[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

neitsi neitsi Jäm Mar Kul Han Tõs PJg Saa VJg Rõu Vas Se//, `neitsi RId Jäm Krj Vll Pöi Mar Mär Kse Tõs PJg Hää Ris JMd Ann Tür Koe TaPõ KJn Kõp Vil M hajusalt T, Urv Krl, `neit́si Plt Rõu Plv, net́si Juu; neitsit Tor/-t́-/ Sim, g `neitsi Jäm Khk Vll Jaa Muh Rei Phl Mär Khn Amb Kad, neitsiti Ris; `neitsit g `neitsi Kuu; neitsi- Ans Hi Kir Har/-t́-/, `neitsi- Mus Kaa Pha Kei

1. süütu tütarlaps või naine; neid, neiu `neitsi, `nuore `naiste`rahva `kõhta `üella Lüg; Neli `neitsit `lähvad `lauldes üle `nurme = vankrirattad IisR; neitsit tansib mää pεεl Jäm; jähi ikka `neitsiks Khk; läks `neitsi, oomingu `valges tuli `neitsist ää (ehalkäimisest) Vll; Jaani kergul on `neitsikivi, üks neitsit `tehtud kiviks Jaa; `Neitsid tulavad juba `koose Pöi; neitsit istub mäel, neli `põlle ööl = `veski Muh; puhas kut neitsit Rei; neitsisid oo koa - - need oo tütärlapsed Mar; Neli neitsit lähvad nuttes üle nurme, üks ei saa `ühte äga teine teist kätte = puutelgedega vankrirattad Han; `neitsil puna pales Tõs; neitsi sai `rohkem vanema tüdreku `kohta `öetud PJg; mitu neitsid oodasid peigmeest Saa; üks vana neitsit käis täna siin Ris; kudas elutee määratud on, kes tahab net́siks `jääda Juu; teesed on ikka `neitsid alles (ei ole abielus) Ann; ilus kui `neitsi Koe; olin viel nuor tüdruk, nisukene neitsit Sim; kaks ilusad `neitsida Iis; puhas `neitsi one `poissess `puutumata Kod; ta oli siis veel noor ja puhas `neit́si Plt; `neitsiss ta jäi Krk; `neitsi, tu̬u̬ `oĺli `alla kate`kümne iki; seeni kui mehele läits, oĺli ta iki `neitsi Ran; Neitsi sais nurmõn, kuldkängä jalan = harkader Urv; Mi˽külän um ka üt́s illus `neit́si, tu̬u̬l umma˽põsõ˽niguʔ ubina verevä Rõu Vrd näitsi
2. teenijatüdruk `moisa neitsitid tulevad Ris

nepp1 nepp Lüg Kse, g nepi Khk Pöi LNg Var Tõs Tor JMd Tür Kod Puh; neṕp g nepi Hää Saa Trm SJn Hls Rõu/-ṕi/; snepp Kse, g snepi JMd Lei/š-/; neps g nepsi Jäm Aud; näpp Phl, g näpi Rei Rid Mär Ris IisK Äks Puh, näppi Lüg IisR; näṕp g näpi Ote Har, näṕi Har Rõu; näppi g näbi VNg; näps g näpsi Plt KJn/n -ṕs/; nipp g nipi Trv(n -ṕp), nippi Jõe lind, hrl metskurvits iga `metsävaht pidi `laskema parunittele näppisi ja `püüsi Lüg; nepid oo ühed sehantsed arulised metsalinnud Khk; Sii soo `ääres on neppisi küll Pöi; nepp - - pika nokaga, pika jaladega väike lind LNg; nepi liha `olle `kangeste iä Tõs; `nepse süietse Aud; kui päe `looja läks, siss nepid lennasid vee ääres Saa; kevade lassasse lennust näppisi IisK; nepi liha `piävä magus õlema Kod; näpsid `lendäväd `õhta KJn; mehe lätsive niṕpe `laskma Trv; mõtsavaht lasep näpi maha Puh; näṕp rü̬ü̬ḱ: tsõdsõ tulõ, tsõdsõ tulõ Har; Neṕp um - - piḱä noḱiga, tu̬u̬ mua sisest sei Rõu

nessima `nessima VNg Lüg IisR, (ma) nessi(n) Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Kad Plt Puh/-śs-/; `nessimä, `nie- Kuu; `neśmä, (ma) nessi Kan Rõu, neśsi Plv; nesi|ma Jõh, -mä Urv Vas, -me Trv tassima, tarima Mes sa `nessid siin, omal küür pihas; `niessi `päiväd läbi, ei tuost tuod Kuu; nesisin `einad sara `enne `vihma Jõh; üks lεheb nönda `nessides, tεε‿p me taal kεε on Khk; Vakane rugikot́t andas tuulika reppi kaudu üles üsna `nessida Kaa; Kahe vahel roamiga oli ikka tüki `kergem, kut süles `nessida Pöi; nessime nee kokku Muh; Küll ta nessib seda vakka Plt; Nakame nüid nesime otsast Trv; Mes sa sääl - - neśsid Puh; nessi `hainu eläjile Kan; nesi `kraami kokku Vas || tirima `nessi sie niriska `kaivust `vällä VNg

nets net́s g net́si Hää Saa JMd Sim IPõ Pal Ksi Plt Ote, netsi Nõo Kam Krl Plv; nets g netsi Phl Aud Kod(-t́-) Hel, `netsi R; n, g `netsi VNg, netse PJg (naiste peakate:) pitstanu, võrkmüts; ka juuksevõrk nets - - sie on verk, `oiab `juukseid `kinni Jõe; `eidel one `präigu `netsi, sie on suur, `pitsine VNg; `netsid õlid `villasest `lõŋŋast, `juukside `ümber Jõh; emal `olle nets, harva pεε`laega Phl; netsed olid tagant nagu kala võrk PJg; net́sid ollid kirikus `käia Hää; net́si põhi oli must ja kesk`paika olid kirjud kudruksed õmmeldud JMd; nets - - õege `listne kübär, plettide `piäle tõmmati Kod; rät́t `pańdi net́sile `piale, rät́i alt näha ilusad lilled Lai; net́s oli ümmargune just kui veike müt́s - - `tehti `riidest Plt; kes nigu suuremb nõ̭na `olli, tol es olegi rätti pään, käis netsiga Nõo; net́s - - sinna `oĺliva lilli `pääle `aetu, takan must klaar, särände õrre Kam; kiä [tanu] `osta es jovvaʔ, pańd netsi Krl; `uhkõʔ naasõʔ, netsiʔ pääh Plv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur