[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

mehem mehem Rõu, g -a Jaa Pöi Hi(mi-) hajusalt L(g Tõs), Juu Lai Kõp Trv; mehemb g mehema Lüg(g mehemba) Trm

1. mehelikum, mehisem sie mies on `kõige mehemb mies, `kõige edosamb `käima ja tegema `kõike, mis `tarvis on; poiss on jo mehemast saand Lüg; Nüi‿ta näeb ikka püsut mehem `välja Pöi; üks viletsam, teine mehem Käi; kui mehemaks saab, kui tubli siis võib `olla, `praegu alles poesike Mär; näe, `Mihkel teind enesel `söega abeme nena `alla, et siss mehem olass Mih; poiss läin jo mehemäs - - põle änäm na lapselik `ühti Tõs; Ta on kõige mehemb mies neie ulgast Trm; temä ikki om vähä mehemase minnu Trv
2. parem, tublim Mool on ikka obuse nahast oma leigat kiŋŋaröhmad, nee on `keikse mihemad; `Peale `käiamist läks vigat vähe mihemaks; Lehmad olid iga kevade nii lahjad, seaste on vähe mihemad Rei; tal esimene naine olle `hoopis mehem Phl; neso tangod oo veel mehemad kui kaera tangod; oo see tuba siis nii velets kui ta oo, aga oma tuba oo ikke kõige mehem Mar; töö kohe nüid poole mehem, poole param Tõs

needma1 `needma, (ma) nean Khk Vll Rei Mär Kse Mih Trm Lai KJn, nee Tõs/-mä/; `niedma, (ma) nean uus Vai, Ris Koe, nian JMd, (ta) niob Khn/-mä/; `ni̬i̬d́ma, (ma) nea Trv; `ni̬i̬dmä Ran Vas, (ma) nea Rõu/-d́-/, niädän Kod; `ni̬i̬dme Krk/-d́-/, (ma) nea Hls; `ni̬i̬tmä Nõo Plv/-t́-/, (ma) needä Puh; `needima, (ma) nea(n) Hää/`ni̬i̬di-/ Plt, needi Pöi; `niedima Hlj VNg Lüg/-t-/ Jõh; `needama Käi, (ma) needa Emm; `niedama, (ma) nian Kuu; `neama Iis/`nia-/, (ma) nea(n) Jäm Muh Tor Juu Lai; `neema, (ma) nee Aud; (ta) neab Mar, niab VJg; tud-kesks `neetud Vän, `ni̬i̬tud Hel, `ni̬i̬dud Saa, neededü Har vanduma, sajatama; sõnuma `Niedas `toise `aua `pohja ärä oma sanujega Kuu; `niedib `tõise maa päält `välla Lüg; ma `neetsi keik sehantsed rohud maa `pöhja Khk; vihaga üks neab teise ää Vll; Ta pole muud teind, kut `vandus ja `needis `teisi inimesi Pöi; ää neag nõnna teist mette Muh; `vandus ja `needis mu maa pealt ää Mär; sind‿o ää `neetud Kse; Niob ning vannub mis jõrmus Khn; mina küll ei nee sedamodi inimest ää Aud; `neetud olgu ku `surnukirstu nael Hää; neab, `ütleb nist `rasked sõnad teese `kohta Juu; ega ilmaaśsata koa `niedida tohi teist JMd; ärä niädä egä vannu, pidä suu `kińni; si̬i̬ asi on kõhe ärä niädetud - - ei lähä edesi Kod; perenaine oli `neednud - - et piaks neil sitt `kińni `jääma Lai; ta vańds ja ni̬i̬d́s esiennäst Krk; üits `oĺli `sände kuri, ni̬i̬d ja saagut toda tõist, et saagu ta (laps) sul käpiline ja sarviline Ran; küll sinä needit ilma asjanda tedä Puh; nu̬u̬ omma vällä neededü maa päält Har; Arʔ `naaku midägi tõisi `ni̬i̬dmä, viimate tulõ kõik `hindäle kätte Vas

neeka neeka vanatüdruk vanad neekad kõik rehel Kod

neema1 needma1

neema2 neetima

*neetima `needima Jäm Pöi Muh Mär Hää/`ni̬i̬-/ Juu KJn/-mä/, `neet́ma Han Saa KJn/-mä/, `ni̬i̬tmä TLä Rõn, `ni̬i̬t́mä Trv/-ma/ Har Rõu Plv Vas, `ni̬i̬t́me Hls Krk Krl/-mõ/, (ma) needi(n); `neetma Trm, `needma Rei Kse Tõs/-mä/ Juu; `neema, (ma) nee(n) Khk Kse Han; `nietima Lüg Vai, `niedima Kuu/-mä/ VNg Lüg IisR, (ma) `niedin; `niedma Iis(`niedi-), (ma) nien Ris Koe; (ma) nee Muh Mar, (ta) needab Lai Ran/-äb/, impers `neetse Aud

1. neediga kinnitama, kokku liitma seppa `niedi `vitsa VNg; kui `ninda sang on `katki, siis tuleb `niedida `kinni Lüg; Vana `needis `katla `põhja tüki `vaske ja nüid peab `jälle Pöi; ma nee sellek-sellek asja ää Muh; `needis `ämre vitsa uuesti `kinni Mär; Mo vanaisa `oskas küll `neeti Han; nääd `neetsid vitsad `kinni Tõs; needin `sinna raua lapi `pääle Saa; `needis vitsa otsad `ühte Juu; sepp nieb `paale lapi `põhja Koe; ma needin selle vitsa `kińni KJn; `kinni needit kõvast, ega si̬i̬ `vällä‿i tule Krk; simun ti̬i̬b `silda, toomass kinnitab, nigul needäb piltl Ran; sepp nakap katte ketti kokku `ni̬i̬tmä Nõo; `paalõ pandass `vaśkinõ paik, tetäss `ümbre `tsõ̭õ̭ri mulgu `sisse ja needitäss kińniʔ Har; [vanapagan] `Ni̬i̬tse puja kettega `ü̬ü̬sess kinniʔ Vas
2. naela otsa tagasi lööma, laiaks taguma `toine pidas `kirves`pohjaga `vasta, `toine siis `niedis siestpuolt `naula `otsa `seivi `pääle `laiaks Kuu; nee nael εε Khk; ma nee sedä `naela - - et tä änäm `vällä ei tule Mar; kui oost `rautakse, sis `naela `neetäkse Juu; naal tahab ärä `ni̬i̬tä, moeto tuleb `väĺjä Kod; `Tangega näpistedi naglaotsa ärä perän ja väŕkravvaga mugu neediti `kińni Rõn; ku‿sa na ussõ hingeʔ ette lü̬ü̬t `naaluga, siss needi sa naala otsaʔ tõsõlt pu̬u̬lt tagasi Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur