[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

nimedu|mats nimedu mats väikesele sõrmele eelnev sõrmKuu Vrd nimetus|mats

nimeta|ants nimeta ants väikesele sõrmele eelnev sõrmVõn Vrd nimeta|mats

nimeta|mats (sõrme nimetus) a. väikesele sõrmele eelnev sõrm `Sõrmi `loeti: täi tapper, `putru lipper, pikk `pieter, nimeta mats ja `väikä ants Kuu; täi tapp, kotti nipp, pikk `indrik, nimeta mats ja `veike ants Lüg; Nimeta`matsi `kutsutasse viel `kulla`kandjast Jõh; täi`tapja, kot́inõel, pikk `peeter, nimeta mat́s, veike at́s Plt; lastele `loeti: täitaṕp, koti nõgel, piḱk `pi̬i̬ter, nimetä mat́s, `väike ants Nõo Vrd nimeta|ants, nimete|mats b. keskmine sõrm nimeta mats `niidab `eina VNg

Vrd nimetsi|mats

nimete|mats väikesele sõrmele eelnev sõrm õrmi nimeʔ: täi tapja, koti nõgõl, pikk pi̮i̮tre, nimete mats, väike ants Urv Vrd nimeta|mats

nimetise|ats nimetise at́s väikesele sõrmele eelnev sõrmVMr

nimetis|mats nimetis- Kul Tõs Jür Amb JMd Vil, nimetes- Lih HMd (sõrme nimetus) a. keskmine sõrm Kolmas sõrm, nimetis mats Jür b. väikesele sõrmele eelnev sõrm Nimetis mats, neljas sõrm Amb c. nimetis sõrm, `öetse koa nimetis mat́s Tõs

Vrd nimetus|mats

nimetis|sõrm nimetis- Lüg Jäm Pha Vll Pöi Muh Rei Kse Var Tor Hää Ris Kei JMd Koe Rõu, nimedis- Jäm Ans Khk, nimetes- Khn Koe Puh Rõu (sõrme nimetus) a. pöidlale järgnev sõrm esimene sörm oo nimedissörm Khk; kae nimetessõrmest pidinu `anma kolm `tilka verd, siss pisuand lännä `lendu ja `kanna `kraami kokku Puh Vrd nimesta|sõrm b. väikesele sõrmele eelnev sõrm sörmus pannaste nimedis `sörme Ans Vrd nimets|sõrm c. nimetis`sõrme õlen kuuld küll Lüg; nimetis sõrm‿o üsna `pooleks; ma `panni madarapunase lõŋŋa nimetis sõrme `ümber (kui sõrm haige) Muh; nimetes sõŕmõga tehässe kõvasi `piäle viis `kanda Khn; igal inimesel on nimetis sõŕm olemas JMd

Vrd nimete|sõrm, nimetise|sõrm, nimetsi|sõrm, nimetus|sõrm

nimets nimets väikesele sõrmele eelnev sõrmVar

nimetse|margus nimetse margus väikesele sõrmele eelnev sõrmHls Vrd nimetsi|mats

nimetsi|mats nimetsi- Mih Saa JõeK Sim Kod Pst Hel, nimetse- Muh Mär Vig Kse Vän Hää Hag Juu Pee VJg Sim Plt Pil KJn SJn Trv Hls Krk (sõrme nimetus) a. väikesele sõrmele eelnev sõrm täi tapper, püti `noolja, pikk `peeter, nimetse mat́s, `väike at́s Vig; Sõrmede nimed `oĺlid - - täitappur, kot́ilappur, pikk`pi̬i̬ter, nimetsemat́s, `väikeliisi Hää; nimetsimat́sil pannas sõrmus laulatsi aal Saa; nimetse mat́s on pisikse sõrme `järgmene sõŕm Juu; nimetsemat́s ja veike at́s Plt; Nimetsemat́s on neĺlas sõŕm, kohe keskmese sõrme järel SJn; Täitapp, kotinopp, pikk`pi̮i̮ter, nimetsimats, väikeants Hel Vrd nimetse|margus b. keskmine sõrmVig Kse Pst

Vrd nimetuse|mats

nimetsi|sõrm nimetsi- Muh Tõs Saa, nimetse- Muh Mar Mär Var Tõs PJg Tor Hää Juu Plt KJn Vil Trv Krk (sõrme nimetus) a. nimetissõrm käst temät, kura käe nimetse sõrmege, sikk säält maha lükäde Krk b. keskmine sõrm kolmas sõrm oo - - nimetse sõrm Mar; nimetse sõrme ajas igäle `poole `sisse Juu c. väikesele sõrmele eelnev sõrm nimetsi sõrm oo `pisse sõrme ja `kesmese sõrme vahel, nimetsi `sõrmes oo sõrmus Tõs Vrd nimets|sõrm d. ta `murdis nimetse sõrme ää Muh; enne kui - - selle `tarkuse kätte saad, pidada kolm `tilka verd sõrmest `anma, nimetse sõrmest Tõs; Kes nimetsi sõrme nikastab, see naese õnne kaotab Saa; iga `lauba ja iga neĺlaba `õhta käenud nimetse sõrmest kolm `tilka verd `anmas, vanakuradile Vil

nimets|sõrm nimets sõrm väikesele sõrmele eelnev sõrmHää Vrd nimetsi|sõrm

nimetuse|mats (sõrme nimetus) a. nimetissõrm `Silmalau `pääle akkas [kooljaluu], `surne nimetuse`matsiga vajotasin, kadus kõhe `vällä Lüg; Nimetusesõrm `kutsuti `jällä nimetuse mats Jõh b. väikesele sõrmele eelnev sõrm `neljäs õli nimetuse mats Lüg; täi tapp, kot́i nõul, pitk `pi̬i̬ter, nimetuse mat́s, veike ants Kod c. keskmine sõrm `Kolmass sõrm on nimetusemats Lüg

Vrd nimetsi|mats, nimetus|mats

nimetuse|sõrm nimetuse- Jõh Kod, nimetüse- Kam (sõrme nimetus) a. nimetissõrm Kui on tont `valmis, siis võtta nimetuse `sõrmest kolm `tilka verd ja pane ühä keppi `õtsa `päälä, siis tuleb elu `sisse Jõh; nimetüse sõrmest `lastu [kratile] kolm `tilka verd, siss `oĺli täl elu käen Kam b. väikesele sõrmele eelnev sõrmJõh

nimetus|mats nimetus- Hlj VNg Lüg Kad Kod, nimetuss- Ran Nõo, nimedus- Vai (sõrme nimetus) a. väikesele sõrmele eelnev sõrm pitk `indrik `peksab `reie, nimetus mats magab Hlj; `pitke `pieder ja nimedus mats Vai; täitaṕp, kotinõgel, piḱk`pi̬i̬ter, nimetussmat́s, `väike ants Ran Vrd nimedu|mats b. keskmine sõrm nimetuss mat́s om kolmass sõŕm Nõo

Vrd nimetis|mats, nimetuse|mats

nimidus|sörm nimidussörm väikesele sõrmele eelnev sõrmEmm

päevane päeva|ne g -se Pöi(`p-) Muh Mar Aud PJg Hää Saa JMd VJg Trm Lai Plt; päevä|ne Võn, g -se Tõs KJn, -tse Trv Krk Hls Ran; pääva|ne g -se Jäm Khk(`p-) Kaa Mär Kse Ris Amb Koe Iis Lai, -tse Emm/-εε-/ Rei; päävä|ne Rõu, g -se Juu Kod, -tse Plv, -dse Vas; päivä|ne g -tse Puh, -dsõ Krl; `päivä|ne g -se Kuu Vai, -tse Urv Har Plv Se

I. 1. päeval toimuv, tegutsev või tehtav; päevaaegne mei `päiväsed ajad olivad `rasked küll Vai; `Päevane lüps on alles, `õhtase lüpsi võib `sõnna `juure `panna Pöi; päevased tembud tulavad `ööse unes su ede Muh; Jusku lehm, kui `õhtul korra ammub, siis on päevane jutt räägitud Hää; päevane töö on `tehtud, võib ära `õhtule minna; ommuku `ańti `võt́med päevase vahi kätte Saa; päevased tükid tulevad üössel `miele JMd; päevased teud ja taĺlitused Trm; si̬i̬ onegi pääväse tegemise palk, ku `õhta kõhu täis sü̬ü̬d Kod; päevased tööd tuleb ära teha, et öö `piale ei jää oma `tööga Lai; si̬i̬ om miu päeväne tü̬ü̬ Hls; `ü̬ü̬sen kuu`valge li̬i̬ḱ `rohkep ku päeväne päe Krk; `päiväne aig oĺl, ega˽tu̬u̬d tuld `kaugõdõ es näeʔ Urv; tia oĺl päivädsõst tü̬ü̬st väsünüʔ Krl; `päivätse aśaʔ ei lähä unõn ka meelest Har; `päivätseh ajoh Se
2. päevaks ette nähtud päävane levakot́t Khk; Päävane `lähker oli kolme toobine Amb; pane `mulle pääväne söök juure Juu || päevane toidukord keśs, sellega sai päevase jaos obusele `einu `kaasa võtta Aud
3. ööpäev vana Päävasi tibusi aketi juba `söötma Kaa; see pääväne titt alles Juu; päävane laps Koe; si‿leib on päeväne KJn
II. päikeseline Tüdruk kut pεεvatse poold oun Emm; `Präägud on `söune aeg, et päävatse pool `külges lumi sulab, varjus külmedab Rei

päilik2 `päili|k g -ku Mus Khn Ris Har, -gu Phl; `päeli|k Vas, g -ku Se, -gu Lut

1. a. päike `päilik paistab Ris b. päikesepaiste istume siia `päilikku Mus; mia lähä `päilikule natuksõ magama Khn; tu‿m `vaestõ `lat́si siĺmävesi, mia `päilikuga satass; `kärbläse omma˽`päilikun Har; `veit́kese oĺl `päelikku, ni jal päiv kattõ arʔ Se
2. päikeseline `päilikud ilmad Ris; keväjä `päelik ilm Vas; hüäʔ `päeliguʔ ilmaʔ Lut
3. (suvisest kalast) `päiligu `säinad on suured rasvased `säinad, palava pεεvaga `püitakse Phl
Vrd päivlik

päivine `päivi|ne VNg Lüg Vai, päävi|ne Kod, g -se; gpl päiviste Se

1. päevane a. päevaaegne `päivised `tembud tulevatta `üöse `miele VNg; `päivine sõit Lüg b. ööpäev vana õli sene `päivise `lapsega `sõimes sääl siis paos Lüg
2. päikeseline ilm one vahel pilven, vahel päävine Kod

päivlik `päivli|k g -ku (-gu) Ote Urv Har Rõu Plv Vas Lut

1. a. päike Kül˽`täämbä om hää ilm, nii illuss `päivlik paist Urv; `päivlik haara‿iʔ `villu (varju) Lut b. päikesepaiste marjaʔ `päivliku käen küdsäse, siss ku päiv pääle paist Har; ku `hindäl [kangaid] pleegiti - - tet́ti likõss ja `pańti `päivlikku Rõu; latsõʔ umma `päivlikuh Vas
2. a. päikeseline Hauǵ kudõnõss `päivlikõ `ilmuga˽haańa kandsu `sisse Rõu; oĺl üt́s pühäpäiv minevä `suvvõ, `väega˽`päivlik ilm oĺl Vas b. (iga)päevane kolm `kartulit `karmanin, tu̬u̬ `oĺli timä `päivliku sü̬ü̬k Ote; ma kae, kuis ma umma `päivlikku `leibä saa Plv
Vrd päilik2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur