[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

hingama `inga|ma, ‑da spor RId Sa Hi, Ris KuuK Iis, ingata Rei L(‑äta Mar) K I, iŋŋ- Jõe/`i‑/ S(h- Phl) Rid VJg; `ingämä, ingätä Kod KJn; `hińgäm(m)ä, ‑ng-, hingädäʔ, hińgädäʔ, ‑täʔ V(`[h]ińgäme,[h]ińgädeʔ, ‑teʔ Krl; `hingamma, hingadaʔ Har); `hinge|mä, ‑dä Kuu; `ińgeme Hel; tn `ińgämene Vil; `enga|ma, ‑da RId(`eŋŋada Lüg), engata Tõs Aud Hää; `engämä, `engädä, `eŋŋ- Lüg Vai, engätä Khn; `engämä (‑ńg‑), engätä (‑ńg‑) Var Tõs M(‑m[e], ‑te, ‑de) T(eńgata TMr; `engäme, engäde San) Krl/‑me, ‑de/; `engäma; engädä; pr (sa) `jengadõ, (ta) `jengä Lei
1. hingama a. sisse või välja hingama, hingamisliigutusi tegema aga tema (hüljes) on `ingaja elajas, tahab `välja `tulla `ingama Jõe; `karvad (harjased) `kasvand `rindude, ei saa laps üväst `engada, kui nied `rindu `jääväd Jõh; moni `engä `raskeld, moni `engä et ei `kuulugi Vai; ning siis see `ingas seda [toapühkmete] `suitsu `sisse ning see sai sellest `terveks `jälle Jäm; `ülged käivad mere `aukudest `ingamas Krj; körist `ingeda; körest saab läbi ingat Emm; [surija] `ingab `väljapole Käi; õhk mis iŋŋatasse Rid; noh tä südämest `ingab (lõõtsutab) Mar; õpib `kõrvist `engama (ei kannata suitsu) Hää; Siga `ingab iga arjase vahelt = keris Hää; kui nohu on, siss ei saa `sõõrmetest ingata, siss tuleb suust ingata Saa; ta (karjus) pidi `inge pidama [pasunat puhudes], ega ta ingata `tohtind sialt siis Amb; kuku viel [lambaniitmisel] kummuli, saa lammaski `ingama JJn; kala `ingab lõpuste vahelt Trm; kopsoga `ingäd; sinä `ingäd `liikva `lehki suuss `väĺjä Kod; jäŕv om ummussen ‑ ‑ tei [jäässe] augu, kala tullive `eńgämä Trv; `engäb nagu läbi õle kõrre, nõnda `raskest Hls; rinna om `kinni, ei saa engäte Krk; ku ma `eńgä, siss `suskap küĺle sehen; kuuli et, imelikult eńgäss Nõo; Ma käesi väĺlän `värsket `õhku `eńgämän Rõn; `hinga sa˽ka sissepoolõ ja välläpoolõ; sõta pakku tuĺ̀li (tulin), siss `peĺksi ni˽`hirmsadõ, et is `julgu hingada˽ka kõvastõ, siihn kottal `hinksi jo kõvõmbadõ Har; hińgäśs iks tühä i̬i̬st, elo oĺl siseh; `väega rassõ om hińgädäʔ, är˽tunnõt inne et, üle `süäme `hińgät Vas; kui olt `haigõ `väega, siss rasõvahe `hińgät Se; kõtu otsast `hingäss joʔ (haige hingab tasa, võib oodata surma) Lut|| fig Poiss on siis nii järel (armunud), et kas `ingab `sisse selle tütarlapse Mus; Kui ta ää suri, siis ta kodused `ingasid keik `kergemald Rei; juṕi`kaupa `laśti hińgäte, üt́s mass oĺl tõsõl sällän Krl b. hingeõhku peale puhuma `Enne `inga [klaasi peale], siis `õeru `pehme lappiga IisR; [esimesel lambil] oĺl `väikene tulõkõnõ siin otsah ‑ ‑ `hinkset ne `äŕke lät́s elo mant Räp c. õhku saama siss kala tuleva sinna [jäässe raiutud] mulgu manu, siss üteldäss et, jäŕv `eńgäb Nõo; `kinni kasunu jäŕv, siss mõnest paegast `eńgäss Kam; jäŕv kokko kasunuʔ, kohn oĺl hõngu mulk, kohn hińgäss, tu̬u̬ oĺli läpeʔ Rõu
2. jõude või liikumatult olema; jõude olla laskma a. puhkama, hinge tõmbama; magama `piale `mardi `pääva akkasid [soldatid] ära minema, siis sain `iŋŋata Jõe; tuul `engab, kui tuul vagasest jääb Lüg; paneme ihu `ingama (magamisest) Jäm; obu `ingab ‑ ‑ saab tä `ingand siis tä läheb `jälle Khk; Tuuling `ingab vahest (ei tööta korralikult) Pöi; nüid soavad näpud iŋŋata Muh; kui `enne `päikest `mindi `kündma siis `lasti ärg [teat ajal] `ingada Emm; `antasse `tääle natoke `aega ingäta koa Mar; ehk jääks [rehepeksumasin] `seisma, saaks terakse ingata ka Ann; läksin `sinna ommiku vara ‑ ‑ kõik olid alles `ingamas Lai; Eńgäten seisäb ilus, magaden massab pailu Hls; ku puu `engap (on puhkeseisundis), siis piap `palki `lõikame; kes tääd, kelle mihe `karmanin ta (varastatud asi) `engäss; lase mu engäde, lõõdsutem võt́s Krk; läämi `eńgäme San; hińgäśs nädäli säńgüh, siss lät́s vi̬i̬l elokõnõ `vällä Vas; anna talle (hobusele) `aigu `hõngugi haartaʔ ~ hv hińgädäʔ Se; mul `tahtuss engädä; ma `istun ka õ̭ks `engä Lei; hingäko‿iʔ üttegiʔ, olõ‿iʔ kuna Lut b. puhata laskma ta `ingab obust Jäm; ma `ingan `jalga ja akkan minema `jälle Krj; teede `ääres olid körtsid ka, seal `käidi `söömas ning `jalgu `ingamas Vll; kas ma tohi iŋŋata koa natuke `kässi; eks ma `inga näppu nii kaua [kindakudumisel] Muh; tule `jalgu `engäm kah; ma jäi obest `engäm `sinna Krk c. surema, surnuna lamama ta on `ingama läind (surnud) Jäm; see `ingab `ammu Virita `saues Khk; kas te nägite kus ne sõjamehed `ingasid (olid maetud) Muh; `ingäb ikke raholest und (suri) Mar; `inga rahus – olgu muld `sulle `kerge Mär; see (püss) on viis inimest `ingama pand Juu; eks näd `ingä kõik sügävän mullan Kod; opetaja `ütlep, et ni̬i̬ om `eńgämä lännü siist `kihkonnast Puh; [surnu] umah rahupaigah jo `hińgäss; jummaĺ anna rahulikku hińgädä siih [surnul] Se d. (ajutiselt) söödis või harimata olema; küntuna seisma (maast) ju ärjabe all pöld saab iŋŋata Khk; Sui oli rugimoa kesas, pöld `ingas Pöi; kesa jääb `ingama ja päävatama Vig; mõni jät́tis [küntud põllu] `kuima, siis mua `ingas ja `kuivis ‑ ‑ kui sügise `küńti, siis jäi ta kõigess talvess `ingama Trm; ku `mitme `aaste taga `engänut (söödis seisnud) maad üles künnets Krk; las ta `eńgäss tükk `aiga, [öeld] kui `jäeti [maa] `saisma Kam; maa las jengäkä (seisku kesas) Lei
3. midagi eritama või levitama a. (soojust, niiskust) eritama, aurama supp on tuline. las `engäb (jahtub) vähe; lage plats õli `enne `valmis `tehtud, [pandi miiliaugust võetud] süed `sinne `jahtuma ja `engämä; maa `ingab iga kevade nisukest `luhti Lüg; maa aab `auru `välja, `ingab Muh; [pärast vihma] maa `ingab Trm b. peeretama söönd `ingab Käi; sool oo tagant `ingand `jälle. tagumene ots `ingand `jälle PJg; kui `aige kõht on, siis `ongi ia, kui `ingab Ksi; nüid om üits tõise otsage engänu Hls; ku magaden mõni perset lask, `tõise `ütlev ‑ ‑ söönü `engäss ja tõbin `oigass Krk c. teat (naha)haigust levitama; teat haigusesse jääma kust `aigus maast `külge akkab siis sie kõht `engäb Lüg; maa `engamisest ‑ ‑ `piavad `niisikesed `vistrikud `lüemä ülesse Jõh; maa `ingamise koht ikke võis `olla [kust maa-alused tekkisid] PJg; [maa peal pikutades] inime jääb `aigeks, siis `üöldakse: moast ingand Jür; maast `ingab, siis [pärast seda] läheb kõhe punane nagu `veikse rüegatus inimese `silmade `piale Iis; see (maavaim) `ingab mua ää – seal suab inimene alvatud või muud `aigust Plt; maa om engänu, säält tule `maaline Krk; maa sääld kottald [kus maahein kasvab] `eńgäb, maast tuleb serände `aiguss Ran; maa `hińgäss säält, sääl es tohiʔ `istuʔ Kan
4. (õhku, suitsu) läbi laskma; millestki läbi tungima `lehker `hingeb (praod sees) Kuu; `ahju `enga `suitsu `sisse VNg; `piibu vars `engäb. on `lõhki; [lubjaahjul] `augud õlivad laes ‑ ‑ et `engämä `andas. kui ei `engä, siis ei põle jo; `ahju põrand `engäb vist, ei `küpseta änam `leiba üvast Lüg; ölle kiha `ingab – ölut leheb sandiks Khk; [kui leivaküpsetamisel suleti ahjusuu kiviga, see] mätsiti tuhaga `kinni, et‿ta ingata ei anna Mih; piip ei `inga, piibul rinnad `kinni HJn; pingi peale pańdi riistad (puhtaks küüritud puunõud) `naakille, nii et alt `ingas Kad; ratta kumm oo `kat́ki. annab ingätä; ku `koskilt ingätä ei anna, süded `lämmuvad ärä [tuha all] Kod; mõni on kõva koŕk, tene laseb ingätä KJn; savvu `väega `hińgäss läbi pilost Se
5. oma toimet või maitset kaotama a. lahtuma, liisuma, kolkuma Kui kali hüäst pääld `kinni `pandi, neh et `hingemä ei `andand, oli kohe `terve `aesta hüä `juua Kuu; olut `engä `lahjast Vai; Kruusi `pöhjas on natuse `ingand ölut Jäm; tint oo ää `ingand ‑ ‑ tä‿p värvi `ühtid; leib `ingab ää, `kuivab ää Khk; Pane kohvi purgi kaan `pääle, muidu `ingab ää Rei; Viinapudõli koŕk pannassõ lakiga `kindi, muõdu `engäb ää Khn; ku piim seesab kappas, siis ta ju `ingab ära Ris; [arsti]rohi `ingab ää kui on vedel koŕk pial VJg; kui kuaritud kartul seesäb, `koltub ärä, nagu `ingäb ärä Kod; ku naa (humalad) vallalisest peräst seisave ‑ ‑ `engäve ärä Krk; supile ja piimale tule inganu magu manu Ote; Kuʔ ätikäpotõl vallalõ jääss, siss `hińgäss kaʔ äräʔ Har; [pärast leivasõtkumist] jahhu `puistõdi pääle et, är ei `hińgäʔ [tainas] Plv; sakõ pudõr om är hingänöʔ (hapuks läinud) Räp; vesi om är hińgänüʔ, vaja veśätseppä Se b. kaduma, haihtuma; aurustuma tä on jo nii ää ingänd (auranud) et puhas kadond Mar; `õhta illa ja `öösi kui tolm ära `ingas PJg; [väljakaevatud surnukirstus polnud] ei `riide `aimu, ei kedägi. kõik ärä ingänud Kod; kahelt poolt `aeti [sütele] `tuhka peale ja pańdi teĺliskivi `otsa – siis ei `inga (kustu) ää; tindi pudel kuevab ära või `ingab ära Plt; Ku˽liikvapotõl vallalõ jääss, siis tu̬u̬ `hińgäss äräʔ Har; Vrd hingümä
6. (hrl eitavas lauses) lausuma, ütlema Õle senega rahu mis sul on ja ärä `ingagi Jõh; sedä `asja ei voi tamale `engägi: tulo pahandus Vai; äi münul pole sest söna ingat Emm; Ei `inga eest äga takka (vaikib) Han; ta vähe `ingas `mulle koa, aga ega ta mulle `kõiki `reakind Hag; ei ingänud tämä kellelegi Kod; läks teisele `riakima, see ei vastand ‑ ‑ ei `ingand eest ega tagast Lai; ärä mitti engäde kellekil Krk; ärä tälle tost midägi `eńgä Ran; Os tä mullõ vai poolõ sõnagagi˽hińgänü, et tä matusõ pääle lätt Rõu; ei tu̬u̬ `jengä sõnnagi Lei
7. vaikselt liikuma meri `engab ehk `nõõgab, `väike lainetus sees Var; Meri `ingab, lainetust ei ole, aga on kuulda seuke mere ääl Hää; õige vagane (tuulevaikne), kaśk ei `ingägi Kod
8. fig näppama, varastama `Müäda `käivad siit, juba mõni ta siit ikke `ingas Jõh; Juba müts läind, kes selle nüüd sisse ingas Kaa; ma eńgässi taa nua `sissi San
9. Panti ropusti raha ingama (raisati tohutult) Emm; kui inimene igistab, sis ihu `ingab PJg; `surnu `audade pial tulema `vosvorist kuju `väĺla ‑ ‑ kuidas ta sialt auast `väĺla `ingab Plt
jaam jaam g jaama Hi Emann(juam g juama JMd Kod Pil; jaom g jaoma Ris); jääm g jääma S(jaem Pha; jεεm Emm; jäem Phl) Kul Kse Han Pär Kei; jaam g `jaama R(n `jaama VNg Vai) Mar Trm van postijaam; raudteejaam Obustega `vääti `posti, `jäämas vahetati obused ja `mindi `jälle edasi Pöi; rong `seisis `jaames Tor; Nenasi `jaama pośtipoiss Trm; mi˽jaamast sai õks telehvoniga ka `liina kõnõlda Har||hv peatuskoht hülgejahil – Jõe
jüvämä jüvämä V(d́üvämä Lei); üvä| VNg/‑ma/ Vai Võn(üva‑) Kam Ote Urv Har(h‑) Räp Se/üva‑/; üvväme San; übama Pil; `üä- Vig; `öa|ma Aud
1. ivama läks jo üväma `oustega `pahmast, nie üvävatta `präiga `pahmast et saab `permand `puhtast VNg; `otra `viĺla üväti, `toised `viĺlad nied ei taha üvämist Vai; siis tuli odra `üämene Vig; otert sai `öada või obustega pahmata Aud; übati odre Pil; kui ärä olli üvätü, `pańti sarja `pääle, `lasti tuulest läbi Kam; pedäjä pirru mühiga, tollega siss üväti neid (kesvi) Ote; noʔ jüvätäss hobõsõ `jalguga, vanast jüväti `kuutõga Vas; Lina`si̬i̬mne `tahtsõva kõ̭gõ `rohkõp jüvämiist, ilma jüvämätä es lääväʔ lina`si̬i̬mne kuku˽purus Räp
2. (hommiku)oodet võtma, kergelt einestama ma olõ õks hüvänü külh, tsirguhüvä olõ ma ärä `maitsunu Har; hommogu varra veed́ükese jüväsi Rõu
Vrd ivama, jüvähhämä, jüvätämä
kala|paat isä kävi `paadi parandamise tüös ka, ‑ ‑ `rahvale parand `jälle ka neid kala`paatisi Kuu; kala`paatidel oli kaks `purju Pha; Kena oli nähja, kui kala poadid omiku merelt tulid; mis juba kalapoadist suuremad olid, nee olid uisud Pöi; laev `üüti, ta oli suurem kui kalapaat Rid; `priistaŋŋiga lükkab kalapaadil purjed `lahti JõeK kala|poolik pool tündrit kalu – Jäm Muh Ris kala|põtk võrgud on `põtkus, kala`põtkus – merese `lastud kala|püüd kalapüük `Jaala˛ega `mendi igä keväjäl `Suomesse kala`püüdü Kuu; üks kuu `aega oli kevade seda kalapüüs olemise `aega Hlj; `enne olin suur kala`püiu mies VNg; kalapüiu paet on pεεlt lai ning alt vahe Kaa; kala püid on sügise `aegu Krj; kala`püidu veel `aega Vll; me‿p ela muinest kui kala püist Muh; kala püiu öŋge `otsas on ka sööt Emm; nüid oo kalapüi aeg Mar; ta elatab ennast kala püioga Ris; käisin Suomes kalapüü˛üs Kad kala|püüdja kalamees Mis kala püüdja `sõuke sitt on, viieteisme `aastane lapse ots Pöi; kes kala`püidajad oo, neil oo vel `silku Muh; mo isa oli kala`püidja Käi; pani tõkked jõkke, kala`püidjatel oo nisuksed Mär; kes kala`püidja ike oĺl, sel oĺl mõrd ka Vän; kala`püidjad on järvel Trm; kala`püidjä ma põle olnd KJn; kala`püidja `oĺli siin me järve pääl Ote|| `saarmas elab jõgide sees, tema on kala`püidja Vän Vrd kalapüündjä kala|püügiline kalamees sääl tulõ üt́s kalapüügiline, noh kas sai ka paĺlu kallu Har kala|püük kalastus, kalalkäik kalapüük ei `andand enamb elamist Hlj; tämä eläbki kala`püügist Lüg; kala püigile ning öŋŋele minnasse omigu vara Khk; kala püik oli vaba ja `püised olid ainult vörgud Pha; kõege `vaesem kalapüik on see õngepüik Vän; kalapüigi riistad `pańdi `poati, kalapüigi aeg on kääs Kos; vot siin sängis on nüid minu kalapüik (kalamees on voodihaige) Trm; kas olli ea kalapüük Plt; kala`püikega ei sa kavvele Trv; talvel `olli suur kalapüik Puh; kuiss sul no˽kalapüüḱ lät́s kah, häste vai halvastõ Har kala|püündjä kalamees üit́s `väike järvesoṕp, sääl kedägi kala`püüntjit es käü Krk; kala`püündjä piat ka `vahva miiśs olõma Har Vrd kalapüüdja kala|rand kalarikas rannavesi; kalapaatide randumiskoht minu emä käis ka iga sügise ‑ ‑ kala`rannast `silku `tuomas Lüg; kalarand on `Peipse `ääres IisR; lihame kala`randa kala `vastu Jäm; Kala`randa tulid inimesed kaugelt moa sihest äe, obustega tulid Pöi; [inimesed] keiväd ikke kala`randas kalo `ostmas; sii oo paĺlo neid kala `rando, mõned oo suured rannad, kus paĺlo kalo saab Mar; `lähtvad kala`randa `silku `tooma Kse; läksivad kala `randa, `toodi rannast kala Plt kala|raud ahing – Saa Sim kala|regi kalapüügiriist kalaregi – kat́s puud, süli piḱk, võrk om iks sääl man all ja pääl. nigu noodal põhi all (veetakse madalas vees) Har kala|riie paksem riie võrkude või kalade kandmiseks kala`riided [olid] takusest `riidest `tehtud, kui `õete [kala] täis oli, `siuti `otsest `kinni Var Vrd kalariies kala|riies = kalariie sie `üeldi kala`riies: kaks kotti oli `lahti arudettu, ühest `ommeldu, lappasivad `vergod `riide `pääle, `toine mies avitas `selgä Vai
kange `kangeüld, `kangõ Khn V; `kaŋŋe Lüg 1. kõva, jäik; tuim, paindumatu; kangestunud `tärgelduss tieb pesu `kangest VNg; `surnu on `kange juo Lüg; Ei sie `parkida `mõista, jättab nahad `kangest IisR; `selgä jääb `aigest ja `kangest Vai; `käised ‑ ‑ ära tärgeldud, mida änam `kanged, seda `uhkem Jäm; `kangete `jalgadega obu; külm vesi vöttis kääd `kangeks Khk; Ju see va jooksva on, vahest `tömmab käe päris `kangeks; Alatsepidi ripub, öletsepidi kipub, sile ja pehme, kõva ja `kange = pähkel Pöi; nõges `tõmmab naha `kange ja teeb punaseks Muh; pia valutab, kaela sooned oo `kanged Mar; küĺm võt́tis mu kohe `kangeks Mär; jalg oo ää `kangen, `kanges jään Tõs; uus särk on ju köva ja `kange; ma ehmatasin ennast `kangeks et́i Ris; kui mõni sureb krambi `aigusesse, siis lähäb `kangeks ja kõbaks Juu; minul on käsi `kange ei `painu enam Iis; jalad `kanged all, kui palju `kõńdind Trm; vahel mõni kes vihassab, `tõmbab `kangess ku pulk; `kange ku uńt Kod; sügise esimise külmaga, kui rohu `kangeks tegi, siis oli juba aĺl maas Lai; kael lähäb `kanges, kaela rahud aeavad ülesse SJn; süä lei üsnä `kangess selle irmuge Trv; miul om kondi `kange ku vana undil Krk; küĺm kohmitab käed ärä, võtab nigu `kangess Ran; susi olna `kange, ta ei saana käändä `endä; kui surnu nõrk om, siss lääp `varsti mõni `perrä, ku surnu ruttu `kangess `tõmbab, siss ei koole nii pia Nõo; jala om nii `kange, valiste `kõndi ei saa; tolle `kuŕkaga siss `koĺkset linast `pehmembäss, kivi pääl, muedu aa nigu puu `säĺgä, linane `oĺli paks ja `kange Rõn; üldäss et `kangõ nigu susi, susi ei saa `ümbre käändäʔ Har; Kangõ ku soeluu kõtuh Räp|| raskesti käsitsetav, liigutatav `kange lukk, minu käsi ei `kierä `lahti Lüg; see on `kange nuga, `kange vedruga nuga Juu; `kange nuga, `kange vedrudega, ei saa `lahti ega `kińni VJg|| pingul `vankri `juhkmed pole `öiged, teine `löölas, teine `kange Jäm; [kootaval kangal] teinep̀ool `kangem, teinep̀ool lõtv, siis jääb ribaduse koht `sisse Sim; `tõmba ohja˽`kangõmbass, siss ta (hobune) ei˽lähä nii kõvastõ Har|| jäätunud Tänav`aasta põle vist meri `kange `olngi; `Külma põln, mis mere `kanges teeb Han|| kalgendunud, kallerdunud leva tainas oĺli mõhe vahelt `väĺla joosnud ja `kanges kujunud Saa; `hapnõlõ koorõlõ klopiti munna `sisse. paraśs arv pidi ahjoh olema, ku `kangess jäi, sõ̭ss olli paĺlo lännü Räp; kange keel 1. kõnedefekt, ‑takistus kie `külmetab, on kiel `kange Lüg; keel on nii `kange, ei soa reagitud `ühti Juu; ki̬i̬l õli suun `kange, ei suand kõnelda Kod; `enne on `riakind, aga jäi `aigest, siis ei saand kõnelda, keel oli `kange Lai; lat́s kõnõlõss pudistõ, täl om `kangõ kiiĺ Krl; `kangõ keelega kõ̭nõlõss, ei saa `arvu Se
2. võõrapärane aktsent see `kange keelega, kes öpet keelt räägib ‑ ‑ ei saa `keiki sönu kenast itelda Jäm; venelased on nii `kange keelega Khk; Pole eesti keelt kenasti `möistand, `rääkind nönda `kange keelega Kaa; `kanget keelt räägib võeras inime Tor; räägib `kanged kielt, `kangeste nagu `sakslane VJg; kes iast keelt ei `oska, see riagib `kange keelega Lai; `kange keelege, kes eesti ki̬i̬lt puŕss Krk 2. kangekaelne, jonnakas; järeleandmatu, visa tui`vańka `öella `kange inimise `kohta VNg; `Ninda `kange, et kedagi appi ei mend `kutsuma; Lähäb `ninda `kangest kätte Jõh; `Ninda `kanged last on `raske `kasvatata IisR; see on `kange, `kuskil äb anna teiste ala; kukkus `kangeks (hakkas vastu) Khk; Maksa teise `vastu nii `kange `öhti `olla Pöi; Sa äi tohi nii `kange `olla Rei; Ta oli nii kange, et raiu või tükkides, tükid kargavad ka vastu silmi PJg; kõva ku raud ‑ ‑ inimene väga `kange Hää; laps oli juba pisikeselt `kange Ris; küll ta on aga `kange, ei lase ennast paenutada Juu; `kange inimene oma `võitu ei anna MMg; `kange naine, kes oma sõnast tagasi ei anna Lai; Voĺdu `olli `kange, temä miu es `palle Nõo; tu̬u̬ om väega `kangõ inemine, tu̬u̬ ei anna sukugi tu aśaga `perrä Har; kange kaelaga järeleandmatu taalõ anna vi̬i̬l `vitsu, mõ̭ni lat́s om `väega `kangõ kaalaga; mi vana hopõń om nii `kangõ kaalaga, ta ei käänäʔ, `kaksa vai ohjaharu `kat́ski Har; kange peaga 1. sõnakuulmatu `Kange `peaga [hobune] Rei; `kange `piaga obu Mar; see on `kange`peaga poiss Mär; kis seokse `kange `peäga, pane rauad suhu, sis jõuad kinni pidädä Vig; `kange `piaga obusel on kang `vaĺlaid vaja Juu; `kange `päägä obene Puh; 2. õppimisvõimetu tuim ja `kange `pääge Krk; poiss om `kangõ `päägõ, täl ei nakkaʔ midägi pähäʔ Krl; kange süda(mega) järeleandmatu, jonnakas `kaŋŋe südamega, `kaŋŋe südä sies Lüg; üks va `kange südämega inimene Mar; `Süakas on `kange südamega Hää; Kai on südamest `kange, ajab oma `õigust VJg; `kange südä siden, ei si̬i̬ järele ei anna Kod; `kange süä sehen `justku sia `tapjel Krk; ta om nii `kange `süämega, `kossegi ei anna `perrä, rao vai tüḱk küĺlest Ran; `kangõ süämegaʔ Se 3. kõva, tugev; suur, äge `kange maru Kuu; `kange külm ja pakkane; `kange tuul; `kange valu õli Lüg; üks mies oli `kange `kaardi `mängijä; `kange lume `pöllü Vai; Maru on köige `kangem kut kaksteist `palli on; Äi sääl tεε midagist, kes see `kangem pool on Jäm; poud on nii `kange olnd Ans; ilm leheb `kangeks tuuleks; keige `kangem kaert oo rumbi tuus Khk; kisub tuule `kangeks Mus; Ah sul oo siis päris kaŋŋe tahtmine linna elama minna Kaa; ajab oksendama, teeb `kanged valu `sisse Krj; nii `kange vaev oli südame all Jaa; Ma tegi sii veel ‑ ‑ omale kange paadi, `puhta tamme puust Pöi; `kange igi `laskis peast maha, ühna sorises; ehk lapsed kasuvad `kangemaks Muh; `kange `töstmesest saab seda vega Käi; neil mõlemil oo `kange jõud Mar; `kange tuulega puu ladvad üsna `loogos Kul; mul on `kange jänu Mär; Liha oo kõrven panni pial, `kange tuli oli all Han; akkasid obustega aeama ‑ ‑ et kumma obused oo `kangemad Mih; `kange näĺg ‑ ‑ kõht oo tühe Tõs; Nigul oli malõs kõege `kangõm Khn; suust aeavad `väĺla `kanged kõrvetsed Vän; ärg on lehmast ikki paĺlu `kangem Saa; ` mul on ise ka iad nõdrad prillid, peaks `kangemad olema Ris; vie juoks ‑ ‑ se tuleb `kange tuuldest HMd; moa `ohra tehti koa ikka sügavama moa sisse. ta on `kange `kuiva `kartma Kei; norm pannakse `jälle `kangemaks; minul põle nii `kanget näĺga old Juu; `kange uuviga läksime [pulma] ‑ ‑ nuored inimesed, `kange luśt `minna Jür; oli tene `kange koloo·si korra `vaendlane Tür; tuule iil on nii `kange, et tõstab `õhku, viib ära Trm; ja siis akas `kange piavalu ja palavik `piale selle Ksi; neil (jõemüntidel) on väga `kange lõhn Lai; tuli `u̬u̬gas, ‑ ‑ `kange `jõuge palas, ku müüri `puhtes pühit Hls; lõhup `kanget valu, nõnda et ei jõvva mitte kannate ka ärä Krk; sarra tetti. üits `kange kuurma iki sard Ran; `tulli `kange müristämine ja välk Puh; vanast `olli nii `kange küĺm `talve, et varess satte lennust maha ja `olli valmiss Nõo; tiigi pääl oĺl nii `kangõ iä Urv; täl kangõ nohu, silmist pand vett maha Krl; tu om `kangõ `kuhtu`käüjä miiśs Har; nii `kangõ külm, mia `maahha t́silgahti, tu̬u̬ `külmi Vas;`kangõ põud, kõva, oĺl hää `hainu `pandaʔ Se
4. tubli, hakkaja; jõuline, mõjuv `enne oli nii `kangei inimisi old, et pand kohe nii `kange sanadega kohe `kinni selle `pulmahobuse ‑ ‑ jalad Kuu; sie on nii `kange `tüöle, ei sie pia üöd ei `päiva Hlj; `kuerust tegema `kange VNg; on `kange `tõisi `lüömä, suur `riiu karu Lüg; Mies õli kole `kange `juama, et `irmus Jõh; `Katsu sa, kust sa nii `kanget `poissi `leiad IisR; nee olid `kanged ölut `kihmama Khk; `vöttas teise mehel seitse `looma `surnuks, nii `kange mees oli völuma Mus; ma ole nii `kange unutama Vll; `lulli `lööma on nad `kanged küll Pöi; `kartis et mees `kangem nöi (nõid) kut tema Emm; ma pisiksest peast olin `kange puu `otsa ronima Mär; Neid `kangid mehi oo `niitma taris Han; minu ema oli `kange `sundima Mih; poesid oo `kanged `ratsa `sõitma Tõs; Mõni [hobune] `oĺli `kange, `pańni päris laiast liidust (jääpraost) üle Hää; minu isa oli `enne `kange kiba ja `kända kangutama Juu; tiumies ‑ ‑ oli `kange lugema Kos; kaań on `kange pugema HJn; `ämblikud on sui `kanged `võrkusi tegema Ann; lepad on `kanged võsuma Koe; `kange lubama, aga kohut ei täida VJg; kaŕjus õlema `irmus `kange `taĺtaja Kod; ta oli `kange mi̬i̬s olnd nisukese `tõstmese `piale Pal; ja tüir inimene on `kange oma `poole `oidja, ei taha kellegile kedagi `anda Plt; lapsed on kõik `kanged tü̬ü̬tegijäd KJn; `lamma rasv `kange kohe `anguma SJn; si̬i̬ om ike üit́s `kange sõami̬i̬s Trv; vana Riimik olli `kange `puskma Hel; südidä olekiga, `kange egäle asjale Ran; kes `kangemb `põimja `olli, läits ette, jät́t teese maha Nõo; ega ma es `peĺgä midägi, ma oĺli `kangõ verega mi̬i̬ss `täämbädseni Võn; `kangõ mi̬i̬ss, ei annaʔ tõõsõl hinnäst `võitaʔ Se 5. a. ebasoodus, halb, raske küll se oli `kange aeg üle aeda; Saksamaa aavad on `kanged `luhkuda Jäm; `söuksed suured jämed tamsalöŋŋad, nee on nii `kanged `kiskuda; see [vatuka tallutamine] oli `kange töö Ans; elu on nii `kange; saaks see `kange aja üle, saab see `kange aeg üle läind, jo siis jälle ‑ ‑ elada saab; jooma jänu on `kange kannata; külab nee kiudud kuued `kanged kududa on Khk; Noh oli ikka kaŋŋe töö küll, aga nääd sa, ära tegime Kaa; `orjus oli `kange Pha; põua `aegas o `kange (visa) vihm tulema Muh|| tige, kuri mees mees irm `kange kui joob Khk b. (ilmastikunähtustest) `kange sää oli rikkund `ketjud `katki ja `laiva tuli `randa Vai; linnuraja pεεlt `vaatvad targad mihed kut tulab `kange tali; `kange ilm oli `väĺjas Jäm; nii `kange ilm oli, aga me saime ikka `öhta tagasi nink Ans; kui koue `ilma on, müristab ning eidab, siis on `kange ilm; mehed kobisid küll `luupi, aga nii `kange meri oli, `täitas luubi εε Khk; kuu oli `söuke seliti, siis pidi `kange kuu tulema Pha; ku meri `kange on, siis aeab üle `parda `sisse ku `tuiskab Hää 6. tugevatoimeline, kontsentreeritud, ant lahja se oli nii `kange nagu `margur, pani `inge `kinni Jõe; leheline õli `ninda `kange et muna `sõisas lehelise pääl Lüg; `Kange kui `piiritus IisR; küll sie on `kange `karsi·tsa Vai; see oo nii `kange, et se vötab iŋŋe sehest ää Khk; Ta joob nii `kanged teed, et ajab suu `lahti Pöi; õlot käärib `kangeks Kul; `rohkem põletada saab, siis oo `kangem lubi Var; see tuvakas oo `kange. tä oo nii `kange, et tahagi tät änam Mih; kis naa `kangega pesu pesta võis, käsi ei pann ju `vasta sellele Tõs; Inimese kusi ju kipitab ka aava pääl, aga neil ta on vi̬i̬l `kangem, va kusirautsikatel; sügismere räimel on `sõuke `kange rasu, ku maha `kallad, põleb ku tuli maas Hää; si̬i̬ ät́ik on liiga `kange Saa; `kange värv, süöb löngad ää Ris; aga see on `kange viin, `tõmmab mokad `krämpsu Juu; Paĺlu ei või `panna, `kange on, söeb ää Amb; `kange kohv on kõhe viha Iis; mõni õlu on `kangem, mõni lahjem Lai; küll om kõva ja `kange [viin], mea tat võtta ei või Krk; seebi `ki̬i̬tä pidi olema nii `kange lippe nigu kana muna `kandu pääl Puh; aga mugõl `olli nii `kange, et võt́t käe `katski Nõo; [arst] kirot́ `kangõ roho Räp | | alkoholist Eile sai poistega seda kanget katsutud Pha; 7. väga, kangesti on `kange `kiire `tüöle Jõe; minevaasta oli `kange ea pöllu kasu Krj; `kange paks mets Phl; `laudeks tamme puu pidi `kange elos olema; `kanged magusad õunad Mar; raudsipelgad need olid `kanged kibedad ammustama Mär; olid `kanged `valged kaltsod ümmer säärte Lih; `kange ilus `vaikne ilm oli Kse; Nii `kange soolane, jusku kõrvetab keele pääl Hää; ta oli nihuke `kange pikaldase käimaga ka; `kange visa `niita Ris; `kanged iad küpse leebad olid Nis; ärjaga oli `kange ia `künda Hag; nüid on `kange `raske aeg Juu; `köster `kange tige mies Jür; Seelikud `tehti `kanged laiad Amb; `kanged rammusad kuerad, `jäksavad ammustada küll JJn; tuba `kange `sumbund, soa jo akent `lahti teha Tür; minu isa oli `kange maias õlle ja viina `piale Pal; `kange kivine maa, paĺlu kive Krk; `kange kuum päiv, ta kõrvetab ku tuli jälle; temä om nii `kange ihne Nõo; `kangõ vihmanõ suvi oĺl, es `saava `aina tetä es midägi Urv; tuu om `kangõ tubli tüü miiśs Har
Vrd kanke1, kanks
kantseldama kantseldama Jäm Khk Pha Hi Vig Han Hää Saa Ris Kad Krk/‑teme/, kandsel- Sim Hls/‑tem/ Hel(‑deme, ‑teme) Har/‑õ‑/, kansel- Muh Mar Khn/‑õ‑/ PJg spor K, `kansel- Kuu
1. talitama, õiendama; askeldama, sekeldama; tegelema `Kanseldin last kogu `päivä, olen peris tüdünd; Küll tämä alade `kärmest `kanselda `oues `ringi Kuu; tä kantseldas sεεl eieti, aga es saa sεεlt midad Khk; sa aga va kaeraga tahad kanselda Muh; Keribudega kantseldamene aa rohkem laste töö Emm; Nende seapörsastega peab päeva läbi kantseldama, muidu nest `asja äi saa Rei; poiss kanseldab `ringi, ei tule kodo teene Juu; `mustlased on suured obustega kanseldajad Kos; Ilmast`ilma kanseldas last, tüe jäuks põld `aega Jür; emaema se kantseldas minuga Kad; kül se kanseldab obusega väilal Sim; mis ta‿nd seal kanseldab ja `ullab Plt; ta tahab obesteg kandselte Hls|| hullama, mürama hakkavad lapsed mürama, mis te kantseldate Phl; [uuel aastal] siss `maadlesid parandal `õĺge sees, seliti olid, kis `jõudis teese jalaga ülesse ajada see oli tugevam, vat sedamoodi kantseldasid Vig; mes `aśsa te kantseldate ja `lärmate peal Ris|| sugulises vahekorras olema ta om `kange `naisi kantselteme; sikk kantselts `lambit `ümmer Krk
2. õpetama; käsutama, tagant sundima `Kanselda nie (koerad) `ouest `väljä Kuu; seda taarist kantselda, see muidu ep tee Khk; Kantseldas obust pöllal Pha; Kanseldad selle obusega juba teist päeva, aga aiste vahele ei saa Mar; Kantseldasi poissi, et saaks `niitmese selges Han; oost kantseldase, peksetase ja õpetase Tor; ma kanseldasi last Hää; tal omal kodus kari `lapsi kantseldada Saa; kanseldab nuort uost Jür; oleks ma `eśte kohe nad (koerad) `väĺla kanseldand tuast JJn; kui ma obest vai kedagi õppan, siis tuleb ütelda: kül‿ma ta `väĺja kanseldan Trm; `lapsi kanseldatasse, kooĺ`meistrid ka kanseldasid Lai; kanselda seda `poissi, õpeta teda Plt; temä `tü̬ü̬lisi kandselts, suńd taga Krk|| ihunuhtlust andma, peksma Eks nad poissi ikka natuse kantseldasid Jäm; Kui siis kukkus `keiki kantseldama ning tuast väljä ajama Khk; Ta kantseldada küll saand Emm; odot ma `vaade kun kandsik om, ma kandselte su läbi Krk; Ku˽hopõn sõnna ei˽`kullõʔ vai võtt ammõtit, siss kandsõldõdass, et jätt tu̬u̬ moodu mahaʔ Har Vrd kantsima2, kantsitama
karaski karaski Mar Kse Var Aud Hää
1. jäme, kore riie karaskist `tehti `püksa, va karaski riie Kse; karaski oo `sohke nagu takune, ei ole villane Var; see oo üks va karaski või robuski, niine kooredest nuustakas või jäme `riide tükk Aud
2. jäme jahu jäme jaho, mis `veskes on ää jahvatud. siis `öötasse et mis jaho see koa on, va karaski Mar
kaudu `kaudu R Kär Pha Muh Rei(‑ou‑) Mär Tor K Trm(kuadu vn) Trv Ote Rõn San Urv Rõu, ‑o Käi Phl Räp; kaudu Sa(kadu Khk ls) Muh spor L(‑o LNg Vig, ‑ou- Han), KuuK ViK IPõ Trv Krk T Kan Krl Har; kaodu Pha Khn TLä; kaadu Muh Kod Räp(‑o); (liitsõnades) -kadu I. adv 1. mööda, möödas, üle (peatumata edasi liikumisest) kargutasid obustega ühetesest kaudu Khk; Juhan oo mu pεεle nönda südant täis et keib kaudu, mette söna ei lausu Kaa; ta läks meilt kaudu, tule üht `sisse Muh; sedäsi oli juba neli nädälid kaudu läin; teese umiku olime juba `Ruhnust kaudu; kõik piäb `laskma kaudu `minnä (ei maksa kõigest välja teha) Khn
2. läbi, (mingit kohta, teed) läbides kummat `kaudu ta tuleb Ris; kust `kaudu sa tulid JMd II. postp
1. teat koha kaudu, sellest läbi või mööda lähme Märjamaa `kaudu Mär; kas muandi või küla `kaudu JMd; Sõõru kaadu `lästse `linna ja Alatski kaadu kua `lästse `linna Kod; kiriku kaudu tii KJn; mine suurentiid `mü̬ü̬dä `veśke kaudu Krk; Urvaste `kaudu San
2. (millegi või kellegi) vahendusel, abil tervitab kirja `kaudu Tor; ma sain seda tema `kaudu `teada, ma `enne ei teand `ühti Juu; õpetaja `kaudu teĺlitud KJn; Ann`oĺli Jakupi kaodu tälle pudeli `viina `saatnu Ran|| `iilimise `kaudu (salaja) käis `toitu toomas Jür
3. pidi, mööda, piki suur viirg kεis sia `selga kaudu `püsti `karvi Khk; `ämlik, `vörku `kaudu [tuleb] ala Kär; poiss kargutab vett `kaudu (vallatleb vees, vee peal) Pha; teine jätab pitka laka, ripub obuse `kaela kaudu `alla Jaa; viina pudel vilgub pääle tuba kaudu; sild `tehti `kuivi nukki kaudu; ju ta teist `silma kaudu `polkas, et ta ikka nägi Muh; `põõsu kaudu; `Talvõ suab kaladõ pärast küll iäd kaudu `ruasi Khn; teist tiid kaudu KJn|| öökuĺl elab `metsi kaudu Mus
4. järgi, vastavalt, põhjal, alusel `muistu `kaudu VNg; `meie `arvama oma `miele `kaudu, et sie asi ei õlegi `ninda kuda kohos `arvab Lüg; tedä `üitakse nime `kaudu Kärt Juu; kõik soab nõu `kaudu Pil; ma `vaadi tat `päältse kaudu, ma põhjani periss es `vaade tat; ma `aaste kaudu `arva kui vana ma ole Krk; nõu kaodu narritass kaśs ka ärä, `jõuga ei saa midägina Nõo; ega ta `tõsta ei või, temä kaeb nõu `kaudu, kudass ta saab Ote|| es `tiiäʔ tiid, sai peräle külh `silmi `kaudu Krl|| meil murrak erineb `valdade ja isegid külade kaudu Vll
5. viltu, kõrvale, sihtmärgist mööda üks końt on ikka teise kaudu lεind (liiges on välja väänatud) Kaa
6. tõttu, pärast oma tervise kaudu ei `saagi ma `kuigi pailu aidata Kse III. prep
1. peatumata millestki või kellestki mööda, edasi (minema) Volli `tulli kaudu aket (aknast mööda); koovid o ullud, kui `juhtud kaudu pesa menema, siis nogivad silmad peast `välja Muh
2. mööda, piki, pidi möni uhjudab käsi ka kui ta käib, kεεd käivad kaudu `külgi Khk; veri `tilkun kaudu `kaela (haavatutel); vesi nõrises kaudu palet; kolas kaadu `ilma Muh; emäl oli see luu kaḿm ja see kεis nii kaua kaudu külä kui `viimäs `kaotati ärä Var|| vastas, ligi `leike lehed `ollid `loogus kaudu maad Muh
Vt kalt, kauda, kaude, kaudi, kaudik, kault, kaut, kauta, kaute, kautu
kautu `kautu (‑ou‑) Kuu Jäm Ans Khk(kattu) Kaa Kär Emm Käi KuuK Kam; kautu Jäm Khk(katu) Mus Emm Kad I. adv mööda; kaudu aige te oma obustega `koutu; koutu käivad kouba laevad Jäm; kuul läks `koutu; ma tuli `koutu läbi Ans; Volli tegi `koormad ja `Leena tuli sεεlt `koutu; Äi saa änam jälga teisest koutu (haigusest, väsimusest ei suuda enam kõndida) Emm; kautu minnes muuseas, möödaminnes keisi `kautu `minnes `Mihklil ka sihes Khk II. postp
1. teat koha kaudu, seda läbides, sellest möödudes ilma `korstnata ta oli, ukse `kautu tuli suits `väĺja KuuK|| fig Sajab kaala koutu maha (sajab pealaest jalatallani märjaks) Emm
2. pidi, mööda, piki sedine ramp, `loibab `pεεle küla `koutu; tulime merd `koutu; `pöösa `ääri `koutu togi ning toksi `niita Jäm; uńt tuli `aida `koutu Ans; kis seda küla `kautu `kerjama leheb; lehm `äigas ännaga `silmi kattu; poisigesed vinderdavad `öösse külä tänav katu; vihistab suitseta maa katu lund Khk; tuliti merd `koutu vöi maad `koutu Emm;III. prep mööda rebane ep lähe kautu `aine Khk; Röökis koutu ilma (et terve ilm kuulis) Emm
Vrd kaudu, kaut, kauta
kergitama kergi|tama (‑tämä eP) /‑dama Hi, keŕgi- Iis Kod Pal/ Trv Hls/‑teme/ TLä Ote/keŕgi‑/; (ta) kergits Krk; keŕgitämmä Räp; `kergi|tama R/‑tamma Lüg, ‑tämä Kuu, ‑tämmä Vai/; kergü|tämä Khn, ‑täm(m)ä Plv Vas(‑ŕ‑) Se ‑teme Krk San(‑ŕ‑), ‑tõmmõ Krl 1. a. (veidi) tõstma ristluist `saate lähäd vette, vesi akkab `kergitamma; niied `kergitavad üles [kangast]; ei `viitsi oma `jalgu `kergitä, viab peräs Lüg; Vahetevahel `kergideti [sõtkumisel taigna] `servad `keskele Jõh; midä siä alalde oma `pihto `kergidäd (õlgu kehitad)? Vai; kergida `angu natuse veel, ma‿p saa käde; kergida ader kivi tagand εε Khk; Taap kergita vel supikulpigi, ema teeb taale keik ede ja taha ää Pha; Või mitte pead kergitagi, nii `irpsast lõhub valuta, äi tea mis `siia `sisse läind on; Külm kergitab kivid moa sihest öles, ega kevade ikka natuke ja natuke, äkist `ongi kivi `jälle põllu sihest näha; Siis vesi akkab kergitama kui sa rinnuni sihes oled Pöi; lähme `jalgu kergitama (tantsima) Mar; kis koera saba kergitab kui mitte ta ise Hag; mul on nii `raske pakk, kergita natuke `kõrgemasse õla `peale Juu; `einu `pańdi katukse `alla ka. katus kergitati üles Sim; kui sõim sõńniku `sisse jäi, kergitati üless, `pańdi sõńnikud `alla; küĺm kergitab mõni `aasta orasse juured üless, külm kergitab kiva ka maa seest ülesse, adra ette Lai; perse vajoss äräde ‑ ‑ `istun, pia kergüteme; inimene tulep `vastu, kergite `mütsi (tereta); ku jumal avits mut, ku ma tõiste `tõsta ega kergüte ei jää Krk; kergita uśs aagist `valla Puh; vanemba mehe ess mõśta saksamaa `atra oeda, nemä litsivä adrale `pääle ja kergitivä adra maa seest `väĺlä Nõo; mäki päält joosep `alla – egä vesi joosep jõe poole – siss kergitäp iä üless Kam; ku paa är keŕgütet kõrvalõ, siss perän tõstat jäl tagasi San; ei kergütäʔ umma `jalgagiʔ Plv; ma kergüdi hinnäst tooli päält üless; kergütämiist om iks hobõsõl kaʔ – kergütäss hinnäst ja `jalgu ka sirotõllõss; nigu teretässki vot, siss kergütäss kübärät Se|| fig `kergita `karvu (tereta) Lüg b. (loodusnähtustest) tekkima; tajutavaks muutuma Kui nüüd `kergitaks tuult! Jõh; Metsa tagant akab jälle suurt musta pilve üles kergitama Kaa; kergitas üles (miraaž merel) Ris c. fig kiitlema, (ennast) kiitma `kuraa·si `tõstab enese `pääle, `kergitab `ennast Lüg; Juttuga on ta mies küll oma `värki `kergitama, `aina `kuula, elab `juski Pagari krahv IisR; Kus ‑ ‑ pani ennast kergitama – mis ta keik ää teind ning kus kaugel ilmaotsas keind Kaa; ennatlik kes ennast kergitab, aĺbisegane VJg; Ega see vana Jüril neist kahju põlnud, mis poeg ära viis, aga sellega (kaebamisega) sai ta nagu ennast kergitada, nää mis mul kõike on Trm; si̬i̬ suurustess, kes ennast kitt ja kergitess Trv; Mis sa sukk suurustat, vana kinnas kergitat Ote d. alustama ära `salga, selle üle võib jo kohut kergitädä Nõo e. elavdama, virgutama obune juo kergitab ennast, ajab kõrvad kiḱki, kergastab VJg; `nu̬u̬rusarm iki kergitäp, vanaduss kokku vandsutap Puh Vrd kergastama2. paisutama a. üles kohutama tänavu olid üe`külmad, `kergitasivad `selle maa üless Hlj; aŕksahk on tuline ea riist, tema kergitab moad, aga temaga ei `jaksa enam teha Juu; kos ta üless ajab kevade, kergitab `ti̬i̬sid ülesse Äks b. (pärmiga) kerkima panema üks `naine vei minuld ikke `astja, et tämä `leiva`astja ei `kergitand, et sie oli tagurpidi `laudadest `tehtu VNg; see töömes (pärm) pole midagid kergitand `saia ‑ ‑ teine töömes kergitas kenasti Khk; pärm ei kergita änam, oo apus või vanas läin Tõs; sai tehakse pärmiga ja kergitakse Ann; leib tab `enne ära kergitada kui sa pańni piale paned ta Pil c. hinda suurendama Kui ta (mõisnik) nägi et sa akkasid püsut rikkamaks minema, siis kergitas renti `jälle Pöi; `kaupmes kergitas `inda Plt Vrd kergähütmä
3. ümber tõstma, kohendama; puistama a. kõrgemaks seadma; kohevaks raputama `kaaruta [hein] üles, mene `ühte `puhku ja `kergita rehaga üles Jõh; `tolmu oli nönda tuba täis [ketramisel] igaüks kergitas oma taku `arkisi Pha; [koda] nõnda äe vajund, peaks natukse kergitama Pöi; ega umigu `tehti ase ülesse, põhk kergidadi ülesse Käi; Pool einamad sai `eile ää kergidat, täna vötame selle osa ülese Rei; ruki `seisis paegal vakka, aga sui`viĺla kergitati parsil, torgiti kaegastega Mih; kergitab piaalust Kos; mina kergitan iga `õhta kot́i seest ned õled `pehmeks ülesse Ann; neid (leotatud linu) piab vahel kergitama kua, muidu vaovad `liiga mua ligi Koe; kui ein on märg alt, `niiske siis kergitasse üles rehadega Ksi; kergüte `patja vähä; kergüte `u̬u̬dit Krk; lina ollu ärä kikitedu, temä viil lännu `tõstnu noid `linnu kah kergitänu üless Nõo; vaja kohenda, kergütäʔ `pat́ja ja kot́ti Se b. (ladet, pahmast) puistama, õlgi või põhku teradest eraldama sui`vilja obosed `tallusivvad, õli paks `pahmas ehk ahus, siis `kergitetti üless, `reie rehaga `tõmmeti üless Lüg; kahe parre `aegu (kui kaks parretäit vilja rabatud) [öeldi] kergitame `röhved `väĺla Ans; esitiks kergidesse aganad rihe pεεlt εε. siis kergidasse `jälle `kergele (~ kergeli) ning aketesse `jälle obustega `tampima; kergitamine oli rihaga. ne olid kergitamise rihad; saand ära kergitud, sis tarist rehi `ümber pöörda Khk; lademest kergitati `suure `vihku; üks kergitas ning pani `vihku, teine `päästas sidemeid Kär; siis kergitakse `angudega, raputakse keik vili `alla Pha; Pitkad aganad kergitati rihaga `välja, riisuti kogu ja vissati aŋŋuga laudile Pöi; rehe `peksmise juures oo `sasse kergitajad Muh; `enni pahmati `põhku, siss neid sülitsi kergitadi Mar; `võtsin neid ruki `kõŕssa kätega sedasi raputasin, seda `üeti kergitamene; kui oli pahmatud, siis akati kõlgast `võtma. rehe rehädega sai `ända kergitud Mih; saavad lademed `pekstud, siis kergitakse ää ja pannakse uued asemel Ris; ku põhk päält ärä `võeti, siss rehe rihaga kergitedi ka tuda tapand Ote c. kerist puistama, kerisekive puhastama kerikse `kergitamine oli, iga `aesta tuli puhastada Kuu; kerist kergitati nõnna ikke `enne vilja `peksu või ka suvel suojaga; kergitati kerist, ajasime `tahma `väĺja VJg d. kalavõrku põhjast lahti päästma läks sie `üksi `päine läks rüsä `vahtima, `kergitäs siis läks vesi nagu `kiemä; [lõhe] sääld (rüsast) ei `pääsegi `vällä ja sedä saab juo ko˛e `arvu, ku `kergidäd rüsä üless Vai; liŋŋuga `lastasse pöhja püi `aega vörgud `pöhja. vörgud kergidatse üles ning `vöötse liŋŋud alt ää; päisid pöhjapüi vörgud kergidaste `öhta üles Mus
4. kergendama, hõlbustama, paremaks tegema või saama kergitäs sest `aigusest, aga jäi `uuvvest ja nüüd tuleb surm Lüg; Nee rohud ikka natukse ta valu kergitavad, kui ta neid võtab siis olla ikka param Pöi; jumal ülendagu so `inge, kergitagu so pattu Mar; `Trööstisi oo `mitmid, mis kellegil südat kergitab Han; kui juba `aige paremas saab [öeldakse] et nüüd oo `aigus kergitan; tervis oo rikkus, katsume kergitada [rohtudega] Var; eng `kinni kui ma natuke köi, tahas midagi `rohtu et oles natuke kergitan Aud; `kohtu puult palutass kergitamest Hää; kergita mu `vaeva vähä, too need kot́id `keldrest `väĺla Saa; ia kohe, sain natuke südant kergitata VMr; `aiguss akass tõist `mu̬u̬du mineme, nüid akkass joba kergüteme; surejet enne `surma kergüdets (enesetunne paraneb). nüit tat kergüdets, `täämpe tetäss tast üit́s vahe (selgub, kas haige paraneb või sureb) Krk; et jummaĺ kergütäsi sinno [soovitakse haigele]; om rassõ `haigõ, vaehtõ päl kergütedäss (olukord paraneb) inne `surma; kergütäss `ku̬u̬rmat. pant tõõsõ hobõsõ päle osa ärä; kergütäss tõõsõ süand [lohutamisega] Se|| köhima, köhatama; rögast puhastama Ribilä suits `rinnad `kergitä VNg; kes sedasi köh köh köhis, kergitas, seda `ööldi, et madalad rinnad, kergitab `ühte `puhku Lai; ma egä ommuku mugu köksin, kergitän `rindu Ran|| fig (rahalisest väljaminekust) se kergitas ta `taskud koa ea tüki maad Mar
5. kohitsema oĺl ravipahr, kergütäss är; kergütädäss hobõssit, tsiku. kannu kebendädäss Lut
Vrd kergutama2
*kihnu pl kihnud Emm Aud Hää; g kihnu Tõs
1. kihnlane kihnud on sii küll käind `ülgid `püidmas Emm; kihnud tulavad talve obustega üle jää `siia Aud; `Annu oma `kindad kihnudel `metsa kätte Hää
2. Kihnule omane, Kihnus valmistatud Kihnu park [nahk] oli seoke tume. Kihnu pastla nina oli aga lõigetega tehtud ja oli ümmargune Tõs
kihutama1 kihu|tama R(kiho- Vai, ‑mma Lüg Vai eP) (keho- Mar, kiho- Ris Kod; ‑dama Khk Emm Rei) Trv T, ‑teme M San; kihu|tamma, kiho-, (ma) kihodaʔ V(‑tõmõ Krl, ‑tõmmõ Har Rõu)
1. kiiresti jooksma või sõitma; tormama, ruttama obune kihuta `nindat saba `sirge VNg; kihutas tuhat`nelja `metsa `puole Lüg; `Ualib sul siis `ninda koledast kihutada Jõh; läksid kihutes obustega minema, `jätsid mind maha Khk; pani kihutes `autule `järge `joosma Krj; Teel sai [hobustega] vöitu kihutud Pha; vanad `pannid obused ette ja läksid kihutes põllale Muh; mis sa kihudad obusega nii palju Rei; kihotas nii vaĺloste `sõita et Mar; ennevanaste ika kihutati pulma tiel Hag; läks `müödä `muandid suure kihutamisega Juu; laulatuse ajal kihutand aga `Tuolse `rüütel obusega kohe kerikusse Rak; Uugo võt́t oudoga `irmsass kihutata Kod; läks suure kihutamesega meilt `mööda Plt; Noora tuleb rattaga kihutes Vil; küll kihutõss kõvaste; kihute no nigu jõvvat Hel; joba kana litsup, nüit ta kihutap `ernede `õkva Nõo; säǵä kihutanu vett piti edesi ku kohhin Võn; sa olõt kõvastõ kihutanu, obõnõ om hämm Har; hobõsõ kihudi mitu `tiiru `ümbre rehetarõ nigu˽koĺlin Rõu; kihot́ kerigu poolõ Vas; ta kihotass hobõsõgaʔ ni et hand jovva ai `järǵi Se|| Suured mustad pilve atakad kihutasid `mööda taevast edasi Pöi 2. a. ajama; tagant sundima `metsavahi `kueraga `seltsis olid `suures maas kihutand jänekseid Jõe; ärä kihuta tõist `ninda [tööle] Lüg; midä sa kihudad neid `luomi taga Vai; tuul kihudab `pilvi nii nobest Khk; `siia pole teiste taga kihutamist `tarvis, ma tee selle isegid ää Vll; Tämä käe obused äi seisnd, ta kihutas nee poari `oastaga läbi Pöi; aa arud laiali, kihuta karune vahele = obune pannasse `vankri ette Muh; ma kihudasi loomad `kougele Rei; mene kehota tä ülesse maast Mar; puĺl kihutab lehma taga Ris; mis sa neid `loomasi nii paelu taga kihutad, teed `neile ädä Juu; ema läind ja võtt [tüdrukul] tukast `kinni ja kihutand koju sialt JJn; ta‿i `laskma `luomi `süia, mutku kihutama aga kuertega taga VMr; kihutab teeśed `tüüsse ja isi jääb kodo magama KJn; mia võti sia ette ja kihuti sia kesänurme `tõisi `otsa; Kihuta maast üles, ärä lase sängin vedeldä Nõo; mis sä tedä (hobust) kihotat nii kõvastõ, `aigo sul es olõʔ tulla `tassampa Räp; püssäga kihot́ takast Se|| fig kuri kihudab taga, sellepärast ta teeb sihandussi `töösid Khk; mes sa `uhkust ja elo takka kihodad Mar; töö kihutab taga, piäb ruttu tegemä Tõs; vanakorat kihutap takst, inimene ti̬i̬b Nõo b. välja või ära ajama, eemale peletama kihutasin sene majast menemäie Lüg; miä kihudan sinu siit omast majast `vällä Vai; mine kihuda nad kodund εε, et nad tühe saavad Khk; `enni `mõisis `ööti, ma lähe kihota näd söömast `välla Mar; mine kihuta see veis `väĺla, nää tuli meie `lauta Juu; sõsare kihutab minemä Kod; `Sakslast põgenasid, kihuti meid kiik sihist `väĺla Vil; kihute ta minem ku ta `seante kuri om, kihute ta `puhtess `vällä Krk; põrss kihut `lamba jälle laadast `väĺlä, kos si̬i̬ ja tõene Nõo; egä üt́s kihut́ [loomad] umast aiast `vällä Vas; kihotat umast tarõst `vällä Se 3. a. lööma, virutama; loopima, viskama mis sa `ninda pali viest `selgä kihutad eneselle Lüg; `eildene tuul kihutas kõik õunad maha Muh; mõni obu kihutab saba kui sa teda lööd Tor; vardaga piad [rehel] kihotama ülekaela Ris; ma kihuta `soole käu `vastu `vahtimist Tõs; kihutasime ikka kive mere Khn; kihuta `talle üks täis Juu; üks pulmaline läks `ratsa mehele `vasta ja kihutas õlut obuselle `vasta `siĺmi JõeK; puid kihuta `ahju nii pailu kui tahad; paha obune raiub tagant ülesse ja kihutab saba VJg; `erme lehed kihuteti sigade kätte Kod; `aknest kihut́ kolm kivi `vällä Hel; mul karass eńg täis, ma kihuti tälle üte jõõdi Ran; ta kihut kõik ao `ahju Puh; sai tu̬u̬d `tuhka paĺlo sinnä˽kihotõdi laḱka ja sõ̭ss `kaśvi tä (vili) kauniss kinä Plv; kihoda tälle üt́s läüḱ Se b. kohendama; kehitama võta ru̬u̬p ja kihuta `ahju kua Var; kihuta tuld, et sööd `jälle `õõguma akkavad Juu; kihuta tukka järele KJn; kihute tuld ütelts sis kui tuli ärä põleb või putus mõni tuḱk maha Hls; `niudi om peeniksess jäänu, muutku kihute `kaltsu ütte`puhku üless; ku undruk maha `laskun, iki kihude üless; einä laiali mahan kujumen, kihute kokkupool; om pesu kujumen nööri päl, sõ̭ss kihudets kokkupool Krk; `ahju vaja kihotaʔ, muido kistuss arʔ Se
4. midagi kiiresti, intensiivselt tegema; kiiresti, hooga toimuma see elavöbe kihutas see säält `katlast `välja, see klimbisupi Jäm; kihutab okiga nii nobest, siis nii `keere lõng Khk; töömis kihutab saiad üless ja kõik; `kurdus kasukale kihutati vel vammus `otsa Muh; ja siis `võetse ja kihotse tä (taar) `vaatide ja `ankrode `sesse Mar; küll ta aga kihutas, lund oli kõik kohad täis Juu; mullu oli jões kole suur vie paisutus kevade, kus kihutas jäe`pialse vett täis Kad; `vaata ku kihotas `suitsu `sisse. kihutab kõva reńdi `selgä Kod; vana jäl kihuteb joomist Hls; `väike Made ollu sõnassepp, i̬i̬st`laulje, tõise kihuten taga `järgi; ma kihudi magamist ‑ ‑ et küll sai Krk; kui mõni puju ti̬i̬ veeren, siss sinna `taade kihutab [lume] Ran; ü̬ü̬ `otsa kihutap juttu, ei lase `siĺmä `kinni panna Nõo; si̬i̬ ehitäp prilla ja kihutap raha `sinna `sisse Rõn; ka kihutas ratast `ümbre ennede rutatõn Har|| kratsima, sügama laps kihutas `sääri Lüg; kihudet ennäst, ku kirp sü̬ü̬ seĺlä pääl Krk
5. õhutama, ässitama `treigi ajal kihuteti `rahvas üles kõik Lüg; ta kihudas mu täis Rei; kihutab vihale Tõs; kihutamese tegijad käevad maal `ringi Hää; kihutab oma pärimesega ja küsimesega vihale Juu; kihutas teise vihale VJg; siis nagu kihutad teist inimest vihale oma `rääkimisega Pal; mea kihuti neid `tüllü Hls; kihut temä nii ku tule`u̬u̬gu (viha) täis Krk; kihutap `tõisi vihale `endä `tühje juttega Nõo; tu̬u̬ oĺl hää `poiskõnõ a˽tõsõ˽kihutasõ˽tedä `kuŕja tegemä Har; Mis sa kurja kihotat, paremb matuta Vas; küll oĺliva halvaʔ aoʔ. inemise˽kihotiva˽`kurja üt́stõõsõ `pääle Räp; kuŕi minno kihot́ sinnaʔ Se|| fig tõine kihuts tõist `kakleme (siis öeldakse) mis sa tult kihudet, tult kistude; mis ta viil tult kihuts, ta esi kuri Krk
kobistama kobistama Khk Kaa Muh Rei Emann(‑mma Lüg Vai, ‑m(m)a V, ‑tem[e] M San, ‑tõmõ San Krl; kovis- Lei)
1. a. kobinat tekitama kobistab `ukse taga Lüg; ma läksi `vaatma, kis säl kobistab Khk; öö ulgosed joba olid `jälle kobistamas Rei; ää kobista Tõs; tule `sisse, mis sa kobistad Vän; kana kobistab [nokaga] munade pääl, pojad akkavad vist `väĺla tulema Saa; mis sa seal mürad ja kobistad Ris; [koer] akkab `üesse kobistama, `tarvis `väĺla meelitada JJn; ei tia mis sial nurgas kobistab Trm; kobissas seĺjä taga Kod; saand poole ü̬ü̬ `paiku, [rehepapp] kuuleb, üks kobistab riha all KJn; eläjä laudan kobisteve Hls; sa kobistit `lehti man Krk; `vaśka kobistiva lepä `ossega Puh; ärä kobistegu nii kavva üleven, mine makama San; ussõ man kobistass sääl Se b. krobisema kui leib on küps, siis alumane `kuorik `nõnda kobistab `vasta Lüg
2. askeldama, toimetama, kohendama; kokku koguma; kohmitsema `Koipse `rahvas `eidavad `irmus vara magama `ohta, `üösse, siis kobistatta üleval Jõe; Kes `enne `koitu kobistab, see vara ka `leivämiheks saab Kuu; kobistan ike sii kodu natuke Rap; toemetab ja kobistab aga `peale `väĺlas Juu; sial oli aed kobistud JJn; kobissab ja `korjab kokko õma `kruami Kod; ma `ümbre kodu kobiste Hel; ta siss midägi kobist, käis ja ot́s midägi `asju Ran; pögsi om üle `perse maha lännuva, kobista pögsi üless; Temä kui tüü mant pässi, siss nakas õkva kotun kobistama ja säädma Nõo; õdagutse söögi `aigu `olli või ja eering kah, siss kobistedi kõ̭iḱ `lavva pääle, et `võtke mis `kiäki taht Ote; ku `aigõss jäät, kidägi ei olõʔ, kis sinnu kobistõss San; Kobista ilustõ `üśkä hainaʔ, nii et sa maha ei˽`puistaʔ Urv; mõts vaia `puhtass kobistaʔ, muidu võip õnnetuss tulla Har; sõ̭ss `võet́i kobistõdi nu̬u̬ʔ rät́i veere kõ̭ik ilusahe kokko ja˽köüdeti kõva langa˽`kińniʔ Rõu; ku ei˽kobista hinnest, siss jäät alastõʔ Vas Vrd kobistõlõma, kobitsema, koblama
3. kohmakalt liikuma, käima; koperdama ta kobist parsilt ala Kaa; kepi naeal kodin siin veel, `kεia kobistan Kul; ma nägin, et sa kobistasid `otsa, pane nied kummikud iest ära JJn; väilas on nii pime, kobista nigu kot́is VMr; vanami̬i̬s kobist ärä tare manu, `jäigi `vihtmada Ran; kobista sa ka hinnäst üless Se
Vrd kobima1, kobisema
kodunt kodunt, -nd; kodont, ‑nd R S spor L , ViK KJnkodust sie oli `seitse `virsta kodund Kuu; mina `üksi`päini õlen kodo, `tõised kõik on kodont `välläs Lüg; läks kodond raha `tuoma Vai; ta pole paes kodo mette, läks kodunt `väĺja; mine too kodund `juua Khk; Kesse eese kodunt ää minna tahab Kaa; kaasavara, kui `loomi `antakse, isa ema `andvad kodunt `loomi Krj; Vana eit oli kodunt minema pannud, lapsed olid üksi Pöi; kuri kahi mul oli kodund ää `minna Rei; lεhep `keegi kodund ära, vetab majulese `sisse Phl; Nälg aas kodont `vällä tüed `otsma Khn; üks lina on mul viel, mis mul kodunt `tuodud Amb; Seilamä rahvas olid kõik kodunt ää Koe; kellel oli `kauge [koolis] `käia, nied käesivad ikke kodunt ja obustega `tuodi Kad
krants1 krants g `krantsi R(n -i Vai, krańts g `krańtsi IisR), krantsi Hi; krańts g kran(t)si, krań Jäm Ans(t)si spor u L, K(n kranśs VJg) I, krandsi Trv T(krantsi), krańdsi, krańtsi V(krańsi Lut); rańts g ran(t)si spor Sa Muh, rań(t)si spor L(ransi Tõs), KJn Kõp, ran(d)si Trv, rantsi Kse Trv Hls, rańdsi Urv; rants g rantsi Khk SJn; krańt g krańdi SJn, krandi Krk; rańt g rańdi SJn
1. pärg, vanik `Lapsed punusid omale `lillijest `krantsid pähä Kuu; puu`särgi `pääle `pandi krants Hlj; `kõstri `kambris `pandi [pruudile] `sielik `selgä ja krants pähä Lüg; `Surnule` tuadi `krańtsisi IisR; `tarvis tehä üks `krantsi ja `viia `surnuajale Vai; kut inime ära suri siis krańts `pandi `kirku üles Jäm; `lehtedest rańts `ümber pää Pha; Sarikud `püsti rańts ölal, mehed `ootavad `liiku Pöi; lapsed tegad `roosidest `roonisid ja `rańtsa ja panavad pähe Muh; pruudil `olli leier ja krants `olle pεεs Phl; matuse `aegas tehässe `krantsisi kuuse `okstest ja pohla `lehtest Mar; küll seal paelu `rańtsa oli puusärgi peal Kse; jaani`lauba tegime või lilledest keigil lehmadel rańtsid `kaala; sibulad pannas ka `rańtsi; auvärati `kohta pańti ka rańtsid [pulmade ajal] Saa; ma tahan koa vennale krańsi `osta, määlestuseks Nis; pruudil on krańts pias Hag; se on ikke krańts, mis linnast toovad, on pärg Juu; siis pidid `krańtsisi tegema pohla vartest pulma aaks JJn; `kantsled ja seinad ehitati `krańtsidega ää, kui `jutlust `pieti Koe; aud `pantse krańtside `sisse Kod; punuvad lilledest lille `rańta SJn; Me teeme kah randsi, kui matusasse lääme Trv; `tüt́rigu tõeva `liĺle, teevä `krańtse Ran; ta `tulli `velle `matma, oless võenu vellele `krańtsegi `tuvva Nõo; lauladamise `aigo oĺl [pruudil] mirdi krańts pään Kan; kingeva ilose krańdsi Räp|| pulmakomme käisid `krantsesi `tantsimas (pärast pulmi pulmamajas söömas-joomas) Phl; pruudi `krańtsi ~ pärga `lauldakse peast ää Mär; mängeti `krańtsi Kod; peräst pulmaõdagu lauldass tu̬u̬d krańtsi `laulu, tańtsitass krańts pääst ärʔ Kan
2. ring, rõngas, võru Oh mis ilus `krańtsiga `kutsikas IisR; kui kuul on rańts `ümber, siis kolme pääva pärast tuleb `alba `ilma Mus; Köik [hundid] oln `rantsis koos ja ulun; Öhed olid et pisiksed piilud ja teised olid nee suured ransid jääpardid Krj; `päike tarab, tuleb `kurja `ilma ‑ ‑ `päiksel on `seuke rańts `ümber Vll; Rabatud õled `pandi rihale `rantsi maha, vardaga virutati öle, viimane üüges `välja; Obused käisid rantsis `ömber rośsvärgi, kui obustega reht pekseti Pöi; Tegi omaste `oudade `ümber semendist krantsi Emm; mis mina mullu Muhus nägin, kana tegi `kakse `krantse `talle rhvl Käi; Vanad mehed ajasid habeme ära, ainult koonu alla jäi krants Phl; must koer, `valge rańts `ümmer kaela Tõs; melekas on aĺl lind, `valge krańts kaelas, võru `ümber kaela teisel Sim; krańsiga (sissetahutud õnarusega) hirs Lut
3. ringikujuline või ovaalne ese või esme osa a. paja alus suured jämed rantsid `keerdi `õlgest Muh; krants oli neljakandilene `seune puust raam; `katlal ju kerad-munad `perses, ta seisa majal `ühti kui rantsi peal Kse; krantsil oli neli puust `jälga all Käi; Pane [katlale] krants alla Rei; pajale `pańdi enne krańts `alla, oli õlest punutud Kei; tõsteti pada tule pialt krańsi `sise, sial oli ia kardulipudru `trampida Kad b. rattapöid ratta `krantsi sies on kedarad VNg; paned pöövad viistüki kogu, siis o `ratta rańts `valmis Khk; köveratest puudest `tehti [tuulikuratta] pööva rańts, neid `tehti kaks, teine `pandi `voodri langule `teise `küĺge Pöi; krehvi all on ratta krańts; on nihuksed koolutud krańsid, öhös tükkis kohe Juu; Kui õlid kran(d)sid valmis, siis pandi kõdarad kõige rummuga ühes sisse vai krants kõdarate peale Trm c. (vankri osa) `krantsi pääl `vaŋker `kierab, lagaline `seisab `paigal Jõh; esimäsel teĺjel one lakalise ja klopi vahel one raudvõru, kutsutasse krańts, siält one teĺje pulk läbi; krańtsi toed on eden ja taga; neĺjä teĺje õtsa `ümber on krańts, ei lahe ärä kuluda Kod Vrd krantsiraud d. alus, millel pöörleb tuuliku pea Kõige päält `tehti [hollandi veski] piaalune rańts `valmis. `Tehti kas kasund kõveratest puudest või `saeti `lankudest `välja - - Teine `sõuke sammu `tehti teise `pääle, pööri rańts Pöi; krandi pääl pää pöörap nõnda ku `tuulde pööratass Krk; `veśke krańts om ülevän, kelle pääl si kroonijagu käib, päävõĺl ja siivat, tu krańts kannab `kõiki; krańts om paĺgest tettu, `väĺlä lõegatu - - jakkõ `viisi kokku `pantu; krańts tetäss kolme `kõrdne; krandsi pääl om kaits suurt tala, tõene tõeseld pu̬u̬ld ratast. `tõisi puid om kah, nu̬u̬ kõik käevä krandsi pääl `ringi Ran Vrd krantsipuu, krents e. rangipadi – Aud Tor Rangi rańts oo õledest padi rangide siismisel küĺlel Tor f. kuljustega rihmkaelus täma obusel on kolm `paatert ehk `krantsi naśte rinnarahadest olnd Vig g. manisk rańts käib `rinde ies, rańts tehakse sammast `riidest Hag
4. kande-, tugipuu a. müürlatt – Muh Urv b. (laevas) saaling on niisugune rańts kus paelad `kindi `oidvad Khn 5. fig neljas sõrm – Rei Ls kuldkrants
kributama kributama tibutama peenikest `vihma kributab Lai Vrd ribustama
krobastik krobastikkivine koht põllul JõeK Vrd krõbestik, robastik
krobistama krobistama Kuu VNg Lüg(‑mma) IisR Vai Jäm Mär Tõs Juu JMd JJn VJg Trm Har/‑mma/, ‑eme San krobinat tekitama `iired krobistavad VNg; `vahtiga kie sääl `ukse taga kolistab ja krobistab Lüg; Iga üö akkasid rot́tid `irmsaste krobistama IisR; krobistab `kapsa `lehtede sees Mär; krobistab kaalt (kaalikat) `süia Tõs; kukk oli kanna tagant krobistand, kummikust `kinni võtt JJn; krobistas `sukrud ~ kualikaid `süia VJg; mis asjage sa krobistet San; kaśs nakass jo kasukat krobistamma Har Vrd krõbistama, robistama
krousima `krousima, (ta) `krousib Kuu Lüg Jõh, krousib Käi Rei Han(rou‑) Var Saa Ris Jür Amb, kroosib Kos; `kroussima Hää, `krousma Nõo, `krauśma San Kan Vas
1. krookima, voltima `Ninda ne `laste `kuued on kaik `ümbär `ringi ärä `krousitud Kuu; `naistel õli [särk] `krousitud ja `kaeluss pääl Jõh; Krousidot riie Käi; Jäkk oli krousitud õlade kohjast Han; ned alused, mis neil seĺlas olid, tiad nied olid kroositud või voĺlitud Kos; Ma naka käissit krousma Nõo; ma tei krausitu `undrugu Kan
2. lokkima Tädi `krousis oma `juuksi Jõh; Naised `tahtsid juba vanaste `juusid `rousida Han; `karme villaga lammas, teine oo nii kui krousitud ja pehme Var; krousib `juuksed Ris; Juused kõigil peas krousitud Jür Vrd krousitama, kruusima2
kuli2 kuli R Sa Muh Phl Vig K(kuuli Jür) I Puh
1. endisaegne mahumõõt `vilja `miedeta kuliga VNg; kulis on juo `kümme `puuda; rukkide järele üheksa `puuda `kaalus üks kuli Lüg; kuli rukkid õli viis vakka Vai; kuli umalid Kär; Kuus kuli jahu Vig; Viis vakka läks kulisse Amb; `kaeksa vierikud `viĺla `üiti üks kuli JJn; kaks püt́ti on puol kuli; kaksteistkümme rubla `maksis kuli rukkid VMr; Sepale `maksis iga talu puol kuli rukkid, siis tegi [ta] `aasta `ringi kõik tüöd ära Kad; olin suvilisest, sain kuli rukid ja odre VJg; Neĺla pääva mehed, neil tuli ikke kolm kuli rukkid külvata Sim; siis ma sain sellega kuli `suola Iis; kulidega mõõdeti teri Pil
2. kott; (kauba)pakk `enne vanast oli rogoska kulid minegä `viĺla `veideti Vai; `soola `toodi vanasti ikka vahel kulidega Khk; `tehti suured kulid, `tehti äbemada kaltsu kuli, nii et viie inimesega `andis kikerda; Me töime esiti `eestele tikkusi ikka kulide `viiti Pöi; kulid `ollid niinest ja robuskist Muh; kaks kuli takkusi on veel kedrata Phl; viĺla ja soola kot́tisi `üiti kuliks, koa sukkurt `vieti kulidega Kos; Ennevanast olid niineroguskist tehtud kulid Iis; tubak on kulin Kod; poomvilla kulid MMg; kuli on se kuuepuudane kot́t Lai; kulid olid roguśkist `tehtud Plt
Vrd kull2, kuul2

maa1 maa (moa, mua) üld

1. maakera a. maailm; meie planeedi pind elukeskkonnana (ka vastandina taevariigile või põrgule) Palub omale maad ja `taevast abi Kuu; `Enne oli mies maad ja `ilma (mida kõike) lubama - - siis teind enamb juttugi IisR; ju maa pεεl pailu `riikisid on Khk; nεε mei mette änam sii maa pεεl (keelejuhi ütlemine jumalagajätul); teist nii `öölad mina äi tunne mette maa `pεεlged Käi; ega nii elmast maast (kaugelt) ei olnd `lapsi [koolis] Rid; eks ma olen küll maa peal `raskusi `tunda saand Mär; lapse irmutis oled moa peal, irmutad ja koĺlitad `lapsi Tõs; olen maa pial üks `terve inime oln HMd; Maa ja taeva vahel ruumi küll Jür; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland, siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on Pee; kolmekeisi me mua piäl õlema, kaks sõsart ja üks veli; si̬i̬ mu̬u̬d sigineb mua `piäle; `niskess nime ma ei õle mua piäl kuulud Kod; küll se maa on suur ja lai, tagaspidi `Põltsamaad on veel talusid nalj Lai; vanakorat om nüid maa pääl, küll `mülläp; jummal `säädnu vikerkaari `taivade `pilvi `sisse, et maa pääle ei piä enämb vi̬i̬uputust tulema Nõo; toda ei lövvä sa maa päält ega `taivast kah Kam; üteldäss küll, et taivass ja maa lätt ukka Ote; ma‿le havva inemine, ega ma inäp maa inemine ei olõʔ; mis `mõisa neil jaka om - - ku inemise ei mahuʔ elämäde eiʔ maa pääl Har; naid pratu ja hät́i um maast `taivaniʔ (väga palju) Rõu; Maa pääle ei mahu, taivahe ei taheta ja põrgohe ei päse Räp; mis tuu minno vanna inemiist viil sinnä maad-`ilma pite vitäʔ, sis paŕep aja˽jo kotoh ar elävält `hauda Se || piltl ta `pööras küll maa ja `taeva pahupidi, aga võta näpust, mis läinud, see läinud Saa; timä ju̬u̬t viina maalõ ilmalõ (võõrastele) ärʔ Vas; maad ja ilmad ~ ilmast (ja) maast ~ ilma ja maad (jututeemadest:) sellest ja teisest, paljudest asjadest Sie kui vatterdama akkab, siis `räegib maad ja `ilmad kokku IisR; teab elmast maast seletada Mar; `patrab ja räägib `peale ilmast ja maast Mär; pajatab ilmast moast kokku Trm; räägib `iidamast ja `aadamast, `ilma ja maad Plt || ilmast maast (kõikjalt) tuli kokku [inimesi] ussi sõnu `viima Kse; maa ja ilm väga palju, küll ja küll neid puid on miule maa ja ilm Saa; siin on maa ja ilm `ruumi Krk; maast ega ilmast (taevast) ~ maad ega ilma (taevast) mitte midagi, mitte vähematki s‿õlin kaks vai kolm `päivä ja üöd `ninda, et midägi en `tiedänd maast ega `taivast Lüg; Ei tiand maast ega `ilmast, kus maa`kolkas sie küll õli üläs `kasvand Jõh; `Juuva täis, ei tia maast ega `ilmast; Paks udu, näe maad ega taevast IisR; Kus tõi ikka ilma `välja, nõnda sajab ja `tuiskab, et näe änam maad ega taevast Pöi; Akkas kolõdad `muõdi `tuiskama, et olõss mitte muad ega taõvast nähä Khn; `ennemuiste olid inimest loĺlid, nad ei teand moast ega `taevast Juu; temast ei tia maad ega taevast JMd; nii marub, et ei nää maad ega `ilma VMr; minä õlen nõnna rumal, et ei tiä muad egä `ilma Kod; eläb ku tońt üksindä, ei tää maast egä ilmast Vil; südä iki valutep, et sa‿i näe mitte taevast egä maad Krk; sadasi maha, ei tiiä maast ega ilmast Ran; ta jäi ike nii täis, et es tiiä maad ega `ilma Nõo; tä es tiiäʔ maast es ilmast Se b. planeet ojatäht o ele erk täht, `körges paśtab, `löuna `sisse läheb Maa `varju Krj; päe ei kei, ike Maa keib [ringi] Tor; Maa `käänäp `ümber San
2. maismaa; mannermaa; sisemaa `tormiga kui vesi `touseb, siis vesi tuleb `maisse Jõe; `rannamies old `jälle maal `silku `kauplemass; tulid `toisep̀uolt Purekari `maisse Kuu; vihm ei jää tulematta, kajagad on maal Hlj; sügaval maa puol `kanneda `pasli VNg; `meie elama maa pial, aga `Suure`saare `suomlased elavad `saare pial Lüg; `este `tahtosin, et tuon jo tänä rüsäd `maale `kuivama; tuul oli maa puolt Vai; meri touseb loeks, tuleb `kougele `maale, sügise sedasi Jäm; lehma sain säält maalt (sise-Saaremaalt); laevtega läksid vahel siit alt, läksid ikka linna ala kaladega ning siis obustega läksime maad `koutu Ans; mihed väljas (merel), maal tuli pöleb, näidatse, et mihed maale osavad [tulla] Khk; minu kasupölve aja sees on Salme jögi ummistund, viimaks läheb maaks Pha; äi nämad es karda kedagid, maa ega mere peal Vll; Vahest sügise suurde `tormide ajal mered tulid ää tükkis `moale, tõusid nii `kõrgese; Kala koorm `pandi [rannast] peale ja `mindi `moale `müüma; Astu edasi, `kindel moa jala all (merelt tulles) Pöi; nee (väikesed kalad) oo maa eares, sügavamas oo ikka suuremad; `kõinlased köivad `jalksi moal; laevapoiss `tulli moalt `leiba `viima Muh; Vanaste tulnd poomvilla laev Köpu alla `maale, siis inimest said sääld poom`villa Rei; tuul puhob maa poolt Mar; maa sees `köidi talve `reega [kalu] `müimas Tõs; `Sioksõ paksu jõlmaga ei maksa mua piält `vällä `minnä; Tormaga ei maksa mua iärest `küüsi `lahti `laska Khn; kammilaid, noh neid ikke `tõivad - - rannarahvas ike `maale‿s käisid jälle maalt omale `leiba saamas juo ja KuuK; nuarits on nisuke `suarma `tauline luom, kes elab kuival mual Kad; rükki kõrduse aal on kajakas kõhe mual Kod; kuiva maa `kaptengi oli olemas, see oli nöök `ütlemine Lai; või mia mere veeren ole elänu, maa sehen siin elä Hls; mu˽veli oĺl kõ̭iḱ se sõa aig laiva‿päl madrussõn, noo om jo maalõ tulluʔ Har; järvehn oĺli˽nii suurõ˽`lainõʔ, et lainõʔ visaśs kalaʔ kavvõdahe maa pääle Rõu; hädä maah, hädä mereh (kõikjal) Se
3. a. maapind, pinnas maa on `oistund, maa `oistub kevadel, kui on `külmand maa, siis kevadel `oistub Jõe; `Paljuks sie märg maa `vihma `kannatab (purjus inimene ei kannata viina juurde võtta) Kuu; kivine maa on, mis on vähämb kivi täis, aga kivistikku maa on `puhta kivine; sie on taga `aetod poiss, `tütrikud ei jätä maa `allegi tõst, säältki `õtsivad üless; Täma käib maa sies tüöl, lähäb maa `sisse `tüöle, on vagunilugija Lüg; `Naine ei `tõhtind `palja `piaga `süiä, siis maa `lõhkes `seitse `süldä tämä `jalgude alt; `Ninda kõva maa pidi ikke õlema, et obust `kandas Jõh; `Päesukesed `vilksavad maa rajalt vihinal `kassi iest läbi; Kus ma ikke olin, ega ma maa `alle kaduda‿i saand IisR; perast soda oli siin keik `maaga tasa (kogu küla maha põlenud) Vai; mönes kohas mättad, siis jälle sile, sedine `mätlik maa Jäm; rabas on mäda maa, `leikab läbi; mis `körgemad maad on, sääl rohi `körbeb εε kuiva ajaga Khk; `lambad söövad maa `urmsseks Mus; Seal oli kõva maa, mis seal viga oli `eina teha Pöi; see `olli ikka `sõuke ea vihm, mis moa ühna tümaks tegi; `õunbu oksad `vaovad maini Muh; laastet maal on palju maasiged Phl; maa oli aleks põletud LNg; [puutelgedega vanker] `sõitis `rohkem `pehmed maad Rid; tänä oo `nõnna ikke lund sadand, et oo maa `valgeks teind Mar; nii kõba maa, ei saa teevastki `sisse Mär; puhas paljas kuum maa, loomad oo `paljas söön Var; maad ligi lähäb [taim] mädanema Mih; `loiklene maa, küngas ja `jälle loik PJg; mis `turvlane maa, siis on `tarvis kütist teha Ris; siga `püörand ää kõik selle moa Kei; kuib moa, see vihm vaob moa `sesse, kadund kohe Kos; kuiva välk - - lüöb `õhta pimedas, madalas, maa rajal Amb; pia maa teral, pia maa ligidal Ann; siin on madalad maad, kõik kraavid vett täis Tür; sie ilm tahendab easte moad Koe; Kui Tammikust `tulla, akkab ilusam `sirgem maa, enam põle mäge Sim; vana rahava kuńss õlema et süĺtä maha `enne ku issid maha, muass võtta ärä moeto (muidu saad nahahaiguse); kadi minu köhä ku mua `alla Kod; sammas - - üks kolm `jalga oli ta maa sehes; maa on ikke pia asi viĺlal ja puul Äks; siin on maad tükati kivised ja savised, aga mägiseid `maasi siin ei ole; värav käis maa raealt Lai; tao vai maa `sisse KJn; kiĺgid, ni̬i̬d karasid nõnda‿t, maa sirises ja särises Vil; [jookseb nii, et] jala `maasse ei putu mitte Trv; `enne es ole viĺla redelid, siss `lü̬ü̬di kärbusse `maasse, lati pääle ja, vili pääle `rõuku Pst; kallakune maa - - vesi vii kiḱk väe `alla; ei ole nüid ti̬i̬d ega maad änäp - - tuhk lumine; maa võt́s `kinni, ańds inimesel `aigust Krk; kui vikatit pandass varre `otsa - - susatass kiil vahele, et ta maad ligi võtab; naese es tohiva tanuta `kõndi, et siss tulna oora põli ja maa lännä `lahki; nüid käevä kõ̭ik `paĺlald, ei ole tanud ei rät́ti ja maa ka ei ole `lahki lännu Ran; maa om jo nii sägävält küĺmänu, `kartuli `küĺmuva jo ärä Puh; sääl om lätte kotuss, keedäp maa sehest `väĺlä vett; laosa `paĺla maa pääl satte maha, es ole kivi es `kandu i̬i̬n; mia otsi, kos laits om jäänu, aga laits nukan nii vakka nigu maa; ku `uibu olliva ubinit `väegä täis, siss ku tu toŕm `tuĺli, siss maa olli ubinist `valge; mõnikõrd lina kasvap iluss ja puhass, mõnikõrd om nigu maa küĺlen `kińni, `sände lühike Nõo; uśsi`maarjapäävä läävä uśsi - - maa `sisse ärä makama Võn; tuisass, et taevass ja maa segi Kam; sügise `oĺli `paĺla `maaga (enne lund) tu̬u̬ varastamine Ote; maa om nii kuiu nigu üit́s puru San; no sannast tuĺlime jo sügüse ärʔ, joba musta `maaga (enne lund) Urv; niisama maa all ka jõõʔ nigu maa `päälgi Rõu; siih kasuss niipaĺlo võid`lille, et `koṕlih kõ̭iḱ maa om kõllanõ; ku om `lambanaha suurunõ palakõnõ palast maad, sõ̭ss lõiv jo lõõritass pääl; keväjä sü̬ü̬ maa lummõ Vas; lätt maad pitih Lut || sõematagu miu maass vai massass, mia ole iks va Miku Juhan Nõo; maa alla vajuma ~ tükkima ~ pugema (häbi-, piinlikkustundest) kus sa lähed selle äbiga, kas poe maa ala Khk; ma äbi pärast vajuks kohe maa `alla Pal; temä sai silmä ninda äbi täis, et ta oless või maa ala tükkin Trv; täl nakass tollest nii äbi - - oless äbi peräst vai maa `alla vajonu Ran; mul sai ni˽häpe, et maʔ oless vai maa ala˽tükkünü Har; et maa must (kirumisest) vanamis `põhjas sind et mua must Sim b. põrand vm aluseks olev pind magamine ei `anna `maani `särki, uni ei `anna `uuta `kuube Lüg; tegad `ristisid ede, `laskevad pölili, `andvad maale suud Jäm; Ruut oli kena küll olnd, leit olnd moani Pöi; jõkid `ollid `õndla august saadik, aga kuued `ollid maini Muh; Omal veel perse maa külgis kinni (on noor) Emm; siilik nii pikk `tehtod, üsna maani Mar; kört oli `maaga tasa, jalad ei paisn `vällä Tõs; `eńtsed `riided olid maani, jala pöia `piale `tehti kördid Aud; `enne olid [seelikud] jo maani maas VMr; kummardab `maani Trm; `niiske `uhmer oli, maast oli üks nõnna `kõrge Pal; sannan suits `maani Trv; mõni lää sedäsi paksuss, kõtt lää maass `kinni (tiinest emisest) Krk; trambib `jalgu `vasta maad nigu ull; tu̬u̬ jagu jalast, mes maad pidi ju̬u̬sk, pidi tävveste `õige olema Nõo; ku venne naisõ `keŕküde tuĺlivõ, siss es olõki muud, ku üit́s risti ette `eitmine ja `maani kumardõmine San; mõ̭ni vedä `jalgu maad `mü̬ü̬dä Krl; ku tu paugutamine oĺl, sõ̭ss tõõsõ oĺli˽kotohn põrmandu pääl maahn Rõu || piltl oh kui aka `mõtlema, südä lääb muani `lõhki Kod c. (üldisemalt, ka fig) ala, ruum, koht ei `löüdänd maad, kus `seissa; `anna miu judule ka maad, lase `minnu ka `rääki Vai; kui vanad inimesed rehe tuba tegid, siis `kεidi tule tukiga `ümber tua, sest saadik `anti suitsule maad Khk; Nooda looma maa (noodatõmbamise ala) `tehti meres kividest `puhtaks, kivide `otsas käristas nooda ää Pöi; `aigus võtab maad Mär; iga looma ehk `ankru maa peal piab olema neli `märki HMd; Anna ruumile maad (mine eest ära) Trm; läksimä üles püügi muale (kohta, kus võrkudega püüti) Kod; Pada ei või `riiki täis `panna, põle keemese maad SJn; lastel ei ole muial maad; temä sugugi tõisel ei anna maad eläde; selle inimesel ei ole naĺla maad (ei mõista nalja); tal olli vanu jutte, ta neid sõa maalt (sõjaväljalt) sai; mea ole nüit peśs `tervise maal (tervise juures); ullul ja rumalel anna maad (anna järele) Krk; naĺlal om õks enämb maad ku˽tõ̭õ̭l Har; `mõtlõ˽tu̬u̬ vere valangut, säidse inemist tapõti katõ versta maa päält Vas
4. viljeldav pinnas, põllumaa kui ei `jõua arida ega tüöt teha, siis jättad maa `süöti; maa on pien, `rohtost puhas Jõe; Üheksa `päivä `enne rukki tegemist `kõrdati maa `uuesta üläs ja siis `ääseti maha, `tehti maa kõik `valmis Jõh; maad `künnedä madalukaiselt Vai; liivane must maa, aga ta‿p vöta `sahka adra `sisse Jäm; see pöld pole väge saandkid, see oo ise rammus maa Khk; Uus maa, sellepärast kasvatab ka; See on `söuke `pörgu maa (vilets, lahja) Pöi; maa `ingab siis kui `jεεda kesasse, siis maa `puhkab Emm; kõre maa on üks kruusi rõhk, üks va vilets maa Mar; `kaevab labidaga maad Kul; paĺlu uut maad `juure teind Mär; sõnik `kündasse maa `sisse, kaks kuud `apneb Vig; Sedä `põldu iäks muaks ei sua Khn; va `lahtine maa (kesa), selle sui taal ei ole `vilja kedagi peal; mulla maa, kui sa ikka väge annad, see oo ia viĺla kasvataja maa Aud; Nüid elavad laari maa si̬i̬s, tule `mi̬i̬legi, kudas si̬i̬ maa maaks on saanu; Ku sa maast ei ooli, maa‿i ooli sinust ka Hää; lähme uut moad `looma ja küt́ist tegema Juu; Odra ja kardulid said ikke korratud `muasse `tehtud Amb; uad tehakse ikka rammusa maa `sisse Ann; kui maa on toores, siis maa on `täńkjas, tema läheb `kuuli Tür; narri muad üks kord, `vaata mua narrib sind pärast üheksa `korda VMr; kui maa on ia, iast sõńnikud saand, siis ta on rammus ka; sauekad maad on `rasked maad Sim; `tehti `uusi `maasi, purustati kõik karu äkkega ära Trm; järve `kõlda vedäväd `muade `piäle; kruusane mua sü̬ü̬b sõnniku ruttu ärä Kod; siin on musta mulla maad, aja adraga nii sügavalt kui tahad Pal; kui maa rammusam on, siis [rukis] aab `poega, kui maa kehva on, siis ta ei jõvva `aada Äks; minu isa `ütles: alb mees jääb ädasse ia maa pial, ja ia peremees elab `äśti alva põllu`maaga Lai; ku sul maa valmiss om, muud ku `viska maha (külva); ni̬i̬ `maase om puha ää, neist maadest saa `leibä küll Krk; sulane läits `mõisa `teole, maad arime ja `viĺla maha tegeme Hel; adraga vaja `lu̬u̬ma minnä, ader lu̬u̬b maad Ran; maa om ää küll, aga maa tegijit ei ole; nigu Miinä es pia maad, puha tõese näppe vaheld vaht; maa ei lase `endä mõnitada, maa taap väge ja maa taap ka arimist Nõo; si̬i̬ maa oĺl nigu ristikaina sü̬ü̬t́, nigu puhanu maa `rohkemb Ote; ku sa maad üt́s kõrd petät, maa pett sinnu ütesa kõrd Har; `vahtsõt maad tei manoʔ; ma ti̬i̬ no maa arʔ ja panõ kuŕgi˽ka ittu; Kehvembä maa pääle tet́ti kaar, parõmba maa pääle `kartoĺ Rõu; maa um rüä all Vas; sul maa joonõh (korras, väetatud), mis viga eĺläʔ Se; ku sa äi anna maal, siss maa äi anna sul kah Lut || piltl maa toedab meid `kõiki Ran; maa om tu̬u̬ emä, kes inimeisi ülevän piäp Nõo
5. kellegi kasutuses või omandis olev maa(tükk), krunt, maalapp minu isa õli `kuuendik, `kuuendikku maa pial õli; `viie `päivä maist `tehti kaks `krunti Lüg; midati maad `uvvest `ümber Vai; teised olnd suurema maa mihed - - Jüri olnd pisise maa mees; sellel puud maad kää (on talumees) Khk; `möisnikul oli pailu maid kää Pha; mina pole mitte teie elude maade sihes keind Jaa; Mõisa moa oli, `sönna küla looma jalg äi `tohtind `minna; See oli koletu maa, mis öhe inimese käe oli Pöi; vabadikel põle maid egä `loome Rid; see oli ilma `maata inimene Kul; tää oo maade piäl, sai maade `piäle, peremehes, sai koha omale Tõs; muadõ reńt oli `makstud Khn; siit Juuriku koha küllest oli tal maa Aud; eks meil omajagu muad ike ole JMd; mul ei õle jala`täitki moad Trm; `taśtid kõik mua käess ärä võtta, aga maja alune `jäeti; siäl o viis peret vai kuus ühe `muade piäl Kod; `kańtnikud tegivad oma päävad `mõisa nende maite eest Äks; mõned talud olid ropp suured, palju maad kääs Lai; `Maade piält ollid suured maksud KJn; siss tulli aig, ku neid `maasit `jaotive; veerek maad om, saa mõni vagu kardult tetä Krk; üits sinu kana jalg ei tohi kooli maa pääle tulla; miu esäl maad es ole, niipaĺlu maad `olli ku lävest `väĺlä tulla, `tu̬u̬gi `olli tõśte maa Ran; mõnel poesil `olli palga i̬i̬st lina pereme maa pääle tettu Puh; nu̬u̬ jaganuva `rüitlidele `väĺlä meie maa, nii teḱkunuva meie `maale `mõisnigu; siin üits veerekene maad `olli, tollegi i̬i̬st pidi peremehele kolm `päivä tegemä; üits jalatäis maad, tollega nüid nii suur ädä Nõo; `u̬u̬ne omma käen, a maa `võeti käest ärä Ote; meil om küländ maad, uma sada kat́skümmend vakamaad Kan; pu̬u̬ltõsõ päävä maa oĺl inne maa `mõõtmist, `pääle `mõõtmist `üĺti `taadrimaa; sääl medä om, `perse laiut maa (väike maalapp) Har; meil oĺl `väikene maa ja suuŕ pereʔ, latsõn `eĺli ma˽kehväste; kel oĺl mesi, tu̬u̬ sai suurõ maa, tu̬u̬ sü̬ü̬t́ maa`mõ̭õ̭t́jat `mi̬i̬gaʔ Rõu; [ta] oĺl mi˽maa küleh poṕs; maa om no käest är˽võ̭õ̭t, a vanast `tahtu es kiä tõõsõlõ adra`täütki maad `andaʔ Vas; `oĺle siss näil siin ta talo, katõ päivä maa `oĺle Räp; maad ~ maid jagama tülitsema, vaidlema, asju klaarima Meil pole omakeskis maid jägada Emm; Turtsakaga ära sa mine maid jagama Hää; mine nüid loĺliga maid jagama Kod; nüid na jagave sääl maad, nüid na `tõmbave Krk; kõ̭ik latse ei ole ää latse, kas tu̬u̬ oppejagi jõvvap needega alati maid jagada Nõo; mina ei lää temäga maid jagama, etse jäägu tu̬u̬ raha tälle Rõn; nakka˽naidõ juudidõga vi̬i̬l maad jagama Kan; Mine no saʔ vi̬i̬l `sääńtside loraśkidõgaʔ maid jagama vai soid `mõ̭õ̭tma Urv; kes jõud sääl maad jagada Plv; puud (ja) maad varandus, maine vara inimene sureb ää, mes sest kaso oli, nüüd kõik puud maad jähid tast maha Mar; mis puud maad su kää oo, et sa teesega õiendad Mär; kõik on ta ärä juonud, puud ja muad ärä priisanud, `terve varanduse Kod
6. a. kaugus, vahemaa; ulatus uss oli tuld vihinäl Jüri pääst `müöde, `ninda et `sendi`meeter maad jäi `puudu Kuu; nii neli `versta maad tuleb `sinne VNg; sie tagumine `kuulus `säältki maalt `siie Lüg; natuse maad mine, seisa `jälle; ons kellud ühes maas (kas näitavad ühte aega) Khk; Virn - - pitk peenike rohi, tükk moad on varrel vahet, siis on jälle lehed; `Laske maa oli pailu pitk, püśs äi võta nii `kaugele; `Eesel aluskuub tükk moad teise alt väljas Pöi; siit oo `sõnna ea laks moad veel; rehi pannasse nõnna, et natuke maad‿o parte vahet Muh; vesi tuleb vahest suurest merest kusa `maale (ei tea kui kaugele) Mar; pika maa takka tuli `siia Mär; üsna jooniga kasvab rohi, iga päev ulga maad `juure tuln; `kostis kos `maale ära, kui lenu lõugutati Han; üle jala maad sügä (sügav) Tõs; minu kodu oli `kaugemal küla lõppus, kilu`meeter maad ikka teistest `iemal HMd; osalt `müiri on ja muist maad on maha vaun Ris; oras on ikke juba `kasvand, `kämmel moad juba `kõrge Juu; Niievarv piab mõlemast otsast ühe maa pial olema; Kus `maale sie köis siis ulatab Jür; ühe `maaga sai ikke [rukkilõikusel] edasi `mindud Amb; jumakad tõrvaka kännud olid üks `mieter maad `samla sies JJn; tallab seda moad edasi tagasi aśsa iest teist taga Koe; `veśkini põle `kuigi pailu muad VMr; mõni aĺlika suoń - - läheb vahest kohe tüki muad mua alt Kad; pitkä mua tagass tuli `seie `kaugelt `kosti; kui pääv süld muad `kõrgel one, siis tule kodo Kod; elaja `söötmise riie oli - - täitsa nelja nukeline, süld maad oli lai Lai; kruav on üle jala muad sügav Plt; läks natuke maad Kõp; poolest maad laasi oksa ärä; otsa ürjätse om meelest lännu, ma `ütli poolest maad sedä `laulu Krk; obene kerib küll, aga maa ei edene Hel; katuss sai jalg maad paks Ran; tõenekõrd `kõnsit `ulka maad läbi, midägi es ole (marjul olles) Puh; me es olõ kavvõn, veedikene maad oĺlime tõõsõlpu̬u̬l `uśsi Võn; `mõtlõ, `seoni `maani oĺl rüǵä San; ma˽pańni riśtiḱ`hainu jänesseile ja˽lät́si esi lasõngu maad kauõdõ Har; Kullamäe `haudu mano om jo `ilmlik maa Vas; [võrgu] pullaset om paksost küleh, paaŕ `vassa vahet, vai vass maad ütstõõsõst Räp; `küĺbjä lätt `külben, tõõnõ inemine vidä hidsand, et `küĺbjä nännüʔ `kuoni maaniʔ `hi̬i̬täʔ Lut b. (ajalisest vahest, teat määrast vms) Sander oo Seiust tüki maad kolpsakam mees; Ma ole selle aigusega ulga maad peenemaks jäänd Kaa; ulk maad on vähemaks jäänd körva `kuulmene Rei; see maa oo ikke tüki maad parem kui see teine maa oo Mar; sinna `maale oo `aega veel Mär; me `soolasime `teisa (räimi) `sisse ja sõime `siia `maale Pil; Mine anna lehmile süia, aeg sial maal KJn; temä om miust `ulka maad löhemb Nõo; `seoho `maaha olõ ar elänü, olõ‿õ̭ `vaesust nännü Vas c. osa, jagu Põlve alt pireke `alla `poole on jäme säär, see peenike moa on peen säär, siis on luupeks Pöi; Vörgukudumisel juhtub - - ärg sisse minema. Seda muidu välja vetta äi saa, kut leigeda kuiut maa äärest ärjani vörk luhki ja kujuda puuduv silm vahele; rool, lai maa on vee sees, ots käib veidi üle paadi Emm; kui jöhvi maa `otsa löpeb, toleb tohl - - looma hänna tohl Phl; `uutel oherdidel pole ebre maad Ris; vikati rood ja kõber maa seal taga, vikati kand üiavad PJg; aeru änd olli peenempes tett, aeru lai maa olli seidse `jalga pikk Hls; [sukasääre] lai maa om joba är koet Krk
7. a. riik; teat geograafiline piirkond oma maa inimene, sie on oma `rahvusest Lüg; mei maal ei ole `tiigeri Vai; `laevadega käivad soojal maal Jäm; Rootsi on vana `Skandinaa·via maa, `kuulus maa Khk; `Tapjad saadeti enne maalt `välja, Siberi läksid Pöi; see on `vöörod maid näind Käi; `reisisid kõik moad läbi Tõs; `reaksid sii ikke, et meid pidi ää `viidama `võerale `moale Juu; küll tema on maid läbi käind JMd; kuda moa, nõnna viis, kuda lind, nõnna nokk Pal; `viina juvvasse üle maa Trv; egäl ütel oma maa armas, kun sa oled Hls; kui sääl `võ̭õ̭ral maal küll ää `olli olla, aga südä igäts iks esämaale Nõo; sügüse tulõkul kogusõ tsirgu - - `suurte `parki (parve) ja nakkasõ `lämmäle `maalõ `lindama Kan; tiä om kõ̭ik maa ja mere läbi `reisünü Krl; näet Rood́si rahvass siin magahasõ mi˽maa seen (langenud sõduritest) Rõu; kurõʔ lääväʔ, pääsokõsõ lääväʔ, kõ̭iḱ nu̬u̬ `lämmäle `maalõ lääväʔ, nu‿mma `lämmä maa linnuʔ Plv b. tühi maa Siber vm kauge väheasustatud piirkond lubatud kõik tühjäle `muale viäda Kod; perremihe `lät́si `mõisadõ ja `ütli üless, `ańdi `mõisnikalõ maja˽kätte ja `mińti siss töhjäle maalõ Har; tühäle maalõ saadõte `vangõ, kerigu `kiskjäʔ ja inemise `taṕja, ar saadõtass tühäle maalõ, Sahhaliini saardõ Se c. suur maa mannermaa minu ema vend käis `suurel maal `tuoma `pääval, `joulu nädälil Jõe; `saaremehed `käisivad siin `suurel maal `kraavisi `kaevamas Jõh; sa jah `mötle, suurelt maalt tulnd `seie tarkust `otsime, et sii on Sörve noid, et see peab ikke `tεεdma Ans; ma neliteisend `aastad ole suurel maal kεind, raavi tööd ole teind ning pargi ehitusi Kaa; Kevade `vöeti puudane leva kot́t `selga ja `mindi suure moa `sisse tööd `otsima Pöi; naesed `lähtvad suurele `maale Lihula `kanti linutama Muh; mool tuli suure maald söbra Käi; `Iidlast läksid suure maale sulaseks Rei; suurt maad `öeldi kah, kui `saarlased tulivad suurele `maale Lai
8. a. teat (maa)koht, kant, ümbrus ühüksa `unti - - läind kohe `ümber Juminda `nieme kohe - - `muile `maile Kuu; siin küla mail küll ei old `suolapuhuji VNg; Seal lahe äärtsete maade peal pole `ükski änam vikatiga käind Pöi; tänakond `viĺlä puis ja mais (heast saagist) Rid; Vigala maa sees oli mõesa, aga `Tartu maa sehest oli naene Mih; Meie käösime räämetegä Talina muass Khn; me elame Äädemeeste maal Hää; pärna puu, neid meie moades ei kasva Kos; ta oli Pańdivere maa pial `sündind old JJn; lääp kiideldes kodoje, õisadess õmile maele Kod; Talina mual olema nisuksed koŕvtanud Lai; meie mail ei ole `uśsisid Plt; suśe iki üteldi oleva, karu ei ole viśt `kiäki nännu siin maal Ran; [ta] ei ole sääl puil `mailgi (seal poolgi) käenu - - aga temä ike kõneleb ja süüdistäp; meie maal toda kõtu kõrvald `oidmise `mu̬u̬du‿s ole, a nüid om meie mehe ette ku mulgi Nõo; nende puie maie pääl (selles ümbruses) ei ole seräst `asja ollu Kam; Palojäŕv om ka mi˽maa pääl, tu̬u̬ om ka‿ks parass jäŕv Vas; kärnähain, tu̬u̬ kasuss mi maie pääl kaʔ Se; (ei) puil(e) ega mail(e) ~ puis ega mais mitte kusagil(e) laps ei `sõisa puis egä mais Lüg; põle puis ega mais Hää; `tuodi nuorik majasse, ei suand ämmaga `puile ega `maile; vääga `kiskuja inime, temaga ei või puil ega mail `olla VJg; sie inimese luom ei seisa küll puil ega mail paigal Sim; alate tagasipite, ei sua puele ei maele, inimene ei sua õma arilikku `leibä, ei riiet Kod; si̬i̬ ei seisä paigal ei puis ega mais Hls; ta om nii elläv ja pallav, et ta ei püüsü puil ega mail Har; lat́s `käüless `naklu pääl, püsü‿i·ʔ puil ei mail Lut b. eesti (rahvas; rahvus; keel) tańtsiti ring`tantsu torupilli järel, sie oli maa pulm, `randes oli ruotsi pulm Ris; mua Kasepa külä on eesti külä, tõene Kasepa on vene külä Kod; saks sü̬ü̬b ja maa sü̬ü̬b, `nuaga ei lõigata, lavva `piale ei `panta = emapiim Ksi; siss oĺl umb veneläseʔ, maa sõnna es mõistaʔ Se; maa kabõhõnõ (eesti naine) Lut c. (kõrvalisest kohast) mis pagana puis ja mais (kolkas) te olete `kasvand Pai; tu om nii veeren maad, konhkina kõrval; ma olõ siihn veerde maad, ega˽tu̬u̬d kiä ei taha, et piät olõma tarõ manh `valman (valvamas) Har; läki är `vi̬i̬rde maad, koh kiä näe es; sukõŕmańn tetäss kõrval maad, sis peräst säetäss `paika Se d. (ilmakaartest) Tuul puhub omikust - - puhub maa pu̬u̬lt (idast) Hää; iki läit́s külmä maa poole müristemin, ommuku ja põhja poole (põhja- ja idakaarde) Krk
9. maakoht, küla (vastandina linnale) õlen ikke maal eland, `linna elo `mulle ei `mieldi Lüg; möni lεheb maalt `linna Khk; löötsa pill, seda `mänktakse moal egal pool Vll; Ta oli maal sündind ja kasund Pöi; `lõnnas oo preilnad, maal jällä tüdrikud Rid; ta on maalt pärilt Kul; maal kandase ikke maa `riidi - - süiasse maa `toitu, põle linna `ühti Tõs; kõik lähväd mualt ää, `keegi ei taa enäm mua tööd tehä Juu; linnan ep õle tü̬ü̬d, tuli `seie `muale `tü̬ü̬le Kod; rikkast lähväd, kes moalt `linna lähväd MMg; tulite `muale `käima Plt; maal es käi arstirohu `müüjid Vil; tidrek lännü maalt `linna, `sakse teenistuses Hls; sel aal maal `aŕste olli vähä; siin om linnast ja maalt kogusehen Krk; mes sä tapat `endä sääl maal, tule ärä `liina Puh; temä tiiäp `äste sedä maa elu, temä‿m jo maald esi ka peri Nõo; kes `jõuśe, `laśke liinah `väŕmi jah, oĺl jo maal ka `väŕvijit - - sõ̭ss väŕmiti maal kah Plv || si̬i̬ ehits ennast ku `linna ja maad, ei saa minema ei saa Krk
10. a. muld Pane maad `pääle [kui mesilane on nõelanud] Trv; põrmand om maast Krk; sõ̭ss ta tõi maad, pańd lina pääle ja õdagu `mäh́kse mu sinnä˽`sisse Urv; mõsi ma˽tu̬u̬ kasuga arʔ, kasuk oĺl kõ̭iḱ `maaga˽ku̬u̬hn; tu̬u̬ vesi huh́t mäest `alla kõ̭iḱ maa ja kiviʔ; ma naka es inäp `juuri liigutamma, na‿mma˽surõ `maagaʔ, mütsäkuhn panõgiʔ [lilled maha] Rõu; innembist eleti vahe`kambrõh, paĺgest lagi pääl, `samblõ vahel ja maa pääl Räp; pangõ paksõbahe [kartuli] kuh́a pääle maad Se; maale ~ maala panema ~ viima matma `vaesõl mehekesel `ku̬u̬le ar naane, olõ õs mehel miŋgaḱe naist maalõ viiäʔ Se; är `pańte `maala joʔ Lut b. (surnuaiast) pühitsetud maa oo `surnu aid Tõs; eks kabeli aid õle kõik õńnistet moa Pal; seo kotuss, kohn mi no elä, um pühä maa, siihn ollõv vana matusõ paik Rõu; toole maale minema surema timä lätt tuolõ maalõ, śjoost maast lätt tuolõ maalõ Lut; aig `kuolda, tuole maale mindä Kra
11. kaardimast mängu `kaartõ om neli maad: riśti maa, pot́i maa, härdü maa, ruudu maa Har; kõ̭kõ neĺjä maad mul om käeh, haŕgi maa, kruudi maa, pot́imaa, ristimaa; koŕas `hińdäle kõ̭iḱ verevä maa (punase masti) kät́te Se
12. adv a. maani täiesti, täielikult sie vast tuli siis, kui oli juba tuba `maani maas, poledattud Jõe; See maja on ammu maani maas (hävinenud), seal pole änam palgi juppi ka Pöi; põletas teese `ooned kõik maani maha, teese kohe puu `paĺlaks Mär; põles nii `moani maha, ei jäänd muud kui kostan Juu; puol Vau küla põles `muani maha VMr; varass varastap, jääp vaǵa `saina, aga tuli palutap kõ̭ik `maani maha, ei jätä sulle midägi Nõo; ilma tuulõlda˽`paĺli tarõ maani `maahha Rõu || (purjusolekust) Nisukest teist ei ole olemas `ilma `pialgi, kes `ninda `ennast `maani lakku täis võttab IisR; poiss tuegerd kodu, `oĺli `maani täis Nõo b. maalt saadik tumm - - lapsest maalt Lai; sest maalt mina‿i ole üksi veel kodu old Plt; sü̬ü̬k om poolest maalt keenu Hls

maadlema `maadlema Vai Jäm Rei Iis Trv Pst Võn, da-inf maadelda Lüg/`m-/ Käi hajusalt L, Jür Amb Tür Koe Plt KJn Ran Puh Rõn, `maadleda VNg Jõh Käi, `maelda Puh Nõo Rõn; `maadlem(e) Hel San, da-inf `maelde Hls Krk(-te); `maadlõm(m)a Khn Krl/-õmõ/ Plv Lut, da-inf maadõldaʔ Vas Räp Se, `maeldaʔ Urv Har Rõu Se; `muadlema, muadelda JMd VJg VMr Trm/-oa-/ Kod(-mä, -dä)

1. teist seljatada püüdma, jõudu katsuma eks `nuorelt `põlvelt saand `kõike `pruovida, eks siis saand ka kuos `õlla ja `ninda `maadelda Lüg; küll mees oli `maadlend, aga mette pole jägu saand Käi; `tahtis muuga maadelda Tor; lähvad kaks karupidi kokku narra pärast ja `maadlevad Hää; nad `ilmast `ilma `muadlevad ja `kisklevad JMd; akama rinnut́si `muadlemä; lahe vai vanapaganaga muadeldä, si‿o küll `julge Kod; `katsusid `jõudu `maadlemesega Plt; karjapoisi `maadleva Trv; mea sai tast üle maadelten; üttes kottel silla pääl om vanatondi `kangest `maelte `tahten Krk; vanast `maeldi sülitsi, panniva rinna kokku, võtiva kätega tõenetõese `ümbreld `kińni, siss kaeva, kumb tõese maha paneb Ran; me `maelsime vahel, et `kaeme õge `jõudu Nõo; poisi nakasõ `maadlõmma, näüss, kuass kõvõmb om Har; mingo‿i·ʔ rikkaga `kiusama, kõvaga `maadlõma, virgaga `ju̬u̬skma Lut || piltl tema `moadleb veel surmaga Trm; ta `maadlõss jo surmagaʔ Rõu Vrd maaglema, maandlema, maaslõma, maidlema
2. millegagi vaeva nägema, rassima, rügama `maadleb `tüöga Vai; Kes mätastega `maadles, selle `kohta `ööldi, et tapab `ussi Jäm; ma `maadlesi `tööga mes ermus Käi; talvel akkan `jälle obustega `muadlema; eit `muadleb `jälle siataĺlis VMr; sellegä on `enne `muadlemiss, ku si asi testod suab Kod; üit́s `tü̬ü̬ge `maadlemine üttelugu, kunas sa `aiga saat Hel; Mes sä sääl maadlet ommukust õdaguni, et ei puhka sugugi Nõo; Voonakõsõʔ oĺli˽hüä˽`mõskõ, nu̬u̬˽jovva õs kohe tüḱkiʔ, a mõ̭nõ vana `lambaga oĺl `maadlõmist Rõu; `maadlõss nüüd ta kiviga, ei saaʔ timäst `võitu Räp
3. piltl tülitsema; pahandama `ühtelugu `maadlevad, ei saa läbi Iis; ku imäl `kullõmalda latsõ ommaʔ, siss `ütless: püüsüge õmõta rahu ka veidükesegi, ma‿i joua˽`ti̬i̬ka enämb `maeldaʔ Har
Vrd madelema

mõist mõist Hlj(moist) Vai Kse Han Var Ris muist Kõik ei mahu marja`maale, mõist piab `jääma karjas`maale Han; mõist vidävad teinep̀oolt ja mõist teinep̀oolt ja siis vääd kokku [nooda]; mõist mehi oln obustega ja mõist `ärgega Var; mõist oli lühike ohr, kisoti käsil [üles] Ris

niin niin g niine SaLä(g niini Khk) Muh Hi L/n -ń Hää/ K I Pst Hls/n -ń/ Krk, `niine R

1. taime koore alumine osa; niinekiud kimbuna iga `aasta käis suvel `enne `eina`aiga `niines (niint korjamas); `pärnäst kisuti `niini ja siis senest punuti siis `virsule paul Lüg; `Niined olivad käe pärast `miski siduda IisR; `nuustiko - - sie on `tehtü rogoska `niinist Vai; niined keige εnam pajudel - - koor jääb `teisse tükki ning niin jääb `teisse Jäm; `siutasse lestad `ändi pidi kogu selle niinega Khk; pärna pealt `võeti pitkad niined, neist `tehti `viisku Muh; pajo niindest `tehtod `viisko öhekorra Käi; `räästis niinel koore küĺlest ää Mär; niint `lõika nagu `saue, niin oo `kerge Tõs; enne `kisti lõhmuse niinesi ja neidega `panti [lootsiku] kaared kinni Tor; jäänu oma `niini `autama Hää; robuskid, need on niinest `tehtud Juu; sauna vihud `siuti niinega `kinni Amb; vianatud `niske puu ümmargusest ja otsad õmmeldi kokku ei tia mis niinega VMr; Püśsi metsast [käidi] `niini `tuomas, niintest `tehti `köisi IisK; tuon `vahtra kodu, siis ajan täma `lõhki ja kisun niintest Trm; läks niintegä paŕksepäle Kod; viisud olid suvi läbi, `niinedest `tehtud Äks; lähme niinile (niint korjama) KJn; lõhmussa koorest sai ka `niina, aga paju ku̬u̬r `oĺli paksem Vil; viisu olli jalan pajo niindest Hls; muist `niisi jooseve pikutipidi, kaits `riśti niist jooseve neist pikuti niistest läbi (viisust) Krk Vrd niids
2. pärn `nuoreld on niin, ku `suurest saab, siis on pärn Lüg; `Niinesi `kasvas `mõisa`parkides IisR; niine õied nopitse ära ja siis pannasse `kuima Var; `niinesi ei ole igalpuol JMd

noor noor g noore S L K(-uo- KPõ; -ua- ViK) hajusalt I(-uo-); nuor g `nuore R(-ua- Hlj Jõh); nu̬u̬r (-ŕ) g noore Hää Pal Ksi Vil M T, noorõ V(nuo- Lei Kra), nuare Kod; nuõr g nuõrõ Khn

1. adj lühikese eaga, lühikest aega eksisteerinud a. (olenditest) `talve `jääga tuleb `siie `ülgesi `nuori Jõe; juo `nuorenna akkasin kalal `käima VNg; `tõisele `nuori `luomi ei `näita - - sõnab ära Lüg; ikkuna taga olivad lappulaised, `nuored mehed Vai; noorest pεεst `kεidi ka `tantsimas; noorde `loomadele `antasse lina öli Khk; nooremalt pölvelt käisi `Riigas praami peal ja laeva peal Pha; Mine sa, sool nooremad jalad Pöi; suured õle lademed `pandi maha pühade `aegas, kus noored lapsed magamas köisid Muh; Äi nende noorde obustega saa kardli mullasta Rei; kui sa nooreld `vaeva nεεd, sis magad vanald `pεhme säŋŋi pεεl Phl; kolme `aastane oo noor obone Kul; vanad `rääkväd seda keelt, mis nad on noorest õppind Kir; Vanal poesil oli `õnnõ, sai nuõrõ naesõ Khn; rõõm teeb nooremase Tor; selle `tütred nopitas (naitakse) noorelt ära Hää; sai `uusi `nuori [härgi] `juure kasvatud Ris; noor koer äritab ja vana koer `salvab Hag; kel nuorelt on `õlpus old, sie elab kauem HJn; mina nooremalt ei olnud sugugi `aige KuuK; siin põle enam `ühtegi nuort inimest JMd; minul olid noorelt `veiksed `juused Ann; tüdruk üppas üle kroavi nigu nooor sälg Tür; enamb puole minust olete nuoremb VMr; sie on nagu nuorte inimeste lõbu, kui suavad kedagi `tönkida Kad; nuortele tüdrukutele ennustab kägu Rak; `pulma `vastu`võtjad [olid] nuored poisid Iis; kes on nuarelt ilos, one kua vanalt ilos Kod; akkame noort obust õpetama Lai; poisslast `öeldi noor peremees, esimene laps jäi peremeheks Plt; ega‿ss vanema inimese es roogi linu, mina oli nu̬u̬ŕ ja kärmäss Trv; ole noorepess, käi ärä Krk; nooreld om nigu kot́t pään (ei mõista elu) Ran; meil `olli nu̬u̬r obene, ta `olli jäĺe `kange `ju̬u̬skma; aug om, medä nooremb, sedä paremb Puh; pane `säĺgä, mes sä paned, ega nooress enämb tagasi ei saa; ma panni kana `auduma, `mõtli, et `nu̬u̬ri kannu saab, aga kõik om kikka tulluva Nõo; kargap ku nu̬u̬r iŕv ratta `säĺgä Kam; üt́s om vana ja jõvvõtu, tõnõ om nu̬u̬ŕ ja mallõtu Kan; esi lähät vanõmbass ja hädä lätt noorõmbass (tugevamaks) Har; tiä võt́t noorõ naaśõ, esi nigu vana muld Plv; ma oĺli noorõh terve˽ku hõpõ Vas; töbi hannaga pini saa sõss, kui tal noorõlt hand ärʔ lõigatass Räp; ta om vi̬i̬ĺ nu̬u̬ŕ mi̬i̬š́, äi olõ vohn Lei b. (taimedest jms-st) `õunad ei õle `valmis - - on `nuored; `lammastel ajab lokkod `lõvva `alle, kui nuort `rohto `saavad Lüg; `Mindi `noori `tuhlid `vötma; akab noort `metsa kasvatama, p‿lase `loomi `pεεle Khk; Nendel on pailu `noori õumpuid; Lehm noore rohu peal olnd, kohe `piima `rohkem Pöi; nemad (luiged) käisid noort roo juurt `söömas Noa; liig noor lina ka pole ea Vig; õõnad oo noored alles, `punkas ja vihadad Tõs; `erned süńniväd ike enimi, aga ei uba põle noorelt kedägi Juu; Noored käbid olid, siis jäi punakaspruuń väŕv Amb; ta (lehm) võtaks noore rohu pial isegi `jõudu JJn; mis pärast niidetasse, see on nuor luog Koe; mõned laśsivad noorest `metsadest maad teha Trm; `pähklid on vi̬i̬l nuared ja `tu̬u̬rved Kod; mõne päävast abet - - `ööldi, et nagu noor oras Lai; kardul joba `äitsness, `varsti saame `nu̬u̬ri kardulit süvvä; marja peenikse ja noore alle Krk; nu̬u̬r ain `oĺli joba `ümbre kasunu rondile; kos olli `nu̬u̬ri `kuusi, sääl tetti ri̬i̬laodi varva noordest kuustest Nõo; ärä sa mine `nu̬u̬rde `mõtsa karjaga Kam; ku `kapstalehe õige noore olliva, siss tetti `värski `kapsta suppi Ote; vabarnamarja kasvava mõtsan noorte raendikide pääl Rõn; ma võt́i `täämbä jo `nu̬u̬ri ubinõid (kartuleid) Har; nail nooril om timahavva `väega vähä all (kartulitest) Räp; noorõst riśtkhainast jät́ä `veitkese `si̬i̬ḿnest Se c. (toidust, joogist:) värske vana `ambale on noor leib εε `süia Ans; ma sai Oogudilt‿surt noort ölut ning nüid ma ole nii loĺl (purjus) Khk; supp õli paks nagu nu̬u̬r puter; paks `värske kali on kõhe nu˯u̬r õlu Kod; `võeti mesikärjä, `panti nu̬u̬ŕ õlu vai vesi pääle, tu̬u̬ oĺl tu makõkahi Ote; nu̬u̬ŕ ku̬u̬ŕ om rõõsa piimä ku̬u̬ŕ Har; ku̬u̬ŕ om vi̬i̬l nu̬u̬ŕ, ei saaʔ är võttaʔ Räp; `uutse `pääle kutsuti hõim, ku nu̬u̬ŕ leib sai Lut d. (loodusnähtustest, -objektidest:) hiljuti tekkinud, uus, algav, kujunev kui nuort jääd oli, siis `vimbu `püitsid `selle jalg`nuodaga JõeK; kui `nuorel kuul tuod save, minegä `ahju tehä, siis siginöd `kilgid Vai; noor lumi maas Khk; noore jää alt sai `värsked `augesi Pha; Jahi ilm on ea, õhk on `selge, tuult pole, paras jägu noort lund Pöi; uied põhud pannasse asemele `noores kuus Muh; `noores kuus raioti `metsa Mar; see `oĺli talve, noore jää `aegas Hää; See taba on ike, et noorel kuul niidetakse `lambaid Amb; nuorel kuul ette võetud aśsad edenevad `easte Rak; õli reeti̬i̬d, nu̬u̬rt lund õli Kod; oja `kohta on ta suur ja jõe `kohta `veikene - - noor jõgi Lai; vaist tulli nu̬u̬rt lume `pääle Krk; noorel kuul lännä allitama, iki vanal kuul `püiti tetä `leibä Ran; ku `taivan nu̬u̬r kuu om - - võta rahakot́t `peiu ja siss vahi, siss saat si̬i̬ kuu äste raha Nõo; noore jää `aigu ommava lutsu Ote; nu̬u̬r lumõkõnõ oĺl kah sadanuʔ, hommugult leüse naid `jäĺgi Har; ilm om noorõh pilveh (õhukestest pilvedest) Vas; nu̬u̬ŕ taĺv, päält vana talvõ tuĺl jäl lumi `maaha Räp; noor lõuna 1. ennelõunane aeg Ikke viel uni, ise `põõnasid `nuare `lõuneni Jõh; ühna noor lõuna juba Muh; ma noorest `lõunest tulin künńist Mär; kui omikust `süiä ei soa - - olin noore `lõunäni söömätä Juu 2. ilmakaar, kust päike paistab enne keskpäeva `kello `kümme ühetõist`kümme ajal `üeldi, et päiv on jo `nuores `lõunes Lüg; Suuresso einam jääb noore `löune `alla Ris; pää jo nuores `lõunes, sa alles tuled VMr 3. ennelõunane eine sü̬ü̬b natuke nu̬u̬rd lõunat Hää
2. adj väike Kölk na noor regi Käi; suured supilusikud olid, `niigu noored kulbid Var; suur lai kraav, vesi sees, nagu noor jõgi kohe Ann; rükki akid õlid kui nuared kuhjad Kod
3. subst hrl pl noor inimene `Nuorel nugise `silmad, vanal varekse `silmad Lüg; `nuored `istusivad kaik `paarite `penki `pääle Vai; seda kεib mäleda noordel ning vanadel Khk; küla kiigel kari `noori koos, teevad `naĺja Vll; noored tukuvad ja teevad võrgule sõnnid `sisse Muh; noordel oo nüid paĺlo neid raamatusi Mar; noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis Pär; noored aavad mud́u `parru, ei nemad sitad tea kedagi Rap; nii noor kui vana tunneb `rõemu kevadest Tür; noored läksivad, vanad jäivad kodu Ksi; vanajagu rahvast `surrid ärä, noored kasusid `pääle Vil; si̬i̬ om vanatüdruk, kis `aigapidi `ketrass - - nu̬u̬r `laskvet iki sihk `siiradi Krk; egä nende noordega niisama ei saa, neil piab olema kõva kari Ran; noore om `õlpu täis, siss jooseva Nõo; olliva lina`talgu, siss `aeti jälle `ulka `nu̬u̬ri kokku Ote; ku mõ̭ni nu̬u̬ŕ oss nännü˽tu̬u̬d vana`aoleist ellu, tu̬u̬ oss `naardunuʔ Krl; vanaʔ ei `kõlbaʔ noordõga ütte Plv; või naid `nu̬u̬ri külʔ, kõhõ lööväʔ `kepsu Se; nuorõʔ mõesta eiʔ sukugi Kra || noorus Ta on jo `nuorest nõrk ja rumal viel, las `kasvab IisR; üks on vanast `väätike, teene noorest nõdruke Juu

nuustak(as) nuusta|k IisR/`n-/ Trm Vil Ran, g -ku Hag VJg Plt Trv Krk Rõu, -gu Kuu/`n-/ Krk Rõu Vas; nuustak|as Jäm Muh Tõs, g -a Lih Jür KuuK, -u Var Aud

1. nuust, tuust; nutsak Suolviest `tosteti [räimed] `väljä `norguma ja `lauti siis savad vaheluti kas ole `nuustagu vai `kuivand `kuuse osa `pääle Kuu; kui ta (rehi) kuiv oli, sis `murtsid või `tõmmast seest kohe nuustaka `väĺla, kui `kärtsus, siis ta oli kuiv Lih; sai `õeruda [hobust], õle nuustakas tärbendiinisse ja Tõs; [lüpsikut] `peśti sihist suure nuustakuga, robuskist või kaltsust Aud; Lehmale `viska nuustakas `rohtu ette, `aitab `talle küll Jür; [ubadest] `siuti nisukesed pisikesed nuustakad - - et nad seisid ikke kuos KuuK; siu ühe nartsu `sisse üks asi, siis `ongi nuustak `vaĺmis VJg; Õle nuustak pandi kua [sõnniku] koorma peale, kos ise õtsas istus, ega siis jala koorma kõrval käidud Trm; tu̬u̬ säält üks nuustak `einu siiä lehmäle Vil; Taa nuustaguga˽ma˽pühi maśsinat Rõu; Võta nuustak ja pühi pliit puhtas Vas || (halvustavalt korratust inimesest) see oo muedu üks inimese nuustakas Muh; kõńd pää karun otsan, ku üit́s igäven nuustak; är sa `seantse nuustagu `mu̬u̬du tõiste sekkä küll minnä Krk; nigu vana nuustak, must Ran
2. tuulehoog valju tuule nuustakute järel piad tegema (tuulikuga jahvatamisest) Var

nuustik nuuśti|k g -ku Ris Hag KuuK Kad VJg Plt Võn Krl Rõu; nuusti|k Käi Ran, g -ku Pöi Mär Vig Hää Saa Hag Juu Jür JMd Ann Koe/nui-/ Kad I(-ke Kod) Plt KJn Trv, -gu Jäm Khk Rei Puh; `nuusti|k g -ku Hlj VNg Lüg Jõh, -gu Kuu; `nuusti|ku g -gu VNg Vai/-ko g -go/; nuśti|k Nis Rap Juu Tür, nusti|k Kei JJn, g -ku; nuusti|kas g -ka Vll Pöi Muh Kse Ris/-ś-/, -ga Jäm

1. riidest vm materjalist pesemis- või küürimisvahend `nuustik - - `miska `saunas saab `tuhrada Lüg; `nuustiko - - minegä `riisto `pessä, sie on `tehtü rogoska `niinist Vai; nuustikaga küiritakse kihasi Vll; On seda kivi `pühkimise nuustikud sii koa nähja olnd; `Tehti sõrgrohu juurdest nuustikud Pöi; sõra nuustikaga ma pese `katla `puhtaks Muh; nuustik - - senega pesta pörandid, vee `raandud Rei; kus sa laua nuustiku oled pand Mär; nuustikuga pestas piima püt́te, nuustik peab `äśti `karre olema, et `puhtas võtab Saa; [pesu] nuśtik oli - - kas rohujuure kot́ist või `erne vartest või niine roguskist Nis; ernesvarre nuustikuga küüriti puu`nõusi. kui kodu ernes`vaŕssa põld, `toodi küläst ja `tehti nuustiku; paa pesemise nuśtik nii ää kulund et Juu; Pesemise nuustik tehti niinekoortest, et ta tugevam oleks Jür; küir moĺd oli - - sial sees said siis nuśtikuga püt́id ära `pesta Tür; ia kare nuistik Koe; robuśka nuuśtik on äśti vali Kad; nuustikuga vanass kruusati `riissu, nuustik õli õless ehk vanass `riide tükiss Kod; nuustik `oĺli mõni lupard `lauda vai riiulit `pühki Ran; pää `mõskmõsõ nuuśtik Krl || piltl `nuored inimised surevad, aga `niskesed vanad nuustikud nda ku minusugune võind juo `ammu`ilma surd `õlla Lüg
2. tuust; nutsak `malgad `pääle [kuhjale] ja siis `neile viel `niskene `nuustik `tehti `latvadest kokku; mul on pikkad `juuksed, tulen `saunast `välja‿s `kieran `nuustiku; `vueti aluskotti alt `ommiku pihuga `olgi ja `tehti `nuustik ja `pandi `saapa `pohja VNg; kui [lina] saab `suetust, paneb `kümme pihu `ühte `nuustikku ja `kierab `kinni; `kierama `erned `nuustikku ja panema redemelle `kuivama Lüg; Küll on aga suur nuustik õisi külges Mär; ma võta obosele koa siit ühü nuustiku Vig; nuuśtik `õĺgi kätte - - üks `kaendla täis või nisukene topp ja `lüödud vasta sedasamust algkatust `sinna `viltu (õlgkatuse tegemisest) KuuK; pia päsus niisama kui nuuśtik otsas Plt

nääri|anne|päev 2. jaanuar pärast `neari `peetasse neari anne `päeva Muh; Näärianne päevaks jäid veel õled tuppa Mar; `nääriannepäev ulguvad veel - - `naabrite kauda keisid Var; mis sa nääri annepää `tööse lähed, ikke veel püha Tõs; `nääri annepäev köisid külas, [hobustega] `sõitmas Aud; `Näeri annebe, mõni tegi tööd koa, ega sest naa `paĺlu `peetud Kei

hollama `hollama hoolitsema Siel olis `päiväd läbi old hobustega `hollamist; Ma olen käünd `neie `luomi `hollamas Kuu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur