[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

miks miks hajusalt R, SaLä Kaa Pöi Muh Rei Phl Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Rap Juu hajusalt , Kad Iis Pal KJn, meks LNg Mar Ris Trm Kod MMg

1. küsiv-siduv sõna a. otseses küsimuses miks sa ei tule jo VNg; Miks sa nutad Kaa; `kutser jään `seisma ja küsin: miks mees puu `otsas oo Muh; miks sa nii kurb oled Rei; miks sa ei pane soodat `sesse Mar; miks sa lõid seda `looma Tor; miks ja miks, sellepäräst et koera nimi on Riks Juu; miks sa nii kuri oled JMd; miks sa `sinna‿i läind Iis Vrd mikes b. alustab kõrvallauset ket seda tεεb, miks laps karjub Khk; miks neid (püüniseid) `öösse, miks neid es `jääta merese, mina seda ei tεε Mus; seda ma ise ei määleta sugugi, miks ma siis `karjuma akkasin JJn
2. esineb sisult küsimuseta lausetes, väljendades etteheidet, mööndust, võimalikkust, olukorra ebamäärasust vms [maarohtusid] `korjati küll, aga nüüd enamb mei ei `korja, ei tea miks VNg; miks ei õle, õlen küll [põdraliha maitsnud] Lüg; ooh, miks neid es jää (sõrvelasi Saksamaale) Ans; meks sa muedo lubad; oi `aega, meks tääl polnd `raske Mar; miks ei saa, saab küll Mär; Miks lubataga `üese `ulku Khn; miks ei `söödud, kis `tahtis [see sõi rõõska piima] Rap; miks ma seda ei tia, isane lammas on oinas jo Kad; vanass kualin pekseti, et meks lugeda ei mõessa Kod; miks ta‿i võind tiha, kui ta `niskene oli Pal; no miks sa ennem ei tulnd; miks poiss põle `ütlend, et on lõegand rihmad `kat́ki KJn
3. sest siält uksess vingob `kisko tuult läbi, meks aken [on] `laśti; mette üks linnuke ei laala, meks nii vilu one Kod

nakkama nak(k)ama, da-inf nakata Trv T, nakadaʔ (-taʔ), `naadaʔ (-taʔ) V; nakkame Pst Hel, da-inf nakade Krk; nakkamõ, da-inf nakadõ San Krl

1. mingi tegevuse juurde asuma; uut olukorda alustama sääl nakati katust `lü̬ü̬mä Trv; ommeń ommugu nakkami sitta vedäme; ku munele naks, lää laḱka takst (tagant), ari lää ilusess Hel; `kümne `aastaseld nakassiva koolin `käimä; paĺk nakanu `liikma `samle säĺlän, noh, piḱk suur uśs nigu paĺk Ran; lassi kõtuli, siss nakassi nellä käpä pääl ronima Puh; mes te ajast viidäte, nakake tühü; mia naka viśt esätsess minemä, vundsi nakava kasuma Nõo; nüid nakaski `saotama Võn; kuuskümmend `aastat tagasi `naksiva puu`vankri kaduma Ote; t́ä naks nuilõ `kańgiid kodamõ San; mee˽tu̬u̬˽hobõsõga˽käŕbikit, saa `rõuku `panma `naataʔ Kan; sõ̭s võt́i plaani ette, et mul ka vaja tõist ellu nakada elämä Urv; nakka tühü Rõu; ei tiä˽kas ta pańg um `naano `ju̬u̬skma vai; ärä `naaku minno `pilkama Plv; lei jo `piĺve ja naass sadama; tu̬u̬ um sisaligu hanna `jäŕgi naet (hakatud) `kutsma, um sääne nigu sisaligu hand Vas; nakam jo˽`päivä nägemä, pilveʔ `kaosõʔ, ilm selehüss Lut
2. väljendab mingi olukorra, tunde, meeleolu tekkimist küĺm nakass, ihu `oĺli kõik kananahan Ran; miul nakass tast alle mi̬i̬l peris Puh; piäb ärä `sisse minemä, miul nakap jahe; pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi Nõo; mul `naksi häpe, timäl mitte medägi Har; kos noh timäl küĺm või naada, täüs ku puuḱ Räp
3. a. millestki kinni võtma, kinni haarama; kuhugi külge, kinni jääma nakkap ümmer kaala Trv; kes neid (mesilasi) ei putu, ega noele `külge ei nakanava (ei nõelavat) Ran; nii küĺm põhi tuul, `õkva nõna `küĺge nakap Puh; puder om `põhja nakanu; ega `õige `õlma ei naka `üitsegi vns Nõo; tema `amba nakasõ `kõiki `paiku (salvab igaüht) piltl Krl; putr om kõ̭iḱ paa `perrä nakanuʔ Har; kala om [võrku] `naanu; hüä peenikene võrk, kohe kala `hüśte nakkass Se; muŕdik nakass kaala munu Lei b. (meelde jäämisest, aru saamisest) ei nakaʔ talle raamat Krk; kas sa tal õppe vai õppemede, tal - - pähä ei nakka Hel; telle midägi `küĺgi ei nakaʔ - - tä [on] vana puupää Krl; piät pääd nõrgutamma - - inne ku ta sul `mi̬i̬lte jääse ja pähä nakass Räp
4. a. mõjuma, toimima, mõju avaldama ku `mińti kohegi, siss rinna piimäge tõmmati latse nägu üle, et ega siss ärä ei kahete, kuri silm ei nakka Trv; ta om nõnda kõva, miu ammass küll ei nakka tas Krk; karm om pähä nakanu Hel; kui paĺlu `viina ju̬u̬d, siss nakab `süäme `pääle Ran; vassar ei naka kivi `küĺge Puh; ta‿m nii valluss asi, et `süämede nakap (poja surmast); leevä koorik om nii kõva, et ammass ei naka `küĺge Nõo; kurjaʔ sõna ei nakaʔ manuʔ, ei saaʔ midägi tetäʔ `õigõlõ inemisele Har; kae, kumarusi alate olõt, nakass `säĺgä (jääb kangeks) Plv; mi joud nakka ai śjoolõ `tü̬ü̬le `küĺge (jõudu ei jätku) Se; tu [tuul] nakass `šüämneni läbi Lei b. (joovastumisest) naese ja viin nakava kõege kõvembide pähä Ran; ei ju̬u̬˽ma `viina, mullõ nakass pähäʔ Har
5. mingile tööalale asuma temä `ollev kaupmehess nakanu Trv; ma oĺli kaŕa`põlgja ja sõss `naḱsi sulasõst Räp
6. tekkima, algust saama reie luu nakab põlve mant, lääb seeniss kui `perseni; laastu katuss nakass enne, kui `sindre `lõikajit vi̬i̬l es ole Ran
7. teistele üle kanduma, nakkama mulle ei nakka `üt́ski `haiguss Har; `herneʔ nakasõ tõsõlõ Plv; Kes suidso tarõh ommaʔ ärä˽suidsotõdu, noile `paktee·ria˽`külge ei nakaʔ Räp
8. pääle nakkama 1. algama; alustama märdi `aigu iki nakass ku̬u̬l `pääle; veerest nakati `pääle, kuhjapesä poole kokku `riibmä Ran; pühäbä nakass sünnipäiv `pääle, nüid käip kõ̭ik nätäl; abivägi jõvvab `perrä, siss nakame `tü̬ü̬ga `pääle Nõo; ei tiiä, mis kellä `aigu etendüs pääle nakass Har 2. tegema, ette võtma poolakidega põle kedagi `pääle nakata Trv; ei tiiä, mes `pääle nakata Nõo; Nood́õlda olõ õs midä pääleʔ `naadaʔ Rõu 3. suuteline olema, toime tulema minu veli taht toda talu `osta, aga ammass es naka `pääle Ran; si‿m nii kõva, et viil ka‿i naka `pääle; miu jõud ei naka küll tolle `pääle, t‿om `väega kalliss Nõo; vasta nakkama vastupanu osutama; mitte kuuletuma temä nakanu `vasta, klobinu mehe läbi; si̬i̬ ei kuule sõna, nakap `vasta Nõo; [ta] naśs `vasta, saadõdi `soldaniss Rõu

näpp1 näpp g näpu eP(ne- Mar; g -o Käi Mar Kul Vig Ris, -i I) eL(ńa- V; g -o), näppu, näppi RId, näbi Kuu VNg; näpp|i, g näb|i, Vai; njapp g njapu Khn sõrm; sõrmeots Küll sinu näbid on vade `mustad, eks sa pese `puhtaks Kuu; `vaablaine `pisti minu näppi `pääle; sie imusta `viera oma, `eiga tämä näbid `toise omast rahu `seisa VNg; näppi `õtsast tuleb `ärjäbä `siemet `külvada; näppidega tikkati viel [särgi] `kaulusse `servä Lüg; `naisil ikke nobedammad näppid, nied `saivad juo [kalad] `vergost `kiiremast `lahti Vai; `koolis `anti näppude `pihta Ans; näpuga saab elajale jahu `antud jooma `sisse, mis see lüpsab; näpud jεεvad jägajale (jagaja jääb ilma) Khk; Tuleb nönda elada, et kedagid äi saaks su `pεεle näpuga `näita Kaa; takud `eetati näpu vahel `eideks Jaa; Näpp oli ikka otsast ää `võetud Pöi; võta aga nüid töö näpu vahele; vingud `tehti jäkile massinaga ja näppudega Muh; On sool silmad näpu otsas (öeld sellele, kes kõike katsuda tahab) Emm; Näpuga äi tohi killegi `pääle `näita; Pane `sinna näpu otsast `soola ka, muidu na mage`vöitu veel Rei; mool oo `sööja näpo sees Kul; `laske aga nüid näpud ruttu `käia (töötage kiiresti), saab ennem `lauba `õhtale Mär; Omal jähid tühad näpud, `andis kõik teistel ää Han; sool oo tugevad näpud, `peavad `lõnga `äste `kinni; leib oo naa pude, ei kanna näpu vahel võtta; naeste`rahva näpud ja mära obuse mokad, need vagusi ei seesa Tõs; `Taeva `tähte ei tohe njapuga `näütä, sõŕm jäeb kõvõraks; Ää olg‿nda uõlõtu, jätäd `kergest njapud vahelõ Khn; kõik tuli näpuga teha, ega masinat põln Pär; küsija suu `pihta ei `lüia, aga `võtja näpude `piale lüiasse PJg; ää näppa ukse vahele pane Tor; näpod said mudaseks Ris; teine laseb `lõnga näpu vahelt, sie eietab, teine `kierab; mõni võt́tis näppu (varastas ära) Jür; `enne olgu kohe leib näpu vahel, kui ma juo kardulest ammustan Amb; laps `torkas nõela näppu JMd; mul pidi olema midagi näkerdada, et mul oli ikke midagi näppu võtta ja teha JJn; näppudega old `süedud, `võetud ka liha näppudega VMr; isal oli palitu, aga see oli küll näppudega (käsitsi) õmmeldud Rak; ära jäta ribeville, küll akkab mõnele näppu VJg; näpi vahel teeb ivakese, ega suuremad tööd `jaksa teha; näpidega võtab, kamaluga annab (on helde) Trm; näppegä punuti `kütkmid; alate ku kedräsin, lambi piäl `soendasin näppä; annan `sulle näpigä `su̬u̬la Kod; kui sa `leiba üless `võt́sid ja `juhtus näpp `sisse minema, siis `üeldi - - et saab surma sõnumid Pal; ma põle teda oma näpu otsaga `puutund Lai; lõegasin näpu ää KJn; näpu ei seisä paigal, mutku näperdap Trv; si̬i̬ om esi koet, näppege Hls; siul oo kardulepudrust käe, ei viisi nõud näpu vahel `kinni oida, muutku lirts ja lorts, laset nõu maha Krk; rumalal `näitä näpuge, tark saa aru esiki; miul ka pojaksel muud ei ole ku ni̮i̮ näpu (elatab end vaid käsitööst) Hel; piä oma näpu rahu, kae ku ma `tõmba sulle näppe `mü̬ü̬dä Ran; vahi `siĺmiga, ärä näpuga putu Puh; kassipoig mõestab joba `purge, võtab näpust nii kõvaste `kinni ja `õkva pureb; tõrvalilli olliva - - särätse nigu tõrvatse, jäevä näpu `küĺge nigu pigi jälle Nõo; mõni om nii kidsi, et ta midägi ei taha näpu vahelt `anda Ote; ta om tettü pehmide näppõga (halvasti) Kan; Ku ma iks nu̬u̬r oĺli, sõ̭ss ma loi vinne keele raamatit ja kõ̭kkõ, mis ńapõlõ puttõ (kätte sattus) Urv; võt́i ńapugõ säält terri, `puistsi kanulõ Krl; tuud́siga `võeti liha kausist `väĺlä ja ńapu vahelõ ja `sü̬ü̬di; tuu‿m jo vana asi, jagajal `jääse `paĺlaʔ ńapuʔ Har; mesi jääss ńappa `küĺge kah; ma võta tü̬ü̬ ńappu ja istu lehmä man Rõu; `kü̬ü̬mnit `pańti [leivale] näpogaʔ Plv; siih um nimä elänü niisama piost `suuhhõ ńapu `vaihhelt; ku rahakoṕik saa timä ńappo, ni̮i̮ lõõrist `alla Vas; Ti tütrekil olõ õi näppa (ei tee käsitööd) Se; näpud (on) põhjas puudus (on) käes, miski tarvilik otsas või otsakorral `Kauaks sedagi on, `viimast on ikke näppud `põhjas Jõh; Sel on alati näppud `põhjas IisR; Juba tääl ongid näpud pöhjes Khk; Kevadeks on näpud `põhjas, pole laua `peale änam midagi `panna Pöi; Raha kulutatse kohe ää, näpud põhjas, ei saa kedagi `osta Han; Mul rahaga na näpud `põhjas, `laena õige sutike Jür; `oĺli nii `uhke, ośt sedä ja toda, kae peräkõrd olliva näpu põhjan, raha otsan Ran; pikad näpud harjumus varastada Sel `lapsel oo pikked näbid, ken sida voib tuba `lassa Kuu; Pole vöetud [müüjaks], olla pikad näpud Pha; Mõnel oo pikad näpud, siis tä tahab teiste `aśsu võtta Han; tääl oo pikad näpud, kipub varastama PJg; Pikad näpud on - - tal näpud ulatavad teise aśjade kallal Hää; pitkä näpigä, si̬i̬ one varas Kod; pika näppudega - - kes teise `taskust läks `võtma Plt; mea `peĺgä temä näppe, temä näpu om pikä, ta‿i piä näppe paigal Krk; ma näe `mõnda inemist ärä, et ega ta puhass ei ole, et piḱä ńapu omava Võn; tu‿m piḱki ńappõga - - kohe manu˽saa, säält võtt Har; puhtad näpud (kellestki ausast, kes ei varasta) Võtta sie tüdrukust, näppud on tal `puhtad IisR; pidä näpid `pustad (ära varasta) Kod; ku inimesel ei ole `puhta näpu, siss ei jätä tä midägi `putmada Nõo; Ei olõ˽taal `puhta ńapuʔ, kost vähägi saa, säält käppäss Urv; võta näpust (oodatule vastupidise olukorra kujunemisel) `Püüsin `traatisi omavahel lahutada, oda näbist, `kinni mes `kinni Kuu; võtta näppust, joba [mesilaspere] läks, ei saand kätte Lüg; Lubas ikka meitele abi tulla, vöta näpust, läks tükkis minema Pha; kui sojaks lähäb, siis võta nepust, ei `aita kala ega liha Mar; Ma `arvasi, et tomigad `õitsvad, aga võta näpust, põle `pungagi `väĺlas Han; käisivad teised küll mind kummitamas, aga võta näpust, ega siis mina kart Kad; kutsuti linakedrusse `talgulle, aga võta näpust, ega mind `lastud Sim; võta näpust, põlegi enam Lai; loodi `saada, aga võta näpust Ran; ma˽käsi Jaanil henele heegel`naagli tetäʔ, võta ńapust, Jaań sullõ teḱk Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur