[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

miks miks hajusalt R, SaLä Kaa Pöi Muh Rei Phl Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Rap Juu hajusalt Jä, Kad Iis Pal KJn, meks LNg Mar Ris Trm Kod MMg

1. küsiv-siduv sõna a. otseses küsimuses miks sa ei tule jo VNg; Miks sa nutad Kaa; `kutser jään `seisma ja küsin: miks mees puu `otsas oo Muh; miks sa nii kurb oled Rei; miks sa ei pane soodat `sesse Mar; miks sa lõid seda `looma Tor; miks ja miks, sellepäräst et koera nimi on Riks Juu; miks sa nii kuri oled JMd; miks sa `sinna‿i läind Iis Vrd mikes b. alustab kõrvallauset ket seda tεεb, miks laps karjub Khk; miks neid (püüniseid) `öösse, miks neid es `jääta merese, mina seda ei tεε Mus; seda ma ise ei määleta sugugi, miks ma siis `karjuma akkasin JJn

2. esineb sisult küsimuseta lausetes, väljendades etteheidet, mööndust, võimalikkust, olukorra ebamäärasust vms [maarohtusid] `korjati küll, aga nüüd enamb mei ei `korja, ei tea miks VNg; miks ei õle, õlen küll [põdraliha maitsnud] Lüg; ooh, miks neid es jää (sõrvelasi Saksamaale) Ans; meks sa muedo lubad; oi `aega, meks tääl polnd `raske Mar; miks ei saa, saab küll Mär; Miks lubataga `üese `ulku Khn; miks ei `söödud, kis `tahtis [see sõi rõõska piima] Rap; miks ma seda ei tia, isane lammas on oinas jo Kad; vanass kualin pekseti, et meks lugeda ei mõessa Kod; miks ta‿i võind tiha, kui ta `niskene oli Pal; no miks sa ennem ei tulnd; miks poiss põle `ütlend, et on lõegand rihmad `kat́ki KJn

3. sest siält uksess vingob `kisko tuult läbi, meks aken [on] `laśti; mette üks linnuke ei laala, meks nii vilu one Kod

nakkama nak(k)ama, da-inf nakata Trv T, nakadaʔ (-taʔ), `naadaʔ (-taʔ) V; nakkame Pst Hel, da-inf nakade Krk; nakkamõ, da-inf nakadõ San Krl

1. mingi tegevuse juurde asuma; uut olukorda alustama sääl nakati katust `lü̬ü̬mä Trv; ommeń ommugu nakkami sitta vedäme; ku munele naks, lää laḱka takst (tagant), ari lää ilusess Hel; `kümne `aastaseld nakassiva koolin `käimä; paĺk nakanu `liikma `samle säĺlän, noh, piḱk suur uśs nigu paĺk Ran; lassi kõtuli, siss nakassi nellä käpä pääl ronima Puh; mes te ajast viidäte, nakake tühü; mia naka viśt esätsess minemä, vundsi nakava kasuma Nõo; nüid nakaski `saotama Võn; kuuskümmend `aastat tagasi `naksiva puu`vankri kaduma Ote; t́ä naks nuilõ `kańgiid kodamõ San; mee˽tu̬u̬˽hobõsõga˽käŕbikit, saa `rõuku `panma `naataʔ Kan; sõ̭s võt́i plaani ette, et mul ka vaja tõist ellu nakada elämä Urv; nakka tühü Rõu; ei tiä˽kas ta pańg um `naano `ju̬u̬skma vai; ärä `naaku minno `pilkama Plv; lei jo `piĺve ja naass sadama; tu̬u̬ um sisaligu hanna `jäŕgi naet (hakatud) `kutsma, um sääne nigu sisaligu hand Vas; nakam jo˽`päivä nägemä, pilveʔ `kaosõʔ, ilm selehüss Lut

2. väljendab mingi olukorra, tunde, meeleolu tekkimist küĺm nakass, ihu `oĺli kõik kananahan Ran; miul nakass tast alle mi̬i̬l peris Puh; piäb ärä `sisse minemä, miul nakap jahe; pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi Nõo; mul `naksi häpe, timäl mitte medägi Har; kos noh timäl küĺm või naada, täüs ku puuḱ Räp

