[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

ask2 ask g asa Mar Ris, asu Hel nõid ask teeb pahandost teistele, `nõidab ää Mar; kui ma noor olin, siis oli `askasi järjeste Ris; va asu Mareti jagu Hel

jaarmark jaar|mark Han Plv, g -marga Trm Nõo Har(jaaŕ-), -margi Mar Aud Võn, -maŕgi Urv; jaar|maŕk Pst Rõu, g -margi ~ -margo Räp; jarmark Se; jaa|mark g -marg|a (-i) Krl; ja(a)rma|nk g -nga Se; jaan|mark Var, g -marga Tõs; jaar|mań g -manni Vas; jäär|mark g -marga Aud Pär Hää Saa Trv Pst, -margi Aud Tor Puh, -marki Kse, ill -marko Vig; -maŕk Pöi; -märk g -märgi Plt; -mäŕk g -mäŕgi Kod(iär-, ijär-); jää|mark Hls Krk San; iär|mark KJn; ear|mark Muh; g -marga aastalaat, laat Kuresares `köidi earmargal, see `olli enne jõulut Muh; müis jäärmargi peal selle va rõbi ää Aud; ükskord `oĺlid `neegrid jäärmar`kis Tor; lähme `Pärnu jäärmaŕka Hää; talvel kolmekuninga aal akas iärmark; jäärmäŕk õli suur saksa luad, si̬i̬ õli kolm nädäläd Kod; Järv kõle ku jäärmark (libe jää) Trv; jäärmarga laat Krk; jaarmark `peeti egä `aasta pääle jõolu, siss `viidi kõ̭ik `pu̬u̬test kraam `väĺlä, `panti turu `pääle polutide `alla Nõo; jaarmargast sai õks mitu `kõrda `kraami odavapa `osta Har

mareta|künd (maretapäevane künd) mareti künd ehk uśsi künd oli kolm nädäläd `peale vana jaanibäd LNg

mareta|päev mareta- Lüg Ans Muh Mar Juu JõeK JMd VJg Kod Lai Plt Trv Hel Räp, mareti- Kuu Tõs Aud Hää Trm Hls, marete- Mus, maredi- Jäm, marede- Emm rahvakalendritähtpäev, karusepäev, 13. juuli `Küünlä`päivä sula ja mareti`päivä poud on `näljä emä Kuu; kui mareta `päiväl ja `seitsme `veljeste `päiväl sadab `vihma, siis on kas `seitse `päivä ehk `seitse nädälä taga järele Lüg; maretabä äästetäste `pöldu, et uśs äp aja `pöldu ära Ans; maretebä `aega oo räimid kudukalad Mus; Maredepε ajal peab niipalju kala püidma, et aasta läbi soab Emm; mareta päevä aeg oo karuse künni aeg Mar; karuse päe või mareti päe Aud; maretapäeva järele tuleb tont põõsa `alla, et lähäb pimedaks JõeK; karusipääval ehk mareta pääval pandakse aru eeńa `sisse raud nael, suo eeńa `sisse pannakse truat́ JMd; Kes maretipäeval kesa äästab, siis jäeb kesaväli ilus Trm; mareti päe om suvve Hls; Ku maretapääväl kuiv ilm om, sõ̭ss saa kuiv ja läḿmi süḱüśs Räp Vrd maret