[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

helistama elistama spor R eP, ‑eme Krk, ‑ämä Kuu(h-) Khn Juu Kod/‑ss-/ KJn Nõo; elistämmä Vai, h- Kuu Rõu; helist-, heĺüstä- Se
1. helisema panema, helinat või heledat häälitsust tekitama kes siis `kaige `enne kuo `joudab sield kirikust `joulu`laupä `ehtul, sie akkab siis vigastimmi helistämmä ja sie saab suvel `kaige esimä(se)ks `heinä `tehtud; `Selge `ilma `kerral elistäb `üösel kovaste [kui külm tugevneb] Kuu; keriku mies elisti jo pühä `sisse; mida sa elistid last VNg; kui [surnu] matta oli, siis elistati `kella Jäm; `tornis elistässe eńge `kellä Khn; kirik elistab `sisse [enne jumalateenistuse algust] Ris; iga `lauba `õhta elistakse [kiriku] `kella JMd; mis sa [kannelt] `luśti elistad, mängi parem Trm; [pereheitmisel] `kellä elissäväd, ja kannavad `valged riiet, kui mesiläsed tahavad ärä `minnä; elissämise lat́t – võrud küĺjen, sellegä sorgivad põhõja [kui aetakse kalu võrku] Kod; [pulmas korjati toopi raha] tu̬u̬p käis `ümber, elisteti. si̬i̬ raha sai nuorikulle Pal; kuĺlussid elistämä KJn; [varem koolis] es eliste `kellä `kennigi. nüid kõlistets `kellä Krk; naaśs peremi̬i̬ss `atra `kõrda `sääd́mä, selle et tõõsõl kuul tuĺl jo adra`raudu helistämä (kündma) `naadaʔ Rõu; `keĺli heĺüstedäss Se
2. u telefoonima no eks vanames saand aru et oma poig oli - - ja eliständ `Sievalti Kuu; kutsudi ära, juba elistadi mine Emm; siis elistädi `siiä-`sõnna Juu; elistasime `senna ja `tänna, tulivad kõik kokku JJn; siss akassid neväd `jäŕgi perima ja elistama `ühte `poole ja teisel poole Vil
3. fig (juttude levitamisest ja rääkimisest) On `teine `kange `teiste `piale `müöda küla `tühja juttusi elistama IisR; elistäb sedä juttu nüid kõigile KJn; ei elistä `uupi `kiäki, kui säl (jutul) `põhja all ei ole; toda `asja om joba niipaĺlu elistedu, et terve külä om jutte täis Nõo; [juttu] vaja heĺüstäʔ, nigu tiidä saa kõ̭igilõ Se
4. heleda(ma)ks või värvika(ma)ks tegema kõllane elissäb, teeb kõhe eledäss, ku tõesse lõngade ulgan; üks [värv] annab tõesele ilo `juure. [värvid] elissäväd üks tõiss; egä rätt, kui uus, on ele, ja elissäb Kod
hiire|jüri väike viinapudel (1/8 toopi) `Iirejüri – pisemb kui sorokuska, pudel, `kõrtsis `müidi `viina `iirejüriga, puol `kortli Lüg
ikke1 ikke R PäPõ(e- Aud) KPõ spor I KLõ, Nõo; (reduktsiooni tõttu) ikke hv Sa(e- Krj) Muh; ike Mär Vig Vän Juu spor , ViK Iis TaPõ KJn(eke) M T; ige Kuu ? VMr; (lausefoneetiliselt) ‑ke Nõo Võn(tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (hrl rõhutavalt, kinnitavalt; mõnikord leksikaalse tähenduseta) a. just, muidugi; teadagi; küll(ap), vist, ju jne eks `enne ikke õld pali `untisi Lüg; `pruudi sisar oli vahel ikke esimäine `pruudi `korvas `istumas Vai; tuule `aetud puu ‑ ‑ seda ep `panda laiva `sisse, see kardab ikke tuult Khk; maesema ein ike parem kui va soo ein Vig; me ikke olime isi `leibas aga no ikke ühes koos elasime PJg; eks ta nüid ikke ole surnd muedugist Hag; ja, ja, ikke linad olid kõigil muas Amb; villased sukad ikke olivad vist `jalgas Ann; kui sul ikke maalapp kääs siis on maks ikke sul pial Pee; küll ike tulen. aga `paerga ei sua; kas one ilosadki? – eks ike Kod; ühekõrra poesid laśsivad maha, et part, ikke part, aga kaur oli Äks; sai elädä ka eke. `oĺli siss `kõiki `värkisi ka eke neil KJn; surm võtab ike enämbide järjest, aga mõne jätäp vahele kah; ma olli siss karja`poiske, pääld `kümne `aasta ike Nõo|| isegi, koguni mõni (lehm) annab ike kuus, seetse `toopi `lüpsis Vig; naa kõba oli [savipõrand], et võis ikke luuaga `pühkida Mih b. praegu; alles, veel elab tämä ikke viel `Maidlis Lüg; sie piäd ikke sedä vana `taiga Vai; kägi kukkus ikke veel, otr juba loond Kir; mis sul, sa alles ikke kõbe Tür c. tõesti, küll, aga nüid on rukkid `peksetu, on ikke `kaunikesest üväst saand Lüg; sa oled ikke üks virin Mär; ma˛i·lma suured pangad on ike küll HMd; oli neil `sakstel ikke elu Tür; on ikke ia patakas teist (paksust inimesest) VMr; küll oli sie inimeste elu jo ike imelik Kad; ole ikke mees küli ühe `käägagi Äks; [inimene] tunnistadass ulluss, mes sa ike tälle ti̬i̬d Nõo
2. alati, kogu aja, ühtelugu; üha, muudkui `milla mina juo akkasin tädä nägema. ikke ühe sugune Lüg; No tämä tuli siis ikke tied `müädä edesi ja arutas Jõh; sa keid ikke alati küläs Mar; millas obo peseb, aga ikke puhas loom Mih; `aige soab ikke kord-korralt paramas Tõs; mardipäävaks `tehti ikke `vorsti ‑ ‑ vorstid pidid olema KuuK; tahaks `Paide koa `minna, upitan ikke `linna `minna Pai; ikke passel jalas, talvel lumega ja ikke `paslid VMr; kaks `ku̬u̬rmad sai ikke kuhjast Pal; meie räägime siin ike mõjal, aga mõni `ütleb majal koa Pil; ku̬u̬ĺ`meister ja koolivanemb `sõitsiva valla talu kikk läbi, vitsakimp ike üten Hel; ike piab olema `mõistuss i̬i̬n ja taka, et latsele õnnetust ei johu Nõo; noh, siss nakass [kingsepamängus] `suśkma. siss suśk ike toŕk ike sinnä ja tännä TMr
3. siiski, ometi eks `ennemalt ige `ueti `rohkemb `silku ka ige juo, `kümmekond kilu ige peresse Kuu; pime juo, kas selitäd viel? – no vähä `aavali ikke `katsun viel; sie inimine on küll ise `vaine, aga ikke `annab `raasukese `tõisele ka Lüg; jo niipallo raha tääl ikke oo Mar; tule ike veel `meile Mär; olas sedasi olad ikke et, `mõistus ikke sõnni seesab, kui elu olas olad Mih; `reäksin küll ‑ ‑ tegi ikke sedasi kuda `tahtis Juu; natukene `aimu ikke nägin Amb; tema on ikke vahvam kui teene Pee; küll sel oli viel ia nina, ikke `nuukis ülesse VMr; tõuse ike üles Iis; eks ilma piält ike `leibä sua Kod; enne saab ike külla küĺlest kui nällä otsast Hls; piab ike jakutama, ku sa `uupi võtat, siss jääp mõni ilma; a om ike inimesi ka vigatsit külländ; `jummal paraku, küll serätse päevä om ka‿ke `väega viĺetsä Nõo; oh ei lähä ike viil `praegu magama KodT
4. (hüüatustes) lähväd ühen. – noo-no ike (või nõnda) Kod
Vrd ikka
jugu n, g jugu Var Trm Kod(jugo) KJn; jugu- KJn Hel Ran Nõo Har(juku‑); juko- Räp; ju̬u̬- Krk(maast juuritud) looduslikult kõvera otsaga puu; sellest valmistatud tarbeese a. jugu piaga regi Trm; kase puuss võid kua tehä [reejalase], ku jugo kätte suad; `tu̬u̬di kase jugo Kod; ju̬u̬regi Krk b. = jugujalas paĺgikelgud oo enämäss kõik jugudega; koropi jalassed `paerga kõik jugod Kod|| toobri, veenõu vedamise jalas jugu `tehti nagu ree jalas ja `pandi `toobri `alla, juguga `toodi vett Var Vrd jukupoiss c. = jugupiip jugo vaŕs, jugo kaha Kod d. adrakurg adra jugud one `natke kõverad, on metsäss üles raiutud ju̬u̬riss Kod
kaheksa|teist|kümme kaheksateist no siis oligi kaheksatoist`kümme tuhat ühe`kerra `vergos Vai; teene andis ike kahessateisskümme `toopi [piima] Kir; kahessateistkümme last, ärä nad elasid Pal; kaks siga ja kolm lammast ja kahessateistkümme kana Pil; teene [vend] oĺli kahessateisskümme, teene kahe`kümne ühe, jäid `sinna sõtta KJn; sääl `oĺli muedugi vanemp karjuss‿ks (kas) kaessateissküme `aastat joba vana TMr Vrd katessa-, katsa|tõistkümme
kala|mõõt van ümmargune puunõu kalade mõõtmiseks (mahuga 12,25 toopi) – Kuu Phl
kivi n, g kivi eP(kibi PäPõ HaLä Kos Pil SJn Vil) eL, g kive R 1. a. kivi, kivim Külä ämm `koukis `Ristu kive alt `sulle oe (lapse sünni seletus); Miks kive `poue `peitä (salgamisest); Kivi kotti (sooviti kalurile); [paat] Kivel `kinni Kuu; ei meil `põllul ole viga, aga einamaal on kivi, küll on kivi Hlj; lõi `kirve nenäga kiveje; kivine maa, kivi kivest `kinni Lüg; merelt `tuodi `valgi `pieni kivi; kravud `elläd kivede all; `laiva mäni `kivve Vai; Ma kanna sinu jäuks alati kivi taskus (pean viha) Jäm; me `vaeme kaŋŋiga ka kivisid üles; ilma kivisita (kivideta) Khk; rebu `pehme kivi, mis maa sihelt `leitasse, selle peel saab vikadid vöi kervest käiadud Mus; ma luhu puid ja kiva Jaa; Sii see mäe selg on ju jumala `loodud `selge kivi Pöi; vanamoor `nurkas, kivid `kõhtus = kiris Muh; kaks suurt kibi on Posta pöllal LNg; võta naine, siis sol kohe regi taga ja kibi peal (kohustused); kerbes lähäb kibisse Mar; vädas kiba roobete `sisse Mär; `seoke raiutud õheldane kibi oli juśt ah́o suu `järgi `tehtud (ahjuukseks) Mih; Sedäsi lasõd puadi kivedes purus tappa; Tämä nda ahnõ, et täü teesele kivi kua piäd `peksä anda‿mtõ Khn; kibid olid ju põllal väga tülinas PJg; mis pahaks läind puu nõud on, siis `autakse ikke kibidega Juu; kivi `ümber on rohi magus ja końdi `ümber on liha magus JõeK; kiva sai aga kangi pial kaalutud JJn; kiva vedati, kohe vaea oli Trm; kes laps kiva `koŕjama, sess (sellest) `suama rikas Kod; kis teise `piale kivi veeretab, selle `piale tulep tagasi Ksi; me elame kivi peal (vähesega) Plt; põrmand olli kivedest Pst; paiset vaeutedi kolme ja ütese kivige; enne lääp kivi küĺlest kilt ärä, ku temä süä `pehmess lääp Krk; suure kivi `pańti maea nukke `alla ja `keskele kah niipaĺlu ku jakku; `miis mehega saab kokku, aga kivi ja kannu ei saanava kokku Ran; põĺl `kivve täis Puh; naene `istnu kivi pääl ja `laulnu Nõo; kivestigun om paĺlu kivve Kam; kui ilma `ääle läävä, om küĺm ollu, sis läävä kivi liḱess ja mustass Ote; meil omma˽kiviʔ ärʔ lahutu˽ja `veetüʔ Kan; lähämi pae `murdu kivve `kiskma; tuhkhaua man oĺl suuŕ kivi ahu i̬i̬n, kon pääl `maati; jaań `viskass üte kivi vette, `pi̬i̬tre `viskass tõsõ kivi ja jakap `viskass kolmadõ kivi, no om vesi külm Har; kivijüräjäʔ eläseʔ kivve pääl Rõu; `valgõ kivi aida all = lehmä uttaŕ Vas; õnnõkõnõ maka‿i kunagi kivi kõrval Se b. fig terav kerves lövab ikka kivi (kaebajal läheb halvasti) Emm; Kivi pää `pääle jäänud (väikesest kasvust) Hää; see mees teab, kus kibi all vähjad seisavad (nupuka kohta) Kei; vahest veke kivi lükkab `vankri `ümber (pisiasi võib paljugi muuta) KuuK; täll˽om kivi rinnun (kalgist inimesest) Ran; küll terräv kirvess kivi levväp (sõnast sünnib riid) Kam; nigu kivi sattõ `süäme päält `maaha (mure kadus) Plv; kiviga visata lähedal See põle siit kougel, kibiga visata Han; sinna ei õle enäm kui kivigä visata mua Kod; egä si̬i̬ kedägi ei ole, kõrd kivige visate Krk; paĺluke sedä maad om, kiviga visata Ran; Ei olõ kavvõh, kiviga visata Räp; veerev ~ veereja kivi kohast teise kolijast, rändajast `veerev kivi‿p saa mette sammelt `pεεle (pole kodu ega peret) Khk; Veereva kivi pεεle äi kasva sammel Emm; ega `veereja kivil põle `ilmaski sammalt `seĺges Juu; egä `viirväl kivil sammel ei kasva Rõn; `viirväl kivil vesi pääl, `saisval kivil sammeĺ pääl Plv c. võrgukivi kived `külge ja voib `vergu meresse `panna; `vergu all on kive`rihmad, selle `küljes on kived Jõe; rüsa tiivastel keivad ka kivid all, `pitlikud `valged kivid; vörgul oo kivid all, kivid oo `raskuseks Khk; võrgul oo käbad peal, kibid all Aud; kibid viivad võrgu `põhja Vän; võrgudel on kivid, tehasse jo vabrikus rattad, siledad ja tasased Trm; [võrgu] pulla ja kivi. esi teime kivi Trv; `väiksed kivid, kes võrgu `põhja tõmmassiva Ran; kiviʔ inäbä tetäss pliidost, tu om `pehmep Se; kivis ~ kivess kivistatud (võrk) Olid `vergud kivess, `pandi viel `paadi naga `kinni Kuu; kui `võrgud olivad kivis, siis lükkati paat `alla Hlj Vrd kives2, kividse d. pl keris rihe ahju kivide peel saab kala küpseta; sauna ahju kivid lähvad vahel üsna punaseks; `viska vett kivide pele Khk; e. laste mängukivi `oite `suured `ümmärgused kived nie olid `härjäd siis Kuu; `lutsu visetasse, kivi `juokseb Jõh; vähike `lestlik kivi aa ja sennega `lööda `lesta Emm; ööritas linguga kiba Kse; `viskab kiviga `litsu `mööda vett Tor; `lõikasid kepi otsa `lõhki, väike kibi vahele, läks mis `vingus Nis; tidrukud mäŋ́ŋivad kiva JõeK; mängisime `iidlast, kividega mäŋŋiti Kad; kive mäńgmä: viis kivi võetass, kivi võetass `pivve ja pillutass üless Pst; ümärgune kivi `olli kit́s Nõo; kivi `viskas `lingu vett piteh Se 2. a. käsikivi jahu jahveti kividega Muh; läbi kibide `laskma (vilja jahvatama) Mar; siis olid `seoksed `käega kibid, see `aeti `ümmer ja Aud; meil olid kivid tegime ise `tangu Lai; kivi jauha ai üte poolõga Se b. (vesi)veski Pukkveskit kutsutakse tuulik ehk kivi – lεheme kivile jahu tegema Käi; vanass veid teräd kivi `piäle, es tee sõõla`leibä, es kruavi Kod; kamajahu `tu̬u̬di kivilt kodo Võn; vanast kivi pääl tettivä jahu Ote; läämi kivile San; miis lät́s kivile rüki jahvatõme Krl; `täämbä `naksi `aiksõst jo kivi mürisämmä; edemält `u̬u̬tsõgõ lät́s kivile Har; Kivi man `jahvatõdi jämme jahu Rõu; kiviline om kivil Plv; kivi juusk (käib) Se|| liivapugu kana kivi TMr 3. a. käsikivi, tuuliku või vesiveski jahvatav kivi `veski `pilli `oida kive ülevell ja pane `käima VNg; `veski ülemisel kivel on `silmä auk; kive üles `tostamise käpp, kive [kõrguse] `tellimise kruuv Lüg; `keŋŋäst `lähtö `vilja kive `silmä ja säält tulevad jahud kive alt `vällä Vai; kivi tahab tagumist `saaja, kivi oo libe Khk; See vana jahvekivi pealmine kivi; Änamast olid [hollandi veskid] ikka kahede kividega. Öhed olid lihtjahu kivid ning teised piili (püüli) kivid Pöi; jahudi käsikivi pεεl, kaks suurd ümargust kivi, siiss auk `keskel Käi; kivi `säädma (paigaldama); `tehtud (raudkivist väljaraiutud) kiviga ei saa `märga `viĺla jahvatada; kivi ei ole ia, annab `liiva ära. valatud kivide juures tuleb seda ette Var; `veśki jahvatab öhö kibiga; kui kibid kuluvad ärä, siis pidi valatama `peäle Juu; Ikke teine puar [veski] kiva oli jonstavi kivid ‑ ‑ neid kiva on tehtud Siberis; Kivi on nüri, enam ei lõika, tahab teravast `raiu Trm; läbi kivi `laskma (jahvatama) Kod; kate paari kivedega `veśke; ku ei ole `ästi maha rihit, siss kivil tõine vi̬i̬r `lõikap tuld ja tõiselt pu̬u̬lt tuleve `terve terä Krk; kivid olliva püśtvõlli kõrval ‑ ‑ tõnõ tõõsõl pu̬u̬l püśt`võlli; piḱägä `raotass kivile sooned `siśse; tõene kivi `olli all ja tõene `olli pääl ja mulgu olliva kivedel sehen Ran; `roste `võetu terä ‑ ‑ `viidi kivi vahele `veśki manu Kam; kiviʔ is olõʔ paksuʔ kolʔ vai neli `tolli olliʔ paksu tõnõ tõnõ Har; kivi `teĺmise ratass (kõrguse timmimiseks) Har b. fig Kaks kõva kivi ei tie iad jahu, kaks `kanget inimist ei `anna üksühäle `alle Lüg; Kaks kõba kibi ei tee iad jahu Han; tõene aab õma joni, tõene pidäb ike `alla `anma, kaks kõva kivi ei ti̬i̬ üvä jahu Kod; kaits kõva kivi ei ti̬i̬ ääd jahu Nõo; kat́s kõvva kivvi om ku̬u̬n, sõss ei saaʔ hääd jahu Räp
4. a. tehiskivi, peam tellis `tuored kivid tulid `pressist Kuu; `vaalakast kivest ei saa `muutku `müüri Lüg; `antlaager annap kivisit käde Käi; seinad olid kividest ja katus oli paantest JõeK; `metstes on `rohkem sinine sau, kellest kiva `tehti Sim; hu̬u̬nõ ehitämise kiviʔ Kan; kivi `pańti `paika (seinas) Se b. vääriskivi (sõrmuse, preesi vms silm) plokkiga `sõrmus, plokki sies on siis kivi Lüg; kivega `sõrmus Jõh; koĺluga sörmus, kivi pεεl; möned olid kividega preesised Jäm; mere `elme kivi (merevaik) Khk; kividega sõlg `pandi `rinda Muh; sölused ollet kuue kiviga ja nelja kiviga Phl; rellid olid nist ümmärgust kibist, mis ei läind `katki Vig; sõrmuse silmad on roosa kibidest ja rohelistest Hag; sõrmusõ päie siseh omma `kalli kiviʔ Se 5. a. luuvilja seeme kirsil on kivi sihes; linnumarjad, pisist kivid jah Jäm; kreegil ja loomil o kibid Vig; visnapu verevä marja, kivi sehen Nõo; kiŕsi kivi siseh om mõŕkjass terä Räp b. tammetõru – Lei
6. kivitõbi inimest käivad `leikosel, kivid on `sisse kasond Käi; kivistab sies, mõni `ütleb et `piavad akkama kivid sies `kasvama Kad
7. seebikivi (naatriumhüdroksüüd) viis `naela `pandi `rasva ja üks kivi `pandi VNg; ega viie naala [rasva] `kohta üks naal kivi ja kolm `toopi vett Emm; kibi sööb selle rasvad kat́ti Juu; nüid o kivigä si̬i̬p, valus kui `silmä lähäb. kivi põletab rasva ja nõnna `samma kua inimese Kod; sii kivi oli ia, sis kohe seep läks `seĺkima Pil; kivi `lõikass ärä ruttu, kait́s `tunni `aiga ja om si̬i̬ṕ `valmiss Krk
8. pliiatsisüda, grafiit liiatsi kivi, must Khk; liiartsi kivi Pha; kui plehveteri kivi läheb nürist, kulub äe, ei ulluga siis enamb kirjuta kedagi Kad
koore|kirn kaanega kõrge puunõu hrl koore hoidmiseks ja võitegemiseks Koore kirn oli, selle sihes `löödi koort kogu. Kirnul oli koan peal ja koanel oli auk sihes, puu käis läbi, ketas oli `otsas, kettal olid augud sihes, sellega songiti ölalt `alla nii kaua kut [koor] kogu läks Pöi; suur `kõrge koore kirn oli, üks ühüssa kümme `toopi läks koort `sesse küll Mih; kuare kirn õli kitsas ja pitk, all õli veike auk siden ja pulk eden. siält `laśti apu vett `väĺjä Kod; siis temast oli järele jäänd üks koore kern, üks saea toobine Plt; Koorekirnu piab sahvrest sissi lämmes tu̬u̬ma, mudu‿i lää luskug õõrun kokku si külm ku̬u̬r Pst; ku̬u̬r `panti koorekirnust anuma `sisse [võitegemisel] Nõo; koorõ kirn oĺl `korgõ, altpu̬u̬lt `veetkese `ahtap, vitsaʔ õ̭ks oĺliva˽`pääle tettöväʔ Räp koore|käpp hum koore kallal käija (nt kass, hiir või laps) sa nagu va koorekäpp, tahad igasse `kohta kätt toppida Juu koore|kärn koorekirn – San V Tu̬u̬l koorõkärnil oĺl ala veerehn mulk sisehn ja˽sääl puńn i̬i̬hn; koorõ kärn oĺl kuusinõ, petäi lask paĺlo `vaiku Rõu; koorõkärn, koh ku̬u̬rt hapatõdass Se koore|lahutaja vahend piimarasva eraldamiseks a. koorelahuti Pia jagab nagu `kuarelahutaja Jõh; Sest o nüüd üle kuuekümne aasta tagase kui esimest koorelahutajad tulid Käi; Esi`algu `õstsivad üksikud talud koorelahutajad Trm; kui koorelahutajad tulid, siis oli rõõsk koor Lai; `öeldi, et koorelahutaja – perelahutaja (teenijad ei püsi talus, kus piima läbi aetakse) Plt; mõni koore lahutaja tirisep `väega kõvaste Puh b. piklik piima jahutusnõu (alt kraaniga) IisR koore|lahutes koorelahuti piima ehk koore lahutes Juu koore|lahutis vahend piimarasva eraldamiseks a. koorelahuti – Kaa b. piklik piima jahutusnõu (alt kraaniga) Han koore|lakk = koorelott koorelakk lõvva alt lää rinna ala. vaadets, kellel si̬i̬ lakk `äste suur ja paks om, si̬i̬ om ää lehm Krk koore|lakkuja koore`lakja esimese sõrme nimetus – Kam Vrd koorelapp koore|lapp koorelapp = koorelakkuja – Kam koore|latt = koorelott kel paks koorelat́t om lõvva all, si̬i̬ om ää või lehm Krk koore|leht (taim) koorelehe om `vaĺkja, pikäliku, päält `aĺlebe nagu villatse Krk koore|liblekas kollane liblikas koore liblekas, anna see lehma kätte, soab `easte kollast võid Juu koore|lill (taim) koorelilli kasvava mõtsan ja aenamide pääl kuhjapesäde asõmõn. koorelilli om pikembä ku võililli, ka serätse tupe sehen, aga na‿i ole nii kahara ku võililli Nõo
kortel1 `kort|el Ran, g ‑li R Iis, ‑li, ‑le S(kortl Käi) L KPõ(‑ŕt- JMd), ‑le M Ote, ‑eli Var Koe; `kort|eĺ Urv, g ‑le Hls; kortel g ‑i Tor, `kortle Mär Hls; `kolt|er Rid Mar, g ‑ri spor Sa; `kort|er Muh Vig, g ‑ri Pöi Mar; `kortser Rid 1. mõõdunõu viinamüügil; (plekk)kruus `Ennemb ige oma `kortel kui `viera `lehker Kuu; pläkk `kortlid õlivad [kõrtsis]. `viimast siginesivad `klaasid ka Lüg; siis oli `lahti viin vanasti ju, `koltrite `kaupa [müüdi] Käi; võtab `kortlega vett pajast Mär; `kortel oo sauest ehk lekist Vig; pool `kortelt ja `kortel. vaśk nõud Lih; siis `ańti `kartuli ning. `kortli kuõrt, `siokõst apud kuõrt kastõt. `suõla `sisse Khn; paelo `sõnna `kortlesse ikke mahub Juu; ta (kortel) oli nihukene vaśk nõu kõrv `külges, pialt oli kitsukene, alt oli suur lai Kos; lapsel on `kortel, veke juoginõu JMd; võtan `kortli `kaasa Iis; kõrdsist `müüti `viina `kortlege Hls
2. mahu- ja pikkusühik a. veerand toopi Üks `kortel `viina [maksis] `kõrtsis viis `kopka Lüg; `kolter oli neljas jägu toobist Khk; Neli `kortrid läks `öhte `toopi Pöi; `korter `viina korraga, selle mina joo ühe jooniga Muh; `toopi `loeti neli `kuiva `kortlid ehk kui viinaga, siis viis Rid; `kortel oli nael, `kaalus naela Lih; `kortel `viina on kõige parem sööma `alla Juu; kui [viina]voori `piale saeme, siis [kirjutaja] ike `ańdis igalühele poole `kortelt jah mekkida; `kortled, pooled `kortled ja veel vähemad Kos; [korstnapühkija] `ańdis seĺlile `viina, `kummagille puol `kortlid JõeK; suurõmb mõõt [viina] `olli `kortel, tu̬u̬ maśs kümme `kopkat Ran b. veerand küünart `Vierand `arssina on üks `kortel, neli `kortli on üks `arssin; Emä `saatas puest `tuoma üks `kortel `riiet Lüg; See mis öle küünra oli seda arvati kortriga. Küünar ja üks korter, küünar ja kaks kortrid [riiet] Pöi; neli `kortled ühes `küindras JMd; suka sääre mõõt om `kortel, kolm `kortelt; miul om terve `kortel sukka ärä koet; neli küünärt ja üit́s `kortel `pääle [riiet] Krk; Egä [suure] kerilavva haru ‑ ‑ ku nii keśk`kot́silt mõõdi, sõ̭ss oĺl vaśt är˽kah üt́s `korteĺ pääle `küündre Urv|| keskmise sõrme pikkus – Krk
3. kuu veerand kuu on jo `kortli vanus (esimene veerand) Kuu; kuu on `tõise `kortli sies, `neljas on juo `viimane `kortel Lüg; kuu on `kolmanda `kortli pääl Jõh; kuu jääb `viimse `kortli `peale VJg
Vrd korten1
korten1 `kort|en Var JMd Räp, g ‑eni Tõs Tor, ‑na Ris Trm Lai, ‑ne KJn Trv San/‑/; `koŕt|en g ‑na Lai Plt; koŕden g `koŕtne Ran
1. mõõdunõu viinamüügil; (plekk)kruus padast `võeti [kohv] `kruusi ehk `koŕtna Lai; `kõrtsides `müüdi `viina `kortnega KJn; `kortne täüs `marju vai midägi San
2. mahu- ja pikkusühik a. veerand toopi seält (kõrtsist)`müidi `viinä, kolm `kopkad `korten Var; `korten `viina Tor; pu̬u̬ltõist kopikat ollu koŕden Ran; `korten [piiritust] oĺl kümme vai viis teiskümme `koṕkat Räp b. veerand küünart neli `korteni täit oo `küindräs Tõs; kui kaks `koŕtnad õli, siis õli pu̬u̬ĺ küinart täis Pal; Sa mõõda mulle sedä rõõvast küünar ja korten Trv 3. kuu veerand esimene `koŕten, viimane `koŕten Plt
Vrd kortel1, kortin1
kortin1 `koŕtin Kod MMg Har Plv, `kortin TLä Har Rõu, g ‑a (`koŕtna Kod MMg); koŕtin, -ŕd- Se; kom `koŕtnaga Plt
1. mõõdunõu viinamüügil; (plekk)kruus õli edemält `koŕtin, kluasiss õli, saba taga; `koŕtin õli ‑ ‑ puutops ‑ ‑ puusang õli taga; vanass kõrtsin õlid viina mõõdud, alt laiad, piält `kitsad vask nõud: `tu̬u̬p, pu̬u̬l `tu̬u̬pi ja `koŕtin ja pu̬u̬l `koŕtinat; lehem ei anna `koŕtina täit `piimä Kod; `kortinaga vahel mõõdeti kui midägi `anti, `piimä vai. `väikse `kortina, kõrvakse küĺlen. meil `oĺli ka plekitsit `kortinit Ran; `vaśkinõ `koŕtin oĺl, tu̬u̬d `üĺti naal; laasinõ `koŕtin; `Kortińnõ tet́ti enämbüsi `valgõst plekist Har; viinatoṕs tu om koŕtin, sääne laǵa Se 2. mahu- ja pikkusühik a. veerand toopi neli `koŕtinad läks `tu̬u̬pi Kod; `kõrtsis osteti `viina kaaluga: nael või pool ja `koŕtnaga Plt; anna mulle ka üits `kortin `marju Nõo; ma osta sullõ kat́s `koŕtiǹna [viina] Har; `Viina `müüdi kõrdsin, `kortin kõrraga, vai kuiss `kiäki Rõu b. pikkusmõõt `kortina lähäb seetse `tolli Kod; küinar on kolm `koŕtnat, `aŕssin on neli `koŕtnat MMg
Vrd korten1
korup koru|p Hlj Jõh IisR Vig JJn Koe VMr VJg Sim spor I, Ksi, koro|p Lüg Jõh Trm Kod KodT RäpT /‑ŕ‑/, kooru|p Lai Ran, g ‑pi
1. reele seotav varbpära, kresla `seĺjataguse korup. vai `seĺjatagune. ta `pulkadest õli `püśti `tehtud ka. ja sis sie õli `siutud rie `piale IisR; kresna puud on ikke rie pial, aga korup on sie kus sies istud VMr; korup oli mis ree `piale `siuti, ehk kresku Lai 2. väike seljatoega sõiduregi – Vig
3. laudadest korv reel nooda veoks; kalaregi korupil oli ikke kaks obost ies ja kolm `rauda käis kõrvi tamme puust jalaste `alla Trm; kui suur nu̬u̬t on järvele viädä on nagu koŕv jalasse piäl, si̬i̬ one korop, ümmärgune. nu̬u̬t on koropi siden; korop õli `laudess testod, sides õli `venne `mu̬u̬du, õtsad õlid `laudess testod üles, paksudess `laudess, keskpaegass õli kumer Kod; koropi ree `piäle `pańti keri. kolme ree piäl `seisi, [3–4 hobust ees], taga kaks rege KodT
4. elussigade veokast või ‑puur sia korup, nüid sia puur Lai 5. (hrl võrdlustes) mõni obune on suur ja lahja nigu korup; loom on tühi nigu koorup Lai; vana ah́o koŕop (lagunenud ahi) lahuti tarõst `väĺlä Räp|| vana voodi – Lai
kosja|viin kosja- (‑śj‑) spor S L K, Hel Puh Nõo TMr, `k- VNg hv Lüg; kośa- Võn Har VId; kośsa- Kos Plt KJn; `kõsja- Lüg; kõśja- Iis Trm Kod
1. kosilase toodud viin (pruut pakub seda ka pulmakutsumisel) pruut käis `kõsja `viina `tuomas siis `anneti `kindaid ja sukki ja `villu, `patja`püürisid Lüg; Kosjama äi mintut ilmas ilma kosjaviinadeta Emm; seal ei `võetud kosja `viinu `vastu; kosja viinad tuuasse koa `liitritega ja sorodega Mar; see oli väga `tähtis, kosja viin pidi punane olema; no kui sa said kosja `viina, siis sa said kosja kakku koa Vig; kosja viinad, kui juba kokku lepiti ruudi `juures, siss `peigmes `andis ruudile magusa viina pudeli. teesel pääval läks ruut seda oma `naabri inimestele pakkuma, `katske kosja `viina koa PJg; kośja `viina ei `tohtind `maksmata jättä HJn; no siis pruudile `ańti `jälle siis selle kośjaviina eest `jälle midagi `aśja `jälle, kas käte rät́ik ehk ‑ ‑ ehk raha ehk VJg; pruut́ vei kõśja`viinu sugulaasile. kellele vei kõśja`viina, see kińk, mõni ańd vü̬ü̬, mõni linike, mes `ki̬i̬gi ańd ‑ ‑ pruut́ käis üksi kõśjaviinaga Kod; kosjaviinad olid koŕv õlut, viis, kuus `toopi `viina Ksi; kolmaba õdaku tuĺliva kośjad, ja siis `tu̬u̬di püt́iga `viina ‑ ‑ kośja `viina `tu̬u̬di TMr; kes no kodapoolitsõlõ kośa`viina and vai põlõtut `pulma kuts Rõu
2. kosjade tähistamine viinajoomisega; kihluspidu `juodeti `kosja`viinad esimisest. siis sääl ei old muud ku viin ja `ieringas ja leib. seda `üöldi kosja`viina `juomine; `kosja`viinad ikke `tehti ja, ja ikke `ninda sama pidu ku `pulma`aigki, vaid vähämb vähä oli; kui mies läks `vällä sääld `kosja`viinuld, `peigmes, sis vei `ämmale, pudeli`kaela rättiku. ega siis `ämma ei old `kosja`viinul. `enne oli `kosja`viinad nied kui `kihlamas `käisid VNg; Kerikust [kihlamast] tagasi `tulles `sõideti ristemäde ja ristisäde `puole, `neile `kõsja`viina pakkuma ja `kõsja`viinale `kutsuma `õhtast. `õhta sis `juodi `pruudikodo `kõsja`viina; kui [viina]pudel `võeti `vasta, no siis pruut `jälle ja `pruudi pere siis `valmistetti ja `kutsuti juo nied `kõsja`viina `juojad juo `valmist ja; isa pidäs `kõsja`viinad, aga siis `pulmi mul ei `piatud Lüg; kui nee [kosja]koubad siis kogu said ‑ ‑ siis `joodi kosja`viina Jäm; kui kosja `viina `joodi, siis neĺlaba `õhto `peimes keis `kuulamas, et ikke tuleb. siis `lauba `mindi viinaga [tagasi] `sõnna Mar; miu esäl ollu tõesega kosjaviina ärä `ju̬u̬du, ja maha kuulutedu kah Nõo; munikõrd ku nät́ä jo õt kosilanõ olõ õi kõrraline siss `naata‿s kośa`viinugi `juuma Se
Vrd kosi-, kosju|viin

lüps lüps g lüpsi eP uus Puh Nõo Krl/g lüpsü/, `lüpsi hajusalt R; n, g `lüpsü Vai lüpsmine; lüpsikord; ühel lüpsikorral lüpstud piim `Lõunene lüps jäeb ägedaga vähest IisR; ühe `lüpsügä `anda `paljo `piima Vai; oomigust `lüpsi oli kolm `toopi; see [lehm] nönda `vaese lüpsiga Khk; `lehmade lüps kuiva `aaga nii vähike Vll; `Päevane lüps on alles, `õhtase lüpsi võib `sõnna `juure `panna Pöi; sa oled ta napi lüpsiga jätn; lehmad tulavad lüpsile Muh; lehm annab viis `toopi lüpsil Mar; terve lüps läks apuks Mär; päe jo lehmä `lüpsis Tõs; puul on noor loom, `alla `lüpsi Ris; esimesest lüpsist soab ikke kolm, neli `toopi `piima, päräst jääb vähämäks Juu; küll on teil aga iline lüps JMd; pime öö oli - - ma läksin `lüpsi, `eksisin ää Ann; sie on nisuke ull lehm, ei seisa lüpsi aal paigal VMr; ommogone lüps, `lõunene lüps ja `õhtane - - `astral lehmäl one aga kaks `lüpsi, ommogu ja `õhta Kod; `enne `lüpsi puhastati nisad Lai; üks lüps läks pütti. neĺla viie toobised pütid olid Plt Vrd lüpsis

lüpsma `lüpsma (-mä), (ta) lüpsab (-äb) eP uus TLä; `lüsmä, (ta) lüssäb Pst Hls Hel; `lüpsama (-ämä) R(-maie, -mäie Lüg; `lüpsema VNg Jõh, -mä Lüg) Khk Kär

1. udarat piimast tühjendama lehm `rüökis aja taga, ei lase kedagi `lüpsada Jõe; `päivä`luojast said kodo, aga siis pidid viel `süöki tegemä ja `lehmäd `lüpsemä ja Lüg; lehmal nisad `söörduvad, `kaua `lüpsmata olnd Khk; kellu kaheksma ajal ma tuli `lehma `lüpsama Kär; visad lehmad, nee on ullud `lüpsa Vll; Mine Abruka `üĺgid `lüpsma (öeldi oskamatule inimesele) Pöi; neli `lehma oli `lüpsa Kul; lehma nisad oo `kat́ki ja `lõhki, ei lase `lüpsagi Mär; `Lüpsäjätel ond `raskõ käsitsi `lüpsä; Lehmäd ei põlõ viel lüpset Khn; Oma aeg läheb ikki, enne ku lehm `lüpstu ja siga söödetu Hää; vahest `metses uśsid `nõelavad `lehmi, siis se uśsi nõelatud piim lüpsetakse ikke maha ehk sea kätte Juu; `andis mõisa karja ulgast kõige parama lehma mulle `lüpsa JMd; käsi ei lüpst enam `lehma, käsi suri ää; `lehmi ei lüpsetud tulega, oli se pää nii löhike, aga ikka pääva `valgega lüpseti Ann; lehmad tahavad `lüpsta, ammuvad juba Kad; ike õlgu `kõrge riiss, kohe lüpsäd Kod; mõni lehm on kõva nisadega, ei jõua `piima `väĺla `lüpsa Lai; pimedas `lautas lüpsan lehmad ka ära Vil; kudass sa lüpsät, kui vesi silgup piimä `sisse lehmä säĺläst; minu käe enämb ei `tü̬ü̬tä, ei saa `lehmä `lüpsä ei midägi Nõo || piltl (ärakasutamisest) Kes see ennast `lüpsa laseb Pöi
2. piima andma Lehm `lüpsäb suust ja kana munib nogast Kuu; lehm `lüpsab `ühte `piima (ahtrana, poegimata) VNg; mitu `toopi su `ruske lüpsab Khk; lehmad ep lüpsa, karjama on kuum Kär; lehm jääb `kinni, lüpsa änam `ühtid Jaa; Kits lüpsab ka `rohkem kut see lehm Pöi; noor ohu tuleb esimest kord `lüpsma Rei; neli tükki oo päris nisad, mõnel oo kaks tükki koa, `lüpsväd koa Vig; `värske piim, siis kui lehm `lüpsma tuleb Pär; kahe nisast lüpsab HMd; lehm lüpsab, siis soab puhata, eks `kandmese aeg ole ikke `raskem; muĺlikas on nihuke veis, mis alles `lüpsmä akkamata Juu; mul on küll murelik sie asi, lehm on alles `lüpsma tulematta Amb; ta `lüpsis `kümme `liitre `ümber JJn; oheti muĺlikas, akkab kahe `aastaselt `lüpsma Tür; sie on muĺlikas, ega sie‿s viel lüpsagi Sim; ku üvä lehem ja `toito suab, siis lüpsäb läbi, vana `piimä lüpsäb seńni kuńni uus kätte tuleb Kod; lehmale soendati vett, kui lehm oli `lüpsjä Pal; lehm lüpsab suust, nigu sa `talle `süia annad, nii ta lüpsab Lai; ia lehm, ta `lüpsis `talle iad `piima Pil; aher lehm lüssab vähä Pst
Vrd nüsmä

mant2 mańt Muh, g mańdi (mandi) HaLä HJn ViK IPõ; mant g mandi Hi Mar KJn, `mandi R/n `manti Vai/ piima koor kas `manti ka tahud `tuhlie `pääle; Tänä täüd `mandi kogu `kirnuda, `muidu jääb voi `huonu mekki Kuu; Pane `kohvile `manti `peale Hlj; tahad kala teha `tuorelt, siis pane `manti `pääle Lüg; `Mandi jaust õli ise pütt Jõh; keväde vahel `voieti [parkunud jalgu] appu `mandiga Vai; Möni pεεb mandinöu sui kajus Käi; `Sahvris on veel `manti, aga see on apu juba Rei; nelikümmend `toopi `pandi `mańti `sesse, sealt tulid siis suured või känsäkad Mar; paneb `mańti kohvi peale Mär; kui sa [seened] ära `liutad ja apu `mańti `ulka paned, on iad Var; [körti] klopitakse ja pannakse `mańti `peale Kei; kui ta (piim) juba akkas paksuks `võtma ja mańt peal oli, sis `riisusime mańdi ää ja tegime võid Rap; õhuke mańdi kord piimal peal HJn; Rõesast piast mańt, apust piast koor Amb; apu piima pial on koor, rõõsa piima pial mańt Ann; tüdrukud juavad `mańti, siis on ilusad VJg; jõi `mańti kõhu täis Trm; kui `võerid tuli, `käśti `mańti `piale `panna kohvile Lai

matt1 mat́t g mat́i Mär Vig Khn Tor Saa KPõ Kod Trm hajusalt KLõ, V, mati Sa Muh Rid Mar LäLõ Mih Tõs Aud Hää Kad Kod M T Har Vas; matt g matti RId(n matti Vai), madi Kuu

1. väiksem puust nõu (hrl teravilja hoidmiseks); endisaegne mahumõõt meil on `praegagi üks uus matt viel järel VNg; matt on puust `tehtud, `ümmargune põhi all. mattiga `mõedeta `vilja, jahu, `kartuli ka; matt on kuus `tuopi, kuus matti käis vakkas Lüg; matt - - `aava puust `painutatud nisikene `ümmargune kere ja `sellel põhi all IisR; matti vakka, minega `pello `pääle `külvedä `siemend Vai; vöta mati seest jahu ka Khk; vilja mat́t oli neli `toopi suur Mus; Vanasti oli tuulikal vaka vilja jahudeks laskmise eest maks üks mat́t teri Kaa; Ma võta mati ja too sellega [õunu] Pöi; kaks `toopi käib matti Rid; kala pidi ikke keedetud `kõrvas olema, [ega] mud́u siis nelikümmend mat́ti [silku aastas inimese kohta] ää läind Lih; Mat́ta oli `suuri ja `väiksid igas peres Han; seeme küliti, mat́t õla peal; `koorimata `kartulid oln matiga laual Tõs; Tuõ aedast mat́iga jahu Khn; peks oli üks ümmargune puu nõu, mat́t oli pikergusem Aud; lään pime`kamres mat́iga jahu `tooma Saa; kass ajas jahud mat́iga `ümmer Juu; Rehepeksu aal muudkui tühjenda mat́ta ja taśsi kot́ta Jür; siis `tuodi silgukauss lauale, mat́iga `tuodi kardulid lauale KuuK; Kehik oli suurem kui külimit ja mat́t `jälle veikem Amb; mat́t, sellega `toodi jahu `loomadelle ja tuppa Ann; mat́t on ni‿sa·masugune kui kilimit, aga oli poole vekem, mehed viisid sellega `kaeru obustele VMr; mati täis odre ja rukki `leiku aeg mati täis rukkid, sie oli pääva palk tüölesel Kad; vanass mat́iga `tu̬u̬di aedass `ermid ja `tangu; mat́t one veeke, mõni kolme, mõni neĺjä tuabine Kod; mat́t on `veiksem kui vakk, vast saab `jälle neli tükki vakka Äks; matige ei mõõdet kedägi, matige tuvvass keedust patta, `su̬u̬rmid ja jahu Hls; mati olli kodun, jahu ja `tangu tuua aidast Krk; matiga võis `mõõta, kui `võlgu `anti jahu ehk `ernit; naese kedrässiva, tõeva tü̬ü̬ ärä, `anti matiga [tasuks] midägi; kui `väiksel mehel om suur pää, siss üteldass, et mi̬i̬s kui mat́t ja pää kui pańg Ran; mõni om `uhke, korgutap ennäst ja kitäp, aga esi ei massa mat́ti sittagina; minu esäl olli rummuska, serände talve müt́s, `sände ümärik nigu mat́t jälle Nõo; `tu̬u̬di kaits suurd `pangi noid `kapstit sinna patta `ki̬i̬mä ja suuŕ puu mat́t `suurmit Ote; mat́iʔ omma aidan Krl; mat́t oma katõ karnidsõ suurunõ; kõ̭iḱ mõõdõti matiga kätte Har; mat́t oĺl hää jahhu tuvvaʔ Plv; tulõ õi˽leib leśatõh, tulõ õi˽mat´t `maatõh vns Se
2. a. mativili, jahvatustasu `Mölder võttas igalt `viljalt matti IisR; tuuligus `väätasse jahvatamise eest matti Khk; ta `olli palju matti võtn `veski peal Muh; Mati`võtmesega möldrid läksid rikkas Han; annad matti või maksad rahaga Tõs; `ańti mat́ti, `mölder võt́tis Aud; kruubi tegemene läks `rohkem `maksma, kruubi mat́t oli kaĺlim HMd; kaheksa veerikune see kot́t oli, siis sealt sai kuus `toopi omale mat́ti Pee; kes lasi `kruovida ja nõnna üle sõela jahudest [jahvatada], oli `kergem mat́t VMr; `veskil `võetse matti, kel raha ei ole, si̬i̬ laseb matti `võtta Hls; mi̬i̬s toṕp jahu kotti, ańd `möldrele kah oma mati; vana Vaht võt́t matti vi̬i̬l `iĺdä, jahvat mati i̬i̬st Ran; ma massi `möĺdrele raha ja anni mati kah, mia olli niipaĺlu `leṕlik Nõo; mat́t andass `möldrele kivi kulumise ja˽tü̬ü̬ i̬i̬st Urv; meil om õigõ˽hää `möĺdrikene, ega ta liia mati pääle ei tükiʔ Har; Ennemp jahvatedi iks mat́iga, tedä `võeti `mitmat `mu̬u̬du - - vaka pääld ja koti pääld Rõu; ahnõ `möldre võtt suurõ mat́i Plv b. piltl kellelegi langev osa millestki; millegi pealt lõigatav kasu külas `kεidi ikka ölle matti `vötmas (õlut proovimas) Mus; Üks oo sii mu pähkekoti peelt jälle matti vetmas keind Kaa; Laimla (Laimjala) mõisa `rentind `Kurdla ranna küla meistele `välja. `Randa teind pisikse maja, `sõnna pannund kala `kupja, see võtnd ega omiku - - matti ja toond `mõisa; `Mõisnik võttis soolt matti, õpetaja võttis matti, muud es ole kut vii Pöi; Salalik võtab salaja matti, kust aga saab Han; käib tüdriku juures mat́ti `võtmas (ehal); Värvud on ühed tüitud linnud, need on igal pool esimised mati võtjad, kos teri on Trm; ärrä võten iki edimese mati (esimese öö õigusest) Hls; matti olema tegemist, asja olema Mis matti tämal säel võis `olla, mis tal `sinne `otsimist IisR; minul ei ole sinuga mat́ti VJg; mes sul sest matti on Trm

mees mees g mehe, mihe S L HaLä Amb(g mee) Tür Trm MMg Lai KLõ; mies g mehe, mihe R(g `miehe Jõe VNg, `miehhe, `miihhe Vai) Khn KPõ Iis; mi̬i̬s g mehe, mihe Hää Saa ILõ KLõ M T(n -ss) V(-ii-; n -ss, -śs; g meehe Plv Räp); mi̬i̬š́(š) g mei, mie Lei (liitsõnades või eelneva sõnaga kokkuhääldusel sag lühenenud: -mes, -mis, g -me)

1. a. meessoost inimene, meesterahvas (ka poisile või naisele vastandatuna) te olete `Tartu puold mehi Jõe; `Nelja `nuore mihe olid `paadiss Kuu; `saksa parunid pahad `miehed ei old; `piiga oli juo `kümme nädälane, söi kohu täis kohe ku mies `muistegi ja läks [ristimisele] VNg; sie on nõru ja `poisikese `ohtu mies; mies läheb mehe `vasta, kaks `lähvad kuradi `vasta. mies piab ikke menema mehe `vasta, kui kaks jo on, siis `mingu kuradille [vastu]; sie on puol miest `vaide - - tieb jo `puole mehe iest tüöd Lüg; `Mieste juttud on tõist `muadi kui `naiste omad Jõh; `rüüdi oli `pitka `musta `kuube, mehed `kandasivad; vähä `erras `muodi mies Vai; muidu teiste noorte meestel olid `kεikedel ostet `riided Jäm; sa pidid niisama tööd tegema kut `meeskid (naisest kalapüügil); maŕt (mardisant), see on mees, meesterahvas Ans; pole see änam poisike, juba täie `ealine mees; möni naine üsna mehe `moodi; müdu noort meest küll peres, aga äi see töö‿p lεhe üht; neid‿o peresid küll, koes pole mehe `ingegid maeas Khk; see pole `meite küla mees olnd, vanu mihi sii pole Kär; meiste säŕk ikka nagu meiste säŕk, meistel pole midad teist `moodi oln Pha; Ise`sorti mees, õlut on majas pärisest, teistele toob, ise äi katsu; `Kervega tehtud mees (inetu); Kudas `sõuksel pole `jõudu, mees kut karu; Vana aĺl mees oli, ega sügise käis `raius `metsas `oksi; Katk `olla vanasti käind musta mehe näul, kellele `vastu tulnd vöi kust uksest `sisse läind, see surnd Pöi; Mees nii pitk ja `peene, et eida sölm `pεεle; Vεεrd mees läks naise nahka Emm; kui pole meest majas, siis asjad puhas ligadi-logadi Käi; nii vanu mihi ei ole änam Phl; meestel olid `neoksed suured laapkuued, elma `voodrita; mes ta `kuulab, ta juba `leerind mees Mar; `kupjad olid sańdid mehed Kul; ta täis tubli söönd mees, mis abi meil vaja oo Mär; kas olete siit valla mees Var; tä oo koa mo igä mees, na vana kui ma ole; kõva viinä `võtja mees Tõs; seal `oĺli paelu inimesi, `naisa ja mehe Vän; Vanad mehed ja vanad ärjad on ühte`mu̬u̬di kurjad Hää; sõas sai paĺlu mehi `otsa Saa; ma põle nii ara mies Ris; vene mies oli soldatiks, ta oli väga, väga korralik mies Kei; mantsetid on noorema meestel Hag; kust puolt jääre mehi oled Jür; Meed `tõśtsid `piale, naised vidasid ja lahutasid (sõnnikuveost) Amb; nad olid viind ta kahe mehega `sõnna üless tee `piale, sial olid ta ära tapp Ann; sie on nüegat́s mies, mitte `miski `tüega ei saa ta akkama; niisugune tat́tnina lähäb ka täie mehega `riidu norima VJg; ta on siit küla mies Sim; sai tämast üks viks mies Iis; tämä mi̬i̬s kat́s kõik leeväd ärä (elas palju läbi) Kod; künd oli ikke meeste tiha Pal; meestel olid [hõlmad] vahelikku, naiste`rahval oli `lahti Lai; suur tugev mehe mürakas Plt; karul on ühessa mehe jõud; `mińti `mitme mehegä, kui `kośja `mińti KJn; mi̬i̬s `oĺli auknd koera `viisi ja laulnd linnu `viisi; `lauba `õhta läksid kõik `kõrtsi, mehed ja naesed Vil; mihil es ole kedägi [suka] `paela, sõss es ole mihil pikki sukke Trv; si̬i̬ om üit́s jurak mi̬i̬st; si̬i̬ ei oole vi̬i̬l mi̬i̬s, all alt `iäline Krk; mina ole ka elänu mi̬i̬s Hel; paremb käsi olna mehe käsi ja kora käsi olna naese käsi; susi om `u̬u̬lmada, sü̬ü̬b `nahka kõ̭ik, olgu mi̬i̬s ehk naene ehk `väike laits Ran; täis mi̬i̬s om serätse `tü̬ü̬de päl, ni̬i̬‿m jo naśte tü̬ü̬; küll iki `olli marune mi̬i̬s, no kellel om seräne jõud Puh; saa enne mehess ja sõ̭ss võta naene; mi̬i̬s kõnnip, suur magu i̬i̬n nigu tõese‿me talu; ega mehe söögist ei ooli, mestel viin `ommegi tu̬u̬ pääasi; no küll om mehel `keŕge aru, tapap `tüt́rigulita peräst `endä ärä; oless om `vaene mi̬i̬s, om ilma pöksetä Nõo; mina `võ̭õ̭ride mestega vägi`pulka vedämä es lähä, aga ommi `poissega ma‿lli vedänü küll Ote; siin‿pul ommavõgi `väegõ targa mihe San; niaʔ omma˽seo külä meheʔ Urv; ta naanõ om kül mihess lu̬u̬d, a˽naasõss om `essünü; ta poiśs om küll nu̬u̬ŕ vi̬i̬l, aga ta om mihe iist vällän, jutuga ja `tüüga nigu vana miiśs Har; meehe˽pańniva‿ks pääviho; mehhi väläh paĺlo, inemisel vaja kustaʔ, kos tä lätt Plv; nivõrd vaku `mi̬i̬hhi oĺl valla siseh Vas; Vana inemiseʔ õ̭ks üt́liväʔ alate, et paŕõmb süǵüsene t́siat́sung ku keväjäne meehe künd Räp; mi̬i̬š́ `oĺgi `ponda opõst ette Lei b. (mehelikkust, mehe omadusi silmas pidades) kuhe `käidi `viedi kalad kodund ära ja mies, kes aga esimeseks tuli ja kalad sai Jõe; Tugev vuo `kergit - - lima `pohjast `lahti ja `mätsis `vergud sedä ja `atru täüs, ole mies ja oda `vasta sedä `polluramu Kuu; `niitama ma õlin mies küll Lüg; Sie on mies `üövel`pingi `juures tuas ja `väljas iga tüö `piale ka; Mis mies sie, sie `ullemb ku vana `naine; Muretses `tütrukulle `lapse, aga nüid pole `selle `asja `mieski (ei tee teadmagi) IisR; odeti parajast mehest (joodi purju) ja siis `tuldi tagasi `laulama Vai; ma `mötlesi, et sellest saa midad, aga sugi siiskid meheks; poeg on muidu mees küll, aga nonni `möistus Khk; käpalised - - vahel tulid `sisse - - jöid ning `maksid `kinni, kes mees oli; see‿s ole mees, kes ei ole `mandril `raavi `kaevand Mus; Kui ta ikka töhe akkab, siis ole mees et sa `järge jövad Kaa; Üksteise võidu sai `tõustud, mees kes ennem sai; Mehed lammutama küll, aga `terveks tegemist pole `öhti; Mis meest seal on, kael nii peenike kut `tuhli ide (idu) Pöi; mees `peetse sõnast, ärg sarvest Muh; Sa pole mees midagid, äi jova toopi ölut εε juua; Meri teeb mihest mihe Emm; `seune varsa `muistus pεεs, siiss oma eest veel mees ka Käi; obost `peetasse ohjast, meest sõnast Kul; ta mees ikke omast kohast koa; küll sa oled mees lubama, ega sa sellepärast tee Mär; kurat, räägime mehe juttu Kir; Räägi meest, aga mitte mehe nime Han; naera meest, aga mette mehe abet Mih; Egäüks mehem `võtma kui `andma; Sie põlõ mies kedägi, muõdu testel `järge vädädä Khn; sa oled aga mees `peksma ja `piipu `tõmmama Juu; naŕri miest, aga mitte mehe `mütsi JMd; [lehm] `leikab (tormab) ies, ole mies, et saad `järgi JJn; `tempude `peale on ta mies VJg; see on mehe tegu Trm; õle aga mi̬i̬s ja piästä ennäss `lahti; uksepakud õlid `kõrged, et õle mi̬i̬s ja assu üle; eläväd ku mehed (hästi) Kod; las ta magab pia `puhtass, siis on mees jälle; ega ta siis ei olnd mehest kedagi jäänd Ksi; ega amet meest ei riku Lai; `suuga on mi̬i̬s jahvatama, aga pane midägi tegemä KJn; `tõmba mihe süä `rindu Trv; olli omast käest mi̬i̬s `vällä `astmen, aga surm võt́s ärä Krk; ma `vańse tedä küll mihe `viisi Hel; ei ole mehe tegu ega mehe nägu Ran; no kes `onte seräst mi̬i̬st tahab Nõo; tu̬u̬ mõne mi̬i̬s, `väikene nigu põńn Rõn; Loŕdsi˽mi̬i̬st, mitte mehe kübärät Urv; `taplõmma olõt sa miiśs, aga päkä omma nigu tsiku `sü̬ü̬dü, ku˽tüü manu lähät Har; Sai taad tü̬ü̬d kül˽`murtus, ku˽mi̬i̬ss oĺli vi̬i̬l, noʔ olõ jo˽vana Rõu; Aja õks mehe juttu Vas; piäʔ tõist kah mehest Räp c. (tegevusala silmas pidades) mina ei õle `selle tüö mies (ei aja puskarit) Lüg; see `tömbamise amet on ikka küljes, ikka `tömbaja mees (varas); kennel ise es ole püi meest mette, se lεks kalade `vastu Khk; pitkanäpu mees on `varga pool`venda Vll; puotsmann tieb `purju ja on `laadimise juures esimene mies JõeK; lüpsik oli puust [tehtud] - - oli neid, kes selle tüe mies oli VMr; `raiad mehed õlid kuus tükki, kes `raisid `auku tuuradegä [talvisel noodapüügil] Kod; me tullime mõtst kodu `sü̬ü̬mä, [sõnniku] pääle`tõstja mehe olliva joba söönu Ote || (naisest) `Miili on ise `kange `niiskune näpputüö mies ja `pitsitegija VNg d. (viisakusväljendites palvet esitades või tänades) ole miheks abi tulemast; Ole miheks ja sina minu `naiseks nalj Kuu; õle mehest `tuomast Lüg; Ole mehest, tule `aita `omme `palgid ära `tuuva IisR; ole sa meheks mind `aitamast Khk; Ole kena mees ja tule tee katus `peale; Ole mees ja anna nõu, kuda pidi me ahju teeme Pöi; ole meheks tulemast Muh; Ole miheks, `aita vigadid käiata Rei; `aitäh, ole meheks Mär; ole mehes toomast Tõs; õle mehess `aitamass Kod; ole sa mehess, et sa ärä tõid Vil; ole ää mi̬i̬s, ti̬i̬ mul ärä Krk; ole ää mi̬i̬s, tule avita mul sia elu ärä võtta; ole mehess, avita mul si̬i̬ regi `väĺlä tõmmata Nõo; olõ hää miiśs, tulõ aja mul `kapstamaa üless Har
2. abielumees `ande vakkad olite `valmis `enne kui mihele `saite Jõe; siis `läksin `lieri ja mehele. elasin mehega kaks ja puol `aastad, mies uppus `merre VNg; `naine `lahkus ära mehest; sie `tütrik ei saand `ühtä mehele; Kui `õskab kotti`kaŋŋast kududa ja agu`luuda siduda, sis võib mehele `menna Lüg; `Kaua‿s `tütrest kodu abi, `viiasse mehele; `Tütred kõik mehele `pandud, kodu jäend kedagi IisR; onoks siu tüdär `miihhel Vai; ta jättas oma mihe üle ning elas - - ühe vana isasega kogu Jäm; ons sool möni tüdar veel kodu ka vöi aled sa keik mehele pand Khk; oo ühel `iilasel mihel; sai kaupmihele `linna mihele Mus; see läks `sönna ühe tüdrukule meheks Vll; Võttis naise ja kohe sai meheks (sündis poeg) Pöi; rasvane kut `ülge rasva pütt, äi ta lεhe sihanse rokale mehele Emm; võta `eesele mees Mar; kui on `paĺlo pihelga `marjo, siis vanad tüdrokod saavad mehele Kul; Niikaua loodan ikka veel mehele minna, kui või suus ää sulab Mär; neli tütärt oli, kõege vanemale `võeti meess Vig; läks lese naesele mehese Aud; üks meheta naene PJg; `ränka ää mi̬i̬s mul `oĺli Hää; mies käib naese jala alt läbi (naine on võimukam) Ris; ta on mehe püksid oma `jalga võtt (hakkas perepeaks) Kos; Teised `kindad pruut́ jägas mee sugulastele Amb; eks me kõik aidand teda mehele `panna; minu mies tegi ise teĺled VMr; tämäl one poeg ja tütär ilma mehetä Kod; minu mi̬i̬s oli vääga `tiadja Pal; mi̬i̬s on naise pia Ksi; tüdrik läks `jõuka mehele Vil; nüid vahetave mihi nagu `väitsi Trv; si̬i̬‿o neli mi̬i̬st ärä pidänu; tüdriku tükive periss naiseliste meśte manu Krk; miu mi̬i̬s ka `oĺli siss nu̬u̬r poiss, aga temä es lää `pu̬u̬lba õdagu `kõŕtsi, et kalliss õdag om Ran; miu mi̬i̬s `olli jo kalami̬i̬s, käis iki kalal, ku `aiga sai; oh `oitku küll joodikule mehele minemäst; mia `tahtse, et miu mi̬i̬s iki `kirvega kah mõśtass midägi tetä Puh; käokirjät `lindu `landu, `näitä kostpu̬u̬ld ma mehe saa; nüid om täl mehetä kuus last; ku ma nooren ei ole mehele lännu, mes mä siss vi̬i̬l vannu iki mehele `ot́sma lää; vanast mugu `mińti ärä mehele, kui ka mi̬i̬s `vasta mi̬i̬ld `oĺli Nõo; `vaeste inemiste latse küll olliva, aga lätsivä mihele, saeva kõ̭ik kõrralise mihe; `väega ää om, ku mi̬i̬st-naist üte meelelise om, siss elävä nigu latsepaar vaguste Rõn; a võta˽sa hinele mi̬i̬ss, raha ju̬u̬ `maaha, esi um näläne Rõu; mul um mehe tett pińk, um kõrraline pińk Plv; `tüt́rigulõ `üĺti, et sü̬ü̬˽sa leevä ots, sõ̭ss saat külä `otsa mehele Vas; viiś [tütart] laśk ärʔ mehele Lut || piltl Sie `sukrutuos on mehele `pandud (ära lõhutud) IisR; Mis see sada rubla, selle paneb ühe linnekeimaga mehele (kulutab ära) Kaa; Poud pani viljad mihele (rikkus viljasaagi ära) Emm; Si̬i̬ om miu kasuka mehele pannu (ära võtnud) Trv
3. a. (soolisust rõhutamata) inimene, isik; asjamees, tegelane kahe mihe `soidame ja vahel `kolme mihe [kalale] Jõe; ma olin esimäne mies siis neid (kanu) sielt `suitsust läbi `laskema [nõidumisel] Kuu; Kes `kautas - - sie pidi `uuesta mehed tegema (kaardid jagama) Jõh; söja ajal ju suured mihed (valitsejad) `antsid üksteisele abi; iga mees töi [Rootsist] kaksteisend vakka `soola Jäm; kui kadrid kεisid - - siis keedeti ikka `palli - - nendel oli sur pallikot́t ka `kaelas, üks oli pallikoti mees Khk; Pärni küla mihed olne juba rugise läind Kaa; Köljala rouva olnd `kange mees küll Vll; `Meite mehi läks ka siit tüki kaks või kolm Pöi; nee oo täide maade mehed kõik‿ne neli peret (talud on poolitamata) Muh; Suku mees (Suku pere) läks `heinale Phl; talupojad olid suurema mehed, aga teised olid `väiksema mehed või saunikud Mar; lubamene oo ea mees küll Mär; `präigu ei ole meest, kes põllu `peale läheb Kse; `tõotis koa iä mees Tõs; ema, tema oli `kange mees, `roovis rukist HMd; kuuendiku mehed olid kahesugused: ühed olid kolmepääva mehed, teesed olid kuuepääva mehed Kos; minu majas ei ole vaja kergelda, mis mul ikke on, seda tiab iga mies Sim; näd alate kahe mehe (kahekesi) panevad `leibä ahaju; egä koevamua mi̬i̬s `võrku ei võta Kod; rot́id lähväd perästiku nõndagu mehed Oru poole Vil; vanast võis igä mi̬i̬s püündä kalu Trv; si̬i̬‿o suurte meeste (rikaste) asi Krk; ku latsele amet `säĺgä `aetass - - siss ütledäss, et ää käsi `enne `aada `käissede, muidu saap korakäe mi̬i̬s (vasakukäeline); `meie mehe om maesamaa mehe, ni̬i̬ `peĺgävä vett `kangede; vigel om maan, tõene ää mi̬i̬s võtap vigla ärä, ei oleki enämb `vikla Nõo; üt́s `lihtne miiśs sinna (kohtusse istuma) ei˽saa minnäʔ Har; mul oĺl iks śaal `sääntsit hüvvi `mi̬i̬hhi, kiä mu i̬i̬st kõ̭nõliʔ Vas; poṕs oĺl vanast vakama mi̬i̬ss, mõnõl oĺl kat́s kah Räp; ma tei sullõ hää mehe peräst (sõpruse tõttu) Se; kõik olnuʔ `hüästele `küńdjä mehel (põllumehel), timä rikass olnuʔ Lut b. (muudest olenditest) Sääsk on mies `mihkli`päiväni (siis sureb ära) Kuu; Meite mehel oopis teine kuraas, kui lapsed meitele tulevad (koerast) Khk; jöe emand (musträstas) öunapude kallal on sügisel `kange mees Vll; Üljes va mees äi soa veel all iŋŋata, ta pistab ikka nina vee `pääle Pöi; Tärrεεstad (hallrästad) aa sügise kanged mihed ouedest marju sööma Emm; hundid `tulled kahe mehega mereld (mere poolt) Phl; mis teie `väiksed mehed tegevad koa (mesilastest) Mär; Anõdõl ond üks mies ikka `vahtis Khn; oleks nüid ta ia mies ammustand, mis sellest oleks saand (ussist) JJn; `kärbläne mi̬i̬s om härmä võrgu `külge jäänüʔ Rõu c. (mehekujuline) linaseemnesard `Tehti `kuprad väĺlale meheks, teivaste vahele `pańdi `kordamiisi `kupraid ja `õĺgi ja `siuti õlesidemega `kinni; `siemned pannasse mehesse Amb Vrd mehis
4. a. (vanasõnu, mõistatusi, kõnekäände jne) Miest `arveda abemest, naist `tunneda tanust; Kaik ei ole mihed, kes `püksü `kandavad; Mies `kündäb, aga vagu järele ei jää = laev merel Kuu; Mies lähäb lakka, liha`vaagen pää pääl = kukk Jõh; param vana mihe abeni all, kut noore mihe ruusigu all Khk; Mees `silmas, völg `meeles (võlausaldaja nägemine toob võla meelde) Emm; Mees maa all, abe maa pial = kaalikas Han; mi̬i̬s lätt `mõtsa, naine nabapidi seĺlan = lähker Hls; kuda mi̬i̬s, nõnda vanger (kui korras on peremehe asjad, selline on ka peremees ise) Ran; Mi̬i̬s issob enne obese selgä, siis paneb valjaid pähä = ahjuluua valmistamine Ote; Mi̬i̬ss ollõv naasõ pää, naanõ mehe kaal Urv b. (eufemistlikke vms nimetusi, väljendeid) `Lääne mies (nälg) majas Vai; maias mees (nimetissõrm) Muh; `eilne mees `akna taga juba (hommik käes) Mar; `eilne mies jo õues (päike on tõusnud), `tõuske üles JõeK; Kos talus vai majas on laiskus ja ooletus, seal vahib see kõllase suapa mees (nälg) ühte lugu värava taga Trm; iiläsine mi̬i̬ss om jälle vällän (koidab) Har; Latsi hirmutedi, et haĺl mi̬i̬s tulõ Rõu; rikka mehe rat́til ommaʔ valusaba täheʔ, `vaese mehe rat́til mustõbaʔ (Suurest ja Väikesest Vankrist) Se; üldäss, et pikkesega lü̬ü̬ suurõlõ mehele (kuradile); `tääbmä um haĺl mi̬i̬śs ussõh (tuleb külma); kõvõra meheʔ (vorstid) Lut c. tihedalt koos, üksteise kõrval sie on kõhe mies mehes `kinni - - nii tihe `kuusik; `ninda pali `rahvast, et mies mehes `püsti `sõisasivvad; `palgid õlid `püsti `pandud mies mehe `kõrva Lüg; Silgud lapida tahenduse `pääle ilusti mees mehe körvale `kuivama Rei; nii `paĺlu `seeni, mees mehe `kõrves Mär; suletüid (soolatüükad) käe pial, nii täis et mees mehes `kinni Var; kirik oli rahvast täis, mies mehe kõrvas Koe; kui parass vili, tulep mi̬i̬ss mehen, siss om pää ilusa Kam

meie n me(ie) eP M T, `meie hajusalt R(me), TLä Rõn, mei R Hi Kir Kse PJg Vän Tor Ris, mi, miʔ Hel Võn San V; g meie uus Jaa Pöi Muh, L K I Krk Hel T, `meie R TLä, meite, `meite S(met́te Mus Kaa) Tõs(meiti) Khn Aud PJg Ris HMd Rap, mede Kär Käi Rei Mär Vig Var Kõp Vil Trv Pst Hls, meide Khk Vll Käi Rei, mete Khk Ris HMd Rap, mei R Hi Vän Tor Ris, me Phl Rid Kul hajusalt KPõ, KJn M T, mi, miʔ San V; alaleü meele Kod MMg Äks KJn T V

1. osutab vähemalt kahesele rühmale, kuhu kõneleja kuulub küll mei ~ `meie kisasimme ja melusimme Jõe; mies hakkas siis igä `truostima, et ärä nuda, et eks me igä saa kuo; `ilma `leivätä mei ei ole `olled Kuu; [kalad] mis jäi üle `meiest (meie söögist), siis nied panima `jälle `ninda `kergest `suola VNg; `meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni Lüg; meide isa töi ühe poole `toopi [õlut], taal es ole maitsed midagid Khk; me `riisusime eina mätaste `peale, siis akkasime kaarutama Kär; Met́te kassil olid kevade pojad Kaa; ajas `meitid iga oomingu kellu neljast `väĺja Vll; läks meitest `löntides `mööda Jaa; me es soa nende lisi mette; `meitid `olli seitse `poissi ja seitse tüdrikud Muh; nεε mei mette änam sii maa pεεl (keelejuhi ütlus jumalagajätul) Käi; meidel oli ju `kougel einad `tuua Rei; seda peab siis me meeste kääst küsima Phl; meid ~ `meitel `kästi kodo `minna LNg; me lehm jähi mineva suve `ahtraks; kolm `poissi oli `meitid Rid; meki meite õlut koa Mär; `meitid oli sada viis last `koolis; mineb`aasta Oĺli Ańni `niitis mede `lammad ää Vig; ega `meitil siis näedatud seda, mis `moodi se kohos oli, me olime siis kodu Kir; meite põlves põle `katku olnd Kse; põle ulk `aega `meiti `vaatamas käin Var; nii suur õue oli `meitel nagu mede tuba neĺlase võtta; tä jo meiti laps Tõs; ma‿i·lma sõda tegi mede koha tühjäs, ei tiä, mis nüüd meitest suab; kolm oli `meiti; Nämäd jäid `meitesse `luõtma Khn; `peale mede põlegid vanemid, eit on noorem medest Aud; siin mei jões ei saa kallastest `väĺla vesi; mullu olid mede `lambad puha tõbised Tor; `Seuke `väike võsakirves `oĺli - - me poisiksed täksisime, si̬i̬ `oĺli mede amet Hää; metel põln `kuskil `minna; mis sa tahad meilt `saada Ris; ta suri ennem ära kui me isa; vanaema, see `kinkis metele siis pia rät́ikud HMd; meitel olid pośtivahed kõrvu; pueg jäi mete kasvatada Rap; se põle meie asi Jür; sie siin on meie kardul Kad; `meltsasi on paĺju meie metsas IisK; anna kaha meele, meie võtama kua kahaga; mine aga meiss ärä (meie juurest eemale) Kod; kos me `enne seda `tarkust `võt́sime Ksi; meie ei tää midagi, oleme siantsed alamad inimest Vil; mede talu om ka Läti piiri pääl Hls; ta‿s lausu meil kedägi; tule sina ka üten `meege; si̬i̬ naine käüs meist (meiega) läbi Krk; mis mi külälistele katta annami Hel; sa anna iki mundele kah, mes `meie siss ütsindä kõ̭ik `sisse sööme Puh; ku meele oss kõ̭ik nu̬u̬ aena jäänuva, me oss iluste oma `aindega läbi tullume; `meie oleme küll lõõrini täis, `meie `süvvä ei tahame Nõo; mis teil ädä om, me saame `teeka läbi, misperäst te `meeka ei saa Võn; te kaśs olli jälle me tare man Ote; emä `ku̬u̬lmist mi es näe; ku mi latsõ `olli San; mi vanami̬i̬ss teḱk noid pää `harju `tervele küläle Krl; timä ei lähä ilma meildäʔ; ta käve iihn (enne) meid siihn; tulgõ `miika üten, siss om meil kah paremb minnäʔ Har; meil lät́s ratta tsõ̭õ̭ŕ `kat́skiʔ, `ankõ üt́s ratta tsõ̭õ̭ŕ meele Vas; ḱevaja `oĺle mi mõtsun paĺlu ḱäku Lei; oh sa mu meie imestust, vaimustust väljendav lause Oh sa mu meie, küll sellel oo keerd (rutt) taga Kaa; Küll sääl sai ikki `naĺla, oh sa mu meie küll Trv; Oh sa mu meieʔ, kül‿nä˽sibuva (sibavad) Rõu
2. märgib kõneleja kodu, peret, elupaika, kodumaad jne idatuul lükkab `jälle vie `välja meild Jõe; `meitel kεisid ka vahel `tantsimas; jääd täna `ööseks meite `poole Jäm; Teitelt oo meiteni änam kut vörst maad Kaa; `meitil tuba nii `roamas Pöi; `meitest ta läheb ju kaudu Muh; soa kukk `ööti meitel Rid; tulge‿nd meilt läbi koa Mih; viimist `korda nüüd `minnä meilt Khn; medest viis kilumeetert edasi Aud; `meitel see `kastan teeb tua pimedasse PJg; mei pool küll seda ei ole Vän; pista vahel pää mede pu̬u̬l kah Hää; mei‿pol laulab sedasi, kudas tei‿pol Ris; `Rätla mõis on tükk moad meilt ära HJn; oli meil ühe pääva Ann; pärast põles ära see tuba meil Pee; ega meie nurgas õlegi tammikuid; meie kańdis seda sõna ei õle Trm; meie nukas olid `veiksed talud Plt; meil nad käisid kanis `tihti KJn; mede keeli on ööbik Vil; meil Kurenil tetti iki jaanituld Trv; `Elmar tule meil iki jutusteme Krk; tatarlastel om suure põse sarna - - meie inimestel nii `suuri `sarnu ei ole; tule meele `mäńgmä Ran; ei tiiä, kos ta läits, meele küll es tule; meild `minti vahel katõ obesega kabeli jutussele Nõo; tu‿m mi˽sõ̭na, Mõ̭nistõ sõ̭na; tuu˽tu vakk `jauhvõ meile Har; timä oĺl mi˽pu̬u̬l `ti̬i̬nmähn Rõu
Vrd müö

meister `meist|er Aud Plt, g -ri Kuu RId(n `mest|er Lüg) S(`möi- Sa) Mar Kse Han Tõs Khn JõeK JMd Rak VJg Iis Trm Kod Puh Võn, -re Vän Tor Hää Saa Ris Nis Juu Koe KJn M Ran; n, g `meistr|e Nõo Võn Ote Rõn San Urv Krl Rõu Plv Räp, -i Har Rõu Vas Se

1. a. erialaoskustega isik Tämä emä old `enne sen tüö (kupulaskmise) `meister ja sedä ka tüttärele obetand Kuu; `meistrid tegivad neid puu`riistu, `vannisi ja `ämbrisi ja püttisi ja kappasi; `mester, sie `jälle `kieras torosi Lüg; sii pole sedit `pastli `möistrid, kes nad kenast `valmis teeb Kuramaa `moodi Jäm; vana Tiiu tegi neid vammussi - - vana oli suur `möister, kut suur `rätsepp Ans; `veskite `möister Mus; Mihkel oli küll päris sündind vikati möister Kaa; See `istme põha töö oli keeruline töö - - olid kohe `sõuksed `istme põha `meistrid Pöi; nee oo suuremad `meistrid, kes `laevu tegavad Muh; Suure laeva esimene meister (vanemmehaanik) meres vahti äi pea, ta kontrollib, et masin korras käib ja tulemihed ouru oidvad Emm; `Meister märgib tüemehele laõva kuarõ mõõdud ede; Uksõ ning `akna lengid lastassõ `meistril tehä Khn; `meistred `teavad kohe, mis lüli puu ja mis malts puu Tor; iga `meister ei teind `rangisi koa, mis obusel ei akand kaela `piale Nis; `meistritel on `sirkel VJg; `meister ti̬i̬b rat́tid ja raiub maja; si̬i̬ õli `meister, kes tegi käevõrusid õberahadess Kod; vaja `meister `kutsu `ahju tegema Trv; neil es ole vaja `meistrit võtta Võn; and kivve ja savvi kätte pottsepale, ta ei ole esi `meistre Ote; ahu`meistri ja katusõ `meistri olli ma esi Har; kaav́o`kaivja omaʔ `meistreʔ Räp; `meistri, maiu tege - - tege hüvvi maiu Se b. (üldisemalt:) omal alal hinnatud, vilunud isik `ükski `meister ei ole `sündimisest `saate `meister VNg; `meistrist piab õppima, ega `muidu jo `meistrist ei saa; poig on pali paremb `meister kui isa `ongi Lüg; `suuri `meistrisi õli kolm `ainult Jõh; tümpsi (hülgeliha) tegemeseks pidi erilene `meister olema Khk; Töö teeb `meistris Han; `ükski `meister põle `taevast kukkun - - kõik `õpvad Tõs; `meister, kis pienemad tüöd tieb JõeK; `meistritel piab olema kõiksugu tüö`riistu JMd; kui ma nuor olin, käisin ikke `meistrete juures tüöl, ehitusetüöl Koe; `ükski põle `süńdind `meister, kõik on `õpnud Kod; tü̬ü̬mi̬i̬s om kige targep, `meister ei mõista mitte midäge Hls; Üt́ski `meistre olõ õi˽`sündünü˽tark Rõu || piltl Kuĺt on `meister küll, vahest `põrsud tosin poolteist Pöi; sea kuĺt `öötässe koa `meister olabad, kes kirjusid ja `valgid [põrsaid] `valmis teeb Mar c. (millegi peale osavast inimesest) Küll sie on `neie `krutskide `päälä `meister Jõh; Möni on üsna meister selle kuperpalli pεεl; Örisema, selle pεεl sa oled meister Käi; vigurite peal küll `meistred Mär; sa olet `meister ega tü̬ü̬ `pääle Puh
2. (pärmist) Odra leib sai `säätud kas vanni vöi `katla `sisse, `meistert `pandi ka `ulka, see pani ta `kerkima Kaa

mutter2 mutter Kuu Lüg Khk Vll Kul Pal, g `mutri Vai VJg Trm Ksi, `mutre Phl Juu Hls; muter Tor, g `mutri Mar; n, g `mut́ri Har, `mut́re Võn Plv naisterahvas a. ema; eit; abikaasa Mies ikke `naisele, et minu mutter, `naine `vasta, et kas sina õled minu kruuv sis vai Lüg; möni ütleb moo eit ähk mutter Vll; lauva `pühkimeise raha läks `mutrele ka, kes suppi `keetis [pulmas] Phl; teene oli turo mutter Kul; nää, meie mutter tuleb VJg; Mea käśse Venetare muttert miule kaitskümmend toopi paluksid korjate. Mutter lubas kah Hls; vana `mut́ri, jää sa no kodu `perrä `kaejass, ma˽lähä kaŕjaga `mõtsa Har b. ämmaemand enne `toodi `mutrid, nüid neid enam ei `usta Ksi; vanast kutsuti ämmä`mu̬u̬re `mut́ress Plv

mõõt mõõt g mõõdu Pöi Tõs Khn Tor Hää Kod Ksi KJn Trv Hls(n mõ̭õ̭t) Krk(g mõõdi) TLä(n mõ̭õ̭t) Võn San V(n mõ̭õ̭t), `mõõdu Lüg; mõet g mõedu Pöi Muh hajusalt (g mõedo LNg Mar) KPõ, Iis Trm Äks Plt SJn; mööt g mööd|u SaLä Kär Pha Vll(-öe-) Emm Rei Ris, -o Käi; miet g `miedu Jõe Kuu VNg/n `mietu/; moet g moedu Ris, `moedu Hlj Vai; muet g `muedu Jõe Hlj VNg

1. mõõtevahend (hrl mahumõõt); mõõdutäis sügüsene kilu old `kallis, sen iest saand juo ige viis kuni `kümme `rupla `miedust; nii suur kuhi [kalu] pidi olema `miedul pääl, et akkas juba varisema, siis oli täüs miet; Sada `mietu kalu toi vene ärä küll Kuu; kui mul oli viis `vorku meres ja - - igas ühes kala sies, siis mina sain igast `vorgust ühe `muedu VNg; ku kõvaste `kartulid sinne `mõõtu pani, siis `üeldi, et `suure `mõõduga `andas Lüg; Sie on puu mõet, `pliidi puid `saagin, `selle panen `piale, tulevad ühe pikkused IisR; see oo avarasti toobine mööt; mööt `räimi maksab ühe rooni Khk; mööt on neli matti vöi kümme `toopi, see üks puhas Kär; Mõõt oli mõõt, ikka täis tääve `vastu `anti kalu ja `vilja Pöi; vahel‿o kolm neli `mõetu `räime sehes Muh; vilja möödod ika keige änam on Käi; ma sai neli `mõetu `silku Mar; `toodi mõni kolmkümmend `mõetu [kalu] Kse; mõõt oo `riiki, oo ääregä `riiki, põle `kuhja piäl Tõs; mis mõõduga annad, selle mõõduga saad tagasi Tor; kui `kaupmehed [kilu] `suolasid, oli mõet viiskümmend kopika HMd; see [on] vilja mõet, kui `keegi mõedu `tahtis, eks ta siis soand mõedu täie Kos; mitu `mõetu lähäb `sinna `ämbrisse JMd; puol `tündert on kot́t kartulid, me jo tunneme kot́i `mõetu JJn; koredalt `pandud `silku läheb vähä `mõetu Kad; jõema mõõdu `viina pualess; jänesse vurrud õlema jänesse mõõt, kui vurrud `sünmä läbi aia, siis tämä ise kua Kod; üits `tõissku `mõ̭õ̭tu pannas `rüüsi ja üits mõ̭õ̭t pannas simenti (ehitussegule) Hls; kohvi tetäss, pannass sigurit, rügi ja nisusit, egät üit́s jagu, üit́s mõõt Krk; ennembide `olli kõrdsiden viina mõõdud, `väike klaas maśs kolm `kopkat Ran; anna mulle üits mõ̭õ̭t rükki; pane üits `katsandik pääle, muedu ei anna `mõ̭õ̭tu `väĺlä Nõo; `ośti üte mõõdu tävve ubiniid Krl; vass, iks mõõdõti pikembä sõrmõga, sõ̭ss om iks tu̬u̬ tävveline mõ̭õ̭t Har; mul lät́s lehm näide vilänukka, mi ańni mõõdu `heŕniid; `Puhta terä˽`pańti puu `köhvliga˽`mõõtu ja mõõdust valõti kot́ti; ma jätä tasomadaʔ, jummaĺ tasogu sullõ tävve mõõdugaʔ Rõu; esä pańd üt́s tõiśskümme `mõ̭õ̭tu nissa pääle, lät́s `püüd́lit `lü̬ü̬mä; nu̬u̬˽ka käveʔ maŕah - - paaŕ `mõ̭õ̭ta (ppl) küll oĺl noid `maŕju Vas; `Viĺjä vanast `müüde mõõdu ja vakagaʔ, puudõst ja naglost tiiä es vanast `kiäke˽midägeʔ; Nissu tet́te meil `väega˽veed́üʔ, külvete tu̬u̬ mõ̭õ̭t vai paaŕ talv pääle Räp; mõ̭õ̭t rüḱi Se
2. mõõtühik miet, sie on kilimit Jõe; külmut on vilja mööt Khk; Rootsi möödud on ikka änam olnd Kär; sii oo Talina vakad Mar; üks adrama oli vana maa mõet Kul; Linapuńt, kakskümmend `naela, üks leesikas, ni̬i̬d `oĺlid selle`aegsed mõõdud Hää; pää mõõt olli iki küünär, meil olli siin iki Riia mõõdu Krk; pu̬u̬l vakka, kolmandik, veerand, kuvvendik vakka, ni mõõdud olliva magasi aedan Ran; vakamaa `olli `rahva suun - - aga kroonu mõ̭õ̭t `olli tessätii·n Nõo; maad mõõdetass ruut mõõduga, sülläga Plv || piltl mõõdupuu suu one südame `mietu VNg; suu olna `süäme mõõt Ran
3. mõõde või mõõtmed `Mõõdud võttis paberiga - - neli `mõõtu oli kinkseppal Lüg; ma lasi möödu `järge teha; tüńn, see ka ilma mööduta kiha Khk; Mõõt pole ikka `õige olnd, kudas ta (kasukas) muidu nii suur `tehti; Korra `perse `mõõtu võtta (peksa anda), küll siis akkab sõna `kuulma piltl Pöi; Alla möödu mihed (poisid) kasigu kuju Emm; Vörgu lina koodi vörgulöngast vörkargi pääl nii tihede `silmadega, kui kalasi oli - - iga kala jäuks oli oma silma mööt Rei; `antasse `mõeto ja siiss tehässe [riideid] Mar; rätsep tegi `riided ilma mõõduta, ei `võtngi `mõõtu; kis aru`saajad oo, võtavad isäst ja emäst koa ikke `mõõtu (eeskuju) Tõs; riie annab mõõdu `väĺla (jagub) Tor; siis `tehtaks laua peal kaarede mööt (paadi tegemisel) Ris; ta (külarätsep) võt́tis niidiga `mõetu ja `tõmmas sõlmed `sisse Kos; Seal oli üks kinksepp ja peremees - - `ütles `mulle kohe, et - - lase mõet ää võtta ja las tehakse sulle `suapad JJn; `õmlesin teistele kua, `võt́sin inimese järel mõedu ja siis snit́tide järel `lõikasin VMr; `koormal `kindlad `mõetu ei õld, mõni õli suurem, mõni õli `veiksem Trm; teki kiŕjäd kuduti mõõdu järele Kod; mõet oli `antud, kui suur tiha Äks; ega kuhjal ei old `mõetu, kuhi `tehti kudas `eina `jätkus Plt; si̬i̬ om peris `parra mõõduge Hls; ma lää `rätsepa manu `mõõti `anme, vaja om `vastsit `rõõvit tetä Krk; üleväld otsast tetti säŕk mõõdu `perrä, aga alt `olli laǵa; egass ni̬i̬ lombi `onte mõõdu all ei ole, üitskõrd om suur loḿp ja tõine kõrd om `väike loḿp Nõo; tanol oĺli˽tutu˽tettü, näil es olõki märästki `mõ̭õ̭tu; herr mat́te pütütävve `kulda kolma mäe `vaihõlõ, egast mäest oĺl üte`võrdne mõ̭õ̭t Räp || piltl `Kiele`murre oli neil (Pudisoo inimestel) `toine kui peris `randlastel, `ansid peris maamihe `miedu `väljä Kuu; `Sõitas jo `teine `uuve `saaniga `kośja küll, aga jo siis ei and `mõetu `väĺja, `tütruk `ütles ära IisR
4. hulk, kogus, määr; piir Miet sai täüs ja `kannadus `katkes Kuu; mina sain ka lohe vähesel `moedul Hlj; iga asjaga peab `mõetu pidama Rid; pulmad olid kolm `pääva - - kolm ja neli, sedasi naa kudas nad `kuskil `peeti, ega nad mõeduga põln Lih; karjapoisi pää oli pikk, ikka pääva tõusust pääva loojani, kaheksateist `tuńdi `päävas, sie oli karjapoisi mõet Kos; `kruami õssan suuremal mõõdul Kod; egass armul `mõõtu olnud Ksi; pea ometi `mõõtu KJn; kes suurõl mõõdul käve, tol oĺl obõnõ kah (rändkaupmehest) Võn
5. mõõtmine, mõõdistus kut niid `jälle maade möödud pärast olid, siis möödeti meite kodune aid üles Ans; meil sii müdu `aastad juba mööt käsil Khk; kui möet oli, siis innati maad ka ää Vll; ja siis on mua mõedu aal - - kõik [talud] laiali lahutud Koe; oli last koha era`mahti ära `mõeta, ei jõund uodata kruonu `mõetu, milla sie tuleb Kad || `Ütle jäl˽tu̬u̬d `mu̬u̬du, et mõ̭õ̭t oĺl täl siĺmän ja `tunmine käe seen Urv

neljandik neljandi|k Jäm Khk Muh Rei Trm, neĺjandi|k Kse Trm Võn, `neljandi|k Kuu/g -gu/ Lüg, neljändi|k Vai/`n-/ Kod, neĺjändi|k Tõs Kod, neĺlandi|k Vll Mär Tor Hää Saa Ris JMd Koe Iis Äks Lai Plt KJn Hls/-nt-/ Kam, nelländi|k Mar Ran(g -gu) Puh(g -gu) Puh Ote San Krl Har, neĺländi|k Mar Juu KJn Kõp Trv(g -gu) Hls Krk(-nt-) Ran Har, neländi|k Rõu(-ĺ-; g -gu) Plv Vas, neilandi|k VJg, g -ku; `neljandi|kko g -go Vai

1. veerand (hulgalt, koguselt); vastav osa millestki `tiema `õuna `neljast, siis iga mies saab `neljandikku Lüg; neĺlandik `toopi, see oo veerand `toopi Vll; neljandik saab `mulle Muh; nelländik ehk nelläs osa Mar; kaks neĺjändikku oo pool Tõs; neilandik siga sai ära `müia VJg; neĺjandikud `kuivasid paremast (puuhalgudest) Trm; `lõikad pualess või kui suur, neĺjändikuss Kod; vast üks neĺländiku maa oli KJn; korteĺ om neĺlantik `tu̬u̬pi Hls; temäl üit́s neĺläntik o selle talust Krk; soru `oĺli nelländik `tu̬u̬pi ehk veerand `liiterd; lina kakid nelländigu `viisi, nelländik `päeväss (veerand vakamaast) Ran; ma˽küĺvi üt́s neĺländiku vakamaad linna, sai viistõisskümme `punda linnu Har; lõmmu˽lahuti edimält neläss, neländikõst lahuti sugaraʔ Rõu; üt́s neländik um külbet Plv Vrd neljandes, neljandlik
2. (teat mahumõõt) pańnime neĺlandikuga `viĺla `kirstu Saa; `laena `mulle üks neĺlandiku täis rukkid JMd; neĺjändik õli `üste `mu̬u̬du keregä ja põhi all; annab neĺjändiku, tiĺlukese kluksina `liikvad Kod; kilimit oli ehk neĺlandik, vöö oli kaelas ka Lai; muśku on veike viinapudel, `veiksem kui neĺlandik Plt; anna üits neĺländiku täis `õunu mulle Trv; kui suuremb [leiva] tegu, siss kaits nelländigu [jahu] Ran; `panti nu̬u̬ uvvelt `pestu terä nelländikuga üless `kesvi pääle kujuma Puh; nelländikuga `panti terä `sarja Ote; nelländiku täüs jahu Krl

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur