Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
alla1 `alla üld
I.
adv 1. a. (ruumiliselt) alla, kaetud või alumisse ossa, (millestki) allapoole `kuiva `atru paneme `luomadele `alla;
`loomadel `võetse nahk pealt ää, siis jääb kile kord `alla;
kui õlut köib, siis päŕm `korjab `alla Muh;
rukid `pańdi parsile, siis `kööti `alla, kuivati kuivaks Rid;
ajale `aetasse tugesid `alla, kui aed oo `velto vaond, ja õunpudele `aetasse toed `alla;
vanaste sõideti koa `ratsa, `mindi külässe, siis `võtsid obose `alla Mar;
ma võtan liidi alt tuha `väĺla ja teen tule `alla Vän;
apu leival jääb koa vahest `alla tahu kord;
sooled käeväd `alla (
songa puhul);
ei soand [
teda]
`tõsta, ei soand - - mitte tuult `allagi Juu;
kuhja põhi tehakse `vaĺmis, pannakse agu `alla ehk kiva JõeK;
laps kuseb `alla Sim;
tule kirjota käsi `alla Kod;
särgi jätk tuli `alla ajada, piht `tehti `peeniksest `riidest Pil;
`sinna `aasid vammussalle kasuka ka vi̬i̬l `alla Vil;
vaea kana `audma panna, muna vaa `alla panna Nõo;
timäl oĺl ka - - uma nimi `alla pant Vas b. (millegi) varju võrgud köevad siia `alla (
võrgumajja)
Muh;
`raagjaalune - - pani `tühja kolusid `sinna `alla Mär;
varjualutsel om nüid `vastne katuss pääl, kos võip `turbit `alla panna ja puid Nõo 2. a. (suunalt ülalt) alla, allapoole; madalasse, maha jah nüid ta roogib ette (väga) ega pää seda lund `alla Vll; nεε kui tuleb tüminal trepist `alla Phl; [meri] möönab, lähäb `alla; laseb kõik kõrist `alla, joob kõik ää Phl; `maarjakaśk - - on `alla oksadega PJg; pääv akkab `alla `vierema Ris; [silma] laug liigub ülesse ja `alla Kei; lasen mäest `alla iad `truavi Hag; tuule kää vesi joosev sirinal siĺmast `alla Juu; sügise iĺjaks jäänd odrapiad `kieravad `alla, kahekorra [kõrre otsas] JJn; kukkusin lakast `alla Pee; vikerkaaŕ juob, `tõmmab vett ülesse - - [öeld] kui ta ots lähäb üsna `alla `vasta maad VJg; lõng läks voki kõrist `alla Trm; tõssad sõõla üles pää `kõsta, siält lahed teräd `alla `tu̬u̬le `piäle; suured kalaluud süäväd [kanad] `alla Kod; peru obene, tule mäkke `alla perset `pildun iki Krk; rinna luu om siin rinna i̬i̬n üleväld `alla Ran; `riśti ju̬u̬nt [seelikud] tuĺlivaʔ perän, `alla ju̬u̬nt (pikitriipu) oĺliʔ vanambil Kan; päiv `veerüss jo `alla; häŕm lask `langa `mü̬ü̬dä `alla ja üless Har; säńgün `istun tulõ paremb uni, sõ̭ss t́sangahhass pia nõ̭na `alla; `poiskõnõ sattõ puu otsast `alla ku roṕin Rõu; `serbäʔ `piimä `pääle, sõss lätt kaalast `alla; `kaska siiloʔ läävä üleväst `alla Plv; kui [tainas] parass hapu, sõ̭s satass leib `alla Räp; atuss om jo ar `alla sikat; kuu lät́s ar jo `alla Se; [vilja] pääʔ lamenevaʔ `alla ku ummaʔ rasõhhabaʔ `olgõ; [sea] kõrvaʔ är ribahhanu `alla kõrvaʔ, tõõsil um `pistü kõrvaʔ Lut || Ela see kaua änam `öhti, ta on põsed kõik `alla lasnd (lohku vajunud) Pöi; võtab `alla tätta nii `kangeste kui lah́aks jääb, kas siis loom või inimene Mar; näust `alla tõmmand Koe; mõne obuse kael on nõdus - - `rangide kohast võtab `alla Lai; küll on aga näost `alla läind Plt || ette, vahele (töötlemiseks) Mis `autud `lasvad pärisest, katsu eest äe. Et äi jää `alla Pöi; sügise olin masina pial `viĺla `alla panemas; `lasksin `viĺla `alla masina kõrisse Kos; meil õli lina masin, lipima (loopisime) `kolkmid `alla Kod; enamast ma ikke maśsina pial olin, ma `laśsin `alla Pal b. (lähemalt kohta määratlev) `ümbrikud - - nee olid `alla ännani Krj; vesi läin [kaevus] `alla madalase Tõs; läind `alla tuppa PJg; `alla `seia kui saue `maasse tegime, siis ernes `kasvas tugev, aga ei kiend `pehmeks Koe; `kanga võllas, kost kangas `alla pakku lähäb Kod; läme `alla sulastare manu; nurme otsa lääve kodu, majade manu `alla; [vihma] u̬u̬ `vaijiv kiḱk `alla `põhja Krk; minev`aasta olli meil küll `alla niidu ilus ein kasunu Hel; säält mäe alt ju̬u̬sk oea `alla `järve Ote; mi˽lät́si `alla jõkkõ hainalõ, Keretü su̬u̬n jõeveeren oĺl meil hainamaa Urv; ma joosi ilma `ammõndõ `alla (all mäeveerul asuva tare juurde) Krl; `alla kua manu `viidi tuli; Mat́simäe tütäŕ tuĺl ka˽siiä `alla `pu̬u̬t́i Har; ku [põlle] nööri˽pikembä, ribatuss kõtu pääle `alla Rõu c. teat suunas või suunast allapoole, kaugemale palgiparved lastasse jõge `mööda `alla Mar; tuul viib laeva `alla, ei soa midagi teha Ris; läks `muandit `alla Juu; või vit́sikud lähnud ku `ti̬i̬derattad müdä vett `alla Kod; Liguski soo, `Reasverest `alla `minna Lai; kõppeterad ehk alusterad, mis tuul `alla lükkas, `kaugemalle Plt; loodsikega käi `kaugele jõe `vi̬i̬rde - - peri vett viib vu̬u̬g esi `alla; Jõesu̬u̬ `luhta pidi `alla minnä Palupõhja poole Ran; ku `tuulama `naati - - sõ̭ss `pańti sari `värrede `pääle, agana˽lät́siväʔ tuulõga `alla Räp; iä lätt `alla (jääminekust); vesi ju̬u̬sk tsoŕri pite `alla Se d. randa, kaldale; sadamasse mere `ummikas käib `alla, siis tuleb mere pääld ida `pohjast kova torm - - `laine käib `alla, `rannale Kuu; Madal, laevad äi saa`alla Pöi; Tuul on küll vaikind, ära `präägu käib veel nii `kange lokse `alla, vastu kallast et Emm; loots jo se, kes laevad `kõrgest mere piält `alla toob Tõs; järve tuul ajab vie `alla; saaniga tuuasse kalad järvelt `alla Trm
3. omale kohale allasendisse; külge, kinni nakid, nee, `missega tallad `alla lüiakse Krj; kui lühike säŕk oo, siis `aetse alane `alla. alane õmmeltse särgi `külge Muh; jεε rovad `panta `alla, `käida noodal ja Emm; mine `rauta obone ää, löö rauad `alla Mar; kui `pastlel on auk sees, `pańdi talokas `alla Kul; raudtald `lüäkse `alla laevalõ Khn; uurin uied `uurded, siis saab põhe `alla `pantud Aud; jää kambakad - - akkavad `alla, obusel kah Hää; Lehmad olid `kontidega `aiged, taht `jalgu `alla võtta Kei; `voatame, kas kardulest on koa `alla löönd juba Juu; ma lõin ise omale `saapa tallad `alla Pee; `reele panivad ka kudagi rauad `alla Lai; lumi on sula, obesel akkavad pangad `kangesti `alla KJn; iile jää ei piä `jalgu all, pane jalaravva `alla Ran; servä maha `aada `laudul, siss omm ää põrmandut `alla panna; kui rataste teĺg `katski läits, siss jäi `ku̬u̬rma ti̬i̬ `pääle, seeni‿gu `vastne teĺg `viidi `alla Nõo
4. (välj olukorda, millestki hõivatud olemist) ma pani `eese `kenni `senna `alla ühna (võtsin mingi töö või kohustuse enese peale) Mar
5. (välj suhet, määra, hulka) a. vähem (kui) põle veel kuue `kümnene mette tä `alla ikke Mar; need teĺled on paarisaja `aastased, või on natuke `alla JJn; kahessa `aŕsinat läks üli`konda, jäi siis ivake üle ehk `alla Trm b. vähemaks üks table·t́t ei võtagi änam valu `alla Rid; see võtaks täst tüki `alla (väärikust vähemaks) Mar; juba viiendämä `aasta sui käisid [talupojad] `reńti `alla `teĺlimas Vig; eks sa jäta `alla, eks sa alanda `inda koa natuke Juu; ind läks `alla Plt; kuu `lü̬ü̬di `alla, sai tävvess säntsel pääväl lüvväss kuu alla, kuu jääss jo vähäbäss Se
6. (verbi tähendust modifitseerivalt, möönduse tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist jne väljendav) kui kaks tükki nönda `jönni aeavad, siis teine jätab `viimaks `järge, eidab `alla, kes targem on Vll; on teina `kangem, sa pead ikka `alla `andma; jähi teisest `alla Emm; `ańtsin nüid `talle `alla, kaua ma ikke `vasta `vaidlen Juu; Mia ole ka `kange, ega `miagi tälle `alla ei anna, ku mul `õiguss om; ku `nääsklevä, siss temä om kõhnemb, jääb iks `alla Nõo; Pätt om üts allakäünüʔ inemine, kes varastass ja valõtass Vas
7. (välj aega) eel, enne, ette oli sedasi olnd, et pulmad olid [tüdrukul] `iljaks jäänd, kaks tükki oli ̀alla tolemas (kaksikud olid sündimas) Rei; ma anna `raagu `alla (kergest einest enne suuremat söömist) Phl; viinaklaaś `enne `alla ja liha ja kardulest `piale ja Kei; naesed käevad enne saanas, naesed käevad `alla Pal; ańd meele `süvvä ja ańd `viina `alla Nõo
II.
postp 1. a. (kellegi, millegi) alla, alumisse ossa; (millestki) allapoole, madalamale puude `alla on kukkund `öuni Vll;
Laudi `päelne arja `alla [
põhku]
täis Pöi;
noorik `pandi ojo `alla, et ta pale‿ss paista Muh;
särgi krae tuleb kurgu `alla, nööbiga `kinni;
see oo siss `loodo tä surm kui tä puu `alla jähi Mar;
panin `kerve koa ree `põhja eente `alla;
mine sa pista tuld natuke pliida ~ paja `alla Mär;
säŕgi jätk `aetasse - - säŕgi `alla Kse;
tuulispask viis eenasao ülesse `taeva `alla Mih;
udi oo pikk ritp, kellega talvel `võrkusi jea `alla `aetse Aud;
Käi kaśsi saba `alla (
tõrjutakse tüütut)
Hää;
vii si pahn eläde `alla Saa;
iline `vaatab saba `alla, varane pugu `alla JõeK;
`mõisas käisime tööl, õnneks oli, kui saime tiumehe kuueõlma `alla magama Ann;
kerstud - - old kaane `alla `kangid täis;
`puhtad terad tulid `sõnna sarja `alla ja tuul aas aganad `eemalle Tür;
viis `kirve aseme serva `alla IisK;
tapid uśsi ärä agude `alla;
ei tiä mes mulle jala põhja `alla sorganud Kod;
pind läks küine `alla KJn;
ja saeva aenad katusse `alla üless, jälle tõsteti [
kuhja]
katuss `kõrgõmbale Ran;
panni vana `kaskaturgi küĺle `alla;
võt́t raamatu `kańgla alla Puh;
roti vedäsivä põrmandu `alla kõ̭ik `rõiva Nõo;
peenikeist hako‿m hüä paa alla aiaʔ;
muldhiŕs kivest `koetass saina `alla Se b. (millegi) sisse `köömne varred pannasse õlle `alla, raba `alla Muh;
ma suren ää, lähän mulla `alla Mar;
paŕt läks vee `alla Kse;
lähäb vee `põhja mere `alla Var;
oless äbi peräst vai maa `alla vajonu Ran;
tõene kinnass om kadunu nigu maa `alla Nõo c. varjualusesse, (millegi) varju läksime nabra `alla `varju Vll;
vanad `kroami korjati roagealla Pöi;
võrgud pannasse `randas maa (
võrgumaja)
`alla ;
lõhu se puu ää, mis ma ula `alla `panni Muh;
`oĺlid kraami tuast kõik `väĺla roovi `alla `kannu Hää;
ei ole `kohta, kus lähäd, mine metsa kuuse `alla Ris;
pää läks `pilve `alla JMd;
tańtsiti - -reie all. läksime aga - - reie `alla kokku Kad;
siis ei tõhi tuli`u̬u̬ne `alla `minnä, si̬i̬ kedä [
uss]
naalanud Kod;
lähme sinna sarapuu `alla. sääl om ää varis `istu Nõo 2. (millegi) lähedale, juurde Läks obust Äiukivi `alla viima Pöi; ma vähe lase uulde `alla [viina] Muh; `silmde `alla `panne kui ta luges Phl; kui oli rehkenduse tuńd, saadeti sind suure `tahvli `alla Rid; kui `lähtväd tülisse [öeld], et ää sa mette mo silma `alla εnam tule Mar; eenä saod - - väed kueha alla Vig; `Vatla raba lähäb Pärnu linna `alla `väĺla Kse; Salaja oma nina `alla (omaette, vaikselt) kirub; on käsk, et ärjad `süüma pannass einamaa pääl põllu alla Hää; jääb ukse `alla `seisma, ei tule `kaugemale `ühti Juu; vanal aal `tehti lõke ahju suu `alla, kui `peĺti viel ei old Kos; ikke kiige `alla läksid pühabä ja paupääva `õhta Ann; ujus `kalda `alla Trm; kägo `lendäb `akna `alla ja kukub - - kõhe `kamri; kõik `tüksimä Anne suu `alla magama Kod; tuli `mulle seda nina `alla `ütlema, et mina olema tema koŕvi ära võtt Lai; lähme `köstrei `alla ueuma KJn; valu lei `rindu `alla Ran
3. (päri)suunas; poole `viska `soola iga tuule `alla, siis kaduvad `visked ää Muh; [luiged] panevad sia pöhja `alla Noa; mõnikord kõue elmaga tuul pööräb pilve `alla ja vihm tuleb siis kohe Mar; panima obesed suetsu `alla, üks siäsk ei tullud [hobustele kallale] Kod; tuulutamese all tuule `alla jäävad `kerged perad, tuule aab ni̬i̬d `i̬i̬mal Vil
4. omale kohale või paigale (allasendisse) külge, kinni lume klomp `korjas obusele jala `alla Jõe; trits `pantaks menikord teise jala `alla ja jεεraud teise jala `alla Käi; sula lumi jääb `jalgade `alla Kad; `kampel on see, mis obuse jala `alla akkab sula lumega SJn
5. (välj tegevus- või mõjusfääri, kuuluvust) a. olukorda, seisundisse; tegevusobjektiks; (kellegi, millegi) mõjusfääri, võimusesse vahest `jäite `vihma `alla ja - - `kuivad `einad jäid maha Jõe; sie asi tuleb ühe `kõrra kõne `alla Jõh; `numbri poisid `läksid ikka liisu `alla Khk; [hobune] lähäb maha `löömese `alla, `kautamese `alla Pha; sa lähed selle asja pärast veel `kohtu `alla Vll; Tohi mite `öhta püme `alla `jääja; Talud läksid - - maksu `alla Pöi; ma vii tibud tapu `alla Muh; kõik läks müima `alla, seapoeg või `miskid muu Rid; enni `pańdi soldatid kroonu teenistuses püśsi `alla Mär; va paper [raha], see lüjässe ike `ümmer, ja inimest jääbäd kah́o alla; kimbust läks lina sis `rookmese alla Vig; teist süi `alla aeama (süüdistama) Mih; nekruudid läksid `Pärnu `linna `numri `alla Tõs; Mine siä tänä lehmä `alla (lüpsma) Khn; olen oma `tütred juba tanu `alla pand, `tütred jo mehel kõik PJg; ma jää kurja kubja `alla, kurja kubja kepi `alla rhvl Hää; ta läks `linna `tohtre `alla; kohad läksid ostu `alla Ris; saime maja juba katuse `alla Nis; kõik juadikud ja laisad pannasse tüe alla Iis; annan raha tämä uole `alla; käib `tostri `alla, one vigane ja `aige; kõik kõrvalised ti̬i̬d `pańti nüid `kruusamise `alla Kod; seda ei `võetud jutu `allagi, ei `tehtud juttugi sellest Lai; oĺli linaarimene, iga ommiku kell kaks lina `alla SJn; kui `oĺli vihmane siis tet́ti lina äǵli `alla, muidu `laśti aŕk adraga õhukseld, `tet́ti adra `alla Ran; nemä jäivä `kohtu alla (kohus jäi pooleli) Puh; emä läits `vande `alla ja vańd Nõo; lat́s tahass nime `alla pana, viimäte sureb ärä TMr; mis `niitmise `alla lät́s, tu̬u̬ olli niidu ain Kam; ma tuĺli naist `palvusõ `alla `panma (et õpetaja kirikus naise eest paluks) Plv || ette, vahele; töötlusse nee oo paljast vilja `uiped, ulata vikati `allagid; mees jähi massina `alla Muh; pane obu äge `alla (ette) Rei; need lenad nii veletsad, ää mädand, need `lähtvad kõik lõugeti `alla Mar; kaks suvet panin `viĺja masina `alla Ann; obused piavad `niuksed olema, et nad `tallavad uńdi `jalge `alla Tür; lased villad uńdi `alla, se kisub `pieneks Sim; vili - - tu̬u̬ läits triigipuu `alla (viljavakk lükati triikpuuga tasaseks) Ran b. (kellegi, millegi) alluvusse, haldusse; käsutusse, juhtimisele `andis teise ärra `alla, läks teise ärra `juure [teenima] Emm; mina jähin sandi saksa `alla rhvl Phl; `vaenlane võt́tis kańtsi oma `alla Mär; vene kotkas võtn selle `laastõt mua oma `alla, rotsi käest võtn ää Khn; karjakud ja karjanaesed köisid tä (mõisa aidamehe) `alla Aud; kus pere `kohtas oli `rohkem inimesi, siis `pańdi tret́siku `alla `tööle, said raha Juu; vanass lapsed kääsid egä `lauba `ku̬u̬l`meistri `alla, kääsid `näitämä Kod; Kalana käis Pajosi mõisa `alla Plt; piät hinnäst alandamma tõsõ `alla Plv || (klassifitseeriv, osutav) viu `alla läksid veel `ummes viie`kümne sendised [angerjad]; see mõisteti surma süi `alla Muh; kui `kruńti `pańdi siis `Lepnapurre küla jäi Kurgvere küla nime `alla Rak; raba ja eenäm, kõik käib eenämu nime `alla Kod; kui põrsass juba puudane on, siis lähäb kesiku nime `alla Äks; üless`ostja `reńtsiva aia ärä, õonad ja marjad lätsivä üte rendi `alla; soolikud ja magu, südä ja kops, ni̬i̬ kõik käevä sisikonna `alla Ran c. (millegagi) hõlmatud, täidetud (olekusse); (kellegi, millegi) kasutusse; (millegi) jaoks, tarbeks Rugi kõrs sahati ikka kõige esiti ää, see läks teise `oasta `jälle odra `alla; Singi leki `ämber piima `alla äi `aita, teeb singi maigu `sisse Pöi; nõu pannasse naa vee `alla, et tä turraks lähäb Mar; kesa jääb `ingama ja päävatama, ei saa mete sui`viĺla `alla `tehtud Vig; kõige jämedamast [takkudest] `tehti siis kotid `kartuli `alla Tõs; see [heinamaatükk] on `kaskede `alla jäänd JJn; pani kõik oma raha `veśkite `alla `kinni VMr; jääb paelu tegemata eenämid, kasvavad metsa `alla ja Kõp; Ta om lai nigu üits ruga - - mitma inimese ruumi võtab endä alla Nõo
6. (välj aega) eel, enne Kiedetud `silgud - - `piimasuppi `alla Jõe; võta `viina koa sööma `alla Muh; löövad `risti ette, söömä `alla ja `söömä `peale Mar; ta jõi sööma `alla Kos; tieme rukid `kortuse `alla VJg; Viis troppi [arstirohtu] süegi `alla Trm
7. (välj umbkaudset mõõtu või määra) elu kinnitasin saea krooni `alla Kul; inimesile `ańti mua `suurduse järele kas vakaalune ehk puale vaka `alla [vilja koristada], mes üvä sul õli elädä, võta tämäle (mõisnikule) `kartulid puale vaka `alla, `einu kahe vaka `alla, rükkid kahe vaka `alla; kui vakamua vaka `alla teed linud, siis oo muailm näid Kod; siin om kuhja `alla aenamaad küll, siit saab üits kuhi `ainu; siit saab `mitma kuhja `alla `ainu, vai kuhja jagu Rak
8. (välj viisi, korda) Ilma sõa aigu käesivä Nõo vene keŕku papp ja luteri keŕku pastur Elvän tõene tõese alla koolimajan jutust ütlemän Nõo
III.
prep 1. a. (millestki) allapoole, madalamassse; allpool, madalamas pää jo `alla lõunat, lõuna mööda (
kella 14-16 paiku)
Mar;
meeste säŕk oli natuke `alla põlve Mär;
tüdrukud läksid [
jõkke]
`piale tammi, aga poiss läks `alla tammi Ann;
`ruaśke muad `alla`kalda õli saun Kod;
mul onu - - tol `alla `põĺvi `küindusiva käe; [
reht]
küteti, aur tulli `alla pardepuole Ran b. (millegi) sisse, sees `teised on juo `alla `mulla, mina `üksi`päine ikke olen VNg;
lähen linu `matma, et ligu `alla vaos, `alla vett Aud c. (millegi) lähedale, juurde tuli mere piält maha, tuli laevaga või paadiga `mäele, `alla `kalda Tõs 2. (välj suunda) päri, mööda maja `paĺka piab `alla `pääva `lasma, siis ei lähä koid `sisse Jõe; `Alla tuult oli purjuga ea `minna, `küĺge tuult sai ka veel kuidagi Pöi; lei külg on `alla tuule parras Emm; kui [võrgu] kiht`voogu ehk `alla`voogu lasen, sis jääb ilusti Rid; parved `lastakse `mõndakümmend `versta alla vett `alla Mär; obusel `kergem `alla mäge `menna Kir; `alla tuule läks kõlu ja aganas Mih; `vastu`pääva käibad kõik kruud `lahti, `alla`pääva käibad `kinni Nis; köis lähäb - - vie juoksu järel `alla vuod HMd; `peoga küliti `alla tuule Juu; puu, mis `easti `lõhki läheb, soab `alla tuult ja pääva taha `lastud Kos; sial jõepial - - siis läksid [jäätükil] `allavett kista kuhu kohe Koe; `lõime `lõnga - - `alla kää kedrasivad VMr; tie lähäb ülesse mää ja `alla mää VJg; `alla tuule lähäb ike suits Kod; kui läks `koormaga `alla mäge, siis sidus ühe ratta `kińni Lai; `alla tuule ja `piäle tuule KJn; sõ̭ss nakass kõ̭ik elu `allamäge `kiskma (ebaõnnestuma) Nõo; sõidami alla ~ peri kallast San; ku `leibä lõõgate, sõ̭ss aganaʔ `lińtseväʔ, sõ̭ss pidi `alla tuulõ `hoitma, muud́o puru lät́s `silmä Räp
3. (välj määra, hulka, suhet) vähem (kui) `alla sadat samu Jõe; Alla möödu mihed (väikesed poisid) kasigu koju; se on `alla iga, seda `kohtunek äi karista ka end Emm; kül‿tä täib vist anda jah sool `alla inna Mar; `küine panemesega `saagi allakolme inimese Vig; ma oli `alla kümmet `aastad Pär; sii on `alla naela, põle `naela `täiski mitte Juu; `alla kolme `aasta obune on sälg JõeK; ratas on nõnna `alla jala paksuti Amb; sudakaid `alla kaksteist `tolli ei `lasta `püida Trm; [hargi] vaŕs `olli nii, et parass `tõsta, `alla süllä Ran; ega paĺlu es ole toda `langa, `alla nagla `olli Nõo; `alla üte `küündre ei saaʔ; `alla `aeśta ma `kaupa ei ti̬i̬ Plv; alal nagla om Se
4. (välj aega) eel; enne ma oli ikka `alla `kooli (
ei käinud veel koolis)
Kse;
puul on noor loom, `alla `lüpsi Ris;
`alla `leerimest on plika, `peale `leerimest on tüdruk Kir
mõõt mõõt g mõõdu Pöi Tõs Khn Tor Hää Kod Ksi KJn Trv Hls(n mõ̭õ̭t) Krk(g mõõdi) TLä(n mõ̭õ̭t) Võn San V(n mõ̭õ̭t), `mõõdu Lüg; mõet g mõedu Pöi Muh hajusalt Lä(g mõedo LNg Mar) KPõ, Iis Trm Äks Plt SJn; mööt g mööd|u SaLä Kär Pha Vll(-öe-) Emm Rei Ris, -o Käi; miet g `miedu Jõe Kuu VNg/n `mietu/; moet g moedu Ris, `moedu Hlj Vai; muet g `muedu Jõe Hlj VNg
1. mõõtevahend (hrl mahumõõt); mõõdutäis sügüsene kilu old `kallis, sen iest saand juo ige viis kuni `kümme `rupla `miedust; nii suur kuhi [kalu] pidi olema `miedul pääl, et akkas juba varisema, siis oli täüs miet; Sada `mietu kalu toi vene ärä küll Kuu; kui mul oli viis `vorku meres ja - - igas ühes kala sies, siis mina sain igast `vorgust ühe `muedu VNg; ku kõvaste `kartulid sinne `mõõtu pani, siis `üeldi, et `suure `mõõduga `andas Lüg; Sie on puu mõet, `pliidi puid `saagin, `selle panen `piale, tulevad ühe pikkused IisR; see oo avarasti toobine mööt; mööt `räimi maksab ühe rooni Khk; mööt on neli matti vöi kümme `toopi, see üks puhas Kär; Mõõt oli mõõt, ikka täis tääve `vastu `anti kalu ja `vilja Pöi; vahel‿o kolm neli `mõetu `räime sehes Muh; vilja möödod ika keige änam on Käi; ma sai neli `mõetu `silku Mar; `toodi mõni kolmkümmend `mõetu [kalu] Kse; mõõt oo `riiki, oo ääregä `riiki, põle `kuhja piäl Tõs; mis mõõduga annad, selle mõõduga saad tagasi Tor; kui `kaupmehed [kilu] `suolasid, oli mõet viiskümmend kopika HMd; see [on] vilja mõet, kui `keegi mõedu `tahtis, eks ta siis soand mõedu täie Kos; mitu `mõetu lähäb `sinna `ämbrisse JMd; puol `tündert on kot́t kartulid, me jo tunneme kot́i `mõetu JJn; koredalt `pandud `silku läheb vähä `mõetu Kad; jõema mõõdu `viina pualess; jänesse vurrud õlema jänesse mõõt, kui vurrud `sünmä läbi aia, siis tämä ise kua Kod; üits `tõissku `mõ̭õ̭tu pannas `rüüsi ja üits mõ̭õ̭t pannas simenti (ehitussegule) Hls; kohvi tetäss, pannass sigurit, rügi ja nisusit, egät üit́s jagu, üit́s mõõt Krk; ennembide `olli kõrdsiden viina mõõdud, `väike klaas maśs kolm `kopkat Ran; anna mulle üits mõ̭õ̭t rükki; pane üits `katsandik pääle, muedu ei anna `mõ̭õ̭tu `väĺlä Nõo; `ośti üte mõõdu tävve ubiniid Krl; vass, iks mõõdõti pikembä sõrmõga, sõ̭ss om iks tu̬u̬ tävveline mõ̭õ̭t Har; mul lät́s lehm näide vilänukka, mi ańni mõõdu `heŕniid; `Puhta terä˽`pańti puu `köhvliga˽`mõõtu ja mõõdust valõti kot́ti; ma jätä tasomadaʔ, jummaĺ tasogu sullõ tävve mõõdugaʔ Rõu; esä pańd üt́s tõiśskümme `mõ̭õ̭tu nissa pääle, lät́s `püüd́lit `lü̬ü̬mä; nu̬u̬˽ka käveʔ maŕah - - paaŕ `mõ̭õ̭ta (ppl) küll oĺl noid `maŕju Vas; `Viĺjä vanast `müüde mõõdu ja vakagaʔ, puudõst ja naglost tiiä es vanast `kiäke˽midägeʔ; Nissu tet́te meil `väega˽veed́üʔ, külvete tu̬u̬ mõ̭õ̭t vai paaŕ talv pääle Räp; mõ̭õ̭t rüḱi Se
2. mõõtühik miet, sie on kilimit Jõe; külmut on vilja mööt Khk; Rootsi möödud on ikka änam olnd Kär; sii oo Talina vakad Mar; üks adrama oli vana maa mõet Kul; Linapuńt, kakskümmend `naela, üks leesikas, ni̬i̬d `oĺlid selle`aegsed mõõdud Hää; pää mõõt olli iki küünär, meil olli siin iki Riia mõõdu Krk; pu̬u̬l vakka, kolmandik, veerand, kuvvendik vakka, ni mõõdud olliva magasi aedan Ran; vakamaa `olli `rahva suun - - aga kroonu mõ̭õ̭t `olli tessätii·n Nõo; maad mõõdetass ruut mõõduga, sülläga Plv || piltl mõõdupuu suu one südame `mietu VNg; suu olna `süäme mõõt Ran
3. mõõde või mõõtmed `Mõõdud võttis paberiga - - neli `mõõtu oli kinkseppal Lüg; ma lasi möödu `järge teha; tüńn, see ka ilma mööduta kiha Khk; Mõõt pole ikka `õige olnd, kudas ta (kasukas) muidu nii suur `tehti; Korra `perse `mõõtu võtta (peksa anda), küll siis akkab sõna `kuulma piltl Pöi; Alla möödu mihed (poisid) kasigu kuju Emm; Vörgu lina koodi vörgulöngast vörkargi pääl nii tihede `silmadega, kui kalasi oli - - iga kala jäuks oli oma silma mööt Rei; `antasse `mõeto ja siiss tehässe [riideid] Mar; rätsep tegi `riided ilma mõõduta, ei `võtngi `mõõtu; kis aru`saajad oo, võtavad isäst ja emäst koa ikke `mõõtu (eeskuju) Tõs; riie annab mõõdu `väĺla (jagub) Tor; siis `tehtaks laua peal kaarede mööt (paadi tegemisel) Ris; ta (külarätsep) võt́tis niidiga `mõetu ja `tõmmas sõlmed `sisse Kos; Seal oli üks kinksepp ja peremees - - `ütles `mulle kohe, et - - lase mõet ää võtta ja las tehakse sulle `suapad JJn; `õmlesin teistele kua, `võt́sin inimese järel mõedu ja siis snit́tide järel `lõikasin VMr; `koormal `kindlad `mõetu ei õld, mõni õli suurem, mõni õli `veiksem Trm; teki kiŕjäd kuduti mõõdu järele Kod; mõet oli `antud, kui suur tiha Äks; ega kuhjal ei old `mõetu, kuhi `tehti kudas `eina `jätkus Plt; si̬i̬ om peris `parra mõõduge Hls; ma lää `rätsepa manu `mõõti `anme, vaja om `vastsit `rõõvit tetä Krk; üleväld otsast tetti säŕk mõõdu `perrä, aga alt `olli laǵa; egass ni̬i̬ lombi `onte mõõdu all ei ole, üitskõrd om suur loḿp ja tõine kõrd om `väike loḿp Nõo; tanol oĺli˽tutu˽tettü, näil es olõki märästki `mõ̭õ̭tu; herr mat́te pütütävve `kulda kolma mäe `vaihõlõ, egast mäest oĺl üte`võrdne mõ̭õ̭t Räp || piltl `Kiele`murre oli neil (Pudisoo inimestel) `toine kui peris `randlastel, `ansid peris maamihe `miedu `väljä Kuu; `Sõitas jo `teine `uuve `saaniga `kośja küll, aga jo siis ei and `mõetu `väĺja, `tütruk `ütles ära IisR
4. hulk, kogus, määr; piir Miet sai täüs ja `kannadus `katkes Kuu; mina sain ka lohe vähesel `moedul Hlj; iga asjaga peab `mõetu pidama Rid; pulmad olid kolm `pääva - - kolm ja neli, sedasi naa kudas nad `kuskil `peeti, ega nad mõeduga põln Lih; karjapoisi pää oli pikk, ikka pääva tõusust pääva loojani, kaheksateist `tuńdi `päävas, sie oli karjapoisi mõet Kos; `kruami õssan suuremal mõõdul Kod; egass armul `mõõtu olnud Ksi; pea ometi `mõõtu KJn; kes suurõl mõõdul käve, tol oĺl obõnõ kah (rändkaupmehest) Võn
5. mõõtmine, mõõdistus kut niid `jälle maade möödud pärast olid, siis möödeti meite kodune aid üles Ans; meil sii müdu `aastad juba mööt käsil Khk; kui möet oli, siis innati maad ka ää Vll; ja siis on mua mõedu aal - - kõik [talud] laiali lahutud Koe; oli last koha era`mahti ära `mõeta, ei jõund uodata kruonu `mõetu, milla sie tuleb Kad || `Ütle jäl˽tu̬u̬d `mu̬u̬du, et mõ̭õ̭t oĺl täl siĺmän ja `tunmine käe seen Urv