3. a. millestki kinni võtma, kinni haarama; kuhugi külge, kinni jääma nakkap ümmer kaala Trv; kes neid (mesilasi) ei putu, ega noele `külge ei nakanava (ei nõelavat) Ran; nii küĺm põhi tuul, `õkva nõna `küĺge nakap Puh; puder om `põhja nakanu; ega `õige `õlma ei naka `üitsegi vns Nõo; tema `amba nakasõ `kõiki `paiku (salvab igaüht) piltl Krl; putr om kõ̭iḱ paa `perrä nakanuʔ Har; kala om [võrku] `naanu; hüä peenikene võrk, kohe kala `hüśte nakkass Se; muŕdik nakass kaala munu Lei b. (meelde jäämisest, aru saamisest) ei nakaʔ talle raamat Krk; kas sa tal õppe vai õppemede, tal - - pähä ei nakka Hel; telle midägi `küĺgi ei nakaʔ - - tä [on] vana puupää Krl; piät pääd nõrgutamma - - inne ku ta sul `mi̬i̬lte jääse ja pähä nakass Räp

4. a. mõjuma, toimima, mõju avaldama ku `mińti kohegi, siss rinna piimäge tõmmati latse nägu üle, et ega siss ärä ei kahete, kuri silm ei nakka Trv; ta om nõnda kõva, miu ammass küll ei nakka tas Krk; karm om pähä nakanu Hel; kui paĺlu `viina ju̬u̬d, siss nakab `süäme `pääle Ran; vassar ei naka kivi `küĺge Puh; ta‿m nii valluss asi, et `süämede nakap (poja surmast); leevä koorik om nii kõva, et ammass ei naka `küĺge Nõo; kurjaʔ sõna ei nakaʔ manuʔ, ei saaʔ midägi tetäʔ `õigõlõ inemisele Har; kae, kumarusi alate olõt, nakass `säĺgä (jääb kangeks) Plv; mi joud nakka ai śjoolõ `tü̬ü̬le `küĺge (jõudu ei jätku) Se; tu [tuul] nakass `šüämneni läbi Lei b. (joovastumisest) naese ja viin nakava kõege kõvembide pähä Ran; ei ju̬u̬˽ma `viina, mullõ nakass pähäʔ Har

5. mingile tööalale asuma temä `ollev kaupmehess nakanu Trv; ma oĺli kaŕa`põlgja ja sõss `naḱsi sulasõst Räp

6. tekkima, algust saama reie luu nakab põlve mant, lääb seeniss kui `perseni; laastu katuss nakass enne, kui `sindre `lõikajit vi̬i̬l es ole Ran

7. teistele üle kanduma, nakkama mulle ei nakka `üt́ski `haiguss Har; `herneʔ nakasõ tõsõlõ Plv; Kes suidso tarõh ommaʔ ärä˽suidsotõdu, noile `paktee·ria˽`külge ei nakaʔ Räp

8. pääle nakkama 1. algama; alustama märdi `aigu iki nakass ku̬u̬l `pääle; veerest nakati `pääle, kuhjapesä poole kokku `riibmä Ran; pühäbä nakass sünnipäiv `pääle, nüid käip kõ̭ik nätäl; abivägi jõvvab `perrä, siss nakame `tü̬ü̬ga `pääle Nõo; ei tiiä, mis kellä `aigu etendüs pääle nakass Har 2. tegema, ette võtma poolakidega põle kedagi `pääle nakata Trv; ei tiiä, mes `pääle nakata Nõo; Nood́õlda olõ õs midä pääleʔ `naadaʔ Rõu 3. suuteline olema, toime tulema minu veli taht toda talu `osta, aga ammass es naka `pääle Ran; si‿m nii kõva, et viil ka‿i naka `pääle; miu jõud ei naka küll tolle `pääle, t‿om `väega kalliss Nõo; vasta nakkama vastupanu osutama; mitte kuuletuma temä nakanu `vasta, klobinu mehe läbi; si̬i̬ ei kuule sõna, nakap `vasta Nõo; [ta] naśs `vasta, saadõdi `soldaniss Rõu

näpp1 näpp g näpu eP(ne- Mar; g -o Käi Mar Kul Vig Ris, -i I) eL(ńa- V; g -o), näppu, näppi RId, näbi Kuu VNg; näpp|i, -ü g näb|i, -ü Vai; njapp g njapu Khn sõrm; sõrmeots Küll sinu näbid on vade `mustad, eks sa pese `puhtaks Kuu; `vaablaine `pisti minu näppi `pääle; sie imusta `viera oma, `eiga tämä näbid `toise omast rahu `seisa VNg; näppi `õtsast tuleb `ärjäbä `siemet `külvada; näppidega tikkati viel [särgi] `kaulusse `servä Lüg; `naisil ikke nobedammad näppid, nied `saivad juo [kalad] `vergost `kiiremast `lahti Vai; `koolis `anti näppude `pihta Ans; näpuga saab elajale jahu `antud jooma `sisse, mis see lüpsab; näpud jεεvad jägajale (jagaja jääb ilma) Khk; Tuleb nönda elada, et kedagid äi saaks su `pεεle näpuga `näita Kaa; takud `eetati näpu vahel `eideks Jaa; Näpp oli ikka otsast ää `võetud Pöi; võta aga nüid töö näpu vahele; vingud `tehti jäkile massinaga ja näppudega Muh; On sool silmad näpu otsas (öeld sellele, kes kõike katsuda tahab) Emm; Näpuga äi tohi killegi `pääle `näita; Pane `sinna näpu otsast `soola ka, muidu na mage`vöitu veel Rei; mool oo `sööja näpo sees Kul; `laske aga nüid näpud ruttu `käia (töötage kiiresti), saab ennem `lauba `õhtale Mär; Omal jähid tühad näpud, `andis kõik teistel ää Han; sool oo tugevad näpud, `peavad `lõnga `äste `kinni; leib oo naa pude, ei kanna näpu vahel võtta; naeste`rahva näpud ja mära obuse mokad, need vagusi ei seesa Tõs; `Taeva `tähte ei tohe njapuga `näütä, sõŕm jäeb kõvõraks; Ää olg‿nda uõlõtu, jätäd `kergest njapud vahelõ Khn; kõik tuli näpuga teha, ega masinat põln Pär; küsija suu `pihta ei `lüia, aga `võtja näpude `piale lüiasse PJg; ää näppa ukse vahele pane Tor; näpod said mudaseks Ris; teine laseb `lõnga näpu vahelt, sie eietab, teine `kierab; mõni võt́tis näppu (varastas ära) Jür; `enne olgu kohe leib näpu vahel, kui ma juo kardulest ammustan Amb; laps `torkas nõela näppu JMd; mul pidi olema midagi näkerdada, et mul oli ikke midagi näppu võtta ja teha JJn; näppudega old `süedud, `võetud ka liha näppudega VMr; isal oli palitu, aga see oli küll näppudega (käsitsi) õmmeldud Rak; ära jäta ribeville, küll akkab mõnele näppu VJg; näpi vahel teeb ivakese, ega suuremad tööd `jaksa teha; näpidega võtab, kamaluga annab (on helde) Trm; näppegä punuti `kütkmid; alate ku kedräsin, lambi piäl `soendasin näppä; annan `sulle näpigä `su̬u̬la Kod; kui sa `leiba üless `võt́sid ja `juhtus näpp `sisse minema, siis `üeldi - - et saab surma sõnumid Pal; ma põle teda oma näpu otsaga `puutund Lai; lõegasin näpu ää KJn; näpu ei seisä paigal, mutku näperdap Trv; si̬i̬ om esi koet, näppege Hls; siul oo kardulepudrust käe, ei viisi nõud näpu vahel `kinni oida, muutku lirts ja lorts, laset nõu maha Krk; rumalal `näitä näpuge, tark saa aru esiki; miul ka pojaksel muud ei ole ku ni̮i̮ näpu (elatab end vaid käsitööst) Hel; piä oma näpu rahu, kae ku ma `tõmba sulle näppe `mü̬ü̬dä Ran; vahi `siĺmiga, ärä näpuga putu Puh; kassipoig mõestab joba `purge, võtab näpust nii kõvaste `kinni ja `õkva pureb; tõrvalilli olliva - - särätse nigu tõrvatse, jäevä näpu `küĺge nigu pigi jälle Nõo; mõni om nii kidsi, et ta midägi ei taha näpu vahelt `anda Ote; ta om tettü pehmide näppõga (halvasti) Kan; Ku ma iks nu̬u̬r oĺli, sõ̭ss ma loi vinne keele raamatit ja kõ̭kkõ, mis ńapõlõ puttõ (kätte sattus) Urv; võt́i ńapugõ säält terri, `puistsi kanulõ Krl; tuud́siga `võeti liha kausist `väĺlä ja ńapu vahelõ ja `sü̬ü̬di; tuu‿m jo vana asi, jagajal `jääse `paĺlaʔ ńapuʔ Har; mesi jääss ńappa `küĺge kah; ma võta tü̬ü̬ ńappu ja istu lehmä man Rõu; `kü̬ü̬mnit `pańti [leivale] näpogaʔ Plv; siih um nimä elänü niisama piost `suuhhõ ńapu `vaihhelt; ku rahakoṕik saa timä ńappo, ni̮i̮ lõõrist `alla Vas; Ti tütrekil olõ õi näppa (ei tee käsitööd) Se; näpud (on) põhjas puudus (on) käes, miski tarvilik otsas või otsakorral `Kauaks sedagi on, `viimast on ikke näppud `põhjas Jõh; Sel on alati näppud `põhjas IisR; Juba tääl ongid näpud pöhjes Khk; Kevadeks on näpud `põhjas, pole laua `peale änam midagi `panna Pöi; Raha kulutatse kohe ää, näpud põhjas, ei saa kedagi `osta Han; Mul rahaga na näpud `põhjas, `laena õige sutike Jür; `oĺli nii `uhke, ośt sedä ja toda, kae peräkõrd olliva näpu põhjan, raha otsan Ran; pikad näpud harjumus varastada Sel `lapsel oo pikked näbid, ken sida voib tuba `lassa Kuu; Pole vöetud [müüjaks], olla pikad näpud Pha; Mõnel oo pikad näpud, siis tä tahab teiste `aśsu võtta Han; tääl oo pikad näpud, kipub varastama PJg; Pikad näpud on - - tal näpud ulatavad teise aśjade kallal Hää; pitkä näpigä, si̬i̬ one varas Kod; pika näppudega - - kes teise `taskust läks `võtma Plt; mea `peĺgä temä näppe, temä näpu om pikä, ta‿i piä näppe paigal Krk; ma näe `mõnda inemist ärä, et ega ta puhass ei ole, et piḱä ńapu omava Võn; tu‿m piḱki ńappõga - - kohe manu˽saa, säält võtt Har; puhtad näpud (kellestki ausast, kes ei varasta) Võtta sie tüdrukust, näppud on tal `puhtad IisR; pidä näpid `pustad (ära varasta) Kod; ku inimesel ei ole `puhta näpu, siss ei jätä tä midägi `putmada Nõo; Ei olõ˽taal `puhta ńapuʔ, kost vähägi saa, säält käppäss Urv; võta näpust (oodatule vastupidise olukorra kujunemisel) `Püüsin `traatisi omavahel lahutada, oda näbist, `kinni mes `kinni Kuu; võtta näppust, joba [mesilaspere] läks, ei saand kätte Lüg; Lubas ikka meitele abi tulla, vöta näpust, läks tükkis minema Pha; kui sojaks lähäb, siis võta nepust, ei `aita kala ega liha Mar; Ma `arvasi, et tomigad `õitsvad, aga võta näpust, põle `pungagi `väĺlas Han; käisivad teised küll mind kummitamas, aga võta näpust, ega siis mina kart Kad; kutsuti linakedrusse `talgulle, aga võta näpust, ega mind `lastud Sim; võta näpust, põlegi enam Lai; loodi `saada, aga võta näpust Ran; ma˽käsi Jaanil henele heegel`naagli tetäʔ, võta ńapust, Jaań sullõ teḱk Har