[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

ema|lepp 1. sanglepp must lepp on emalepp Vän; emalepal on suured laiad lopsakad lehed. kui `kasvaja oĺli, siss `tu̬u̬di emalepa `lehti ja `pańti `pääle; emalepad kasusid suure puus Saa; emälepp one mussa koreda kuarega. kui suu one ülesi uhatanud, pane emälepä lest `piäle Kod; muud ei kasva sääl (madalal heinamaal) ku emälepä `põõsad Vil; [värvimisel] särgi `musta tu̬u̬di liinast ja emälepä koore keedeti, sinna must väŕv `sisse Trv; emälepäst tetäss `tarbepuud. `läikive lehe. jõe `kaldat om täüs nii emäleppi; emälepä `lehti panni varvaste vahel, siis paŕks `varba ärä, siis es aka `audume Krk; emälepäl om lehe nigu kördsun, ja om ümäriku urva küĺlen Nõo; verevät [värvi sai] imä lepä koorist Kan; imälepä kasusõ su̬u̬˽pääl, nuist tet́ti voḱitsõõri; imä lepäst saa `paĺki kah Har; Kõllast värmiti vi̬i̬l imälepä `ku̬u̬riga˽kah Rõu
2. hall lepp – Emm Käi ema lepad on selema koorega ja `pεhmema `lehtega Käi
jõukalt `jõu|kalt Muh/jõo‑/ Aud Koe Krk Nõo Räp, `jöu- Phl, jõõdu- Kod
1. rikkalt, majanduslikult hästi nad elasid `äśti `jõukalt ja siis ehitasid mai·lma suure toreda maea Koe; elävä `väegast `jõukalt Nõo Vrd jõuakalt
2. kiiresti, jõudsasti tõine om `känni kokku jäänu, tõine lää kasuge `jõukalt edesi Krk
Vrd jõukade, jõukasti
kiruma1 kiru|ma R(kiro- Vai; kirumaie Lüg) S L(kero-, käro- Mar) K Trm Hls T(‑me San) Krlsiunama, sõimama; vanduma, pahandama Mes sa `ühte `puhku `aeva kirud Kuu; `kange taga`perse kirumaie Lüg; midä tämä `kirro sääl Vai; kirub ning vannub; ta kirub teise kohe, kirus ning ihus `ambud taga `persse teise kohe Jäm; kirus oma `suilist, oli sandisti `kündand; mis sa kirud paigulist, sool polegid eed juttu Khk; Ei tea, kes mind kirub, et ma sedasi kluksun Rei; aga ma kirusi tänd, sai mo käest kiruda Tõs; meremehed kiruvad, ku neil kedagi `vaega on Hää; jo ta on `süidlene, saab kirumest Ris; akkas teist taga kiruma Juu; kui tahab `riidu `kiskuda ehk norida, siis kirub, et saaks tülitsema akata VJg; taga selja võib kiruda teist, suu `sisse ei saa Lai; kirub pääle, ei ole `kunnig ää Hls; naese kiruva, et kõtt om tühi Kam|| kaagutama [peale munemist] kana kirub ete `kangeste Tõs
kore1 kore R L K I TLä Ote, korõ Khn Ran, g ‑da; korre g koreda, kor(r)õ g korõda Kam; n, g kore S Saa M, korrõ San V(g korõhõ Plv) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)1. (pinnalt) kare, krobeline, konarlik vali `riide on kore Lüg; kore (koorikuline) lumi Jõh; [käed] `Lähvad ‑ ‑ koredast nigu `lehma kiel IisR; Linune lina oo asemel nii kore magamiseks Khk; nüid on seesugused kored käiad, nee `teegid vikatid vaheks Vll; va lüline mänd – vana kore ehuga Käi; kore ein o vali, lõhub kääd ko otsast ää Kse; männa koor oo krõbe ja kore, sihuke rõmelene, rõme või kore Aud; nihuke kore jäme lõng, paelu `karvu sees, süńnib soki lõngaks tehä Juu; üeveldamatta puu on koreda pinnaga Kad; kui põld ei ole viel trullitud, siis on kore VJg; oma `tehtud riie jääb koredaks Pil; `tõugjas om pea kore soomussege Trv; Kaĺg vesi jäl˽tege naha korrõss Rõu
2. suhteliselt suure läbimõõduga, sellistest osadest koosnev, jäme tuulingal sai ikka kored jahu Jaa; kui leva jahud o kored, siis o leib koa kore, jäme; nee nisud o korema kõrrega; korejahu leent keedeti enne koa Muh; ärjäbä söödi peäl saab lina koredam Vig; Lammas ei söö koredad `eina. Koredate eindega söödetse obusid Han; nii kui üks taari auete leib, `sioke kore oli, `sioke jämeda `võitu oli (aganaleivast) Mih; koredad eenad, kore ein, jäme Nis; lina peo on koa kore, jämeda laia `kiuga Juu; kore liiv Kad; suur kore piĺliru̬u̬g Kod; koret `einä eläjäs ei söö Hls; kore põhk, aga terä om vähä; kore `luuge linal om kiud ka lai Krk 3. hõreda koostisega, mittetihe, kohev, pehme; urbne; pude kore puu, pehme leigata Jäm; kore mullaga maa, see laseb vee läbi; kore pöld, see on ikka kuiva `vaevas; nii kore `süiga puu Khk; Saapaks äies ole obunahk suurt asi, oli kore, es pea vett; Ölletańn oo üsna koreks kuivand Kaa; Moa ilma jäme roog kut `kaikad ‑ ‑[katus] jääb koreks `jälle; Nii kore riie, et kas pista sõrmed läbi Pöi; soar oo korem puu kut kask oo; oo ikka kored `tuhlid, mis ää laguvad kui keedad; kirise kivid `peavad kored olema, et `sooja `andvad Muh; koredad `kaapsad, `pehmed Mar; leib oo kore, `auka täis, põle tihi Tõs; kore puu, `pehme puu, ei soa iad pidajad nõu `ühti Nis; kore küńd ‑ ‑ mõni künnäb sedasi, vao künnäb, tese jätab Juu; sõreda `süidega puud on koredad. kore puu põle `kuśkil ia ‑ ‑ ahju`puuna põleb ruttu ää; koredad puud on kõik `alkad Amb; kore jää, krabinal lähäb see `pealmine kord `kat́ki Pee; tümad `kapsa piad on `kasvamisest koredad Kad; odra leib on kore VJg; kevadine ea (jää) o koredamb ku sügisene Trm; tõene `kapsapiä oo `tihke ja kõva nõnnagu raud, mõned piäd on nõnna koredad Kod; kevade on lumi kore. kui kevade sulatab, siis võtab lume koredast ‑ ‑ mine `piale, jalad võtab läbi Lai; kui teed koormad ja ei sõku, sis saab koorem kore SJn; si̬i̬ om üit́s kore ruusa maa, lask väe läbi; suast paks, siss tule kore si̬i̬ rõõvass Krk; kui koe ja vee mõlemba keeru om ‑ ‑ saab kore rõevass; korvitävve sibulde i̬i̬st võtiva pu̬u̬ltõi·st täit rügi. sibuli om koredamba [korvis] Ran; rasu `panti tünni `sisse, nuiatedi iluste `kinni, et ta kore es ole Puh; sõku `rohkemp, ärä jätä näid (põhku) koredass Kam; ku `kapsta patta lõegut, siss edimäld na‿m nigu koreda, pada saab `õkva täiś Ote; seto es saa korrõst savist `kaussõ tetäʔ, kõik pudesi kätte ärʔ Kan; Jõ̭õ̭hn sai˽`valgõ lina. A nimä˽sai˽korrõ˽ja˽`kergeʔ Rõu; jämmest jahust saa leib `säärne korrõ ja halb Räp; tühi iä, tu̬u̬ om tu korrõ iä, ei kannaʔ, ei murraʔ, vesi alt är `lännüʔ Se Vrd korejas, korp2
4. (lahjast, rammu mittevõtvast olendist) kore `luuga luom mis `rammu ei vota Jõe; va kore lihaga, järjest sööb aga ikka lahja; kore loom vötab nii `kergesti ala (jääb lahjaks) Khk; kored obused o lahjad ja suured, suure kondiga; kore kondiga lehm annab paremini `piima Krj; kore kondiga obu äi pea liha peal, lihab lahjaks Jaa; Suure kore kondiga lehm kut suur raanits Pöi; koreda nahaga obo, kui natukse sõidab, siis kohe märg Mar; kore kõht (suure isuga olend, kes on ikka lahja) Kul; koreda kõhuga inimene Vig; si inime on kore lihaga Saa; koreda `jäoga ~ `luuga obone ‑ ‑ ei võta `rammu ega kedagi Juu; kore eläjäs oo üks kõhna ja luene Kod; kore obene nigu sard Nõo Vrd korp2
5. kare, kähisev Ilus küll ei ole kui `naiste`rahvas koreda `äelega `räegib IisR; mo iäl tänä na kore, iäl ää, kurk valus Tõs; tal on jäme ja kore jaal Koe; no küll si̬i̬ on koreda iälegä, laalab, on `niske kõme ja kore iäl Kod 6. fig halb, kõlbmatu see töö naa kore et Mar

mõnu mõnu Lüg Pöi Muh hajusalt L, Hag Juu JMd Pai Koe Kad VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv Hls Krk Puh Nõo San Har Rõu Räp, mönu Jäm/möu/ Khk Krj Pha Vll Rei Phl Ris(-o), monu Kuu VNg Vai, menu Vll Var; p mõnnu Har Rõu Räp

1. heaolu-, lõbutunne, nauding; rõõm ku `veski täiest iast tegi, siis õli ia mõnu tüö `juures Lüg; mis mönu see `soole teeb, et sa teist sedasi `narrida saad Khk; mõni reagib nii ea mõnuga et Muh; inimene on ilma mönuta; Ta teeb paljast mönu (nalja) Rei; nüid nad sogasid ned pühäd ää, nüid põle sedä - - pühäde mõnu Mär; tema tegi ikke mönu oma toreda laulodega Ris; mis mõnu seäl üksi on `olla Juu; tieb kohe mõnuga Koe; Temä loeb mõnuga noid naĺlakit jutu raamatit Nõo || mõju teisel teine mönu ikka, teine `aige ja kibem, teine lööb `väĺja ja kuivab `jälle ää (rõugetest ja leetritest) Pha; mõnel inimesel olevet kuri siĺm, mõnu man Hls
2. meeldivat, rõõmu, rahuldust pakkuv asjaolu või omadus; meeldivus, mõnusus kes õli ia juttumies, sõnad õlid kõik rias ja `riimis, siis õli kõnel ia mõnu Lüg; sobib selle jutu nönda ää, sellel pole menu midagid änam Vll; ma vähä jutuga elu aa olnd, pole seda mõnu `ühti Rid; mõni vili oo et inimesed või loomad `sööväd, ei ole mõnu sees Mar; iä kõne mees, iä kõne mõnu teesel kohe Tõs; Ega ilu pane mehele, vaid mõnu paneb mehele PJg; Tõllaobune on `seuke, jooseb pää `seĺgas, midagi mõnu tü̬ü̬l ei ole Hää; kui süda rahulik, siis on elul teene mõnu juures JMd; ega see jutt põle kedagi, kui tal mõnu põle Pai; toidul põle mõnu, kui inime on `aige VJg; suu jooseb `ühte `puhku, aga jutul põle mõnu Plt; si̬i̬ jutt om seande ilma mõnuta Trv; mõni kõnelep, täl ei ole nigu midägi mõnu tol jutul Puh; mõ̭nõ opõtaja jutust, kel sõna mõnnu ei olõʔ, tu̬u̬d ei taha kullõldagi eiʔ Har
3. toon, meloodia mõnel põle laulu mõnu koa mette Muh; tääl oo iä iäle mõnu, laalab `iästi Tõs; nendel nüid ise laulod ja mönod keik; ta nönna `ilma mönota (laulab halvasti), teesel `jälle nönna ilos möno joon seal `juures Ris; temä äälel om ää mõnu Trv

nikkel nikkel g `nik|li Khk Muh VJg Sim San, -le Tor Krk, nikkeli Jõh; nikõl g `nikli Plv, nikõli Krl/n -ĺ/ (metall) `kinkis toreda nikkelist lae`lambi Jõh; `niklist valatase `nöusid, `koosti ning `seandusi Khk; siia oo `niklid `peale `pandud, `nikliga üle `tehtud Muh; ega nad `niklist old nagu `nüitsed rahad Sim; nikõlist tetäss anumid Krl; mul oĺl üt́s laua laḿp, tu̬u̬ oĺl `niklist valõt Har

nobe nobe Khn// Hls Hel TMr KodT, g -da VNg Lüg Vai Rei Mar Mär Kse Var Tõs Vän Tor Hää Saa Ris Juu Jür JMd Koe VJg I Plt KJn SJn Trv Nõo, -ja Kuu, nobe S Krk; nope Muh Rid Hel, g nope Puh Nõo; nopõ Har Vas Lut, g nopõ Rõu, noppõ Krl kiire, kärme; virk tämä on `ninda nobe, iga `puole tuppi VNg; `ninda nobeda juttuga Lüg; tämä `ninda nobe on, südi ja `varma Vai; üks nobede kätega [inimene], agar `akma igase `poole; nobe keelega, kesse pailu räägib Jäm; ole nobe, muidu jääd `iĺjaks; üks nobem `niitma, teine‿p jöva `järge mette Khk; kust neid nobesid tüdrukid ikka saab naiseks Kaa; aŋŋergad on nobed `püüsid ära `lõhkuma Pha; nobesi obusi ikka tahetakse Vll; see oo nii nope tüdrik et Muh; Liig nobe jütuga inimene Emm; [ta] `tahtis meest `lüia, aga mees oln nobem Phl; ta oli `kangeste nope, se Juula Rid; need oo kõik üsna nobedad töö tegijad Mär; on üks nobeda olemisega [inimene] Juu; sa oled päris nobe karduli`võtja JMd; ta on nobe `marju `korjama VJg; nobe - - tü̬ü̬`teole ja egäpite Kod; küll tal on nobedad näpud Lai; nobe `tü̬ü̬le, pikäline jutule Hel; sul om nobeda jala, mee udista kana kesvä pääld ärä Nõo; noppõ ńäpuʔ Krl; vits kipõ, lat́s nopõ Har

norima nori|ma R(-maie Lüg) Sa Muh Käi Rei hajusalt L, HaLä Kos Jür ViK I Ksi Plt Pil KJn Trv TLä Võn Har Rõu Vas Räp, -me Trv Hls Hel, -mõ Krl Rõu

1. sõnadega torkima, pilkama; pahatahtlikult etteheiteid tegema, puudusi, vigu otsima kui täma norib `ninda, eks täma tahab siis tülitsemma akkada Lüg; `Vintis on, siis norib `riidu Jõe; Noris niikoua teiste kallal, kut oligid tüli `lahti Jäm; alati tülitseb, kes seoke tüli norja on Khk; Täma noris siis ikka, kui tilga õlut sai Pöi; mis sa muedu norid Muh; mees - - norib naese kallal Mar; ärä tule norima, soad `vastu piäd Tõs; norib `riidu ja tüli, pahandust Tor; küll tema võib norida Koe; mis kurat sa norid, tien su jahust Sim; akkas minuga `riidu norima Iis; ta noris minuga ilma aśjata Lai; ei saa rahu olla, taht tüli noride Trv; Mes sul asja, et tuled norima ja vigu `ot́sma Nõo; ärä nori tõist inemõist rumalide sõnnugõ Krl; nika timä see hommugu tanh nore, ku lätś õks tülüss Har; Mul oĺl ämm väega norija, es timä meele perrä jõvvass kiäki tetä Vas; Mul oĺl ämm väega norija, es timä meele perrä jõvvass kiäki tetä Vas
2. manguma, nuruma Käis rannas kala norimas Jäm; Noris jälle ema kääst viina raha Pha; Ta noris ja noris seda mu käest - - ma pidin sene ää andma Rei; `tiigrisi oo sii `Aapsalus koa näidatud, sedäsi `jälle noritasse raha `rahva käest Mar; ei tiä mis `maksusid noritassõ Khn; küll ta norib ikke vihma `väĺla, ikka sehuke aĺl ja aĺl piltl Aud; üks Nabala mies oli kole `kange norima, ei `alla viie rubla last Jür; kaupmies norib raha, norib viimast `inda Koe; [pulmas] noriti `viina, vahest `pańdi puud ette VMr; ärä nori, ega ma iki ei anna Trv; norina temä käest vil raha ja joona kõ̭ik `nahka Nõo; ega timä ei jätäʔ, timä õks su˽käest vällä nori Har; Norite tu̬u̬ (perenaise) käest munnõ vai muud sakuskat Räp
3. (välja) korjama; paremat välja otsima või valima kui oli `poie `aigust, sai ka sia`pohla `varsi ja midagi noritud Jõe; haamiga noriti süsi mere pöhast Khk; `Kaussis olid veel - - pisiksed räimed, suuremad olid ää noritud Kaa; lapsed norist nee lihanatuksed ää, söö sa vesi suppi Jaa; Sammelt `kisti `käega kadaka põõsaste alt, noriti rabast `turba `aukudest Pöi; kui räemed‿o ühe päeva veri`soolas oln, siis noritse `välja ja pannasse `õue taride `peale `kuima Muh; obo norib kõik `vällä, lopitseb jaho kõik `vällä Mar; kis noris supi paksu ää seest Mär; mis sa norid - - otsib lusikaga paramaid tükka Nis; piad oma lehmale [heina] norima ka `kuśkilt Tür; ta muko õt́sib ja norib paremad `einä Kod; kui on paks ära `söödud ja noritud teist, et ära solgutatud súpp Lai; norib ja mõnitab, ei taha sedä egä teist KJn; norisi kõik `rõiva poodin läbi, aga es `kõlba `üitsegi Puh Vrd nolima

nõrendama nõren|dama Hää Trv, -tem(e) Krk; norendama VNg nõretama a. tilkuvalt märg olema sannan ihu nõrents kuumage; ma ole läbi like, `rõõva nõrentev seĺlän Krk b. tilgendavalt täis olema puu oksad nõrendavad - - vihmast Hää c. rippuma `oksa norenda `allepitte VNg

nõretama nõret|ama Lüg LNg Kul Mär Kse Tõs PJg Tor Hää Saa Juu Kad VJg I Plt KJn Ran Nõo, -amma Jõh, -eme Hls Hel; nõrõt|ama Khn Võn Urv, -amma Urv Har Rõu Plv, -õmõ San, -õmmõ Krl Har; nõrretama Kul Vig Var Mih; nöre|tama Jäm Khk Vll, nore- Kuu Vai/-mma/

1. tilkadega kaetuna, tilkuvalt märg olema nii märg, et noretab Kuu; kui tüötegemine on palav - - siis nõretad kõhe Lüg; vahest on nenda `kange kaste moas, keik kohad nöretavad Vll; puud vett täis, üsna nõretab kõik Mär; `riided nõrretavad Vig; nägu akas igist nõretama Saa; ruki nõretab, viel ei või `lõikama akata VJg; reht nõretab, ei seda saa `peksa Iis; palava päävaga einamaal - - igist nõretad Lai; jooseb nii, et piä nõretab ots KJn; emä `iksõ ku nõrõti San; põsõ `õkva nõrõtasõʔ pisarist Urv; igi ju̬u̬sk ku˽nõrõtõss kuuma ilmagõ Krl; mul nõrõtasõ kõ̭iḱ kotusõʔ Har || sadama, piserdama nõretab kõik selle päävä `vihma Mär; ega `päivi nõrõtass taad `vihma Har
2. tilgendavalt täis olema puu noreta `marjust Vai; puu nii `õunu täis, üsna nõretab kohe Mär; oksad naa `marju täis, et üsna nõrretavad Mih; `sõstrabud seäl nõretavad Juu; ilos vili kasvab ku nõretab Kod; taa `uibu om ubinõid täüs nigu nõrõtass ennedä Har
Vrd nõrutama
3. punetama punab näust et nõretab Kad

näägutama näägut|ama Mus Pöi Han Tõs Tor Hää Saa Juu Jür Koe VJg Lai KJn Vil Trv Puh Nõo Vas Se, -amma Kam Urv Har Rõu Plv Vas, -eme Pst Hls Krk/-em/ San, -õmmõ Krl; näägudama Emm; `näägütämä Kuu

1. tänitama, õiendama; pilkama, narrima Küll sie inimine voib `näägütä ja tülü norida Kuu; äi saa üheteisega läbi, näägutavad Mus; Küll sii - - on oma `lõugadega `teisi inimesi `kange näägutama Pöi; Me‿sa sest lapsest näägudad Emm; `purjus mees oo suur näägutaja Tõs; miu oma `kamres tuĺli näägutama Saa; Näägutas sulast ilmast ilma, ime kui sulane minema läks Jür; `taples teist, et `miskid alvast teind, siis näägutas Lai; Peremed `keĺksid ka - - rikkam näägutas `vaesema läbi Vil; Sia nääguta miu, kudass tahad, si‿i ti̬i̬ mul midäg Pst; Või emä tad `u̬u̬ramise peräst vähä nääguten om Krk; Ta näägut üttelugu oma mi̬i̬st Nõo; näägutass pääle `väiksembät, mugu `kiusass enne Kam; `pernani näägutõss alasi minnu, et ma paĺlu sü̬ü̬ ja veidu ti̬i̬ Krl; mis sa last näägutat, ta saa jo arru, et sa tedä iŕvitellet Har; joositat ja ti̬i̬t mis vaia, a näägutõdass kah sinno vi̬i̬l Rõu; näägutass pääle minno nigu muni `õiguss olõss mu üle Plv; ma näägudi timmä Se || laisklema, jorutama näägutab töö kallal Juu Vrd naagutama
2. naerutama küll ma tat nääguti, ei naara mitti Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur