[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kena n, g kena R eP(kina Jäm Khk) u Hel Ote San Krl, kenä RId spor L KLõ, Juu Kod eL(kina San Krl Se, kińä Se); komp kena|dam Var Tõs Aud Kõp, -mb Kad, kene|dam Pär, -m Vig PJg Hää Kod, -mb Urv, kenä|däm Khn, -mb Lüg, -tsep Urv Krl(-tsõp) Har, kineb Se
1. ilus, tore (vaadata, kuulata) Üks niisugune madal puu, - - ja sie kohe `heitseb kui lumi `lähteb, `oide kenad `heided on Kuu; ilusad `suured `kartulid, kenad kohe Hlj; kenä paar; `kesnädälä kenä (laps, kes sünnib kolmapäeval) Lüg; kena `asja küll Vai; kounistasi oma pölle kenaks; `seiksed kenad löŋŋad Jäm; kenad `riided; kenad roosid (lilled); olid kenad pilliluud; pailu kenad noort `metsa; raamadus oo kinad pildid; vaada kui kena `röngas kailaga obu see on Khk; Kena nägu oo vitu `nuhtlus (= `rohkest `kiusajaid isaseid `järges) Kaa; eidud tegid kenasi `kindud; üks kena noormees tuli mo `juure Pha; Noorte üljeste nahad olid köik see kenamad Pöi; tegi kirgu jaoks kenad pätid Muh; ilus kina rätik Phl; mol kena piip Mar; kena tüdrok kondi poolest Lih; küll oo kena lill Kse; mõned sõukest kenadamad Tõs; vaśsikad olid na kenädäd; Nuorõd tüdrikud kõik kenädä plaaniga Khn; Ega kenemid tüdrekid põle `kuskil majal PJg; see on paelu kenem veel Hää; küll on sul kenad paiud JõeK; `ütlemata kena kõrv oli kannul Amb; `näu‿polest oli ikke kohe kena inimene; `enne leigati puu `asjadelle nuastud `sisse, siis oli kenamb Kad; vana inimene oo kua kenem, ku paab uuded `riided `selgä Kod; kena obune Lai; `oĺli mud́u kenä mi̬i̬s Vil; vaist üteldäss ilust obest kenässe Trv; üt́s kenä inimesek olli näo poolest Krk; kenä om pu̬u̬l ilus Ran; ilman om paĺlu `kennu `asju Puh; sa‿lt kina külh Krl; õigõ kenäʔ lääväʔ vi̬i̬l õigõ ilolõ tõõsõʔ Räp || Kass oli ju kena ää söönd (hum vastus kenaks kiitmisele) Kaa; asi kina mina ole, `eite kina kodu veel (vastus kenaks kiitmisele) Emm; kell `kerkib kenä `piäle (ilus tüdruk tekitab iha) Kod
2. hea, meeldiv, korralik (laadilt) seda kenamad `rõõmsamad aega pole minul olnd (leeriajast); täna on kena ilm Jäm; sai suutääve `viina, see tegi nii kena `tundmise Khk; kenat `pääva! Kaa; Kui päike omiku punab, siis on teise päeva kena ilm Pöi; see oo vääga kena `ütlemine; oli kena laps; `laulvad sõukse kena mõlgiga Muh; kina olemeisega inimene Phl; oli nihuke va kena mees Vig; tämä `ütleb kenädi sõnu Khn; see on kena inime, teep kõik mis sa reägid Juu; kena inime aab ilusad juttu Kos; kena ilmaga võis `vihma sadada, ega see kena `ilma ära rikkund Lai; jah, on kenad need aad küll Plt; väga kenä õpetaea temä oĺli KJn; miu `tervis üsnä kenäs korras Kõp; kenä poiss, egä tä ei ole `sände uĺak ollu ei midägi; ta‿m kenä mi̬i̬s, `sände vagane Ran; muidu `ta‿ĺli kenä `tüt́rik, aga ta vańd Nõo; serände kenä ilm om, ei ole küĺm ei lämmi Kam; neo om ka periss kina inemese Krl; `uhkõ `üt́less huultõ otsast, kinä üt́less keele otsast rhvl Se
3. a. maitsev, kõlblik (süüa) nee olid kenad, `kangest kenad rasvased, tursamaksad on `kangest kenad Jäm; säinas pane, pole midagid `keetades kena, aga kui sa ta paned panni pεεl, ära praed, siis ta on üsna kena; äi see [taar] aitas `juua küll, see oli üsna kena `juua Ans; `Tuhli sonk on vöiga kena `süia; pöranda leib `olla kena leib Kaa; se Saarema ölut on kena küll Pha; Kilu on siis irmus kena, kui ta kenast soolatud on; Kana liha on kena, munadest ma‿b ooligi nönda Pöi; nii kenasid `lesti saadi Muh; kena maegu ti̬i̬b KJn; seened on ka üks kenä toidu aine Vil b.  terve, korras; kõlbulik, korralik neid on vahel kenasid puid (mis meri randa ajab); mujal on `keikedel kenamad maad kut sii; tee on täna kena küll, kas veereda raha Khk; täna pole kena kala `ühti, va kapukad on Mus; äga nee (tõrvasöed) pole nii kenad kut miili sööd Kär; kalad said `sumpa `pandud, jää ala `pandi kus nad kenad `seisid Pha; sial `ollid kenad nisu jahud Muh; siin oli kena katuss vi̬i̬l (enne rahet) Äks
4. a. (suurest määrast ja intensiivsusest) Viissada rubla, see ju kena kopikas Jäm; täna sai ikka kena paaru (leili) Khk; `lautas saab kenad raha, aga varane `töusemine; kui kena kaika käde saa, lähe kallale (ussile) Mus; `Sönna oli ösna kena jägu `jäätud (heinu); Sii kena kannikas veel (liha) Pöi; tuleb ikka kenad `vihma Muh; Tegi körvald kina kopiga Emm; siss oĺl mull kat́s tuhand rubla raha ja oĺl ka kraam joba õige kauniss kenä; seo olli joba tol kõrral kaunis kenä kopik Sanb.  topelttäiendina Kena suur oun; Kena `selge ilm; Kena tükk `asja Jäm; kena tume sinine oli (potisinine) Ans; (komm) teeb südame kenaks laheks Khk; korikad olid kenad `puhtad lapid Mus; kenad kuivad einad Kär; Pipar teeb süldile kena ergu meki Pöi; kask oo ju kena `pehme ihuga; kena `lahke jutuga Muh; poiss on paks, kena `jumpsis Käi; nii kena viks viisakas laps Juu; kalmukid tarvitasse küll `kirpude `vastu, neil on kena `vinge lõhn Äks
5. hea, korralik vanast ajast inimesed elasid tükkis `väätimad `moodi kut präägust, niid tükkis kenam Ans; vilja kasu kena Khk; sest oli märgata, et ta `möistus oli kena; odra kasu on `siaste kena Kär; elu oo kenadam kui `enne Aud; Aga siss olli si̬i̬ `aasta küll kauniss kena Hel; `täämbä tunnuss `tervuss üsnä kenä oleva Nõo; kas Liinõl um `tervüss kenä? Urv
6. mugav, tore, mõnus (midagi teha) `kardu·hlid kevade maha tilgutada, kätistega on nii kena Jäm; `Kolde ees oli nii kena sojuta Pöi; oli kena kuulata, kui reht pekseti Mih; Miis om kenä kaeda, kui täl abe iin ja piip suun. naene om kenä kaeda, kui täl tanu pään ja lat́s sülen Nõo; Oĺl nigu kenemb kaedaʔ Urv; kena koht käimla Ma liha ennem `sönna kenase `kohta Pöi
7. imelik, pentsik, narr; inetu, halb o nihuke kena mees, aab nihukest kena juttu Mar; need nii kenad inimesed, ei nendega saa `aśja aeada Mär; küll oo kenä, ei see laps paegal ei seesä Vig; Ära ikki ole kena, `vihma ladiseb `alla ja sa lähed `paĺlalt `väĺla Hää; kui ei taha `öölda, et sa oled loĺlakas, siis `ööldakse: sa oled ikka kena küll oma jutuga Juu; olen kesspaiga põrandad nigu kena oinas (nõutult seismas) JJn; ni̬i̬d oo kenäd inimesed, eenä aal kodo; Mi̬i̬s õli nagu kena, omaette alate Kod; pia lähäb kenast (jaburaks) Ksi; sa olid ka kena inimene, `laśksid ennast petta Lai; aeab kena paha `siia `rinde `alla, valu ja kena, süda paha Plt; kenä on `irmus KJn; õige va kenä oma juttega Trv; Sihante va kenä (napakas) Pst; ei ole `päivä, piĺvitäb ja serände kenä om Ran; sa‿lt nigu kenä `enne, me‿sä‿ss sedävisi teid; ihu läits serätsess kenäss [külmetamisest] Nõo; ku ma kavva istu, siss lätt pää kenas, ei või olla Ote; tu̬u̬ nańõ, t‿om tel `säärdene imelik kina; ja teḱk säänest kenna eĺlü kah; teil om kül‿naid kinnu sõnnu San; sa olt nigu kinä õnnõʔ Urv; kivve `pańte käüssehe jah, tuu oĺl `veiga sääne kinä vikuŕ; tu om nii ḱinä naistõrahvass, piip suuh, priĺliʔ i̬i̬h Se
Vrd hea