[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit
hani ani g ane R(h- Kuu) S(h- Phl) Lä Mih Tõs Khn(g -õ) Aud KPõ I Lai Plt; n, g ani Lüg Jäm Khk Mär Pä IisK TaPõ VlPõ eL(h-), ane Rei
1. (lind, esineb mets- ja koduhanena) üks ani ja neli nokka, si on - - `patja `muistadus Kuu; vanast siis tabeti `mardi `päiväl `anni ja `sorsi Vai; ani läind `rasva Jäm; emane ani; isane ani; ane `ehmed pannasse padja `sisse Khk; ninda kut siad ja aned (omavahel sobimatud) Mus; Neli ane `lenvad öheteise `järge aga üks äi soa teisele lisemale = tuulik Pöi; koeral ikka pesa, anel `jälle `toovel, kus ta sihes makab Muh; Tä oo vakka nagu `auduja ani ühü kohja pial; Ani lähäb üle õue, tiivad `tilkvad verd = kaelkookudega kantakse vett Han; ani ammub Nis; neli viisteisskümme and oli mõnel; `jüsnagu ane peält jooseb vesi maha, nõnna `teile se õpetus Juu; läksivad `järgi`müeda üksteise järel nagu aned rias Kad; anid lähvad, alvad ilmad Lai; ku anise `supleve, ütelts et `vihma vaist tule; las ta kõnelte, si̬i̬ lää miu päält maha ku ani päält vesi Krk; ani pojake Hel; sügise `aava anise sule maha Nõo; partsil ja anil om lehtjalg Kam; imä lät́s annõgõ `mõtsa Krl; ku˽hani˽`lätvä˽`kõrgõst, siss saa uhukõnõ taĺv, ku˽hani˽`lätvä madalast, siss saa süḱäv lumi Har; Hani häläs, pää paläs, niitsekasa kaala pääl = viht Vas; haniʔ kaakatasõʔ ~ `täńtäseʔ Se; nagu hane selga vesi täiesti ükskõik, mõjuta sie õli minule nagu ane `selga vett Lüg; Teda `kiela vai käsi, tämale on kõik nigu ane `selga vesi IisR; Nagut ane seĺga viskaks vett, mette‿p tee väĺjagid Kaa; tedä om külläld äbistedu, aga tu̬u̬ om kui ani `seĺgä vesi Ran; to‿m kõ̭iḱ niu hani sälän vesi Urv; haneks püüdma ~ võtma petma Tahad mind aneks püüda, äi lähe läbi Kaa; Püüab teist aneks vetta Emm Vrd hanik, anis
2. haneks maskeeritud inimene – Sa Muh Anesi käis jõululaupa `õhta külas mütu; Ani tuli `sisse, koogitses nokiga kõik kohad läbi, küsis [lastelt] `palvid ja `salmisi, laste pärast käis, et `lapsi irmuta; Tegid lina `talgus koa ane Pöi; kadribe aned `joosvad - - aned tulevad ja kaagutavad ukse taga; vanaema köing koa aneks Muh || lastehirmutis – Hi hanesid andma ~ tooma piltl (jõulude aegu saunas lastele) laksu andma suur neljapäev `anti anisid, `vitstega lastele teki `alla sips-sips Jäm; läksime jõuluks `vihtlema, `toodi anesid kua, kui sa juba alasti olid, siis `ańti ike sopp-sopp, sopp-sopp - - `ańti anesid Nis; Kui pühade `eeli `vihltema `mindi, siis `ańti anesi. teine akkas `karjuma: kiiga-kaaga, tervis tulgu, teine mingu, `vaksa ärgu vahet olgu!; meśterahvas `ańdis naśte `rahvale anesi Kei
3. vesiroos Me üüame neid sii ikka aneks, kasuvad sii jöes vee sihes Pöi; anid `ööldasse kihvtised olema Lai; näe ku ani kõigup vi̬i̬ pääl Krk
4. pajuurb kevade on pajude külles aned. ilusad `pehmed nagu kaśsi pojad; iga paju on siis anepaju, kui aned külles on Amb
istuma `istuma R(-ie Lüg; imps `issu- Lüg Jõh) eP(-o-), `istma Vig(`isma) Han Var Mih Tõs Vil eL(-e M; -št- Lei; -he Lut), (ma) istu(n) (-o-), (ma) `istun R; `isma, (ma) isson, -u- Kod; `estoma (-u-), (ma) eston (-u-) LäLo Kul; `jõstma, (ma) jõstu Khn
1. istuma a. istuvas asendis olema, istuvat asendit võtma `istu ja `puhka `jalgu Kuu; `kirve tera on paks, `istu kas `kaksite `selgä; akka `istuma; vähä `aiga lähän `vuodes `pitkäle, siis tulen `jälle `istumaie; `Lauva `nurgal ei tõhi `istuda ega süva – jääb vanast `tütrikust Lüg; `pruudi sisar oli vahel ikke esimäine `pruudi `korvas `istumas; `istuti `lauda Vai; jalg sureb `istudes εε; istud sa meitel ka (öeld külalisele istet pakkudes) Khk; Kui [hunt] karja lisidale tuli siis `istus maha Krj; `istusid [seeliku] kurrud ää, siis ta‿s ole kena mitte, `pulmas tohigid `istu; neitsit istub mäel, neli `põlle ööl (vööl) = `veski Muh; Esteks istu maha, lase suur rutt üle minna (öeld kiirustajale); Poiss äi istu, tahab veel püsut kasvada Emm; [luik] pidi just nende [peibutus] koeude `seĺtsi `istuma vöi kukkuma Noa; tetr estob `mändis; eso `otsas `estomast Rid; kahepoolega kiik `senna läks kaks kolm inimest `peäle `istuda Mär; `lõuka paaś oli, seäl peäl `istsid Vig; Jõstu kua, muedu viid mede lastõ unõ ää (öeld kiirustavale külalisele); Varõs jõstn ~ `jõstun tillegrami pośti `otsõs; Lapsõd piäväd `mõistma lugõda, kui võevad süemä `aegõs lava `iäres `jõstu Khn; me `iśsime sauna põrmandul Saa; [kangaspuude] istelaud on, kus pial saab istutud Ris; Ei ma `korja veel ää [kangast pleekimast], istun ise vähe `aega üleval [ja valvan] Amb; sülita maha `enne kui istu, et siis ei akka maa alused Tür; `naisi `iśsi rõõgu juuren; kos kasvavad `kapsad, nagu naesed issovad Kod; `istsin obesal `säĺgä Vil; i̬i̬ otsan istutse, vao otsan vaadetse; perse vajob ärä `istun Hls; õõd́sin tüdriku `isteve tule `vi̬i̬rde Hel; kui na tennuva tuld, siss soe `istnuva `kaugembale Ran; kos illuss aĺlass muru, sääl sai istutuss; `istke pengi pääle; vanast es tohi paari`rahva sängiveere pääle `istugi; üitskõrd siist `kukru takst nakass nii valutama, et ma‿s saa `istu es `astu; esi nii pikk `pisti, kui peni `istu ja temä tahab ka vi̬i̬l `istu (öeld lapsele, kui ta söögilauas istuda tahtis) Nõo; t́siga `iste ja `rü̬ü̬ḱe, söögi mano tulla es saa; tu̬u̬ kerk `istu Võn; `istsevä mitu mi̬i̬st rinnu üte keŕgu pääl Kam; sul kleit́ om `istõn `ḱortsu lännüʔ Kan; `rõiva om `ḱortsu istutu; ma jovva nüüd ülevän `istuʔ (istukil olla) Krl; Istuʔ `saiba `otsa kõ̭gõ uma võĺsiga (mine seenele) Rõu; är `istku‿i˽`taaha, peräkõrd jäät `suikma Plv; kae˽no süvveh ja `istuh tah ma `vässü nii ärʔ; lina ülnüʔ et kül˽minno leebitäss ja laabitass, `sõ̭sski ma istu `mõŕsa pää pääl (tanu on linasest riidest); üt́s näḱkü lavva otsah `istuv Vas; istu `tu̬u̬li; ku t́säika koh istusõʔ, siss sääl om kalla gaʔ; mi olõ parh·illa kõ̭iḱ `istuh (istukil, istumas); olt sa kaaleśänd mullõ, istut kõ̭õ̭ kaala pääl (oled koormaks või tüliks) Se; istutav ~ ištutav peńk (istepink) Lei; Istu sa ka istmahe; tsõ̭gand kulla siäh istuss = `katla; `veŕtinaga prääditäss, `kuut́slikeist kistäss, istutass `puukõsõlõ `pääle Lut; üles istuma istukile tõusma temä `olli sängin pikäli, ja `iste iluste üless Puh; nigu [nõid] är˽kai, nii `vankrin joba `istunu üless [lamav haige] Krl; ta‿m sängün jo üless `istunu Har || (võrdlustes) `Istub `nindagu `pulma tola Kuu; vähäse juttuga inimine, `istub ku `nunna `nurgas; mis sa `istud nagu nui `nurgas (ei seltsi teistega) Lüg; `Istusin nigu tuliste sütte pial (olin rahutu) IisR; Istub kut kinninaelutud (ei viitsi liikuda ega tööd teha) Pha; `justku `nõelde `otsas estob (on rahutu) Rid; istub nago nońn (vaikselt) Mar; istub `nurkes nagu nui, ei tee egä reägi koa kedägi Juu; istub nagu va kütüss (laiutades) Trv; minijäss istub nigu `audja kana pesä pääl, ei viisi midägi tetä; poesi `isteva nigu käo kapi pääl; ja siss ollu koolin, ja `istnu ku nui Nõo; vana suuŕ kana istuss ku kütüss pesä pääl; istuss ku vana nui, `mitte heĺlö `vasta ei ti̬i̬ʔ Kan; sa istut niu vana nuhi nulgan Har; tu̬u̬ lää es kohegiʔ, `istõ ku˽pada säńgüveere pääl Vas; Istuss ku künä (tüsedast, lohakast naisest); Istuss ku muuk nukah (tegevusetult kodus) Räp; `istõm kui kaśs vakah: `kõ̭ikõ oĺl [küllalt] Lut b. sõidukis(se) istuma Küttejõust `istuta kõhe `massina `pääle Lüg; rong tuli Tapa poolt ja sis, `istusime `piale Pee; istin obuse piale (rekke) ja käisin `liugumas Iis; meie iśsimä oudu `piäle; nii kui provva. ukse alt issub obesele (sõidukisse), ja ukse `alla sõedab; edemält pruut́ ei `isnud peiu piäl (peiuga samas sõidukis) Kod; temä iśts `saani Hls; ku es mahu `saani `istma, siss läits üits saestass `taade kannuste pääle; poiss `iste [jalg]rattale `säĺgä; istu rongi pääle ja sõeda meele (meile) Nõo; `istnuva `pääle (saani) ja `sõitnuva tüki maad edesi Ote; jah kõ̭iḱ istusõ˽seo vana ri̬i̬ pääle, ei jääʔ `üt́segi `istmaldaʔ Urv; puśsilõ istu˽pääleʔ - - ja olõdõgi˽kotoh; siss `istõʔ mõlõba˽rat́tillõ (vankrisse) Vas; a ruih um, miä üt́s inemine istuss siäh, a luod́sikul või `istuʔ kümme Lut c. tr ennustamiseks rukkivihul istuma kui õli [rukkilõikuse] lõpp, siis `istuti `pässi `vihku - - `istusivad igä üks oma `viimäse vihu `pääle ja `istusivad ja `uotasivad midä `neie vihu `alle tuleb; `istuti `ämmä `vihku, `ämmä vihk õli `perse all Lüg
2. (otsesemalt või kaudsemalt) istumisega seotud olukorras või tegevuses olema a. pikemat aega mingis kohas või olukorras viibima; aega kulutama, jõude olema nüüd on tükk `õhtat jo `issutu; `Istub sõrm suus, `pöial `perses (istub jõude) Lüg; jo tä kuus talvet ikka sεεl ää `istund (koolis käinud) Khk; [talvel karu] istub oma `koopas ja imeb käppa Krj; Inimene istub päeva `otsa külas, `asja ees teist taga Pöi; meks mool põle igäb üksibäni sii kodo `estodes Mar; kaks kuud `istsi `aigemaeas Tõs; `Jõśsimõ `sõprõga eele `õhta `kõrtsis Khn; istub aga voki ees (ketrab) alati Juu; `istusin kõige selle `õńtsa aa tuas kohe Kad; `iśsi lapse all (tegeles ainult lapsega) ja `maatas lass Kod; Ia istje oleme (mitu aastat samas kohas teenima) Krk; esi ütsindä istub oma nukan, serände `uḿne inimene; mia nooren es kärsi `istma konagi, nüid ole paegal; noh, vai miä jää latse `alla `istma, mia teeni iki edesi Ran; kona mina sedäsi `aiga saa `istu ja raamatit lugeda; sinul kotun looma ja sina istut `aiga `kaardelavvan mestega Nõo; pirru pilak `oĺle keset tarrõ, siss naaśe `istõ˽voḱkega `ümbre Võn; kas ta enämb `kuhtuhäŕr ei olõ, ta‿m jo oma ao välläʔ `istunu Har; mehe˽nu̬u̬ʔ istusõʔ, ja ajava õdagudi jutta Vas; `täämbä ei olõ tü̬ü̬d, nüüd `muutku istu Räp; timä kõ̭õ̭ istuss, viisi‿i tü̬ü̬d tetäʔ Se b. intr, tr ühiselt aega veetma või käsitööd tegema puhet `istuma (videvikku pidama) Kuu; ämärikkul `istusivad `muidu, kui `talgud õlivad, siis `ketrati Jõh; tule `meile `ilda `istuma ämärigo ajal Vai; [õhtul] minnasse korraks `teisse perese külatsema, ämariku `istuma Khk; lähme `vastlaba `öhta üles - - `istuma, sääl oli `vardakudumist, sääl `laulti ja sääl mäŋŋeti `pilli ja sääl tansiti Mus; keisid `teises peres ka ülal `istumas. ikka oma tööd tegid Kaa; Tüdrikud `jõstvad üläl ning kuduvad `vardu; kui juagupipää tuli, siis akkasime üläl `jõstma; `piäle jõolu, siis akati `jälle `jõstma, siis jõstuti sõnis (paastuni) `jälle üläl egä pühäbä `õhta ning neĺläbä `õhta Khn; `iśtja tulõva, nädälist aost `tu̬u̬di `tüt́rigu `istma [enne kevadpaastu] Se; `tütregu `ütleseʔ üt́stõsõlõ: sõsarõkõnõ tulõʔ mi poolõ `istma ~ `istmalõ (appi veimevakka tegema) Lut c. vangis olema, karistust kandma siel (kohtus) olis meid kohe `istuma `pandud Kuu; Kel on `kuklas kaks `püörändast - - sie `istub, süöb `vaŋŋi`leibä Lüg; siis tä istub `kinni kui tä oma `rahvi istub Khk; `Istus oma karistuse ää Pöi; neid oo küll, kis elma `süitä oo `kinni `estund Mar; mies läks pogrise `istuma Kos; `istus viis `oastat `türmis JMd; `istus iel`uurimise all JJn; `kińni `isnud on mõlemad Kod; kui si̬i̬ aeg neil sai ärä istutud - - tuĺlid nemäd `vällä (vanglast( Vil; mina pidi kat́s `aastet `kinne `istma Hel; ta‿m `koerust külländ tennu, las istub Nõo; mu˽veli lät́s kah vańgi`toŕni `õigust `istma Har; vańg oĺl uma ao kińni `istnuʔ Rõu d. van tallu majutatud olema – Hel Har Rõu Plv ku es ole sõda, ku na (soldatid) `isteve, siss saadeti na `kreisi `mü̬ü̬dä laḱka Hel; Lõpupoolõ määräti Poolamaalõ `istma peremeeste manuʔ [soldatid]; vanaesä üteĺ et Tüŕgi sõa `aigu `oĺli soldani˽siihn `istman Har; `soldańni oĺliva `istmah talosit pite Plv e. klassikursust või õppeülesandeid kordama `toisess `klassiss oli [poiss] `jälle `istuma jäänd Kuu; Sie `istub jo `kolmat `aastat ühes `klassis IisR; Tei poiss jähi jälle istuma Käi; Kui `koolis ei viisi õppi, sis tuleb `istuma jääda Tor; sie jäi `õhta `istuma ~ jäi `kińni [pärast tunde koolis] Kei; ei sua `eksamid `väĺla, jäi `istuma teisest `aastast Kad; ta jäi `istma [samasse klassi] Krl f. (mune) hauduma kas one mõni kana `isman Kod; kolm nädälit piap kana munade pääl `istma Puh; pańni kana `istma Se; Kui noorõ kuuga kana istma panõt, saavaʔ kikkaʔ Lut g. vanatüdrukuks jääma Ku tüdrek mehele ei saa, sis üeldase, et jääb `istuma Tor
3. istumist meenutavas asendis olema (elututest objektidest) a. asuma, paiknema; (omale kohale) kinnituma `Istub `mustass `auguss, odad `väljä on päält punane, `leikad `katki on siest `valge = redis; `Kaare puu pidi `istuma tihejästi `vasta `paadi siess `puolist `lauda; `Istub `nindagu tädi süles (öeld, kui mingi asi sobib omale kohale) Kuu; `riisusimma `einad `ninda kahep̀uold kokku - - sene `riaga `läksima `alle, taga ku titted `saadud puha `istusivad; ku oli kaks ehk kolm [linaseemne] `purna, siis `istusivad `niigu mehed rias VNg; `Istub ku sadul sea seljas (ei sobi üldse) IisR; [õllenõus] paks `valge juuk, käim on ta ära `klaarind, siis ta sönna ala `istund (settinud) Jäm; `Valjala istub `Pöide `körvas Kaa; murispuu, kus paarid piäl istuvad Var; esimäsed rattad `tõusid üles [liiga taha tehtud koormal], tagass `ku̬u̬rem `lanksi maha, siis `ütlesid, joba `ku̬u̬rem issob Kod; [vesiveskil] Ennem kriimi kinni ei valatud, kui piĺl kindlalt `istuma jäi Trm; [pesemisel pandi] need (puunõud) põhjuli `istuma Äks; kos kiiss istup (asub) Ran b. vees asetsema või ujuma (laev); (põhjas) kinni olema, (põhja) kinni jääma `Lieted-`potskad ott vett täüs - - `istusid `ninda mere`pohjass kui `vergudki; `Julla `istus juo sügävämäl [vees] Kuu; `istub `keula `alle pitte (laev ujub, vöör madalamal kui ahter); sie `laiva `istu sügavas (ujub sügavalt vees); `laiva `istu `kümme `jalga maas ~ vies VNg; lae istub `kuivas; lae istub siis pailu maha kui täda laaditasse Khk; Ta (paat) istub nii madalalt vees Pöi; meremees `vaatab kuda paat istub Rid; laev istub, ta on tormist ranna `ääre liiva `sisse surutud Var; mitu `jalga [laev] laadungiga istub Hää; laev jäi `istuma (põhja kinni) Ris; sul om vene nii ku paŕv, istup ku pada vi̬i̬n; kiilukastist om nätä, ku sügävält ta (veesõiduk) sehen istup Ran; laiv istuss põrhõld kivi otsan Har c. (leotatud linapeosid, viljavihke, turbapätse) püsti kuivama panema mõni paneb `istuma [lina] pihud Lüg; linad olid `istumas Rid; piu `võetasse alt `lahti ja lüiasse `topsti `isma; siis `löödi piu `lahti ja istutedi maha; [turba] mättäd pannasse [kahekaupa] `istma. mättäd `istvad Vig; [lattidest suve]köögi `moodi või sedasi pannakse linad `istuma Pai; [oasarral] lat́id `pańdi `õkste `piale, ja `sinna vihud `piale `istuma Trm; kui [linad] oĺlid kõvas liust jäänd siis `istust nad `rohkem väĺlal SJn d. (kuu või päikese asendist) ku `päike vi̬i̬`pinda istub, siis on kell kaksteist Hää; kuu istub `õhtust (tõuseb hilja pärast täiskuud) Pee; kui kuu istub (on poolpüsti), siss tähendeb `aigust ja sula Hel; kuu luvvass `istuh (on loomise ajal vähe kallakil) Se e. kuskil olemas või juurdunud olema pää valutass, ma ei tijäʔ mis tallõ `sisse om `istnuʔ Kan; mul om nii suur valu, et turja pääl nigu istuss Krl
4. sobima, passima `istub iast nagu valatud (valmisrõivast) Jõh; Seike istumise amet äi istu mulle mette üks pörm; See asi äi istu (pole õige), sii oo midagi keereldi; Uks istub täitsa tipp-topp Kaa; Sa maitsed ühte ja teist, toit ikka öieti äi istu Pha; sene rätsepa tehet asjad `istuvad küll Käi; rätsep `voatas ja `proovis, kudas pintsak istub Kos; tomat minule ei `istund (maitsenud) VMr; Mõ̭nõlõ poisilõ istuss taa piḱk hiuss periss `häste Rõu
1. istuma a. istuvas asendis olema, istuvat asendit võtma `istu ja `puhka `jalgu Kuu; `kirve tera on paks, `istu kas `kaksite `selgä; akka `istuma; vähä `aiga lähän `vuodes `pitkäle, siis tulen `jälle `istumaie; `Lauva `nurgal ei tõhi `istuda ega süva – jääb vanast `tütrikust Lüg; `pruudi sisar oli vahel ikke esimäine `pruudi `korvas `istumas; `istuti `lauda Vai; jalg sureb `istudes εε; istud sa meitel ka (öeld külalisele istet pakkudes) Khk; Kui [hunt] karja lisidale tuli siis `istus maha Krj; `istusid [seeliku] kurrud ää, siis ta‿s ole kena mitte, `pulmas tohigid `istu; neitsit istub mäel, neli `põlle ööl (vööl) = `veski Muh; Esteks istu maha, lase suur rutt üle minna (öeld kiirustajale); Poiss äi istu, tahab veel püsut kasvada Emm; [luik] pidi just nende [peibutus] koeude `seĺtsi `istuma vöi kukkuma Noa; tetr estob `mändis; eso `otsas `estomast Rid; kahepoolega kiik `senna läks kaks kolm inimest `peäle `istuda Mär; `lõuka paaś oli, seäl peäl `istsid Vig; Jõstu kua, muedu viid mede lastõ unõ ää (öeld kiirustavale külalisele); Varõs jõstn ~ `jõstun tillegrami pośti `otsõs; Lapsõd piäväd `mõistma lugõda, kui võevad süemä `aegõs lava `iäres `jõstu Khn; me `iśsime sauna põrmandul Saa; [kangaspuude] istelaud on, kus pial saab istutud Ris; Ei ma `korja veel ää [kangast pleekimast], istun ise vähe `aega üleval [ja valvan] Amb; sülita maha `enne kui istu, et siis ei akka maa alused Tür; `naisi `iśsi rõõgu juuren; kos kasvavad `kapsad, nagu naesed issovad Kod; `istsin obesal `säĺgä Vil; i̬i̬ otsan istutse, vao otsan vaadetse; perse vajob ärä `istun Hls; õõd́sin tüdriku `isteve tule `vi̬i̬rde Hel; kui na tennuva tuld, siss soe `istnuva `kaugembale Ran; kos illuss aĺlass muru, sääl sai istutuss; `istke pengi pääle; vanast es tohi paari`rahva sängiveere pääle `istugi; üitskõrd siist `kukru takst nakass nii valutama, et ma‿s saa `istu es `astu; esi nii pikk `pisti, kui peni `istu ja temä tahab ka vi̬i̬l `istu (öeld lapsele, kui ta söögilauas istuda tahtis) Nõo; t́siga `iste ja `rü̬ü̬ḱe, söögi mano tulla es saa; tu̬u̬ kerk `istu Võn; `istsevä mitu mi̬i̬st rinnu üte keŕgu pääl Kam; sul kleit́ om `istõn `ḱortsu lännüʔ Kan; `rõiva om `ḱortsu istutu; ma jovva nüüd ülevän `istuʔ (istukil olla) Krl; Istuʔ `saiba `otsa kõ̭gõ uma võĺsiga (mine seenele) Rõu; är `istku‿i˽`taaha, peräkõrd jäät `suikma Plv; kae˽no süvveh ja `istuh tah ma `vässü nii ärʔ; lina ülnüʔ et kül˽minno leebitäss ja laabitass, `sõ̭sski ma istu `mõŕsa pää pääl (tanu on linasest riidest); üt́s näḱkü lavva otsah `istuv Vas; istu `tu̬u̬li; ku t́säika koh istusõʔ, siss sääl om kalla gaʔ; mi olõ parh·illa kõ̭iḱ `istuh (istukil, istumas); olt sa kaaleśänd mullõ, istut kõ̭õ̭ kaala pääl (oled koormaks või tüliks) Se; istutav ~ ištutav peńk (istepink) Lei; Istu sa ka istmahe; tsõ̭gand kulla siäh istuss = `katla; `veŕtinaga prääditäss, `kuut́slikeist kistäss, istutass `puukõsõlõ `pääle Lut; üles istuma istukile tõusma temä `olli sängin pikäli, ja `iste iluste üless Puh; nigu [nõid] är˽kai, nii `vankrin joba `istunu üless [lamav haige] Krl; ta‿m sängün jo üless `istunu Har || (võrdlustes) `Istub `nindagu `pulma tola Kuu; vähäse juttuga inimine, `istub ku `nunna `nurgas; mis sa `istud nagu nui `nurgas (ei seltsi teistega) Lüg; `Istusin nigu tuliste sütte pial (olin rahutu) IisR; Istub kut kinninaelutud (ei viitsi liikuda ega tööd teha) Pha; `justku `nõelde `otsas estob (on rahutu) Rid; istub nago nońn (vaikselt) Mar; istub `nurkes nagu nui, ei tee egä reägi koa kedägi Juu; istub nagu va kütüss (laiutades) Trv; minijäss istub nigu `audja kana pesä pääl, ei viisi midägi tetä; poesi `isteva nigu käo kapi pääl; ja siss ollu koolin, ja `istnu ku nui Nõo; vana suuŕ kana istuss ku kütüss pesä pääl; istuss ku vana nui, `mitte heĺlö `vasta ei ti̬i̬ʔ Kan; sa istut niu vana nuhi nulgan Har; tu̬u̬ lää es kohegiʔ, `istõ ku˽pada säńgüveere pääl Vas; Istuss ku künä (tüsedast, lohakast naisest); Istuss ku muuk nukah (tegevusetult kodus) Räp; `istõm kui kaśs vakah: `kõ̭ikõ oĺl [küllalt] Lut b. sõidukis(se) istuma Küttejõust `istuta kõhe `massina `pääle Lüg; rong tuli Tapa poolt ja sis, `istusime `piale Pee; istin obuse piale (rekke) ja käisin `liugumas Iis; meie iśsimä oudu `piäle; nii kui provva. ukse alt issub obesele (sõidukisse), ja ukse `alla sõedab; edemält pruut́ ei `isnud peiu piäl (peiuga samas sõidukis) Kod; temä iśts `saani Hls; ku es mahu `saani `istma, siss läits üits saestass `taade kannuste pääle; poiss `iste [jalg]rattale `säĺgä; istu rongi pääle ja sõeda meele (meile) Nõo; `istnuva `pääle (saani) ja `sõitnuva tüki maad edesi Ote; jah kõ̭iḱ istusõ˽seo vana ri̬i̬ pääle, ei jääʔ `üt́segi `istmaldaʔ Urv; puśsilõ istu˽pääleʔ - - ja olõdõgi˽kotoh; siss `istõʔ mõlõba˽rat́tillõ (vankrisse) Vas; a ruih um, miä üt́s inemine istuss siäh, a luod́sikul või `istuʔ kümme Lut c. tr ennustamiseks rukkivihul istuma kui õli [rukkilõikuse] lõpp, siis `istuti `pässi `vihku - - `istusivad igä üks oma `viimäse vihu `pääle ja `istusivad ja `uotasivad midä `neie vihu `alle tuleb; `istuti `ämmä `vihku, `ämmä vihk õli `perse all Lüg
2. (otsesemalt või kaudsemalt) istumisega seotud olukorras või tegevuses olema a. pikemat aega mingis kohas või olukorras viibima; aega kulutama, jõude olema nüüd on tükk `õhtat jo `issutu; `Istub sõrm suus, `pöial `perses (istub jõude) Lüg; jo tä kuus talvet ikka sεεl ää `istund (koolis käinud) Khk; [talvel karu] istub oma `koopas ja imeb käppa Krj; Inimene istub päeva `otsa külas, `asja ees teist taga Pöi; meks mool põle igäb üksibäni sii kodo `estodes Mar; kaks kuud `istsi `aigemaeas Tõs; `Jõśsimõ `sõprõga eele `õhta `kõrtsis Khn; istub aga voki ees (ketrab) alati Juu; `istusin kõige selle `õńtsa aa tuas kohe Kad; `iśsi lapse all (tegeles ainult lapsega) ja `maatas lass Kod; Ia istje oleme (mitu aastat samas kohas teenima) Krk; esi ütsindä istub oma nukan, serände `uḿne inimene; mia nooren es kärsi `istma konagi, nüid ole paegal; noh, vai miä jää latse `alla `istma, mia teeni iki edesi Ran; kona mina sedäsi `aiga saa `istu ja raamatit lugeda; sinul kotun looma ja sina istut `aiga `kaardelavvan mestega Nõo; pirru pilak `oĺle keset tarrõ, siss naaśe `istõ˽voḱkega `ümbre Võn; kas ta enämb `kuhtuhäŕr ei olõ, ta‿m jo oma ao välläʔ `istunu Har; mehe˽nu̬u̬ʔ istusõʔ, ja ajava õdagudi jutta Vas; `täämbä ei olõ tü̬ü̬d, nüüd `muutku istu Räp; timä kõ̭õ̭ istuss, viisi‿i tü̬ü̬d tetäʔ Se b. intr, tr ühiselt aega veetma või käsitööd tegema puhet `istuma (videvikku pidama) Kuu; ämärikkul `istusivad `muidu, kui `talgud õlivad, siis `ketrati Jõh; tule `meile `ilda `istuma ämärigo ajal Vai; [õhtul] minnasse korraks `teisse perese külatsema, ämariku `istuma Khk; lähme `vastlaba `öhta üles - - `istuma, sääl oli `vardakudumist, sääl `laulti ja sääl mäŋŋeti `pilli ja sääl tansiti Mus; keisid `teises peres ka ülal `istumas. ikka oma tööd tegid Kaa; Tüdrikud `jõstvad üläl ning kuduvad `vardu; kui juagupipää tuli, siis akkasime üläl `jõstma; `piäle jõolu, siis akati `jälle `jõstma, siis jõstuti sõnis (paastuni) `jälle üläl egä pühäbä `õhta ning neĺläbä `õhta Khn; `iśtja tulõva, nädälist aost `tu̬u̬di `tüt́rigu `istma [enne kevadpaastu] Se; `tütregu `ütleseʔ üt́stõsõlõ: sõsarõkõnõ tulõʔ mi poolõ `istma ~ `istmalõ (appi veimevakka tegema) Lut c. vangis olema, karistust kandma siel (kohtus) olis meid kohe `istuma `pandud Kuu; Kel on `kuklas kaks `püörändast - - sie `istub, süöb `vaŋŋi`leibä Lüg; siis tä istub `kinni kui tä oma `rahvi istub Khk; `Istus oma karistuse ää Pöi; neid oo küll, kis elma `süitä oo `kinni `estund Mar; mies läks pogrise `istuma Kos; `istus viis `oastat `türmis JMd; `istus iel`uurimise all JJn; `kińni `isnud on mõlemad Kod; kui si̬i̬ aeg neil sai ärä istutud - - tuĺlid nemäd `vällä (vanglast( Vil; mina pidi kat́s `aastet `kinne `istma Hel; ta‿m `koerust külländ tennu, las istub Nõo; mu˽veli lät́s kah vańgi`toŕni `õigust `istma Har; vańg oĺl uma ao kińni `istnuʔ Rõu d. van tallu majutatud olema – Hel Har Rõu Plv ku es ole sõda, ku na (soldatid) `isteve, siss saadeti na `kreisi `mü̬ü̬dä laḱka Hel; Lõpupoolõ määräti Poolamaalõ `istma peremeeste manuʔ [soldatid]; vanaesä üteĺ et Tüŕgi sõa `aigu `oĺli soldani˽siihn `istman Har; `soldańni oĺliva `istmah talosit pite Plv e. klassikursust või õppeülesandeid kordama `toisess `klassiss oli [poiss] `jälle `istuma jäänd Kuu; Sie `istub jo `kolmat `aastat ühes `klassis IisR; Tei poiss jähi jälle istuma Käi; Kui `koolis ei viisi õppi, sis tuleb `istuma jääda Tor; sie jäi `õhta `istuma ~ jäi `kińni [pärast tunde koolis] Kei; ei sua `eksamid `väĺla, jäi `istuma teisest `aastast Kad; ta jäi `istma [samasse klassi] Krl f. (mune) hauduma kas one mõni kana `isman Kod; kolm nädälit piap kana munade pääl `istma Puh; pańni kana `istma Se; Kui noorõ kuuga kana istma panõt, saavaʔ kikkaʔ Lut g. vanatüdrukuks jääma Ku tüdrek mehele ei saa, sis üeldase, et jääb `istuma Tor
3. istumist meenutavas asendis olema (elututest objektidest) a. asuma, paiknema; (omale kohale) kinnituma `Istub `mustass `auguss, odad `väljä on päält punane, `leikad `katki on siest `valge = redis; `Kaare puu pidi `istuma tihejästi `vasta `paadi siess `puolist `lauda; `Istub `nindagu tädi süles (öeld, kui mingi asi sobib omale kohale) Kuu; `riisusimma `einad `ninda kahep̀uold kokku - - sene `riaga `läksima `alle, taga ku titted `saadud puha `istusivad; ku oli kaks ehk kolm [linaseemne] `purna, siis `istusivad `niigu mehed rias VNg; `Istub ku sadul sea seljas (ei sobi üldse) IisR; [õllenõus] paks `valge juuk, käim on ta ära `klaarind, siis ta sönna ala `istund (settinud) Jäm; `Valjala istub `Pöide `körvas Kaa; murispuu, kus paarid piäl istuvad Var; esimäsed rattad `tõusid üles [liiga taha tehtud koormal], tagass `ku̬u̬rem `lanksi maha, siis `ütlesid, joba `ku̬u̬rem issob Kod; [vesiveskil] Ennem kriimi kinni ei valatud, kui piĺl kindlalt `istuma jäi Trm; [pesemisel pandi] need (puunõud) põhjuli `istuma Äks; kos kiiss istup (asub) Ran b. vees asetsema või ujuma (laev); (põhjas) kinni olema, (põhja) kinni jääma `Lieted-`potskad ott vett täüs - - `istusid `ninda mere`pohjass kui `vergudki; `Julla `istus juo sügävämäl [vees] Kuu; `istub `keula `alle pitte (laev ujub, vöör madalamal kui ahter); sie `laiva `istu sügavas (ujub sügavalt vees); `laiva `istu `kümme `jalga maas ~ vies VNg; lae istub `kuivas; lae istub siis pailu maha kui täda laaditasse Khk; Ta (paat) istub nii madalalt vees Pöi; meremees `vaatab kuda paat istub Rid; laev istub, ta on tormist ranna `ääre liiva `sisse surutud Var; mitu `jalga [laev] laadungiga istub Hää; laev jäi `istuma (põhja kinni) Ris; sul om vene nii ku paŕv, istup ku pada vi̬i̬n; kiilukastist om nätä, ku sügävält ta (veesõiduk) sehen istup Ran; laiv istuss põrhõld kivi otsan Har c. (leotatud linapeosid, viljavihke, turbapätse) püsti kuivama panema mõni paneb `istuma [lina] pihud Lüg; linad olid `istumas Rid; piu `võetasse alt `lahti ja lüiasse `topsti `isma; siis `löödi piu `lahti ja istutedi maha; [turba] mättäd pannasse [kahekaupa] `istma. mättäd `istvad Vig; [lattidest suve]köögi `moodi või sedasi pannakse linad `istuma Pai; [oasarral] lat́id `pańdi `õkste `piale, ja `sinna vihud `piale `istuma Trm; kui [linad] oĺlid kõvas liust jäänd siis `istust nad `rohkem väĺlal SJn d. (kuu või päikese asendist) ku `päike vi̬i̬`pinda istub, siis on kell kaksteist Hää; kuu istub `õhtust (tõuseb hilja pärast täiskuud) Pee; kui kuu istub (on poolpüsti), siss tähendeb `aigust ja sula Hel; kuu luvvass `istuh (on loomise ajal vähe kallakil) Se e. kuskil olemas või juurdunud olema pää valutass, ma ei tijäʔ mis tallõ `sisse om `istnuʔ Kan; mul om nii suur valu, et turja pääl nigu istuss Krl
4. sobima, passima `istub iast nagu valatud (valmisrõivast) Jõh; Seike istumise amet äi istu mulle mette üks pörm; See asi äi istu (pole õige), sii oo midagi keereldi; Uks istub täitsa tipp-topp Kaa; Sa maitsed ühte ja teist, toit ikka öieti äi istu Pha; sene rätsepa tehet asjad `istuvad küll Käi; rätsep `voatas ja `proovis, kudas pintsak istub Kos; tomat minule ei `istund (maitsenud) VMr; Mõ̭nõlõ poisilõ istuss taa piḱk hiuss periss `häste Rõu
isuri isuri VNg Jõh, iso- Jõh Vai ind ingeri või isuri päritoluga ein on `ninda arv kui isuri rugis VNg; Kaks `karva `kolmes rias nagu isuri rukki Jõh; siis olivad isori vened. `suurembil oli ikke `seilid ka pääl ja; isori `kieles; ühel isori mehel oli `paigoline `kuube seläs; isori `velle (isurlane) Vai
järele järe|le R(-lle VNg, järä- Jõh) eP(järälä VJg; järäle Mär Vig)
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi)
1. (ruumiliselt) taga, tagapool; taha; kannul(e); kaasa(s), ühes; ka fig `uotan, et ta tuleb järele, `lähmä ühes; kuer `õtsib jänisse `jälgi ajab `jälgi `müödä järele Lüg; `jõudis järele `tääle Mar; minge `peale ees, ma saan järele küll Mär; peiu poisid tuld puari `kaupa järele Juu; tulekera old ies ja teene järele VMr; `võt́sid ühe silmanduse `lõnga, panid nõelale järele Sim; veab `jalgu järele Iis; kedä `surnu igätsemä, si̬i̬ minemä ruttu järele Kod; kas viisin ise [toidu] järele ehk `saat́sin lapsega Pal; tüdrukud piavad poestele tegema karva kakku, et siss piavad poesid järele `käima Äks; tuli tegi `puhta töö, ja `koergi ei `aukund järele Plt
2. (ajaliselt) a. taga, taha, maas, maha `kuida ne (kellad) järele `jääväd Kuu; kell on järele ~ järel Tür; kell jäeb järele KJn || ettenähtust hiljem teeb näid kruanu`päävi järele Kod b. lisaks, lõpetuseks siis oĺli kaks `päeva `pulma `peetud. siis kolmas päe `peeti järele SJn
3. alles, säilinud; elus mittu ja mittu `aastad on [pojalt] kiri tulematta, ma ei `tiagi kas on järele või on `otsas Hlj; isa suri `vällä, tämä jäi kahe ja `puole `aastane järele VNg; jättab oma varanduse järele `tõiste `riielda ja tappelda Lüg; `Leivapala ei `tõhtind järele jättäda, siis jättid oma ramu järele Jõh; arm o järele jään Muh; `Kerssalu jäi koa järele (so ei purustatud sõjas) HMd; [mõisnik] jät́tis ta `seia `Aabrama koha `peale järele HJn; ema suri neĺla`kümne `seitsme `aastaselt, ma jäin järele kaheteist`kümne `aastaseks Ann; siin Kõnnu mõisagi taga oli `enne tiik ja eks ta ole `paergagi järele; kaks tükki `surnuajas ja viis last on järele Kad; `pand́i uks `kińni, siis jäi `su̬u̬ja järele Pal; końt võerad saavad seda mis testest järele jääb Ksi Vrd järile
4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. ma `arvan sedä `asja viel järele ja küsin ja `kuulan inimiste kääst Lüg; [naine] `vahti järele – laps oli `surrud Vai; ma ole järele `passin kohe Muh; mene `kuula `enni järele, kudas se asi oo Mar; rehe papp `vaatas järele et ei varastatud, et tööd `tehti oolega Lih; ma `mõtlesin selle aśsa järele, see tuleb nõnna teha neh Kei; pruovi järele kas käib, ära `enne maksa JMd; pärast ikke akkasin `arvama järele, et kaks ja puol `naela on kilu JJn; küsisin seda `asja era`mahti järele, `üeldi‿t suab küll; läksin siis lähämalle ja `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; me `võime seda järele `kaaluda Ksi; metsavaht pidi `metsa `vaatama järele, et `vargust ei ole Lai b. (koos verbidega jätma, jääma välj millegi lõppemist, lakkamist, poolelijätmist jne) vihm jääb järele Rid; tä `eese sõnast järele ei jätä Mar; `tõmmavad kõbera rauaga suust verd `väĺla, ku kirmid on, sis `aigus jääb järele Vän; kas valu `ańdis koa järele Juu; pärast mõisa ärra viha `laśkis järele HJn; valud jäid järele Trm; tämä jätäb pruudid kõik järele, ei võta `üstegi Kod; Ma‿i taha kiusata, ma jätan järele MMg; kui külmale järele jätab, siis ka ilmad paranevad Lai c. (välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Kui sa söna üdled, ta `undab seda mütu `korda järele Emm; küla tädid näävad seda ja räägivad külas järele, et sa sedasi teed Rei; akkab teise sõnu järele `rääkima, osadlema PJg; isi omast peast ei osand `ühti, mis ma `eeli `ütlesin, siis `kiitis seda järele Juu; mis üks loĺl ees ti̬i̬b, seda ti̬i̬b teene järele Trm d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist jne) kova `ilmaga `ankuri akkas järele `triivima VNg; tuul on `andand nüid pali järele ja `ilma on `pehmest mend Vai; mehe sõĺm peab olema, mis järele ei joose Rid; ole sa targem, anna järele ometi; kangast, kui tätta kujotasse, siis `lastasse tätta lasipuuga sealt poomi pealt järele Mar; side `liiga kõbaste, `päästa natuke järele Mär; lase köit järele Trm; nõnna `kange on si̬i̬ mi̬i̬s, mitte järele ei `painu MMg || vahelene leib, `pandi seokst peenikest aganad, siis `andis `rohkem järele Var e. `saadab `lapsega `käsko järele `einamalle; `Olgal on sinu vaja, `saadab `poisi järele Lüg; tä tuli `moole järele, eks ma ikke pea minema Mar; teesel pääväl tuleb käsk järele, et tule `mõisa Juu
II. postp ( genitiiviga)
1. a. (ruumiliselt) taga, tagapool(e), taha, kannul(e); kaasa(s), ühes ei me `eeste `tööga küll teiste järele saa ega jõua; [koer] nii`kangeste inimese järele õppind `joosma Mar; mis sa ot́sid mu järele Aud; läksivad `jäŕgi`müeda üksteise järele nagu aned rias Kad; võt́tis poisil jalast `kińni ja lohistas kui `suatu oma järele VJg; niidavad üks teese järele Pal; käib üksi jäĺgi mu järele Plt || ise täiś mies juakseb lipaka järele VJg b. (välj teat järjestust) ärrä õli peris ärrä, `okmańn õli tämä järele Kod
2. (ajaliselt) a. (järgnev või korduv) tie üht tüöd `teise järele Lüg; päe läheb päeva järele ja meie aeg‿sab `otsa Muh; sui köib talbe järele Mih; üks aevastus tuli teese järele Juu b. [millestki] hiljem, pärast `tuhrati. sene järele sie jäse akkas `liikumaie Lüg; `iire näkk - - `õilede järele ajavad `mustad `kaunad Jõh; jääräimes, suured nagu kapused jää järele Jäm; rukki järele sai `tehtud odra Pai; `äikese järele oo külm alate Kod
3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes `kumbasi ~ `päiva ~ `tähtede järele `seilama; `laiva `luovi `tuule järele VNg; lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole Lüg; loo järele on neid `seitse tükki Emm; ikke `loomi tunneb kirja ja karva järele Mar; esimene ja teene katku aeg vana juttude järele HMd; läksin juhatuse järele Juu; `vilja sai ostetud ja `müidud ikke `tündre ja vaka aru järele Kos; linad `aeduvad selle järele kuda linad `liotud on Koe; pere tańsib ema piĺli järele VMr; mina vestan [puunõu] lavvad silma järele, mõni aga vestab lavvad põhja järele Trm; `kartuli kuhi õli ümargune, õled `pańdi korra järele `piale Trm; `numri järele one vikati teräd; i̬i̬rtel terve kilimitu täis `ermid õma piä järele (oma teada) `pantud Kod; kuulu järele olema nõnna`viisi Ksi; nõdu on meie keele järele omasem, nõgu on `võeram Lai; tii minu sõna järele KJn b. sobiv, kohane; vastav(alt) isäle õli mies `miele järele Lüg; kääd teeväd südäme järele, `eigä südä tie kässi järele Vai; `amba järele ~ moka järele (maitseb hästi) Emm; [saabas] ühnä jala järele, põle se suur egä; `kangeste elos kehä järele jüst nao valatud Mar; ega see vägisi olnd, see oli ikke `tahtmese järele Mär; kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr; siare `ümber oli kalts, põlvest jala kõverduseni. õmmeldi kokku siare järele, alt `kitsam Lai; sialt [poolikojast] oli `poolisi `õlpus võtta, kää järele Plt || ega tema teeste järele `painu, ti̬i̬b nagu ise tahab MMg
4. midagi ära tooma või viima paras `surma järele `saata (laisast) Lüg; `lõuna `aeges tuli nooriku järele sõit Vig; Uadu tuli oma `oena järele Juu
5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Maitli `mõisi järele õlema `meie Lüg; `Kaarma Suurevalla järele. säält me tulime `Ilbla `möisa. see on Piha järele Vll; kelle `kontori (valla) järele sa oled Trm; ta on Äksi kihelkonna järele Pal; Kalmuväĺja oli `Leedi `mõisa järele Lai
6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. `kange imu `viina järele Hlj; ta oo maias viina järele Muh; kanad oo naa `nälgäs prussakate järele Mar; mina olin koa imus ruki keevavee leba järele Mih; igav lapse järele Iis; vili armastab seda maad, on selle maa järele Trm; nõnna iso marjade järele Kod; vars igatseb ema järele, ei sü̬ü̬ MMg b. ma põle teite järele oodan mette Muh; `vaata tä järele, et tä ei kuku vee`auko Mar; `oota ja nori so järele `peale, kaua ma `ootan Mär; ta `valvab teese järele, kus ta selle ehk selle aśja paneb Juu; milla temal oli `aega viel meie järele `vahtida VMr; `mõtle selle järele sie on just tõsi VJg
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi)
1. (ruumiliselt) taga, tagapool; taha; kannul(e); kaasa(s), ühes; ka fig `uotan, et ta tuleb järele, `lähmä ühes; kuer `õtsib jänisse `jälgi ajab `jälgi `müödä järele Lüg; `jõudis järele `tääle Mar; minge `peale ees, ma saan järele küll Mär; peiu poisid tuld puari `kaupa järele Juu; tulekera old ies ja teene järele VMr; `võt́sid ühe silmanduse `lõnga, panid nõelale järele Sim; veab `jalgu järele Iis; kedä `surnu igätsemä, si̬i̬ minemä ruttu järele Kod; kas viisin ise [toidu] järele ehk `saat́sin lapsega Pal; tüdrukud piavad poestele tegema karva kakku, et siss piavad poesid järele `käima Äks; tuli tegi `puhta töö, ja `koergi ei `aukund järele Plt
2. (ajaliselt) a. taga, taha, maas, maha `kuida ne (kellad) järele `jääväd Kuu; kell on järele ~ järel Tür; kell jäeb järele KJn || ettenähtust hiljem teeb näid kruanu`päävi järele Kod b. lisaks, lõpetuseks siis oĺli kaks `päeva `pulma `peetud. siis kolmas päe `peeti järele SJn
3. alles, säilinud; elus mittu ja mittu `aastad on [pojalt] kiri tulematta, ma ei `tiagi kas on järele või on `otsas Hlj; isa suri `vällä, tämä jäi kahe ja `puole `aastane järele VNg; jättab oma varanduse järele `tõiste `riielda ja tappelda Lüg; `Leivapala ei `tõhtind järele jättäda, siis jättid oma ramu järele Jõh; arm o järele jään Muh; `Kerssalu jäi koa järele (so ei purustatud sõjas) HMd; [mõisnik] jät́tis ta `seia `Aabrama koha `peale järele HJn; ema suri neĺla`kümne `seitsme `aastaselt, ma jäin järele kaheteist`kümne `aastaseks Ann; siin Kõnnu mõisagi taga oli `enne tiik ja eks ta ole `paergagi järele; kaks tükki `surnuajas ja viis last on järele Kad; `pand́i uks `kińni, siis jäi `su̬u̬ja järele Pal; końt võerad saavad seda mis testest järele jääb Ksi Vrd järile
4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. ma `arvan sedä `asja viel järele ja küsin ja `kuulan inimiste kääst Lüg; [naine] `vahti järele – laps oli `surrud Vai; ma ole järele `passin kohe Muh; mene `kuula `enni järele, kudas se asi oo Mar; rehe papp `vaatas järele et ei varastatud, et tööd `tehti oolega Lih; ma `mõtlesin selle aśsa järele, see tuleb nõnna teha neh Kei; pruovi järele kas käib, ära `enne maksa JMd; pärast ikke akkasin `arvama järele, et kaks ja puol `naela on kilu JJn; küsisin seda `asja era`mahti järele, `üeldi‿t suab küll; läksin siis lähämalle ja `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; me `võime seda järele `kaaluda Ksi; metsavaht pidi `metsa `vaatama järele, et `vargust ei ole Lai b. (koos verbidega jätma, jääma välj millegi lõppemist, lakkamist, poolelijätmist jne) vihm jääb järele Rid; tä `eese sõnast järele ei jätä Mar; `tõmmavad kõbera rauaga suust verd `väĺla, ku kirmid on, sis `aigus jääb järele Vän; kas valu `ańdis koa järele Juu; pärast mõisa ärra viha `laśkis järele HJn; valud jäid järele Trm; tämä jätäb pruudid kõik järele, ei võta `üstegi Kod; Ma‿i taha kiusata, ma jätan järele MMg; kui külmale järele jätab, siis ka ilmad paranevad Lai c. (välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Kui sa söna üdled, ta `undab seda mütu `korda järele Emm; küla tädid näävad seda ja räägivad külas järele, et sa sedasi teed Rei; akkab teise sõnu järele `rääkima, osadlema PJg; isi omast peast ei osand `ühti, mis ma `eeli `ütlesin, siis `kiitis seda järele Juu; mis üks loĺl ees ti̬i̬b, seda ti̬i̬b teene järele Trm d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist jne) kova `ilmaga `ankuri akkas järele `triivima VNg; tuul on `andand nüid pali järele ja `ilma on `pehmest mend Vai; mehe sõĺm peab olema, mis järele ei joose Rid; ole sa targem, anna järele ometi; kangast, kui tätta kujotasse, siis `lastasse tätta lasipuuga sealt poomi pealt järele Mar; side `liiga kõbaste, `päästa natuke järele Mär; lase köit järele Trm; nõnna `kange on si̬i̬ mi̬i̬s, mitte järele ei `painu MMg || vahelene leib, `pandi seokst peenikest aganad, siis `andis `rohkem järele Var e. `saadab `lapsega `käsko järele `einamalle; `Olgal on sinu vaja, `saadab `poisi järele Lüg; tä tuli `moole järele, eks ma ikke pea minema Mar; teesel pääväl tuleb käsk järele, et tule `mõisa Juu
II. postp ( genitiiviga)
1. a. (ruumiliselt) taga, tagapool(e), taha, kannul(e); kaasa(s), ühes ei me `eeste `tööga küll teiste järele saa ega jõua; [koer] nii`kangeste inimese järele õppind `joosma Mar; mis sa ot́sid mu järele Aud; läksivad `jäŕgi`müeda üksteise järele nagu aned rias Kad; võt́tis poisil jalast `kińni ja lohistas kui `suatu oma järele VJg; niidavad üks teese järele Pal; käib üksi jäĺgi mu järele Plt || ise täiś mies juakseb lipaka järele VJg b. (välj teat järjestust) ärrä õli peris ärrä, `okmańn õli tämä järele Kod
2. (ajaliselt) a. (järgnev või korduv) tie üht tüöd `teise järele Lüg; päe läheb päeva järele ja meie aeg‿sab `otsa Muh; sui köib talbe järele Mih; üks aevastus tuli teese järele Juu b. [millestki] hiljem, pärast `tuhrati. sene järele sie jäse akkas `liikumaie Lüg; `iire näkk - - `õilede järele ajavad `mustad `kaunad Jõh; jääräimes, suured nagu kapused jää järele Jäm; rukki järele sai `tehtud odra Pai; `äikese järele oo külm alate Kod
3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes `kumbasi ~ `päiva ~ `tähtede järele `seilama; `laiva `luovi `tuule järele VNg; lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole Lüg; loo järele on neid `seitse tükki Emm; ikke `loomi tunneb kirja ja karva järele Mar; esimene ja teene katku aeg vana juttude järele HMd; läksin juhatuse järele Juu; `vilja sai ostetud ja `müidud ikke `tündre ja vaka aru järele Kos; linad `aeduvad selle järele kuda linad `liotud on Koe; pere tańsib ema piĺli järele VMr; mina vestan [puunõu] lavvad silma järele, mõni aga vestab lavvad põhja järele Trm; `kartuli kuhi õli ümargune, õled `pańdi korra järele `piale Trm; `numri järele one vikati teräd; i̬i̬rtel terve kilimitu täis `ermid õma piä järele (oma teada) `pantud Kod; kuulu järele olema nõnna`viisi Ksi; nõdu on meie keele järele omasem, nõgu on `võeram Lai; tii minu sõna järele KJn b. sobiv, kohane; vastav(alt) isäle õli mies `miele järele Lüg; kääd teeväd südäme järele, `eigä südä tie kässi järele Vai; `amba järele ~ moka järele (maitseb hästi) Emm; [saabas] ühnä jala järele, põle se suur egä; `kangeste elos kehä järele jüst nao valatud Mar; ega see vägisi olnd, see oli ikke `tahtmese järele Mär; kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr; siare `ümber oli kalts, põlvest jala kõverduseni. õmmeldi kokku siare järele, alt `kitsam Lai; sialt [poolikojast] oli `poolisi `õlpus võtta, kää järele Plt || ega tema teeste järele `painu, ti̬i̬b nagu ise tahab MMg
4. midagi ära tooma või viima paras `surma järele `saata (laisast) Lüg; `lõuna `aeges tuli nooriku järele sõit Vig; Uadu tuli oma `oena järele Juu
5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Maitli `mõisi järele õlema `meie Lüg; `Kaarma Suurevalla järele. säält me tulime `Ilbla `möisa. see on Piha järele Vll; kelle `kontori (valla) järele sa oled Trm; ta on Äksi kihelkonna järele Pal; Kalmuväĺja oli `Leedi `mõisa järele Lai
6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. `kange imu `viina järele Hlj; ta oo maias viina järele Muh; kanad oo naa `nälgäs prussakate järele Mar; mina olin koa imus ruki keevavee leba järele Mih; igav lapse järele Iis; vili armastab seda maad, on selle maa järele Trm; nõnna iso marjade järele Kod; vars igatseb ema järele, ei sü̬ü̬ MMg b. ma põle teite järele oodan mette Muh; `vaata tä järele, et tä ei kuku vee`auko Mar; `oota ja nori so järele `peale, kaua ma `ootan Mär; ta `valvab teese järele, kus ta selle ehk selle aśja paneb Juu; milla temal oli `aega viel meie järele `vahtida VMr; `mõtle selle järele sie on just tõsi VJg
järgi|mööda
1. a. (ruumiliselt või ajaliselt) üksteise järel; reas(tikku) läksivad `jäŕgi`müeda üksteise järele nagu aned rias Kad; katsume nüid `järgi`mööda kõik söögid läbi Trm; ma käisi kait́s pühäbet `järgi`mü̬ü̬dä kirikun Krk b. teat kindla korra järgi, järjekorras järisti `pańdi katusele `õĺga `piale, `järgi mööda käis Vän Vrd järgamööda
2. pidevalt, järjest tõine suvi sadab mitu nädälit `järgi`mü̬ü̬dä Hls
Vrd järgemööda
1. a. (ruumiliselt või ajaliselt) üksteise järel; reas(tikku) läksivad `jäŕgi`müeda üksteise järele nagu aned rias Kad; katsume nüid `järgi`mööda kõik söögid läbi Trm; ma käisi kait́s pühäbet `järgi`mü̬ü̬dä kirikun Krk b. teat kindla korra järgi, järjekorras järisti `pańdi katusele `õĺga `piale, `järgi mööda käis Vän Vrd järgamööda
2. pidevalt, järjest tõine suvi sadab mitu nädälit `järgi`mü̬ü̬dä Hls
Vrd järgemööda
karv1 karv R(`karva VNg Vai) Käi L K(karb g karba L SJn), I T V, karu S L M T Lei, g karva (`karva R)
I. 1. a. karv, niiditaoline sarvainemoodustis nahal; harjas(ed) ei õle `ammast suus egä `karva `persses (väga vanast inimesest); Kaks `karva `kolmes rias nagu isuri rukki (hõredatest juustest) Jõh; nii pailu sadas, mette kainu `aukus äs ole `kuiva `karva Khk; kõhu otsa (~ kube) karvad; `Kainluaugu karu Pöi; silmä `ripse karbad (ripsmed) Mar; Sial oo pikk karu `seĺgas, see oo alvaste söödetud Han; arjavenelased `korjasid sia `karvu ka Kei; abeme rańdi karvad (põskhabe); alumesed (~ alumese otsa ~ kõhu alused) karvad Juu; tämäl õli `juuksite siden `aĺla `karvu; `karva `võetse [tapetud seal] kiävä vedegä, edemält kõrveteti tulegä Kod; `võlga `rohkem kui `karvu persses Lai; siĺma lau karvad (ripsmed) Ksi; kel rind `karvasid täis, sel pidi ia mesilaste õńn olema Plt; tal ei ole `karvi ka nõnda paĺlu ku tal `võlga om; akkam [tapetud seal] `karvi `kakme Krk; käsnäl olna õńn, kui karva otsan; kolm `karva pään, aga iki suib Ran || nüid lähäd `Juaspiga `karvu segämä (sugulist ühendust pidama) Kod || (silmahaigus) – Rõu Räp unonaaselkiʔ `kasviʔ karvaʔ `siĺmi. noid kakutass `vällä Rõu b. hrl pl juuksed; habe Nüüd sasi kahe `käägä enesä `karvust (tutista, karista ennast) Kuu;`Este ei õld `iuksed, õli `karvad, `karvad mustad ku süsi; Kenel on `karmed `karvad, sie on kuri ja tige Lüg; Vahi misike sa õled, `karvad `siiras omal, `kammi `õmmete vähä siledamast Jõh; küll oli meil emäl ilusad `pitkäd ja `paksod `karvad Vai; [koolmeister] `kargas `karvi `kinni ja karustas Pöi; ma akka sool karust `kinni ja tutista Kse; võtab poisil karust `kińni VMr; tukustas karvust Trm; see on nii `karva `kasvand (juuksed on lõikamata ja habe ajamata) Lai; karvad on pikad, kaela pial; vanames aab enesel `karvu (habet) Plt; kaku karvost, võta karvost kinni (karvustan) Se || fig `kergita `karvu (tereta!) Lüg || fig see nii `karva läind (alla käinud, vaesunud), see‿b `saagid änam parama järjä‿bele Khk c. looma karvkate; vill `pehme, vali karv Kuu; `kitse, `kaśsi `karvad VNg; `luomad on vana `karva maha ajand, `uuves `karvas juo; `valju `karvaga lehm ei õle üvä `piimälehm Lüg; kuer `augub, `karvad `siiris (~ `püsti) Jõh; kasuga `karvad on `lahti Vai; [kasukal] ikka `lamba karvad sehetse poole Jäm; karu on koeral nii paks pεεl et Mus; Nii lihav mis karu läigib puhas Pöi; loom laseb kevade `karva Muh; `lammad `oĺlid vigased, karb `oĺli `lahti Vän; tegid koera karvast sokkisi Ris; veis eidab `karva Juu; punased [pullid] on viel vanal karval JJn; luom on väsind, nõnna et karv tuld seĺjast ää VJg; karv `vi̬i̬rnud puha piält ärä, kasuk ep anna `su̬u̬ja enäm kedägi Kod; ennemalt eidab koer karva kui varas jätab oma ameti maha Lai; nii illus karv kui uhak säĺlän Kam; susi karva hiit, a `mu̬u̬du hiidä äiʔ Rõu; nälläkaru (hõre tallevill) Lei || (ebemed, pehme karvane kiht riidel) püksi pölved ajavad `karva (karvendavad) Khk; karu on ää `veerend (riidel toim paistab kulumisest) Krj; riie võtab karba `peale, kui riiet uhotasse Mar; see (villane riie) on sääritud riie, karv maha `võetud, sääritud ja vanutud JJn; `kanga karva, mis maha tulev tellede ala, `seante peenik kõmu Krk; `uńdrigu küĺg om karvale `õ̭õ̭rdenu Nõo || fig kadaka karvad (okastega kadakaoksad) olid `jälle eed tule akatiseks Kaa; sääl kedägi `einä ei oole, mõni aru karu (lible) oo kasunu Krk || fig sü̬ü̬ḱ vanass lääp, siss tulev karva (hallitus) `seĺgä Krk; karva lõhki ajama väiklaselt pedantne olema Aes kasvoi karva luhki Emm; naha ja karvadega üleni, tervenisti Kõige naha ja karvadega Hää
2. sulg, suled kana aab `karva (sulgib) Hls; kana loḱs ja aa karva `püstü; kana aa `karva sügüse Krk; kana aja `karva, kõik kotusõʔ `sulgi täüś Vas
3. kübeke, raasuke, natuke mette `karvagid (mitte midagi) äs saa; taa on karva vanam moost Khk; tää oo moost karba pikem Mih; üks karv (vähe) `puudus Trm; ma mitte `karva ei pane `sinna manu, ütteainust sõna ei oole `sinna manu `panden; si̬i̬ ei oole `karvagi tõisest targep Krk; olõ õi lehmä `karvagi majäh (ei ole ühtki lehma) Se; ei kannata (ei salli) teise karva ei salli teist sugugi pekś sia nõnna ärä, et siga ei kannata enäm inimese `karvagi, kõhe pani `ju̬u̬ksu; lapsess suat́ tä `niske äbelik, ei kanna tõese inimese `karva; näväd ei saĺli tõene tõese `karvagi enäm Kod
II. 1. värv(us) `karvald ärä menemä Kuu; ilosa `kirka `karvaga `riie Vai; see on karvast εε läind, nii väga εε `leekind Khk; Mette‿p saa aru, mis karu sellel riidel pεεl oo Kaa; sii `niukesi punaka karvaga `uśsisi põle ond Mär; sel põle midagi `karva, see on karvast ää kadund; riie seesab `karvas (ei pleegi); ei eida `karva (ei pleegi), seisab ühösugune VJg; sie mies on nii tuhm, põle tal `kirja ei `karva Sim; läppind ein, ei õle enam ilus eina karv Trm; kuuśk, pedäjess ja kadajess, ni̬i̬ `karva ei eidä Krk; paha karvaga (kahvatu) Puh; ma `tunsõ uma hobõsõ karva `perrä välläʔ Har || kahe karu vahe aeg (videvik) Khk; karva värvi (-värviline) mere udu viab `viljad `ruoste `karva; `taivas on päris vie `karva; laps on `itku `karva, `silmad vie `kierdel Lüg; kulu `karva, `kulla `karva, paju `karva, `pannel `karva, mähe `karva (ussisõnad) IisR; tuli`karva uśs Kär; vares`karva (lapiline, tükati pilves) taevas Mus; seelik oo punast `karva; vere `karva punane Muh; apu piima `karva obune Rei; va tuha`karba värb Mar; teliskibi `karba `kolne; nüid jo nee uiemad värmid, neid jo `metmet `karba Vig; nüid akkab taevas teist `karba `kiskuma Mih; `päike läks kieva raua `karva `luoja KuuK; uvaõie `karva riie (pruunikasmust) VJg; lina`si̬i̬mne `karva obene; inimene kui on väga kõhna, `üeldässe surma `karva Kod; kulatand `karva (luitunud) Lai; õbeda `karva `pärled KJn; orase `karva elerohiline Krk; kulu`karva pää Puh; rämmäʔ, piä maasikide `karva Har; tedre`karva kanakõnõ Rõu; `valgõ säne, koolu`karva (kahvatu); kurõ`karva, säne hahk (hobune); uba`karva ilvess; `taiva `karva haĺl, illloś haĺl Se; võtr um ei-must, sääne raut`karva; haaba `karva Lut
2. fig (seisukorrast, olukorrast) kes tiäb, kas ehk tulevall `aasta õled juo `tõisel `karval (oled juba mehel); tied siis `karva `muutu (lähed mehele) Lüg; seaste on seda näĺla äda, pole paramad tulemas midad sellest `karvast (niiviisi, sel viisil) Khk | olemus, iseloom Akkas varsti oma öiged karva näitama (halba iseloomu) Emm | välimus, vorm vanad tüdrukud seesavad `easte `karvas (ei vanane) Juu; eks ta kolm`kümmend `oastad ikke õle karva järelegi (välimuse järgi) Kad; karvass on ennäss ärä `muutnud, kõhnass jäänud Kod
I. 1. a. karv, niiditaoline sarvainemoodustis nahal; harjas(ed) ei õle `ammast suus egä `karva `persses (väga vanast inimesest); Kaks `karva `kolmes rias nagu isuri rukki (hõredatest juustest) Jõh; nii pailu sadas, mette kainu `aukus äs ole `kuiva `karva Khk; kõhu otsa (~ kube) karvad; `Kainluaugu karu Pöi; silmä `ripse karbad (ripsmed) Mar; Sial oo pikk karu `seĺgas, see oo alvaste söödetud Han; arjavenelased `korjasid sia `karvu ka Kei; abeme rańdi karvad (põskhabe); alumesed (~ alumese otsa ~ kõhu alused) karvad Juu; tämäl õli `juuksite siden `aĺla `karvu; `karva `võetse [tapetud seal] kiävä vedegä, edemält kõrveteti tulegä Kod; `võlga `rohkem kui `karvu persses Lai; siĺma lau karvad (ripsmed) Ksi; kel rind `karvasid täis, sel pidi ia mesilaste õńn olema Plt; tal ei ole `karvi ka nõnda paĺlu ku tal `võlga om; akkam [tapetud seal] `karvi `kakme Krk; käsnäl olna õńn, kui karva otsan; kolm `karva pään, aga iki suib Ran || nüid lähäd `Juaspiga `karvu segämä (sugulist ühendust pidama) Kod || (silmahaigus) – Rõu Räp unonaaselkiʔ `kasviʔ karvaʔ `siĺmi. noid kakutass `vällä Rõu b. hrl pl juuksed; habe Nüüd sasi kahe `käägä enesä `karvust (tutista, karista ennast) Kuu;`Este ei õld `iuksed, õli `karvad, `karvad mustad ku süsi; Kenel on `karmed `karvad, sie on kuri ja tige Lüg; Vahi misike sa õled, `karvad `siiras omal, `kammi `õmmete vähä siledamast Jõh; küll oli meil emäl ilusad `pitkäd ja `paksod `karvad Vai; [koolmeister] `kargas `karvi `kinni ja karustas Pöi; ma akka sool karust `kinni ja tutista Kse; võtab poisil karust `kińni VMr; tukustas karvust Trm; see on nii `karva `kasvand (juuksed on lõikamata ja habe ajamata) Lai; karvad on pikad, kaela pial; vanames aab enesel `karvu (habet) Plt; kaku karvost, võta karvost kinni (karvustan) Se || fig `kergita `karvu (tereta!) Lüg || fig see nii `karva läind (alla käinud, vaesunud), see‿b `saagid änam parama järjä‿bele Khk c. looma karvkate; vill `pehme, vali karv Kuu; `kitse, `kaśsi `karvad VNg; `luomad on vana `karva maha ajand, `uuves `karvas juo; `valju `karvaga lehm ei õle üvä `piimälehm Lüg; kuer `augub, `karvad `siiris (~ `püsti) Jõh; kasuga `karvad on `lahti Vai; [kasukal] ikka `lamba karvad sehetse poole Jäm; karu on koeral nii paks pεεl et Mus; Nii lihav mis karu läigib puhas Pöi; loom laseb kevade `karva Muh; `lammad `oĺlid vigased, karb `oĺli `lahti Vän; tegid koera karvast sokkisi Ris; veis eidab `karva Juu; punased [pullid] on viel vanal karval JJn; luom on väsind, nõnna et karv tuld seĺjast ää VJg; karv `vi̬i̬rnud puha piält ärä, kasuk ep anna `su̬u̬ja enäm kedägi Kod; ennemalt eidab koer karva kui varas jätab oma ameti maha Lai; nii illus karv kui uhak säĺlän Kam; susi karva hiit, a `mu̬u̬du hiidä äiʔ Rõu; nälläkaru (hõre tallevill) Lei || (ebemed, pehme karvane kiht riidel) püksi pölved ajavad `karva (karvendavad) Khk; karu on ää `veerend (riidel toim paistab kulumisest) Krj; riie võtab karba `peale, kui riiet uhotasse Mar; see (villane riie) on sääritud riie, karv maha `võetud, sääritud ja vanutud JJn; `kanga karva, mis maha tulev tellede ala, `seante peenik kõmu Krk; `uńdrigu küĺg om karvale `õ̭õ̭rdenu Nõo || fig kadaka karvad (okastega kadakaoksad) olid `jälle eed tule akatiseks Kaa; sääl kedägi `einä ei oole, mõni aru karu (lible) oo kasunu Krk || fig sü̬ü̬ḱ vanass lääp, siss tulev karva (hallitus) `seĺgä Krk; karva lõhki ajama väiklaselt pedantne olema Aes kasvoi karva luhki Emm; naha ja karvadega üleni, tervenisti Kõige naha ja karvadega Hää
2. sulg, suled kana aab `karva (sulgib) Hls; kana loḱs ja aa karva `püstü; kana aa `karva sügüse Krk; kana aja `karva, kõik kotusõʔ `sulgi täüś Vas
3. kübeke, raasuke, natuke mette `karvagid (mitte midagi) äs saa; taa on karva vanam moost Khk; tää oo moost karba pikem Mih; üks karv (vähe) `puudus Trm; ma mitte `karva ei pane `sinna manu, ütteainust sõna ei oole `sinna manu `panden; si̬i̬ ei oole `karvagi tõisest targep Krk; olõ õi lehmä `karvagi majäh (ei ole ühtki lehma) Se; ei kannata (ei salli) teise karva ei salli teist sugugi pekś sia nõnna ärä, et siga ei kannata enäm inimese `karvagi, kõhe pani `ju̬u̬ksu; lapsess suat́ tä `niske äbelik, ei kanna tõese inimese `karva; näväd ei saĺli tõene tõese `karvagi enäm Kod
II. 1. värv(us) `karvald ärä menemä Kuu; ilosa `kirka `karvaga `riie Vai; see on karvast εε läind, nii väga εε `leekind Khk; Mette‿p saa aru, mis karu sellel riidel pεεl oo Kaa; sii `niukesi punaka karvaga `uśsisi põle ond Mär; sel põle midagi `karva, see on karvast ää kadund; riie seesab `karvas (ei pleegi); ei eida `karva (ei pleegi), seisab ühösugune VJg; sie mies on nii tuhm, põle tal `kirja ei `karva Sim; läppind ein, ei õle enam ilus eina karv Trm; kuuśk, pedäjess ja kadajess, ni̬i̬ `karva ei eidä Krk; paha karvaga (kahvatu) Puh; ma `tunsõ uma hobõsõ karva `perrä välläʔ Har || kahe karu vahe aeg (videvik) Khk; karva värvi (-värviline) mere udu viab `viljad `ruoste `karva; `taivas on päris vie `karva; laps on `itku `karva, `silmad vie `kierdel Lüg; kulu `karva, `kulla `karva, paju `karva, `pannel `karva, mähe `karva (ussisõnad) IisR; tuli`karva uśs Kär; vares`karva (lapiline, tükati pilves) taevas Mus; seelik oo punast `karva; vere `karva punane Muh; apu piima `karva obune Rei; va tuha`karba värb Mar; teliskibi `karba `kolne; nüid jo nee uiemad värmid, neid jo `metmet `karba Vig; nüid akkab taevas teist `karba `kiskuma Mih; `päike läks kieva raua `karva `luoja KuuK; uvaõie `karva riie (pruunikasmust) VJg; lina`si̬i̬mne `karva obene; inimene kui on väga kõhna, `üeldässe surma `karva Kod; kulatand `karva (luitunud) Lai; õbeda `karva `pärled KJn; orase `karva elerohiline Krk; kulu`karva pää Puh; rämmäʔ, piä maasikide `karva Har; tedre`karva kanakõnõ Rõu; `valgõ säne, koolu`karva (kahvatu); kurõ`karva, säne hahk (hobune); uba`karva ilvess; `taiva `karva haĺl, illloś haĺl Se; võtr um ei-must, sääne raut`karva; haaba `karva Lut
2. fig (seisukorrast, olukorrast) kes tiäb, kas ehk tulevall `aasta õled juo `tõisel `karval (oled juba mehel); tied siis `karva `muutu (lähed mehele) Lüg; seaste on seda näĺla äda, pole paramad tulemas midad sellest `karvast (niiviisi, sel viisil) Khk | olemus, iseloom Akkas varsti oma öiged karva näitama (halba iseloomu) Emm | välimus, vorm vanad tüdrukud seesavad `easte `karvas (ei vanane) Juu; eks ta kolm`kümmend `oastad ikke õle karva järelegi (välimuse järgi) Kad; karvass on ennäss ärä `muutnud, kõhnass jäänud Kod
kivi|vare
1. kivikuhjatis a. kivihunnik, -kangur `pellu sies oli kivi vare Hlj; sie on `puhta kivi vare, nüüd on `rohtu `pääle `kasvand VNg; kivivared mis kogu `kantud, kogu nopidud Jäm; suur kivi vare `olli põllal Muh; kivid vare vares `kinni, palju kivi varesid Rei; kibi vare oo kibid, mis `veetasse `ühte `kohta `unni Mar; tuleauk oli, tene kibi vare oli tenepool et `kańdis paea Lih; Allika nõmm o kibi varesi täis Kse; Põllal kibivarede pial kasvab pailu põldvääne `marju Han; maeal kusagil pole naapaelu kibi`aedu kui sii `meitel, sii oo nagu üks kibivare Mih; uśs jooseb kivivarese; Kivivare all, kivivare peal, kure munad keskel = leivad ahjus Tõs; kivivare, unik kiva kokku `veetud Juu; `tuhkur elab kivivare sies Koe; rohi nakkap kasuma kivi vare pääl Trv; kivi vare põllu sihen Hel || kivine maakoht kivised einamad on küll, muidu üks kivivare Mus; siäl one kivi vare, `sinna ärä `nu̬u̬ta pane, jäeb `kińni (madalikule) Kod b. kivikalme kivivaremaʔ ollõv nu̬u̬ʔ vana˽`ku̬u̬ljidõ palotamise kotuseʔ; kivivarõmist om kaivõtu paĺlo vanno `aśju Kan
2. ahervars, varemed `Enne [on siin] elatud, kivivarede kõhas `kühmud, kivivaresi rias Lüg; `Atla `möisas paĺlad kivivaremed veel Khk; vanad kibivared või varemed, mis veel [majadest] järele oo jäänd Mar; ahi ja korssen paessavad, muud ei õle ku `paĺjad kivivaremed vi̬i̬l Kod; vanaʔ ehitüseʔ ummaʔ ärä˽lagunuʔ, sõ̭s umma˽kivivarõma˽`perrä jäänüʔ Plv Vrd kivivarme
Vrd kivi|murd, kivi|raun, kivi|rõuk
1. kivikuhjatis a. kivihunnik, -kangur `pellu sies oli kivi vare Hlj; sie on `puhta kivi vare, nüüd on `rohtu `pääle `kasvand VNg; kivivared mis kogu `kantud, kogu nopidud Jäm; suur kivi vare `olli põllal Muh; kivid vare vares `kinni, palju kivi varesid Rei; kibi vare oo kibid, mis `veetasse `ühte `kohta `unni Mar; tuleauk oli, tene kibi vare oli tenepool et `kańdis paea Lih; Allika nõmm o kibi varesi täis Kse; Põllal kibivarede pial kasvab pailu põldvääne `marju Han; maeal kusagil pole naapaelu kibi`aedu kui sii `meitel, sii oo nagu üks kibivare Mih; uśs jooseb kivivarese; Kivivare all, kivivare peal, kure munad keskel = leivad ahjus Tõs; kivivare, unik kiva kokku `veetud Juu; `tuhkur elab kivivare sies Koe; rohi nakkap kasuma kivi vare pääl Trv; kivi vare põllu sihen Hel || kivine maakoht kivised einamad on küll, muidu üks kivivare Mus; siäl one kivi vare, `sinna ärä `nu̬u̬ta pane, jäeb `kińni (madalikule) Kod b. kivikalme kivivaremaʔ ollõv nu̬u̬ʔ vana˽`ku̬u̬ljidõ palotamise kotuseʔ; kivivarõmist om kaivõtu paĺlo vanno `aśju Kan
2. ahervars, varemed `Enne [on siin] elatud, kivivarede kõhas `kühmud, kivivaresi rias Lüg; `Atla `möisas paĺlad kivivaremed veel Khk; vanad kibivared või varemed, mis veel [majadest] järele oo jäänd Mar; ahi ja korssen paessavad, muud ei õle ku `paĺjad kivivaremed vi̬i̬l Kod; vanaʔ ehitüseʔ ummaʔ ärä˽lagunuʔ, sõ̭s umma˽kivivarõma˽`perrä jäänüʔ Plv Vrd kivivarme
Vrd kivi|murd, kivi|raun, kivi|rõuk
kraas kraas u Emm Rei, Mär spor K I (-oa, -ua-; -ś), TLä, u kraaś Tor, Koe JMd/-ua-/ VJg Sim Trm Kod/-ua-/ Pal Plt(r-) San Plv Räp, kraass Urv, kraaśs Kam Krl, kraes Mar Ris, g kraasi (-oa, -ua- K I), g kraassi Kam; kraas g `kraasi R; raas, -ś g raasi u L, KJn Trv Pst
1. sag pl villakraas(id) a. käsikraasid `keskmine sorm oli ko˛e (kohe) pien, mis `kraasi`varre pial käis Jõe; Tahid `kraasisi `õstada, siis tuli `vahtida, et õlivad `nõrga `piidega, mitte `kanged Lüg; kaks `kraasi, teine all teine pial, siss vellad pannasse vahele ja siss kraasitasse Mar; villad said ää `soetud `raasega Vig; üks paar `kraasisi Ris; kruasiti nõnna, et kruasid lõid tuld Juu; sellel kraasil on rias piid, aga `enne vanast olid segamine piid VMr; kruasid õlid nõnna pikergused lauvad, sabad taga, truadist pinnud kruasi küljes `kińni, kõverad Trm; kraasi naal one armetu `lühke, kraasi naalad one laiä `piäga; kraasinahk on kos nid pinnud, `ammad on siden, kraasi puu piäl on nahk Kod; suka`lõnga enämästi iki teeme kodos - - päris `siukse `raasidega raasitasse KJn; `tõmba tõese kraasiga tõese pääl Ran; kui kangast nakati tegema, siss lätsivä külänaese õdagu kokku, egäl ütel kraasi üten Puh; `ü̬ü̬se ületside, `päivä perätside, kate karva vastatside – tu̬u̬ om kraasi mõśtatuss; [poiss] makap ku kraas (norskab) Nõo; villa `säeti üte kraassi `pääle laḱka, siss nakati tõsõ kraassiga `tõmbama Kam; Mia all ommaʔ, n‿omma˽kraasi ja pääl lavvaʔ, hanna˽perän mõlõmbil Urv; `ammõ jakk oĺl jämme ja˽kaĺg nigu üt́s kraaśs, tu̬u̬ kiśk jo ihu `kat́ski kõ̭iḱ Krl b. villavabriku kraasimismasin `Villa`veskis oli kaks `kraasimis`massina, esimises `suured `kraasid, `teises `piened; `läksid `sinne `kraaside `massina juure, siis panid kõik [villad] `sinne `laua `pääle `sinne `kraaside ette Lüg; villa `veśkil on pailu `kraasisi VJg c. kodus valmistatud mehaaniline kraasimisriist ollu serände suur kraas pengi `sisse tettu. ja päälmäne kraas ollu, tollega kraasiti, aga alumane saiss paegal Nõo Vrd kraast || kraasitäis sie mis kraasi alt εε `vöetakse, on kua kraas Ris Vrd kaarid, kaarsi, kaast, kars
2. linaraats linakraas, misega nupud otsast ära ajada Rei; lina raasiga raasitase `kuprad otst ää Tor; anna ni lina raasida sääld siia Trv
3. kamm (looma puhastamiseks) muist `soevad kammidega, muist `soevad kraasidega Ris Vrd kraap
1. sag pl villakraas(id) a. käsikraasid `keskmine sorm oli ko˛e (kohe) pien, mis `kraasi`varre pial käis Jõe; Tahid `kraasisi `õstada, siis tuli `vahtida, et õlivad `nõrga `piidega, mitte `kanged Lüg; kaks `kraasi, teine all teine pial, siss vellad pannasse vahele ja siss kraasitasse Mar; villad said ää `soetud `raasega Vig; üks paar `kraasisi Ris; kruasiti nõnna, et kruasid lõid tuld Juu; sellel kraasil on rias piid, aga `enne vanast olid segamine piid VMr; kruasid õlid nõnna pikergused lauvad, sabad taga, truadist pinnud kruasi küljes `kińni, kõverad Trm; kraasi naal one armetu `lühke, kraasi naalad one laiä `piäga; kraasinahk on kos nid pinnud, `ammad on siden, kraasi puu piäl on nahk Kod; suka`lõnga enämästi iki teeme kodos - - päris `siukse `raasidega raasitasse KJn; `tõmba tõese kraasiga tõese pääl Ran; kui kangast nakati tegema, siss lätsivä külänaese õdagu kokku, egäl ütel kraasi üten Puh; `ü̬ü̬se ületside, `päivä perätside, kate karva vastatside – tu̬u̬ om kraasi mõśtatuss; [poiss] makap ku kraas (norskab) Nõo; villa `säeti üte kraassi `pääle laḱka, siss nakati tõsõ kraassiga `tõmbama Kam; Mia all ommaʔ, n‿omma˽kraasi ja pääl lavvaʔ, hanna˽perän mõlõmbil Urv; `ammõ jakk oĺl jämme ja˽kaĺg nigu üt́s kraaśs, tu̬u̬ kiśk jo ihu `kat́ski kõ̭iḱ Krl b. villavabriku kraasimismasin `Villa`veskis oli kaks `kraasimis`massina, esimises `suured `kraasid, `teises `piened; `läksid `sinne `kraaside `massina juure, siis panid kõik [villad] `sinne `laua `pääle `sinne `kraaside ette Lüg; villa `veśkil on pailu `kraasisi VJg c. kodus valmistatud mehaaniline kraasimisriist ollu serände suur kraas pengi `sisse tettu. ja päälmäne kraas ollu, tollega kraasiti, aga alumane saiss paegal Nõo Vrd kraast || kraasitäis sie mis kraasi alt εε `vöetakse, on kua kraas Ris Vrd kaarid, kaarsi, kaast, kars
2. linaraats linakraas, misega nupud otsast ära ajada Rei; lina raasiga raasitase `kuprad otst ää Tor; anna ni lina raasida sääld siia Trv
3. kamm (looma puhastamiseks) muist `soevad kammidega, muist `soevad kraasidega Ris Vrd kraap
kummali kummal|i Kõp Hel T(`k- Puh Nõo) Urv Krl, -õ Võn V; kumali Saa Vil M; `kummale Kuu
1. kummuli, ümber, põhi või alapool ülespoole nõud käänetse kumali; sääl oĺli neid püt́te paĺlu rias kumali Saa; si̬i̬ läit́s kigen `ri̬i̬ge kumali Hls; nõu om kumali käänet, perse `pääle käänet Krk; siss pańd tüdruk raamandu kummali ja `pi̬i̬gle kummali mõlembe maha Hel; vene läits kummali keeraspääga; `keŕku kell om kui kummali pada, ää suur; kui lige [puu]anum om kummali, siss võtap aesu manu Ran; regi läits `kraavi `kummali lobjaku `sisse Puh; vana emmiss siga otsip `kuĺte, om molli kummali `aanu kõ̭ige söögiga; leevä mõhel `olli kaas ka pääl, kel kaast es ole, tu̬u̬ käänd mõhe kummali; obene - - virutab su `kummali kõ̭ge `vankriga Nõo; ma toda mäletä ku nüśk väläh aia otsan kummalõ `kuivi Võn; [adra] õlm tõstap `turba üless, käänäp kummali Kam; pannime `taĺdrigu kummali `pääle Rõn; Kapstatsäüstiʔ kupatõdi ja `panti kummalõ tõrdude `hapnema Urv; si̬i̬ atr ei olõ sukugi joonõn, maa jääss seŕvileʔ, ei `viska kummalõ sukugi Har; `vankri oĺli hummogu kummalõ Plv; adra leh́t käänd `turba ilosahe kummalõ Vas; Pääväkäändeh käänetäss külvivakk kummalõ (pööripäevaks lõpetatakse külv); sääl üt́s lood́sik oĺl kummalõ käänetu, sõ̭ss oĺl nigu vari, ku vihm olõss tulnuʔ Räp; kääni paa kummalõ Se || ku si̬i̬ vaheliku köüdüss alapoole jääss, sõ̭ss ütelts kangass oo kumali; ai `eldek, `kangak o kumali üles lännu, ei tää, ka viimän `kangak kudad om Krk; kui kuu sirbi otsa `allapoole on, siss ütelts, et kuu om kumali Hel
2. otseti, näoli `kieräs pohise`puole `silmäd ja siis `kummale maass ja siis pomises tasa `iljukasti Kuu; kumali suu `pääle maha sadanu Krk; vaśt üits luśka täis vett kivede vahel, laits `sinna kummali `eitnu ja ärä koolu Ran; ma olli obese man `kummali sääl, kas miä `näie Puh; visass `endä kummali maha ja rü̬ü̬k suure eliga; `olli rikass ja `uhke peremiis, aga sadanu `lompi kummali ja koolu ärä Nõo; näi et läit́s, läit́s, nii üte kõrragõ sattõ kummali San; kut́saŕ oĺl kummali köögin lavva pääl ja unnaśs nigu vana susi Urv; tu̬u̬ `viskas `eńdä kummali Krl; iḱk kummalõ maal; kaŕjalat́s oĺl kummalõ põllu pääle maha˽`laskunuʔ Har; lät́si kannu `otsa, esi˽kummalõ maahn, seene˽kõ̭iḱ lajahn Rõu; hüä oĺl, et ma˽küllüle sattõ, ku˽kummalõ sadanuʔ, löönü˽pää kõ̭gõ rukka; poiśs sattõ kummalõ `järve `sisse, tohe es tõõsõ˽ka mano minnäʔ Vas; mi̬i̬ss `kaivõ havva üless ja `kääńde `ku̬u̬ĺja kummalõ Räp || kummargil kumali olla ei või Krk || kes kumali `sündüb, si̬i̬ saab uppumise `surma Krk
1. kummuli, ümber, põhi või alapool ülespoole nõud käänetse kumali; sääl oĺli neid püt́te paĺlu rias kumali Saa; si̬i̬ läit́s kigen `ri̬i̬ge kumali Hls; nõu om kumali käänet, perse `pääle käänet Krk; siss pańd tüdruk raamandu kummali ja `pi̬i̬gle kummali mõlembe maha Hel; vene läits kummali keeraspääga; `keŕku kell om kui kummali pada, ää suur; kui lige [puu]anum om kummali, siss võtap aesu manu Ran; regi läits `kraavi `kummali lobjaku `sisse Puh; vana emmiss siga otsip `kuĺte, om molli kummali `aanu kõ̭ige söögiga; leevä mõhel `olli kaas ka pääl, kel kaast es ole, tu̬u̬ käänd mõhe kummali; obene - - virutab su `kummali kõ̭ge `vankriga Nõo; ma toda mäletä ku nüśk väläh aia otsan kummalõ `kuivi Võn; [adra] õlm tõstap `turba üless, käänäp kummali Kam; pannime `taĺdrigu kummali `pääle Rõn; Kapstatsäüstiʔ kupatõdi ja `panti kummalõ tõrdude `hapnema Urv; si̬i̬ atr ei olõ sukugi joonõn, maa jääss seŕvileʔ, ei `viska kummalõ sukugi Har; `vankri oĺli hummogu kummalõ Plv; adra leh́t käänd `turba ilosahe kummalõ Vas; Pääväkäändeh käänetäss külvivakk kummalõ (pööripäevaks lõpetatakse külv); sääl üt́s lood́sik oĺl kummalõ käänetu, sõ̭ss oĺl nigu vari, ku vihm olõss tulnuʔ Räp; kääni paa kummalõ Se || ku si̬i̬ vaheliku köüdüss alapoole jääss, sõ̭ss ütelts kangass oo kumali; ai `eldek, `kangak o kumali üles lännu, ei tää, ka viimän `kangak kudad om Krk; kui kuu sirbi otsa `allapoole on, siss ütelts, et kuu om kumali Hel
2. otseti, näoli `kieräs pohise`puole `silmäd ja siis `kummale maass ja siis pomises tasa `iljukasti Kuu; kumali suu `pääle maha sadanu Krk; vaśt üits luśka täis vett kivede vahel, laits `sinna kummali `eitnu ja ärä koolu Ran; ma olli obese man `kummali sääl, kas miä `näie Puh; visass `endä kummali maha ja rü̬ü̬k suure eliga; `olli rikass ja `uhke peremiis, aga sadanu `lompi kummali ja koolu ärä Nõo; näi et läit́s, läit́s, nii üte kõrragõ sattõ kummali San; kut́saŕ oĺl kummali köögin lavva pääl ja unnaśs nigu vana susi Urv; tu̬u̬ `viskas `eńdä kummali Krl; iḱk kummalõ maal; kaŕjalat́s oĺl kummalõ põllu pääle maha˽`laskunuʔ Har; lät́si kannu `otsa, esi˽kummalõ maahn, seene˽kõ̭iḱ lajahn Rõu; hüä oĺl, et ma˽küllüle sattõ, ku˽kummalõ sadanuʔ, löönü˽pää kõ̭gõ rukka; poiśs sattõ kummalõ `järve `sisse, tohe es tõõsõ˽ka mano minnäʔ Vas; mi̬i̬ss `kaivõ havva üless ja `kääńde `ku̬u̬ĺja kummalõ Räp || kummargil kumali olla ei või Krk || kes kumali `sündüb, si̬i̬ saab uppumise `surma Krk
lest3 lest g `lesti Kuu RId(g -a Jõh; n `lest|i, -u Vai), lesta Iis; liest g liest|i VJg, -u VNg/`l-/ Koe liist mei isal rippusivad kohe `seina pääl rias, neid oli suss`kenga `lestid ja `sussi `saapa `lestid ja; kengseppal on `liestud VNg; kui akkatasse `saapaid tegemaie, siis `pannasse lest `sisse, `saapa lest; `Kitsad labakääd ku `lestid Lüg; parema jala ja pahema jala liest VJg; `tõmma lestale, siis saad paremast õmmelda Iis Vrd laisti
littus littus Aud PJg Hää SJn Vil koos, ligistikku littus, nigu silgud püttis Aud; räimed ühe teise peal littus PJg; kiik kõhud vastatikku, iluste rias, kiik littus (räimedest) Vil Vrd liitus
mõnu mõnu Lüg Pöi Muh hajusalt L, Hag Juu JMd Pai Koe Kad VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv Hls Krk Puh Nõo San Har Rõu Räp, mönu Jäm/möu/ Khk Krj Pha Vll Rei Phl Ris(-o), monu Kuu VNg Vai, menu Vll Var; p mõnnu Har Rõu Räp
1. heaolu-, lõbutunne, nauding; rõõm ku `veski täiest iast tegi, siis õli ia mõnu tüö `juures Lüg; mis mönu see `soole teeb, et sa teist sedasi `narrida saad Khk; mõni reagib nii ea mõnuga et Muh; inimene on ilma mönuta; Ta teeb paljast mönu (nalja) Rei; nüid nad sogasid ned pühäd ää, nüid põle sedä - - pühäde mõnu Mär; tema tegi ikke mönu oma toreda laulodega Ris; mis mõnu seäl üksi on `olla Juu; tieb kohe mõnuga Koe; Temä loeb mõnuga noid naĺlakit jutu raamatit Nõo || mõju teisel teine mönu ikka, teine `aige ja kibem, teine lööb `väĺja ja kuivab `jälle ää (rõugetest ja leetritest) Pha; mõnel inimesel olevet kuri siĺm, mõnu man Hls
2. meeldivat, rõõmu, rahuldust pakkuv asjaolu või omadus; meeldivus, mõnusus kes õli ia juttumies, sõnad õlid kõik rias ja `riimis, siis õli kõnel ia mõnu Lüg; sobib selle jutu nönda ää, sellel pole menu midagid änam Vll; ma vähä jutuga elu aa olnd, pole seda mõnu `ühti Rid; mõni vili oo et inimesed või loomad `sööväd, ei ole mõnu sees Mar; iä kõne mees, iä kõne mõnu teesel kohe Tõs; Ega ilu pane mehele, vaid mõnu paneb mehele PJg; Tõllaobune on `seuke, jooseb pää `seĺgas, midagi mõnu tü̬ü̬l ei ole Hää; kui süda rahulik, siis on elul teene mõnu juures JMd; ega see jutt põle kedagi, kui tal mõnu põle Pai; toidul põle mõnu, kui inime on `aige VJg; suu jooseb `ühte `puhku, aga jutul põle mõnu Plt; si̬i̬ jutt om seande ilma mõnuta Trv; mõni kõnelep, täl ei ole nigu midägi mõnu tol jutul Puh; mõ̭nõ opõtaja jutust, kel sõna mõnnu ei olõʔ, tu̬u̬d ei taha kullõldagi eiʔ Har
3. toon, meloodia mõnel põle laulu mõnu koa mette Muh; tääl oo iä iäle mõnu, laalab `iästi Tõs; nendel nüid ise laulod ja mönod keik; ta nönna `ilma mönota (laulab halvasti), teesel `jälle nönna ilos möno joon seal `juures Ris; temä äälel om ää mõnu Trv
pii1 pii R S L KPõ IPõ Ksi Plt Kam
1. peenike pulk, pind, haak, konks ahinga pii Kuu; `templid on säl ies `kanga pääl - - raud `templid, `otsas on piid; `kammi one lage puha, ei siin ole enamb `piisi VNg; `vetru ägel on piid, `tõistel äkketel on `pulgad; `villa `kraasid, vask `piidega viel Lüg; `piira piid on `praigas `vaskised ehk terassised, `ennemast õlid `pilli ruost ehk `kuusma puust Jõh; just ku raud `naulad `püstüs, nied olivad lina `arja piid Vai; ma jähi ägi taga magama - - ma oleks [kukkumisel] `palge ära lammutand vaheda ägi piide `otsa Ans; riha piid tehasse tamme puust, tamm ikka köige `sitkem puu Khk; loo reha piid on pailu lühemad kut rehe rehal; suured raud nailad löödi kaha `sisse `piideks Kär; aŋŋera ahingas oo viie `piiga Mus; Täikamm oo tihede piidega Kaa; mät́skäpp, suured jämed piid oo sehes Vll; Kõige paramad piid sai noorest tamme tüüst, olid `sitked kut roadid Pöi; kui arb suga oo, siis pannasse kolm `lõnga pii vahele, kui tihe suga, siis kaks Muh; Äge oli tervenisti puust, ka piid Emm; tegi reha `piisid Käi; ahinga piid ja kaks kisu pii `külgis Mar; sa või kõbaste tõmmata mete, `tõmmad kammi piid `katki Vig; `piidega `päitsed Lih; villa kaaril oo raadist piid Tõs; Rehäl mjõtu piid `kat́ki, ei sua enäm riisutud Khn; üks lõng pii vahel kangast `tehti leidi `riides Aud; sua pii `tuĺli `väĺla Tor; Sepp tegi sul ahenga, piid ja kiad Hää; piid ei tohi ära murda, siss jääb sukka auk `sisse ja kangas tuleb rumal Saa; ahingad on kolme ja viie `piiga Ris; `riisumese masinal on koa piid Juu; kui [lõngal] tomp sies, akkab sua `piisse `kinni Jür; kuusmańni (kuslapuu) sual piid olid natuke paksemad kui pilliruo sual Amb; kolmkümmend piid oli üks paasm JJn; sellel kraasil on rias piid, aga `enne vanast olid segamine piid, nied olid väga iad VMr; lina ari, sel on niisukesed pikad piid nagu suka `vardad Kad; vedru äkkel on üheksa piid Iis; kammi piid on vist `katki läenuvad Ksi; raudsugasid on ka, raud `piidega Plt; vedru äǵel olli viie käpäga - - käppi otsan om pii, kui nu̬u̬ ärä kuluva, pandass `vastse Kam
2. pl okaspäitsed varsale pannasse piid pεhe, siis vana‿p lase änam imeda mette Khk; paneme varsale piid nina`peale Kse
plaan1 plaan (-ń) g plaani eP(-ua- Hag Trm; n -ae- SaLä) eL, `plaani R(n `plaani VNg Vai); laan (-ń) g laani Khk Vll/n -ae-/ Muh Mih Vän Tor Hää KJn Trv Hls Krk; loan g loani Pöi; pl plaanaʔ Se
1. kavatsus, mõte kui oligi vahel siin `plaaniss `maale `mennä, siis `kutsuti külä`naisi abi ka viel neid kilu laduma [tünnidesse] Kuu; ei tia, mida plaan `sellel on Hlj; [Tal] oo uie elumaja üleslöömine juba ammu plaanis olnd Kaa; `Meite plaan `siokõ, et taris `ülge`vällä (talvisele hülgejahile) `minnä Khn; minu plaan ei olnud `õige Kei; oli plaanis `teile üks supitäis [herneid] `anda JJn; plaań oli seda`viisi teha Ksi; eks ta ikke `mõnda `kurja `plaani `audu Lai; si‿plaań läks neil si̬i̬ kord `nurja KJn; temä riḱs selle laani ärä Krk; te vast tiiäte sest plaanist `rohkembess Hel; si̬i̬ mehelemineki plaan jäi täl pooleli Nõo; tu̬u̬l oĺl vaist naisõvõtu plaań San; Mul oĺl plaań sõ̭sara poolõ˽`küllä minnäʔ Urv; taal poisil ommaʔ suurõʔ plaaniʔ kül Rõu; oĺl iks terräv ku nõgõĺ, tu̬u̬ oĺl iks i̬i̬st`võt́ja ja plaani `and́ja Vas; plaanoldaʔ saa‿i `kohki minnäʔ Se; plaani pidama 1. plaanitsema, millegi üle aru pidama Eks nee `plaanid täü `olla `enne `pietud, kuhu `puole `verkusi mere lased Kuu; Mehed `piavad `plaani, kuda seda uut `maśsina `tüöle `panna IisR; tεεb, mis `plaani nad pidavad kahekes̀ti Khk; pidasid plaani ää Vig; mia piä ikka `plaani, kas mia lähä, mis `asja mia tie Khn; kas teil on plaań pidetud ja nõu lastud Kod; neil laań puha peet Krk; kui maja nakatass ehitämä, siss `peetäss `plaani Puh; `peimi tan `plaani, et kuiss timand na `kartoli˽saavave `võetuss San; `piami enne `plaani, mis tetäʔ ja mis tegemäldä jättä Har; meheʔ pidäväʔ `plaańe esiʔ Räp 2. kurameerima; abiellumist kavatsema kirik`erra `ütles, et `enne `piate `plaani pidama, et ei tohi kuhe ruttu mihele `menna Jõe; Mina lähen `tütrukutega `plaani pidama IisR; pidasid `pεεle kahekes̀ti mütu `aastad `plaani, `viimaks tegid ikka pulmad ää Khk; tüdrik ja poiss akkavad `laani pidama Muh
2. kava; kavand, mall; viis, laad `plaani oli `seina pääl ja `näita, kene kerd `pühki one VNg; `toine voda `toise `vankrist `plaani ja akka tegemä Vai; mina‿p tεε, kuidas `moodi neid (kurdusid) `niitsel ajal tehakse, ju niid `jälle omad tegemise plaanid on Ans; ehitas lauda uue plaani `järge Khk; maja plaan on `valmis Rei; enne, kui maea teeväd, oo suured plaanid, mes tehasse Mar; mõnel ei ond `õiged niidu `plaani `ühti, see niit oli kua `väeti Mär; sie on siin minu plaań, sie siin tema plaań (vaibamustrist) JJn; minu `vankri plaań, selle plaaniga‿o testud Kod; tõmmas laani paberi `piäle ülesse KJn; me paneme `plaani, teil jääb ainult `perrä kittä ja tü̬ü̬ ärä tetä Nõo; ta‿m juśt plaani `perrä tett Har; maa plaanaʔ Se
3. väljanägemine, välimus; kuju, vorm; kellegi või millegi moodi, laadi muna`valge oli `niigu vesi kohe, vie `plaani Kuu; siin `tahtusid seda uut `muodi vokki - - sie oli ku `massina, just `massina `plaani; ise ilus `plaani puolt, aga juob VNg; `Künkäs on seda sama `plaani kui mättäs, aga `suuremb Jõh; `Sõidab aga `ratsa, tahab vist `mõisa`preili `plaani `välja `anda IisR; merisiga `üĺge `taolene, teine plaań on tal Khk; See körb on kena plaaniga loom Kaa; Irmus kena `moeka loaniga [veski] oli ja kenast oli `tehtud koa Pöi; `vöedaks üks köver puu, mis obose plaani `välja annab, leigadakse pεε ja körvad veel senna `otsa (mänguhobusest) Käi; [ta] oli oma isa `plaani, `kange klaari verega Rei; ei sel obusel ei ole `plaani kedagi Mär; eina keśs - - nigu kala võrk, aga suured augod olid, `siokse plaaniga nigu need `kandevõrgud oo Lih; tüdrik oo naa laari olikuga, `sohkse ilusa plaaniga Var; Su̬u̬ pääl männad on `seuksed sakardid, põle `õiget puu `plaani Hää; sa ei anna pereme `plaani `väĺla Saa; `nüitse aja naestel on `riided väga plaanist `väĺlas, väga lühikest Ris; luomal oli krapp, sie oli koa kella pluani järele `tehtud Hag; temä (sepp) tagus teese `aamrega, minä teese `aamrega, nii et ta (raud) õhukeseks läks ja vikati plaań `väĺla tuli Juu; nied olid mõesa ehitud majad - - kõik olid `ühte `plaani `tehtud Amb; karusikalad nagu ahvenid, nisukese plaaniga JJn; kulmud on selle jaost, et inimesel pole mud́u `plaani, kulmud annavad näo plaani VMr; [Korvhällid] selles samas pluanis õlid tehtud nagu laudkerega äĺlid Trm; näd on `üste `plaani, juśt nõnnagu sõsared Kod; porgandid on vekesest jäänd - - põle `õiged `plaani Lai; si̬i̬ om iluse kiha laanige ja esi ka iluss Krk; soome `kirved olliva eesti kirvestega pia ütte `plaani Ran; ta‿m illust `plaani inemine San; ilosa plaaniga vasik, hüä lehmä poig; täl jala˽`ripsõ joʔ, olõ õs inäp elävä inemise `plaanigiʔ Rõu; ihess om - - höörik nigu hauǵ, a tä plaań om tõistsugunõ Räp
4. komme, tava no veneläsed olid `tuondki sen `nuodapüü `plaani `siie Kuu; üksvahe juo jäi sie keriku plaan taha `plaanile, a nüüd on `jälle ies rias VNg; minä võttasin `naise, siis õli tanu plaan Lüg; uuemal aeal kersto mood kados ää, akkas `kohvre plaan Kul; `metmed `korda öödilesi ja `kiutu riiet `tehti, `endine plaan oli see Var; tal (ussil) kuradil oleva si̬i̬ laań, et suust mineva `sisse Hää; ammuks need püksi plaanid akkasid tulema; `eńni - - `üiti ika taet, nüid uuema plaaniga on isa Ris; ma olin pulmas ja siis tulivad vanapõlve plaani sies `senna siis `peigme sae kokku Kad; meie kõhas seda `plaani ei õle, et tõśele mud́u `antasse Trm
potsutama potsutama MMg, `potsu- VNg Jõh IisR, potso- Lüg/`p-/ Kod Pil
1. a. toiduga poputama `Ainike poig, küll tämä emä `potsotas tädä Lüg; Mida siis `ninda tast `potsutad, ega sa tädä `astja ei pane Jõh; Mis neid `võeraid nii `potsutad, `aitab vähemastki IisR; topitab ja potsotab Pil b. toitu valmistama Tea mis pidu `sellel `naabril on tulemas, küll `potsutavad ja `vaaritavad IisR
2. patsutama `leivalaud oli, `laua `pääle sai ikke `esteks rias keik ühesugused `panna ja siis sai `vaalida leib sedasi ilusast, moni viel `potsutas VNg; `Viskas `viimase `angu`täia `sõnnikud `kärru `piale `patsti ja `potsutas pialt keik `kinni, et maha ei põru IisR; potsotasid mulla piält labida põhjaga `kińni Kod
3. popsutama mehed potsotasid `piipo Kod
putka n, g put́ka Jäm Khk Mar Mär Kse Var Tor Hää Saa Ris HMd Juu Jür JMd Koe Trm Kod Plt Vil Trv Hls Krk, putka Amb Rak VJg Sim Iis Puh Nõo Rõn Se; n, g `put́ka KJn Krl Har, `putka R TLä San Plv; `puut́ka (-t-) VId; putkas (-t́-) g `putka (-t́-) Jäm Khk Vll Muh Vig Var Tõs; putk g `putka Vll Pöi; putke g `putke Rei; seesü `put́kas Han
1. a. väike (vilets) ehitis, majake, osmik igal ühel oli oma maja ikka, igal ühel oli oma `putka Jõe; siel (Uhtju saarel) olid niisugused `putkad `tehtud, `laudased Kuu; `saisin ühe pisikese `putka, kus elaksin omas volis, pää sies, `perse `välläs VNg; `kuuse `oksist tekkod `putkad `sinne jää `ääre `pääle Vai; `lambavahi putkas Jäm; lammutas vanu `putkud Vll; üks pisike putkas `olli Muh; elab `peale oma put́kas Kse; see oo omale na `piske `put́ka tein Tõs; Poen `õhta oma put́kas ja olen Hää; temal on koa üks put́ka, ega ta `õige maja olegi JMd; obusel, kui oli karjamal `üessete süömas, siis oli `neskene agudest tehtud putka Rak; si̬i̬ mõne maja, üit́s put́ka om Krk; `oĺli - - puiest säräne `väike `putka, kos ahi sehen ja lava, kos sait pikutada (kalurionnist) Puh; Tillukese putka `oĺli kõik nu̬u̬ aeda vanast Rõn; mis mi˽kaŕjapoisil viga, kaŕjamaalõ om uma `put́ka üless tett, sinnaʔ `tõmbass vehma `aigu `vaŕru henne Har; siist Võru poolõ minnehn um `puut́ka, sääl timä `eĺli Rõu b. mingi ametimehe majake Siin `raute `putkas õli `jällä üks ema ja tüttär Jõh; Vahimees `istus oma put́kas Jäm; randvahil on putke Rei; raut̀ie iares on put́kad, kus raut̀ie vahid elavad JMd; üövahil ja väilavahil on mõisas oma putka VJg; put́kad, siäl vahid si̬i̬s, nõnna suur put́ka, et üks mi̬i̬s võib seessä Kod; raudti̬i̬ put́ka, `väikse maease, mis ni̬i̬ ti̬i̬vahi sehen om Krk; Värjävaht piab üttelugu oma putkan olema Nõo; raudtii veeren om mitu `put́kat, kõ̭iḱ `numrõ `järgi Har; Raudti̬i̬ puutka, vahimajaʔ omma kõik üte plaaniga Vas c. kuut `Värvisimme `kuera `putka kohe punaseks, siis oo ka ilus Kuu; koeral oo put́kas, koes ta magab Khk; Mõni teeb koera put́ka nagu `veikse maja, katus pial ja kõik Jür; Meie peni olle oma putkan, es tule temä säält vällä Nõo; pini om `puutkah Se || pesakast kuldnoḱk, tollõ `pantasõ iks `putka üless Plv d. kiosk, müügikoht suured laada `kaupmed, `putkad olid ülal Tõs; Put́kasi kõik kohad täis Hää; put́kades `müiti õlut Saa; Minu isa `nuores`põlves (1900ndatel) olid juba saiaput́kad rias Jür e. õuekäimla – Har Räp
Vrd putku2
2. a. tilluke ruum, kamber on üks pisuke `putka, mis on siga või `lammas sies Lüg; kammer oli pime put́ka, kus oli küĺmem Jür b. arestikamber vm kinnipidamiskoht Olin sel ajal nuor mies, suvi `putkas `olla ei nägünd `kuigi `mehka olema Kuu; mie tien `suitsu, egä miu `putka ikke ei `panna Vai; vallamajas oo koa üks put́ka, `sõnna pannasse koa mõneks päebäks `vangi Mar; kui `keegi paha teeb, pannakse kohe put́kasse Juu; aenult vangil on `put́ka, eks ta lähä `put́ka KJn
pöial pöial IisR/`p-/, g `pöidla Sa(`pöila) Hi(`pöila, `pöigla) Lä(`pöila Var) hajusalt Pä, HaLä Kos Jä Kad Sim Trm Pal Ksi Lai Plt SJn; pöiäl g `pöidlä Mar Vig Var Tõs Juu Pil KJn; peial Rak, g `peidla Muh(`peila) Hää Saa Amb VMr Sim hajusalt TaPõ, Kõp Vil, `peigla HaId Kad VJg Trm; `peial Jõe Hlj RId, `peigal RId(g `peidla), g `peigla; peiäl g `peidlä Khn(`peilä) ILõ(`peiglä Kod) KJn; põial g `põidla Tõs Koe, `põila Pöi; päiel g `päidle M(pe- g `pei- Hls)
1. käe esimene sõrm ikka `peiglaga `mõetis `laiust ja pikkust Jõe; `peidla ja pikka `pietri vahe on vaaks VNg; mul on ia lai `peial; ühel mehel õli kaks `peigalt Lüg; `peial on `kõige lühemb sõrm, sie on viel täi tapper Jõh; `peidla jämedused `vitsad IisR; nii pisine laes, et mulju `pöilaga tühjaks Ans; poeg oli pöialt imend Khk; `pöidlad `püsti Pha; Pisike pind `pistis `pöila päka `sisse; Põial on nii tuim `aige Pöi; mõni [inimene] oo pisike just kut peial Muh; Aest ühetesel pöidlad silma Emm; vaaks on `pöigla ja `keskmese sörme vahe Käi; `leika mo `pöila küis ära Phl; `pöidlaga ikke mõedeti `enni, et pöial pidi olema tolline, aga ega kõigil öhösugused `pöidlad põle; pöiäl oo ikke tugevam kui sõŕm Mar; ma lõi `pöidla katti Kir; varas oo pikä `pöidlä mees Tõs; Võta nõelaga pjõnd mio `peiläst `vällä Khn; näe, mul oo pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; `pöidla pikkune, `kämla `laiune PJg; `peidlatega lü̬ü̬d `nipsu Hää; `pöidla vahe on `pöidla ja esimese sõrme vahel Kei; `pöidla nukiga mõedeti Rap; pärast `kasvas `peigla ots `lõhki HJn; oia `pöidlaga koa Amb; `lõikasin `pöidlasse Ann; peialt liigutan, siis siin on nigu `kervega lüeb VMr; piigistas `peidla rusikasse Sim; peial ajas küüne ära Iis; on ilma `peiglätä Kod; aas `peidla pikast (varastas) Äks; `pöidlaga tapetasse `täiu Ksi; `oidis pöialt, et `äśti lähäks Plt; oli alla `päidle pikune Trv; ei tää, mis sellel `päidlel sehen om, `õige valutab; Pind läits `peidle otsa `sisse Hls; ri̬i̬ `kõrguse mõõt olli päiel ja `risti peo Krk
2. vastav kinda osa laba`kinnastel on `peiglad Jõh; `seokesi sörm`kindud on ka, mis kolmesörmelised, pöial isi, pisine sörm isi ning kolm `sörme Jäm; katsu, et `kinda `peidlad `valmis saad Muh; uute kinnaste `pöidlad naa pitkad Käi; `Pöilad jäänd `kitsad Rei; `põidla maha `jätmene, põial `jäetse maha (pöial jääb esialgu kudumata) Tõs; `Kjõnda peiäl ää `puõgan Khn; Ku suure kirjaga kinnas `oĺli, siis peial `tehti `väikest `kirja Hää; tegin `kindalle uue `peidla VMr; `tehti `pöidla `kohta kiil `piale Lai; Ega ma kinda peidlid ästi ei mõista kududa Vil; kümme `siĺmä om jäet `päidlese (pöidla kudumise jaoks) Trv; `kinda om mud́u är koet, ilma päielted alle, ma akka `päidlit kudame Krk
3. heinahargi pealmine haru `eina`aŋŋul käib üks aar pääl, sie on `peial, `sõnniku`aŋŋul on kõik `aarad rias Jõh; einaang on kolme aralik, vaŕss taga, pöial pεεl ning kaks aru all Khk; `pöilad `pandi pärast `külge, pöhuaŋŋu pöial Kär; Puuaŋŋule sai vahest pöial teisest puust peele pandud, kui kolmearulist leida polnd Kaa; aŋŋu peial läks `katki Muh; puust pöial pial angul Noa; Einaang `oĺli - - kolmearalene, kaks ara ja peial kolmas Hää; pöial on kõver pulk küĺles, et pahmast vahele mahub. `pöidlad ikke oli `juure `pandud, mõnikord `kasvas pöial [puul] küĺles JJn; Puuangud - - kaks aru allpool ja kolmas pöial pial Sim; `löödi peial `piale, see `oidis `põhku `kińni Trm; vanast `panti viglal `pääle kolmas aru, si̬i̬ ütelti vigla peiel Hls
4. (mitmesuguste tugipuude kohta) `pöidlad käivad `nöumbute küljest murrispu `külge, `oidvad `nöumbud `kinni Krj; teine põial on teise piida `otsas [paadil]; `Pöilad [tuuliku] `samba `ömber `pandi alati tammest Pöi
5. õlgede peenestamise vahend `peidlaga rätsitse õled `katki, ikka `rätsti ja `rätsti Muh
pürgima `pürgima Kuu/-mä/ Mus Rei Phl, (ma) pürje Vll Jaa Pöi
1. tuhnima, otsima, kaevuma, sobrama mutid `pürgivad mulla all, aavad `mulda ninaga ületsipidi Krj; siga pürjeb maad; läksime külasi `pürgima, `vaatama, kus midagid on Vll; sead `pürgind puhas `tuhlid ää Jaa; mene `pürgides kuhja `sesse Pöi; Ta `pürgis pääva läbi oma `asju Rei; `vargad käin `aitas, `pürgin keik kohad segameste Phl
2. kuhugi liikuma `Vuorima, üks`toise rias edesi `pürgimä Kuu
3. võimutsema vanaeit, see änd igavene `pürgija, p‿anna noortele rahu Mus
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|