[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

armu|laud 1. püha õhtusöömaaeg, ristiusu sakrament kirikus, kus pakutakse Kristuse surma mälestuseks pühitsetud leiba ja veini; jumalaarm haigele või surijale kävid `lau˛al ~ `armu`lau˛al Kuu; armuloual `eetaste niid εnam, vanasti oli jumalaarmule minema Jäm; need, kis maha `lasti, `võeti armulauale Vig; Armulaual andetse `veini ja vihalehe`suurdune kareajahust õjhuke lebake inimesele Han; armulaual käiakse ikke, mõni kaks kord `oastas ja kudas `keegi tahab Juu; vana`uasta `õhtul oli armu laud VMr; õpetaja loeb kõik ära mes `altariski, kui võtab `aiged [kodus] armulauvale Pal; ta om rasse `aige, imustess armu`lauda Hel; jumala teenistüss ja armulaud Har

2. (altari)laud, millel asuvad armulaualeib ja -vein õpetaja `ütleb teese pühaba, et kui `soovijaid on, siis soab armualud `kaetud Juu; armolavva piäl oo samet kangas; vü̬ü̬l`möldrid katavad `lauda, õiendavad armo`lauda Kod

3. (liitsõnades) armulauaga seotud, seal kasutatav `Armu`lauaraha (väike rahasumma, mis makstakse armulauale kirjutamisel) Kuu; armu loa karikas misse sihest [õpetaja] `viina annab Jäm; `kerkus `antakse armu laua `leiba Khk; armulauva viin Trm; armulavva pühä (püha[päev], mil kirikus jagatakse armulauda) Plv

hein|muda 1. hrl pikk merihein (Zostera marina) einmuda, aljas, `pehme, [pandi] `voodi aluskottide `sisse Jaa; einmuda, mis vee peal `lindab, lemm rohi. `lennas `sakstel magameskottides ja `kerpa ei sigenda Rid

2. rannale uhutud merekõnts – Muh Phl einmuda oo `puhtad `selged einad Muh

hingamine tn < hingama
1. (sisse- või välja)hingamine, hingetõmme Õli `üöse mend (surnud), ei `saandki minä tämä `viimasel `ingamisel `saataja `õlla Jõh; panid [surnule] `ehmed ka nina`aukude ette ja `katsusid kas tuleb veel `ingamist Khk; pole `öiged `ingamist änd, paneb iŋŋeldama Mus; Oli mehi na täis, et õhku ka ei oln `engamise jaos Tõs; `ingamine nõnna `raske juba [surijal] JMd; `ingämine jäe arvass enne `surma Kod; linnu magus ja küislauk [neid süüa], siss on `ińgämene `kerge Vil; si̬i̬ om lühikse `engämisege Krk; ku `võtna ańdsat, siss löönä `tolle `eńgämise lahedass Nõo; ku˽ma tuulõ pääle lähä, siss pand `hingamise kińniʔ Har; `hińgämine om mul ka üle `süäme (raske hingata) Vas; sügüse `määŕte taro savigaʔ kokko. üt́s mulk jätete õnnõ `hingämesest Räp; perämätse `hińgämiseʔ Se; ühe hingamisega ahnelt, ühe sõõmuga Mees joi oluve `kannu ühe `hingemisega `tühjäks Kuu; juob ühe `engämisega kohe Vai
2. (lühike) puhkus Pühabene asi oo tööinimesel ikka ingamine Kaa; aga teine (peremees) `ańdis `sulle `ingamist ka, söögi tuńni aeale Lai; täil om `engämin (peate puhkama) Lei
3. (soov surnule) `antku jumal tääle εεd `ingamist Khk; Meite öuemees - - antku taale εεd ingamist - - oo ka juba mütu aastad Kaarma kerguaidas Kaa; `antku `Eesuke `ingamest Muh; taevas `antku `ingamest Han; jumal `antku minu pu̬u̬lt tämäle inge `ingämiss Kod

hinge|kiri
1. vallaelanike või koguduseliikmete nimestik kus `enge `kirjas `teie õleta Lüg; tεεb on ta `kuskil iŋŋe `kirja `pandud ka Khk; iŋŋekirjad o vallamaas (vallamajas) ja kirgu juures Muh; kus sa inge `kirjas oled Tõs; mina olen vene kiriku inge`kirjas, teest on luteruse usu inge`kirjas Juu; olen `Tõrmas ingekirjas Trm; kiriku eńgekirjän Trv; kos vallan sa eńgekirjän ollid, sääl massid pääraha Ran
2. surnule kaasapandav kirjutis paṕp kirotass hinge `kiŕjä Se

pealt pealt, pialt Jõe(-d) SaId Muh L K IPõ Pal, peält Vig Juu, piält Var Tõs Khn Juu Kod KJn, päält (-d) R Khk Krj Pha Rei Hää Saa Äks Kõp Vil eL, pεεlt (-d), peelt (-d) SaLä Kaa Hi

I. postp 1. a. ülapoolelt, pealispinnalt, millestki kõrgemalt; midagi katmast, varjamast tuli `teine `touge ja [laev] libises `kalju piald ära Jõe; [kajakas] `mutku vottab vie pääld kala Vai; meitel siit miiliaugu `künkude pεεlt kεib läbi tee Khk; Töuse siit istme pεεlt üles Kaa; Külm lumi, selle raputab puude pealt ää Pöi; elu pealt `aetasse aganad maha Muh; Äga ma pole sita pεεld riisut (vilets) Emm; võta pada tule pealt maha Mar; puu peält saab `mähkä Vig; võt́tis laua pealt noa Rap; mäńnipuust piirud - - `toodi toa piält kohe nihuke kubu maha Juu; jua `rünka pialt vesi juokseb `alla JõeK; Egas ennem tadreku pialt `süedud Amb; leigand kohe tüki `väĺla jala pealt [kust uss hammustas] JJn; konksuga kraabiti [sõnnik] `vankri pialt maha Pee; vana raha pialt kaabitud vasepurust Rak; pot́i sinine, sie `riide pialt ei lähä Sim; ma võtan kaane poti pialt ära Iis; `vaata peeli piält KJn; rõuk `olli nigu ońn arja pääld veedi ümärik Ran; temä `olli leti päält sõrmega `noṕnu seebi kivvi Puh; ni̬i̬ moka, ni̬i̬ om täl ike ammaste pääld ärä (naerab alati hambad irevil); ma esi tõogassi räti `olge pääld maha Nõo; `juusse om pää päält ärä lännü Ote; kergo päält lä́tsit vanast aho `pääle Plv || (kehaasendist:) lakatakse mingile kehaosale toetumast `jalgade päält `vaibus maha Pha; oma jala pialt kukkusin maha VMr b. (koha väljendamisel) püksid pölve pεεlt inaraks lεind Khk; Saabas oleks muidu üsna paras olavad, aga kurgu peelt oo madal Kaa; üleval oli linasest `riidest, kõhu pealt akkas takune riie (särgist) Mär; seĺlä peält must ja küĺled `valged Juu; kiil oo pitk ja piänike, piha piält piänem, `perse piält paksem Kod; särk `oĺli neil ikki sedä`viisi, et `käissed oĺlid, aga `rinde päält `oĺli `lahti Vil; pää vihk köüdeti `äste tüve otsa päält Kam

2. a. osutab kohale, kust keegi läheb, liigub, kust midagi saadakse vms mene siit `ukse päält nüüd iest Lüg; siis `oldi jo kesä tüöd `tehtü `pello päält Vai; tuli reisu peelt tagasi Khk; tuli `pöldude peelt läbi Kaa; Mehed tulid alles mere pealt Pöi; `tuhlid pidi ikka talu pealt `soama, kus pulmad `ollid Muh; Vörgu kivisid korjadi `maande pääld `pääle kruusa vidu Rei; kesk heinaajal `viidi mees ära heinakaare pealt Phl; põllutööd ei taha `keegi teha, aga põllu pealt `leiba tahab igaüks Rid; `laate pealt said need soad ostetud Mar; tõid raba peält kamarikku Vig; Ranna piält `tuõdi vahel `piimä kua Khn; ei tea, kust - - ilma pialt [lapse] sai PJg; peruga võtavad paesu pealt `suuri angerid Vän; soo päält `toodi koorm `porsse Saa; `vaatasin - - ukse pialt, et oli väga märg Ann; selle `ośtsin `oksoni pialt Pee; mi̬i̬s ei ole obest ti̬i̬ pealt ära aanudki Äks; pidi tuleme `sisse, aga usse päält läits tagasi Krk; viinu sääld kengu pääld paar `paĺki `väĺlä Nõo; vaest säält `Harglõ päält käü puśs `Valka Har; nu̬u̬˽tulõva˽nurmõ päält kodu jo ärʔ Rõu b. teat kauguselt, teat vahemaa tagant `seitsme-kaheksa`kümme `sammu piald ikka sai `keige `kaugemald `lastud `neie tina `kuuliega Jõe; `nissed `vindi`taolised - - ta laseb kurat juo kilu`mietri pääld `plaksti `külge Lüg; Samud `puole `versta pialt `kuulda IisR; [jänes] pani saea `meetre pealt ja `kaugemalt pani `vehkima Noa; suvel oli ikke Väindjärvest vie vidamine, üheksa kilu`mietri pealt vidasid vie Pee; mina vedasin [hitsmeid] ikke viie sammu päält Äks

3. osutab ametile, tegevusele, millest loobutakse vms kui ma olen kuha pialt ää tuld ja kui ma mihele läksin Pee; siss olli temäl veli kah kroonu pääld väĺlän Hel; ośt `väikese talo, sai perremehess, siss `päśsi kroonu päält Vas

4. osutab sellele, kelle või mille eest või arvelt midagi saadakse, loovutatakse, elatakse vms `ruotslane `maksab kaheksa `kruoni iga `ülge piald Jõe; `kuidas se maks siis oli, kas oli inimise päält vai oli pere päält Kuu; ladujail oli `päevapalk, obuse‿`mestel oli tükki päält Hlj; `lehmä pääld oli siis `palga `maksamine [karjasele] VNg; üliskoǹna [õmblemise] päält `võeti `puuda jahu Jõh; Kergu raha oli ega `aasta, kergu raha oli inimese pealt Pöi; pool `naela liha oo `lamba [karjatamise] pealt Muh; ma akkasi `pintsjoni `saama tema (oma mehe) pääld Rei; talle pealt saab naela, vana pealt kaks `naela `vellu Mar; arjakad `tahtsid `saada arjasid, jo nad siis `teenisid nende pealt Mih; kui oma raud oli, siss võttis sepp obuse jala pialt kakskümmend viis kopikad Kos; minul maksetakse kot́tide pialt, mida ma olen parandand Tür; einamuade pialt tuli `ilma `kõrged `reńti `maksta VMr; seitse rubla vist saime `selle - - [turba] kuppiku pialt [tasu] Rak; kaks `päävä ti̬i̬ talule `lamma piält KJn; [pulmas] korjati vaist sada rubla ärä `rahva päält Kõp; kui `kiissa `püiti, siss pidi `mõisale `anma egä püigi pääld suṕp `kiissu Ran; jää siiä - - ma anna sulle `kümme rubla talve‿päld Puh; lina`kakjale `masti `peode pääld; käte pääld om elämine, ku käe enämb ei `tü̬ü̬tävä, siss om näĺg kah Nõo; sulane `saie `aasta päält säedse rubla raha Kam; mis sa vaka pääld võtat; mink pääld ma siss elä, kui tü̬ü̬d ei ti̬i̬ʔ Plv; `mõisalõ massõti `reńti kümme rubla vakamaa päält Räp; porovikka (puravikkude) päält saad hulga rahha; käe`tü̬ü̬linõ, käe tü̬ü̬ päält eläss; paṕil om piniga ütte`mu̬u̬do elo, mõlõba˽saavaʔ uma keele päält süvväʔ nalj Se

5. a. osutab käimasolevale protsessile, tegevusele, mille ajal midagi toimub või juhtub magamise päält ühe`kerra oli üks `irmus `laksajus Kuu; `juoksu päält lasin kõhe maha jänese, aga `lennu päält [lindu] ei soand Lüg; Sulane läks `puole suve pialt pereme `juurest ära IisR; näid `löüeti `oora tüö pääld Vai; laps karjatab une pεεlt Khk; ta võttis mind joosu pealt `kinni Muh; kas [loomad] pahandose pealt vällä `aetod või Mar; `Sü̬ü̬mise päält vahel läheb - - toit inge`auku Hää; ta nagu ehmatas magamise pialt Amb; karu piab talveunes une pialt mõmisema Lai; magamise pääld lü̬ü̬b une ärä Puh; `saadi `varguse pääld kätte Nõo; tiä norisõss unõ pääld alati Plv b. koos põhisõnaga osutab protsessi, tegevuse kiirusele vms siis õli vähi `püüdämine kõhe sõna pääld `katki Lüg; kärtsu pεεlt kohe soeb vihaseks Khk; `enne sai `krapsida seda tikku tükk `aega - - nüid lähäb nii krapsu pialt põlema JJn; sõna pialt `kargab vihasest Pal

6. mingist suunast, mingilt poolt Täna tuul esiakende peelt Kaa; Kui taevas omiku `päikse tõusu pealt `kangesti punas, siis tuli `varsti tugevad tuult ja `tormi Pöi; tuul oo täna metsa pealt Mär; tee lähäb `Mihkle kiriku pealt `Võhma Mih; tuul oli Kerguta küla pialt; ilm on iga neĺla kańdi pialt `lahti, mine, kuhu tahad JJn; kui puu seesäb päävä käen, päävä piält lü̬ü̬b koi `sisse Kod; ikke küĺle‿pält oli uks Äks; ku Viĺlandi päält tuul om, sõss kala ei saa Trv; Narva pääld om kõ̭ige küĺmemb tuul Ran; ega uulitse pääld ei saa `sisse, `sissekäik om oovi pääld Nõo; vahel om tuul läve päält, ei lase `tossu `väĺlä `mińnä Kam; pu̬u̬lperi om minek, ku tuuĺ om küle päält Räp

7. osutab mingile täpsusastmele Rahad toid kaik alade `sendi päält käde Kuu; Ema piab kõik sugulaste `pulma`päevad ja `varrud `päeva pialt `mieles IisR; Nii tipi pεεlt läheb august `sisse Kaa; Kõik asjad olid nii loetud ja mõõdetud, puud olid koa kõik tolli pealt Pöi; ega nad (herneseemned) `aasta pialt vanaks jää JJn; veked `vistrikud, nad lüevad kohe minuti pialt VMr; abeme töngas lõua otsas oli päeva pealt aĺlist läind Kad; Nende kualudega sai krammi pealt kualu Trm; kannatamata, piab karva pialt `tehtud olema Pal; `koṕka päält toonu kõ̭ik raha tagasi, mes poodin üle jäi Nõo

8. (muud juhud) minu mies `tervelt pialt (tervena) kodu ei old Hlj; minu `arvo päält (minu arvates) sinust ei õlegi `niiskest tüötegijat Lüg; Muretsesid eestele kolme peelt (kolme peale) rehepeksu massina Kaa; me põle ju seda näind mette, aga me kuuleme `kirjade pealt (järgi) Pöi; tema toob `ömblus massina, et loosi pεεld voitnd Emm; `kümne `aasta piält (kümne aastaselt) läksi `kooli Var; köök oo kahe pialt pooles (kahe peale) Aud; mia ole egä sõna pääld pattu tennu Nõo; kas tõse oma lõbu pääld lätsivä timä `tuhvi `ot́sma Ote; jätä mu˽lihmä päält lõuaʔ rahu (ära mu lehmast üldse räägigi); ku is olõʔ `seĺge ilm, sõss kikka päält ka õks `kuulti Har; ma uma iä päält (oma eluajal) näe es Lut

II. prep 1. rohkem kui, enam kui, üle see oli pialt saja `aasta vana‿se maja Tõs; pealt viie`kümne `liikme oo ühisuses Tor; ma olen pialt neĺla`kümne `aasta lesk HJn; maja päält viie`kümne `aasta vana, sadab `sisse Äks; Meil `oĺli suur pere - - piält `kümne inimese `oĺli alati lauvas KJn; [lina] sai kakut tuhat peo ja päält tuhanda Trv; puu`meistre kirvess piap oleme päält viie nagla iki Krk; ku vaśk om päält `aasta, siss om õhvakõ Ran; kõ̭ik `olli ää obese, pääld saa rubla väärd Nõo; lade `oĺli pääld minu pää, `panti neli ja viis obest `anda, siss sõkutedi lade maha Rõn; obõsõst `saimi päält `kümne tuhanda Urv; nii lät́s timäl siss päält katõ`kümne krooni kullu Har; põrmadu`rõivalõ päält kolmõsaa langa tulõgi vitäʔ Rõu; päält `säitsmä`kümne om mul Saviujah elet Vas

2. pärast abi`ellusin ja päält sen siis enämb ei ole `tienind Kuu; täma oli `kaua kodu päält minu VNg; tämä on päält isädä `sündind (pärast isa surma) Lüg; tite`kerkus `käidi esimest kord pääld lapse `sündimese Khk; pealt teise söa Mus; peält jaanibä, siis lõpetasin selle `kanga maha Juu; pialt minu mehele minemise kadusid kõik nied kingid ää, kohe ia õlbus oli `pruutidel Amb; kukkus `kuorma otsast `alla ja suri kohe pealt seda JJn; ükskord lõppes se töö pialt `lõune Pee; pealt vaname `surma `kartsin nigu kole VMr; piält päävä luajakud one `siäski ku sitta Kod; pialt `jõulu oli si käre külm Pal; pialt `maarjapäeva ei tõhi tuld üless võtta, siis jänessed `piavad orassed ära `sööma Lai; juagup̀ä on viis nädalad pealt `juani Plt; `enge aig päält `mihklepäevä `algass ja lõpess päält märdipäevä Krk; pääld vihma om alati puhass luhvt Ran; `künsi aian periss pimesi pääld päevä Nõo; pääld sü̬ü̬maja lännüvä linna `aama Kam; päält vihma om maa likõʔ Krl; Päält `pulmõ tõsõ pühäpäävä `oĺli˽peräjoogiʔ Har; päält söögi hiitsi nimä magama Vas; Päält `jahtomest `viideväʔ [leivad] `aita Räp

3. kellelegi või millelegi lisaks mina olin ja siis kaks ode oli viel päält minu VNg; mul jäi omale viel päält `selle küll Lüg; vaest krigistab `ammid, pialt selle räägib kõvasti Plt; Maʔ anna sullõ taa räti päält palga Har; `Ańtigi näet - - uma kümme vakamaad hääd põllumaad ja hainamaa vi̬i̬l päält tu̬u̬ Rõu

4. välja arvatud `surnud kõik päält minu Hää; eks teised ole ka lehtpuud pialt kadaka; mina pialt riisikate ei `korjagi kedagi Amb; minul ei ole pialt kanade kedagi Ann; ta om `rõivalda, ei olõ päält särgi midägi sällän Har

5. millestki kõrgemal, pealpool päält põlve terve pu̬u̬l `vaksa [seelik] Hää; ku müristeb, sis angerja laseve peris päält vi̬i̬ Hls; kos pu̬u̬l `lihti es ole, säält pääld rooma `panti tulema ohja aru Ran; päält `parte, toda kutsuti lõhn Ote; kõhr hobõsõl `taostõ all päält kaala Kan; Hõrgat́simm om `õkva˽päält kabja Har

6. (osutab suunale) siis vai `vaanitud `ülged, ku oli lage jää, sis sai `mendud alt `pääva - - aga pialt `pääva `läksid, siis olid must (vari langes peale) Jõe; kui tuul piält Kihnu ond, siis iä `kindi Khn; Pealt käe visati kaugust, aga alt käe visati kõrgust Trm

III. adv 1. a. pealtpoolt, kõrgemalt; pealispinnalt, katmast; ka staatiliselt, koha väljendamisel Oli kena `kuue`riie, vade `ninda‿o mend pääld ärä Kuu; kui tahad uut maad kuhugi tehä, siis `juurin `metsä `pääld `vällä Lüg; kiha kaas kukkund peelt ee Khk; kalapüiu paet on pεεlt lai ning alt vahe Kaa; kasuka karu laiguti päält ära Krj; Tuul oli katuse pealt ää viind Pöi; siis keedetse [herneid], et nahad pealt ää tulavad Muh; Vakk pεεld püsut vajak Emm; kanad ja aned - - aavad sügise kõik need vanad suled pealt ää Mar; `puuga lükati pealt tasaseks Kul; pealt olid karduled ikke üsna ilusad Mär; Kui tuul piält tuli, siis tuli varju`paika `ot́si Khn; näd võevad mu siĺmad ikke `lahti jätta, `riide pialt ää, kui ma ää sure Aud; nahk pialt vähä `katki PJg; kuor `võeti [piima] pialt ära ja `tehti võiks Kei; [särk] pialt oli linane ja alt oli takune Kos; kuhi on `viltu vajund, `taŕvis teravaks `lüia pialt JõeK; kaha - - sie tegi kohe nisukese ilusa sinise värvi, et sie ei läind iial pialt ära KuuK; `Laśti natuke `seista ja valati `leeline pialt ää Amb; läige pialt ää kulund JMd; pot́i sinine - - sie ei läind pialt ära VMr; kaalikaid sai ka `leśtida, nabasid alt ära ja `lehti pialt Sim; põllu `tuhkur one piält punakas Kod; `kartulid keedeti ära, kurnati vesi pialt ära Pal; läńnikul on kaks `kõrva küĺles ja kaas käib päält ära Äks; vaest oli jää pialt krobe Lai; ummik on kaanega, pialt ja alt ühe `laiune Plt; pańg‿o vitsa päält är löönü Krk; võta obesel lu̬u̬k päält ärä Hel; kui ain pääld om kuiv, siss lüvväss `ümbre; päiv pääld sulatab küll, aga sedä `kelsä annab võtta `õkva Ran; koer poiss, pessäb pudeldel kaala pääld ärä, putel lääp ka `katski Puh; vanast üteldi, et jummal ei lase pikkä puud `taivade `kasva, murrab ladva pääld ärä; ahi om käre, palutab leevä pääld mustass Nõo; `viska `rõiva pääld ärä Võn; ku̬u̬r om pääld nigu kahmatedu - - võta pääld ärä ja om illuss ku̬u̬r all Rõn; kui lajaʔ särgiʔ tulliva mehil, siss rihmaga köüdivä päält Kan; ma unõhti kardoka `ahjo, ar oĺli˽päält kõrahhunuʔ Rõu; mõts oĺl päält är lännü maalt, siss tet́ti kütüse ja Vas; tu̬u̬ om mannerga, mis päält `kitsamp Räp; `kriiskaʔ, nuu nigu kaasõʔ, `kütmisõ `aigu omma ar päält võõdõt Se b. väliselt, väljastpoolt päält nähä on sue ilm, lähäd `õue, on külm tuul Lüg; inimene - - pealt nii vaga, aga ta pole see Vll; täna oo nii sala külm ilm, saa pealt arugi mette Mär; ega ma nii loĺl ei ole, nigu ma pääld näe Nõo; päält nätä oĺl õks `õigõ inemine, kis timäl `sisse näḱk, et tel `säärtse `koirusõ sisen `oĺli Har

2. rõhutab füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi vms lakkamist uni pεεlt ää läind Khk; uni läks pääld ära Emm; emä akkas tät `rohkem kurjotama, et siis se tõbi pidi pealt ää minema (langetõvest) Mar; nüid `aie mul une pääld ärä Trv; miul lää ruttu uni päält ärä, mea ol `keŕge uneg Krk

3. küljest leina tamm - - alles kevade ajab vanad lehed peelt maha, kui uied tulema akkavad Kaa; ussid söövad öuna`puude lehed pealt ää Vll; `veskiga oli jo äda, tuul, torm viis `tiiba pεεld εε Käi; Ku sa nõnda kukud kõveras või pää pääĺ, et murra kas või kael päält ära piltl Hää; paa vang om päält är lännu Krk; pangi vang `tuĺli päält ärä Puh

4. (ühendverbi osana) mei `vahtisimo pääld, kui nämäd `taplivad ja `kuulimo pääld näi parisemist Vai; ma `oata vesise silmaga pealt Muh; meie `rääkisime, ta `kuulis jällä pealt Mär; kaks tüḱki kisuvad ja kolmas `vaatab päält Hää; teie peskä, minä `vaatan piält Kod; ma esi näi päält, ku te teide Krk; aab suust rögä `väĺlä, periss irmuss om pääld `kaeda Nõo; `viidi looma ärä, sina vahi pääld ja ike Rõn

peatama2 `peatama Pöi Muh Mar Kse Ris Tür, `piatama Kse HMd Nis Koe VJg Trm Ksi Lai Plt, `piätämä Tõs Kod KJn, `peetama Khk Kaa Phl/-εε-/, `päätämä Vai Ran Rõn Har Rõu Lei

1. kuhja, hakki lõpetama akkamo `kuhja `päätämä, panemo `malgad `pääle Vai; `peetas `kuhja, tegi pee `otsa Khk; Poar labu jähi veel `peatada, kui juba vihm ää tuli; Odra nabrad `peatati ää, õle pead `pandi `peale Pöi; `viimass `pandi üks vihk, keerati teinepidi, tõmmati laiale - - `ööti kuhilast `piatama Kse; `piätäsid rugi akka Tõs; kuhja `piatamene oli lõppus, malgad `otsa ja HMd; kui vahest kuhi pooleli jäi - - jäi pia tegemata, pidi teine kord `saama `piatadud Nis; `piata‿nd kuhi ää ja tule kuhja õtsast maha Trm; [kuhi] on `vaĺmis saamas, aga vi̬i̬l `piatada tahab Ksi; läksid rukki väĺjale akkisid `piatama Lai; tüdrik tegi kuhja `vaĺmis, aga perenańe isi `piätäs KJn

2. a. uusi pealseid tegema Akkas eese veesaapud peetama Kaa; ma lase `saapad ää `peata Muh; `suapad tahvad `piätätä; `suapad on jo ärä `piätet Kod; `viĺtidel on nahk tallad ja nahad pannasse `ümber kua, need on siis `piatud vildid Lai; `päätedu `saapa käevä tõenekõrd nigu `vastsegi Ran; sa noʔ mõni känksepp, mõista‿iʔ `saapitkiʔ `päätäʔ Rõu b. rattale uusi kodaraid panema ratast `päätedäss, pandass `vastse kõdara Ran; rattit ka `päätädi, ku kõdara ärä olliva kulunu Rõn

3. tanutama `päätämine, mihe imä pand pruudilõ mütsü pähä Har

4. veimesid jagama `brougana koš́ti `oĺli `saajamieʔ, nailõ `ańti `kendaʔ un ü̬̬ü̬̬ʔ - - ta oĺl `päätamin Lei

pöidama2 `pöidama, da-inf pöiata HJn; `pöidma, (ta) pövväp Kam

1. pöitama lasen `soapad pöiata HJn

2. rattale uusi kodaraid panema rattale pövveti kõdarit sinnä pää vai rummu `siśse Kam