[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

raha raha üld(raa, ra˛a Lei); p rahha V

1. ametlik maksevahend müntide ja rahatähtedena eks neid rahu ole `mitmesugusi VNg; `Tõmmeti `ämme põll `lõhki ja akketi sene east raha `korjama, et uus põll `saada (teat pulmakombest); kalidori põrandalt leis vana `Saksa raha Lüg; rotta `juokses, raha suus Vai; tee on täna kena küll, kas veereda raha; mool es ole sedakord vallalist raha Khk; akkasid [pulmas] raha laua `peale `lööma, limbisupi raha Vll; `Meite raha oli enne mark, peńn, pärast roen, seńt; Sõidu `peale `minnes on suur raha sańt Pöi; Mis laps nii suure rahaga teeb Rei; `enni `viidi ikke raha `sõnna maa-alose kibi `peale, et siis pidid maa-alosed ää kadoma, rahaga õeroti sedä`kohta ja `viidi kibi `peale Mar; kann `pańdi täis, siis pidi selle tüh́aks `jooma ja raha `sisse panema, see `üiti siis lapse `amma raha Mär; `künti üks puukaśt rahadega `väĺla, seal olnd sees kandelesi rahasid ja ümmargusi Vig; [surivoodil] `tahtis padja rahaga `juure võtta, et on raha veel auas `juures Vän; raha `pantaks maśti kanna `alla, et laev paremini teeniks Hää; nuorik `viskas kiriko ukse ala raha Ris; ta `olla viind aĺlikasse rahasi, et `soada tervist Rap; peenike raha soand kokku `loetud rublasse Kos; siis olid jo teist‿modi rahad ja saksa kroonid Pee; Ennem esimist muailma sõda õli rahal ikke vähegi väärtust Trm; jäme raha vaja pienikesess `laska vahetata Kod; rahad olid veerest ike põlenuvad Äks; kui tanu sai noorikulle pähä `pandud kodu, siis sai talle põll ette `pandud, siis kõik tõivad sinna raha `siśse Ksi; ańd titele ambarahass üte rubla Trv; miul vallalist raha ei oole, miul puha suure rahase; `rentski rahase olli, ku `rentski valitsuss olli (Kerenski rublast) Krk; vanad vene rahad, mes saari `aigu olliva, noist rahadest es saa mitte midägi Ran; kaupmehel om vaja paĺlu vallalist raha Puh; kõ̭iḱ olliva `vastse raha, mugu krabisiva kõ̭iḱ; si̬i̬ raha käib (on kasutusel), sellega saab `kõ̭iki `osta; sa pane raha puhu `karmani, sääld ei saa `keski kätte Nõo; võib olla et om kaevun si̬i̬ raha, kui ta om sinnä ää sõnaga `pantu, siss sa saad timä kätte Võn; makekahjaga korjati pulma`aigu pruudile raha Ote; mul ommaʔ `pi̬i̬nü rahaʔ, no või ma vahendaʔ Har; `koḿpveki puŕgi˽toṕiti noid vannu rahu täüś, niipaĺlo oĺl noid vannu rahhu Rõu; `paprõraha oĺl hiiril nigu tsagõhhõʔ tettüʔ; viis-kuus rahha om külʔ mu iäh olnuʔ Vas; villakoŕvest oĺl `löütü rahho, sääl oĺl nii vanno rahho, mis `mitmit `vu̬u̬re oĺliva `maaha˽kuulutõduʔ Räp; raha oĺl pant `uiboaida Se
2. teat rahasumma; vara (rahasummana arvestatult) kui sai [kalad] `linna `viedud, siis sai rahaks `tehtud Kuu; Sel mehel on raha kui raba (palju) Hlj; minevä keväde `õstasin `uuve `sieme, `maksasin küll ka `kallist raha; õlen mina ka `mängind raha `pääle; Raha on ia sulane, aga paha peremies Lüg; `meie `tienisimma siis ikke iad rahad Jõh; tämä `mängis `toisilt kaik rahad `vällä Vai; ta `andas `moole oma ausöna, söna on änam kut raha; Ennem löpeb koera kusi kut joodigu raha Jäm; pole seda raha nenda pailu üht kut tarvis Khk; Raha kut ratsaobuse sitta (palju) Kaa; rahamees rahaga `kimpus Vll; `Kanged mehed olid, kohe raha `peale lõid käed, vädasid `kihla Pöi; kes nii palju raha `täidis raisata Muh; Raha tulgu ja mingu, aga ärgu vahet olgu; Äi nee muista rahaga ühes majas elada (raha kulub ruttu ärä) Emm; kellel suuremad kohad oo, need müivad iga sügise `villa ja siis näd kasvatavad sego ja müiväd `loomi, sedä `moodi näd raha saavad Mar; ta oo `moole raha `võlgo Kul; raha oo tuli tulema ja vesi minema vns Kir; täl oo raha `puudu Kse; lõi kõik raha läbi Tõs; mehed teevad omal rahal maja `vaĺmis Vän; paneme rahad `mängu Hää; raha on `raske `saada, aga `kerge on ära minema Saa; mine ärra `juure, maksa rahad ilusti ära HMd; Löödi mõni pütt võid kõrva, mõned munad ja pühapää tehti kiriku värava taga rahaks Kei; Kus raha loetakse, oia eemale, kus tööd tehakse, astu ligi Rap; pidid ikka rahadega olema, kui nii suured pulmad ülesse lõivad JJn; ega sie raha kuu pialt ei kukkund (on raske vaevaga saadud) VMr; kevadine [turba] `leikus makseti rahas ja sügisene `leikus makseti viĺjaga Rak; raha tämal millaski ei õld Iis; Poeg õli rahadega mees ja tõi Riiast jonstavi kivid Trm; minul viinatäis (viinaostuks vajalik) raha ike on; tämäl raha kisendäb taskun (kibeleb kulutama) Kod; kõik tuuvasse nüid raha pärast (eest) Äks; see ei olnd mitte valla ku̬u̬ĺ, see oĺli kihelkonna ku̬u̬ĺ, `sinna tuĺli raha `maksa KJn; lubamene oĺli suur, [aga] raha `andmene oĺli `veike; kui arjus sia `karvu sai, `andis sulle nõõla, riie `müiti iki raha i̬i̬st Vil; mis sa selle rämsust oiat, ti̬i̬ rahass; raha aap kikk ratta `ju̬u̬skme vns Krk; akass lihunikusse ja `varsti olli rahadege mi̬i̬s Hel; kui ää käe peopesä `süitnä, siss saana raha, a ku kora käe peopesä `süitnä, siss `anna `vällä raha; rahata `kõŕtsi ehk vihata `sanna, t‿om üits Ran; temä laseb kõ̭ik oma raha `tuulde, kõ̭ik lähäb lõõrist `alla ja tsoorist `väĺlä; pääasi ku maa kätte jääb, raha kaob raha `viisi; rahvass korjanuva raha kokku, et [ta] siss lähäb periss `õigede `kaema, kudass sääl Saratohvin tu̬u̬ elu om (ümberasumisest tsaariajal) Puh; temä angeldab kõ̭ige asjaga, kaeb kost raha `sisse tuleb; ku tare palama läits, siss said tulekassast raha; ega `aiga ei massa `viitä, aig massab raha Nõo; raha peräst taṕiva arjukese ärä Võn; ma raha pääl elä, mul ei ole kanna, ei `kaśsi nalj Kam; omast käest ma `masse siss iks `rätsebäle tu̬u̬ `kaska ummõlusõ raha Ote; sõ̭ss sai jo raha koŕatuss, sõ̭ss sai sedä tarrõ joba nakatuss `vaĺmiss teǵemä Urv; tu̬u̬ om `saisva raha, medä `vällä ei taheta andaʔ Har; mi oĺli kolmõgeśke sõ̭sarõʔ, miʔ jai ar˽tu̬u̬ raha; raha taht lugõmist, susi taht hagõmist Rõu; sõ̭ss teenevä rahha ja ośtiva liinast heeringit, siss sai ma˽ka `ku̬u̬li minnäʔ Plv; noʔ eläse˽kõ̭iḱ ilostõ, omma˽`sü̬ü̬nüʔ ja om raha kah Vas; linast `saadi rahha, muialt es olõ˽vanast rahha saiaʔ Räp; lainaʔ mullõ rahha; raha lätt ku vesi sõglah Se
3. a. kaelaraha suured jämed elmed `ollid kahede rahade vahel, ristiga `ruplad `ollid, kannad `külges Muh; need kannaga rahad olid `enni õberublad, `neile `lasti kohe kannad taha `panna, siis näd `pandi `kaela Mar; kodardega rahad olid `kaelas Vig; rahad `raksund kaelas, ku `kiikund VMr; kaalahn umma rahaʔ Rõu b. kaelas või rinnas kantav ametiraha kui kohot `mõisteti, siis õli [kohtunikul] ka raha `rinnas, `sellel rahal õli `riigi vapp pääl Lüg; `kohtumehel oli raha `ründas Rei; vallavanematel ja ammetmeestel oo rahad `rindes Mär; amõtimehil omma rahaʔ kaalah Plv
4. auraha neli `risti õli, raudrist ja vaskrist, õberist ja kuldrist, `tõisi rahasid ja `märkisid õli viel Lüg; nagu kroonust tulid, siis olid rahad `rõndus Mar; minu isa oli soldat, mul oo veel `paergu alles need rahad, mis tääle `ańti, ilosad lindid taga Mih; `soldanil om raha rinnan Trv

raha- raha- `meie vanamihel kuradil on vist `permandu ala rahanosi `peidetud Kuu; üks vanapoiss õli raha `pääle `liiga `ahne, nägi unes ja juba käis `kaivamas, `õtsis rahapada Lüg; raha`palka `enne pabile ei `maksetu Vai; sool ikka seda rahavarandust oo, et sa sedasi vöid `pεεle `ostada ning teha Khk; Seal olid keik `kanged rahateenistuse mihed koos Kaa; pöle veel `söukest rahasummad näind; pisemate süitegude eest möisteti rahatrahv; rahavara küll teeśel Vll; Raha`ahnus on nii suur, pühabe ka tööl; Raha`papril on vigurid sihes, et `järge äi saa teha; Rahareńt oli ullem veel kut päris`orjus Pöi; ta olli käemeheks rahalaenu `juures Muh; öberaha oli küibi sees, too mo rahaküip ää Rei; üks mees on pöllu seest rahapoti löidn Phl; muudku `tõmmab siit ja sealt, üks `kange rahaahne; neil oo raha`puudus `ühte`inge maeas Mar; isames ja esimene ajumes olid viina`andjad ja raha`korjajad [pulmas] Vig; rahateenistus oo velets Kse; sii `Kõimas oli rahapalk, solased `ostsid selle raha eest `raami `jälle Mih; isa köis Sindi vabrikus rahatöös Tõs; valla aedast varastõt `endisel aal `ulka raha ää rahakapist Khn; sel oo seda va rahanodi küllald Hää; küll mõnel on seda vana rahavarandust paelu; kirikus iga pühäbä tuleb raha`korjaja Juu; `Uudes`mõisas änam ei `pekstud, siis kas `ańti rahatrahv `veikse süi `juures või `lasti tüöst `lahti Kos; läks rahapungaga `linna, aga kui tagasi tuli, siis oli lage mies JMd; mina tulin `siia Müńdi `veśki `piale moona eest, raha`palka `ańti ka Pai; kellele sa oma rahapusa jätad, kui ise ära sured Kad; `ahne `süema on küll mõni ja raha`ahne kua VJg; raha`laenu võtavad käsimehe `piäle Kod; ennem `kańti raha`sõĺge rinnas KJn; Valitsus kõegutas mitu `korda raha`kurssi Vil; seda va raharäbu om ju küll ja küll Trv; rahaahne, kokku`oidlik `kangest, ega ta `seńtigi `vällä ei anna Krk; üttegi raha`ti̬i̬ndret, palgalist neil ei ole Hel; vanast kõneldi, et ni̬i̬ rahad om `vandega maa `sisse `pantuva, ku aig täis saana, siss tõsnava raha`katlad üless Ran; suvilistel `oĺli viĺläpalk ja `aastapoesil `oĺli rahapalk Puh; ta‿m nii rahanäĺlän, et temäl ei oleki toda raha; muud `müvvä es ole ku lina ja lina`si̬i̬mne, tost `oĺli tu̬u̬ rahasaak Nõo; `lü̬ü̬du maha, ei ole `lastu tulla tedä tolle raha`ku̬u̬rmaga; rahakapi töhendivä ärä ja viisivä Kurnakse `järve Ote; tost sandikelt ei ole mina raha`puudust `tunnu Rõn; ma‿i ole nii suurt rahasummat `kuuldenu ei nännu ei San; vanast `pandi raha paage maa sisseʔ, tu‿oĺl rahapada Krl; ta‿m vana rahaahnõ˽miherõibõʔ, muudku˽raha ahnitsass takka, ei osta˽`sü̬ü̬ki ei˽`rõivõid henele pääle; mul om kat́s sulast, naisiline sulahanõ om maapalgaline, `paĺlal poisil om rahapalk; ku teol`käümine maha `jäie, siss `pańti rahareńt perremihile Har; esä rahakaśtikõnõ, kõlladsõ väŕmiga kaśtikõnõ, vasidsõ plekiga üle ravvutõdu, lukukõnõ i̬i̬n, sääl oĺli raha ja pabõriʔ Rõu; `säändse rahasummaga om peĺg minnäʔ; verrev vaśk `oĺlegi˽tu̬u̬ vana`aignõ rahavaśk Plv; tal om ka rahaminu suuŕ, pereht om paĺlo, kõ̭iḱ `tahtva˽süüäʔ ja rõõvast `säĺgä; ma olõ õi˽näile vi̬i̬l kaibanu˽tu̬u̬d raha`vargust Vas; egass tol aol `mõisniguʔ rahapalgaliisi es piäʔ Räp; kaala ümbre om üt́s rahakõrd Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur