[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

krae1 krae R Jäm Ans Hi spor L KPõ, Iis Trm Lai Plt spor T V; kraad Kul(-ae-) Mih, kraad́ Mär Kir, kraag Rei, kraaǵ San Krl Har, g krae, g krai Krl; n kraag, `kraaga Lei; rae spor Sa, Muh spor LäLõ PäPõ, KJn Vil M; raad Mär Var(-d́) Mih Pär PJg(-d́), raag Khk Kaa, g rae; n, g ruä Khn; p `raagi Khk Vll, Raaga Kaa, `kraadi Mar Kul Mär Ris Juu, `ruadi Khn,`kraagi Har; ill `raadi Muh; el kraadist Emm
1. riietuseseme osa, krae nugine - - senest `tehti `kõikse `kallimad kraed Lüg; krae oli [särgil] pεεl. kraide sees olid pisist ougud (tikand); möned olid ülal `kraega, teised olid nukid ala `keerdud, maas`kraega; üks on `körgem krae, teine on madalam krae Jäm; `särgil raag pεεl ning `käissed `otsas; aga viimati, üks Lümanda mees - - `tömbas mind `raagi‿pidi üles laiva pääle Khk; Ma `näita `sulle, kus talitee `taeva läheb. Öeldi, kui teist `raest üles tösteti Krj; [särgi] kraad́ oli kirjutud punase niidiga Kir; naa tore palitu, suur rae oli peal Mih; Särgi ruä juba üsä `võidun, piäb ää pesemä Khn; särgi raad; mul rae värrel alles ajamata Pär; puru läks krae vahele Ris; mahakieratud krae Kad; [lambal] illuss säpär vill, saab illuss `kaska krae; laśk rebäse maha ja tei tütärdele rebase`nahka `kraese Nõo; meeste`rahvil oĺliʔ katõkõrra käänet krae, nigu nüüd maneskiʔ Kan; `Tõmba˽`hindäl krae üless, vällän `tuiskass `hirmsallõ Urv; käänä kraag ülest ala Lei
2. särgi vm rõiva eraldine (nööpide või haakidega kinnitatav) osa; lahtkrae pane krae `kaula Vai; isastel niid juba raed `kaelas; sii keivad raedega pühabe Khk; Taal krae kaales ja lips ees, na ärra oleks olevad Käi; kraed olid kaelas `antvärgidel Lai; nooril poisõl om kah kraaǵ kaalan ja lips pääl Har a. kirikuõpetaja kaelaside öpetaja krae Rei; kerik esandal˽am `valgõ `kraaga Lei b. naiste pihik, liivistik `meitel oli kalvane krae; kalvast kraed olid kirjudat, `seisid `püsti `ümber kaala Emm c. attkaelal oli suur rae `ömber kaela - - kevade üppasid [isatutkad] öheteise `vastu, raed kohevil Pöi; Inimesed olid vanasti tugevamad. Katsu nüid koa `lamma kraest `kinni võtta, viib allavett Kei d. `soapa krae on põlve pial; `vinskidel on kraed pial Hag
3. fig pöösastel raed kaelas ja lipsud ees (põõsa ümbert niitmata) Vll; kraesse, kraest kinni turjast kinni ma `karga su `raadi `kinni ja vii su `tańtsma Muh; Akkas poisil kraadist kinni Emm; oo teineteise `kraadis `kinni ja venitäväd Mar; tä `joosis kohe kellegi `kraadi `kińni ja akkas vallatust tegema Kul; vissati `raadipidi toast `väĺla Var; akkab `kraadi `kińni ja viib külasse Juu; võta kraest kińni ja `viska `vällä, lori lõpõtõt Se; kraes(se) 1. (teise) süüks, mureks, hooleks Nää oli `tütrigül laps ja neh `naaburi mihe `kraesse `aeda Kuu; Isä ei `tundend `kirja, tegiväd isäle neli`kümmend `rupla krae Lüg; Oskab oma patud kõik teiste kraesse keerata Jür; teise `kraesse jät́tis selle tegemise Lai; 2. temä tei tõesele ike sada rubla `kraede (kahju) Nõo; jälle uma kol˽kopikat kraen (kaotatud) Har; krae vahele petta, peksa see oli säält krae vahele saand Jäm; sai krae `vaihhõlõ Vas; kange kraega 1. kõva südamega, kangekaelne Oo küll üks kurati kange raega mees, mette‿p anna järge Kaa; Kes `söuke `kange `raega naine oli, teise tuulingule ikka äi läind Pöi; 2. oli `kange `raega (tugeva kaelaga) poiss, `loopis nenda üle örre Kaa
4. pl kraed vanaaegne kaelaehe – Sim
5. laeva tekiavasid ümbritsev veekindel kate – Mus Emm Khn Hää Ris masti krae Emm; Kui viel kivä `laeva tuõmõ, selle `muega tulõb vesi üle ruumi ruä Khn; luugi krae; maśti krae on teki pääl, et vesi `maśti `mü̬ü̬da alla ei joose, krae äär on maśti `küĺgi `kinni `pantud Hää
6. sõim Kuradi krae, `iŋŋe ottab siest Kuu; mis sa nisukest kraed nüd riagid, sie tieb kõik sugu tükid ära Kad; oh sa koera krae ~ poisikrae VJg; lehmä krae ei `tahtnud väljän `õlla Kod; ei kraed ei lähä magama, `kärpse kraed Pal

praak2 praak Phl Mär HMd Koe ViK Iis Kod Lai Plt, praaḱ Rõn Har, g praagi; praak g `praagi hajusalt R; raak g raagi Tor (miski) kõlbmatu, mittekvaliteetne mõne `aasta juba ei ole kuhe `verkudega enamb `käidudki, nüd on kuhe `vergud `praagis Jõe; praak vili javatetti ja `viedi `siale Lüg; `praagid obused, nied, kel lakk ja saba maas Jõh; sie puu tulo `praaki `viska, senel on `oksad sies Vai; see on praak puu Phl; müib praak `kaupa Mär; Mõni vabrik teeb `sańti `kaupa, toodab aenult `raaki Tor; mul küll seda ette ei tuln, et `praaki oleks munad läin HMd; selle asja `viskame `praaki Koe; kui teda enam ei arita, siis ta on praak maa, praak ehk `kõlbmata VMr; sie on praak kruam VJg; [linad] on nagu praagid, takused ja `elbes Sim; praak tökot, nagu lehmä sitt tõene Kod; jäätmaa piab olema praak maa, `kõlbmata maa Lai; lõng ehk linad, purakad kui praak kaup Plt; lätsit sa `mõisa moonameess, ku sul `lehmä es ole, ańd `mõisa sulle noid praaḱ`lehmi Rõn; tu̬u̬ raha om jo praaḱ, tu̬u̬d `konki kiä enämb `vasta ei võtaʔ Har Vrd prakk1

praakima1 `praakima, (ma) praagi(n) Jäm Khk Vll Rei Phl Mär Kse Tõs Aud Tor Hää Ris Kos/-oa-/ VJg Kod Plt KJn Vil, `praagin Kuu VNg Lüg Vai; `pruakima, (ma) pruagin JMd Koe; `praaḱma (-k-), (ma) praagi(n) Kod Puh San Kan Har Rõu Plv Vas; `raakima Khk Pöi/-oa-/ Tor, `raaḱ|ma Trv, -me Hls Krk, (ma) raagi(n)

1. sortima, valima mihed `raakivad linu Khk; näd `praakivad linu, ilusamad teisäle ja alvemad teisäle Tõs; `praakisid, et pisemad oo pudeli kurgid ja muist panavad suurema nõude `sisse Aud; Ää süda sü̬ü̬b ära kõik, ta ei praagi `toitu Hää; ära niiapaelu pruagi JMd; õman kodon nõnna praagivad Kod; `Pärnus oĺlid suured `kuntorid, praagiti [linad] läbi, `tehti suured puńdid, läksid `laeva Vil; `mõtsu raagitass Trv; raagits ärä, egä soŕt esi `paika Krk; kas `sulle kõik ei `kõlba, et sa nii paĺlu praagit Puh; taa iks praaḱ `hindäle naid ilosampi ja paŕõmbit `tütrikkõ - - jäi vanass poisiss, et `väega paĺlo `praaksõ Kan; ta om meil peenükene lihm, ta praaḱ `hainu Har; linno `praakvaʔ, määness `määndsegi `soŕti Plv; välja praakima kõlbmatuks tunnistama ei `kelband sie, `praakis `vällä `toise VNg; sandemad puud praagitasse `välja Khk; seal maksetakse munadest paremad `inda, aga `paĺlu praagitakse `väĺla Mär; praagi viletsamad kardulid `väĺla Kse; sitemad visatas prakki, praagitas `väĺla Hää; ta pruagib alvemad munad `väĺla JMd; `praakis tõrvakseid `välja ulga vähemast VJg; vii kaupmehele mune, kohe praagib alvad `väĺlä KJn; siss olli `vällä raagit, ütel om viga, tõisel om viga; Mea olen iki raad́kaalage kanase `vällä `raakin, ni̬i̬ ei ole `kuigi `ääse Krk Vrd prakma

2. halvustama, maha tegema küll nie `praakisivatta seda inimest VNg; Olid ta töö ää `roakind, et see äi aidate `kuskile Pöi; ega tööd `praakida saand, ma `mõstsin teha ka `kõiki Mär; Ninastavad, kui mõni `toitu ehk tü̬ü̬d praagib Hää; `praakis minu tüö ära Iis; ulk lõuvapuid koos, mudku praagivad `tõisi Trm