Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
jutt1 jutt g juta S(
jütt g jüta Hi),
L(kom `jutmega Mar)
Ha JMd VJg Trm Lai Ran Krl; n, g juta Jür Trm KJn Trv;
jutt(
a) g jutta R KuuK1. van, hrl pl nahkrihmad, millega ike härja sarvede külge seoti `ärja juttad VNg;
ikke juttad Jõh;
teinebol `tiislid `olli teine jutt Muh;
ikke `otsas oli niuke ase lõigatud ja siis sial oli auk sies ja sis se jutt `pańdi sit väĺlap̀olt `sisse ja sis pulk tõmmati seia ette, sis ta ei tuld ää. sis `kummagi sarbele sai `pandud kaks `korda selle rihmaga `ümmere. siis olid ärjad ies Nis;
`tiisle `otsas olid `rahkmed, `sarvede `ümber olid jutad JMd;
jutad:
`neskesed laiad rihmad, kaks `toĺli laiad ja üheksa `jalga pikk Trm Vrd jutass,
jutsa2. kuhjamalga aset täitev heintest keerutatud palmik kuhjapea kaitseks luhan es ole `malku saia, sääl pannime alati jutad `pääle. jutt tet́ti äste piḱk, susati tõene ots pulgaga kuhja küĺle `siśse sai aendest keeruteduss Ran
jää|näks puu-uisk, terava otsaga raud puutüki sees, seoti nööriga jala alla Sügise noore jää peal `tehti nuia `püüdu, jää näksid all ja pekseti `augi Pöi
kõõluts kõõluts puuoks, mis seoti loomale kaela liikumistakistuseks kõõluts `pandi `kaela, kahearalene PJg
pehine pehi|ne g -dse kasevits, millega karuäkke lauad kokku seoti pehidseʔ hoie ägli `laudu `kińniʔ - - kõo vitsa˽kokko `kääntü, sinnäʔ `vaihõlõ `pańti lavvaʔ. kat́s pehist oĺl, kat́s pikkä `vitsa Rõu