[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

artell `arte·|ĺl Jaa, g -ĺli Vll Puh Võn Urv, -l̀́li Hää; `arte·|ll Vai Khn, g -l̀li Kuu Hlj, `artli Jõh; `artel VNg, g -i Kuu, `artli Jõh; g `artli IisR, artli Emm; `artel̀́ja uus Räp; arde·|ĺl Juu, g -ĺli Kei Kos; `ardeĺ VMr; `artse·|ĺl g -ĺli Võn; `artsee·l van Räp; `ark|el g -le Tõs; `ark|õl g -li Khn a. ühiseks tööks koondunud isikuterühm (hrl kalurid), 8–10-meheline kalapüügiselts, nootkond `arte·ll, `seuraks `kutsuti, neli miest ja `naiste`rahvas oli `seuras Hlj; mere, `nuoda `arte·ll Jõh; Keik, kes säel `piimaveu `artlis olivad, pidasid oma `korrast `kińni IisR; `Meite laeva `arkõl ei `arvass tänäve uut purjut `osta Khn; `arte·ĺl om `tü̬ü̬liste ühisuss, kos `tü̬ü̬liseʔ ütenku̬u̬n Võn; Ma olõśs pidänü kudajidõ `arte·l̀́li minemä Urv; kel suurõ noodaʔ, noil om oma `artsee·l Räp Vrd ärtsel b. ühine (tüki)töö `Talgudel tegime tüäd kõik ühes `artlis IisR; tegi tööd `arkle `peale Tõs; `arkli tüe - - noh nagu selsi tüe või Khn || (mehele teiste poolt antud keretäiest) Mees sai laadal artli peksa ja pödes aestapεεvad Emm