[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

nägema nägema (-mä), da-inf näha () R(ma-inf -maie Lüg) eP(da-inf nähja, `nähja), niha Jäm Ans, nätä M(ma-inf -me) T(ma-inf -me San), nätäʔ V(-ǵ-; -me Krl); nägi|ma Vän Tor Hää, -me San, -mä, -mõ Krl; (ma) näe(n), nää(n) üld, nεε hajusalt S; tud-kesks nästud, -od Kod

1. a. silmadega, nägemisaistingutega tajuma; (nägemise kaudu) teada saama, millegi üle otsustada võima kass nägeb pimedass ka Jõe; nään küll `ilma `prillidetta lugeda Kuu; seda mina olen oma `silmaga nähend, ku uss on kivi pial VNg; tia kas `jõulupühasi saab ka näha või surm koristab `enne; kihutab `metsäst tulemaie `ninda, et tämäl saba sitta `auku ei nää (kiiresti) piltl Lüg; `ovve `kuerad - - kui näkköd `ihmist, sis akkad `aukuma Vai; kellel silma `valgus kεε, miks see‿p nää; nεεb nönda kut läbi oeu Khk; taal `nähti suits `lahti olad, ju ta ikka kodu on Kaa; pääsuksi on sii koa nähja Vll; üks purju laev nähakse tulavad Jaa; Pealt näha `sõuke va tubli mees, aga teud rumalad Pöi; olli `nähtud, et tüdrik undi änna `peose võtn Muh; teda ma‿i kannata `nähja ka mette Käi; meie pole mette nεin, misuke see `olle Phl; kui `ärkas nägemä, nii pani `joosma; siis ma nägin (mõistsin) koa, et pead ei või `päikese kätte `panna Mar; siin põle nähä varesid Kul; ega ta minu nähäs seda `julge teha; nägin näost ää juba, et see `õige mees põle `ühti Mär; ma ole näin koa silmaga `viiskusi, need oo paiu koorest Lih; tä ei nähje `easte mette Var; kõrbad ei kuule, aga silmad nägad küll Mih; Kissi‿ss sedä nägemäs ond, kui paha tehässe Khn; kukkusin lume pääl tuld nähjes Hää; tares oli nii pime, et ei näind `sõrmegi suhu `piśta Saa; kirikulesi `nähti ikka üsna ia jägu olevad Ris; kui ma lugeda nääks, oleks aja viidet olema HMd; ma põle näind, kus ta oli Kei; peält nähikse kaniste kenä olema Juu; ega ta minu nähes ei `julge seda teha JõeK; nüid saan nägema, nään ja luen Amb; siin ei nää nädalal pääval inimest JJn; kus tegijaid, seal nägijaid. `mõtle küll, et ega `keegi nää, aga ikka `keegi nääb Ann; vana inimese silmad, näe änam kedagi ilma prillita Tür; kui nähasse `õhta taevast virvendama, siis `üeldasse, et tuleb tuult VMr; kes seda `enne näind, et kaśs ja kuer ühest süevad Kad; ei sie sua enamb `musta muad näha, ta juba nii `aige VJg; ma õlen arjust meres nähnud Trm; seda one nästod, et rükki piä `õtsa kasvab terä ärä Kod; inimene on nii `uhke, et ei näe nina pähe Pal; ega ta (vähk) ilma nägemata ei ole, silmad on i̬i̬s, kos vuńsid Äks; tubakas kasvab päris silma nähes Ksi; ma ei nähnud seda, kui ärjad `küńtsid Lai; kodune elu nähasse küll kena olema Pil; tõhu `nahka oled ju näind küll SJn; luts ja purik ja säŕg ja ahven, neid ma olen näänd ja neid ma olen söönd Vil; temä püünäb nägemada mińnä, miu näten ei lää Trv; ka tulekahjut näide (nägite); mis sa kuulet, ärä pane `kuulduss, mis sa näet, ärä pane nätüss Krk; `mõistlik näge silmäge, rummal kaess `käege Hel; sääl (peopesas) om paĺlu nätä, kui vanass eläd ja; nigu `leibä näi, suu nakass vett `ju̬u̬skma; tõise saava `kallu, sinu [püügi] riist iki vist ei näe nalj Ran; vanast olliva õle katusse - - siss muud es `näekina; `ütlivä, et kana tulega ei nännä, aga tühi jutt, näeb küll Nõo; ku ma `näessi, siss ma `ti̬i̬ssi Kam; nii pimme, et jala ette es näe Ote; oĺl lõigatu, siss oĺl nakanu nägime San; paĺlukõsõ mi˽tu̬u̬d `liina sääl näḱki Krl; ta näḱk külh, et ma˽säält timä `hainu võt́ti, ta kai tõsõlõ poolõ, is panõ nägeväss; kis ti̬i̬d, kas ma joulusid enämb `näegi Har; `kaśvi `siĺmi näteh; ńago muidõ nätäʔ, `tervüss `hindä teedäʔ Plv; timä siĺmih jäi sõda näǵemälläʔ; timä kah ei näḱev inäp lukõ˽siĺmist Vas; nätä, õt sust olõ õi `asja Se; Aabramit ~ Iisakut näinud (purjus olemisest) ta täna iisakid näind Mar; sa oled täna `aabrami näinud Lai; ni̬i̬ om `aabramit nännu puha Krk; mehe on `täämbä jälle `aabramit nännu, ei mina joodikit inimesi ei salli Nõo; käärid ~ nuga ei näe (nüri olemisest) sie nuga ei näe midagi. mene viel `suoja sitta `lõikama, aga muud midagi ei näe Lüg; nuga nüri, ei see näe kedagi Mär; ei need keärid nää sugugi Juu; ni̬i̬d kiärid ei näe kedägi, nõnna nüriss lähnud Kod b. (tegelike nägemisaistinguteta) ma `nuoremald nägin `ühte lugu unes, aga nüüd enamb ei näe Lüg; tεε‿p mis koer unes nääb, nönda nuutsub Khk; ma nägi täna `alba und Muh; ta nεεb `vaimusid Käi; Ma nägi nägemist, et üks `iilav `valgete riietega `ingli kuju `lehvis `aknast `mööda Rei; kas sa nägid unes seda Var; kui sa `surnud unes nääd, sis on `teisi `ilmu Juu; kõik näeväd und, eläjäd ja inimene Kod; ku ma vahel unel näe, ega ma vana ei ole suguki, iks nu̬u̬r Nõo; ku˽siss sõda tuĺl, siss mi˽papa näḱk unõn Har; siss oĺl kah uńni nätt, et üt́s suuŕ pahanduss um tulõmah; ma näi unõhn, et kaśsi perse˽`paĺli ja sa˽kańni˽`suuga vett pääle Rõu; inemine näḱk und, et vett jõi, a˽`siugu jõi, ju̬u̬ õs vett Vas c. märkama, tähele panema ühe `kõrraga nääd, et ei õlegi tähele pand; kas õled minu tõist sippuka nähänd Jõh; teise `silmas nääb `pinda, oma `silmas `palki üht Vll; ku `juhtud nägima, et Selma `mööda lähab, kutsu `sisse Vän; eks inime näeb ikke teise `siĺmas `enne pinnu ää, kui oma `siĺmas `paĺki Tür; eläjä ain kesväst `väĺlä - - peĺlässin, et kodust nätäss Ran; ku sa tõenekõrd johut vi̬i̬l seräst ilusat rõevast nägemä, siss võta miu jaoss kah Nõo; ku ma näi, et inemine oĺl armõdu, ma iks ańni, mis mul `küündü Plv; tõõsõ `halvusõʔ näet iks kõ̭gõ, uḿmi viku `näeki eiʔ Vas d. külastama `milla siis tuled `jälle mind nägemaie Lüg; tüttär käis minu nägemas Jõh; Ehk võttab `selle pikka tie ette ja läheb kälimest nägema IisR
2. kogema, tunda saama kolm`kümmend `aestat olen mere pääl neh `liepund, eks ma ole siis saand `mitmesugused `päiväd nähä Kuu; mina olen meres mittu valu nähend VNg; mõni tüö saab `valmist nii, et ei õlegi `vaiva nähnd Lüg; `linnas sain `nälga näha kole pali Jõh; `vaeva nägemata äi saa sa siit nuki pεεlt midad Khk; küll sa näed kala nälja (tunned kalast puudust) Kaa; Juused on ripakil kaela vahel, kammi nee pole änam teab millal näind Pöi; kes ädas on, see saab nägu`pεεvi `nähja Käi; eks selle luige jahiga ikka keige `rohkem sai [vaeva] näha Noa; kis teab, kas seda `aega änam nähä saab Mär; küll sai `valku (viletsust) nähä Var; ega ma üksi, seda vatti nägavad kõik emad, kel pojad on Tõs; Ää nähk tühjä aśja kallal muedu `vaeva Khn; ei ole `seokest valu näin, mis ta nüid näin Aud; eks see ike `näĺgä viimäks nää Juu; ega tema ei ole ka `kerged elu näind JJn; näävad natuke `päikest, siis nad on kõik ära `pliekind VMr; oh `päävi, mes‿o suanud nähä; küll näie `uassite siden on tü̬ü̬d testod ja muret nästod; tämä ei sua `valged `päevä nähä, alate ühed ädäd ja riśsid Kod; peris `näĺgä põle näind KJn; Kadu näeb si̬i̬ [vanamees] küll oma `tempega Trv; sina ei ole vi̬i̬l kedägi muret nännu Krk; kas sa tal õppe vai õppemede, tal pähä ei jää - - temä man näet `vaeva ilma`aigu Hel; mia ole ollu igävene ori, ei ole üttegi ääd `päivä nännu Ran; ega miä ei ole `keŕget `põlve nännu Puh; kõiksugutse valu ja päevä näi tä; kes kõ̭ik pühä piäb, si̬i̬ kõ̭ik näĺlä näeb Nõo; olõ ma küll näguli `päivi nännü Võn; ei tunne `nüidse aja rahvass toda `vaiva, mis mina `näie Ote; küll sa saat ummi `lat́si peräst `rõ̭õ̭mu nägemä, ku na suurõss kasusõ Har; kaŕa pääl sa näet hätä ja `haiguisi Rõu; viletsüse pääväkeseʔ näḱk timä kah Vas; sõta no küll inämb ei tahaʔ, märäst hätä sai nättüs sõ̭a `aigu Räp; śoo põld olõ õi joht sitta `näńnüʔ Se
3. (etteheitvalt:) taipama, oskama Ise ei näe oma `lapsi `kasvatata, mis minul `nendega `asja; Sie‿nd `kellegi kuer, pueb aga `ahju `alle `suoja, `aukuda ei näe IisR; sa‿b näe vagusi `olla mitte Muh; mis sa kaaberdad `ringi, kui sa tööd ei näe teha Mär; Küla `mü̬ü̬da `aega laperdada küll, aga kodus ei näe `korda teha Hää; nüid sue süek, ei nää `süia (koerale) JJn; Süda üösse kodjatakse, ei näe magama `eita Kad; neh, tõiss obess ei näe ärä ruunata Kod; oma tü̬ü̬d ei näe tetä, aga muudku `sõklap `tõisi Puh; joba `jälle lähät tõśtega `kuitama, kas sa kotun ei näe olla Nõo
4. tajuma, tunnetama; ette nägema kaeakad nägeväd tuult ja `tormi Mar; pääsukesed sidistavad, need näävad `vihma vist Mär; kui `täisi on, siis täid näävad õnnetust Juu; kanad nakitsesid, nägid `tuisku VJg; `kärpsed valusass ammussavad, näeväd vihimä; kusilased tulevad `väĺjä, ku `näeväd `kuŕja `ilma Kod; lapsed jooksevad ja kilatsevad - - kas `vihma näevad või Plt; ü̬ü̬kuĺl nännä ka `surma, ku ta kodu lähikesi tuleb `ikma Ran; si̬i̬ näeb viśt küll iä `otsa (elu lõppu), kõ̭iḱ ta ärä `pillap ja `raiskap; kõ̭iḱ jalaluu ja käeluu valutava, vaśt `albu `ilmu näevä; peni istup ange otsan ja uĺub, ei tiiä, kas näeb pahandust vai Nõo; kihulasõʔ `väega `suŕmvaʔ, nägevä `vihma Plv
5. (tulevikus) teada saama, milleski selgust saama ju me nääme, kudas see elu nüid minema akkab Khk; saab näha, mis nendega keik tehakse Kaa; ju nääb kuuleb, kas näh veel see `aigus `kargab sedasi küĺje `sisse Vll; seda `parka see `oasta on, jo nääb, kudas selle muha soab Jaa; Saab nähja, kas akkab sadama `jälle Pöi; `Varssi nähäkse, mis sest `vällä tulõb Khn; soab näha, kas lehm tuleb koa karjasmalt ää Juu; eks näe, kaua sie sõbrustus kestab VJg; saab nähä, mis ta selle `pääle kostab Vil; ma sul tübinege anna, siss sa näet Krk; ma ärä koolda ei taha vi̬i̬l, tahass nätä, mis sest elust saab Puh; uiss käägsät, nätä saap, kes säält tulep Nõo; no näge, mis tege neĺlä latsõga Har
6. heaks arvama tee nagu sa isi nääd, ega `maagi tea ütelda Mär; talita nõnda, ku isi näed Hää; tiä niisamadõ eläss nigu nägi San
7. (määr- või hüüdsõnalaadselt:) tähelepanu juhtides, seletades, nentides või kinnitades; imestust, halvakspanu vms väljendades siga käis nää siin `meie sama aja taga `tuhnimas Jõe; nää `süüess mend sie meri`ärjä kont `sinne `kurku ja nää - - nii `onnetumald, et nää enämb `kurgust `väljä‿i ole saand Kuu; on `kiele pääl ja nää mitte ei tule `miele Hlj; siis ei old mitte prago `olla ja, aga `päiväl nääd `liutas sene prau `sisse [jäässe] Vai; nää nüid, mis vana `viimaks tegi Khk; Nahaloud küljeli ja näe mo küüp `nurkas maas Rei; olavad näe paĺlu raha `teenind Rid; meie rahvas läks täna põllale odre `lõikama, nää tahab teina vägise `põldu pudiseda Mar; nää sel pisiksel pardil - - koa nihuke nälv kõhu all Juu; `kapsuni varrukas nää läks kärinal kat́ti Tür; nää lehm jäi `ammuma mu järel Pee; nääd nüüd, mis inimestele vahest pähä tuleb VMr; nää kui paĺlu ma jämedast olen lähnud Äks; näed sa, mis sääl tetäss Krk; näet nigu sa laset otseti, siss lääp mi̬i̬l pääst ärä Nõo; vihma pääle om näet kastõ suuŕ San; esä oĺl näet ni‿kõhn, et es jovva˽maia `ostaʔ Urv; näet noʔ, kas ma is `ütlä ääsäʔ, et ajage kari `täämbä varatsõpa `mõtsa Har; Magasilõ sai `villä näet nigu˽hoiulõ ka˽tuvvaʔ, nüüd näet `häötedi magasiʔ ärʔ Rõu; kõ̭iḱ tsirgu˽näet `laulvaʔ, kui sis kiä laul, a varõsõl `vaesõl näet olõ õi määnestke muud `laulo ko kõgõ uma vaaʔ Se
8. ette nägema 1. (ette) aimama, oletama Vanaste `olla old `targad, kes `mõistand kõik ette näha IisR; kis seda söda siis ede nägi Khk; mes `moodi ma selle ette nägi, et mool kana nüid `paergo ää suri Mar; näeb muret ette Kod; südä valut́ sehen, näi ku ette ärä, et üits õnnetus tulep Krk; miä `näie joba toda ette, et tu̬u̬ asi nii ei lähä Nõo; ega me `kiäki `endä elo `otsa ette ei näe Võn; mu˽süä näḱk ette välläʔ, et taast õnnõtusõst ma `mü̬ü̬dä ei pääseʔ Har 2. ettepoole nägema sa˽piät õks ette nägemä kah, kohe sa astut, noʔ olõt kaalani hämm Har 3. sätestama Pailu, mis `määrus ede näeb, kes see `määruse `järge teeb Pöi; pealt nägema pealtnägijaks, tunnistajaks olema nägin kõhe ise päält oma kahe `silmaga, ku täma varastas Lüg; `vargal ikka pεεlt nägijad ka Khk; eks ta nägi jo pealt, kui ma tegin, nüid teeb isi järäle Mär; nägin `kaugemalt piält, ku õśs selle obese Kod; välja nägema teat väljanägemisega olema `Välja nägemine on selle majal `tõesti kena Pöi; peaks sa isi nägema koa, misuke sa `väĺla nääd Mär; sie asi näeb ilus `väĺlä Ris; nüid nääb jo inimese `muodi `väĺla VMr; ta‿i näe kedägist `vällä Krk; ta näeb suur `väĺlä, aga kaaluld ta `rasse ei ole; tol `olli ka kasvatedu siri abe, nüid näeb ta nii naĺlak `väĺlä Nõo; inemõni näge pääle `aiguse alv `vällä Krl; ära nägema 1. (ammendavalt) nägema; näha saama; ka kogema et ma vana inimene pεε ka köik εε nägema Khk; looma alvatuse ma näi ära Kär; ta nägi kõrvast ää, mis ma tegin Mär; ma ole need naĺjad ikke kõik ää näin Aud; seda peaks oma silmaga ää nägema HJn; minä õlen kua kõik ilman ärä nähnud Kod; ta `oĺli naese ärä näind (vahekorras olnud) `enne kui laalatadi KJn; temä nägiśs ärä, et ma vellel nisu `andsi Krk; ärä näi mina puu vigla Ran; miä näe ärä, et sa olet üits `tõtlane inimene Nõo 2. mõistma, taipama ta nägi ää, et ega sii ikke midagi teha ei ole Mär

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur