[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

junlane `juńla|ne g ‑se LäLõ Pee M Ran Nõo Ote, ‑nõ Khn Ran Rõu, ‑lõne San
1. Pärnumaa põhjaosa, eeskätt Mihkli kihelkonna elanik `juńlasi oo metu `seltsi: pae`juńlased, mis sii [Mihklis] oo, eht`juńlased – `tõstlased, puńn`juńlased – Selise ja `Audru, `koltse `lõugega `juńlased – seal `Soeba pool; `soeblased surevad isi, `juńlased jumal suretab Mih; apukäki `juńlast oo sial `Koonga pool Aud; `juńlase om ligi `Pärnud Ote Vrd junn3, junnu2
2. jõmpsikas, jõnglane sääl `oĺli kaits `väikest `juńlast, nigu pää arja saesiva Ran Vrd junu
3. lühikese kasvuga inimene Mõne jao inimese omava terve perekond juńlase Nõo
kaab|liud kaabliud ”(pärnapuust) kaabutaoline laiaservaline kauss” – Vas
karotnik karotnik Tor, `karo·tnik Hää(karot́-, korot́‑), karod́nik Kei, karo·dnik IisR, g ‑u aednik `Linnas `olli enne õuna`puude ja maripuude kasvatajad, `käiti `karo·tniku `juures, maal põlnu `karo·tnikkusi Hää; eks karod́nik see müis sibulaid ‑ ‑ `õunu ja `kapsa `taimeid, mis nad kasvatasid Kei
kett1 ket́tg ket́i, keti eP(kett Muh Emm Rid Mar Tõs Khn Ris Kod) eL; kett g ketti R(g kedi Kuu; n ketti Vai); kitt g kiti Reiahel Tänä `siumme `aŋŋerjarüsäle kedi ala Kuu; vanast olivatta `nuoda kived, nüüd on kett all VNg; raha õli `kaulas kettiga `kohtomehel Lüg; Nüid on kettist kaik `kütked; kettigä `panna `kuorma `kinni Vai; `saagimise `juures on sured ketid, millega puid üles `vöötasse Khk; valla kirjutajatel olid `arvamise ketid, nendega `arvasid kogu Kär; vates`laagri ketid (ühendavad laeva täävi kliiverpoomiga) Mus; Kui rogi kεε sees aa, siis aitab sene vastu vasest kett ümber kεε; Soringuketi otsad aa all teki külgis kinni, ketipuht aga uladab üle tekklaaduni välimese sörva laaduni pεεle Emm; mine pane `veised kiti `otsa Rei; kui obost köietame, siis paneme ket́i `rõnga vaia `otsa Kul; Ket́ta oo peeniksid ja jämedid Han; laeva ketid on `suured ja paksud; ollandi ket́t on ilma `seekleta `ankru ket́t; runtou ket́t (jäme kett, mis ulatub laevast vaieriteni); `vatstaagi ket́id oiavad `tamstoki `õigelt Hää; ket́iga keeratakse `veśkid tuulele Nis; eläjäd one ket́in aia küljen; jalgratta ket́t; kase urvad pienikesed, juśko ket́id tolgotavad Kod; ketige niit́ (rulli otsas firmamärgina kett) om kige sikkep Krk; nüid om teräs lindid, ennembide `olli maa`mõõtmise jaoss ketid Ran; sõle olliva rinnan ja õbedatse keti olliva kaalan Nõo; hopõń um ket́i külehn kińni Rõu; `jaakari ketiʔ; kellä ket́t Se|| ketti, ket(t)is, ketist keti külge, küljes(t) [hobune] Oli pöllal kettis ja `kargas ää Pöi; lase koer kitist `lahti Rei; vanast `pańdi loomad `kolkmesse, nüid pannakse ket́ti Juu; obuse jalg on ket́tis, mine tie `lahti JMd; lüpsi lehmad viiasse väĺjale ket́ti Lai; lehmä oĺliva välän ket́en Võn; panõʔ pini kette Rõu; mõ̭nõl ommaʔ eläjä˽kabluh, mõ̭nõl ket́eh Vas; no‿s tu laśk pini vallalõ ketest Se|| palmikusse lõimed `võeti käärpuude pialt maha, siis akka lükkima teise käe pialt teise piale, siis lüki ket́ti Sim|| te käsi om ketin (risti-rästi jooned peopesas nagu ketilülid) Trv
kodune kodune, kodone üld
1. kodus valmistatav, kasutatav jne; koduga seonduv, kodulähedane sigurid olid kodu maass ‑ ‑ `jahvadetti ärä, sie oli kodune kohv siis Kuu; neil kodustel `verkudel olivad `ilma `torvamatta nied `paelad; `meie kodune rand on `kõige kivisemb, tua all on `järsku kivine Hlj; Kodosed puud on `issutamise puud, `pärnapuu, tamm, `pihlakas Lüg; keik oli kodune kätetöö, mis inimene `kandas Mus; kodune kedratud lõng oli, kodused jämed võrgud olid Pöi; ju ma kuule näe, kuidas se kodune asi oo Muh; margapuu on va egapäine kodone asi Käi; eks kodone erm ole ikke `pehmem kui `võera erm oo Mar; ma ole ka nisokseid `riideid `kiskond, kodused seelikud ja kirjod särgid Kir; Küll siol ond iä põli, `tütred tegäd kõik kodosõ toõmõndamise ää Khn; talve `aegu viisid minu kääst magust (mett), et see on köha rohe, see on see kodune rohe Vän; `paablane on metsa putukas, ega tema ei ole kodune Ris; kodune `peene leib, see oli ia ka küll; Roosi ka selle koduse `vahtimise jauks HMd; see nii oma kodone asi, ärge seda `väĺla `reakige Juu; kodusest nisust nisuke, ei ta old sai ega ta old sepik Jür; sai kodust `niiti kedrada ja sellega õmmelda Amb; kodune õlut, mis `toopide seest saab `joodud Ann; eks neid koduseid `rohtusi ikke katsutud aga, ega `enne‿s `rohtu old VMr; läksimä minu kodose lehmägä luadale, mes minä kodoss tõin Kod; kiisel oli kodune sü̬ü̬k, oma perele ja `talgu aeg vahest `tehti Äks; ti̬i̬b maja `riistu, se on kodone tü̬ü̬ KJn; temä käü vällän, ku tal kodust tü̬ü̬d ei oole Krk; emä pidi ütsindä tegemä kõ̭ik kodutsed tü̬ü̬d ja latsed kasvatama Ran; si̬i̬ kodune elu om mul nisuke alb, et mitte `koskile minnä ei taha Nõo; ma‿i taha `säŕki sälläst maha `hiitäʔ, siss `näütäss `väega kodunõ `vällä Har; kodonõ tü̬ü̬ ka and naha‿bäle, rassõ om, siih haara ütte ja tõist Se
2. peam kodus viibiv, vähe väljas käiv Mes nüüd kodune `porsas `tiedab (kodune inimene ei tunne ilmaelu) Kuu; kodune vana inimene Kär; Satäna nii kodune mees siis, teised `laulvad külas mis köik kohad `elkivad Pöi; kodone poiss, ei kei `kuskis `vällas ega Mar; nüid ei ole änam seantsid kodusid inimesi, nüid käivad kik riigi töös Saa; eks ta ole selle aru sees, et ta on kodone mees, se jääb kojo peremeks Juu; kodune sulane, teine oli `tiumes (teomees) JõeK; ema elas siis meie juures ka oli meie laste`oidja ja kodune Kad; kodone [part] ei lähä, met́sik lähäb ärä, ei jäe kodosess Kod; ma olen kodune `kińdine inimene, ei ole `kośkil käenud Pal; kodune tüdruk ja mina, meil olid piimariistad `pesta Plt; kodune inimene, kodutse tüü pääl Trv; miu poja om koduse mehe, neve kurdave kodun Hls; elä pääl kodust elu, kodun Krk; kodune laits, `koskil ollu ei ole, ja temä saadap nii `kaugele Nõo; sõ̭ss lõppi sõ̭ss vanaesäl ka sinnä˽`käümine (mõisas teol) ärä ja, ja jäi sõ̭ss uma kodotsõhe `ello ja Plv; śjo om mul kodonõ elläi, śjo eläss kõ̭õ̭ kotoh Se 3. kodu, kodu- koduse `poole `tulla oli suur laht, roolaht Vll; ta on koduse pärast mures Jaa; ta kodune koht aa sii Phl; Jaan oli koduse koha peäle jään Tõs; kodonõ ki̬i̬ĺ, śjo om uma ki̬i̬ĺ uma kodonõ kiil om õks kõ̭gõ `armsap Se 4. kodurahvas siis kui `tuldi mereld ärä, kohe nie kodused küsüsid, kust vuo tänä oli ka Kuu; vii koduste `rahvalle tervikseid JMd; oleme kõik kodused ja võime kõik `riakida Koe
5. mõnus, hubane seal oli nii ea `olla, nii kodone oli, jüstku oleks oma kodo old Juu; ma es tunnõʔ sääl sukugi kodunõ ollaʔ Krl
Vrd kojune
kong kong g kongi spor L, K spor I, `kongi R(n `kongi Vai; g `koŋŋi Lüg Vai), koŋŋi Sa Hi; końg g kongi Han Var Mih Tõs Khn Saa Trm Kod M T Räp, końgi Lei, koŋŋi Krj Muh, konge Var/‑ń‑/ Krk Räp/‑õ/; kung, kong Plv 1. väike maja või ruum a. vilets ehitis, uberik; pugerik kong on üks pime ruum, `ninda et `akna ei õle ei kedägi Lüg; kis sihantses `kongis elab Khk; `vaene inimene pidi `vaatama, kus saab koŋŋi ehitada Vll; väiksed `ooned kui kongid Mär; See maja oo küll nagu `piśke pime koŋ́g. Ei sii `kongis põle kellegi elu Han; `Öeldaks korgits või kong (väike punker, sahver) Hää; üits tilluk końg om, egä ta kedägi maja ei ole Krk; końg (esik) Lei b. aresti-, vangikamber tama `istu nüid `vaŋŋi`kongis Vai; sie mies `pańdi `kongi (vangi) VJg; kong õli valla kartser; minä iśsin Palal kongin Kod 2. loomadele tehtud eluase a. väike laut, varjualune, puur vm `tehti `niisike kong `lauda `räista `alle, kus siga sai sies `õlla. `koŋŋile `tehti vili kattus `pääle kui `räistäs ei ulatand Lüg; siis `tehti kong ja `pańdi jänes `kongi Pil b. koerakuut pani koera `kongi `kinni Khk; Koer ond `kongis Khn; koeral on końg, kus magab Saa; pini lätt `końgi vai San c. kanatool; kanakuut kanad pannase `kongi `kińni Tor; kanad said `õhta `kongi `aetud Jür; kanade kong Ann; kana kong, `pulkadest `tehtud ja siis said [kanad] `üessest `sinna kongi `sisse `pandud VMr; `ennemast õlid kanad kongiga toas IisK; końg om puu `varbest tett, mõni pand `rõiva `pääle, mõnel om katuss pääl; vana kana pandass `kongi; poja tuleve `vällä, vana kana kurt kongin Krk d. pesakast Metstui pesitles ühekorra `kosla `kongis; `koslad munõvad sii `kongidesse Khn; mustad `reastad nemad lähvad puust `kongi Kos; puu otses räästästel [pesakast] kutsutasse kongis KJn; linnu kongi (kuldnokapuurid) om väĺlän puu otsan Krk e. taru (mesilassülemi püüdmiseks) viisin kongi `metsa puu `otsa, mesilased läksid `sisse Mär; si̬i̬ olli kate `kõrdse kuuse körrist tett, kuuse koorest, `säänte mesi końg, `püünmise końg, kos linnu tuleve `sisse Hls; kuńg oĺl kohegi `kuustõ üless viid Plv; vana `säädüse `peŕrä es tohiʔ `kiäke `kongõ `mõtsa˽viiäʔ; ku oĺl saiaʔ pähnäpuud, sõ̭ss tette końg pähnäst Räp|| siin `seinä `ääres on `kongid (tühjad tarud), kui [mesilased] sies on, siis on `linnubud Lüg; mõni maja [inimesi] täüs ku mesilise końg Krk 3. transpordivahend a. elussigade veokast või ‑puur Emmiste kuĺdi `juure `viemisel õli emmise kong või vanasiakong Trm; końg oo varvadess testod; kui `põrsid lähäd `müimä, teed kongi `vankri `piäle; siga ei taha minnä `kongi Kod b. veokorv õle vedo kong. vedäväd rükkid ja tõu`viĺjä˛aganid ja. edemält `konga ei õllud Kod
4. puukoorest tehtud ese a. (hrl kasetohust) marjatorbik – S L kuida vaim nönda kong (väiksem marjuline saab väiksema torbiku) Jäm; Kongid `tehti nii et ihu pool oli ikka sihetse pool Krj; too moole säält kase koort, teeme maasika koŋŋi Pha; me köisime enne ikka `kongidega marjul Muh; Kongi kaks `külge `panda puutikkudega kogu, ka sang `pεεle Emm; kase küllest `võetasse koor, tehässe kong `valmis Mar; kongid tehasse lepa koorest või kasest marjade `korjamises Aud b. Koorest kong (vakk) Vll 5. kumer kate a. (kalessi, tõlla vm) varikate, kumm vihmase ilmaga tõmmetasse tagand kong üles kalessil Khk; Nendel [autol] on kong peal, sellega ea `minna Pöi; `Sakste tõlla kongid olid nahast, mis `läiksid Han; tõllal oli suur kong pial; `autul oli kong pial Tõs|| reisitõld antvärgid `sõitsid `eńni kongidega Ris b. teokarp – Vll Jaa sia tigu käib kong `selgas; nilvakad ilma koŋŋita, teisel maja `selgas Vll|| sea teu koŋŋid (makaronisort: teokarbid) Vll c. õiekellukas sinised lilled ja suured kongid alatsipidi Lih
6. herilasepesa – Sa Mar Kse Mih Tõs Trv kui örilase kong maast `körgel on, siis piab süva tali tulema; nönda‿t örilase kong puriseb inimistega (rahvarohkest ruumist) Khk; erilane teeb koŋŋi puu `otsa Kaa; Küüni arja all oli erilase kong või erilase kot́t Krj; `vaaplased on suuremad kut erilased ‑ ‑ nendel pole `kongisi mette Jaa; erilase końg, puu `külgis, ümmärgune, palli `moodi. aĺl. all auk Tõs; `vaablaste końg Trv 7. kumerus, küür; looge teised kassid `kiskvad, nönda [meie kasski] `tömbab koŋŋi `selga Vll; [laulatuspäeva] `õhtu `valge roosiline riie `olli arjutanu koŋŋi (pappaluse) `ümber, teese omingu punane Muh; ninäl końg piäl Khn; jõel one si mu̬u̬d et kõverass kõhass alati sü̬ü̬b kõveramass ja kongi `sisse paneb alati `juure; Õmedo küläalune koŋg (teekäänak) Kod|| pilve `kuklad, koŋŋid akkavad aeama ‑ ‑ üksigud pilve tükid Khk Vrd kongal8. pej a. (halva iseloomuga inimesest; kasimata või haigest olendist) sa kuradi `kiustu kong Lüg; Mene `viimast viel täid täis nagu kong Jõh; ta muidu üks kidev kong, kiub ja vaagub `aiguse ja surmaga Krj; oh sa nälja końg Muh; laste pead `kärnas ja kat́ti, just nagu kärnakong Mar; tema koer on üks kirbu końg ‑ ‑ kirbu kongist saab `lahti, kui petroo·li koeral `seĺga `kallab Saa; oled üks va täikong ~ `täitand kong Juu; mea ole vana rumal inimese końg; si̬i̬ üit́s tige końg. kade inimene Krk; mia latsen olli `nõskmit täis nigu końg jälle; temä (tekk) `tuĺli nii `kangede `kirpe täis, nigu üits igävene kirbu końg Nõo b. vana kõlbmatu ese; lagunenud hoone va laiva kong (vana paat), mis ep sünni änam merele `minna änd Khk; vana mõisa kong (varemed) on `paergust alles, põle `uksi ega `aknuid LNg; tääl üks kong oo koa, üks vana lootsiko kong Mar; vana saana kong jäänd `sõnna ripakile Juu; üit́s lagunu maja końg om, `kaala tulemen Krk

lükkima lükkima (-mä) Vän Hää Saa hajusalt KPõ, Iis Trm Plt, `lüḱmä (-k-) Kod KJn Vil Trv Pst/-me/ Hel TLä Ote Rõn, (ma) lüki(n); lükkima (-mä), (ma) lükkin R/lügin Kuu/

1. a. (tihedalt) ritta seadma, reastama lükkin [seened] keik `pulka ja panen `leiva`ahju `kuivama VNg; `tarvis akka `ouni `nüöri sise lükkimä Vai; `elmed tullid ää lükki Vän; tule `aita mul niid räimed ära lükkida Hää; kreĺlid lükiti niidi peal Ris; jõhvikad said `paela lükitud nagu `elme read, siis rippusid sedasi sarja all (pulmade ajal) Juu; ta lükib kala `vardasse. `vardasse lükita kui suitsetata JõeK; lükkisin nüebid `paela, on ühes kuos Kad; lapsed lükkisid pihlaka marjad lõnga `piale Iis; lükkind õra `silka täis Trm; üks piänike latt lähäb pitku `katse `arja edesi, selle `piäle one lükitud varesjalad; tämä one nõõlaga lükitud si̬i̬ voĺt; selgpaala `piäle lükid niied Kod; talle villad on `tingu täis kui lükitud KJn; lükib `eĺmit Trv; kos vanast `olli keŕk nii täis nigu lükitu Puh; üits vanainime `ku̬u̬li ärä, suka olluva `täie täis nigu lükitu Nõo b. kokku keerama, plettima köis saab kokku lükitud Ris; lõimed `võeti käärpuude pialt maha - - siis akka lükkima teise käe pialt teise `piale, siis lüki ket́ti Sim
2. pead looma `Vaata rüki, ku ta just akkab kõrrest `väĺla tulema - - [siis] akkab lükkima. Pääd kõik väĺlas on, sis ta on juba lükkinu Hää; mis viĺlal viga lükki, ilm on vaga; luste ei lüki, kaar ka ei lüki, temal tuleb pööris `väĺla, odral tuleb `jälle pää `väĺla, rükis ja nisu paĺlalt lükivad Saa; tämmu akas rükki vara `lüḱmä, põle vi̬i̬l jaani`päegi käes Vil; kesu lükib pääd, ku ta küll kasunu om Pst
3. lükkama, nügima nii`palju nüüd lükkis sedä kappi sield `seinäst `iemäle, et kapp mend `ümber; `Ülge emä pidi oma `poiga ka ise vede lükkimä; Siin `länne`puolised `rannad on madalad, `andab `enne lükkidä, kui `paadi sadamess ujuma saad Kuu; Lükkisivad üksüht Jõh; si `peidläalune one sõra, tahasi vi̬i̬l lükki seie nõõlaga Kod
4. hulgana tulema `kärbläisi lükkis `tulla tuba täüs Vai; küll lükib täna pailu inimesi kiriku Koe; küll lükib rahvass `tulla Kod; juba lükib rahvast kokku Plt
5. lüdima `pähkmilt tullime kodu, siss õdagu `lüḱseme; `pähkme om ärä lükitu Nõo

muretsema murets|ema R(-emma Lüg Vai) Sa Muh Käi Rei Rid Mär Kse Ris Kei Juu(-emä) Kos Jür JMd Koe VMr Kad VJg TaPõ Plt KJn Vil Trv Ran Puh, -eme M San, -õmma Räp, -õmmõ Krl; murõtsõ|ma Khn, -mma Rõu Räp

1. muret tundma muretseb `selle `asja pärast Hlj; seneperä ei `uoli `ninda muretseda, küll saab tüö `tehtust Lüg; see‿p muretse midaid, laseb keik nisa·mma `minna, annab `saatuse jumala ooleks Khk; muretseg mette tüha asja pärast Vll; aga ma muretsesi so pärast Käi; mis sa `tühja muretsed, jäta mured maha Mär; ää muretse `ühti - - ää kurvasta kedägi änäm Tõs; mis siin ikki muretseda, las `minna keik lauluga Saa; ma saan ju `muldas küll muretseda, aua pohjas kahjatseda rhvl Ris; elan üksi lese`põlves ja muretsen Kos; küll ta `ohkis ja muretses Koe; ma olen kua `liiga muretseja VMr; sa piad iḱe alati muretsema Pal; muretseb ja kurvastab, aga põle viga kedagi Plt; paĺlu nüid tõene inimene miu muretse avitess Trv; mis sa ninda muretset, küll ilmaratas veereteb kikk mure su päält Krk; temä ei muretse ommenetse päevä peräst, eläb nigu lind ossa pääl Ran; lat́s muretsõss oppusõ peräst Krl
2. hoolitsema, hoolt kandma Kas `maksab `võeraste `laste iest nii `kangest muretseda IisR; egaüks muretsega `eese eest Khk; `Küünlapest sai aketud juba nende adrapuude eest muretsema Pöi; ema muretseb `laste eest Käi; ää karda, tä muretseb oma eest isi Tõs; muretsesin ikka kaĺla eest, et ta kuivaks ei jään Ris; jumal muretseb kõigi eest Trm; vald muretseb ike meie eest Plt; küll ta muretsep siu i̬i̬st Trv
3. soetama, hankima Ma täün muretseda omale paksjakku ka, `lähteb juo `külmäks ne Kuu; mies muretse kaik käde, `naine on `laiska VNg; Uute püiste muretsemine lihab `kaĺliks Jäm; kui `linnas keiasse, siis muretsesse `aśju koik Khk; Nee kalavintskid, mis ma mullu muretsesi, oo juba üsna `lammu Kaa; Kenad `riided oli omale muretsend Pöi; muretse omale üks töö riist koa Muh; poiss oli omal tööd muretsend Käi; ega `meitil põlnd `tarvis `toitu muretseda mitte, selle jaos olid vanemad, kis toidu muretsesid Rid; muretseb taale kõik kojo kätte Mär; Kamba `piäle oli üks, kissi kraami murõtsõs Khn; muretses lapse, meest ei saand `ühti PJg; muretseb omale `raske eenatööga `toitu Tor; siis me pidime oolitsema tema iest ja jalavarjud ja siis püksid muretsema temale Kei; nii kaua lõid `sehvti, muretsesivad lapse Jür; eks igaüks pia omale ülespidamist muretsema JMd; olen mitu `korda `ärvind ikke üht iad `kuera muretseta VMr; nüid kuue`kümne `aastase mehega akas tema vi̬i̬l last muretsema Äks; kellel on lehmäd, muretsesid enestel eeńäd Vil; `viina olli kah muretset Pst; ao aig muretse `latsi, siis tuleve punatse päiege, rüä `rõuke sehen muretse, sis tuleve sul targa latse Krk; nooda olliva kuvve mehe `pääle muretsenu Ran; muretsi `endälõ uvvõ `rõiva Krl; `hańkma om nigu midägi kokko muretsõmma, kokko `koŕjamma Räp
Vrd muretsama

mõõdu|lõng lõng kanga pikkuse mõõtmiseks kui `kuuvad juo, siis paneb `mõõdu `lõnga `kanga `sisse, mittu `küünärd saab `kuutust Lüg; möödulöng `olle ka, kui pitk ta (kangas) pidi olema Phl; mõedulõnga järel sai [kangast] kääritud Rid; mõedulõng `aetasse `enne käärpuude `peale, kui üks kord oo kangast ää kääritud, keritässe mõedulõng ää Mar; mõõdulõngage mõõdets kangast Hls

nii|mitu nii mitu `lueme perast lugukalad ära, `pallu lugukalu‿s oli, siis oli niimittu sada kalu Jõe; `täüdüs mies tehä `moisale niimittu `süldä [puid], ku `kennegi maad `suured olid Kuu; niimidu `pääva esimine lumi maas on, niimidu talvet tuleb Khk; nii `mütme `peale see noot oli, nii `mütme `peale sai `jäutud Pha; niimitu kümmend küinart kui sa `tahtsid kangast ülesse `panna, siis niimitu `korda pidid selle `ümber käärpuude panema KuuK; mitu `korda ta kukub, niimitu `aastat elad viel Rak; Nii mitu lüpsik`lehma `koski talus õli, nii mitu `päeva oli korraga vai jutilt sial talus (külakarjusest) Trm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur