[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

hiire|jüri väike viinapudel (1/8 toopi) `Iirejüri – pisemb kui sorokuska, pudel, `kõrtsis `müidi `viina `iirejüriga, puol `kortli Lüg
kala|mõõt van ümmargune puunõu kalade mõõtmiseks (mahuga 12,25 toopi)Kuu Phl
kortel1 `kort|el Ran, g -li R Iis, -li, -le S(kortl Käi) L KPõ(-ŕt- JMd), -le M Ote, -eli Var Koe; `kort|eĺ Urv, g -le Hls; kortel g -i Tor, `kortle Mär Hls; `kolt|er Rid Mar, g -ri spor Sa; `kort|er Muh Vig, g -ri Pöi Mar; `kortser Rid
1. mõõdunõu viinamüügil; (plekk)kruus `Ennemb ige oma `kortel kui `viera `lehker Kuu; pläkk `kortlid õlivad [kõrtsis]. `viimast siginesivad `klaasid ka Lüg; siis oli `lahti viin vanasti ju, `koltrite `kaupa [müüdi] Käi; võtab `kortlega vett pajast Mär; `kortel oo sauest ehk lekist Vig; pool `kortelt ja `kortel. vaśk nõud Lih; siis `ańti `kartuli ning. `kortli kuõrt, `siokõst apud kuõrt kastõt. `suõla `sisse Khn; paelo `sõnna `kortlesse ikke mahub Juu; ta (kortel) oli nihukene vaśk nõu kõrv `külges, pialt oli kitsukene, alt oli suur lai Kos; lapsel on `kortel, veke juoginõu JMd; võtan `kortli `kaasa Iis; kõrdsist `müüti `viina `kortlege Hls
2. mahu- ja pikkusühik a.  veerand toopi Üks `kortel `viina [maksis] `kõrtsis viis `kopka Lüg; `kolter oli neljas jägu toobist Khk; Neli `kortrid läks `öhte `toopi Pöi; `korter `viina korraga, selle mina joo ühe jooniga Muh; `toopi `loeti neli `kuiva `kortlid ehk kui viinaga, siis viis Rid; `kortel oli nael, `kaalus naela Lih; `kortel `viina on kõige parem sööma `alla Juu; kui [viina]voori `piale saeme, siis [kirjutaja] ike `ańdis igalühele poole `kortelt jah mekkida; `kortled, pooled `kortled ja veel vähemad Kos; [korstnapühkija] `ańdis seĺlile `viina, `kummagille puol `kortlid JõeK; suurõmb mõõt [viina] `olli `kortel, tu̬u̬ maśs kümme `kopkat Ran b. veerand küünart `Vierand `arssina on üks `kortel, neli `kortli on üks `arssin; Emä `saatas puest `tuoma üks `kortel `riiet Lüg; See mis öle küünra oli seda arvati kortriga. Küünar ja üks korter, küünar ja kaks kortrid [riiet] Pöi; neli `kortled ühes `küindras JMd; suka sääre mõõt om `kortel, kolm `kortelt; miul om terve `kortel sukka ärä koet; neli küünärt ja üit́s `kortel `pääle [riiet] Krk; Egä [suure] kerilavva haru - - ku nii keśk`kot́silt mõõdi, sõ̭ss oĺl vaśt är˽kah üt́s `korteĺ pääle `küündre Urv || keskmise sõrme pikkusKrk
3. kuu veerand kuu on jo `kortli vanus (esimene veerand) Kuu; kuu on `tõise `kortli sies, `neljas on juo `viimane `kortel Lüg; kuu on `kolmanda `kortli pääl Jõh; kuu jääb `viimse `kortli `peale VJg
Vrd korten1
korten1 `kort|en Var JMd Räp, g -eni Tõs Tor, -na Ris Trm Lai, -ne KJn Trv San/-/; `koŕt|en g -na Lai Plt; koŕden g `koŕtne Ran
1. mõõdunõu viinamüügil; (plekk)kruus padast `võeti [kohv] `kruusi ehk `koŕtna Lai; `kõrtsides `müüdi `viina `kortnega KJn; `kortne täüs `marju vai midägi San
2. mahu- ja pikkusühik a. veerand toopi seält (kõrtsist)`müidi `viinä, kolm `kopkad `korten Var; `korten `viina Tor; pu̬u̬ltõist kopikat ollu koŕden Ran; `korten [piiritust] oĺl kümme vai viis teiskümme `koṕkat Räp b.  veerand küünart neli `korteni täit oo `küindräs Tõs; kui kaks `koŕtnad õli, siis õli pu̬u̬ĺ küinart täis Pal; Sa mõõda mulle sedä rõõvast küünar ja korten Trv
3. kuu veerand esimene `koŕten, viimane `koŕten Plt
Vrd kortel1, kortin1
kortin1 `koŕtin Kod MMg Har Plv, `kortin TLä Har Rõu, g -a (`koŕtna Kod MMg); koŕtin, -ŕd- Se; kom `koŕtnaga Plt
1. mõõdunõu viinamüügil; (plekk)kruus õli edemält `koŕtin, kluasiss õli, saba taga; `koŕtin õli - - puutops - - puusang õli taga; vanass kõrtsin õlid viina mõõdud, alt laiad, piält `kitsad vask nõud: `tu̬u̬p, pu̬u̬l `tu̬u̬pi ja `koŕtin ja pu̬u̬l `koŕtinat; lehem ei anna `koŕtina täit `piimä Kod; `kortinaga vahel mõõdeti kui midägi `anti, `piimä vai. `väikse `kortina, kõrvakse küĺlen. meil `oĺli ka plekitsit `kortinit Ran; `vaśkinõ `koŕtin oĺl, tu̬u̬d `üĺti naal; laasinõ `koŕtin; `Kortińnõ tet́ti enämbüsi `valgõst plekist Har; viinatoṕs tu om koŕtin, sääne laǵa Se
2. mahu- ja pikkusühika.  veerand toopi neli `koŕtinad läks `tu̬u̬pi Kod; `kõrtsis osteti `viina kaaluga: nael või pool ja `koŕtnaga Plt; anna mulle ka üits `kortin `marju Nõo; ma osta sullõ kat́s `koŕtiǹna [viina] Har; `Viina `müüdi kõrdsin, `kortin kõrraga, vai kuiss `kiäki Rõub.  pikkusmõõt `kortina lähäb seetse `tolli Kod; küinar on kolm `koŕtnat, `aŕssin on neli `koŕtnat MMg
Vrd korten1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur