[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

aimama `aimama, da-inf aimata, ae- hajusalt eP, Trv T, `aimada hajusalt R; `aimamma, da-inf aimadaʔ Har Vas; `aimame, da-inf aimate, ae- M(-de Krk)

1. ebamääraselt ette tundma või arvama; vaistlikult tundma, tajuma; aru saama, taipama nüüd ma vast akkan `aimama, `kuida sie asi oli Hlj; kie sedä `aimas, et sie `ninda `muodi pidi - - menemä Lüg; Kõhe nagu `aimasin, et tuleta Jõh; ma‿p mitte `aima, koes see jähi Jäm; laps akab `mönda `asja juba `aimama Khk; ma ikke vähä `aimasi, et ma ole tettä ikke ´enni näind Mar; `kindlaste ei tea, aga aimata võib Mär; ei tian aematagi, et see `tõese võib `minna Aud; mul olli `aimamene, et vend kodu tuleb; `aima ära, mis ütelda tahan Hää; `voatasin teese seĺla takka, teene ei `teandki aemata Juu; `Aimasin ta silmist, mis ta `tahtis Kos; `ükski ing ei tiand aimata VMr; minä aemasin ammu jo, et si̬i̬ asi nõnna lähäb Kod; teinekord süda `vaevas, siis nigu `aimab ette, et midagi tulemas on Lai; kes sedä küll oles aemand KJn; si̬i̬ tulli ninda, et ma es `aimagi sugu Trv; ei ole `mõisten midägi esi`otsa aimade Krk; ma ettegi aemassi, et sedäsi lää; ma es mõesta unengi aemate Hel; [langetõbi] tõmmass su maha, et sa es tiiä aematagi Ran; oless ma ihust-eńgest `mõistnu aemata, et tä serände suli om Nõo; temä nigu aemaśs ette oma `otsa TMr; kis tu̬u̬d os võinu aimadaʔ, et‿tu asi nii lät́s; ma `naksi tu̬u̬d nigu `aimamma ja mul tuĺl `mi̬i̬lde Har

2. a. ähmaselt nägema teene siĺm ei nää kedagi, aga selle teese siĺmaga ikke `aiman natukse `rohkem Juu; minev`aasta ma nägin ikke, `aimasin [veel] SJn; ma jala ette iki `aima vi̬i̬l Hls; ta ike `aimass, a `varsti ei näe suguki Hel b. ähmaselt paistma, valgust heitma `päike `aimab vähe läbi udu Khk; `aimas nagu natuke `valged Äks; ommuku tule üless ku vähä `aimam akkass; [vanaaegne latern] vähä aimaśs `valgust Krk

kuulama `kuulama, kuulata eP, `kuulada R(ma-inf -ie Lüg), (ma) `kuula(n); (ma) kuula S
1. kuuldavat jälgima (ja selle sisu tajuma); kuulatama eks nie `täidünd `maksada, kes `kuulasid `mängimist; `Kuula `korviega, ärä `kuula kohuga (öeld tähelepanematule) Kuu; õlin `lapsukene, lähän emä `seljä taha `kuulamaie, et midä näd `räägiväd; `kuulama `uolega, `kuida õppetaja lueb Lüg; `kuulad vähäne, siis `kuuled Vai; lähme `kuulama, mis sεεl kuulda on Khk; Käisid sa eile `jutlust koa `kuulamas; Kuulas jah nii teraselt, kõru oli kikkis Pöi; kes seal `ukse taga `kuulavad Muh; Rεεgib nii kinad jüttu, et kuula söömata kohe Emm; ma `kuulsi juba selle asja ää, mes ma sest änam `kuula Mar; Kuulab lõokest (öeld töö juures vahtijale) Mär; tuli me juttu `kuulama Tõs; Meie jääsime `laulu `kuulama Khn; mesilasi kuulatase kas emad laolavad Tor; `kuula ikke jutt ää `enne Juu; kis seda `laimu jõuab kuulata JMd; ei tia kes sinu para õige kuulata tahab Kad; minä ei mõessa `mängä, muku mõessan kuulata Kod; `kuulab läbi seina, mis sial tehasse Ksi; `kuulasin seni kui `vaidlus ärä lõppis KJn || Nende emm äi kuulane änam kenasti (kõrvakuulmine on nõrk) Kaa
2. midagi otsima, nõutama; välja selgitama, järele pärima tahan nüüd järele `kuulada, kas tema saab `mulle `tüöle `tulla vai ei; kui ei saand siekõrd `kohto`asja `õigest, siis sie asi jääb viel `kuulamise `pääle Lüg; Käis siin üks `metsa`kuulaja, tahab `osta IisR; ma tuli `kuulama, millal te `linna lεhete Khk; Naine tuli tuulikule jahusi kuulama Kaa; käis tööd `kuulamas Vll; Käisid sii `suilisi `kuulamas Pöi; siis kuulatse [rehepeksu] massin, see köib pere perelt Muh; akedi `kuulama, et teda pole teiste inimeste seas `käimas old Rei; mene `kuula `enni järele, kudas see asi oo; ma saada ühö inimese - - ette `kuulama Mar; ma käisi oma `nahku `kuulames [kas on pargitud]; Kuulab vee kohta (maa peale magama jäänud inimesest) Vig; maha `laskja oli `valmis kuulatud Ris; läksin külasse `põrssaid `kuulama JMd; läksin tüöd `kuulama VMr; kuulab ammetid Iis; `kuulab `kohta Trm; tämä piäb inimese `kuulama eenä `aegass Kod || ennustama kui sa et tiä, mine `kuula nõe piält; uvve `uassa `ü̬ü̬si kuulati nõe piält Kod; maad kuulama teateid hankima Käisid sii maad `kuulamas, `vaatamas `uurimas kudas see elu sii on Pöi; üle kuulama (põhjalikult) küsitlema, usutlema kui `kuolipoiss on tehnd `vallatust, siis kuol`meister `kuulab sene poisi üle Lüg; `käidi üle `kuulamas, kas on vöi pole mitte Emm; `kohtus kuulatse inimesed üle Tõs; politsei käis minuda üle `kuulama `selguse peräss Kod
3. eelkosjas käima peigmes tuli isa`miega `pruuti `kuulama Jõe; poiss käis omale `pruuti `kuulamas, läks küll `kuulama, aga en tia, kas sai ka `õiete `kuulatust Lüg; kesknädela `õhta `enne `kihlamist läks peigmes magusa `viina pudeliga `kuulama Jõh; teisibä kεisid `kuulamas, neljabä kεisid `kosjas Jaa; `kuulamene oli nagu `juhtus - - `peimes köis vahel üksi, vahel isames Vig; neĺlaba `õhta `ennem `mindi `kuulama, et kas ikka tüdruk se tuleb ikka Lih; Eks need old `väiksed viinad kui naesed pudelidega `kuulamas käisid Kei; se pruut́ on juba `vaĺmis kuulatud, siis `käśkib teist `kośja `minna Juu; kuulatud pruut Koe; sie `üiti kuulunaene, kis käis `kuulamas Kad; vanass kui käesid `kuulaman, peig visanud läbi ukse mütsi või `vaĺmis testod pulga `tarre, ise teretänud: tere, tere, `neidodani, kas võtad `vassa `pulkadani ~ `mütsidäni Kod; `enne käisid emad `kuulamas `pruuti Plt; peigmees tuĺli `kośju, `kuulama, kas pruut temale tuleb SJn
Vrd kuuldama
4. kuuletuma; õpetust, nõuannet, käsku järgima; välja tegema, hoolima Ei sa `muidu `kuula kui malagas sanujega ühess ei käü Kuu; ma `ütlin juba, aga sa viel ei `kuula, tied ikke Lüg; `Kuula‿nd täma `kiidust IisR; ei tama `kuula sest `ühtä et karistid Vai; äi see‿p kuula mo `ütlemist üht Khk; Niid me‿p kuula änam midagid, köva tee on jalge all Kaa; lapse `jönni peab vahest tagasi ka `vötma, laps peab `kuulama ka Phl; aab `eese joru, ei `kuula mis teesed `rääkivad Rid; isi kõva väänik oli, mis kedagi ei `kuula Kul; Kroono `kjasku piäb `kuulama Khn; laps `kuulab sõna Tõs; kooliõpetaja sõna pidi `kuulama Vän; ega ta sest `kuula, ta tieb aga edasi ikka Ris; sańt laps ei `kuula sõna Juu; `tõmma aga takka, mis sa `kuulad Jür; mis tema sest `kuulab (hoolib) VJg; kui poiss tahab tüd́rikud võtta, ei `kuula `lait́jid Kod; temä ei `kuula kellegist, räägi mis taht KJn || kui silm `aige on, siis suits akkab `silma `kinni, `terve silm ep kuula suitsust midagid Khk; sõrmed enam ei tahn sõna kuulda - - `öösi jäid `kanges Tõs; kudas püinised olid, kudas kellegi rahakot́t `kuulas (võimaldas) HMd; rahakot́t ei `kuula sõna, on tühi Juu || juhtimisele alluma Lenssimese aegus peeda ees mastis ainuld niipalju purjusi juures, et laev rooli kuulab Emm; Nendel vist laõ `kuulass `rooli mitte Khn Vrd kuundelemma
5. vagusi, paigal olema; konutama [liblikanukk] `kuulab lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno Lüg; mis sa muidu kuulad, pane kääd `tööle Khk; mis ma seal `põesa all kuula Muh; külm kalts `panti [haigele] `ümber kiha, `kuula seal all Rei; kaks va veist `kuulavad veel, lähä järäl vel `ühti Vig; las ma - - `kuulan natuke aeg siin [voodis] JJn; [pesule] `pantse leheline `piäle, `kuulab tükk `aega kuńni jahedass lähäb Kod || Mes `asja sa `kuulad, akka naisemeheks Rei
6. külastama, vaatamas käima Tuli korra ka isa ema `kuulama Pöi; meie poiss köis oma õde `kuulamas Muh
7. (vormelid) kuula int Ah `kuula nüüd `selle kekkerduse juttu; Ah `kuula nüüd, kus akkas oma elu `kurtama; `Kuula nüüd, las `lõugavad IisR
Vrd kullema, kuulma

kuulma `kuulma eP T (-e San), -me M, `kuuldma San V/`kou- Lei/, `kuulema R(-ie Lüg); `kuulda Hi Ha JMd JJn VMr hv u Plt KJn, kuulda Sa(kulda Pöi) Muh L(kulda Khn) hv Nis Juu ViK, VlPõ M(-ta Krk) T, -daʔ V, kuulta TaPõ; (ma) kuule(n) eP eL, `kuulen R; nud-part `kuuldanu, -uʔ Har Lei/kou-/, -unu Krl Har, -õnu San, kuund Mär Plt Pil KJn
1. kuulmisvõimet omama; heli, häält tajuma `kuulemine läks viel `ullemast, `enne ikke `kuulesin VNg; mida sa `ilma `aigu lähed keriku, kui et `kuule midagi Lüg; `Rüögite `ninda, et ei `kuule kaht `kõrva pias; Vana muld, ei sie `kuule ega näe enam kedagi IisR; `eigä `korvi saa `kinni `panna, `korvad ikke `kuulevad Vai; ma `kuultsi `ammu so ääle juba koju; ta‿p kuule tasast juttu üht Khk; siis ma kuuli pisike kabin oli taga Kaa; mis sest ühest ealest `kuulis, neid pidi palju olema Muh; teina körv äi kuule mitte Emm; ku nad (linnud) paugu `kuulvad, siis nad keerutavad kohe üleval Noa; eks sää eese kõrbad `kuulma Mar; `kuultsin lõõna `selgeste `lehmade `ammomest Kul; kõrbad ei kuule, aga siĺmad nägad küll Mih; Ei `suajõ `kuultud, ollõ kuŕt; Üks kõps käüs ning mia `kuulsi (ärkasin) üles Khn; elab naa jumala puu üksi päine, et seal kedagi `kuulmas ega nägemas ei ole Aud; ära `karjuge, mina kuule küll paraja `rääkmese ära; silmad ei nää, kõrvad ei kuule HMd; mul on nii ead kõrvad, et kuulen kui kerp `põhku kuseb, põhud kõhisevad Juu; kuulin `lammad akkavad `joosma Ann; üks ommiku oli kukkumist `kuulda, aga sie oli vist siakägu JJn; mitte teine kõrv ei kuulnud teist Kad; kuulid, et mina viliga (vilistades) tulen Kod; tema pime kuulnd kõik ää Ksi; vurinad põle enäm `kuulda KJn; kiik (kõik) `oĺli `enne kuulda, aga vat ei kuule änäm Vil; kõrva ei kuule mitte, kurres jäänü Hls; temä kuul küll, aga ei saa aru Krk; ku ta sõna `ütlep, siss ma kuule ääld küll, aga sõna lääb nigu laḱka jälle Puh; ma esi ei kuule, siss `mõtle, et sa ka‿i kuule; miu `lambal om `õkva nigu inimese mi̬i̬l - - ku ta miu eli kuulep, siss jooseb Nõo; ma minev`aasta `iste jäńessel kõrval, mitte jäńess es kuule Võn; `kuuldõnu kobinet, lännüve `kaeme San; vanast moonamihe `kuuldi ega päiv `kellä - - ku `lõunõ kell `lü̬ü̬di Har; ku makadõʔ, siss ei˽kuulõʔ, a‿gu virvehüsi olt, siss kuulõdõʔ Rõu; alati umma˽nimä˽lävel, ku `kuuldva õ̭nnõ et mõ̭ni tulõ Plv; mul ańd mitu kõrd röögähütäʔ, inne‿gu kuuĺd Vas; kiä kuulõ õiʔ, siss viiäss kellä ala, suure kellä ala Petserehe (siis hakkavat jälle kuulma) Se; mina äi olõ kuuldanu ḱäku Lei; (ei) tee kuulmagi teeb, nagu ei kuulekski ei nie tehnd `kuulemagi Kuu; küll sai nimedud, aga `äi‿es tee `kuulmagid Khk; Vana patsakil asemel, tee `kuulmagi Pöi || fig puu ei `kuule, `tõine nää (kiirest sõidust) Lüg; uma˽kirbu˽küle all ommaʔ (kui endal on mure), küll tä siss kuuld Vas
2. juttudest, teiste räägitust kuulda (ja teada) saama; teada olema ei mina sedä õle kuuld `üöldä Lüg; sai `kuulla, et on üks `tarka mies Vai; see on sedasi teise kääst `kuultud Jäm; aga nüid pole änam kuulda neid (laevaõnnetusi); seda `inda pole `enne kuuldagid olnd Khk; pole mette Mustjala `keeles kuulda olavad Mus; muud nime ma pole kuulnd Krj; ju nääb kuuleb, kas näh veel see `aigus `kargab sedasi küĺje `sisse; mis küla pool kuulda on (mis uudist) Vll; põle änam kulda jõulu anest `ühtid mette Pöi; ennem reagitse ikka `kuultud juttu kut `nähtud `asja Muh; kas sa oled mo söbrast midaged `kuulend Käi; törve ajamest pole nüid `kuulda Phl; tä `kuulis mo käest, et oome kiriku pühä oo Mar; ma `kuultsin seda jutto isa kääst Kul; ma pole `tüiri näind, olen kuund Mär; mina ei ole seda kuulnd et ta `kuulja oli Vig; ma olen kuuln, ei tea, mis `moodi need naaritsad on Lih; mina `kuultsin, et sedasi `rääksid Mih; Ei `suajõ kusagilt kulda, mis miestegä `juhtun Khn; Sia suust ma kuulen, et ma siga olen (öeld vastuseks sõimajale) Hää; siin ei ole `kuulda oln `siiga saavad Ris; mina põle küsind koa, kust tema seda juttu `kuulis Juu; eks [ta] - - ole ka vana inime, põle kuuld surema Amb; kui kuulid, kus talus ta (rätsep) oli, siis `kutsusid `meile; muld põrand oli, ega laud põrandid old näha `kuulda VMr; põld teisest jo `aasta `otsa kedagi kuulda Rak; oleks nagu poole kõrvaga kuuld Sim; tämä `kuuĺdi eelä `ütlemä; põle kuuld olema mehel Pil; sedä minä olen kuund küll, et pidid isisugused rohod olema, kus vee sooned all on KJn; vahetamist es kuule mina oma isa käest ka mitte, iki raha i̬i̬st `tu̬u̬di Vil; ae kala elab suuren järven, mia ole paĺt kuulu Pst; temä om `keŕge puha `uskme, mis ta kuul `kustigilt Krk; meie sordi seen ei ole kõllatõbe ollu, ei ole kuulu üttegi kõllatõbist; kas latse `kuulden `kõiki üteldi Ran; ei kuule tost asjast mitte `kihku ei `kahku Nõo; rahast ma‿s kuule, a `sõlge emä `ikse iks alati Rõn; Kuulõt kurja vai hääd, a peiu (pihku) võtta olõʔ midägi = hääl Krl; siss olõss õks `kuuldanu, ku timä os purõlnu kingagi (kellegagi); ma kõ̭kkõ tu̬u̬d `halva ja `kuŕja ei taha kuuldaʔ Har; mia kuulõt, tu̬u̬ piä˽`hindäle Rõu; olõ õi˽kuulu˽timäst midäginäʔ Vas; ma latsõh olõ‿s `kuulnuke apeĺsiìne Räp; kuulda kuuldavasti Ja köik [tuuliku] kivid kuulda mis ta teind on, `olla ead kivid olnd Pöi; kivi varede sees oo põld`marju kuulda, sii meie `ümbruses ei ole Var; sält (Muuge varemetest) vist kuulda midagi nad es leia Äks; [tal] tettänä kuulda `monti (remonti), kõ̭ik lae ja põrmandu värvitänä üle Nõo; [ta] om iks terve kuulda Rõn; Tsirgu Jaań ollõv kuuldaʔ vańgist joba `väĺlä last Har; Kuulno nännö oma kõ̭ik, a ku vaja kohtohe minnäʔ, ei `tiia `kiäke midäge Räp; kuuldasse kuulukse nüid kuuldasse `vaikne olevad (pole sõda) Vig Vrd kuulduma
3. kuuldavat jälgima, kuulama `Kuule `palju, ära `palju pajada Kuu; vadisevad ja `auguvad, et `ilge on `kuulla VNg; `Kuule `kõrvidega, ärä `kuule kõhuga Jõh; `toisil paha miel tämä juttu `kuulla Vai; kuule ometi kut `sooga räägidasse; Vana meremees mängis vahest oma lõõtsmooninguga - - lapsed vaatsid ning `kuultsid Khk; `vannus `kangeste kraak ja kraak, et erm oli `kuulda Emm || välja selgitama läksime obuse pärast `kuulma - - et kas lubatasse paet meite käde, et obuse `Loona `laidu `sisse `viia Khk; pealt kuulma (salaja) kõrvalt kuulama aga ma `kuulin kõik päält, midä `teie `rääkisitte Lüg; kui `keegi nüid peält kuuleb Juu; ma nii päält `kuĺssi ennedä ku nimä sääl sõnutõĺli Har
4. arvesse võtma, arvestama a. hoolima, tähele panema ei võtta mitte `kuuldagi, minu `rääkimisest midagi `asja Lüg; Võttas `kuulda, `muutas mielt IisR; ei voda `kuullagi; `eiväd voda `kieldo `kuulla Vai; Kas ta sul kuuleb Hää; jumal võt́tis mo palvet `kuulda Juu; ta ei ole minu õpetust kuulda võtten Hel; minu juttu ei `võeta `kuuldagi VMr; Ta ei ole minu õpetust kuulda võtten Hel; aga es kuule `kiägi mu palvet Ran; ma `arva, ta võta ai˽kuuldaki minno Rõu; kes ei kuulõʔ, tuu [jutt] lätt [nagu] läbi `haotsõ aia (ühest kõrvast sisse, teisest välja) Se b. kuuletuma Karugi `pannasse `tantsima, sis `saadik viel `lapsi ei saa sõna `kuulema Lüg; miks et `kuule sana Vai; pead `mütmes `asjas söna `kuulma, äi saa oma `tahtmist üht Khk; Laps äi aja `sõrmi nina `auku, kuule juttu; Kui sa˽b kuule juttu, sa saad mo käest täna kaigast Pöi; sõna `kuulmata lapsed taha vanemate sõna kuulda mette Muh; ta oo sõna`kuulmata laps, ei kuule sõna Tõs; teesed pidid kõik temä sõna `kuulma Juu; koer kuuleb küll `keeldu KJn; obene om kah sõnaline, kuuleb `käsku Ran; tü̬ü̬d ta mitte üits põrm tettä ei taha ja sõna ei `kuulna Puh; emä ańd valu, kui me sõna es kuuleme Nõo; nemä `ütlivä küll poosile, et ärä ole uĺak, aga ta‿s kuule Rõn; sa˽piat õks perremihe sõnna `kuuldma Har; ta kuuĺd mu sõnna, nigu `üt́li, nii lät́s Räp || juhtimisele alluma vene akka `juoksema `ninda‿t ei `kuule `tüüri ei midägi Vai || fig Küll ma käiks viel kõik kuhad läbi, kui jalad sõna `kuuleks IisR; Rahakott kuuleb sõna (raha jätkub) Hää; jala om alt ärä - - jala ei kuuleva enämb sõna Nõo Vrd kuundelemma
5. aru saama, märkama; taipama `peial on ikkä olnd minu `kuuldes VNg; kui tast (kutsikast) ikke nisuke kuer tuleks, kes kuuleb võerast JJn; toda es ole konagi, et ma‿s kuule üless tulla kona ma `tahtsi; es üteldä aŕk ader, kui mia `kuulma nakassi, siss `olli iks maa ader Nõo; Ku˽ma˽`kuuldma `naksi, `üĺti kooliõpõtajad ku̬u̬ĺ`meistri Har
6. tundma `Sääsed kuppivad, tämä `kuule kedagi IisR; arak särtsutab, kuuleb `värske `lehki; kuuleb ärä ku one kala õtsan; kõhe kuuled ärä kiäle `külge, et puro silmän Kod
7. a. (kõnetlusvormel imperatiivi kujul) `kuule kas `teie `vorstid on juba `valmis Jõe; ja ja, `kuule ja siis `linnast ost viel `uue tegi Kuu; kuule akkame nüid minema Khk; Kuuled sa, kohes sa ennast niid jälle topid Kaa; Ma pidi korra `ütlema, kuule poiss sa valetad Pöi; Kule, jäta nüid `järgi Jür; pia oli kohe täis raginad ja krõbinad, kule `õhtaks jah kohe nii oli kael `kange JJn; poiss kuule, pane õige sie vańn sialt muast põhjuli aa `piale Kad; ma `kielan teda küll et ära sa kule käi selle vana raisa `Kaarliga Sim; kule te lähäte, siis ku te lähäte siit KJn; peigmes `tuĺli, oĺlid kule kõik viinad ja õlled tal juures SJn; kuule pojake, tu̬u̬ tu käḱk säält sängi `päitsest siiä Puh; kule, naka minemä, sä jääd rongist maha Nõo; Kulõ˽piḱk päiv oĺl, tu̬u̬ oĺl ka‿ks uma osa rassõ külät Urv || fig kuule, kuule, kusi jooseb sita ede (öeld, kui laps segab vanemate jutule vahele) Emm b. int no `kuulga nüid Vai; kuulõ‿ka (kuule ikka), või `kõikis `käüte Khn; Võeh! Kuulõḱkes! Räp
Vrd kullema, kuulama

küdima3 küdima Kse Han vedama, tarima küdis `seĺgas kot́ti Kse; Sulased küdisid talve `einu ja puid `mõisa; [mees] Küdide `õuni `seĺgas kokku`ostu; Vanaisa küdib kõik `tuhlid põllalt käruga koju; Isa oli jahukottide küdija, ema aga küdis `lapsi `kooli Han Vrd küütima

nessima `nessima VNg Lüg IisR, (ma) nessi(n) Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Kad Plt Puh/-śs-/; `nessimä, `nie- Kuu; `neśmä, (ma) nessi Kan Rõu, neśsi Plv; nesi|ma Jõh, -mä Urv Vas, -me Trv tassima, tarima Mes sa `nessid siin, omal küür pihas; `niessi `päiväd läbi, ei tuost tuod Kuu; nesisin `einad sara `enne `vihma Jõh; üks lεheb nönda `nessides, tεε‿p me taal kεε on Khk; Vakane rugikot́t andas tuulika reppi kaudu üles üsna `nessida Kaa; Kahe vahel roamiga oli ikka tüki `kergem, kut süles `nessida Pöi; nessime nee kokku Muh; Küll ta nessib seda vakka Plt; Nakame nüid nesime otsast Trv; Mes sa sääl - - neśsid Puh; nessi `hainu eläjile Kan; nesi `kraami kokku Vas || tirima `nessi sie niriska `kaivust `vällä VNg

*nessitämä neśsitämmä Har, neśsötam(m)a Vas; `niessitämä Kuu tassima, tarima Mis sest `lapsest `aeva `niessidäd igäle `puole Kuu; ni̬i̬ hainakõsõ omma˽kõ̭iḱ säĺläga mul siiä neśsitedü Har; Maʔ nakka kardohkit - - neśsötama Vas

nägema nägema (-mä), da-inf näha (-ä) R(ma-inf -maie Lüg) eP(da-inf nähja, `nähja), niha Jäm Ans, nätä M(ma-inf -me) T(ma-inf -me San), nätäʔ V(-ǵ-; -me Krl); nägi|ma Vän Tor Hää, -me San, -mä, -mõ Krl; (ma) näe(n), nää(n) üld, nεε hajusalt S; tud-kesks nästud, -od Kod

1. a. silmadega, nägemisaistingutega tajuma; (nägemise kaudu) teada saama, millegi üle otsustada võima kass nägeb pimedass ka Jõe; nään küll `ilma `prillidetta lugeda Kuu; seda mina olen oma `silmaga nähend, ku uss on kivi pial VNg; tia kas `jõulupühasi saab ka näha või surm koristab `enne; kihutab `metsäst tulemaie `ninda, et tämäl saba sitta `auku ei nää (kiiresti) piltl Lüg; `ovve `kuerad - - kui näkköd `ihmist, sis akkad `aukuma Vai; kellel silma `valgus kεε, miks see‿p nää; nεεb nönda kut läbi oeu Khk; taal `nähti suits `lahti olad, ju ta ikka kodu on Kaa; pääsuksi on sii koa nähja Vll; üks purju laev nähakse tulavad Jaa; Pealt näha `sõuke va tubli mees, aga teud rumalad Pöi; olli `nähtud, et tüdrik undi änna `peose võtn Muh; teda ma‿i kannata `nähja ka mette Käi; meie pole mette nεin, misuke see `olle Phl; kui `ärkas nägemä, nii pani `joosma; siis ma nägin (mõistsin) koa, et pead ei või `päikese kätte `panna Mar; siin põle nähä varesid Kul; ega ta minu nähäs seda `julge teha; nägin näost ää juba, et see `õige mees põle `ühti Mär; ma ole näin koa silmaga `viiskusi, need oo paiu koorest Lih; tä ei nähje `easte mette Var; kõrbad ei kuule, aga silmad nägad küll Mih; Kissi‿ss sedä nägemäs ond, kui paha tehässe Khn; kukkusin lume pääl tuld nähjes Hää; tares oli nii pime, et ei näind `sõrmegi suhu `piśta Saa; kirikulesi `nähti ikka üsna ia jägu olevad Ris; kui ma lugeda nääks, oleks aja viidet olema HMd; ma põle näind, kus ta oli Kei; peält nähikse kaniste kenä olema Juu; ega ta minu nähes ei `julge seda teha JõeK; nüid saan nägema, nään ja luen Amb; siin ei nää nädalal pääval inimest JJn; kus tegijaid, seal nägijaid. `mõtle küll, et ega `keegi nää, aga ikka `keegi nääb Ann; vana inimese silmad, näe änam kedagi ilma prillita Tür; kui nähasse `õhta taevast virvendama, siis `üeldasse, et tuleb tuult VMr; kes seda `enne näind, et kaśs ja kuer ühest süevad Kad; ei sie sua enamb `musta muad näha, ta juba nii `aige VJg; ma õlen arjust meres nähnud Trm; seda one nästod, et rükki piä `õtsa kasvab terä ärä Kod; inimene on nii `uhke, et ei näe nina pähe Pal; ega ta (vähk) ilma nägemata ei ole, silmad on i̬i̬s, kos vuńsid Äks; tubakas kasvab päris silma nähes Ksi; ma ei nähnud seda, kui ärjad `küńtsid Lai; kodune elu nähasse küll kena olema Pil; tõhu `nahka oled ju näind küll SJn; luts ja purik ja säŕg ja ahven, neid ma olen näänd ja neid ma olen söönd Vil; temä püünäb nägemada mińnä, miu näten ei lää Trv; ka tulekahjut näide (nägite); mis sa kuulet, ärä pane `kuulduss, mis sa näet, ärä pane nätüss Krk; `mõistlik näge silmäge, rummal kaess `käege Hel; sääl (peopesas) om paĺlu nätä, kui vanass eläd ja; nigu `leibä näi, suu nakass vett `ju̬u̬skma; tõise saava `kallu, sinu [püügi] riist iki vist ei näe nalj Ran; vanast olliva õle katusse - - siss muud es `näekina; `ütlivä, et kana tulega ei nännä, aga tühi jutt, näeb küll Nõo; ku ma `näessi, siss ma `ti̬i̬ssi Kam; nii pimme, et jala ette es näe Ote; oĺl lõigatu, siss oĺl nakanu nägime San; paĺlukõsõ mi˽tu̬u̬d `liina sääl näḱki Krl; ta näḱk külh, et ma˽säält timä `hainu võt́ti, ta kai tõsõlõ poolõ, is panõ nägeväss; kis ti̬i̬d, kas ma joulusid enämb `näegi Har; `kaśvi `siĺmi näteh; ńago muidõ nätäʔ, `tervüss `hindä teedäʔ Plv; timä siĺmih jäi sõda näǵemälläʔ; timä kah ei näḱev inäp lukõ˽siĺmist Vas; nätä, õt sust olõ õi `asja Se; Aabramit ~ Iisakut näinud (purjus olemisest) ta täna iisakid näind Mar; sa oled täna `aabrami näinud Lai; ni̬i̬ om `aabramit nännu puha Krk; mehe on `täämbä jälle `aabramit nännu, ei mina joodikit inimesi ei salli Nõo; käärid ~ nuga ei näe (nüri olemisest) sie nuga ei näe midagi. mene viel `suoja sitta `lõikama, aga muud midagi ei näe Lüg; nuga nüri, ei see näe kedagi Mär; ei need keärid nää sugugi Juu; ni̬i̬d kiärid ei näe kedägi, nõnna nüriss lähnud Kod b. (tegelike nägemisaistinguteta) ma `nuoremald nägin `ühte lugu unes, aga nüüd enamb ei näe Lüg; tεε‿p mis koer unes nääb, nönda nuutsub Khk; ma nägi täna `alba und Muh; ta nεεb `vaimusid Käi; Ma nägi nägemist, et üks `iilav `valgete riietega `ingli kuju `lehvis `aknast `mööda Rei; kas sa nägid unes seda Var; kui sa `surnud unes nääd, sis on `teisi `ilmu Juu; kõik näeväd und, eläjäd ja inimene Kod; ku ma vahel unel näe, ega ma vana ei ole suguki, iks nu̬u̬r Nõo; ku˽siss sõda tuĺl, siss mi˽papa näḱk unõn Har; siss oĺl kah uńni nätt, et üt́s suuŕ pahanduss um tulõmah; ma näi unõhn, et kaśsi perse˽`paĺli ja sa˽kańni˽`suuga vett pääle Rõu; inemine näḱk und, et vett jõi, a˽`siugu jõi, ju̬u̬ õs vett Vas c. märkama, tähele panema ühe `kõrraga nääd, et ei õlegi tähele pand; kas õled minu tõist sippuka nähänd Jõh; teise `silmas nääb `pinda, oma `silmas `palki üht Vll; ku `juhtud nägima, et Selma `mööda lähab, kutsu `sisse Vän; eks inime näeb ikke teise `siĺmas `enne pinnu ää, kui oma `siĺmas `paĺki Tür; eläjä ain kesväst `väĺlä - - peĺlässin, et kodust nätäss Ran; ku sa tõenekõrd johut vi̬i̬l seräst ilusat rõevast nägemä, siss võta miu jaoss kah Nõo; ku ma näi, et inemine oĺl armõdu, ma iks ańni, mis mul `küündü Plv; tõõsõ `halvusõʔ näet iks kõ̭gõ, uḿmi viku `näeki eiʔ Vas d. külastama `milla siis tuled `jälle mind nägemaie Lüg; tüttär käis minu nägemas Jõh; Ehk võttab `selle pikka tie ette ja läheb kälimest nägema IisR

2. kogema, tunda saama kolm`kümmend `aestat olen mere pääl neh `liepund, eks ma ole siis saand `mitmesugused `päiväd nähä Kuu; mina olen meres mittu valu nähend VNg; mõni tüö saab `valmist nii, et ei õlegi `vaiva nähnd Lüg; `linnas sain `nälga näha kole pali Jõh; `vaeva nägemata äi saa sa siit nuki pεεlt midad Khk; küll sa näed kala nälja (tunned kalast puudust) Kaa; Juused on ripakil kaela vahel, kammi nee pole änam teab millal näind Pöi; kes ädas on, see saab nägu`pεεvi `nähja Käi; eks selle luige jahiga ikka keige `rohkem sai [vaeva] näha Noa; kis teab, kas seda `aega änam nähä saab Mär; küll sai `valku (viletsust) nähä Var; ega ma üksi, seda vatti nägavad kõik emad, kel pojad on Tõs; Ää nähk tühjä aśja kallal muedu `vaeva Khn; ei ole `seokest valu näin, mis ta nüid näin Aud; eks see ike `näĺgä viimäks nää Juu; ega tema ei ole ka `kerged elu näind JJn; näävad natuke `päikest, siis nad on kõik ära `pliekind VMr; oh `päävi, mes‿o suanud nähä; küll näie `uassite siden on tü̬ü̬d testod ja muret nästod; tämä ei sua `valged `päevä nähä, alate ühed ädäd ja riśsid Kod; peris `näĺgä põle näind KJn; Kadu näeb si̬i̬ [vanamees] küll oma `tempega Trv; sina ei ole vi̬i̬l kedägi muret nännu Krk; kas sa tal õppe vai õppemede, tal pähä ei jää - - temä man näet `vaeva ilma`aigu Hel; mia ole ollu igävene ori, ei ole üttegi ääd `päivä nännu Ran; ega miä ei ole `keŕget `põlve nännu Puh; kõiksugutse valu ja päevä näi tä; kes kõ̭ik pühä piäb, si̬i̬ kõ̭ik näĺlä näeb Nõo; olõ ma küll näguli `päivi nännü Võn; ei tunne `nüidse aja rahvass toda `vaiva, mis mina `näie Ote; küll sa saat ummi `lat́si peräst `rõ̭õ̭mu nägemä, ku na suurõss kasusõ Har; kaŕa pääl sa näet hätä ja `haiguisi Rõu; viletsüse pääväkeseʔ näḱk timä kah Vas; sõta no küll inämb ei tahaʔ, märäst hätä sai nättüs sõ̭a `aigu Räp; śoo põld olõ õi joht sitta `näńnüʔ Se

3. (etteheitvalt:) taipama, oskama Ise ei näe oma `lapsi `kasvatata, mis minul `nendega `asja; Sie‿nd `kellegi kuer, pueb aga `ahju `alle `suoja, `aukuda ei näe IisR; sa‿b näe vagusi `olla mitte Muh; mis sa kaaberdad `ringi, kui sa tööd ei näe teha Mär; Küla `mü̬ü̬da `aega laperdada küll, aga kodus ei näe `korda teha Hää; nüid sue süek, ei nää `süia (koerale) JJn; Süda üösse kodjatakse, ei näe magama `eita Kad; neh, tõiss obess ei näe ärä ruunata Kod; oma tü̬ü̬d ei näe tetä, aga muudku `sõklap `tõisi Puh; joba `jälle lähät tõśtega `kuitama, kas sa kotun ei näe olla Nõo

4. tajuma, tunnetama; ette nägema kaeakad nägeväd tuult ja `tormi Mar; pääsukesed sidistavad, need näävad `vihma vist Mär; kui `täisi on, siis täid näävad õnnetust Juu; kanad nakitsesid, nägid `tuisku VJg; `kärpsed valusass ammussavad, näeväd vihimä; kusilased tulevad `väĺjä, ku `näeväd `kuŕja `ilma Kod; lapsed jooksevad ja kilatsevad - - kas `vihma näevad või Plt; ü̬ü̬kuĺl nännä ka `surma, ku ta kodu lähikesi tuleb `ikma Ran; si̬i̬ näeb viśt küll iä `otsa (elu lõppu), kõ̭iḱ ta ärä `pillap ja `raiskap; kõ̭iḱ jalaluu ja käeluu valutava, vaśt `albu `ilmu näevä; peni istup ange otsan ja uĺub, ei tiiä, kas näeb pahandust vai Nõo; kihulasõʔ `väega `suŕmvaʔ, nägevä `vihma Plv

5. (tulevikus) teada saama, milleski selgust saama ju me nääme, kudas see elu nüid minema akkab Khk; saab näha, mis nendega keik tehakse Kaa; ju nääb kuuleb, kas näh veel see `aigus `kargab sedasi küĺje `sisse Vll; seda `parka see `oasta on, jo nääb, kudas selle muha soab Jaa; Saab nähja, kas akkab sadama `jälle Pöi; `Varssi nähäkse, mis sest `vällä tulõb Khn; soab näha, kas lehm tuleb koa karjasmalt ää Juu; eks näe, kaua sie sõbrustus kestab VJg; saab nähä, mis ta selle `pääle kostab Vil; ma sul tübinege anna, siss sa näet Krk; ma ärä koolda ei taha vi̬i̬l, tahass nätä, mis sest elust saab Puh; uiss käägsät, nätä saap, kes säält tulep Nõo; no näge, mis tege neĺlä latsõga Har

6. heaks arvama tee nagu sa isi nääd, ega `maagi tea ütelda Mär; talita nõnda, ku isi näed Hää; tiä niisamadõ eläss nigu nägi San

7. (määr- või hüüdsõnalaadselt:) tähelepanu juhtides, seletades, nentides või kinnitades; imestust, halvakspanu vms väljendades siga käis nää siin `meie sama aja taga `tuhnimas Jõe; nää `süüess mend sie meri`ärjä kont `sinne `kurku ja nää - - nii `onnetumald, et nää enämb `kurgust `väljä‿i ole saand Kuu; on `kiele pääl ja nää mitte ei tule `miele Hlj; siis ei old mitte prago `olla ja, aga `päiväl nääd `liutas sene prau `sisse [jäässe] Vai; nää nüid, mis vana `viimaks tegi Khk; Nahaloud küljeli ja näe mo küüp `nurkas maas Rei; olavad näe paĺlu raha `teenind Rid; meie rahvas läks täna põllale odre `lõikama, nää tahab teina vägise `põldu pudiseda Mar; nää sel pisiksel pardil - - koa nihuke nälv kõhu all Juu; `kapsuni varrukas nää läks kärinal kat́ti Tür; nää lehm jäi `ammuma mu järel Pee; nääd nüüd, mis inimestele vahest pähä tuleb VMr; nää kui paĺlu ma jämedast olen lähnud Äks; näed sa, mis sääl tetäss Krk; näet nigu sa laset otseti, siss lääp mi̬i̬l pääst ärä Nõo; vihma pääle om näet kastõ suuŕ San; esä oĺl näet ni‿kõhn, et es jovva˽maia `ostaʔ Urv; näet noʔ, kas ma is `ütlä ääsäʔ, et ajage kari `täämbä varatsõpa `mõtsa Har; Magasilõ sai `villä näet nigu˽hoiulõ ka˽tuvvaʔ, nüüd näet `häötedi magasiʔ ärʔ Rõu; kõ̭iḱ tsirgu˽näet `laulvaʔ, kui sis kiä laul, a varõsõl `vaesõl näet olõ õi määnestke muud `laulo ko kõgõ uma vaaʔ Se

8. ette nägema 1. (ette) aimama, oletama Vanaste `olla old `targad, kes `mõistand kõik ette näha IisR; kis seda söda siis ede nägi Khk; mes `moodi ma selle ette nägi, et mool kana nüid `paergo ää suri Mar; näeb muret ette Kod; südä valut́ sehen, näi ku ette ärä, et üits õnnetus tulep Krk; miä `näie joba toda ette, et tu̬u̬ asi nii ei lähä Nõo; ega me `kiäki `endä elo `otsa ette ei näe Võn; mu˽süä näḱk ette välläʔ, et taast õnnõtusõst ma `mü̬ü̬dä ei pääseʔ Har 2. ettepoole nägema sa˽piät õks ette nägemä kah, kohe sa astut, noʔ olõt kaalani hämm Har 3. sätestama Pailu, mis `määrus ede näeb, kes see `määruse `järge teeb Pöi; pealt nägema pealtnägijaks, tunnistajaks olema nägin kõhe ise päält oma kahe `silmaga, ku täma varastas Lüg; `vargal ikka pεεlt nägijad ka Khk; eks ta nägi jo pealt, kui ma tegin, nüid teeb isi järäle Mär; nägin `kaugemalt piält, ku õśs selle obese Kod; välja nägema teat väljanägemisega olema `Välja nägemine on selle majal `tõesti kena Pöi; peaks sa isi nägema koa, misuke sa `väĺla nääd Mär; sie asi näeb ilus `väĺlä Ris; nüid nääb jo inimese `muodi `väĺla VMr; ta‿i näe kedägist `vällä Krk; ta näeb suur `väĺlä, aga kaaluld ta `rasse ei ole; tol `olli ka kasvatedu siri abe, nüid näeb ta nii naĺlak `väĺlä Nõo; inemõni näge pääle `aiguse alv `vällä Krl; ära nägema 1. (ammendavalt) nägema; näha saama; ka kogema et ma vana inimene pεε ka köik εε nägema Khk; looma alvatuse ma näi ära Kär; ta nägi kõrvast ää, mis ma tegin Mär; ma ole need naĺjad ikke kõik ää näin Aud; seda peaks oma silmaga ää nägema HJn; minä õlen kua kõik ilman ärä nähnud Kod; ta `oĺli naese ärä näind (vahekorras olnud) `enne kui laalatadi KJn; temä nägiśs ärä, et ma vellel nisu `andsi Krk; ärä näi mina puu vigla Ran; miä näe ärä, et sa olet üits `tõtlane inimene Nõo 2. mõistma, taipama ta nägi ää, et ega sii ikke midagi teha ei ole Mär