[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

ajama ajama R(-maie Lüg) V(-mõ Krl Har; uja- Lei Lut); ajama, aeama, `aama eP(`aema SaLä Hi Vig Ris) M(-me) T (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

Tähendusrühmad:

1. midagi tegema sundima a. kuhugi või mingis suunas minema sundima, saatma, suunama; midagi tegema sundima; tagant kihutama b. hobust minema sundima; hobust, hobusõidukit juhtima

2. a. jälgede või lõhna abil kellegi asukohta selgitama; ees kihutama, jooksutama; jälitama, kätte saada püüdes või otsides järgnema b. otsima, taga nõudma, kätte püüdma c. piltl

3. (kokku) koguma, korjama a. midagi kokku koguma või kandma; tagavaraks koguma, ahnitsema b. külast midagi kerjama, korjama; kokku, üles ostma c. noorpaarile pulmas raha korjama d. (maksu, palka, võlga jne) kokku koguma, sisse nõudma e. (kokku) kutsuma, paluma

4. sõitma a. hobusega sõitma, kihutama; hobust haigeks või surnuks sõitma b. (jalgrattaga, autoga jne) sõitma, kihutama; (laeva, paadiga) sõitma, purjetama

5. a. (ära) minema, kiiresti käima, jooksma; kuhugi liikuma, tükkima; hulkuma, ringi kolama b. liiderdama c. (hundiratast, kukerpalli jne) laskma, viskama d. (vastuvoolu) ujuma e. kiikuma

6. a. teed, sihti tegema, rajama; (piiri, jälgi jne) ette vedama, märkima b. (maatüki) suurust ja ulatust määrama, mõõtma; (maatükke, varandust) ühendama või osadeks jagama

7. põldu harima a. põllutööriistaga maad harima; põldu tegema b. (seemet, sõnnikut) sisse kündma c. vagusid kündma; kartuleid muldama

8. läbi närima, uuristama a. (mingit ainet, materjali) läbi närima, uuristama, rikkuma b. maad üles tuhnima, läbi uuristama

9. niitma; (vilja) lõikama; (heina, vilja) kokku panema, koristama

10. raseerima; karva võtma

11. eraldama, levitama a. (karva, sulgi, villa, kesta, hambaid jne) eraldama, ära heitma, vahetama; kõõmama, kestendama b. eritama, uhkama, kiirgama, levitama; kaldale uhtuma

12. midagi valmistama, töötlema a. (midagi) tootma, pruulima, utma b. masina, tööriista abil töötlema

13. lõnga hasplile, kehale, käärpuudele vedama; kangast kudumisvalmis seadma; pooli, vihti jne tegema

14. peam terariistaga töötama a. lööma, raiuma, lõikama, lõhestama b. puurima c. höövli sooni, õnaraid jne lükkama d. vitsa, rehvi peale tõmbama e. kaapima, puhastama

15. õmblema; külge kinnitama a. õmblema; nõeluma b. kirjama, tikkima; pilutama c. võrgulina jätkama, parandama; võrgule paelu külge kinnitama

16. a. ka piltl lükkama, tõukama, tõstma b. vees või vette lükkama; (palke) parvetama; laeva või paati vette laskma või kaldale tõmbama; kalapüüniseid vette laskma c. labidaga kaevama; (tasaseks) lükkama; (labidaga) täitma, täis ajama; mullaga katma d. kukkuda laskma, kukutama, (maha) loksutama e. (kangast, riiet) rulli keerama f. sõelast, sarjast läbi laskma g. peale määrima, võidma

17. a. ka piltl (kuhugi) toppima, suruma, sisse panema, lükkima, pistma, torkama b. riietuma, selga või jalga panema, seljast või jalast võtma c. (tugevasti) sööma; söötma, nuumama; jooma; jootma d. (õhku) täis puhuma

18. masinat, tööriista jne liikuma panema, käsitsema

19. teat olukorda, seisundisse viima, teat olukorda, seisundit põhjustama, mingisuguseks muutma

20. hrl impers tekkima; tekitama a. füsioloogilist protsessi või psüühilist seisundit tekitama, esile kutsuma; paistetust, paiset jne tekitama b. tekkima, tekitama, esile kutsuma (teat loodusnähtustest) c.

21. ennast või mõnda kehaosa teat suunas liigutama, teat asendisse tõmbama

22. elama; toime tulema, läbi saama; (aega, elu) mööda saatma, (asjatult) kulutama

23. a. (midagi) teha tavatsema; taotlema, kätte püüdma b. (hrl taimedest)

24. mingis tegevuses olema a. (millegagi) tegelema, (midagi) harrastama; õiendama, korraldama b. (peam tulusel) kala püüdma

25. kasvama, võrsuma; kasvatama, välja ajama

26. a. ütlema; rääkima, kõnelema; vestlema; jutustama b. tähti ütlema; veerima

27. a. (kangekaelselt) väitma,tõendada püüdma; vastu vaidlema, tõrkuma b. tungivalt nõudma, nuruma, manguma; peale käima või sundima

28. a. mingit häält, heli tekitama, teat viisil häälitsema; hüüdma, kisendama; laulma, laulu jorutama b. pilli mängima, puhuma

29. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega)

1. midagi tegema sundima a. kuhugi või mingis suunas minema sundima, saatma, suunama; midagi tegema sundima; tagant kihutama Sinu aja igä `tüöle `jusku `laiska huost `hange; Ajamata läks, palumata `tulgu tagasi Kuu; lähän `luomi `karja ajamaie; ädä ajab `ärjägi `juoksu; `sillu`kupjas tuleb ajamaie tied tegemä Lüg; teise küla loomad olid meite odras, ma aisi `kinni; vanast oli üks rubel `trahvi `maksa looma pεεlt kui `kinni `aeti Khk; `tööga üle jöu putkestand, ülearu aeab ennast taga Pha; aa sead pöllale; enne `aeti süidlased `möisas läbi lipu, pekseti Vll; ma liha aa lehmad väljalt ää [koju] Jaa; Pulma omiku siis `sõuksed targemad ja änamad naised `aeti `ruuti ehitama Pöi; Aes omad erpsesti tööga pεεle Emm; üks hunt läin `ühte majase, nälg aas ta `senna Phl; mene aa loomad laiemale `sööma Mar; sul põle anepid `ühti, kõht aeab su suiks `maale Lih; `koera `aedatse tagasi Kse; Lapsest oo ikka kasu kua, `siia-`sõnna üida-aada; [olen] ise `käskija ja töötegija, pole teist, kes taga aab Han; loomad jäid pikil päibil `metsa, änam `lõunile ei `aeta Mih; kui udjaga tahad [kalu] vägisi `võrku ajada, sis ei lähä Vän; koer ajab `lammad laiale, `lahku; see võeras loom tahab ära `aada; nihukene pikaldane, nagu vana oost aa takka Juu; akkas mesilasi `puusse `aama Kos; kui koer küll jokseb, siis ikka `rohkem `aetakse JJn; ei lähe tema (koer) minu aades [toast välja] VMr; koerale `öeldakse asi - - kui loomale `piale `aetakse Sim; ajavad kala `juoksu`võrku `kinni Trm; naene `aeti ` väĺla oma talust Pal; aasin vasikad `kople Kõp; äbu aa ärjä `kaiu, näĺg aa näiu `vargil(e); `kutsmed olet tullu ja aamate võit minnä kah; poisi aets joba `lu̬u̬su `võtme Krk; kae `aiksalt kari `mõtsa aia Hel; ädä aab ärjä `kaivu ja näĺg aab soe `küllä Ran; Siss taluse aeva karja kokku Rõn; Ajaʔ Annõ, käseʔ Kärtu; astu eśs, saat innembide; är ajagu `aiku pääleʔ Urv; külʔ sa näet, `aesta peräst aedat (aetakse sind) minemä; ajaʔ nigu `nürhrü vaḱa saina `sisse, siss ennembä ti̬i̬t esiʔ; ku [loomal]- - ollõv kuri manh - - sõ̭ss karh aiev kurja `vällä sealt `hu̬u̬nõst; Poiss `aiõ lehmale pińni pääle; esä `istõ rattõil, ma `aie `lihmä `perrä Har; Vana kahr ju̬u̬sk kut́sikiidõ manuʔ - - jaʔ ai tõõsõ˽poisi mant är˽minemä Rõu; lät́s lehmäga˽puĺli mano, ma˽lät́si `lehmä takast ajama; naańõ lät́s võlssõ, et Juula `kaara piteh aja kannu; ajagu vai ajamallaʔ, ma inäp `kińki˽sõ̭nna õi˽`kullõʔ Vas; pasanõ vaśk aasõ kaŕa `kiini; ei tiäʔ mis asi - - `aie tedä uĺli meele `pääle minemä Räp; `aeti maha ar aamõtist, sai vallalõ; kolaga `aete rahvast `tü̬ü̬hhö ja kolaga `süümä jah Se; mul om `aamin kari jettebule Lei; `lambakõsõ ai ärʔ `ussõ Lut; üles ajama äratama, tõusma sundima ei taha üless `tuissa, siis `tõine lähäb ajab üless Lüg; `tarvis `männa `aia nämäd magamast üles Vai; mine aja `suiline üles Khk; kell kuus `aeti ülesse Mih; ma aan ta ülesse maast, mis ta magab `pääva Juu; päevä tõusust, sis `aeti ülesse meid, einäle Kõp; temä käśk ennast vara üless aia ~ `aada Krk; `kullõ ku kikass laalap - - aab rahvast üless Nõo; ku sa hommugult üless tulõt, siss ajaʔ minnu ka üless Har; aivaʔ üless, a tulõ õs Se || (minema, eemale) kihutama, peletama oli sühelust ärä ajamas (arstimas) Kuu; `körkus taarist `väĺja aeda Jäm; ta köib igavust `aamas, kodu akkab igavus `kinni Muh; aas mo une pealt ää Mar; `ükstas kõik, kellega oma imu `aada suavad Kad; siis suab su näĺg `aetud Kod; `seante `tahtmise ni̬i̬l, `kennigi sedä janu ega `niilu ei jõvva ärä aia (öeld ka suguihast) Krk; Juuli om jälleki sängin, ma aa täl une ärä Nõo b. hobust minema sundima; hobust, hobusõidukit juhtima ära aja ovost `ninda pali taga Lüg; `aeti kaik oboed `pulma maja `ovve Vai; sa‿p sa jo neid rattud aeda Jäm; Akkand otse - - minema, ajand hobuse `sisse [merre] Pöi; kui teina obo `vasto tuleb, siis aeb körvale Emm; aa obost tagasi natuke; ei ole saksad ise oost aand `ühti Mar; aas `vankre `ümmer ja aas kummuli; kui sõńnikuvidu tuleb, on `vankre `aajad `tarvis, lapsed lähväd `vankert `aama Juu; eina aeal - - `aeti obusega regi [auna] `juure Sim; ku `ainu laopäle `aeti, siss üteldi, aa `ku̬u̬rma äste ligi Nõo; aga nüid `oĺli peiupoiss, kes obesid ajas, egäss `peidmes‿s aja TMr; ma aie obese pihaaia `vi̬i̬rde Kam; üt́s `aiõ hobõst, tallaśs [pahmast]; aja no˽hobõsõid virgõmbadõ; taad (hobust) ei jouaki `sõitma aiaʔ Har; Mis sa hobõst nii laaśastõ ait, et `ildast jäit (öeld, kui keegi tuli söögi lõpul) Räp; `aiem huu sõńni manu [paaritamisele] Lut

2. a. jälgede või lõhna abil kellegi asukohta selgitama; ees kihutama, jooksutama; jälitama, kätte saada püüdes või otsides järgnema mies ajab `koeraga jänikse `jälgi; Ei see kuer `ilmaski jänest aja, ken vägise `metsä viiä Kuu; mõned `kuerad on, kie `lindu ajavad; [koer] ajab jänisse ette, küttäle ette Lüg; oh sa `vaine jäniksekäine, sinu küll taga `aeda Vai; aga nad (sakslased) koirtega ajasid ju metsad läbi [inimesi püüdes] Ans; Oli eile käind rebast ajamas (küttimas) Pöi; koer aab `lambud takka Muh; no ma aeasin ikka üks kilu`meeter maad teda (haavatud luike taga) Noa; karo oli sedä meest takka aand Mar; undid aand vanal aal krat́ta taga Kse; koer tuleb `nuhkides, aeab oma inimese `jälgi takka Tõs; `Ülged aavad kalu tagant Khn; lehm aeab `aisu, otsib `teisi `loomasi Kei; nad olid akand `jäĺga mööda `aama, et kuhu se obone on läind Juu; jänekse `aajatel oli ennemalt käristesed JMd; egäle ajajale `ańti kakskümmend `kopkäd - - kui jänes kuuld ajajite kisa, tuli `väĺjä; `Villem minuda taga ajama, kańt seĺjän Kod; varga `jälgi aiass; ei tää koś ta (koer) läit́s `nuhki `aama; vanast olli inimese `uńte aaman ollu; `aajase om, kes `masti (küttimisel metsloomi ette) aave; enne olli taluperemehe karjatsit aanu taga `ratsilobesege Krk; pagenuva alli i̬i̬st, aĺl aanu takan Ote; pini nakass `tsirkõ ja jänessiid ajamõ Krl; Latsõ`riśtmise `aigu piät vadõra jäl˽tu̬u̬ `riśtmise `vi̬i̬ga välähn `ümbre˽tarõ `ju̬u̬skma ja üt́stõist takahn ajama Rõu; sutt ai takah; `määntsit `vargit `aeti takah jo otsiti Se b. otsima, taga nõudma, kätte püüdma `avvi kala, täma on kudemise ajal `kange suo vett taga ajamaie; ajan tied taga - - `eksisin `vällä; kui midagi `asja `otsib, siis `ütlevad, ajab `ninda kui tuld taga kõhe Lüg; sest kassist ep saa `kassi, kes `sooja taga aeab Khk; küsitse, `aetse `suilesi taga; seda õlut `aetse õte iŋŋega takka (otsitakse, kust saaks) Muh; te aeate naa Vigala järel [kohanimesid] Vig; meriao köesid `aamas või Var; Noorest pärast just `kürvasi sai taga `aetu Hää; tat́ikad - - `veised aavad neid `kangesti taga Tür; lammas aab päid taga nagu tulega MMg; lehm niilustab `süiä taga ajada KJn; [tal oli] Sääre `kangõ himmu kõ̭kõ takan aiaʔ, mia vi̬i̬l ilman `näieʔ Urv; sõna (taga) ajama kogelema, kokutama ekitab selle sõna `juures, ta akab `aama üht sõna, tieb na suure joru, nagu kukk akab `aama enese `laulu Hag; ta `veikselt `rääkis `selgelt, aga nüid paar `aastad ajab sõna taga Pil; aab sõna taga, kis ei saa sõna `vällä ütelte, kokutess Krk || õiget aega vajama, nõudma kõik tüö ajab oma `aiga Lüg; `kartul aab ikke oma `aega taga. tema ei ole niisuke, mis teesest `aastast seesab; kalad vee pääl mäńgivad, oma `aega ajavad taga, kudevad või Äks || vastassugupoolt otsima, kätte püüdma sie on taga `aetav poiss, `tütrikud ei jätta maa `allegi tõst; ajavad `pruuti ehk `piiga`lapsukesi taga, `juoksevad `üösite külas; `ärjäd ajavad `lehmä taga, `lehmäl tuleb `jooksu aig Lüg; lehmal ähk pullil o ind, kui puĺl `lehma taga ajab Mus; jäär - - kes `lambud taga aab ja sugu teeb Jaa; Ranna`vahtidel polnud sii teha midagi, `ööse käisid külas, ajasid `naisi taga Pöi; lehem aeb `pulli Emm; poisid aavad tüdrikusi koa takka ja mõned tüdrikud aavad jälle `poissa takka Mar; puĺlid aeavad `lehma taga, lehm otsib PJg; ma läksin noorelt mehele, mies aas mind `kangesti taga Kos; minev`uassane õhõv one kua ärä `aetud (paaritatud) Kod; aas tüdrukuid ja `naisi taga nagu tulega Ksi c. piltl ei old `mahti `millagi, üks tüö ajas `aeva ühttoist taga Kuu; sie ajab `tühja tuult taga, ei `sellest saa `asja Hlj; Kie tüöd taga ei aja, seda ajab tüö taga (öeld laisale); `ennevanased `rahvas `rääkisivväd - - `tuona `viimate, nuo aja taga siis, `milla sie `tuona `viimate õli; siis `aetasse tuld taga (köetakse, pannakse puid alla) Lüg; Möni inimene ajab sida tööd irmpsesti taga Khk; aik ajab `aiku taga, akkas `pεεle aigutama Kaa; `paergu on öö `otsa `valge valu, koivalu aab `koitu taga Pha; paar pilve räädakad aasid üksteist taga Jaa; Sii on ju auklikud künklikud moad üks küngas ajab teist taga Pöi; Ärja `ända taga ajama (öeld sellele, kes pidusöögile hiljaks jääb); Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele) Hää; üks tang aab teest taga, ei olegi [supil] `paksu sees Kei; üks tera ajab teist taga (tangusupp on väga vedel) Iis; ära aa `näĺgä taga (ära ole ahne); ku mõni asi ärä `võetess käest, siss nakka vi̬i̬l tedä perime. ah mine nüid aja `ruśkaga tuuld taga vi̬i̬l Trv

3. (kokku) koguma, korjama a. midagi kokku koguma või kandma; tagavaraks koguma, ahnitsema küll sie on `oskand nosi kokku ajada Jõe; `aakrikku ajama Khk; [harakapesa] Oksa `raagudest kogu `aetud kut suur riu unnik; Sealt ta ajas kole raha kogu Pöi; olime `oksi kogu `aamas [heinamaal] Rei; `aeti metsast `raagu, see vana rimps korjatasse ära kõik Rid; talbe köisid [harjakad], aeasid paelu raha kokku Mih; igä kevädi köiase `ränkä kokko ajamas Tõs; ta on nii `ahne, et ei tea mes ta kokku ajaks Ris; [mahalaotatud] linad `aetakse üles ja keidetakse kubusse Juu; ei tää mis selle varag tetäs et teda ninda paĺlu kokku aias Hls; ma käisi mõtsan `rämpsu `aamen, korjasime `rämpsu mõtsast; mis sa tagavara aat, kokku kogut Krk; mammunat `korjab, aab `taade sedä varandust Ran; taa om taa varandusõ üle`kuhtuga kokku ajanuʔ; mihidse - - os `võidanu mõ̭nõ tarutäüe mett siiä kokku aiaʔ Har; `Tu̬u̬ga timä tu̬u̬d varra kokku ai ja˽rikkass sai Rõu b. külast midagi kerjama, korjama; kokku, üles ostma `oostega `käisivad `sandid `katri `pääval `almust ajamas Hlj; ajab linu taga `pitki küläde; muna `kaupmes ajab `jälle mune taga Lüg; Kui `kiegi põles, siis `käidi küläs ajamas, kes `miski `andas. Sie õli põlendabi ajamine Jõh; möni kεib `ölgi aeamas, ölut ka `seltsis; poisikesed keisid ning aisid `küinla puna; `kerjajad ajavad `leiba; ostab ulga `seepisid üles, ajab `villu peresid kautu (vahetab villu seebi vastu) Khk; Jöulu poisid tulid `pähkid ajama Kaa; `tuhlid `köidi ka viinaga `aamas Muh; kui `juhtob kedägi ää põlema, siis keid `jälle armost `aamas; nendel (kadridel) olid kotid koa `juures, aasid `kraami Mar; maeasi kauda aab `kormi kokku Hää; `jõuluks käis [hobusekarjane] linnaseid `aamas, `vorsti ja sepikest, `lamma jalg liha Ris; `peipsitagused käisid vana obusid `ostmas ja `kaltsusid ajamas Hag; lina`ośtjad käisid linu `aames, linu ja lina `seemneid ja; muna`aaja oli ikke `enne, viis munad `linna Juu; hobusega läks ajama `õĺga, siis viinutab `õĺga Jür; `lambulene käis ka kakkusi ajamas Ann; `enne käisid ikke põlend inimesed almust ajamas Kad; ta on `vaene sańt, aab almust `müöda peresi VJg; si̬i̬ om kormi `aaja, ken raha ei massa Hls; tema karguts, aa `si̬i̬mle `karku egä `aaste; ma lää sua `karku `aama (suga otsima küla mööda) Krk; [mardisandid] ajava rahha, ajava `leibä, kõ̭kkõ aja mis õ̭nõ `üski vili Se || (viinaga) pruudile veimevakka korjama pruut ajab oma `andisid, `kõrjab `pitki külä, `viinapudel `kimbus Lüg; pruudid käivad `villa aemas Jäm; Ruut käis `kerjamas, viina ja ninatubaka ees aas `eesele `villu Pöi; pruut keib `pruuti `aamas, keis `korjamas mööda tuttavaid Mar; vanast ruut võttis viinad `taskusse, mitu pudelid, siiss läks undi `ända ajama - - siiss perenaesed `antsid `villu ja `ü̬ü̬sid ja `kindud ja kabjusid Mih; noorik köis külä kaada undi`ända aamas - - viinaga omale `aśju korjamas Tõs; `pruuti aeama - - ku kihlatud sai, pruut akas `müöda küla `käima Ris; pruut `läks uńdi `ända `aama - - pruudid käisid `valdas pia`aegu kõik pered läbi Rap c. noorpaarile pulmas raha korjama `taldrik oli laua pial [pulma ajal], `sinne igamies pani, mis kedagi tahas `sinne `andada - - sie `üöldi `kihtiajamine Jõe; pruudil `olle tano pεεs. siis hakedi `lauda `pühkima ja raha `aema Phl; raha `aetassõ enne ärä, siis akatassõ nuõriku kannikast jagama Khn; siis kui pulmad akkasid `peime maeas lõppema, siis akati `piale`jootu `aama Nis; siis [pulmas] `aeti seda raha vägise Kei; küll `aeti [pulmas] voki raha, küll `aeti lapse kiigu raha Ann; [pulmas] `aeti raha - - mi̬i̬s võt́tis põlle ülesse - - ja `pańti raha noorikul põlle `sisse SJn || kirikus kotiga raha korjama `rotmester ajab kotti Jäm; pisine ümarune kot́t oli pitka rougu `otsas, sellega `aeti kirgu kotti; `kirkus `keidi inimiste vahelt korrast keik läbi kotti ajamas Khk; muud äi tee kui aeb aga raha ega pöha Emm; kirigus `ohvrid ajama Rei; need olid kiriko `vöölmül̀dred suurt koti `aajad. teine oli meeste pool, teine aas naiste poolt Mar; kirikukotti `aama, püsteti nina alt läbi, varre `otsas oli [kott], kell oli `külges Var; iesti kirikus korjati raha, suur must kot́t, pidi kukurd `aetama Ris; `enne `Rapla kirikus `aeti kot́iraha Juu d. (maksu, palka, võlga jne) kokku koguma, sisse nõudma tänavu kevade käis `köster ise siin `maksu ajamas Hlj; `enne õlivad `tallitajad, ajasivvad päärahasid taga `pitki külä Lüg; mõni ajab oma `völga käde Jäm; rot́t `möistrid - - ne aesid siis [talusid kaudu] kirgu vilja kogu ning kirgu raha ning Khk; Karjane käis korjas ise palga pere perelt ää, käis `palka ajamas Pöi; üks`päägi üks mees käis `võlga taga `aames; kui on `mitmes `kohtes `võlga, [öeld] et nüid lähän oma `võlga kokko `aama; `enne `köster käis oma `palka `aames [mööda talusid] Juu; ja võttis selle raha sialt ära, ja siis `kiegi ei aand seda taga kua enamb Kad; `hü̬ü̬lmöl̀dri lät́s `mu̬u̬na kokku ajama Har; `massu `aetass; vata vanõmp käve jo küĺli pit́i `massu aema Se; aa ummi `võlgõ `perrä Lut e. (kokku) kutsuma, paluma kui üks laps `sündis, akketi `ristimaie juo, siis `aeti vaderid kokko ja `varrulised Lüg; keisid `talgulissi ajamas Khk; lähen `rääkima ja paluma ja abi ajama Vll; Mann köis ühe päeva rehelisi `aamas Muh; `käidaks kölast ajamas looma tappijad Käi; enne [pulmi] metu püha`päeba `aeti tüdrukud kokku `veimi tegema Mih; pruut́ käis pulmalesi `aames, `ańdis `viina ja Juu; kraasitud kodu, `aetud kõik küla nooremad kokku, käesid pere perelt ühes koos tegemas Pai; oli maailmatu inimesed kokku aand VMr; ken vaest vaderes aab, või `santi `saaja kutsub Hls; ku su vaderiss aiass, si̬i̬ olli au `peale `aamine; `sinna olli terve kihelkond kokku aet Krk; viinaga kutsuti, paaŕ pudõlit `viina oĺl tol `talgude `aajal `karmani Ote; au ahnitsõja aiass au pääleʔ (kui seeliku äär on kahekorra jäänud, tähendab see nt vaderiks kutsumist) Krl; ma esiʔ ka ai kokku `rahva ja kat́i napu katusõ Har; sajaliisi oĺl ilmast ja maast kokko aet Plv; siss aiassõ külänaasõ kokko, tetäss olt ja `viina, siss om suuŕ kuĺataminõ naisil Se

4. sõitma a. hobusega sõitma, kihutama; hobust haigeks või surnuks sõitma Jalad `kanged `nindagu läbi `aetud obusel; Ai kohe tiepääl sinist (kihutas kiiresti) Kuu; lähäb suurt ajo, ajab obose `lõhki ette; `erra `andas `käsku, et las `kutsar - - ajab treppi; egä sest obosest enämb suurt `andi ei õle, ajand juo tõse jalad alt `vällä Lüg; see on obuse pailu läbi ajand Jäm; obu aab `nelja Khk; obu ajas nönna üle jala Vll; peremes pani obuse ette ja `aades mεnema Muh; ära aet obo Emm; see aab üsna `kullerid (kihutab kangesti) Mar; oli kõik `risti-`räśti `vankre `jäĺgi täis `aetud Mär; kui pruut́ kirikust tuli, siis veli ja aeomees aeasid võidu Mih; ta võis nii kõvasti aeada, kas obune `lõhki Saa; ajab `ratsa; aas pulma saest `müöda Koe; alt ära, muidu ajame `otsa; ajab vedru `vankriga nii et tolm `tuiskab VJg; ku `traavlid ajad, alate one obene märg kõhe Kod; si̬i̬ (hobune) `jalgest ärä aet; üit́s tulep ajaden Krk; `olli ärä pagenu, sääld `olli `ratsala obesega `perrä `aetu; om obese kuumass `aanu Nõo; Esäkene, no ai latsõlõ pääle; ärä aiuʔ nii kõvastõ Har; ajagu‿i karatõh, las `sõita `aigu piteh; puŕoh `pääga ai uma paŕeba hobõsõ arʔ Se; sõõd́at iibä kõvastõlõ, uat hobõsõ vatulõ Lut || (hobusega) vedama Kevade enne jaanibed aeda ikka sönigud Emm; `möisas pidid ka omade `oostega töö tegema, `kündma ja sönigud ajama Rei b. (jalgrattaga, autoga jne) sõitma, kihutama; (laeva, paadiga) sõitma, purjetama `aeda masinui˛ega ja `rakturi˛ega; Aga `meie `puordisse kohe ei ajaned; `Suome laev oli `millalgi `sinne `kinni ajand ja siis sie kivi sai nime Kuu; sai `puolest `tuulest ajada (küljetuulega purjetada); vat `saimma ligi Suur`saare ja sääl tuli `meile `massin (mootorlaev) `selga - - ajas meid sääl purust VNg; õppija juht õli, ajas obose `alle Lüg; laevad aavad lee `peale `kinni Muh; `aedaks `pouti, tuur `ümber Käi; `lähtvad `tritsu `aama Rid; mede Anni ajas `järgi `Ruotsi; Pidime `võrkõssõ `aama `üese. Tulõd olid [võrkudel] pial. Pidime `sisse `aama Khk; ajab suisadega möda `väĺja Tor; uesuga `aetass ju jääd kauda Hää; poisid `tõmmava `uisku `aada Saa; laev aeas `kruńni Ris; mõned ajavad ulluss [jalgrattal] Kod; ajas `mootorrattaga ennast `surnus, meelega oleva ajand KJn; toonaʔ `aie üt́s matoo·ri rattaga tõõśõlõ `otsa Räp

5. a. (ära) minema, kiiresti käima, jooksma; kuhugi liikuma, tükkima; hulkuma, ringi kolama Kiers `kanna päält `ringi ja pani ajama Kuu; mis sina `ennast `siiä ajad, toppid minu ligi; älä aja `ennast `tõiste ette, `tõised `tahvad ka `käiä; kuhu ajad (lähed rutates) Lüg; kassid ajavad paigalist `järge, p‿saa kohegile teśte eest `minna; poiss ajab ööd läbi `ümber; ep püsi vagusi, aeab ühe paiga pεεlt `teissi Khk; poisid käivad nöndasamma ula `aamas; möni koer on `söuke lits, aab `peale teistega `ümber Vll; meie va `ruske [lehm] on igane rüiste, köik aa ääred aab läbi Jaa; Nii täis (purjus) oli, nelja käpakil ajas ennast edasi; See on `sõuke loom, täma ajab egast poolist ennast läbi (ükski aed ei pea) Pöi; saavad mööda `uksi `sõelond ja aand sii; iga kord lähäb `aades pedule, muud `teegi Mar; mis sa (inimene, koer) ajad sii räätsakil maas ees Mär; jo te ajate `metsas kõik kased läbi ja otsite varese `pessi Mih; aeab (jookseb) `kiili PJg; mõnel on nihuke mood́, et kui ta teesega reägib, siis aab teesele ligi Juu; `pääva aal magatakse, `üösse `aetakse mäda `ilmad `ringi VMr; ma saen aga ajama ~ `ju̬u̬ksma Kod; noored inimesed aeavad `ringi - - kas pidudele, küla `seĺtsidesse ja, ulguvad `pialegi Lai; ümmer ajame ~ `aelem, ei kurda kodun paigal Hls; oenass kargutab `lambit, aab ennäst kõhnass Ran; tõene `aie vi̬i̬pangiga `perrä sulle, visass sulle vett `kaala; aga tu̬u̬ (talleke) aab `õkva `endä ussaiast `väĺlä Nõo; hi̬i̬˽lat́s aja jo˽käṕikullaʔ (roomab) Har || uss ajab maa siest lagedalle `päivä `rinde `suoja; `tuise üless, päiv ajab juo kesk`ommiku Lüg; ratas aab ülekaela, `kiiva all, kui ta otse‿p joose Khk; tüka näd `lindavad `koplis, tüka öues, pole `säädust, kus näd läbi ajavad Mus; Kui massakad ennast põõsaste sihest ja aide äärest teede peale ajavad, siis tuli `varsti `vihma Pöi; kui leedul `köidi, siis juuskullid aasid tule `valgele Muh; mõnes kohas ajavad uśsid majasse; [mesilased] `lendavad `lendavad, aavad `ringi Amb; pää aab jo `lõune `rinda Koe; va madu aand kua `künkast `välja päeva kätte Kad || kadri-, mardisandiks käima kadrit `aetasse; need keivad `marti `aamas; mardi `aaja (mardisant) Mar; `märti käesivä aaman Ran || liikumismängudes (peaosalisena) jooksma, püüdma üt́s võt́t siss kasuga karvupooli `säĺgä ja üteĺ, ma˽lähä `karhru ajama. laśk käpile mahaʔ ja `naksi `tõisi `aelõmma Har; latsõ ajavaʔ sõkõsikku Rõu; lat́sil, noil om tuu t́suuri ajaminõ, munikõrd `võtva `sääńtse laŕmiga ku; ku sa püḿmest pääst tunnõt arʔ [mängija], sis päset kaabast, a muido piat vil ajama Se b. liiderdama juob `viina, `kannab `põllega `kraami `laiali `pitki külä ja ajab `tõiste `miestegä `ringi Lüg; se aevad sellega läbi (käivad läbisegamini) Jäm; ta‿b äbene mette piretkid isastega `ümber ajamast Khk; tüdrek köib laialt `ümmer, aeab meestega `ringi; sehoke liperdis, kis meestega `ümmer aeab PJg; Leńts on `lu̬u̬der - - lohaka naisteinimese `kohta, kis meestega pailu `ümmer ajab Hää; mitte `kuskil ta ei seisa, muudgu ajab `ringi poestega Ksi; mis sa nendege (tüdrukutega) ike ümmer aat ninda paĺlu Krk; `jõõrab küllä piti. aab `ümber Ote c. (hundiratast, kukerpalli jne) laskma, viskama laps ajab kukker`pallu Lüg; läks undiratast aides ülepεε-kaila; lapsed aeavad üle pεε, akkavad `tamme `aama; katsu sa nendega `tamme ajada (vägikaigast vedada) Khk; Kajuarki ajama (tiritamme kasvatama) Kaa; Nii kaua ajad `peale öle pea (kukerpallitad), kut `viimaks kaela ää murrad Pöi; nuga aab aru`tamme (on teraga ülespoole) Muh; lapsed aevad ülepεε `kuutse Phl; lapsed aavad karo`tammi ja aavad uper `palli. aavad sedäsi üle pea ennast Mar; kui kaśs palderjaàni oo saand, siiss aeab uper `palli Mih; poisikse aave tiri `tamme Krk d. (vastuvoolu) ujuma kalad `õtsivad suo vett, ajavad üless Lüg; Särg meres äi kude, ta ajab kudemise ajaks ennast `maale jõgede sisse; Siis tuli ka tugev lõuna tuul kui aŋŋeras ennast maa `parda ajas Pöi; võrk küll ilusti maas, a tema (kala) ajab võrgu paela ala; purikas ajab tagaspidi, tikub tagasi; purikad ajavad üles `metsa kudema suure vete `aegu; kraavist saab vitsmõrraga purikid, ku kalad üles ajavad Vän e. kiikuma ajavad üle vöĺli Ris; üle võĺvi ajatasse kiigel KJn

6. a. teed, sihti tegema, rajama; (piiri, jälgi jne) ette vedama, märkima sel suvel `aetasse sihid `sisse ja tuleval suvel `võetasse maha [mets] Lüg; `arju ajama (henamaade sihte ajama); vahel `aetasse koolilastele `jälgi ede süva lumega Khk; aea `sitmed hobusega Mus; urgid `aeti `sisse, kui tükkide `peale õsuma `aeti Muh; aeb tee `sesse lomega Emm; lina mual kui on pailu kahlasi, siis ajavad jäiled `sisse kus kellegi jägu on VJg; `eeste one ummine, kui ti̬i̬d juba `aetasse, one parem käedä Kod; kui külima akatasse, siss `aetse `itsmed Ksi; pliiatsiga `aeti `mustrid ette, kust tuli õmmelda Plt; adraga `aeti [külvamisel] `it́smed ette Vil; lina vakamaa mõõdeti `vällä, `aeti raa `sissi Krk; nu̬u̬ lätsivä `mõsta `sihki `aama; `talve om tuuśanu, siss tulep ti̬i̬d `aada Nõo; mine˽sa `piiri läbi ajama, mi lähä peräst `niitmä Har; taĺvinõ ti̬i̬ `aeti `õkva üle `jäŕvi ja soisõ Vas; tõõnõ aase `hitskmit, tõõnõ külv Räp || (juustesse) lahku tõmbama ta aab laugo `otsa Mar; aea pää `lahku Hää; aa mo lauk otsekohe Juu; `juustel aias lahk `sisse Pst; suiu pää ärä ja aja laik `otsa Hls; keset pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l Ran; vanast suḱki `juusõ katõlõ poolõ - - ju̬u̬ń `aeti lagipääst. kiä uhkustaja poisi, nu̬u̬ `aie joonõ üte kõrva pealt Har b. (maatüki) suurust ja ulatust määrama, mõõtma; (maatükke, varandust) ühendama või osadeks jagama meil `aetasse maa rajad `pitkemäst ja `suuremast; maa `mõõtja ajas `krundi `lõhki (jagas kaheks) Lüg; nüid `aeti arvad `ühte kokku, nüid o ruńt Muh; pia`aegu kümme `ektari aasid ikka mu maa suures Lih; tänäbu `aeti `mitmel moa `piired laiemaks Juu; kui mina `süńdisin, `aeti maad `kruńti Pal; igal külal oli karja tee - - ja pärast igal talul, kui maad eraldi `aeti Lai; maa `mõetjad ajavad su piiri `õiges KJn; nurme oli kikk `põlde `kaupa aet Trv; esi `oĺli viis `sammu, `viirguse `viisi `oĺli `väĺlä `aetu Ran; Tu̬u̬l `aiga oĺli˽maa `krunti ajamaldaʔ Rõu; pääle esä imä `surma `aet́e kõ̭iḱ kraaḿ ja eläjä˽poolõst Räp; krońdi ajaja (maamõõtja); meil om maa `katsahe `nurmõ aet ~ lüüd Se

7. põldu harima a. põllutööriistaga maad harima; põldu tegema metsad on üles `aetud (haritud) Pha; Nad on selle tuulingu aluse puhas öles ajand (ära kündnud) Pöi; ühe vakama `peäle tuleb linal ikka viis `korda `peäle aeada (äestada) Vig; ajavad karjalappa üles ja teevad `uutsimaad Kir; kare `aamise (koorimise) jaos oli veel `lõikamese raud Tõs; pienar tuleb läbi `aada Kos; siin on musta mulla maad, aea adraga nii sügavalt kui tahad Pal; lina tuli mitu `korda `aada (äestada) Lai; aiass rullige `pääle, ku är om vedrudet ja `äestet; `aeteve ravvage om kige parep aiaʔ, kel oboest ei oole, ni̬i̬ aave ka ravvage [umbrohujuuri] Krk; ku seeme om vedruga ärä seemendet, siss aiass ägliga kõrd pääle Ote; tu̬u̬l jäi `kesvä üt́s panõhuss aiaʔ (künda) Har; ala om ar aet (äestatud), mine `küĺbmä Se; pakoga `uätass, et pit́sitänüʔ maa arʔ tassatsõst Lut b. (seemet, sõnnikut) sisse kündma `Einaaja ies `vieti `sõnnik `sinne kesale, siis puusahaga `atra ajas `sõnniku `sisse Jõh; ja `külvasin ja, siis pueg akkas `sisse `aama - - vedruga sai `aada Koe; vanast me `külvasime `käega, siis tuli vedruga `sisse aeada Trm; aŕkadraga `aeti `sisse linada Trv; linna `aeti kah õhukeselt adra ala `siśse Kam; linaseemet es `aeta adraga `sisse Ote; ajage no `täämbä ta keśv mahaʔ, siss nakass ta kasuma Har; Terä `aeti maa `sisse kõ̭iḱ haŕkadragaʔ; Lina taha õi˽sügävät `sisseajamist; Vana põllu pääle `vi̬i̬di sitt ja `aeti haŕgiga `sisse Rõu; vedroga tohi‿i linna `siśse aiaʔ, `veiga sügävähe saa; `keśvi aasõ `maahha (adraga vai vedroga vai) Se c. vagusid kündma; kartuleid muldama `ärgadega läks ajas vau `lahti, inimesed panid `kardulid `sinna `sisse Jõe; mudiga `aeda `karduli vagusi VNg; `lähmä `kartuli vagusi `kinni ajamaie Lüg; küli vaud `aeti `sisse; adra `kurku pannasse nuut `sisse kui vesi vagusid `aetasse; rugi vagusid äp `aete `arja (harjast teravaks) Khk; ruki küli aal `aetse vesivaod; vaod `aeti `ärgega `sisse, `ärgega `künti Muh; obune aas [kartuli] vao `lõhki ja sealt sai kraabitud; kardulid `tahtvad läbi ajada Rid; karduli ajamese jaus ei `pandud `kulpi `peale [sahale] Kse; sahk`atra tarvitatse vesivagusid aeda ja kardulivagusid aeada Mih; Taris `õuni (kartuleid) `võtma akata ning vaod `lahti `aada; adraga `aetassõ `sisse vaod, `karduhvlid pannasõ `vaossõ ja `aetassõ `umpsõks `jälle Khn; kaks `ärga olid saha ees - - nemad aasid ju vagust, kardule vagust `küńtsid ja aast `lahti Rap; need vaod on üless `aetud (mullatud), teesed ajamatta Pai; vaod olid `enne `aetud, teene päe `aeti vaod `kińni [kartulipanekul] VMr; `enne `kartuli panekud `aetasse vaod `sisse Trm; ku lähäd väljäle `künmä, esimäse vao piäd `õige `aama Kod; masinaga `aetse [kartuli] vagu `lahti Kõp; [tema] ei saand peedi vagusid `aada Vil; kardule `aeteve raud; ku sügüselt kardula `võtmine olli, siss `küsti, paĺlu `jälgi ma üless aa Krk; kukid om ärä `aetu, nakava joba [kartuleid] panema; rügä ja nisu `aeti argiga kukki - - kukid `aeti kui `olli ärä seemendedu ja äestedu, madalamba maa `pääle `aeti kukid Ran; `kartuld piab üless `aama. ku kuju ilm om, `täämbä võtame `kartuld Nõo; `kartuli `õõla om vi̬i̬l aamata Kam; ma˽lähä ubina `haŕju ajama Har; kas `virkse ar omma aeduʔ. `virksit `aetass haŕkadragaʔ; ku kartohka ar ommaʔ istuteduʔ, siss `aetass kinni Se

8. läbi närima, uuristama a. (mingit ainet, materjali) läbi närima, uuristama, rikkuma koid on ajaned sene kasuka `paljast Lüg; kumuti jalad akkaned `pöhkema, eks koid ole läbi ajaned IisR; maretabä äästetäste `põldu, et uśs äp aja `pöldu ära; kui sa [puu] `pehme tuule `sisse lahed maha, ussid siss aivad täiesti ära ta Ans; ussid ajavad seinad εε puhas Khk; koid `aevad `riidesse augud Käi; salakoi ajab `nahka kada, ihu kestendab Mih; vεdage palgid metsast ää, koi aab need ää Tõs; koid aavad kasuka pealt villa nõnna ää Juu; uśs ajab orakse ää, ei tulev `vuasta sua rukist kedagi VJg; juaksiked ajavad kot́id läbi Kod; maoaaje uisa aave mao läbi; oravil [käbi] ärä lülüdet, käbu `lipne küĺlest ärä aet Krk; sain - - õõsikuss ärä `aetu rot́tel Ran; ku koi om jahu ärä `aanuva, siss `pantana `kuuma `ahju nu̬u̬ jahu Nõo; koiʔ ja iireʔ ajava `rõiva iivalõ Urv; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ Har; `kapsta rood́soʔ hińdsitäseʔ, vaglul `mulkõ täüs `aetu Plv; kariʔ ajava villast rõivast `kat́ski ajava; hoŕäʔ aasõ karva `maahha Se || viljateri tühjaks närima odra mügamad tehasse `pandade `peale - - siis rotid ep aa ää mitte Muh; sealt ei oln kedagi (vilja) saada, rot́id olid kõik ärä aean Aud; roti om ärä `aanuva kõ̭ik viĺlä, ei ole teri, paĺt `sõkle Nõo b. maad üles tuhnima, läbi uuristama `mütjäss ajab maa alt läbi ja `õõnest kõik Lüg; `mütjäine `aia `mulda maast üles Vai; mutid `pürgivad mulla all, aavad `mulda ninaga ületsipidi Krj; Mügrid aand einamaa puhas ää; Rotid seina alused kõik ää ajand Pöi; kui tal (seal) on röngas ninas, siiss ta äi saa maad `aada Phl; kuhud aeavad `mulda, tea kas tuleb sadu Kul; loomad (sead) ajavad juurikid Tor; `õhtu akasid mütad ajama kardule vao sees Saa; liimukad aavad `üösse moa kupud ülesse Kos; [siga] ajanud vao puna `pi̬i̬ta üles Kod; mütt aab maa ülesse. kos ia maa, sääl ta aab. päris `värsked `aamist ei ole nähnud Äks; vihma ussit `aava maad TMr; mütel om kõ̭iḱ saina veere unikit täis `aetuva; mütä `aava `urge Ote; tsiga tsuńg, aja põllu pääle tsopaʔ `sisse Rõu; nügrõl ~ mügrõl ommaʔ ar kõ̭iḱ `pińdreʔ `aeduʔ Se

9. niitma; (vilja) lõikama; (heina, vilja) kokku panema, koristama ajasivvad `enne `einä maha kui `tõised `saivad Lüg; ta aeas nii `laia kaart Khk; aead kaare üle, sis `luiskad jälle Vig; ajasime Nuke omadega kokku `viĺla, nende masin oli meil ja siis `jälle meie masin neil JJn; peredel olid ka [mõisale] viĺla pośtivahed ajada Ann; riśsik`einä näd ei taha `enne ajada ku pähä lähäb, edemält ku maśsinid ei õld, `aeti vikatitegä rükkid Kod; rükis `aeti obestega Kõp; masinege aias maha [rukis] , taga köüdäve; [odral] pää `lonti, ku kavas ajamed om Hls; ka te rüä alle aamade; meil läit́s päe `aiga aian (masinaga niites); kesü om `valge, parass aia; `kaaru pidi `rõhkest peräst ärä `aame [muidu pudenevad]; [mõnes kohas] om aru rügä, sõss ei saa muud ku aiass vikadige kokku; `mõisa `minti tükki `aama Krk; masinaga nakatass `niitmä, enne piäp vikatiga veere `valla `aama Nõo; kui kaar `aeti läbi, `tuĺti tõesipidi tagasi [heinaniitmisel] Kam; Siss `tulli vi̬i̬l `tõugu kokku `aada Rõn; ajaʔ upa vai künnä˽kütüst, üt́s tü̬ü̬ kõik Räp; ajagõ niidu `keśkelt üt́s kaaŕ läbi Se

10. raseerima; karva võtma `tarvis ajada pard maha; `ennevanast `vaŋŋid `viedi, siis `aeti `puoled pääd `paljast; kie `pargivad, ajavad `luomal `karva maha, `lupja `viegä Lüg; ajas näu `puhtaks Khk; abene `aamise nuga Muh; aeab `pastla naha `karva Tor; ega (vanasti) paelut abet ei `aetud, eks noored mehed aand; kui mehed aavad abet noorel kuul, siis kasvab ruttu Juu; ta pia on `paĺjast `aetud nagu `persse näkk VJg; iga üks aeas ise abet - - nüid on abeme aeajad Sim; `noaga `aeti abet, minu isa aas iki `noaga Ksi; `paĺlas aet pää abene väidsege Krk; [vanasti] es aava paĺlu abõt - - lõvval külm, nakava `ambadegi valutama, ei tohi `aada Ran; vanast tetti nahk `su̬u̬ga, siss `aeti veerest väedsega karu ärä, siss sai `tärki; `rätsep kah - - `aie karva ärä tol veerel, mes tä `kaska vi̬i̬rd `mü̬ü̬dä `aie Nõo; ja˽kumma `vi̬i̬ga `aeti karv mahaʔ (seal); meil jo˽vesi ki̬i̬ss t́siku aiaʔ Har; `viiga `aeduʔ haŕasõʔ `ańti haŕokõisile Plv; habõnit aiass; aasõ `hiuse‿ga `paĺjass, habõnaväidsegaʔ Se; vaja habõnaʔ ärʔ aiaʔ Lut

11. eraldama, levitama a. (karva, sulgi, villa, kesta, hambaid jne) eraldama, ära heitma, vahetama; kõõmama, kestendama uss on naha ajand `seljäst `vällä Lüg; koer ajab `karva‿p viluta `viisi Ans; `lamba vill, natagas puhas, akkab `villa εε aeama; iuste sihest ajab köhu üles; loom aab sarve εε, paĺjas verine tohl jεεb piha `jεlle Khk; sarved aavad `kestu Krj; Nägu akkas `korda, suurt `karpa ajama Pöi; `veissed aavad vana `karva Muh; pεε lεheb `kööma, siis ajab `kesta Käi; uśs aab kesta maha Kir; [kanad] aavad `suĺga maha, ei mune änäm Tõs; ihu aab `kõntsa; pia ajab `kõõma PJg; siss ta (kana) aeab `suĺgi ku ta `auduma akkab Hää; kui naha `aigus on, siis aab `nahka Juu; terve lammas `villa ära ei aea Sim; ku kaŕjan `käimä akosid, aed taĺvtaku maha, eläjäd ja siad; ku laps puhas ei õle akab `liimite kõhalt `kõrda `aama; kitse raisk aab kua sarved ärä Kod; piima `ammad - - `seitsme ja kahessa `uastane, siis aab maha Ksi; nahk om `lõhki ragenu, aab `korpa päält; [lambad] `aave villa maha päält Hls; kana ei munegi nüid, kana aave `karva; sarve aave `kõltsa Krk; küĺm `oĺli kõrva `lehti näpistänu, kõrva aeva `kestä Ran; sügise `aava anise sule maha; kadajass ei `aagina `nõklu küĺlest ärä Nõo; koore ajaga pajo (ajab igal kevadel koore maha) Ote; umbtõbi aja maha küüdse Krl; suurõ `haigusõga aja `juusõ maha˽pääst; mul om paisõ joʔ paŕemb, jo˽nakass `ku̬u̬rdumma, nii `nahka ajama; śuug aja `nahka; kiä [kana] loḱs, tu̬u̬ aja pudsajõid Har; ega jüripääväh pańni kana˽`haudma, ku karva är `aievaʔ Plv; `kilsto aase üless küüdse `rańdidi päält Se; lihm, hopõn aa `karvu Lut || karvendama püksi pölved ajavad `karva - - kui sedavisi `katkised atakili on Khk; [lõimelõngal] ei tohi `pinku ega `tompu `olla, läheb soa pii vahele ja akkab `kesta `aama Mar || väiksemaid osakesi eraldama `Lehtne luud - - vanaks jääb, siś ajab `leh́ti Hää; vähe aurutamist suand [laud] ajab `pindu Juu; mets aab `raagu Amb; kase puu ei aja `kiska üles; kuusepuu surnukad akavad `kilda ajama Kod; laud är kulunu, akkas `pinde üles `aama; pehme teräss taap kõllatsess minemist, ku ta siandsd araku `sulge akap `aame Krk; anoma vits ai kissa üless; [look] aase `kiskmõʔ üless, kui `häste är ei painuʔ Räp b. eritama, uhkama, kiirgama, levitama; kaldale uhtuma meri ajab `külma `auru `välja Jõe; pada ajab üle Kuu; `paise akka mädä `vällä ajama; jued ajavata kevadel üle VNg; kuseb verd, ajab punast `vällä; `vinga ajas tuba täis; rukkil `onvad `pitkad `eited `küljes, `tuulega nied ajavad `tolmu `vällä Lüg; mere natta ajab `serva Jõh; ake ajab `talve `uhka; kui (kuiv) kadus, see aeab nönda vett läbi Khk; `tiiskuse `aige ajab kopsust toppa `väĺja; külma kääst ää tulles `riided ajavad tuas `uhku Mus; Kui korsnas `talve külmaga vett ja nõgi ajab, siis läheb sulaks; `Küünla `valge oli puhas, pole suitsend ega `niistid ajand Pöi; kui üks koht on paistetand vöi aav on, siis ajab öisvett `välja Käi; pada tõuseb, aab tulesse, keeb üle Mar; ahi ei `tõmma, aeab `suitsu `sisse; `keedav maakoht. vett `väĺla aeab Mär; vesi oli ühe võllaskala poja `väĺla aan Kse; suust aeavad `väĺla `kanged kõrvetsed Vän; kohu piim ajab paksu `peale ja vedel jääb ala Tor; põsed `õõgavad, palavad `õhku ajavad väĺla Hää; kõrvad aavad `vaiku väĺlä Juu; `elkad [puud], kui `kangest kuivad on ja aavad sädemeid Ann; siis akkab ahus leitset `aama VMr; kuhi akkab `aurama, aeab nigu `suitsu `väĺla Sim; puu soe, ae vaegu `väĺjä Kod; temä (maagelõng) es keedä `vällä, es aja `väŕvi Trv; piim ai üle; mõts aa `auri `vällä, vihma `järgi Krk; rinnust aab röǵä `väĺla Ran; vii kusepot́t `väĺlä, `aisu aab; vana õle kot́t aap `tolmu kõ̭ik tare täis; kondi om `kange ja `aava valu `väĺlä (valutavad) Nõo; `tarrõ om paĺlo `suitso ajanuʔ Kan; kõiv jääss kińniʔ - - `rahka aja joba `vällä Urv; piim om joʔ ülearu hapu, taa nakass jo˽kuĺlussõid ajama; siss ku˽tu̬u̬ satavhädä tulõ, siss aja suust vattu inemine `ussõ Har; piim tüḱiss üle ajama Rõu; rasõv pliidiravva pääle t́silgahhass, tu̬u̬ aja `karmu Vas; piimähain aaśe piimä `väĺlä; lehem nakaśs joba `häüssä ajama Räp; verd aasõ `vällä suust Se || piltl Ma tunne, mul akkab ka üle ajama (vihastan) Kaa

12. midagi valmistama, töötlema a. (midagi) tootma, pruulima, utma kui tõist kõrd ajad läbi [viinategemisel], siis kadub puol `vällä kõhe; `mõisadest `vietässe `linnade [viin] ja sääl `aetasse `ümbär; `tõrva `ahjuga sai tõkkati ja `tõrva ajada Lüg; akkame olut ajama Vai; Suurde massinatega `aetakse õuna `mahla Pöi; `jooksva eli `aetakse mädand männa kännost Kul; sõja aal aand siin metsas `viina Kad; kasetohust `aeta tökatid VJg; `puskarid torode läbi `aetama ja `testämä Kod; kase tohikust või kase puiest `aeti täidet Lai; saare koorest `aetasse `tõrva KJn; nevä aave sedä va `puskarit kodun Trv; täädäst üteldi `aava kõjo tohikust; mine tiiä, kest tä `pühkmist kokku om `aetu [odav vein] Nõo; aja (ajab) `hańssi Har; tõrvassõʔ omaʔ pedäjä `juuŕkaʔ, `minkede sisest `aetass `tõrva; taari ~ õllõ `laare ajama; ku viin läbi samõti ja hüt́si käve, sõ̭ss `aeti `viina `ümbre Räp b. masina, tööriista abil töötlema võid ajan kokko, või `massina sies ehk `kausi sies Lüg; ku `villad `unditud, saab vatti ajada [villaveskil] Jõh; läbi `aetud piim (lõss) Jäm; see vili tuleb veel tuuli masinast läbi ajada Khk; linad veel otst ära `aemata. nupud otst `aemata Emm; `pöörade vahel `aeti kolm kett kokku [köieks] Phl; enni `aeti linu lõugetiga Vig; eks nied linad piaks küll `kerged `aada olema, nied on `iasti `liotud ja `aedund; `ümber `aetud piim Koe; takkudest `aetasse köie kieret Iis; lääme masina `juure `viĺja läbi `aama Trm; `mõisan õli piimä `rentnik, `mõisa piimäd tämä ae läbi Kod; mina olen liha läbi masina ajand Pal; talupoisil `oĺli kolmsada pihu linu `aada SJn; siin `aeti magust (vurritati mett) Vil; ma lää `villu `aama (kraasima) `veske `pääle; ipsi kivi, kust `ipsi aiass vabrikide sehen; `ekslit aiass `eksle masinege Krk; ku̬u̬l`meister ütel et, aanu esäl kodu linu, mes sä tuled siiä Ran; `u̬u̬pis vanast kolgiti `linnu, siss `tulli lina`aamise `massin Nõo; `turba aiass `kat́ski - - loomalõ ala˽puistadõ San; vanast `aeti hüŕsiga linno; vuŕrirõibõ˽löḱerdäss, taaga˽halv taad mett aiaʔ Kan; maśsinõgõ `aetõss `piimä läbi Krl; mass ka jahvõtass välläʔ, aiass läbi masina Har; [koor] `pańti maśsinahe - - `tu̬u̬ga `aeti kokko Plv; aagõ hainaʔ läbi `veḱsle Vas; ai ar kõ̭iḱ piimä, jätä‿s `hindälegiʔ süvväʔ Se || ka teil masin ärä aet oo (vili pekstud); ku `viĺlä aiass, ütelts masint aiass Krk

13. lõnga hasplile, kehale, käärpuudele vedama; kangast kudumisvalmis seadma; pooli, vihti jne tegema tämä `polves ei old käärpuid, tämä ajas [kanga] `seina `pääle VNg; meil `aetasse `käärbudelle [kangas] - - siis `aetasse `kanŋŋas`puile Lüg; `enne `käärimist lõng `aeta kehale Jõh; `päävä `kooti kaŋŋast, `öhta `aeti `uisi Kaa; `kanga völlas, miga [peale] kaŋŋas on aet Rei; kui ma `tahtsin `kanga kakskümmend `pasma laia ajada, siis tegin kahe`kümne `pasmase vihi Rid; `aetasse kangas üles ja akatasse `niide panema; ta aab lõnga poeli `peale, aab `lõnga `pooli Mar; uiesti `aeti lõng `vihti Var; `võrkelõng, sie aa puoliks HJn; kui kangast ülesse `aetakse, siis iga [kangareha] pulga vahele jääb ühepailu `lõngu JJn; nuorel kuul `püüti linane kangas ülesse aeada, et siis saab nuorel kuul mahal ka VMr; käbi `ümber `aetakse lõng ja siis `kuotakse nagu surnukaga Kad; akkasin `käävi `aama; kui kangas on paku `piale aeatud, siis tuleb `niide panemine Sim; `ümber `aamise pakk õli, kohe kangas `piale `aeti; [kanga] lõngad `aeti kiarpuie `piale Trm; kaks `seinä kangass aen `lõibu `piäle; villass kangass ei tõhi kõvass pakku ajada, kui üles ajad, kangas`jalge `piäle Kod; mina põle neid viiuliga annad ~ kerind; `asple `piale `aeti [lõng] `värtna pialt eh kerast ka Plt; lõng taht kokku `aade, ärä `aade (haspeldada); kaits vai kolm `pu̬u̬li `aetas ütte Trv; villast ja linast `lõnga `aeti üles loimege; `ketsä `aeti ni̬i̬ niine, õigati sis niine kedsä Hls; vanast ku `villu `veśke pääl kaariti, sõss `aeti `kätsä Krk; ta ai `langa `asple `pääle. kui värden `olli ärä `aetu, keedeti (köideti) lang vahele Ran; ma pia `pu̬u̬li `aama; tolle ri̬i̬tkammi läbi aid `kanga üless poomi pääle Nõo; `rõivavõllass `panti `siśse, siss nakati kangast üless `aama Kam; Langa`lu̬u̬mise riśt kohe lang aiass pooli päält Urv

14. peam terariistaga töötama a. lööma, raiuma, lõikama, lõhestama ajab puud `kiiliga `lõhki Lüg; lapsel nuga kεε - - saand sa kεε `sisse ajand, nii kaua sa ukerdad `pεεle Khk; nii`meistri ning äksiga `aeti `puude koor päält maha Krj; piiru letsiga `aeti `piirgu; Vana `istus liidi ees ja ajas vitsapuid `lõhki Pöi; need (kalad), mis kuivatadi `aeti kõik seĺla rood mööda `lõhki Rid; lepad `aetse maha `uhta ja põletatse see ää Kse; `kloasisin oksad küĺlest ää ja aasin labad `küĺgi Juu; `vintsked pajod - - `aeti neĺjändikuss `lõhki Kod; kuuse kośk on see, mis paĺgi pealt ära `aetasse SJn; rihavarresse `tu̬u̬di mõtst nu̬u̬r kuusepuu. ots `aeti sel `lõhki Hel; [vene kirve] terä om õhuke, ei saa `lahki Ran; servä maha `aada (saagida või tahuda) `laudul, siss om ää põrmandut `alla panna Nõo; mi‿sa˽nii˽pagsu˽koorõ aat, koori õhukõsõ San; lauda lagi oĺl `lahki `aetuist palgõst, paĺk poolõss `lahki aet Har; paasaʔ `aedu `siśse hirrele Se b. puurima uherdiga aead puu `sisse augu Khk; Mundiga uherdid olid, nendega `aeti enne kõik augud mis taris oli; Uherdiga `aeti `lähkri kerele veel `peale topi auk; Seina puuriga `aeti `palkide `sisse augud Pöi c. höövli sooni, õnaraid jne lükkama `servad [ukselaudadel] `vuugiti ehk lihiti `laududel kokko et äst liht õli, siis `aeti `suoned `sisse Lüg; ukse sammastele `aetasse valsid `sisse; see äär oo vaasitud, kańt maha `aetud Khk; Kirja `öövliga `aeti `söuksed soonelised liistud ja ääred `välja Pöi; valdsi öövel, kellegä `valtsi `aetass `siśse, `akna `raamõlõ ja; [põranda] lavvad `aetass `ü̬ü̬vlegä `lihti Ran; lauda ussõ laua˽vaia `poḿmi aiaʔ Har d. vitsa, rehvi peale tõmbama `aeti törrele vits `pεεle Khk; Sarapuu vits oli, `aeti sammuti [käsi] kivi peale kut kapa püti vits Pöi; vitsa hammas - - mikega `vetsa `pεεle `aetakse Phl; pütile `aeti koa vetsad `peale Mar; ratta rehvi `piäle aeamese ratas (sepatööriist) Var; aab kapale uut `vitsa `piäle; rattale `aetse `vitsä `piäle Tõs; `ankru võru on si̬i̬, mis puu tokiga `ankru pääl on `aetu Hää; `nõule `aetse `vitsa `pääle Pst; koĺmjalale piap vits `pääle `aama; mis neele `sõ̭õ̭rele viga `rehvä `pääle `aada Nõo; sepp ai rehvi pääle rattale Ote e. kaapima, puhastama nüüd `aśtja `põhja ei `aetagi, paks rańt jääb kohe `sinna `taignad Kad; nüid oo vi̬i̬l kalal veri sidess ajamata Kod; puhaste kala ärä, võta sisikond `vällä ja aa soomuss maha Krk

15. õmblema; külge kinnitama a. õmblema; nõeluma Ain `kuue `aukujelle labid `pääle Kuu; ajan üle `ääre sene `augu `kinni; ajan `nüöbi ette Lüg; ma sai jöki `valmis ning aisi `ümberaimised (kanditud ääred) ka `ümber; `valgel `kampsunil olid mustad `ümberaimised, sinisel punased; päti tallad - - `riidest sai `tehtud, möni [nüüd] ajab nahk tallad; pole [särgi] `käisid `pεεle `aetud, särgi ema juba `valmis Jäm; `riide äär `ömluse pεεlt, see `aetasse üle ääre Khk; peiu särgile `aeti tahid `peale; kui lühike säŕk oo, siis `aetse alane `alla Muh; meeste püksid ja vestid, naised `aasid ise kokko Mar; ajan särgi kraed `peale Mär; säŕgi jätk `aetase `käise `otsa või säŕgi `alla Kse; `Purjulõ liik `liiga `kangõlõ `aõtud Khn; kört oli - - toodi `peale olid pobid `aetud iluduses Aud; padjade `otsa aeati [pitsid]; ajan sieliku `alla `tuoti Ris; passel sai tärgitud - - ja siis sai ninapialne nööriga `kińni `aetud; aa parem oma suka augud `kinni Koe; lapsed `pańdi järi`auku - - `riidega kõik oli ära `aetud see serv et ta `pehme oli; aasin püksile ju `karmanid `küĺge Lai; traadi lõngaga `õmles kińgsepp - - lappisi aas saabastele `piale Plt; meeste `ammil olli `kaalduke `pääle aet, naistel es ole Hls; `pit́sega ärä `aetu pluuse Puh; see rõõvass piat üle veere ajama, muud́u `argõss üless Har; `hammõlõ `aeti tsiirotuss Plv; `rõiva aasõ kokko (traageldab) Se b. kirjama, tikkima; pilutama `enni olid naiste mütsi peale nisuksed suured kudrossed, mes `sõnna `aeti, õbe `lõngest ja kuld `lõngest ja Mar; kui `tihke riie, `tõmmad lõnga `väĺja ja ajad tikkuss Kod; tike `aetasse ninä nartsu `sisse KJn; Tarvastus - - roosad, punased sinised eĺmed oĺlid kikk sinna [tanu] `pääle `aetud Vil; aet ame, meeste `ammile tetti rinna ette viguri ja pilu Trv; vanast `aeti `amme `kaaltukse ärä, meśtel Hls; poole ratta ja `terve ratta `aeti `ammel ette Krk; periss jämmest `rõõvast olli tanu ja kirja `aetu Hel; `ammele `aeti vitsa (tikkpistete read) olalat́te `pääle Nõo; `värdli `keskele `aetass vi̬i̬l kat́s pillu Kan; ilustõ `uḿbli ja `aiõ tu̬u̬d pillu Har; `piinüʔ pilu nõglagaʔ ärʔ ai Lut c. võrgulina jätkama, parandama; võrgule paelu külge kinnitama `Ainus `paula ajama [võrgu külgedele] Kuu; Võrgule `aeti `ömbe`rinki pael, ölal oli ääre pael, all alus pael ja `otstes oli rind pael; Linad `aeti öheteise `otsa, kööved `küĺge, pära taha, rakendasime nooda ää Pöi; ku võrk äärest kat́ti on, siis piab üles aeama; Kimmlü̬ü̬t́ on, ku [võrgulina] põle korralikult paigatud või `aetud mitte [paela külge]; ega enne ei saa `võrku `merre `panna, ku ta on ära `aetud (võrgulinale äärelõngad, tamsad ja paelad juurde pandud) Hää; ajaʔ ta võrk kokko, piiridsäga ajat kokko (jätkad võrgulina) Se

16. a. ka piltl lükkama, tõukama, tõstma tuul ajab katustelle lund Jõe; `paadi `masti `aeda `püstü Kuu; üks laug `lasta `kerraga [maha parsilt], sie `aeta `angudega `reila VNg; kui `tantsisivväd siis kie ei `muistand `tantsida ajas `servi `lahti (keksles ümber tantsuruumi ja tõukas tantsupaare); tuul `tõukab puu `riida maha ja ajab `ümbär; sie (mure) küll minu `auda ajab; tuul ajab jäid; `ammaspuu vahel `aeta `ukse `lauad `lihti; viin ajab `mielest `vällä - - [hiljem] siis tämäl ei õle midägi `mieles Lüg; `ninda sää ajas `laiva `randa perälist tuult Vai; muja, sönnigu `koorma `pεεle `aema Jäm; taarist ääred `pεεle aida [viljalademel] Ans; tuule`aetud (murtud) puu - - seda ep `panda laiva `sisse; vali tuul nöndat ajab sia `püsti Khk; εi tee, kas saab εnam [üle jää mandrile käia], laivad aavad tee `luhki eest; aja `kapliga kalad unniku Mus; vesi rahu on vee all, aab laiva `pöhja; meri ajab `maale eli `vaatisi ja korgi kulisi Pha; Suured saepaku jurakad olid, `aeti öles pukkide `peale ja `saeti laudeks; Sakslane ajas `meite pühad paigast ää (uue kalendriga kaks nädalat varasemaks) Pöi; aa linnassed ahu peal unnika; kas sa põle εnam `peale `aamas (sõnnikut peale tõstmas); vastulised `aitasid `võrka `juhtele aada; ei tea, millal ta akkab kerist maha `aama; aasite põllu koa üles, kui ruki ää lõpetasite? ruki kahl `aetse üles, kahl tõstetse käte vahel üles [ja lauldakse] Muh; ees `aeda on param kut taga vedada (öeld lapse sündimisel); keige `enne `aeda sarikad üles, siis `panta latid sarikate `peele; mene ae sönek laiale Emm; ära aja raamadod nii `selmde `alla (öeld lühinägelikule lapsele) Rei; väravad `aeti `lahti Rid; tuul aas võrgod `ühte kerasse; nao suur tuule `aetod seal, nao va `erne pehletis `selgas (kui inimesel liiga laiad riided seljas); majale `aetasse koa tugesid `alla, kui maja oo `velto vaond; lähme `ändi ülesse `aama (heinakeeritist kokku panema); `enni `mõisas `aeti `ärgega teed `puhtaks, `aeti `angedest läbi; `kaevo `umpseks ajama Mar; kebade vesi aab jääd kokko Kul; kui jo kiud `murdub ladvani, siis `aetse linad veest (leost) `väĺlä Vig; Laisk inimene aab `ääri `piale, ei tee õiged tööd äga kedagi Han; ollandi `veskel oo `tuule `aamese ratas Var; ein ja vili kõik sai `ända `aetud Mih; rabandised `aetse `nurka ja tuuletse ää Tõs; torm aas laeva kummuli Khn; udi oo pikk ritp, kellega talvel `võrkusi jea `alla `aetse Aud; turbaga saab õlle raba `seita `aetud PJg; tuul `oĺli nõnna `vasta, ma‿i jõudnd ratast ka ajada Tor; `Tehti `seuke lud́a, kellega [viisu] vahed üles `aeti, niin pisteti läbi Hää; reagib kõik mis sülg suust `väĺla aab Hag; eenad ja ärjabäd `aetakse ülesse laudile; `veśki `tuule `aamise kelk, kellega `aetakse `veśkid `tuule Juu; mõlad kellega `poati mäda vett soab ajada edasi Kos; suured jääkrunnid ajab tuul talvel ranna `äärde ja mere madalikule JõeK; rabas oli kitsas raut̀ie ja turvas sai ajada [rullikutega] väilale `kuivama JJn; `aasime einad kökki; aab pimedad Lienud `ieli (öeld rasedast) Kad; `irsnik ajab irre anguga irt edasi; ajasid talvel pööraga `noota kokku Trm; `seitsme vokiga kedräsimä taren - - vokid ajavad tuult, tare külm Kod; [rukkid] olid vihus. siss aad ülesse tuppa parte `pääle Äks; `lüisi `mööda `aeti `vaati `vankrile Lai; katuss mädäneb - - tuul aab maha tüki `kaupa Vil; aja aken `valla; ärä aa `tühja kotti `püsti (ära kiida ennast) Trv; [vesi] läits jää ala ja ai jää üless; karjapoisi `aave `palli emä`auku [mängimisel] Pst; `väike om suure pikäli aanu, maha aanu (öeld, kui laps on sündinud); kellä `tiḱsje liṕp si̬i̬ aap `tunni edesi; mõtsan om nõnda paĺlu `marju, aa või roobige kokku; suur tuul o `rõõva aia pält maha aanu; lääm `mõtsa puid kokku `aama; vundarment aiass päält vesi`lu̬u̬di; `suuri küĺmenit `kampe `aeti `pääle [hauale]; si̬i̬ aa lauluviisi `kõrva (laulab valesti), aa tõise ka `kõrva Krk; `keśvi iväti, `aeti vangerdega annad ärä; suurõd `oarmigud - - olliva kah tuulõl ja tuisul `aetu; ütte lugu om looguss pääl [vikatil], siss aab aena üte külle `pääle; `panti `kartuli koŕv kärru `pääle ja `aeti; [öeldi] et aa trääsäga `valla, kui lammast nülliti; esi tei, aga ai iki tõese `kaala; pane tüir `taade ja aa `perrä (sõua päraaeruga) kah Ran; tuul om rüäaki `ümbre `aanu; leeme lidsip [siga] ärä, sao aap kõ̭ik mollist maha; ärä aa miu pikäli; `aeti leib laḱka `lavva `pääle, siss `panti `luśkaga tu kõrutuss `pääle; jäńesse `aava nõ̭naga lume ärä, siss söövä orast Nõo; ku tuuĺ aavapuul lehe pahepidi aa, siss tule `vihma Ote; perän `künmist aiass käśsiga muld `ümbre˽`kapsta juurdõ Kan; haina ommaʔ unikulõ `aeduʔ Urv; ku ku̬u̬rma `ümbre lätt, siss om edemine asi `ku̬u̬rma üless aiaʔ; hämme˽haina˽`saiõ˽`rukka `aetuss; vehmaga om vili kõ̭iḱ maha ait; ma ai `kellä oiilõ `tuńni edesi; pernaanõ aja õks alasi uma ratta ette, timä võit piat õks alasi `saama Har; kunass oĺl aidauśs otsani vallalõ aet; lepät́sirgukõsõ pujaʔ oĺli˽ḱaopujal pesäst `maahha `aeduʔ Vas; tuuĺ `aie `venne minemä Räp; laḱkä aäʔ är teräʔ, palavass lääväʔ Se; kõlguss aet `hainu täüs Lut || lõhkuma, lahutama Sie lehm o `oite `kange `aida ajama Kuu; [vaenuköit] `üksi inimene ei `kestä `laiali ajada Lüg; pahur obu ei püsi, ajab `aedu Vll; vaja panna laud `silmade ette lehmale, ta ei nää siis `aedu `aada HJn || kaardimängus teat kaarti välja käima aja sa `väĺja kaaris Jäm; see tihi oo minu. aea `väĺla Tor; ai `sääńtse lehe, ku jovva ai ar kattaʔ Se || ajaliselt viivitama, edasi lükkama midä senest viel kevädest edesi ajada Lüg; ei taha `sõnna `minna, aan ikke `aega edasi veel Juu; ei õle üvä, ku pitkäli edesi `aetasse si̬i̬ asi Kod; ei ti̬i̬ ärä, aap sedä `aiga edesi Krk; mõni aja taad tü̬ü̬d edesi Har || piltl hindu, makse jne kõrgendama või alandama nii ajasivad [soomlased] `vilja `kallist ja `meie `silgud ei `kelband kuhugi VNg; ajab `innad `kallist, `tõine müüb `uodavammast; `aetasse kõik `maksud `kõrgele Lüg; ajasid inna nii ala Khk; na `aie inna `väege `korgõss Krl; `hinda aa (kõrgendab) Lut | Ta oo vali teist alla ajama (laitma), oleks ta ise teeb mis asi olavad Kaa b. vees või vette lükkama; (palke) parvetama; laeva või paati vette laskma või kaldale tõmbama; kalapüüniseid vette laskma kuhu `kõhta `platsi `pääle õlid `palgid `talve `vietu jõe `ääre, siis keväde `mennä ajama. ajajad `vieretavad siis `kaldald jõkke `sisse, puu ajajattel õlid kõik puolsaed käes - - `miska `palkisi `aetasse; lähäb meri `lahti, siis `aetasse `paadid vette Lüg; pole oma `laeva veel üles ajand (kaldale tõmmanud) Mus; siis saab [kalu] ajamas `keidud, sügise vaa `veega `aetakse vörgud ede ja maa äärest mennakse [nuiaga] `lööma Pha; Uus laev aedi mere; `noota `sisse `aema [jääalusel püügil] Emm; `mõrdo `aetasse `sesse Mar; laeva `väĺla`aamise `talgud olid Tõs; raiub `iässe mut́i `auku, et mut́t `alla aada Khn; käisime `võrku ajamas. laseb võrgu `sisse, tonksib natuke `aega, võtab `väĺla Vän; Lemmjões kalad kasvavad, seal ei ole puu ajamest Tor; `ütlevad, et ku [laeva] `väĺlaaeamese juures torm on, et siis tuleb õnnetust Hää; nii lahk [tuul] jää ärä, et es saa `võrkugi `siśse `aada Ran; pru̬u̬sshangõga aiass `palkõ ekõ `mü̬ü̬dä `alla; parvõmihe˽jo ajava˽`paŕvi Har c. labidaga kaevama; (tasaseks) lükkama; (labidaga) täitma, täis ajama; mullaga katma keväde kui `kartuli `kuhjad `vällä `vietässe, siis `tarvis `kuhja asemed tasa ajada; kui on `ummes tie, siis ajavad tie `lahti; ajan `mullaga ja kividega `augu `kinni Lüg; `kartuli `kuhja `aeta `kinni Vai; `raavi `aetasse `kinni Khk; ajasid aua `umpseks LNg; lund `aetse Tõs; aua kinni ajamene on meil ikke matuleste asi Vän; vanad kaevud on, sedä enäm ei ole `tarvis, selle aame täis Juu; tegime lina `kammimese aseme, ajasime roho pialt ära Plt; ti̬i̬d silutas, `aetas `rüüpit tasatsese Trv; aive jälle mihe lauda `põhja [sõnnikuveol]- - `laṕmege Krk; Ei˽või˽vanna `kaivu inne kińni aiaʔ, ku `vahtsõnõ vaĺmiss om Urv; ti̬i̬d aiass tasatsõss, `lapjuga aiass Har; `aamandaʔ lumi Lut d. kukkuda laskma, kukutama, (maha) loksutama `älgä ajaga `lavva `alle `leibä; [laps] süöb rumalast ja ajab maha Lüg; aed ennast suppi täis eest, mεεrid kleidi εε Emm; ajab `peale `eesele, eest rokane kõik Mär; mõni ajab vett maha Tõs; aas piima üle jaare Kos; mis sa aat vett `seĺgä Krk; ei tohi jumalaannet `jalgu `alla `aada Nõo; poesi aeva pangi `kaivu Kam; ku na (kaelkoogud) lühikese om, siss tuuĺ aap pangist vi̬i̬ pääle kah Ote; mi‿sa˽taast piimäst maha ajat üle veere Har e. (kangast, riiet) rulli keerama aja `riie `trullisse Kuu; kaŋŋast ja `keike `asja `aeda `rulli Emm; `neoke ümär`korne jäme puu, peso `aeta `sõnna `ümber ja kurikaga rullitasse tättä; `riided `aetasse `rulli. ja kangas `aetasse `rulli Mar; siis `aesime [pesu] `ruĺli ja - - `koĺkisime Aud; mina aan `kanga `truĺli, siis taon kurikaga, siis lähäb siledaks. aan `kangast kaks `truĺli, mud́u on vägä suur - - pärast aan `ühte `truĺli Juu; vanast vanutedi kangast, siss `aeti `trulli, siis `panti `kuuma leevä `ahju Nõo f. sõelast, sarjast läbi laskma `tuhlid keedeti ära, tambiti `peenes - - `aeti läbi sõela Han; Sie jahu muõdu ei sünnü, kui aa sõõlast läbi Khn; kögelik - - `aeti `üsseid esiti läbi Plt; kui `oĺli [vilja] i̬i̬ld läbi `aamine, siss pilluti käpäga ~ käṕpiga läbi õreda sarja, toda sõkutedu `viĺlä Ran; ku tõist `kõrda läbi `aetasse või tuulatasse, siss om pirrest koŕv, kellega`sarja terri tõstetasse Ote; Sõ̭ss ku˽tu̬u̬st edimäd́sest saŕast tu̬u̬ vili läbi sai `aetuss, sõ̭ss tougati timä säält - - kohe nuka poolõʔ Rõu g. peale määrima, võidma `tärtini öli `aetasse `joosku `pεεle ka; `riidele `aetase `seepi `pεεle Khk; see `olli kullaga üle aet, see `olli särje sapi `veega üle aet Muh; elavöbe ja ploom `panta segamini, saab loomale `pεεle aet, kinnel on täis pεεl; nest (vihmaussidest) saab `tehtud keige paramad öli, mis `aeda `silmade `pεεle ja silma kae ära sööb Emm; tüdrugud ajavad proovanksi öli pähe Rei; tüma `aedakse nööri `pεεle, tehakse `traati Phl; Mit́ib, ti̬i̬b nägu ilusaks, ajab pummatit ja `puudert `pääle ja Hää; aavad võid `piäle Juu; tetti seebi vatt, `aeti lõug vatuga kokku Ote

17. a. ka piltl (kuhugi) toppima, suruma, sisse panema, lükkima, pistma, torkama ajad `niiti `niulale `silma; `rongi, `ühte rida `nüöri taha, `niiti `aeti `pihlaka `marju; ajab oma nenä igäle `puole, on `asja `kõikidega Lüg; mine aja tuld ala [pliidile]; lehm nönda vihane - - saaks `leiba sohe aida Jäm; oli `katle ees tuld aeand, ning kukkund `keeba`katle; ma‿p nää `niiti nööla taha aeda; `naaskliga nahast läbi ajama; see oli kuńst leib `ahju ajada; tεεb midu meest selle tüdrugule on taa ajand (suguühet sooritanud) Khk; Linused `kangad `aeti kõik `tuhka, tuha `leeltse `sisse; Linapuud `aeti `loomade `alla Pöi; koe `aetse `kangal `sisse ja lõemed luuasse üles; maasikad `aetse kaste eina `peale; said sa ette aada (lõnga nõelale taha) Muh; üsna kollast sammeld `aedi `piipu; ma `aesi ikka einad `patja Käi; kõlasi `peale `aetasse [võrgu] silmad; jah [lõng, niit] `aetasse nõelale silmäst läbi; aa eesä kondid kotti, too kondid koeo (öeld õhtul pärast väsitavat tööd) Mar; ennemuśte said rellid ike `paela `aetud, nüüd aavad `raati Vig; ema ajas sügisi `kaapsa lehed `rongi Mih; Meie aasimõ puru `alla [laeva tihendamiseks] ning saõmõ laõva üsõ viksiks Khn; kala pahlad - - kalad saavad peadpidi `sinna `sisse `aetud Aud; Vili `aeti kot́ti Kei; `tehtre `sisse pannakse pudru ja `aetakse pulgaga soolika `sisse Juu; limukas aa õnge `otsa, `viska `järve ja ahven tuleb `otsa; meil on koŕv, aa [mesilas] pere `sisse Amb; voadi lavvad piab `enne kõverast paenutama. seda kutsuti `roamiajamine Trm; karu ku uavatud, kõhe - - `aama uav `samlid täis; akan `kingi paalutama, ajad `tärkmitess läbi paalad Kod; rehetuas sai tuld pliita `alla `aada Lai; piirits `aeti läbi võrgust, lükati läbi Plt; sulane `oĺli `ahju kütnd ja ahju `tu̬u̬rid lepä agu kõvasti täis aand; `pastlal `aetse paalad `perrä Vil; ku leib `tõusme akkass, aiass tuli `ahju Krk; aa ravva suhu [hobusele] Hel; rańgjala om kõvera nigu `taosse, mes obesele `kaala `aetass Ran; ärä nüid käppi `arja aa (juustest sakuta); aa `miule nõgla `taade `langa; vanast langa `aeti `orde ja `panti `pli̬i̬kmä päävä kätte; ma aa ubinit nööri `taade; me `piame `vastset `põhku kotti `aama; edimäld `aeti `amme `käistele köŕtlang `sisse Nõo; `aimi õkka maa`maokõnõ elävelt pudõlidõ ja viin pääle San; taa miis om uma talu podõlide ajanu (joomisega hävitanud); ku rügä hukka lätt, mis siss `lõugu vahelõ ajat (süüa annad); ku [mesilaspere] kahalõ lask, sõ̭ss `võetass kinni ja aiass vakka; aja mullõ nõgla `perrä [niit] Har; vanainemine ai keele silmä laka alaʔ, tõmmaśs `liplõ silmäst `vällä; t́siaʔ `aiõ˽pää˽`vällä sannasainast Rõu; niidse˽kääneti `katsa, `aeti kabla `perrä ja `pańti kuiuma; `hiusõkaḿm oĺl tõõnõ, mia - - `hiuśsihe `aeti Vas; taa ai minno ku `vardahe (kitsikusse, kimbatusse); mi‿sa taad `tühjä tuult ajat kot́ti (öeld uhkest) Se; ora `aamine om `urvi (on vaja ajada ora istmikku), ku t́egei laisk om Lei; ku kanapujakõsõl pää `suuhhõ ajat (hinele) tu̬u̬ kikass saa Lut || (maha) matma, mulda panema läksid vanad meest `auku ajama Khk; sügise sai tütär `mulda `aetod; loomale tehässe auk ja `aetasse `auko Mar; elläi lõṕpi arʔ, `aeti `hauda Se || (vedelikku kuhugi) valama, tõstma `auskriga ajame vett jullast `välja Jõe; ajab õlut `ankuri Lüg; Keedeti [mustikad] ää ja `aeti pudeli Pöi; aa `kapliga vesi [paadist] `välja Muh; `lεhkride `sesse `aeti `piima ja, `aeti `taari ja, vett ja Mar; kui juba vaht `alla käib, siis on õlut `vaĺmis ja `aetakse `ankrusse Juu; `Leht́reg aa `piimä pudelis Hls; aab õlut vaadi `sisse Nõo || piltl aas talle prügi `silmä – pet́tis teist; prügi krae vahele `aama (petma) Juu; puru `siĺma ajama (petma) Plt; sa aat mulle juśtku `kärblisi pähä (püüad mõjutada), oma `ulle juttege Hel b. riietuma, selga või jalga panema, seljast või jalast võtma `alpi inimine aja `pitsisi ja norusi enese `ümber VNg; aja omal öltsid üle Jäm; öö `paikus siis `aeti ruudile tanu pεhe; kui sa pahupidi `riide üle ajad, siis pidi εε kaduma (ära eksima) Khk; vammus `aeti vel kasuka `peale `ülle; ma akka `jalgu `riide `aama Muh; `talve peab ikka `kindad käde `aema Käi; ma lähe `püksä `jalga `aama; aa särk pahupidi või üipidi `seĺgä Var; ta aab `soapad `jalga Kos; mõni inime ei `oska `riides `käia, aab kodinaid ulga `ümber Kad; `sinna `aasid vammussalle kasuka ka vi̬i̬l `alla; poiss oĺli püksid maha aand Vil; aa köŕt ümmert maha; mu emäl olli enne siidiame `seĺgä aia; aa nii kaldsa siis `jalga Krk; et osta `endäle üits `mantli `pääle `aada; ei ole seräst pikuti ju̬u̬nd `uńdrigu, mes `ümbrele `aada; aa latsele ääd kätt (aja lapsele särk jne selga parema käega alates, siis ei jää laps vasakukäeliseks) TMr; poiss aja kalsa˽`si̬i̬rde; kat́s `kaḿssi oĺl sällän, üte kaḿsi `aiõ mahaʔ Har; paĺäss kui kunn, olõ õi `seĺgä midä aiaʔ; aä `rõiva säläst ~ `säĺgä Se; ujakõʔ `saapalõ jalakõsõʔ Lut c. (tugevasti) sööma; söötma, nuumama; jooma; jootma ajad nenä täis, õled käppili maas (joodikust); ajab `sisse kui obone, magu ies kui ahi Lüg; küll see ajab ennast täis. ajab ennast kurguni täis; üks va nägal loom aab köik `perse Khk; See on kalakoagas, oh ta võib kalu `sisse ajada Pöi; Aesimi mustigud püuga sisse Emm; sellel loomal oo ete `kampsu `peale `aetud Mih; aa seda va kalja laga `sisse et ägise Kad; mõni kõrd `aetse luamale `sisse eläväd õbedad; kui palju sa `viina elo aeg kõriss `siśse õled ajanud Kod; i̬i̬st aab [hani] pugu täis, tagant laseb `väĺla Vil; üle seĺlä täus aanu ennast Hls; kardultege aave obese üless, lina`si̬i̬mnege, apuge, `maarjejääge; ku ristikeinä pääl [loom] täis olli söönü - - `aeti iki verist liha su̬u̬l`li̬i̬mi ja mädä kanamuna `sissi; ta aass `siĺmege `endel `sissi (ahnelt sööjast) Krk; siga om verevän ädän - - `viina `aeti `siśse Ran; midägi sa tettä ei viisi, aga `sü̬ü̬ki aad `endäle `sisse nigu kajak Nõo; paaŕ kuud pidäsi `lehmä, ai tu̬u̬ liha täüś ja Urv; hopõn om häste `rammu aet Har; iso tolmukõist ei olõʔ, aja˽`väele `sisse Vas d. (õhku) täis puhuma kusi rakkule `aeta `enge `sisse Lüg; ajab `akne `pεεle iŋŋe `aulu Khk; vanad mehed ajavad põied `inge täis, koebatavad ää Vig; sia põis `aetas `enge täis, `erned uad või ka `aavled `pantas põie `sisse, lapsed mängivad Hää; sia põis õerutasse tuhaga ja `aetse `inge täis KJn; õlekõŕs tsusati sääld kusima kaalast `sisse, ja mõni `erneterä kah, siss `aeti kussim `õngu täis Ote; vasigõ piimämago kuivatass arʔ, `aetass hõ̭ng `sisse Rõu

18. masinat, tööriista jne liikuma panema, käsitsema uherdi `aeta `ringi Jõe; vesi ajab `veski kived `ümbär ja `käimä rattad. tuul ajab `jälle `tuule `veski rattad `ümbär Lüg; `laiva `vinti on sie midä tämä edäsi ~ edesi ai Vai; kui taaspidi keeruga kedretud on ning akkad teisit ajama, siis on `vastuksi keerd Khk; lähme `käia `ümber `aama; vahel aab [võimasinat] tulise `aoga, vahel `pissi illekest Muh; mönel `olled hobused, kes aasid `ümber [rehepeksumasinat] Phl; suur ratas, see on seespool `ääres [tuuleveskil], see aab `rinki `värkelt LNg; teese käpuga aead `ringi [linamasinat] ja teese käpuga `pöörad piu Vig; oki vänt, sellega `aetse okki `ümmer Aud; käsikibi, vändast `aeti `ümmer Vän; Me koorume `lõnga - - okit kuripidi `ümmer ajad Hää; ommiku juba `jälle kella kolmest neĺlast üless, akka vokki taga aeama; suur vändast `aetav pump oli [viinavabrikus] Kos; kolmas aeab pulgaga lõngapakku `ümber, kus siis kangas `piale läheb Sim; panen nööri lühi `piale, siis aean ratast `ümber Pal; tiivad aavad `ümber [tuuleveskit] Äks; leier`kasti `aetse vändast Hls; vaist om jala väsünü okki aian; ma taass kirvest teräväss aia, tule `pü̬ü̬rä `aama Krk; kistavaŕs käib üless ja `alla, aab vokiratast `ümbre Ran; ma esi olõ uḿmi käśsiga ajanu `ümbre˽tu̬u̬d [lina] maśsinat Har; vana`aotsõ `külvmise maśsinaʔ oĺliva rihmaga kaalah ja `aeti vändäst `ümbre Plv

19. teat olukorda, seisundisse viima, teat olukorda, seisundit põhjustama, mingisuguseks muutma suvi `vilja `vuodamine, kui `leigetu vihk `aeta sasi `reie tuppa VNg; tuul on rukkid räsa ajand; ajad sene tüö sasi, ei sest tule `vällä midägi Lüg; koes orgi `otsa sa `eese püksid oled `puhki aand Khk; tahab tiitsastusega tööd `luhki ajada Mus; see jummikas oo `lahti aamata alles (õied veel kinni); te aasite mu une koa `raisku; `uhkus aab upakili, `kangus käpakili Muh; labigute varred `peavad siled olema, muidu `aevad püud puhas puruks Käi; poĺt ei ole kuum, ei aja tina sulaks Mär; kudas sa selle peä naa ruttu `patsi ajad Vig; [lõnga] `punni ajama Hää; meie aeasime omal siin [maja] `jälle `liiga pikaks Ris; mis sa aad teesed tülisse; juurekakk aab `taina apuks Juu; tuul aab pia segamine Koe; `aama vede `leigess; miilisüsi ae sepäl kõhe ravva `ki̬i̬mä Kod; pääval on ikke `võimu, seĺla aab ikke soojast Pal; koonerdab iga aśjaga, tahab kopikud `lõhki aeada Plt; soal om kaits lippi katik aet Trv; või aias sulale ja pannas säält [korbi piima] sekkä; nõu keri om kokku aet, siss põhja ümmer aets keri kokku Hls; `õigus aiass õieli ala ja kõveruss kõtuli pääl; sia `lõikat nõnda, ku kõrre aave `perse`lõhki (öeld, kui rukkilõikusel on jäetud pikk kõrs); võip olla, et poja aave talu eläme (muudavad jõukaks); sia röögiv ninda‿t ilma aave `lõhki; tule säde aap maja põleme Krk; `uhkuss aana upakeli Ran; suur toŕm aab laeva ukka Nõo; terä ai `verde - - kesväl ja rüäl enne valmiss `saamist, siss terä olli verrev Kam; piim `aeti paan `lämmäss Rõn; hiivalõ `aetut pipard pandass `väŕski lihasöögi `sisse Kan; Anna˽piĺl hullu kätte, hull aja piĺli `lahki; perremi̬i̬ss aja vikadi vaivass; Sõ̭ss ai [kaerakile] `hindä üless kohuvalõ ja keśk kottalt hapaśs sääre lahe˽vai mõrõ˽`sisse Urv; mi‿sa väidsega kivi päl raot, sa ajat väidse kokku (nüriks); [naistel] `juusõ kõ̭iḱ `t́sarru `aedu Har; mis sä tarõ nii kuumast `kõ̭õ̭vatõ ja `lämmäst ajat Räp; vanast es käüdäʔ `kohtit, vanast iks `aeti iho kuumast (anti peksa) Se || terariistale sepikojas uut tera jätkama aja vahase. keeda kogu - - `ühte raava `asja Khk; sie kerves tahab vahas ajada Ris; siis `aeti kerves üles, kui `kervel enäm terä eden es õle Kod; kirves paks, kirves lähäb sepal ülesse ajada Pil || (lõngale, köiele) keerdu tekitama sa ajad `lõnga `kierdu, ku tulist `tallad Jõh; aja kövele keerud `pääle Rei; vokiga kedradi, see aas keeru `peale Phl; kuurud tulevad kui lõnga väga keeruks aad Plt; kui [lõng] väegä keeruss `aetass, siss om kanasäĺlän Ran; vokiga saa [lõng] loiumb ni kierumb `aiaʔ Lut

20. hrl impers tekkima; tekitama a. füsioloogilist protsessi või psüühilist seisundit tekitama, esile kutsuma; paistetust, paiset jne tekitama kahe`puoliksed ehk rahusimmed `külmitamisest ajab Jõe; ajab `süäme täüs sie sinu jutt Kuu; irm `ninda et ihu `karvad ajab `püśti Hlj; `tormi käs olin ma küll, ei minu ei ajand `oksele ka VNg; kui `kiegi tõist pigistäb, siis ajab sinisest; ajab `juure `ühte `puhku `tõisi (paiseid); kie üle aru süöb enese täis, siis ajab tagasi; kui lehm süöb `ärjäbä ädälä, obose ajab `pierestamma, aga sarv`luoma ajab `lõhki Lüg; igistab, ajab nagu vesi `ernele; kui magamast üles `tõused, ajab `ringutamma Jõh; kui mesilaine `neulu, siis aia `paistetukse Vai; ving ajab piha; sool ajas üsna puna üles Jäm; kui sind nuttama ajab, siis silmad löövad vee älevile; pet́t ajab pasale Khk; `kange kihu ajab reit `kiskuma; piim on `närdind - - aab kere seest täis Krj; Kanad nokkisid nögesi, küll see pidand kanad munele ajama; `Koera `narrind, sellepärast ajavad koera nailad öles; Vanad mehed `rääkisid et - - punane ajand undi vihale; Viina köögi roak `anti ärgele, ajas ärjad liha täis koa Pöi; kui iirid üles aab, siis joosetatse obust Muh; ihu seest `aevad sihansed kärnad `välja Emm; selle öhö silmägä o ikke vilets küll, aab selle teise koa mässäle Mar; soola `tüikad ajavad kää `peale Mär; sul aan suure `viske `seĺga Kse; na külm, et aab kohe `ambad `risti Tõs; `Siokõ lödisejä rasvanõ pekk, et jälestüse aab `piäle Khn; et aeada ihu sügelema, kui `noores kuus - - pesu pesti; lastel o kevadi kure `saapad `jalgas. tuulega aab naha `lõhki Aud; valu aab rind‿alt ülesse; välgud sähvivad üle `taeva, aeab pimedas kohe irmu `peale; puu `raimene aab käed rakku Vän; kõht ajab puhutsel Hää; nõges kõrvetas, nää aab nõnna nupud ülesse; kõht aab täis Juu; maisi praak - - se aas loomad ülesse nõnna‿t Kos; sie (roos) võt́tis nisukeseks punaseks kohe ja `paistesse aas KuuK; nisuksed `vistrikud ajavad vahel maast Ann; `vuolmed ajavad ülesse, ajab siest täis VMr; väe vińnid aeasivad inimestel näo `piale Sim; kisendäs `pihta ja `rindealuss, `vaata pihad aavad üles; mine issu ahju rinna all, aab kuumass; tõene aab tõiss `naarma Kod; mis ei `meeĺdi, si̬i̬ aab üsna `inge täis Pal; eliting aab inimese küĺmetama `kangesti ja valutama Ksi; üks lehm oli täis aand ristiku pial Lai; suu aab üles, ohatab KJn; kupe om üles aanu, kupe om `paistet Hls; aa süä `rindu ja küsü; pant `nõstse aave üless; kuumage aa surma üless; si̬i̬ sü̬ü̬ḱ ai `süäme närveteme periss; olli naha kuumass aanu ja `külmä vett joonu Krk; käsnä om, mes aava loomale ehk `endäle käte vai näo `pääle; su̬u̬kaela - - nu̬u̬ aava ulluss inimese Ran; `umbe ai mõnikõrd jala `alla, ku midägi `suśkusi `sisse; emäl om tõene rind üless `aetu (paistetanud); ai `endä igile Nõo; nisukene alv saabass, om villi üless aanu; vasik aab makku, vasik om makku joodet Ote; kõtt aja puhussile San; käsi koolõss ärʔ, nakass `pindõ ajama; pahussõ vai kasuva aja `heitümisest Kan; säĺg aja hallu, ei˽või˽`kaugõ `istuʔ; ku˽lihm täüś aiass - - siss andass klaubõr`su̬u̬la; no˽nakasõ na viĺliʔ jo `määle ajama; mää aja jo naha alaʔ Har; mul `aeti suu `pääle tedretäheʔ; `ku̬u̬lja luua aa `jalga [hobusele]; tu̬u̬ hüdse karm ai mu hoimussehe; pää lei ärʔ, noʔ aja muhu Rõu; pää om mul hukah, taa aja hallu Vas; ku kurgu üless aaśe, siss toomõ `häelmo ti̬i̬ hää Räp; aasõ `süäme kuŕäss, pand ossõlõ Se b. tekkima, tekitama, esile kutsuma (teat loodusnähtustest) ajab `ümbär `kaudu üleni `pilve; `einamad puha ajab vett täis sie sadu; ajab jääd ja `ühme `silla `alle kokko Lüg; suurt `sööna ajab üles, pilve `sööna Jäm; kui virmalised üle `taeva ajab, siis tuleb pikaline sügise; vesikaare tuul ajab sii mere loeks Khk; tuisu aŋŋed o täna kogu ajand Mus; Selle `talve ajas paksu lume maha; Kui tuul mere pealt akkas, siis ajab mere jämeks ja mustaks kut öö Pöi; ühna aab rät́sakast ülalt `alla Muh; jää ajab `kuhja üles Rei; anged teed `umpseks aand; päevä terä juba paistab. päe aab äärt `välla Mar; aeas kao `umme, `tuiskas `umme Mär; suured sagarad pilved ajavad `taevasse Aud; kui `vihma sajab, siis ajab vikerkaart ülesse; `pilved aeavad ülesse Tür; nüüd on vihm üle, aga ta aab säält uut jälle Kad; taevas ajab puna üles Sim; nõnna veekess udu ae (sadas) ommogo Kod; pää aab `õhtasse Plt; jäŕv aas pagu KJn; lume lobjakud aab maha Hls; kiḱk kotuse aa (tuiskab) täis Krk; suurõd `oarmigud - - olliva kah tuulõl ja tuisul `aetu Ran; kell `olli kolm, ku päev ai vi̬i̬rd (hakkas tõusma) Puh; pilvetämä nakap, aap nigu `ahka `taiva päle Rõn; nigu utsu `aie, udsuti kipõn `aigu Har; ti̬i̬ `pääle jo `uarmoʔ ajanoʔ, `väikeseʔ hangõʔ ajanoʔ kui `tuiskass Räp; `pilvi aa Lut c. kui käre ahe ja leib ei saa `kerkida, siis ajab muhud ülese Aud; `rohto ajab võrgud täis Trm; ragusi täis aand, leib `lõhki lähnd Vil; `keĺdren `oĺli vesi, vesi ai vammi tare põrmandu `sisse; õlu nakass `käima, joba aab `muĺle Nõo; kuum vägi panõ˽länikohe, säält imma läbi, väe joonõʔ aja `laudu `vaihhõlt läbi Rõu

21. ennast või mõnda kehaosa teat suunas liigutama, teat asendisse tõmbama uss ajab `rengasse Kuu; juba ma nüüd olen paranennu, akkan `püsti ajama `endasa VNg; ajab oma `rinna `püsti ja `kõnnib pää `seljäas; märä obene - - ajab `ambad `itsi, `silma `valged ajab pahemitte Lüg; poiss ajas jalad `arki ehk ajas `laiali; tige obone, akkab tagant üless ajama Jõh; pisine laps ajab ennast istukile Jäm; mis sa sest suust `jälle `kulpi ajad Ans; obu ajab taaspidi, ajab `püsti ep vöta `koormad paigast ää; mool oli see valu nii `kange, et aea kas pεε `pεεle `püsti; ajab jala paigast ää `jälle Khk; obused ja `veised aavad ännad `püsti kui kiilid kallale tulavad Jaa; kes `kähmo jεεnd, aeb ennast `sergeks Emm; laps aab `eesä paled `punni pähä; aab suud päräni peal ja aegotab; va joomane inimene kui tä aab `eese töllakile Mar; Koer aab kua `kukla karvad `turri, kui vihatses saab Han; Loom akkab tagaspidi ajama, käristab kurgu `kinni Mih; ajab oma rinnuli Tõs; laps aab ennast nii `kangeks ja kõvaks, kui ta võemost täis on Juu; kaśs aas ennast `küiru; kuer aab ennast seĺlali ja küĺleli Kos; ta ajas suu ja silmad laiali selle jutu `piale; siga ajab sava `rõngasse VJg; aab silmäd `jõńni, `järsku tuleb kõhe kallale Kod; [kala] aas veel lõpussid laiali Lai; aas keele suust `väĺla Plt; vahel [kass] aab `riśti asemas ennast nii pikk ku ta on Vil; ega pääsuke siul suhu ei tule, ku lõvva laiali aat; obene aa ammasteg `küĺgi (hammustab); ta ai miul ümmer kaala `kinni Krk; aage nüid käe laḱka, olge viksi [linatööl] Hel; nigu ametide sai, nakass pääd `püśti `aama ~ `oidma; es saa [sõlme] `valla - - aa vai ammastega `küĺge Ran; kaśs ai mulle küśtega `küĺge (kraapis küüntega); `aanuva obesele `küĺge nu̬u̬ peni Nõo; ajasime `eńdi jalat sinna ülesse, selle suidsu `sisse TMr; ma kae, kas ussi omma `endit joba `sirgu aanuva Kam; ku sinno no `kalkuń `näesiʔ, sõ̭ss ajasiʔ `õkva˽lońdi laḱka Kan; är ajagu innest `urvi Urv; peni kõrvaʔ `kirki ajanuʔ Krl; ma `aiõ käe piḱkä ja˽võt́i säält üle aia `maŕju; `haudva kana aja henne üless `kuĺli, aja henne üless kohuvalla nigu `kuĺlgi Har; Tõõnõ susi - - ai `hamba iŕvile Rõu; Ärʔ ajago kässi külge (ära tule kaklema) Räp || piltl (uuesti) elama hakkama, jalule saama õli `vaene ja vilets, aga nüüd ajab `ennast `jälle üless vana mue `pääle Lüg; see koht ajab ennast üsna üles (talu rikastub) Khk; tiumieste ja talumieste töövaevast olete ennast ülesse aand Kos; Taluinemine nakaśs kah sõ̭ss innäst `pistü ajama ja nakaśs `indä`kot́silt elämä Urv || piltl `turja ~ `kärsa `püsti ajama (vihastuma) Hlj; äga pisise asja pärast ajab aejase `püsti (vihastub) Ans; aas koivad `sirgeks, suri ära Plt | käed aavad nõrgalt `külge pöllutüäle; aab käed tõesele `külge, ei jätä tõiss rahule; täl ei õlesi vaja `ammid `külge ajada (riidu norida), aga soŕgib alate Kod; küll om `täämbä kipe tuuĺ - - kes äste `sõrmi `küĺge aap ja jala `küĺge; [kõva külm] aap `amba `küĺge nigu peni Kam; külm aja käśsi ja `jalgo `küĺge (käed ja jalad külmetavad) Vas

22. elama; toime tulema, läbi saama; (aega, elu) mööda saatma, (asjatult) kulutama ajab `ennast `päiväst `päivä, `kuida saab läbi, pää `toidetud; kas näväd (mesilased) ajavad üle `talve vai ei [omakorjatud toiduga]; ajama `tõistega (naabritega) läbi, `emma `taple egä `riidle; ei midägi `viitsi tehä, ajab aga oma ajad `ümbär, üks päiv `siiä ja `tõine `sinne Lüg; üksigult vilund `pεεle, ajab oma `tahtsi `jälle; piab talve selle pöhuga läbi ajama Khk; Eina`aegne pää `oasta `pitkune, `andis ikka öle ajada küll; Mis nee seal teevad, just et nad pääva `öhtale ajavad; Mis terit mo vana inimesel änam on, voagu `pääle ühest päävast `teise, aja `päivi täis Pöi; katsub selle päeva `eetsi aada Muh; ajab neid `päivi na edassi kirati virati Mär; Mõni inimene aab eluaa teiste õlul läbi Han; Sui võib jõlma `kengetä läbi `aada Khn; siis aasin sedä `aega sedäsi edäsi ja - - pidasin vahest särgi kuu `aega `seĺgas (et mitte liiga tihti pesu pesta) Juu; aame oma inimestega läbi VMr; aea aga seda elu `pialegi surma `poole edasi Lai; suur õńn kui soad päävad `aetud (elu elatud) Pil; kamaga saa mõni tiir `sü̬ü̬ki edesi aia; piap peenepelt läbi `aama, et ots-otsage kokku tule. tule kidsevepest läbi aia Krk; ma pia ka iks elu edesi `aama (vaevaselt elama); ma pia selle küti`nõuga iks taĺv `aiga läbi `aama Nõo; ku talvõ jouvat üle aiaʔ, sõ̭ss saat iks vällä elläʔ; eluaig om vaavan elänü, om `päivi `mü̬ü̬dä ajanu; om `laisku [abilisi] kah, kiä `mut́ku aja `päivi edesi Har; Ku õ̭ks vähäge `aastak oĺl, sõ̭ss `aet́e kui taht ots otsaga kokko Räp; śjoo leeväga mi aä läbi `vahtsõniʔ Se; `lõuna `kohtu ai ärʔ üle, tu `peokõnõ jäi õdakust Lut

23. a. (midagi) teha tavatsema; taotlema, kätte püüdma ajab oma `kangust Kuu; sie (inimene) aja oma `kiusta ja `jonni VNg; ajab `ahnust taga, üks `ahne inimine; ise eneselle ajab suurt `õigust taga Lüg; tama aja `kuulsust taga Vai; `pulmas - - `viimaks akati rahaga `vöitu aeama Khk; sa aad muidu oma `jõõna; ei tea, oo ta imu nüid `aetud Muh; aeab oma `tahtmest, `kiusab teist Käi; tä aab ikke sedä toredust takka Mar; ta ei tee ead tööd, ta ajab `jõudu taga Mär; laps oo ära imetletud, siis aeab `kiusu Mih; mis sa uhkustad, aad edevust taga Hää; `kange inime, oma `õigust aab Jür; sa aad `maiust taga ega süö igat `toitu Koe; akkas kord `jöńni aeama Sim; mes tämä `kiusleb ja aab õma `võimo Kod; nüid inimesed ajavad lõbu taga Pal; lehmäd neelustavad, `aavad `ni̬i̬lu taga KJn; tüdär aab nännige `kiusu Hls; mine `endest suurepege `õigust taga `aama; si̬i̬ om `kange õtsikut `aama [vihastuma, jonnima] Krk; üit́skõrd aive [lapsed] ulbakut Hel; aeva enne `aeva enne `uhkust taga, käesivä siidin ja sammetin; ka inimene aab oma `aelit, `mülläp, om kah ira Ran; ta aja mukkõ `kraśsi Krl; ma˽`mõtli, ta aa `koirust Har; nüüd sait sa uma hõla är aia Plv; `kõŕkut aaśe, esi `vaenõ inemine Räp; `väega kisa ineminõ, kõ̭õ̭ aja `hanka Se || (millegi poole) püüdlema ajab `ennast minuga ühe `iälisest mehest, aga - - on minust pali `nuoremb; ajad juo inimise `iälisest, aga ise `räägid viel rumala juttusid Lüg; ajate ennast perekonna inimeseks Khk; kekk om tuu, keä uju hüvvi `rõividi päle, hüvvi `kängi päle Lut || piltl mis sa sii oma `sarve (võimust) ajad Mär; mes sä nuudsut, mes sä süänd aat (pahane oled) Rõn; Mõ̭ni lat́s aja süänd (on tige) ja traḿp `jalgugaʔ Urv; süänd aja (loom möirgab, mürab) Rõu; süänd aasõ, pahandass tõõsõ `pääle Se b. (hrl taimedest) laste `pihta `eetaste kut kasub `joutsasti, seisab lahja, ajab kasu taga Jäm; see aab kaso takka, `kangeste suureks kasvab Mar; vili aeab kasu taga Lih; vanal kuul tehakse kardulid, kui noorel kuul, siis ajavad kasu taga, kasvatavad `pialsid Tür; vähene vili peab olema. ta kõrt aab taga VMr; vili aab `jõudu taga (kasvab jõudsasti ja ei valmi) Trm; ernes aap iki kasu taga seniss ku ta ärä võets; kardule aave kasusit taga (kasvatavad pealseid) Krk; mul kurgi `aava kasu taka, ei ole midägi küĺlen Nõo; tõnõkõrd uba kah, kui paksult maha `pantu ja väega väkev maa, ai kah kasu takan Kam; ubina varrõʔ ajava kassu ennedä, kas tanh no õigõ medä alh om Har; [hernes] `kasvo aasõ takah, kõ̭õ̭ `häitsess Se

24. mingis tegevuses olema a. (millegagi) tegelema, (midagi) harrastama; õiendama, korraldama ajab `asjad `troisse Jõe; ajab iad `kaupa ja pettäb inimisi ühe kuni `tõise `asjaga; sie (tüdruk) on `niisuke `anniga, et egä poiss saab `sengä oma `asja ajada; `asja ajamaie (ekskrementeerima, urineerima) Lüg; saksad jahi pεεl käisid, aisid `jahti Jäm; see ajab kibedast tööd taga (ruttab tööga) Ans; ajab `linnas teiste erisid; vanast `keidi äga kevade undi au ajamas Khk; te `peate oma tööd koa edetsi `aama Muh; teitel tuleb oma ammetid ajada (tööd teha) LNg; siis [lööpred] läksid koerte eest `jahti aeama, `koeri põlnd Lih; sahkeldajad aavad äri, `ostvad, `müivad ää `jälle Tõs; aab laaber`jah́ti, jooseb ilma asjata `ümmer Aud; ajab kielatud `kaupa VJg; on kaubad nii `kaugele kokku aanuvad, et nüid tulevad puömad `varsti Ksi; vallavanemal olid kõik valla aśjad `aada Plt; aas sedä `aśja `vaĺtskusega Vil; ti̬i̬ tü̬ü̬t tüveni, aja asja aruni Hel; mis `jahti ti˽tan ajat (öeld lastele, kes ühest kohast teise jooksevad) Krl; vana Kasaga Ot́t oĺl `oksjooni aiaj, tu̬u̬l jäie peräst helü kińniʔ aien; sa˽piat õks poja elu ka `ju̬u̬ndõ ajama; kasak lät́s `valda tii `säädmise `käskü ajama (viima); vahetamisega `aie jäl tsigani umma äŕri Har; ahi om õks kütet, asõl aet; mi aja õks `kaupa, ti̬i̬ `kaupa, võta maad `rińdile Se || puĺl ajab `inda Khk; lehm akkab eri `aama (pulli tahtma); kebäde lennud `aavad `lusti Mar; pulmamaja läve ihen tullu vana emmiss `vastu, kes kundi`jahti aa Hel; lätsivä `tüt́rigide poole - - `ü̬ü̬se `aeti toda `jahti Ran; läämeʔ uri ajama (ehale) Plv b. (peam tulusel) kala püüdma mihed kεivad toost ajamas Khk; toost `aetse vaa ilmaga, kui vesi `eeste `selge oo; `öösse toost ajades pöledatse käre`kantisi Mus; lähme äärt `aama (võrguga äärepüügile) Vll; tõrva `küindlaga `aeti `tooste Muh; Peksu aamene (kalapüük jää alt põrutamisega) Phl; keisid ahingud aamas; mehed `aavad tojost öösi Rid; aga tule`aajad (tulusel käijad) seal merepeal olid, sai `öötud nää kala`aajad seal merepeal Mar; `aeti `lańti [tulusel], ahingaga `raisid Var; küll oles läin angeru `aama, aga ei näe änam Tõs

25. kasvama, võrsuma; kasvatama, välja ajama kaur ja `otra akkavad juo `tohlule ajama; `katsu kas kaur akkab juo `ripsele ajama, ajab juo `putke siest `vällä VNg; õras on ajand üles juo; õras ajab juo `aljendamma, ajab juo `suurest; rukki ajab `poigi - - `talvel tämä kaub `vällä. siis perä ajab ühest `juurest `uuvesta `kõrred Lüg; `iire näkk - - `viljä `sisse ajab. `õileb ka - - `õilede järele ajavad `mustad `kaunad Jõh; puud juba `urbi aemas Jäm; roomets - - akkas ikke sedasi laiale `aeme Ans; akab maast `rohtu ajama; ajab kadagid karjama täis; rohi aeab ega pεεvaga pitkemaks; rugi akab kört ajama kevade kui rugi köŕss akab kasuma Khk; Kas sool ide `välja ajab, et sa `vihma kardad; [põldmurakas] Ajab juured äbemata sügavasse Pöi; meiu kuus akkasid puud meiut `peale `aama (läksid lehte); liiv maad aavad `sõrga Muh; seemet ikke vahest vahetasse. kui aavad sea teĺled või `luśtad või kure `erned `sesse; vahest aab villa kõik oras`rohto täis; ruki akkab jo `peasi `vällä ajama Mar; kase`lehtegä tehässe koa kollast, kui nad kebäde alles aeavad Vig; vili aeab orasele, läheb orases Lih; kevadi aeab [puu] mähä Var; sirina põõsas aeab kõik kohad ennast täis; mets akkab `pungi `väĺla ajama Tor; kevade ajab mõnel lepal paelu võsusi, teesel ei aja Juu; `nuori `mäńdi aab aina ülesse JõeK; sirinad ajavad nii laiaks Ann; mets aab iire kõrvule VJg; einam ajab ädalat; puu akkab `lehti ajama - - läheb `lehte; rukki `sisse ajab karu `kaera Iis; kui vili maha külvatasse, siis tera akkab idule `aama; vili piab sõredast `külvama, ta aeab ise `poegi Trm; kasuõks on `sõśral mes ajab ise juured `alla Kod; vahest ohakad aasid [vilja] `ulka Lai; liĺl akkap juurt `aama; ein aap juurest `vällä kaharikuss; pütsik joba paunan, akkass `äitsnit `aama Krk; ai `terve selle su̬u̬ aenamaa mul anger`püśti täis Kam; uba aja iduga üten jala `väĺlä; peedi om `sääntse `väikese, vesiaina ai pääle nigu `kaska Ote; puu nakasõ `täŕknemmä ja `urbõ laḱka ajamadõ; siihn mi maa pääl ei saa˽`kapsta kassuʔ, siihn aja alasi `paatrõ alaʔ Har; nigu lumi lätt, nii kunna`kapsta ajava häiermunut́iʔ üless Vas; lõõgato ossa `küĺge ai `vahtsõʔ kasvoʔ; nüüd ei `peetä mi küläh `tatrekko sukugeʔ. aaśe `haina Räp; leib kasuss `vasta `päinemeist. uä pääd `ussõ Lut

26. a. ütlema; rääkima, kõnelema; vestlema; jutustama ajab valet `kohto ies; ajab mõned sõnad `saksa kielt ehk vene kielt ehk Lüg; läks `senna `aiga `vietäma ja juttu ajama `kiires tüö ajal Vai; kes seda nõnna `ilmsiks tahab aada (välja rääkida, päevavalgele tuua) Muh; aeb roppu sönu Emm; jah meil akkab [laps] jo üksikod sõno `aama Mar; Külas `aetade `neukest juttu, et `varsti pidi akkama lund sadama Han; `veskekoeas koti `otsas sai ika jutta `aetud küll Mih; aame vähä juttu, eks `aega ole JMd; jõriseb tõesega. aab aga `ärsklemise sõnu; ärä `aada minul rumalad juttu, kõnelda `õiguisi; lähväd kahekeisi näväd sõnelema, aanud ike Jakopille sõnu Kod; tule sa tagasi, ära sa pikka juttu jää aeama; riagib, riagib, teine `ütleb et, mis sa aad - - ei `uskund seda juttu Lai; mia kuuli, mis na sääl aive; kiusa jutt, aets kiusa peräst; miu emä ai seantsit vana jutte, msi ta kuulu olli Krk; siss iki aeva, et tu̬u̬ `olli periss näḱk Ran; mes sa laemu sõnnu aad Puh; me‿sä aad, nüid mõnõ õtak om; temä om esi omast pääst tolle jutu `väĺlä `aanu Nõo; ku ma `väike olli, siis vanaemä ai vana`aotsit juttõ Ote; ku˽midä säänest kon `nimmat, siss aiass jutt laḱka San; taa aja sullõ ette inne, sa mugu usut Kan; katõkõistõ kõnõlõvaʔ, suust suhu ajava juttu Krl; ala aiuʔ, kuiss sa˽siss süüä ei˽tahaʔ; Hall ei olõ˽kartuliile midägi tennüʔ – (kahtlevalt) Mi‿sa˽noʔ ajat Har; mehe˽nu̬u̬ʔ istusõʔ ja ajava õdagudi jutta Vas; ütte luku kääse siin jutto ajamah Räp; timä aasõ jutust, mõist aiaʔ. mis om olnuʔ, `säädse jutussehe Se; timä nakass jutust `aama, a mi nakam jutust `kullõma; aa vinne `väŕki Lut || ajas kekki, `kelmi; aeab pümed `kurja `välja (vannub) Khk; aab `tühja loba Vll; mis sa `peale pori aad, porised Muh; ta aeab ika `tühja lori Emm; aab aga `parlori Mar; inimene lõõp, ajab `alpi välja PJg; on üks suure `suuga inime, aab niisukest `lompsi ika `väĺla Hag; noored aavad mud́u `parru Rap; [pulmas] süövad, juovad ja aeavad lamet Amb; see aab `ilmast `ilma oma `lolli plara JMd; ärä aa `naŕri, `ütled ku tõene aab `niiskess loba. ehk ku kõneleb siäl kos ei `kõlba Kod; ära aea nisukest jama Lai; aab mud́u joba; ära aea käo `jaani Plt; tema aab `ullu `paaru nüid Pst; muud ei kuule kui ike sedä `kurja `vällä aave [noored tänapäeval] Hls; õige pahane näkküss `vällä, võib `olla, et mõni jälle `ullu ette om aanu ja manu `panden; mea ai `naĺla siul, sa võtat tõess Krk; ropu `suuga `oĺli, kes väegä lori ai Ran; temä aap ike oma joru, egass temä sinu juttu ei usu Nõo; ärä aja `laimu San; `orlobi ajavaʔ, ilma`aigu ajavaʔ rumalat juttu Kan; nii pu̬u̬ĺ viguri `aeti `ahka Urv; mi‿sa ajadõ umma porra Vas; aagu ui `haĺpi Se || ajab `vällä suust, midä sülg `suule tuob Lüg; ennemasti eida rist suus ede kut sedissi sönu `väĺja ajad suust Jäm; ajab suust pudra-padra `välja ning loriseb änam kui `tarbis Vll; vandus `söukest `kuuma, tuhat kuratid aas suust `välja Jaa; ajab nurjatumaid sõnu seest ~ suust `välla Mär; aab roppust suust `vällä, ropu `suuga Tõs; Lõugerdes on `seukesamma lobamokk, aga ajab `rohkem `paska suust `väĺla Hää; juonud mies aab jampsi sõnust suust - - `väĺla Hag; kõik aab suust `väĺla (kõneleb kõik ära), mis ta kuuld on Juu; ärge aeage `tühje sõnu suust `väĺla Ann; purjen `piägä eks tä rumalid sõu aja `väĺjä Kod; küll ta pajatas, ajas suust `väĺla Pil; küll ajas suust `väĺlä, mutku `paĺlas kurat ja kurat KJn; suu laiep, ku ame alt pu̬u̬lt [öeld sellest], ken rumalit sõnu aa `vällä `endä si̬i̬st Krk; ropu `suuga `oĺli kes väegä lori ai - - `solki ai suust ̀väĺlä Ran; aja suust kõik `vällä, miä `suhvõ tulõ Krl; ta `naksi suust tu̬u̬d igävest poŕri `ussõ ajama Har b. tähti ütlema; veerima kui laps akkab lugema, siis [öeld] õppib ja ajab `tähti juo, ajab sõnu ka juo; ise ajab üht sõna üht `muodi ja tõist sõna tõist `muodi, ei `õska viel lugeda; emä `ütleb `lapsele, älä aja `puoli sõnu, lue `täielikkuld Lüg; Akkab ikka juba ridu `veerima, `tähti kauda ajab sõnad öles Pöi; laps aeb juba sönaks, aeb juba `tεhti `kouto sönaks Emm; mis käe tääl oo se lugemene, aab alles `tähti Mar; `eśte aja tähed, siis viäri, siis loe kokko; ku laps one `ku̬u̬li nu̬u̬r, ajab `täśti Kod; `tähti `mü̬ü̬dä aa iki sõnu kokku Krk

27. a. (kangekaelselt) väitma,tõendada püüdma; vastu vaidlema, tõrkuma ajab minu süüks Kuu; üks `naiste`rahvas `Madli `mõisast akkas ajamaie, et õlen mattand tämä `avva `selgä Lüg; ää ajag valeks midad; `laudad oma suud `pεεle, ajad `vastu (öeld lapsele, kes ei taha käsku täita ning vastu räägib) Khk; ta aab paegal üksasõnu, ega taal põle sellepärast `õigust mitte Muh; igaüks aab oma süist ää Rei; tääl `aetasse muido peale. aga tä põle `miskid süüd teind Mar; üks aas ühe `piale, teene aas teese `piale (üks süüdistas üht, teine teist) Rap; ta ajab tagasi, et ta‿i ole paha teind Amb; alate ajad sina mulle `vassa, mine ti̬i̬ ärä, mes ma käsin; egäüks tahab süid õma piält ärä ajada Kod; kui oma jońnist ei jätä, `tahtmisest, siis `ööldasse et, aeab `pialegi oma joru Lai; temä tah́tis vägisi võless aia, mis ma kõneli; esi sa olet selle tegije, mis sa tõise `seĺgä `süüdü aat; aap luud`sarve `vastu, et temä ei ole sedäsi tennu Krk; ta‿s taha vanembile `vasta `aada, läits kah [mehele] Nõo; kas sa˽tahat `õigust võĺsiss aiaʔ; Taa aja õks umma ajamist, mitte ei jätä rahulõ Har; ja se must pini sei liha arʔ, ja timä (härra) `aiõ `tiindride pääle Vas; tä aasõ `vasta, `vasta `taplõss Se b. tungivalt nõudma, nuruma, manguma; peale käima või sundima vägise ajas `pääle kõhe: `anna ja `anna Lüg; üks inime, kes `kangesti midad tahab - - ajab `pεεle kud luu`painiji Jäm; loom ep toida ennast karjamalt, ikka aeavad `öhta kεεst; `lambad `karjuvad `ühte `jooni, ajavad `süia Khk; ajab tüdrukute kääst `kindud pääle ja `pähkid ja ölut Krj; Just kut `mustlane ajab `pääle, anna ja anna Pöi; Töö aeab pεεle (sunnib takka) Emm; käis möisast krahvi kεεst Köpu `möisa rendi `peale ajamas Rei; laps hakkas `tisse ajama Phl; akkasid `sooja õlut `kaela `aama Rid; nao suur `iidlane aab `kõiki `peale Mar; Tüdrik aab luu`sarvi pial, et täda pidul lubatse Har; nda paelu käüs asja `piäle `aaju ja `korjaju, sua mte tehä kedägi Khn; ta aab suisa `piale, ei anna rahu Hag; kadrid ei aand `piale, `neile ei `antud kedagi Ann; ajab `piale nagu vana juut́ Ksi; aab `seĺgä nõndagu luud`silmi, ku luupaene Hls; ken küsüme `julge, aab luu `sarve `pääle - - mudgu anna Krk; `nuiab ja musteldab, aab `pääle kui uni Ran; `õkva une ̀viisi aap `pääle, anna `viina ja anna `viina Nõo; mina es taha minnä, aga emä ai et, mine pähle Ote; aja kut t́siga pääle, ̀nurgõlõss iks ütte ja tõist Kan; aasõ sullõ `säĺgä, et osta äräʔ Räp || pärima, õiendama kui `ütled `tõisele pahast, siis `tõine kie `jälle sedä `vällä ei `kannata, ajab sedä sõna taga Lüg; ajab äga paigulist sihandussi juttusid taga; saab ikka taga `aetud, müdu `raadi `soo˛ea on Khk; teised tüdrugod ajasid nii `kangest seda aro, on se ikka tösi, et mehele menemene toleb Rei; mis sa `tühja `kalko veel taga ajama lähäd Mär; naŕr kes viel `tühja juttu akkab ajama VJg; mis sa `ahka takan ajat Võn; mõ̭ni nakass ajama mõ̭nd sõnna taga Krl; mis sä tada `horloppitahak ajat; tu̬u̬ om jo ammunõ asi, mis sä tedä inämb takah ajat Räp

28. a. mingit häält, heli tekitama, teat viisil häälitsema; hüüdma, kisendama; laulma, laulu jorutama Aja sina `viisi `virgasti, mina ajan joru `julgesti Kuu; vassik ajab ine Jäm; aurik aeas tossuga toru, kui tossune ilm oli; kellu kuuest akkab vabrigu vile aeama; lae aeab tossuga `törva; laps `koogab alles - - söist äält aeab; see (lõõtspill) laseb siit läbi, sellepärast aeab alalist ire; möni inimene aeab niru, niriseb paiguliste teiste `perse taga; aka lapsele `äia ajama (äiutuslaulu laulma), siis jääb magama; saad sa ääle üles aida, kadub pεεlt ää, `painija; linnud ajavad nii kenasti viit; ajad εεlt - - uedad teist Khk; `kutser - - `vaatand `aknest `sisse, öpetaja oli seda `kohkund ning ajand ääle `lahti Kär; tedre kukk ajab kahu uhh, uhh, uhh; veeuśs ajab suurt `sissi Mus; Emased kassid on `kanged nuru ajama; Aja sa [laulu] ots öles Pöi; kui pulma `aegas `laulti, siis `öeti akkame `uike `aama; ta laulab unisest peast koa, aab aga `peale ine; see puu visiseb nõnna `kangest tules et, aab `vissi `välja Muh; aeab oma jöru (kurjustab) Phl; aab suurt toro peal (laps viriseb) Mar; aeab laolu inet Tor; kõrvad aavad kuminad; `tiimer aeab joru Hää; üks vana [hunt] tuld ta `vasta, aand ise jöńn, nutt sure aleda ialega Hag; nad (hundid) `ulgusid kohe, `aasid joru Ann; enne `amma tulekid akab laps `vurri ajama Kod; sis `aeti vilet, kui tuult ei olnd. kutsuti tuult Kõp; ei ole vi̬i̬l õegatu, ei uŕa `aetu [sigade kutsumisel] Trv; ünisep `pääle ütsinti - - mis `ünni sa iki aad; [õlu] akanu `vissi `aame Hls; kaśs ai `kurri; ku ta (hobune) ärä vähernu om, sõss raputes ennast, aap `purri, puristes vi̬i̬l; laits aa `purri `suuge; karjatse aave `põrri (jäljendavad kiili häält); uisk aap `vassi mättä pääl; koer aa `ürri `vastu, ei taha `vällä minnä; ku lait́s `irri ai emä man, siss emä üteĺ latsel, oh mul ollu üit́s ää kandsik Krk; `inni aava [loomad], nagu küsis süvvä; [hauduv] kana aa `kõrri pesä pääl Hel; ja pane pudel tuule kätte pu̬u̬l `viltu, kae meräst `vingu ta aab; aga emä laolab [mesipuu] sehen, seräst tüminät aab Ran; ärä aa oma torinat ütte`viisi Puh; vene `keŕkun, tu̬u̬ vene paṕp - - ai oma oskarit; ku [hagu] toores om, siis [põlemisel] `viśsup, aab vusinat Nõo; eidsipoesi aeva õsnat Kam; sääräst üsinad aja, lehma ünisese Ote; tõnõ inemine om `säändene tiri, aja alasi tirri San; Latsõtüḱk mitte paigal ei˽püüsüʔ, nigagu maha˽satass, nakass torru ajama Urv; mõ̭ni ei mõistaki lauldaʔ, tu̬u̬ aasegi tu̬u̬d õ̭ad vai jorro; taa alati rü̬ü̬ḱ, aaśõ nigu `tõrdust taad jõrri Plv; üt́s `kärblänõ om tarõh, a mito ü̬ü̬d aaśe säänest jället hellü Räp; kaśs aaśe `nurru; kahr aja jorro; [joodik] lätt läbi külä - - kõ̭õ̭ jorro aja Se; pilli ajama 1. (viletaoliselt) undama, helisema, kumisema Kui paremb korv `pilli ajab, siis `kennegi `rääkib tämäst hüäst, vade kui pahemb korv `pilli ajab, siis `räägidä pahast Kuu; tõine kõrd `ahjus puu ajab `pilli Lüg; nii suur kisa, üsna körvad ajavad `pilli Khk; Kõrvad ajavad `piĺli, no siś `öeldaks surma`piĺli, surmasõnumi - - saab Hää; kõrv aab `piĺli, tuleb sadu Juu; `ütle kumb kõrv `pilli ajab, siis suad mu varanduse omale VJg; pahemb kõrv ajab `piĺli, saab paha sõnumid Iis; sääsk aab `piĺli KJn; ku kõru `pilli aa, siss pidävet suguvõsa `enge rõõmusteme, siss jääp tagasi Krk; tuul vahel vingub kah - - nigu `piĺli aab Ran; ku kura kõrv aja `piĺli, siis üldäss et hääd juttu kuulõt Har; Puuʔ - - ahun mugu˽visisi ja vusisi ja ai˽`piĺli Rõu 2. nutma, virisema, jonnima Mida sa ajad sest `pillist nii `kaua (öeld, kui laps kiusu pärast karjub) Lüg; äbistab [tüdruku] ää ning jätab lapsega taga viu`pilli ajama Mus; Ära aja `pilli, see asi pole seda väärd Rei; üks ajab oma `pilli, teene oma `pilli ~ `jońni Mär; viriseb `seäsi sis aab nina`piĺli Juu; Maʔ `naksi pilli ajama, õks sai tuud mis tahtsõ Vas b. pilli mängima, puhuma õlen ajand pajo`pilli; `enne `aeti `ärmoo·niku; ajab `viiuli Lüg; musigandid ajasivad truba Vai; muiste `ööti öövaht `linnas virelt ajavad Mus; küll see aga aab lõõtsa `pilli, kõik kohjad ühna põravad Muh; kui näd koertega `jahti pidäsid, siiss aasid `luike Mar; Mia muud `pilli mte mõõsta `aada, karvakannõlt vahõl krõbista Khn; `ennevanast mängitud toru`piĺli ja `aetud `sarve Rap; keśsi ajab vili`piĺli Kod; vana karjane aas pasunad, `kutsus eläjäd kokko KJn; karjatse aave pajo`pilli; üit́s ai seast `väikest vilekest Krk; koerapoiss ai `piiparit jahi peńedele Kam; mõni karjuss - - ai lutu`sarvõ Urv; üit́s lätt ti̬i̬d `mü̬ü̬dä `sarvõ aiõn Har; [kuningapoeg] `aie sõ̭ss jahi`sarvõ ja jahimeheʔ tuĺliva kõ̭ik kokko; Aja nigu `sarvõ (halvastõ laul) Räp; torro `aeti kaŕäh, kaŕusõʔ aava torro; toro`piĺli `aeti Se || helisema, mängima vilets pill, ei aja üväst, ei `mängi Lüg

29. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega) nüid ajab `lapse `vaimuld `vällä (äratab üles) VNg; siit nüüd ei ole pali `aiga, `aastat kaks`kümmend ehk ajab; ajab kokko - - tieb [tööd] `ninda roba raba; eks minu jutt ajand `märki, et sie on `õige jutt Lüg; Kuhu nied kumuti`võtmed ajand oled IisR; `katsus pillile `inge `sisse aida (mängima panna) Khk; Äga ülekorra ajada (töötada) ka äi maksa Kaa; mees aas `söukse tuule taale taha (tegi kiiret) Vll; Kus neid siis nönda öle ajamas (palju) on Pöi; siia oo küinar riiet `aetud `perse taha [paigaks] Muh; Näd aavad enese elus na läbi, et `tervis ei pia kauat `vasta Han; kui söönd said, siiss `ütlesid, ma lähän natuke `leiba `seĺga ajama Mih; isa `rääkis, kui kohad `aeti ostu `alla Ris; lepa kuor ja kuuse kuor `aeti `ümber pasuna VMr; pügäl aab aga `kõrda, mitu pügäläd nõnna paĺju `poegi oo lehmäl Kod; vokk aab nöörid `kaela; üles `aetud (ärritatud) nüid selle aśja `piale Pal; sülega `ümmert aa puu `kinni [nii jäme] SJn; aame audul ääl `sissi (paneme käima); ai `arja `kinni, kiśk miut `arjapidi; Ku [korstnasuits] `pistu üless aa, tule `seĺge ilm Krk; mõni aab egäsugutse `ehte `küĺge Puh; mia es taha `endäle viina `aisu manu `aada, mina es võta; aga viimäte tulep aig ku `sinna - - ka kraavi kaevetass, ja `aetass (juhitakse) otsa `oia Nõo; suidsuga tuustiga ai mihiläseʔ `maaha (hävitati meevõtmisel) Har; `końte ajama (vankrilauda sõidu ajal vastu hobuse jalga laskma) Räp

au|raha medal, teenetemärk (hrl sõduritel) aurahad ja `ristid ja, rind õli täis Lüg; Keiser pannud oma kεεga madrustele ourahad ründu Emm; need oo `villa viind `näitusele ja `loomi, siis näd saavad aurahasid Mar; kes kaua ametis oli, sai auraha Juu; aurahase olliv kaalan Krk; temä `oĺli `katsa `aastat kroonut `ti̬i̬nnu, sõdade müllun ja. auraha olliva toreda, lindi küĺlen Ran; taal om rind aurahu täüs, mis taal viga elädä Har

ema|lepp
1. sanglepp must lepp on emalepp Vän; emalepal on suured laiad lopsakad lehed. kui `kasvaja oĺli, siss `tu̬u̬di emalepa `lehti ja `pańti `pääle; emalepad kasusid suure puus Saa; emälepp one mussa koreda kuarega. kui suu one ülesi uhatanud, pane emälepä lest `piäle Kod; muud ei kasva sääl (madalal heinamaal) ku emälepä `põõsad Vil; [värvimisel] särgi `musta tu̬u̬di liinast ja emälepä koore keedeti, sinna must väŕv `sisse Trv; emälepäst tetäss `tarbepuud. `läikive lehe. jõe `kaldat om täüs nii emäleppi; emälepä `lehti panni varvaste vahel, siis paŕks `varba ärä, siis es aka `audume Krk; emälepäl om lehe nigu kördsun, ja om ümäriku urva küĺlen Nõo; verevät [värvi sai] imä lepä koorist Kan; imälepä kasusõ su̬u̬˽pääl, nuist tet́ti voḱitsõõri; imä lepäst saa `paĺki kah Har; Kõllast värmiti vi̬i̬l imälepä `ku̬u̬riga˽kah Rõu
2. hall lepp – Emm Käi ema lepad on selema koorega ja `pεhmema `lehtega Käi

jõukalt `jõu|kalt Muh/jõo-/ Aud Koe Krk Nõo Räp, `jöu- Phl, jõõdu- Kod
1. rikkalt, majanduslikult hästi nad elasid `äśti `jõukalt ja siis ehitasid mai·lma suure toreda maea Koe; elävä `väegast `jõukalt Nõo Vrd jõuakalt
2. kiiresti, jõudsasti tõine om `känni kokku jäänu, tõine lää kasuge `jõukalt edesi Krk
Vrd jõukade, jõukasti

kiruma1 kiru|ma R(kiro- Vai; kirumaie Lüg) S L(kero-, käro- Mar) K Trm Hls T(-me San) Krl siunama, sõimama; vanduma, pahandama Mes sa `ühte `puhku `aeva kirud Kuu; `kange taga`perse kirumaie Lüg; midä tämä `kirro sääl Vai; kirub ning vannub; ta kirub teise kohe, kirus ning ihus `ambud taga `persse teise kohe Jäm; kirus oma `suilist, oli sandisti `kündand; mis sa kirud paigulist, sool polegid eed juttu Khk; Ei tea, kes mind kirub, et ma sedasi kluksun Rei; aga ma kirusi tänd, sai mo käest kiruda Tõs; meremehed kiruvad, ku neil kedagi `vaega on Hää; jo ta on `süidlene, saab kirumest Ris; akkas teist taga kiruma Juu; kui tahab `riidu `kiskuda ehk norida, siis kirub, et saaks tülitsema akata VJg; taga selja võib kiruda teist, suu `sisse ei saa Lai; kirub pääle, ei ole `kunnig ää Hls; naese kiruva, et kõtt om tühi Kam || kaagutama [peale munemist] kana kirub ete `kangeste Tõs

kore1 kore R L K I TLä Ote, korõ Khn Ran, g -da; korre g koreda, kor(r)õ g korõda Kam; n, g kore S Saa M, korrõ San V(g korõhõ Plv) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (pinnalt) kare, krobeline, konarlik vali `riide on kore Lüg; kore (koorikuline) lumi Jõh; [käed] `Lähvad - - koredast nigu `lehma kiel IisR; Linune lina oo asemel nii kore magamiseks Khk; nüid on seesugused kored käiad, nee `teegid vikatid vaheks Vll; va lüline mänd – vana kore ehuga Käi; kore ein o vali, lõhub kääd ko otsast ää Kse; männa koor oo krõbe ja kore, sihuke rõmelene, rõme või kore Aud; nihuke kore jäme lõng, paelu `karvu sees, süńnib soki lõngaks tehä Juu; üeveldamatta puu on koreda pinnaga Kad; kui põld ei ole viel trullitud, siis on kore VJg; oma `tehtud riie jääb koredaks Pil; `tõugjas om pea kore soomussege Trv; Kaĺg vesi jäl˽tege naha korrõss Rõu
2. suhteliselt suure läbimõõduga, sellistest osadest koosnev, jäme tuulingal sai ikka kored jahu Jaa; kui leva jahud o kored, siis o leib koa kore, jäme; nee nisud o korema kõrrega; korejahu leent keedeti enne koa Muh; ärjäbä söödi peäl saab lina koredam Vig; Lammas ei söö koredad `eina. Koredate eindega söödetse obusid Han; nii kui üks taari auete leib, `sioke kore oli, `sioke jämeda `võitu oli (aganaleivast) Mih; koredad eenad, kore ein, jäme Nis; lina peo on koa kore, jämeda laia `kiuga Juu; kore liiv Kad; suur kore piĺliru̬u̬g Kod; koret `einä eläjäs ei söö Hls; kore põhk, aga terä om vähä; kore `luuge linal om kiud ka lai Krk
3. hõreda koostisega, mittetihe, kohev, pehme; urbne; pude kore puu, pehme leigata Jäm; kore mullaga maa, see laseb vee läbi; kore pöld, see on ikka kuiva `vaevas; nii kore `süiga puu Khk; Saapaks äies ole obunahk suurt asi, oli kore, es pea vett; Ölletańn oo üsna koreks kuivand Kaa; Moa ilma jäme roog kut `kaikad - -[katus] jääb koreks `jälle; Nii kore riie, et kas pista sõrmed läbi Pöi; soar oo korem puu kut kask oo; oo ikka kored `tuhlid, mis ää laguvad kui keedad; kirise kivid `peavad kored olema, et `sooja `andvad Muh; koredad `kaapsad, `pehmed Mar; leib oo kore, `auka täis, põle tihi Tõs; kore puu, `pehme puu, ei soa iad pidajad nõu `ühti Nis; kore küńd - - mõni künnäb sedasi, vao künnäb, tese jätab Juu; sõreda `süidega puud on koredad. kore puu põle `kuśkil ia - - ahju`puuna põleb ruttu ää; koredad puud on kõik `alkad Amb; kore jää, krabinal lähäb see `pealmine kord `kat́ki Pee; tümad `kapsa piad on `kasvamisest koredad Kad; odra leib on kore VJg; kevadine ea (jää) o koredamb ku sügisene Trm; tõene `kapsapiä oo `tihke ja kõva nõnnagu raud, mõned piäd on nõnna koredad Kod; kevade on lumi kore. kui kevade sulatab, siis võtab lume koredast - - mine `piale, jalad võtab läbi Lai; kui teed koormad ja ei sõku, sis saab koorem kore SJn; si̬i̬ om üit́s kore ruusa maa, lask väe läbi; suast paks, siss tule kore si̬i̬ rõõvass Krk; kui koe ja vee mõlemba keeru om - - saab kore rõevass; korvitävve sibulde i̬i̬st võtiva pu̬u̬ltõi·st täit rügi. sibuli om koredamba [korvis] Ran; rasu `panti tünni `sisse, nuiatedi iluste `kinni, et ta kore es ole Puh; sõku `rohkemp, ärä jätä näid (põhku) koredass Kam; ku `kapsta patta lõegut, siss edimäld na‿m nigu koreda, pada saab `õkva täiś Ote; seto es saa korrõst savist `kaussõ tetäʔ, kõik pudesi kätte ärʔ Kan; Jõ̭õ̭hn sai˽`valgõ lina. A nimä˽sai˽korrõ˽ja˽`kergeʔ Rõu; jämmest jahust saa leib `säärne korrõ ja halb Räp; tühi iä, tu̬u̬ om tu korrõ iä, ei kannaʔ, ei murraʔ, vesi alt är `lännüʔ Se Vrd korejas, korp2
4. (lahjast, rammu mittevõtvast olendist) kore `luuga luom mis `rammu ei vota Jõe; va kore lihaga, järjest sööb aga ikka lahja; kore loom vötab nii `kergesti ala (jääb lahjaks) Khk; kored obused o lahjad ja suured, suure kondiga; kore kondiga lehm annab paremini `piima Krj; kore kondiga obu äi pea liha peal, lihab lahjaks Jaa; Suure kore kondiga lehm kut suur raanits Pöi; koreda nahaga obo, kui natukse sõidab, siis kohe märg Mar; kore kõht (suure isuga olend, kes on ikka lahja) Kul; koreda kõhuga inimene Vig; si inime on kore lihaga Saa; koreda `jäoga ~ `luuga obone - - ei võta `rammu ega kedagi Juu; kore eläjäs oo üks kõhna ja luene Kod; kore obene nigu sard Nõo Vrd korp2
5. kare, kähisev Ilus küll ei ole kui `naiste`rahvas koreda `äelega `räegib IisR; mo iäl tänä na kore, iäl ää, kurk valus Tõs; tal on jäme ja kore jaal Koe; no küll si̬i̬ on koreda iälegä, laalab, on `niske kõme ja kore iäl Kod
6. fig halb, kõlbmatu see töö naa kore et Mar

kupar kupar g `kupra Jäm Vll Pöi L(kuper g -i Vig; g kubra Tõs) K I, g `kupre Kse Jür; kupr Mar, g `kupra Kuu Lüg; n, g `kupra VNg Jõh Vai; kuppar g `kupra Lüg (lina)seemnenupp tämä oli ia `kupraga lina VNg; `kuprad `jäävad `nõnda punerdavast kui lina on küps Lüg; `kuprad pannatse `kuima (kuivama) Jäm; Kui `kuprad `otsas kollased on, siis on [linal] seeme `küpse Pöi; lena `kuprad kuivatadi koa rihes ää Mar; va kolmekańdilene raud ein ja kupar `otses ja Mär; viimäst kupart ei maksa norida; mõni kisub [linu] siis, kui kupar kõriseb `otsas Vig; `kuprad tulid `otsest ää, siis linapüu jäi `järge Aud; `kuprid kuivatase Tor; mõnel linal on üks aenuke kupar `otses Juu; linad on `iasti `kupras JMd; tudral on kua `kuprad Koe; `kuprad pannakse `sarda, `kupra sarrad on Sim; ulga `seemneid on ühe `kupra sees Trm; kui `kupraid paĺlu otsas, oli `aokas lina; `enne lina ei `kista, kui kupar lööb pruunist ja leht ära klaasib Lai; `tampsime `kootidega lina `kuprid KJn || fig pea Kupar `otsas `jälle soe (purjus) Pöi; Tömbasin sellel jäära kännil kupra maha Mar; Kupar ei tööta Kul Vrd kopar, kubar, kugar, kuppura, pupar

lugu lugu g loo Nai Emm Rei L K Trm Lai, luo R(lou Jõh) Hag JõeK KuuK spor Jä, ViK(lua VJg Sim), luu R Sa L MMg Pal, lu̬u̬ Kod eL(p luku V); n, g lugu R Muh Käi(-o) Phl spor Lä(-o LNg Mar), KuuK Amb Iis Trm Äks Trv TLä TMr V
1. juhtum, sündmus sie on ikke kõhe täis `sündind lugu, mis ma õlen ise oma `silmägä nähänd, sie ei õle mõni akkaja lugu (väljamõeldis) ega `luule lugu Jõh; tõsiselt `süńdinud lugu Hää; sellest luost ei tia ma midagi JMd; midagi nisukest lugu oli JJn; lähän siis temale `kurtma seda lugu, et ma sedasi pikali kukkusin Pee; kaevasid isi meele selle loo ära KJn; si̬i̬ om periss `süńdunu lugu, ega si̬i̬ ei ole luule Krk; ka‿kos `oĺli lugu - - sańt tõmmanu `erne õngu`lõõri ja valmiss Nõo
2. jutt, (räägitud või trükitud) jutustus; kirjasõna Eks igäst `asjast on jo lugu Kuu; senes `kiŕjas on ilosad luod Vai; selles raamadus olid `söuksed kinad luud Khk; painuluud, tondiluud Kaa; nee on vanad luud juba Pha; lugu sees oo koa, et nad `voodid oo, meie aga `ütleme ikke, katsu aga `oetile `menna Muh; `piible lugud Phl; `rääkis toreda loo Kul; Minu emaema `oĺli minu emal seda lugu `rääkinu Hää; ühe lugu viel räägin KuuK; ta `riakis `mulle seda lugu VJg; `riakis ilusa lugu `mulle Iis; üks `rääkis seda lugu, et vana kurat tuli kerikusse Pal; lood on nigu jutu `taolised jutud, põle igapäävased jutud Lai; kas sa sedä lugu oled kuulu Hls; igäne tore lugu küll, me kõiḱ naarime; nüid om otst otsani sulle ärä kõneldu tu̬u̬ lugu Nõo; vanal ajal jutustedi ilusid lugusid Krl; kül timä selet́ ilosa luu Se || koolitükk oled sa lugusid `vaatand ka Khk
3. lugemine a. lugemisoskus mönel lapsel `kangesti sant pεε, äi saa lugu käde; sellel lapsel on luu järg kää Khk; last öpitasse luu `peele; öpetaja küsis [leeris] lugu Mus; poisil juba lugu `selge Jaa; lugu küll `selge, aga rehvendus oo `raske; mis sa nõnna luguga looderdad, eks luke ilusast Muh b. jutlus; palvus, palvetund öpetaja `itleb `kirkus lugu Jäm; Tuleva pühape teeb linnakergu öpetaja Saia surnuaidas lugu Kaa; sii oli puukirik oln - - kus nad lugu pidasid Krj; ma käisi nende seas loo `aega (palvetunnis); kirikus ka ikke ta eest lugu teind (palvust pidanud); pühabe on kergu `aidas lugu Vll; Ta käis ikka surma `juures lugemas, kena luu tegi Pöi; `kirkus laŋŋetse mitu kord põlili, iga lugu vahel Muhc. loendus, ülelugemine Linnud pole paigal `seisand ning lugu läks ukka Kaa
4. a. muusika- või tantsupala, laul `laulu luod Jõe; üks lõhub lugusid, `tõised `tantsivad Lüg; `Tõmma lugu `pilli ka; Mees puhus toru`pilli naagu `ööti, luu tegi ää Pöi; löö üks lugo `pilli mole Mar; lase lugu `lahti, mängi `pilli Tõs; esimese luu `aegas tõstõtassõ kua nuõrikud Khn; lase `mulle nüid lugu `piĺli, ma toon `sulle kubu `õĺga Juu; tema `mäńgis pikad luod ja kui ta aga `jälle selle luo lõpetas, akkas uuega otsast `piale Kad; `tõmba lugu `lahti, küll na sõss `tańtsme lääve Krk; mõni lü̬ü̬p `kandle pääl mitu lugu Nõo; mängi mullõ üt́s tandsu lugu Har b. takt; taktis (löömine koodi või kurikaga töötades) siis `löödi `nuiadega lugu, nelja nuia lugu nii kena `kulda Ans; kui lugu ukka lεks, siis lεks töö `sampsu, `sassi `jälle Khk; see (vartamine) pidi ilusti loo `järgi `köima Tõs; pidi ju lugu olema [pinta lüües] PJg; lugu tulli `vällä, kui mitu kõrrage [kootidega] matserdive Hls; ku kait́s mõseve `rõõvit, lüvväss ka lugu `vällä, üit́s lü̬ü̬ enne, tõine tõise oori pitsat-patsat; ennemuiste olli koodige pesset - - kes lugu es lü̬ü̬, si̬i̬ `pessä ei mõista Krk || no tütärlatsõl iku lugu (nutt varuks), et kuis mi kodu saa Urv Vrd luguduss, luguvuss
5. olukord, seisund, asi, asjaolu oh sa lugu, vanamies kärätänd `poistele, ruttu `ankur merese nüüd; küll on luud, paha lugu küll Kuu; mul on `kiire lugu Lüg; `nenda nied loud `ilmas `onvad Jõh; `erra saab `tiedä, siis on `kehno lugu Vai; Kole lugu, vana inimene kaub nõnda ää, et mitte `jälge Pöi; kuidas su lugu järg oo Muh; `ermpsad lugud Emm; mes sa sest luust `arvad LNg; elus `juhtub `mõnda lugu, ää karda `ühti Tõs; nüid on lugu `lahti; on ikke vilets lugu küll Ris; reägi oma lugu `väĺla, mis on `juhtund Juu; äbar lugu, vaevane lugu Amb; nüid on lugu lakas (halvasti); mis lugu see on, et laps sõna ei `kuula JMd; luad on õige alvad, ema surnd ja isa `raskest `aige Sim; kui lood nõnna, siis põle kedagi teha Trm; mõned jaod inimesed one, ike näie küĺjen si̬i̬ `vaesuse lugu Kod; `toime `saamesega on lugu KJn; küll om loru inimene, mis selle `lu̬u̬ge küll saap Krk; nüid sa tiiät, kudass sääl tu lugu om Nõo; oh issänd, näe kül‿luku maa pääl, säänest luku ei olõ `kuuldõnuki San; kuiss teil no tandsuga lugu om Har; sõ̭ss tuĺl meil hallõ lugu, meil es olõʔ inäp midägi˽süvväʔ Rõu; haina tegemisega om timahavva halv lugu Vas || fig Tema lugu on lauldud (karistus käes) Ris
6. kogus a. arv, hulk tämä võttas aga lugu täis Lüg; säl linu õli oma lugu ja `villa õli ja sis raha (karjasele palgaks) Jõh; kas sie lugu `tullo täüs Vai; kolmkümmend `lesta oo üks kaal, lugukaal, `vöötasse lugu `järgi Mus; neid lugusid oli küll paelu, aga ega see kogu na suur `põlndki LNg; lugu täis, käe kõik, pole `puudu kedägi Tõs; kui suur lugu sie on HJn; `kümme `aastane [olin] kui mind `viidi juo mõisa põllule kartuli `võtmise aal - - minu isa ja tema `tienijad kõik viisivad minu vau edasi, aga ma olin aga sial luoks (nime poolest, nimega kirjas) KuuK; mul suur lugu `pi̬i̬rga; kassi `laubane päev arvati kua luguje Kod; kui suur see akk`jalgade lugu on, metu tükki sai koa Pil; ku sa `väikse peo kakut, sõss saat lugusit paĺlu Krk; kasak olli `lü̬ü̬je, `kohtumaja man `ańti ike loe `järgi Hel; loo peale (saama) loendatud, üle loetud Talgus oli nii pailu rahvast, et es saa mette lugu peele, pailu neid oli Kaa; kas saite aned luu `pääle Pha; loolt ~ loo järele (~ peale, pärast) arvult, arvu poolest sie one `aastade luuld jo `ninda vana VNg; Lugu järälä neid ikke on, aga muist on `alles `issudettud Jõh; saime nii mütu tükki kala kui luu pärast oli Pha; loo järele on neid `seitse tükki Emm; mina ei `tiagi lugu järel paĺju neid (härgi) sial mõisas oli KuuK; loo `piale on neid küllalt Lai; sul lu̬u̬ `järgi andass kätte rangi ja `vaĺla Hls; lu̬u̬ peräst om neid ninda paĺlu, üten tallekstege Krk || hulgas, hulgakesi ma ole seal lugus; perenaised lähvad lugus põllale Kse b. kord, tükk Oli `teine kodu või`nutsakad `valmis teind - - müüs turul kaks `kruoni lugu IisR; `ennevanast meil `lueti läbi keik kalad, `eigä siis ei `muedettu `eigä `kaalutu - - oli lugu `kaupa puha Vai; nüid on siis `jälle kuus lugu [kanu] Juu; mul jääb siis veel kaks lugu järele (kõrvitsaid), kui te kaks ära `viite JJn c. (lõngade, kalade vm) arvestusühik, mõõt `aetasse [lõng] käär`puulle, `panna lugude `järgi; kolm `niiti `kerraga, [on] üks lugu, `kümme lugu on `paasma; Üks lugu on viis kala, tahid sada kala, sis kaks`kümmend lugu `luetas Lüg; Mitu lugu su kaŋŋas lai on Jäm; `löngu on luus kolmkümmend, teed sa paari`piilise, [et on] kaks `lönga pii vahel, siis on kuuskümmend `lönga; Moole toodi lugu lesta (30 kala) Khk; Üks lugu oli sada `silku; kolmkümmend [soa]piid oo üks lugu, me kutsume luuks Krj; luus on kuuskümmend `lönga Jaa; Nii mütu lugu kääriti kut kaŋŋas taheti lai teha Pöi; Mitu `lõnga sool lugus oo Muh; lugus käip kolmkümmend piid Käi; kas lugo täis LNg; Kui astlid kuuskümmend korda on rinki aetud, siis saab lugu täis ja pannasse võrges, lugulõngas Han; [kanga] `Laius `loeti lugudega Hää; siis kui kangast kiaritakse, siis `luetakse kolm `lõnga, sie on üks lugu, `kümme lugu on pasmas Kad; loe tälle vi̬i̬l viiskümmet kala, siis suab lugu täis; kolm `lõnga `pantse lu̬u̬ `sisse, kümme lugu `pantse `puasme Kod; mul jäi kaks lugu `puudu `kangast Lai; kolm `lõnga om lugun Trv; kui kangast üless `aeti, siss `loeti lugusit Ran; kümme luku om üt́s `paasmõ Võn; egah luguh um kolm `langa - - sõ̭ss ku kümme luku, sõ̭ss üteldäss üt́s `paasma Plv; mul sai laǵa kangass, kat́skümend kuuś paasmõht ja‿vil säid́se luku Vas; paaśmõhõ jäi `kolmõ luku `puuduss Se || arvel, loetud Paergus oo seike tuline tiidus einatöö, keik päävad oo luus Kaa Vrd lugus1, lugõmik
7. kord, jagu, järg `Ommiku märss `liikus viel `õhtast lugu `naela `õtsas, ku tuli `jälle `selga võttada ja `taĺli ette `menna Jõh; suist lugu veel elasime sial Rid; ta eilist lugo alles mo `juures, ta põle ää `läindki Mar; `anti `vihtega ikke valu, viis kopikast lugu Tõs; sedasi veḱed lugu käies põle midagi (selg ei valuta); `vahtis `ühte `lehte mitu lugu JJn; eks siis emad `tõusnud omikust lugu kedrama Iis; lehem tuli uut lugu `lüpsmä; siad one `õhtass lugu süömätä Kod; mõ̭ni laulatõdi tu̬u̬ pühäpäävä, ku kolmat lugu hõigati; kikass kiŕg kolmat lugu, joʔ oĺl `valgõ Har; lugul ~ lool kaupa, viisi kuldnokad lennavad na tropi lool (parvedena) Rei; `vihma sajab illinga lugul Phl; nuored inimest tulevad karja lool kokku Ris; annad `mulle jäo luol `leiba; ma pesin küll `villade luol, ma lammast ei pest VMr; tegi tüöd pääva luol, tüki luol (tükitööd) Sim; kevädised kured tulevad `eeste, siis tulevad küĺvi kured, tulevad lu̬u̬ `kaupa `lõune mualt Kod || ühtepuhku inimene eksib tihid luud Vig; `ühte lugu edäsi Kod; ühte lugu küsite, `tihti lugu Plt
8. lugu olema tähtsust, vajadust olema, tähendama (hrl eitavas kõnes) ega‿s `paadis ka lugu `oldki, mis siin jalas oli, aga `nuodajääl pidi olema ikke üks `tupli jalanou Jõe; ega maal ole lugu, kust puolt tuul on Kuu; `pollu arimisest on `paĺju lugu (kasu) Hlj; ega sest põle lugu mette Muh; sellest põle lugu kedagi Kul; enni `tehti `musta riiet, pidi `musti `lammud olema, nüid lastasse `värmi, nüid põle sellest lugu Vig; sest põln lugu, et ta suguseĺtsi ulgast oli Kir; põlnd lugu, kas sa tood või ei too PJg; Mis sul minu abist lugu, omal `rammu küll Jür; `vihtadest võib `olla küll lugu, vahel lehed punase `kiŕjud, kui nisuksed `ulgas, akkab nahk kihelema JõeK; Sooja pärast põleks old enam lugu `ahju kütta Amb; sui ei ole mul igavusest sugugi lugu (ei hakka igav) Ann; mul ei ole kuerast lugu VMr; sess põle suurt lugu, si̬i̬ ei ti̬i̬ suurt viga Kod; ega sest ole lugu, et täna ei sua Plt; mia tunne tast vi̬i̬l lugu, miu latse ei pane tähelegi Trv; sest ei ole suurt lugu, ka temät om või ei ole Hls
9. lugu (~ luuh) pidama a. austama, hindama siis `piedä ige viel emäst lugu, kui on `naine ottamatta, aga kui juba omal `naine on, egä siis enämb emäst egä vanembiest lugu `piedä Kuu; `Kördist mina küll lugu ei pia IisR; Vanas eas ma akkasi tast lugu pidama Pöi; peab teisest nii suurt lugo Mar; `Vaesest lugu ei `pieta, ela või sure Jür; teda ei `võetud kui kommetid, temast `pieti lugu JJn; veri lepp on üks odav puu, temast suurt lugu ei `pieta Tür; selless ei õle kedägi lugu pidädä; tä vi̬i̬l suureline, pidäb enesess paĺju lugu Kod; om üit́s kärssnõna, kes esi`eńdäst suurd lugu pidä Trv; vahi, kos om miniäss, piäb ämmäst lugu; enne vana`tütrigust es `peetä lugu, ennemp `peeti talu koerast lugu Puh; pia `puhtusest lugu Nõo; ma ei pea tast söögist suurt luku Krl; mõ̭nõ˽näet `veiga pidävä˽jänese lihha luuh; innevanast oĺl `olno varõśs veega˽käo pääle pahanoʔ, et milless käko `veega luuh peetäss Se b. arvestama Eks sest `pieti lugu ka, mes `keidus ühelgi `päiväl oli Kuu; `kuidas `enne `rannas seda lugu `pieti, viis vai kaheksa `verko oli üks ribi Vai; Kas sa oma töö kohta ise lugu ka pead Jäm; talumehed ika pidasid kuust lugu, a ei mõesa pidand kuust Kos c. pikalt rääkima, jutlustama küll sie pida senest `suure luu, ei tohi enamb sanagi `laussa [vastu] VNg; öpetaea `tulle `siia lugu pidama Pha
Vrd luguhus

luu luuüld(lou Lei)
1. a. kont (inimese-, looma-, kalaluu) luu `paigast ära Hlj; luu `murdamist tule ikke ede VNg; Kää `varrel on kaks luud Lüg; `vaimu `kombel käib, ei õle liha ega luud Jõh; Sel jo luud-`kondid `unnikus (on pikali) IisR; `krompsu ei ole liha `eigä luu; krabul on kaks puol `ümmärgäist luud Vai; luud kondid on `terved, aga liha pole pεεl Ans; ää `murdag `eese luid-`kontisid ää Khk; pusija, kes `möistas luid `liikmid paega `peale `mutsida Mus; äi kana luudest saa midagid mette Pha; Vanasti oli luude `rohtu keedetud ja `joodud kui luud olid valutand Pöi; kassile `antud liha luid; `kärpsed ammustavad üsna luini Muh; Luud-kondid valudavad, ilm leheb sandigs Emm; Kui luu sees `aige on, kaabi aga öbet Rei; pigistas nii, et luud-końdid ragisesid Mär; tuli koa ehetamesel luid `väĺlä Vig; põletik oli juba luu sehes Kse; kaladel oo paelu luid Tõs; kõik luud `liikmed `aiged, või teha kedagi mette PJg; luuroos virutab luu `lõhki Vän; näe luu on `kat́ki `murtu Hää; olen täna nii paelu tööd teind, et luud ja końdid kõik valutavad Juu; [luupainaja] matab sinu luud `liikmed `kangeks, et sa `kuśkilt liiguta ei sua KuuK; luudes on valu; surnu`aedas on pailu luid JMd; ta nii ää põdend, luude vahel põle liha `ollagi enam Koe; luu on lapergune, aga końt on ümmargune Sim; sel luomal on paĺlu luid Iis; `ju̬u̬ksva lei luie `sisse Kod; põle luie pial liha kedagi enam, `paljad luud Ksi; üks `ütleb luuks, teine końdiks; luud końdid jäid `terveks kõik Plt; obesa luu, sedä änäm paranda ei saa Vil; luts om ilma `luuta kala Trv; süldil luu olli sehen Pst; ärä kahedet lait́s, liha luu ümmert `valla; ta om nõnda `puhtess varasten, et luud ega pääd ei ole maha jätten (mitte midagi); mu luu ja kondi om valu täis, ka neid võtt või jätt Krk; looma luu sehen om säsi Ran; ku kiiss oless ilma luida, siss `vaene inimene ei saass tedä `maitsagi; su silgu `sü̬ü̬mine olli, miä jäti iki pää ja luu alali, temä virut kõ̭ik kõttu Puh; peni üräb luud; kuul läits lihast läbi ja luu `sisse jäi `saisma; kos mul vanast perse `olli taka nigu pada, kobi, nüid om paĺlass luu; löönu [naise] nii `kangede `vasta `saina, et kas vai luu kondi puruss Nõo; siist puusa luie mant om valluss Võn; tu̬u̬ lätt niigu vana lõngess, nii ku `luidigi ei ole Ote; `rõhkust ei olõ luie sisen Urv; mul omma kõ̭iḱ luu `liikmõ `terhveʔ; anna˽telle silmä luie vahelõ (näkku) Har; maa seest tulõ inemise luid `vällä Rõu; liha nigu luu külest vallalõ Plv; kõik luu˽kondiʔ ragisõsõʔ Vas; liki luud [on] liha makuss Se; mul um aŕst võtt `ussõ ta lou Lei; laih liha um `luuga, a väkev olõ‿i· Lut; luud lahti ~ vallale (sünnitajal, munejal) kui lehm akkab - - `poegima, siis `öötasse luud `lahti Mar; muedu ei saa laps `sündi `ühti, kui luud `lahti ei lähä PJg; luud lüövad `lahti, [kana] akkab usinast munema Ris; ku kana luud on `lahti, siis akkab munele IisK; kanal luuʔ vallalõ Rõu || (kõhnast olendist) `püksid on luil (rebadel, st ei püsi üleval) IisR; ta (hobune) ommetik üits luu mul ette panna; ei ole muud ku eńg luie vahel Krk; lehm om nigu luu koŕv, nahk oiap luid ku̬u̬n Nõo; no‿m mul kat́s lehmä luud, no˽saat õks `piimä enämb Har b. (luu-, sarvainena) ku `naine elas, tegin luust `iegel`niula Lüg; kamm õlema `ülge luuss Kod; piibu `vanduss `olli ostetu, tu̬u̬ `olli luust tettu Nõo; kammi omma luust tett Krl; `tartu piibuʔ oĺli˽`kaĺliʔ, nu̬u̬ʔ oĺli ilosa luust hannagaʔ Plv; `pekslär, sarvõ luust `treise `väĺlä piibo varrõ ja pit́si ja koĺo Räp
2. kehaehitus, kasv monusa `luuga inimeine VNg; `korpi `luuga luom, alati nisukese `ilge õlekuga Lüg; tugeva `luuga mees Ans; see oo nii `moeka `luuga (ilus hobune, inimene) Muh; obune oo koreda `luuga, `sohkse suure jämedä `luuga, teene oo tihedä `luuga Tõs; laia `luuga inime Tor; üks va koreda `luuga obone, ajab ikke iest `sisse ja takka `väĺla; ea tihi `luuga obune peab oma ramm peal Ris; see va korbi `luuga obune, ei võta `rammu `ühti Juu; ilusa `luuga inime Koe; `kuivand `luuga mies VJg; kidura `luuga Kod; see on `peene `luuga, ei kaalu kedagi Lai; suure luiega KJn; ta‿i ole miu `mu̬u̬du ega miu luud kah Krk; ta om jämmembä luiega Puh; temä es ole suurd luud [vasikas], ta olli peenikest luud Rõn; taa meil illust laḱa luud lihm, taad `kõlbass kasuma jättäʔ Har; ei olõʔ ta mino luud Plv || (inimkehast üldisemalt) miul käis ihust luiest värin läbi - - ku ta maha läks Krk; no sai ma˽ka reṕist `terve luu-lihaga üless Vas; kunass ma kodo är saasõ uma luu-lihagaʔ Se
3. fig (võrdlustes, ütlemistes) Luu liha valijalle, `kannigas `leivä `leikajalle (jagaja saab jäägid) Kuu; Küll luu liha `kasvatab (tervis tuleb) Lüg; `Niisikest tuleb ikke `ninda `vemmeldata, et liha `lõhki ja luu sies pügäl Jõh; Luu-liha lusti täis, perse peremehe leiba täis (muretust elust) Kaa; Ää `näita oma `ristimata luid (öeldi lahtise suuga naerjale) - - `ambad tulad ju pärast `riśtmest lapsel suhu Han; Vihm lei luuni läbi Khn; nagu luud ajab `silmä, anna ja anna Kod; mis sa miu vana luiest närit (kiusamisest); väel ja vägisi aap luud sarve `seĺgä, muudku anna ja anna Krk; rahast ilma nigu peni luust; üitskõrd petetäss `luuga, aga tõene kõrd ei saa lihagagi pettä (tasuta jätmisel); Kõik aig ma lõdisi külmä käen, nii et ma ole õkva luuss külmänu Nõo; kas sul soe luu˽kõtun ommaʔ, et sa ni˽`kangõ olõt Har; `rõiva omma ar luust (kõvaks) küĺmänüʔ, toogõ `tarrõ `kostuma Se; luu ja nahk (väga kõhnast olendist) `aigus `ninda `kurnand `vällä - - luu ja nahk [järel] Lüg; Sie igavene `kolgispuu mõni `naine, nigu luu ja nahk; Vana obune lõppend `otsa, `ainult viel luu ja nahk IisR; loom oo tükkis ää `nälgind, paĺjas luu ja nahk veel Khk; `Otsa lõppen nagu luu ja nahk, varsti Liiva Annuse `juure minija Han; ni vaevane ja `otses, nii kuind nagu luu ja nahk, nagu üks luu kere Juu; `paĺlalt luu ja nahk VMr; inimene kõhna, luu ja nahk Kod; si̬i̬ om nõnda ärä lõpenu ku luu ja nahk Hls; kõhn obes‿końt olli, luu ja nahk; ihu om nii ärä kujunu, paĺlass luu ja nahk jäänu Ran; liha om kõ̭ik luie pääld kadunu, `paĺlald nahk ja luu Rõn; kuis sul taa hopõń ni kõhnass om jätet, ta om nigu luu ja nahk Har; luust ja lihast kogu kehast `Maśsina vile `kuulub täna `ninda `selgest, et käib luust ja lihast läbi IisR; luust ja lihast keis valu läbi Khk; `Lõikav tuul, ta puhub sul - - luust ja lihast läbi Hää; tuuĺ puhk armõtohe, taa puhk `õkva luust ja lihast läbi Vas; leiba ~ iva luusse laskma pärast sööki pikutama lähän `leibä `luusse `laskemaie Lüg; lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk; lähme `leibä `luusse `laskma Mar; eedan `leiba `luuse `lasma Tor; lähän aan nüid `leiba koa `luusse Juu; laheb `leibä `luusse, ku ärä sü̬ü̬d, suad vähäkene siruli `laska, kõhe kerem Kod; nüid laseme `leiba `luuse Hls; vanast üteldi peräst `süüki, et laseme ivä luie `sisse Ran; ma˽lähä `leibä `luuhhõ `laskma Har
4. (taimel) a. linaluu `ropsida kaik nied luud lina siest `vällä; `ninda `kavva `kolgida kui kaik luu `lähtö purust sääl sies Vai; linal o luud sees ja kiud `ümber; mõõgad `rookvad luud `väĺlä Vig; lina lõugeti oli, kellega `peksis luud purus Lih; Nõnda kavva `liutadi, ku luu kat́ti läks `ümmer sõrme mäśsides Hää; lõugutame lina küĺlest luud `lahti Juu; takud on luised, saab puistatud luud ää Ann; kui linad `vaĺmis `aedund on, siis kiud lüövad luu küllest `lahti Koe; mõegaga ropsiti linad luiest `puhtast Trm; eks poiss `oĺli lõegand rihmad `kat́ki ja luute `alla pand KJn; lina `aiguve seni, ku na luu `valla annave Pst; tuli os luie ja lemmelte `sisse lännü Hls; otsik `paklil `oĺli luid kah sehen Ran; lina `võeti leost, `laotedi maha [ja] ku luu loogan `olli, `võeti üless; kui kolgitsega `linnu kolgiti, siss `koĺkmisega tulliva luu, aga rabamisega tulliva ravike Nõo; [kui] ärä `oĺli kolgitu luu puruss, siss rabajaga `pesti luu `väĺlä Ote; võta masina alt lina luuʔ, vii eläjeile küĺle ala Har; Koĺgidsõ `vaihõl sai˽linaʔ jo˽pu̬u̬l `puhtass luust Rõu; lina kasuss `luuga, luu puhastadass arʔ `ussõ Lut b. luuvilja kivi kova luu on neil [lodjapuu] `marjol sies Vai; juba kikk `jälle loomi luid (ploomikive) täis pillutud Vil; toome marja, luu sehen, `si̬i̬mle terä luu sehen, säält kasvap puu; reegil ja `lu̬u̬mel, `kirssel om luu sehen Krk; kirsimarja omma hää marjaʔ, olõss neil luud sisen is olluʔ, siss olõss paremb süüaʔ olluʔ Har

mõnu mõnu Lüg Pöi Muh hajusalt L, Hag Juu JMd Pai Koe Kad VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv Hls Krk Puh Nõo San Har Rõu Räp, mönu Jäm/möu/ Khk Krj Pha Vll Rei Phl Ris(-o), monu Kuu VNg Vai, menu Vll Var; p mõnnu Har Rõu Räp

1. heaolu-, lõbutunne, nauding; rõõm ku `veski täiest iast tegi, siis õli ia mõnu tüö `juures Lüg; mis mönu see `soole teeb, et sa teist sedasi `narrida saad Khk; mõni reagib nii ea mõnuga et Muh; inimene on ilma mönuta; Ta teeb paljast mönu (nalja) Rei; nüid nad sogasid ned pühäd ää, nüid põle sedä - - pühäde mõnu Mär; tema tegi ikke mönu oma toreda laulodega Ris; mis mõnu seäl üksi on `olla Juu; tieb kohe mõnuga Koe; Temä loeb mõnuga noid naĺlakit jutu raamatit Nõo || mõju teisel teine mönu ikka, teine `aige ja kibem, teine lööb `väĺja ja kuivab `jälle ää (rõugetest ja leetritest) Pha; mõnel inimesel olevet kuri siĺm, mõnu man Hls

2. meeldivat, rõõmu, rahuldust pakkuv asjaolu või omadus; meeldivus, mõnusus kes õli ia juttumies, sõnad õlid kõik rias ja `riimis, siis õli kõnel ia mõnu Lüg; sobib selle jutu nönda ää, sellel pole menu midagid änam Vll; ma vähä jutuga elu aa olnd, pole seda mõnu `ühti Rid; mõni vili oo et inimesed või loomad `sööväd, ei ole mõnu sees Mar; iä kõne mees, iä kõne mõnu teesel kohe Tõs; Ega ilu pane mehele, vaid mõnu paneb mehele PJg; Tõllaobune on `seuke, jooseb pää `seĺgas, midagi mõnu tü̬ü̬l ei ole Hää; kui süda rahulik, siis on elul teene mõnu juures JMd; ega see jutt põle kedagi, kui tal mõnu põle Pai; toidul põle mõnu, kui inime on `aige VJg; suu jooseb `ühte `puhku, aga jutul põle mõnu Plt; si̬i̬ jutt om seande ilma mõnuta Trv; mõni kõnelep, täl ei ole nigu midägi mõnu tol jutul Puh; mõ̭nõ opõtaja jutust, kel sõna mõnnu ei olõʔ, tu̬u̬d ei taha kullõldagi eiʔ Har

3. toon, meloodia mõnel põle laulu mõnu koa mette Muh; tääl oo iä iäle mõnu, laalab `iästi Tõs; nendel nüid ise laulod ja mönod keik; ta nönna `ilma mönota (laulab halvasti), teesel `jälle nönna ilos möno joon seal `juures Ris; temä äälel om ää mõnu Trv

nikkel nikkel g `nik|li Khk Muh VJg Sim San, -le Tor Krk, nikkeli Jõh; nikõl g `nikli Plv, nikõli Krl/n -ĺ/ (metall) `kinkis toreda nikkelist lae`lambi Jõh; `niklist valatase `nöusid, `koosti ning `seandusi Khk; siia oo `niklid `peale `pandud, `nikliga üle `tehtud Muh; ega nad `niklist old nagu `nüitsed rahad Sim; nikõlist tetäss anumid Krl; mul oĺl üt́s laua laḿp, tu̬u̬ oĺl `niklist valõt Har

nobe nobe Khn/-õ/ Hls Hel TMr KodT, g -da VNg Lüg Vai Rei Mar Mär Kse Var Tõs Vän Tor Hää Saa Ris Juu Jür JMd Koe VJg I Plt KJn SJn Trv Nõo, -ja Kuu, nobe S Krk; nope Muh Rid Hel, g nope Puh Nõo; nopõ Har Vas Lut, g nopõ Rõu, noppõ Krl kiire, kärme; virk tämä on `ninda nobe, iga `puole tuppi VNg; `ninda nobeda juttuga Lüg; tämä `ninda nobe on, südi ja `varma Vai; üks nobede kätega [inimene], agar `akma igase `poole; nobe keelega, kesse pailu räägib Jäm; ole nobe, muidu jääd `iĺjaks; üks nobem `niitma, teine‿p jöva `järge mette Khk; kust neid nobesid tüdrukid ikka saab naiseks Kaa; aŋŋergad on nobed `püüsid ära `lõhkuma Pha; nobesi obusi ikka tahetakse Vll; see oo nii nope tüdrik et Muh; Liig nobe jütuga inimene Emm; [ta] `tahtis meest `lüia, aga mees oln nobem Phl; ta oli `kangeste nope, se Juula Rid; need oo kõik üsna nobedad töö tegijad Mär; on üks nobeda olemisega [inimene] Juu; sa oled päris nobe karduli`võtja JMd; ta on nobe `marju `korjama VJg; nobe - - tü̬ü̬`teole ja egäpite Kod; küll tal on nobedad näpud Lai; nobe `tü̬ü̬le, pikäline jutule Hel; sul om nobeda jala, mee udista kana kesvä pääld ärä Nõo; noppõ ńäpuʔ Krl; vits kipõ, lat́s nopõ Har

norima nori|ma R(-maie Lüg) Sa Muh Käi Rei hajusalt L, HaLä Kos Jür Jä ViK I Ksi Plt Pil KJn Trv TLä Võn Har Rõu Vas Räp, -me Trv Hls Hel, -mõ Krl Rõu

1. sõnadega torkima, pilkama; pahatahtlikult etteheiteid tegema, puudusi, vigu otsima kui täma norib `ninda, eks täma tahab siis tülitsemma akkada Lüg; `Vintis on, siis norib `riidu Jõe; Noris niikoua teiste kallal, kut oligid tüli `lahti Jäm; alati tülitseb, kes seoke tüli norja on Khk; Täma noris siis ikka, kui tilga õlut sai Pöi; mis sa muedu norid Muh; mees - - norib naese kallal Mar; ärä tule norima, soad `vastu piäd Tõs; norib `riidu ja tüli, pahandust Tor; küll tema võib norida Koe; mis kurat sa norid, tien su jahust Sim; akkas minuga `riidu norima Iis; ta noris minuga ilma aśjata Lai; ei saa rahu olla, taht tüli noride Trv; Mes sul asja, et tuled norima ja vigu `ot́sma Nõo; ärä nori tõist inemõist rumalide sõnnugõ Krl; nika timä see hommugu tanh nore, ku lätś õks tülüss Har; Mul oĺl ämm väega norija, es timä meele perrä jõvvass kiäki tetä Vas; Mul oĺl ämm väega norija, es timä meele perrä jõvvass kiäki tetä Vas

2. manguma, nuruma Käis rannas kala norimas Jäm; Noris jälle ema kääst viina raha Pha; Ta noris ja noris seda mu käest - - ma pidin sene ää andma Rei; `tiigrisi oo sii `Aapsalus koa näidatud, sedäsi `jälle noritasse raha `rahva käest Mar; ei tiä mis `maksusid noritassõ Khn; küll ta norib ikke vihma `väĺla, ikka sehuke aĺl ja aĺl piltl Aud; üks Nabala mies oli kole `kange norima, ei `alla viie rubla last Jür; kaupmies norib raha, norib viimast `inda Koe; [pulmas] noriti `viina, vahest `pańdi puud ette VMr; ärä nori, ega ma iki ei anna Trv; norina temä käest vil raha ja joona kõ̭ik `nahka Nõo; ega timä ei jätäʔ, timä õks su˽käest vällä nori Har; Norite tu̬u̬ (perenaise) käest munnõ vai muud sakuskat Räp

3. (välja) korjama; paremat välja otsima või valima kui oli `poie `aigust, sai ka sia`pohla `varsi ja midagi noritud Jõe; haamiga noriti süsi mere pöhast Khk; `Kaussis olid veel - - pisiksed räimed, suuremad olid ää noritud Kaa; lapsed norist nee lihanatuksed ää, söö sa vesi suppi Jaa; Sammelt `kisti `käega kadaka põõsaste alt, noriti rabast `turba `aukudest Pöi; kui räemed‿o ühe päeva veri`soolas oln, siis noritse `välja ja pannasse `õue taride `peale `kuima Muh; obo norib kõik `vällä, lopitseb jaho kõik `vällä Mar; kis noris supi paksu ää seest Mär; mis sa norid - - otsib lusikaga paramaid tükka Nis; piad oma lehmale [heina] norima ka `kuśkilt Tür; ta muko õt́sib ja norib paremad `einä Kod; kui on paks ära `söödud ja noritud teist, et ära solgutatud súpp Lai; norib ja mõnitab, ei taha sedä egä teist KJn; norisi kõik `rõiva poodin läbi, aga es `kõlba `üitsegi Puh Vrd nolima

nõrendama nõren|dama Hää Trv, -tem(e) Krk; norendama VNg nõretama a. tilkuvalt märg olema sannan ihu nõrents kuumage; ma ole läbi like, `rõõva nõrentev seĺlän Krk b. tilgendavalt täis olema puu oksad nõrendavad - - vihmast Hää c. rippuma `oksa norenda `allepitte VNg

nõretama nõret|ama Lüg LNg Kul Mär Kse Tõs PJg Tor Hää Saa Juu Kad VJg I Plt KJn Ran Nõo, -amma Jõh, -eme Hls Hel; nõrõt|ama Khn Võn Urv, -amma Urv Har Rõu Plv, -õmõ San, -õmmõ Krl Har; nõrretama Kul Vig Var Mih; nöre|tama Jäm Khk Vll, nore- Kuu Vai/-mma/

1. tilkadega kaetuna, tilkuvalt märg olema nii märg, et noretab Kuu; kui tüötegemine on palav - - siis nõretad kõhe Lüg; vahest on nenda `kange kaste moas, keik kohad nöretavad Vll; puud vett täis, üsna nõretab kõik Mär; `riided nõrretavad Vig; nägu akas igist nõretama Saa; ruki nõretab, viel ei või `lõikama akata VJg; reht nõretab, ei seda saa `peksa Iis; palava päävaga einamaal - - igist nõretad Lai; jooseb nii, et piä nõretab ots KJn; emä `iksõ ku nõrõti San; põsõ `õkva nõrõtasõʔ pisarist Urv; igi ju̬u̬sk ku˽nõrõtõss kuuma ilmagõ Krl; mul nõrõtasõ kõ̭iḱ kotusõʔ Har || sadama, piserdama nõretab kõik selle päävä `vihma Mär; ega `päivi nõrõtass taad `vihma Har

2. tilgendavalt täis olema puu noreta `marjust Vai; puu nii `õunu täis, üsna nõretab kohe Mär; oksad naa `marju täis, et üsna nõrretavad Mih; `sõstrabud seäl nõretavad Juu; ilos vili kasvab ku nõretab Kod; taa `uibu om ubinõid täüs nigu nõrõtass ennedä Har

Vrd nõrutama

3. punetama punab näust et nõretab Kad

näägutama näägut|ama Mus Pöi Han Tõs Tor Hää Saa Juu Jür Koe VJg Lai KJn Vil Trv Puh Nõo Vas Se, -amma Kam Urv Har Rõu Plv Vas, -eme Pst Hls Krk/-em/ San, -õmmõ Krl; näägudama Emm; `näägütämä Kuu

1. tänitama, õiendama; pilkama, narrima Küll sie inimine voib `näägütä ja tülü norida Kuu; äi saa üheteisega läbi, näägutavad Mus; Küll sii - - on oma `lõugadega `teisi inimesi `kange näägutama Pöi; Me‿sa sest lapsest näägudad Emm; `purjus mees oo suur näägutaja Tõs; miu oma `kamres tuĺli näägutama Saa; Näägutas sulast ilmast ilma, ime kui sulane minema läks Jür; `taples teist, et `miskid alvast teind, siis näägutas Lai; Peremed `keĺksid ka - - rikkam näägutas `vaesema läbi Vil; Sia nääguta miu, kudass tahad, si‿i ti̬i̬ mul midäg Pst; Või emä tad `u̬u̬ramise peräst vähä nääguten om Krk; Ta näägut üttelugu oma mi̬i̬st Nõo; näägutass pääle `väiksembät, mugu `kiusass enne Kam; `pernani näägutõss alasi minnu, et ma paĺlu sü̬ü̬ ja veidu ti̬i̬ Krl; mis sa last näägutat, ta saa jo arru, et sa tedä iŕvitellet Har; joositat ja ti̬i̬t mis vaia, a näägutõdass kah sinno vi̬i̬l Rõu; näägutass pääle minno nigu muni `õiguss olõss mu üle Plv; ma näägudi timmä Se || laisklema, jorutama näägutab töö kallal Juu Vrd naagutama

2. naerutama küll ma tat nääguti, ei naara mitti Krk

peale `peale, `piale, `piäle hajusalt R, SaId Muh L K I, `pääle R(`päälä Lüg Jõh) Khk Krj Pha Emm Rei Hää Saa Pal Äks Kõp Vil M T hajusalt V, pääle Krk hajusalt T, V(pääleʔ), `pεεle, `peele SaLä Kär Kaa Hi, `peäle Mär Vig Tõs Juu

I. postp 1. millestki või kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale; midagi katma, varjama võtta minu ka obose `pääle Lüg; `lüörikad tulevad maa `pääle `üöse Jõh; pani `sildi `ukse `pääle Vai; ronis ahju‿pele Khk; Ma pani püti pingi pεεle Kaa; Ihu `peale lõid suured mustad villid Pöi; kas‿ne (heinad) `mahtuvad veel sauna `peale Muh; keige `enne `aeda sarikad üles, siis `panta latid sarikate pääle Emm; esto pengi `peale Kul; ehmatas roosi kää `peale Mär; silla `peale `väätasse `ruusi Kse; pani pea pad́ja `peale Rap; `istusime aida trepi `peale Jür; üks `veerev kivi `olla tesele jala `peale kukkund Tür; taelaga pannakse tuld piibu `piale Koe; võta labida `piale ja vii `väĺla VMr; lapsed lükkisid pihlaka marjad lõnga `piale Iis; lu̬u̬k - - paenotatse ja `pantse obese `piäle Kod; aeda `räästaalune oli oma kolm `jalga ees‿pol, et vihm ukse `pääle ei käi Äks; meeste`rahval käesid kirjud kurted palidu `piäle; pange perse paku `piäle (istuge) KJn; sadulde `pääle `oĺli kiik [mustrid] suurelt `sissi `lastud Vil; säŕk (pikk-kuub) `aeti `talve kasuka `pääle Trv; võti korvi turja `pääle Ran; piimä `pääle `oĺli saestanu ku̬u̬rd Nõo; siss `pańti kõ̭ik vorstid sinna - - `malku‿päle [jahtuma] TMr; `jurssu tõmmassit leevä `pääle pagsembalt ku võid Ote; sild tetäss kraavi pääle, kost üle mindäss Urv; papinõ katuss om tett maja pääle Har; `väikeisi `kunnõ ma võta `piokõsõ pääle Rõu; pää pääle sattõgi, muhk om pääh ku piirak Vas || (kehaasendist:) laps `pandi seĺla `piale, siis akati `vihtuma HMd; am `eitanu küle‿päle Lei; vaśk vai vars, timä jovva‿i· vi̬i̬l jala pääle tuldaʔ Lut

2. a. osutab kohale, kuhu keegi või miski läheb vms `õsteti `ärgi `vapriku `pääle Lüg; lund `korjus joe `pääle `ninda `paljo Vai; nad läksid raba `peele Khk; Üks paat́ jεi `siia `mördade `peale Krj; pitka tee `piale inimene vötab levakoti `seltsi Vll; Mere `peale ta ää kadus Pöi; Sõnnik veeti põllu peale Vig; puät jäi rahu `piäle `kinni Var; tuli `siia vanemate `aude `piale Tõs; lubab `Tartus oma `kortne `pääle viia Saa; kui küla `piale läks, siss pani vaśk`nööpidega pintsaku `seĺga Kos; lähme `poukari `piale täna Ann; kui sie tuli ukse `piale ja kedagi `uostest `riakis, siis kohe oli kedagi viga (kaetajast) Koe; läks laia ilma `piale Trm; mine taha `kopli `piäle karjaga Kod; pane obene ette ja vii `tütred ka pidu `pääle Vil; õvve `pääle olli suur tiik kaevetu Trv; `kõnsime seenigu `sinna lagendigu `pääle; ma saadi ta jõe `vi̬i̬rde, sääld siss läits laeva `pääle Puh; ku maa om pehme vi̬i̬l ja orass `väike, siss ei tohi `laske orasse `pääle `lambit; kiivitäjä `olli küll su̬u̬ lind, aga pesä ta su̬u̬ `pääle es ti̬i̬ Nõo; läämi˽kirmaśki pääleʔ Urv; kasak `veie paaveskõid kätte, kel `kuhtu pääle tullaʔ oĺl Har; sa `lääde läbi mõtsa `vällä suurõti̬i̬ pääle Rõu; kesä pääle `veeti sitt, sinnä˽tet́ti rüǵä; lät́s matusõ pääle Vas; timä kõõ raha vii ilma‿päle Lut b. teat kaugusele, vahemaa taha `kolmesaja mietri `piale vai sedasi, siis ta (hüljes) akkas juo `tunnustama su Jõe; toru pill õli `kolme `virsta `pääle `vaiki `ilmaga ja `alle tuult `kuulla Jõh; võimata on temast (võilillest) `lahti `saada, tuul viib teda kilu`mietrite `piale VJg; nisuke mets, et `kümne sammu `piale teist inimest ei näind Ksi

3. a. osutab ametile, tööle, tegevusele isa siis sai `Mohnisse majaka `pääle Kuu; saab `suurema `ammeti (kõrgema koha) `pääle Lüg; kes pee `aerude `peele läheb Mus; läks `lihtsa töö `peale Muh; pidi ikke tänab‿sügise kroonu `peale minema, aga kodu `paerga Mär; nuor öpetaja sai nüüd koguduse `piale Ris; mies jäi `esteks kooli `piale edasi Kos; tulin `siia Müńdi `veśki `piale Pai; `ratsa väe `piale `võeti `rohkem pika `koibadega [mehi] Sim; miu esäl olli viiś `vendä, aga kikk `säädsive `endid talude‿pääle Trv; siss lätsi ma `Karksi teliskivi löövi `pääle poisiss Krk; temä läits `vaśkide `pääle Kilele; ma‿ss ole vi̬i̬l `mõisa moonami̬i̬ss ollu, siss lätsi `mõisa karja‿pääle Nõo; tedä om `säetu `mitma ameti `pääle, aga ta‿i piä Rõn; minnu saadõti kah lahingu pääle minemä Har; `hopman lät́s siss õdagu rehe mano vahi pääle Räp b. osutab tegevuse eesmärgile või iseloomule nagu vähe unestad, nii kõhe `lähväd `pilla `pääle (loomad paha peale) Lüg; Läks nina `püsti toreda elu `piale IisR; kena jutt on marras jutt, saame `marda jutu `pääle Pha; Tegi `eesele ise löpu `peale Pöi; see oli nii `raske mool `tõsta, ma elu `peale käristasin Mär; kohad läksid ostu `piale Ris; võtad elo `piäle vai tapa `piäle Kod; metsävaht oĺli lähnd `metsä, koeraga jahi `pääle Vil; mia anni vellenaesele söödä `pääle lehmä; sääl es ole nali enämb, sääl `olli joba elu ja surma `pääle `võitluss Nõo; ta om jo `ju̬u̬mise pääle löönüʔ Har; sada ajastaga tagasi lät́s kat́s jahimi̬i̬st `mõtsa kahru jahi pääle Vas; naa˽kat́s ut́ikut tulõvaʔ elo pääle jättäʔ Räp; härgvasigakõnõ jätetäss su̬u̬ pääle (suguloomaks) Lut c. osutab seisundile, millesse jõutakse nee asjad on üsna korra‿pele `saadud Khk; kui ma käima järje `peale saa, siis ma löndi ka ikke Vll; siis jähi lageda `peale, maja põles ää Muh; mia avita endä latse kõrra `pääle, mia neid `jäńni ei jätä Nõo; esä lät́s tu̬u̬ suurõ pahandusõgaʔ uĺli meele pääle Vas

4. osutab sellele, millest tingituna või ajendatuna, mille pärast midagi toimub `vahtind, et `irmus nägü on ige küll ja virutand sen `pääle siis `peili puruks Kuu; `peksä sai kõvast, `selle `pääle surigi; `tühja juttu `pääle mend `kaklema Lüg; Kui `rannast `tuodi `värsket `silku, olid `aisu `piale kõik `luomad jaul IisR; mie sene `pääle `erkasin üles Vai; ma vihastasi `söukse jutu `pεεle Khk; Suure `otsimise `peale ikka `leidis öles Pöi; tea, mis `peale tä nii suurelene oo Mar; tuliänd läind kõrsu `unkast `sisse, kõŕts akand selle `piale põlema Kul; üks lehm akkas `ambuma, selle `ambumise `piale ma läksi Kse; Kõik panid selle jutu `piäle laginal `naerma Khn; selle `peale teda söödetas, et ta kuri oleks Amb; laste jutu `piale läksin `vuatama VMr; tuleb elina `peale `välja Trm; läksivad kolme kopiku `pääle `riidlema Äks; saab nähä, mis ta selle `pääle kostab Vil; selle suure `otśmise `pääle es saa mite `ühte Trv; kuidass ma nüid `sinna saa `seantse käsu `pääle Krk; tolle jutu `pääle tõsta täl mokk üless, `süĺgä suhu Ran; susi lasnu tolle `rü̬ü̬kmise `pääle voonakese `valla Nõo; si̬i̬ jäi keeletust selle irmu `pääle TMr; temä olli ka nii nigu närvilisess jäänu tolle `murre `pääle Rõn; ma eräsi kellä eline pääleʔ üless Krl; latsõl oĺl hää mi̬i̬l kaputõidõ pääle Har; tu̬u̬ kolina pääle ma heräsi Rõu

5. osutab hulgale või üksusele, kelle või mille kohta midagi on ei ole külas `lehmi, kaks kolm `lehma on kogu küla `pääle Jõe; [isa on] `targemb viel kui mei kaheges̀te kahe `pääle kogu Kuu; `viie mehe `pääle `saimme ühe `tuobi `piima `palgaks Hlj; kaheksa pere `pääle oli ikke sie üks saun ja üks kaev oli küla `pääle VNg; kahe mehe `pääle üks nüri `kirvetükk õli Lüg; mis sest tilgast ulga `pεεle saab Khk; kolme mehe `peele oli üks paet Mus; Lehmale `pandi `kandmise `järge ikka kolm püu täit jahu jooma `peale Pöi; Nied kalad tulad `meite kahe `piäle ää jagada Khn; Neid [sorusid] lähäb neli tükki toobi `piale Tor; kahe mehe `piale `võt́sid puud maha HMd; ta `lüpsis `kümme `liitre `ümber, aga siis jät́tis neĺla `liitre `piale JJn; mina `tõmmasin `pilpad, oli viis pilbast toĺli `piale (tollipaksusest puust sai viis pilbast) VMr; karjus `võetasse mitme `piäle, mina õlin kolme pereme `piäle Kod; `rohkem `kaivagi ei ole, ku kat́s `kaivu külä pääle Võn; üt́s hopõn um külä pääle, kõ̭iḱ `tahtva˽`kündäʔ Rõu; üte viha võt́it `perre `pääle, `tu̬u̬ga paŕgeva˽kõ̭iḱ läbi Räp; tuolõ jo mass viis hõpõ `ruublit kuu pääle Lut

6. a. osutab objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus või mõju Midä tämä `parsa `toiste `pääle Kuu; ku ta `enne varastand on, siis ikke tämä `pääle `mõella (kahtlustatakse teda); `valgus akkab `silmide `pääle Lüg; `kaibeti alande üks`toise `pääle Vai; pole `armu εga alastust teise `pεεle; nuga on rikkund, kui tä ep akka puu `pεεle Khk; Ihus juba ammu selle [maja] peale ammast Pöi; rasvane liha akkas südame `peale; äe olg sa nii kahekeelne mitte, et sa paegal teiste `peale `tühje jutta teed Muh; Ta sai moo `pεεle nii tigeks Emm; ma olen `eese venna `peale kuri LNg; vanaeit naa `uhke oma `tütre `peale Kse; Ärg jõllitan kua inimeste `piale Han; mu `piale oo ussi sõnu `luetud Tõs; ärge nurisege öhöteese `peale Juu; kõblasin `kapsad ää, akkas õlade `piale JJn; mina ei ole kellegi `piale kaevand Ann; kellegi `piäle ei õle mul luadata; si̬i̬ one armuline `vaesse `piäle Kod; vikat́ ei akka roho `piäle KJn; ta om kade tõse `pääle Trv; temä ai süü miu `pääle Krk; nakass `mõistuse `pääle Hel; kui sul ää aig, siss `mõtle miu `pääle kah; kui paĺlu `viina ju̬u̬d, siss nakab `süäme `pääle Ran; ta‿s `mõtlegi vi̬i̬l ärä koolda, mõtel iks elu `pääle Nõo; pess ki̬i̬lt tõsõ pääle ja kõnõlass hüppä juttu Har; kink pääle oĺl kaibat, nu̬u̬˽tapõti kõ̭iḱ `maahha Vas; mino `pääle kihotõdi `kurja Räp; mul häbü `vasta timmä, et maʔ timä pääle peti; pangu‿ui· `äḱli päävä pääle (päikese kätte), `lahki kuioss Se; kõik hagõva soe pääle Lut b. kallale koer äśsitakse looma `peale Vll; meil on ikke `koera old, kes on looma `piale läind JJn; ta on nisuke `vaikne ja tasane luom, ega ta kellegi `piale lähä VMr; võtatas koerad `võera inimese `piäle KJn

7. osutab sellele, mille järel või millega ühenduses midagi toimub tüö tüö `piale, `esteks oli ikke truom `selgas Hlj; võtta `süömä `pääle ka üks naps Lüg; Üks lein `leina `päälä - - sene vähäsä ajaga juba kolm `leina Jõh; Suvel tuleb üks tüö `teise `piale IisR; lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk; Ma sai sauna peele natikse külma Kaa; Üks vihma oog tuleb teise `peale, äi täna `tehta `väljas midagi; Ea oli, kui `õhta sööma `peale sai `peekri tääve `toari ää `juua Pöi; jütt tuleb jütu `pääle Emm; nael naela `peale tõid [tubakat] Mar; `Talbusõ rahvas `lanksid põõsastõ `alla süemä `piäle `pitkä Khn; Ku - - tühja kõhu `pääle käu kukkumist kuuled, siiś `öeldaks, et kägu petab su ära Hää; neil on pidu pidu `piale HMd; sai `süödud ja siis süöma `piale magatud viel HJn; mageda toidu `piale ma lakkusin `juua Ann; tuleb uog uo `piale [vihma] VMr; võtama `liiku selle vaeva `piäle Kod; õnnetus tuleb õnnetuse `piäle KJn; piĺl tule pikä ilu `pääle Trv; sedä (viina) ei saa söögi pääle rüübäte Krk; selle rohu `pääle käsi lääb nigu `keŕgess ja ennemb es jõvva tedä `tõsta Ran; vihmatse suve `pääle iki om `kange küĺmä talve Puh; südä `kõrbusi tolle `ju̬u̬mise `pääle, siss `tahtse aput; poja `pääle lääp lehmäl utar `paistuma Nõo; vihma pääle om näet kastõ suuŕ San; ikk tulõ ilu pääle, piĺl piḱä naaru pääle vns Krl; sü̬ü̬ḱ `kõlbass söögi pääle, lü̬ü̬ḱ ei `kõlba löögi pääle Har; `täämbä `väega helgetäss, si̬i̬ `helke `pääle saa `vihma Vas

8. millegi suhtes oskuslik, valmis, hakkamas nied siad maa`ilma `maiad akkide `pääle Jõe; oli kohe sene `pääle `petsialist - - `arstis `luomi ja VNg; rebäne on `kange `kassi lihä `pääle Lüg; Sie on `mihkel iga `asja `piale, iga tüö `piale IisR; pole vilund ösumise `pεεle Jäm; Meite poiss oo üks tüdimata inimeselaps lugemise peele Kaa; Linnud on liblikate `peale `maiad Pöi; rehenduse `piale ma oli tark Tõs; pahanduse `peale `vaĺmis Tor; Ega ta õppimise `piale põle nii tohmuke `ühtigi Kei; mul käib isu piibu `piale VJg; üvä ańd kõege aśja `piäle Kod; poiste `piale oli ta (vanatüdruk) veel imulik Plt; ta om kirjatü̬ü̬ `pääle tark Hel; jõi `viina nigu vett, täl `olli alati janu ta `pääle; miu esäl es ole aia `pääle `andi, miu esäl `olli mehitse `pääle `andi Nõo; oma kärmäss `tütruke tallitamise `pääle, aga ta‿i mõesta iluste kõnelda Rõn; ta om `väega himmukas pidu pääle Har; maʔ oĺli jo `väega vali kõ̭gõ aśa pääle; ta um `koerusõ pääle mi̬i̬ss Plv; `varblastõ pääle oĺl tu̬u̬ t́sirkhaugaśs `väega virk Vas; kusi`kuklasõʔ oma `väegaʔ mi̬i̬ `pääle Räp; mul olõ õi taa söögi pääle määnestki himmo Se

9. suunas, poole siit `läksime `otse `Aksi `saare `piale Jõe; hakkand siis `sinne tule `pääle menemä Kuu; igas `saares olid omad tuled - - eks siis pidid `tiadma, misukese tule`torni `pääle sa tahad `menna VNg; panid tikku üles, `läksid [külvates] sene tikku `pääle Lüg; Akka menema `silmalt kohe `selle `valge `korsna `piale IisR; Ait jähi tuule `peale (allatuult), see [põles maha] Pöi; loomad `joosvad mu `peale Muh; `keera vassak kää `poole, siis parema `peale Kul; siis me läksime `Sarnalt otse üle mere `Tahku `piale `väĺla Aud; tie `kierab `veśki `piale JJn; mine säält üle mäe otsekohe kase varigu `pääle Krk; `itskme toḱk `olli `püsti, siss lätsid toki mant tõese toki `pääle Ran; lase `õkva nöörilt `Peedu `pääle Nõo; ku˽ma tuulõ pääle (vastutuult) lähä, siss pand `hingamise kińniʔ Har; seo um `käütäv ti̬i̬, lätt Võro pääle Rõu; ku `jõuti ärä Imä`jõele - - sõ̭ss `laśti paĺgiʔ üte`viisi tulõma `Tarto `pääle Räp

10. osutab ajale, mille jooksul midagi toimub või millele toimumine jääb `talve `piale sai `püietud `palju `ülgei Jõe; sädimme siis sen tulemise `ninda üö `pääle Kuu; `päivä `pääle läheb maa ligasest Lüg; egä `kaiki tüöd saa edespidise `pääle jättä Vai; Katsu siis ikka koju, et sa‿b jää püme `peale Pöi; vahest läheb ilja `piale udu ära HMd; kolme nädala `piale tegin puole `mietert kangast JJn; vaname kõht oli selle aa `piale tühjaks muidugi kua läind Koe; Sellepärast püiti aegsast saana ahi ära kütta, et öö piale ei jäe Trm; iĺjaku `piäle jäeb lina `kisku Kod; kevade on lodu pial vesi, iĺjem suve `piale kaob vähemale Lai; ei saanud sel kõrral `tehtud - - jäi teese kõrra `pääle Äks; päevä `pääle tõstab tuuld Ran; veri `üibub aja‿päle, vesi ei `üibu ilmanegi Nõo; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; ku ao pääle `mõisallõ es saa es, sõ̭ss oĺl teedä, et nahk oĺl kuum Urv; kedräśs talvõ pääle mitu `punda linno arʔ Vas; kat́s `punda jõuś päävä pääle rabata Räp

11. a. osutab sellele, mille alusel, millele tuginedes midagi toimub siis olid nie `püüksed meres `luotuse `pääle Hlj; Vana usu `piale `läksin teda vana `kortli `otsima IisR; kala `püüdämine, sie on `onne `pääle Vai; ma töi oma önne `pεεle selle sae Khk; ma kae iki `lu̬u̬tuse pääle Krk; ega mehel talu es ole, mi̬i̬s `tuĺli naese `pääle; kas toda `uuri kätte `saadi - - aga kohuss `tuĺli tolle uuri `pääle Nõo b. osutab tingimusele, mille põhjal midagi toimub Vanasti sai poemehe kääst ikka rehnuki peele (järelmaksuga) toiduasju veetud Kaa; Kautsjoni peale olid mehed vangist koa - - lahti Pöi; `andis `eese koha pooleterä `peale Mar; `kaupmed `ańtsid võla `piale koa HMd; pat́sima `liitri viina `piäle Kod; om löönu käe - - toobi viina `pääle Hel

12. a. viitab sellele, millele või kellele midagi kulub või kulutatakse kahe purje `piäle lähäb kuuskümmet `arssinad [kangast] Kod; ei pane ta raha rõevaste `pääle; mes te niipaĺlu joode, pange tu̬u̬ raha paremb muu asja `pääle Nõo; kolm `nahka läit́s `väikese `kaska pääle Kan; tu̬u̬ kulut́ uma palga kõ̭gõ `tütrikõ pääle äräʔ Har; Vanast lät́s naad́õ sukkõ pääleʔ ka˽paĺlo `langa Rõu b. jaoks, tarbeks takuse `piale oli ta `liiga arv, sie kot́i suga JJn; ahvenas on `praadimise `peale kõige `kallim kala Trm; [lapse rõiva] piap avarep tegeme, kasu pääle Krk; vana kõlvatu oone - - saab tule puiess, muu asja `pääle ei `kõlba Ran; lehm olli ärä tapetu - - pulma `pääle (pulmadeks) Puh; kaĺev `olli kalliss rõõvass, mõnel `olli palitide `pääle ostetu; kes siss `peie `pääle (matusteks) õlle tegemädä jät́t Nõo; sai `ku̬u̬daʔ (koguda) vanadusõ `päivi `pääle Har

13. osutab määrale, hulgale kuu lähäb nüüd `viimase `vierandi `pääle; sügise saan `seitse`kümmend täis, akkan juo kaheksa`kümme `pääle Lüg; Sulane kaubeldi - - ikka `aasta peale Pöi; kolme`kümne `aasta `peale `pańdi [maja vanus] Mär; suviline oli suve `piale palgatud - - kas kuue kuu `piale või Lai; ma `rentsi sel kotuse viie `aaste `pääle Krk; mõni sulane tei kaoba suve `pääle - - `talve `olli prii Nõo; tu̬u̬ om kuu `pääle `leṕnö Räp; kua jätetäss talvõ‿päle, tu̬u̬ um talvõ tõbrass Lut

14. osutab sellele, kellele on miski ülesandeks, kohustuseks vms tämä `kauples oma `pääle tüö Lüg; ma vöta selle `maksmise oma `peele Khk; ma ise pole mette `mõisa `päivi oma `piale `ühtid võtnd Pöi; ikka `küntsid siis, kui - - oma `peale `võtsid Kse; tema oli leskmies, tema pani oma poja nime `piale selle koha JJn; võt́t oma‿päle süi TMr

15. osutab sellele, millele minnakse üle või on üle mindud `tuhka`päiväl oli liha `otsass - - siis läks kaluje `pääle se toit üle Kuu; `viimisel ajal `läksivad `verkude `piale üle Hlj

16. osutab seisukohale, mõttele, mis kellelgi on Misse `peale sa `mõtlesid Pöi; kas jääb siis selle `peale, et `oome tulete Mär; kudass sa onde tullit serätse mõtte `pääle Nõo; siss jäi tu̬u̬ `pääle, et kahru˽seivä pää arʔ Se

17. osutab sellele, mille või kelle kohta midagi öeldakse `protsess, sie käib enamaste `selle `pääle, kui üks `nuomitus on Lüg; koue ilma `pεεle [öeldakse:] müristab nönda‿t säädust pole Jäm; see oli siis köige alvem nimetus selle koha `piale, Tondiauk Vll; lokitei kana, `aiglase (aeglase inimese) `pääle üteldess Hel; ploud üldäss `essünü inemise pääle Lut

18. (muud juhud) Pani Kihnu `peale (kihnu keelde) `ümber Jäm; Ma pea tillehvoni `pääle (pean helistama) minema Rei; poisikesed panid kottu joosu `piale (jooksid koju) HMd; annaʔ politsei pääle üless (teavita politseid) Rõu

19. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites) Vahi, et `sulle parajal ajal politsei `kaela `piale ei tule IisR; Olid poisile naha peale annund Pöi; Pole suu pεεle kukkund Emm; Sai nina `pääle Hää; meid pannakse ühe lükke `piale, kõik, kes üle kaheksa`kümne vanad on Kei; võtab madjaka kätte, annab solle kere `peäle Juu; sai nüid otsa `piale Ksi; sa oled pää `pääle sadanu Trv; ega minagi es ole suu `pääle sadanu Ran; ku midägi seräst `asja om, siss `viskab mulle nõ̭na `pääle; ma teesi küll, aga mitte ei tule keele `pääle tu̬u̬ sõna; ütte `viisi ihub tõese `pääle ammast Nõo; siss jäi kate mõtte `pääle (kahevahele) tu asi Kam; `kitle pääle tarviss `anda Rõn; ma silmä pääle und es saaʔ Rõu

20. millestki alates Poisikesest `piale jäi teine `lömperist; Akkas `kaasas `kondama juba `kutsikast `piale IisR; `ampsest ajast `pεεle Ans; Lapsest `peale kohe `loodud töö inimene Pöi; `lambud akati jo `mihklipäst `peale `tapma Mar; valo akkas `jalgadest `peale Kul

II. prep 1. üle, rohkem kui ne pajo võsud õlid `pääle `kuuvve jala `pitkäd; ta on `pääle `viie`kümme juba Lüg; luo rehal on `piale kahe`kümne `pulga Jõh; Nisuvakk kaalub peele kolme puuda Kaa; tä `peale `aasta seal olnd juba Mar; seal oo vist `peale kolme veeriku odre Mär; mees oo jo `piale kahe`kümne `aasta surn Tõs; `piale kolme`kümne `lamma oli sui Aud; `piale kaheksa`kümne rebase olen last maha omas elus JõeK; oli `piale viiekümmet `aastat [vana] JJn; tema `maksis valla taĺlitajale ikke `piale saa˛a rubla Kad; si on iki täistüdruk, kes `piale kahe`kümne `aasta vana on Ksi; mõnele `kangale läks `piäle kahe`kümne `pasma KJn; `pääle neĺlä puuda olli jahu Krk; vi̬i̬ loimun suur ain - - ain pääle `põĺvi Ran; `pääle kate`kümne ma olli küll, ku me siiä selle tare teeḿe Nõo; sinnä˽saa pääle saa `aaśta joʔ Plv

2. kellelegi või millelegi lisaks vana`allil (hülgel) on üle kahesaja kilu - - `rasva `seljäs ja liha `piale `selle Jõe; Iest ora, `keskelt kerä, pihutäüs `pirgu `pääle `kauba = harakas Kuu; ma `keträsi ühü talbe nelikümmend `vihti `lõngu, talitus oli `peäle selle Vig; `piale peki on taigliha Kad; `pääle sinu ei ole mitte ütte, kes avitab Nõo; neli tuhat rubla ja kraam, mis mul oĺl, seo oĺl vi̬i̬l pääle kauba San

3. välja arvatud Peale lakkumise pole see mees midagi teind Pöi; Vasikõl visati kõ̭iḱ sisekund är˽pääle massa ja˽täü Rõu

4. pärast (ajaliselt) Kuu `aiga `pääle `tetrie kuherdamist tuleb peris keväjäne sue Kuu; `lombikesed ja vesi õjad on `pääle `vihma `õuves Lüg; tegima `müöblid ja - - `kõike, mis õli `tarvis, `kõike tegima `päälä `mõisatüöd Jõh; Peele paastumaarjabed veib juba löukest ootma akata Kaa; `pääle löunat akatakse `jälle `tööse Pha; `Peale lapse ta jähi `sõukseks viletsaks Pöi; nahklaṕp lennab `õhta `peale päeva `looja Muh; `sündis neli kuud `peale isa `surma Kul; `peale jõulut Tõnis läin siss isi Var; `Piäle `aigust mia mäletä enäm kedägid Khn; `piale jõulu `peeti `puĺmi PJg; `peale nuttu laps nuuksub Tor; Ti̬i̬b oma tükid läbi ja `pääle selle on inimene `jälle Hää; `alla `leerimest on plika, `peale `leerimest on tüdruk Kei; tema pani `piale pääva `luoja kardulest `võtma HJn; oraksed aĺlendavad `piale `vihma JMd; mina olin - - `loomadega väĺjas, kui enam ei old karjast, `peale `mihkli`pääva Kad; `piale matuste löönud ukse `lahti nagu `plaksti Pal; `piale `rehtesid `ańti kurgu loputist Äks; aand juttu `piale `jutluse temaga Ksi; ikke lähäb tükk `aega `piale teiste ~ `teisi Lai; mis me `piäle `lõune ette võtame KJn; si̬i̬ suvel ollive küll `pääle `jaani iluse kuuma ja kuiva ilma Hel; mõni `ütleb, et `pääle söögi piab inimene sada `sammu `kõńma Puh; `pääle `künmise `äestädäss Nõo; `kapsta ommavõ ka nüüd `arku löönüve - - pääle `vihma San; `pääle leivä teo nõstõdi vańn `külmä Rõu; ma tei `vihto nätäĺ `pääle jaani`päivä Räp; `pääle tu̬u̬ tuĺl vanami̬i̬ss Lut

III. adv 1. a. pealepoole, kõrgemale; pealispinnale, katma, katteks `kosti`pulgaga `lüüa vits `noule `peale Jõe; kattukse sarikad jo `pääle `pandud Hlj; ajab `pääle `jälle oboselle `kuorma Lüg; Sain rie `nurga `piale IisR; pane podile kaans `pääle, siis lähäb `kiirest `kiemä Vai; saa‿p `oska obusele `looka `pεεle `panna Khk; poisigesed tegavad käbast `laevasi ja panavad `paprist purjud `peele Mus; se repp on nörk, `sönna `pεεle ei tohi mette `astuda Kaa; tεma jähi laŋŋetõppe, sinised villid aade `peale Muh; pane `katla kaan `pεεle Emm; murispuud, kos `pεεle sarigad pannakse Phl; `tõmmasid paadile `purjud `peale Rid; kui see va neia pruuk oli, siis posiseti `aigele kohale `peale Mär; ennimalt ei olnd si `selda, nüid tegid sella `peäle Vig; Pane nüid `riiskad `peale, mud́u soe lähäb `väĺla Han; agu `alla, kivid `piäle, et `liivä `jõese ei ajas Tõs; Aa `tuõrilõ uus vjõts `piäle Khn; paned võid lebale `peale Aud; jää on koriste jäänu, ei või obust `pääle `aia Saa; Mehed `tõśtsid `lautas [sõnnikut] `piale Kei; kui seenad ülevel on, siis pannakse sarikad `peäle Juu; `viimaks lõid punased plekid `piale ja mädatipud `otsa (rõugetest) KuuK; Linad `lauti vette ja nótid `piale, kivid veel not́tide `piale Amb; riistale piab vitsa `piale panema, laguneb ää Ann; akkasin jala ies tulema, pärast - - teśte isa võt́tis mu `piale VMr; mis sa tast nii pilgeni panid, nüid ei lähä kuaś `piale Sim; panen vett `piäle, siis `juuksed seesäväd; vi̬i̬l`meistriga `kistasse laadad, neiss `lüätse katus `piäle Kod; `kapsad `alla, siis liha ja tangud `pääle Pal; `kampson käis särgile `piale Lai; ahi on küdend, pane kriska `peale Plt; kirjad `oĺlid `piäle `aetud KJn; mitu-setu `ku̬u̬rmad savi vidasime `pääle Vil; tuult ei ole, `purje ei ole `pääle pant Hls; keväjelt ja sügüselt `aeti ülijaḱk `pääle Krk; länikule pannid `kandme `pääle, siss said tannikse Hel; kate eluga maja, tõene kõrd `pääle tettu Ran; kui jää murenep, siss ei tohi `pääle `minnä Puh; käblikul om kummitu pesä, `pääle om `samle `pantu; sul jala küĺmetävä, kata teḱk `jalgule `pääle Nõo; kaalpuu - - ku na lühikese om, siss tuuĺ aap pangist vi̬i̬ `pääle kah Ote; jõõlõ oĺl `ü̬ü̬ga õigeʔ paksu härmä `pääle tõmmanuʔ Kan; kui sainaʔ `valmi om, siss pandass paariʔ pääleʔ Krl; rońg `piatuss egan jaaman, alasi saat pääle, kost jaamast tahat Har; maa um jämme vihmaga˽koorigu pääle `võtnuʔ Rõu; päiv madalast paist, paist `õkva˽pääle; leh́tadraga˽käänd maal ilostõ tõõsõ poolõ pääle Vas; paksõl mõrrol ummõndass vitsaʔ `pääle Se || kellelegi otsa `sõitis ühele obusega `peale Mär; ärä ajagu `pääle, kae ette Plv b. võitjaks, valitsema Mina jäin `piale sõrm`kougus IisR; minu sõna peab ikka `peale `jääma Muh; minu `õigus jäi `piale VJg; ütelgu, mes tä tahab, miu sõna jääb ike `pääle Nõo

2. kinnitab mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi tekkimist `poissil tuld `jälle siis `kange janu `pääle Kuu; uni tuleb `pääle, viab `kulmud `raskest Lüg; nutt tuleb `piale kohe, ei ole mitte kedagi IisR; `lange `aigus - - äkkiste `ihmiselle `tullo `pääle Vai; üsna irm tuleb `pεεle Khk; mul akkas uni `pεεle toppima Kär; tukk tuleb `peale Muh; mool akkas laŋŋe `aigus `peale tulema Rei; aas `tääle ühnä ermo `peale Mar; tuleb ale meel `peale Kul; neil käevad rambid `peale Vän; kirbud ammustasid ja uni ei tuld `peale Kei; Mul tuli mitu `korda paha meel `piale Amb; mul käevad aegutesed `piale JMd; langetõbi, siis inime kukub maha, kui tal sie uog `piale tuleb VMr; ikk tule periss `pääle selle valuge; siul om - - nõnda kahju, et tulep `miulgi kahju `pääle Krk; süd́ä pööriskleb, tükib osse `pääle Ran; `tuĺli vahel serände jõvvetuss `pääle, et `viska `õkva vikat maha ja istu Nõo; meil tüḱk naar `pääle TMr; ku köhä om, siss tule läpätuss `pääle, eng jää `kinni Ote; süä om nii vallu täüś, et `õkva ikk tüḱiss pääleʔ Urv; tsõdsõl tuĺl sääne `haiguss pääle, et jäi jaluldaʔ Rõu

3. osutab rünnaku, kallaletungi, surve vms suunatust; osutab kellelegi või millelegi suunduvale mõjuavaldusele (osutab ühtlasi tegevuse intensiivsusele) Härg kippu `pääle `silmäd `pöürüllä Kuu; `allikad `pressivad `pääle, vesine maa Lüg; Liha nii `räidind, et `ammas `piale ei akka IisR; nuiaga minnasse obuste `pääle, mette inimeste `pääle; see oo ää `maandund, ader ep aka ka `pääle Khk; Ma pole teedand, et teite jääras peele tuleb Kaa; jõud akkab `peale küll Muh; Väsisi εε, äga ma ikka muljusi ise pεεle (kiiresti käimisest) Emm; taha nugagi `peale akata, kus siis `ammad akkavad Mar; kui vikat ia oli, akkas `piale, siis oli `niitmene paelu `kergem kui loo `võtmene Tõs; akkas neid taga `aama ja läks `piale Kad; kõhe tungib `piale `irmsast selle aśjaga MMg; ära reśsi `maoga `pääle (lehmale) Vil; om küll kuradi lońdu, ei lää lehmäl `pääle Krk; na tungive `sinna `pääle kõvaste, midägi `vaateme Hel; meie lätsime ommuku `pääle, õdagu tagasime ärä (rünnakust) Ran; serätsele võtata peni `pääle Nõo; ku es saa ajalt `pessä toda rükä, ku tõug `pääle `litse kõvaste, siss `panti küll kuhiligu kah Ote; sügise pane mina ka ommile `pääle, et `riśtku laits ärä Rõn; muide`rahva puĺl om `hirmsa kuri, tuĺl mullõ pääle Har; `väele es suńnita pääle, et sa piät niipaĺlo tegemä Plv; `naḱsime pääle minemä, siss lät́sivä pakku Räp || (ägedast, järsust ütlemisest) Põrutas kohe `piale: kohe tuli `ahju Amb; sinä koer kärätäd vi̬i̬l emäle `piäle Kod

4. osutab mingi aja, olukorra, sündmuse saabumisele; rõhutab millegi algusmomenti ei `joudand `päiva `valges `sinne, `õhta pime tuli `pääle VNg; riidaline äär `algab `kaugelt `peele Khk; Niid tuleb jälle see püme aeg peele Kaa; öö tuleb ju `peale Pöi; see `algas juba neĺländämäl `aastal `peäle Vig; maa`mõõtmine jääb pooleli, suur sõda tuleb `peale Mih; vihm tuli nii `järsku `piale, et ei suand pesugi ää korjata JMd; `kangest akand `pikne `piale, nemad läind `sinna ulu `alla; ajame `kanga ülesse - - paneme `niide ja `suasse - - siis akkabki kudumine `piale JJn; ühel korraga akasid mõlemil (pruudi ja peigmehe) pu̬u̬l [pulmad] `piäle KJn; omme on tü̬ü̬päe, rüki`lõikus tuleb `pääle Vil; einätü̬ü̬ olli vi̬i̬l käsil, ku rüki `pääle tulli Hel; märdi `aigu iki nakass ku̬u̬l `pääle Ran; abivägi jõvvab `perrä, siss nakame `tü̬ü̬ga `pääle; `aastit om `paĺlu, `aasta litsuva `pääle; vaja `kartuld võtta, küĺm tuleb `pääle Nõo; sõ̭ss tuĺl tü̬ü̬h `käümine ja `mõisa `orjus jälle˽`pääle ja Plv; `kümnes ajastaig tuĺl `pääle Vas; Õtak tuĺl pääle, haud oĺl `kaivmadaʔ Räp

5. kellelegi kohustusena kanda, taluda; kellegi suhtes kehtivaks isale `pandi nii suur rent `piale Hlj; kes `vapriku all `suitsetas, `sellele `pandi trahv `piale VNg; ja mis `neile kõik `peale (süüks) `pańdi Aud; Tal [on] `pääle `pantud väga pailu [tööd] Hää; `orjus oli see, mis `piale `pańdi Lai; are·st oĺli kohale `pääle `pantud Vil; noele (naistele) pandass noid `süide `pääle, et üits om kurjemb kui tõene Ran; ni̬i̬ surusiva selle aia tälle `pääle, ega ta esi es taha Rõn

6. lisaks, juurde; rohkem `kaua sie varakene ikke `vasta piab, kui uut `pääle ei saa Lüg; Isegi juba täis, ei enamb oleks `tohtind `piale võtta IisR; [Ta] oo seeaasta kövasti peele vettand (kaalu tõusust) Kaa; inimesed kasuvad `pεεle, üks põli teisele Pöi; uhame aga vett `peäle, siss tä (kali) seesäb eä mahe Vig; juba kahessakümmend ühüssa täis ja kuuś kuud ju `peale Kir; `mustlised ikki `ütlesid: peremees, pane `pääle kah Saa; nüid tuleb viel tordi ind `piale JJn; ua ja `erne supile `pańdi `tangu `piale Tür; [esimene laps] ei `saandki‿vel kahe `aastasest, siis tuli `jälle teine `piale VJg; kallasin `piima paĺlu `piale, et pudru sai nõrk Pal; vanajagu rahvast `surrid ärä, noored kasusid `pääle Vil; ma vahedi obese ärä, sai viiskümmend `ru̬u̬ni `pääle; neli küünart ja üits `kortel `pääle Krk; üteldi küll et, alambit lastass `valla ja targembit tuleb `pääle (kooliõpetajatest) Ran; mõne es tahava rasvaga keedetu supile `piimä `pääle, et suṕp saap kate `maoline Nõo; liha, ku sa krammi ärä võtat, t‿om kadunu, piimägä om tõne asi, toda tulep `pääle, lehm tahab `nüssä Ote; temä olli saanu ka joba [viina], ja muku uput `pääle Rõn; panõ viiś kopikat pääle vi̬i̬ĺ, siss ma anna selle raamadu Har; viiśtõiśskümme piimä `lehmä oĺl, peenikene kari oĺl pääle Vas; tulõ mu mano, ma˽panõ `palka pääle Se

7. toidule, joogile lisana otsa kui mina õleksin lõukuer, siis `süöksin `mõisa `luomad puha `nahka, `saksad suupalast viel `pääle Lüg; Sa sööd kuivalt - - võta omiti natse piima `piale Han; õlut oli `peale rüübata Aud; viinaklaaś `enne `alla ja liha ja kardulest `piale Kei; meeste kurgud on ikke nii pisikesed, et peab röebet `peale olema Juu; teed `juues ei lähe jänu äe, võta `külma vett `piale Ann; õlut oli ikke pühade `aegu `juua `piale Tür; püśsi`rohtu `võeti `sisse jah - - vett `piale ja‿s läks `alla VMr; [söögiks oli] vahel koorega `kartulid ja kiissad - - ja apu piim `piale Lai; mia `mõtli, et si̬i̬ om vanatońt, nüid ta sü̬ü̬b rattild aena ärä ja siss sü̬ü̬b miu `pääle Nõo; mugu˽`hauksi `leibä ja˽`serpsi `ru̬u̬ga pääleʔ Rõu

8. külge särgi [tegi] ema juba `valmis, `käisid pole [veel] `pεεle `aetud Jäm; Öumpuud aavad juba öitsenupud peele Kaa; [rukkil] loob pea `peale juba Vll; mul oli konks `seinas, `sinna oli ia rät́ikud `piale `panna Kei; edimäld `aeti `amme `käistele köŕtlang `sisse - - ja `panti `värdli `pääle Nõo

9. osutab olukorrale, kus kedagi märgatakse ootamatult `Juhtusin `piale, kui nied `piened `mampslid puid varastasivad IisR; tõene johub `pääle, lähäb `kaibab ja `ommegi asi ull Nõo

10. osutab ringiliikumise lõpetatusele või kogu ala läbi käimisele Arule oo niid rink peele tehtud, aga oosid pole mette leida olnd Kaa; aap küläle kõrra `pääle, siss tuleb kodu, om kõtt tühi (isasest kassist) Nõo

11. pealegi (nõustudes); muudkui `uitas `pääle ja kamandas, ei old tüömest `ühta VNg; `olgu `pääle, võtta siis Lüg; tie `pääle `louneni tüöd Vai; vana lakub `pεεle `körtsis Ans; maga sa `pεεle, ma lähe sööda sia ära Kär; Olga niid pεεle, kudas sa pole seda näind Kaa; laps nutab ja ekib `peale, äi jää vagusi Krj; Ma liha `peale, sa tule siis `järge Pöi; Mi‿sa pääle laterdad Rei; mine `peale, ma jεεn `välja `ootama Phl; va poisid libistavad `peale tüdrikude `ümber Mar; kirjutage aga veel peale edassi, `aega oo Mär; tee aga `peale `ühte `järge Kse; jooseb `piäle `sinnä `tänna Tõs; käperdab `peale, `tehtud saa kedagi PJg; las nad isi‿päle kakelda isi`keskis, mis se mede asi on Saa; kasta ja torsuta neid `lillesi `peale HMd; mine aga `peäle, kui sa tahad Juu; `laisklevad aga `piale Amb; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; Mõni mies konutab kõrsis `piale Sim; Kitse talus siad `ulkusivad `pääle Pal; kiub ja põeb `piäle oma jalaga KJn; kolm `päevä sadas, pihutass `pääle Trv; las ta jääp `pääle `mulle vanaduse `päiviss, si̬i̬ teḱk Puh; `tüt́rigukõnõ `erklõss pääleʔ Urv; mi‿sa alasi paugutat pääle taat kangast, tii muut kah Har; olõ õiʔ `hambit, sõ̭s pokõrdass pääle Vas; `sõitlõsõʔ pääle hobõsõgaʔ, lasõ õiʔ puhadakiʔ Se

12. (muud juhud) `Luikesi oli meres nii pailu, et mina‿s saa `öhti lugu `peale Pöi; Meri talub juba pεεle (merejää juba kannab) Emm; Ma pane ikka prillid `pääle, iga ma muidu näe Rei; `aigele tuleb õpetaja `piäle tuada (kohale kutsuda) Kod; Mesilinnu tahive ärä mińnä, me `laśsem vett, siss jäive `piale (paigale) Hls; es ole `lu̬u̬ta, et ta `pääle jäi (et ta elama jäi) Krk; mullõ tuńnist kuuś inemist pääle, kohe ma siss vi̬i̬l `päśsi; Koikkülä pu̬u̬l om mõ̭ni kotuss talusist nii lakõ, et ütte maia ei olõ sõda pääle (alles) jättünüʔ Har; hiir hopõn edimält sääne must, pääle (pärast) lätt är hiirust Lut

13. (ühendverbides) hammas hakkab peale saab jagu, tuleb toime (hrl eitusega) Sie `ristikivi on `ninda `raske, et kahe `veike `jõuga mehe `ammas `selle `piale ei akka; Sie on kaval pettis ja suli, `selle `piale ei akka `kellegi `ammas IisR; Mehed käisid `mõisaga kohut, siś `kohtu ammas akkas `pääle [mõisale] Hää; lõppu peale tegema 1. surmama `pussuga siis oli teht loppu `pääle `selle `hallile (hülgele) Kuu; see (koer) oli `kange `murdama - - `tehti löpp `peele Mus 2. ära lõpetama enamb meil ei ole midagi `rääkida, eks mei siis `tiema loppu `pääle VNg; peale ajama manguma; visalt veenma Poiss ajab `kõikse aeg `piale kui uni, muudku `osta aga tämale IisR; Nii `kangest ajas `pεεle, et ma `viimaks `vötsi Jäm; ajab `peale - - kui `mustlane Mär; `aeti ikke `piale, et riagi ja riagi Kad; `õkva une `viisi aab `pääle, anna `viina ja anna `viina Nõo; timä ai pääle, et tu̬u̬˽tälle seebi kivvi Vas; peale hakkama 1. algama; alustama muud ei `jääned ku `paĺjad `raamid `verkudelle - - [et] kust piad `pääle akkama parandama Jõe; akkasimma `pouku pesema, vara `ommigu kohe akkasimma `pääle VNg; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada Khk 2. tegema, ette võtma `Sõukse loomaga pole koa midagi `peale akata, kes ise ennast ää imeb (lehmast) Pöi; nende õnnetumatega põld küll `miśkid `piale akata VMr; nüid ei mõessa `kostki `piäle akada Kod; mis ma `pääle akka tage Krk; ilmatu suur talu, nüid olna ärä `laotedu kõ̭ik, nüid ei ole sääl midägi `pääle nakata Nõo 3. mõjuma, mõju, toimet avaldama `pannasse `suola [riidevärvile], et siis akkab üväst `pääle Lüg; suitsetati nendega `pöldusi - - teise inimese kuri silm ep aka `pεεle [siis] Jäm; peale käima 1. manguma; visalt veenma tuleb, siss käib ku `mustlane `pääle, iks anna ja anna Nõo; kõ̭ik käesivä `pääle, et - - ega sa esi ka enämb nu̬u̬ŕ ei ole ja nii sai mina mihele Rõn; ta käi ike `pääle, taht, et ma temä nõu `järgi pia tegeme Hel; üt́s poiss oĺl, tu̬u̬ käve ku hull pääle, et tulõ˽mullõ naasõss Rõu; ma - - nakka pääle `käümä, [et] massa mullõ arʔ Se 2. survet avaldama perele käisin kõvaste `piale (nõudsin töö tegemist), ei soand siss `keegi `armu Kos

pind pind g pinna eP eL, `pinna R(n `pinda VNg Vai), pinnu Hää Saa JMd Tür Sim TaPõ Plt KJn SJn eL, `pinnu Lüg IisR; pend g penna Mar Mih Juu; pjõnd g pjõnna Khn

1. millegi välis-, pealispind `pinna puold on `palki kova, aga siest on mädä Vai; Paranda pinnad õerutse naa libedas, et kuku pikale Han; üeveldamatta puu on koreda pinnaga Kad || tasapind ühes pinnas sa pidid ta nii `oidma (võrku kaladest tühjendamisel) Hää

2. maapind; maakamar, pinnas tieb küttist, paneb agu `servast põlemaie, pind `kõrbeneb siis Lüg; Vikkast õli `liiga maa teral, siis võttas `pinda `müädä Jõh; jänese `kaapsad, pisised lehed kasusid maa `pindas Vll; `mulda `rohkem, ää pind Hää; kui `vihmä tuleb koeva moa `peäle, teeb penna natuke märjäks Juu; meil on ia pinnaga mua JMd; mõni on ia pinnaga mua, teine alva pinnaga Trm; siin on `pehme pinnaga põllud Plt; maa pind võip olla liivane vai savine vai kruusane, kuiv, like Kam

3. veekogu ülemine piir, selle pealmine kiht Kerd oli kala`parved `pinnass, `toinekerd `jälle sügävämäss vie all Kuu; kilu `vergud, `nendega sai `suuremb osa `pinnast `püüetud Hlj; ku tahid peris `pinda `panna nied `võrgud, siis sai `nende `korkidega `võrgud `pandud, nii et `pinnal `sõisasivad Lüg; [hüljes] ajab vie `pinda enese, saab `luhti Jõh; kilu ei ole üsna vee `pindas Rid; `laosed `oidvad võrgu vee piäl, `pindas Tõs

4. (elamispinnast) tämä pojal enamb sääl `pinda‿i õle Jõh

5. a. terav puu (ka kõrre vms) killuke, tükike rukki `korrest lähevatta `pinnad `jalgu VNg; pind `torkas `piusse Lüg; ne `lauad on nii `pindasi täis, et `justku ogad Vai; ma ajasi omal pinnad `jalga Khk; Küll sii va tamme pind on ikka valus ihu sihes Kaa; Said sa pinna käe sihest käde Pöi; Pinnad `tahtvad mädanema akata, tää, kas ma saa ise selle pinna käde Rei; nõelaga pead penna kääst `vällä `võtma Mar; [leiva] viilukas `pandud siis päävä kätte `kuivama ja [sellel] oli siis nii `püśti pinnad sees ond, et olid sellega pääd sugend (aganasest leivast) Mär; Pend `turkas sõrme kööne `alla Mih; Võta nõelaga pjõnd mio `peiläst `vällä Khn; ma es saa `pindu kätte Saa; ema oli noppind `pindasi tagumikust `väĺla HJn; akkab mädanema ka - - kui `pinda kohe `välja‿i saa Amb; mul on `umbes `aige old, kui pind lääb `sisse VMr; pind läks küine `alla KJn; ai käe `pinde täüs Hls; ku lavva serv om tasane, siss om ää `mõske, ei lää pind käe `sisse Nõo; kui ärä es puhasta, olliva kahrukaara pinnu leevä sisen Kam; leeväküdsämise vańn om `väega `pindlikanõ, maʔ ai hennele sõrmõ `sisse pinnu `leibä `kastõn Har; `pinda enämb kätte ei saaʔ, sügävähe om lännüʔ Plv || piltl esite kisu palk oma `simast `vällä, siis akka `tõise `silmast `pindu `kiskuma Lüg; Teise `silmas nääb `pinda, aga `palki oma `silmas ei pane tähäl Han; on temale kui pinnaks `silmis (häirib teda) Ris; eks inime näeb ikke teise `siĺmas `enne pinnu ää Tür; mea ole ku pind silmän tal Krk; tõsõ siĺmän näet sa `pindu, umma `siĺmä ei näe `paĺki Har b. (torkivast tundest surnud jäsemetel) käsi on surd, ajab `pindusi Lüg; jalg suri ära, nüid kut `pindu täis Ans; käsi surnd, nagu pennad turgivad Juu; kääd ajavad `pindu VJg; jalg aab `pinda, ärä surenud, ei sua `piäle `assu Kod; tunned kohe, et pinnud kui särinal käivad Ksi; käsi `pinde täüs, ku käsi är koolu Krk; käe kooleva ärä - - aava nigu `pinde `väĺlä, ei saa muud, ku õõru ja pitsitä Ran; jalg om vällä˽kooluʔ, ku˽`naksi `käümä, siss `naksi `pindõ ajama Har c. puitunud kiud va `puine leiges, `pinda täis Käi; Kuiva `suiga - - kaalid nii `kuivi `pindusi täis Hää

6. lauaserv, pindlaud `laua `pinnad `loigeda `vällä VNg; sae`laual kahel puol `jäävad `pinnad `järgi Lüg; Kuuri sein on `pindadest Jäm; `laudu servatasse, tömmetasse pinnad maha küljest Khk; Pindadest saab lae klotsisi ja pöledus puid Emm; läńkaid oo laua `pindest `tehtud Var; palgi `saagimese `juures jäävad pinnad üle Tor; pinnudest saab tule puid Saa; igäst paĺgist saab kaks laua `pinda KJn; ku `palkõ lõigatass, siss nu̬u̬ tükü, mis üle jäävä - - omma pinnuʔ. ma osti henele süle `pindõ Har; ma˽käve, et vaest saa vabrigu mant `pinda Vas

7. a. lehtpuu koorealusest kihist kistud riba; ka puidust laast üldse `aava pind, sest `painetasse `siula kered Lüg; villakorvid, no nee on `pindadest - - männi `pindadest Ans; Löhmuse `pindadega oli ka sööla ja sarjakeresi kogu `pandud Kaa; sõela põhi oo kuuse `pindadest Muh; peks - - oli puust, pinnast oli ta `tehtud sedamodi Noa; tamme pinna - - õhuksed, muedu saa täda kududa mitte Kse; jahumat́t, koolutud aavapuu kere, `vahtrabu pinnaga õmmeldi kokku Var; külemit - - aava pinnast painutud Kos; korvid tegid puu juurest ja sarap̀u `pindadest VMr; tiht sari `tehti kua neist `pindudest, `vahtrad `aeti `lõhki Trm; aavapuu pinnust tettänä sarja kere, aavapuu `pindel `lastana suvi `aiga - - saesta Nõo; sarja põhi olli pinnudest, pind olli pääl kummõr ja libe, et terä läbi lät́s Kam || ani sule `pindudega nõeluti `kińni [karbi] kere SJn b. pilbas, puutükk männa pinnaga [pani maasikaid] suhu Vll; mis sa muidu `pinda kisud puu küljest Muh; `piirda panemise pind Kod; kirst oĺl kõ̭iḱ puha puruss `lü̬ü̬dü, periss pinnõlõ `õkva Urv; meil oĺl mõtsan `pikne suurõ puu periss pinnalõ löönüʔ Har; latsõn ma - - näi, ku `pikne lei kuusõ, pinnu˽käve kauõndallõ Rõu; võta˽kirvõss, lü̬ü̬˽`pinda Plv || kübe, ebe ei ole mitte lume `pindagi maas Muh; raud lätt `ki̬i̬mä nigu vesi, pill `pinda Har

8. puu lõhe, pragu kui loogal pind pεεl on, siis `keertasse nöör `ümber, muidu leheb `katki Khk; Vingelkaigas vettas pinna peele, saab näha, kas peab öhtani vastu Kaa; mõnest kohast on puu `pehmem, teine poolt on kõbem. teine pool võtab ennast `kat́ki ka, a teine pool kisub `pinda Tor; laud är kulunu, akkas `pinde üles `aama Krk; mõnikõrd sai nii illuss jalass, et luśt `kaeda, aga mõnikõrd ess paenu nii, võt́t pinnu üless Nõo

9. okas, oga, astel `Permand on `kuuse `pindu täüs varisend Kuu; Pind `torkab, ei saa `kääga kibu`vitsa `murda Lüg; saksamaa kuusel `pehmed pinnad kut jugapuul Jäm; Pind oo uhagal vahe kut nööl Khk; [mesilaste] `perse `külges on pind, kui vihaseks lähvad, siis [pistavad] pinnaga. oomiku on pinna viha `suurem Kär; Kadaka pinnad oo ergud pölema Kaa; viherbu, ka pinnad `küĺges Vll; Suur tõuk `roomas maas, suur pind oli perss Pöi; ohaka `pindasi läksid kääd täis Mär; Kõiksugu praht läks ju [rehe] rabamisega - - särgi vahele, ja kos veel need õhaka pinnud Trm; siilu pinnuge sorgi ammast, sõss ei valute änäp Krk; soe`uibu om suuremb kui kit́se`uibu, terävä pinnu küĺlen Ran

10. pii, pulk `Piiral olivad `pinnud IisR; kui sua pind kat́ti lähab, siss on tükk tööd, et uut panna; iga `paasmes oĺli kolmkümment `pindu, `lõngu oĺli `paasmes kuuskümmend, vat iga pinnu vahele `pańti kaks `lõnga Saa; kruasid õlid nõnna pikergused lauvad, sabad taga, truadist pinnud kruasi küljes `kińni Trm; ku suab [linad] ärä `suetud, pane kaŕbid pinnudelle `piäle, mueda nürid ärä pinnud; puu `pindega äes; ku tõurehi tallatud, võt́id neĺjä pinnuga rehä; `tõrva `lastse arja pinnude `sisse, `täiu tõi `väĺjä Kod; kaks `lõnga piass arilikult olema pinnu vahel, si̬i̬ laudlina on [kootud] kolm `lõnga pinnu vahel Pal; ennemast olid puu suad, pinnud puust Plt; `kraatsmise jaoss `oĺli lina ari, tol suured pinnud Ran; [kuslapuust] pinnuʔ saiva `nilbõʔ, niguʔ vaśksuga sai Räp

11. peenike kalaluu `Värske särg on muidu kena küll, aga irmus pailu `kontisi ja `pindu; Lutsu liha on magus ja ilma `pindateta Pöi; ahvenas on `kangesti nisuke końdine ja `pindasi täis Rid

12. (muud juhud) sia pekki `kõhta mõned `ütlevad sia pind, `pinna liha ja tai liha; on `niisuke `laisa `pinnaga, ei akka kedägi tegemäie Lüg; Purjus peaga akatakse äga peale pinda kiskuma (tüli norima) Pöi; mo reie pinnad (lihased) oo `aiged - - kui sa paelo köid, siss pinnad jääväd `aigess Vig; tien `sulle pinna `piale (annan peksa) Koe; nüid om elu vällän, muud ku akkame `pindu (nahka) `tõmbame Krk

pluusa pluusa Jäm Khk Kär LäLo Lih Kse Kos Jür KuuK, `pluusa VNg Jõh; luusa hajusalt Sa, Muh Vig Han pluus `mulle siis sie peremes `ostas `uhke toreda `pluusa `riide VNg; Luusa ning kuub oo küll kenad Khk; abu oli `vastu ihu luusa all Pha; mõni luusa‿o iest `lahtine Muh; taheti õhemid aluseid ja pluusasid Rid; `liipstükid, see oli `neoke vesti `moodi, see `pandi särgi `peale ja pluusa `peale Mar; teab kas paneb rośsi koa luusale ete Vig; Tüdrikute luusad oo kua nagu `eeved (õhukesed) Han; paneme nüid pluusa `seĺga KuuK Vrd pluuse, plüüsa