[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

karjalane2 karjalane Karja kihelkonna elanik karjalased, ma ole `kuuland jah küll, sedap tεε `ühtid, missest ta tulnd on, nii vähe kuultud Jäm Vrd karilane, karjakas

kus|poolis = kuspool Sedap tee `ükskid ing, kus poolis me oome oleme Kaa

lepp1 lepp g lep|a eP Lei/ĺ-/, -ä spor L, Kod VlPõ eL(n -ṕp Räp Lei; ĺ- Se Kra), leppa (-ä) Jõe Lüg Jõh IisR, lebä Kuu; n, g leppa VNg, leppä Vai(g lebä) lehtpuu; lepa puit Odamme nie lebäd maha Kuu; `värvisivvad leppidega ja pajodega Lüg; lepad `aksid tihelt kasuma Jäm; jöö äärt `mööda kasuvad lepad Vll; lepast `ollid koa kuuru pulgad Muh; lepa otsa poiss (euf vares) Emm; Kui köht `lahti oli, siis näridi lepa `urbi, see tegi köhu `korda Rei; varvust aed oo `tehtud `kuuskedest, leppadest Mih; lepad on piimal; nii algast puud ei ole kui lepp Tor; lepast võis ka [piimapütt] `olla, lepanõu oli väga ea kohe Rap; kus lepp kasvab, seal `öeldakse ea moa olevat Juu; tulin leppadest (lepikust) `väĺla, neli `kitse tuli kaerakõrrest ükstese järel JJn; kui lepad `urbe täis on kevadi, siis on ia rukki vuos VMr; sarap one kua lepä `mu̬u̬du, juanelise lehegä; vana lepp one kärnikline ja krobeda kuarega Kod; obuse loogad `tehti nisukesest puust, mis `paindus - - lepp ei kesta Lai; si̬i̬ om küll lepä ruvidege (rumalake); ku lepä `äitsneve, siss lehmä piim lää alvass Krk; ja ku lepä piimäl om, tulna ää leevä `aasta, noh ku lepä om serätse `valge, nigu `valget udsu täis; lepp om rabe puu - - lääp `katski nigu lõhn Nõo; leṕil omma˽sääntse˽pruuni˽kõllaka˽ripõndusõʔ, nuuʔ ommaki tilgaʔ (urvad) Kan; siss oĺl `kangõ kuum, lepäʔ oĺliʔ ilma lehildäʔ Rõu; lepä˽teivä lihalõ ilosa ńao, kadajaʔ ańniva hää mau Plv; leṕp om palotamesest pia niisama hää kui `kõivge Räp; valge lepp (Alnus incana), must lepp (Alnus glutinosa) must lepp vai sanglepp, sie `kasvab `suurest, `sellest saab `palki ja `laudu `lõigati; `valge lepp ei `kasva sitt `kuigi `suurest, `kuivab `vällä Lüg; teine musta koorega lepp, teine `valge koorega Khk; mustast lepast olid need kausid `tehtud Vll; musta lepa kuorega värmiti Muh; sammlepa või musta lepa `võtsi maha, tegi või masina Var; `valged lepad on väga iad kasuma, mustad lepad ei kasva naa; mustast lepäst katuse `sindrisi lõegatse Tõs; `valgest lepast ei `tehta midagi; roheka koorega on `valge lepp, läks ah́o kütiks PJg; must lepp on sanglepp, sest saab jälle `laudi `saagida Tor; arilik lepp on `valge lepp - - temast pailu muud ei sua kui ahju kütet Amb; Must lepp on tugev puu Kad; `valge lepp ei `kõlba `miśki riistale, täma ei pia vett Trm; mustast lepast saab ka `mööblid tiha, aga `valge lepp on muku põletuse puu Äks; emä lepp ja must lepp, [neist] tetti ummikid `lasse Hls

luhki `luhki Sa Hi Aud lõhki, katki; pooleks, tükkideks käristas kuue `luhki; see (puu) on nii `okslene, sedap saa `luhki; sui kuiv, maa pakatab `luhki, paud sihes Jäm; pailu alt `luhki (hum pikajalgsest mehest) Ans; rätsib `palge `luhki Khk; anesulg sai `luhki `aetud Kär; `öunbu nii `vaages täis, et vajutab oksad `luhki; loom `kaevas teise (looma) küĺje `luhki Mus; Lambi laes läks luhki Kaa; Kosja asi läks luhki Pha; nüid nad aavad sedasi vau `luhki, `kookudega koogivad; lapsed kukkuvad nina `luhki Vll; see nii algas puu, lähäb üsna kenast `luhki Jaa; viherbu ei lähä easti `luhki Aud || fig ull ajab pilli `luhki Khk; Anna pill ullu käde, ull aeb pilli `luhki Käi; süda läheb `luhki Rei Vrd lahki

luuletis luuletis Tõs, -tes Juu, -dis Jäm, g -e tühi jutt, väljamõeldis sedap‿sa `uskuda, se on luuledis Jäm; luuletis oo mud́u üks tühe - - jutt, põle `õige Tõs; eks ta üks ilma `rahva luuletes ja jutt ole Juu; tühi luuletes, mis ta reagib Plt Vrd luule, luuletus

maadleine `maadlei|ne g -se

1. = maa|haigus `maadleised - - vεhesed villid tulevad naha `pεεle Phl

2. toonesepp `maadleised `tiksuvad seina sees, seina palgi sees uks `valge huss. nemad `tεεdvad, et serp on rugide sees käin Phl

Vrd maaljad

pähkel `pähk|el Hel Kam, g -li R Rak VJg IisK TaPõ, -le Jaa Rei L Ris Kei Juu KuuK Ann Tür Pai Pee Kod Ksi VlPõ Trv Pst Hls Nõo, -la Kuu Hlj(n `pähk|al) Kaa Emm Käi Lih Mih Aud Hag Rap Kos Amb JMd JJn Koe Lai Plt Pil; pähel, -äl g `pähk|li LNg Rid Han Var Tõs KuuK, -le Mar Kul Kir Lih Kse Han HaLo Trv Krk Ran, -lä Tõs Khn Puh, -la HMd HaId Koe ViK(n pähal); n, g `pähkli TMr San; g `pähkli KodT Võn Har

1. sarapuu vili ega `pähklad nüüd viel `küpsed ole Hlj; minu `ambad ei süö enamb `pähkli VNg; tämä `lestib `pähklid `vällä, `kuorib `supludest `vällä Lüg; me käisime `pähklel, seal oli ilus `pähklemets Jaa; akkame `pähklid lüdima LNg; enni köesid muhulased sii `pähklid `müimes Vig; üks aenuke pähäl oli puu `otses Lih; sai `pähkli küll, sai korjatud suured seljätääved Var; tüdrukud ikke käisid `pähklil Tõs; `Jõulus `pähkläd igänes mehised näridä Khn; lüdi `pähklad siki sehest `väĺla Aud; lähme `metsa `pähklid noppima Ris; mitu pähält on sika sees, `tõmmame nad sikaga tükkis ää Kei; ei minä sua `pähkelt kat́ti mud́u kui tau `vuamrega Juu; ei saand pähält `kat́ki JõeK; sie (kadakas) on juba kõvem `pähkel, seda ei saa `kervega kätte piltl JJn; `pähkled põle jo veel `valmis Tür; kui odra küps on, siis on `pähklad kua `valmis VMr; lapsed, nied tahavad ikke `pähklid krõbistada IisK; `pähkli ku̬u̬r on kõva, kuare ammussad `kat́ki, ike `ambaga krõks ja krõks; lü̬ü̬ `pähklele `uamriga `piäle, siis suad sisu kätte Kod; vakkade `viisi `kantasse metsäst `pähklid `väĺlä KJn; sarap om `pähklit täis Trv; `väikse ussikse ollive `pähkle `sisse tükkin Hls; ma lää `pähklit lülütem Krk; päheldel om kõva koore Ran; pögsin kasvab, juurikass taga, noorele mekib, vanale ei meki, to‿m pähel Puh Vrd pähe2, pähen, pähes, pähkmäss

2. tamme või kastani vili need (metssead) söövad tamme `pähkleid Kul; `kastani päheltege ütelts `ju̬u̬skjet arstitevet Krk