[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

noitama `noitama, (ma) `noitan IisR Hää Rap Juu Kos Jür JMd JJn Koe Kad VJg Sim Lai Pil KJn; `noitma, (ma) noidan Kod

1. kraami kokku ajama; varastama, näppama No on sie aga eluaeg omale kõiksugu `kraami kokku `noitand IisR; mis sa alati salaja käid ja `noitad, eks sa võta `õigusega Juu; vanamies `noitas ja `korjas varandust ja nüid poeg `pillab kõik ära JMd; käisivad mõisa metsast puid `noitamas Kad; `noitab omale kokku `kõiki `kruami - - päris varas ei ole, aga `noitab, varastab, kust suab midagi VJg; Mõni inime on kole `kange `noitama Sim; Kül‿ta `noitis omale noosi kokku, ma noidan sealt omalegi; Ega sie pole `noitadud varandus, sie on `ausalt `saadud Kod; `noitab `ümmer, `kange `noitama omale `kõiki `aśsa Pil Vrd noditama
2. lunima, nuiama Läks `jälle `äialt raha `noitama; Keik paremad `asjad `noitasid sugulased jo `enne `surma `välja IisR; `noitab raha teiste kääst Kos
3. luurama Kaśs - - `noitab iirt Hää

nõid nõid g nõia Pöi Muh L K I eL, `nõia Lüg Jõh; noid g noia Sa, `noia Jõe Kuu; `noida g `noia VNg Vai; noi Kaa, g noi Khk, noia Vll; nöid Pha Vll Rei Phl Ris, nöi Kaa Emm, g nöia nõidumisega tegelev, üleloomulikku maailma vahendav isik kui `noida üht `luoma `vahtis, sis sie enamb ei süönd ega juond VNg; sie on `nõia `tuulispask, vana nõid pidi sial sies õlema Lüg; üks naine olnd noi, inimesed kεind [temalt] vett `toomas; vanasti olid noiad, siis mindi nende `juure abi `saama Khk; vanad noiad ohatlesid, pole nüid sellist `asja üht Vll; Vanasti olid `sõuksed igavesed nõiad, `nõidusid `aigusi ja `täisi teistele Pöi; ükskord oln nii `hermsad nöiad, et hobused on `öösse `lautas sedasi `hernuma ja `karjuma hakkan Phl; nõiad oo, muedo ei surevad ää kui `anda teisele, `enni `surma `anda teisele kätt, siis see `sańtus lähäb teisele Mar; kui pää paistab ja vihm sajab, siis nõiad `vihtlevad Mär; kui sa tahad nõias `saada, siss pead kolm neĺläbä `õhtad `valge märä obuse saba `alla köhima Vig; nõiad ikka olid, alles ilja aja eest räägiti. tegid inimestele `kurja Tõs; nõial nõgesi, kadedal kadaki, `õelal ohaki änna `alla [öeldi], ku ohutadi `nõidust Hää; inime `ööldi küll, et on nõid, kel oli kuri silm või Juu; vanad inimesed olivad ikke ise ka nõiad, olivad tuli`ändasi teind JJn; tõi nõia, kes karja ära `nõidus Iis; nõiad õlid ike tõist`mu̬u̬du kui targad Pal; nõid on pulma `rahva `nõidunud uńdiss Ksi; nõid võis paha tiha, aga tark tegi alati iad Plt; vahib ku va nõid Trv; kellel kate`kõrdise `amba, si̬i̬ ütelti nõid olevet Krk; kolm risti`päivä imetädänä, siss saana latsest nõid Ran; vanast üteldi, et kel `kańgla all `karvu ei ole, t‿om nõid Nõo; oĺli üks vana tüdruk, si̬i̬ oĺli nisukõnõ kah pu̬u̬l `nõida KodT; mina ole si̬i̬ inemine, `nõida mina ei usu Rõn; Kül˽nõid nõvvu löüd, ku poig puvva om Urv; ma‿i `lääki tõsõ eläjät sõ̭ss `kaema, et sõ̭ss olõt nõid Plv; edimäne suvi oĺl mehega elläʔ ja ollaʔ, a mi̬i̬ss üteĺ, et koolõ˽vai ar˽kah, a nõia mano ma˽sinno ei lasõʔ Vas; nõid olõ‿i jumalast joht, tää õks om kuratist. muni `üt́les, nu̬u̬ omma vannõdu inemisõʔ, kiä saanuʔ nõiost Se || sõim kus om vast kaabak, rü̬ü̬ḱ, vana nõid (lehmast) Har

nõidus `nõidus Lüg Jõh Pöi Muh hajusalt L, Ris Kos Amb JMd JJn Koe VMr VJg Sim I Plt KJn Vil, `nöidus Khk Vll Käi Rei Phl Ris, `noidus Jõe Kuu(g `noidukse) VNg Vai Jäm Khk Pha, g -e; `nõidu|ss g -se Trv Hls Krk T, -sõ Võn V nõidumine; kujutelm, et eriliste võimetega inimene suudab mõjustada olendeid, loodust jne; nõiutud olek moned `piavad ko˛e, kui `kammelas on kilu`vergus, sie on ko˛e `noidus, et `noidusega on ta jäänd, ta on ju suur Jõe; nüüd `nõidasi enamb külas ei õle, aga neid on küll, ke usuvad `nõidust Lüg; `mööda `pääva `pöördakse laev `ringi, mette vastuksi. see on paĺlas `noidus, muud midagid Pha; Ussi pead `peetud `taskus, siis `nõidus äi `olla `peale akkand Pöi; inimesed `kartsid `nöidust Phl; kui `keegi `aigeks jäi, rohod ei aidand, siis `ööldi, se on - - `nõidusega `pandud Kul; mis `nõidust sa seal teed Mär; tuliänd oli koa `nõiduse asi Tõs; ned ollid `kanged `nõidust `uskma Vän; ühekorraga on `aige, `öeldas kohe: `nõiduse vägi Hää; kardab `kangest `nöidust Ris; targad tiavad `nõiduse `kuństi JMd; eks ta oma `nõidusega kõik soand Koe; kui lehm märg oli, sie `nõiduse vasta oli siis sut́setamine VMr; mustad `küömned, nied - - `ańti luomale `sisse `nõiduse pärast Sim; nägi, et `nõidus ei `aita kedagi Iis; si̬i̬ õlema üks `nõidus, et konn imemä lehemä Kod; ennevanast oĺlid sehantsed `nõidused, ni̬i̬d aedasid Vil; almuksit es ole `tohtin `paĺla `käege võtta, peĺläti `nõidust Krk; olli `nõiduse pidäjä, saat `tütre meele tuld `ot́sma, aga esä ütel: vii oma villad ja kasi oma karvad Ran; nellaba sannan olna nõia sann, siss kõ̭ik `nõiduss lännä `täide Nõo; [perenaine] `joosnu `siśse ja ütelnu peremele, et meil om `nõiduse kraam, et rätiga om sai `tu̬u̬du ja peni sü̬ü̬p Kam; `juuda sita elli - - `anti `nõiduse ja kahetuse `vasta Ote; ega latsõlõ püssäruhe sau `laskmine `nõiduss ei olõʔ Har; inemine sai `nõidusõ läbi `soendiss Vas; pihlaṕu oĺl `nõidusõ `vasta, selle et pihlaṕuu maŕal om riśt pääl Räp Vrd noius, nõiutus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur