[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

manner1 manner g `mandri Sa(g `manri Pöi) Muh Rõn; `manner g `mandr|e, -i Kuu; `mand|er Lüg, g -ri Lai; g `mandre Jõe, seesü `mandres Ris mander, maismaa `viati `vergud `sinne jää `alla, `siie `mandre ja `saare vahele Jõe; Kävimme ka pere`naise isa `juuress `mandress `heinätüöl Kuu; läks `mandrile tööd `otsima Khk; see‿s ole mees, kes εi ole `mandril `raavi `kaevand Mus; noored mehed - - kεisid `mandril [tööl] kaks kolm sui Vll; `Manri rahvas tuli söa eest ää `siia Pöi; [kui] mere või järve mehed tulid kuivale `maale, siis tulid `mandrile Lai

manner2 mannerg(as)

paasner `paasner , `pasner Ksi; `pasnär g -i Juu (lind) `pasnär üks lend, karjub Juu

pandar, pander `pandar Emm, `pander Khn, g `pandri masti osa a. mastirõngas, millest purjenöör läbi käib nüer käüb `pandrist läbi Khn b. `ümber masti üks ümarlik puu, si‿on `pandar Emm

pannel1 pann|el Tõs, -õl Khn pand pannel koolutatse `ümmer puu ää ja pannasse kaelusese Tõs; piäd olid `pandud pannõlisse, ninäd `riide narmastõsõ rhvl Khn

pannel2 pannal

panter `panter katuse korralatt `roekad on katusel all ja õle kubud pannakse roegaste `peale ja `panter pannakse õle kubude `peale ja seotakse vitsaga roegaste `küĺge. `panter oiab `kińni, et tuul ära ei vii Kei

prenner `prenner Hlj Var KJn, g -i IisR Khk(r-) Han Trm, `prenri Äks, `prenre Tor; prenner Trv, g -i Aud JMd Hel Puh; `prennel Emm Kul, g -i Ris HMd Juu Koe VJg Pal Lai Plt, `prenli Rei VJg Iis Ran, `prenle Mär Hää HMd Jür; prenne|ĺ (pri-) San, g -li Kam V(-le Räp); `prennal g -i Kuu; `prend|el g -li Tõs; `pender, -är Amb; penner g -i Kod; preńn (-nn) g preńni IPõ, `prenni Lüg Jõh IisR; n, g prennu Kuu/`p-/ Phl, `prenni VNg Vai, prännu Rei; rennel g `rendle Krk; `remmel g `remle Saa Hls Krk kohvimaterjali pruunistamise pann Sigurid `leigati pisukasteks tükküjeks ja sis - - `pandi nie tügüd `prennalisse ja sis `kiereti `prennali üheld külild `toisele, et said sigurid `pruuniks Kuu; tahan akkata siin `prennigä `kõrvetamma neid sigurisi Lüg; `Prenneri `liigutati kahele `puole ikke `ninda‿t terad tegivad siuh-sauh, sigurid aga kriuh-krauh IisR; kohvi `prenner Khk; `Prennel on plekist, kaanega, pitka varre `otsas Emm; Kui prännu kaane `lahti tömmad, on tuba kohe `paksu `suitsu täis Rei; ei ma taha `prennelt, meie kõrvetame `kohvi paa `põhjes Mär; pane uad `remlisse, akka kohvi kõrvedama, `remlel on raud kaaś pääl Saa; sigurid sügise `vöeti maa siest `välla ja leigati `pieneks ja kuevatadi ära ja siis `praeti neid `prenle sies HMd; Kohvi `prennel oli plekist, külasepad [tegid] Jür; `pender, nagu pańni `muodi, siis sai sedasi kieratud tule pial Amb; meil on jo vana prenner JMd; `prennelil on ia pikk vaŕs VJg; praadime `kohvi `prenli sies Iis; anna pennerid Kod; kohvi põletatakse `prenriga või padas Äks; mia `pandsi kohvi ua `remlis Hls; siguri kõrvedets `rendle sihen ärä Krk; nisud ja rüäd `panti segi, kõrutedi panni pääl ehk `prenligä Ran; nigu `kohvi `tahtseme tetä, siss võt́ime tsiguri ja `viĺlä kah, kõ̭ik palutime ärä prenneli sehen Kam; olõ `õiõ˽prennelit ka õks egän talun Urv; kos tu̬u̬ prinneĺ jäi, ma˽taha `kohvi palutaʔ Har; ma osti hinele `vahtsõ prenneli Rõu; prenneĺ, tol hand peräh, puust hand ja `rauda kah Räp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur