[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kombain (variante) komb|ai·n, komp|ai·n, kop|ai·n g -aini (-aeni); `ko·mbain g -i; komba·ńn, kompa·ńn; `kampai; pain g paini Pöi, paeni Ran; `painjas VMr; `painaja Pst u kombain ega se [kartuli]`kompai·n igas maas ka‿i võtta Jõh; Paini põhk kõik põllal laiali Pöi; naeramõ ise et `vuata, Kihnu kompoi·n ond `siokõ, końdi aoru naal [naised teevad] Khn; Ju‿s meie ka ükskord selle `ko·mbaini ära näeme Hää; `kampaiga niidavad [vilja] Pal; Mede villänatuke lasti kah kompainiga läbi Vil; mia lätsi siss `vahtma toda `paini, et merände tu̬u̬ masin om Ran
laenama `laenama Hlj, laenata Rei LäPõ Ha Amb JMd VMr Kad Rak Iis Kod; `lainama R(-ie Lüg) L MMg Ksi SJn T V(-mma), lainata Sa(`lainada Mus Vll) Hi Tür Pai VJg Sim Iis Trm Plt, laenata Muh Vig Mih Khn Tor Hää Koe Kod Lai KJn Trv Nõo; `lainame, lainate M(-de Krk), laenade San; `lainamõ, lainadõ San Krl(-õʔ) midagi võlgu võtma või andma Lusigaga `laina, `kulbiga `anna tagasi; `Lainatud kuub ei `annagi `jusku `suoja Kuu; `tõine `õtsib `lainust, `tõine piab `lainamaie Lüg; `Lainajaid on alati `rohkemb kui `andajaid Jõh; `lainaga nad `pεεle Jäm; kui sa söbrale `lainad, siis saad omale vihamehe `juure Khk; `lainag `söukse inimesele mette Vll; Lainu pulgad olid lainu `aitas, nii mütu vakka `lainasid, nii mütu `riipsu `tehti Pöi; valla aedast laenati `vilja, sügise makseti ää Muh; kenel on, see laenab teisele Rei; laenatod leib tahab `eńni `kaaloda, mud́o tea kätte `viia LNg; mõni rekas oo nii poiss, et ei tä `laena koa `soole; ta eese raha kõik ää laenand Mar; `laina ruki seemet Kir; seal pidi ka raha lainatama Kse; `lainab raha naba `piäle, küll tä nahk maksab Tõs; `Talbusõ aaks piäb küläst luśsiku `lainama Khn; järjesti on tal raha `otses, käib `lainames Vän; mia ei ole midagi lainanud, tikku ka mitte Saa; sööme `paergast laenatud `leiba Juu; kas teil täib `leiba laenata Jür; läks võt́tis `laenas teise kääst HJn; ehitab omale maja laenatud rahaga JMd; eks siis `laena kui omal põle Kad; `laina `mulle toop `tangu Trm; õless `tastnud rükki siämet laenata Kod; mõni `lainab teese kääst `viĺla Plt; oli laenanu `veksle pääle raha Trv; edimelt iki ku ninda vähäss jäi [piima], siss lainassive miu käest Pst; Niikauga lainad tõistele ku viimati tule esi lainame minna Hel; laańassi raha temä käest, aga ruttu tahab tagasi Nõo; ma˽`lainasi tast massu `massa raha San; meri `laina mullõ pissar, mul omma siĺmä kuivass jäänüʔ Har; mina `hindä pääle `lainsi tõsõle Plv; Mõ̭nõ `aaśta lõppe leib jo˽jüripääväss `otsa, sõ̭ss laańate magase aad́ast Räp; alla laenama alla neelama ma‿s `laina `alla mitte `raasu, süĺlässi maha `õkva Nõo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur