Krl, -di Pst; ḱüĺümi|t (-müt) g -du Lei; külüme|t Krk(-) Räp, g -de Hls; külümü| Krk, g -ti Trv, -|t g -tü Kan Urv Har Plv(-); küllümüt g Rõu(-) Vas; kilimit Hlj VNg Kir Var Tõs Jür HJn KuuK Amb Koe VJg, g -u Mär Vig Lih Kse Pär PJg JõeK(kile-) JJn VMr Kad Sim I Pal Äks Ksi Plt, -i Jõe Vig, -a Kul, -tu Jõe; kilimet g -u L Kod Plt, -i Kse; kilemet g -ti Jõe; kilumit Vai
1. endisaegne mõõdu- ja külviriist kilemettiga `moedame jahu, moni `ütleb matt ka Jõe; külimittiga viel `mõedeti kala Kuu; äs tohi vana külemituga änam `müia Kär; kuus külimittu oli vakkas vana `sääduse `järgi Mus; `tuhlid `tehti maha paar külimettu Kaa; üheksa külemittu, se oli pol‿dei·st vakka korraga `tehti leivaks; enne olid külemetud, aga nüid on tökad Pöi; ta `ostis meilt kaks külimettu `tuhlid Muh; külimetu seest külidags ja möödedags `vilja Käi; annad sa moole koa ühö külimeto `villa Mar; kilimet oo suurem, mat́t oo vähäm Mär; sai särje võrgalt `tuldud, üks kakskümmend kilimittu oli kala; kilimet oo kümme `toopi Lih; läks kilimituga jahu `tooma Kse; külimet, see oli siis seemet täis, paelaga oli `kaelas, kui sai külida Var; seetse kahessa kilimettu oli `setverk Tõs; kas tõid meil `ratsu rahada, kilimetu kiĺlinguida rhvl Khn; Külimetust ei `viskanu [külvaja] kunagi viimast tera `väĺla Hää; külimet on vaeaka Rap; peremees ei jõund külimituga `sisse `kanda niipaelu kui perenaene põllega `väĺla `kańdis Juu; külemitul ei ole `miskid `mõetu Kos; kilimit oli kaelas rihmaga, sialt sai pihuga võtta ja külvata Amb; `pienele [sarjale] sai kilimituga `panna [teri] JJn; rihm `kaela ja külimet kõhu `piale ja `viĺla tuli mis irmus Tür; `ańtsin kilimituga obuselle `kaeru Kad; kilimit piäb siis `kualma üks puud `rükkid Kod; kilimituga tuvvasse jahu Pal; tu̬u̬ mulle kilimitu täis jahu Ksi; `endesel `aegadel oĺli külimit kohe vaka mõet SJn; kolmandik vakka kutsuti külümidis Pst; külimetuge külveti seemelt kevädi ka maha Krk; külimiduga kotti panna ja `aita viiä teräd `tuulmõ pääld; Avinurme mehe teevä külimitte Ran; vaka `sisse lähäp kolm `riibu külimidu - - ku suuremb külimit; `veski man [vili] tõsteti külimiduga `kollu Nõo; tu̬u̬ oĺl säesepp, [talle anti] obõsõ päält külümit rüki `aasta ravvutamise päält Võn; leev́ä jahu tuvvass kah külemitege San; külimüt́ peremel rehmaga kaalan, siss küĺv Har; ańni üte külümütü tävve Plv; `meh́tse vakk tette vanast külümetu kerest Räp; ḱüĺümüt, `taaga ḱüĺvetäss Lei Vrd küldu, külimatt, külmit, külmut
2. (taim) põllu peal kasuvad külimetud, pisi iĺlekesed, mustad `seemned sehes; kui külimit [seemet] täis oo, siis oo palju `vilja, kui külimit tühi, siis oo vähe Muh; vaŕs on põllu külimitul iibikesi täis Juu
3. väike lehtrikujuline seen kõrrepõllus – Krk
külmut külmu|t g -du, -di (-tu, -ti) külimit lubasid egaüks kaks külmutu odre `maksa obuse pεεlt; Külmut oli tuhli ning vilja möötmiseks; viis külmutu vakkas, kümme `toopi külmutus; ma tuli `vaatama, kas saab külmudu `tuhli seemet Khk Vrd külmit
külvi|painand külimit – Sa küli painand oli külemitune, kümme üks teisend `toopi suur Kär; Külimehel oli külipainand külipaelaga kaelas, kõhu ees Kaa Vrd külvi|anum, külvi|nõu
lambi|õli petrooleum `Lambi eliga pelutati luttikaid ka IisR; `talve leheb muidugid nii pailu lambi öli Khk; lambi öli oli siis nii kallis, et äs jövagid suurele lambile `osta Kär; Talise aja pidusel läks vanasti ikka oma kolmkümmend toopi lambiöli silmavalgeks ää Kaa; Sügise `käidi korra obusega `linnas, `toodi `talveks lambi õli ja `soola Pöi; plekike oli `viltse `riide sees ja `võeti lambe eliga `vällä Tõs; lambi eli põlnd `osta, tegime `küindlid Vän; kõege `enne ikke `panna lambi eli (kui uss on nõelanud) Koe; lambi eli oo egän majan Kod; [haiget kohta] määrits vaśt lambi eli ja `ju̬u̬skje elige Krk; lambi eli `toona ni̬i̬ ussit `väĺlä, mes südäme man om Ran; `lehtrigõ lastass lambiõĺli pudõlilõ Krl; läts lambi õlid `laskma Se
lehm lehm g lehm|a eP(li- Mih; n lehem Hi Kod), -ä spor L, Kod spor VlPõ, eL(li- Har Lut; n lehem Plv Räp Se; ĺehm Se Kra, g lema, ĺem(m)a Lei), `lehma (-ä) R(n `lehma VNg Vai[-ä])
1. emane veis `lehmä `ostad, aga `sarved saad `pääle `kauba (naisevõtust) Kuu; `ärja `pääga `lehma (harali sarvedega) VNg; `naine on `lehma all (lüpsmas); lehm on `ärjal (indleb) Lüg; lehm kut kinnas, udar kut kätis Jäm; siis ikka εεd `liiki lehm kui arvad suured külje kondid on Khk; `joostud lehm, kui puĺl on lehma ära `jooskend, et ta sigitud on Krj; lühikse vahega lehm o paar ähk kolm kuud `kindi, siis akkab `jälle `lüpsma Jaa; Lehm kut vabaniku inimese saun (suur) Pöi; `lehmde udarad nii tühad; kas sa lähed `lehmi (lehmakarja) Muh; `naurisi on kasulik `anda lehemdile Rei; lehm lüpsab pikka `piima (ahtralt) Phl; meil ei ole ead piima `ańdjad `lehma Kul; lehm naa iiral olemesega, otsib `pulli Vig; mõni poiss `kangesti `otsis iad naist, [siis öeldi:] kes kellaga `lehma otsib, see sita saba saab Kse; lehmä rõigatis (sünnimärk) Var; lehm lüpsäb suust, kana muneb nokast, kudas `süiä saab, na lüpsäb Tõs; Lehmä muõdi `ruäsvad tüed tehä Khn; sina just ku `köstre lehm, lähed kolm `pääva enne `vihma `lauta (öeld ettevaatlikule inimesele); Jusku lehm, kui `õhtul korra ammub, siis on päevane jutt räägitud (vähese jutuga inimesest) Hää; viin öled `lehmi ala Ris; neli annab, neli kannab, kaks koera `tõrjujad, üks parmu pitsuke = lehm Juu; lehm nõnna kui lõugut tühi Amb; vähe ańnilene lehm (annab vähe piima) Koe; lehm otsib `sõńni, tal on nii `kange ihk Kad; viime `lehmadelle suĺbi ette VJg; lehmil udarad nagu panged all Kod; lehm `tõmmas piima ära, kui külma vihma kääs oli; kui lehm akkas `lõhki minema, siis visati konn `kurku Lai; see oli ia lehm, kis kümme `toopi `piima `päävis `ańdis Plt; suur kari, aga `lehmi ei olegi, paĺt õhvakse Trv; lehm om kodu tullu (lüpsma hakanud) Krk; ta ti̬i̬d nii paĺlu ku lehm pühäpääväst Hel; ku võsistit, siss olliva lehmil anna säĺlän nigu lipumestel lipu Ran; sääl `olli `tütrel `väega `pesjä lehm, nii jäĺedäde peśs `nüsmise `aigu Puh; nii kuri lehm om et - - ku `kiäki manu ei saa, siss `surmap kooluss; kit́s om nigu lammass, aga põder om nigu lehm; kes lehm `väega koer `olli, es `peĺgä karjust, tu̬u̬ `panti pääpõrnusside; kona ta noid `lat́si kaeb, `lendäb saba säĺlän nigu `kiiniminejä lehm Nõo; suur lehm nigu sanna keress Võn; lehm `nüssev suust ja kana munõbõv nokast Krl; ta jo täüs lihm, kolmõ piimäga (kolm korda poeginud); `käüjä lihmäle pandass koĺgi˽`kaala, kaŕuss siss kuuld, kohe lihm lätt Har; lehmäʔ oĺli˽ku ahokihä˽tugõvaʔ; taa meil hõhvanõ lehm, edimätsel piimäl Rõu; kunna`kapstid `pańti lehmile agana söömä `sisse jüväss, siss sei˽lehmäʔ hüäste agana söömä ärʔ; nelli `neitsikeist ütte `kaivo kusõsõʔ = `lehmä nüstäss Vas; kerä`saŕviga ummaʔ hüäʔ lihmäʔ, parõmbalõ `piimä `andvaʔ; kua utar um karvanõ, tuu um piimätsep lihm, vägeväp piim Lut; musta lehma piim 1. vesi `kaivost saab `musta `lehmä `piimä Lüg; `Aitab musta lehma piim kah Hää; mussa lehmä piim Kod 2. kanepiõli ma `seie musta lehmä piimäga `putru Har || (muust emasest veislasest) vasikaga [põdra]lehm tuli - - lehm üppäs nüüd üle sene kravi sääl, aga vot vasikas ei `jaksand üppädä Lüg; põdra `lehmä ega vasikut ei tohi `laske - - mud́u aga kelle maa, selle lu̬u̬m Krk
2. pej liiderlik naine `Lehmäd on tõsed, `juokseväd ise mehe järäl Lüg; Igavine lehm, mõni `naine Jõh; Just kut va lehm, kui tal pulli toju on Pöi; ta om ku üits vana lehm kunagi, ta `endast aru ei pia Krk || sõim oh sa vana lehm oma tegudega VJg; Saʔ kuradi lehm lassit lehmäʔ muʔ naari põllu pääle Vas Vrd lehmik
3. puuhang se oli `neoke neĺla aralene puu ang, kellega `pöördi rehalse parandal `villa - - see `üiti siis lehm Mar
liikva n, g `liikva Kuu RId(-g- Vai) Pöi Muh Mar Mär Tõs Vän Hää Saa Juu JMd Koe VJg Iis Trm Kod(n `liikev) Plt KJn Trv(-ä; n `liikev) TLä San V/`lõi- Lei/, `liikveri Khk Rei Mar PJg; `liikv|er Var, g -eri VNg Khk Kaa Pöi Emm Kse, -(e)re Hls Krk; `liikver|i g -e Jäm Vll eeterpiiritus sigadel on puna`taudi ja sini`taudi, kaik `mutku `panna `liikva `korva VNg; `juoma radid mehed `juovad `liigva Vai; `liikveri tarvitase rohuks, `vöetase `sisse, kui köht `aige on Khk; kui `liikverd juuakse, siis nii `kange `liikvere ais Vll; `liikva eli aab vere `liikuma Muh; Lähed apteeki, võta liikvat ka Mar; `liikva oo viinä eest, meite vana ikke võtab tänd vahel Tõs; mõned panevad `liikva `amma `peale, aga kas ta `aitab vai ei `aita Vän; `õerusin ikke `jalga viinaga ja `liikvaga, aga ei aedand `ühti Juu; kärbes `lendas `liikva `sisse JMd; veri akab `käima, kui `liikvad võta VJg; võt́tis ea tropi `liikvad Trm; kõnelevad, et [kui] juada `liikvad, siis akavad kelläd `lü̬ü̬mä kõrvan Kod; nüid om `liikev `jalge sihen, juśt ku `vinnas, seni ku ta läbi käi Trv; sai mõni lõḿps `liikvert võtta, süä läit́s nõnda karres ja ääs Hls; mina võti `liikvat, anni tõstele kah, mina kõtutõppe es jää; `liikvat üteldäss naĺlaperäst `õuka Ran; arjukese `kävveve, siss neil olli `liikvat kah üten San; mihe joovaʔ `liikvad Krl; tu̬u̬ `aŕste kõ̭iḱ `liikvagaʔ Plv; puśo `liikvat võt́i hulga pääle Se
liiter `liiter g `liitr|i, -e Kuu Lüg Vai eP(g `liiteri KJn) Krk Puh KodT San; n, g `liitri Ote spor V(-t́- Har), `liidri Nõo mahumõõt; liitrine nõu [lehm] ei `anna `kümmet `liitrigi Kuu; neid pudelid on `mütmesugusi, `liiter ning asunik Kaa; ma saa kaks `liitrid `sooja `piima nädalis Pha; See puŕk on ikka `liitri kahene (umbes kaheliitrine) Pöi; ma‿p söö `liitridki [piima] `päevas ää Muh; kosja viinad tuuasse koa `liitritega Mar; `enne oĺlid toobid, siss tuĺlid `liitred. `tangu `müiti turu pääl `liitrega Saa; mis nad piima `liitrest võtavad koa Juu; viis `liitert on neli `toopi Tür; oli kolm `tuńdi metsas ja tõi seitse `liitrid [maasikaid] VMr; see on nii kit́si - - inimene, ta piima `liitred ka `sulle ei müi Plt; ma‿i mäletä, mitu `liidrit ta ütel `lambast `rasva saavat Nõo; perenasel oĺli neid läńnikid mõni, mõni kakskümend vii tükki, nissugu suurõd, mes kümme `liitrit ja viis`tõisküme `liitrit `sisse lääp KodT; vanast ku ośti toobi `piimä, sai kõtu täüs süüäʔ, noʔ ostaʔ, andass tu `liit́ri, jääss kõtt poolikulla Har Vrd litra
linnased pl linnased Kul Mär Kse Var /ljõnnasõd Khn/ HaLo Juu Jür Ann Tür Koe Plt SJn, linnassed Khk Muh Mär Vig Lih Sim TaPõ KJn, `linnassed Lüg Jõh, linnaksed u Pöi, Hi LäLo Ha Amb JMd Koe ViK, `linnaksed R, linnasse Trv Hel T(-õ Võn), linnassõʔ Krl Räp, linnase Hls Krk, linnasõʔ Urv Rõu Plv Vas Se, linaksed Jäm Kos, linassed Kõp, linasõʔ Krl Har(-ssõʔ) Lei, lennased Rid(lõ-) Mar Kir, lennassed LNg Mar; hv sg linnas(s), lennas, linas(s) idandatud teravili (hrl oder) `linnassed `pannasse `kasvamaie, pühäd on tulemas Lüg; Rukki `linnassed `kasvasivad ruttu, `tõisel `päiväl õlivad jua jalad all Jõh; `linnaksist tehä olut, oluve `linnaksed, rukkid ja `otrad `panna vie `sisse likko - - itted `tullod `külge jo, siis `panna `kuivama. `kuivadeda, [siis] `viiä `veskile ja javadada `jauhost, `jämmest `jauhost Vai; mis täis kasun linnas oo, sest soab ea õlle koa Muh; Kui linnaksed valmis, veib ölleteguga peele akata Käi; lennased oo `pulka läind (kasvama hakanud) Mar; ma lasen alati ikke linnastele pikad jalad taha tulla, saab parem õlut Mär; ruki lennase kali oo param, odra lennas oo vali Kir; linnase rehe ette panime obest `sü̬ü̬ma PJg; linnase tegemisega oo paelu tüli, linnasid jahvatasse, linnased õerutase üksteesest `lahti Tor; kolm vakka `tehti linnasid ära - - üks kolmsada `toopi õlut oli Nis; mõnes pere`kohtades ikke oli sie pruuk, et `tehti `kaĺja. linnaksed `võeti ja `pańdi `ahju, siis `pańdi nad `tõrde või `tuobrisse KuuK; ilma linnasteta ei sua õlut tehagi JMd; [viina] `tehti karduldest ja odrast olid linnaksed VMr; linnakseid jälle idandati nii kaua, kui olid savad taga Kad; meie tegimä sügise linnassid. õdrad `pantse immissuma, immissuvad taren. teräd lähväd idänemä, siis oo magus - - peräss lipud linnassed lehtlabidaga ahaju; rükki linnassed on vägevämäd ku õdra linnassed, annavad `rohkem õlut Kod; linnastest tegivad `kaĺla, odra linnassed olid Äks; linnassed kasvatati odradest, nuiaga `toovris või kus tambiti `kat́ki Lai; linnased `tehti - - suured pikad jalad `kasvasivad `alla, siis õeruti `lahti, jalad jäid `külge, sialt tuli magus Plt; taren põrmatu pääl kasvateve linnasid; kesvä linnastest tetti õlut Hls; taari pätsik tetti nisu `kliidest ehk linnasse jahudest Puh; niikavva `panti vett tõrikesi pääle, kui tu̬u̬ linnasse jõud sääld ärä `olli tullu, siss `panti tu̬u̬ pruun li̬i̬m `tu̬u̬bri `sisse Nõo; linasõʔ omma˽kasuman, linassõil omma jala˽perän Har; `uutsõ linnasõ˽kasvatõdi ja jahvõti iks jo˽viinakuu perämädsil päivil `vaĺmiss ja˽talvõkuu edimäd́sil päivil `pańti kah́aõlu˽`käümä Rõu; ku om linasõ, sõ̭ss linaš́šist `säetass [õlut] Lei
lugema lugema R eP(lugõ- Khn) M T, lugõma V(- Krl); (ma) loe(n) eP eL, luen R JõeK KuuK Amb ViK Iis Trm, luke(n) spor ; (ta) lugeb Jõe Kuu, luge VNg Krk Hel Võn Kam Ote, lugõ San V, lukko VaiI.
1. a. kirja(teksti) endamisi mõttes või valjusti (ette) lugema `poiga luge `aabitsa VNg; mie luen `kirja Vai; loeb raamadud Khk; ää lugeg, silmad rikub ää; ma `kuultsi teda lugevad Kaa; meie poiss loeb juba üsna kenast `peale Jaa; Kodu ema luges ede, siis poiss luges `järge; Neid oli küll, kui `leeris lugema `pandi, `oskand mitte sõna Pöi; εε loe pimes, teed silmad `aigeks; lugegu mette nii tasase εεlega, ma‿p kuule jo siis medad; leht veel lugemata Käi; lapsed lugevad Rei; laps lukeb `poolisõnu (veerides); eks raamatud ikke `loetasse Mar; ta räägib ja lukeb, aga `seoke jõuetu Mih; aavitsad ikke `luetse; laps akkab `tähti kokku lugema, sõnu kokku `ütlema Tõs; [ta] lugõdõ egä pühäbä `piibelt Khn; `sääduse järele `loeti rahv ette, süi oli `kirjas ülal ja sealt luges ette Aud; kiriku vüör`münder õpetand ema lugema Kei; nad jo `eśteks loevad koolitajale, ega omale `tarvis põle; loe nüid sõnad iluste pikkamisi kokko, `aega on küll Juu; küll ma `lueksin iga pää Ann; kiri piab läbi `loetama Koe; kui ei saand `selgest ehk lugetud, `pańdi `ernete `piale põĺvili VMr; luges `tähti, õppis lugema Iis; ruamat one kuaness kuaneni läbi `loetud; lugemiss ma alati lugin Kod; Loeb ruttu nagu rätsepä masin Vil; ku `vi̬i̬ŕmin `seĺge, sõss akkass kokku lugeme; loe sina si̬i̬ kiri üless, loe `vällä si̬i̬ kiri Krk; mä kah vi̬i̬l loess neid raamatit külländ, aga ei näe Puh; mia lugesi esäle ette nigu võrab; lugeden jäi lavva man `suikma Nõo; minu oma küll ei `loeva `piiblit; si̬i̬ om `loetav raamat, sedä immustava kõik lugeda Rõn; tähiʔ opati `seĺgess, sõ̭ss nakati kokku lugõmõ Krl; sa˽loet nigu sańt `nulkõ `mü̬ü̬dä (öeld lapsele, kes veerib); lat́s lugõ aavitsõt; sa˽loe esi iihn, siss saa lat́s takan lukõʔ; ku˽ma nuid `kiŕju `loie, siss oĺli mul `väega halv Har; na raamadu umma mul kõik läbi loeduʔ Rõu; maʔ `loesiʔ, no om `aigu külʔ, a olõ‿õi inäp näǵemist Vas; lugemas ~ lugemisel käima oma lugemisoskust pastorile näitama oli tä see `aasta lugemas (leeris) Khk; Ennem käisid kergul lugemas kui laulatama läksid Pöi; vanaste ikke `köidi õpetaja `juures lugemas, pruut paar - - `lastud lugeda koa, kas `oskab või ei Tõs; kiriku ärräle mia lugõsi käde (ette) Khn; `Enne `üiti `kihlamas `käimist lugemas `käimine. Kui ei osand lugeda, siis ei pand `poari koa Kei; `lauba `mińdi kiriku `juure lugema ja pühäbä `ööldi esimest `korda maha Juu; `mindud `kihlama, `laśti lugeda, kui ei osand, `ańti uuesti `aega õppida Pee; paarid lähvad lugema õpetaja ette VJg; tüd́rikukesed lugemata (leeris käimata) Kod; kui pruut́poar lugema läksid, õpetaja küsis `käskusid Pal; kui sain lugenud (leerist lahti), läksin `linna lihuniku `juure [tööle] Äks; lugemen kävväss enne, siss kirjudets `sissi, siss õigats kirikust maha. ku viimäst kõrd õigati, siss tulli pulm Krk; pruut́ ja `peigmis om lugemen ärä käenu joh, siss õegates üless San; paarirahvass käü lugõmah Plv b. (pähe) õpitud teksti esitama Mõni oli peast lugemise peal tark, aga raamatust äi täädnd midagi Pöi; lapsed lugesid oma saĺmid ülesse Juu; viis piä`laalu pidid `mõissma piäss ärä lugeda, ku `õptaja tuli `katsma Kod; raamatust ma‿i näe lugeda, aga ma loe pääst, mul om `palve pään Nõo; ni̬i̬ illuss laul oĺl, et `õkva pidi lugõmõ Krl; opõtaja laśk mul teŕhve veŕsi lukõʔ, tu̬u̬ pedi pääst ümbre lugõma Har || omandama, ära õppima sie `piiblilugu on mul jo pähe `luetu Lüg; `anti tüḱk kätte, tolle pidit sa `seĺgess lugema Nõo c. fig (kassi nurrumisest) kaśs luge sedäsi, `kirve `ku̬u̬si, `erne `varsi Krk; mõni kaśs loeb `niŕsi `noŕsi, vabarna `vaŕsi, õle`kõŕsi Ran; kaśs lugõ kurr karr, `nu̬u̬ri `naisi ja `väikesi `lat́si ja `nüśku `kaasi ja niidse kerri Kam; kaśs lugõ nii: `hiŕsi, `paŕsi, nõgõsõ `vaŕsi Har; ku kass hüäl meelel um, latsõ man maka, sõ̭ss lugõ Rõu; kaśs lugõ orsilõ-parsilõ Plv
2. jutlustama; palvet ütlema, jumalasõna lugema lugesimma ja `laulasimma sene `surmale siis VNg; pappi sai `jutlus `luetu Vai; öpetaja luges täna nii kenast Jäm; Ta käis ikka surma `juures lugemas, kena luu tegi Pöi; õpetaja lukeb natukese pea `kohtas (surnule) Muh; patutsed soavad `andes, kui näd `palvel köeväd ja lugevad Tõs; `paatri lugema, on püha`kirja lugema Ris; `enne kui `sööma akkab, ta ikke loeb oma tüki ää Juu; `surnu aal (aial) pidi `luetama VMr; ku `surnu `rõõviss `panti, siis `loeti, `kirstupanemise aal `loeti. ku kodust är saadeti, siis `võeti kaaś päält ärä, loets ja laulets Krk; vene paṕp pillub `suitsu kui loeb Puh; ta käis Kolga koolitare manu lugema Nõo; sõ̭ss tuĺli ma umast säńgust maha, tei `palvõ ja loi meie esä `palvõ pääle Urv; ku opõtaja tulõ `kańtslist mahaʔ, rahvass ommaʔ põlvilõ, sõ̭ss opõtaja lugõ Har; sańdi lugõva `värsse ja `laulvaʔ (hingeõnnistuseks) Vas; paṕp lugõ jumala sõ̭nno, kerigu aigu pidä Se; rahvass kõik lugõvaʔ `paatrit, selle et saanuʔ `taivalõ Lut || maha kuulutama Kolm pühabed `loeti ennem `kantslist maha, kui laulatama läksid Pöi
3. sõnu peale lugema a. manitsema, hurjutama ken ühekorra `tohtis `santi söna `kaela ütelda vana inimesele, nεε mis `soole nüid `kaela `loetase Khk; küll luges `moole sõnu, küll `sõimas mind Tõs; kas loe `puule vai sulle, si̬i̬ üit́s puha Hel; emä ańd mulle kõo vitsaga, esi luges iks et pake vi̬i̬l Nõo; timä lugõ ku˽paĺlu mul mihi ollõv; ku˽tu lugõma nakass, siss tu lugõ kõ̭gõ maailma kokku ja vannuss ni˽`hirmsadõ; kas sul ei saa ka na `paatrõkõsõ `loetuss eiʔ (tõrelemisest) Har b. sõnuma, loitsima kui `lapsed vahest kuhugi kibejä said, siis puhuti `sinne `haige koha `pääle ja `lueti sanu Kuu; Luges `miski pominal `pääle, valu läks vähä aja pärast üle IisR; [vanamees] peab korra näpud suu ees, siis muĺlub paiset. ju ta siis omad sortsi sönad `sönna `pεεle loeb; see loeb vett (loeb veele sõnad peale) ning käib peresid `koutu `arstimas Jäm; Käis `lautas teiste inimeste `lambud lugemas, `sõuke pool `nõida oli; Roosi sõnu pidand lugema eest taha `poole ja tagant ede `poole, alt öles ja ölalt `alla Pöi; meil iks `loedaks seda`moode sönu Phl; imelik asi koa, et sedävisi lugeti ja et se `aitas Var; üks eit käis sii, see luges jalale valu sõnu `peale Juu; `ruusi aŕstivad, loevad sõnu `piäle MMg; sel ü̬ü̬ `aiga lugeśs, ja lugeśs `vällä `kanga (teatas varastatud kanga asukoha) Krk; Vahel oĺl lugõnu˽noid sõ̭nnu soola pääleʔ, vahel viina pääleʔ Rõu c. üht ja sama kordama üksi sönu loeb `pεεle, ühed ning ne samad jutud; loeb `pεεle oma sönu, pane seda tähelegid, mis teine räägib Jäm; Lugõ ku raamatost (voolavast jutust) Räp
4. tõlgendama, välja lugema näu pεεlt oli lugeda Jäm; mine vii kiri ta `juure, küll ta lukeb kirja ülesse ja seletab so‿le ää Mar; kuda `piibel loeb, kõik on nõnna lähnud Kod || märkama peru loom - - `pöösad, kivid keik loeb üless (kardab neid) KhkII. loendama
1. kokku lugema, arvama kubjas `õhta luges neid, mittu rotti õli tappetud Jõh; `Rahvast oli vähe kuos, ühe käe `sõrmedel lugeda IisR; `ennevanast meil `lueti läbi keik kalad, `eigä siis ei `muedetu `eigä `kaalutu Vai; Lehtpuid on meil pailu, neid jõva öles lugeda Pöi; luke üles, ons mitu `tündrid [auto peal] Muh; mede peres `loedaks ikka vahel kanad üle Käi; luge ära, mütu kotti tuhlid on Rei; ise loo ja luken ülesse [sukasilmad]; lukes `õhtu `lammad üle Mär; ma lue kohe sõrmete piäl üles, paelu oo Tõs; kui sa sõrmega `numbreid loed, siis soad ikka akkama Juu; `luami kua `lueta üle VJg; perenaene lugi egäle ühele viis suurt `valged `kartulid kätte Kod; `enne juba loed varva pial lõngad ära Pal; temä luges looma üle, mitu‿s neid `olli Hls; ma es mõesta `kolmegi lugede, ma es mõesta unengi aemate (öeld üllatudes); kasak olli `lü̬ü̬je, `kohtumaja man `ańti ike loe `järgi Hel; ma ei ole vikerkaari `väŕve lugenu; poole versta takast võis obese küĺle luu ärä lugeda Nõo; raha taht lugõmist, susi taht hagõmist Har; noid `pit́se ja `paelu ei jõvvaʔ joht üless lukõʔ Plv; lugemata lõputult üks mies valestass kuningalle, et pidi olema `juuda `rahva `templiss suur kerst täüs raha, lugematta `palju VNg; perena `ütles: kiädin üvä `ru̬u̬ga, köŕt ja leib ja lugemata silk (priipärast võtta) Kod; nagu loetud parimas korras, nagu (ükshaaval) valitud Kuda sina `ninda `korjada `mõistasid, sul `mustikad nigu `luetud keik; `Kartulid `kasvasid sie `aasta ilusad nigu `luetud IisR; tühi nõue oli ja, ja ilusad odrad välja `loetud `jusku `erned Var; masin ka ei ti̬i̬ parõmbide `puhtass kui tuul tei, puhass kui `loetu Ran; tu̬u̬ oĺl ku loet tu̬u̬ rügä Rõu; Õkva ku `loeto (annab täpselt välja) Räp; päevad on loetud surm läheneb taal kadus `jooksva `aige ää, aga ta päävad ollid `loetud Muh; kut inimene akab εε löppema, ta kaua änam äi ela, ta pεεvad on `loedod Käi; selle päävad on vist ju `loetud, et ta on nii vilets Lai; `mõtli küll, et ma ärä koole, aga ei ole vi̬i̬l päevä `loetu Nõo; esi˽lei küll `süämehe, et nu˽naʔ elupääväʔ `loedu ummaʔ Rõu || fig ei tema raha luge Trm
2. arvestama siit `luevad, kakstõist [versta] lugesivvad ikke [kirikuni] Lüg; saari valitsuse aeg olid tiinud, nüid `loetasse ettar (hektar) Khk; `toopi `loeti neli `kuiva `kortlid ehk kui viinaga, siis viis Rid; neli `sammu oli küĺvirind lai - - üks samm `luetakse `meeter; üks `ämber `loeti kümme `toopi Kos; [linnaste puhul] `lueti, et idu pidi olema pool odra tera pikk, siis on [linnased] kõige paremad JJn; kaksteisskümme küünart `loeti sein Trm; kakstõiss sületäit siis `loetasse kümme `puuda Kod; Kuude külä `loeti saari aal Viĺländi valla `järgi Vil; jaanipäeväst jakap‿päeväni `loeti neli nädälit; päḱä jakku `loeti toĺl, peopesä `laiust `loeti kämmäl Ran; päävä nõsõmisest nikagu päävä jumaladõ minekini `loiti meil vanast üt́s tüü päiv Har; mu lugõmise `järge pidi nii olõma Räp
3. loetlema, üles lugema mina loen [kõrtsid üles] - - `Tallinnast ku akka lugema Vai; miul om är lännu meelest ni̬i̬ kuu lugemise (nimed ununenud) Krk || lastemängu lahti lugema Kui mei sidä`aiga `kuolis `louna`tunnis `mängiess ükstoist `lahti `luimme, sis `püüsimme alade hagada `sengä et: üks `valge tui lenns üle `Inglismaa; vähikäsest `sormest hagati `pääle lugema: `illi tibi, `kulli tibi, `lonkstomm, päär`viŋŋer ja `lille vikkeri `viira KuuIII. arvama, arvesse minema
1. pidama (millekski) aga `juhtus `verguss olema kidu meri ärg, `vaata sie `lueti juba sie peris `noia kalaks; Jahu ja `leibä, sidä `lueti `konderpandiks Kuu; `luomal ajavad vahel muhud üles, sie `luetasse siis ikke ka `aigus Lüg; mie luen sedä `aśsa `kallist Vai; möned lugevad mind juba vanaks, äga ma pole vana Khk; eina küiniks saab nad `loetud Pha; Reede `loeti õnnetuks päävaks ja siis äi `tehtud öhegi töö `algust Pöi; loetse, et poeg piab `toitma [vanemaid] Var; seda saab `ease `loetud, kui `peimes tuleb vanemadega `rääkima Aud; ma loen seda üheks `tähtsaks asjaks Kei; Ei nad lugend seda suureks viaks `ühti Jür; ta loeb seda `mulle süiks JMd; seda miest `lueta loĺlist VJg; vanema `tütre lugi ilosass; mannasuppi `loetasse paremass tõesess Kod; `loetasse, et `reede ja kolmabä on nagu sitemad päävad; mind `loeti ikke vanade `ulka Plt; loeb teisel `süüde, oma `süüdi ei tunne Hls; miu `loetess jo mihe kirjast `väĺla Hel; mi̬i̬ss loep ennäst siss targass, ku ta purjun om Rõn; lugõvaʔ ni̬i̬ vanaʔ `rahvaʔ, ku ilma jüvätä kuulõt, sõ̭ss pett kägo äräʔ Plv; timä lugõ hinnäst jo `väega virgass Vas
2. tähendama Mes lugeb tilk `suuress meress - - sie ei lue merele medägi Kuu; Päev `otsa `vehkis tüöd, sie ka lueb `õmmetegi kedagi IisR; See äi loe midagid, et sa targem oled; Taale ei loe mu arvamine mette kut midagid Kaa; ega see kooli`tarkus ka midagi loe Hag; Mis lueb `mulle teiste tahe Jür; neĺja silma jutt ei loe, `kohtu ies ei maksa Sim; vanast es ole kah armastust, siss luges vara ja raha - - et midägi `kaasa saab Ran
lugu lugu g loo Nai Emm Rei L K Trm Lai, luo R(lou Jõh) Hag JõeK KuuK spor , ViK(lua VJg Sim), luu R Sa L MMg Pal, lu̬u̬ Kod eL(p luku V); n, g lugu R Muh Käi(-o) Phl spor (-o LNg Mar), KuuK Amb Iis Trm Äks Trv TLä TMr V
1. juhtum, sündmus sie on ikke kõhe täis `sündind lugu, mis ma õlen ise oma `silmägä nähänd, sie ei õle mõni akkaja lugu (väljamõeldis) ega `luule lugu Jõh; tõsiselt `süńdinud lugu Hää; sellest luost ei tia ma midagi JMd; midagi nisukest lugu oli JJn; lähän siis temale `kurtma seda lugu, et ma sedasi pikali kukkusin Pee; kaevasid isi meele selle loo ära KJn; si̬i̬ om periss `süńdunu lugu, ega si̬i̬ ei ole luule Krk; ka‿kos `oĺli lugu - - sańt tõmmanu `erne õngu`lõõri ja valmiss Nõo
2. jutt, (räägitud või trükitud) jutustus; kirjasõna Eks igäst `asjast on jo lugu Kuu; senes `kiŕjas on ilosad luod Vai; selles raamadus olid `söuksed kinad luud Khk; painuluud, tondiluud Kaa; nee on vanad luud juba Pha; lugu sees oo koa, et nad `voodid oo, meie aga `ütleme ikke, katsu aga `oetile `menna Muh; `piible lugud Phl; `rääkis toreda loo Kul; Minu emaema `oĺli minu emal seda lugu `rääkinu Hää; ühe lugu viel räägin KuuK; ta `riakis `mulle seda lugu VJg; `riakis ilusa lugu `mulle Iis; üks `rääkis seda lugu, et vana kurat tuli kerikusse Pal; lood on nigu jutu `taolised jutud, põle igapäävased jutud Lai; kas sa sedä lugu oled kuulu Hls; igäne tore lugu küll, me kõiḱ naarime; nüid om otst otsani sulle ärä kõneldu tu̬u̬ lugu Nõo; vanal ajal jutustedi ilusid lugusid Krl; kül timä selet́ ilosa luu Se || koolitükk oled sa lugusid `vaatand ka Khk
3. lugemine a. lugemisoskus mönel lapsel `kangesti sant pεε, äi saa lugu käde; sellel lapsel on luu järg kää Khk; last öpitasse luu `peele; öpetaja küsis [leeris] lugu Mus; poisil juba lugu `selge Jaa; lugu küll `selge, aga rehvendus oo `raske; mis sa nõnna luguga looderdad, eks luke ilusast Muh b. jutlus; palvus, palvetund öpetaja `itleb `kirkus lugu Jäm; Tuleva pühape teeb linnakergu öpetaja Saia surnuaidas lugu Kaa; sii oli puukirik oln - - kus nad lugu pidasid Krj; ma käisi nende seas loo `aega (palvetunnis); kirikus ka ikke ta eest lugu teind (palvust pidanud); pühabe on kergu `aidas lugu Vll; Ta käis ikka surma `juures lugemas, kena luu tegi Pöi; `kirkus laŋŋetse mitu kord põlili, iga lugu vahel Muh c. loendus, ülelugemine Linnud pole paigal `seisand ning lugu läks ukka Kaa
4. a. muusika- või tantsupala, laul `laulu luod Jõe; üks lõhub lugusid, `tõised `tantsivad Lüg; `Tõmma lugu `pilli ka; Mees puhus toru`pilli naagu `ööti, luu tegi ää Pöi; löö üks lugo `pilli mole Mar; lase lugu `lahti, mängi `pilli Tõs; esimese luu `aegas tõstõtassõ kua nuõrikud Khn; lase `mulle nüid lugu `piĺli, ma toon `sulle kubu `õĺga Juu; tema `mäńgis pikad luod ja kui ta aga `jälle selle luo lõpetas, akkas uuega otsast `piale Kad; `tõmba lugu `lahti, küll na sõss `tańtsme lääve Krk; mõni lü̬ü̬p `kandle pääl mitu lugu Nõo; mängi mullõ üt́s tandsu lugu Har b. takt; taktis (löömine koodi või kurikaga töötades) siis `löödi `nuiadega lugu, nelja nuia lugu nii kena `kulda Ans; kui lugu ukka lεks, siis lεks töö `sampsu, `sassi `jälle Khk; see (vartamine) pidi ilusti loo `järgi `köima Tõs; pidi ju lugu olema [pinta lüües] PJg; lugu tulli `vällä, kui mitu kõrrage [kootidega] matserdive Hls; ku kait́s mõseve `rõõvit, lüvväss ka lugu `vällä, üit́s lü̬ü̬ enne, tõine tõise oori pitsat-patsat; ennemuiste olli koodige pesset - - kes lugu es lü̬ü̬, si̬i̬ `pessä ei mõista Krk || no tütärlatsõl iku lugu (nutt varuks), et kuis mi kodu saa Urv Vrd luguduss, luguvuss
5. olukord, seisund, asi, asjaolu oh sa lugu, vanamies kärätänd `poistele, ruttu `ankur merese nüüd; küll on luud, paha lugu küll Kuu; mul on `kiire lugu Lüg; `nenda nied loud `ilmas `onvad Jõh; `erra saab `tiedä, siis on `kehno lugu Vai; Kole lugu, vana inimene kaub nõnda ää, et mitte `jälge Pöi; kuidas su lugu järg oo Muh; `ermpsad lugud Emm; mes sa sest luust `arvad LNg; elus `juhtub `mõnda lugu, ää karda `ühti Tõs; nüid on lugu `lahti; on ikke vilets lugu küll Ris; reägi oma lugu `väĺla, mis on `juhtund Juu; äbar lugu, vaevane lugu Amb; nüid on lugu lakas (halvasti); mis lugu see on, et laps sõna ei `kuula JMd; luad on õige alvad, ema surnd ja isa `raskest `aige Sim; kui lood nõnna, siis põle kedagi teha Trm; mõned jaod inimesed one, ike näie küĺjen si̬i̬ `vaesuse lugu Kod; `toime `saamesega on lugu KJn; küll om loru inimene, mis selle `lu̬u̬ge küll saap Krk; nüid sa tiiät, kudass sääl tu lugu om Nõo; oh issänd, näe kül‿luku maa pääl, säänest luku ei olõ `kuuldõnuki San; kuiss teil no tandsuga lugu om Har; sõ̭ss tuĺl meil hallõ lugu, meil es olõʔ inäp midägi˽süvväʔ Rõu; haina tegemisega om timahavva halv lugu Vas || fig Tema lugu on lauldud (karistus käes) Ris
6. kogus a. arv, hulk tämä võttas aga lugu täis Lüg; säl linu õli oma lugu ja `villa õli ja sis raha (karjasele palgaks) Jõh; kas sie lugu `tullo täüs Vai; kolmkümmend `lesta oo üks kaal, lugukaal, `vöötasse lugu `järgi Mus; neid lugusid oli küll paelu, aga ega see kogu na suur `põlndki LNg; lugu täis, käe kõik, pole `puudu kedägi Tõs; kui suur lugu sie on HJn; `kümme `aastane [olin] kui mind `viidi juo mõisa põllule kartuli `võtmise aal - - minu isa ja tema `tienijad kõik viisivad minu vau edasi, aga ma olin aga sial luoks (nime poolest, nimega kirjas) KuuK; mul suur lugu `pi̬i̬rga; kassi `laubane päev arvati kua luguje Kod; kui suur see akk`jalgade lugu on, metu tükki sai koa Pil; ku sa `väikse peo kakut, sõss saat lugusit paĺlu Krk; kasak olli `lü̬ü̬je, `kohtumaja man `ańti ike loe `järgi Hel; loo peale (saama) loendatud, üle loetud Talgus oli nii pailu rahvast, et es saa mette lugu peele, pailu neid oli Kaa; kas saite aned luu `pääle Pha; loolt ~ loo järele (~ peale, pärast) arvult, arvu poolest sie one `aastade luuld jo `ninda vana VNg; Lugu järälä neid ikke on, aga muist on `alles `issudettud Jõh; saime nii mütu tükki kala kui luu pärast oli Pha; loo järele on neid `seitse tükki Emm; mina ei `tiagi lugu järel paĺju neid (härgi) sial mõisas oli KuuK; loo `piale on neid küllalt Lai; sul lu̬u̬ `järgi andass kätte rangi ja `vaĺla Hls; lu̬u̬ peräst om neid ninda paĺlu, üten tallekstege Krk || hulgas, hulgakesi ma ole seal lugus; perenaised lähvad lugus põllale Kse b. kord, tükk Oli `teine kodu või`nutsakad `valmis teind - - müüs turul kaks `kruoni lugu IisR; `ennevanast meil `lueti läbi keik kalad, `eigä siis ei `muedettu `eigä `kaalutu - - oli lugu `kaupa puha Vai; nüid on siis `jälle kuus lugu [kanu] Juu; mul jääb siis veel kaks lugu järele (kõrvitsaid), kui te kaks ära `viite JJn c. (lõngade, kalade vm) arvestusühik, mõõt `aetasse [lõng] käär`puulle, `panna lugude `järgi; kolm `niiti `kerraga, [on] üks lugu, `kümme lugu on `paasma; Üks lugu on viis kala, tahid sada kala, sis kaks`kümmend lugu `luetas Lüg; Mitu lugu su kaŋŋas lai on Jäm; `löngu on luus kolmkümmend, teed sa paari`piilise, [et on] kaks `lönga pii vahel, siis on kuuskümmend `lönga; Moole toodi lugu lesta (30 kala) Khk; Üks lugu oli sada `silku; kolmkümmend [soa]piid oo üks lugu, me kutsume luuks Krj; luus on kuuskümmend `lönga Jaa; Nii mütu lugu kääriti kut kaŋŋas taheti lai teha Pöi; Mitu `lõnga sool lugus oo Muh; lugus käip kolmkümmend piid Käi; kas lugo täis LNg; Kui astlid kuuskümmend korda on rinki aetud, siis saab lugu täis ja pannasse võrges, lugulõngas Han; [kanga] `Laius `loeti lugudega Hää; siis kui kangast kiaritakse, siis `luetakse kolm `lõnga, sie on üks lugu, `kümme lugu on pasmas Kad; loe tälle vi̬i̬l viiskümmet kala, siis suab lugu täis; kolm `lõnga `pantse lu̬u̬ `sisse, kümme lugu `pantse `puasme Kod; mul jäi kaks lugu `puudu `kangast Lai; kolm `lõnga om lugun Trv; kui kangast üless `aeti, siss `loeti lugusit Ran; kümme luku om üt́s `paasmõ Võn; egah luguh um kolm `langa - - sõ̭ss ku kümme luku, sõ̭ss üteldäss üt́s `paasma Plv; mul sai laǵa kangass, kat́skümend kuuś paasmõht ja‿vil säid́se luku Vas; paaśmõhõ jäi `kolmõ luku `puuduss Se || arvel, loetud Paergus oo seike tuline tiidus einatöö, keik päävad oo luus Kaa Vrd lugus1, lugõmik
7. kord, jagu, järg `Ommiku märss `liikus viel `õhtast lugu `naela `õtsas, ku tuli `jälle `selga võttada ja `taĺli ette `menna Jõh; suist lugu veel elasime sial Rid; ta eilist lugo alles mo `juures, ta põle ää `läindki Mar; `anti `vihtega ikke valu, viis kopikast lugu Tõs; sedasi veḱed lugu käies põle midagi (selg ei valuta); `vahtis `ühte `lehte mitu lugu JJn; eks siis emad `tõusnud omikust lugu kedrama Iis; lehem tuli uut lugu `lüpsmä; siad one `õhtass lugu süömätä Kod; mõ̭ni laulatõdi tu̬u̬ pühäpäävä, ku kolmat lugu hõigati; kikass kiŕg kolmat lugu, joʔ oĺl `valgõ Har; lugul ~ lool kaupa, viisi kuldnokad lennavad na tropi lool (parvedena) Rei; `vihma sajab illinga lugul Phl; nuored inimest tulevad karja lool kokku Ris; annad `mulle jäo luol `leiba; ma pesin küll `villade luol, ma lammast ei pest VMr; tegi tüöd pääva luol, tüki luol (tükitööd) Sim; kevädised kured tulevad `eeste, siis tulevad küĺvi kured, tulevad lu̬u̬ `kaupa `lõune mualt Kod || ühtepuhku inimene eksib tihid luud Vig; `ühte lugu edäsi Kod; ühte lugu küsite, `tihti lugu Plt
8. lugu olema tähtsust, vajadust olema, tähendama (hrl eitavas kõnes) ega‿s `paadis ka lugu `oldki, mis siin jalas oli, aga `nuodajääl pidi olema ikke üks `tupli jalanou Jõe; ega maal ole lugu, kust puolt tuul on Kuu; `pollu arimisest on `paĺju lugu (kasu) Hlj; ega sest põle lugu mette Muh; sellest põle lugu kedagi Kul; enni `tehti `musta riiet, pidi `musti `lammud olema, nüid lastasse `värmi, nüid põle sellest lugu Vig; sest põln lugu, et ta suguseĺtsi ulgast oli Kir; põlnd lugu, kas sa tood või ei too PJg; Mis sul minu abist lugu, omal `rammu küll Jür; `vihtadest võib `olla küll lugu, vahel lehed punase `kiŕjud, kui nisuksed `ulgas, akkab nahk kihelema JõeK; Sooja pärast põleks old enam lugu `ahju kütta Amb; sui ei ole mul igavusest sugugi lugu (ei hakka igav) Ann; mul ei ole kuerast lugu VMr; sess põle suurt lugu, si̬i̬ ei ti̬i̬ suurt viga Kod; ega sest ole lugu, et täna ei sua Plt; mia tunne tast vi̬i̬l lugu, miu latse ei pane tähelegi Trv; sest ei ole suurt lugu, ka temät om või ei ole Hls
9. lugu (~ luuh) pidama a. austama, hindama siis `piedä ige viel emäst lugu, kui on `naine ottamatta, aga kui juba omal `naine on, egä siis enämb emäst egä vanembiest lugu `piedä Kuu; `Kördist mina küll lugu ei pia IisR; Vanas eas ma akkasi tast lugu pidama Pöi; peab teisest nii suurt lugo Mar; `Vaesest lugu ei `pieta, ela või sure Jür; teda ei `võetud kui kommetid, temast `pieti lugu JJn; veri lepp on üks odav puu, temast suurt lugu ei `pieta Tür; selless ei õle kedägi lugu pidädä; tä vi̬i̬l suureline, pidäb enesess paĺju lugu Kod; om üit́s kärssnõna, kes esi`eńdäst suurd lugu pidä Trv; vahi, kos om miniäss, piäb ämmäst lugu; enne vana`tütrigust es `peetä lugu, ennemp `peeti talu koerast lugu Puh; pia `puhtusest lugu Nõo; ma ei pea tast söögist suurt luku Krl; mõ̭nõ˽näet `veiga pidävä˽jänese lihha luuh; innevanast oĺl `olno varõśs veega˽käo pääle pahanoʔ, et milless käko `veega luuh peetäss Se b. arvestama Eks sest `pieti lugu ka, mes `keidus ühelgi `päiväl oli Kuu; `kuidas `enne `rannas seda lugu `pieti, viis vai kaheksa `verko oli üks ribi Vai; Kas sa oma töö kohta ise lugu ka pead Jäm; talumehed ika pidasid kuust lugu, a ei mõesa pidand kuust Kos c. pikalt rääkima, jutlustama küll sie pida senest `suure luu, ei tohi enamb sanagi `laussa [vastu] VNg; öpetaea `tulle `siia lugu pidama Pha
Vrd luguhus

lüps lüps g lüpsi eP uus Puh Nõo Krl/g lüpsü/, `lüpsi hajusalt R; n, g `lüpsü Vai lüpsmine; lüpsikord; ühel lüpsikorral lüpstud piim `Lõunene lüps jäeb ägedaga vähest IisR; ühe `lüpsügä `anda `paljo `piima Vai; oomigust `lüpsi oli kolm `toopi; see [lehm] nönda `vaese lüpsiga Khk; `lehmade lüps kuiva `aaga nii vähike Vll; `Päevane lüps on alles, `õhtase lüpsi võib `sõnna `juure `panna Pöi; sa oled ta napi lüpsiga jätn; lehmad tulavad lüpsile Muh; lehm annab viis `toopi lüpsil Mar; terve lüps läks apuks Mär; päe jo lehmä `lüpsis Tõs; puul on noor loom, `alla `lüpsi Ris; esimesest lüpsist soab ikke kolm, neli `toopi `piima, päräst jääb vähämäks Juu; küll on teil aga iline lüps JMd; pime öö oli - - ma läksin `lüpsi, `eksisin ää Ann; sie on nisuke ull lehm, ei seisa lüpsi aal paigal VMr; ommogone lüps, `lõunene lüps ja `õhtane - - `astral lehmäl one aga kaks `lüpsi, ommogu ja `õhta Kod; `enne `lüpsi puhastati nisad Lai; üks lüps läks pütti. neĺla viie toobised pütid olid Plt Vrd lüpsis

lüpsma `lüpsma (-mä), (ta) lüpsab (-äb) eP uus TLä; `lüsmä, (ta) lüssäb Pst Hls Hel; `lüpsama (-ämä) R(-maie, -mäie Lüg; `lüpsema VNg Jõh, -mä Lüg) Khk Kär

1. udarat piimast tühjendama lehm `rüökis aja taga, ei lase kedagi `lüpsada Jõe; `päivä`luojast said kodo, aga siis pidid viel `süöki tegemä ja `lehmäd `lüpsemä ja Lüg; lehmal nisad `söörduvad, `kaua `lüpsmata olnd Khk; kellu kaheksma ajal ma tuli `lehma `lüpsama Kär; visad lehmad, nee on ullud `lüpsa Vll; Mine Abruka `üĺgid `lüpsma (öeldi oskamatule inimesele) Pöi; neli `lehma oli `lüpsa Kul; lehma nisad oo `kat́ki ja `lõhki, ei lase `lüpsagi Mär; `Lüpsäjätel ond `raskõ käsitsi `lüpsä; Lehmäd ei põlõ viel lüpset Khn; Oma aeg läheb ikki, enne ku lehm `lüpstu ja siga söödetu Hää; vahest `metses uśsid `nõelavad `lehmi, siis se uśsi nõelatud piim lüpsetakse ikke maha ehk sea kätte Juu; `andis mõisa karja ulgast kõige parama lehma mulle `lüpsa JMd; käsi ei lüpst enam `lehma, käsi suri ää; `lehmi ei lüpsetud tulega, oli se pää nii löhike, aga ikka pääva `valgega lüpseti Ann; lehmad tahavad `lüpsta, ammuvad juba Kad; ike õlgu `kõrge riiss, kohe lüpsäd Kod; mõni lehm on kõva nisadega, ei jõua `piima `väĺla `lüpsa Lai; pimedas `lautas lüpsan lehmad ka ära Vil; kudass sa lüpsät, kui vesi silgup piimä `sisse lehmä säĺläst; minu käe enämb ei `tü̬ü̬tä, ei saa `lehmä `lüpsä ei midägi Nõo || piltl (ärakasutamisest) Kes see ennast `lüpsa laseb Pöi
2. piima andma Lehm `lüpsäb suust ja kana munib nogast Kuu; lehm `lüpsab `ühte `piima (ahtrana, poegimata) VNg; mitu `toopi su `ruske lüpsab Khk; lehmad ep lüpsa, karjama on kuum Kär; lehm jääb `kinni, lüpsa änam `ühtid Jaa; Kits lüpsab ka `rohkem kut see lehm Pöi; noor ohu tuleb esimest kord `lüpsma Rei; neli tükki oo päris nisad, mõnel oo kaks tükki koa, `lüpsväd koa Vig; `värske piim, siis kui lehm `lüpsma tuleb Pär; kahe nisast lüpsab HMd; lehm lüpsab, siis soab puhata, eks `kandmese aeg ole ikke `raskem; muĺlikas on nihuke veis, mis alles `lüpsmä akkamata Juu; mul on küll murelik sie asi, lehm on alles `lüpsma tulematta Amb; ta `lüpsis `kümme `liitre `ümber JJn; oheti muĺlikas, akkab kahe `aastaselt `lüpsma Tür; sie on muĺlikas, ega sie‿s viel lüpsagi Sim; ku üvä lehem ja `toito suab, siis lüpsäb läbi, vana `piimä lüpsäb seńni kuńni uus kätte tuleb Kod; lehmale soendati vett, kui lehm oli `lüpsjä Pal; lehm lüpsab suust, nigu sa `talle `süia annad, nii ta lüpsab Lai; ia lehm, ta `lüpsis `talle iad `piima Pil; aher lehm lüssab vähä Pst
Vrd nüsmä

mant2 mańt Muh, g mańdi (mandi) HaLä HJn ViK IPõ; mant g mandi Hi Mar KJn, `mandi R/n `manti Vai/ piima koor kas `manti ka tahud `tuhlie `pääle; Tänä täüd `mandi kogu `kirnuda, `muidu jääb voi `huonu mekki Kuu; Pane `kohvile `manti `peale Hlj; tahad kala teha `tuorelt, siis pane `manti `pääle Lüg; `Mandi jaust õli ise pütt Jõh; keväde vahel `voieti [parkunud jalgu] appu `mandiga Vai; Möni pεεb mandinöu sui kajus Käi; `Sahvris on veel `manti, aga see on apu juba Rei; nelikümmend `toopi `pandi `mańti `sesse, sealt tulid siis suured või känsäkad Mar; paneb `mańti kohvi peale Mär; kui sa [seened] ära `liutad ja apu `mańti `ulka paned, on iad Var; [körti] klopitakse ja pannakse `mańti `peale Kei; kui ta (piim) juba akkas paksuks `võtma ja mańt peal oli, sis `riisusime mańdi ää ja tegime võid Rap; õhuke mańdi kord piimal peal HJn; Rõesast piast mańt, apust piast koor Amb; apu piima pial on koor, rõõsa piima pial mańt Ann; tüdrukud juavad `mańti, siis on ilusad VJg; jõi `mańti kõhu täis Trm; kui `võerid tuli, `käśti `mańti `piale `panna kohvile Lai

matt1 mat́t g mat́i Mär Vig Khn Tor Saa KPõ Kod Trm hajusalt KLõ, V, mati Sa Muh Rid Mar LäLõ Mih Tõs Aud Hää Kad Kod M T Har Vas; matt g matti RId(n matti Vai), madi Kuu

1. väiksem puust nõu (hrl teravilja hoidmiseks); endisaegne mahumõõt meil on `praegagi üks uus matt viel järel VNg; matt on puust `tehtud, `ümmargune põhi all. mattiga `mõedeta `vilja, jahu, `kartuli ka; matt on kuus `tuopi, kuus matti käis vakkas Lüg; matt - - `aava puust `painutatud nisikene `ümmargune kere ja `sellel põhi all IisR; matti vakka, minega `pello `pääle `külvedä `siemend Vai; vöta mati seest jahu ka Khk; vilja mat́t oli neli `toopi suur Mus; Vanasti oli tuulikal vaka vilja jahudeks laskmise eest maks üks mat́t teri Kaa; Ma võta mati ja too sellega [õunu] Pöi; kaks `toopi käib matti Rid; kala pidi ikke keedetud `kõrvas olema, [ega] mud́u siis nelikümmend mat́ti [silku aastas inimese kohta] ää läind Lih; Mat́ta oli `suuri ja `väiksid igas peres Han; seeme küliti, mat́t õla peal; `koorimata `kartulid oln matiga laual Tõs; Tuõ aedast mat́iga jahu Khn; peks oli üks ümmargune puu nõu, mat́t oli pikergusem Aud; lään pime`kamres mat́iga jahu `tooma Saa; kass ajas jahud mat́iga `ümmer Juu; Rehepeksu aal muudkui tühjenda mat́ta ja taśsi kot́ta Jür; siis `tuodi silgukauss lauale, mat́iga `tuodi kardulid lauale KuuK; Kehik oli suurem kui külimit ja mat́t `jälle veikem Amb; mat́t, sellega `toodi jahu `loomadelle ja tuppa Ann; mat́t on ni‿sa·masugune kui kilimit, aga oli poole vekem, mehed viisid sellega `kaeru obustele VMr; mati täis odre ja rukki `leiku aeg mati täis rukkid, sie oli pääva palk tüölesel Kad; vanass mat́iga `tu̬u̬di aedass `ermid ja `tangu; mat́t one veeke, mõni kolme, mõni neĺjä tuabine Kod; mat́t on `veiksem kui vakk, vast saab `jälle neli tükki vakka Äks; matige ei mõõdet kedägi, matige tuvvass keedust patta, `su̬u̬rmid ja jahu Hls; mati olli kodun, jahu ja `tangu tuua aidast Krk; matiga võis `mõõta, kui `võlgu `anti jahu ehk `ernit; naese kedrässiva, tõeva tü̬ü̬ ärä, `anti matiga [tasuks] midägi; kui `väiksel mehel om suur pää, siss üteldass, et mi̬i̬s kui mat́t ja pää kui pańg Ran; mõni om `uhke, korgutap ennäst ja kitäp, aga esi ei massa mat́ti sittagina; minu esäl olli rummuska, serände talve müt́s, `sände ümärik nigu mat́t jälle Nõo; `tu̬u̬di kaits suurd `pangi noid `kapstit sinna patta `ki̬i̬mä ja suuŕ puu mat́t `suurmit Ote; mat́iʔ omma aidan Krl; mat́t oma katõ karnidsõ suurunõ; kõ̭iḱ mõõdõti matiga kätte Har; mat́t oĺl hää jahhu tuvvaʔ Plv; tulõ õi˽leib leśatõh, tulõ õi˽mat´t `maatõh vns Se
2. a. mativili, jahvatustasu `Mölder võttas igalt `viljalt matti IisR; tuuligus `väätasse jahvatamise eest matti Khk; ta `olli palju matti võtn `veski peal Muh; Mati`võtmesega möldrid läksid rikkas Han; annad matti või maksad rahaga Tõs; `ańti mat́ti, `mölder võt́tis Aud; kruubi tegemene läks `rohkem `maksma, kruubi mat́t oli kaĺlim HMd; kaheksa veerikune see kot́t oli, siis sealt sai kuus `toopi omale mat́ti Pee; kes lasi `kruovida ja nõnna üle sõela jahudest [jahvatada], oli `kergem mat́t VMr; `veskil `võetse matti, kel raha ei ole, si̬i̬ laseb matti `võtta Hls; mi̬i̬s toṕp jahu kotti, ańd `möldrele kah oma mati; vana Vaht võt́t matti vi̬i̬l `iĺdä, jahvat mati i̬i̬st Ran; ma massi `möĺdrele raha ja anni mati kah, mia olli niipaĺlu `leṕlik Nõo; mat́t andass `möldrele kivi kulumise ja˽tü̬ü̬ i̬i̬st Urv; meil om õigõ˽hää `möĺdrikene, ega ta liia mati pääle ei tükiʔ Har; Ennemp jahvatedi iks mat́iga, tedä `võeti `mitmat `mu̬u̬du - - vaka pääld ja koti pääld Rõu; ahnõ `möldre võtt suurõ mat́i Plv b. piltl kellelegi langev osa millestki; millegi pealt lõigatav kasu külas `kεidi ikka ölle matti `vötmas (õlut proovimas) Mus; Üks oo sii mu pähkekoti peelt jälle matti vetmas keind Kaa; Laimla (Laimjala) mõisa `rentind `Kurdla ranna küla meistele `välja. `Randa teind pisikse maja, `sõnna pannund kala `kupja, see võtnd ega omiku - - matti ja toond `mõisa; `Mõisnik võttis soolt matti, õpetaja võttis matti, muud es ole kut vii Pöi; Salalik võtab salaja matti, kust aga saab Han; käib tüdriku juures mat́ti `võtmas (ehal); Värvud on ühed tüitud linnud, need on igal pool esimised mati võtjad, kos teri on Trm; ärrä võten iki edimese mati (esimese öö õigusest) Hls; matti olema tegemist, asja olema Mis matti tämal säel võis `olla, mis tal `sinne `otsimist IisR; minul ei ole sinuga mat́ti VJg; mes sul sest matti on Trm

mees mees g mehe, mihe S L HaLä Amb(g mee) Tür Trm MMg Lai KLõ; mies g mehe, mihe R(g `miehe Jõe VNg, `miehhe, `miihhe Vai) Khn KPõ Iis; mi̬i̬s g mehe, mihe Hää Saa ILõ KLõ M T(n -ss) V(-ii-; n -ss, -śs; g meehe Plv Räp); mi̬i̬š́(š) g mei, mie Lei (liitsõnades või eelneva sõnaga kokkuhääldusel sag lühenenud: -mes, -mis, g -me)

1. a. meessoost inimene, meesterahvas (ka poisile või naisele vastandatuna) te olete `Tartu puold mehi Jõe; `Nelja `nuore mihe olid `paadiss Kuu; `saksa parunid pahad `miehed ei old; `piiga oli juo `kümme nädälane, söi kohu täis kohe ku mies `muistegi ja läks [ristimisele] VNg; sie on nõru ja `poisikese `ohtu mies; mies läheb mehe `vasta, kaks `lähvad kuradi `vasta. mies piab ikke menema mehe `vasta, kui kaks jo on, siis `mingu kuradille [vastu]; sie on puol miest `vaide - - tieb jo `puole mehe iest tüöd Lüg; `Mieste juttud on tõist `muadi kui `naiste omad Jõh; `rüüdi oli `pitka `musta `kuube, mehed `kandasivad; vähä `erras `muodi mies Vai; muidu teiste noorte meestel olid `kεikedel ostet `riided Jäm; sa pidid niisama tööd tegema kut `meeskid (naisest kalapüügil); maŕt (mardisant), see on mees, meesterahvas Ans; pole see änam poisike, juba täie `ealine mees; möni naine üsna mehe `moodi; müdu noort meest küll peres, aga äi see töö‿p lεhe üht; neid‿o peresid küll, koes pole mehe `ingegid maeas Khk; see pole `meite küla mees olnd, vanu mihi sii pole Kär; meiste säŕk ikka nagu meiste säŕk, meistel pole midad teist `moodi oln Pha; Ise`sorti mees, õlut on majas pärisest, teistele toob, ise äi katsu; `Kervega tehtud mees (inetu); Kudas `sõuksel pole `jõudu, mees kut karu; Vana aĺl mees oli, ega sügise käis `raius `metsas `oksi; Katk `olla vanasti käind musta mehe näul, kellele `vastu tulnd vöi kust uksest `sisse läind, see surnd Pöi; Mees nii pitk ja `peene, et eida sölm `pεεle; Vεεrd mees läks naise nahka Emm; kui pole meest majas, siis asjad puhas ligadi-logadi Käi; nii vanu mihi ei ole änam Phl; meestel olid `neoksed suured laapkuued, elma `voodrita; mes ta `kuulab, ta juba `leerind mees Mar; `kupjad olid sańdid mehed Kul; ta täis tubli söönd mees, mis abi meil vaja oo Mär; kas olete siit valla mees Var; tä oo koa mo igä mees, na vana kui ma ole; kõva viinä `võtja mees Tõs; seal `oĺli paelu inimesi, `naisa ja mehe Vän; Vanad mehed ja vanad ärjad on ühte`mu̬u̬di kurjad Hää; sõas sai paĺlu mehi `otsa Saa; ma põle nii ara mies Ris; vene mies oli soldatiks, ta oli väga, väga korralik mies Kei; mantsetid on noorema meestel Hag; kust puolt jääre mehi oled Jür; Meed `tõśtsid `piale, naised vidasid ja lahutasid (sõnnikuveost) Amb; nad olid viind ta kahe mehega `sõnna üless tee `piale, sial olid ta ära tapp Ann; sie on nüegat́s mies, mitte `miski `tüega ei saa ta akkama; niisugune tat́tnina lähäb ka täie mehega `riidu norima VJg; ta on siit küla mies Sim; sai tämast üks viks mies Iis; tämä mi̬i̬s kat́s kõik leeväd ärä (elas palju läbi) Kod; künd oli ikke meeste tiha Pal; meestel olid [hõlmad] vahelikku, naiste`rahval oli `lahti Lai; suur tugev mehe mürakas Plt; karul on ühessa mehe jõud; `mińti `mitme mehegä, kui `kośja `mińti KJn; mi̬i̬s `oĺli auknd koera `viisi ja laulnd linnu `viisi; `lauba `õhta läksid kõik `kõrtsi, mehed ja naesed Vil; mihil es ole kedägi [suka] `paela, sõss es ole mihil pikki sukke Trv; si̬i̬ om üit́s jurak mi̬i̬st; si̬i̬ ei oole vi̬i̬l mi̬i̬s, all alt `iäline Krk; mina ole ka elänu mi̬i̬s Hel; paremb käsi olna mehe käsi ja kora käsi olna naese käsi; susi om `u̬u̬lmada, sü̬ü̬b `nahka kõ̭ik, olgu mi̬i̬s ehk naene ehk `väike laits Ran; täis mi̬i̬s om serätse `tü̬ü̬de päl, ni̬i̬‿m jo naśte tü̬ü̬; küll iki `olli marune mi̬i̬s, no kellel om seräne jõud Puh; saa enne mehess ja sõ̭ss võta naene; mi̬i̬s kõnnip, suur magu i̬i̬n nigu tõese‿me talu; ega mehe söögist ei ooli, mestel viin `ommegi tu̬u̬ pääasi; no küll om mehel `keŕge aru, tapap `tüt́rigulita peräst `endä ärä; oless om `vaene mi̬i̬s, om ilma pöksetä Nõo; mina `võ̭õ̭ride mestega vägi`pulka vedämä es lähä, aga ommi `poissega ma‿lli vedänü küll Ote; siin‿pul ommavõgi `väegõ targa mihe San; niaʔ omma˽seo külä meheʔ Urv; ta naanõ om kül mihess lu̬u̬d, a˽naasõss om `essünü; ta poiśs om küll nu̬u̬ŕ vi̬i̬l, aga ta om mihe iist vällän, jutuga ja `tüüga nigu vana miiśs Har; meehe˽pańniva‿ks pääviho; mehhi väläh paĺlo, inemisel vaja kustaʔ, kos tä lätt Plv; nivõrd vaku `mi̬i̬hhi oĺl valla siseh Vas; Vana inemiseʔ õ̭ks üt́liväʔ alate, et paŕõmb süǵüsene t́siat́sung ku keväjäne meehe künd Räp; mi̬i̬š́ `oĺgi `ponda opõst ette Lei b. (mehelikkust, mehe omadusi silmas pidades) kuhe `käidi `viedi kalad kodund ära ja mies, kes aga esimeseks tuli ja kalad sai Jõe; Tugev vuo `kergit - - lima `pohjast `lahti ja `mätsis `vergud sedä ja `atru täüs, ole mies ja oda `vasta sedä `polluramu Kuu; `niitama ma õlin mies küll Lüg; Sie on mies `üövel`pingi `juures tuas ja `väljas iga tüö `piale ka; Mis mies sie, sie `ullemb ku vana `naine; Muretses `tütrukulle `lapse, aga nüid pole `selle `asja `mieski (ei tee teadmagi) IisR; odeti parajast mehest (joodi purju) ja siis `tuldi tagasi `laulama Vai; ma `mötlesi, et sellest saa midad, aga sugi siiskid meheks; poeg on muidu mees küll, aga nonni `möistus Khk; käpalised - - vahel tulid `sisse - - jöid ning `maksid `kinni, kes mees oli; see‿s ole mees, kes ei ole `mandril `raavi `kaevand Mus; Kui ta ikka töhe akkab, siis ole mees et sa `järge jövad Kaa; Üksteise võidu sai `tõustud, mees kes ennem sai; Mehed lammutama küll, aga `terveks tegemist pole `öhti; Mis meest seal on, kael nii peenike kut `tuhli ide (idu) Pöi; mees `peetse sõnast, ärg sarvest Muh; Sa pole mees midagid, äi jova toopi ölut εε juua; Meri teeb mihest mihe Emm; `seune varsa `muistus pεεs, siiss oma eest veel mees ka Käi; obost `peetasse ohjast, meest sõnast Kul; ta mees ikke omast kohast koa; küll sa oled mees lubama, ega sa sellepärast tee Mär; kurat, räägime mehe juttu Kir; Räägi meest, aga mitte mehe nime Han; naera meest, aga mette mehe abet Mih; Egäüks mehem `võtma kui `andma; Sie põlõ mies kedägi, muõdu testel `järge vädädä Khn; sa oled aga mees `peksma ja `piipu `tõmmama Juu; naŕri miest, aga mitte mehe `mütsi JMd; [lehm] `leikab (tormab) ies, ole mies, et saad `järgi JJn; `tempude `peale on ta mies VJg; see on mehe tegu Trm; õle aga mi̬i̬s ja piästä ennäss `lahti; uksepakud õlid `kõrged, et õle mi̬i̬s ja assu üle; eläväd ku mehed (hästi) Kod; las ta magab pia `puhtass, siis on mees jälle; ega ta siis ei olnd mehest kedagi jäänd Ksi; ega amet meest ei riku Lai; `suuga on mi̬i̬s jahvatama, aga pane midägi tegemä KJn; `tõmba mihe süä `rindu Trv; olli omast käest mi̬i̬s `vällä `astmen, aga surm võt́s ärä Krk; ma `vańse tedä küll mihe `viisi Hel; ei ole mehe tegu ega mehe nägu Ran; no kes `onte seräst mi̬i̬st tahab Nõo; tu̬u̬ mõne mi̬i̬s, `väikene nigu põńn Rõn; Loŕdsi˽mi̬i̬st, mitte mehe kübärät Urv; `taplõmma olõt sa miiśs, aga päkä omma nigu tsiku `sü̬ü̬dü, ku˽tüü manu lähät Har; Sai taad tü̬ü̬d kül˽`murtus, ku˽mi̬i̬ss oĺli vi̬i̬l, noʔ olõ jo˽vana Rõu; Aja õks mehe juttu Vas; piäʔ tõist kah mehest Räp c. (tegevusala silmas pidades) mina ei õle `selle tüö mies (ei aja puskarit) Lüg; see `tömbamise amet on ikka küljes, ikka `tömbaja mees (varas); kennel ise es ole püi meest mette, se lεks kalade `vastu Khk; pitkanäpu mees on `varga pool`venda Vll; puotsmann tieb `purju ja on `laadimise juures esimene mies JõeK; lüpsik oli puust [tehtud] - - oli neid, kes selle tüe mies oli VMr; `raiad mehed õlid kuus tükki, kes `raisid `auku tuuradegä [talvisel noodapüügil] Kod; me tullime mõtst kodu `sü̬ü̬mä, [sõnniku] pääle`tõstja mehe olliva joba söönu Ote || (naisest) `Miili on ise `kange `niiskune näpputüö mies ja `pitsitegija VNg d. (viisakusväljendites palvet esitades või tänades) ole miheks abi tulemast; Ole miheks ja sina minu `naiseks nalj Kuu; õle mehest `tuomast Lüg; Ole mehest, tule `aita `omme `palgid ära `tuuva IisR; ole sa meheks mind `aitamast Khk; Ole kena mees ja tule tee katus `peale; Ole mees ja anna nõu, kuda pidi me ahju teeme Pöi; ole meheks tulemast Muh; Ole miheks, `aita vigadid käiata Rei; `aitäh, ole meheks Mär; ole mehes toomast Tõs; õle mehess `aitamass Kod; ole sa mehess, et sa ärä tõid Vil; ole ää mi̬i̬s, ti̬i̬ mul ärä Krk; ole ää mi̬i̬s, tule avita mul sia elu ärä võtta; ole mehess, avita mul si̬i̬ regi `väĺlä tõmmata Nõo; olõ hää miiśs, tulõ aja mul `kapstamaa üless Har
2. abielumees `ande vakkad olite `valmis `enne kui mihele `saite Jõe; siis `läksin `lieri ja mehele. elasin mehega kaks ja puol `aastad, mies uppus `merre VNg; `naine `lahkus ära mehest; sie `tütrik ei saand `ühtä mehele; Kui `õskab kotti`kaŋŋast kududa ja agu`luuda siduda, sis võib mehele `menna Lüg; `Kaua‿s `tütrest kodu abi, `viiasse mehele; `Tütred kõik mehele `pandud, kodu jäend kedagi IisR; onoks siu tüdär `miihhel Vai; ta jättas oma mihe üle ning elas - - ühe vana isasega kogu Jäm; ons sool möni tüdar veel kodu ka vöi oled sa keik mehele pand Khk; oo ühel `iilasel mihel; sai kaupmihele `linna mihele Mus; see läks `sönna ühe tüdrukule meheks Vll; Võttis naise ja kohe sai meheks (sündis poeg) Pöi; rasvane kut `ülge rasva pütt, äi ta lεhe sihanse rokale mehele Emm; võta `eesele mees Mar; kui on `paĺlo pihelga `marjo, siis vanad tüdrokod saavad mehele Kul; Niikaua loodan ikka veel mehele minna, kui või suus ää sulab Mär; neli tütärt oli, kõege vanemale `võeti meess Vig; läks lese naesele mehese Aud; üks meheta naene PJg; `ränka ää mi̬i̬s mul `oĺli Hää; mies käib naese jala alt läbi (naine on võimukam) Ris; ta on mehe püksid oma `jalga võtt (hakkas perepeaks) Kos; Teised `kindad pruut́ jägas mee sugulastele Amb; eks me kõik aidand teda mehele `panna; minu mies tegi ise teĺled VMr; tämäl one poeg ja tütär ilma mehetä Kod; minu mi̬i̬s oli vääga `tiadja Pal; mi̬i̬s on naise pia Ksi; tüdrik läks `jõuka mehele Vil; nüid vahetave mihi nagu `väitsi Trv; si̬i̬‿o neli mi̬i̬st ärä pidänu; tüdriku tükive periss naiseliste meśte manu Krk; miu mi̬i̬s ka `oĺli siss nu̬u̬r poiss, aga temä es lää `pu̬u̬lba õdagu `kõŕtsi, et kalliss õdag om Ran; miu mi̬i̬s `olli jo kalami̬i̬s, käis iki kalal, ku `aiga sai; oh `oitku küll joodikule mehele minemäst; mia `tahtse, et miu mi̬i̬s iki `kirvega kah mõśtass midägi tetä Puh; käokirjät `lindu `landu, `näitä kostpu̬u̬ld ma mehe saa; nüid om täl mehetä kuus last; ku ma nooren ei ole mehele lännu, mes mä siss vi̬i̬l vannu iki mehele `ot́sma lää; vanast mugu `mińti ärä mehele, kui ka mi̬i̬s `vasta mi̬i̬ld `oĺli Nõo; `vaeste inemiste latse küll olliva, aga lätsivä mihele, saeva kõ̭ik kõrralise mihe; `väega ää om, ku mi̬i̬st-naist üte meelelise om, siss elävä nigu latsepaar vaguste Rõn; a võta˽sa hinele mi̬i̬ss, raha ju̬u̬ `maaha, esi um näläne Rõu; mul um mehe tett pińk, um kõrraline pińk Plv; `tüt́rigulõ `üĺti, et sü̬ü̬˽sa leevä ots, sõ̭ss saat külä `otsa mehele Vas; viiś [tütart] laśk ärʔ mehele Lut || piltl Sie `sukrutuos on mehele `pandud (ära lõhutud) IisR; Mis see sada rubla, selle paneb ühe linnekeimaga mehele (kulutab ära) Kaa; Poud pani viljad mihele (rikkus viljasaagi ära) Emm; Si̬i̬ om miu kasuka mehele pannu (ära võtnud) Trv
3. a. (soolisust rõhutamata) inimene, isik; asjamees, tegelane kahe mihe `soidame ja vahel `kolme mihe [kalale] Jõe; ma olin esimäne mies siis neid (kanu) sielt `suitsust läbi `laskema [nõidumisel] Kuu; Kes `kautas - - sie pidi `uuesta mehed tegema (kaardid jagama) Jõh; söja ajal ju suured mihed (valitsejad) `antsid üksteisele abi; iga mees töi [Rootsist] kaksteisend vakka `soola Jäm; kui kadrid kεisid - - siis keedeti ikka `palli - - nendel oli sur pallikot́t ka `kaelas, üks oli pallikoti mees Khk; Pärni küla mihed olne juba rugise läind Kaa; Köljala rouva olnd `kange mees küll Vll; `Meite mehi läks ka siit tüki kaks või kolm Pöi; nee oo täide maade mehed kõik‿ne neli peret (talud on poolitamata) Muh; Suku mees (Suku pere) läks `heinale Phl; talupojad olid suurema mehed, aga teised olid `väiksema mehed või saunikud Mar; lubamene oo ea mees küll Mär; `präigu ei ole meest, kes põllu `peale läheb Kse; `tõotis koa iä mees Tõs; ema, tema oli `kange mees, `roovis rukist HMd; kuuendiku mehed olid kahesugused: ühed olid kolmepääva mehed, teesed olid kuuepääva mehed Kos; minu majas ei ole vaja kergelda, mis mul ikke on, seda tiab iga mies Sim; näd alate kahe mehe (kahekesi) panevad `leibä ahaju; egä koevamua mi̬i̬s `võrku ei võta Kod; rot́id lähväd perästiku nõndagu mehed Oru poole Vil; vanast võis igä mi̬i̬s püündä kalu Trv; si̬i̬‿o suurte meeste (rikaste) asi Krk; ku latsele amet `säĺgä `aetass - - siss ütledäss, et ää käsi `enne `aada `käissede, muidu saap korakäe mi̬i̬s (vasakukäeline); `meie mehe om maesamaa mehe, ni̬i̬ `peĺgävä vett `kangede; vigel om maan, tõene ää mi̬i̬s võtap vigla ärä, ei oleki enämb `vikla Nõo; üt́s `lihtne miiśs sinna (kohtusse istuma) ei˽saa minnäʔ Har; mul oĺl iks śaal `sääntsit hüvvi `mi̬i̬hhi, kiä mu i̬i̬st kõ̭nõliʔ Vas; poṕs oĺl vanast vakama mi̬i̬ss, mõnõl oĺl kat́s kah Räp; ma tei sullõ hää mehe peräst (sõpruse tõttu) Se; kõik olnuʔ `hüästele `küńdjä mehel (põllumehel), timä rikass olnuʔ Lut b. (muudest olenditest) Sääsk on mies `mihkli`päiväni (siis sureb ära) Kuu; Meite mehel oopis teine kuraas, kui lapsed meitele tulevad (koerast) Khk; jöe emand (musträstas) öunapude kallal on sügisel `kange mees Vll; Üljes va mees äi soa veel all iŋŋata, ta pistab ikka nina vee `pääle Pöi; Tärrεεstad (hallrästad) aa sügise kanged mihed ouedest marju sööma Emm; hundid `tulled kahe mehega mereld (mere poolt) Phl; mis teie `väiksed mehed tegevad koa (mesilastest) Mär; Anõdõl ond üks mies ikka `vahtis Khn; oleks nüid ta ia mies ammustand, mis sellest oleks saand (ussist) JJn; `kärbläne mi̬i̬s om härmä võrgu `külge jäänüʔ Rõu c. (mehekujuline) linaseemnesard `Tehti `kuprad väĺlale meheks, teivaste vahele `pańdi `kordamiisi `kupraid ja `õĺgi ja `siuti õlesidemega `kinni; `siemned pannasse mehesse Amb Vrd mehis
4. a. (vanasõnu, mõistatusi, kõnekäände jne) Miest `arveda abemest, naist `tunneda tanust; Kaik ei ole mihed, kes `püksü `kandavad; Mies `kündäb, aga vagu järele ei jää = laev merel Kuu; Mies lähäb lakka, liha`vaagen pää pääl = kukk Jõh; param vana mihe abeni all, kut noore mihe ruusigu all Khk; Mees `silmas, völg `meeles (võlausaldaja nägemine toob võla meelde) Emm; Mees maa all, abe maa pial = kaalikas Han; mi̬i̬s lätt `mõtsa, naine nabapidi seĺlan = lähker Hls; kuda mi̬i̬s, nõnda vanger (kui korras on peremehe asjad, selline on ka peremees ise) Ran; Mi̬i̬s issob enne obese selgä, siis paneb valjaid pähä = ahjuluua valmistamine Ote; Mi̬i̬ss ollõv naasõ pää, naanõ mehe kaal Urv b. (eufemistlikke vms nimetusi, väljendeid) `Lääne mies (nälg) majas Vai; maias mees (nimetissõrm) Muh; `eilne mees `akna taga juba (hommik käes) Mar; `eilne mies jo õues (päike on tõusnud), `tõuske üles JõeK; Kos talus vai majas on laiskus ja ooletus, seal vahib see kõllase suapa mees (nälg) ühte lugu värava taga Trm; iiläsine mi̬i̬ss om jälle vällän (koidab) Har; Latsi hirmutedi, et haĺl mi̬i̬s tulõ Rõu; rikka mehe rat́til ommaʔ valusaba täheʔ, `vaese mehe rat́til mustõbaʔ (Suurest ja Väikesest Vankrist) Se; üldäss, et pikkesega lü̬ü̬ suurõlõ mehele (kuradile); `tääbmä um haĺl mi̬i̬śs ussõh (tuleb külma); kõvõra meheʔ (vorstid) Lut c. tihedalt koos, üksteise kõrval sie on kõhe mies mehes `kinni - - nii tihe `kuusik; `ninda pali `rahvast, et mies mehes `püsti `sõisasivvad; `palgid õlid `püsti `pandud mies mehe `kõrva Lüg; Silgud lapida tahenduse `pääle ilusti mees mehe körvale `kuivama Rei; nii `paĺlu `seeni, mees mehe `kõrves Mär; suletüid (soolatüükad) käe pial, nii täis et mees mehes `kinni Var; kirik oli rahvast täis, mies mehe kõrvas Koe; kui parass vili, tulep mi̬i̬ss mehen, siss om pää ilusa Kam

meie n me(ie) eP M T, `meie hajusalt R(me), TLä Rõn, mei R Hi Kir Kse PJg Vän Tor Ris, mi, miʔ Hel Võn San V; g meie uus Jaa Pöi Muh, L K I Krk Hel T, `meie R TLä, meite, `meite S(met́te Mus Kaa) Tõs(meiti) Khn Aud PJg Ris HMd Rap, mede Kär Käi Rei Mär Vig Var Kõp Vil Trv Pst Hls, meide Khk Vll Käi Rei, mete Khk Ris HMd Rap, mei R Hi Vän Tor Ris, me Phl Rid Kul hajusalt KPõ, KJn M T, mi, miʔ San V; alaleü meele Kod MMg Äks KJn T V

1. osutab vähemalt kahesele rühmale, kuhu kõneleja kuulub küll mei ~ `meie kisasimme ja melusimme Jõe; mies hakkas siis igä `truostima, et ärä nuda, et eks me igä saa kuo; `ilma `leivätä mei ei ole `olled Kuu; [kalad] mis jäi üle `meiest (meie söögist), siis nied panima `jälle `ninda `kergest `suola VNg; `meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni Lüg; meide isa töi ühe poole `toopi [õlut], taal es ole maitsed midagid Khk; me `riisusime eina mätaste `peale, siis akkasime kaarutama Kär; Met́te kassil olid kevade pojad Kaa; ajas `meitid iga oomingu kellu neljast `väĺja Vll; läks meitest `löntides `mööda Jaa; me es soa nende lisi mette; `meitid `olli seitse `poissi ja seitse tüdrikud Muh; nεε mei mette änam sii maa pεεl (keelejuhi ütlus jumalagajätul) Käi; meidel oli ju `kougel einad `tuua Rei; seda peab siis me meeste kääst küsima Phl; meid ~ `meitel `kästi kodo `minna LNg; me lehm jähi mineva suve `ahtraks; kolm `poissi oli `meitid Rid; meki meite õlut koa Mär; `meitid oli sada viis last `koolis; mineb`aasta Oĺli Ańni `niitis mede `lammad ää Vig; ega `meitil siis näedatud seda, mis `moodi se kohos oli, me olime siis kodu Kir; meite põlves põle `katku olnd Kse; põle ulk `aega `meiti `vaatamas käin Var; nii suur õue oli `meitel nagu mede tuba neĺlase võtta; tä jo meiti laps Tõs; ma‿i·lma sõda tegi mede koha tühjäs, ei tiä, mis nüüd meitest suab; kolm oli `meiti; Nämäd jäid `meitesse `luõtma Khn; `peale mede põlegid vanemid, eit on noorem medest Aud; siin mei jões ei saa kallastest `väĺla vesi; mullu olid mede `lambad puha tõbised Tor; `Seuke `väike võsakirves `oĺli - - me poisiksed täksisime, si̬i̬ `oĺli mede amet Hää; metel põln `kuskil `minna; mis sa tahad meilt `saada Ris; ta suri ennem ära kui me isa; vanaema, see `kinkis metele siis pia rät́ikud HMd; meitel olid pośtivahed kõrvu; pueg jäi mete kasvatada Rap; se põle meie asi Jür; sie siin on meie kardul Kad; `meltsasi on paĺju meie metsas IisK; anna kaha meele, meie võtama kua kahaga; mine aga meiss ärä (meie juurest eemale) Kod; kos me `enne seda `tarkust `võt́sime Ksi; meie ei tää midagi, oleme siantsed alamad inimest Vil; mede talu om ka Läti piiri pääl Hls; ta‿s lausu meil kedägi; tule sina ka üten `meege; si̬i̬ naine käüs meist (meiega) läbi Krk; mis mi külälistele katta annami Hel; sa anna iki mundele kah, mes `meie siss ütsindä kõ̭ik `sisse sööme Puh; ku meele oss kõ̭ik nu̬u̬ aena jäänuva, me oss iluste oma `aindega läbi tullume; `meie oleme küll lõõrini täis, `meie `süvvä ei tahame Nõo; mis teil ädä om, me saame `teeka läbi, misperäst te `meeka ei saa Võn; te kaśs olli jälle me tare man Ote; emä `ku̬u̬lmist mi es näe; ku mi latsõ `olli San; mi vanami̬i̬ss teḱk noid pää `harju `tervele küläle Krl; timä ei lähä ilma meildäʔ; ta käve iihn (enne) meid siihn; tulgõ `miika üten, siss om meil kah paremb minnäʔ Har; meil lät́s ratta tsõ̭õ̭ŕ `kat́skiʔ, `ankõ üt́s ratta tsõ̭õ̭ŕ meele Vas; ḱevaja `oĺle mi mõtsun paĺlu ḱäku Lei; oh sa mu meie imestust, vaimustust väljendav lause Oh sa mu meie, küll sellel oo keerd (rutt) taga Kaa; Küll sääl sai ikki `naĺla, oh sa mu meie küll Trv; Oh sa mu meieʔ, kül‿nä˽sibuva (sibavad) Rõu
2. märgib kõneleja kodu, peret, elupaika, kodumaad jne idatuul lükkab `jälle vie `välja meild Jõe; `meitel kεisid ka vahel `tantsimas; jääd täna `ööseks meite `poole Jäm; Teitelt oo meiteni änam kut vörst maad Kaa; `meitil tuba nii `roamas Pöi; `meitest ta läheb ju kaudu Muh; soa kukk `ööti meitel Rid; tulge‿nd meilt läbi koa Mih; viimist `korda nüüd `minnä meilt Khn; medest viis kilumeetert edasi Aud; `meitel see `kastan teeb tua pimedasse PJg; mei pool küll seda ei ole Vän; pista vahel pää mede pu̬u̬l kah Hää; mei‿pol laulab sedasi, kudas tei‿pol Ris; `Rätla mõis on tükk moad meilt ära HJn; oli meil ühe pääva Ann; pärast põles ära see tuba meil Pee; ega meie nurgas õlegi tammikuid; meie kańdis seda sõna ei õle Trm; meie nukas olid `veiksed talud Plt; meil nad käisid kanis `tihti KJn; mede keeli on ööbik Vil; meil Kurenil tetti iki jaanituld Trv; `Elmar tule meil iki jutusteme Krk; tatarlastel om suure põse sarna - - meie inimestel nii `suuri `sarnu ei ole; tule meele `mäńgmä Ran; ei tiiä, kos ta läits, meele küll es tule; meild `minti vahel katõ obesega kabeli jutussele Nõo; tu‿m mi˽sõ̭na, Mõ̭nistõ sõ̭na; tuu˽tu vakk `jauhvõ meile Har; timä oĺl mi˽pu̬u̬l `ti̬i̬nmähn Rõu
Vrd müö

meister `meist|er Aud Plt, g -ri Kuu RId(n `mest|er Lüg) S(`möi- Sa) Mar Kse Han Tõs Khn JõeK JMd Rak VJg Iis Trm Kod Puh Võn, -re Vän Tor Hää Saa Ris Nis Juu Koe KJn M Ran; n, g `meistr|e Nõo Võn Ote Rõn San Urv Krl Rõu Plv Räp, -i Har Rõu Vas Se

1. a. erialaoskustega isik Tämä emä old `enne sen tüö (kupulaskmise) `meister ja sedä ka tüttärele obetand Kuu; `meistrid tegivad neid puu`riistu, `vannisi ja `ämbrisi ja püttisi ja kappasi; `mester, sie `jälle `kieras torosi Lüg; sii pole sedit `pastli `möistrid, kes nad kenast `valmis teeb Kuramaa `moodi Jäm; vana Tiiu tegi neid vammussi - - vana oli suur `möister, kut suur `rätsepp Ans; `veskite `möister Mus; Mihkel oli küll päris sündind vikati möister Kaa; See `istme põha töö oli keeruline töö - - olid kohe `sõuksed `istme põha `meistrid Pöi; nee oo suuremad `meistrid, kes `laevu tegavad Muh; Suure laeva esimene meister (vanemmehaanik) meres vahti äi pea, ta kontrollib, et masin korras käib ja tulemihed ouru oidvad Emm; `Meister märgib tüemehele laõva kuarõ mõõdud ede; Uksõ ning `akna lengid lastassõ `meistril tehä Khn; `meistred `teavad kohe, mis lüli puu ja mis malts puu Tor; iga `meister ei teind `rangisi koa, mis obusel ei akand kaela `piale Nis; `meistritel on `sirkel VJg; `meister ti̬i̬b rat́tid ja raiub maja; si̬i̬ õli `meister, kes tegi käevõrusid õberahadess Kod; vaja `meister `kutsu `ahju tegema Trv; neil es ole vaja `meistrit võtta Võn; and kivve ja savvi kätte pottsepale, ta ei ole esi `meistre Ote; ahu`meistri ja katusõ `meistri olli ma esi Har; kaav́o`kaivja omaʔ `meistreʔ Räp; `meistri, maiu tege - - tege hüvvi maiu Se b. (üldisemalt:) omal alal hinnatud, vilunud isik `ükski `meister ei ole `sündimisest `saate `meister VNg; `meistrist piab õppima, ega `muidu jo `meistrist ei saa; poig on pali paremb `meister kui isa `ongi Lüg; `suuri `meistrisi õli kolm `ainult Jõh; tümpsi (hülgeliha) tegemeseks pidi erilene `meister olema Khk; Töö teeb `meistris Han; `ükski `meister põle `taevast kukkun - - kõik `õpvad Tõs; `meister, kis pienemad tüöd tieb JõeK; `meistritel piab olema kõiksugu tüö`riistu JMd; kui ma nuor olin, käisin ikke `meistrete juures tüöl, ehitusetüöl Koe; `ükski põle `süńdind `meister, kõik on `õpnud Kod; tü̬ü̬mi̬i̬s om kige targep, `meister ei mõista mitte midäge Hls; Üt́ski `meistre olõ õi˽`sündünü˽tark Rõu || piltl Kuĺt on `meister küll, vahest `põrsud tosin poolteist Pöi; sea kuĺt `öötässe koa `meister olabad, kes kirjusid ja `valgid [põrsaid] `valmis teeb Mar c. (millegi peale osavast inimesest) Küll sie on `neie `krutskide `päälä `meister Jõh; Möni on üsna meister selle kuperpalli pεεl; Örisema, selle pεεl sa oled meister Käi; vigurite peal küll `meistred Mär; sa olet `meister ega tü̬ü̬ `pääle Puh
2. (pärmist) Odra leib sai `säätud kas vanni vöi `katla `sisse, `meistert `pandi ka `ulka, see pani ta `kerkima Kaa

mutter2 mutter Kuu Lüg Khk Vll Kul Pal, g `mutri Vai VJg Trm Ksi, `mutre Phl Juu Hls; muter Tor, g `mutri Mar; n, g `mut́ri Har, `mut́re Võn Plv naisterahvas a. ema; eit; abikaasa Mies ikke `naisele, et minu mutter, `naine `vasta, et kas sina õled minu kruuv sis vai Lüg; möni ütleb moo eit ähk mutter Vll; lauva `pühkimeise raha läks `mutrele ka, kes suppi `keetis [pulmas] Phl; teene oli turo mutter Kul; nää, meie mutter tuleb VJg; Mea käśse Venetare muttert miule kaitskümmend toopi paluksid korjate. Mutter lubas kah Hls; vana `mut́ri, jää sa no kodu `perrä `kaejass, ma˽lähä kaŕjaga `mõtsa Har b. ämmaemand enne `toodi `mutrid, nüid neid enam ei `usta Ksi; vanast kutsuti ämmä`mu̬u̬re `mut́ress Plv

mõõt mõõt g mõõdu Pöi Tõs Khn Tor Hää Kod Ksi KJn Trv Hls(n mõ̭õ̭t) Krk(g mõõdi) TLä(n mõ̭õ̭t) Võn San V(n mõ̭õ̭t), `mõõdu Lüg; mõet g mõedu Pöi Muh hajusalt (g mõedo LNg Mar) KPõ, Iis Trm Äks Plt SJn; mööt g mööd|u SaLä Kär Pha Vll(-öe-) Emm Rei Ris, -o Käi; miet g `miedu Jõe Kuu VNg/n `mietu/; moet g moedu Ris, `moedu Hlj Vai; muet g `muedu Jõe Hlj VNg

1. mõõtevahend (hrl mahumõõt); mõõdutäis sügüsene kilu old `kallis, sen iest saand juo ige viis kuni `kümme `rupla `miedust; nii suur kuhi [kalu] pidi olema `miedul pääl, et akkas juba varisema, siis oli täüs miet; Sada `mietu kalu toi vene ärä küll Kuu; kui mul oli viis `vorku meres ja - - igas ühes kala sies, siis mina sain igast `vorgust ühe `muedu VNg; ku kõvaste `kartulid sinne `mõõtu pani, siis `üeldi, et `suure `mõõduga `andas Lüg; Sie on puu mõet, `pliidi puid `saagin, `selle panen `piale, tulevad ühe pikkused IisR; see oo avarasti toobine mööt; mööt `räimi maksab ühe rooni Khk; mööt on neli matti vöi kümme `toopi, see üks puhas Kär; Mõõt oli mõõt, ikka täis tääve `vastu `anti kalu ja `vilja Pöi; vahel‿o kolm neli `mõetu `räime sehes Muh; vilja möödod ika keige änam on Käi; ma sai neli `mõetu `silku Mar; `toodi mõni kolmkümmend `mõetu [kalu] Kse; mõõt oo `riiki, oo ääregä `riiki, põle `kuhja piäl Tõs; mis mõõduga annad, selle mõõduga saad tagasi Tor; kui `kaupmehed [kilu] `suolasid, oli mõet viiskümmend kopika HMd; see [on] vilja mõet, kui `keegi mõedu `tahtis, eks ta siis soand mõedu täie Kos; mitu `mõetu lähäb `sinna `ämbrisse JMd; puol `tündert on kot́t kartulid, me jo tunneme kot́i `mõetu JJn; koredalt `pandud `silku läheb vähä `mõetu Kad; jõema mõõdu `viina pualess; jänesse vurrud õlema jänesse mõõt, kui vurrud `sünmä läbi aia, siis tämä ise kua Kod; üits `tõissku `mõ̭õ̭tu pannas `rüüsi ja üits mõ̭õ̭t pannas simenti (ehitussegule) Hls; kohvi tetäss, pannass sigurit, rügi ja nisusit, egät üit́s jagu, üit́s mõõt Krk; ennembide `olli kõrdsiden viina mõõdud, `väike klaas maśs kolm `kopkat Ran; anna mulle üits mõ̭õ̭t rükki; pane üits `katsandik pääle, muedu ei anna `mõ̭õ̭tu `väĺlä Nõo; `ośti üte mõõdu tävve ubiniid Krl; vass, iks mõõdõti pikembä sõrmõga, sõ̭ss om iks tu̬u̬ tävveline mõ̭õ̭t Har; mul lät́s lehm näide vilänukka, mi ańni mõõdu `heŕniid; `Puhta terä˽`pańti puu `köhvliga˽`mõõtu ja mõõdust valõti kot́ti; ma jätä tasomadaʔ, jummaĺ tasogu sullõ tävve mõõdugaʔ Rõu; esä pańd üt́s tõiśskümme `mõ̭õ̭tu nissa pääle, lät́s `püüd́lit `lü̬ü̬mä; nu̬u̬˽ka käveʔ maŕah - - paaŕ `mõ̭õ̭ta (ppl) küll oĺl noid `maŕju Vas; `Viĺjä vanast `müüde mõõdu ja vakagaʔ, puudõst ja naglost tiiä es vanast `kiäke˽midägeʔ; Nissu tet́te meil `väega˽veed́üʔ, külvete tu̬u̬ mõ̭õ̭t vai paaŕ talv pääle Räp; mõ̭õ̭t rüḱi Se
2. mõõtühik miet, sie on kilimit Jõe; külmut on vilja mööt Khk; Rootsi möödud on ikka änam olnd Kär; sii oo Talina vakad Mar; üks adrama oli vana maa mõet Kul; Linapuńt, kakskümmend `naela, üks leesikas, ni̬i̬d `oĺlid selle`aegsed mõõdud Hää; pää mõõt olli iki küünär, meil olli siin iki Riia mõõdu Krk; pu̬u̬l vakka, kolmandik, veerand, kuvvendik vakka, ni mõõdud olliva magasi aedan Ran; vakamaa `olli `rahva suun - - aga kroonu mõ̭õ̭t `olli tessätii·n Nõo; maad mõõdetass ruut mõõduga, sülläga Plv || piltl mõõdupuu suu one südame `mietu VNg; suu olna `süäme mõõt Ran
3. mõõde või mõõtmed `Mõõdud võttis paberiga - - neli `mõõtu oli kinkseppal Lüg; ma lasi möödu `järge teha; tüńn, see ka ilma mööduta kiha Khk; Mõõt pole ikka `õige olnd, kudas ta (kasukas) muidu nii suur `tehti; Korra `perse `mõõtu võtta (peksa anda), küll siis akkab sõna `kuulma piltl Pöi; Alla möödu mihed (poisid) kasigu kuju Emm; Vörgu lina koodi vörgulöngast vörkargi pääl nii tihede `silmadega, kui kalasi oli - - iga kala jäuks oli oma silma mööt Rei; `antasse `mõeto ja siiss tehässe [riideid] Mar; rätsep tegi `riided ilma mõõduta, ei `võtngi `mõõtu; kis aru`saajad oo, võtavad isäst ja emäst koa ikke `mõõtu (eeskuju) Tõs; riie annab mõõdu `väĺla (jagub) Tor; siis `tehtaks laua peal kaarede mööt (paadi tegemisel) Ris; ta (külarätsep) võt́tis niidiga `mõetu ja `tõmmas sõlmed `sisse Kos; Seal oli üks kinksepp ja peremees - - `ütles `mulle kohe, et - - lase mõet ää võtta ja las tehakse sulle `suapad JJn; `õmlesin teistele kua, `võt́sin inimese järel mõedu ja siis snit́tide järel `lõikasin VMr; `koormal `kindlad `mõetu ei õld, mõni õli suurem, mõni õli `veiksem Trm; teki kiŕjäd kuduti mõõdu järele Kod; mõet oli `antud, kui suur tiha Äks; ega kuhjal ei old `mõetu, kuhi `tehti kudas `eina `jätkus Plt; si̬i̬ om peris `parra mõõduge Hls; ma lää `rätsepa manu `mõõti `anme, vaja om `vastsit `rõõvit tetä Krk; üleväld otsast tetti säŕk mõõdu `perrä, aga alt `olli laǵa; egass ni̬i̬ lombi `onte mõõdu all ei ole, üitskõrd om suur loḿp ja tõine kõrd om `väike loḿp Nõo; tanol oĺli˽tutu˽tettü, näil es olõki märästki `mõ̭õ̭tu; herr mat́te pütütävve `kulda kolma mäe `vaihõlõ, egast mäest oĺl üte`võrdne mõ̭õ̭t Räp || piltl `Kiele`murre oli neil (Pudisoo inimestel) `toine kui peris `randlastel, `ansid peris maamihe `miedu `väljä Kuu; `Sõitas jo `teine `uuve `saaniga `kośja küll, aga jo siis ei and `mõetu `väĺja, `tütruk `ütles ära IisR
4. hulk, kogus, määr; piir Miet sai täüs ja `kannadus `katkes Kuu; mina sain ka lohe vähesel `moedul Hlj; iga asjaga peab `mõetu pidama Rid; pulmad olid kolm `pääva - - kolm ja neli, sedasi naa kudas nad `kuskil `peeti, ega nad mõeduga põln Lih; karjapoisi pää oli pikk, ikka pääva tõusust pääva loojani, kaheksateist `tuńdi `päävas, sie oli karjapoisi mõet Kos; `kruami õssan suuremal mõõdul Kod; egass armul `mõõtu olnud Ksi; pea ometi `mõõtu KJn; kes suurõl mõõdul käve, tol oĺl obõnõ kah (rändkaupmehest) Võn
5. mõõtmine, mõõdistus kut niid `jälle maade möödud pärast olid, siis möödeti meite kodune aid üles Ans; meil sii müdu `aastad juba mööt käsil Khk; kui möet oli, siis innati maad ka ää Vll; ja siis on mua mõedu aal - - kõik [talud] laiali lahutud Koe; oli last koha era`mahti ära `mõeta, ei jõund uodata kruonu `mõetu, milla sie tuleb Kad || `Ütle jäl˽tu̬u̬d `mu̬u̬du, et mõ̭õ̭t oĺl täl siĺmän ja `tunmine käe seen Urv

neljandik neljandi|k Jäm Khk Muh Rei Trm, neĺjandi|k Kse Trm Võn, `neljandi|k Kuu/g -gu/ Lüg, neljändi|k Vai/`n-/ Kod, neĺjändi|k Tõs Kod, neĺlandi|k Vll Mär Tor Hää Saa Ris JMd Koe Iis Äks Lai Plt KJn Hls/-nt-/ Kam, nelländi|k Mar Ran(g -gu) Puh(g -gu) Puh Ote San Krl Har, neĺländi|k Mar Juu KJn Kõp Trv(g -gu) Hls Krk(-nt-) Ran Har, neländi|k Rõu(-ĺ-; g -gu) Plv Vas, neilandi|k VJg, g -ku; `neljandi|kko g -go Vai

1. veerand (hulgalt, koguselt); vastav osa millestki `tiema `õuna `neljast, siis iga mies saab `neljandikku Lüg; neĺlandik `toopi, see oo veerand `toopi Vll; neljandik saab `mulle Muh; nelländik ehk nelläs osa Mar; kaks neĺjändikku oo pool Tõs; neilandik siga sai ära `müia VJg; neĺjandikud `kuivasid paremast (puuhalgudest) Trm; `lõikad pualess või kui suur, neĺjändikuss Kod; vast üks neĺländiku maa oli KJn; korteĺ om neĺlantik `tu̬u̬pi Hls; temäl üit́s neĺläntik o selle talust Krk; soru `oĺli nelländik `tu̬u̬pi ehk veerand `liiterd; lina kakid nelländigu `viisi, nelländik `päeväss (veerand vakamaast) Ran; ma˽küĺvi üt́s neĺländiku vakamaad linna, sai viistõisskümme `punda linnu Har; lõmmu˽lahuti edimält neläss, neländikõst lahuti sugaraʔ Rõu; üt́s neländik um külbet Plv Vrd neljandes, neljandlik
2. (teat mahumõõt) pańnime neĺlandikuga `viĺla `kirstu Saa; `laena `mulle üks neĺlandiku täis rukkid JMd; neĺjändik õli `üste `mu̬u̬du keregä ja põhi all; annab neĺjändiku, tiĺlukese kluksina `liikvad Kod; kilimit oli ehk neĺlandik, vöö oli kaelas ka Lai; muśku on veike viinapudel, `veiksem kui neĺlandik Plt; anna üits neĺländiku täis `õunu mulle Trv; kui suuremb [leiva] tegu, siss kaits nelländigu [jahu] Ran; `panti nu̬u̬ uvvelt `pestu terä nelländikuga üless `kesvi pääle kujuma Puh; nelländikuga `panti terä `sarja Ote; nelländiku täüs jahu Krl

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur