[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

karjalane2 karjalane Karja kihelkonna elanik karjalased, ma ole `kuuland jah küll, sedap tεε `ühtid, missest ta tulnd on, nii vähe kuultud Jäm Vrd karilane, karjakas
kus|poolis = kuspool Sedap tee `ükskid ing, kus poolis me oome oleme Kaa
lepp1 lepp g lep|a eP Lei/ĺ-/, spor L, Kod VlPõ eL(n -ṕp Räp Lei; ĺ- Se Kra), leppa (-ä) Jõe Lüg Jõh IisR, lebä Kuu; n, g leppa VNg, leppä Vai(g lebä) lehtpuu; lepa puit Odamme nie lebäd maha Kuu; `värvisivvad leppidega ja pajodega Lüg; lepad `aksid tihelt kasuma Jäm; jöö äärt `mööda kasuvad lepad Vll; lepast `ollid koa kuuru pulgad Muh; lepa otsa poiss (euf vares) Emm; Kui köht `lahti oli, siis näridi lepa `urbi, see tegi köhu `korda Rei; varvust aed oo `tehtud `kuuskedest, leppadest Mih; lepad on piimal; nii algast puud ei ole kui lepp Tor; lepast võis ka [piimapütt] `olla, lepanõu oli väga ea kohe Rap; kus lepp kasvab, seal `öeldakse ea moa olevat Juu; tulin leppadest (lepikust) `väĺla, neli `kitse tuli kaerakõrrest ükstese järel JJn; kui lepad `urbe täis on kevadi, siis on ia rukki vuos VMr; sarap one kua lepä `mu̬u̬du, juanelise lehegä; vana lepp one kärnikline ja krobeda kuarega Kod; obuse loogad `tehti nisukesest puust, mis `paindus - - lepp ei kesta Lai; si̬i̬ om küll lepä ruvidege (rumalake); ku lepä `äitsneve, siss lehmä piim lää alvass Krk; ja ku lepä piimäl om, tulna ää leevä `aasta, noh ku lepä om serätse `valge, nigu `valget udsu täis; lepp om rabe puu - - lääp `katski nigu lõhn Nõo; leṕil omma˽sääntse˽pruuni˽kõllaka˽ripõndusõʔ, nuuʔ ommaki tilgaʔ (urvad) Kan; siss oĺl `kangõ kuum, lepäʔ oĺliʔ ilma lehildäʔ Rõu; lepä˽teivä lihalõ ilosa ńao, kadajaʔ ańniva hää mau Plv; leṕp om palotamesest pia niisama hää kui `kõivge Räp; valge lepp (Alnus incana), must lepp (Alnus glutinosa) must lepp vai sanglepp, sie `kasvab `suurest, `sellest saab `palki ja `laudu `lõigati; `valge lepp ei `kasva sitt `kuigi `suurest, `kuivab `vällä Lüg; teine musta koorega lepp, teine `valge koorega Khk; mustast lepast olid need kausid `tehtud Vll; musta lepa kuorega värmiti Muh; sammlepa või musta lepa `võtsi maha, tegi või masina Var; `valged lepad on väga iad kasuma, mustad lepad ei kasva naa; mustast lepäst katuse `sindrisi lõegatse Tõs; `valgest lepast ei `tehta midagi; roheka koorega on `valge lepp, läks ah́o kütiks PJg; must lepp on sanglepp, sest saab jälle `laudi `saagida Tor; arilik lepp on `valge lepp - - temast pailu muud ei sua kui ahju kütet Amb; Must lepp on tugev puu Kad; `valge lepp ei `kõlba `miśki riistale, täma ei pia vett Trm; mustast lepast saab ka `mööblid tiha, aga `valge lepp on muku põletuse puu Äks; emä lepp ja must lepp, [neist] tetti ummikid `lasse Hls
luhki `luhki Sa Hi Aud lõhki, katki; pooleks, tükkideks käristas kuue `luhki; see (puu) on nii `okslene, sedap saa `luhki; sui kuiv, maa pakatab `luhki, paud sihes Jäm; pailu alt `luhki (hum pikajalgsest mehest) Ans; rätsib `palge `luhki Khk; anesulg sai `luhki `aetud Kär; `öunbu nii `vaages täis, et vajutab oksad `luhki; loom `kaevas teise (looma) küĺje `luhki Mus; Lambi laes läks luhki Kaa; Kosja asi läks luhki Pha; nüid nad aavad sedasi vau `luhki, `kookudega koogivad; lapsed kukkuvad nina `luhki Vll; see nii algas puu, lähäb üsna kenast `luhki Jaa; viherbu ei lähä easti `luhki Aud || fig ull ajab pilli `luhki Khk; Anna pill ullu käde, ull aeb pilli `luhki Käi; süda läheb `luhki Rei Vrd lahki
luuletis luuletis Tõs, -tes Juu, -dis Jäm, g -e tühi jutt, väljamõeldis sedap‿sa `uskuda, se on luuledis Jäm; luuletis oo mud́u üks tühe - - jutt, põle `õige Tõs; eks ta üks ilma `rahva luuletes ja jutt ole Juu; tühi luuletes, mis ta reagib Plt Vrd luule, luuletus

maadleine `maadlei|ne g -se

1. = maa|haigus `maadleised - - vεhesed villid tulevad naha `pεεle Phl
2. toonesepp `maadleised `tiksuvad seina sees, seina palgi sees uks `valge huss. nemad `tεεdvad, et serp on rugide sees käin Phl
Vrd maaljad

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur