[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 99 artiklit

elukas1 elu|kas (-o-) R eP M, -kass Hel San V(-śs Se), -gas Kuu Vai Khk, -k Rei Kod MMg, ellu|kas Khk Mus, g -ka (-ga Khk Rei); elu|ka, -o- g -ga Vai
1. (veider, vähetuntud või suur) olend a. (kari)loom; putukas jm Näin `metsäst üht elugast tais `olla hunt Kuu; kas `sarvipää eluku ka one teil; `lastel oli siis neid eluku pääs VNg; Aja elokad (veised) kodo Jõh; mis elugas see on? ah, see oo ju siil Khk; `painaja `olla ond niisugune, et `muutand end köigiks ellukateks Mus; Kõik sugu elukid on `ilma `loodud Pöi; mes ta enesest sükab, kas oo mõned elokad kallal või Mih; siatigu suur libe elukas Ris; `taimedel elukad sies VMr; kui eläjälu̬u̬m kasvab, `ütled one üvä suur elokas juba Kod; `vaate miands elukass `lauda `mü̬ü̬da jooseb Hel; ma näi mõtsan ütte esi˽sugust elokat Kan; ka määne siin elukaśs om! vagõl vai huśs vai Se b. pej (pahandades) kui [loom] tegi paha siis `üeldi: küll sie on elukas vast VNg; [loomale] sa igavene elukas, saad sa `välja ajast Krj; oh sa sääse elukas küll Hää; oh sa elukas, kus sa lähäd KJn
2. (inimesest) a. elanik; (suurekasvuline, tähtis) inimene; (ameti)isik ta (mõisnik) `kutsus `Viimssi elukad kuni `neljateist`kümne `aastast [hundijahti] Jõe; noh, `pruudimajas veräv `kinni - - [küsiti pulmalistelt] mes elukad tei olete ja kus te tahute `tulla Kuu; Täma `naine õli `nuoreld `suure `jõuga - - `üöldi et küll on vägev elokas Lüg; vana mere elukas (meremees) Hää; suurem elokas – siis peab `jälle küitobone olema; krahvid, need olid `kõrgemad elukad Juu; üks elukas läks siit jalgrattaga läbi Kad; suured elukad, kas need `tahtsid [last] imetada Lai b. pej (pahandades) mis elukas see on (inimesest) Jäm; Mis eluk sa oled, et sa kiriku äi taha `tulla Rei; või mes elokas sest (lapsest) ühökorra kasvab Mar; si̬i̬ (tüdruk) one jo vana elok, kana`varvad silmä jäären Kod; suur elukas, kas see (laps) vel tahab `oida Plt; kagoss õge elukass veli, midägi ei taha tetä, laesapoolik Hel
3. (asjast, nähtusest) Kui `kiegi õles tädä (tuulamismasinat) `kuskilt `nähtki küll see õles imeständ, et midä elokas sie on; Minu isäl õli `rindu all elokas (kasvaja) Lüg; `enne `muiste keind kodu`keijad ning `söuksed elugad Khk; `Sõuksed massina elukad `roomavad põllal, et kole kohe Pöi; `räimevõrgud olid penedega `enni vanasti - - nüid nisukesi elukaid enam ei ole Rid; (kasvanud teradest leivataigen) `apnes nii`moodi ära - - üks vedel elukas Kul; kui ta (orasheina juur) mulla piale jääb, kohe akkab uueste `kasvama. see oo sehuke elukas Tõs; nägin, pikk elukas `oĺli, lennätes läks, tuli `oĺli taga `mitme jorgulene (pisuhännast) KJn
Vrd elajas, elakas
eluline eluli|ne VNg Hää Kos Har, -le|ne Hää JMd Plt Hls, eloli|ne Rõu Vas Se//, -le|ne Mar, g -se, g -tse Vas Se//
1. elus olev; elujõuline sie one jo eluline inimene tükki `kolme`kümmet `vuota sela taga VNg; tugevamad `soŕti on eluline loom Kos; eloline inimene, kel `tervis juuren ja tü̬ü̬d teeb Kod; sa oĺliʔ vi̬i̬l eloline, a maʔ eloline es olõ inäp Rõu; eloline (kasvama jäetav) vasik Vas; jumalõlõ teno, hingelinõ om, elolinõ (laps sündides); mitu tüḱkü olõ õi eloliist, `ku̬u̬luʔ ommaʔ Se
2. (ülearu) elav, liiderlik Vanad inimesed oiatasid: ära sa mitte eluleseks mine Hää
3. s elusolend ta on ju ikke kua se elulene, mis sa tast `piinad Plt; egal elulisel om sitt sisen ja raba kõtun Har; susi nuuhhutass, et `kiäki seeh om, `kiäki elolinõ Se
iks iks Hel T V(õks, õ̭ks); (lausefoneetiliselt) -ks San Krl Se Lut; (assimilatsioon eelneva vokaaliga) eks, uks jne Vas (tähendusrühmade piirid pole selged)
1. (hrl rõhutavalt, kinnitavalt; mõnikord leksikaalse tähenduseta) just, muidugi, teadagi; küll(ap), vist, ju jne periss jämmest `rõõvast olli tanu ja kirja `aetu, `valge iks Hel; aga kõjo pirru es aa `suitsu. aeva ka iks, aga veedi Nõo; peremi̬i̬s õigass et, noh poisi, riht `puśkma. mehe iks `puśkseva Ote; ma iks tulõ siss; ku‿ks aina˽kokku saavaʔ, om ää kah San; ku targass tahat saiaʔ, sõ̭ss piat iks `oṕma Kan; Peenüt `leibä - - eass sõss tu̬u̬d pidi ka‿ks `mõistma tetäʔ Urv; küsüt tõsõlt, tulõt va? – õks tulõ jah Krl; ta õks tulõ, ta tulõmada ei jääʔ Har; `hernekama um iks eśs, uakama eśs Rõu; um iks imeh küll Plv; tu̬u̬ iks om ijäline inemine Räp; õ̭ks kuna (ikka kunagi) tulõ; `kardohka õks õi taha vihmast suvvõ Se; iks ei uma lat́s; iks üt́s (ükskõik) Lut
2. alati, kogu aeg; üha, muudkui ta käib ütte`viisi `siiä, ja tahab iks miu käest sedä ja toda; võldsil om iks lühikese jäĺe Nõo; ennembä es kuuleki neeru, iks [öeldi] rahu Kam; vesi om saanu sääl `ju̬u̬skma, siss iks kõrd-kõrralt lätt süǵävämbäss [auk, mäeküljes]; su̬u̬ om iks su̬u̬ Ote; taa om nigu `mustlane painass iks ütte `painamist Kan; ilma lät́sive järest iks kuumembass Krl; õks ja õks kõnõlõt tu̬u̬dsamma juttu Har; hädä sünnütäss iks hätä Vas; katõ-talo pini õ̭ks om söömäldäʔ Se
3. siiski, ometi raamatukoolin ma es `käigi, kirjutuss `ku̬u̬li käesi iks kaits `talve ärä Ran; no egass ma onde ilmatoess ei jää, mina ka‿ks koole ärä; nüid om nu̬u̬ kooluva ja mia elä iks Nõo; taal om kõ̭kkõ `kraami, a iks hańgitsass Kan; ma is tiiä `u̬u̬taʔ, taa tuĺl õks Har; nu mi‿sa õ̭ks ti̬i̬t Rõu; mine‿eks, tulgu‿uks Vas; illoss ilm, päiv paist, a iks külm Räp
Vrd ikka
hing ing g `iŋŋe, `inge R(h- Kuu), inge hv Hi, L K I, iŋŋe S(h- Phl) JõeK KuuK VJg; ińg Vän hv San, g ińge Kod Pal Ksi; (h)ińg, (h)ing g (h)ińge, -ng- V; eng g `eŋŋe, `enge hv Kuu, RId(n -i VNg Vai, -e Vai), enge ?Rei spor L(-ńg- Mih Khn); eńg g eńge, enge M(eng) Krl, eńge T(g eńgu, -ng- Puh) Lei(j-; eńd) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
Tähendusrühmad:
1. (hingatav) õhk a. õhk; gaas b. sisse- või väljahingatav õhk; hingeõhk
2. hingamine; hingetõmme
3. fig (puhkepausist, puhkamisest pärast pingutust)
4. elu(avaldus) a. elu, eluvõime, -jõud (inimene, loom) b. (taim jm) c. (mitmesuguseis väljendeis)
5. elusolendi, hrl inimese surematu osa; ant ihu, keha
6. fig (millestki kesksest või olulisest) a. (inimesele elutähtsast) b. eksistentsiks oluline nähtus, tegevus jm c. korrasolek; töökorda panek; tegutsemishoog
7. fig (viletsast või põdurast olendist) a. (väga kõhnast või viletsast olendist) b. (väga vaesest või tühisest inimesest) c. (kehva tervisega; väga haige, suremas) d. (väsimusest; suurest pingutusest)
8. (surnu) vaim a. vaimolend, kummitus b. vaimuks maskeeritud inimene (hingedeajal)
9. elusolend a. inimene või loom, hingeline b. arvestusühik (elusolendite, hrl inimeste loendamisel, maajagamisel, maksude määramisel)
10. inimese sisemine olemus a. sisemaailm; sisetunne, südametunnistus; teadmus b. (meelepahast, vihastamisest)
11. iseloom; tugev tahe; visadus
12. midagi väikest või õhukest, kübe, raas; (eitavas lauses) sugugi, üldse mitte
13. ujupõis
14. (hüüatustes) a. (retoorilistes hüüatustes või küsimustes) b. (kirumis- või sõimusõnana)
15. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega)
1. (hingatav) õhk a. õhk; gaas Toropill - - puhuti `inge täis Lüg; pudeli `prunti on `liiga `arva, `lasko `enge läbi Vai; pumbitase `toukrile `inge käde mere `pöhja; töömes pudelis iŋŋe all (õhukindlalt) Khk; maki orgiga torgiti makki, et ing `välja `tulli Muh; orika põied `aetasse `inge täis Vig; meri tahab `inge saada, [lahvandusest] aeab `sooja `õhku `väĺla Aud; ing lööb pudeli puńni ää Tor; tema ti̬i̬b `õlle ära ja paneb pudelitesse inge `alla Pal; vaat ei peä `inge; Mõned kuevatasid soolikad ärä, ajasid `inge täis KJn; Küll on õllel `kange ing (gaasisurve) sees SJn; nina `sõ̭õ̭rme om `kinni, mitte `piuksu ei tule `enge `vällä Hls; piip kõvast täus topit, ei anna `enge läbi Krk; õlu peäb eńge all `saisma Puh || fig Tütart oli inge (järelevalve) all oitud, aga na kui linna läks, kohe ukkas oli Han b. sisse- või väljahingatav õhk; hingeõhk Inimene eläb, sis eng käib `sisse ja `vällä Lüg; ing ep taha kenasti läbi `kεia (raske hingata); selle ing piab eluaja `aisma, kis pisiselt lapselt sitta söönd on Khk; `lastel `ööda, et ärge mette sööge mona ilma leivata, ing akkab `aisema Emm; Värskest lihast öeldi, et iŋŋe mekk on sees Käi; `issa meie palve, lued ära nenna et sa mette ei `eńga, `eńge `väĺla‿i lase `minna Aud; ei sua kõnelda. ing tuleb `väĺjä. kõri `kat́ki; kas ta ingegä (söömata) eläb Kod; paha ing käib suust `väĺlä KJn; kel eńg aiseb, ütelts et ni̬i̬ `süäme kõrva lasev läbi mao `luhti Hls; kellel kurgu liṕp `väike, sellel eńg aisess; [surija] tõmmaśs `seäsi `eńge üless poole, `alla poole ei lase suguki, vaaḱs `eńge üless poole Krk; kui sa (rase naine) läät `mü̬ü̬dä [sõnnikuhunnikust], vahit pääle ja `süĺgät, siss latsel eńg aesana - - elu aig alb ais eńgel man; ülesspoole kisub `eńge ~ `õngu - - nigu sureja vai `aige Ran
2. hingamine; hingetõmme hing puhuduksis (hingeldades); Ing `kurgus id Kuu; `eŋŋega puhub rakkule `õhku `sisse; vahel `ummistab `nõnda `eŋŋe `kinni, et `muudku käriseb vaid Lüg; Tuba on suitsu täis, oja ing kinni. Katsu iŋŋest kinni pidada Jäm; paneb iŋŋest `kinni Vll; ing jäeb pakile (ei saa hingata) Muh; ojad `inge tagasi, et äi `inga mette Emm; `Jooksis nenda kut ing `andis Rei; joose nõnna et [ei] saa `inge takkagi (hing kinni) Mar; ing karjub sees [astmahaigel] Kul; eng oo `rindus `kinni Tõs; Poiss akkas `naõrma ning `tõmbas engegä levä tükü `kurku Khn; mool matab inge `piale Pär; inge sees on nii koledasti, matab inge `kinni Ris; painakas - - käis `üesse kohe `tallamas, ei saand `inge edasi ega tagasi (hingata) VMr; siis akas ińg `rohkem `käimä (hingamine muutus kergemaks) Kod; ińg jäi `kurku `kinni Ksi; lämmatav ilm oli palav, nigu inge `piale akkas; [kitsad rangid] `võt́sivad inge obusel `kińni Lai; ing `kińni, ei saa `inge tagasi KJn; taht iĺläksi minnä, enge nõal (hinge kinni pidades); enge `matmise `aiguss (astma); nüüd ta `tõmbass joba viimäst `enge (hakkab surema) Krk; tu̬u̬ kes loeb nikerduse sõnu, piäb `eńge `kinni Ran; engu mat́t `kinni, `astu es `saaki Puh; juuśk nii et hingeldäʔ (hing kinni) Vas; ju̬u̬śk niguʔ hińg rinnost väĺäh Se; hinge kiskuma ~ vedama raskesti hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) viab viel `enge edesi tagasi, on juo menemise pääl Lüg; `pouslahis obu vä˛ab `inge Khk; Või ikka `viimaks vädas iŋŋe ää koa (suri) Pöi; kut inimene soreb, veab `inge tagasi, äi saa `sesse änam `luhti vedada Käi; ing on `kinni, kisub `inge PJg; keha on siit paks, siis lõõtsu ja kisu `inge Äks; viab `ińge nigu `paela läbi Ksi; taa (vanamees) ei joua umma `hińge `kisku õiʔ Har; hinge tõmbama 1. (raskesti) hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) akkas `enge `tõmmama, edesi ja tagasi. akkab surema Lüg; iŋŋe `tömbamine lihab `raskemaks Ans; `tõmbab `inge, kui ing oo `kinni; `inge takka `tõmbama (lõõtsutama) Mar; `aige `tõmmas `inge viimast `korda Juu; mea tulli ärä, miust jäi ta `enge `tõmbam Krk; [surija] naasi `hinge `tõmbamma Plv; 2. (pisut) puhkama las `tembab vähä `hinge Kuu; obosed `tõmmavad `enge tagasi Lüg; ma‿s saa mette `inge tagasi tömmata Khk; kus sa nii rutto `jälle lähäd `tõmma `inge takka vähä Mar; lase natuke `inge tõmmata [hobusel] Kos; es saa `engegi tagasi tõmmade nõnda `kangest mea joosi Krk; kudass sa sääl `eńge `tõmbat, kui ärrä niidäp oolega i̬i̬n Puh; Istu no ja `tõmba˽sa˽ka veidikenegi `hinge Urv
Vrd hõng
3. fig (puhkepausist, puhkamisest pärast pingutust) mies ise ka tieb `suitsu `põllu pääl. obone `tõukab `enge tagasi Lüg; Sa ei `anna `mulle mitte `inge `mahku; Ma ei õle tänä mitte `inge `mahku saand Jõh; mette‿b saa `inge taga, nii tiius töö Khk; Ka vanade inimeste eest olid jöulud kenad - - sai vähe `inge tagasi lasta Krj; oled käind, siis pörmu `aega `puhkad, vetad `inge taga; Raske töö juures peab vahest inge taha vetma Emm; Nüüd peab küll natust `inge taga vedama, muidu äi `jäksa änam Rei; võtab vahest `inge takka ja akkab otst `peale karima `jälle; joose nõnna, et saa `inge takkagi Mar; `uutkõ veid́okõsõ, `laske `hińge haardaʔ Se; ühe hingega korraga, puhkamata; pidevalt, järjest `juosin kohe ühe `eŋŋega VNg; kaks jaama vahet `söitas `ühte `inge ~ ühe iŋŋega Jäm; räägib ühe iŋŋega `terve jutu εε; virts tömmab ühe iŋŋega ennast täis Khk; paastu `maarjabe omingu pidid ühe iŋŋega pinust `laasta tuppa `tooma, siis sui `leidsid mune Muh; Ma pesi üheingega lounani pesu Han; seĺg on nii valusaks jäänd, ma ühe ingega olin kõveras [kartulivõtul] JJn; ühe ingega `kuanis kohe tuobi täie vett `nahka Kad; ühe ingega `tehtud KJn; ma joosi periss eńgpuhult ulga maad, üte engege Krk
4. elu(avaldus) a. elu, eluvõime, -jõud (inimene, loom) Ing `oieti siess `kuiva `kuorigu ja `lahja vesi`kördi najal; Kas olete jo oma sia ottand `iŋŋeld ärä (tapnud); `Hiŋŋe`vaara (eluohtu) enämb nüüd ei old Kuu; tüö akkab juo `eŋŋe (tervise) `pääle `käimä Lüg; ma võdin oma `iŋŋe pihusse (olin suures hädas) Jõh; siä vihastud oma `eŋŋe siest `vällä Vai; niid ing jähi `sisse (pahandades lapsele, kes sai oma tahtmise) Jäm; see suits vötab iŋŋe εε; pool `inges kala paadist `vöötud Khk; vanaeidel pole iŋŋe `ilpu (elunatukest) sihes olnd Mus; on‿se `inges alles Pöi; surm o ühna suu `juures, a iŋŋe põrmuke (elunatuke) alles sehes; visa kassi `persest ing menema; nii kaua kut mul ihus o `inge, ma täna `teitid; kaks kolm `päeva `piikus iŋŋega ja `surri ää Muh; valvaskala püid peab väga hiŋŋe pεεl (elukardetav) asi olema Phl; `inges pärast pannakse uśs [õnge] `otsa Rid; tä aas `eese `inge `jälle (paranes); tänä akatse neid `ingsid `vällä `tõmbama (sigu tapma) Mar; ega ma teda `inges peast (elusalt) änam `näindki; nutab inge seest `välla ~ nutab `surnuks Mär; Vedelad leeme`lörtsi sai mõne `luśka `inge pidada; `Kange küha `aegas oo kua ing minemas Han; nüid `peetakse inged sees nende `aŕstega Tõs; Angõrjas nda vjõsada engegä Khn; `inges anid; inge vaemuga (elusalt) sain ära [sõjast] PJg; Jusku vaim, et si̬i̬ eng aga vi̬i̬l si̬i̬s seisab; Jalg sureb ära ja käsi sureb ka. Siis jusku sipelgad joosevad, kui ing (liikumisvõime) `jälle `sisse tuleb; pole enge `põrmugi (elunatukest) sehes Hää; kas sa saad vähä ehk `paĺlu [raha] aga ing sa saad ikka sees pidada Ris; maha tapetud ehk `ingest peast `viidud [vasikad] - - turu `peale või `linna Rap; `võt́sin ommiku ühe jänekse ingelt ära (tapsin) JJn; madisepävast tõusevad `inge kõik loomad, kas `kärpsed ehk uśs Tür; me küĺmetsime `paĺlalt nõnna et kas või ing `väĺla siest Koe; ia miel et ing sies (öeld, kui küsitakse naeru põhjust) Iis; kisendä kas ing ihoss jäägu; kisendäs kas ińg (täiest jõust) Kod; jäi ikki vi̬i̬l `inge ~ inge `sisse KJn; [lehm] tapeti ärä viimätse inge mineku aeg Vil; kannatlik kavva eläs ja viletsil visa eńg Trv; ka (kas) engest peräst tõid [sea] Hls; sääl om eng kaalu pääl (elukardetav); ei võta mitti kübent [toitu], enge pidäde; mis tast sitast nõnda kirut (nurud), ega ta mõni enge eläts ei oole; pikken lei maja palame, `paĺle eńge saive `vällä; mõni laits satass maha, om ilma engete tüḱk `aiga Krk; see lämmi leib ja `värske või om meie eńge `tapja Hel; mia rabeli nigu eńg oless `väĺlä `lännu Nõo; visa minekiga hińg seehn Rõu; ku jo [rase] om poolõh aoh, sis üĺdäss: [laps] om jo hińgeh Se || elamine, elu ülespidamine teenib `palja iŋŋe (söögi) eest Khk; `Osta `kuskelt ei saa, `kaarisi inimestel põle, vabrikus tiha‿i saa - - eng päris `kińni Hää b. (taim jm) see puu töuseb veel `inge; lassid `inges (kasvavad) puud pöllu ajaks Khk; ing oo sees, aga edasi ei lähä (viletsast männist) PJg; mud́u põle `inge soand `sisse [pisuhännale] kui pidi inimese verd `andma Kad; puul om eńg [kohe] vällän – lase puul auk `sisse - - ja `peoge `su̬u̬la `sisse Hls; kõŕs om pehme, juśt ku `enge ei ole sehen Krk c. (mitmesuguseis väljendeis) Saõmõ paha engegä (hädavaevu) `laidõ `alla torma`varju Khn; är `pääsi vi̬i̬l kurja ~ poole engege (poolsurnult) Krk; hingega 1. eluga, elus(alt) kut potermańn `paĺjalt ära lihab siis [laeva]mihed aenult iŋŋega `pääsevad; neid (vähke) saab ingega `katla `pandud Jäm; nägi [meest] viimist kord vel iŋŋega Muh; ta tuli tagasi ikka ingega sialt (sõjast) Ris; engege latsek ollu ka joba - - kuus kuud [vana] Hls; 2. (raskest olukorrast, hrl retoorilistes hüüatustes) koes sa iŋŋega lehed, piab `pεεle sii olema Khk; kus sa lähäd oma iho engega Tõs; kus sa iŋŋega pääsed piad elama VJg; vilets on elädä, aga kus sa ikki ingegä lähäd KJn; 3. kiiresti, hoogsalt Mis sa longid, astu engega; Ära viida `aega, asu engega asja `juurde Hää; engel 1. elus `viĺjä `ańti, et sa aga ingel `seisid Kod; [põua ajal kängunud viljast] mis ike engel om, si̬i̬ akkass `viskame [kasvada vihma järel] Krk; 2. (retoorilises hüüatuses) kus sa engel läät – miul ei oole `mintävet aset Krk; poole hingega 1. poolsurnud, -surnult poole iŋŋega `pääses `randa Khk; `Näetsa kui vigaseks [teder] ennast ti̬i̬b, poole iŋŋega naagu oleks olavad `poegade `aegu Krj; pole hiŋŋega vana loom Phl; poole ingega jähi veel Mar; mõrtsukste kähen ollu - - är `pääsi vi̬i̬l poole ~ kurja engege Krk; 2. vaikselt, omaette Räägi väga, mis sa sedasi poole ingega podised KJn; sooja hingega eluga, elusalt `pääsin soja ingega veel `lahti Mar; saeme soja engega `kalda Tõs; sooja ingega `piases viel kääst ää Kos
5. elusolendi, hrl inimese surematu osa; ant ihu, keha `Ennevanast õlivad `valged `vorstid, veri õli ing, seda `süüä ei `tõhtind Jõh; Ihu iŋŋega (täiesti) ukkas Khk; Kui ing akkas ihust ää minema, siis `pöörti inimene seliti Krj; Inimese ing `öötakse `peale surma veel nelikümmend ööd `päeva sii moa peal `rändavad; Kui inimene surema akkand, `tehtud uks `lahti, siis ing soand `välja Pöi; ing ja ihu väriseb sehes Muh; hing on ema ihust juba so `sesse `pandod, aga vaim on hiljem; nee (sandid) palusid `jälle `nende `hingede eest, kis raha `antsid Phl; venelased olid selle viina järele nigu kurat inge järele Noa; eńg ei `minne siiss ukka, kui ihu arida saab (peksust) Mih; inimese ing ei `surrõ Khn; [enesetapja] `Ańdis oma inge kuradil Hää; kalal ei ole `inge, temal on elu sies Ris; vaim käib kodo, aga ing kodo ei käi; kui ing lähäb juuress ärä, siis [inimene] oo `surnud Kod; ega sa `enge omal ei saa, et sa puret Krk; raha rikkus, eńge ukkus Puh; jumala peräld eńg, kurja peräld kondi (ebameeldiva inimese surmast); inimesel om eńg ja eläjäl om eńg Nõo; [puugitegemisel] sünni selle eńge `pääle, kessi `sinnu enne tennu rhvl Kam; sa ikõt nii et ińg lätt iire`mulku (öeld pilkavalt) Urv; eläjäl om toss, inemisel hińg; Opõtaja püünd inemiisi `hinge patust pöördäʔ; poiśs oĺl vällä˽kooluʔ, hińg hiire `urgu, toss tuhatõrikõistõ lännüʔ Har; imä õ̭ńniśt minno iho ja hińge poolõst Rõu; ĺätt `põrguhe kõ̭õ̭ iho hingegaʔ Vas; mi timä hingega `jeie üteh ja `seie (öeld kaotsi läinust); jummaĺ anna tälle `tu̬u̬hhu `ilma hinge ette (hingerahu); koes‿sa uma hingega `läädeʔ, patu`kuurma (patukott); last hoia˽ku `hińge (väga), a raputa ku `uibot Se; ku ińemin kuolõss, sõss jeng lätt muidõ `jeńgi munu Lei; kolʔ `päivä vahḱ hińg havva man; [surnust rääkides öeld alati enne või pärast nime] hing jumala `peŕrä; hüä hing lätt `taivalõ; luuʔ koolõsõʔ, a hińg koolõ‿iʔ; [hingedeajal] pallõldass `hińgi iist jumalalõ Lut; hinge mäletama ~ pärima ~ ülendama (õigeusu kombe järgi) surnut mälestama ja õnnistama `tarvis `lassa oppetajal `surne `enge ülendä Vai; jumal ülendagu tä `inge ning alandagu tä pattu Khk; inge ülendus (surnu mälestuspalve kirikus) Pal; jumal ülentegu esi temä `enge Hls; `keŕksänt peränd [surnu] eńge jumalale; `ütle jumala peräld miu suguvõsa eńg, ülendä suguvõsa `eńge, siss jääp pilli`puhkmine vakka [kõrvas]; ku kõru aap `pilli, siss ülendädäss surnu `eńge Nõo; seh no sullõ seo, siss sa ülendät ka ta `heńge (öeld päranduse jagamisel) Rõu; kas kadonu hing ärʔ om peritüʔ (surnu nimi kirikus teatatud); hinge perimine ~ peritsemine (2–3 kuud pärast matust) Plv; `hińgi mälehtedäss; kuvvõ nädäle `aigo `ku̬u̬ĺja umadseʔ õks `andva˽määnest `ku̬u̬ĺja `kraame määńtselle läsile naisilõ `hińge üleńdädä ja sandõlõ andass jah; [ema] pääle kerigo ao lõiḱ muna neläst`kümnest raasakõsõst ja jagi sandõlõ puja `hinge mälehtädäʔ; jumalõ peri hińg täl, timä om `ku̬u̬luʔ Se
6. fig (millestki kesksest või olulisest) a. (inimesele elutähtsast) See asi keis mul otse ööda, oort iŋŋepöhast läbi Kaa; [palderjani] Juurel on nii vahe erk ais et käib oort iŋŋest läbi Pöi; nüid viśt lää eńg laiali, kõtt om tühi; [lapsel] `väikest viga midägi om, sõss rü̬ü̬ḱ nindagu eńg laiali Krk; eńg nii tühi, et vahi `persest `siśse, am̀ba paestava (söömata inimesest) Ran; hińgega `kauplõmma (liigkasu võtma) Se; hinge alla ~ ette ~ sisse, hingele panema ~ võtma jne; hinge all olema sööma; jooma ei oda (`viina) `hiŋŋe sise Kuu; `Viskas kõik kalad `inge `alle Lüg; Küll sel õli juba asunik `inge all Jõh; ta‿b vöta [toidu]raasustkid iŋŋele Khk; Ma pole `meskid iŋŋe ligi vötnd Mus; Pane see (õlu, viin) oort iŋŋe `alla Pöi; ei tä võta mette `miskid `asja inge ette Mar; muud `asja mette [raasugi] `toitu enge ette ei taha Tõs; Miul ei lää si̬i̬ sü̬ü̬k eńge `sisse ka mitte Hls; lassi `piimä ja karbi võid ma oma enge `sissi ei võta; miu eńg es võta tat (vastumeelset toitu) `vastu Krk; `aige ei maedsa, ei võta eńge `siśsegi midägi Ran; Heedä hinge ala (öeld viinajoomisel) Räp; hinge seest sööma ~ võtma kiusama, tüütama Vana`eide `lorbutamine süöb `iŋŋe siest Kuu; Noored söid vanadel inge seest εε Emm; sa võtad mo inge seest `vällä `eese riioga Mar b. eksistentsiks oluline nähtus, tegevus jm Pajud kasuvad `seikste nögude vesiste maade peel - - Vesi on ikka paju ing Kaa; (lõng) oo mõnest kohast nii peenike, et põle `ingegi sees Mar; küll aga `ketrab peenikse [lõnga]. ära ikki `enge `väĺla võta Hää; mehil o nagu ing, tubak ja viin Kod; obone oli minu ing kohe. taĺlitasin ala neid Plt c. korrasolek; töökorda panek; tegutsemishoog Eit saa ega saa `tüöle `hinge sise Kuu; tuuligul on ing `välja minemas (laguneb); p‿saa piibule `inge `sisse (tõmbama); ma‿b saa obusele `inge `sisse (korralikult tööle või sõitma); p‿saa rakule `inge `sisse (korralikult valmis tehtud) Khk; torupill `mud‿kui `üidis, ma `tõmmasi tale ikke koa `inge `sisse küll Aud; ta ei saand `kangalle `inge `sisse (ei osanud kududa) VMr; Tuulikuid põle vist rohkem kui veel kahel on ing sees Trm; Mina `esti ei osand [võid] tehä, siis isä lõi inge `sisse. Temä osas nii `järsku üles-`alla `lüiä männäga, siis ku̬u̬r võttis kohe inge `sisse ja läks ruttu kokku KJn; tulel om eńg `vällä lännu, ärä `kistunu; puhass engege tuli `palli ümmer (lõi kõvasti välku) Krk
7. fig (viletsast või põdurast olendist) a. (väga kõhnast või viletsast olendist) `eŋŋe ei vie `kiegi (normiks ei võeta kõhna siga) Lüg; muku sai si̬i̬ ing ärä räesätud (lahjana tapetud); nägid et, muku ińg (väga lahja) õli sul talleke, tagasi tuada Kod; mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen; Kadri om ka nõnda är kadun (kõhnaks jäänud), et paĺlass eng vi̬i̬l Krk; Niguʔ hingetsänk (pikk ja kõhn inimene) Vas b. (väga vaesest või tühisest inimesest) `Andas `krundi ära - - Pärast vahi et omal ing `paelaga `kaelas IisR; taal pole muud kut türa ning tühi ing Khk; Sool pole muud kui süda, saba ja soe ing Rei; se mees põle muud kui tühi ing ja türä taga Juu; mes suss tappa! tühi ing, suala tüńn ja vana pindsakutükk Kod; kehväl ike [muud ei ole] ku ihu ja eńg Hls; vana inimesel ei ole mitte ku midägi, `paĺlald ihu ja eńg Puh; nii jumalõpaĺlass, tel ei olõ mitte medägi muud ku hing ja `hammõ rüpp Har; Esiʔ um hińg nööriga kaalan, a˽`tõisi um virk nägemä Rõu; hing langagaʔ kaalah (täiesti vaene) Vas; Ei olõ muud ku titt ja hing Räp; täl mudgu paĺass hińg; hińg om śeeh, silmä pääh, muud olõ õi täl midägi Se c. (kehva tervisega; väga haige, suremas) Omal ing `uule tukkames, aga viel `vannub `kurja Kuu; veda juo kolm samu `henge `niidiga taga ja ka veel `uhke ike VNg; sene eng on `justku `niidi `õtsas Lüg; nii vilets, mis ing löŋŋaga `kaelas; `umbest ing on `kontide vahel veel, nii `otsas `aige Khk; kõik peab `jääma maha kui ing o keele peal Muh; Ing niidiga `kaelas, sitaauk nööriga `seĺgas Han; ing piiksub vel `kontide vahel, see sureb varsi; mis sa teed ing ja elad (viletsa tervisega) Vän; Eng niidiga ~ `viltse lõngaga `kaelas ~ eng minekul Hää; kakestab üksinda `paĺke `tõsta nõnda et ing lõngaga kaalas Saa; ing `niiti pidi sies; ing paelaga `kaelas Kad; ing ripub niidi õtsas Iis; kõńd tõine, juśt ku eng oless londige kaalan ollu ~ londige näpu otsan; mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen; nõnda `aige ja ärä lõppenu, eng liigub kurja luude vahel vi̬i̬l; si̬i̬ kuri eng paĺt keele perä pääl vi̬i̬l Krk; eńg om täl niidiga kaalan, aga muku eläb; mes mä elä, eńg om `persega `riibu, `mõtli et ma ärä koole Nõo; Esiʔ um hińg niidiga jo˽kaalan, a udi vi̬i̬l tü̬ü̬d tetäʔ Rõu; hińg nööräga kaalah Plv; hinge heitma surema minu `sõprad on kõik juo `enge `eitaned Lüg; Eile omiku `eitis iŋŋe ää Pöi; lehm raband `jalga ja eitnd `inge LNg; tema tuld tüölt kojo ja eit `inge Kad; `tuńdi kaks on `aega kui eit́ `inge Kod; eits `enge Hls; tõist last kabelin `matse, tõene kotun `eitse eńge Nõo; [hobune] hiit́ hinge sial är, `pillu `maahha; `hirmu ar, õt `tahtse hińge `väĺlä `heitäʔ Se; hinge vaakuma 1. pikalt põdema; suremas olema Õli juba `inge `vaakumas, aga ärä `püäräs (sai terveks) Jõh; [inimene, loom] vaagub eese `inge, ei tä sure ega elä Mar; Lehm sõi vist `naelu `sisse, nüid vaagub `inge Han; si̬i̬ one juba `inge `vuakman Kod; ammu joba vaagup `enge Krk; vana pernańe `vaakse `eńge San; 2. u majanduslikult alla käima Mõni kolloo·ś vaagub kua `inge Han; hinge (välja) viskama surema, kärvama kuer `viskas `enge `vällä Lüg; enge juba `väĺla `viskanu Hää; üks nuare ärrä (oiniktall) one ärä inge visanud Kod; kevädi pidi kaśs inge `väĺlä `viskama KJn; [laadal hobune] iluss ku lihamägi, ku kodu saave, `viskab enge Krk d. (väsimusest; suurest pingutusest) eng oli kohe `kontide vahel `ninda `niidin `eina ärä VNg; Kas vai rukki`leikuss, päiv palav, ing `ambas, oi küll sai `auvet; Sai `tulla `ommiku `mõisast `reielt, ing niidiga `kaulas, ei `sõisand jalal Lüg; `juokseb `ninda et eng `ambas Jõh; `Juoksime `nindat `irmus, ing oli `paelaga `kaelas IisR; `lintsi nenda mis ihu ing kisendas sees Khk; karjob ühnä inge põhast (kõigest jõust) ja röögib Mar; Kus poiss lidus lõõtsutades, vata et eng paelaga `kaelas; Ing niidiga kaelas, ingeldab - - nägu tü̬ü̬ `raske või joosuga tuleb Hää; kui kiire töö - - siis tehasse nii et ing `ambus Lai; et hing armas sees kõigest jõust siis ta `panni naa `lingama et ing armas sihes Muh; Joose naa‿t ing armas sees Lih; Suure `tü̬ü̬ga `tõmma nii et eng armas si̬i̬s Hää
8. (surnu) vaim a. vaimolend, kummitus sedä (kuusikut) `kartas `enne igä mies nagu `enge Lüg; Kui `inged tulevad (hingedeajal)`riega, siis tuleb pikk ja külm kevade, kui `vankriga, siis soe ja varane kevade Jõh; `ingede pää oli `talve olnd, siis oli `pandud `ingedele pudru Khk; neli nädält sedä `enge `aiga om. võet `engi `vastu; pimme udsu, sõss enge tulev `taevast; enge tuleku päeväl olli viit `süvvä engedel ja mineku päeväl kah. enge saadeti ärä, tapeti siis üits lu̬u̬m, kas kana või; ma oodi tat (teda) ku `enge, es tule‿s tule Krk; keedetu `paksu jahu `putru, `pantu või `siĺmä, siss `viidu tareotsa pääle `engile `süvvä Puh; eńge siss teǵevät toda `ilma alvass – ku na ulguva Kam; pulkšti (kella) katõ`teiš́šüme `aigu `üöse jengeʔ `ḱäülese maa päl, t́egeva taad ež́ tü̬ü̬d, mia t́ekki jelleden Lei; hingeʔ lastass `täämbä (hingedepäeval) vallalõ puolõst üüst puolõni päväni Lut || hingedeaeg Mihkle päeväst üits nädäl `eńgi, eńgist nädal märti Trv b. vaimuks maskeeritud inimene (hingedeajal) ku ma nu̬u̬r oli, siss ma käüsi ka engen. enge käüsiv vagaviisi - - mõnel olli piĺl man, mäńgs kannelt - - `laulsiv iki: enge omma siiä saanu. `antke `engil ańnakiida, `antke `engil kanaliha, `katske karaskiida. kui ei ole aniliha, siss `antke `engil sia `ändä; `võtsiv `enge aja `algusen, üits kolm `õhtud käüsiv - - mõni pańd kirmi suu ette. `ütliv iki: lääme nüüd enges; enge es tandsi, käüsiv üte mant tõise manu, [tahtsid] iki: käkki, karaskid ja liha Pst
9. elusolend a. inimene või loom, hingeline Üks väsümädü ing tämä oli; iga ing toi kolm-neli `tündri `silku `kaasa `palgaks [kalapüügilt Soomes] Kuu; küll on mones `vallas pali `vaisi `engesi Vai; mis sa `piinad `ilma `süüta `inge Khk; `Mihklipää `laupa `öhta siis karjased `otsisid ja ajasid veel `viimpse kui looma iŋŋe metsast koju Krj; Piikund ing (väsinud, nälginud, poolhaige inimene) Pöi; Mis teised ütlest seda ta tegi - - oli üks saamata ing Emm; oo sool `põrsa ing maeas, põle sool `nälga `karta Mar; Või säl sõjas neid `engi vähe `otsa saab Hää; kõik viimane kui ing (inimene) oli kadund Juu; siis käind külas `õmblemas kus põle mieste `ingegi old JMd; `ükski ing ei tiand aimata VMr; minä tulin kõege `enne. `tõisi ei õle mitte `inge Kod; miul ei ole elävet `enge kodun; üit́s `eńgig ei liigu (väga vaikne) Krk; ma ole õnnetu eńg, ei ole omakest Hel; turbavva, kammar om pääle kasunu, ku pääle läät olet kadunu eńg Nõo; ta oĺl siss ärä lännüʔ kotust ilma hinge `ti̬i̬dmäldä Har; ka taal hingel (joodikul) püsü üi midägi; kotoh olõ õi ütte jumalõ `hingegiʔ Se; meele (meile) katõlõ hingele saa viländ Lut || (hrl kiriku- või usklike terminoloogias) `Nõrkend ing (vähese aruga) Lüg; ära kadund (patune) ing Jäm; üks ära valitsedud ing Emm; ärgand inged, kis akkavad jumalad paluma Los; äratud inged Plt; patanõ ińg Krl; nu̬u̬ omma kõiḱ `õnsa hingeʔ, kiä `taivadõ saavaʔ Har; riš́tit (j)eńg Lei b arvestusühik (elusolendite, hrl inimeste loendamisel, maajagamisel, maksude määramisel) `eŋŋede vili õli sääl (magasiaidas), mehe`eŋŋe pääld õli juo ikke kuli rukkid `sisse `kasvand Lüg; kui `palju neid inimese `ingesi teil on? viis `inge peret Vai; `veisid viis `inge `lautas Khk; `kirkonna iŋŋed (kihelkonna inimesed) Jäm; vallamaks oo viis sada iŋŋe pealt Muh; meite kihelkonnas kolmsada `inge Emm; `ingede kirjudus (rahvaloendus) Rei; kolmteist `ingsid kano Mar; kas ingete järele on neid (koolilapsi) pailu Var; No `metmes `enges (mitu) sul‿s neid (sigu) on Tõs; metu `lamma `inge sa ületalve jätad Aud; kodu `kasvasin, oli `kümme `inge pere JJn; vallan eläb kolmtuhat `ińge; pere õli kaheksa `vaimu – `inge Kod; viie inge `pääle saab viis kilu `suhkurt Vil; engede mass pannass engede `pääle Hls; meil iga `aasta piät vallavalitsuse kätte engede aru [viima], kui paĺlu `eńgi sul sel `aastal talun om Hel; egäl eńgel `olli viisteistkümme vakamaad. kutsuti Kääni eńge Nõo; inemiisi `loeti õks hinge `kaupa, eläjeid `loeti tossu `kaupa Har; suuŕ kruńt nelä hinge maa Se; nääd́e hinge pääle (nimele) Kra || fig `meskesed suured pühäd. kolm `inge (päeva) peräkuta Kod
10. inimese sisemine olemus a. sisemaailm; sisetunne, südametunnistus; teadmus Ei sen mihe inge uks `naljald irvagille lähe (ei avalda oma saladusi); `kuidagi on nie sügüsü `ehtud ka nii sügävälle igä `hinge vajund Kuu; sedä (maagilist rohtu) piab `andama `ninda et tämä eng ei tia Lüg; ing kiheles sihes (mingi mõte ei andnud rahu); oo sul midagi iŋŋe `teatavas Muh; Joudnd seda ingest (iial osanud) arvata Emm; Mo ing-vaim on sellest asjast küll `lahti Rei; mo emä ei võind [teda] inge all (üldse) näha Kir; Oleks ma engest või vaimust seda `täädnu; Mis ta eng ja vaim küll `mõtles, ku ta `seukse pääteu ära tegi Hää; jäta mu ing rahule, kuradi naakmańn Sim; õleks ma seda ingest tiand ~ õleks mu ing seda tiand Iis; ma ei saĺli teda inge `sisse (üldse mitte) Trm; ilma inge `tiädmätä saen äbi Kod; ta tahap rahu saia, et eńg ütel pu̬u̬l om; ma es või engest arvade, ega mõtest mõtelte, et miul `seante küläline tulli; miul es tule engest (sugugi) `mi̬i̬li Krk; miä es tiiä eńgestki Nõo; võit kõ̭nõlda nii paĺlö kui hing himostass Kan; ku˽hińg `haigõ om, siss om hingel halu; ma is tiiä tu̬u̬st aśjast medägi, mu˽hińg om tu̬u̬st vaga Har; Taal naa˽hińgeaasaʔ umma˽lõdvaʔ (kergeusklikust) Rõu; mi̬i̬śs tiiä äi˽hińgegagiʔ, mia naańõ tah kammandass Vas; sul inäp `hińge ka olõ‿i seeh, ar olt uma hińge `andnuʔ, õt hooli‿i tõisist sukugiʔ; kost saʔ mu hinge `sisse tiiät; sa kui `hińge kaalut (usutled), sa usu‿i tõist; proosta kõ̭nõlõss perämätsest hingest kõ̭õ̭ `vällä Se b. (meelepahast, vihastamisest) täis `iŋŋega (vihasena) Hlj; ing täis sappi Lüg; siis olid mehed `inge täis teise `pεεle; tegi mo iŋŋe nii täis Khk; Mees aes selged möga suust välja ja siis mool ing kerkis Emm; aga mo ing `kerkis sees Mar; aga mo ing oo täis ta `peale Mär; Vaname ing karand täis Kei; mis ei `meeldi, si̬i̬ aab üsna ińge täis Pal; eńg saa ~ lää täis Trv; eńg läits täis, vihast Ran; [tal] Karaśs hińg `hirmsahe viha täüś Rõu; timäl siss lät́s jo hińg `väega tävvess Vas; hinge all 1. enda teada; südametunnistusel tämä piab oma `tieda, piäb oma `eŋŋe all sedä `asja Lüg; eńge all mul ei ole saladust Ran; 2. varuks, omanduses olõ õi `tingä hinge all Vas; ar˽kõ̭õ̭ and mis hinge all om õnõ Se; hinge peal(e) ~ pealt 1. enda teada; mureks; südametunnistusel(e), -tunnistuselt `Räegi ära `inge pialt, läheb `kergemast IisR; see‿b jöva midagid oma iŋŋe pεεl pidada; komveki kot́t kipitses taal iŋŋe pεεl Khk; (tema surm) läks teise inge `peale Mar; sel on inge peal pakil kedagi Jür; kiḱk na kõnelev mul ärä enge päält puha Krk; mia ei naka enämb vanan `endä eńge pääle `võĺtsma Nõo; `jäie esi `haigõss - - mul oĺl siss pu̬u̬ĺ [kudumata] sukka hinge pääl Har; timä ar tuńnistass kõ̭õ̭ uma eho-hinge päält Se; 2. varuks, omanduses mul ei oole `sentigi enge pääl Krk; hinge peale käima süüdistama; kiusama; vihale ärritama käib `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj; tä köib mo inge piäle, `kiusab mind Tõs; si̬i̬ käup miul periss enge pääl, ku tõine miut `sõimass Krk; hinge `pääle `käümä (süüdistama) Vas; hinge taga ~ taha ~ tagant 1. enda teada; südametunnistusel(e), -tunnistuselt Minu enge taga `seukest `aśsa ei ole, et ma `vargil läheks Hää; see asi kipitäs `piäle inge taga Juu; no pajata `välja mis sul inge taga on Kad; ei olõ midägi hinge takah (südame pääl) Vas; 2. varuks, omanduses(t) Pole `iŋŋe taga punast `krossigi; `Viimase kobikani `ansin `iŋŋe tagant `väljä Kuu; killel pole `miigid sugust iŋŋe taga, selle kääst pole `maksusid ka vötta Khk; mitte vilja ega toidu ivakest põle enam inge taga Mär; viimane `kopkas inge taga Kos; nad norisid viimase peńni inge tagant `väĺla Sim; tämäl ei õle inge taga `seńti raha, ei tükki `leibä Kod; [ta] Annass või eńge tagat ärä Trv; eńge taga ta ei piä `endäl, nii `elde Ran; `Väega˽`helde `käegaʔ, tiä `andsõ kas vai viimädse hińge takast ärʔ Urv; mul ei olõ mitte medägi hinge takan süüäʔ Har; Jätä‿iʔ hinge taadõge (mangub kõik kätte) Räp
11. iseloom; tugev tahe; visadus on sel ka `inge seda `valmis teha Hlj; `valju `eŋŋega obone Lüg; Ise pisike, aga ing on ikka nii suur (väikesest ja väga tigedast koerast) Mus; ergu engega, see‿i seesa pudelis ka vakka Aud; Ma oma enge ja vaimu poolest ju ti̬i̬ks, aga ma‿i saa Hää; si̬i̬ om üit́s ää engege inimene, eläve vaimuge Krk; väegä visa eńgega, ei jätä enne `järgi, kui ärä om tettu; siss ollit nu̬u̬r, eläv eńg seen Ran; taa (viin) võtt iho`tervüse ni hińge rikk Vas; hingele (südamelt) om hüä ineminõ; pehme˽ki̬i̬ĺ pett, hää hińg and Se; elust ~ ihust (ja) ~ hingest, hingest südamest, hingega, ihu (ja) hingega, ihul(t) hingel(t) jne kõigest väest; innukalt, agaralt Ei ole parada `meeste `korval `soudajes, ku pead elust hingest igä `tembama Kuu; ühe tüö `küljes ole ihu ja `eŋŋega, et sais `valmis VNg; tegi kõhe tüöd ihu `eŋŋe puold Lüg; `jooskes keigest iŋŋest äga äi äs jöva Khk; `Mõisnikkude `vastu ta oli kõigest iŋŋest Pöi; seda õlut `aetse õte iŋŋega takka Muh; on aśsa `juures ihu ja ingega, süle ja seĺlaga Tor; tämä tast iho ingegä mennä; mina saen `vandu iho-enge pualess (kõvasti vanduda) Kod; tegi kõigest ihust ja ingest ~ ihu ja ingega Lai; ta on ihul-ingel sääl `juures KJn; ihuld engeld püünäb tüdrukut; ma avitess kige ihu ja hingege tedä Trv; ta püünäp nindagu ihust ja engest; sellel ma os lännu, ihul engel (meeleldi) Krk; püis kogu eńgest, aga es jõvva; me nüpeldäme kõegest ihust ja eńgest ärräle `jäŕgi Ran; temä ois Juhani poole kõ̭ige ihu ja eńgega Nõo; ma‿less ihust ja eńgest tullu sinnu `kaema Rõn; `tahtsõ ka perremihe pojalõ [naiseks saada], teḱk tu̬u̬d tü̬ü̬d `vaesõkõnõ kõ̭gõ ihu-hingega Har; timä `väega taht, umast ehost-hingest; kõ̭õ̭st hingest-`süämest `väega himostass; tü̬ü̬d tege hingest ni `süämest; hingest `süämest tä ikk `väega Se | timä perämätse hingega vi̬i̬l haard tetäʔ vai püüdäʔ, perämätsest hingest haard tetäʔ Se
12. midagi väikest või õhukest, kübe, raas; (eitavas lauses) sugugi, üldse mitte `naarid `kasvasid nönda suured, mineva sui‿s saa mette `inge ka; pole söö `ingesid `liitis Khk; Tedremadar on `söuke pisike peenike rohu ing; Nee mõned männi ja kase iŋŋed mis seal (rabas) on nee‿b kasu puuks koa Pöi; ei taha teisega `reaki, mitte iŋŋe sõna‿p lausu Muh; suhkurt andass väga inge`ohtu (vähe) Kir; sa `tohtind `ingegi ütelda Vig; nied ühed enged (ühed ainsad) tal olidki, uiõd ljõnna `riided Khn; akkasin `vaatama kas on pluomi `inge peal ka Ris; ei õle `üste sõrmusse `inge minu majan; minä ei õle ühelegi `inge `annud (kõnelnud), aga jutt oo väĺjän Kod; nagu rida läks [puravikke] - - aga nüid, mitte üks ing Äks; nii lambi laasi ei pia mitti `enge (purunevad kergesti) Krk || (võrdlustes) Nii peeniksed naelad just kut iŋŋed Pöi; Minu [kedratud] lõng `oĺli ikki peenike ku ing Hää; [peenike koelõng] nagu üks ing `sisse kududa HJn; sõgelased on ühed ullud – üsku ing ise, pienike Sim; mõni kirp nagu ińg. tiĺlokene nõnnagu ińg Kod; lõng on peenikene nii ku üks ing Ksi
13. ujupõis kala ing. `niisuke ele rakk kala kohus VNg; kala iŋŋeks kutsutess `säinasel keige `rohkem. iŋŋed kahe jätkuga; Kui kala puhastad ning kala ing viŋŋub, siis saab kala veel Khk; avi ing käib `mööda seĺg`roodo; torsal on suur petk hing sees. `leika peege `katki, hing toleb `välja Phl; kala ing, mis selgroo `külges on Rid
14. (hüüatustes) a. (retoorilistes hüüatustes või küsimustes) appud `piimä ja `suolast `kammilast `korva ja, `leibä ja, mes sa viel ing `nouad Kuu; kus sa eng lähäd. õled mul näppis Lüg; No mis‿sa ing oleks `kostand, kut äkist oleks immu tulnd ületsitpidi `minna Ans; Kus ta `vaene ing `sõukse ilmaga lihab Pöi; kus `silda põle, `sinna ikke pannasse jalabud `piale. kuda sa ing ikke üle saad Kad; oh ing alassa küll, si̬i̬ mi̬i̬s on ukan Kod; kohe sa eńg lääd Trv; oi armassińg, na˽saluvõ valusdõ San; Vanast ummõldi, mõtlõ˽hing kõ̭iḱ `käegaʔ Urv; Kui sa˽kulla hińg pant toolõ tiĺlu latsõkõsõlõ˽`kahrõ `rõiva `ümbre Rõu; no mis sa, hińg, `mõtlõt ka, õt nii tiit Se || (viinajoomisel) Hing alt, uputus tuleb Trm; Hińg hoiaʔ, huputuss tulõ Räp b. (kirumis- või sõimusõnana) `saadana ing, elu on jo `sellest `saate täis tema `pääle Hlj; Ah sa katkend ing; Oh sa arg ing, või pole `julgend `ööse `surnuaja juurest läbi `tulla; Poiss kuri ing `toetas tagant `aknast ennast `sisse Pöi; oh sa `põrgu ing Tõs; kurat su iŋŋe `sisse JõeK; katsu et sa va `prohvuse ing siit minema suad JMd; oh sa `saadlase eńg Ran; `ossa koradi eńg, kos‿sa lähät Nõo; oh sa kuradi `saadani iho hing, `ütless muni kiä `hirmsahe vannuss Plv; kurat, vehmer lät́s `kat́ski, ah sa hing Se
15. Vähis`iŋŋes (hingpakkis) ruttasin kogu tie Kuu; mes sa õled siäl masina all? surma ing (surmale määratud) Kod
hinkuma `inkuma, `ingu- R(h- Kuu; -ie Lüg), (ta) ingub eP(-o-; e- Mar; `inkma Tõs KJn; iŋŋub Pha); `inguma, (ta) ingub Vig Sim Lai Pil, `i- Jõh Kse, `iŋŋub Lüg(-ie); (nad) inguve Hel
1. (loomast) a. kurjalt või kiljuvalt hirnuma (ja tagant üles lööma) obune `ammustab teist ehk lööb jalaga, siis `ingub ise seal `juures Hlj; `ingub kui tämä (mära) täkku tahab `saada; obone ka `ingub `vasta kui lüöd `piitsaga Lüg; obu ingub vahel, ep taha künda mette Khk; täkk ingub, kui ta määra `juure lähäb Jaa; obused `inkuvad, panavad `persed `vastamisi, `jalgadega `raiuvad Pöi; kui näd `vastamesi saavad `võerad obosed siis `enkovad naa et Mar; [hobune] ingub kohe, `jalga tõstab ja ingub iest koa, sie o tige obune JõeK; täkutsälud `ästi inguvad Kad; Peru obune viskab kõhe saba, mõni ingub, aga mõni ei ingu Trm Vrd hinkima b. indleva lehma juurde minnes eriliselt häälitsema (pull) KuuK
2. (inimesest) a. (kiuslikult) virisema; tihkuma; nutust luksuma – Lüg Sa Muh spor L, Hag Sim Pil `Istus `nurgas maas ja `inkus nutta; `Enne `itkemist ei tule ääl `välla, sis `ingub Lüg; [lapsele] mis‿sa muidu ingud. mis `inkumine see olga; laps ingub ning ekib taga [pärast nuttu] Khk; ingub veel tüki `aega `järge (pärast nuttu) Krj; laps iŋŋub ning törgub Pha; mis‿sa ingud, nutu `moodi `seatad Tõs; laps ingub ja nuudsub Hää Vrd hinkima b. inetult ja palju naerma, kiljuma Iga plikka ikke `enne `ingub `vasta `poisile; kui `poisid akkavad taga ajama, sis [tüdruk] `ingub ja `viskab pääd kahele `puole Lüg; ää ingu, mis‿sa inimese luom ommetigi ingud Sim c. vastu ajama, tõrkuma ühekorra naene akkas `inkuma, `painaja es soa ta `peale ja Muh; tä engob ikke `vasto, [ei] lähä mette Mar; mis sa ingud, `öetse lapse `kohta kis tõrgub Tõs; kui sunnid ei taha `minna, ingub `vasta Kad; sie `inkus (rääkis) `vasta ei tahnd `tulla Iis
jaksu, jaksus, jaksusse jaksu(sse) [panema]; jaksus [olema] võrguainade valesti ühendamine (eelmise võrgu ülemine pael seotakse järgmise võrgu alumise paela külge) – Kuu Hlj Valada sa poiss et vade `ainu `jaksusse ei pane; Harver̀gu `ainad `jääned `jaksu, nüd o `lasses `oite hädä Kuu || fig pahuksisse [minema]; pahuksis [olema] Nie on `sengä `jaksus, `sendä ei `räägi `toine `toisega; Mei `saimme vähä `jaksu Kuu
jalgu|ots = jaluts `vuodi `jalgu`otsi oli sidävisi `vastu `küögi vahe`seinä Kuu; pihlap̀u puust kalapahla pani `u̬u̬di `jalgu`otsa `püsti [painaja vastu] Pha; Kanad olid `talve toas, asema `jalgu`otsis käisid munel Pöi; `jalguot́si puole `sinna `kuut́i siis paaŕ `triipu [tekile] KuuK
jalus1 jalu|s g -se Sa(ill jaluksi Ans) Käi Mär Vän Tor Juu Plt Vil, -sse Mär; jalu|ss g -sse KJn Hel, -ssõ Vas Räp, -se Hls, -sõ V, -ssa Vil; pl jalossed Vig; jälus g -e Pöi Emm Rei
1. sadula jalaraud saduli jalused Khk; ta `pistis jala jalussesse Mär; jalussa `ü̬ü̬ksed oĺlid oma `koetud Vil; sadula jalusõ omma˽`korgõn, naid om vaia pikembäde `laskõʔ Har Vrd jala|raud, jalg|raud, jalus(e)|raud, jalusti
2. (nöörist) aas, silmus a. obu pannakse jaluksi (st pea seotakse nööriga esimese jala külge) Ans; kui obusel `painaja peel keind oli, siis oli palmidud obuse laka `sisse jalused; `ekli vigati puul on ka jalus; [naha kraapimise] koogul oli aas ~ jalus; Köiele tehakse ajutine jalus, millesse astudes hea selpu tagumist otsa alla tõmmata Khk; vörgu jälused Rei b. üks purju nurk `üita purju jälus Emm
3. silmusekujuline käepide vikahti jaluss oĺl toomõst vai paiost painutõt; mul um mitu jalusõga vikahtit; ku niidät, siss jalussõst hoiat kińniʔ; panõ vikatile jaluss mano Vas || püśsi jalus (püssipäästiku kaitseraud) – Vil
4. voki jalus (voki ?tallalaud) – Plt
5. kannus sõamehel omma naa takah ravvaʔ `kundsõ man, nu üldäs jalusõʔ ~ kannusõʔ Se
6. van endisaegne mõõtühik kalade tükiviisi müümisel enne osteti jaluse `kaupa kalu. jalus kalu `oĺli viiskümmend tükki Tor
jumala|sõna piibel, vaimulik kirjandus; palve-, pühakirjasõnad; palvetund, jumalateenistus tanu õli jumala sõnaga pähe `pandud. sedä ei `tõhtind `puutuda; `käisima iga kuu jumala sõnal Lüg; [preester] tegi `jutlust `kantslis jumala sõna loeb ja palub `rahva ees Pöi; jumalasöna öppetus Ris; kui jumala sõna soab üle käind, eks siis ole naene käe Juu; kui soad jumalasõna lugeda siis kaub [painaja] ää Kad; jumalasõna raamat Plt; loe tal issämeiek `pääle, sõss om jumale sõna üle käünü, sõss ei saa kuri änäp võimust Krk; miiʔ majan liigutõdass vi̬i̬ĺ õks jumalõ sõnna, vai `harva mõ̭ni`kõrtki, a˽muial ele ma `konhki `kuuldanu Har; Asi om nii hull, et ei avida jutt egaʔ jumala sõna Vas Vrd jumalasana
juurene `juure|ne g -se Ris; g juurese Kod; juurõ| g -dsõ Vas
1. rohkete juurtega nisuke `kange `juurene rohi, suured pikad `juured maa sies Ris
2. juur(t)est valmistatud – Vas
Vrd juurine
3. leivajuuretisega koos [painaja puhul] lüädä `lu̬u̬ma leeväjuurese vitsaga Kod
jõmisema jõmi|sema, -seda Kse Var Kad Kod Plt Nõo, -sõmõ San, -sõmma, -staʔ Räp; jömisema Kaa tumedalt kõmisema, kumisema; sumisema; tasa rääkima karu nuusutab, vääb `aisu. siis akkas jõmisema Var; [painaja] iga `üösse käind teist `tallamas. kui akkas jõmisema, `tõmmasin kolm `korda teisele Kad; kuiv mua jõmiseb `vassa nagu kerik kajab; piä vuhiseb ja jõmiseb ja jõriseb alate; mesiläsed jõmiseväd õõnap̀ite ümmer Kod; ei˽kuulõ˽`täämbä ämp `põmmõ `lastõv, muidu naa˽päävä˽`lasti ku˽maa jõmisi San; olguʔ pääle et kuuĺmeistre klassih, `sõ̭ski om jõmisemist kuulda Räp Vrd jamisema
jõõger1 jõõger g -i Puh; `jõõg|õr g -ri Khn, jõõgõŕ Se
1. jõhker ta om üits jõõger inimene Puh; jõõgõŕ, kõva ińemine, s‿annaʔ `perrä Se
2. väga vallatu, ulakas Panad nagu `jõõgri pari (rahututest lehmadest) Khn
jää|saabas Jääsaapad ”puust padinad, tarvitatakse talvel noodapüügi ajal” – Muh
kaar1 kaar (-ŕ) g kaare eP(-oa-, -ua-) Trv Pst TMr San, Khn(koäŕ, kuär ) Kan Vas/`kaa-/, -i Saa VJg(`kaa-) Äks Kõp eL(`kaa- Trv Lei), g -u Trm(pl `kaa-) Kod/kua-/ Lai Plt, `kaare R(n `kaare RId); kaare g `kaare Jäm AnsKhk Phl Iis, `kaarde VMr; n, g kaare Hi HMd Ann Kad VJg Sim Iis; kaares g `kaare Ans
1. kumer või kaarjas moodustis nua laiva `kaared `taevas. kuulutavad ilma `aega ede; `taevas on vahel pilved kut oleks kaared olad Khk; pilvekaared, seuksed sured laeva `moodi Kaa; mis sa `peaksid sii lölletama, tule koar keib ahju suust `välja Jaa; Olid noa laeva otsad sinised tuli `vihma, oli aga nõnda `pooles kaares ja pole sina sihes olnd siis oli kena vaikne aeg Pöi; kana oo ropp eläjäs, kos ta oo kohe suur seta kaar järel Mar; Kui valged pilve viirud taeva peal on, nii kui eina kaared, vana rahvad nimetavad neid tuule kaared, siis peab tuult tulema Ris; `vahtsõ kuu kaaŕ om õdagult ja˽vanakuu kaaŕ om hommugult; vana kuu kaariga panda˽`kartohliʔ; vana kuu kaaŕ om kõ̭kkõ kuivõmb aig (siis haav paraneb kergesti) Har; keeruda no hää paks kaaŕ [leiba] Plv || taevakaar `päike läks juba üle kaare, `päike akkab maha minema Pha || ratas, rattapöid, vankriratas `kaaril is olõ `rauda, sõ̭ss pońdi pu̬u̬ leiš́ti [rattavitsa asemele]; staŕgile (toonekurele) `pontass kaaŕ [pesa aluseks] Lei k a a r e s ringi, kaarega käi sial rähmustikus `rińgi ei tia kui suures kaares, aga ei saa `kuśkilt läbi Lai; `sõuti pu̬u̬l kaarin `ankru manu tagasi Ran || fig Sööb nõnda, et suu kahes kaares Jäm; (kiiresti töötamisest) see tömmab `mitmes `kaares Mus
2. ehituskonstruktsioon (ahjul, sillal, väraval jne) (kõrtsi uksel) üks kuaru õts on piida küljen, tõene tala küĺjen ( ja kaare teises otsas rippus raskus, mis ukse sulges) Kod; mõnel `olli kaar sääl ahju suu pääl, noh kivedest tettu kaar, mõnel käis üle ahju otsa - - tuhkaud `olli kaari all Nõo; ahjul `oĺli kaar i̬i̬n Kam; ku ahju suust tuli tule, siss lätt üles kaari ala Ote; ahokaaŕ om õigõʔ hullustõʔ ärʔ `nõitunu Kan; silla kaariʔ, kes `silda üleväh pidävä Se
3. mitmesuguste esemete kaarjad või kumerad osad a. laeva- või paadi ribi `kahte`kümmend kaard lähäb `paadi jauks Jõe; `Lihtsamb neid `taivudettud `kaari oli `panna, ei `uolind neid `sauma järel sobitada `nindagu `raiutud `kaarije `kerral; `taivutettud `kaartega - - paat `notkus kohe ettei old ige nii `kindel kui nüd ige sie peris `kasvand `kaardega, koverikku˛est `tehtud: kui uut `paati `tehti, siis monele `pandi paar `taivudettud kaard ja siis igä vahe `pääle monesse `kohta igä `pandi neid tugevambi `oksa`kaari; `Kaare puu pidi `istuma tihejästi `vasta `paadi siess `puolist `lauda Kuu; `kaared olivad siis `männi puust ka `tehtu VNg; venel on `kaared sies Jõh; kaare persete (laeva kiilupoolne kaareots) pεεle pannatse `kaltsoni puu Mus; raiut, painudet, `mütmest tükist kaared; kaarde `ümber saab louad `pantud Emm; silmustega kaar, kui kaarel silmused sees, et vesi jooseks paadi `põhjas ühest kaarevahest `teise Rid; laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema; Tesseldä kuarõ perse (alumine keskosa) terä ljõbõdamaks Khn; kaare kabade jaoks jääb põhe kolm `toĺli paksuks; siis saab kaare asemed `väĺlä raiutud Tor; seinlaeval on pańnid, kordlaeval kaared Hää; igal kaarel on `ooburi auk sies, et vesi juosta saaks JõeK; künal on `kaarud sees, muidu ei seisa lauad koos Trm; nagu nuada`venned, ni̬i̬d‿o kuvve kuaruga Kod; kuuse ja pedäjä puust tetti kaarid, iki pind puust Ran; kuvvõ kaariga loodsik Räp; `vinnel omma˽`veiga suurõ˽kaariʔ ja `veiga paksostõ Se; k a a r e, -s kaaretatud paat on `kaares, kui `kaared on `küljes Jõe; aluksed olivatta juo `kaares; saab `kaare VNg Vrd kaaris1 b. korvi loogad, ribid keige ennem tulad `jälle pannad `muĺjude ning - - selle `järge `kaared `sisse `muĺjude Ans; räätsi kaarde vahele `pandi nidemed Krj; ma ole pannud veel kadaka kaared, ei pihasta ära mette Kse; Kaared olid pailu peenemad kui pannad Han; korvi kaared - - kaare otsad läksid põim`nurka Var; Sarapuu kepid korvi kuardõks kõegõ paramad Khn c. ree või vankri osa kui ree pöhi `valmis oli, siis `löödi nende pöhja `pulkade `peale, ree pakkude `kohta söhuksed pool köverad puud, nee `üiti ree koared Jaa; ratta kaar Kul; kaaŕ om si̬i̬ üless painutedu kotus [reejalasel] Ote d. kirstu iluliist kaariga kirst, kirstu kaaŕ `pańte `pääle Räp e. fig roided Olid iga kovad `kaared sul, et `kannadid pigistämise ärä Kuu; küĺje koared Muh
4. niiduesi; niitmisel eele mahajääv heina- või viljaviirg ein `sõisab mittu `päiva `kaares maas Lüg; `einä on `kaares maass Vai; vaadeti et pöle `niitija, kitsas kaar, ühe jala kaar Khk; kaar sai rehaga `ümber pöörtud, kaarutud Kär; Lage moa, `kerge rohi, mis seal viga `laia koart lasta on Pöi; nüid akkame `kaari laiale `lööma, muidu ta‿p kuiva kaare alt ää Muh; kahe jala kaar (vastandkaar) Rei; einä niidetässe kaare `viisi Mar; loog jäi kõik `kaarde maha, vihm tuli `piale ja tagus maa `sisse Mär; ei viisi `einä `niitä, mutku jätäb `kaari `võlga Vig; kaarde vahel ädales tõoseb enimi Kir; ta saand oma kaarega teiste järele `ühti Kse; `Meitel vili allõs `kuarõs muas Khn; `piened kaared tehaks et ta (hein) kuivab usinam Ris; `tarvis `kaaresi `lahti `lüia, paksud eenad Juu; ei saa puhast kaart, ein jääb `kasvama `alla JõeK; paks kaare, `kõrged `kaarded jäävad. siis ein jäi `kaardesse ja siis sai `kaarded `lahti `lüedud siis `kuivas ja siis sai kaarutada VMr; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelaga Sim; iga kaaru pial veeretati vili kokku `köksidesse Trm; kui paks ein oli, sai kaared `ümber tõmmata Pal; ein niideti `kaari maha Kõp; viĺla kaari pidit `õigi `niitme, muidu niidit pää maha; ta (niidetav vili) sadass maha `kaari Krk; looguss - - kogub `kaari, siss tuleb ain ütte unikude Ran; hain om kaarin ja kaarist palatass laḱka Har; no om vili kaarih́, vidäde kokko õ̭nnõ; kokko ḱäänt kaaŕ kui vikah́tiga käänät tagasi, saa suur kaaŕ Se; kaariʔ pääle palahhamese `käändäss `ümbre Lut || lina kaaŕ (põllule pleekimiseks laotatud linavarte rida) Se Vrd kaare1
5. ilmakaar; suund `parvetajad ikke igast `kaarest, `Narvast ja Lüg; tεε koes ilma `kaares ta niid on Khk; mae·lmal oo koa kaared. ne oo ned lõuna, põhi `õhtu ja omingu Mar; loodevesikaar (NW) Tõs; päe tõuseb ida kaarest Tor; tuul puhus `loode koare poolt Kos; põh́a kaarõʔ Vas
6. veekeeris ku keväjelt suurt `Koiva `mü̬ü̬dä sõidat parvõga, siss sõidat üte kaari alt tõsõ kaari alaʔ; konh pikä kaarialudsõ omma, säält om hää `sõitaʔ, konh omma äkilitse kaarialudsõ, säält om mõlaga nii tõmmada, et hamõ jääss `perse manu kińniʔ Har
kaatsad pl kaatsad g pl `kaatsade S(n kaats Jäm Khk Kär); pl kaa|dsaʔ, -tsaʔ, g pl, p `kaats|u V(g -o Plv Se, Rõu Räp); kaatsas g `kaatsa Vll, g pl kaatsaste Krj; `kaatsas Kuu, pl `kaatsad Kuu Hlj1. a. vanaaegsed linased või takused meeste (alus)püksid söber koorib söbra kaatsad Khk; meestel `ollid pisissed lühiksed püksid, vahel `üiti kaatsad Muh; too omad kaatsad ää Rei; ku poisi˽`sanna lät́siʔ, sõ̭ss küüsüti iks ”kas kaadsa˽`saiõʔ”; `kaatsu pääl `kańti `tõisi `pükse kah Rõu; kaadsaʔ oĺli˽vanast `paklatsõ˽pidämise ṕöksiʔ; i̬i̬h oĺl mulk, kaadsamulk Plv; kaadsa põrn; Aia otsah `kuivi mitu `paari `kaatsu Vas; mehe kaatsõl joba mito `paika pääl, küĺl käü viil mõ̭nõ ao Räp; kaadsaʔ omma `paklatsõʔ, a püḱsiʔ villadsõʔ. `paĺjidõ `kaatsugaʔ ju̬u̬sk majäst `vällä; sõbõ̭r tõõsõ sõbra kaadsa˽ku̬u̬ŕ; kaadsaʔ väriseseʔ kui haavaleh́t jalah (hirmu pärast) Se; kaadsaharotäüs [mõõduna]; alumadsõ kaadsaʔ; `peälmädse kaadsaʔ; `suikadsõʔ kaadsaʔ Lut || a lõdu hopõn, tuul um `jalguvaihhõn sääne rihm gu kat́s `sõrmõ laiuta, hannast kaadsuni Lut b. taimenimedes liitsõna järelkomponendina Ls armi-, kikka-, kuke-, härja|kaatsad; kure-, käo|kaats Vrd kaaded, kaltsad
2. püksisäär püksi kaatsad, kaks `kaatsa on; pölvist `saati lühised villpüksid, allid pitkad sukad ulatasid kaatsade `sisse, pailad pεεl Jäm || fig tule va veninud kaats (laisast inimesest) ka rutem Jäm
3. suirakorvikesed mesilase tagajalgadel mesilased toovad `kaatsu `sisse. mesilased vädavad `kaatsu Khk; kaatsad on nönda `rasked kui [mesilased] koju tulad Kär; mesilastel on kaatsad järel Pha
4. kanganiie osa [niie] silma poolel oo sõlm, reie poolel `sõlme ei ole. reie pooled `üiti kaatsad Muh
kaelas `kaelas Jõh IisR S(kailas Jäm Khk) L(-les Mär Hää; `kaõlõs Khn) Ha(-les Ris) , kaelas Kos HJn Amb ViK KLõ; a kaelas Tõs 1. a. adv kaela ümber, küljes `elmed on `kaelas Jäm; külvi painand see oli mehel `kaelas Kär; `piipreĺla pole `kaelas üht `kantud. nee olid `riide pial Pöi; sigadel oo raŋŋid `kaelas, kui pahurad oo, läbi aa köivad Muh; `elme rong `kaeles Mär; kodardega rahad olid `kaelas Vig; `lehmadel pangad `kaelas Mih; lihunikude obustel on kuĺlused `kaeles Hää; `kütmes käis võruga seena `küĺgi `kinni. `teises `otsas oli pang, se oli looma `kaelas Nis; seal olid sui rangid `kaelas Juu b. fig (väsinud; surm lähedal) ing ühna paelaga `kaelas Muh; ińg paelaga kaelas Lai | Jusku emmisel `eĺmed `kaelas (midagi sobimatut kandma) Hää | `riided seilas nigu koera kaelas voŕst (hoolimatult, lohakalt kandmisest) Plt
2. fig tülinaks, mureks, koormaks Perenaine kodunt ää, mool täna lehma lüpsi kord ka `kaelas Pöi; kava sa teise inimese `kaelas oled Muh; suul ette (õieti) suur `nuhtlus `kaelas, loomad oo `aiged, lapsed surevad Tõs; mis sa jönnid peal mu `kaelas siin; `raske mure `kaelas Ris; mul on `jälle üks süedik `kaelas VJg; oled mul `nuhtluseks `kaelas Plt; kaks ametid `kaelas (teeb kahte tööd) SJn
3. seljas, peal Mis `taevas, si̬i̬ `kaelas (läbilaskva katuse puhul) Hää || fig vanus `kaelas, ei `suutnud änam (tööd teha) Pha
4. otsas, küljes a. postp `värkli aŕk keib kuli `kaelas; ake keib `ingede `kaelas Ans; `okste `kaelas keik püksid εε käristand; `küindla putk oli tuas naila `kaelas; `vähked o meres rahude `kaelas Khk; koogud olid puude `kaelas, `katlad jälle `kookude `kaelas änd; ketas o pulga `kaelas, vissetse parandale `öörima; `juhted - - misse `kaelas sab `vörkusi kuivadud Mus; kivide `kaelas ojas `söuke sulisemine `lahti; kas nad (mandrikülad) nii tiheli on üks teise `kaelas Vll; `Päsmri nöör oli varre `kaelas, kui kaaluti, nöörist `peeti `kinni Pöi; kibide `kaelas torm peksab laeba puruks Rid; `maande `kaelas (ääres) oli oln äbi pośt HMd b. adv reel on aissugar, koes ais `kaelas kεib Khk
5. a sobivalt kõver kui oli lepaoks, mis oli kaelas, siis sai obuse (mänguasja voolida) Tõs
Vrd kaalan, kaalas, kaulas
kaelus kaelu|s Muh, g -se Sa L(-o- Mar; g -sõ Khn, pl -ssed Mar Vig) K(g -kse KuuK JMd JJn VJg Sim) Iis Kod Hls, -ss g -e Muh Trm Pal Lai Plt KJn; `kaelu|s Hlj, g -se Jõe, -kse Kuu VNg, -ss Lüg, g -e Jõh
1. krae Ei sie pia pilutud särki, kanna ei korgi `kaeluksida rhvl Kuu; `naistel ei õld [särgil] seda klatstükki - - õli `krousitud ja `kaeluss pääl Jõh; Täna oli kaelus `kaela `pandud Jäm; nied `püśtised [kraed] nied olid kaeluksed KuuK; sooja kaelukstega pluused JJn; pia kukkus õtst kaelusse `sisse Trm; pinsaku kaeluss Lai; kaeluss ja `värvled tikati `valge lõngaga Plt || rinnaesine, manisk – Lai fig `tõrva `kaeluss (päevitunud kaelaga inimesest) Lüg Vrd kaaldanõ, kaalduke, kaalustükk
2. kaelarihm; kütke osa vassigule, `veisele, koerale kailus. loomale paned siis kut tahad `kuskile poole viia kää `otsas siis kailus `kaela Jäm; kaelus on nahast. se‿o obustel. `lehmadel on pannad Jaa; kaelus `pańdi loomadele `kaela, oli puust, `seoke looga `moodi. loomad olid sellega `lautas `kinni Aud; `lehmadel on `sõimed ees, ket́id `kaelas või puukaelus `ümmer kaela Pee; lõea kaeluss on `kat́ki KJn Vrd kaelaline, kahlus
3. rangipale kui kaelossed venivad pikaks, siis `aetasse rangi arja pealt lühemaks Mar; rangi kaelus on puude all, käib `vastu obuse `kaela Hag; rangi kaelukse `sisse pannakse `õĺga JMd; Minä nõelsin kaeluse õled `sisse. Vana Mikk õpetas, pane obuse sitt `ümmer rangi kaelusse, siis ei võta `kaela purus KJn Vrd kaelust(i)
4. kaelarahadest kee, helmekee koos kaelarahadega kui mitu raha ridas ond, se kutsutassõ kaelus; Tüdrikätel olid kaelusõd `kaelõs Khn
5. värvel [meestel] pikkad `valged `püksid jalas kohe ja, `kaelus pääl, nüöp ies ja VNg; `sielikul on `kaeluss, kust käib `ümbär kere Jõh; sieliku kaelus on pikkast venind Iis
Vrd kaalus, kahlus3, kaulus
kahvel|puri kahvliga ülestõmmatav puri kahess [mastis] olid nied raad ja `kolmandas oli `kahvelpuri, sie oli prigantiin siis Kuu; poompuri ähk `kahverpuri. `kahver purju viis keeruga minema Mus; suurdel laevadel olid kahverpurjud. pailad `ümber `ringi Pha; Soner laev söidab poordivint tuulega param kut kahvelpurjudega laev Emm
kainu1 g kainu SaLä Kaa, n kain Khk kaenal äkine `aigus, [siis võeti] vas(s)aku kainu alt igi, `aisti igi, sai `terveks; `aeti kainu paigad särgi `käise pärase, et kää ouk laiem on, kainu ala `käise `ömbluse `sisse Jäm; saand kain täis saand siis `pandi [lõigatud rukis] lasuse maha; viisid `kainudega keik oksad koju; kainu alt `vötsime `kinni, siis kahegesta teineteise najal tulime Khk; Rind kainukarvi täis kasund Kaa; k a i n u, -s kaenlas(se) vöttas vihu `kainu Ans; vöötasse `kainu, kainust akatasse vaduma `villu Khk; uad said leigatud ära `nuaga `jälle juure pεεlt ning, siis sääl sai `toodud siis `kainus siis nad ära säält ning Kär; läksid `talgu, `vötsid oki `kainu, läksid külase Mus; Ema vettas lapse `kainu; Mis sool sääl `kainus on Kaa || fig Ma vetsi täna jalad kainu ning tuli ette vaatma, kuidas te sii elate Kaa
kalle1 n, g kalle LNg Mar(g `kalle) Mär
1. painepakk kalle peal kallati `looka LNg; `looki kalletasse `kalle pial Mar
2. painde-, käänukoht, kõverus see kalle ei ole ea, oo `liiga järsk; lau ~ järsu kallega jalas Mär
kand1 kand g kanna eP, hv u eL; `kand(a) g `kannaR1. a. inimese jalapöia tagumine osa, kand sie on `tallund `toiste `kanduje pääl ja `püüdänd `toistest ede `juossa Kuu; `astus [mulle] `kanda VNg; Iest ära, `muidu `niidan `kannad maha! Ei `jõua sa `mulle järelegi, `ammus siis viel `kandu `niitada IisR; saabas öörub kanna pεεlt Khk; Astub kanna peale, tahab mo vana inimese käest veel `pulmi `soaja Pöi; Koer `joosi moole ühna `kandu `kinni Muh; King `öörus tassi `kanda Rei; see põle `rehte `aegas muud `moodi magand ku teise jala kanna pani teise`varva`otsa LNg; kanna `piale kõege `rohkem `toetab kui köiasse PJg; ma lähän tasa kannade peal Ris; Üks mure kannul, teine`kandus `kinni Jür; `astus jala kanna `kat́ki Iis; isa `keelas, et `kandade pial ei tohi `trampida, põrutab kanna luu ära Lai; käis päka pial, `oidis `kanda üleval Plt b. looma tagajala koodi nukk obosele `lähtö `vanker `kanda Vai; Kandetagune rehm oidas, et rattad oole (hobusele) kandu äies tule Kaa; `vanker käib obusel `kandus JMd; sõnniku vedamise ajal, kui [vankri] redel lähäb `vasta `kanda, siis on `lõhkumine `lahti VJg; kanda ~ kandu kartma hobusest, kes ei talu puudutust vastu tagajala koodinukki See noor obu akkas `kandu `kartma Jäm; Mei vähene punane obu `kartis ermpsasti `kanda Rei; Obu kardab `kandu Han; obune kardab `kandu. ei tohe vankert `kandu `laska Tõs; Mõni obune kardab `kandu `kangeste, kohe kui `vasta puudub, lähäb nii et tuli taga Juu; obune `kartis `kandasid JJn; || obuse kabja kannast lõegatakse `juure, kui raud `alla ei lähä Juu c. jalakannale vastav osa jalatsil, sukal või sokil [suss oli] `kannast `kitsamast `tehtud, nena‿polt `laiemb RakR; sukka kand ja nenä Lüg; ärä `talla `viltu oma `kingade `kandu Jõh; `saapa teine ots on kand - - koes korges all käib Jäm; kiŋŋad olid suka kannad puhas εε löugitsend Khk; siis said sial ninad teistele (pättidele) piha `tehtud - - ning kannad taha Pöi; [suka] `kanda ahendama; `tõmma [king] ilusast `kanda Muh; Kui king öörub, pane üks paber kokku ja kanna `sisse Rei; mõni teeb [sukal] lühikse kanna siilu, mõni pika Kse; Mina olen sukale ja sokile ike topelt kanna teind, see on kõvem Amb; kand õlgu kõva ja `kõrge, moeto tuleb jalg [kingast]`väĺjä Kod; soki konts või kand; kanna lakk Pal; `lõikab nööriga `leiba ja joob `pastli kannaga vett `piale (väga vaene) Plt; lapiga kandKod, saksa, suur kandJuu Pee Kad; läti kandKJn; vene kandKad sukakanna erinevad kudumisviisid
2. fig (lahkumisest)`Kergitäb `kanda; Lase kand ja `varvas Kuu; Panimi kand ja varvas Emm; | (kiirest minekust, jooksust) läks `ninda, et `kannad `välküsid Kuu; `larbib `ninda, et `kannad `käiväd `kukla taha Jõh; Kui naabriema kodu öues vaĺlu äält tegi, siśs nende poiss kohe kannad välkuma pani Pha; Läks naa‿t kannad sattusd perse Emm; Kannad käivad tagant `kuklas, ta `ju̬u̬ksis nõnda `kangesti Hää; laseme `jalga kand ja varvas, kand ja varvas Juu; Kandadele nõu andma Kad; `näitab `kanda VJg; põgenes ära, põld muud kui kand ja varvas Sim; `näitas ainult `kandu veel Plt | (kedagi sõnadega ründama) `üstku tige koer su `kandus `kińni kohe; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; kanna pealt otsekohe, sedamaid Kiers `kanna pääld `ringi ja pani ajama Kuu; Täma `räegib `sulle täna üht, `omme `kierab `kanna pialt `ümber ja `räegib teist IisR; ma `keersi kanna pealt `ümber Muh; ma `püöran kanna pealt `ringi Ris; `kiera kohe kanna pealt `ümber ja mene ära VJg; kääńts kanna päält ümmer Hls; kanna peale astuma ~ käima jalgu jääma, teisele tüli tegema See mees äi jöva eese tööga teiste kohta, teised astuvad varsti kanna pεεle Kaa; Akkas teisele kanna pεεle käima Emm; kanda taha ~ külge panema
1. varastama, omastama Pani `kanna `külge VNg; Mõni lits lõi [ööseks välja jäänud kangale] kanna taha, mitte koergi ei augu takka Kei; aga ma panen selle aśjale kanna taha Juu
2. raiskama Las vana kogub raha, küll poiss, kes köva jooma mees, paneb sellele ükskord kanna taha Pha; Poeg pani vanemate varandusele kanna taha Mar; Küll pojad panad isä rahalõ kanna taha Khn
3. lõpetama Noh, selle tööle paneme täna `öhta kanna ta’a Kaa; Paneme pudelile kanna taha SJn; rapsab kandu kannatamatu loomuga Seike pire olemisega inimene, pole ette mette midagid taarist, kui juba rapsab kandu Kaa; kannalt keerduma põhjuseta vihastama `Sengä `täüdüb `helli `ümbär`käüä, tä voib `kergesti `kannald `kierduda Kuu; kannal peetav põhjuseta vihastaja Küll vade sina oled `kannal `pietävä, ei `oska kohe `kuidagi sinuga elädä Kuu
3. mitmesuguste esemete osa, harilikult millegi lõpuots, alus, tugi a. jalatsi konts lakk `keŋŋad - - `korged `kannad VNg; mõned `ütleväd, et madala `kannaga `kingaga on paremb `uopis Jõh; madala `kandadega kingad on vanadel Hag; `suapa kand oo alt ärä tullud Kod; `enne oli `saapal ka kand, nüid on konts Lai b. vikati või sirbi päraosa, millega see löe külge kinnitatakse `sirbi kand ja nenä Lüg; vikkasti piab `kannast `säädma, kuda akkab `rohto võttama Jõh; vikati kanna nurk, vikati kanna pöörd Kär; `ańtsin `talle sirbi kannaga Juu; `kõrge kannaga niidad, siis ladvab jo `rohto VMr; oia kand vasta muad kui niidad Trm; `austria vikatil kand `tuĺli natuke käända, sepp `käänis `kanda SJn c. kirvetera alumine nurk löönd `kerbe kanna kibisse Mar; Kirve silm oo `kirve kanna pialmine külg Tor; Kirve kanna all on `seuke `väike änd, käib varre `vasta, si̬i̬ on kannalapp Hää; `kerve kand on `kerve varre taga Juu d. ukse, värava hingedepoolne osa väriku kand; Ukse kanna ing karjub Kaa; Luud on ukse kanna taga `nurkas Pöi; Jεε aa ukse kanna vahel, uks äi lehe änam kinni Emm; `jooksis ukse kanna taha Kir; mine kojase, meie ukse kanna taga köis `varnas Kse e. kerilaua, lõngakeha jne jalg keri`lauad `juoksevad `kanna `õtsas; maas `kanna pääl õli `jälle ark siis kuhu sie `kuutud `võrgu pani Lüg; kerilaua kand Kad; kehäle `aamise kand Kod f. viinaklaasi jala alumine laiem osa, kabi `Viina `võetakse `pitsidest, pisike jalaga klaas, kand all Lüg g. alus, alumine ots sääl on vana pukk`veski kand Jõh; `toodri kand Jäm; `aardama kand, kus `aardam küljes on Mus; Risti kand juba alt sodi mäda; Kupits on seal aja kanna all; See (kuhi) oli tehes kohe kanna pealt `viltu; `Aitaja lüsi veel, aga kand on `otsas Pöi; Toodri kandas aa ouk, seeld käib röngas läbi Emm h. masti alumine ots; auguga pakk veesõiduki põhjas, millesse on kinnitatud mast ald `masti `kannast pidi mast mädä olema Kuu; `kaltsoni `sisse keivad masti kannad Mus; masti kand, paadi kiilu `külge `kinni löödud Rid; `kalsinast tekini on maśti kand; raha `pantaks maśti kanna `alla, et laev paremini teeniks Hää; i. taime juure lähedane jämedam varreosa; seene jalg; lehe vars Eks `siene `kannad `kelbavad ka `süüä Kuu;`viljad ajavad võsusid, ühe `kanna pääld tuleb juo mittu tükki üles; kui kanermu - - `kannast kukketab, siis on `viimane [rukki] tego üvä, `pärtli tego (pärtlipäevaaegne külv); lehel on kand taga Lüg Vrd kand2 j. saani-, reejalaste tagumine osa, kus saab sõidu ajal seista akkasin `saani `kandule Lüg; ma sai täna ree kannule Muh; saani kannade peal `seisis `püśti Tor; võt́tis kannule, võt́tis saani jalaste `peale; on saani kannul VJg Vrd kannus1 k. üle hoone seina ulatuv sarikaots puari (~ sarika) kand; sarik lüädässe partsuga `kanda; kandpaĺgid oo ni̬i̬d, kohe sarika kannad lähvad `sisse; mes pidem kand, sedä `rohkem `seinä oiab, vesi ei käi nõnna `piäle Kod l. võrgunõela tagumine ots [käbil] on kand ja kiel ja nina. `kannale ja `kiele vahele kävitatta `langa `pääle Jõe; kävi nena ja kand Trm m. kindapära – Trm n. pähklitupp, õie kroonlehtede kinnituskoht – pärna õiekannad tulevad tuulega maha; õie kannal õiepuru vel `otsas Vän; `pähkla kannad on järel veel Rap o. piibukaha, piibukaha põhi – Lüg Juu VJg piip on - - `kannast`ummes, tahab `lahti tehä ja puhastatta Lüg p. puuklots veesõiduki põhja ja täävi ühenduskoha tugevdamiseks; täävi alumine, emapuu peale käiv osa laiva kand Khk; södukest rossi `otsa mis täävi `kanda `kinni käis `üiti paadi ännaks Mus; Ennemä `pandi tävi kanna `alla õbõraha Khn r. veskikinga osa, kust terad kivisilma jooksevad `veśki kinga kand on `niuke toru, sealt joosevad iibikesed `väĺla Juu s. aas, kõrv, kanne olis nie `ruplatügüd igä järele `olled, nie `kannaga `ruplatügüd Kuu; vasknööbid, kannad olid taga, sεεlt sai löng läbi `aetud Jäm; õberahad olid `kaelas, kannad taga nagu `nööpidel Pöi; õbe`ruplel `pandi kannad taha - - ja `pandi inimeste `kaela Mar; sarjal olid nõuksed kannad küĺles Kul; suured kannaga rahad, `paater `öeti Vig; `enne ikke `tehti neid kannadega rublatükka Ris; mõned [nööbid] olid - - vene kannaga ja eesti kannaga Kei; pulmades siis pańdi uastele kulinad `kaela. nied õlid pisikesed kellad, kannad taga Kad; kaela rahad neil oli võru `ümber ja kannad taga VMr; õnge kand (auk talveõnges, kust jõhv läbi käib) Kod t. rihm, millega koodinui varre külge kinnitatakse `rihmane kand - - kävi `nuia `august läbi VNg; koodi kand Lei Vrd kandlekabel, kanne1, kannel2 u. võrgu algussilm, võrgusilma sõlmekoht `Vergu lohk, kust osa lina oli `väljä viend, tuli kand `kannald `neljä `nurka `leikada, siis sen järel ka uus sise `aetav lapp ja siis käü ja paranukse abil silm `silmäld ja kand `kannald `vergu `külgi lohu `täüteks sise ajada Kuu;`vergo `otsas on `kannad, on sial kus silm `täielik ei ole Jõh; võrgu kand on sõlme kõht. ku akkad `võrku parandama, `vaatad et kannad `õigess kokko lähväd Kod v. sõlm, aasake võrgu selise külge kinnitamiseks – Pha Vän kanna niidid ollid võrgu niidist jämedamad; ku kannad `kü´lgis on, siis pannakse `liiga `siĺmasi siduma `kandade `küĺgi; liiad silmad `siutakse kannaga võrgu paela `küĺgi; ned kannad oĺlid nii neli `toĺli pikad, kahe aralesed Vän õ. Kumma pool tuulehaa kand on, sääld poold hakab puhuma Käi; Kui nende (tuulehagade) taga on suurem pilv, see on`pilve kand Rei
kant2 kańt g kandi Sa Muh Mar Kul LäLõ Tõs Pst Krk spor T, g kańdi Mär Mih Khn Vän Tor Hää K I Hls V; kant g kandi Hi, g `kandi R(g `kańdi Hlj IisR)
1. äär, serv, kahe tasapinna lõikejoon `vergu tigud ~ tigupuud, `neljäl `kandil oli ilus rohe maa - - kahel `kandil olid puud Kuu; `kolmes `kańdis on aed, ühes `kańdis ei ole Hlj; `Laual on teravad `kańdid, tegid `lapsele `aiged IisR; Pööra korra see kańt Pöi; iga kańdi peal oli üks mees vahiks Mär; laua kańt oo samma mis äär Tõs; si̬i̬ [rätt] `säeti ilusti kandi `järgi ümmer pää, si̬i̬ pidi tagaltpu̬u̬lt kandi `järgi ilusti oleme Pst; lavva kańdi `vasta lei pää arʔ Se
2. külg; tahk, tahutud pind `palgi kant; juo laseme `kandid ka `pääle Lüg; pöörame palgile teise kandi `pεεle Khk; Pane see kast selle kandi pεεle seisma Kaa; puu oo kanditud, kahel pool oo kandid ja kahel pool ei ole Mar; puul neli `kańti Tor; see kańt `panna `väĺja `poole Trm; Ja sõ̭ss `näede˽tu̬u̬l perävõllal om tõnõ ots jämme, tu̬u̬d kutsuti `võlla pää - - to‿ĺl kuvvõ kańdigaʔ, egä kańdi pääl oĺl suuŕ mulk Urv; puu kańt Vas; hirrõ kańdiʔ Se || kandi (naha küljetükk) om `kaĺlepe ku koeva Krk || äkke kańt (äkkeraam) Kod
3. nurk Nda kummuli viis [laeva], et ruhvi kańt oli veess Khn; nelja kanti neljanurgeline, -nurgeliselt aam`palgid `onvad `neljä `kanti `vestetud Lüg; `kanga looma kaśt on `nelja `kanti ning siis neli `ruuti sihes Khk; sai `sirge puu metsast otsitud ja `neĺla `kańti `väĺla raiutud Rid; siin meie puol on sie muod et tehakse vägevad `kuormad, `neĺla kańti Jür; nest (niisugused) `neĺla `kańti [olid käärpuud] VMr; suur `neĺjä `kańti kell õli vanass lehmäl kaalan Kod; kangast lauditi, pakki `pańdi kokku - - nigu `kanga `laius, nii `pańdi pikkus, siis tuli `neĺla `kańti Plt; neĺla `kanti puri Trv; tagalt ni̬i̬ [pearäti] kandi olli ilusti ja käänap̀u `säeti ilusti Pst; [palk] ärä tahut `neĺlä `kanti Krk; nu̬u̬ vereva joone `koeti nõ̭narätile `niisi (niiviisi), et nõ̭narät́t `nellä `kanti `tulli Nõo; akan tetti `nellä `kanti, nellä postiga Kam || no rihe ahi om ka õks savi kivist - - kańt ahi (nelinurkne) Plv
4. ruumimeeter Mul on täna kasepakkusi neli`kümmend `kanti pääl Lüg; Sääl oli oma kaks kanti puid Jäm; See nüid see uiema aja mööt ja asi, see alu kańt, pisike unnikas, egapidi `meeter Pöi; kańt või kupiksüld Tor; noh, kas tegid täna kümme `kańti [puid] ää Kos
5. tükk, kamakas maa om lingin, `juśtku seebi `kańte aa oben üless; näe meants suure kandi liha sai Krk; pilvekańdiʔ ja pilvetüḱüʔ `juuskva˽`taivan Kan
6. ümbrus, maanurk, piirkond; suund, ilmakaar Ei `meie `kandiss ole rebala kaupmihi kohe `käündigi Kuu; Võru `kandist inimine Lüg; tuul `kierä toist `kanti Vai; Kihelkonna `kantis `rohkem kilumeri Jäm; ma‿p tunne seda `kanti Khk; kus `kantis ta nüid elab Mus; Sajuse ajaga tuleb seda vihma egast kandist üsna et soodakili Kaa; Teagi millal seal `metste `kantis sai viimati `käidud Pöi; naised `lähtvad suurele `maale Lihula `kanti linutama Muh; Kus kantis sa elad Käi; siin `kańtis oli vähe linu Kul; võta mis maakoht `tahtes, kas siitma nurk või `Aapsalu `kantist Kir; Mida kauem ühüs `kohtas elad, seda paramini seda `kanti ja inimesi tunned Han; `Leetse küla järel olime, meie sünni kodu ja üless `kasvamene oli sial pool `kańtis HMd; Sial `Laitse ja Muna`laskme `kańtis `tehti ennem koa [talguid] Kei; tea kust kańdist see inime päritud on Juu; `kiikesi eks neid ole `nüitki `kuśkil metsa `kańtides viel Amb; `päike paśtab jo teise kańdi pealt; ilm on iga neĺla kańdi pialt `lahti, mine kuhu tahad JJn; teil on siit kańt päris võeras või Tür; kust kańdi mies se on Sim; minä en tiä, kohe `kańti nad läksid Kod; si̬i̬ pilve `langeb sennap̀ole `kańti ära Äks; piab ikke `pilves olema ja tuul ikke ühest kańdist litsub `piale, siis lõõtsub Lai; üle jõe või mia‿i tää kus `kańti ta `viitud siit Vil; me kandin es oole midägi seast `massu Krk; ku‿ma nu̬u̬r olli, siss `olli me kandin üits ehk kaits ooralast Nõo; kostkańdist nää oĺliʔ Vas; mi̬i̬ kańdih eläss tu̬u̬ kaʔ Se || fig i g a ~ m i s k i k a n t l õ i k a b kõik õnnestub `miski kańt ei `löikand Jäm; Temä ei keidä endät ütegi tüüga, ütlep, mul niigi egä kańt lõikap Nõo; Jaanil eǵä kańt lõikass Urv
7. seisukoht, vaatevinkel Vahi‿nd seda `aśja ükskõik mis `kańdist tahes, ikka `paistab isal `õigus olema IisR; Seda kanti pidi on sool küll öigus Jäm; Paergune elamine-olemine oo ju endisest igast kandist param niŋŋ muretum Kaa; Pahutadi läbi iga neĺla kańdi päält Hää; [loomad] `nöökavad mind iga kańdi pialt JJn
8. (teisest riidest või materjalist) ääris `riidel on `kirju kant VNg; need olid sihantsed kesspaigaga jökid, nendel olid kandid Khk; moorimüts `olli kandi poolest laiem kut inimese pea oo Muh; [marjatorbiku] Sangaks ja ülemese εεre kandiks vεεda kasetohu ribad Emm; põllele `aetakse eär `ümmer, see on kańt Juu; `kańtija kańdib riiet, tieb kańdid `juure Kos; mõni panep tõesest `rõivast kandi, kleit om `valge, kańt om tõist `väŕvi Nõo
9. kärjekann alt on kandid ikka tühad. kandi panad (panevad) `kinni Kär
10. krunt, maatükk maa om `kant́i aet; noilõ `anti `kantõ kätte Se
11. (kindakiri) need sii oo laba`kindad, käpad või kańdid peal Mih
keel1 keel (kiel) g keele (kiele) eP(keeĺ PJg); ki̬i̬l (-) g keele ILõ KLõ T V(ḱ- Lei, g `kiele Kra); kiel g `kiele RI. 1. keel, kõne- ja maitsmiselund `Enne kui suur `hambavalu oli, `lasti `kiele ald `aatri; Kui `kiele `otsas on rakk, siis sie tähendäb, et moni kirub tädä kovast; `Kuera `kieless on ühüksät `sorti `salvi, `kassi `kieless on `kihvti Kuu; kui jänn on `kieles, siis ei saa `üella `erri (r-häälikut); kiel lai suus ku raudlabidas Lüg; Mis sa vahid siin kiel pikkal (midagi lootes, oodates) Jõh; `kiele `koidikod (köidikud, paelad) `pandi `kinni Vai; keel tunneb `maiku, seda juba keel tunneb kas on kena (või) kas keele pεεl kibe on Khk; völund lehma ää, seebi vahuga teind lehma keele libeks Mus; iga ing tahab keelt `kasta (juua) Jaa; Va `amba tüükad on nii vahed, rüüstavad keele külje kõik äe Pöi; kenel ussi vega oli, siis laps pidi keeld `nelpama; lehane lets augub läbi `luise aja = keel Käi; tooge `moole `juua, mool nii `kange jano, keel `püsti suus; valeta aga `peale, küll pannasse so keel `põrgus kahe tulise kibi vahele; mes keele peal kepe, see leeme peal lepe Mar; kalal kiel küll, aga iält sua `ühti `tehtüd; Nda kjõpakas puät, et ei või kielt teiss `lõugõs oõda (hoida) Khn; valetaja `kohta `öetasse, keele ots aralene, `näita keelt kas oo keele ots aralene PJg; kelle jalg üppab, selle ki̬i̬l `nälpsab; Mis sa vahid, kui ei räägi, kas sul ki̬i̬l kummuli suus on või!; Enne ma ammustan keele otsast tüki ära, enne‿gu ma seda `väĺla räägin; Suureline, `uhke, teeńe läheb, ei ooligi teistest, siś `öeldaks: näe, astub või keele `pääle teeśe inimesel Hää; nõeluśs ajab keele väĺla, kui süda täis oo; keele kida on keele all Kei; kogu oomikuse aja oli nõnna janune, et keel `kuivas lakke Juu; põle `märga kiele piale soand Koe; ki̬i̬l õli suun `kange, ei suand kõnelda; lehem lüpsäb kiäless, kana muneb nokass Kod; `ütles kedagi valeste, siis vabandas, et keel läks `amba `auku Lai; Mina sia ki̬i̬lt ei sü̬ü̬ Vil; `lamba ki̬i̬l om ää süvvä Trv; ki̬i̬ĺ ep kige tigep liige om; kelle jalg `ülpass, selle ki̬i̬ĺ `nälpäss Krk; keelel om ots ja perä ja küĺled, mõnel olna keele all kida Ran; lehm laḱke iks keelega toda aava kotust Võn; kit́s `keldren, ki̬i̬l vällän = tuli rehe ahjun Nõo; lihane ki̬i̬l `lõikap luutse kaala `õkva läbi Kam; sul om alasi tu̬u̬ kiiĺ uulõ pääl vällän, ki̬i̬ĺ moka pääl Krl; mu˽ki̬i̬ĺ ka väsüss är kõnõldõh Vas; `Salva `ki̬i̬lde, tulõ `mi̬i̬lde = `salva ki̬i̬l `ambide `vahjele Lei; keelel olõ‿iʔ luid Lut; keelega ~ keele otsast nagu muuseas, moepärast nimetas keelega korra Mar; `ütles nagu keele otsast ~ mokkade otsast, ka nagu moodi pärast Trm; timä kõnõlõss keele otsast, a esiʔ `mõtlõss õ̭ks halva poolõ Se; pika keelega vastutahtsi Meki ikka `öhti, `vöötakse nii pitka keelega (toit ei maitse) Pöi; keelt limpsama ~ nilp(s)ama midagi väga himustama Küll ta `vahtis ja `limpsas kielt, aga `kiegi ei pakkund Jõh; Jäi `tütruk `selle `poisi järele kielt `nilpama, kätte‿i saand IisR; Kui köht kenasti tühi oo, siis vetab leva kohe üsna keelt nilpsama Kaa; `limpsab ki̬i̬lt, et millal suab kätte MMg; siss [tüdruk] teret provvat ja villa rät́t käe otsan, no siss provva limsass ki̬i̬lt, et nüid tulep saaḱ Kam; kui tälle annat midägi, ta `limpsass ki̬i̬lt Krl; surm ~ hing keele peal surm on `kiele pääl, `kiele `õtsas Lüg; kõik peab `jääma maha, kui ing o keele peal Muh; ing juba kiele peal, eks ta oli surma jaoks Ris; surm on juba keele piäl, aga tal on tigedus sihes KJn; eng keele perä pääl, iki om vähe Krk; no `mõtle, surm keele pääl joba, tahetass su ärä tappa Ran; tell om joʔ surm keele pääl Krl || Uńt sittugu so keele peale (öeld inimesele, kes teisele halba soovib) Pöi; Pipard soole keele pεεle id Emm || (maitsvast toidust) `Ninda ia, et vieb `kiele `alle. Tahi `kiele `alle vedada Jõh; See on nii magus, et viib keele `perse Pöi; Tänane käkisupp on nii εε, et viib keele `alla Emm; nii ea toit, söö keel kõhtu kas küll Mar; Vilma keedab ikka `neuksed söögid, et viib keele `keskel `persset. Mehed `ütlevad sedasi, naised `ütlevad `keskel kere või `kõhtu Han; ia söök, `tahtis keele `perse `viia Trm; Küll om makus upin, õkva keele veese persele Võn; Ku˽tu̬u̬ piirak ahuhn är˽küt́si, siss oĺl nii hüä, et vei vai keele `alla Rõu | (suurest pingutusest) `Juokseb kiel `vesti pääl Kuu; ähib ja puhib `ninda et kiel on `ammaste vahel ja veri pull on `perses Lüg; keel louast `väljas Ans; Tiitse tööga on keigil `varsti keeled vesti pεεl Kaa; Suur väsimus, lõõtsutab, viab `inge, suu `lah́ti, siis on ki̬i̬l veśti pääl Hää; Mann sidus rukkid, nõnna et keel veśti pial, põld `aega ninagi nuusata Lai; nii joosi et ki̬i̬ĺ uulõ pääl ja lõõdsudi Har; ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et ki̬i̬l ola pääl Räp | (lobisemisest) Kiel käüb `nindä‿gü `loukesel, loba `leugujele `üellä; `Kielel pole sul `konti siess (jutt jookseb nobedalt); küll on sana tulemas, vade närin oma kielt (ei ütle) Kuu; Võib `õmmete pladiseda, kiel käib `ilmast `ilma nagu `tallekse saba Jõh; Pista pulk suhe, et keel äi loksu Pöi; Keel öla pεεl ja laseb mööda küla Emm; aga selle keel käib `easte, kui see `lamma suus oleks, küll see määks Juu; sedä manavad, joba lähäb ki̬i̬l õla piäl, si‿o üks vana litoki̬i̬l Kod; sa piat oma ki̬i̬lt taldsuteme, sa ei tohi võle jutte tõ(i)ste `pääle aia Krk; ki̬i̬ĺ käü nigu kitsõ jalg Krl; tä om kõva keelegäʔ (peab saladust) Se | u Kes sulle keele peale astus? (halvustavalt) Kaa
2. keel, suhtlemisvahend `vierad ei saa `arvu `meie `ranna `kielest, `kaigist sanust Kuu; sie on periss `pohja kiel `Koilas VNg; Nigula `rahvas, sie on kovera `kielega; kõik `kieled on suus, sie `muistab kõik `kieled `rääkida Jõh; seda kahe keele pεεl `eetaste Jäm; kojuses keeles (koduses, igapäevases kõnepruugis); egas kirkkonnas oma keel Khk; `Möisnikud `rääksid oma vahel ikka saksa keelt Pöi; me oleme ju maa keele rahvass, kui me räägime; muhu keel oo ju palju `muutun Muh; sii `Varbla kiil oo sii kõige `puhtam ja `selgem iisti kiil Var; Esti kiel suus, suab ju küsüdä, kui ise tiä‿mte Khn; `Auklene ja `auklik, sii käib mõlemi keele pääl, kudas `ki̬i̬gi ütelda tahab Hää; kui neid `keelesi oli jägatud, siis teised olid kot́i pealt soand need krõpsumad keeled, Kaiu ja `Kuimetsa said need põhjapealsed keeled, Kaiu mädand ja Kuimetsa rojane Juu; ladina kiel, sie on laulu kiel, seda me muedu nii ei räägi; süńdimise kiel = isa ema kiel VJg; si̬i̬ ki̬i̬l on kõege `pustam ki̬i̬l, ei õle `üste kiänet egä viänet siden; meie ki̬i̬l on `peipsi ki̬i̬l. veli ja sõsar on `peipsi kiäli Kod; kes mõistab vene keelt, saksa keelt, läti keelt, riagib kõik keeled, eks siis ole keeled suus Lai; mis mia kõnele, om oma kiiĺ, kelle sehen mia `sündünü ole, vanepel inimesel on oma ki̬i̬ĺ; nüid õigats ka `eesti ki̬i̬l, vanast olli maa ki̬i̬l Krk; üit́s ei tiia üte keelest, tõene tõese (ei saa teineteisest aru) Puh; si̬i̬ om si̬i̬ vana `tartu ki̬i̬l; küll om `veidre si̬i̬ mulgi ki̬i̬l, `ütlevä näńn ja ät́t, aga `meie `ütleme memm ja taat Nõo; mul iks ta vana maa kiiĺ Ote; no om kolmõ keelega rahvast siihn, `veńdläse, `säkslasõ, `eestläseʔ Har; Murrat iks `häste tu̬u̬d võro kiilt Plv; mõista ai˽ma muud ki̬i̬lt ku taad vanna maa ki̬i̬lt. kõ̭gõ uma keelega lää `hauda; keeleldä ni meeleldäʔ, üle ilma tark = pässül Vas; tä murt tõõsõ keele `perrä. śeto rahvaśs `murdva eesti keele `perrä Se; taad om paĺlu `aigu ku ma `maalõ d́ät́ti leivu ḱiele, ku ma ali `paata ĺäti ḱiele Lei; keel juhatab teed kiel juhatab tied, sene perä on kiel suus Lüg; eks kiel juhata tied VJg; küll ki̬i̬l ti̬i̬d juhatab, küsi aga ühe ja tõese käess Kod; kas ma˽sinna˽mõista minnäʔ, tanh omma˽kõiḱ `eestläseʔ, külh ki̬i̬ĺ juhatass Har
3. fig kõnevõime, -oskus See laps on oma keele jala alle talland (öeld kui laps vara kõndima ja hilja rääkima hakkab) Hlj; ega tal keelt suus põle, et tä saab `rääkida, mes vega oo (loomast) Mar; `üetasse et unt võtab keele ää. karjane oli ulk `aega ilma keeleta. teesed `meitel ei jäend ki̬i̬gi keeleta Mih; kui mõni on na nagu pahane, ei reagi kedaid, aga kui sie pahanduse toju jälle üle läheb ja akab `reakima, siis üeldakse, et nüid on kiel jälle suhu tuld, nüid akab `jälle `reakima Hag; ki̬i̬ĺ `võeti ää `enne `surma, ei saand enäm kõnelda KJn; ki̬i̬ĺ om ärä, ei saa ääp kõnelte (~ ki̬i̬ĺ `võeti suust ärä) Krk; kolm `lu̬u̬ma om, kes keelege `ti̬i̬ńve omale `leibä, kukk, koer ja kooliõpetei Hel; vana mi̬i̬śs oĺ, `vanhutsõl iäl jäi keeleldäʔ Se; sul inne hauku um ki̬i̬l, tšto hatt keelega Lut; keel kinni kõnevõime puudulikkusest või puudumisest kut ta `vööra koha `pεεle lihab, siis keel jääb tükkis `kinni Jäm; keel jähi `kurku `kinni Mar; just kui tumm, ei sua `reakida, kiel `kińni Hag; kell kolm ku̬u̬li, a inne ku̬u̬lmist `pańti ki̬i̬ĺ kińniʔ Rõu; ki̬i̬ĺ jäi kinni, saa ai kõ̭nõldaʔ Se || meni‿b osa oma keelt `kinni pidada, räägib keik mis kuuleb Khk; piä paremb uma ki̬i̬ĺ kinni (vaiki!) Se; keel (on) lahti (heast) kõnevõimest kes `äste lõbusast `räägib, küll sel on `lahti kiel Jõh; ta soab `reäkida küll, ta keel veel üsna `lahti, põle ta nii `aige `ühti Juu; eks ia meelega ole keel `rohkem `lahti, juttu `rohkem kui muidu, eks viin tee ka keele `lahti Lai; ki̬i̬ĺ läks [haigel] `jälle `lahti KJn; u keel sõlmes (võõrkeele kõnelemisest, pudistades rääkimisest) `Oitku küll, ei mina `mõista neid vene sõnu `välja `üelda, kiel läheb `sõlme; Võtta kiel `sõlmest `lahti kui `räegid, siis saab paremast aru su juttust IisR | küll tu̬u̬ laterdap juttu, ei ole sõnal `sõlme ei keelel keedist Nõo; keel ei paindu ~ käändu ~ nõrgu ei õle `arjund `ütlema, kiel ei `painu Lüg; tama kiel ei `käänu enämb Vai; keel äi `paindu äästi, et seda ütelda Khk; Ki̬i̬l ei `paindu `rääkima Hää; ta kiel ei `käändi seda `ütlema VJg; kiil ei `painu igäd`ühte sõna `ütlemä KJn; ki̬i̬ĺ ei nõrgu `vällä `ütleme Krk; maʔ ei saa taat sõnna nii üldäʔ nigu sa˽tahat, mu ki̬i̬ĺ ei painuʔ Har; keelt murdma vaevaliselt hääldama raskeid sõna või vähetuntud keelt laps akkab `rääkma, akkab keelt `murdma Tõs; mõned aavad saksa sõnu `sinna `ulka, siis murravad keelt Sim; mõni pani vigurliku nime lapsele, et pärast isegi ei osand `väĺla `öölda, murra või keel ära Lai; laps akkab kiilt `murdma. juba akkab kiilt paenutama (rääkima hakkamisest) KJn; ta murd oma ki̬i̬lt, õpiss ki̬i̬lt alle Krk; keelt väänama idem viänäb sedä ki̬i̬lt, kõrra juanud `mõisa kaevoss vett, `vaata kuda nüid murrab ki̬i̬lt, naaravad sedä Kod; `viana või keel ära, kui `rasked sõna tahad `öölda Lai; väänt me ki̬i̬lt `juśtku pulgage (võõrast keelt kõneldes) Krk; keele pea|l, -le, -lt mõttes(se), (peaaegu) ütlemiseks valmis No sie nimi on `kiele pääl, aga nät ei tule `miele Jõh; Näh on just `kiele pial, aga mitte `miele ei tule IisR; söna üsna `kerkib keele pεεl, äga mette‿b tule `meele Khk; se üsna kiheleb mu keele peal Muh; mool oli see söna üsna keele pεεl, pidin `ütlema, jähi tagasi Käi; Selle vana inimese nimi `kerkleb keele pial, aga mitte ütelda ei saa Han; Miol ei tulõ selle kaptõni nimi enäm `miele, üsä kiele piäl Khn; Keele pääl kipitama; taad midagi `rääkida, ei või oma tääda oida, piad `väĺlä `rääkima Hää; see `kerkib keele `peale, aga ütelda ei soa mis asi see on Juu; tuli kohe kiele `piale, aga `jät́sin viel `ütlemata VMr; kiäle piält `võet́i ärä, ei tule `mi̬i̬li Kod; si̬i̬ asi tal kipit́s keele pääl; ei tule ette, ei tule keele pääle äkki, mõtten nigu oless Hel; om nigu küll keele pääl, aga ei saa üteldä Nõo; mul oĺl sõna keele päälgiʔ, a jäi `ütlemäldä Se || mis meele peal, see keele peal Vll
4. fig jutt, väljendusviis (kõneosavusest) Küll on vanamuor libejä `kielegä Kuu; `laia `kielega, pali `räägib Lüg; Kes ei `kannata, võttab paar `napsu, juba kiel sorab Jõh; meelitas mind oma libe keelega Jäm; ta sihantse va nobe keelega, ägale `poole jövab; siis [pulmas söögi ajal] es ole keelde vahetamist (vaidlemist, sõnavahetust) midad, siis olid ne naljad, esimesed naljad `tehtud Khk; Keel kappi ja uks lukku (= jutul lõpp) Noa; keeled `lõikavad nendel, üks aab `ühte lora, teine aab teist; ta eese keelega egal pool vahel (segab alati) Mar; küll taal paelu `keeli oo (valetab palju) Kse; tä oo `kange keelega, ei saa `iästi `reäkida, kas `sakslane või venelane, kõik `rääkvad `kangeste Tõs; se üks va libeda kielega inime Ris; tüma kiel, ei saa `ärra `üölda; tige kiel, tige miel VJg; kes libeda keelega, se paĺlu plödiseb, paĺlu tiab Sim; see vanamoor on `kangest libeda keelega Trm; kui ta vahele nähvib, nõnnagu `lõikab, teisele `oskab `öölda nna‿et `aitab kohe, siis ta on `lõikaja keelega, see nigu `lõikab jutu `ulka Lai; libe keelege inimene tege ennäst ääss, egä ta sellepäräst ninda ää ole; joodikul ki̬i̬ĺ om `pehmess lännu Krk; mis silmist si̬i̬ meelest, mis kõrvust si̬i̬ keelest Hel; kes `tühje jutte aab, libe keelega, kõneleb siiä ja sinna, si̬i̬ om kate keelega (teeskleja, kahekeelne), nu kate keelega inimese om kõege vastikumba nigu katõ nõglaga ussi Ran; tü̬ü̬mi̬i̬s om palga väärd, aga mitte keelega (paljalt rääkimisega) ei saa ärä elädä Nõo; Taalõ kõ̭nõla˽kas vai kulladsõ keelegaʔ, t‿om nigu hani `säĺgä vesi; lipõrdass täl `ümbre uma lipõ keelegaʔ Urv; `sakslasõʔ kõ̭nõlõsõʔ pehmet ki̬i̬lt, ladistõsõʔ keele otsast Krl; tu̬u̬ om pudina keelega, tu̬u̬ jutust ei saaʔ arru Har; Kae˽ku˽sõkati sullõ ka˽keele pääle (põrutati vait) Rõu; tu um libõhõ keelegaʔ Vas; Kerge keelega `lühketse meelega; Lipõ ki̬i̬l, sala mi̬i̬l Räp; `kangõ ki̬i̬ĺ, kui rasõhõhe kõ̭nõlõss; keelega ti̬i̬t kerigo `maalõ a kässiga saa‿i midägi tetäʔ (öeld suurustajale, hooplejale) Se; havvõ kiiĺ, kõldu miiĺ Lut || (kasuliku jutuga inimesest) Tema keel maksab kaera vaka Ris; vana naise om nii kamaltaja, sa täät, et vana naise ki̬i̬l mass kaits vakka `kaaru Krk; tõ̭sõ kiiĺ mass katõsa kaara vakka, et tõ̭nõ tege uma keelega paĺlu ilman Har
5. fig klatš, keelekandmine, tühi jutt oma keelega `ühte `puhku teiste pεεl (tühja juttu rääkima) Khk; [keelekandja] lidistab igal pool oma keelega, kõegiga on tal `aśsa Pil; si̬i̬ om üit́s va keelege inimene, läit́s tõisel `kaibame; ni̬i̬ muud ei ti̬i̬ ku `tõisi keelege `tõmbave, keelege siu küĺlen `kinni Krk; temä oma keelega and `terve riigi ärä Puh; keeleʔ käävä timä pääle Vas; mi‿sa ḱäut tah õgal puul uma keelegaʔ, ajat lorri; sihh oma keeleʔ vaihhõl Se; (kurjad) keeled kurjad kieled tiavad `rääkida, et Linda akkama `uopis emast `suama VMr; Kurjad keeled tiavad alati palju riaki Trm; kohe aga lähäd, kiäled one kõneleman ja tiätä `anman Kod; pikk keel ~ pika keelega (tühja jutu rääkijast) pika `kielega, midägi `kuuleb sis `räägib `kõikidele, valestab viel `juure Lüg; taal om nii piḱk ki̬i̬ĺ, taat saa `ku̬u̬rmõid `käütäʔ ja jääss ots vi̬i̬ĺ `perse lakkuʔ Har; piḱä keelegaʔ Se || küll ma so keele lühendan (öeld laimajale ja tagarääkijale) Mar; keel sügeleb kellelgi on kange isu (taga) rääkida tal keel sügeles, `tahtis selle aśja ära `riakida, aga `jõudis ikke keelt ammaste taga `oida Lai; täl ki̬i̬l `õkva süǵeleb, ei saa muidu rahu, piäb `tõisi kõnelema; kas sul ki̬i̬l nakass süǵelemä vai, et pidid `väĺlä `löträmä Ran; Vanal Meedul ka kõiḱ õdagukõnõ kiiĺ süüt́i, nikagu Lehte sai är˽purraʔ, sõ̭ss sai süä `t́salka Rõu; keelt kandma ~ kulutama tühja juttu rääkima kannab kiilt teise `piale `ilma `aegu Ksi; mis sa oma keelest kuludet (tühja juttu ajad); patt om, ku sa ki̬i̬lt kannad Krk; kes `kangede ärräle ää taht `olla, kańd ki̬i̬ld ja võĺts, toda üteldi talla`lakja Ran; kittä inimene ta‿i ole, ta tükip ki̬i̬li `kanma Puh; mi‿sa no umma ki̬i̬lt ni˽paĺlu asända kulutat ja käüt `tõisi pääle `võĺssin Har; keele kulutass uma jutugaʔ Se; keelt (~ keeli) lööma ~ p e k s m a id lähäb külä oma kielt `peksama ja `tühja juttusi plagisemma Lüg; mis sa peksad muidu oma keelt Jäm; Mõni inimene muud ei `teegi kui peksab keelt, tä valetab kua teiste pial, et aga sandiste teisest `rääki Han; mis sa oma keelt nii paelu peksad teese `peale, ole param rahul Juu; küll ta lüöb oma ead kielt, jahvatab VJg; võlts inimene peksäb ki̬i̬lt Kod; keelt plaksutama ~ vedama ~ viskama id kielt `plaksutama (klatšima) Jõh; õte `kanged keelt `viskama Tor; külä `mü̬ü̬dä vedä `ki̬i̬ĺe, kate keelege, tõise suu ehen tõisipidi, taga seĺlä tükiss `tõisi kõnelem Krk || Keelt heitmä ”kangeste paluma” Vig; keele all ~ otsas ~ peal ~ taga resp. keeles püsima ~ seisma ~ pidama ~ hoidma saladust pidama, vaikima (mida sageli just ei suudeta) Ole siis tämägä `rääki˛es varulik, ega sie midägi oma `kieless pia; Kui saad `kieless `pietud, siis judustan `sulle midägi Kuu; `ilmutab `tõisele `vällä, ei saa `kiele all `oitud Lüg; inime kes ei pidä, kõhe ärä kõneleb, siis sedä `üeldässe, egä tämä kiäle õtsan ei seesä, tämä `litrab kõhe ärä, siis kutsutasse kiäle `kańja Kod; Ei su keele takah püsü midäge Räp; täl saisa ai keele pääl, tä `ütless `vällä Se; püsü‿iʔ timä keeleh mitägi, ku hobu situss vette Lut || Naised olid täna oomiku eeste loomade pärast nönda ääles-keeles (rääkisid ärritatult), et oja-keela Kaa; Noh kui sa selle ki̬i̬le ala juhtud (halvast jutust) siśs sa alles saad kuulda misuke sa oled Pha; keelt hammaste vahel ~ taga hoidma ~ pidama id `Oia kiel `ammaste taga, muidu jääb viel kuhugi vahele Kuu; piän oma `kiele `ammaste vahel `oidamaie, en taha akkada `ütlemäie ja kisendamma `vasta Lüg; Vahi et sa `kellegille ei `iisku, pia kiel `ammaste taga Iis; pea keel ammaste vahel `kinni Rei; Oo `neuksid inimesi küll, kiś ei saa keelt ammaste taga oida, ikka pläravad kõik `välla Han; tal keel sügeles, `tahtis selle aśja ära `riakida, aga `jõudis ikke keelt ammaste taga `oida Lai; säedse `aastat ma närisi sängi `tulpa ja oesi kiild ammaste vahel - - kui ärä `võeti, siss ma ämmäle `ütli Ran; Paremb um ku˽hoiat uma keele hammaste takan Rõu
6. linnulaul, -häälitsus – Kod Puh Har Se minä kutsun vihmalinnuke, aĺl veeke linnuke one, minul õli tämä ki̬i̬l `selge Kod; tulilind laolap kõege keelde pääl, `enne ku ta `põõste laseb Puh; taa‿m `mitma keelega, taal om kat́stõis`kümme ki̬i̬lt nigu `siskal, sisaśs keväjelt laul katõtõi·ss `kümne keele pääl Har; tsirgul ki̬i̬ĺ SeII.
1. muusikariista heliallikas, pillikeel `viiuli `kieled `piäväd õlemaie `lamba `suolidest `tehtod Lüg; `Lapsed tegivad obuse saba `jõhvidest omale `piĺli `kiele ja pimistasid ~ tinistasid `sellega IisR; laulu pillil on üks ainus keel pεεl Khk; körrepillile leigadagse keel `pääle ja sörmilesi äi leigadaged pääle Käi; `kanli keeled ja viiuli keeled, nendegä jo mängitse Tõs; piĺli keeled `kat́ki läind Juu; (kui pasunat tehti) `võeti üks kõver mäńni juurikas, selle `kuńtslikult õõnestati ära ja `sõnna `pańdi siis `kitsad õhukesest `vaśkplekist `pańdi keeled `sisse Kse; viie kiälega piĺl Kod; raad́pilli keele Krk; sõrmõʔ kääväʔ ku piĺli keelte pääl Räp; `kandlõl om `kangõhe ki̬i̬ĺ (kõvasti peal) Se
2. fig pillikeelt meenutav osa millelgi a. piug, haru, keere Tüdruk nii kui piitsa keel (peenikesest inimesest) Jäm; labadi keel (tihvanöör) Khk; `kõrkad‿o `pehmed nagu piitsa keeled Muh; piitsa keel on piitsa paela nimi Käi; piitsa keel, `öetse pael piitsa ots, mõnel oo nahast, mõnel oo paelast Tõs; [Õnge]nööri tegin ruĺli niidist kolme`kordselt – üks ki̬i̬l `valge ja kaks `musta Vil; katekõrrane lõng lää kana`selga, ku tõene ki̬i̬ĺ om kokku `minnu Trv; tõne ki̬i̬l om `jänku `villa, tõne om `lamba `villa Hel; võtat `juuse kolme `ki̬i̬ltisess, siss ti̬i̬t kolme keelest jutigu (palmiku) Krk; linane ohjanü̬ü̬r käänd `enda krutti nigu `sõlme, lei krutid `sisse keeledele, es `saagi `valla Ran; ma küländ `piitsku `tennu: kolm `kapla kokku, kuus ki̬i̬ld kokku, om piitsk vaĺmiss Kam b. pl villa vatkumise vahend on õllud villa `lü̬ü̬mise kiäled `lamma sualikas, õts õllud seenäss `kińni Kod c. pl looma- või linnupüünis püve `püündmise keeleʔ, nu̬u̬ omma laua pääle tettü nii silmusõʔ Har; rebäsilõ pandass sääntse keeleʔ, pandass `ki̬i̬li haŕotuist (sööta). keeleʔ omma tettü säntse kablodseʔ; ma olõ esiki `tetri `püüdnüʔ keeltegaʔ Se III. 1. millegi (kinnitav, ühendav, sulgev) kujult keele moodi osa a. luku- või võtmekeel vottime kiel Kuu; votti (~ voti) küles ~ `otsas on kiel, sie kiel käüb `liikmegä Vai; `Vötme ots oli `löhki ja keel seal vahel Pöi; `võtme keel läks `katki Muh; `võt́me keelel on rist sees, raua `saega `saetud, se on tema muuk `jälle, `üitakse ristkeel Nis; `võtme keel pistetakse augu `sisse, see `keerab luku `poĺti Juu; luku ki̬i̬l käib obaduse `sisse, kui võt́i `ki̬i̬räb, tuleb ki̬i̬l `väĺjä luku sidess Kod; [võtme] ki̬i̬l oli kis vedru ülesse lükkas ja riivi ette lükkas Äks; kammitsetabadel om juśt keele, nii, mis lääve tõisel konksil `siśsi. keele lääve `siśsi ilma nägemede. kastilukul om ka keele, siis ei saa kaant päält ärä `tõsta Krk; tu keelega `kääntki taba vallalõ (võti) Se b. tapp (palgil, prussil, laual) `palgile `raiuta kiel `sisse ja `lasta `piida `õtside `pääle; `Kielegä `sissepanemine on `palgi `jätkämine Lüg; see vaĺts koes seina palgi keeled `sisse lähvad, seda `üitasse sooneks, `palkide `otsas on keeled Khk; Palgile raiuti keel `otsa ja pisteti posti `sisse Pöi; `aknaaugul saavad keeled `sisse raiutud, postil on su̬u̬n si̬i̬s Var; öhel paĺgil on aŕk, teesel on keel Nis; tõesele paĺgile raiuvad sopi ja tõesele kiäle, siis lähevad kiäle `sinna sopi `sisse, kui on vaja jatkata `paĺka Kad; ki̬i̬l om jaku kottel, siis ei puhu tuul läbi Krk; paĺgi jakatasõ `ki̬i̬lde ja pandass tapiga kińniʔ; üts paĺk tu̬u̬l om vahelt `vällä raodu vahe, tõnõ ots om peenemb, nii saat ka `paĺki jakadõʔ, nii om keelen Har c. töövahendi vms osa `kolgispu kaas ja sääl on tämäl kiel sies `kolgispul Lüg; Adraperse sisse oo tapitud adravanna keeled ning kuresõlg Kaa; puudega sae keel (pulgake raamsae pingutusnööri küljes) keelega keerdasse `kangemale või `lõõgamale Muh; [vanda] keel (”see vanda osa, mis raua sees”) Rei; lõugetil oo all kaks soont ja kolm keelt ja kaanel‿o üks soon ja kaks keelt Vig; `enne oli puu`vankril aśsi kiel, nüüd on lakaline, mis teile pial käib, kus `vanker `kierama annab VJg; `koĺtsma – all olli kolme keelege, pääl kate keelege Hel d. piiritsa osa käbi on nii, et tal on kand ja kiel ja nina, `kannale ja `kiele vahele kävitatta `langa `pääle Jõe; löŋŋä lönk lüiatse ui keeli taa; keel‿o södune vahe ots ui sihis Mus; Ui `tehti kadaka puust pisike õhuke liist, keel sihes, aŕk `otsas, teine ots vahe, nina Pöi; keele taha pannasse lõng, kanna takka läbi Muh; uil keel suus Rid; ui kiil on ui otsa sihis, teinebul `ot́sas on kand Hää; võrgu kudumise käbi ots on vähe terav, keskel on keeĺ, ots on kaheaaraline HJn; käbil on kiel ja kand Trm; piḱk ki̬i̬ĺ om piiritsal sehen Trv e. sõle või pandla nõel – Sa Muh all oli preesise keel ~ keelis, sedine kut `vastli keel, see käis `riidest läbi preesise `sisse; niid on `juste pidajad, esiti olid nallid, mustad, kummist `tehtud, vask keel all, keel `pandi `justest läbi muĺluti `sönna `külge Jäm; `vastel on sihand kandiline ning keel on sääl `keskel, mis rihma augu `sisse leheb Khk
2. a. riba, lapp, liistak jõgi läks kahe araliseks, siss seda `nurka `üitakse keeleks, jõgide `keelest sai `tarbespuid Vän; keel, see oli naha ribake, õmmeĺdi kasukaid; mõni üiab `soapa keeled Hag; [aer] kiäle ju̬u̬ress o pienikene Kod; mõla keelega `tõmbad vett, kui sõvvad Ran; oi˽susi tulõ, pirru ki̬i̬ĺ lät́s `lahki, nah, pird lät́s nii katõ `arru, tu̬u̬ pirru üd́si Krl; mõla ki̬i̬ĺ, laǵä ots Se || (valguse) kiir, (leegi) hari tule keeled Kse; päävä keel paśtab veel (loojuva päikese kiirtest) Khn b. (kella)tila lokadi kiiĺ Krk; ki̬i̬ĺ om pulkstial (pendel on kellal) Lei
keerd keerd g keer|u Sa L Ha KLõ Hls San, g -o Käi LäPõ; keer g keer|u Sa LäEd JJn Kad KLõ Lai, g -o Mar; ki̬i̬rd g keer|u Var Hää TaPõ VlPõ M(ki̬i̬r Trv Pst) T VLä, g -o VId, g kiäro Kod; kierd g `kieru R, g kieru HJn ViK; kier g -u Kuu VNg, g -o Lüg Jõh, g kieru Emm; n, g `kieru VNg, `kiero RIdI. s
1. looge, kruss, keere `tõmma käsidega `kierod `lahti, siis on lõng `sirge Lüg; siis kui [nööril] `liiga `kieru on, siis `kiereda `laugemast vähä Vai; kööve keerd läind peelt ee, pane `keerdu `peele veel; löŋŋal pole `keerdu `ollagid Khk; öĺepöhjaga `toolid olid, söukest suured keerud aeti `pääle [õlgedele] Pha; takud eetati näpu vahel `eideks, keer aeti `peale Jaa; See okk annab `keerdu küll [lõngale] Pöi; ai `olli kõige all, ai või keerud, siis `pandi `imped; nüid põle `aiu enam, nüid o seeliku all keerud; käiste suhu `tehti vammussel kaks `valged `keeru, `valgest lõŋŋast Muh; keerudata `vastu `keeru Emm; rootsi keer käib `vastu `pääva ja `öige keer käib `mööda `pääva Rei; köie kaba, see ei lase ülearo `keerosi `sesse mette; õieti keer (päripäeva); kureti keer (vastupäeva) Mar; [köie tegemisel] aeti pööra peal `ringi, et keerd sees oo, et tä laug ei ole; [lina] `piule `keerdi sis keerd `sisse ja `pandi unikusse Vig; koelõng piab olema, lõime keerd keerum Hag; uśs on ilosass kerän nagu ki̬i̬rd Kod; [voki] kedra võtab teise keeru ja vokk võtab teise keeru Plt; Ku piitska tet́ti, siss tet́ti `algusõn katõkeeruline, perän tet́ti kolmass ki̬i̬rd ka pääle Har; pandass üt́s ki̬i̬rd keräst ju̬u̬skma, tõõnõ jäl‿kerelaudu päält Rõu; nü̬ü̬ŕ oĺl mitu `ki̬i̬rdu `ümbre lood́sigu mähit Vas; katõ ḱeeroga kabõl vai kolmõ ḱeerogaʔ Se || siia `maale me ikke elasime `easti, nüüd oo üks paha keer `meitel `sesse läind Mar | iga nahk `pandi laiali, `pandi pöigeti kogu ning iga keeru vahele `pandi siis `jälle paju `koori [parkimisel] Khk
2. käänak, pööre, käik körva lεhe sees on müto `keero Käi; tä `seisis na pośt seal tee keero peal Mar; kieru juures sie trumm mis on, sie kua kukkund `sisse Kad; nõnna kõrva kiärud süveleväd Kod; jõgi ti̬i̬b suure keeru `sisse Äks; järve ki̬i̬rd, kohe käänuss nukk Se || need kaks söna on ühe keeru pääl (sarnased) Khk; mõni `keerab laulu `sisse `keerdusi Juu
3. tiir, ring a. keerutus visand `kirve üless `kõrgele `õhku, kirves - - teind metu `keeru Mih; mul on tänä üks veike kiird käiä KJn; tańtsime üks ki̬i̬r Vil; käänä viil tõine kiir [lukule] Trv; `lińtsi mitu `kiirdu õhun Har; ma lää käü üte keeru ussaiah arʔ Vas b. vint, keere üks on kahuga ohärdi teine on `keerdudega ohärdi; talu nõnda vett et kailal keerd peel Khk; See rui oo tihe keeruga; Pooletalla nakk oli - - korginakist jälle keeru (pisut) pisem Kaa; Vili kasvas pεεle vihma naa‿t keer kaala pεεl Emm; möni leheb kohe `luhki, aga teisel leheb kaks `keero `pεεle enne, se on `keere puu Käi; rattal on kodarad sees, treitud kõik, keerud kõik sehes Plt || loid, laisk inemine, olõ‿i `ki̬i̬rdo pääl, olõ‿i `rüh́kmiist Se
4. tuulepööris, -hoog; veekeeris se on ka `kiero, ko tuul `kierä toist `kanti ja `kisko `muldagi maa siest Vai; kui `söuksed tuule keerud on, `ööti vädajad Vll; täna oo `sõuke tuule keer `väljas Muh; see läks Kihnust koa läbi, see torma keerd Var; suure vee ajal vesi `keerleb, lööb seuksed keerud Vän; `enne `vihma tuule kierud tulevad JJn || rahvasumm Mees sai laadald sihantse souna et erm[os], juhtus keeru sega Emm || Kui see valukeer tuleb, siis peab nii `kangest siit puserdama Pöi || kiirus, rutt oh sa `elde arm, rehaltse väravad lei nönda `lahti suure keeruga; kukkus keeru pεεlt `ümber Khk; Niid oo einatööga seike keerd peel, et mette‿p saa aega ninagid pühkida; Suisel ajal oo selle väljatööga ühtlasti söuke tuline keerd taga; See oo näha et see töö oo kudagid viiti, keeruga valmis tehtud Kaa; no on sellel täna keer taga Jaa; Aga vahel õli ikke küll keerd persses mõne tööga Trm; mul `vastse `pastla, jo keeruge Elvi jalan Trv; tulep siiä tulitse keeruga, anna `mulle `kapstit Nõo
5. leivaviil, -käär `ümmer lebä keer Vig; pu̬u̬l `ki̬i̬rdu ehk täis ki̬i̬rd üle leeva Pal; teeselt‿polt teene keer lõegatasse `ümber leeva Äks; ki̬i̬rt ja ratass om üle `terve levä lõigat Krk; keerd om üle leiva, kiku om poolest leivast Ote; pöörändüss, keerd üle leevä lõigatass Urv; Um no lõiganu küll leeväkeeru, nagu liplõkõsõ Rõu
6. piire, (karva)pööris juukse tutt ehk kier; tieb `kieru taha Jõh; seoksed inimesed oo kel oo `valged `juuse tukad peäs või kaks `juuse `keerdu Tõs; Kellel on kahe keeruga pealagi, kaks keerdu juustes, selle murdma vai sööma unt ära Trm; `põrsal o ki̬i̬rd seĺjä piäl Kod
Vrd keereII. a
1. keeruga, keerdus, krussis; kõver `langale lüöb krups `sisse, on `liiga kierd Jõe; `Tuua `metsäst paras `sorme jäme˛üne kasevits ja `kierdä neh `kieruks jala all ja `panna `korvile [sangaks] Kuu; kier lõng on sükkäräs; õled `painand `ninda `kierod jalassed Lüg; `lõimed `saavad `kierod teha, kued `laumad. lõim piab kier ~ kierd õlema Jõh; Sie on `irmus kierd niit, kisub `sõlme IisR; se `langa on `kiero küll, enemb ei saa `kierommast `kierä; `paslil punoda `kierod `paulad Vai; löime pidi olema nii keer. kude ei `tohtindki keer `olla, siis kaŋŋas jähi kövaks Phl; lõng oo ülearu keer Mar; lõng lähäb `russu ja `rässu kui ta väga keerd oo Mär; See oo naa keer lõng nagu nugrupuńn; lõng oo laug, piab keeremad kedrama Han; (puu) nii kasun ki̬i̬r, et tänd `lõhki kua ei sua mette Var; keerust ei saa [peerulõmmu], ikke ia `lahke puu Tõs; Kelle `tehtüd `siokõ kiert paa kuäs olga; Nda kiert selüs, et kieräb mutid `terven ää Khn; [lõng lastakse] vahel keeremase ja vahel `laumase Aud; puu olli pealt nagu `ruitud, nii keerd Vän; Nüid öeldakski ki̬i̬rd lõng, aga vanasti `öeldi järk Hää; korotamisega saab lõng `kierumaks `tehtud Ris; [teed] paraea keeru et väga laug ei ole. vähäm piad tallaspuud `tallama kui keeru teed HMd; koelõng piab laum olema, lõeme keerd keerum Hag; kui oli veke rattaga vokk, noh seda pidid tulist `tallama et lõng kieruks läks; Eks lõime pidand aga kua tasane ja keerd olema; Lõimelõng sai keerum tehtud ja ühtepuhku näppu kastetud Amb; ki̬i̬rd (kõrge kaarega) vikerkaar tähendäb `kuiva; mõnd `aśja `ütled, kus one ki̬i̬rd, nõnnagu juhivits Kod; `kinda pöiale piab `ikke keerd [lõng] olema, sial laug ei kannata Plt; ki̬i̬rd lõng om loiust lõngast kõvemb Pst; väegä ki̬i̬rd lang tükib ütte kokku; keeru `koega rõevass näeb jäme, ta ei ole ilus, om kare ja kore Ran; ku tekilang saap `väega ki̬i̬rd, siss tulep teḱk kõva; ki̬i̬rd`jalguga, kutsuti Ki̬i̬rdjalg, jala olliva sedävisi põlvist keerun, siss tokerd sedävisi `jalgu pääl Nõo; Lang võit olla keerõmb vai loiõmb; mõ̭nel om ki̬i̬rd juuss Har; veelang pidi keeromb olõma ku koelang; kui keero˽langa olliva, siss lät́s `rohkõmp `aigu [vanutamiseks], tu̬u̬ rõõvass oĺl kalõ Räp || keerdu linust `keerdu lõng (vokiratas liigub paremale); `viltsed keerdu lõng (ratas liigub vasakule) Jäm
2. fig keerdus, kõver a. kaval, mitmemõtteline, viguritega keero jutuga inimene, kis täst aro saab; keerod sõnad Mar; vana keero puru, `naĺla ja `keerdo täis Kul; taa oo ilmamaa keerd Mär; keerd mees, keĺm `eese juttudega Vig; Oli `kangeste keer, ei võin tiada mis tä `mõtles, `ütles üht, `mõtles teist Han; see oo üks keert inimene, vigurisi täis nagu `mustlase obo Mih; Kiert miestega mia ei taha `seltsis meres `käüä Khn; aeab `keerda jutta Aud; Temal ikki om `kääramisi jutud, ki̬i̬rd sõnad Hää; üt́s ki̬i̬rd inemine, tu lät́t ku huńn Se b. kõõrdi; halb, pahatahtlik Elijal on `kierod `silmäd; oh siä vana `kiero `silmä Vai; sellel keerod silmad peas va undil, vaatas na keero silmaga ta `peale Mar
3. kiire, väle, virk om väega vikś kõigi˽pooli, om ki̬i̬rd Se
Vrd keere, keeru
kestel1 `kest|el g -li Sa Muh Emm Mar Kse Han, g -le Mär; kestel g `kestle Saa Kõp Pst Hls(g `kesle); `kesk|el g -li Muh
1. õlgedest, vitstest, juurtest vm korv, vakk üks pisine `ölgedest kojutud vakk, see oli vanasti `kestel. `kestli tääve `tuhlid `andas lammastele Khk; `kestlid (kaanega või ilma) said `jälle `tehtud `pandadest ka `luhki `aetud juurdega äe `niutud Kaa; `kestlid sii äi `tehta, nee ostetse muhulaste käest Pöi; `keskel `tehti `villade taris ja muu värgi taris. lõhutud pao vitsad ja õle `sõerded vahel Muh; `kõlka `kestel oo üks aruline puu, mis‿o põimitud `vitstega korviks Mär; `Kestlite sihes `oiti `villu. `Kestlid olid `õlgedest keerutatud lontsikutest `tehtud, `vormis `oitsid `vitstest kaaned Han a. vitstest ja õlgedest korv hobuse söötmiseks – Jäm Khk Muh Emm Kse obuste `kestel - - viĺjapuru `sisse, `käidi obussi `metsast ära toomas. pitkergune, painandi `moodi Jäm; `kesklid oo õlest. `keskliga `püiti obused; nii suur pärati pere `olli [mesilasi] nagu obuse `keskel Muh b. (kartuli) korv `tuhli `kestel; töi `kestliga kalu Krj; pane kardul `keslis; kestelt [tehakse] kase või pajo`vitstest; juurtest kestel om küll paĺlu kõvamp `kurtme. kuuse ja pedäje juurtest, `vitstest kestel ei kurda kuivab ärä ja lääb katik; kesteldege kannets kardulid, `kaale, purgandid ja muud; ubine kestel (kartulikorv) Hls c. ? kirst, vakk kestel olli puust ja rauvage, kirja pääle põletet, või olli, lõhmuse koorest vakk. `kestle `sissi, `panti jahu ja egat ütte Pst Vrd kess, kessel
2. fig jopp, lühike vateeritud kuub ei mol põle külm, mol ea `kestel `ümber Mar
kett3 kett g keta Ans Khk(g -u) Kei; pl ketid Vän, ketud Hag; ket́t g keti Tõs PJg ketas a. ümarpuust saetud ketas; mänguasi ketu kalid, nendega lüiasse ketu `pihta; `saeme puu otsast ketud ää Khk b. (voki) keder – Ans Tõs c. niiekettad – PJg Vän Kei Hag d. kedervarre ketas – Khk e. kettad voki värtna otstes pooli kett ning keeru kett; pailad pannasse siis keeru keta ning pooli keta `pεεle; löng pannasse oki kurgust läbi ammaste - - `amba üle esimise keta `vastu pöhja `külge, siis kedratesse `ambud kattu `töstades tagumise keta `vastu. säält `pöörtasse tagasi `jälle `lönga `töstades ammaste üle esimise ketani Khk
Vrd kets1
kida1 n, g kida Jõe Kuu VNg, spor eP(ke- Käi Phl Rid; kjõ- Khn) eL(ḱõ̭- Se), g kea, kia S Vig Kir Aud Pär Vil Vas; kida g -me, -m(m)e RId(kidam Vai)
1. a. keelekida; (inimese) keelepära laps kui `sündis, sis vahiti `kielekidand - - kas saab kielt suust `vällä ajada Lüg; keele kida alt `kinni Jäm; kes seda juttu `rääkind on, selle keele kidade `sisse `peavad ussid sugima Khk; See naha äär mis siis paistab kui sa keele suulage tõstad, on keele kida Pöi; keele kida `kinni, [laps] ei saa `rääkida Mar; lastõl lõegati kjõda - - et kiel `äśti `lahti lähäb ning `äśti `selgest `riäkmä akkab Khn; keele all on veiksed sooned, niid o keele kidad Hää; Kui keele kida `paistema aas, siss oĺli kurk `aige Saa; kellel kida kiäleõtsani, si̬i̬ ei sua ki̬i̬lt ammasse tagass `väĺja, tõesel one kida kiäle keskpaegan Kod; mõnel olna keele all `väike kida vi̬i̬l, vai lõks Ran; vanamu̬u̬ŕ lõigass kita keele alt Krl; kida um mõ̭nõl `väikesel latsõl keele all, tu̬u̬ sa‿iʔ kõ̭nõlda ei ki̬i̬lt `vällä aiaʔ Rõu; kida keele all, piät ärʔ lõikamma Plv; kida anna‿i keelel ilosahe kõnõldaʔ; kida langakõsõ; kida tu lõigatass. mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ, s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se b. kurgunibu see on keele kida, mis `kurkus liigub; keele kida paistab käde Ans; keele kida on see mis keele taga on. keele kiad `aiged Khk; kurgo kea sees `aige Käi
2. fig kõnetakistus, -häire Ki̬i̬l on kidas (ei liigu normaalselt) Hää; Keel kidas vai kidakeelne on see, kes ei sua iast reakida Trm; sa umma villänti ki̬i̬ĺt kõnõlat, tu̬u̬l om nigu putass manh, nigu kida om keele sisen Har; kida om keele all mõ̭nõl, tu̬u̬d üldäss kidaga ki̬i̬ĺ Se
3. hobuse kabja sarvkiht, tohl, päkk ma leiga [rautamisel] se kia ää; kabja kiad `mulda täis Khk; Menel obusel oli kabjakida seike körge, see loom äi es vei paĺlaste jalgega, ilma raudeta poolist keija Kaa; kui ööne kabjaga obu oo, siis o vähe kida, `umpse kabjaga obusel o `rohkem Jaa; nuga läks kabja kea `sisse Pöi; `Roudamise ajal peab ega korra kabja kida ka `leikama, muidu obusel on valus ja ta äi saa `äästi `astuda Rei; `kapje kidad oo aiged; nael läks kabja kida `sisse Mär; kui uost raudatakse siis lõegatakse kabja kida ää Ris; obuse kabja kida (rautamisel) `värkima Trm Vrd kidaliha4. a. kalalõpus(ed); lõpuseleht kurgukida, kala pöse`loudade all Jäm; kala kia `teisses `ääres oleks nda‿t rönses, teine äär on `pehme, karune - - kui kala `ingab, siis ta ajab kiad laiale; `värske kalal on punased kiad, vana kalal on kollakad kiad Khk; kala kida, seiksed `karmed ja punased. kui `lõuad `kinni `vaotab, siis vaob kida ko `kinni Pöi; kui kida punane, siis oo kala ea, kui `valgeks võtab, siis ta oo vana Muh; rapid `vöödags `välja, kiad jεεvad `sisse Käi; kala kida, kala kurgu `juures seal, sandi maigu tegevad `sesse, kui alvast `pestud on Mar; Kjõda seüä `ühti, aga mõnõd panad nad `suõla ikka. Mia rapi kiad ikka ää Khn; kala kead oo kala pea sees, `seoksed `narmalesed, lõpuste all Aud; avil on suur kida sialt läbi saab `apnikut vie siest Iis; kõvast lüöd, siis lüöd teravad arud [lutsule] kidadesse; kala kida on loualuie vahel. täma on `mitme lehega, kahel puol Trm; lõpussa kiad Vil || fig Kjõda `valgõ (surnud); Siol lähäb kjõda juba `valgõks (hallinevast habemest) Khn b. kalarapped kala kidamed `kurgu all, `tõmmetasse `vällä ku kalu `ruogitasse; Kidamed sai `anda `kassile Lüg; Kui kala `ruogid, siis on käed kidametega kuos IisR; kala sisimuksed on kidamed Vai; vähematel kaladel kiad, tursal `eetaste sooled Jäm; ons neid kala kidu kassil veel `süia Khk; kui kalu kidutse, sis sooled ähk peed, mis ää vissetse, o kiad Mus; silgu `röökmed ~ kidad HMd; võta kida (kurgualune väiksematel kaladel) `väljä Kod || kalal on suus kidemed ~ kidasi VNg; kida oo kalal suus, lõuge vahel, nendega sööb, `lahti ei lase, nagu ogad suus, kahelpool suud Tõs; kala ḱõ̭da (“keel“) Se || `luoma sisi`kunnad `öellä kidamed Vai Vrd kide1, kidu1, kitt2, kiuksed
5. muid tähendusi a. õhuke kiht, kelme Piimal nii vähe koort, umbest kidakord pääl Khk; Vana rookörre sehes oo kida lahti Kaa; kõege `rohkem `sarlaja `aiguse `juures. `kurku löövad sehuksed väär nahad, kis `inge `püidvad `kinni `panna. `tohter võtab arjaga `väĺla, arja `ümmer jäeb sehoke õhuke nahk, `öetasse kida PJg || ? neitsinahk put́si kida Se b. “sarvollus sõrme küüne ja liha vahel“ Sõrme kida Kul; sõrme küine kida Vig c. seene kida (eosleheke); võtad selle kida (jala) `enni takka ää, kui seened `keema paned Mar d. `pähkla kida (pähklikoore sisemine osa enne tuuma tekkimist) Mar e. puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa, kild üit́s kida jäi üless - - ku puud lõegatess Hel; puukida ~ puu kilt Vas f. väike loomasõrg – Har
kiemutama `kiemuta|ma R(`kiemo- VNg Lüg, `keemu- Hlj Lüg, -mma Jõh)
1. ruttama; kärsitult minna tahtma midä sa `kiemodad VNg; lapsed `kiemutavad `ühte `puhku `tahvad `käiä ja `juossa; igäle `puole tämä `kiemutab, tahab `mennä Lüg || taga kihutama kuer `keemutas kanu taga Hlj || keelitama Ta `keemutab mind ühes tulema Jõh
2. edvistama, koketeerima sie `kiemuta ja `kieguta, pida enesest pali; ärä `kiemude `eiga ehi `endasa; moni ajab `poissisi taga ja `kiemutab VNg; akkas `poistega `ümbär `kiemotamma Lüg
3. sain pere `kirjavast `kiemutada (õmmeldes kõigi pükstele kirjud paigad) Kuu
kits kits (kit́s) g kitse eP(kets Hi LäPõ), g `kitse R, kit́se T, kitsi Jäm Khk PäLõ M, kit́si VlPõ, kitsõ V(n kit́š Lei)
1. a. kodukits `kitsedel `niideti ka neid tümi `kohti vähekese; `kitsed ei old `kütkes `eiga `laudas `millagi `kinni; parem `kitse pidada ku lits `endal kosida rhvl VNg; Lase kits kiriku, läheb `kantsli ka Lüg; `Käiväd nagu `kitsed kuse `kallal (magusat söömas) Jõh; `Kümme `kitse `süövad ühe `eina `kuhja `kallal = kedrus IisR; `kitsed `andat `piimä; `enne oli `kitsi pali Vai; Kits ning sokk olid pooled vennad, mölemal olid töŋŋid ännad rhvl Jäm; meitel ep `peeta `kitsesid Khk; kardab kut kits köue `ilma hum Mus; kitsel oo `väiksed sarved ja abe kurgu all Jaa; Kits `polla loom, kadakas `polla puu ja sõrulane `polla inimene hum Pöi; `kitste seas oo pukad Muh; `ketsisi tapedi sügise Rei; ole ikka mees, ää ole kits mette Mar; kits sõi `kapsa lehed ää Mär; Kits `keldris, saba `väĺlas = tuli ahjus, suits korstnast väljas; Kitsas nagu kitse keel Han; kõigi kitsedel ei ole `saŕva Tõs; Jusku kit́s mökitab (kogeleja jutust) Hää; nüid kitsed kaduvad ää; `kitsi ega pukki meil ei ole Ris; üks vanapoiss oli, Timbu Ants, temä pidas `kitse Juu; lehmad `jooksid kui kitsed `ringi Kos; Nagu kits kahe kuhja vahel (raske valik) Jür; mis kit́s kitsele annab, kui mõlemad ühe `vaesed Koe; mis sa kits traavid alati (inimese kohta); ei sul ole `õiget aru, sul on va kitse arud VJg; kümme `kitse ühe `eina kuhja kallal = kedrus Sim; See `õhta läks nii kui kit́s lõi sabaga (kiiresti) Trm; paĺju sikka ja `kitsa Kod; `kitsesi on `õlpus pidada, tee `talle `vihtu ja Lai; kit́s mökitäb KJn; mea akkan `kit́sa pidämä Vil; kit́s kapusta aian Trv; `kitsi `piave `siantse vanainimese ja `vaese; ta om magjass viina pääl, ku kit́s kuse pääl Krk; viis-kuus `kitsi olli talu kottal; `kit́sel `olli ütsilugu paariku poja Hel; `kit́s `keldren, ki̬i̬l `väĺlän = tuli reheahjus Puh; koller tullu talule kit́se näol; Kes `kitse karja`tõprass loeb ehk karjalast inimesess Nõo; talu inemise `kit́si es `piävä Ote; kiiĺ käü nigu kitsõ jalg (keelekandjast) Krl; Sa‿lt (sa oled) ku˽kits kapsta aian, ei sü̬ü̬ʔ esiʔ, ei jätä˽tõõsõlõ ka (kadedast); mi latsõʔ oĺlimi˽`kitsiga˽pinuhn Rõu; kiä jovva‿as `lehmä pitäʔ, tuu pid́i `kitsõ Vas; kitsõ piim om makõ Se; kits kotis hädast, puudusest nüüd on tal kits kottis`kitsas kääs, ei õle akkamist Lüg; ta on kui kits kottis (hädas) Rei; mul tänada oasta kits kotis (puudus majas) Trm; Kits kotin (viletsusest) Pst | fig pime tema nεε mette medaged, nagu kets kottis. kui inimene na tεhele panemata on Käi; kits kärneriks sulil vaba voli Pane nüüd kits `kärneriks, süöb `viimasetki lehed puust Kuu; Pane kits `kärneriks ehk unt `lamba `karjaseks Lüg; nüüd oo kets `kärnäliks Mar; Kits ei kolva `kärneris Han; Nüid on kit́s `kärneriks Hää; kit́s om `pantu `kärnäliss Ran || kehvuse, kõhnuse vms kohta `Kargab kut va kits teiste ees (lehm vilja joostes) Pöi; nõrga kondi, lask ku kiri kit́s Krk; nägu nigu kit́se jäĺg (kõhn) Ran; Tsilgute ka uma kitsõ är (lehmast) Räp | nigelast tulemusest No tegi ka reha niigu `kitse peerestuse (hõre, kehv) IisR; niigut situks kit́s kase tohu `pεεle (äpardunud tööst) Mus; kits kelgu ies (üha vaene) Kos Vrd kide4 b. metskits no `saimo sene `kitse käde Vai; irved o `metses, kitsed kua Lih; kitsesi oli jah, ja nüid `präegu koa, ja põdrasi ja Tõs; kośja viinad olid `kaasas - - siis küsisid et me aeame `kitse taga - - me tahme `kitse `laska Pär; metsast tuĺli terve kari `kit́se; kit́sidest saab ilust `nahka Saa; nägin ilusa suure kitse HMd; siin on old ikka `irve ka, kitsest natuke suurem JõeK; nüid akkab siginema `kitsesi Koe; `põtru ja `kitsi õlema paĺju ärä surenud `metsä Kod; ja `metstes käisivad `põtrasid ja `kitsesid `laskmas Plt; ubailvess murrap `kitse, jänesit; lätsive `kitsi `püünme Krk; `kit́s om kikerpilli ärä ladvanu Nõo; mõtsan oĺl enne vanast küll paelu `kit́si San
2. euf naise, eriti neiu häbe mis sa oma `kitse `näitad külale (öeldi lapsele); su kits sai siis vahel vett rüibata koa (neiu oli meres); mis sa sii oma `kitse paistad soja päeva käe Muh; kits paistab, ega ta põle `kaeras käind Pil || vahest `istuvad ja kuub jääb üless ja tagumik `paistab, siis `ütleväd, et `kitsed `lähväd õrasselle Jõh; pane ännad `peale, muidu kitsed `lähtvad orasse Muh; näe ketsed `lähtvad orasele sol Mar; Enne `keerdi seeliku saba üles, aga `kitsi ei `lastud orasil `minna (kube oli kaetud) Han; Kit́sid Kihnu orasel Hää; kitsed läväd oraselle Juu; kits lääb orakselle VMr; kitsi lääve orassel Krk; kata latsõl perse kinniʔ, kit́s lää orasõlõ Plv
3. hum vokk kit́s löi pailad pεεlt εε Khk; kolme `jälgne kits Rei; oki saab vahel kitse nime, et tal jalad all oo Kse; ketrab kitsega või kitse rattaga Koe; Küla kitsed keerutavad, valla vokid veeretavad rhvl Trm; kitsige kedräts Hls; mia tõi liinast kitse Puh; naestel juba kit́s maean Ote; tüdrikuʔ lätsiveʔ `Valka laadalõ `kitsi `ostmõ Krl
4. raam ehitusmaterjali kandmiseks kits oo `seĺges `kanmiseks Mär; Katuse `löömise juures pannasse laastud kit́si `piale Tor; teĺliskivid kannab kitsegä üles; kits on seljä ruam, ühe inimese `kanda; kits one si̬i̬, kellegä kiva üles [katusele] kannetass, täl on sarved küĺjen Kod Vrd katusekits, sarvik
5. (väike mittesöödav kala) ?hink kitsõʔ umma˽kivi all, sääntse habõndõgaʔ; hummogu `pańti `su̬u̬rma puudõŕ `kiimä ja sinnä˽`pańti maimõ ja kitsõʔ ja hürilä˽`sisse Rõu
6. tikutaja liitsõnalistes nimetustes Vt mets|kits, mõts|kits, pikne|kits, soo|kits, taeva|kits
7. metsõunapuu – Rõu
8. pl juuksepats Enne urgõpäivä kõnelevad naised juukseid patsidesse köites: Vaja panda kitsõ kinni Lut
9. mäng a. pulgamäng `kitsi `löömä Hel Vrd katski3 b. kivimäng `poiskese `mängsivä aeva `kit́se `urgu. somp `olli maa sehen, tu̬u̬ `olli urg ja ümärgune kivi `olli kit́s; läits ka `poiskeste manu `kit́se `urgu `aama; es lase `kit́se `urgu `minnä, lei kit́se `väĺlä Nõo
kiunama1 `kiunama, da-inf kiunata Mär Hel Kam
1. nuruma, painama mis sa ike `kiunat must, ma‿i taha anda sul Hel
2. kiunuma; kiunatama `põrssad `kiunavad `aedes Mär; kui obõsõ `kaklese, sis kah `kiunase; obõnõ `kiunass, kui võõrass mi̬i̬ss putuss Kam Vrd kiunima
klibu1 klibu Jõe Ris JõeK KuuK võrguujuk (hrl puust) klibu panna `peale, et `vergod ei saa `pohja minna, kui `puoles vies `püüta Jõe; vörgu klibu Ris; ainad seota `kinni, klibupael panna läbi ja jälle solm `peale JõeK
kodu|painjas hum koduväi kodo väimehi naĺja päräss kutsovad kodo `painjad Kod
koerus1 `koeru|s spor R eP(`koerdus Kse Var), Hls Nõo San, `kueru|s R(-os Lüg; `koi- IisR; g -kse Kuu VNg, -sse Lüg) Amb JMd JJn Koe VMr, g -se; koeru|ss g -se Trv Ran Nõo Urv, g -Rõu Plv Räp; `koiru|ss, g -sõ Krl Har Vas Se; koeru|s Jäm, -ue- g -sse Iisvallatu olemine; koerustükk, ulakus Küll se `tütrik o `kuerust täüs, muud ku alade tegeb kometi; Küll sidä `koerust sai `tehtud `mitma `moodist, kui veel `noored olimme Kuu; moni obune `kuerukse perast lüö iest-takka üless; juo `niisukesed `karja pojad one `püöralised oma tegudega ja `kueruksega VNg; `ärgä `tehka `kuerut, jumal `viskab kivega pähe Lüg; Pane `kuerust tegema, siis on jalad küll Jõh; joulu on pahnad parandal, siis lapsed saavad `koerust teha Khk; Seike asi oo paljas koerus, muud üht Kaa; Poisid tahtvad ikka vahest kuerut teha Emm; Obu pole `ammu ees käind, mütu nädald prii olnd, nüüd perse koerut täis Rei; õppind maast madalast juba `koerust tegema; `istus `koerusega teese põlve peale Mär; sa oled üsna `koerdust täis Kse; tegid vanale `koerdust, põletast tä sauna maha Var; `koerusega said nad küll akkama, aga õppi ei `viisind Vän; Mis hoop `pihta si̬i̬ õpetuseks, mis `mü̬ü̬da, si̬i̬ `koeruseks (laste karistamisest) Hää; `vimpka `öeldakse sellele kes `koerust teeb Kei; eks ma `võt́sin `kuerusega sialt ühe `kanga `lahti ja `tõmbasin teise `kanga `alla Amb; ikke on sul isu `kueruselle JJn; oh sinu kuerust Iis; nalja peräss `koeruse peräss kõnelesin, egä see põllud tõsi Kod; tüd́rikud tegid `koeruss, kihutasid tõõsile undruku saba `alla `tuhka Kod; sihuke paras jõmsikas, `koerust teeb teiste lastega, `ullab ja Plt; `koerust täis ku kurivõrk Trv; ta‿m `koerust külländ tennu, las istub [vangis] Nõo; ta miiss `õigõd ellu [ei] eläʔ, ta eläss `koiruisiga ja `varguisiga Har; Väümi̬i̬ss oĺl kavval ja˽`koeruisi täüś Rõu; ta um `koerusõ pääle miiss Plv; tu̬u̬ om jo `pistü `koiruss Vas; uma `koirusõ perast sai timä tappa kaʔ Se || fig taal om uma `koirusõ kot́t kaalan, siss aja `õigusõ ka kõvõrass Har
Vrd koer
koka|regi madal rautamata regi heinasaadude kokkuvedamiseks – Hi Loo`vεtjad panad einad kokaree `pεεle ja obu veab lau juure Emm; koka `reega ka vili `veedi koda Käi; `aitas koka`reega ka `tuua, kus on karene maa; Äga kokarege voi `siiskid sui läbi `oues `oida Rei; `pande heinad kokaree `peale, `veeti lao `otsa Phl
kombain (variante) komb|ai·n, komp|ai·n, kop|ai·n g -aini (-aeni); `ko·mbain g -i; komba·ńn, kompa·ńn; `kampai; pain g paini Pöi, paeni Ran; `painjas VMr; `painaja Pst u kombain ega se [kartuli]`kompai·n igas maas ka‿i võtta Jõh; Paini põhk kõik põllal laiali Pöi; naeramõ ise et `vuata, Kihnu kompoi·n ond `siokõ, końdi aoru naal [naised teevad] Khn; Ju‿s meie ka ükskord selle `ko·mbaini ära näeme Hää; `kampaiga niidavad [vilja] Pal; Mede villänatuke lasti kah kompainiga läbi Vil; mia lätsi siss `vahtma toda `paini, et merände tu̬u̬ masin om Ran
kook2 kook g koogu eP(kuo-; g -o; g koogi Phl JMd); kuõk g kuõgu Khn; ku̬u̬k g koogu Hää Pal KJn Vil eL(g -o Võn Räp; g kuogu Lei), kuagu Kod
1. konks; kõverik a. (hrl eseme osana) haaramis-, riputus-, ühenduskonks aka mu öbe öŋŋe `otsa, kuku mu `kultse koogu `otsa rhvl; suured köverad koogud olid [tursaõngel]; unna kook; obuste ratastel oli raudkook ige küljes. keis `pandi koogu taa; aisa kook ~ sugar; [tuulamissarja] ega körva sihes oli pael, pailad kεisid koogu kailas Khk; [kuued] sai `kookude `otsa (nagisse) `pandud, kui ült `vötsid; [suitsutusahjus] on koogud Kär; ülal oo ropil (ploki trossil) kook `otsas; teine raand käib teise körendi koogu `otsas Mus; [õngel] Konks või kook `otsas, koogu ninal oli veel pisike kisu `küĺges; Pane [pootshaak] `kooku pidi sõnna oksa `kaela; [kaelkookude] Kook `tehti kadakast ja `siuti nööriga puu `küĺge; [aisa]putkul on kook `otsas koa; Pisike kook oli varre `otsas, kui [unna] nöör jää ääre all `kinni jähi sai kooguga `lahti tõmmatud; Kook tuli vibu otsast ää, sellepärast `ämber läks `põhja Pöi; Sitmekooguks veteda vana tuhlikoogu rouast koogumaa [ja] panta pikk süllapikkune vars taha Emm; Kolõ kõvõratõ `kuõkõga õngõd Khn; enne olli näil (kaelkookudel) puu koogu Nõo; saŕja kooguʔ, kellege tuulutõdõss `villä Krl; vanast oĺli koogu (sarikad), noil oĺl ku̬u̬k manh, kõverik otsan Har; vöid `koeti [kinnitati seina külge] kooguga Plv b. kõverik, kõver(d)us; looge εε kook (kõver oks) püus – tömma sellega Khk; Vanadel õlle `kannudel - - [olid] veel `mütmed suured koogud noogud (põletuskirjad); Vanad `kirkad olid öhe otsaga, kut suur kook oli Pöi; mehed isi tegid puust [adrad], kõverad koogud (adervarred) olid ja vannas oli `otsas Lih; piip kui ku̬u̬k (kõver) Se
2. konksu, põikpuu või kõverdusega ritv, latt (töövahendina) a. konksuga veevõturitv nook ja koogu varre kogu paned [siis] on kaju kook Jäm; millel vibu pole selle kajul on kook; kaju kook on sihand puu roigas Khk; kao kuõk. vjõnnag kaol ond vjõbu Khn; kui käsitsi `võetakse vett, siis se on koa kook. kää kook Nis; Kook on pikk teevas puust nögaga pulk õtsas, et pang ära ei libesta Trm b. kaevukook – hv S, L K I eL kao kook ja ark Muh; kau koogul oli nogi Kse; Kooguga `aetigi pang kajuse ja tõmmati vesi `väĺla Tor; kaeu koogud ja vinn on puust Hää; kaebu kook on junga `otsas, kaebu ämmer on koogu `otsas Nis; vanal aal olid kuoguga kaevud, nüid on vändaga kaevud Amb; lingi ja kuagu vahel one kuagu kett. vanass õli köödik. kuagu õtsan on konks Kod; pańg sat́te koogu otsast maha Trv; koogu piḱkuss `olli nii, nigu kaevu süǵävuss Ran; lingul on ku̬u̬k otsan ja koogu otsan om konk Nõo; Kao tulp om jämme, ülevän otsan om aŕk, kohe ku̬u̬k vahelõ kińnitedäss Urv; kaol om ku̬u̬k vett `vällä `kiskuʔ Se c. katla-, pajakook Peab vaatama, mis siis täna kooguotsa saab panna (söögiks keeta) Kaa; katel `seisis `koldes koogu `otsas; kaks kolm `kooku `olli [keetmiseks] Muh; enne kui `koldes keedeti, `oĺli pada koogu ots Tor; kook käis jungabust läbi Juu; kuok oli pikk puu, `aukusi täis, ots raudkonks JJn; oli sul veeke pada, laśsid koogu madalalle Pal; koogul olid augud sees, kuhu pulk käis, ni‿et võis ülemalle ja alamalle `lasta Plt; pada olli koogu otsan, kui rehe taren keedeti Hls; suvel `olli pada piśtkuan koogu otsan Nõo; karja `katla oĺl müürü sisen, supi pada oĺl koogu otsan. sääl koogu otsan kääneti pada tulõ pääle; ta kaess kost kätte ennedä saa, kas om konh kuan koogu takahn vai `ülhlen `laudu pääl Har d. hirre-, uidukook (talvisel kalapüügil) Nooda kooguga `kistasse augu ala [hudi] Mus; kooguga saab [nooda veo]nöör jää alt ligi tõmmatud Rid; anguga ajad irt edasi ja kooguga võtad `auku, kui kõrvale läheb Trm; `irsnikul on kõver ku̬u̬k Kod; kui iŕs `oĺli kõrvale lännu, otsiti kooguga Ran c. vahend külvikriipsu vedamiseks, hitsmekook külirinnad `väätse kooguga enne ette kui küli akkab Muh; Röhu vεhe pεεle ka, see kook on na kerge köva sauemaa jäuks Käi; kooguga vädasid `sitmed ette Kse; Küĺvi rinna vahed `veeti suure raud kooguga - - See kook oli oma kuus set́se `jalga pikk; Ma olen ilma kooguta koa `külvand Kei f. (ahju)roop – Rõu Räp Se Lei ku̬u̬k om õks tu̬u̬ miä ravvanõ um Rõu; kooguga kistass hüt́si ahost ja `leibä, leevä`pätse; Koogugaʔ segätäss tuld ah́oh, pliidi all kaʔ; vanast `panti ratta põvva tüküle nui `perrä ja `oĺgi ku̬u̬k; siss [pärast sünnitust vallasema] viide lavva taadõ - - siss `võ̭õ̭te ku̬u̬k ja linik, siss võõdete kooguga käänete linik `päähhä Se g. põikpulgaga ritv mõrdade tühjendamiseks, mõrrakook kooguga `võetakse mõrra änd üles Pöi
3. hrl konksja või haralise otsaga tööriist Poisid tirisid koogudega [pulmalisi pruudikirstu juurde], et `andi saada Jäm; Löö koogunina palgi taa ning tömma ta ede Kaa; siis olid siukst pisikst koogud (sirbid), siis küirakile maas `kookudega sai kõik ned odrad üles katkutud moast Pöi; Koogud (õnged) euf Rei a. kartulikonks – S KuuK tuhlis jääb koogu `otsa `kinni Pöi; `tuhlid kiibitse `kookudega maast üles; kooguga nopiti moa sehest `välja `teisi [madarajuurikaid] Muh; ma äi saa `kardolid `keskoda koogud kεεs Rei; kooguge on hää vetta [kartuleid] Phl b. sõnnikukabli – Muh Phl kooguga tõmmatasse sõnnikud `koormast maha Muh c. heegelnõel Eigeldemise koogul oo nook otses Khk; eegeldatse pitsid koogu ja niidiga või `vilse lõŋŋaga Muh; eegeldamese kook Mar d. soasulane – Khk Käi Lih HJn teine istub niide taga, vötab labadist löŋŋad, paneb niiest läbi koogu `pεεle. teine vötab kooguga suast läbi ede `vastu Khk; kooguga `veetaks löŋŋad [soapiide vahelt] läbi Käi e. vahend köie keerdude tegemiseks – Varem valmistehtud eide ots kinnitatakse koogu (oksaharuga lehtpuu jupi) haru külge ja eiet läbi vasaku peo lastes ja kooku paremaga keerutades lüüakse eidele keerd peale. Kui eie on saanud vajaliku keeru, põimitakse ta koogule Vig; `Kookudega keerutati köie keesid ja siis `lasti kokku köies Han f. pl kaelkoogud nüid põle `kookega suurt viiä kedägi, kajo toas Vig; kui ei taht käe otsas `taśsida, `arvas et `kookudega `kergem, eks siis toond `kookudega Lai
4. nahakook; ka selle raudtera – spor S L, Kei Trm Kod naha `parkimise `juures `kistesse `nahku kooguga, siis nad lähvad öhemaks ning `pehmemaks Khk; koogul o raud `kurkus; mine too külast `nahkade kook Muh; suur kõber sirbi `moodi kook oli Vig; nahk rippus laes. `võeti kook, `pandi nöör jala `alla. tõmmati alatsi, teese `käega `kookus `kinni, teese `käega oiab `nahka, koogutab Tõs; `Kooka oo kaks tükki, akatuses `tehtase nüridama kooguga - - Aga ku juba nahk `pehmemase lähäb, siis koogutase teravaga, see kakub `piika `lahti; Koogud `tehtase aralisest kase puust Tor; jalaga sõtk likut́si piäle, kuaguga kuap Kod; Kooguga nii tõmmaśs, sõ̭ss lät́s nahk `pehmess Urv
5. (juurkonksuga) sarikas – Hi V koogud, kinne pεεl katus `tehta Emm; tua koogud; koogud on ülevel, latid `panti `peale Rei; koogõldaʔ `hu̬u̬nõid ei olõʔ ma nännüʔ; ega koogu man ommaʔ koogu toeʔ, mia `ülhen koogu ja rańts hirre man ommaʔ; koogu oĺli kuusõ puust, noid `säärtsid ot́siti ja `raoti kõ̭kõ [kõvera] juurõga `vällä; koogu konds (üle hoone seina ulatuv sarikaots) Har; vanast kutsuti kooguʔ, no üldäss paariʔ Vas; `ru̬u̬d́ja pandasõ `ku̬u̬ka pääle Se; koogu ots pandass mõrlatalõ `sisse Lut
6. (karjatamisel) pahurale loomale kaela seotud kaheharuline kaigas obuse kook pannasse obuse `kaela, kui ta üle aja tikub Khk; Obustel olid koogud `puuga `kaelas, siis äi soand öle aja karata Pöi; lehmal oli enamiste kook `kaelas; mõnes `kohtes oli ikke `pandud koogud `kaela sigadele. ja lammastele `pandi ka koogud `kaela, kis läbi aja `tüksid Tõs
7. fig riugas, vigur see on `suuri `kookusid täis, katsub, kuidas ta saab teistele tükkisid teha Khk; [vigurimees] otsani `kooka täis Muh; see räägib `nõnna`moodi läbi `kookude (mõistu) Rid; `vargõil omma ilman kõ̭iḱ viguri ja koogu `seĺge Har; ummaʔ tal kooguʔ sisih Plv
8. fig a. pulmategelane ning kerstumees oli, ning siis kerstumehe kook oli - - sellel oli sedine suur pikk kook - - kedast ta käde sai, ta `tömbas nüid selle kerstu, pruudi kerstu `juure; Kerstumehe kook oli ikka poiss Jäm b. (küürus inimesest) ma ole küll vana inimese kook juba Phl c. Koera `perse `kooku tegema (vastatakse, kui ei taheta öelda, kuhu minnakse) Hää; teene (inimene) on argiga lükata ja kooguga tõmmata – ei soa kusagille Juu; tolle suure `murrega jäi ta `aigess, ja sedä `ku̬u̬ku ta vedä `täämbätseni Võn
Vrd konks1, kouk1
9. “mõrra vesiaia ja tiibade vahele jääv ala mõrra suupanna ees” – Pöi
koolutama1 koolutama Sa Muh Emm/-d-/ L(-o-) spor K(-o-; kuo-, kua-), Trm Rõu, kuo- Iis, `kuo- Kuu Hlj Vai
1. (kumeraks) painutama; teat kuju andma `Tündri vits `tahtud `kuolutamist `saada Kuu; suur `saapakoolutamise loud oli; koolut varrega `saapad Jäm; vahest sai ka sedasi kooludut [saapa] pεεd linnast `toodud Ans; Kadakast `tehti keppisi kahe sugusi, meni koolutas noogu `otsa Kaa; Aisad olid puhas koolutud päradega Pöi; `juussed oo koolutet kui `tuhli korv; kondid alles koolutamata (kanged) Muh; Loogapuu kooludaks paine pεεl köveraks Emm; vart on kõberasse koolutud puu Mär; ri̬i̬l oo koolutud sugarad Mih; koolutud asi `õigub, läheb `sirgeks PJg; [pargitavat] `nahka koolutse - - tõmmatse edes-tagasi üle painapi, kuni kortsud `väĺla keik lähavad. koolutadi pooltoorest `nahka Saa; sõidu`vankrel on suarebust kuolutatud pöiad Hag; soab `pasled `vaĺmis, paelad taha, ta on `pehme alles, siis koolutan jala järele Juu; `nahka kuolutakse, kui saabast tehakse JMd; neid `saapid piab `enne koolutama, siis võid `käia Trm; Vanast kõ̭iḱ ri̬i̬ jalasõ ja˽loogaʔ koolutõdi Rõu
2. fig mingis suunas mõjutama või muutma külap ta `kuolutab `selle (lapse) oma käe järele Hlj; Küll sind ka veel ää saab koolutud Kaa; möni inimene annab ennast kooluta, teine mette Vll
koos1 koos S L spor K, Trm; ku̬u̬s Hää Saa Ksi VlPõ; kuos RId spor KPõ, Iis; kuoss Kuu KuuK; kuas Lüg Jõh IisR VJg IisK I. adv
1. rühmana ühes kohas (kokkukogunenud või -kogutult) a. (elusolendid) Kus kaks kuoss, siel `kolmas `hammaste vahel Kuu; `Käivad kahegeste kuos kui ikkes `ärjad IisR; `metsas `peeti kivi `ääres `pillerid, koes noored koos keisid; `lambad olid kärajas koos Khk; rahvast oli ju koos üle saja, kui kaks `pulma koos oli Krj; Kui `ahju tuluke `pandi, siis olime ahju ees kobaras koos kut `lamba kari Pöi; nää üks tropp inimesi seesab seal koos Kul; seal oli paelu tüdrekusi ja `poissa koos Aud; me käesime keik öhös `summas `karjas, loomad olid koos HMd; neid old ulga koos või ulga `lapsi Pee; vanast oli küla `vainu, sääl käesivad küla karjad koos Äks || Valla `täüskogo oli koos (nõu pidamas) Khn; müra, kära kõik kohad täis, kui `talgused koos (käimas) Tor b. kobaras; tihedalt koos (hunnikus, lademes, rõugus) meil `einäd on juo `suuremb jago kuos Vai; partsane, keik sodi koos Khk; kui linad on ää `kistud, pöllu pääl, pannakse käraje(se), kümme pehu koos Pha; oea `eese asjad koos, et nad eb lähe kaduma mette Vll; Siis on odra küli paras, kui kolm üügest ninapidi koos on Pöi; `pähklid `kasvavad `kihnos koos LNg; pilved `pankas koos Tõs; sie küla oli käras kuos KuuK; `marju on pailu kuos, on marjakobar; küll on ia õuna `aasta, näe kägaras kuos kohe Sim; kui [söe] `liimusid ulga koos on, saab tuld `väĺja puhuda Lai; niikui vili sai kokku ehk ei `olndki vili koos (koristatud) siis tuĺli linakakkumene SJn c. (kaasasolu rõhutavalt) ühiselt, üheskoos nelikümend viis `aastad sai mehega kuos elätud Lüg; [ta] Tuleb `meie `juure, siis `lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna Jõh; nad `akvad koos `kouplema Jäm; uśs lääb mehel suust `sisse ja tuleb `väĺla rögaga ku̬u̬s Hää; sie mies oli, mõisa `suilene. me läksime emaga temaga kuos Ris; eks nihukesi õnnetusi `juhtu, eks seäl ole koos mõlemad, elu ja surm; sa oled eä looma soand ja `äśti odavalt, nüid oled õnnega koos Juu; eks sa mine teśtega kuos VMr
2. tervikuna koos a. ühes tükis, tervena üks riist on, `lähväd varud pääld - - `lauvad ei `sõisa kuos enämb Lüg; Siis `jäigi `putru `niisikene rabe ja ei `sõisand kuas ja õli kole paha `süiä Jõh; `maksa, `kopso, südä, kaik kuos oli sisikoǹda; tüüdenä tämä on kuos kaik. akka `kinni ottama, siis laguno Vai; teĺled on jo koos ja ajame `kanga koa ülesse Mar; jalakseid `oidis kuos iest pia puu asemel vanaste pia painand Kad b. üheks tervikuks liidetud või segunenud vaier on `rohkem säietest kuos kui tross Jõe; see oo osadest vöi tükkidest koos, mis `mitmest tükist on; painandi keri otsad [on] `aedega koos Khk; seĺgroog oo lüdidest koos PJg; ja koos vanger on jo kahest jaost koos Tor; suurem jägu olid rehed elumajaga kuos HJn; sie [kinga]määre oli kuos tõrvast, siis oli sia `rasva ehk obuserasv viel kõige parem, ja tökat KuuK
3. (väga) lähedal a. lähestikku, vastamisi; vaheliti jaanibä `aegus on pääva otsad koos Ans; [sigadele] `tehti raŋŋid, nee olid ülalt koos Kär; [vanamees] Istub peele toa otsas, kääd koos Kaa; lääpjalal on kannad koos ja pöiad väĺlas Kei; pialt on õtsad kuas, `seutud `kinni viel IisK b. suhtluses, füüsilises kontaktis Meie egä päe ninäpidi koos Khn; Ninapidi ku̬u̬s - - siś on nõnda ääd, et ikki ku̬u̬s räägivad ja on Hää; kui kaks ninapidi koos, siis kolmas ammaste vahel Lai || (kaklemisest, riiust) [poisid] kahe `keste `olla `rindosille kuos Vai; Olid seal `jälle karupidi koos olnd, teine peksnd teist; Akkas `korda teise `sisse `käima ja käib, pärisest on sõnadega koos Pöi; olid tut́ti pidi koos Mär; `jälle nad olid `karvupidi kuos, muudkui karvad `lendasid Sim
4. kokkutõmbunud või -surutud olekus seĺla nahk oo `rõmsus koos Tor; Nägu su̬u̬ pääl on, olgu ta mänd või kask - - kõver kägaras ku̬u̬s; koer magab kägaras ku̬u̬s; Poomi`nipled - - nendega siud purju poomi `ümmer, ku puri päris ku̬u̬s on; Mis ta kõik (riided) omal `ümmer ajanu, isi `üńnis ku̬u̬s Hää; `luomadel on küĺm, näe kõik tesed kägaras kuos Sim; [plekist asi] rupikusse lähnd, siss on ta peris kokku lähnd, siss on ku̬u̬s igält pu̬u̬lt Vil
5. (millegagi) määrdunud või kaetud Kui kala `ruogid, siis on käed kidametega kuos Jõh; nina tatiga koos Ans; `õues paelu `parka, pargaga koos Tor; Sügisel külma ajaga `kartulevõtul, käed märja mullaga ku̬u̬s Hää; `soapad olid mudaga koos Rap; saad pasases, oled pasaga ukane või ku̬u̬s KJn
6. korras a. valmis, lõpetatud Meil on jo `heinämaa kuoss, ei enämb oleki `sinne menemist Kuu; siis `oldi jo kesä tüöd kuos Vai; võid `tehti kirnus - - männaga lõid tükk `aega, oli koos Lai b. kokkulepitud, kindel Mul oli obuse kaup juba kuos IisR; Kaup koos! (kokkuleppe kinnitus) Kaa; olime kõik ilusti kaubalepingutega koos (mõisnikuga kokku leppinud) Mär; kui kaup koos, sis kosilane pakkus ruudile `viina PJg; kaup on koos ja maksetakse raha Juu
7. keel oo unisest pεεst segane veel, unega koos, äi tεε `ühtid, mis tä räägib Khk; kui tuba soetsone on, ja uks koos (kinni, suletud) on, sis lööb `neoke sinine [ving] JuuII. prep ühes Kuos `narriga [ei] ole `kerge elada IisR; aganad tulid koos viĺla teradega `väĺla Jaa; isa koos emaga läks juba `tööle Tür; jõevaim kadund koos `jõega VMr
Vrd koon4
korges2 korges g `korke Jäm Mus konts, apsat `korke krants `tehti talla `pεεle. sedine ümargune `korke ala kanna äärt `koutu; korges oli tükkis talla all, `umbest kesk`paika `talda; vene saabas, `laiade korgestega; pailad ning tallad, `korked ning kanna tagused, `pεεltsid pole `ühtid [naistekingadel] Jäm; puu `korked olid, nüid on nahast `korked; kiŋŋa `korke rauad Mus Vrd kork2
korgi-1
1. korgist tehtud; korgiga seotud üks korgilaev [läks] ukka. korgi kulisi tuli `randa Pha; Korgikäbad (kalapüünise korgist ujukid) Hää; arvvõrgul on tohupullud, kiluvõrgul on korgipullud Kad; riäbisse mõrd sellel õlid korgi pullod piäl Kod
2. kalapüünise korgist ujuki juurde kuuluv või sellega seotud `teine on `korgi ain, `teine kivi`paela ain, `kummagis `otsas kaks. `ainuspael [on] `korgi `ainast kivi`paelasse; `esteks panid lina`otsa, pärast `läksid panid `korgi`otsa [vabedele] `kuivama; [paadis kaks meest] sidus `ainad `ühte. `teine sidus siis kivi`paela ~ lina`paela, `teine sidus `korgi`paela (võrgulina ülemist selist) Hlj; `nuoda `korgi `paula `külge `panna `ninda `suured `korgid, et `reie äär vie pääl `seisa; `uuemmad `vergod `onvata `korgi`paulaga; `korgi nüör on `nuodal vähä jämedamb. `korgid `panna `korgi`nüöri `külge `kinni VNg
korrutama1 korrutama S(-d- Hi) spor L(-o-), HMd/-o-/ Tür VJg Sim spor I VlPõ, kõ- Trm Kod(-o-) Äks; `korrutama Jõh(`kõ-) IisR, -mma Jõh hv Vai; korutama IisR, spor L K (-o-), Lai, kõ- Trm MMg Lai
1. kahte või mitut lõnga või keeret üheks kokku keerutama ku ühe`kõrdased [lõngad] `pannasse kokko ja `aetasse vokk tagurpitte, siis `korrutetta `lõnga Jõh; siis korrutati kokku kas kahe korrist või kolme korrist [lõnga] Muh; suka lõngas sai korutud, teine kee oli teist [värvi]. ja soki lõngas korutadi Lih; korrutud (kahe eri värviga) lõng, sai neid igade `moodi `tehtud, sinise ja `valgega, rohelise ja kollasega ja musta ja `valgega. nende korutet `lõngest sai ruudud teha ja Tõs; korrut lõngast sai `kanga `niisa `tehtud; punelõng - - seda saab jämedast takust `tehtud ja kokku korrutud Aud; kinnast ja sukka ei saa mudu ku koruta lõng kokku Hää; korotamisega saab löng `kierumaks `tehtud Ris; Ennemal aal `õmblusniit korutati veel läbi nõelasilma; Ma ise olen taga (kedervarrega) korutand küll - - Lõng sai `siutud `ümber pulga ja keeratud naela `külge `kińni. Siis põld mutku `tõmma põlve pial ja lase `lahti. Kedrevaŕss keerutas sedasi lõnga keeruks Amb; kingsepal oli traadi lõng, tema korotas teda `rohkemb VMr; nüid korutatakse isegi neĺja `kiega - - tehakse põranda vaiba `lõimeid Sim; kui kõrrutati, kerad `jooksid kaśti sees, ehk koŕvi sees Trm; kahe `värtnä piält `aetasse kokko, kolmanda `värtnä `piäle korotab; korotasse ka keräde piält KJn; eapidi `ketrame, kuripidi korutame Vil Vrd koorutama2
2. pidevalt sama juttu kordama; lobisema `Kesse täma korutamist `kuulada tahab IisR; Mis ta seda (juttu) nii pailu korrutab, `umbest kut oleks koer kondi sohe saand Kaa; Kuule eit, akkame vahest koju kah minema, kaua sa sii ikki korrutad Tor; korutab aga seda vana lori edasi JMd; kõrrutab mino sõnu `perrä, ise‿t mõessa kõnelda Kod; korutab `pialegi, riagib `ühte sedasama juttu kas `kümnele korrale Lai || inimesed o nohosed, kõrrutab (hakkab nohu) `uudess jälle Kod Vrd koorutama2
3. riideaugu äärt paiga külge õmblema, üle ääre õmblema `paikad ja kõrrutad pahupuale `piäle, paad paega ja üvipu̬u̬lt kõrrutad. paega kõrrutasin ärä näpigä, kiänäd `narmad `alla Kod Vrd kerrustama, kõrvutama
4. u antud arvu teatav arv kordi suurendama (matemaatilise tehtena) Vanasti ööti rehnukitegemise juures ikka kasvatamine, pärast tuli siis korrutamine Kaa
kruttima kruttima, (ta) krutib Jäm, kruttib R; krut́tima, (ta) krut́ib Rid Jür Amb Pee Plt, krut́tib Kul; es kruti Ran, ipf (nad) `krut́sit Puh
1. keerama, keerutama, (sisse) mähkima ei õle vaja `seierid kruttida, nii ia kell Lüg; siis kase tohoga `ümbär kruttitud kõik `kinni Jõh; `värtna `juure kruttiti viel `ketra rattas; Mis sa sest vokkist kruttid IisR; `pastli pailad olid `ümber sääre krutitud puhas; Kruti kövega kövasti siit `ümbert `kinni Jäm; tint krut́tis ka [võrgu] ära Rid; Laps krutib `jälle kella kallal Jür; krut́tind [köie] `põesa `küĺge Pee; ta krut́ib kõvasti, paneb kõvasti `kińni (sidumisest) Plt; `krut́sit kokku ja `tõiet `sisse [kanga õhtul] Puh || fig ringi käima, ekslema Kruttisin seal metsavahel küll, aga õiget teed ei leidnud Mar
2. korraldama, seadma `Õige `naine `mõistab miest kruttida `ninda‿gu tahab IisR; Küll krutiks seda elu kui oskaks Jür
Vrd krutitama
3. fig (hinda) kergitama `Kelmid siginesid `ümber kõik, kruttisid [hobuse] `inna `ninda `kõrgele et; `Selle ind on `ninda `kõrgele kruttitud, `kesse tämale tohib `kosja `menna IisR
kuduma1 kuduma, (ta) kudub Jõe Jõh IisR I, kuob R(kuub) spor Ha , ViK, kuop Puh, kuõb Khn, kuab VNg JõeK Kad, koob spor Sa LäLõ PäPõ TaPõ, VlPõ(ku̬u̬b KJn) M Ran, kujub, kojub S L Ha VlPõ, kojob, koeob Muh Rid HaLä; kudoma, (ta) kojob, koeob, kujob LäPõ, kudob Kod, kutto Vai; kujuma, (ta) kujub Jäm Khk(ko-) Hää, kuõb Khn; imps koetas Ote, `koeti Kan
1. kuduma a. kangakudumisest `surnuka one sie `miŋŋega `kaŋŋast `kuuda; `villased tekkid sai ise kudu VNg; mis `kuutust saab, lähäb `kärri pakku `pääle; `naine on jo kudund `kanga `vällä Lüg; `kuigi `kaua ei `kuoda tekki Vai; külab nee kiudud kuued `kanged kududa on; mis kirjud, nee kojutase kahe löŋŋaga Khk; odrigune riie, vedelast kujutud Mus; mene kaŋŋast kuduma, mes sa seal muedu lorised Vll; inimesed `tiagid änam kudas kaŋŋast kojotakse Pöi; seal kojotade koa `kangud Muh; söba oli `väikse kruuduga, täis villane kaŋŋas kujut Käi; käterätikud kujudi murreldi Rei; ma koeo `välla koa (võõrastele); kudovad igat `moodi Mar; meil omalgi kujutas takust riiet Vig; teĺledega kujutse kangast Kse; vanaste koeoti, nüid koeotse koa Tõs; ei sua enäm kangast `kuõtud, vana juba; siis akati suśtipuõliga neid `lõngu `sisse kujuma, nüüd `kuutassõ `körte kua sedäsi Khn; täna oli seitse lüket ää kudun Aud; Ära kuju nii lodevalt Hää; kujusid `kangad ja köik tegid peeru tulega Ris; `kangad sai koeotud Hag; kojumisega kukuvad villad `väĺla Kos; sie on kuelõng, mis `sisse kujutakse HJn; kujuvad kangast; ise kuob villast kalevist riiet Amb; kangas on murreldi `kuotud JMd; kangast ikke kujun, aga sukka teen Ann; `kuoksin ikke aru järele `praegagi VMr; ega külas seda `kuutud, nied olid jua amat́mehed, kes `treĺli kudusid Kad; `kanga niitega kudutasse kangast Iis; villane tekk kudotud; meie kudima `atlass, siis on lõim piäl ja kude all Kod; emaema `koetu, vanaema oli `kangur kohe Äks; pükside riie oĺli kujutud KJn; lenane riie `oĺli isi kedratud ja kujutud SJn; maha kuduma kangast lõpetama ma akkan `kaŋŋast maha kuduma ehk `kaŋŋast lõppetamma Jõh; kujume `kanga maha Jäm; nõnna `olli tüdrik oma `kanga koa saan maha kududa Muh; ta kudos täna `kanga maha Mar; Lihitud lõimed olid libedad ja sai `kanga maha kududa Han; ma kudusi jo `kanga maha Aud; kui `vaĺmis soab, siis koob `kanga maha Juu; Siis külas naerd, et Maali piab nii kaua `kanga rehas, kui maha koob Amb; koon `kanga maha, kui ta lõpul on Plt b. silmuskudumisest mütsid oli kojutud villasest löŋŋast Khk; Emm ütles et ta kuduna (kuduvat) pisiksele Antsule talveks uie kampsuni Kaa; kelle jaoks ne sukad koeotse; ma ole neid ise kudun Muh; `pitsi ja sukka ja kinnast kujutse küll Tõs; tornilesed paelad kujuti villatsest lõngast varrastega Aud; kojun `kindaid Tür; sõŕm kinnast võisid kududa ühe lõngaga, labakinnas oli kahe lõngaga ja kolme lõngaga Sim; varrastega kuduti Lai; varrastega `ku̬u̬tasse sukki ja `kindid KJn; vardu(d) kuduma varrastel kuduma `vardud kuduma, kujud sa sukka või kujud sa kinnast Jäm; `talve kedrasi `lönga, millal sa siis `vardud kujud Kär; `ööse kudusime `vardud Pha; ega mind sunnitud `vardud kuduma Muh; Ma kuju eige natust `vardud Rei; `kärmeste koob `vardu, sõrmed üsä nabisevad Tõs; Kihnu naenõ kuõb tie piäl `käües kua `vardu Khn; me kujume `vardi Ris c. võrgukudumisest käviga `kuome `verko; `kammila `verko moni kudub Jõe; [vähi] nattad olivad `ümmärgune `niidist `kuotu, puust `tehtu varu oli VNg; `võrku `kuuvad käbigä Lüg; kalasiga kojutasse `vörkusid ning rüsasid Khk; vörgud kujuti ise ka Mus; Mörrad `kooti kanepist, vörgud `tehti linalöŋŋast Pöi; `mõrda sai koeotud Muh; noodad saab ikka veel ise kujut Rei; kui `vörku kududakse, siis o kalas ühes kääs ja hui `teises; nägin küll, kui `vörku kujudi Phl; ikka kojoti silm silma `sisse Rid; siis oli, `üiti eina mõŕss, oli kojutud arva `silmadega Lih; `uiga `kuutse `võrku Var; sülla kujud `päevas ää Vän; kojuti kodu, linase löngast Ris; käbiga `kootasse `võrku Trm; kõik nuadad one kudutud, `sorkad käbigä läbi ja kudud `võrku Kod; sii om piirits, kellegä `mõrda `ku̬u̬tasse KJn || ämäläìne kutto `verko Vai; `ämblik kojub ka `vörku Khk; `ämblikud kujuvad `verkusi HJn d. vöö-, paelakudumisest vidimed, `miska `kuuti `vüösid ja `õhju; vüöd kuduma ehk laduma Jõh; ööd ning ohja pailad kojuti köladega Krj; Öö oli lai kojut pael Pöi; nüid `paelu ei `kooda Rei; ennemalt olid lõngast koeotud vööd Kul; pidi ikke ia kuduja olema, kis `päevas öö `valmis kudus Tõs; `öösid kujutatse mõõgaga Aud; villasest lõngast kujutud vüö Kad; vü̬ü̬d kuduti varna õtsan Kod; kalasabalene pael on `koetud `sõrmede pial Lai || fig peksma kukkusime teda kuduma, kudusime püksid tuliseks Var
2. punuma, põimima; (kokku) sõlmima `lapsed kudovad `lällest `kruonisi Vai; üks pisine `ölgedest kojutud vakk, see oli vanasti `kestel Khk; `Körkest kojuti istende `pöhju Pöi; lingimispulgaga kududakse `nöörisi Phl; kuevatab lahetil kalu, laheti oo `vitstega kujutud Var; eena keśs, see oli `sioksest paeltest kujutud Tõs; `looduse `sisse saavad põrgad `pandud ja siis sab kududa (korvi) Aud; sarja põhi `tehti lõhmusse niinest või `vahtra puu `peergudest, niin`meistriga tõmmati peerud, kuduti kokku `sisse, nigu riiet kudus Trm
Vrd kudama
3. vooderdama Meni kes sedasi liivamaa `sisse kaju tegi, see kudus selle ka kuuse `puudega sihest äe; Kaevetud kaju auk oli raudkividega sehest ää kujutud Kaa; Kus `pehme moa oli, seal kojuti [kelder] sihest kividega äe, sau vahel Pöi; kao põha peal o salvetsed, sealt `peale akatse kuduma Muh; kraavi põhi oli männa pakkodega kujutud Lih
kuhi kuhi g kuhja eP(kuhe Kõp Vil) M T VLä(kuh́ g kuja Lei), `kuhja R(n, g `kuhja Vai), kohja Har, g kuh́a, kueha, kuha L(n kuhe PäLõ SJn, kohe Tor), kuh́a Võn V
1. suur hunnik a. kuiva heina või põhu kogum (ümber varda) `laia lämäküse `kuhja teid Kuu; `kuhjal on `malgad pääl ja `argid all VNg; `einä kuhide `alle ja lao `räiste `alle; kus neli `nurka `püsti on, sie on `kandiline kuhi; `kuhjale `panna ago `põhja, perä `panna `kuhjale `malgad `pääle Lüg; õlen isegi neid `kuhji tehnd küll Jõh; ne vaid `vehkiväd kuhi (kuhjasid) tehä; üks `kuhja vaid `ongi `tehtu Vai; on änam `eina, tehasse `kuhja; kuhi on labust suurem, kümme `koorma on ühes `kuhjas Khk; meite küla inimesed olid eile `kuhju teind Mus; ma ole `söukest `kuhja teind, eina `kuhja et, puu oli kasumas oort ning tegime `sönna `ümbere Vll; kuhjad `üidsid vanad rahvas kuad Muh; `raiuda neli `pitka jämed puud - - kuhja soova puud Emm; kuh́al sai lava `alla `tehtud Rid; `kuhja ei kasvatata, kuhi lastasse `põntsa (tehakse keskelt jäme) Mar; kel [heina]küint ei old se tegi `kuhja; tä teeb ead kuehad, oo alati otse Vig; toob `terve kueha korraga koeo Kse; Kuhja tegemese `aegas tuleb võid `süia, siis kuhi tuleb libe, ei võta vett `sisse Han; `lässus kuhi, kuhja lössakas Var; kuehale malgad `piale Mih; kuhe oo suur ja kubu oo pisike; `seoksi magudega `kuhju sii põle Tõs; kuh́a oŕk jääb kuh́a `keskele Aud; põhk võib `kuhjes kah seesta Vän; tegin kuhjale ea terava pea `peale, siis jooseb vihm `easte maha Juu; nää su kuhi juob (on viltu) Jür; `tehti ikka suured kuhjad JõeK; nukud on veked unnikud, saod on suuremad, kuhi `kõige suurem Koe; `kuhje `tehti, kahest kolmest saadust akkas `piale, niikaua kui kahe`kümne viie saaduni; kui `kuhja alustati `kitsalt ja magu kua ei `tehtud, siis sai kitsas kuhi Trm; isä tegi kuhuja, kõik ehä `valgel tegimä kuhja Kod; `suadudest suab kuhi Ksi; ega kuhjal ei old `mõetu Plt; naiste tü̬ü̬st ei jää `kuhja kohekil (tulemusi pole näha) Krk; kes kuhja otsan om, si̬i̬ võtab einä `vastu Hel; katussega `kuhje `olli küll ennembide; otsib nigu kuhjast `nõkla; `kuhja `panti kümme ruga Ran; tulep kuhjale suur magu, saap `maokass kuhi Nõo; ma tuĺli poolen kuhjan ärä kuhja otst maha Kam; vääri oiava ort, et kuhi `ümber ei lää Ote; esi `oĺli ülevän kuhja otsan, terit `kuhja Rõn; `Kuhja tulõ `parral aol `aigu `mü̬ü̬dä kokku võtma nakadaʔ, sõ̭ss ei˽lähä˽kuhi makku Urv; `täämbä nakami `kuhja `lu̬u̬ma; alustõdass kuhi pandaʔ (kuhja panemist) Har; ka määne ilm um, ütelpu̬u̬l mäḱe satass `vihma, tõõsõlpu̬u̬l luvvass `kuhja Rõu; ko inne `paassa`päivä tet́te vai `lu̬u̬de kuhi, sis tet́te kuh́alõ vü̬ü̬ vööle Se b. viljanaber kuhi oli kaheksa`kümmend `vihku VNg; `kuormased `kuhjad Lüg; rugi akkijalad `panna `kuhja Vai; kuhi tehti aga kuda rukist õli Kad; pärast `pańdi odrad `kuhja, kolmkümmend `vihku `pańdi `kuhja Sim; kuhi `tehti nii `kõrge, et ulatasid pia`vihku panema Trm; kaarad `pańti kuhuja vanass Kod; kui `kańtsid paĺlu rukki `vihka kokku, sai mitu `kuhja Pal; kui [rukki]akid juba ära `kuisivad, siis `pańdi `kuhja Lai; kuh́a pää pandass vaib, et `vihma läbi löösi‿iʔ Se; rüäʔ sõss `kuhja ku is olõ `š́kouni kuõ pondaʔ Lei c. kartuli- või aedviljahunnik (talveks kinni kaetud) küläs `panna `kartolid `kuhja ja `kuopa Vai; killel pole `ruumi `tuhlid `sisse `panna, ne panad `kuhja; `naarid, `leiked keivad seda sammuti ka `kuhjas kut `tuhlid Khk; kardulid saab talvel `aukudes `pietud, kui palju on, siis kuhjas JõeK; kui kuhjal on õhuke kord `mulda pial, külm käib läbi, lähvad viimaks `mürdima kua Kad; `mihklipäeväss om `kartoli ärä `võetu, `kuhja ja `keĺdrede `pantu Nõo; `kartuliʔ pandass `kuhja Krl; kuh́a `haŕja jäteti mulk Rõu d. mingi muu hunnik vesi on `õige ajand jääd `kuhja kevadel Lüg; suured kivi kuhjad pöllal Khk; jää ajab `kuhja üles Rei; kik einama on müta `kuhje täis Saa; ladusivad puid - - `suurde `kuhja või uńnikusse Pee; vedid suure kuhja `lassa (laaste) `õvve; kivid oo kuhuja korjatud Kod; liha olli nõnda `uiske täüs, ku‿t́s uisa kuhi Krk; sääl es ole muud ku üits `ämläse võrgu kuhi Nõo; siss ommaʔ küll ormussõʔ tal sällän, sulõʔ `aetu `kuhja üles San; egä ei päse vi̬i̬ĺ minemä, [jää] om sinna i̬i̬ käänätüse pääle `kuhja üless ajanuʔ Har || no tulõ ta põld `kuhja `küńdäʔ, ińne oĺl laḱka küńnet; kuh́a otsah kasuss pareb vili, ku `pińdre all Se || Nii täis söönd, suur kuhi kaela peal, kot́t koonu all Pöi
2. nõu äärtest üleulatuv (keskelt kõrgem) osa vakal ning külmudul keib kuhi pεεl ikka Khk; `möisast äs saa `ilmaskid kuhjaga vakka, `suilisele `anti ikka kuhjaga vakad Kär; jöulu `laupa `tehti kuhjaga leib `valmis Krj; pane üks õun veel kuhjas `piäle Tõs; `katsusin `kuhja `peale `panna, ei seist `ühti, `veeres `alla Juu; pane toobile kuhi piale, nii et kuhjaga saab Trm; vanast üteldi et, `kartuli vakk om kuhjaga, viĺlä vakk om `riibu Nõo; kõnõldi, et sääl om paĺlu i̬i̬n, kas ta kuhjass `pääle lätt (kui mehele läks) San; magasi aidast `pańti `triiki vakk, süǵüse es `võeta `vasta ku `kuhja is olõ Har; kuhjaga (täis) ~ kuhjani väga palju; viimseni Tuleb aeg, saab kõik `sulle `kuhjaga tasutud IisR; tamal on varandust küll `kuhjaga Vai; Taḿm kuhjaga tõrusi `täüde Khn; tulli nõnna paelu `vihma, et pand raavid kohe täis kuh́aga `joosma Vän; panin päris kuhjaga täis kohe Juu; nõu om kuhjage täüs Hls; küüń om `einu kuhjani täüs Krk; tü̬ü̬d om kuhjani Hel; toṕs kuhjaga `kärbläisi täis Nõo; meil om alh `kartuled hulga nigu kohjaga om ala˽kasunuʔ, periss maa om üless `nõstanuʔ Har; mõ̭nikõrd om uba kuh́aga `viŕnjet täüś, nii et saa eiʔ `põimaʔ Räp Vrd kuhjakil(e)
kunst|väetis, kunst|väetüs mineraalväetis kuńts `väätist panad `pεεle Khk; Kuńts`väätis on see, mis põllu `nutma jätab, äe `kurnab Pöi; ega vanal ajal põlnd kuńts`väätist `mõisnikulgi Rap; kuńts`väätus, se mis ostetud on Juu; Nisul sai kuństväätist `antud Trm; Vanast no kuństväetüse pääle `rõhko es `pandaʔ Räp Vrd kunst|jõud, kunst|ramm, kunst|sõnnik, kunst|vägi
kuukama1 `kuukama, kuugata ViK Iis Kod, `kuukada R
1. kolama, sihitult hulkuma, uitama Mes sa `kuukad `üksi`päinest `ringi, eks sa nää kodu magada Kuu; `Poisid tahavad `ringi `kuukada; Ära sa kuhugi `kuukama jää, tule ruttu kodo Jõh; eks tema `kuuka kõik jõe paunad, nukad ja sopid oma kala imuga latid seljas läbi Kad; mis‿sa `kuukad siin talu `ümber, võhivõeras inime Sim; mugu `kuukab pimesi `mü̬ü̬dä nukke ja `kolke Kod || rühmama, askeldama `kuukab omiku vara ja `õhta iĺja, aga rikkast ikke ei saa Lai
2. otsides ringi käima; tuhnima, sorima mis sa `kuukad kappi `kallal; nüüd on `kuukand `ulga aja juo, aga midagi ei õle kätte saand Lüg; `Käivad `aia taga aga `õuni `kuukamas Jõh; `Aina `kuukab ja vahib, kust kedagi `tõmmada (varastada) saab; Seda `kuukajat [lehma] `oia `ükski aed ega, ajab aga pia läbi IisR; nüid on `jälle siin `kuukamas `teisi (hunte) VMr; `kuukas siin metsas `sieni Kad; mis sa tulid siia `kuukama Iis
Vrd kuukima1
kõla2 kõla Var Hää Saa Kod MMg Pal Ksi M T(kõlla San), köla Krj sag pl
1. vöökudumisriistad ööd ning ohja pailad kojuti köladega Krj; pooga, vana`aegne püksirihm, kujutud kõladega Hää; kõla om `siantse lavvakse, kõladega `võetse lahk ja säält pistetse koe läbi Pst; kõla om laua tükk, kus augu sehen; kõladege `koetse `pu̬u̬ka ja `ohje, `ü̬ü̬kest koets ka kõladege Hls; nu̬u̬ om `nitse ja vü̬ü̬kudamise kõlase Ran; kõla olliva serätse nelläkandilise `väikese, mulgu olliva nukke sehen, langa olliva sääld kõla `mulkest läbi Nõo; kate`tõistme kõlaga `koetse `uhju, ilusa uhja saava Ote
2. niieketas niied on juba kõlade küĺles Ksi; kõlase, mes `nit́sit ülevän oiava - - kolm tükki, pääkõla ja kaits `väikest `kõlla Kam
3. võrguujuk kõlade oiave `võrku vi̬i̬ pääl üleven Trv; neil om `mitmed `mu̬u̬du neid kõlasid, mõnel om männapuu koordest Hls
4. (võrdluses) koa (koon) `amme `seĺgä ku kõla; peenike ja iluse sikke [lõng] ku kõla, ei tunneki, et ta `pakle om Krk
kõristama1 kõrist|ama Lüg Pöi Muh spor L, VJg I/-ss- Kod/ Ksi Plt Trv Puh Ote, -amma TMr Urv Har Rõu Se, -õme San, -õm(m)õ Krl; köristama Jäm Khk Kaa
1. kõrinat tekitama a. kõrisema panema; kõrinal tegema lapsed köristavad `ernid painanda sihes Khk; Ooda ma lähe körista korra rapukat Kaa; kõristab ane kõriga, kuind kõri, kus `erned sees Mär; `erni põle kõristada Hää; kõristab niidumassinaga Iis; ku nuadan kääsid, õli kõrinik, kõriśsite kalad [nooda] perä `sisse Kod; poiss kõrist `põie San; puhu˽kussõm `hõ̭ngu täüś, saa mõ̭ni `herneterä `sisse `pandaʔ, ku är˽kuiuss, om latsõl hää kõristaʔ Urv; ku põud om - - lina lü̬ü̬ joba kuiumõ ja kõristõmmõ Krl b. (häälitsema) Kui kukk õrsil üüsi kõristab, nääb ta `kurja `vaimu Ksi; kui tońt tulep, siss kikass akkap kõristamma TMr; kana kõristass ku `poiga timä alt võtat; tedre eläse su̬u̬ veeren, ku su̬u̬ sula om, siss tetr kõristass Har || fig Mis kurõl viga kõrista˽ku `herne nõ̭na all ommaʔ Urv; mis kurõl viga kõristaʔ, ku su̬u̬ sula om Har Vrd kõristõlõma
2. (kurku) kuristama Emä käis tõi `mõisa`prouvalt `rohto `kurgu kõristamiseks Lüg; kõrissa kurgun ja lobissa, sualavett kõrissa kurgun Kod; kõristab vett kõris Plt
kõrv1 kõrv hv L, K I Hls T V, kõru Pöi Muh LäEd Tõs Hää Saa Vil M T Lei, g kõrva; kõrv g `kõrva Lüg Jõh IisR; korv g `korva spor R(n `korva VNg Vai); kõrb g kõrba L Nis Rap; körv Jäm Kaa Pha Emm Käi Ris, köru Sa Rei Phl, g körva 1. a. kuulmiselund; (välis)kõrv `rüögib ja `karjub `korva `ääres Jõe; Sul `menned kohe `külmägä `korvad punaseks; Ei ma enämb tasast juttu `kuuleki, `korvad on neh luguss Kuu; silm ei nää ja korv ei `kuule Hlj; ta (nirk) on kerest `valge, `korvad on `mustad VNg; sie inimene `kuuleb ühe `kõrva puolt vaid, `tõise `kõrvaga ei `kuule; käredäst kisendäb, `kõrvist käib läbi; `kõrvad pää ligi, `ihne Lüg; `Kõrvad `uugavad viel `präiga sest mürinäst Jõh; `Jälle akkas `kõrvis tinistama IisR; miu `korva kivistä; küll miä `siule `vasta `korvi `andaksin Vai; kudri on `körvisitta lammas Khk; külm akkab `körvi Jaa; Kui sa oled ikka oma silmaga näind ja oma kõrvaga kuulnd, siis tead et on `õige Pöi; kõrudest soadika lõegati [juuksed] ää sedasi; kõrvad o lukkis, ma ei kuule Muh; Suu körvist saadik lahti (naerdes); on pεε `aige voi sedasi, siis vetab pohas körvad elisema Emm; körva seespool augu sees on trumm, väljabold saa `nähja end Käi; sool kaks `kõrba peäs jo, miks sa ei kuule Rid; mo eese kõrba kuuldes just `rääkis seda juttu; kiidetasse ikke, kui kõrb sedasi ulob, so suguvõsa `tahtvad ingeteno saha, piad `jälle jumalad palome Mar; vire tuul puhub kõrvust läbi; keedan soole ühü pläu üle `kõrvade Mär; va rumalad (inetud) sead, kõrbad `löńtis maas Vig; Ei sehukest assa põle mo kõru enne kuuln Han; kõrv `rääkis `mulle `vasta (kumises) ja irmus valu piäs Var; kõrbad ei kuule, aga silmad nägad küll Mih; sai `vastu `kõrvu, sai iä lopsu Tõs; võt́tis mind `kõrvõst `kińdi Khn; oĺlin kuu `aega `kõrvadega `arstimesel Vän; Kel suured kõrvad, si̬i̬ `öeldaks tark inimene oleva; Kel `väiksed kõrvad, oleva lühikse oimega Hää; kui sa tahad `koera sõbraks teha, siis süida teda kõrvade vahelt Saa; kõrv akkas mäda ja vett `joosma HMd; läegitan üle `kõrbade, löön sind jah Nis; putukal, kas temal on `kõrvu, kellega tema kuuleb; kõrvad kumisevad ja `uugavad; eks sa `kuula `kõrvega, mis sa kõhuga `kuulasid, kui ma `riäksin Juu; `ańdis mäda (mööda) `kõrvu `talle JMd; kui obune kõrva `suuruse tüki `päävas `leiba saab, siis `jäksab tüed teha JJn; käib kõrvust läbi külm, nää vilu tuul Ann; suurte `kõrvadega inimene on `elde Rak; tige obune lud́utab `kõrvi Sim; kilavad nõnna et kõrvist käib läbi Trm; `pańti müts ühe kõrva `piäle Kod; sala `aśja riagid ikke kõrva `sisse; kel kõrvad piast `kaugel, see kaua elab Lai; kas minu kõrvad piäväd `kuulma sedä KJn; kas sa ilma kõrvuta olet, ku sa ei kuule Trv; töbi `kõrvege lammas Pst; obene kuri, `tõmbap kõrva ligi pääd; `maarjapäväl keedets sia `kõrvu; `tõmba tal paaŕ lähkamit `mü̬ü̬dä `kõrvi Hls; kunass si̬i̬ siĺm nägemisest täis saa ja kõru `kuulmisest; ma teise kõrvage ei kuule, teise kõrva `kuulmine om är kadunu Krk; vanast tõmmati emärinnast `piimä `kõrva, ku kõru valut; siberigu, säberigu, mäe küĺle pääl kükitävä = kõrva; kärät́ nii kõvaste et, mul jäevä kõrva lukku; Kas sul kõrvu ei ole, ma röögi ja õegu - - sina ei kõssagi Nõo; kes soe mõtsan ärä tapap ja timäle (mõisnikule) kõrva veese, saasõ timä käest viis rubla Võn; kiŕk `kõrvuga tsiku ei taheta; Sõda om hirmus asi, jummaĺ angu˽kõrvaga kuulda, a ärgu˽`lasku siĺmil nätäʔ Urv; taal om kõrvuni suu `valla, alasi tä rü̬ü̬ḱ ja kõnõlõss Krl; ku kura kõrv aja `piĺli, siss üldäss et hääd juttu kuulõt Har; Naa˽vana˽kõrva˽mõista õi˽taad `vahtsõt muusikat umass võtta õiʔ; ei kuulõ, um kõrvuldaʔ Rõu; taa sööse ni ropost et, suu kõrvuni˽`väegaʔ, `mut́ku iiletäss inne Plv; ilma silmä nägemälläʔ ja kõrva `kuuldmallaʔ; ta perämädse sadamisega lei ma naa˽kõrva˽ka kińniʔ, no‿i˽kuulõ˽sukugiʔ Vas; kõrvust äi kuule, šiĺmist äi näe Lei; maʔ olõ `kõrvuga t́erve; käehn piät, aa näe eiʔ `hinnä man = kõrv Lut || teada(saamisest) sie on `ammugi `rahva `kõrvis ja suus Lüg; no see jutt `olle läin valitseja `kõrvu Aud; noordele `oĺli see jutt juba `kõrvi läinud Hää; jutt läks emäle `kõrvu Kod; naa ei oole miu `kõrvi pudunu, miu `kõrvi puha ulaten, ni̬i̬ kõnese Krk; miu kõrvust nigu oss kõnelnu tu̬u̬ naene, et temäl ka poig `väega uĺask Nõo || fig (saladuse ilmsikstulekust) Merel `silmäd, `metsäl `korvad Kuu; Igal pual on nägijuid ja `kuulajuid, `metsal `silmad, `seinal `kõrvad Jõh; nii pailu `körvi `kuulamas Khk; metsa `pöesal on körvad Vll; Ära valjusti rεεgi, seinal on körvad Emm; Pailu `lapsi, laiad kõrvad, pailu kuulevad, viivad selle jutu kõik `kaugel Hää; metsal kõrvad ja merel silmad Lai; seinäl silmä, mõtsal kõrva Krk; mõts `kõrvuga, väli `siĺmiga Har b. kuulmine, kuulmisvõime `Erkos `kõrvad pääs, mene kõhe tasa, aga ikke `ärkab; Tämal õlid jänisse `kõrvad, magas kõvast, `silmad `kinni, aga `kõrvad `lahti Lüg; tamal on üväd `korvad, tama `kuulo üväst Vai; mu köru pole ka väga `selge, vana inimese `kuulmine jääb vähemaks `jälle Mus; Köru ka nönda tüńts, ta‿p kuule ette änam mette kut ühtid Kaa; Sool on veel ea kõru, kõik sa veel ää kuuled; Saa vana `kõrva petta `öhti, ta kuuleb veel kõik mis toas räägitakse Pöi; tene kõru jäeb vähämas Var; mul on nii ead kõrvad, et kuulen kui kerp `põhku kuseb, põhud kõhisevad; kõrvad on tuhmiks läind, ei kuule Juu; oi sul om küll ergä kõrva, `ullemba vi̬i̬l ku `kassil Puh; täl om `väega eledä kõrva, ta kuulep kõ̭ik mes me siin kõneleme Nõo; Umma˽sul `vainlasõl ka‿ks jänese kõrvaʔ Rõu c. (fig, võrdlusi, ütlemisi jne) `Korvad ku kobrulehed; Sai `kirja, peräst oli `jüskü `korvist `taeva `tostetud (rõõmustas); Ku [kartulid] `kieväd, ne `varsi on `korvad `laialla pääss (koor lahti), ei ole `süüä midägi Kuu; `Kõrvad ku obak`siened pääs, `suured `kõrvad ja `paksud Lüg; `Suured `kõrvad nagu suppi `londrussel; `kõrvad `liikusivad, `nõnda õli ia miel; Kui vanal ajal nuarpaar tuli `kihlamast `vällä, siis vana `rahvas `üäldi, et `käisivad `kõrva veristamas, et nüüd on `kõrvad `lõhki; `Kõrvad sügälävad, sula tuleb Jõh; Mis sie `nuomimine tämale tieb, ta‿i `liiguta `kõrvigi; `kõrvad `laiad kui laba`kindad IisR; Keiki neid suuri juttusi oo nii pailu kuuldud, et körvad akavad juba mäda joosma Kaa; `Võtku silmast või kõrvast aga olgu `olla; Kõrvad `püsti kut `eeslil Pöi; Äi nεε sa seda naa kut sa äi nεε oma körvi; Pani sene omal körva taa (jättis meelde) Emm; sa valetad jo `nõnna et so kõrbad üsna `suitsevad Mar; Lappis juba noores ias kõrvad pia `alla (suri) Han; Mis sa ka seletad, sul kõrvad alles märjad (liiga noor) Tor; [kanga] Jeared nigu koera kõrvad, lotutavad Amb; kõrva veristaja (kosilane); Mina õlin poole kõrvaga ennemb ka ühtetõist kuuld; Poisike oli terane ja pani keik kõrva taha, mes ta vanematelt inimestelt `kuulis Trm; sial (karjas) pidid kõik kõrvad `kerged `oidma, vemmal kääs ja `ühtelugu muku litsu; kõrvad jooksevad sita vett [öeldi,] kui mõni `tüitas ühesuguse jutuga, teine ei taht enam kuulata Lai; mis silmist si̬i̬ meelest, mis kõrvust, si̬i̬ keelest Hel; tu̬u̬di surma sõnum, Juhan olna ka kõrva pää `alla pannu Puh; kaval mi̬i̬s, `tõmbap tõesel nii naha üle `kõrvu (veab alt), et arugi ei saa; Vaest vaga pinnitäss, aga süidläne ei tõsta kõrvagi (ei tee välja) Nõo; Tu̬u̬d raha näet sa nii sama veidu˽ku uḿmi `kõrvu Rõn; kõrva˽kulõhusõ jo väĺläʔ `säärtseid tühje jutte kullõldõn; kae, saʔ `viskat alasi mullõ `kõrvu (heidad ette) Har; Väigokõsõʔ kõrvaʔ, nigu lipsukõsõʔ; suurõʔ, laajaʔ kõrvaʔ - - nigu pangi vanguʔ; kõ̭õ̭ õ̭ks hi̬i̬dä kõrvole (näägutan) Se | (ükskõiksusest, mittekuulamisest) Jutt läks `korvast sise ja `toisest `välja Kuu; `Räegi `talle mis tahes, täma laseb sinu juttu `kõrvist `müöda IisR; sellel körvad `taskus; körvad kut oleks lapiti pεεs olad, ei kuule mitte Jäm; jo si mo körva taa jäänd on, ma pole seda mette `kuuland Khk; Keik nee suured köned ning jutud lähtvad ikka keik ühest körvast sisse, teisest välja Kaa; nõnna magasin, et mitte teine kõrv ei `kuulnud teist Kad; ma ei oole tat `mi̬i̬li `panden, om lännu kõrvast `sissi ja tõisest `vällä Krk; miul läits tu̬u̬ läbi `kõrvu Hel; tol ei ole üttegi `õiget juttu, lase ütest kõrvast `siśse, tõesest kõrvast `väĺlä Ran; Sa ka‿ks `kullõ miä üldäss, `istu õi˽`kõrvu pääl õiʔ Rõu | (löömisest, karistamisest) Sul vaja `kõrvad üles kütta, sa `muidu ei `kuula IisR; näh, tahab tulissi `körvi `saaja, va ül‿antu loom (poiss) Khk; Vana teind kohe kõrva üle Pöi; Vettis teisel körvad `püusse (noomis) Emm; Kui süda teise pääl täis on, äherdab `vaata `tõmman sul naha üle kõrvade Hää; kõrvad üless `lüia - - mõne süiteo eest Plt; sul om ta käperdämise mu̬u̬t kõgõh - - taa läbi sa lasõt üt́skõrra kõrva kuumass aiaʔ Se | (halvast meeleolust; norutundest) Miks sa täna nii `korvad `londuss oled Kuu; Ei akkand `miski kättä, `sõisas `kõrvad ludus Jõh; Oli oort näha et tömbas teine körvad lingu, äi es ole sellega nöua üht Kaa; Mihel köru lontis Emm; ära ole nagu mina olen, kõrv kikkis, teine `lońtis (järeleandlik) JJn; kes `vasta nina või `viltu sõnu saab, see läheb minema kõrvad `longus Sim; väsind oli, tuli `õhta kõrvad `lońtis Lai | (tähelepanust) Ma sis `oitegi teridin `korvi, et hüäst `kuulla Kuu; Eks `meie `poisikesed `kuuland ka `kõrvad kikkis Jõh; Ta on kole `uudisimulik, kui kedagi `räegi omavahel, siis täma `kõrvad kikkis `kuulab IisR; kuulab körvad kikkis äga kuulda pole midagid Khk; Ma kuulasi küll nönda et köru irkis Kaa; Aes köru kikki Emm; eks sää eese kõrbad `kuulma Mar; pane kõrv orgi `otsa ja `kuula siis, kui muidu ei kuule Vig; obone `kuulab kikkis kõrvu Juu; tulin ka oma `kõrvu teritama Plt; säe kõrva `kuulme, et na kuuleve siul Hls; piä kõrva `valla, ku ma sedä `asja seĺlate Hel; no ma jäi `õkva kikin kõrvun `kullema, et meh nä kõneliva Puh; penil kõrva `kiŕki, `kulless Kam | (nõutusest, kimbatusest) `korva `äärest `täüdü neu ottada Kuu; `kratsid `kõrva `äärest, kas küsid `kõrva `äärest nõu Lüg; küsib körva tagand nöu - - kis pεεd nakitseb kui midagid `asja on Khk; krat́sin kõrva takka, ehk sealt tuleb aru kätte, mis ma teen Juu; `ot́sis küintega kõrva tagast nõu Lai; ta ot́sib kõrva tagast iad nõu Plt; temä om ennast `sissi kõnelnu, sõ̭s ot́s kõrvast abi Krk
2. esemete (kõrva meenutav) osa a. peakatte kõrvalapp läkiläkil `käivad `korvad all Jõe; talvkübär sie on nahast, `kõrvid `külles Lüg; `kõrvadega ~ `kõrvidega müts Jõh; mehe tali müt́s - - tä vöib `körvadega ning ilma `körvasitta [olla] Khk; `talve olid karva mütsid jah, soead mütsid jah, tömmati körvad maha ja HMd; läkiläki, need on karused, kõrvad maas Hag; lahe müt́si kõrvad `alla Kod; kui oli soe aeg, siis `pańdi karbusse kõrvad pia`laele `kińni Lai; Võrumaa mestel olliva musta sammõtidsõ, `kõrvuga kübärä Nõo; mõnõl oĺl katõkõrvagõ˽küpäŕ San; `Tõmba luńdi kõrva `alla `täämbä om vällän `väega˽külm ilm Urv; lońtküpäŕ `kõrvogaʔ Se b. sang, käepide Ärä ole nii räbägäs, lohud `tassi `korvad `pessess ärä Kuu; pottil `sanga pääl ei käi, pottil on `kõrvad Lüg; `tuorvi `korvist `panna puu läbi ja `kanneda vettä Vai; pisine kapp `üiti kipuks - - köru oli taga Khk; Teine `katla saŋŋa köru tuli küljest lahti Kaa; egä keol, kapal kaant põlnd, sel oli kõrb naa pikk, et akasid käpuga kinni Vig; Vanni kõru tuleb ää parandada; Tassi kõru oo küĺlest ää läin Han; kibu - - kõrv `külges, üks laud oo teistest pikem, võtad `kõrvapidi jood Var; tassil ja toobil, kannul, `kõikel kõrvad Tõs; teine kõru on nurikul laiem ja teine `kitsam Saa; `enne taśsiti `toobrega `lehmele `suĺpi, kaks `kõrva `toobrel peas, puu oli `kõrvest läbi Juu; kruuś sie oli kivist, ühe kõrvaga, ikke üks kõrv VMr; kõrvaga kiedu pot́t VJg; `tuorvitel on kõrvad külles, augud sies Trm; kruusil kõrv küĺjess ärä; puu panged - - kõrvad küĺjen Kod; kapp kel üks kõrv küĺles oli; piima püt́id ned olid ilma `kõrvadeta Lai; kahe kõrvaga püt́id vi̬i̬ `tõstmese jäos KJn; nurmikul om kaaś pääl ja kõrva küllen Trv; vańn om loberik nõu, kõrva katsipidi; si̬i̬ pot́t om kate kõrvage Hls; sangaline `oĺli piḱk kõrvaga klaas Ran; käśk oĺl lavvakõisist tettü, üts lavvakõnõ oĺl piḱemb, tollõst sai `käśku kõrv Võn; `nüśku olliva `seatse sama nigu anumagi, kõrva küllen Rõn; [leiva] mõ̭hel oĺli˽kõrvaʔ kummangi otsan Har; panõʔ kaaś anomalõ `kõrvõ pääle Plv; `tu̬u̬ŕjal olli˽kõrvaʔ, kõrvust `aeti puu läbi, siss `tu̬u̬ga võt́i˽`säĺgä Vas; nüsikol kakõśs ar üt́s kõrv; `kõrvoga pada Se || fig Sita potil kõrvad `küĺges (inimene, käed puusas) Pöi; seesab kääd `taskus nagu kõrvadega pot́t Trm c. käepide vikatilöe küljes – San d. hark, näsa, pulk aisa `külges konks, aisa köru, `sönna keib `juhtme ots `kindi Khk; [puuvankri] ige kõrvad (rõugud), rõukpaku sehes olid need kõrvad Tõs; `aśpli kõrvad ja sarved; obaduse kõrv Kod; aeru tollari (tullid) om ni̬i̬ sama mis aerurauva või aerukõrva Pst e. kingapealse paelaaukudega nahklapp kiŋŋa küĺles olid körvad koest rihmad väädid läbi käisid Jäm; `kumbaskid pool `kinga `olli üks kõru, kõre `olli kõrva sehes ja paelaga `pandi pealt `kindi Muh f. pl auguga nahatükid voki lühipostide küljes, kuhu lühivarras sisse käib nahast kõrvad käevad [voki] posti `külgi, luhe oli seäl kõrvade `külgis Tõs; ma `lõika uut `nahka oki `kõŕvess, okil o kõrva lobevess kulunu Krk; nahk kõrvad olliva, mõnel `olli puust, aga nu̬u̬ larasiva väegä kõvaste kui kedrässivä Ran g. (reheahju kerise kõrval) Peerud `pandi ahju kõrva `pεεle `kuivama; Kass istus ahju kõrva pεεl Kaa
3. aas, silmus a. (jalatsil) `saapa `kõrvad on `sääre `külles, säält `tõmmetasse `jalga Jõh; `Kummalgi `paslil oli kaks `kõrva kahel puol, `kõrvad olivad `nüörist vai `rihmast; `Kamassi `kõrvad IisR; Ummikviisadel `paelu ei olnu, teised `oĺlid kõrvaviisad, vaat neil `oĺlid kõrvad, kust paelad läbi käisid Hää; [viisu] kõrvad jäävad mõlema `poole, kus pael läbi käib Pai; suvvale tetti kõrva, `külgi pääle tetti `täŕkme veedike suuremba, kost tu kõrvanahk läbi `panti Nõo; tsuvvakõrvaʔ piät iks küllält kõvast nahast olõma Kan; tsuvval omma `tsälḱmõʔ, a viižol aasaʔ, vai kõrvaʔ Se b. silmus võrgu nurkades ainad oo võrgu `pealmisest paelast `keertud, kõru oo aina `külges, see pistetse `juhtmest läbi Muh c. obadus, konks; võru, öös selp̀u kööve lönk `pandi [vankri] `karssa körva taa `kinni ning siis tömmeti kövast `pεεle; kurnal oli kolm `körva (~ `aasa), ega körva sihes oli pael, pailad kεisid koogu kailas Khk; Raŋŋi köru, nendel raŋŋidel [oli] - - sääma külje raŋŋipuu sehes sörme jämune raud aas, missest väuroom läbi keis Kaa; [käsikivi] vitsa `külges oo kõru (rõngas), käsipuu ots o seal sihes Muh; `kanga kõrvad [esimese samba küljes] o rauast, `sinna käib rimp̀oom `sisse Aud; [vankri] redelte küĺlen om kõrva - - ravvast kõrva iki, mud́u redele joosev päält ärä Krk; külvi anum - - minul `olli ümärik, õhuksest aava lavvast, `rõivast kõru veere küĺlen; tellete i̬i̬n otsan `olli rindpuu, tu̬u̬ susati `kõrvu `sisse Ran; sarjal om kõrva küĺlen ja vang pääl, kõrvust om köüds läbi, kõrvast oidass `kinni ja sarjatass Ote; mul omma väidse kõrvaʔ (metallvõru noapea ümber) needist vallalõ `tulluʔ Har; sedolga kõrvaʔ oma˽kah rihma `pandmise jaoss Räp
4. külgpuu redemi `korvad on koverad; `kresla `korvad, nie mida `korvale tulevad, `kresla `külles, nie on `korvad; mei `ütsima `kaŋŋaspu `korvad, no nie kahel puol `korvas olivad VNg; eks redeli `kõrvapuud õle redeli `kõrvad Lüg; [ankru] piĺl jooseb pilli `körvade vahel `ümber Mus; niie kõrvad (pöörad) Pär; üks kiaŕbu kõrva vahe `ongi sein, kiaŕbu kõrva `kohta tehakse `nõega või `süega seina mäŕk; kiaŕbudel on neli `kõrva, tulevad ülevalt `alla Kad; lina maśsina kõrv (küljelaud) Kod; vanast voki kõrvad (lühipostid), noil `olli kah `treitud nupstükid otsan Ran Vrd kõrva|puud, kõrvas|puud
5. lõimelõnga arvestusühik Üks kõrv on kaks `niiditükki, `milles on `kummaski kaks`kümmend kaks `võrget ja sie `annab `kanga pikkust juo `kümme `küinart Lüg; meil õlid lu̬u̬puud, nelitõisskümme küünärt pitkäd lu̬u̬puud. kaks aenokess `kõrva läks `seinä, ku kakstõisskümme `kõrva oli, siis kuus `seinä [kangast] Kod
6. lõikeraud a. adral lipet käis `sahkade `piale, si̬i̬ `keeras mulla kõrvale. lipeti raual õlid kaks `kõrva, mis oisivad `kińni sial saha pial, sepad tagusivad need kõrvad Trm; kõrv õli saha `külge `taotud, õli õhuke ravva lipat́s, kõrv `lõikas kamara `kat́ki Kod; kütüse künnü adral om ahere esi `mu̬u̬du, `lõikamise kõrva küllen Krk; kõrv käänd maad kohõ vaia Lut b. labidal `turba `lapju `olli su̬u̬nravvaga soonitu ja tol `lapjul `olli tõese poole pääl kõru küĺlen Nõo c. puuril `kiämre kõrv; puuril one teräv kõrv eden, kellega `lõikab Kod
7. kärg, kärjeviil – Krl Har Räp Se kõrv kinni liimat päält, mesi sisen Krl; mehidse kupaʔ, säl om sada tükkü üte kõrva seeh; kõrva `lõikat, säntse pala; vaha kõrv, tuud `kõrva lõigatass, kõ̭iḱ kõrv lõigatass `maahha; kõrvaʔ ni vahakupaʔ; kimalaisil kõrv Se
8. heledad horisontaaljooned kummalgi pool päikest päävä kõrvaʔ nigu tulba katõl puul `päivä, `näütäse `vihma; pääväl omma kõrvaʔ ja pööräʔ, `tõisi `ilmu saa; päävä kõrvaʔ üĺdäs õks `vasta `ilmu; ommaʔ nikuʔ vikahtkaari otsaʔ Se
9. südameklapp `surne südäme `kõrvad `kuulevad keriku `kella äält, kui `kella `lüässe Lüg; Kui `surne kell lüäb siis `surne südämä `kõrvad `liiguvad Jõh; `kõikel oo südäme kõrvad, loomal ja eks inimeselgi; kõru ikke, auk lähäb `sisse, lõegatse `tapmese `aegas ää Tõs; südämel on kõrvad, ni̬i̬d `lü̬ü̬mä vere `käimä; si̬i̬ `piämä vere pump õlema; kui minu vanemad tapid `lu̬u̬mi ja minä kua õlen kõrvad ärä lõeganud Kod; loomal on südame kõrvad `veiksed latakad, need visatasse minema Lai; ni̬i̬ `süäme kõrva lasev läbi mao `luhti Hls; võtan `süäme kõrva ärä, mud́u ta (loom) kuulep kiḱk, tunnep äräde, mis ta lihage tetäss; ku inimene vihane om, sõ̭ss ütelts `süämekõrva olevet `püstü Krk
10. taimenimetustes liitsõna järelkomponendina Ls hiire|kõrv, kadaka|kõrv, kitse|kõrv, maa|kõrv, metsa|kõrv, põllu|kõrv
kõrva-1 kõrval-, kõrvaline mine säält körva teed `kautu; ta teeb sihandussi körva `töösid Khk; See pölde tagune körva tee oo tükkis ukkas; [ta] Tegi eluaja körvatööna, ikka külameeste eludele liitisi Kaa; See oli muidu `sõuke kõrva tuba, pisike tuba suure toa `kõrvas; `Sõuksed kõrva nurgad paigad jäävad tühaks kõik Pöi; kõrva inimesed ja vallali inimesed põle suure kohja inimesed mette Muh
kõue|laast ”puutükike, mille pikne puu küljest ära löönud” palistas `painaja `ööse [hobuse] laka äe, siis `pandi `köuve `laastusi laka `sisse, siis ta pole änam tulnd Kaa
kõvera kõvera Lüg Jõh IisR Muh Han/-b-/ Var Tõs Trm Kod Pal Lai Hls/-e/, kö- Khk Jaa, ko- VNg Vai
1. kõveras(se); konksu; looka; küüru `liiga `nuorelt on agetu `seljas `istuma [hobusel], siis on `selga `painand kovera VNg; `kõnnib `nõnda kõvera Lüg; näväd (ussikesed) `lüövad ise kõvera Jõh; voib`olla `souvust tulivadki `sormed kovera; `krampi `aigus sie `kisko `krampi, `kisko kovera Vai; `tömbas `varbad kövera Khk; Nüid oo [naine] kõbera tõmman nagu kaelkook Han; lase ennäst kõvera, siis ma soa `selga; kõht sai nii täis `söödud, et ei and kõvera Tõs; Käsi tõmmati kõvera Trm; kikkis kõrvad ei lähe millaski kõvera (lonti) Lai || vea [ennast] kõvera maha (mine magama) Muh Vrd kõvõrahe
2. kõveriti, viltu `ärjäd ei ajand [vagusid] kõvera, aga obused ajasid; tie käib kõvera, ei saa `õtse `mennä Lüg; lähäd mittu `versta kovera, `enne ku saad `oigele `tiele Vai; ruki kippus [parsil] kõvera ülese `jääma lae `alla Var; Iga naela, mis [sepp] sisse lööb [hobusekapja], sellel `tõmbab kõhe õtsa kõvera Trm; need [hangu] arud olid kõvera `murtud Lai; puu om kõvere kasunu Hls Vrd kõverdi1
3. kaardu `Asti `lauad `kiskuned kõvera IisR
Vrd kõvõradõ
käim käim g käi|ma, käe|ma eP, -Saa Juu Kod KJn, hv Krk Nõo Võn, `käi|ma Jõe VNg IisR, - Lüg Vai; keim g keima spor Sa , Tor; köim g köima Muh Vig Kse Han Mih; käüm g käümä Khn(käö-) hv Krl Vas, `käümä Kuu
1. käimine, kõndimine; teekond nönda vigane isi oli, es saa käimaga kuidagid `öigeks Jäm; vötan selle [kepi] käima abiks Kaa; mo käimad `käidud `nüitsel ajal Vll; repi tuhvid olid `õõneks kulund käimaga Pöi; see oo `loomade köema tänav Muh; Mihel pole käimaks aega, muud kut laseb sankida (sörgib) Emm; `palja jalu käimaga äi saa läbi Phl; nahk ravvad olid `raskemad keima `juures, padinad olid `kergemad; päterdab mud́u, ei saa `õiget `keima `keidud Mar; `purjus inimene ei saa köimaga `õigest, nöögerdab aga Han; selle [kaugel] köimaga võtab lehmadel piima koa ää Mih; nüüd ond käümäd `käüdüd, na vana juba Khn; jalad nõnna vaevased selle käimaga JõeK || käimisviis, kõnnak see nii pitkalise keimaga Khk; `uhke inimene, tipib oma käimaga Vll; seo `söukse `jutsis keimaga inimene Jaa; ta keib na `laia `keima Mar; `raske ja töńsi jalaga ja `ihnsa käemaga [inimene] Mär; kähk `keima, õdusa käimaga PJg; nisukest inimest annab `otsida, nii `lahke käimaga Ris; `väikse käimaga obune, laseb kõik se tie `sörki Hag; mõni teeb seda `käima nõnna `liipadi `loapadi Juu; jõuab paelu, ia käemaga obune JMd
2. liikumine a. kulgemine kui ma uksest lähe, ta (põrsas) tunneb mo ukse käima ära Vll; kuu ja `päikese keimad (liikumistee) LNg; Ruhnu meestel nüüd käim jäi vähämaks Rid; [sooja ilmaga on] uśsi käima aeg Ris b. (mehhanismi) töötamine `järgmise `ümber käima aeal ratas jooseb `puhta koha peal Vll; kell jääb oma käimaga taa (taha) Rei; kaks `polti oli [kellal], teene oli köema jaos, teene oli lööma jaos Mih
3. teat kohas käimine; asjatoimetus `Huomikused merell `käümäd Kuu; einamaa kεima `lähker Mus; [onni] `Öhte `küĺge `jääti `sisse keima koht; `lambas käima kord Kaa; Lodi on `söuke pisike laia pöhjaga `poadi `moodi merel keima asi Jaa; siis o sest köimast midagi kasu koa Muh; Lehmaga pulli juures käima eest pidi kaks pulli pεεva tegema; Jöhvigul käimaga vetsimi jälad täis (jalad said märjaks) Emm; Sõrm`kindad `oĺlid ikki `valged ku pisu, kirikus käima kinnasteks `oiti Hää; poe käimaga on ull, `oota ja paśsi seda `kaupa HMd; pidul käim väsitas poisi nõnna ää, et `põõnab ikke veel Juu; käima peal(e) 1. reisil(e), kodunt välja(s) kaks nädalid keima pεεl olnd, pole koju saand Khk; mehed on käima pial Rei; ma olen nüid korra käima peal, eks ma lähä `sõnna koa siis Mär; on väĺjas käema pial Trm; kui kord juba käima `piale saad, siis mutku sõida Pil || fig (siia-sinna lükatav) `nuores `põlves akkasid üks`ühte lükkämä, [öeldi] sie on `käimä pääl Lüg 2. rase `Lieno on jo `käimä pääl Vai; Kui naine oli käima pääl, äi tohtind - - kedagit parastada Khk; sai keima `pεεle Mus; Mitu `aastad mehkeldas poistega, nüid oo köima pial saan Han; käema `piale `saama, see jo `piibli sõna ikke PJg; sie saan käema pial Ris; `tohter `vaatas tämä läbi ja `ütles et sa õled käimä piäl Kod; Temäl naene om jälle käemä pääl Nõo; käümä pääle `saatma (rasestama) Vas4. a. käärimisprotsess töömes, mis ölle kihast ala jääb, paks `valge juuk, käim on ta ära `klaarind Jäm; kui tal (õllel) kena käim oli, oh siis olid suured `körged laasid pεεl; möned panavad umalad keima `sisse Khk; `viimaks kui nad oma köema jao köin, siis pannasse [õlu] nõude `sisse Muh; õlut lähäb käemaga nii `seita pärmiga, et sünni mette `kuśkile Mär; õlle käema nõu Kei b. (õlle)pärm käim `sisse [õllele] Jäm; `virdele `pandi `keima `sisse Krj c. (õlle)vaht öllel keim pεεl; viha `ümber `keerti ölle `keima ning see kuivadati εε, see ajas teisekora ölle `jälle `keima Khk; õllel suur keim peal, sest soab `kange õlut Pöi; köim oo õlle piäl Vig
Vrd käik
5. hrl pl a. jalg Käimad akkavad alt `otsa `soama, muidu kõmbiks ikka veel; Teine käim on puru `kange Pöi; Inimene on kiire käimadega; Kis `seuke alb `surnu `oĺli, [öeldi] rui tal käimad oki`nööridega `kińni, sis ei saa kodu`käijaks `tulla. Vanad kulunud okinöörid pidid olema neid `käimasi siduda Hää b. jalanõu Ma tee eesele uied keimad Kaa; Ma pane omal käimad jälga Emm
käima `käima (-), da-inf `käia (-ä) R eP(`käejä KJn; käe-, kää| Kod) Trv Võn, kävvä, `kävvä M(ma-inf -me) T; ipf käisi- (käe-, kää|si-) R eP M T; `keima (-), da-inf `keia (-ä), ipf keisi- Sa spor L, KJn Vil; `köima (-), da-inf `köia (-ä), ipf köisi- (köe-, köö|si-) Muh spor L; `käü| Kuu Vai Khn eL(-me San Krl, -mäde Har; `ḱauma Rõu Se); da-inf `käüä Kuu Vai Khn; `käüvüʔ San, kävväʔ, `käv|väʔ, -vüʔ V(`käü˛ü, `käüvüʔ Har, `käüve Lei); ipf käüsi- Khn Hls Krk Ote; kävi- Kuu; käve- Võn(`käie) Ote V; kävve- San hrl intrans
Tähendusrühmad:
1. (liikumisvõimelisena) a. kõndima, astuma, sammuma; ant jooksma b. (muudest liikumisviisidest) c. sõitma 1. sõiduvahendiga liikuma 2. kurseerima, regulaarselt sõitma2. a. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema); mingit tegevust või ametit harrastama b. ringi liikuma, läbi käima; ära nägema, üle vaatama c. (regulaarsest õppe- või kutsetööst) d. külastama, (koduseid) vaatama, võõrusele tulema või minema
3. minema, kasima (hrl imp; ka kirumisena)
4. käiku sooritama (kaardimängus)
5. suhtlema a. läbi käima, sõbrustama b. kurameerima; liiderdama, vahekorras olema6. a. (riietuse kandmisest) b. (kantavast riietusest)
7. a.asetuma, (läbi) minema; end seadma b. kukkuma, langema c. fig mingis olekus, seisundis olema või kulgema d. (välja või üles) paiskuma, (laiali) pritsima, lendlema 1. (nt tolm, suits, sädemed, vesi) 2. (vihma-, lumesajust) 3. (tuulest) 4. (lõhnadest)8. a. liikuma (mitte kõndimisest) b. (kiirest töötamisest) c. (ukse, sahtli vms avamisest ja sulgemisest) d. lainetama e. saabuma (postist) f. fig ühe valdusest teise valdusse minema9. a. ringlema, pöörlema; töötama (masinatest, kellast vm seadmetest) b. toimima, funktsioneerima10. a. (äkki) tekkima; järsku läbistama (aistingust, tundmusest, mõttest vms) b. esinema, tekkima (ilmast, loodusnähtustest)
11. suunduma, kulgema, (üle või läbi) ulatuma 12. a. paiknema, asetsema; (kuhugi) kuuluma, määratud olema b. kehtima, käibima, esinema; kasutusel, kombeks, tavaks olema 13. a. (vastu) puutuma, põrkuma, (ära) lööma b. ulatuma, küündima; külgnema
14. mõju avaldama, mõjuma
15. (midagi) järgima; (millelegi vastavalt) toimima, talitama16. a. toimuma, teoks saama b. muutuma c. edenema, laabuma d. (käekäigust, hrl küsimusena)
17. kostma, kõlama18. a. püsima, kestma, vastu pidama b. kõlblik olema
19. käärima (hrl õllest)
20. (ihade või himude kohta)
21. (lausenäited, mis ei sobi eelnevatesse tähendusrühmadesse)
1. (liikumisvõimelisena) a. kõndima, astuma, sammuma; ant jooksma laps tuline `käimä, teräsed jalad Lüg; ma `käiksin küll kerikus, aga ei `jaksa `käia, jalad ei `astu enamb Jõh; Käib üöd kui `päevad, aga edasi ei `jõuva = kell IisR; üks käüb `kiirest, `toine käüb `illukaiste Vai; käi sa mo `järgi; vahel suka `pöisil käi `talve tuas Jäm; nii süa lumi, saa üksteise `körvas `kεia mette; tahad salaea kohegi `minna, kεid tipi `varbul; obu keib `sammu Khk; üsna jumala äda oli `käia Pha; lume valul näeb `keia; Kui sa ikka `rohkem [lehma] nina eest läbi käid (söödad), ikka lüpsab koa; Kahe `roandaga sai kaju vahet `käidud Pöi; sui `käidaks `palja jälu Käi; ta ni‿samma kepi nöal kεib ka Phl; mina olin `vahva `niitja elu `aeges, läksin `kεies vikati järel Rid; ma kein üsna kepi varal; vana inimene keib juba `küüros ja `köhmis; päterdab mud́u, ei saa `õiget `keima `keidud Mar; mulgu koh́ast `köidässe üle Vig; kui mu jalad `terved oleks, siis keiks kõik kohad läbi Kir; nagu puu obu, ei saa `köidud Han; laisk obune, köib pikkä Tõs; `Käües akkab soe Khn; köib `peale limpa lompa Aud; ma‿i saa `käitud, mul on `astma Hää; ei `oska tie raja peal `käia Ris; ma käisin sukkis Hag; käib kikadi käkadi (taarudes); läks ree pealt maha ja käis moas; mis sa käid mu järel Juu; `käieski paneb inge `kińni, kus ma vel `joosta saan Ann; nüid `klömpsab karguga `käia VMr; ma ikke sugu sialt `müöda käisin, kus [kõneldi] seda saksa kelt (pisut oskan) Kad; ta käib mu järel, mu kannul VJg; `kińni jalu ränk käädä; tämä akab käede (käies) tulema; sõedavad keriku alate käede (sammu), ei ruatsi obess ajada Kod; kaśs käib järel nigu koer; kepi naeal toksib `käia kah; `aige käib üleval Plt; pangad all, ta ei saa ju `käejä KJn; ma käisin seda tuba üks sada `korda SJn; siss lääp sul paelu `aiga käiän Pst; `täempe sai paĺlu maad maha käüt Krk; laseme nüid obesel `sammu kävvä, ega ta kiḱk si̬i̬ ti̬i̬ joosta ei jõvva Hel; sina käi joodikul perän Puh; pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi; käenu `paĺla jalu, `astnu kannu `otsa; ärjäl piava sõra `liikuma, muedu ta‿i saa kävvä Nõo; jala olliva `aige, ma kate tokiga käisi Ote; tu̬u̬d kõvva `hangõ pite om kõ̭gõ paremp kävväʔ Kan; Ütte puhku käü, a edesi ei saa = kell Krl; lat́s nakass ka jo `käümä, joba pand `sammõ edesi Har; ma‿kka käüśsiʔ ja ti̬i̬śsiʔ Plv; naańõ ja veli käve peräh; jovva as ma˽`kävvüʔ, üt́s naańõ võt́t käe`vangu muʔ Vas; kõik mis nelä jala pääl kääse om eläjä nime all Räp; last opatass `ḱauma Se; varsakõnõ käü peräh Lut; ümber käima tiirutama [neeruhaiged] `lambad käivad `ümber Rei; vasikad, kui nende neerud maha oo peksetud - - sis näd keiväd `ümber `rinki Mar; kui lammas `ümber käib, on nierud `lahti Kad; lammass käib `ümbre, neerule `aiged saanu MMg; lammass käi ümmer, ku tõine rahu olevet mahan Krk; lammass käüse `ümbre `tiiru, rauh um maah Plv || (vanusest) Käün `seitse`kümme `neljät [aastat] Kuu; mina `käisin `seitset `aastat (olin kuuene), kui akkasin `veljaga kaheke·s̀te `karjas `käima VNg; Mari on juba sadant `aastad `käimas Jäm; seitsekümmend seitse `selgas, kaheksandad käin Vll; Laps oo viis aastad vana, köib kuiendad Han; juba kaheksakümmend viis vana, kuuet käin Rap; Leenu sai kaheksakümmend, käib `ühte `peäle Juu; viimäss `uassat, üheksäkümmend käin Kod; akkass viiedet `aastet `käimä (sai neli täis) Krk | naane käve viiedät kuud (rasedast) Se b. (muudest liikumisviisidest) kala`parved `käisivad pikki `serva `ühte lugu VNg; `pietri`päivä ajal akka lohe `käimä; vareksed käviväd nokkimas Vai; oomiku vara `akvad [mesilased] `väljas `keima Kär; `päästlased käivad madalast läbi (maadligi), siis tuleb `vihma Pha; tuid, neid keib vahel sii koa Rid; `kambli kala käib lapiti Trm; egass `varblase ütsikuld ei käi Nõo; kihulase survava, ku ńa nii `ümbre `tsõõri käevä Kam; kakk käi kahru`persest `sisse Ote; li̬i̬mik om vasõ `karva, käü vingõrdõn `mü̬ü̬dä maad Har || fig Teab mis sellest [tüdrukust] öle käind on, põsed nii kahvatud ja `aukus Pöi; `uhkus käib `eeli ja `vaesus takka järele Juu; õnnetuss käib inimesi `mü̬ü̬dä, ega õnnetuss puid ja `kande `mü̬ü̬dä ei käi Nõo; hädä käü‿i˽puid piteh, hädä käü inemiisi piteh; kaih käü ei üt́sindä puid piteh, tu̬u̬ käü inemiisi piteh kah Vas || (müütilistest olenditest ja tavatutest nähtustest) `luomidel `käisite `painakad `seljas Jõe; `marras käis kodo Lüg; ühekorra räägiti, noid kεind `loksperi pεεl Khk; `käidi `painajaks Krj; `koolja käib kodu, akkab kodu `käima Pha; loomal ja inimesel keis `tallaja peal LNg; muĺgi eit olnd uńt, ike köind uńdis Kir; mere piäl `käüe tuliännäd Khn; ikke tońdid pidan `käima ja kodo`käijad ja Ris; surmad `olla kodo käind Juu; nisukesed vaimud mis `enne käisivad, ja nied siis `üiti paenakad KuuK; kodu `käima akand ike ainult kurjad inimesed Rak; ükskord nägin unes nisukest `aśja, et minu isa käis kodu Plt; luupaene käüb `talve `seĺga Pst; peninuki sõa `järgi ütelti käüved Hls; si̬i̬ käi tõisel luupainen; nüid oo ku katk üle käinu, kiḱk `puhtess tett ja lahastet Krk; tä käinu `soendin Hel; ni̬i̬ olnava Lapima vana`tütrigu, kes alliss käenava Puh; ku koolu millegiga rahu ei ole, siss nakap kodu `käimä Nõo; `eńgi päiv - - ega na (hinged) nüit enämp ei käi, vanarahvass iks `ütlivä, et käenävä Kam; Otebä `keŕkude ta `oĺli matetu ja‿ss säält `oĺli nakanu kodu `käimä oma provvat `kiusama Ote; Tast olõsi nigu katsk üle käinüʔ, kõ̭iḱ om tühi ja paĺlas Urv; Mõ̭nõl eläjäl käü `ü̬ü̬se jäl˽`painaja `säĺgä Rõu; halb poig käve kodo ja vaav́ass külärahvast Räp; tagasi käima (kodukäijast) surm akkass tagasi `käima; ku miul nõnda ei ti̬i̬, kudass ma tahass, siss ma akka tagasi `käümä Krk; maʔ olõ tu̬u̬d `kuuldanu, et mõ̭ni käü tagasi, vana Tikudi Juhan `käübev (käivat) tagasi Har c. sõitma 1. sõiduvahendiga liikuma `uiskudega kεisid siit `Sörvest, kevade läksid, sügise tulid ära Jäm; akkas merd kaodu `keima Kaa; nüid ikka köivad muidu alustega, põle midagid peal Muh; käib saaniga Rei; peaks tulema nii `paĺlo lund, et saaks regi `keima Mar; köid rattaga seält kaada Tõs; sui käib ikka `vankrege Juu; käib saaniga väilas VJg; suksed, kellega möda lund käivad Lai; pulmarongi ihen käis nõnami̬i̬s `ratsa obesege Hel; vanast `käüti mere pääl tuulõ abil; `väikese parvõkõsõga kah käüdäss vii pääl ja sõidõtass üle Har; `rohkõp [ma] ei olõ rońgiga käünüʔ Vas; `tu̬u̬ga (hobusega) kõ̭gõ käudass, tu om kõ̭gõ `vehmrih (üha rakkes) Se 2. kurseerima, regulaarselt sõitma ega siis käünd `omni`pussi ega `autusi midägi Kuu; [tuhande kaheksasaja] `seitse`kümme `viiendal `aastal vist akkas rautte `käima VNg; `Praegusõl aal `käüväd puśsid `kõikis Khn; kui rong akkas `käima - - [siis] mina käisin juba karjas Rak2. a. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema); mingit tegevust või ametit harrastama mei `käisimme ikke `mardiss ja `katriss; vanad inimesed `käined `mõistatamas, ikka jägu `aegadel Jõe; Tänä käün `metsäst rüsä`vitsu `tuomas Kuu; õles käind `omme `veskil; `käisin `mustikes (`mantsikas, `pohlas) Lüg; meil `kävvä `tõrvaksiga `tuulal `kallo `püüdämäs `üöse; eks varas `käündki `üöse `vargal Vai; ma kεisi `pähkel; peab korra `öite targa juures `käima Jäm; vanad inimesed kεind `ratsa `oostega `kerkus; ruudid kεisid laulatusel, sariligud mütsid pεεs; kalamed kεivad `toosel Khk; ma keisi ühe öŋŋega tursal; `toomapääval keisid mehed `toomaks; kui öpetaja `juures oli `keidud, siis aketi maha `itlema Mus; viderikul `käima Vll; siis sai rehel `keidud; Tüdruk, sa oled kaju `ääres kusel käind (öeld luksujale); `Lamrine käis siis küla `korda Pöi; kemmerg on se, kus kükidamas `käidags Käi; need keivad `marti `aamas (mardisandiks); vanal aeal `keidi valla `küütis Mar; nad sillutasid `maanded, ta käis koa sillul; püksi korral `keima Mär; enne `puĺmi `köidi `kimpa kokku panemas Vig; mehed keivad tulel, `püidvad kala Kir; talve `köidud viina `vooris; köis `soldatis Tõs; `Saunõs ammu käömätä; mutimeres ~ `õngõs `käümä Khn; noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis; `enne sai pidude peal `köia; köisid arsti all Pär; köib oma asjal; `talgutel sai `keia ja PJg; `käiti räimelaadal; `käitaks `tuuksel (tulusel) Hää; `enne `käidi `iides jüribä `öhtu Ris; meil `paĺlu `loomi, tuleb `ühte `puhku `veśkil `käia Nis; sa oled täna tapu `aedas käind (purjus) Juu; meie käime juba einamal, tieme `eina JõeK; `käiksin `vielgi jahil, aga jalad ei võta JMd; seenel `käies `eksisin kahel korral ää; Paides ma käisin kohe `tihti, kui ma `käija olin alles Ann; tedrejahil `käedi kujudega Kad; käisivad võrgal ~ nuodas Trm; `vaata kõhe abi suab, ku aŕsal (arstide juures) käedässe; ma akan vi̬i̬l `käimä rehidel Kod; sai turuss käia küll kah Äks; olen `tohtril käind; soola `voorides käinuvad, kui seda raudteed ei old Lai; käid pasal KJn; `käiti seal `jutlust pidamas SJn; toona me käüsime surnuaial Pst; Käü ommen Sarja `veskel ärä, sea jahu om otsan Hls; nooren iki käesime mõtsan `pähknil; na käesivä kavvõtõ aenale Ran; egä kate nädäli peräst käi iki sannan; su̬u̬n käesit kure marjul Puh; üd́se `viidi sepäle, ku sepil `käidi; vanast `olli `ü̬ü̬se tu vähjul `käimine Nõo; ütsvahe oĺl ta kirmassõ pidämine `väega tukõv, nüüd käüvä seldsimajadõ Võn; ku tulissel `käüti, siss `lü̬ü̬di `västraga [kalu]; esä emäga käisivä laadel; mina `veśkil es käi; kui mina `naksi liinan `käümä, kui suurõkõnõ tu liin siss `oĺli Ote; näet, sannan jäi käümäde San; mul sai mitu `vu̬u̬ri `lehmi `tõistõ `paika `panman `käütüss Kan; `käüti kerikun; tõrvassil käüdäss `väśtrega Urv; ku sannan es saa˽`kävvü, oĺl `kirpõ ja `täie paĺlu; `tütriguʔ `kävveʔ kerikul Krl; mi˽käve sinna su̬u̬ pääle kurõ`maŕju `ot́sma; `käügega (käigu) siss pidul, ku˽pidul `käüjäss saa; Mi‿sa˽käüt `sańtin (kerjamas), sul om `tervüss käen Har; `pähkmihn `käümä; esä käve tedre`jah́ti Rõu; hulgahna sai sannah `käüdüss Plv; keväjä nakami niidseh `käümä ja `viisa kudama; tulil käüdäss `västrägaʔ; `Riiga `käüti talvõl `su̬u̬la `tu̬u̬ma; Pilve Juula käü `sańti (kadrisandiks) Vas; keśk iätseʔ iks kääväʔ kerikohe Räp; kokku käima kogunema `võerama saadikud `käia seal koos Mär; `lambad köisid kokku na ku üks tuul Tõs; ehälised käesid `sinnä kokko tämäle Kod; `meie kotta käis külä pośt kokku; külä pääl om paĺlu `naisi, käivä kokku, lõkerdava ja `aava `tühje jutte Nõo; täl oĺl sääne isokõnõ et kõ̭iḱ poisi˽käve sinnä˽kokko Plv || fig lõppema Meite einatöö akab juba änam kogu keima Kaa; väljas käima euf asjal käima käib `tihti `väljäs, sie tähändäb et läks sittale Jõh; seest üsna `aige, ma köisin täna `öösi metu `korda `väĺlas PJg; ta käis `väĺlas oma aśjal Juu; käisin mineva `üösse mitu `korda väelas VJg; käisin `korda kolm väĺlas Ksi; ku kõtt valuts, siss piat `ü̬ü̬se vällän `käimä Krk; ma‿lä `vällä `käuma Se b. ringi liikuma, läbi käima; ära nägema, üle vaatama `Palju käind ja `palju näind; ma õlen kõik nied talud ja majad läbi käind Lüg; se on talost talo alalde `käimäs Vai; ma ole keik kohad läbi kein Mus; Kõik maailm on läbi `käidud Pöi; paelo köind `rööblid ja mõrtsukid Vig; arja vened või arjakad köesid kaubaga Aud; lähän kodust ära natuke `käima Pal; nooren es saa koheki, nüid vanan olen kõ̭ik liina ja laane läbi käenu; nooremba käevä kõigin pu̬u̬l, üits piäb iki kodu olõma Ran; `käimise pääl tulep `mõndagi ädä nättä; veli käis nigu sandikene, kai kost leeväpalakese `saie; mõni suur inimene ka käib ütest üless tõesest `alla, ei püsi `kossegi Nõo; nemä `oĺli kõ̭iḱ kotusse läbi käinüvä Ote; kes nii `laembide käip ja näeb, si̬i̬ tiiäp kõnelda Rõn; `saie mõts kõ̭iḱ läbi `käütüss Har; ma˽käve kõ̭iḱ kraaviʔ läbi, es `hämmä `kongi `jalgu ärʔ Rõu; haŕokõsõʔ, nu̬u̬ iks kävevä˽kormu säläh Plv; vanast poisi˽käve˽kõõ `huĺkih Vas c. (regulaarsest õppe- või kutsetööst) Ega `ranna `naisel midägi avitand, `muudku `täüdüs alade merel `käüä Kuu; `käidi `oustega `eitsis VNg; `käisin sius (seakarjas) Jõh; `teulised kεisid `möisas tööl Khk; Vana Jüri keina niid lehma`lautas öövahiks Kaa; `talve lapsed `käivad `koolis Käi; isa akkas `mõisas teol `keima Kul; poesid käevad `karjas Mär; `kuõlis ma ei käüss (ei käinud) Khn; köesime mõlemad veel töös Aud; enne käisid lapsed `lammus Kei; vanad ja vaevased inimesed käivad `karjas Juu; [isa] käis sulaseks Pee; `eśtiks ma akkasin anede karjas `käima Koe; taĺvite käib `metsas tüel VJg; käis lapselt `kuolis; käisin õitsis Sim; ise taśt käedä kualin; mi̬i̬s `käimä vabriku tüäle Kod; päiviti käib tüüs KJn; õetsel `käiti Kõp; juba mitu `aastet koolin käünü tüdruk; teol `käüti, olli siirseḱk seĺlän Krk; temä ennembi käis tü̬ü̬l, lõegass `kraavi Ran; mi̬i̬s käib `raudi pääl tü̬ü̬n; mehe rõõbe ei käi `koskile tühü Nõo; naine om kotu, ei taha tühü kävvä Ote; vanast `käüti hobõstõga öüd́sin; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess ants`laagriss lännüʔ Kan; ma käve suvõ `otsa karjan Urv; latseʔ käävä `ku̬u̬li Krl; hädäline pää um, ei saaʔ koolih kävvä Plv; timä oĺl vigalanõ, meelekeist oĺl `puuduss, a kaŕah käve Vas; kolm `talvõ ma kävegi˽koolile; pääviline, päävite kääse `tü̬ü̬hü Räp; ja pidi `aaśtaka `tiinmä tuu iist, egä päiv teol `käümä Se d. külastama, (koduseid) vaatama, võõrusele tulema või minema Nüüd `lasti [sõjaväest] kodu `käima; `poisid `käüsid meil `käümäs Kuu; kävi `illote `minnu `katsomas Vai; tuled sa vahel meite `poole ka `käima Khk; `iilasi (hiidlasi) käib sii `ühte `puhku Krj; Jõulu `käidi sugulaste tuttavate `juures `võõraks Pöi; `aitehh köemast Muh; tule siss meie `poole koa `keima Mar; keisin `naabert `vaatamas Kul; ma keisi `Laasneri Riinu `juures Vig; tänä o jõulu pühä annepäev, köidetse viil küläs ja juudetse mis järile oo jäen Var; üks küsib: käisid sa katsel? – teine `ütleb: jah, käisin kat́sikul Kei; sõdur tuli kojo `käima JMd; käin vahest `noabri naise juures Tür; tuld linnast koju emale `käima VMr; `võõrsis `käima Iis; kui jõulus käisivad kośtis `kossegi, siis `ańti iki `õunu Lai; lääme veĺlele `käima Trv; käüsive sugulistel käümän Hls; väümi̬i̬s ja tüdär tulev pühäbe `käümä miul; ma käisi `tütrel käimän Krk; ma käesi üle eelätse üten paegan külän; Mańn ei ole `jalgagi siin käenu; poig olli saanu mõne päevä `puhkust, `tuĺli kodu `käimä; ma ennist käesi sääl, es ole kedägi kotu Nõo; [ta] käve alati siin minno kaeman; nu̬u̬ lät́sivä tädi `poole, käävä sääl kośtil ärä Võn; mul poig käve suvistõ pühi˽külän Kan; Tu̬u̬ ollõv ka üt́sindä nigu susi, Seńni `käübev tedä iks kaeman; suvistõpühi sai iks `käütüss Liine pu̬u̬l kah Urv; nädäli peräst `mińti, nu̬u̬ŕmiiśs `mõŕsaga `käümäde `mõŕsa kodu Har; tulõʔ miʔ poolõ `käümä pühiss Plv; ma˽käve ka `kaajat́sil; ma `jätnüki is su˽pu̬u̬l käämäldäʔ; unotütäŕ oĺl ka käämäh tah Vas; ma käve timä pu̬u̬l śeeh; tõõsõ talo pu̬u̬l oĺl käämäh Se || (ehalkäimisest) õli oma `naise `juures ehal käind Lüg; poisid kεivad `kootis Khk; poisid käin tüdrukutes ~ öö`ulkumas ~ putsal; mo `noores `pölves `ööti ikka `neitsis `käima Krj; putsul `käima Emm; `jälle poesid köesid küla kaada Aud; käis `kośjas [öeldi], ku käis `ööse tüdrukute `juures Kei; `lauba `õhta poisid käisid lakas tüdrukute `juurdes; `käidi nuoremates, suvel, kui tüdrukud magasid lakas HJn; suvel käedi ehäl üle `õhtate Kod; jõmp jahed ja `sõńnimas `käimesed kõik said `käitud SJn; poesi käiva ü̬ü̬`jahti Trv; meil `käüti iki tädirannan Krk; noh, nüit om na util käenuva Kam; poisi käävä ehal Ote; `aeleva `ü̬ü̬se `ümbre, käevä `tüt́rigede man Nõo; poisiʔ kääväʔ külä pääl `ulkman Kan; poisi˽käävä˽jõõsa pääle Plv; `tütrikka mano kääväʔ Se
3. minema, kasima (hrl imp; ka kirumisena) käi asemelle, `Kirju VNg; käi kuo ~ kodo; käi `lauta Lüg; Ah `käigu sie oma `loĺli löraga kus kurat IisR; käi ruttu minema Pha; Käi `välja Pöi; käi potile Emm; käi kuradile Mär; käi kus kurat Tõs; Käi kaśsi saba `alla Hää; viss käi koeo, käi koeo Juu; käi `persse kui tuul, tule `väĺla kui välk VJg; käi lõale (öeld lehmale) Puh; ma anna tälle üte vuraku, siss käib nigu kera siist minemä; ku mi̬i̬s õdagule tullu, ütelnu [naine]: käi litade manu Nõo; Käü persede Ote; Käüʔ siva (jookse ruttu) Räp
4. käiku sooritama (kaardimängus) mida mies maha käind ehk midä ülevell [tuleb meeles pidada] Lüg; Käi lagele ~ `välja! Pöi; kei aga `trumpi, sul neid kees küll Rei; piab `maśti `käima Iis; riśti äss käib `väĺlä KJn; Käü˽`maśti, ärtuʔ omma˽põrõ˛õllaʔ, sa˽käüt pot́ti Urv; Käüʔ `maśti, ärʔ `müüdä˽käüʔ Plv
5. suhtlema a. läbi käima, sõbrustama nad keivad teineteisega läbi Mar; me põle pahased, me oleme ikka läbi käind Juu; tõene tõesega käeväd läbi, sõbrad one; nii läbikäemätä pualemehed, et matusselegi ei lähä, ei käi läbi tõesega Kod; aga läbi nad käesid ja sugulased nad oĺlid Vil; ni̬i̬ ei käi läbi, ni̬i̬ om pahatse tõene tõse `pääle Trv; mea käüsi tast läbi, miu `vastu olli ta `kangest `lahke Krk; käesime käsi käest läbi, es ole meil sõna vahet; kes äste sõbra olliva ja läbi käesivä, nonde kottale üteldi et, ni̬i̬‿m nigu ame ja perse Nõo; veneläse oĺliʔ esiʔ, miʔ esiʔ, es käü˽kokko sukugi Räp; läbimisti ~ läbi|seg(amin)i, -segami(s)ti, -seite ~ läbisti(kku) käima suhtlema, sõbrustama `käidi läbi segamitte Kuu; `meie `käimä `ühte `puhku läbimiste Lüg; me oleme ammu läbisegamini köin Muh; näd keiväd ikke läbi segamesi, üks `aitab üht ja teine teist Mar; me põle läbi`seite käind Kul; nad oo `naabrid, köivad läbistikku läbi Kse; keisid teeneteesega läbistikku Tor; nad on `kaugele läind elama, põle änam nendega läbisegamini soand `käia Rap; käime teiste inimestega läbistiku Iis; kas te teste `rahvaga koa läbisegämine `käete KJn; talu `rahvaʔ käivõ läbistikku Krl; tõ̭nõ tõsõga läbitsikku `käümä Plv; segamini ~ segami(s)ti käima suhtlema, sõbrustama `meie oleme ikke eluaja segamiste `käinu VNg; keivad segamini, ükstese jures `joomade pεεl Khk; tää mina mette, et nad sugolast olid, aga segamini käisid Rei; näd keiväd segamesi, näd oo ikke sugulased Mar; käivad segamine, kes vastakute käivad VJg; vaheliti ~ vasta|kuti, -misi käima suhtlema, sõbrustama `vassassutte `käimine, `tõine käib `tõisel ja `tõine `tõisel [külas] Lüg; ema vennaga käivad änam vaheliti Khk; `naabrid käivad `vastamisi JMd; meie käisime alati vastakute, käisime vastakute avis, tüel Iis b. kurameerima; liiderdama, vahekorras olema täis `õtsekõhe inimine, ei käi `poistega `ümber ei kenegagi Lüg; Ei tia `kellega se `meie `lapsuke käib; `Tantsul näed kes `kellega käib IisR; akkas `laia tied `käimä Vai; tüdrek köib laialt `ümmer, aeab meestega `ringi, köib meestega läbi PJg; ta on selle naese `juures käind ja on `talle tite teind; `öösse käib üks mees mitu naist läbi; see on nii kaŕsk [tüdruk], see ei aja mehi taga ega käi nendega `ringi Juu; kas sel mehel kellegi aru on, se käib jo `loomadega `ümber Trm; si̬i̬ [naine] käib va lojustega segamene Ksi; see `käima seda tüdrukud moalutamas Pil; ta om poistege käünü ümmer, siss om `laskunu `näoge Krk; mis aru sul onde om, et sa serätse kaabakuga käid; siss tulliva kuu`rõiva `küĺge ja nigu mi̬i̬s man käis, nii `olli laits kah; naesel `oĺli laits `varsti tulekil, ike vana Juhan käis naesel säĺlän Nõo; nakass üte opetejege `ümber `käima litsi `viisi, `tahtsõ mi̬i̬st ärä võtta naisõ kääst; ta ei˽käü˽muidõgõ, taal om eiśs nu̬u̬r nańõ San; tu̬u̬ naasterahvas üteĺ tolle mihe man käävät Plv; mi̬i̬śs käve ilma `naisi piteh Vas || sugutama, paaritama kas õleta nähnd kuda kurg `mäŋŋos käib Lüg; `uikil oled käenu ja `põrsi ei tuu Hää; lehm on puĺli juures ära käind Ksi; me lehm käis ärjä man ärä Krk; meil om kiḱk `lamba `sõnnel ärä käenu Hel; kas sul lammass om `oinil ärä käenu Nõo; lehm `aelap pulliga ega kuu, ei saa ärä käenuss Kam; õhvakõnõ om puĺlil käümäldäʔ Urv; no `jääski meil ta vana suuŕ lihm vana piimäga, mitte ei saa timä `käünüss Har; lehm ot́s `pulli, käü pulliga; tsiga käü pahral; kaśsi˽kääväʔ ŕavvõl (indlevad) Rõu; lehm käve jo `varra keväjä arʔ; lehm ḱau häril; määńtse härägaʔ ta käve Se 6. a. (riietuse kandmisest) vanad inimesed kεisid `paksude riietega Khk; `talve `käidaks kinnastega Käi; toredad tüdrukud, käisid toredasti `riides Noa; see `näikse üsnä `easte `riides keiväd Mar; need tüdrekud köesid põlled ees Aud; käib alasti (halvasti rõivastatult) Trm; ta käib `siidis ja sametis KJn; [nad] tahav õige toresti eläde ja `rõõvis käiä Hls; [ta] käi mustan `rõõvan, `leinäss Krk; miu veli olli kolme `aastane ja iki käis ilma pögsetä Puh; tõene ei taha alatude `rõivil `kävvä Nõo; Ta käü ka `väega nirõlin `rõivin Urv; käü ku vana raganõ, mõista ei parembade hinnäst `rõivihe kah sõss `panda Räp b. (kantavast riietusest) neil `käisite `püksid `ühtelugu jalas Jõe; kalave·nt̀skid - - esiteks kεisid `koltselt, pärast tegid mustaks Jäm; `kindad keivad `talve külmaga kää Khk; Püksid keivad jalgas Kaa; mo keige uuem kuub pole veel `selgas `käindked Käi; `riided köivad `seĺgas Kse; `soapad on mul juba mitu `korda `jalgas käind Juu; ku särk `selgä akab `käimä, lähäb pehemess Kod; ni̬i̬ om joba är käünü `saapa, pu̬u̬ĺkulunu Krk; jalan käenuva suka Puh; neidega (sukkadega) `võ̭idõ `ḱävvu, olõ õi vi̬i̬l `kat́ski Se || fig temä tõśte `silmi i̬i̬n `olli vagane, käis lammaste `rõivil, aga sehest `olli `kiskja mõtsaline Nõo7. a. asetuma, (läbi) minema; (end) seadma Mihed kävid magama `paadi `pohja; tule `väljäst, käü kohe pikkeli; kävin asemelle sirula Kuu; käün `uuralli (viskan end pikali); `pääle `süömist `käüdi külite lesimä; `naised käviväd `ehta magama Vai b. kukkuma, langema Küll siel o `järsküne `kallas, ei mina tohi `mennägi, et käün `viimaks kuger`pallu ala Kuu; Ma keisi nenda otseti vastu maad et üsna `laksus Kaa; nõu oo nii ääre `tassa vett täis, et telgad keiväd ühnä maha Mar; ei saa kepiga `käidud, käin kummuli maha HMd; käis ninali maha Koe; miul küll ein käis maha ku suitseb Krk; nii iile iä, et käesit säliti maha Ran; regi jõõrast ja visass `ümbre, käesivä mõlemba pääld maha; ma‿less kukõr`paĺli käenu; karass mulle `ruśkuga `rindu, miä käesi nigu mürätäp sinna tema sängi `säĺgä; [mul] jalg mõtsan väärätusi, ma käesi säliti Nõo; jassik `olli `väega `väike, lätsid `ümbre ütte `viisi, nigu kerä käesit pikäli `lumme; lehm virutanu pullile jalaga, puĺl käenu pikäli maha Rõn || tasemelt viletsamaks muutuma; põhja käima `Alle käind inimine varastab, `räägib rumalast Jõh; söast saadik inimessi jäi väheks, [elu] akkas ala `kεima Khk; ta on maha käind JJn; Kõrralik inime nakab alla käimä Nõo; Pätt om üts alla käünüʔ inemine, kes varastass ja valõtass Vas c. fig mingis olekus, seisundis olema või kulgema käib kui kass palava `putru `ümber, `katsub siit ja `katsub sield (ääri-veeri jutust) Hlj; Käib `ringi kui munas kana (saamatuna) IisR; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada, kei `ümber kut `pεεta kana Khk; Käib `ömber noagu oleks `lambal neerud asemest äe olavad (hulkurist) Pöi; käib nina seilas Koe; alati käib `vingus, parem ei `märka `ollagi Pal; lai pomm, `käibki nina `püśti Plt; akkame ei saa, käi ku kaśs palave pudru `ümbre; te käit ku ärjä ikken (aeglasest töömehest); Käi ku munavalun kana (edasi-tagasi) Hel; mia käesi mitu `tunni essitust (äraeksinuna); peremi̬i̬ss `ku̬u̬li ärä ja `pernane käis mehekeerun (mehevalus) Nõo; Käip ku nõklu pääl (erutatult) Kam; Käip nigu tigu, aga süüp kui karu Rõn; Ku tel rahahädä oĺl, sõ̭ss käve nigu keerun Urv; lat́s paigal ei˽püüsüʔ, käävä nigu `piprõid `surhun Har; Tulõ `õigõl aol kodo, muido imä nakkas kärsitüisil `käümä (närveerima) Vas; tõõne kääse kibõvallaʔ (kärsitult), kunass saa tu̬u̬ tü̬ü̬ tettüss Räp; Kääse perseh är ja ei olõ sitaga kah (eriti osavast inimesest); käüse pää `piśtü kui hüäl hobõsõl (uhkelt); Jaań hiit jahe kivi vette, siss naka‿i eläjä kiinih `ḱauma Se || (rasedast) ta on last käemäs KJn; temä akab juba tõist ti̬i̬d `käimä Krk; sääl ḱau jo kat́s tüḱkü Se d. (välja või üles) paiskuma, (laiali) pritsima, lendlema 1. (nt tolm, suits, sädemed, vesi) `müürüst käüb `suoja Kuu; lahve tuli keis `korssnast `välja Mus; kui tuld liigutad, käivad kirred üles Vll; [ahju] Rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuse änd Pöi; sild (tee) `tolmab, tuul `keerab, justkut `suitsu köib üles Muh; [vee] pullid keiväd ülesse kui `sõutasse Mar; küla alede suitsud käivad `siia Juu; ahju paaś pial, et sädemed ei käi `vasta lage JõeK; teine oli alt uks, kust suits käis `väĺla (rehetarest) JJn; vesi käis `varba vahelt ülesse ku `virtsti Sim; ahi lõkkab nõnna et tuli käib `kummi Kod; meie suits käib ukse `kaudu Plt; siiva ollive koŕv`vankre man, kost pori üless es käi Hel; maea `olli palanu, tuli `olli karu `persest `väĺlä käenu; kui ta kõneleb, siss süĺg käib suust `väĺla Ran; sõ̭ss tulõ kibõna˽käve˽ku˽tsärisi Urv; `väŕski oluʔ `kiŕjäss alt ku kibõnaʔ (õhumullid) kääväʔ üless Se || fig tuli käis silmist `väĺla Kei; pańd mulle serätse kähvi siiä kindsu pääle, `õkva tuli käis silmist `väĺlä Nõo; Vana paneb vi̬i̬l selle päävarjugi `käima (põlema) TMr; kihuta `kimmõdõ hobõsõga tõisist `mü̬ü̬dä, et tuli käü ratta `mutrist `ussõ Har 2. (vihma-, lumesajust) vihma piisad käivad Jäm; lume `kaabed akkavad `kεima; sajupuru keib Khk; lume peldad keivad Jaa; eele mõni piisk köis; lume `elbed köivad Muh; vihmapihu käib Rei; vihm keis läbi rätiku Mar; vihma tibad juba käeväd Juu; vihm käib riietest läbi VJg; vihmapiisad käivad `vasta akent Plt 3. (tuulest) tuul käib tua `pääle, puhub tua `külmäst; panema - - `kuue [selga], siis tuul ei käi läbi Lüg; `kange tuul keib parand kattu; tuul keib liidi ala, tuli‿p aka pölema Khk; tuul keib täna pagiti Mus; Vähe `nuhka ikka käib, aga see‿b tee tuulingule veel teist mõtetki Pöi; kena tuul akkas uksest `sisse `köima Muh; suur tuule hilling käis üle Phl; tuul keib `lõunest Mar; täna käib ea tuul `sisse, täna saab tuulata Mär; ku tuul pääl käib, oo külm Hää; tuul käib meie toa peal Juu; [märjad heinad] pannakse kärbistisse, siis tuul käib sealt alt läbi Kad; täna käib `kange tuul VJg; tuule iilid käivad ühte lugu Iis; tuul käib uksess `sisse Kod; kuhja põhi oli alt õõnes, et tuul alt läbi käis Äks; ommuku ku tuul käis, sõss [hakati vilja] tuulutama Trv; neĺlä küĺle pu̬u̬lt käü tuul Krk; ait tetti `kõrgõdõ, alt jäi tühjäss, et tuul alt läbi käib Ran; tuul käip läbi saena `sisse; [mees] lõegass poole kuuse maha, nüid käip tuul majale `pääle; katuss om lagunu, tuul käib `säĺgä Nõo; tuuĺ käü lävest `sisse Har; tõõsõst lävest käve tuuĺ läbi Vas; tuuĺ ḱäu läbi saina, ḱjulm om Se || hum kut tuul läbi käib, εεld teeb, siis on peer Käi 4. (lõhnadest) Orava`marjad `kasvavad siin, hüä hais käüb Kuu; kärtsu ais keib, kui riiet `kuskil pölemas on Khk; inimese ais käis ta käde (loom haistis inimest) Vll; viina ais käis suust `väĺlä Nõo
8. a.liikuma (mitte kõndimisest) jää käis, `üösse akkas `käima tiad; `vanker juhab `teine `puole voi `teine `puole, käib `viltu Jõe; pilve`rünkäd akkavad `käimä; `suoled akkasivvad `alle `käimä; mina ei usu sedä, et maakerä `ümbär käib, mina usun ikke et `päivä rattas `ümbär käib Lüg; Õlut `tuadi `lauale kadakase kappaga ja sie käis `ringi Jõh; uued rattad ei käi `ümber Jäm`augusti kuu löpul kuu kεib irm madalast läbi; kuue sülla vee pεεl, sεεlt vöivad laevad läbi `käia Khk; Kust kõue pilved `korda akkavad läbi `käima, sealt käivad `terve sui Pöi; na suur toŕm köis üle Muhu Muh; köho peege `katki ja sooled käivad läbi, käivad kubes Käi; jää akkab `keima, tuleb tagasi ja akkab `mördo rädima; pää (päike) keib `lõunest `alla Mar; üks suur kuĺp köis meil sedasi kauda küla, kus pulmad olid, `kardulid `tõsta Lih; päe ei kei, ike maa keib Tor; Sua lagi käib ju ikki oma `mu̬u̬di Hää; `vanker juhab, ei käi tied Kos; `kerged `pilved käivad, taevas `sõõnas Jür; sooled käivad kubemes Sim; üks `uassa kuu käis eden ja ele täht järel; meil käesid kotid ku tuul `vankrile Kod; kella trikkel käib edesi tagasi KJn; vanast olli järve käünü Krk; sul käip vene kole sügäväst, mul käip paĺlu õhemalt Ran; nii `kange `tõstja et, nigu `tuudsatap käenu kot́t masina mant obese `pääle; taguots käib ike töörä töörä; [tal] sooliku käenävä kihel`konda (kubemesse) Nõo; silmä terä eläss, käü pää sisen üten `valgõga nigu väĺk Krl; ratass käü viriläst Har; t́sipa um `muutunu˽päävä `ḱaumine, tuust põh́a`pu̬u̬lsest `aknast es paista˽kunagi päiv `sisse, a no˽käänd Rõu; ku jalassõʔ ei oolõʔ ütel `kot́sil - - siss nakkass regi `viltu `käümä Räp; tõ̭nõ käüse ku maśsina, pia‿i määnegi tüü kińniʔ; pilve˽kääväʔ, muni vihmapisu jo tulõ Se || veri ei käi Lüg; süda paneb vere `köima PJg; `kamper paneb koledass vere `käimä Kod; viin aab vere `käima Ksi; veri akkap `käümä jälle Hls; kui käed küĺmetivä, siss `tuĺli lämmitämä - - käib jälle Ran || (peapööritusest) Pia käib `ringi, `silmide ies lähäb `mustast Jõh; pää akkas `ümber `käimä Vai; Pea käib `otsas `ömber Pöi; pea kεib nii `kangest `rinki Rid; pia uemane, keib `ümber JMd; pia aga käis `ringi, terve saunaga käis `ringi Kad; piä käib ümmer, ilm lähäb mussass Kod; pea käib `ümmer, ei kanna üleval `olla Plt; miul käüś pää `tiiru Krk; Pää seen nigu hällütäss `täämbä, pää käü `ümbreʔ Urv b. (kiirest töötamisest) minu kääd enamb - - `kärmest ei `käined Jõe; `toine `jälle `laskes sene `sarja aga `käia `ühte `puhku VNg; lase omad käbäräd `käiä Vai; Paneme rehad `keima Kaa; paneme aerod `keima Rid; lase käed `köia, ää `laiskle Tõs; [eestniitja ütles:] `kõikide kääd käigu, aga meie tüö `jõutku JõeK; lahe kätel käedä, et ei jää `uimama Kod; küll temä olli usin, käe käisiv ninda ku üit́s libin Krk; lase kätel kävvä, ärä suul `laske kävvä Hel c. (ukse, sahtli vms avamisest ja sulgemisest) `kuulen, uks kävi ja [keegi] tuleb kohe sise Kuu; uks äp kei, `rüüstab parandad Khk; Üks tuli teine läks, kõrtsi uks see käis alati Pöi; lova `sahtel käib `prεεgu tugevaste Emm; Liida `siiver oli tahmane ja nõgine, ei köin iaste Han d. lainetama meri käib vai `lainetab, `valges `kopros kõhe Lüg; meri kεis nii `kangesti kui me lainete vahel olime Khk; Eele oli edäläst igänes vali, täna viel käüb `laugjas laenõ maha Khn; suured `lained kääväd nagu müürid Kod; `väikset `lainõt käevä `vi̬i̬rde Ran e. saabuma (postist) Mool käi `lehte mitte - - ela just kut kottis Pöi; Männal käib koa aealeht Tõs; kas teil Virulast ei käi Juu; mul käib ikke omal leht kua VMr; nüid ei käi meil enäm `seitungi `lehte KJn; peräst nakava kirjä `käimä (algab kirjavahetus) Nõo; elopäävä˽käve mul leht; sõ̭a `aigo - - kiŕa˽kävevä˽talo nimmi `perrä Räp; `t́seitina ~ kasedi kääväʔ; leht käu Se f. fig ühe valdusest teise valdusse minema laada loomad, nee keivad ühä kääst teise käde Khk; töö käib ühe kääst teese kätte Juu; Käib ühe käest teise kätte kui mustlase püksi nööp Pal; tüdruk käind käest kätte Plt9. a. ringlema, pöörlema; töötama (masinatest, kellast vm seadmetest) `mootur jääb `seisu, sa‿i saa teda enam `käima Jõe; `kellod `käiväd vahel ede Vai; keribud keivad Khk; [veski] tiivad käivad `ühte `vääri Krj; Ratas akkab rõugu peale `käima (hõõrduma) Pöi; kell kεib tikk takk Emm; kell köib `ühte Tõs; kell käib taha, ei jõua edasi `ühti Juu; `veski tiivad käivad `ümbar VJg; `õhta käis mõni neli vokki nõnna et kella `kümneni Trm; tuule `veski ku tuult ei õle, longib käedä Kod; katal käis, aga masin veel `seisis Lai; `veśke pannass `käimä, akats jahvateme Krk; voḱk pidänu nii `tassa `käimä, et `kiägi es kuule Puh; serände `väike tuul, si̬i̬ tuule`veśkit `käimä‿i pane Nõo; `tõuka kell `käimä Kam; mi˽kell käü üüpääväga kat́s `tuńni ette Har; kell käü kuvvõda pääl ~ kuvvõdat; pannõl piat [koodi] varrõ otsah `üḿbre `ḱauma Se b. toimima, funktsioneerima [siis] Hakkas küll juba äri `käümä `Suomega Kuu; Küll oleks kena, kui maailmas keik keiks sedati kut peaks keima Kaa; [veisel] oo keelika viga, `antse `rasva, et mälu `jälle `keima akkab Jaa; meiereid akast `köima Muh; koolid akkavad `oome `käima Rei; `tih́ked `juused kui kamm läbi äi käi Khn; nüid pöial käib ilusti, annab `liikuma Kei; see lukk on rikki läind, see ei käi `easte Juu; ing ei taha `käia, jääb `kińni VJg; lukk ei käi KJn; `juussed om ärä vanunuva, kaḿm kah ei käi läbi Ran; taba hukka `lännü om, ḱäu‿uiʔ Se || fig Kääse ku Andso viiol (on heas korras) Räp 10. a. (äkki) tekkima; järsku läbistama (aistingust, tundmusest, mõttest vms) Külm kävi vähä läbi ja kohe löi mogad kaik rakku Kuu; naba `aigeta, `käivad nisukesed valu `iilid kohe VNg; `külmä värinäd ja palava `iilid `käiväd Lüg; `luksud `kävväd Vai; körvedised käivad Jäm; möne obusel kεivad iirid ülal; lehmal kεivad puhudised, kut köht `liiga täis oo; juba pεεst läbi käib see kisa Khk; lahk kεis läbi, `tömmas suu `kiiva Mus; Sii akkab nõnda kõhe, käib nõnda abudest läbi Pöi; `jalge sees käivad krümbid Käi; jälistus käis läbi Rei; see keis mul nii `irmsaste kerest läbi (ehmusin) Kul; kõõksud käevad, üks räägib sind takka Mär; valu ood köevad, se `öötas kirm oleved Kir; va külmad kivi parandad, `jalgel akab külm, jalgest köib läbi Mih; [vastumeelne jutt] Käib läbi nagu vile sia pääst Hää; röhatesed käivad üle Ris; lapsel kluksud käävad Kei; `aigus käib kallal `ühte `puhku Juu; teine räägib taga kui nõksud käivad JõeK; mul krambid käivad `jalgus Tür; laulab väga eledast, käib läbi pia Ann; `väituse iilid akkasivad `käima `kange `väega Kad; ku [laps] akab `sündimä, siis kääväd kinnitused Kod; külm kõrvust läbi käind Lai; valu jooned käeväd südäme `alla; temal käeväd `tihti `rõuged KJn; rambida käeva `jalga Trv; aigu kävve ja uni tükip `pääle; kõrvetse käüve `rindu, ku viga sehen om Hls; värin käis üle ihu, surm läits üle `avva aseme Ran; `õkva valu ju̬u̬n käiss südämest läbi Nõo; Tu̬u̬ käve jo˽kõ̭gõst lihast ja˽luust läbi; ki̬i̬ĺ `pańti kińniʔ, kõ̭nõlda as saaʔ, muidu‿gu `süäme `puhkusõ˽käveʔ Rõu; `rüöhkeʔ kääväʔ pääle söögi Vas; jumõʔ kääväʔ üle iho Räp; `naksi latsõ haluʔ `ḱauma Se; peal(e) käima aeg-ajalt hoogudena esinema tämäl käib `langev `aigus `pääle Lüg; nii `kanged aigud käivad peal Pöi; sennel käib laŋŋe `aigus pääl Emm; aĺltõbi peab oo `kaupa `peale `käima Vän; kae mitu `korda siĺma pial käind Kad; tõbi käib `pääle Puh || regulaarselt esinema tal käivad naiste asjad Rei; kuu `rõivaʔ, mis õga kuu kääväʔ Se b. esinema, tekkima (ilmast, loodusnähtustest) `tuule `iilid `käiväd `vihmä ies Lüg; vihm akkas mere peelt pagidega `keima Mus; [ilm] vahel üsna vaga, vahel suured tormi joonid käist Emm; sado keib ilinga aaval Mar; suured torma ilingud käivad Var; oli varjolese `kohtes, kos kevadi külm ei käin peal Ris; sügise käevad öökülmad; kuevad välgud käevad `õhta `aegu Kei; kui tulispaśs `käima akkab, siis tuleb teisel kolmandal pääval `vihma Juu; aned lähvad, allad `käivad Amb; sügise akkavad `allad `käima Iis; vihmad akkavad `käima jaanipäeva `ümber Trm; `uassa läbi rajod kääväd Kod; üks välk käis teese järele; kui juba iilid käivad, siis on vihm tulemas Plt; välgud käevad, toodustab, sügisese öödel, toodused käevad SJn; laoritspäevä ja `pärtlispäevä vahel käesivä alled Ran; akan om `katski, säält käip küĺm `sisse Nõo; `piḱne käve päiv `aigu, `taiva alunõ oĺl nigu üt́s tulõ meri Krl; nakasõ halla˽`käümä; välgüʔ nu̬u̬˽`kävve tsihh ja tsähh Har; `piḱne käve ku kärdsäh́ti Rõu; `piḱne käü, mugu müristäss ja, lü̬ü̬ `väĺkü; naaśõl oĺl hulga `hainu kuivada˽kotoh, vihmasagara˽käveʔ Vas || sui köib talve järele Muh; sui käip `talve järel, `talve käib sui järel Juu; suvi käib talve järele VJg; suvi käu talvõ `perrä Se
11. suunduma, kulgema, (üle või läbi) ulatuma [karu] `jäljed `käisid üle tie `põigite Lüg; vana tie kävi `enne läbi külä joe `äärest `müödä Vai; `kerve silmast keib `kerve vaŕss läbi Ans; pisine rada keib metsast läbi; `valged pilve kiud keivad üle `taeva Khk; paet obune oo iire`karva, must sooń keis seĺja pεεlt läbi Mus; Üks `üüdis tuule aga, teisel oli noa laev, `sõuksed joonilised pilved käisid öle `taeva; Oli ikka pidu ja oli pidu laud ka, öle toa käis; vee tori, enne keis kaolt rehala Pöi; kut köho all `valge tükk käib öles, siis on pugo lehm Käi; silla aampaĺgid käevad kaśti pealt kaśti `peale Mär; vanasti [sohu] köis tamme pakudest tee `sesse Mih; rie kaust käib paku `otsade pealt läbi Ris; `talve põle `jäĺga `käimas, siis on `umbe, lumi sügav Ann; polgu adjudant, suured ma˛i·lma nöörid käisid `risti siit rinna eest läbi Pee; `lantspu käib `vankri alt läbi Sim; tee käib ukse alt läbi; räśsik o `vaĺkjas, juaned käeväd `mü̬ü̬dä `selgä Kod; viisul on ormad - - kust paelad läbi käivad Lai; `purded ehk tõkked kääväd oeast üle KJn; tii käib kiverdi kõverdi Trv; massal kävve soone läbi Hls; ihu `ümbre `panti talje, ta käis `ümbre `rindu Ran; `keŕkuti̬i̬ käis `mõisast `mõisade; suur tannum käis `ümbre külä Nõo; si̬i̬st `Leipsi palost käve kaŕati̬i̬ Vas || fig, hum Pilk kävi läbi `nindagu kali `mustlasest Kuu12. a. paiknema, asetsema; (kuhugi) kuuluma, määratud olema `paadi `seuras kävi `enne üks viistoist ja kaks`kümmend `verku Kuu; korop käis rie pial; aam`palgid `pannasse `este, siis `käivad venitused, siis sarikad Lüg; laba`kindad, nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies; kus kaks ovost käviväd ratta ies, siis `tiisel oli kesk`paigas Vai; vanadel meestel `piipudel kεisid kaaned Jäm; ake keib `ingede `kaelas, siis ta liigub Ans; telgas käib obuse seĺjas; alus kot́t keib all magada Khk; see küla keis Mustjala möisa ala Mus; Piip keib suus Kaa; `pealmene kivi käis [veskil] ikke kõva, alumene kivi peab `pehmem olema; aerud keivad `tollide vahel Pöi; vammussel köis pussakas `peale Muh; linad käivad sii kappis Rei; `pärled käevad `kaeles Mär; liiämür - - köis `ümmer ah́o Vig; murispuu `piäle köiväd paarid Var; jalaste `sisse köivad kodarad Tõs; paĺgi kelk käib ree taga, paĺgi otsa all Juu; Säŕk käib kõige all Jür; põld ein käib `jälle `rõukudes puude pial Pai; linutamise aal käis põll ies VMr; obused käivad `trengidega ies VJg; trepil käeväd lavvad `piäle Kod; Kalmumäe oli üks koht - - Ellakvere küla `alla ta käis Lai; see järi käib `kamrisse, toop käib naela `otsa; `kartul ja oder käisid ühe põllu pial Plt; [talu]koha `kõrva käis suur mets; riiv käib ukse ette; tallukad keisid sukkade `otsa KJn; `viina pit́s käü ehen ja saiapala pääle Krk; soolikad ja magu, südä ja kops, ni̬i̬ kõik käevä sisikonna `alla Ran; `kampsunil käis verrev nü̬ü̬r `ümbre kaala; saena `sisse olli `raotu nigu akan, aga laud käis ette Nõo; `olli serände `vanduss, kos piibu pää ja vaŕss `sisse käis Nõo; ega kaara maad es kõrrata, `kartlimaa käis jälle `kõrdamise ala Kam; puu annum, ku ta paar kõrd `olli piimä all ärä käenu, pidit `ki̬i̬tmä Rõn; `Tõrdulõ käve kaas pääle Urv; Su̬u̬hara käü Tśolgo `kerko ala Räp || `ukse `aagil on obadus, sie on kuhu aak `kinni käib VNg; sie `priesi käis vel lugus Vai; kui uks oo `niisked saand, oo ää `pahtund, siis äp kei `eesti `kinni änd; `pastli paelad - - keivad jala kurgu peelt kogu Mus; nõela tooś on nagu priĺli tooś, keib `lahti kesspaegast Kul; Levaahe `oĺli ka rihituas, ahjusuu, `siivrega käis `kińni Hää; preesil oli tilgut, sellega käis `kińni Juu; aeda uks käis lukku Äks; [kanga] sõĺg käis kokku, tal olid tihvtid ots, tõmmas `riide pinguli Plt; egä sõrme sehen om kolm `końti ja kos kondi kokku käevä, nu̬u̬ om jaku kotusse Ran b. kehtima, käibima, esinema; kasutusel, kombeks, tavaks olema sie on `ranna`rahva sana, maa`rahval seda sana ei käi Jõe; vanad [pere] `märgid `käivad edesi Hlj; südä on `suurest `kasvand, sie [ütlus] käib tigedä inimise `kõhta; kilimittud `käivad `kõige `rohkemb `külvamise `juures Lüg; `paljo ei `käigi ühes kuos neid ribilaid ja `ruopisi Jõh; kεib teil ka `naarid maas Khk; ega see‿s käi so `kohta mette kui ta nönda `ütles Vll; Si̬i̬ käib `jälle sööma aśja `kohta; Poomakas on niisama `käidav sõna ku `tu̬u̬kam või kaigas Hää; see sõna Kaiu `keeles nii ei käi Juu; klubid pidid - - `käima ajutiselt raha ase`täitjaks, olid papist ja nahast Kad; `rahval käib sie pruuk; `rahva suus käib sie jutt VJg; üks moenasjutt käis, minu emä kõneles Kod; `kõŕkjas mees, tema `tahtmine käib Pal; mõni raha ei käi enam Plt; anijalg käip vedru asemal Kam; tu̬u̬ [sõna] om mõ̭nõl tõsõl nukal käümän; tu̬u̬ käü kõiḱ üte põhja `pääle (tähendus on üks) Krl; kas se raha käü vi̬i̬ĺ, see om `väega vana Har; meil ḱäu śjo sõ̭na nii, sedä`väŕki Se; maha käima tarvituselt kaduma `Kõiki `eńdisi sõnu ei räägita nagu `luibu ja poogat́s või, `vaata `seuksed sõnad käivad meelest maha Hää; si̬i̬ vana kuńts om maha käünü, sedä ei `peetä änäp nüid; si̬i̬ mu̬u̬d om joba maha käünü Krk || sisaldama, mahutama vakkamaid käis vist `tiinus kuus tükki Vai; kümme pöo keib kärajas Pöi; neli `korteld käis `toopi Emm; kaks käib `kümnes viis `korda Käi; veerandikkusi käis kolm tükki `tündre peal Kos; viis `vihku käis `sõnna `parmasse Tür; kaheksakümmend `vihku käis `kuormas VMr; paelu sihuksid [nagu sina] naela `peale käib (teist halvustav küsimus) Pil13. a. (vastu) puutuma, põrkuma, (ära) lööma `ammastega ei ole [hüljes] `külge käind, aga [on] käppadega `piigistand; kork`pendrid `käivad `laeva ja `silla vahel, nad `oiavad, et laev ei käi `vastu `silda Jõe; `Ninda käsi`päidi suruss kogu sen [lapse] pää `ümbärt`ringis läbi, `ninda et mitte üht `ainusa `kohta ep ole jäänd `käümättä (puutumata) Kuu; `kirves käib kive (kivvi), terä maas; `luomad juo `kεiväd lage, `sõnnik on nii `kõrge Lüg; Tämä mõttel, et `milla nüüd `vankri rattad kokku `käiväd Jõh; `küüner`pohja käis `vasta `lauda, `irmus valus oli Vai; Aisad olid lühiksed, regi akkas [hobusele] `kandu `käima; Lase obu `sõnna puu `varju, siis sadu‿b käi peale Pöi; `pialmesed `ammad köivad alumeste ammaste `vastu PJg; siis akati `lüöma kahe kolme pindaga ikk, nõnna‿t `korda käis Koe; laua tükk käib lati `vasta Kad; pea käis `vasta ust; puud kulund takule, mis `kuskil teineteise `vastu käivad VJg; kui kaegass `küĺge käis, siss [koer] niutsat üits kõrd ja pühk mińemä Ran; varvass käis `vasta kivi Puh; tu̬u̬ om irmuss ku oss käiss kas `suvve vai `siĺmä Rõn; pää käve `vasta `tulpa Se; kallal ~ man käima fig sööma; (vargsi) puutuma neid putakuid o koa, mis `kapsa `lehtede kallal köevad Kir; vanames köis uie kardulde kallal Mih; kui varas oo kallal köin, kuevab [koirohi] ää Aud; Nää, iir on jo siin või kallal ju `käintki JJn; poiss `oĺli üitskõrd kasti man käenu ja raha ärä `võtnu Nõo || fig ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada; nädälä `päiväd mitte üks `toidu `eine tämä suus ei käind Lüg; mitte üks jumala tang pole mu `kiele peal käind VJg; `jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai b. ulatuma, küündima; külgnema `süksül kävi vesi vahest üle tie Vai; see Soege nina, üks va kivi rümp, kεib mere `sisse Khk; `meite `loomde karjama kεib `senna `vastu Kär; mei pöld käib Putkaste `maades `kenni Käi; mere löugas käib maa `sisse Phl; `Lainõd `käüväd üle muuli Khn; `Seuke maanurk, käib `merre, si̬i̬ on maanina Hää; kevadete käis siin vesi JJn; paisetus käib jua südame alla VJg; tule ülesse, mul käib redel senigu aŕja `alla Vil; Paistus käü süäme ala Vas || fig anna nii et - - valu süd́ämede käib (nii et aitab) Ran
14. mõju avaldama, mõjuma Käüb `jalgule kohe sie `tärdäelemine (askeldamine) Kuu; käüb `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj; kõik tööd köevad käte `peale Muh; möni toit käib södame `pεεle Käi; `raske töö käib kere `peale Vän; sańt asi, käib `mulle südame `peale Juu; sie tüe oli ikke `raske tüe, käis nii käte ja jalte (jalge) `piale Rak; [ketramine] akkab `pihtade `piale `käima kua Sim; Käib tervise piale Trm; `letre (elektri) `valge kävvet `silme pääl Hls; si̬i̬ käüp miul periss enge pääl, ku tõine miut `sõimass Krk; tü̬ü̬ käib jõvvu `pääle Puh || fig (kaetamisest) on `aige üks luom, siis on `tõise kade silm käind üle Lüg; teise inimese kuri silm on siit üle käind, kurja silmaga `vaatand Jäm; `põrssad jäid kõik nii pasale ja - - sis oli sańt sõna tal üle kεind PJg; kade silm käis üle ja pani loomale täid `seĺga Kos; vahel lapsed jäed `aigess, `üeldi, kuri silm üle käänud Kod; kui latsel midägi viga, üteldi et kuri siĺm üle käenu Ran; kuri siĺm om üle käenu, lehma om ligeda nigu `mõstu Nõo; ette käima altkäemaksu andma olid selle asja pärast ede keind Khk; (kaela) peale käima paluma, manguma, keelitama; nõudma Käüb `pääle `jüskü luu`painajas Kuu; käib kõhe `pääle kui `mustlane Lüg; mis sa käid `ühte `jooni nii pailu mo `peale Vll; Äi sealt soa ilma peale käimata midagi Pöi; küll käist pεεl, aga ma pole mette joond Käi; akkas `moole `peäle `käima, anna koht kääst ää Juu; perele käisin [tööga] kõvaste `piale, ei soand sis `keegi `armu Kos; jusko `painjas käib `piäle, anna ja anna Kod; nigu `mustlane käib kaela `piale - - ikke anna `talle Plt; käib kui uni `pääle Puh; Nika käve pääle ku ma˽`tääga üten lät́si Rõu
15. (midagi) järgima; (millelegi vastavalt) toimima, talitama usu `nööri `mööda kεib kuni elu otsani Jäm; mis viha vaen tal Kuti `vastu on, `ühte `jooni käib teise kohe (vastu); ne käivad egas `asjas nönda kut käsikääs üksteisega Vll; ta peab ikka `öiget `säädu `keima Jaa; ma pian ikka `seaduse järel `käima Juu; [kui] laps vanemate `jäĺgedes käib [öeldakse:] kudaśs känd, nõnda võsu JõeK; sie käib mu kielu `vasta VJg; vanass kualin `testi eel`kiŕja. ku̬u̬l`meister kiŕjutas ette, sa kiŕjutasid ärä et käsi käis ku̬u̬l`meistri õmaga `üste Kod; si̬i̬ [laps] om joba käsu käijä, ta käü mõne käsu ära joba Krk; ta käib vil emä `jälgin Nõo; ta pidä `säädüist, ḱäu `säädüse `perrä, ei ḱäu `vasta `säädüist Se; kohut käima õigust nõudma, protsessima `aksid kohut `keima, tεεb millal see `otsa saab Khk; ma pole kenegiga kohut käind Käi; keisid ikke kohot, aga ei sest tulnd `ühti Mar; akkas - - landrahiga kohut `köima Mih; ärraga käisime kohut VMr; käisid kohot ka ike natuke KJn; `vannu ikki vi̬i̬l nakassiva [vennad] kohut `käimä; kaits `paari käenuva kohut kaits `aastat, siss keŕk lahutanu [abielu] ärä Nõo; nii tark poiss oĺl et, käve vi̬i̬l herräga˽kohut kah Vas; käüse kohut uma külä mehegaʔ Se16. a. toimuma, teoks saama Minu esimäne `Suome reis kävi hüäst Kuu; `ninda on käind, `ninda käib edesi; sie vana jutt käib `põlvest `põlveni edesi; sõda on `käimäs Lüg; paneme töö `käima; kuidas see laul keib Khk; Üksi koari `niitmine käis nõnda, aketi kohe äärest `niitma; rebasejaht käib `talve läbi Pöi; meil on `metsas juba tööjärg `käimas Emm; rehepeksud, need kεisid ikka käsil Phl; tants köis edasi; eenätöö see köib ike `endist `moodi Vig; teada küll, kudas need asjad köebad Mih; rukki `lõikus käis sirbiga; rehepeks käis vardaga Tür; mõesa moonamestel sel käis `küindlapää üless `ütlemene Pee; vihu `leikasid `vaĺmis, ega sis, sie käis nõnna mis `välkus kohe Koe; kos sinä õlid, ku lahing käis ranna jäären Kod; pośte aśsad käivad laialt Plt; nigu `riibmine ja sugimine, tu̬u̬ käis iki rehägä Ran; `aiga`mü̬ü̬dä asja käevä, ripa rapa rista `kat́ski; [sünnipäev] käip kõik nätäl Nõo b. muutuma minu `muistamisest `saadik on sie laht `käünüd `palju pisemmaks; kui lähäd `puosta `pääle, peräst kui tugevaks käüb, saab `oite ala valatada; [kiluvõrgud] olid juo vähä `käüned `pehmeks Kuu c. edenema, laabuma tämä kääs `käiväd kõik tüöd, midä kätte võttab Lüg; lase kaup `keia, mis sa tiŋŋid Khk; mis se ärja küńd oo‿s - - ega se na ruttu köi [kui] obustega Lih; mida `rohkem sa teed seda tööd, seda parem ta käib Ris; töö akkab tagurpidi `käima, ei lähä edasi `ühti, ei soa ärjapead väĺlalt ää Juu; sie käib `kähku kui käki tegu JõeK; `vaatab kuda ni̬i̬d elod akavad `käimä Kod; tü̬ü̬ käis ku soras Kod; tü̬ü̬ käip täl käen nigu käki tegu Nõo; tü̬ü̬ kääse mul nii virgast nigu tuli püśs Räp; las(k)e käia ergutus-, heakskiiduhüüd lase vade `käüä! [hüüti] ku midägi `lähte hüäst Kuu; lase aga `köia, mis tal oo Aud; [üks] tahab `riakida, teine on `valmis `kuulama, `ütleb et lase `käia Lai; mis sa kurvasted, muud ku las aga kävvä Krk; `laske nüid käiä, nüid ei massa `aiga `viitä Hel; herr üteĺ oma kutsarilõ: las kävvä Räp || (erilise leksikaalse tähenduseta) nisuke juomakalts et lase `käia Kad d. (käekäigust, hrl küsimusena) kuda käsi käüb Kuu; kuidas käsi keib; kuidas käpad keivad Khk; nönda küsitakse ka, kudas käbarad käivad Vll; Soldati käsi äi käind sõjaväljal mette `easti Pöi; kudas käsi keib koa sis Mar; kudas käbäläd köivad koa, küsitse teese käest Tõs; kudas so käsi käib koa nüid, põle sind kaua näind Kos; kudas käsi käib, kuis elad Puh; vanast üteldi et, murra `murtust ja anna `antust, siss käib su käsi äste; käsi käip periss äste, rõevass om säĺlän ja sü̬ü̬k om kõtun; tõene küsip, kudass käsi käib, tõene `ütleb mes tä käib, `käissest `sisse, `käissest `väĺlä Nõo; täl `höste käsi käu, tä om õ̭nnõlinõ mi̬i̬śs Se
17. kostma, kõlama käräkäs käis äkkist Lüg; `Järsku käis `irmus `raksatus IisR; köhimise ääl keib `kaugelt käde; keis `irmus röögatus Khk; Kurgede ääl keib soost ää Kaa; vali `öilamise ääl käib metsast Krj; Pisike kabin käis korra kaudu akent; Irmus nina norin käis teisest toast Pöi; suur kõve kärgatus köis Muh; Üks vali kärts köis ja tuul lõi ukse `ingede pialt maha Han; sel on kõva kops, eal on nii vali, käib üle kõigi; mõni sõna käib tal nii ulluste; krapi kõbin käis kätte Juu; käis üks plaks Trm; akasid paagud `käimä, `püśsi `laśti; ele särdsäk käis Kod; suuretüki paugud käisid Vil; laksu käüsive Hls; kuuli ku tu kärts käis Ran; suur kärävüss käis Kam; sääne käŕäk käve kuʔ Se || (kuulujutust) Jutt keib, et meite `koloo·si tulne jälle uus esimees Kaa; jutt käib nii Puh; jutt köib suust suhu Tõs; ja mehe kah olliva paraja praava mehe, naĺlajutt käis Nõo; ütevahe käve˽jutuʔ et, kel paĺlo rõivast um, tu̬u̬l võõdass rõivass arʔ Rõu18. a. püsima, kestma, vastu pidama õlekattus, kes ikke `oskas tiha, käis sada `aastad Hlj; see käib mo põlveks küll, jääb järälegi Mär; nied raag`nahka `pasled jälle `ütlesid et, ega nied ei käind midagi Amb; panin kinnastelle uued lapid `piale ja käisivad `jälle VMr; teine paĺk käib, teine `pehtib ruttu. maltspuu ei käi `kuigi kaua VJg; pehme vikat́, ühe suve käis Kod; `päätedu `saapa käevä tõenekõrd nigu `vastsegi Ran; tu ei upu˽vette, ei pala˽`tullõ, käü alasi alalõʔ Har b. kõlblik olema tegin alusse `einä, `luomad ei süö, aga alussest käib küll Lüg; `Mulle käib minu `naine küll, mis `teistel tämaga tegu IisR; See kivi käib just sönna kohta Jäm; seda kεib mäledä noordel ning vanadel Khk; `Meite asema `riided käivad veel Pöi; nee käivad mõlemad, rumalus ehk loĺlus Kei; sina ei tea, mis meil käib ja mis ei käi VJg; sarap̀ust [saab] ikke kõege paremad vitsad, paju, si̬i̬ ka käib Pal; prae rasu käib igäle `poole KJn; sukass ja `kindass kõlvass, sinna käis [lõng] küll, aga `kangade es `kõlba Ran; meil serätse söögi ei käi; iluste ei mõśta `nõklu - - esi `ütleb, et küll tä käib Nõo; kae, kas tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om mürre Võn; säärän madalik hopõń om, talu hobõsõss õks käü Har; su mõttõ˽käüvä˽kõiḱ `mõtsa, na mõttõ ei käü˽kohegi Se || (tehakse) se [reha] varss käib kuusest JJn; lepapuust käib `kapsa tõrss VMr; [kuhja] malgad käisid kase vemmaldest Sim
19. käärima (hrl õllest) õlut akkab `käimä, lüöb `alli `kõrra `pääle juo Lüg; oluve `aami `panna olut `käimä Vai; ölut kihiseb `keia; ölut kεib suurde `kelladega, suure `körge vahu ajab üles; ölut läks kihe `keima, kui ta pailu palavaks leheb ning `keema akab Khk; [õlu] akkab `keima, linakord pεεl juba Mus; õlut `lastasse köia `tõrdes Muh; see oo verre, kui ta alles köemätä oo; verre pannasse `köimä, siss lääb jälle õlless Vig; õlut juba köin, `tarvis vaadisse aada Tõs; [õlle] ramm käib ää. [kui] `lasvad `liiga ära `käia, ta siis viha ja segane keik Ris; kui õlut paelu käib, siis käib rammu `väĺla Juu; Kali `käima ei akka `ilmaski Jür; nüid on õlut käind, võib `ankrusse `panna Ann; õlu tahab käedä ja seessä õma aja Kod; virre on käimata õlu Ksi; õlut on käemäs KJn; õlu es lää `käime, juśt ku rokk ollu; peris tävveste ei lasta är kävvä Hls; `tu̬u̬brin läits õlu `käimä ja vatutama Nõo; virel ei ole `pärmi sisen, kui käi joba, siss om õlu Ote; kui õlluʔ nakass `käümä, pandass kõva pütü `sisse Räp; oluʔ om ar ḱaunu, maidsat kas tä om ka kõva (kange) Se; külma käima 1. puudulikult käärima kui ta kuidagid `sooja saab vöi loksudud, siis akab uuest `keima, seda `üitasse siis [et] ölut keib `külma; `külma kεind ölut kut udu leheb lage, ta nii pönevil sεεl sees Khk; `Külma keind öllel seisab keima kord ikka peel Kaa; Õlut läks külma keima Pöi; `küĺmä käind [õlu] siis oli `äśti magus ja Juu 2. (vallasemast) va `külma käind tüdruk, `värdja ema Pha; [tüdruk] läks kodu `külma köima; see [tüdruk] oo koa `külma köin Muh
20. (ihade või himude kohta) Meeste isaldused keivad veini pudelite järge Kaa; käib imu tämä järele juba `mitmed ajad Kod; temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel
21. (lausenäited, mis ei sobi eelnevatesse tähendusrühmadesse) Tämast `saamatuma ei `käigi (polegi olemas) IisR; kaŋŋas ei kεi kenast Khk; Seda tuli vähe ette, et ta (kangas) pole käima akkand Rei; löng on kibas akkan `käima (kangaveast) Ris; ta laseb ikke köened `käiä teese vara üle Juu; ole kõigin paegun `leṕlik, käi alt varvaste teistel, sis saat iluste läbi Puh; kusi om kinni, ei käüʔ kusi Krl; tütär üte et, ega ma üle imä ei˽käüʔ, mis imä otsustass, tu̬u̬ um Plv; mõ̭ni (taskuvaras) käsegiʔ `laato piti, karmanit piti Se; käes ~ käsil käima kasutusel, kasutada olema ärjad pole täna kää keind Khk; See ju vana kää keind (kasutatud) riist juba Kaa; see obune peab alati kää `käima, ei soa rahu `ilmaski; mis seesäb, se on `liikumata vara, mis kääs `käia on, se on `liikuv vara Juu; kääs `käidavad asjad, nõud, mis alati pruugitavad on VJg; si̬i̬ raud mes käsil käib, ei ruasseta `ilman; `suapad akavad kõhe käsil `käima Kod; läbi käima 1. (proovi) läbi tegema, läbi minema nied on kõik minu kääst läbi käind VMr; üks mehine mees, kui ta kõigist aśjust läbi käib Pal; raamat käis `enne `sensurist läbi KJn; siss `olli loosi alt läbi käenu Hel 2. (seedimisest) köht oo ummussis, äi käi läbi mette; paljas vesi käib läbi, kut sehest `lahti on Khk; Kase karba vett `joodi - - kui sihest läbi keis, siis vöttas köhu `jälle `kinni Kaa; köhutöbi oli, köht käis läbi, paĺlas vesi oli Pha; Kui köht läbi keis, siis [mustikamoos] `tõmmas `kinni Pöi; kõht on ummuksis, ei anna läbi `käia Vän; pihta ~ sisse käima pilkama, nöökima; taga rääkima Olga on `valmis ikka teiste `pihta `käima Khk; Akkas `korda teise `sisse `käima ja käib; `Kange teiste `pihta `käima Pöi; Möne mihel aa sihane sant mood, et käib teistel sisse Emm; Ära katsu si sisse käie midaged, sa mötled et ma ni tolgus ole et ma‿p saa aru end Käi; üle käima 1. ületama, üle olema, parem (tugevam, tähtsam vm) olema `tõine käib ramuga `tõisest üle; mina‿n käi sest tüöst üle, mu jõud ei `kanna üle Lüg; ta söna pidi ikka teistest üle `keima Khk; [laps] Lihab ju nii `raskeks, jõud äi käi änam öle Pöi; eks tervis kõege parem ole, üle selle‿i käi `keegi Var; kubjas köis meeste üle Aud; valla talitaja peab kõigist üle `käima, mis tema `ütleb see peab olema Juu; kasu pidi kuludest üle `käima VJg; naene käib üle mehe, ku mi̬i̬s lähäb väimehess Kod; jumala käsk käib üle kõigi Puh; si̬i̬ asi käib üle miu `mõistuse Nõo; timä helü piat õks tõisist üle `käümä Har; mu joud ḱäu sust üle; `uhkuss käüse üle rikkusõ Se || ta ḱäu üle sõ̭na, `kullõ õiʔ (on sõnakuulmatu) Se 2. vaatama `laskes silmad üle `keia (vaatas üle) Khk; ma olen seda `aśja näind, mu silmad on sealt üle käind Juu; mu silm käu üle, s‿ma näe kõ̭iḱ arʔ Se 3. (kogu tervikut hõlmama) lademest `üieti, siis sai `vartaga üle `käia VNg; Vanasti said viljapöllud kohe peele ösumist uiesti üle keidud Kaa; Lahing käis öle, tegi maatasa kõik Pöi; Pole sii einamal `seaste suurd `niita midagid, aga ma pea ikka vigadiga üle `käima Rei; lademed `kiera viel teisip̀idi - - siis [sai] `jälle kord üle `käidud (pindaga pekstud) JJn; va kase põngastik - - eks ta vikatiga pia ikke üle `käima VMr; kui lade oli püeratud, siis sai teist pidi `jälle kaks `korda üle `käidud Sim; kui vihm üle läits, said iki `viĺlä, aga kui põud üle käis, es saa midägi Ran; ümber käima käituma, kohtlema; tegemist tegema `katsuga tulega ilust `ümber `käiä Lüg; mönega tä üsna kenasti käib `ümber, aga teist tä `kiusab `jälle Khk; `Voata kudas sa loomaga `ömber käid Pöi; tä na suurest sugust, tä nagu ei taha alama `rahvaga `ümber `keiä Mar; ei `oska mängu riistaga `ümmer `käia Mär; lapsega tuleb õrnaste `ümmer `köiä, ei tohe kuri `olla Tõs; `loomadega piab `ümmer `käima, `söötma ja `jootma ja `kõike tal `andma Juu; õli kolm ja pu̬u̬l `uassad vangin, üväss `käidud ümmer Kod; poiśs kanseldab obostega, ta käib nendega `vahvasti `ümmer Plt; mea ole `seantse `asjuge [nagu ravitsemine] ümmer käünü Krk; temä ei mõesta serätse masinaga `ümbre `kävvä Nõo; ega sa˽noorõ hobõsõga kuŕjaga `kõrda ei˽saa, paremb käü õks timäga `hääga `ümbre Har; `haigide inemistegaʔ om paĺlo vaia `ümbre `kävvü, kua taht juvvaʔ, kua `ussõ viiaʔ Se || fig liialdama tämä käüb `liiga `laialt `ümber Vai; see käib oma toiduga väga laiald `ümber, kevadi `puudus Emm; ta keib selle va kepega (kibedaga) `paĺlo `ümber Mar; ta käip selle va kipe mõrruge ümmer (joodikust) Krk
Vrd käülema
köhima köhi|ma VNg IisR S Aud Hää Saa spor K, IPõ, -mä Kuu Jõh Vai KJn spor T, V(-me, -mõ Krl), -me M San; köhema spor (-Khn), Kõp SJn köha kuuldavale tooma köhisin kõhe punast [verd] `vällä Jõh; tämä `köhhi kovast Vai; ajab nii väga köhima, et üsna iŋŋe paneb `kinni Khk; läkastab ja köhib na `kangest et Muh; köhib aga `peale suutäis aaval Mar; köhes ja köhes - - ju täst elu`looma‿i saa mette Tõs; kukkusin järele [käole], siis tä pahandas ja akkas köhema PJg; `kiiskus (tiisikus) paneb köhema; tea mis tõbi see kallale on tulnd, köhe ja turtsu mis irmus Vän; nüid on köhitud küll, tuleb `rohtu tuua Saa; öhö suutäie köhis Juu; eks ta ole kopsus siis viga, kui inimene köhib Ksi; obene köheb, ajab ninast tat́ti `väĺla SJn; enge `kurku läit́s sü̬ü̬ḱ, võt́t köhime Hls; obesel om `pousslakk sehen, ku ta `kangesti köhi; ku laits köhip, siis üteldess, mine `mõtsa kuuse `otsa kukkume, mis sa miu latse seĺlän `painat Krk; latse köhisivä `ü̬ü̬si nigu pi̬i̬r `tirtsusi Ran; vahel köhi nigu kusi tulep `väĺlä Nõo; Mul oĺl toona˽sääne kõva kühä et, ku köhe sõ̭ss `õkva `rindu mat́t Urv; tõmmassi köhimist Krl; ta köhi pääle köhimist, `otsa ei tulõʔ Har; mul oĺli˽rinna˽kõvaʔ, ma olõ es köhhij inemine es Vas || fig ei ta tohi köhida `mulle `ühtegi (vastu rääkida) VJg || fig, pej mine köhi minemä, siihn ei olõ sul medägina tegemist Har; köhi minekit Plv Vrd köhkmä, köksima1
külimitune külimitune Mus; külemetune Kaa, küli- Jaa, kili- Tõs; kilimitu|ne g -se Kod külimitu suurune kahe külimitune painand Mus; [viljakotid olid] Kuie külemetused ning kahe vakased Kaa; va külimetune vakk, `üitse va painand Jaa; kilimetune koŕv Tõs; visasin kilimituse korvitäie kartulid pliita `piäle patta Kod Vrd küldune, külmetune, külmudune
külmetune külmetune külimitune painand [on] - - külmetune, seda suuremad pole Jäm Vrd külmudune
külvi|nõu külimit – M nüid ei ole kellekil küĺu nõud äm (enam), nüid külvetse masinteg Pst; külünõu olli vana sõgla keri, `rõõvast põhi ala pant Krk Vrd külvi|anum, -külimit, -painand, -vakk
külvi|pael külimitu pael painand oli küli pailaga `kaelas Kär; Külipaelaks oli mulle sageli telkarehm Kaa Vrd külvivöö
külvi|painand külimit – Sa küli painand oli külemitune, kümme üks teisend `toopi suur Kär; Külimehel oli külipainand külipaelaga kaelas, kõhu ees Kaa Vrd külvi|anum, külvi|nõu
künnap künna|p HJn Ksi ?San, g -pi spor Sa, Muh Kad/-rn-/, -pa Var Vän Tor, -pu Saa Hag JMd/-n-/ Koe Trm Lai Plt Pst, -pe Krj Hää, -bi Khk; künnä|p Kõp TMr, g -pä Var Tõs Juu Kod KJn(-pa) Nõo, -pu Saa Trv Hls Krk; `künnä|p g -pi Lüg; n `künnape VNg; künä|p g -bä, pl ḱüńäpäʔ Lei
1. kõõlus, soon Jala`kanna tagant üläss`puole on `künnäp Lüg; künnabi sooned oo irm `sitked Khk; suur `valge `sitke soon looma kaela peal, kutsutakse künnapeks Krj; Ajas jala vikati `otsa, `tõmmas künnapid moha Pöi; kahe künnapuga obune, kellel on pailu `rammu Koe; künnäp lähäb seĺjäluud pidi, kõva `valge nagu su̬u̬n Kod; loomal on künnap `vintske, muidu ei `saagi `süia, kui kisu `kiududest Lai; Künnäpad pidid tüdrekud `sü̬ü̬mä, siis pesevad `valge pesu KJn; ega karu muud inimese liha ei söönä, ainult künnäpät Nõo Vrd künnepa, künnipä
2. künnapuu jalakast ja künnapast saab `looka Vän; künnape puu on kõege sikkem puu Hää; suur künnäp kasvab aĺliku kõrval `mõisan Kod; jalaje õigats künnäpuss Krk; ḱünäbä luuk (loog) tu‿m kaĺliss luuk Lei Vrd künnärpuu
Vrd künnäpää1
3. ree painard noored saared läksid keik ree künnapides Saa; ri̬i̬l käib neli künnäpäd Kod; ri̬i̬ künnapu kannave ri̬i̬ `põhja Pst
Vrd künnapas, künnapuu
künnapas künnap|as Tür KJn, g -a spor L(küüna- Mar) Ris Kei, künnäp|äs Vig, g Mar Tõs Juu, künäp|äs g Khn
1. kõõlus künnapas köib jo sabasse koa, seĺlaroost läbi Mih; ku köva künnapas, siis kaśse `ammad ei akka peal Ris
2. künnapuu künnapas, see oo `sitke puu, ei ole `kerge `katki minema Var; künnapas on kõege `rohkem `keslik, kisub `süidmid `sisse teisipidi ja teisipidi Vän
3. ree painard vanaśti `kääńdi puust, nüid on raud künnapad; Kõred - - ri̬i̬ jalaste `otsas künnapate pääl Hää
Vrd künnap, künnapuu
künna|puu
1. kõõlus `künnapul on kiud Jõh; loomal on könnabu kaala sees Käi; Künnapuud - - näri ja näri, aga `katki äi lähe Rei; obune on kahe künnap̀uga VJg; nigu tapad looma ää, siis on kõva künnap̀uu, `valge Trm; siga pannakse künnap̀utega rippu Plt; künnäp̀u ei lähä `ki̬i̬tmisega `pehmess, ei küd́sämisega Nõo
2. künnapuu `künnäpu on jalaka `kuorega ja jalaka `lehtiga Lüg; Künnapuu on suur kena puu Pöi; obuse loogad teevad saarest, jalakast, pajost ja künnap̀ust Vän; jalakad ja künnap̀ud vist kellest ni̬i̬d [äkke]pulgad oĺlid Äks; kasvat́ `uibuaian künnäp̀uid Har Vrd künnärpuu
3. ree painard Hää Vil Pst Hls
Vrd künnap, künnapas
kütt2 küt́t Pöi Kul Räp Se, g küti Jäm Khk Vll Muh Kse Hää Plt M Puh Nõo San Krl Rõu Plv Vas(-ü), küt́i Mär Tor Saa Juu JMd Koe VJg Iis Kod/n kütt/ Har; kütt g küt|i Emm Rei Mar Tõs Khn, -a Trm, Har, kütti VNg Lüg(-a,), küdi Kuu; n, g kütti, Vai(g küdä) jahimees küttad ajasid `põtra taga Lüg; küdäd kuuse `oksist tekkod `putkad `sinne jää `ääre `pääle Vai; küt́t püiab jänessi, rebassi Khk; küt́id paugutavad `metses Mär; kütid `aelevad `metsa kauda, paunad `seĺges Hää; küt́id ole ned jänesed ää noppind Juu; lu̬u̬m `õiges juakseb küt́te ette Kod; küti `lasknava siss `sinna uniku seḱkä, kos soe purelnava Nõo; küt́i pini om `marru lännüʔ Har; küt́t tuĺl (öeld poisslapse sündimisel) Vas || fig õnne kütad Trm Vrd kütimees
laenama `laenama Hlj, laenata Rei LäPõ Ha Amb JMd VMr Kad Rak Iis Kod; `lainama R(-ie Lüg) L MMg Ksi SJn T V(-mma), lainata Sa(`lainada Mus Vll) Hi Tür Pai VJg Sim Iis Trm Plt, laenata Muh Vig Mih Khn Tor Hää Koe Kod Lai KJn Trv Nõo; `lainame, lainate M(-de Krk), laenade San; `lainamõ, lainadõ San Krl(-õʔ) midagi võlgu võtma või andma Lusigaga `laina, `kulbiga `anna tagasi; `Lainatud kuub ei `annagi `jusku `suoja Kuu; `tõine `õtsib `lainust, `tõine piab `lainamaie Lüg; `Lainajaid on alati `rohkemb kui `andajaid Jõh; `lainaga nad `pεεle Jäm; kui sa söbrale `lainad, siis saad omale vihamehe `juure Khk; `lainag `söukse inimesele mette Vll; Lainu pulgad olid lainu `aitas, nii mütu vakka `lainasid, nii mütu `riipsu `tehti Pöi; valla aedast laenati `vilja, sügise makseti ää Muh; kenel on, see laenab teisele Rei; laenatod leib tahab `eńni `kaaloda, mud́o tea kätte `viia LNg; mõni rekas oo nii poiss, et ei tä `laena koa `soole; ta eese raha kõik ää laenand Mar; `laina ruki seemet Kir; seal pidi ka raha lainatama Kse; `lainab raha naba `piäle, küll tä nahk maksab Tõs; `Talbusõ aaks piäb küläst luśsiku `lainama Khn; järjesti on tal raha `otses, käib `lainames Vän; mia ei ole midagi lainanud, tikku ka mitte Saa; sööme `paergast laenatud `leiba Juu; kas teil täib `leiba laenata Jür; läks võt́tis `laenas teise kääst HJn; ehitab omale maja laenatud rahaga JMd; eks siis `laena kui omal põle Kad; `laina `mulle toop `tangu Trm; õless `tastnud rükki siämet laenata Kod; mõni `lainab teese kääst `viĺla Plt; oli laenanu `veksle pääle raha Trv; edimelt iki ku ninda vähäss jäi [piima], siss lainassive miu käest Pst; Niikauga lainad tõistele ku viimati tule esi lainame minna Hel; laańassi raha temä käest, aga ruttu tahab tagasi Nõo; ma˽`lainasi tast massu `massa raha San; meri `laina mullõ pissar, mul omma siĺmä kuivass jäänüʔ Har; mina `hindä pääle `lainsi tõsõle Plv; Mõ̭nõ `aaśta lõppe leib jo˽jüripääväss `otsa, sõ̭ss laańate magase aad́ast Räp; alla laenama alla neelama ma‿s `laina `alla mitte `raasu, süĺlässi maha `õkva Nõo
lapp1 lapp g lapi eP, lappi RId(n lappi VNg Vai), labi Jõe Kuu Vai; laṕp g lapi Muh Kse Han spor PäPõ, Vil M T, laṕi V(laṕh Vas Se); pl lappid Hlj
1. tükk õhemat materjali a. eraldi tükk riiet, nahka vm käriseb katti, `järsku `kolme`kantlik lapp `lahti Jäm; mis lapp säält kase küljest `lahti on, poisid on ika säält `tohku vöttand; obuse selg `katki, `telka ala leheks üks lapp `tuua Khk; tegi püksid `valmis ja lapid jäid järele Hag; lappidest suab ilusaid põranda`riideid JMd; riista pesemise lapp VJg; lappide läbi kurnati kõik [piim] Plt; latse `lahksiva [ema] tanu pupe laṕpess ärä Puh; arutedi kõiḱ sääld laṕpe küĺlest nu̬u̬ langa ärä; `tõmba [põrand] `keŕgusi like lapiga üle Nõo; [võta] õle tuuśt, laṕp es ole anumide `mõske nii ää Ote; anna˽mullõ üt́s linanõ laṕp, sõrmõ `leiksi `kat́skiʔ Urv; ma laṕiga˽`kuiv́ssi tu̬u̬ `lamba pää ärʔ Rõu || mähe korikad olid kenad `puhtad lapid, `pesti `puhtaks ja `pandi `jälle [lapsele] ala Mus; Lapsel on lapid märjad, kluksub Rei b. paik millegi parandamiseks panen `selle [tüki] `vergule labiks Jõe; Ain `kuue `aukujelle labid `pääle Kuu; vikkastile panevad ka lappi `pääle Lüg; kui `katlel auk sees on, pannasse leki lapp `pεεle, `aitab `jälle Khk; See (saabas) `aitab veel paigata, pisike lapp liimiga `peale Pöi; `pastle lapp õmmeldi `kińni Kul; [vankri] ais lähäb katti, siss lüiatse laṕp `peale naeldega Kse; panen lapi kuuele peale Tor; savi lapiga lapitse `vundame·ńti, kui kat́ti on; püksid oĺlid lapidest kirjud Saa; `pastle lapp soab nõela ja nööriga `kinni `aetud Hag; lipp lipi `peale, lapp lapi `peale `pandud sel särgil Juu; `suapad puha lappa täis Lai; kińksepp tegi `saapid ja parandas, lappisi aas saabastele `piale Plt; nii paegatu pöksi et, laṕp om lapil pääl Nõo || (teat pulmakomme) paberraha `pańdi põlle lapiks ja vaśkraha `pańdi neeks `peale Juu || (mõistatustes) lipp lipi pεεl, lapp lapi pεεl ilma nööla `pistmata, [see on] `kaapsu möistatus Jäm; mõista, mõista mis si on: lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, ilma nõelasilma `pistmata = sibul; kapsapea Hää c. riideeseme lõiketükk (siil, liist, õlak vms) `särgi õla lapp on `õmmeldud `siie `kinni Jõh; `paiad, `kaindla all oli `neĺla `kantilised labid Vai; obusetekk - - neid tihaste lappidest, üks seda nägu ning teine teist Jäm; kenad abud olid sii, kullad `pandi `seie [käiste] lappide pεεle ka veel Ans; sõba lappisi `tehti just egast `riidest, ka egad nägu `riidest; Lapid õmmeldi öheteise `küĺge, nii `uhked tekid olid Pöi; `särkidel olid `enni `kaendla alose lapid, `pissed nella nurgelesed lapid Mar; lapid `aeti siia [särgi] õla piale Aud; lapige [suka] kand Kod; siis ku kördit `ammit akati tegime, siis `panti `köüse ala üits laṕp Krk d. riideeseme või jalanõu lahtikäiv osa, klapp Lakkaline õli - - tagumine `püksi lapp, käis `küljä päält `nüäpidega `kinni Jõh; lapiga püksid - - värrel pεεl, kahelt poolt `lahti Jäm; aja mo `kampsuni lapp (nööbiliist) ede Khk; vanal aal ollid ummiskiŋŋad, nahast laṕp peal Muh; Poõsil püksi lapid muas Khn; ja ninalapp, sie leigati [lapikingal], mitte nii `kõrgelt ei leigatud ära kui tossul KuuK; `piälmene task õmmeldasse `piäle, `tasku lapp Kod; upslaed, `käiste kalevised lapid KJn; kate lapige kask, tõne laṕp käi tõisel `pääle Hel || (pudi)põll kurgo alose lapp Mar; ila lapp või lõua lapp või pudi lapp Juu
2. ühe värvi või mustriga kudumisriba kiut kuub, nii laiad lapid olid, must ja punane ja lilla, igate `moodi Jaa; teene laṕp must, teene `valge, `sõuke lapiline siis `olli see sõba Muh; tärnilene pael, see oli varrastega kujotud, kahe lõngaga kujotud, teene lapp oli teist `moodi Aud; ma kudusin omale viel laudlinad - - teise lapi panin `toimseks ja teise lapi panin kilp siĺmiliseks KuuK; [kangas] tuleb kalasabas ülesse `panna ja tallata, teine lapp teisi pidi, siis jäävad silmilised JJn; lapid on ääres, siis tuleb [suka]äär paks ja kõva Plt; kui laia lapi sa kuat, akka vahel `kirjä kudame Krk
3. klapp, luuk, plaat (katte või sulgurina) `veski kolo lapp Lüg; luki lapp kεib `vötme augu ees Khk; kui `kapliga vett [paadist] `välja visetse, siis `vöötse vee augu lapi ää Mus; Kui lapp `lahti `tehti, pudises jahu kotti Kaa; oostel lapid `silmade ees Mär; [ei] mina tia, kopsus või südame lapid või mis need olid Aud; `korssna lapp Tor; lapp oli [veski] kotilae kolu all, saba oli taga Nis; lappidega `vaĺlad on, kui lapid on [hobuse] `silme kohal vaĺlaste `külges Hag; pumba nahad ja lapid kuluvad ää; `leitse augul `rohkem käis ikke tropp ees, vägä vähä kui lapp ette käis Juu; pani [leivad] `ahju - - ja lapp ette Amb; luku laṕp käib `võt́me augu pääl Hls; venne tabal om laṕp vai lakakõnõ `pääle tougada mulgu `pääle Har; `suitsil ummaʔ lapiʔ Plv; `leńtse `perse laṕp rihma otsa külen Räp
4. osa mingit pinda; maatükk, -siil olid sääl oma `söuksed pöllu vöi einama lapid, nönda‿t igaüks sai sellest pöllust ühe lapi Ans; me saame nüid ka latsi (platsi, talukoha), enne olid lapid Khk; lage lapp metsa sees, `pölmaks kutsuti Mus; Muulikid oli sii kantis õieti vähe, mõned pisiksed lapid mõnes kohas olid Pöi; kolm lappi vedrutas maha Muh; iga perel oli ülevalt pöllal seitse lappi Noa; muru oo üks kare lapp Kir; `Meitel oli üks pissike laṕp muad Khn; pidid pikad `kitsad tired olema, ingemoa lapid HJn; eks neil ole oma kartuli lapid ka, aga suurukesed need on JJn; siin kodo on üks eenamaa lapp Pil; kesset `säĺgä `olli nigu laṕp jälle mes valut Ran; noid (kukeseeni) kasvap `õkva lapi `kaupa, kos näid tulep, siss tulõp `õige ää kõrd Rõn; siin `õigit aenamit es ole, olliva lapi ja veere Kam; põllulaṕp tulõ iks ärʔ tetäʔ Plv; vanast oĺliva maaʔ põllatõ `jaetu, laṕi viisi `jaetu Räp || (näost) eledä veregä, ilus ja `priske, silmnäo lapp on ilus `vahtida Lüg; sellel üsna `aitaja näu lapp Khk; `kaunis ilusa lapiga oli, näo lapiga Ksi
5. laik; plekk `õnne lappid vai `õnne `märgid `küünde pääl Lüg; taami (kabe) lapid, `terve see laud Khk; punased ja `valged lapid, kui `ruske kiri [veis] on Krj; Mis suur lapp sool kuue peal on, tainast või mis sa `sõnna oled ajand Pöi; [need kel] kollased lapid kõrva `eares, nee `olle vee ussid; `valged lapid löövad ihu `peale Muh; hani kaglad, `valge lapp oo noka pääl Phl; pisike must laṕp ja saba oo mustase läin [valgel koeral] Kse; `juusid ja vere lappa oli parand täis Aud; kasepuu, kui noores kuus maha võtad, on lapid `külges kohe Tor; uśs sööb orase ää, siis jäävad tühjad lapid `sisse Juu; linnu teel on mustemad plekid sees, siis need lapid on kõik sulad Kos; niske lehm - - ikke lapid seĺjas või, lehe sugused [laigud] Lai; kirju siga, `musta `valget lappi Trv; köŕt pori laṕpe täüs Krk; näo pääl om ka musta lapi Nõo || fig kaks kolm `valged lappi (pilve) oo `taevas, nii `selge Muh; Õhatu vaga, muedu mõnõd vjõru lapid vee piäl Khn || tähis, täke; ava(us) lappisi `lüüa siis ka kui `taimed maha `panna Jõe; pisine ümarik lapp [tuurakala] köhu küljes kut sörme küis Khk; metsavahed lapivad puid, löövad lapid `piäle Var
6. kudumisseade a. kangatihv mina olin kis jah kõik `vaĺmis tegi, lapid `kińni sedusin ja Kir; kui [kangale] lappõ `sisse `pańti, kui [kangast] üless `käänmä nakati, siss `pańti lappi kah; lapõl omma nõõlu küĺlen, nu̬u̬ `oitva kinni et lapi ei saa `väĺlä tulla Kam; `kanga lapi pandas kudumise aig `kangale `sisse, nu̬u̬ lahutase, oiava `kanga laheda Ote; Siss `pańti sinnä˽`vaeligu vahelõ laṕiʔ, ku˽kangast `mäh́kmä nakati Kan; Om kat́s laṕpi, puust lahastu˽säärtse˽laja˽pirruʔ, ja sõss jäl säält võedas `vaelik, koŕatass katõ laṕi vahelõ Urv; käänä üt́s laṕp lapildõ, tõnõ seŕvilde, siss lätt parembadõ edesi Har; üt́s hoit i̬i̬st kangast, üt́s pidi lappõ ja kolmass ai võllapuud vändäst `ümbre Rõu; `Vaeliku `vaihhõlõ `pańteva˽puust laṕiʔ, et `vaeliku˽segi ei lää Räp; ku `vaelikku `vaeldat, siss om koĺm laṕpi, aga kudama nakkat, siss om kat́s Se; lapiʔ ummaʔ `kangal siäh, kat́s pirrukõist Lut b. käärlaud kudumese lapid, iga lapil on neli `auku Tor; `kanga vidämise laṕp, kon mulguʔ sisen, `kanga laṕp Urv
7. pulk, klots, kiil; laud, lipp vm (asjade, esemete osana) keivad `köntadega, `kaikale lüiasse lapp `külge, jalg sääl pεεl Khk; Lasn oli puust, pisike raud lapp oli `otsas Pöi; paadi tolli lapp [oli] `toĺlide vahel, et aer parrast ei söös; `parda `külges olid sõulapid, lapid olid [pardast] `kõrgemad Rid; [vankri] vahelt laṕp oo rõugulese ja ike vahel, puust Mih; `Santeki laṕp piäb paksõm olõma kui teki plank; Küll suamõ `aalis sjõlla lapist läbi `mindüd Khn; `Kirve siĺma lapp on si̬i̬, mis keedeti `kirve siĺma pääl kaitseks - - et `silma tagudes `lõhki ei lü̬ü̬ Hää; piśt aid tetti - - lat́te `küĺge `lü̬ü̬di `nakluga lapi, aia lapi Nõo; redeli lapi; `värja lapi tahutu lapikuss Ote; ri̬i̬ lapi (põhjavarvad) Kan; laṕp pandass [höövlil] pääle, miä tera kinni pedä, lapik nigu kiil Har; lapiʔ omaʔ [vankriredeli] peelte sisen Räp || (nime)lapats `Võtme lapp on see mis `võtme `järges on; Paras kotisuu lapp, nöör `järge ja suhe Pöi; kella laṕp, kes edesi tagasi käi [ja] `kella edesi aab Ote; kella laṕh Vas || lahas jalg `võetass lapist vallalõ Räp Vrd lappu
Vrd klapp, lapak(as)
laps1 laps g lapse p last eP(g Khn) u, hv Hls Krk, g `lapse R(n `lapsi VNg, -e Vai)
1. laps, alaealine Laps `juokseb alt `vihma (ei saa märjaks); `Lapsest pääst `neulaga ühes majas eländ (osav nõeluma) Kuu; oli `lapsenna `niisukene sana`kuulmata et oli äda temaga Hlj; tämä on viel `lapse `kirjas (peetakse lapseks); Kie `lapsele nuga vai `karjatsele raha [kätte annab]; `Õhtate õli siis `meie `laste tüe, et pidimä tuld `näitämä ehk `piergosi sättimä Lüg; `Ninda`kaua `üäldi vagane laps (vastsündinu), kui õli `ristimata Jõh; [tal] `Lapsest `auvani `vimpkad sies IisR; `lapsile `üöldi, et siul on pobod pääs; `tuodi `lapse `ristile; `lapsed `liugud määs Vai; ma oli laps, es ole tähelepaneja veel; liha lapsed mitte mere `ääre Jäm; lapsed köristavad `ernid painanda sihes Khk; laps, kui ta `käibijaks saab, siis saab nime pärast (nimepidi) `üütud Kaa; Laps on laps, täma äi tea veel midagi Pöi; side `pandi lapse otsa ette, kiire takka `kinni, siis lapse pea es lähe kandileseks; laps ikka änam kut laast (öeld, kui lapsest kasu oli) Muh; Vεhene laps ja vana inimene aa ühed nödrad mölemad Emm; `Viipsimine on ikka laste töö olnd Rei; lapsed on `pähklil; [kui] laps oli `aige, oli rahutu, `ööldi et laps on ää imestud Kul; laps oo nasa·ma nagu koerakutsikas, kes tämäga‿o `easte, sellega oo tä ea Vig; lapsed `oitsid ikke vanemate inimeste seĺla taha Lih; Lapsel lapse aru Han; minul põle `voodid ond, lapsena oli koegas, pärast oli säńg Mih; `Lapsna mia käösi korra `Riiges kua Khn; sii külas `lapsa põle enam Vän; Lapse küĺm ja koera näĺg on üks ja samma (neid ei panda tähele) Hää; laps räägib siis, kui kana kuseb - - lapsel põlegi `õigust `rääkida vana inimeste vahele Hag; nii kaua on lapsed, kui leerist `lahti soavad, siis on täis inimesed Juu; ma lapsenasa lugesin üht Jenuieva raamatud KuuK; `enne `lieri põle lapsed `tohtind `lauda `istuda (sõid seistes); ennemast on mõnikord kuri lapsesse pugend JJn; Kesse läheb kitse pärast lakka ehk lapse pärast `randa (ei tasu vaeva) Kad; laps akab jo `kuogama, nää tal jo varekse miel peass VJg; testod leib süädässe, kasnud laps löötässe Kod; ma olin siis vi̬i̬l õege laps, mis ma olin, kolme neĺla `aastane Äks; kui laps veel õieti ei riagi, siis on tal pudikeel Lai; laps noor, jalg `kerge Plt; lapse jälgedes ~ kingades fig lapseeas Nuar mies, nuar `tütrik, `neie `kõhta `üäldi, et on juba `lapse `kiŋŋadest `välläs Jõh; ta on veel lapse `jälgedes Khk; Poiss alles lapse kingades, [aga] juba venitab suitsu Pha; ma ole ikka lapse `kingis tema `körvas (palju noorem) Rei; lapselt ~ lapsest lapsena, lapseeas `rougepanijat ma `lapseld `kartsin nigu tuld Jõe; Oli `lapselt `miski `aigusses IisR; kεisime sääl lapsest pärast Khk; lapselt ma ikka `kuultsi Kaa; ööd-vennad surid titelt ning lapselt ära Pha; Selg roo oli lapselt viga soand Pöi; lapseld on neid `asju `kuuldud Phl; mina pidasin koa lapselt öhe kuue ära Mih; lapsest mul `olle kollased `juused oln Aud; lapsest läksin mehele PJg; mul on kõik laulud `meeles, mis ma lapselt õppisin Kei; ema õpetas meid lapselt Iis || suure kooli lapsed leerilapsed – Muh
2. järglane, poeg või tütar `Lapsel valutab sorm, emäl süä Kuu; sie on `lapsita `naine VNg; `Lapsed on `vaise vara; Seni `lapse `piake sile, kuni ema `silmad `lahti (ema elus); `välläst `kõrjetud `lapsed, neid `üellä välised `lapsed (vallaslapsed) Lüg; `toine `naine magas oma `lapsega üväst; tämä `tundes omalt `lapseld üks `märki - - üks sala`märki Vai; lapsed piab obusega `kooli `viima Jäm; me olime Jaaniga `vendade lapsed; lastega oo üks igavene rist, jumal `oitka Khk; `viimne laps `üitasse raabikakk ja tuhakot́t Mus; See oli siis, kui ma eese viimist last talusi (kandsin) Kaa; `meitid oli kuus last, neli öde ja kaks `venda; olete siis üksi nende lapseks (ainus laps) Vll; Esimene laps, sellepärast `üüti `neitsi laps; Laps tuli ennem ää kut pulmad olid Pöi; see oo alt `õlmde laps (vallaslaps) Muh; Lapsed kut oreli viled (ühtlaste vahedega sündinud) Emm; üks laps omale, üks küla poisile, üks surmale (peres olgu kolm last) Noa; abielorahva laps; ära põrund laps oo enne`aegne laps Mar; see mu enese lihane laps; need mis omad lapsed oo, neid näd lugevad veresugulases; õe venna lapsed oo nõod Vig; lapse ema `kohta [öeldi] `talve `kanga täis `lõngu, suvel kuhja täis `einu jääb tegemata, laps viidab nii pailu `aega ää emal Kse; Nändel oli `teisi `lapsa ka veel Var; seal oo kahekortsed lapsed, muist teese mehe ja muist teese Aud; [nääriööl] küla inimene `soovis `õnne: üks särk ja ühessa last, vakk `lapsi ja kilimit `leiba Pär; `kiski ei tia, kis lapse isa oo, `öetasse isata laps; kis vanaste last `kaotas, see (abort) `nüidne asi PJg; korjatud laps või sohelaps Tor; naene jäänu `aigess last `tu̬u̬ma (sünnitama) Hää; see nime on tal elu aeg kanda, et ta lapsega tüdrok on; lese`pölves viel `korjan miilitsega last omal Ris; `altkä laps (vallaslaps) Juu; laps mahub `enne isa `põue, aga isa ei mahu pärast lapse `õue KuuK; `korjas omale kua lapse JMd; ta `oidis oma ainust last nigu oma silmatera Tür; naene suri ää, neli last jäid järele Kad; jäävad ilma lasteta Rak; laps on vanemal kerstu naelast Sim; mina ei sua lapsiss kohegi ärä `minnä, `taĺta ja ari näid; surm riis lapselt emä ärä; lapsile viin süädä Kod; kui pada `põhja sü̬ü̬d, tulevad musta `piaga lapsed; mina küll ei saa oma laste `piale nuriseta Pal; esimese naaśe pooled lapsed - - me vahet ei osanud teha, et me küll pooled lapsed olime Äks; laps on üstku ema nokast kukkund Plt; `laṕsa on tal paelu Vil; last (käimas) olema (rasedusest) ma ei määleta, `missugust last ma olin JJn; ku ma viimäss last õlin, si̬i̬ õli juko kõege `raskem Kod; ta on last käemäs KJn || fig Kene laps, sen nimi [tähendas] kene kraam on, sie `määrab `hinna ka Kuu; Nee riipsud mis siit edasi on, on lapsed, nii pailu `lapsi on [tulemas] kut neid `riipsusi on [peopesas] Pöi; Ea lapsel aa mütu nime (kiita annab mitmeti) Emm; ei sest soa aru ei Liisu ega lapsed (mitte keegi) Kad
3. fig (inimesest, sag tema kuuluvuse või päritolu järgi) Kel `naurajes `augud paletesse `jäävad, oo `nuore kuu laps Kuu; `neoksed ääremaa lapsed ja `väikse koha lapsed - - `lähtväd `vällä sulaseks Mar; [ta] oli naasama `vaese `rahva `lapsi Var; jumala lapsed jo `taevas ikke `öetse olavad Tõs; ta peab `ilmliku lastest εnam Ris; aga muidu on ta talu`rahva `lapsi Kei; ämmad ika peavad `kutsi, et vanakuu laps jääb ruttu vanaks HJn; eks israeli lapsed ole akand `teisi järele tegema Kad; ei õle mina vana`rahva `lapsi ja pu̬u̬l `nõida (pole ebausklik ega nõiu); eks kõik õle ühed jumala lapsed Kod; olime `vaese `rahva `lapsi Lai; te olete ike talu`rahva `lapsi või Plt
4. fig lapsik, lapselik Mis `lapse jutt sie on, et `metsa `veuga `ninda `palju `tienib IisR; See pole Liisal küll muud kut lapse möte et ta linnast paramad leevab kut tal sii oo Kaa; see oo lapse juttu (jutuga) Muh; no ää ole laps ikka Kei; ta on ikke nii laps alles, on küll vana inimene Juu; kui jo kaheksakümmend [aastat vana] siis seda ei maksa jo enam `rääkida, se on jo laps Pee
Vrd lats1
lastik3 lasti|k g -ku Jäm; `lasti|k g -ke, -ku Lüg1. a. kumm `püksi vahel sie on `lastikust `kutsutud, `lastiku paul Lüg b. kummist lutt `lastike `õtsast `anneta `piima `lastele. `lastik on `kummist, neid `enne sai `õstada puest. auk õli `lastikel läbi, `lastike jäme õts `panti `klaasi suu `sisse; vai sa närisid `jälle `lastiku `katki Lüg
2. riidesort, atlass lastiku riie ning lastiku löŋŋad, pailad Jäm
Vrd lastikas, lasting1
laud laud g laua Kär Pha Vll Jaa Emm Käi L K IPõ Har Vas Lei, lauva Trm Pal KJn Har, laava Khk Pöi Phl, lava Khk Mus Muh Käi Var Khn Lei, lavva I Äks KJn eL, `laua, `lauva R(n `lauda VNg Vai, g `lavva Vai); loud g loua Jäm Ans Emm Rei Kse Var, g lova Emm Rei VarI. 1. a. saelaud meil on `õvves `punnitud `lauad, `punnid sies; silmnägo on nagu `laua `liistak, `kõhna puha Lüg; `nelä jala `laiune `lauda; kattuksed on `olgist, `juudi `laudost (sindlitest) ja `pilpost Vai; elu (maja) lüüaste `loudadega ära Jäm; laavad `öues `kuimas Khk; vesi oli kevade `aega tuas, lapsed käisid `laudi `mööda Vll; Vanasti olid lõhut lauad, puu `löödi pooleks, oli `lahke `sirge puu, `löödi pool veel pooleks, sai neli `lauda, änamast `tahtis ikka kahega `jääja Pöi; suits lεheb `laute vaheld `välja Käi; lauad saavad ka `viirga `pandud Mär; ennem `saeti `laudi kodo pukil Aud; kak on `väntrik, egä sest `laudi saa; sääl on laud pääl [purdeks], mine säält üle Saa; karand lagi on karand `laudadest, üks laud on teese vahekoha pial Kos; juoneline laud, sie on maja vuoderdamese laud JMd; vuaderdamise lavvad one kua suanega, ühel pu̬u̬l one su̬u̬n, tõesel pu̬u̬l rat, mes `sisse käib Kod; sae lauad `viidi kodust `sinna tümade `piale eina`maale, siis `laudade pial `katsime `einu kokku Lai; anna‿si lauakildak `siia KJn; juudi lavva om aavapuudest Hls; Ega vanast kiä puid kon lavvuss `lõika es, ku˽`lauda vaja ol, sõ̭ss esi˽`kirvõga˽puu külest lahuti Rõu; lauda hüppama (teat mängust) panimme ühe pagu `oue `pääle, pikka `laua `sinne `pääle ja siis `toine laps oli `toiseuol `otsass, siis sidävisi üppisimme sidä `lauda siis, aga kolks ja kolks se `laua ots kävi ala ja Kuu; pakk pannakse `alla, laud `peäle, siss teene üppäb teese korra, vahest teene `veskab teese nõnna `kõrgelle Juu; `enne vanal aal üpati `lauda - - `padi lauale pakk `alla, siis teene teenepool otsa pial, siis vaest `viskas koe `suurde `kõrgesse lauaga teese, kukkus `jälle tagasi sõnna laua otsa piale, siss `kargas `jälle teene ülesse Koe; lauda maha, laudas maas (lamandunud viljast) sadu paneb rugi `lauda maha; rugi on `laudas maas Khk; nagu lauaga löödud (ühtlasest, tasasest pinnast) nagu `lavvaga `lüödud, ilus `sirge ja ühetasane kõik Lüg; põle kedagi, puusanukki ega `perssenäkki, nagu lauaga takka `löödud; küll oli tore rukis, ta oli nii öhötasane nagu oleks lauaga pealt ää `löödud Juu; ilus uus katus oli, tore sile nõnda et nagu `lauaga `lüödud KuuK; lina mahan (lamandunud) kui lavvage lü̬ü̬d Krk; küll meil olli üitskõrd iluss kaar (kaer), sedävisi nigu lavvaga `lü̬ü̬du Nõo; Sa olet nigu lauaga lüüdü, sulle om halv kleiti ummõlda Har; nagu läbi laudade ~ laude vahelt tõmmatud ~ tulnud (kõhnast inimesest) see justkui `laude vahelt `välla tulnd, nii kõhnaks jäänd Mar; ta on nii õhukene ja `otsa jäänd nagu läbi `laudade tõmmatud Koe; läbi `laude ärä tõmmatud Kod; see (tüdruk) om peenike, nagu läbi `laude tõmmat Hls; nigu läbi sae`laudõ kist, nigu kisõ lavvaʔ Plv b. teat otstarbega lauatükk; tööriista või eseme osa rataste otsalouad; `oeti (voodi) pöhilouad Jäm; kellul on `numbri laud; keribu laavad kεivad `ringi,ŋŋavit pannasse `pεεle Khk; aami lauvad olid ikka puhas tammest; Püti, `raanda, toori lauad kõik raiuti `kervega `välja Pöi; `sötke lavad (kangaspuudel, vokil) Käi; laud (käärlaud) oli käes, laua sees olid lõngad Rid; kala arimese laud, tubaka `lõikamese laud, leia (leiva) veeretamise laud Mar; poadi lavad Khn; orgi `ümmer, saab laua (~ kudumise laua) `ümmerd esimesed silmad visatud Vän; `Vü̬ü̬si `tehti `seukse lauadega või kõladega Hää; son ambune laud (katuselasn), kellega lüö - - siledaks [õlgkatuse] KuuK; Va igavesed mustad sägid ja nühi neid laua (pesulaua) pial nii et riie `rünsub Amb; [purjepaadi] pera künnisse peal on paar argiga `lauda Trm; vanass õlid lavva klopid suani eden; `muldamise laud adral Kod; paned pulga `koonlast läbi - - ja laua `sisse Plt; laud oli ülevan [linamasinal], kos lina `pääle `panti ja massinga ala lätsive Trv; keti olliva kaalu `laudu külen, egä nuka külen `olli ket Nõo; lavva pääl vai mõne suure kaase pääl litsuti tu̬u̬ leevä tainass laka Ote; katõ toli `paksunõ laud ol [lauaplaadiks], sääl `põ̭õ̭nu seen oli˽mulguʔ Urv; ägli laua omma `vamiss tahudu Har; vanni küle lavvaʔ Rõu; sängü pähüdselaud Vas; keripuulavvaʔ - - nä omma `jalgu pääl, mõ̭ni ütless tu̬u̬d ka et kerilavvaʔ Se || lokulaud tulekinituse laud Noa; kolgi laud `pantu üless ja `väikese puu vasara, millega `kolki `lü̬ü̬di Nõo; `lü̬ü̬di `vasta `lauda Vas; kola ol vanast `mõisah, kui `lü̬ü̬de `lauda. ol suu laud üless pant - - sääntse vasara käeh, lavva pääle pessiväʔ, `lauda `lü̬ü̬de Se || fig `Sulle `lauad (kirst), `mulle `rauad (vangistus) Jõh
2. lava sag pl siis `panna [linnased] `laudo `pääle [sauna] Vai; souna`loudud ~ louad Jäm; suur paks, laa laud, üts ots ol üten sainan, tõnõ tõsõn, `keskel ol pakk all Har; sanna laud, läämiʔ lavvalõ üless Plv; Linnassõ˽kasutõdiva˽sannah, sanna `laudõl Räp Vrd laudu2
3. pl (surnu)laudi `surnu pannass `laude `pääle; si̬i̬ olli joba `laude pääl - - pannass `peke `pääle lavva Krk; tõse paneve mi̬i̬st lavvule ja perän `kirstu Hel