[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

metis metis Vig; met́iss MMg, g -e Äks Ksi; metti|s g -sse IisR metsis Mettisseid on tänavude väga vähe näha õld IisR; met́issid siin ei ole, met́issed on - - `su̬u̬de pääl Äks; met́iss - - kevadi käisid `laskmas mängu ajal Ksi

*neotis pl `neotsed punutis `neotsed pidi `saama `välja `jäetud (et näha oleks) Muh

nets net́s g net́si Hää Saa JMd Sim IPõ Pal Ksi Plt Ote, netsi Nõo Kam Krl Plv; nets g netsi Phl Aud Kod(-t́-) Hel, `netsi R; n, g `netsi VNg, netse PJg (naiste peakate:) pitstanu, võrkmüts; ka juuksevõrk nets - - sie on verk, `oiab `juukseid `kinni Jõe; `eidel one `präigu `netsi, sie on suur, `pitsine VNg; `netsid õlid `villasest `lõŋŋast, `juukside `ümber Jõh; emal `olle nets, harva pεε`laega Phl; netsed olid tagant nagu kala võrk PJg; net́sid ollid kirikus `käia Hää; net́si põhi oli must ja kesk`paika olid kirjud kudruksed õmmeldud JMd; nets - - õege `listne kübär, plettide `piäle tõmmati Kod; rät́t `pańdi net́sile `piale, rät́i alt näha ilusad lilled Lai; net́s oli ümmargune just kui veike müt́s - - `tehti `riidest Plt; kes nigu suuremb nõ̭na `olli, tol es olegi rätti pään, käis netsiga Nõo; net́s - - sinna `oĺliva lilli `pääle `aetu, takan must klaar, särände õrre Kam; kiä [tanu] `osta es jovvaʔ, pańd netsi Krl; `uhkõʔ naasõʔ, netsiʔ pääh Plv

petis pet́i|s g -se Mär Tor Saa Kei Juu Koe Plt, -sse JMd Iis Trm; petis hajusalt S , Ris Amb VJg Plt Puh, petiss Lüg/-tt-/ Trv/g -a/ Hls Hel hajusalt T, Krl, pet́iss Kod Lai Plt KJn, petüss Plv Lut, g -e; pedi|s g -kse VNg Vai

1. petja, kelm nie one kaik ühesugused pediksed VNg; pettisse `kombel võttas minu käest `sellegi `vällä Lüg; nii suurd pedist ei ole viel `kengi nähand Vai; kaupmehed oo igavesed petised Khk; küll seda petist tiab `passida Vll; ta `sõuke petis oo Muh; sa oled pet́is inime, sa mind ennegi petnd, ma sind änam ei usu Mär; see üks tüdriku `narrija ja `naerja oo, üks - - petis Tõs; pidi mullõ `v́ellu `anma, ei anna‿s kedägi, olid ühed petised inimesed Khn; ei maksa ära, täis petis Hää; eks pet́is pea olema üks `kangesti kabal Kei; pet́isel `kombel võt́tis mo kääst ää Juu; petis sa oled ja pettusega sa `leiba tienid Amb; sie on üks kaval ja petis mies, teda ei või sugugi `uskuda VJg; `vaata, kos on `vargad ja pet́issed; kägo one petiss lind Kod; pet́iss `püidis teise kääst `väĺla petta vale teel Lai; kui naerab, lööb lohud `põskedesse - - see pidi edev inimene olema ja pet́iss Plt; si̬i̬ om üits petiss ja keĺm Trv; mia ei saa petistege akkame Hls; petiss petäb `tõisi, kas libedä keelega vai ta võldsib ja meelitäb Ran; kuis sa onde nõnda suur petis olet Puh; `peigmist es tulegi, `olli petiss Nõo; taad ei massaʔ `usku, ta um üt́s suur petüss Plv
2. linnupete kägo on nisuke lind, tahab, et veta pet́iss Kod

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur