[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

ise|keskes isekeskisRId Jäm Emm Rei Vig Han PJg Ris Hag VJg KJn isäd (isatedred, -metsised) `lähväd ise `keskes `taplemaie; ise`keskes saab asi `õiendettod juo, ei `uoli `kohto `mennä Lüg; ise nad on ise`keskes tiged ja väärad Rei; [lapsed] Riidlevad isi`keskes Han; me olime seal isi`keskes – ei meil oln mehi `ulkas Ris; ise`keśkes on leppind ja `jautand VJg; lapsed `jäetud isi`keskes kodo KJn

massakas2 massak|as Lai, `massak|as IisR, g -a

1. matsakas, kogukas See, `kelle tänavude sain, õli ma‿`ilma `massakas (kährikust) IisR Vrd matsakas1
2. üleannetu laps, rüblik massakas, tuleb `seie säńgi `juure, ei pia mind rahu; siin on massakad, tulevad nagu metsalised - - `keela, kud́a sa `keelad, ei `kuula kah Lai
Vrd matak(as)1

metsaline1 metsali|ne Jäm Khk Krj Pha Pöi Muh Rei Rid/-lei|ne/ Kse Tor Saa Ris Hag JMd Koe VJg IPõ, -le|ne Muh Kul Mär Kir Tõs Hää Juu Plt Vil, metsäli|ne Mar Kod KJn/-le|ne/, `metsali|ne VNg Lüg Jõh, `metsäli|ne Kuu Lüg Jõh Vai, g -se

1. metsloom, kiskja `metsäline õli unt, nüüd neid `luomi siin ei õle Lüg; rebane ja uńt on metsalised, nee `lähtvad `loomade kallale Krj; naad `tahtsid ikka ehk jääb omaks luomaks, aga mis ikka metsaline see metsaline - - ta jo `tahtis ää joosta (rebasest) Muh; uńdid ja karud on metsalesed Hää; metsaline käis `lambid `murdmas (hundist) Saa; obesed peĺjasid karusid, metsäline noh Kod; siin on parmud nigu metsalesed kallal Vil
2. metsik, julm, hoolimatu (inimene) Sie mies‿o alade `jusku `metsäline, `karda kohe Kuu; sie oled `justku `metsäline, et `kuule sana Vai; kut metsaline tuleb kallale, sehandust metsalist peab `kartma Khk; See on kut suur metsaline, `sõukse `näuga, et ösna karda Pöi; paha inimene, ei ooli ihust ei ingest, päris metsäline Mar; olid jah küll need parunid metsalest Kir; oled ikke üks metsalene, mis sa lõhud Tõs; ei selle metsalisega sua keegi läbi JMd
Vrd metslane, mõtsaline1

metsaline2 metsali|ne Khk Vll Mär Mih/-le|ne/ JMd, metsäli|ne Mar/-le|ne/ Kod, `metsäli|ne Lüg(`metsa-), g -se

1. metsane `metsälised kõhad Lüg; möne koht oo metsaline Vll; `sioke metsalene maa Mih Vrd metsline
2. metsas töötegija `metsaline läheb `metsa `raiuma Lüg; `meite metsalised pole veel εε tulnd Khk; metsalised jo kodu JMd; ti̬i̬n süädä, metsälised tulevad nalj Kod
Vrd mõtsaline2

metsis1 metsi|s Muh LNg Kul Mär Lih Kse, g -se Pha Vll Hi Mar, -sse IisK Iis; met́si|s PJg HMd Tür Sim MMg Pil, g -se Mär Saa Ris Hag Juu Koe Plt, -kse JõeK KuuK Amb VMr Kad, -sse Kod; met́siss g -e VJg Trm Lai KJn; `metsi|s Vai, g -se Lüg(g -sse) IisR, -kse Kuu VNg; pl `metsüksed Vai metsis (Tetrao urogallus) On `nindagu `metsis `laulu ajal, ei nää, ei `kuule Kuu; `metsis on `talvel ka siin, süöb `männiõkkaid; `metsisse peresi õli `ninda‿t, `mieter vahet `jälle. `nindapali õli `metsissi Lüg; `metsüksed `mängid keväde Vai; Metsised on suured linnud. Metsise kukk [on] must, sur punane ari peas Rei; metsist ma põle näind, aga männä `metsäs tä laulab Mar; kui met́sis laalab kõõrd-kõõrd, siis tuleb `kuiva, kui sill-sill laalab, siis `tulla `vihma Mär; metsis oo kotakas (kohmakas, paks) lind Lih; met́sise liha oleva väga ää; met́siste kari oĺli sääl, isad `kaklesid ja kõõristasid, emad oĺlid kavemal ja vaadasid Saa; met́siksed on `jälle iad linnud, suured süöma linnud KuuK; met́sis - - laulab silmad `kinni: `lõikadi lõks suśs, `lõikadi lõks suśs Amb; `kangesti toredad linnud on met́siksed VMr; õlen süönd metsisse liha, must suur lind, jäme kõver nokk IisK; met́sis on muss lind - - läiksuled siiväde piäl, punane ari piä piäl Kod; met́sissed eläväd ilusa metsä `kohtades KJn Vrd metis, metsus1

metsline `metsli|ne Kei KuuK Iis Trm, `metsle|ne Tõs Plt, g -se metsane see oo `metslene ja `põõslene maa Tõs; Meil `metslised einamoad, soa `ilmaski sedasi teha, et niidad ühe ulga maha Kei; meil õu on irmus `metsline KuuK; vanast on õld se paik `metsline Trm Vrd metsaline2

pahin pahin Kuu Lüg IisR SaLä Kaa Pöi Muh Rei Mär Vig Kse Tor Hää Saa Ris HMd Juu Koe Iis Trm Plt Hls/g -e/ Nõo, pahen Tõs Khn PJg, g -a; n, g pahina VNg kohin; sahin `tuule pahina on `välläs VNg; `metsised `lähväd üless, suur pahin Lüg; mo `körvas oli nii suur pahin Khk; tuule pahinaga‿s saa aru Kaa; [Kartulid] keevad, nõnda et paljas pahin taga Pöi; mere pahin Rei; tuli `kange pahinaga viĺlast `väĺla Mär; suurel tuule keerul oo pahen taga Tõs; kolus oĺli ainult terade pahin Saa; pahinad kõik kohad täis Juu; üks suur pahin oli seal lepikus Koe; lääb nõnna, et pahin taga Trm; lennu masinel om pahin man Hls || valang, hoog suur must köue pili ajas üles ning töi `seikse pahina `vihma, et öue üsna ujus Mus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur