[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

kinniline kinnili|ne Krk(-n) Ran Nõo Kam Ote Kan Har, kińni- Võn Kan Plv(-lii-) Räp Se, g -se; `kinniline Lüg, kinneline Hel
1. mitteavatud, mittelahtine; kindlalt suletud kinneline [ahi], topelt usse Hel; meräst konna`karpi sa tahat, kas kinnilist vai vallalist Nõo; kellel kińnilise ah́o omma siss - - näet liinan ei olõ `siivritki vaja Võn; päternä olliva päält kinnilise Ote; sääne kińniline annuḿ Kan; päält kińniliseʔ sääntse tüńniʔ Se; kinniline käsi fig (saamatust inimesest) tol ommava vana kinnilise käe Kam || raskesti eralduv või eraldatav rabajaga roobitsedi kinnilist [lina]luud Kam || mul om kinniline raha (suur rahatäht) ma ei saaʔ põraʔ sullõ `andaʔ Har
2. hõivatud, piiratud liikumisvõimalustega on `kinniline inimene, ei saa `tulla Lüg; ma ole seantse kinnilise elu sehen, `juśtku vańg elä kodun Krk; nüüt kińnilist (pidevat) tüüd ei joolõʔ Räp
3. endassesulgunud, ligipääsmatu kinneline inimene ei kõnela, oiap oma taga Hel; nii kinnilise `suuga, `päivi `viisi ei kõnele, kos ta käis vai mes tä tei Ran

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur