[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

enne|vanane (väga) vana, endisaegne – R Pal Ote Se kodu `maeti keik `ennevanast `muodi; kes oli `ennevanane lugeja, sie luges viis tükki `korraga [kalu]; `ennevanased `tantsud oli ilusad; `ennevanased ikke tegivadki ilusa tüö VNg; `üeldi `ennevanased `laulud ja regi`virsu `laulud; aga neid `ennevanasi juttusi `uskuda ei saa ega ei või Lüg; `ennevanasel aal - - siis õli `unti viel pali; `ennevanased `naiste `mütsid; `ennevanased `riided; `Ennevanane `rahvas ei süänd `värski lihaga `ühtki suppi Jõh; `ennevanased kattused oli keik `olgist Vai; Palamuse kerik on ennevanane kerik Pal; ennevanane taḿm Ote; oeh jumalakanõ, innevananõ elokõnõ Se Vrd ennevanune

inglis(e)- `inglis- spor R(-k- Kuu) eP(-es Hi), -ss- hv M, Võn Rõn Kan Vas/-ń-/; `englis- Lüg Ris/-es/, -ss- Nõo Rõu; `inglise- Khk Muh JõeK VMr Kod Võn, -sse- Lüg
1. Inglismaale või inglastele kuuluv, inglaslik mina oppisin `inglis`kiele `ilma `kuolita Vai; siis ta `sõitis ulga `aega `inglise laeva peal Muh; `ingles (naise) valitsos Phl; ko mina olin `kümme `aastane, siis oli siin merel kaks `engles `laeva Ris; `uhkasivad oma usuga et `inglise usk JõeK; `englissvägi Rõu
2. Inglismaalt pärit või sealt levinud olen `tantsind keik `tantsud, `inglis`tantsud ja - - kaik `vastamisi Kuu; kui panin `inglis tubaka `suuhhu, siis akkasin pugi `nahko `kiskoma Vai; nüid on `inglis `töugu sead Krj; tonn on kuuskümmend kaks `puuda - - `ingles tonn Käi; Inglisnõel (haaknõel); Ingliskruuvõti (tellitav mutrivõti) KuuK; aga `antke `mulle `inglis `virtsi (?nelki); Värviliste loe- vai inglislõngadega ilustati [heegeldatud] tekk ära Trm; `inglise lõng `seisi kava. ta oo küll kuue `keine Kod; Kus sellen talun om obese, raavle inglise riisten Pst; siss oĺl `ingliss alaś - - `inglise alaś, alt laǵa ja sais ilma `sisse `kaivmada paku pääl Võn; `ingliss nit́t om `saapa soŕt Rõn
Vrd inglas(e)-, ingluss-
3. Inglise riik `inglise ja saksa tükiväd kokko minemä Kod

keks3 keks g keksu Kaa Rei Jür Lai, g `keksu Jõh, g kekso Kod
1. keksimine, karglemine lapsil one õmad tantsud ja keksud; lapsed õlid vassan, leid aga `kekso; nuared eläjäd akavad `kekso `lü̬ü̬mä ja juaksevad keksoga `metsä Kod; [Talled] läksid `karja, lõid `keksu Lai || laste keksumäng `Keksu `mängitakse `õues, tehasse `ruudud maha ja üppatasse ühel jalal Jõh; Tüdrukud `tahtsid `keksu `mängada Kaa; Keks tuli kuolist, kus `keksu `tehti Jür || hum tants(upidu), simman keks one pühäbä; keks meie kutsuma üks pidu ehk tants Kod
2. tüli, pahandus oi `kekso, vat kos õli keks; keks one riiu asi Kod

kesk|nädal, kesk|nädala, kesk|nädali (sag substantiiv ja adverb segunenud)
1. kolmapäev Kesknädälä `ehtul on küläs enämiste `tantsud `nuordel Kuu; `lauba ja kesknädal olid pudrupäevad Mar; kesknädali (u) ~ kolmaba (van) Saa; pulm - - kolm `pääva ikka `kestas, ikka kesknädalani Kos; kesknädalast saadik jua kodust ära Iis
2. adv kolmapäeval esmabä edeb, teisibä tige, kesknädal kideb (inimese omadused vastavalt sünni päevale) Mar; mineva kesknädali olin sial; kesknädal ja `laube keedan pudru Ann
Vrd keskviik, kesnas, kesnel, kesnisi, kesnäli, kessiku, kessnädal, kestnädal

niiama `niiama R(-maie Lüg), da-inf niiata Kad

1. koogutama, noogutama Mes siin `niiad, oled `juobund va Kuu; `ennevanased `tantsud oli ilusad, nüüd ole muud ku `niiavad VNg; kui jääb `suikuma, siis `niiab; `Kuljussed `kaulas, nied kelisesivad, ku obone `päägä `niias Lüg; sie `niiab tukkuda `aiva Jõh

2. nuiama, manguma `niias mu kääst viimased kopikad ää Kad

3. aeglaselt liikuma, venima no liiguta ikke `kärmemast, ää `niia sedasi Kad

padespaan pades|paan g -pàani Jõh; padis|paan Kuu, g -paani Khk Var Tõs Khn; padiss|paan HMd Kad, -paań Vas Se; pattespaan, pattis- VNg, padispan Lüg padespann `kraakuljaak ja padispaan ja `niisused `tantsud olid Kuu; Pidudel `tantsiti ka padespàani Jõh; olid polkad, leileǹdred ja padispaanid Var; padisspaan, see oli üks tore tants HMd; [tantsiti] padisspàani ja viru `vaĺtsi Kad; vannu [tantse] ka vi̬i̬l tańtsitass, krakujaak, padisspaań Se

polka1 polka Mar Kul Lih Kse Saa Iis Trv Hls Krk Har Lut, `polka Kuu Lüg Mär Lih Tõs Khn Tür Kad Plt KJn TLä San hajusalt V, polku Rei; poĺka Jäm Pöi Mär HMd Jür JõeK JMd VMr VJg Trm Kod Krl, `poĺka Jäm Khk Muh Tor Koe Sim, `poĺga Hää; polk Lei tants; selle tantsu muusika `tantsud olid siis `muidugi, `polkad ja `polka`masu·rka ja valts Kuu; kui mina `tantsija õlin, siis `polkad ikke õlid `suuremb jagu, viru `valssi ikke ka `tantsisid Lüg; tantsib nenda `poĺkad, et las aga `kεia Khk; Poĺka tuurid olid nobed, kui läbi sai, oli nahk märg Pöi; noored inimesed pühade aeal keivad peredes koos, tantsitasse siis ikke polkad Mar; lähme laseme üks `polka Mär; `esti tantsitud veel polkat ikka `ühtepidi ja pärast tuln `jälle `tuuridega polka, siis teinep̀idi koa Lih; kui teed `polkad, siiss perse ja piä väriseväd Tõs; kui maru polkat tantsiti, siss põrutadi `jalga kas või auk põrmatus Saa; poĺkad ja vaĺsid, need `kangest väsitasid HMd; poĺkat tańtsiti ka väga paĺju JõeK; mina mäletan `kandlid mängiti, siis olid poĺkad ja vananaiste vaĺts VMr; uhasid `poĺkad, n‿et pia märg ots Sim; tańtsin poĺkada; poĺka õli ja `leilender ja konts ja varvas aagenpit́s Kod; teeme üits polka Trv; tu̬u̬ `polka `oĺli küll üits ull tands, oh sa pime, tandsi nii et nahk säĺlän vatutap Ran; mängi `polkat, ma tahass `tandsi Puh; meil tańdsiti vanast `polkad, noʔ ei kuulõ muudku `vaĺtsi Har; `tüt́reku `üt́livä tandso pääl: mängiʔ `polka Plv; polk om `karglõmin Lei