[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
hingitsema, hingitsämä ingitsema Jäm(iŋŋ-) Khk Emm Rei Vig Han Tõs Saa Kos Jür Pal Pil KJn/-ä/ SJn; `hingitsemä Kuu; hińgitsemmä, -äm(m)ä spor V; engitsema Tõs Ote, -e Hls Krk(-m) Krl/-ńg-/; engitsama Trv, -ämä Puh Nõo
1. vaevaliselt elama või tegutsema a. vaevu hinges olema, elumärke avaldama; vaevaliselt hingama `Külläp nägüb, kui `kauaks sie viel `hingitsedä `jaksab Kuu; Tal on juba kolm `pääva surmaga `völgu, aga ikka ingitseb veel Rei; Lõiketaimed oo änameste ää kuin, mõni ingitseb veel natuke Han; madalad rinnad. eng `kinni, engitseb Tõs; `Vaeseke on suremas, natuke ingitseb aga Jür; elu alle sehen, engitsess iki vi̬i̬l Krk; Leena ka iks engitseb, ei tiiä `kaugess tedä om Nõo; jäi hingitsemmä vi̬i̬l – es koolõʔ vi̬i̬l Kan; Olõ õi˽tu̬u̬st inäp midägi kõ̭nõlda, tu̬u̬‿m jo˽hińgitsämisel; ma hińgidsi, oodi `surma; Taa‿m jo˽mitu kõ̭rd hińgitsänüʔ, a˽kooluʔ olõ õi˽kohegi Rõu; b. kehvalt elama; kiratsema mesilased ingitsevad aga Pal; eks ma ikki ingitse (ela) ka veikest `viisi KJn; kurgi taemed ingitsevad, ei akka kunagi kasuma SJn c. pikkamisi, innutult tegutsema Ega ta omiku `tööle ei tuln, `lõuna `paiku akkas ingitsema Tõs; ingitseb tü̬ü̬d tehä KJn
2. pikkamisi toimuma a. nõrgalt põlema, hõõguma Tuli ingitseb toores puus Khk; Tuli ainuld vεhe ingitses, päris kustund äi olnd Emm; Lambi tuli ingitseb veel natuke, vist oo eli otsas Han; tuli ingitses tuha all Kos; tuli engitsap Trv; tuli hińgits, hińgits tuhkhavvah ku kõrraga palama nakaśs Räp b. lahtuma viin hingitsäss korgilda arʔ Vas
3. ellu ärkama, elama hakkama siss (madisepäeval) tuleb putukadel ing `sisse, akkavad ingitsema puha Saa; `kärblise akkav engitseme - - keväde akkass tuleme; es looda küll et‿ta `tervess sai, aga akaśs jälle engitsem (paranema) Krk; Nüid sügise nakava nu lilli [mis olid vilja varjus] kah nurmen engitsema ja äitsema Nõo
4. elutsema vi̬i̬ veeren na (konnad) engitsev Hls
1. vaevaliselt elama või tegutsema a. vaevu hinges olema, elumärke avaldama; vaevaliselt hingama `Külläp nägüb, kui `kauaks sie viel `hingitsedä `jaksab Kuu; Tal on juba kolm `pääva surmaga `völgu, aga ikka ingitseb veel Rei; Lõiketaimed oo änameste ää kuin, mõni ingitseb veel natuke Han; madalad rinnad. eng `kinni, engitseb Tõs; `Vaeseke on suremas, natuke ingitseb aga Jür; elu alle sehen, engitsess iki vi̬i̬l Krk; Leena ka iks engitseb, ei tiiä `kaugess tedä om Nõo; jäi hingitsemmä vi̬i̬l – es koolõʔ vi̬i̬l Kan; Olõ õi˽tu̬u̬st inäp midägi kõ̭nõlda, tu̬u̬‿m jo˽hińgitsämisel; ma hińgidsi, oodi `surma; Taa‿m jo˽mitu kõ̭rd hińgitsänüʔ, a˽kooluʔ olõ õi˽kohegi Rõu; b. kehvalt elama; kiratsema mesilased ingitsevad aga Pal; eks ma ikki ingitse (ela) ka veikest `viisi KJn; kurgi taemed ingitsevad, ei akka kunagi kasuma SJn c. pikkamisi, innutult tegutsema Ega ta omiku `tööle ei tuln, `lõuna `paiku akkas ingitsema Tõs; ingitseb tü̬ü̬d tehä KJn
2. pikkamisi toimuma a. nõrgalt põlema, hõõguma Tuli ingitseb toores puus Khk; Tuli ainuld vεhe ingitses, päris kustund äi olnd Emm; Lambi tuli ingitseb veel natuke, vist oo eli otsas Han; tuli ingitses tuha all Kos; tuli engitsap Trv; tuli hińgits, hińgits tuhkhavvah ku kõrraga palama nakaśs Räp b. lahtuma viin hingitsäss korgilda arʔ Vas
3. ellu ärkama, elama hakkama siss (madisepäeval) tuleb putukadel ing `sisse, akkavad ingitsema puha Saa; `kärblise akkav engitseme - - keväde akkass tuleme; es looda küll et‿ta `tervess sai, aga akaśs jälle engitsem (paranema) Krk; Nüid sügise nakava nu lilli [mis olid vilja varjus] kah nurmen engitsema ja äitsema Nõo
4. elutsema vi̬i̬ veeren na (konnad) engitsev Hls
pingul pingul Jäm Pha Muh Rid Mar/pe-/ Mär Kse Tõs Hää Kei Juu JõeK KuuK JMd Koe Iis Trm Plt Nõo, piŋŋul Khk, `piŋŋul Kuu
1. tugevalt sirgus või ümber, survest kummis ohjad oo `liiga piŋŋul Khk; purjed‿o pingul Muh; `riided oo `kangesti `ketsad, oo - - pengul `ümmer Mar; kui ma `keträ, siss lõng piäb olema pingul Tõs; piht oli aluse `külge kruogitud, piha `ümbert oli `äśti pingul JõeK; riiet ei - - `võima [pleegitamisel] `mõĺki jätta, ta piab nii `sirge olema, et ta pingul täieste on KuuK; tärgeldest tõmmati `pastled `ümmer jala, nii et ta ilusti pingul oli Koe; kõht on pingul täis Iis; lükkasid edasi lińgist, kangas oli pingul Plt; Rõiva om kitsass jäänuva, na om nii pingul säĺlän Nõo || pingule purjud tõmmatas pingul Hää Vrd pingal
2. pinges, pinevil piad pingul olema selle `tööga, keik `asju tuleb tehja Pha; mu närvid olid pingul JMd
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|